Jüri 19a 786 8300 registrikood 90013972

65608 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224

www.vorumaa.ee

Peaminister

[email protected]

Vabariigi Valitsus

[email protected] 04.09.2026 nr 1-4/166

Võru maakonna ettepanekud riigiplaani vahendite kavandamiseks

Vabariigi Valitsus on kavandamas uue Euroopa Liidu programmperioodi vahendite jaotust

valdkondade vahel. Võru maakond on Eesti idapiiri oluline osa ning piirkonna käekäigust sõltub

kogu Eesti julgeolek ja toimepidevus. Idapiiri tugevus ei sõltu ainult piiritaristust ja kaitsevõimest,

vaid ka sellest, kas piiriäärne piirkond on elujõuline, hästi ühendatud, sealhulgas toimivate

transpordi-, energia- ja digitaristu ühendustega, ning inimestele ja ettevõtetele atraktiivne.

Muutunud julgeolekuolukord, rahvastikukadu, investeeringute ebakindlus ja teenuste taandumine

vajavad riigi sekkumist ning tõhusat koostööd kohalike omavalitsustega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi raport „Idapiirialade asukohast tulenevad väljakutsed

ja lahendusettepanekud“ rõhutab, et idapiirialade küsimus ei ole üksnes regionaalpoliitiline, vaid

puudutab ka riigi julgeolekut, ühiskondlikku vastupidavust ja strateegilist võimekust. Raporti järgi

tuleb riigieelarvelisi vahendeid ja Euroopa Liidu toetusi suunata teadlikumalt pealinnaregioonist

välja, sealhulgas selge fookusega idapiirialadele.

Riigikontrolli audit „Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“ toob välja, et Kagu-Eesti vajab

riigi jõulisemat eritähelepanu, mitte ainult paberil, vaid ka päriselus ning senised meetmed ei ole

olnud piisavalt mõjusad. Võrdne kohtlemine ei tähenda tegelikku võrdsust olukorras, kus

stardipositsioonid on erinevad. Võru maakonna sotsiaalmajanduslikud näitajad on Eesti

maakondade võrdluses ühed madalamad ning idapiiri ja kaitserajatistega seotud mõjud

võimendavad piirkonna haavatavust veelgi.

Tartu Ülikooli Ida-Viru siirdeuuringud osutavad, et negatiivsete rändetrendide süvenedes muutub

hilisem sekkumine oluliselt kulukamaks ja vähem mõjusaks. Sama loogika kehtib laiemalt kogu

idapiirialade puhul: mida kauem otsused viibivad, seda keerulisem ja kallim on hiljem taastada

piirkondade elujõudu, ettevõtlusaktiivsust ja usaldust riigi vastu. Õigete sekkumiste korral on

võimalik pidurdada ääremaastumist, tugevdada kohalikke kogukondi ning kujundada

idapiirialadest piirkonnad, kus inimesed soovivad jätkuvalt elada, töötada ja tulevikku kavandada.

Selleks on vaja riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kogukondade ühist, sihikindlat ning

pika plaaniga tegutsemist.

Lisaks idapiirialade tugevamale toetamisele ja erikohtlemisele on vajalik on targem ja

kohapõhisem riigijuhtimine, kus ettevõtlus, haridus, julgeolek, taristu, elamumajandus, teenused

ja kodanikuühiskond töötavad ühise eesmärgi nimel ning arvestavad piirkondade erineva

olukorraga. Võru maakonna omavalitsused, kogukonnad ja ettevõtjad on valmis koostööks,

muutusteks ja senisest tugevamaks ühiseks vastutuseks piirkonna arengu eest.

Eesmärk ei ole olemasoleva olukorra säilitamine, vaid idapiirialade kohanemisvõime,

ettevõtluspotentsiaali ja pikaajalise elujõu tugevdamine. Võru maakonnas on tugevad

kogukonnad, kõrge kaitsetahe, selge piirkondlik identiteet ning ettevõtlikud inimesed, kes

soovivad siin elada ja tegutseda. Selle potentsiaali rakendumiseks ja võimestamiseks on vaja

usaldusväärset ja järjepidevat partnerlust.

Eeltoodust lähtudes ning tuginedes muu hulgas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

idapiirialade raportile, Riigikontrolli Kagu-Eesti auditile ja Tartu Ülikooli siirdeuuringutele teeb

Võru maakond riigiplaani vahendite kavandamiseks järgmised ettepanekud:

• Suunata uuel programmperioodil senisest suurem osa Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest

vahenditest pealinnaregioonist välja, sealhulgas selge fookusega Kagu-Eestile ja teistele

idapiirialadele. Põhjendus: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika üks keskseid eesmärke on

vähendada piirkondlikke arenguerinevusi ning tugevdada territoriaalset sidusust.

Arvestades Euroopa Liidu vahendite olulist rolli Eesti avalike investeeringute rahastamisel,

siis on oluline kujundada järgmise programmiperioodi põhimõtted selliselt, et need

toetaksid senisest enam kogu Eesti arengut. Vahendite koondumine suurematesse

keskustesse ei aita piisavalt vähendada piirkondlikke arenguerisusi ega tugevda Eesti

terviklikku vastupidavust. Riigi strateegiline kasu seisneb selles, et elujõulised idapiirialad

suurendavad ühiskondlikku sidusust, kriisivalmidust, julgeolekut ja usaldust riigi vastu.

• Näha Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade jaoks ette eraldi rahastamisloogika, sealhulgas

eraldi rahastamismahud ja madalam omafinantseeringu määr kohalikele omavalitsustele,

kogukondadele ja ettevõtjatele. Põhjendus: Idapiirialade väiksem tulubaas, suurem

haavatavus, muutunud julgeolekuolukord ning rahvastiku ja investeeringute vähenemine

piiravad piirkonna võimalust osaleda tavapärastel tingimustel avatud meetmetes. Madalam

omafinantseering vähendab osalemistakistusi ja aitab suunata investeeringud sinna, kus

nende mõju Eesti julgeolekule, sidususele ja piirkondlikule tasakaalule on kõige suurem.

• Seada idapiirialade rahastamisel prioriteediks taristu ja ühenduste tugevdamine,

elamufondi ja elukeskkonna parandamine ning hariduse, oskuste arendamise ja

kogukondade toetamine. Põhjendus: Tugev taristu, toimiv elukeskkond ja kvaliteetsed

haridusvõimalused loovad eelduse noorte perede piirkonda jäämiseks või siia tulemiseks,

parandavad ettevõtluskeskkonda ning vähendavad tunnet, et idapiiril elamine tähendab

elukvaliteedis kaotamist.

• Jätkata seniseid Kagu-Eesti ja Setomaa programme ning suurendada kordades

programmide mahtu, et rahastus oleks kooskõlas tegevuskavades seatud eesmärkide ja

piirkonna tegelike vajadustega. Põhjendus: Olemasolevad programmid on piirkondadele

vajalikud ja toimivad tööriistad, kuid Riigikontroll on osutanud, et Kagu-Eesti meetmete

senine maht ja ülesehitus ei ole olnud piisavad seatud arengueesmärkide ega pikaajalise

strateegilise mõju saavutamiseks.

• Luua Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade jaoks sihistatud investeerimismeede, mis toetab

väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuid, teenuste kättesaadavust,

elukeskkonna parandamist ning strateegiliselt olulisi taristuühendusi, sealhulgas paremaid

transpordiühendusi. Põhjendus: Idapiirialadel ei piisa üksikutest projektidest, vaid vaja on

investeeringuid, mis loovad ettevõtjatele kindlustunde tegutseda ja kasvada piirkonnas, kus

kaugus turgudest, hõredam asustus ja julgeolekuolukorrast tulenev ebakindlus vähendavad

erasektori investeerimisjulgust.

• Säilitada LEADER-meetme rahastusmahud vähemalt senisel tasemel ning tagada meetme

jätkumine paindliku toetusmehhanismina maaettevõtluse, kohalike teenuste ja

kogukondade arendamisel. Põhjendus: LEADER on maapiirkondades üks olulisemaid ja

vahetuma mõjuga toetusmeetmeid, mis võimaldab toetada kohalikke algatusi,

väikeettevõtlust, kogukondade arengut ja piirkondlikku koostööd. Meetme mahu

vähendamine nõrgestaks kohalike tegevusrühmade võimekust reageerida piirkondlikele

vajadustele ning vähendaks võimalusi luua töökohti, tugevdada kogukondi ja parandada

elukeskkonda väljaspool suuremaid keskusi.

Palume Vabariigi Valitsusel käsitleda Võru maakonna, Kagu-Eesti ja teiste idapiirialade

tugevdamist riikliku tähtsusega otsusena ning kajastada see selgelt riigiplaani vahendite ja uue

programmperioodi rahastamisotsustes. See ei ole üksnes piirkondliku arengu küsimus, vaid Eesti

tervikliku vastupidavuse, julgeoleku ja pikaajalise konkurentsivõime küsimus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toots

juhatuse liige

SA Võrumaa Arenduskeskus