Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku kantselei

[email protected]

Teie 03.07.2026

Meie 10.09.2026 nr 11-5/2358-2

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Christian Veske

Täname, et jagasite meiega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

aastaraamatut, mis annab põhjaliku ülevaate 2025. aasta tegevustest eri valdkondades.

Ühelt poolt on murettekitav, et võrdõigusvoliniku poole tehtud pöördumiste arv kasvas ligi 22%. Teisalt

võib see viidata Eesti ühiskonna suurenenud teadlikkusele diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise

küsimustes.

Tunnustame voliniku kantseleid ka selle eest, et on leitud võimalusi tehisaru kasutamiseks töö

tõhustamisel. Samuti peame oluliseks, et kantselei on juhtinud tähelepanu tehisaru kasutamisega seotud

võimalikele kitsaskohtadele.

Täname ka aastaraamatus esitatud soovituste eest. Järgnevalt esitame oma vastused tehtud

ettepanekutele.

1. Luua sektoriülene koostöömudel vähendamaks ealist digilõhet

Nõustume, et üha digitaalsemaks muutuvas ja samal ajal vananevas ühiskonnas tuleb ealine digilõhe

probleemina tugevamalt esile. See võib piirata vanemaealiste ligipääsu avalikele teenustele, vähendada

nende iseseisvat toimetulekut ning tuua kaasa muid sotsiaalseid ja majanduslikke raskusi.

Oleme juhtinud vanemaealiste digiligipääsetavusele tähelepanu Justiits- ja Digiministeeriumi

„Digiühiskonna arengukava 2035“ kooskõlastusringil. Samuti oleme teinud sama ministeeriumiga

koostööd Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi kavandamisel, et tagada vanemaealiste

digiligipääsetavust toetavate meetmete rahastamine ka järgmisel perioodil.

Jälgime ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimist ning aitame kaasa asutuste koostööle,

valdkonnas tegutsevate inimeste võrgustumisele, heade praktikate jagamisele ja sektoriüleste seoste

loomisele. Meil on hea meel tõdeda, et rakkerühma soovituste järjepideva esiletoomise tulemusena on

ligipääsetavuse põhimõtted jõudnud mitmesse olulisse arengudokumenti ja õigusakti, sealhulgas turismi

pika vaate dokumenti, LPS-i ja MeetS-i ning varjendeid, ehitisi ja hädaabinumbrit 112 puudutavatesse

nõuetesse.

Samuti panustavad ligipääsetavuse alase teadlikkuse suurendamisse üha enam organisatsioonid.

Koolitusi on korraldanud näiteks Kultuuriministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus,

2

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Positiivse sammuna loodi

hiljuti Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tallinna linna koostöös ka uus Eesti Ligipääsetavuse Portaal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seni keskendunud digiligipääsetavuse edendamisel

eelkõige teenuseosutajate vaatele. Oleme nõus, et kasutajate digioskuste arendamine on valdkond, mis

vajab süsteemset tähelepanu. Seetõttu peame vajalikuks arutada teemat nii Justiits- ja Digiministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Meie hinnangul oleks meetmete

rakendamise eestvedamine kõige otstarbekam Justiits- ja Digiministeeriumi juhtimisel.

Pikaajaline eesmärk on, et iga valdkond lõimiks ligipääsetavuse põhimõtted oma tavapärastesse

tegevustesse ja teenuste arendamisse. Oleme valmis selle eesmärgi saavutamisele ning vajaliku

sektoriülese koostöö kujundamisele oma pädevuse piires kaasa aitama.

2. Tagada soolõime ja võrdsusmõjude süsteemne arvestamine ministeeriumi õigusloomes

Eelnõude mõjude, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega seotud mõjude

hindamise eest vastutavad eelnõude ettevalmistajad ja asjaomased valdkonnad. Eelnõude koostamisel

lähtutakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning mõjude hindamise kontrollküsimustikust, mis

hõlmab ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega seotud mõjude hindamist.

Ühtsema praktika kujunemist toetab Justiits- ja Digiministeeriumi koordineeritud ministeeriumideülene

mõjude hindajate võrgustik. Võrgustikus arutatakse mõjude hindamisega seotud küsimusi, jagatakse

kogemusi ja häid tavasid ning otsitakse võimalusi hindamise kvaliteedi parandamiseks.

MKM-i võrdsuspoliitika osakonna algatusel on ministeeriumide töötajaid suunatud läbima Digiriigi

Akadeemias soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise teemalisi koolitusi. Need aitavad eelnõude

ettevalmistajatel võimalikke soolisi ja muid võrdsusmõjusid paremini märgata, hinnata ning

õigusloomes arvesse võtta. MKM on teinud järjepidevat tööd selle nimel, et koolitusi läbiks rohkem

töötajaid, ning soovitab neid läbida ka kõigil oma uutel töötajatel.

Oma pädevuse piires saab MKM-i võrdsuspoliitika osakond pakkuda teistele poliitikakujundajatele

võrdsusmõjude süsteemseks arvestamiseks, sealhulgas õigusaktide ettevalmistamisel, nõu, koolitusi ja

metoodilist tuge. Ressursisäästlikult kestliku tulemuse saavutamiseks peab siiski iga ministeerium

tagama, et võrdsusmõjude hindamine oleks loomulik ja järjepidev osa tema õigusloomeprotsessist.

3. Soovitan uuesti kaaluda palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmist täies mahus ja

võimalikult kiiresti

Sooline palgalõhe on Eesti ühiskonnas jätkuvalt oluline probleem, millega tuleb süsteemselt tegeleda.

Selle vähendamine aitab edendada naiste ja meeste võrdsust, tugevdada ühiskonna õiglustunnet ning

toetada ka majanduse konkurentsivõimet. Kuigi Eesti sooline palgalõhe on järjepidevalt vähenenud –

23,5%-lt 2014. aastal 12,2%-ni 2025. aastal –, on see endiselt tasemel, mille vähendamise nimel

töötame. Eesti eesmärk on vähendada palgalõhe 2035. aastaks 5%-ni.

Toetame palkade läbipaistvuse direktiivi eesmärki vähendada soolist palgalõhet ning anda töötajatele

palgaläbirääkimistel rohkem teavet ja kindlustunnet. Alates 13. juulist 2026 kehtivad Eestis palkade

läbipaistvuse nõuded, mille kohaselt tuleb tööle kandideerijale anda enne töövestlust teavet töötasu või

selle vahemiku kohta. Samuti on keelatud küsida kandidaadilt tema varasema töötasu kohta ning

takistada töötajal enda töötasu avaldamist. Need muudatused suurendavad läbipaistvust ja tugevdavad

töötajate kaitset.

3

Praeguses etapis ei rakendata direktiivi neid kohustusi, mis tooksid tööandjatele kaasa kõige suurema

halduskoormuse. Nende hulka kuuluvad eelkõige detailse töötasustruktuuri loomine, suuremate

tööandjate regulaarne aruandlus ning sellega seotud põhjendamis- ja selgitamiskohustused. Enne nende

nõuete rakendamist peab Eesti Euroopa Komisjoniga arutelusid, et leida võimalusi keerukamate

kohustuste täitmise lihtsustamiseks ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks. Seetõttu peame

põhjendatuks liikuda direktiivi täieliku ülevõtmise suunas viisil, mis aitab saavutada selle eesmärke,

kuid arvestab samal ajal nõuete rakendatavuse ja proportsionaalsusega.

Lisaks jõustunud palkade läbipaistvuse nõuetele jätkame soolise palgalõhe vähendamist olemasolevate

lahenduste abil. Üks neist on Palgapeegel, mis võimaldab tööandjatel vähese lisatööga jälgida naiste ja

meeste palgaerinevusi oma organisatsioonis. Samuti toetame tööandjaid selgemate, läbipaistvamate ja

õiglasemate palgasüsteemide loomisel. Praegu toimuvad tööandjatele koolitused tööde väärtuse

hindamise ja läbipaistvate palgasüsteemide kujundamise teemal.

Oluline on tegeleda ka palgalõhe struktuursemate põhjustega. Seetõttu toetame tegevusi, mis avardavad

naiste ja meeste valikuid hariduses ja tööelus. Samuti koolitatakse karjäärinõustajaid, et noorte valikuid

ei piiraks soostereotüübid, ning korraldatakse tüdrukutele töövarjupäevi, mis innustavad neid püüdlema

ka juhtivate ametikohtade poole.

Seega jätkame tööd nii palkade läbipaistvuse suurendamise, õiglaste palgasüsteemide arendamise kui

ka palgalõhe algpõhjuste (nagu näiteks segregatsiooni) vähendamise nimel. Direktiivi ülejäänud nõuete

rakendamisel peame oluliseks leida tasakaal töötajate õiguste tõhusa kaitse ja tööandjatele seatavate

kohustuste mõistliku rakendatavuse vahel.

4. Muuta strateegilise partnerluse kavandamine prognoositavamaks

Nõustume, et strateegilise partnerluse puhul on prognoositavus oluline nii partneritele kui ka riigile.

Seetõttu oleme juba alustanud järgmise perioodi ettevalmistamisega. Samas rõhutame, et süsteem peab

jätma ka piisavalt paindlikkust, et reageerida muutuvatele vajadustele ja uutele väljakutsetele. Igal juhul

käsitleme valdkondlikke vabaühendusi ühe olulise partnerina riigi teadmiste ja võimekuste

terviksüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Pirjo Turk +372 5887 2142

[email protected]