Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 27.08.2026 nr 2-2/2915-1
[email protected] Meie: /kuupäev digitaalallkirjas/
nr 1.1-7/1412-1


Arvamuse andmine töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule


Tänan võimaluse eest avaldada arvamust töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Oleme tänulikud, et kaasasite Tööinspektsiooni (TI) töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisprotsessi ning andiste võimaluse meie õigusnõunikele ja töövaidluskomisjoni juhatajatele (edaspidi TVK) kaasarääkimiseks. Olulistes küsimustes on eelnõu ettevalmistaja arvestanud TI ja TVK juhatajate poolt antud sisendiga.

Alljärgnevalt toon aga välja ka mõned probleemkohad, mis võivad, juhul kui eelnõu võetakse seadusena vastu muutmata kujul, siiski rakendamisel probleeme või mitmeti mõistetavust tekitada.

TI on TVK juhatajate palga, sh muutuvpalga teemal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga korduvalt mõtteid vahetanud. Tegime seda 01.09.2025 kirjas nr. 1.4-1/1697 ja4.11.2025 nr 1.1-7/2065-1. On oluline, et TVK juhataja saab seadusega kindlaksmääratud suuruses tasu enda põhikohustuste ehk siis oma töökoormuse eest. Selle eesmärgi täidab kavandatav muudatus 4.

Olen jätkuvalt seisukohal, et asendustasu, tulemustasu vms maksmise võimaluse ettenägemine TVLS muudatusena ei pruugi pikemas perspektiivis olla heaks toimivaks lahenduseks.

Leian, et seadusega kindlaks määratud selgus annab TVK juhatajatele selge sõnumi kui suur on nende palk ja aitab välistada kahtlusi nende võimalikust Tööinspektsioonist sõltuvuses ning ühtlasi minimeeriks töötasuga seonduda võivaid korruptsiooniriske või (näilist)erapoolikust.

Muudatusettepanek 5, millega nähakse ette võimalus maksta TVK juhatajatele muutuvpalka ehk võimaldatakse rakendada ATS § 61 lg 1,2,5, 6 (tulemuspalk, lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest) on minu hinnangul endiselt problemaatiline. TVK juhataja igapäevane töökoormus on suur, mistõttu ei pruugi praktiliselt olla võimalik täita täiendavaid kriteeriume/ülesandeid muutuvpalga teenimiseks. Muutuvpalga maksmise osas tekib küsimus, et kuidas ja milliste kriteeriumite alusel on võimalik TVK juhatajal saavutada „häid töötulemusi“ või mis on „ head oskused“ kui tegelikkuses sõltub menetlus ja sellega rahulolu suuresti menetlusosalistest. Töövaidluste jagamine hakkab tulevikus toimuma automaatselt, mistõttu ei ole tagatud võrdsed alused töövaidluste sisu ja poolte kohaloleku (nt kompromissi saavutamiseks) osas. Töövaidlused võivad olla väga erineva raskusastmega, näiteks töökiusust ajendatud nõue on üldjuhul väga töömahukas aga saamata jäänud puhkusetasu nõue üldjuhul ei nõua nii suurt ressurssi. Seega muhud ei pruugi olla võrreldavad.

Ametniku palk ATS § 61 lg 1 kohaselt koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 (valveaja eest makstav lisatasu), § 39 lõikes 6 (ületunnitöö eest hüvitus) , § 40 lõigetes 3 ja 4 (ööajal ja riigipühal tehtav töö)ning §-s 57 (puuduva ametniku asendamine) sätestatud lisatasudest.

ATS § 51 lg 5 ütleb, et muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

TVK juhatajatele ei kohaldu ATS § 57 ehk neile ei saa panna puuduva ametniku ülesandeid. Seega ei saa TVK juhatajale rakendada ATS § 57 lg 5 regulatsiooni ja maksta lisaks tema oma palgale lisatasu ka olukorras kui asendamine tingib töökoormuse ja see tähendab, et üks ATS § 61 lg 1 palga komponentidest langeb TVK juhatajate puhul automaatselt ära.

TVK juhatajatel puudub vajadus valveid teha, seega ka valveaja eest makstavat lisatasu neile rakendada praktikas ei saa.

TVK juhatajatele rakendub ATS § 35 ehk üldjuhul tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (edaspidi täistööaeg). Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas ja neile kohaldub ka ATS § 37 ehk tööaja korraldus ja TVK juhataja täidab oma teenistusülesandeid ametiasutuse töökorraldusega ettenähtud ajal. Kuivõrd TvLS § 4 lg 1 ütleb, et TVK asub TI juures, siis tuleb tõlgendada ATS § 37 lg 1 ja TvLS § 4 lg 1 koostoimes, et TVK juhataja tööaeg langeb kokku TI töökorraldusreeglitega sätestatud tööajaga. Seega ületunnitöö saaks tulla kõne alla ainult juhul kui TVK juhataja teeb tööd väljaspool TI töökorraldusreeglitega sätestatud tööaega. Ületunnitööd reguleerib ATS § 39 mille lg 1 ütleb, et ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Eeltoodu tähendab, et ületunnitööd võib TI nõuda aga ainult siis, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Puuduoleva ametniku ülesannete täitmine ei ole selle normi reguleerimisalas, sest puuduoleva ametniku ülesannete täitmist reguleerib ATS § 57. Seega ületundide ja valveaja eest TVK juhatajatele muutuvpalka praktikas maksta ei saa.

Eeltoodut arvestades tuleks TVK juhatajate puhul põhimõtteliselt jaatada ainult tulemuspalga ja preemia maksmise võimalust kui neile hakkab muudatuse tulemusena kohalduma ATS § 61 lg 1, 2,5, 6.

Oluline on teadvustada, et praktikas võib ületamatuid raskusi valmistada TVK juhatajate palgajuhendi tulemuspalga või preemia maksmise kriteeriumite väljatöötamine.

TVK juhatajate lahendite kvaliteeti ei ole võimalik hinnata, sest TI ega ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ei tohi mitte kuidagi sekkuda TVK töösse tulenevalt TvLS § 4 lg 2 sätestatud töövaidluse lahendamise sõltumatuse printsiibist. Ka ei saa näiteks kehtestada kriteeriumiks tühistatud või muudetud lahendite arvu, sest tulenevalt TvLS § 58 sätestatust kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale ning kohtusse pöördumisel võib lisada ka tõendeid või väiteid mida TVK-le üldse ei esitatud. Seega kohtus käsitletu ei pruugi suures osas kattuda TVK-s käsitletuga ning kohus ei ole seotud TVK-s esitatud argumentide ja tõenditega ja kohus ei kontrolli TVK lahendi õiguspärasust üle ning TVK-le ei laeku tagasisidet selle kohta kas kohus lahendas hagi ainult nende tõendite pinnalt mis olid esitatud TVK-s või milline oli kohtu lahend. Kohtusse pöördunute avalduste läbitöötamine tulemuspalga maksmise otsustusprotsessis põhjustab ebamõistlikult suure halduskoormuse kasvu ning tulemuspalga maksmise perioodi lõpuks ei pruugi ka kohtulahend olla saabunud. TVK-le ega TI-le kohus oma lahendeid ei saada, seega tuleks ka neid hakata otsima Riigi Teatajast.

Töövaidluste lahendamise efektiivsus on seaduse tasandil juba sätestatud ning sellest tähtjast kinnipidamine kriteeriumina kehtestada on samuti kaheldava väärtusega, sest üldjuhul ei sõltu TVK juhatajast ülearu palju, et seaduses sätestatud tähtaja jooksul saaks töövaidlus lahendatud. Praktikas on väga palju objektiivseid ja subjektiivseid tegureid mis võivad tingida tähtaegade eiramist ning kui see kehtestada kriteeriumina, siis toob see kaasa suure halduskoormuse kasvu, sest enne tulemuspalga maksmise otsustamist tuleb põhjalikult kõik töövaidlusasjas sisuliselt üle vaadata ja analüüsida, kas tähtaega eirati menetlusosalisest tulenevalt või oli see TVK juhataja tegevusetuse tagajärg.

Riigikohus on öelnud, et seadusega kindlas suuruses fikseeritud palk aitab tagada, et välistatud on kohtunike manipuleerimine valitsuse poolt nende palga tõstmise, langetamise või selle tegemisega ähvardamise kaudu. Kohtunikele ei ole ette nähtud muutuvpalga maksmise võimalust just eeltoodut silmas pidades.

Muudatuse 36 osas tegi TI 4.11.2025 kirjas nr 1.1-7/2065-1 ettepaneku lisada lause: „Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse kohta sätestatut.“

Kahetsusväärsel kombel eelnõus seda lisatud pole. Jään ettepaneku juurde, sest sisuliselt on vastunõue samasugune töövaidlusavaldus kui esmane avalduski, ainult menetlusökonoomika printsiibist lähtudes vaadatakse avaldus ja vastunõude avaldus koos läbi ühes menetluses, mis omakorda aitab ära hoida tarbetut bürokraatiat ning toob kaasa poolte jaoks menetluse lihtsustumise.


Lugupidamisega


Kaire Saarep
peadirektor



Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 27.08.2026 nr 2-2/2915-1
[email protected] Meie: /kuupäev digitaalallkirjas/
nr 1.1-7/1412-1


Arvamuse andmine töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule


Tänan võimaluse eest avaldada arvamust töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Oleme tänulikud, et kaasasite Tööinspektsiooni (TI) töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisprotsessi ning andiste võimaluse meie õigusnõunikele ja töövaidluskomisjoni juhatajatele (edaspidi TVK) kaasarääkimiseks. Olulistes küsimustes on eelnõu ettevalmistaja arvestanud TI ja TVK juhatajate poolt antud sisendiga.

Alljärgnevalt toon aga välja ka mõned probleemkohad, mis võivad, juhul kui eelnõu võetakse seadusena vastu muutmata kujul, siiski rakendamisel probleeme või mitmeti mõistetavust tekitada.

TI on TVK juhatajate palga, sh muutuvpalga teemal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga korduvalt mõtteid vahetanud. Tegime seda 01.09.2025 kirjas nr. 1.4-1/1697 ja4.11.2025 nr 1.1-7/2065-1. On oluline, et TVK juhataja saab seadusega kindlaksmääratud suuruses tasu enda põhikohustuste ehk siis oma töökoormuse eest. Selle eesmärgi täidab kavandatav muudatus 4.

Olen jätkuvalt seisukohal, et asendustasu, tulemustasu vms maksmise võimaluse ettenägemine TVLS muudatusena ei pruugi pikemas perspektiivis olla heaks toimivaks lahenduseks.

Leian, et seadusega kindlaks määratud selgus annab TVK juhatajatele selge sõnumi kui suur on nende palk ja aitab välistada kahtlusi nende võimalikust Tööinspektsioonist sõltuvuses ning ühtlasi minimeeriks töötasuga seonduda võivaid korruptsiooniriske või (näilist)erapoolikust.

Muudatusettepanek 5, millega nähakse ette võimalus maksta TVK juhatajatele muutuvpalka ehk võimaldatakse rakendada ATS § 61 lg 1,2,5, 6 (tulemuspalk, lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest) on minu hinnangul endiselt problemaatiline. TVK juhataja igapäevane töökoormus on suur, mistõttu ei pruugi praktiliselt olla võimalik täita täiendavaid kriteeriume/ülesandeid muutuvpalga teenimiseks. Muutuvpalga maksmise osas tekib küsimus, et kuidas ja milliste kriteeriumite alusel on võimalik TVK juhatajal saavutada „häid töötulemusi“ või mis on „ head oskused“ kui tegelikkuses sõltub menetlus ja sellega rahulolu suuresti menetlusosalistest. Töövaidluste jagamine hakkab tulevikus toimuma automaatselt, mistõttu ei ole tagatud võrdsed alused töövaidluste sisu ja poolte kohaloleku (nt kompromissi saavutamiseks) osas. Töövaidlused võivad olla väga erineva raskusastmega, näiteks töökiusust ajendatud nõue on üldjuhul väga töömahukas aga saamata jäänud puhkusetasu nõue üldjuhul ei nõua nii suurt ressurssi. Seega muhud ei pruugi olla võrreldavad.

Ametniku palk ATS § 61 lg 1 kohaselt koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 (valveaja eest makstav lisatasu), § 39 lõikes 6 (ületunnitöö eest hüvitus) , § 40 lõigetes 3 ja 4 (ööajal ja riigipühal tehtav töö)ning §-s 57 (puuduva ametniku asendamine) sätestatud lisatasudest.

ATS § 51 lg 5 ütleb, et muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

TVK juhatajatele ei kohaldu ATS § 57 ehk neile ei saa panna puuduva ametniku ülesandeid. Seega ei saa TVK juhatajale rakendada ATS § 57 lg 5 regulatsiooni ja maksta lisaks tema oma palgale lisatasu ka olukorras kui asendamine tingib töökoormuse ja see tähendab, et üks ATS § 61 lg 1 palga komponentidest langeb TVK juhatajate puhul automaatselt ära.

TVK juhatajatel puudub vajadus valveid teha, seega ka valveaja eest makstavat lisatasu neile rakendada praktikas ei saa.

TVK juhatajatele rakendub ATS § 35 ehk üldjuhul tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (edaspidi täistööaeg). Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas ja neile kohaldub ka ATS § 37 ehk tööaja korraldus ja TVK juhataja täidab oma teenistusülesandeid ametiasutuse töökorraldusega ettenähtud ajal. Kuivõrd TvLS § 4 lg 1 ütleb, et TVK asub TI juures, siis tuleb tõlgendada ATS § 37 lg 1 ja TvLS § 4 lg 1 koostoimes, et TVK juhataja tööaeg langeb kokku TI töökorraldusreeglitega sätestatud tööajaga. Seega ületunnitöö saaks tulla kõne alla ainult juhul kui TVK juhataja teeb tööd väljaspool TI töökorraldusreeglitega sätestatud tööaega. Ületunnitööd reguleerib ATS § 39 mille lg 1 ütleb, et ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Eeltoodu tähendab, et ületunnitööd võib TI nõuda aga ainult siis, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Puuduoleva ametniku ülesannete täitmine ei ole selle normi reguleerimisalas, sest puuduoleva ametniku ülesannete täitmist reguleerib ATS § 57. Seega ületundide ja valveaja eest TVK juhatajatele muutuvpalka praktikas maksta ei saa.

Eeltoodut arvestades tuleks TVK juhatajate puhul põhimõtteliselt jaatada ainult tulemuspalga ja preemia maksmise võimalust kui neile hakkab muudatuse tulemusena kohalduma ATS § 61 lg 1, 2,5, 6.

Oluline on teadvustada, et praktikas võib ületamatuid raskusi valmistada TVK juhatajate palgajuhendi tulemuspalga või preemia maksmise kriteeriumite väljatöötamine.

TVK juhatajate lahendite kvaliteeti ei ole võimalik hinnata, sest TI ega ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ei tohi mitte kuidagi sekkuda TVK töösse tulenevalt TvLS § 4 lg 2 sätestatud töövaidluse lahendamise sõltumatuse printsiibist. Ka ei saa näiteks kehtestada kriteeriumiks tühistatud või muudetud lahendite arvu, sest tulenevalt TvLS § 58 sätestatust kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale ning kohtusse pöördumisel võib lisada ka tõendeid või väiteid mida TVK-le üldse ei esitatud. Seega kohtus käsitletu ei pruugi suures osas kattuda TVK-s käsitletuga ning kohus ei ole seotud TVK-s esitatud argumentide ja tõenditega ja kohus ei kontrolli TVK lahendi õiguspärasust üle ning TVK-le ei laeku tagasisidet selle kohta kas kohus lahendas hagi ainult nende tõendite pinnalt mis olid esitatud TVK-s või milline oli kohtu lahend. Kohtusse pöördunute avalduste läbitöötamine tulemuspalga maksmise otsustusprotsessis põhjustab ebamõistlikult suure halduskoormuse kasvu ning tulemuspalga maksmise perioodi lõpuks ei pruugi ka kohtulahend olla saabunud. TVK-le ega TI-le kohus oma lahendeid ei saada, seega tuleks ka neid hakata otsima Riigi Teatajast.

Töövaidluste lahendamise efektiivsus on seaduse tasandil juba sätestatud ning sellest tähtjast kinnipidamine kriteeriumina kehtestada on samuti kaheldava väärtusega, sest üldjuhul ei sõltu TVK juhatajast ülearu palju, et seaduses sätestatud tähtaja jooksul saaks töövaidlus lahendatud. Praktikas on väga palju objektiivseid ja subjektiivseid tegureid mis võivad tingida tähtaegade eiramist ning kui see kehtestada kriteeriumina, siis toob see kaasa suure halduskoormuse kasvu, sest enne tulemuspalga maksmise otsustamist tuleb põhjalikult kõik töövaidlusasjas sisuliselt üle vaadata ja analüüsida, kas tähtaega eirati menetlusosalisest tulenevalt või oli see TVK juhataja tegevusetuse tagajärg.

Riigikohus on öelnud, et seadusega kindlas suuruses fikseeritud palk aitab tagada, et välistatud on kohtunike manipuleerimine valitsuse poolt nende palga tõstmise, langetamise või selle tegemisega ähvardamise kaudu. Kohtunikele ei ole ette nähtud muutuvpalga maksmise võimalust just eeltoodut silmas pidades.

Muudatuse 36 osas tegi TI 4.11.2025 kirjas nr 1.1-7/2065-1 ettepaneku lisada lause: „Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse kohta sätestatut.“

Kahetsusväärsel kombel eelnõus seda lisatud pole. Jään ettepaneku juurde, sest sisuliselt on vastunõue samasugune töövaidlusavaldus kui esmane avalduski, ainult menetlusökonoomika printsiibist lähtudes vaadatakse avaldus ja vastunõude avaldus koos läbi ühes menetluses, mis omakorda aitab ära hoida tarbetut bürokraatiat ning toob kaasa poolte jaoks menetluse lihtsustumise.


Lugupidamisega


Kaire Saarep
peadirektor