<

OTSUS

Vaidlustusasja number

178-26/310369

Otsuse kuupäev 10.09.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Aktsiaseltsi Corporevaidlustus Eesti Advokatuuri

riigihankes „Suhtekorraldus- ja kommunikatsiooniteenuse

ost“ (viitenumber 310369) Meta Advisory Group OÜ

pakkumuse edukas tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts Corpore, esindaja Janno Toots

Hankija, Eesti Advokatuur, esindaja vandeadvokaat Kadri

Matteus

Kolmas isik, Meta Advisory Group OÜ

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Corpore vaidlustus Eesti Advokatuuri riigihankes

„Suhtekorraldus- ja kommunikatsiooniteenuse ost“ (viitenumber 310369).

2. Mõista Aktsiaseltsilt Corpore Eesti Advokatuuri kasuks välja Eesti Advokatuuri lepingulise

esindaja kulud 2523,40 eurot (käibemaksuga).

3. Jätta Aktsiaseltsi Corpore vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.05.2026 avaldas Eesti Advokatuur (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

2 (17)

hankemenetlusega riigihanke „Suhtekorraldus- ja kommunikatsiooniteenuse ost“ (viitenumber

310369) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Hanke alusdokument (edaspidi HAD) ja

Raamlepingu tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

Riigihanke eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine ühe pakkujaga.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 01.06.2026, esitasid pakkumused 5 pakkujat, teiste hulgas

Aktsiaselts Corpore ning Meta Advisory Group OÜ.

2. 30.07.2026 otsusega tunnistas Hankija edukaks Meta Advisory Group OÜ pakkumuse.

3. 07.08.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi Corpore (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks

Meta Advisory Group OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 18.08.2026 kirjaga nr 12.2-10/178 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 24.08.2026 ja neile vastamiseks 27.08.2026. Vaidlustuskomisjon

pikendas Vaidlustaja taotluse alusel täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamise aega

kuni 26.08.2026 ja neile vastamiseks 02.09.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks

tähtpäevaks esitasid seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks

tähtpäevaks esitas täiendava seisukohta Hankija. Kolmas isik menetluses oma seisukohti ei

avaldanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Corpore, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihanke komisjoni (edaspidi Komisjon) ettepaneku alusel tegi Hankija 30.07.2026

pakkumuste vastavuse ja edukuse otsuse (edaspidi Otsus).

Otsuse p-is 5 hinnati pakkumusi kvaliteedipunktidega 5-astmelisel skaalal (80, 60, 40, 20 või 0

punkti, millest vahepunkte ei antud) – Kolmanda isiku pakkumus sai 80 punkti ja Vaidlustaja

pakkumus 60 kvaliteedipunkti.

Otsuse p-is 6 hinnati pakkumusi hinna alusel – Kolmanda isiku pakkumus sai 11,14 punkti ja

Vaidlustaja pakkumus 19,67 hinnapunkti.

Otsuse p-is 7 hinnati pakkumusi järgmiste koondpunktidega – Kolmanda isiku pakkumus sai

91,14 punkti, Vaidlustaja pakkumus 79,67 punkti.

Otsuse p-iga 8 tunnistas Komisjon edukaks Kolmanda isiku pakkumuse.

Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel lähtunud RHAD-is sätestatud

hindamiskriteeriumidest ega nende suhtelisest osakaalust ning on seetõttu rikkunud RHS § 117

lg-s 1 sätestatud nõuet tunnistada edukaks majanduslikult soodsaim pakkumus.

Vaidlustaja taotleb Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist Kolmanda isiku pakkumusele ja

Vaidlustaja pakkumusele omistatud kvaliteedipunktide osas (Otsuse p-id 5.1 ja 5.2) ning

Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks.

5.2. HAD p-i 4.5 kohaselt antakse 80 kvaliteedipunkti pakkumusele, milles:

• on esitatud terviklik, detailselt läbi mõeldud ja selgelt struktureeritud strateegiline

lähenemine kogu lepingu perioodiks;

• põhisõnumid on selgelt määratletud ja seotud hankija eesmärkidega;

• sihtrühmad on põhjalikult analüüsitud ning analüüsi on kasutatud lahenduse

kujundamisel;

• kanalite ja tööriistade valik on põhjendatud;

3 (17)

• ajakava on realistlik ja loogiline;

• strateegiline visioon aitab väga hästi kaasa hankija eesmärkide saavutamisele.

TK p-is 1 kirjeldab Hankija Riigihanke eesmärki: Hanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe

kommunikatsiooniagentuuriga, et toetada Eesti Advokatuuri strateegilisi ja operatiivseid

kommunikatsioonitegevusi. Täitja roll on pakkuda advokatuurile kvaliteetset sise- ja

väliskommunikatsioonialast tuge, sealhulgas, kuid mitte ainult, strateegilise kommunikatsiooni

nõustamist, meediasuhete korraldamist ning vajadusel kriisikommunikatsiooni tuge. Samuti

jälgib ja analüüsib kommunikatsioonipartner kommunikatsiooni mõju ja efektiivsust. [---].

5.3. Otsuse p-is 4 kirjeldas Hankija: Tehnilist kirjeldust kasutati sisulise kontekstina, et hinnata,

kas strateegiline lähenemine toetab tellitava teenuse eesmärki ja ulatust. Tehnilist kirjeldust ei

kasutatud uue avaldamata hindamiskriteeriumina.

Otsuse p-ides 5.3 ja 5.4 selgitab Hankija, et maksimaalsete kvaliteedipunktide ehk 80 punkti

saav pakkumus peab siduma TK-s toodud vajaduste ja teenuste kõiki komponente.

Otsuse p-is 5.1 põhjendas Hankija Kolmanda isiku pakkumusele 80 kvaliteedipunkti andmist

järgmiselt: Komisjon hindas pakkumusi tervikuna, pidades advokatuuri kommunikatsiooni

prioriteete arvestades väliskommunikatsiooni strateegilist sügavust ja süsteemsust

kaalukamaks kui sisekommunikatsiooni käsitluse mahtu. Meta Advisory Group OÜ pakkumuse

väliskommunikatsiooni lähteolukorra analüüs, pikaajaline strateegiline visioon ja

sündmustepõhine kommunikatsiooniplaneerimine on hankija jaoks kesksemad elemendid kui

sisekommunikatsiooni käsitluse detailsus, mistõttu ei vähenda pakkumuse suhteliselt

tagasihoidlikum sisekommunikatsiooni osa selle üldhinnangut.

Hankija ei ole selgitanud, millisest RHAD-i tingimusest selline prioriteet tuleneb. Kui Hankija

hinnangul ei olnud sise- ja väliskommunikatsiooni osakaalude määramine võimalik, oleks

RHS § 85 lg 10 kohaselt pidanud riigihanke alusdokumentides olema need kriteeriumid esitatud

tähtsuse vähenemise järjekorras. RHAD-is seda tehtud ei ole.

5.4. TK kohaselt hõlmab Riigihanke ese nii sise- kui ka väliskommunikatsioonialase toe

pakkumist. TK p 2 sätestab hankelepingu miinimumnõuded. Need hõlmavad vaid kahte

valdkonda: sisekommunikatsiooni ja väliskommunikatsiooni. TK-s ei ole sätestatud, et üks

neist valdkondadest oleks pakkumuste hindamisel teisest suurema kaaluga.

Enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ei tehtud pakkujatele teatavaks, et Hankija peab

väliskommunikatsiooni strateegilist sügavust ja süsteemsust sisekommunikatsiooni käsitlusest

olulisemaks. RHS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pakkumusi hinnata riigihanke alusdokumentides

sätestatud hindamiskriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu alusel. Kuna RHAD ei näe ette

sise- ja väliskommunikatsiooni erinevat osakaalu pakkumuste hindamisel, puudus Hankijal alus

omistada ühele valdkonnale teisest suurem kaal.

5.5. HAD p-i 4.5 kohaselt peab 80 kvaliteedipunkti saav pakkumus sisaldama mh terviklikku,

detailselt läbi mõeldud ja selgelt struktureeritud strateegilist lähenemist kogu lepingu

perioodiks. Hankija on Otsuses viidanud Kolmanda isiku pakkumuse sisekommunikatsiooni

osa suhtelisele tagasihoidlikkusele ja vähesemale detailsusele. Samas ei selgita Hankija, kuidas

tagasihoidlikkus pakkumuse teatud osas vastab endiselt täielikult Hankija ootustele ehk

maksimaalsele 80 punktile. Kui sisekommunikatsiooni valdkond ei ole pakkumuses detailselt

kirjeldatud ja sellel on puudujääke, siis mõjutab see ka kvaliteedipunktide terviklikku tulemust,

sest maksimaalseteks punktideks on Hankija ootus, et pakkumus seob TK kõiki komponente.

Hankija kirjeldab Otsuse p-is 5.1 Kolmanda isiku pakkumuse seost TK-ga. Sealt on puudu

sisekommunikatsiooni komponent.

5.6. RHAD-is puudub viide, et ühe valdkonna puudujääke võiks kompenseerida teise osa

tugevama käsitlusega. Hankija põhjendab Otsuse p-is 5.1 Kolmanda isiku pakkumust

järgmiselt: Kuigi pakkumuses on sisekommunikatsiooni käsitlus tagasihoidlikum kui mõnel

teisel pakkujal, kompenseerib seda terviklik strateegiline lähenemine, mis seob kogu

4 (17)

raamlepingu perioodi tegevused ühtseks arenguloogikaks. Hankija põhjendusi järgides

tähendaks see ka loogiliselt, et pakkumuses on võimalik saada maksimaalsed kvaliteedipunktid

TK miinimumnõudeid täitmata, sest piisavalt tugeva strateegilise lähenemisega

(väliskommunikatsioonis) on võimalik kompenseerida puudujäägid sisekommunikatsioonis.

Sellist kompensatsioonimehhanismi RHAD-is kirjeldatud ei ole.

5.7. Hankija selgitab Otsuse p-is 5.3, miks Akkadian OÜ pakkumus ei saanud maksimaalseid

kvaliteedipunkte: Tehnilise kirjelduse vaatest käsitleb pakkumus mitut olulist vajadust, kuid

terviklik 36 kuu strateegiline rakendusmudel on vähem selgelt välja arendatud kui 80 punkti

saanud pakkumustes. See on Otsuses sõnaselge kinnitus, et 80 punkti saanud pakkumusi oli

rohkem kui üks, kuigi Otsuse põhjal sai 80 kvaliteedipunkti ainult Kolmanda isiku pakkumus.

Lisaks selgitab Hankija Otsuse p-is 5.3, miks Akkadian OÜ pakkumus ei saanud maksimaalseid

kvaliteedipunkte: 80 punkti ei ole põhjendatud, sest võrreldes kahe tugevama pakkumusega on

tehnilise kirjelduse kõiki teenuse komponente siduv 36 kuu strateegiline tervik, sõnumite ühtlus

ning perioodiülene tegevusloogika vähem selgelt välja arendatud ehk vastab 60 punkti

kriteeriumile. Kui Hankija selgitab, et Akkadian OÜ pakkumusest oli kvaliteedipunktide

võrdluses kaks tugevamat pakkumust, siis Otsuses on Akkadian OÜ pakkumusest kõrgemad

ehk 80 punkti saanud vaid üks pakkumus ehk Kolmanda isiku pakkumus. Otsusest ei selgu,

miks on teine tugevamatest pakkumustest ehk Vaidlustaja pakkumus saanud sama palju

kvaliteedipunkte kui Otsuses sellest nõrgemaks hinnatud Akkadian OÜ pakkumus.

5.8. Otsuse p-i 5.3 sõnastus on vastuolus Otsuses märgitud kvaliteedipunktidega, sest p-is 5.3

räägib Hankija 80 kvaliteedipunkti saanud pakkumustest mitmuses ehk neid oli selle sõnastuse

kohaselt rohkem kui üks.

Põhjendades Otsuse p-ides 5.1 ja 5.2 kahte tugevamat pakkumust, toob Hankija välja vastavalt

Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumuste tugevused ja nõrkused. Hankija möönab, et mõlemal

pakkumusel on puudujäägid, kuid ei põhjenda RHAD-ile viidates, miks ühe pakkumuse

puudujääk kvaliteedipunktides üldhinnangut ei mõjuta, kuid teise pakkumuse puudujääk

mõjutab.

5.9. Otsuse p 5.2 selgitab, et Vaidlustaja pakkumus on detailne teatud perioodini, kuid siis

muutub üldisemaks, samas kui Kolmanda isiku pakkumuses on kõik kolm lepinguaastat läbivalt

ja ühtlase detailsusega sisustatud. Hankija põhjendab, et RHAD hindamiskriteeriumi

80-punkti taseme kohaselt peab ajakava sisaldama olulisi etappe kogu lepingu perioodi

ulatuses (p 5) ning esitatud strateegiline visioon peab olema läbi mõeldud viisil, mis kannab

kogu lepinguperioodi vältel (p 6).

Otsus hindab seega p-i 5.2 kohaselt ajakava lepinguperioodi läbivat ja ühtlase detailsusega

sisustamist, kuigi toob ise välja, et RHAD-is on 80 punkti kriteeriumiks oluliste etappide

väljatoomine ja strateegiline visioon kogu lepinguperioodi ulatuses. Ei ole selgitatud, kuidas on

ühtlane detailidega sisustamine ja oluliste etappide väljatoomine üks- ja seesama asi.

5.10. Vaidlustaja pakkumuses esitatud ajakavas on RHAD-is nõutud olulised etapid ja

strateegiline visioon välja toodud kogu lepinguperioodi ulatuses slaididel 3 ja 9.

Vaidlustaja pakkumuse 4. slaidil esitatud ja Otsuse p-is 5.2 viidatud detailne ja kvartalipõhine

kuni ligikaudu 2027. aasta III kvartalini ulatuv „tegevuskava“ on strateegiate kava, mille

tegevuse maht kajastub ka 3. slaidil toodud pakkumuse ajakavas ja mille ühtlane jaotumine

kogu lepinguperioodi peale ei oleks Hankijale mõistlik. Kui alustada strateegia kujundamist

lepinguperioodi lõpus, on sellele eelnev tegevus piiratud mõttekusega ja planeerimata.

5.11. 26.08.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.11.1. Hankija vastuses esitatud käsitlus vaidlustuse esemest on ebaõige. Vaidlustuse kohaselt

on vaidlustuse esemeks nii Vaidlustaja kui ka Kolmanda isiku pakkumusele antud

5 (17)

kvaliteedipunktid. Vaidlustuse taotluses palub Vaidlustaja sõnaselgelt tunnistada kehtetuks

otsuse p 5.2 Vaidlustaja pakkumusele omistatud kvaliteedipunktide kohta.

5.11.2. Vastuses vaidlustusele tunnistab Hankija vaidlustuses viidatud ebatäpsusi Otsuses,

põhjendades neid redaktsioonilise või sõnastusliku veaga.

Vaidlustaja hinnangul on selline põhjendus kohatu, kuna Komisjoni otsusele vasturääkivat

sõnastust kasutatakse Otsuse p-is 5.3 kahes kohas:

1) Tehnilise kirjelduse vaatest käsitleb pakkumus mitut olulist vajadust, kuid terviklik 36

kuu strateegiline rakendusmudel on vähem selgelt välja arendatud kui 80 punkti saanud

pakkumustes.

2) 80 punkti ei ole põhjendatud, sest võrreldes kahe tugevama pakkumusega on tehnilise

kirjelduse kõiki teenuse komponente siduv 36 kuu strateegiline tervik, sõnumite ühtlus ning

perioodiülene tegevusloogika vähem selgelt välja arendatud ehk vastab 60 punkti kriteeriumile.

Kui p-is 1 võib eesti keele süntaksist tulenevalt olla tegu sõnastusliku veaga („pakkumuses“ vs

„pakkumustes“), siis p-is 2 väljendab süntaks selgelt mitmusevormi („kahe“ ja

„pakkumusega“).

5.11.3. Vaidlustaja ei eita Hankija hindamisruumi kvalitatiivse kriteeriumi sisulisel

kohaldamisel. Vaidlus ei puuduta aga üksnes seda, kas Kolmanda isiku strateegia oli Hankija

hinnangul hea või väga hea. Vaidlus puudutab hindamisruumi õiguslikke piire: kas Hankija võis

pärast pakkumuste esitamist omistada väliskommunikatsioonile sisekommunikatsioonist

suurema kaalu, kuigi sellist prioriteeti RHAD-ist ei nähtunud.

5.11.4. Hankija vastuses viidatud RKHKo 3-20-1198/58 ei anna Hankijale piiramatut vabadust

hindamise kriteeriumide sisustamisel. Lahend eristab Hankija erialast kvaliteedihinnangut ning

selle hinnangu õiguslike piiride kontrolli. Küsimus, kas Hankija püsis RHAD-is avaldatud

hindamiskriteeriumide ja nende ette teada olnud tähenduse piirides, allub täielikule õiguslikule

kontrollile. Vaidlustaja ei taotle Hankija kommunikatsioonialase hinnangu asendamist

vaidlustuskomisjoni hinnanguga.

5.11.5. Hankija märgib vastuses vaidlustusele, et: Vaidlustaja väidab, et väliskommunikatsiooni

eelistamine ei olnud RHADs ette nähtud, kuid jätab välja toomata, et see ei olnud ka välistatud.

Hindamiskriteeriumid ei näinud ette nii detailselt sise- ja väliskommunikatsiooni hindamist,

mistõttu jäigi vabadus selle üle otsustamisel hindamiskomisjonile.

Hankija arvamus ei ole kooskõlas riigihanke läbipaistvuse põhimõttega. Pakkumuste

hindamisel ei saa lähtuda avaldamata eeldusest pelgalt põhjusel, et RHAD seda sõnaselgelt ei

keela. Määrav on, kas mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt tähelepanelik pakkuja sai

RHAD-i põhjal aru, et väliskommunikatsiooni strateegilist sügavust hinnatakse

sisekommunikatsiooni detailsusest kaalukamaks. RHAD sellist järeldust ei võimaldanud.

5.11.6. Hankija vastus ei kõrvalda vaidlustuses välja toodud vastuolu, vaid kinnitab seda. Kui

pakkumuse hindamine pidi toimuma tervikuna, pidi tervik hõlmama nii sise- kui ka

väliskommunikatsiooni. Kui aga ühe komponendi tagasihoidlikumat käsitlust sai

kompenseerida teise komponendi suurema tugevusega, pidi komponendi erinev kaal olema

pakkujatele ette teada.

5.11.6. Vaidlustuskomisjon pikendas 10.08.2026 kell 17.21 saadetud e-kirjaga kirjaliku

menetluse teates nr 12.2-10/178 Hankijale ja Kolmandale isikule määratud vaidlustusele

vastamise tähtaega kuni 18.08.2026 kella 15.00-ni.

Hankija esindaja saatis vastuse vaidlustusele e-kirja teel 18.08.2026 kell 15.25 ehk 25 minutit

peale vaidlustuskomisjoni määratud tähtaega. Vaidlustaja palub Vaidlustuskomisjonil hinnata,

kas määratud tähtaja rikkumine Hankija poolt võiks mõjutada selgituse aktsepteerimist

vaidlustusmenetluses.

6 (17)

6. Hankija, Eesti Advokatuur, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

6.1. Otsusega tunnistas Hankija edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. Hankija andis hindamise

tulemusel Kolmanda isiku pakkumusele kokku 91,14 hindepunkti ja Vaidlustaja pakkumusele

79,67 hindepunkti, mistõttu Vaidlustaja pakkumus jäi teisele kohale. Kolmanda isiku pakkumus

sai kvaliteedi hindamisel maksimaalsed hindepunktid ehk 80 punkti ja Vaidlustaja pakkumus

60 hindepunkti.

6.2. Hankija tegevus hindamisel ja seeläbi ka edukaks tunnistamise otsuse tegemisel oli

õiguspärane ja kooskõlas RHS-i ning RHAD-iga.

6.3. HAD p 4.5 sätestas hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud. Pakkumusega tuli esitada

ning hindamisele kuulus Pakkuja strateegilise lähenemise ülevaade (edaspidi Ülevaade).

80 punktile vastas Ülevaade, mis vastas järgmistele tingimustele:

Vastab täielikult hankija ootustele

1. Pakkuja on esitanud tervikliku, detailselt läbi mõeldud ja selgelt struktureeritud

strateegilise lähenemise kogu lepingu perioodiks.

2. Põhisõnumid on selgelt määratletud, sihtrühmapõhiselt diferentseeritud ning otseselt

seotud hankija eesmärkidega.

3. Sihtrühmad on põhjalikult analüüsitud, sh nende vajadused ja eelistused, ning

analüüsi on sisuliselt kasutatud lahenduse kujundamisel.

4. Kanalite ja tööriistade valik on mitmekesine, põhjendatud ning selgelt seotud nii

sihtrühmade kui sõnumitega.

5. Ajakava on realistlik, loogiline ja sisaldab olulisi etappe kogu lepingu perioodi

ulatuses.

6. Esitatud strateegiline visioon (sh fookusvaldkonnad, sõnumiteks vormistatavad

teemad ja nende edastamise viisid) on väga hästi läbi mõeldud ning aitab igati kaasa hankija

eesmärkide saavutamisele.

60 punktile vastas Ülevaade, mis vastas järgmistele tingimustele:

Vastab üle keskmise hankija ootustele

1. Pakkuja on esitanud piisava põhjalikkusega ja arusaadava strateegilise lähenemise

kogu lepingu perioodiks.

2. Põhisõnumid ja sihtrühmad on määratletud ning üldjoontes seotud hankija

eesmärkidega.

3. Sihtrühmade analüüs on olemas, kuid ei ole kõikides osades põhjalik või täielikult

lahendusse integreeritud.

4. Kanalite ja tööriistade valik on põhjendatud ning üldiselt sobiv sihtrühmadeni

jõudmiseks.

5. Ajakava on esitatud ning üldjoontes loogiline.

6. Strateegiline visioon toetab suures osas hankija eesmärkide saavutamist, kuid ei ole

kõigis aspektides täielikult läbi töötatud.

6.4. Hankija põhjendused Kolmanda isiku Ülevaatele 80 punkti andmiseks on toodud Otsuse

p-is 5.1.

6.5. Vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktika kohaselt kuulub pakkumuste hindamine, eriti

kvalitatiivsete kriteeriumide alusel, hankija pädevusse ning sellega kaasneb ulatuslik hindamis-

ja kaalutlusruum. Hindamiskomisjonile peab jääma teatud valikuvabadus kriteeriumide

kohaldamisel konkreetsele pakkumusele, kuid sellega ei tohi muuta hindamiskriteeriume.

Riigikohus on rõhutanud, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on olemuselt

hindamisotsus, mille tegemisel peab hankija lähtuma riigihanke alusdokumentides avaldatud

kriteeriumidest, kuid mille sisulist hinnangut ei asenda vaidlustuskomisjon ega kohus oma

7 (17)

hinnanguga üksnes seetõttu, et vaidlustajale oleks sobinud teistsugune tulemus. Kuna proovitöö

hindamine eeldab õigusväliseid teadmisi, siis selle kohtulik kontroll piirdub eelkõige sellega,

kas hindamisel arvestati asjakohaseid ja täielikke asjaolusid, kas jäeti tähelepanuta olulisi fakte

või tehti ilmselgeid vigu ning kas hankija püsis talle RHAD-ist ja seadusest tulenevates piirides.

Samuti on Riigikohus selgitanud, et subjektiivse hindamiskriteeriumi korral (nagu praegu) ei

saa subjektiivsust kunagi täiesti välistada1.

6.6. Hankija on püsinud talle antud kaalutlusõiguse piirides. Hankija hindas pakkumusi üksnes

eelnevalt avaldatud hindamise kriteeriumide alusel, kohaldades neid kõigi pakkumuste suhtes

ühetaoliselt, tuletamata sellest uusi või RHAD-is sätestamata aluseid. Otsus on põhjendatud

konkreetsete faktiliste asjaoludega ning vastab hindamismetoodikas ette nähtud tingimustele –

vastavalt 80 punkti Kolmanda isiku pakkumusele ja 60 punkti Vaidlustaja pakkumusele.

Sellises olukorras ei ole tegemist kaalutlusõiguse ületamise ega ilmselge hindamisveaga, vaid

Hankijale seadusega antud hindamisruumi õiguspärase kasutamisega. Vaid asjaolu, et

Vaidlustaja hindab Kolmanda isiku pakkumust sisuliselt teisiti või peab teistsugust tulemust

soovitavaks, ei anna alust lugeda Hankija otsust õigusvastaseks.

6.7. Hankija ei ole rikkunud RHS §-is 3 sätestatud võrdse kohtlemise ega proportsionaalsuse

põhimõtteid, kuna kõiki pakkumusi hinnati samade, eelnevalt avaldatud ja üheselt sõnastatud

hindamiskriteeriumide alusel ning Hankija ei ole vaidlustuses esitatu alusel kaldunud nendest

kriteeriumidest kõrvale. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et erineva sisuga pakkumusi

tuleks hinnata võrdselt, vaid et sarnases olukorras olevaid pakkujaid koheldakse ühtmoodi ja

hindamiskriteeriume kohaldatakse järjekindlalt.

6.8. Hankija ei nõustu Vaidlustaja käsitlusega, et Komisjon väljus hindamiskriteeriumide

piiridest. Vaidlustaja õigustab seda ühe lõiguga Kolmanda isiku pakkumusele antud

põhjendusest: Komisjon hindas pakkumusi tervikuna, pidades advokatuuri kommunikatsiooni

prioriteete arvestades väliskommunikatsiooni strateegilist sügavust ja süsteemsust

kaalukamaks kui sisekommunikatsiooni käsitluse mahtu. Tegemist on Komisjonile antud

kaalutlusõiguse rakendamisega konkreetse pakkumuse suhtes.

6.9. Pärast pakkumuste avamist on keelatud luua uusi hindamiskriteeriume või alakriteeriume.

Samas ei tähenda see, et Hankija ei võiks olemasolevate hindamiskriteeriumide kohaldamisel

hinnata, millised pakkumuses sisalduvad asjaolud konkreetsel juhul paremini vastavad Hankija

eesmärkidele. Komisjoni hinnang, et Kolmanda isiku pakkumuses oli väliskommunikatsiooni

strateegiline käsitlus terviklikum, ei tähenda uue hindamiskriteeriumi loomist, vaid

olemasoleva kvaliteedikriteeriumi rakendamist konkreetse pakkumuse suhtes. Vaidlustaja

väidab, et väliskommunikatsiooni eelistamine ei olnud RHAD-is ette nähtud, kuid jätab välja

toomata, et see ei olnud ka välistatud. Hindamiskriteeriumid ei näinud ette nii detailselt sise- ja

väliskommunikatsiooni hindamist, mistõttu jäigi vabadus selle üle otsustamisel Komisjonile.

6.10. Tõele ei vasta Vaidlustaja väited, et Kolmanda isiku Ülevaatest puudus

sisekommunikatsioon üldse. Sellist järeldust ei saa teha Hankija avaldatud põhjendustest ega

Kolmanda isiku esitatud ülevaatest, kust on näha, et sisekommunikatsiooni osa on käsitletud.

Vaidlustaja on rebinud ühe lause kontekstist välja ja jätnud tsiteerimata lause, mille kohaselt oli

Kolmanda isiku pakkumuses sisekommunikatsiooni käsitlus lihtsalt tagasihoidlikum kui mõnel

teisel pakkujal aga mitte puudulik. Komisjon hindas pakkumusi tervikuna mitte ühe

komponendi kaupa. Vaidlustaja hinnangul tulnuks teatud asjaoludele omistada suurem või

väiksem tähtsus ning sellest tulenevalt anda teistsugused punktid. Selline argumentatsioon

tähendab sisuliselt nõuet asendada Hankija kvaliteedihinnang Vaidlustaja hinnanguga.

Riigikohtu praktika kohaselt ei ole see RHS §-i 117 kohase kontrolli eesmärk. Hankija hinnang

1 RKHKo 3-20-1198 p-id 17-18.

8 (17)

on õigusvastane üksnes juhul, kui see põhineb ebaõigetel asjaoludel, eirab avaldatud

kriteeriume või on põhjendamata. Vaidlustuses selliseid asjaolusid ei ole näidatud.

6.11. Kvaliteedikriteeriumide rakendamisel ei ole võimalik subjektiivsust täielikult välistada

ning Komisjonil on õigus anda professionaalne hinnang sellele, kuivõrd hästi pakkumus

tervikuna vastab Hankija eesmärkidele. RHAD-is kirjeldatud 80 punkti tase kujutab endast

kvalitatiivset hindamisastet, mitte ammendavat kontroll-loetelu, mille korral iga üksik

tähelepanek automaatselt välistaks maksimaalse tulemuse. Kvaliteedi hindamine toimus

tervikuna ning Komisjon leidis, et pakkumus vastas kõige paremini 80 punkti taseme

kirjeldusele. Vaidlustuskomisjon ja kohus ei pea selliste hinnangute kontrollimisel asendama

hankija hinnanguid enda omadega. Kontroll hõlmab eelkõige seda, kas arvestati asjakohaseid

asjaolusid ja kas hinnang on põhjendatud.

6.12. Vaidlustaja on välja toodud vastuolu Otsuse põhjendustes, kus teiste pakkujate

kvaliteedipunktide juures on kohati põhjendatud, et 80 punkti saanud pakkumusi oli rohkem

kui üks. Hankija selgitab, et tegemist on sõnastusliku veaga, mis ei mõjuta lõppotsust (analoogia

HMS §-iga 58). RHS § 117 nõuab põhjendatud ja kontrollitavat otsust. Käesoleval juhul on

punktid, järjestus, võrdlus ning edukaks tunnistamise põhjused otsusest üheselt mõistetavad.

Vaidlustaja võime vaielda detailselt iga põhjenduse üle kinnitab omakorda, et otsus võimaldab

sisulist kohtulikku ja vaidlustusmenetluse kontrolli.

Hankija kinnitab, et kvaliteedi eest sai maksimumpunktid vaid üks pakkumus – Kolmanda isiku

pakkumus ja Vaidlustaja välja toodud ebatäpsused ei mõjuta asja sisu.

6.13. Kolmanda isiku Ülevaade on pakkuja ärisaladus. Asjaolu, et Vaidlustaja ei pidanud enda

Ülevaadet konfidentsiaalseks, lisades selle vaidlustusele ilma ärisaladuse märketa, ei välista

Kolmanda isiku teistsugust lähenemist.

6.14. 02.09.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.14.1. Hankija 18.08.2026 vastus vaidlustusele tuleb arvesse võtta. Selle 25-minutiline

hilinemine oli vabandatav üksik eksimus ega pikendanud menetlust.

6.14.2. Hankija möönab, et Vaidlustaja vaidlustas algses vaidlustuses ka Otsuse p-i 5.2 ning

vaidlustas ka enda pakkumusele 60 kvaliteedipunkti andmise, ajakava puudutaval põhjusel.

Vaidluse ese ei ulatu siiski kaugemale sellest alusest.

RHS § 190 lg-te 3 ja 6 järgi määravad vaidlustuse eseme nõue ja vaidlustuse aluseks olev

põhiliste asjaolude kogum. Vaidlustaja pakkumuse hindamise vaidlus piirdub algses

vaidlustuses ühe konkreetse etteheitega: kas Vaidlustaja pakkumuse slaididel 3, 4 ja 9 esitatud

ajakava ning strateegiline visioon õigustasid 80 punkti andmist.

6.14.3. Juurdunud praktika järgi hinnatakse hindepunktide õiguspärasust pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse ehk praegusel juhul Otsuse p-i 8 kaudu. See tähendab, et

vaidlustuskomisjoni pädevus piirdub Otsuse p-i 8 kehtetuks tunnistamisega.

6.14.4. Sisuliselt hinnati pakkumusi RHAD-is avaldatud tervikliku kvaliteedikriteeriumi järgi.

Sise- ja väliskommunikatsioonile ei kehtestatud uusi osakaale. Otsuse üksikud sõnastusvead ei

mõjutanud hindepunkte ega tulemust. Vaidlustaja Ülevaate ajakava oli tugev ja üldjoontes

loogiline, kuid slaidid 3, 4 ja 9 ei kirjeldanud 2027. aasta teisest poolest kuni lepingu lõpuni

samaväärseid strateegilisi etappe, tähtaegu ja arenguloogikat. Seetõttu vastas pakkumus 60,

mitte 80 punkti tasemele. Eeltoodust tulenevalt puudub alus Otsuse p-i 8 kehtetuks

tunnistamiseks ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata.

6.14.5. RHS § 117 lg 1 järgi hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi riigihanke

9 (17)

alusdokumentides avaldatud hindamiskriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt ning

tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse.

Hankijal on professionaalne hindamisruum otsustamaks, millise kvaliteeditaseme kirjeldusele

pakkumus tervikuna vastab. Kontrollida tuleb, kas Hankija lähtus avaldatud kriteeriumidest,

arvestas asjakohaseid ja tõendatud asjaolusid, kohtles pakkujaid võrdselt ning põhjendas

tulemust nii, et otsustuse kujunemine on jälgitav. RHS § 117 ei nõua, et hankija määraks enne

pakkumuste avamist kindlaks iga võimaliku sisulise tähelepaneku või mikrotasandi

hindamisreegli. Küll aga ei tohi pärast pakkumuste avamist muuta avaldatud kriteeriume ega

nende osakaale. Hindamiskriteeriumi võib konkreetsete pakkumuste valguses sisustada ja

selgitada, kui hindamise ese, punktiskaala ja otsustuse alused jäävad RHAD-i piiridesse.

6.14.6. Vaidlusaluses Riigihankes oli kvaliteedikriteerium üks terviklik kriteerium väärtusega

kuni 80 punkti ning RHAD nägi ette astmed 80, 60, 40, 20 ja 0. Hindamispunkte ei summeeritud

strateegilise ülevaate üksikosade kaupa. Komisjon pidi andma tervikhinnangu, millise astme

kirjeldus iseloomustab konkreetset pakkumust kõige paremini. RHAD nägi lisaks ette, et

väärtuspunktide andmine toimub pakkumuste omavahelise võrdlemise tulemusena.

6.14.7. Vaidlustaja väide, et Hankija andis väliskommunikatsioonile sisekommunikatsioonist

suurema avaldamata kaalu, ei vasta hindamise ülesehitusele. Komisjon ei kehtestanud sise- ja

väliskommunikatsioonile eraldi punkte ega arvulisi osakaale ning ei rakendanud kõigi

pakkumuste suhtes uut abstraktset reeglit, mille järgi väliskommunikatsioon on alati

sisekommunikatsioonist tähtsam.

Otsuses kasutatud sõnad „kaalukam“ ja „kesksem“ kirjeldasid Kolmanda isiku pakkumusele

antud tervikhinnangut: selle pakkumuse mõnevõrra napim sisekommunikatsiooni käsitlus ei

langenud välja tervikust, sest muud RHAD-is nimetatud elemendid – lähteolukorra analüüs,

sihtrühmapõhised sõnumid, strateegiline visioon, teemajuhtimine, ajakava ja kogu perioodi

arenguloogika – moodustasid Komisjoni hinnangul tervikliku 80 punkti tasemele vastava

lahenduse. Tegemist ei olnud hindamise kriteeriumi osakaalu muutmisega, vaid ühe

tervikkriteeriumi kohaldamise põhjendamisega.

6.14.8. TK järgi hõlmas teenus nii sise- kui väliskommunikatsiooni, kriisikommunikatsiooni,

strateegilist nõustamist, meediasuhteid ning kommunikatsiooni mõju hindamist. Kolmanda

isiku pakkumust ei hinnatud 80 punktiga üksnes väliskommunikatsiooni tõttu ega jäetud

sisekommunikatsiooni hindamata. Otsuses on sõnaselgelt kirjeldatud, et pakkumuse

põhisõnumid, sihtrühmad, kanalid, formaadid, mõõdikud ja ajakava moodustasid ühtse terviku

kogu raamlepingu perioodiks.

6.14.9. Hankija möönab, et sõnastus väliskommunikatsioon on kaalukam võimaldab seda eraldi

lausena vääriti mõista. Otsust tuleb siiski lugeda tervikuna. Otsuse p-is 5.1 kirjeldatud

hindamise alused on kõik RHAD-is avaldatud kvaliteedikriteeriumi elemendid ning

vaidlustusmenetluses antud selgitus täpsustab nende kohaldamist; see ei lisa uut kriteeriumi ega

muuda punktiskaalat.

6.14.10. Otsuse p-is 5.3 kasutatud väljendid 80 punkti saanud pakkumustes ja kahe tugevama

pakkumusega näitavad sisulist vastuolu. Esimene väljend on ilmne redaktsiooniline

mitmuseviga. Otsuse punktitabel, iga pakkuja individuaalne hinnang ja koondtulemus näitavad

üheselt, et 80 kvaliteedipunkti anti ainult Kolmanda isiku pakkumusele.

6.14.11. RHS §-i 117 seisukohalt on määrav, kas otsusest on jälgitav, kellele anti millised

punktid ja millistel sisulistel põhjustel. Need andmed on otsuses olemas. Vaidlustaja on saanud

esitada iga põhjenduse kohta detailsed vastuväited, mis kinnitab, et otsus on kontrollitav.

Redaktsioonilised ebatäpsused ei tõenda, et Komisjon kasutas avaldamata kriteeriumi või andis

tegelikult teistsugused punktid.

10 (17)

6.14.12. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja Ülevaate ajakava vastas 60 punkti, mitte 80 punkt

tasemele.

80 punkti saamiseks pidi strateegiline lähenemine olema terviklik, detailselt läbi mõeldud ja

selgelt struktureeritud kogu lepingu perioodiks. Ajakava pidi olema realistlik ja loogiline ning

sisaldama olulisi etappe kogu lepingu perioodi ulatuses; strateegiline visioon pidi olema väga

hästi läbi mõeldud ja aitama igati kaasa Hankija eesmärkide saavutamisele.

60 punkti tase eeldas seevastu piisava põhjalikkusega ja arusaadavat lähenemist kogu lepingu

perioodiks, esitatud ja üldjoontes loogilist ajakava ning strateegilist visiooni, mis toetab Hankija

eesmärke suures osas, kuid ei ole kõigis aspektides täielikult läbi töötatud. Seega ei ole vaidlust

selle üle, kas Vaidlustaja pakkumus hõlmas formaalselt aastaid 2026–2029. Küsimus oli selles,

kas kogu perioodi olulised etapid olid sisustatud 80 punkti tasemel või jäi perioodi hilisem osa

üldisele rakendamise tasemele.

6.14.12.1. Vaidlustaja Ülevaate slaid 3 kujutab töövoogu ajavahemikus 2026 III kvartal kuni

2029 II kvartal. Visuaalselt ulatub rida „Strateegiad“ siiski ainult 2027 III kvartalini. Kogu

perioodi läbivad fookusteemad ning perioodiliselt korduvad raport, aastaraamat, rahulolu-

uuring ja üldkogu. Need on olulised rutiinid ja väljundid, kuid graafik ei näita, millised

strateegilised arenguetapid, prioriteetide muutused või vahetulemused kannavad teenust 2027

IV kvartalist kuni lepingu lõpuni.

Vaidlustaja samastab kogu perioodi kalenderteljel kujutamise kogu perioodi oluliste etappide

sisustamisega. Need ei ole samad. Korduva tegevuse märkimine näitab sagedust, kuid ei

kirjelda hilisemate lepinguaastate strateegilist arenguloogikat.

6.14.12.2. Vaidlustaja Ülevaate slaid 4 on pakkumuse kõige detailsem ajakava. See määrab

välis-, sise- ja kriisikommunikatsiooni tegevusi kvartalite kaupa 2026 III kvartalist 2027 III

kvartalini. Viimane väliskommunikatsiooni etapp on „vajadusel strateegia või teostuskava

kohendamine“; sisekommunikatsiooni viimase etapina on märgitud „uue süsteemi kinnitamine

või muutmine“. 2027 IV kvartali kuni 2029 II kvartali kohta samaväärseid etappe, tähtaegu ega

strateegilisi vahetulemusi tabel ei sisalda.

Hankija ei ole nõudnud, et uue strateegia kujundamine algaks lepingu lõpus. Vaidlustaja

vastuväide ründab seega põhjust, mida otsuses ei esitatud. Puudus seisneb muus: pärast

strateegia väljatöötamise ja sisekommunikatsiooni süsteemi käivitamise faasi ei ole kirjeldatud,

kuidas lahendus ülejäänud kahel aastal areneb, millal hinnatakse tulemusi, millised on

järgmised sisulised etapid ning kuidas muutuvad fookused ja tegevused lepingu lõpuni.

6.14.12.3. Vaidlustaja Ülevaate slaid 9 käsitleb sisekommunikatsiooni tegevuskava. Sellel on

sisustatud süsteematiseerimine 2026. aastal ja 2027. aasta alguses ning seejärel elluviimine

alates 2027 juuni. Elluviimise osa nimetab soovitud püsiseisundit – süsteemne ja

eesmärgistatud suhtlus, kanali vastavus info liigile ja liikmete vajadustele ning mõõdetav

kommunikatsioon. Slaid ei erista 2028. ja 2029. aasta etappe, tähtaegu, vahetulemusi ega

otsustuskohti.

6.14.12.4. Ka slaidide 3, 4 ja 9 koosmõjus on kogu lepinguperiood küll nimetatud, kuid perioodi

hilisem osa ei ole 80 punkti tasemele omase detailsuse ja strateegilise järjepidevusega läbi

töötatud. See vastab täpselt 60 punkti kirjeldusele: lähenemine on piisav ja ajakava üldjoontes

loogiline, kuid kõik aspektid ei ole täielikult välja arendatud.

6.14.12.5. RHAD nägi sõnaselgelt ette pakkumuste omavahelise võrdlemise. Otsuses

kirjeldatud võrdluse järgi oli Kolmanda isiku pakkumuses kogu kolm aastat läbiv

arenguloogika: esimese aasta konkreetsele käivitamis- ja teemajuhtimise faasile järgnes teisel

aastal ulatuse kasvatamine ning kolmandal aastal kinnistamine, tulemuste hindamine ja

lahenduse uuendamine. Otsuses toodud võrdlus ei loonud Vaidlustaja suhtes uut nõuet, vaid

11 (17)

aitas kontrollida, milline pakkumus vastas paremini juba avaldatud tingimusele olulised etapid

kogu lepingu perioodi ulatuses.

6.14.12.6. Vaidlustaja pakkumuse tugevusi ei jäetud tähelepanuta. Otsuses tunnustati selle

terviklikkust, süsteemsust, sise- ja kriisikommunikatsiooni detailset käsitlust, mõõdikuid,

uuringuid, töövoogu, aruandlust ning regulaarset juhtimismudelit. Just need asjaolud

põhjendasid, miks pakkumus ületas 40 punkti taseme. Need tugevused ei kõrvalda aga

tuvastatud erinevust 80 punkti tasemest: kogu perioodi oluline etapistus ja strateegilise visiooni

järjepidev areng ei olnud võrdselt läbi töötatud.

7. Kolmas isik, Meta Advisory Group OÜ, vaidlustusmenetluses oma seisukohti ei esitanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja on juhtinud tähelepanu sellele, et Hankija esitas vastuse vaidlustusele 25

minutilise hilinemisega vaidlustuskomisjoni poolt määratud vastamise tähtajast (18.08.2026

kell 15.00) ning palus hinnata, kas määratud tähtaja rikkumine Hankija poolt võiks mõjutada

Hankija vastuse aktsepteerimist.

Vaidlustuskomisjon peab tähtaja ületamist taunitavaks, kuid leiab, et sellest hoolimata tuleb

Hankija vastust vaidlustusmenetluses arvestada. Seda järgmistel põhjustel:

1) ilma Hankija vastuseta vaidlustusele ei ole vaidlustuse sisuline läbivaatamine

vaidlusmenetluses võimalik;

2) RHS § 194 lg 1 kohustab vaidlustuskomisjoni omal algatusel asja lahendamiseks

olulisi asjaolusid välja selgitama, sh tehes tõendite esitamise kohustuseks menetlusosalistele.

Seega, kui Hankija poleks vastust vaidlustusele tähtajaks üldse esitanud, oleks vaidluskomisjon

pidanud kohustama teda seda siiski tegema. Olukorras, kus Hankija esitas vastuse hilinemisega,

poleks menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas jätta Hankija vastus asja juurde võtmata

ning nõuda Hankijalt uue (sisuliselt sama) vastuse esitamist;

3) RHS ei sätesta, et Hankija vastuse hilinenud esitamisel oleks vaidlustuskomisjonil

kohustus see arvestamata jätta.

9. Hankija on kehtestanud Riigihankes kolm hindamiskriteeriumi:

1) Strateegilise konsultandi kommunikatsiooniteenuse tunnihind käibemaksuta;

2) Konsultant- projektijuhi kommunikatsiooniteenuse tunnihind käibemaksuta;

3) Pakkuja strateegilise lähenemise ülevaade (edaspidi Hindamiskriteerium).

Vaidlustaja taotleb Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati edukaks Kolmanda

isiku pakkumus, sest Vaidlustaja arvates on Hankija hinnanud Hindamiskriteeriumi alusel:

- Kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult kõrgelt 80 kvaliteedipunktiga; ja/või

- Vaidlustaja pakkumust põhjendamatult madalalt 60 kvaliteedipunktiga.

10. HAD p-i 4.5 kohaselt hinnati Hindamiskriteeriumi alusel Pakkuja strateegilise lähenemise

ülevaateid (Ülevaade), milleks on 1-2 A4 lehekülge või kuni 10 Powerpint slaidi ulatuses

terviklik ülevaade, pakkuja strateegilisest lähenemisest kogu raamlepingu perioodiks. Ülevaade

pidi sisaldama vähemalt järgmist:

1. Põhisõnumid – millised sõnumid on suunatud hankija sihtrühmadele ja kuidas need

toetavad hankija eesmärke.

2. Sihtrühmad – sihtgruppide kirjeldus, nende vajaduste ja eelistuste analüüs.

3. Kanalite ja tööriistade valik – milliseid suhtluskanaleid ja meetodeid pakkuja plaanib

kasutada, et sõnumid jõuaksid efektiivselt sihtrühmadeni.

4. Ajakava – teenuse osutamise periood ning olulised tegevusetapid ja tähtajad.

5. Strateegiline visioon – kuidas pakkuja kavandab teenuse osutamisega hankija

eesmärkide saavutamist, millised on fookusvaldkonnad, millised teemad vajavad sõnumiteks

12 (17)

vormistamist ja milline on optimaalne viis sõnumite edastamiseks soovitud sihtgruppidele.

Ülevaade peab olema originaalne, selge, loogiliselt üles ehitatud ja kogu lepingu perioodi

hõlmav, et näidata pakkuja strateegilise lähenemise terviklikkust ja kvaliteeti.

11. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Ülevaate hindamine on olemuslikult nn loovtöö

hindamine ning Ülevaate hindamine Hindamiskriteeriumi alusel on selle kriteeriumi olemusest

tulenevalt valdavalt Hankija kaalutlusotsus, mis oma hinnangulise iseloomu tõttu on

vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses.

12. Seoses loovtöö hindamisega on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-is 17

leidnud, et vaidlustuskomisjonil ja kohtul tuleb hankija otsuse hinnangulisele iseloomule

vaatamata hinnata, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning

õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud

hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute

kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid

kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised

kahtlused.

Riigikohus selgitas oma eelnimetatud otsuse p-is 20 ka järgmist: [---] Hindamiskomisjonile

peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende

osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks

hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda

pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole

kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad

hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks

määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus

asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P:Evropaïki Dynamiki, p 35).

Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema

otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41,

p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud

pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema

dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama

sarnaste pakkumuste erinevat hindamist.

13. Kuigi osana pakkumuse hindamisest on Ülevaate hindamine Hindamiskriteeriumi alusel

Hankija ainupädevuses ning, nagu eespool märgitud, annab see kriteerium juba olemuslikult

hindajale suure hinnanguruumi, põhinedes võrdlemisi subjektiivsetel elementidel (vt

Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16), peab vaidlustuskomisjon Riigikohtu

otsusest nr 3-20-1198 tulenevalt käesoleval juhul kontrollima, kas pakkumuste hindamisel

Komisjon:

1) lähtus RHAD-is kehtestatud hindamise kriteeriumidest, nende alakriteeriumidest

ning hindamise korrast;

2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte.

Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-ist 21 [---] Seejuures on piisav, kui pakkumuse

edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele

hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised

põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab

aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. [---] arvestab vaidlustuskomisjon

Hankija otsuse põhjendatuse kontrollimisel ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud

põhjendusi, mille puhul pole kahtlust, et Hankija on neist lähtunud ka otsuse tegemisel.

14. Hindamismetoodika Ülevaate hindamiseks Hindamiskriteeriumi alusel on Hankija

kehtestanud HAD p-is 4.5: Esitatud ülevaate hindamine toimub hankijapoolse komisjoni poolt.

13 (17)

Maksimaalse arvu väärtuspunkte saavad pakkumused, mis vastavad hankija ootustele kõige

paremini. Väärtuspunktide andmine toimub pakkumuste omavahelise võrdlemise tulemusena.

Igale pakkumusele antakse väärtuspunkte kollektiivse hinnanguna. Hindamiskomisjonil on

vajadusel õigus kaasata komisjoni töösse sõltumatuid eksperte. Selgitamaks välja kõige

paremini hankija ootustele vastavat pakkumist, lähtutakse väärtuspunktide andmisel allolevast

punktiskaalast. Hindamine toimub 5-astmelisel skaalal (80; 60; 40; 20; 0 punkti). Vahepunkte

ei anta.

Hankija on esitanud HAD p-is 4.5 ka alused, mille puhul annab Hankija Ülevaatele 80, 60, 40,

20 või 0 punkti. Käesolevas vaidluses on olulised üksnes need alused, mille puhul tuli Ülevaadet

hinnata 80 või 60 punktiga (vt käesoleva otsuse p 6.3).

Kolmanda isiku Ülevaate hindamine Komisjoni poolt

15. Vaidlustaja seisukoht, et Kolmanda isiku Ülevaadet on Hindamiskriteeriumi alusel

põhjendamatult hinnatud 80 kvaliteedipunktiga, tugineb eelkõige asjaolule, et Otsuse p-ist 5.1,

milles põhjendatakse Kolmanda isiku Ülevaatele 80 punkti andmist, nähtub, et Hankija pidas

Kolmanda isiku Ülevaates sisekommunikatsiooni käsitlust tagasihoidlikumaks kui mõnes teises

pakkumuses, kuid arvestades advokatuuri kommunikatsiooni prioriteete pidas Komisjon

väliskommunikatsiooni strateegilist sügavust ja süsteemsust kaalukamaks, kui

sisekommunikatsiooni käsitluse detailsust.

16. Vaidlustaja leiab, et Hankija on rikkunud Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel

Hindamiskriteeriumi alusel RHS § 117 lg-d 1, mille kohaselt tuleb pakkumusi hinnata

riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu

alusel.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga järgmistel põhjustel.

16.1. RHAD-ist nähtub, et hindamiskriteeriumid ja nende osakaal on kehtestatud RHAD

dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning HAD-is. Sise- ja

väliskommunikatsiooni valdkonna nõuded raamlepingu täitjale on kehtestatud aga TK-s

(vastavalt TK p-ides 2.2.4 ja 2.3.2). Ka Vaidlustustaja ise toob välja, et TK kohaselt hõlmab

Riigihanke ese nii sise- kui ka väliskommunikatsioonialase toe pakkumist ning TK p 2 sätestab

hankelepingu miinimumnõuded. Samas ei tulene TK-st, millisel kujul peaks pakkujad TK

nõudeid käsitlema oma pakkumuses, sh Hindamiskriteeriumi arvestades, eelkõige Ülevaates.

TK sisust nähtub, et see sisaldab nõudeid raamlepingu täitmisele (nt TK p 2 Hangitava teenuse

ulatus ja täitja ülesanded raamlepingu perioodil: Käesolevas peatükis kirjeldatakse hangitava

teenuse ulatust ning täitja ülesandeid ja tegevusi raamlepingu täitmise. Käesolevas peatükis

sätestatud nõuded on hankelepingu esemeks oleva teenuse miinimumnõuded. Pakkuja peab

pakkumuses kinnitama nende täitmist. Nõuetele mittevastav pakkumus tunnistatakse

mittevastavaks.). Seega käsitleb TK vahetult raamlepingu täitmist ning selle nõuded ei ole

pakkumuse hindamiskriteeriumiks.

16.2. RHAD dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on Hankija nimetanud

hindamisekriteeriumid (vt käesoleva otsuse p 9) ning korranud neid (laiendatud kujul) HAD

p-is 4.5. Dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt on käsitletava

Hindamiskriteeriumi hindamismetoodika kirjeldus toodud HAD p-is 4.5. HAD p-is 4.5 (vt

käesoleva otsuse p-id 10 ja 6.3) ei ole aga ühtegi viidet sellele, et pakkuja esitatav Ülevaade,

mida Hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse, peaks sisaldama käsitlust planeeritava sise- ja

väliskommunikatsiooni kohta või et seda käsitlust tuleks Hindamiskriteeriumi alusel hinnata.

Vaidlustuskomisjon rõhutab eriti, et HAD p-is 4.5 kehtestatud 80 punkti või 60 punkti andmise

alustes (vt käesoleva otsuse p 6.3) ei ole mingit viidet, et hindamisel arvestatakse TK-d või

otsesemalt, käsitlust planeeritava sise- ja väliskommunikatsiooni kohta.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole sise- ja väliskommunikatsiooni käsitluse puhul tegemist

14 (17)

hindamiskriteeriumiga või hindamiskriteeriumidele antud suhtelise osakaaluga RHS § 117 lg 1

mõttes.

16.3. Selle, et Komisjon ei käsitlenud TK-d hindamiskriteeriumina pakkumuste hindamisel

Hindamiskriteeriumi järgi toob selgesõnaliselt välja ka Otsuse p 4: [---] Kvaliteedipunktid anti

5-astmelisel skaalal 80, 60, 40, 20 või 0 punkti. Vahepunkte ei antud. Hinnang anti kollektiivselt.

Tehnilist kirjeldust kasutati sisuliselt kontekstina, et hinnata, kas strateegiline lähenemine

toetab tellitava teenuse eesmärki ja ulatust. Tehnilist kirjeldust ei kasutatud uue avaldamata

hindamiskriteeriumina. [---].

Seega on Hankija ka Otsuses selgitanud, et TK ei ole eraldi hindamiskriteerium. Käesoleva

otsuse p-ides 16.1 ja 16.2 esitatud põhjustel vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga.

17. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuivõrd HAD p-is 4.5 ega kusagil mujal RHAD-is ei

olnud nõutud, et Ülevaates peavad sisalduma sise- ja väliskommunikatsiooni käsitlused, ning

Hindamiskriteeriumis pole nende eraldi hindamist kuidagi välja toodud, oli Komisjonil õigus

hinnata neid kogumis kõikide teiste Ülevaates toodud asjaoludega, milleks Komisjonil oli avar

kaalutlusruum.

18. Otsuse p-is 5.1 on Kolmanda isiku Ülevaate hindamist 80 punktiga põhjendatud järgmiselt:

Pakkumus sisaldab põhjalikku analüüsi Eesti Advokatuuri kommunikatsiooni lähteolukorrast,

selget strateegilist visiooni ning kogu raamlepingu perioodi hõlmavat tegevuskava.

Põhisõnumid, sihtrühmad, kanalid, formaadid, mõõdikud ja ajakava moodustavad ühtse

terviku, mis on suunatud advokatuuri rolli ja nähtavuse süsteemsele tugevdamisele. Erilist

tähelepanu on pööratud proaktiivsele teemajuhtimisele, sündmustepõhisele

kommunikatsioonile ning pikaajalisele strateegilisele positsioneerimisele. Pakkumus annab

selge ülevaate kavandatavatest tegevustest kogu raamlepingu perioodi jooksul ning seob need

advokatuuri eesmärkidega.

Pakkumus ületab selgelt tavapärase hea kvaliteediga strateegilise ülevaate taseme. Võrreldes

teiste pakkumustega sisaldab see kõige põhjalikumat kommunikatsiooni lähteolukorra

analüüsi, selgemini välja töötatud pikaajalist strateegilist visiooni ning kõige detailsemat ja

terviklikumat perioodiülest kommunikatsiooniraamistikku, kuigi see ei eraldiseisev hindamise

alus aga väärib esiletoomist. Kuigi pakkumuses on sisekommunikatsiooni käsitlus

tagasihoidlikum kui mõnel teisel pakkujal, kompenseerib seda terviklik strateegiline

lähenemine, mis seob kogu raamlepingu perioodi tegevused ühtseks arenguloogikaks.

Komisjon hindas pakkumusi tervikuna, pidades advokatuuri kommunikatsiooni prioriteete

arvestades väliskommunikatsiooni strateegilist sügavust ja süsteemsust kaalukamaks kui

sisekommunikatsiooni käsitluse mahtu. Meta Advisory Group OÜ pakkumuse

väliskommunikatsiooni lähteolukorra analüüs, pikaajaline strateegiline visioon ja

sündmustepõhine kommunikatsiooniplaneerimine on hankija jaoks kesksemad elemendid kui

sisekommunikatsiooni käsitluse detailsus, mistõttu ei vähenda pakkumuse suhteliselt

tagasihoidlikum sisekommunikatsiooni osa selle üldhinnangut.

Miks ei antud madalamat punktitaset: 60 punkti ei ole põhjendatud, sest pakkumus ei piirdu

piisava kirjeldusega, vaid sisaldab terviklikku ja perioodiülest strateegilist arenguloogikat ning

selgelt põhjendatud teemajuhtimise raamistikku.

19. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Komisjoni eeltoodud põhjendused on asjakohased

ning võimaldavad mõista, miks Kolmanda isiku Ülevaadet on Hindamiskriteeriumi alusel

hinnatud maksimaalsete punktidega (80 punkti). Komisjon on Kolmanda isiku pakkumuse

hindamisel arvestanud Hindamiskriteeriumi ning selle osakaalu ega ole väljunud oma pädevuse

piiridest.

Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku Ülevaate hindamine

80 punktiga ei ole õigusvastane. Mh ei ole see vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ega RHAD-iga.

15 (17)

Vaidlustaja Ülevaate hindamine Komisjoni poolt

20. Vaidlustaja on välja toonud, et Hankija on Otsuse p-is 5.3, milles põhjendatakse

Akkadian OÜ Ülevaate hindamist 60 punktiga, märkinud mh, et Akkadian OÜ terviklik 36 kuu

strateegiline rakendusmudel on vähem selgelt välja arendatud kui 80 punkti saanud

pakkumustes ja Miks ei antud kõrgemat punktitaset: 80 punkti ei ole põhjendatud, sest

võrreldes kahe tugevama pakkumusega [---].

Vaidlustaja arvates tõendavad need märkused Akkadian OÜ Ülevaate hindamise põhjendustes,

et Hindamiskriteeriumi alusel 80 punkti saanud pakkumusi oli rohkem kui üks ning teiseks 80

punkti saanud pakkumuseks pidi olema Vaidlustaja pakkumus.

Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu.

21. Vaidlustuskomisjonile ei ole teada, millisel põhjustel on Otsuse p-is 5.3 eeltoodud viited

pakkumustele, kas tegemist võib olla redaktsioonilise eksimusega, nagu väidab Hankija või

isegi tekstis parandamata „jäänukiga“ mingist Otsuse varasemast versioonist, kuid Komisjoni

liikmete poolt allkirjastatud Otsusest nähtub selgelt ja üheselt mõistetavalt, et Vaidlustaja

Ülevaadet on hinnatud 60 punktiga, mitte 80 punktiga. Kui võikski esineda teoreetiline

võimalus, et Otsuse p-i 5.2 päises – AS Corpore – 60 kvaliteedipunkti on „80“ asemel ekslikult

kirjutatud „60“, siis selle võimaluse välistab täielikult Otsuse p-i 5.2 osa: Miks ei antud

kõrgemat punktitaset: 80 punkti ei ole põhjendatud. RHAD hindamiskriteeriumi 80-punkti

taseme kohaselt peab ajakava sisaldama olulisi etappe kogu lepingu perioodi ulatuses (p 5)

ning esitatud strateegiline visioon peab olema läbi mõeldud viisil, mis kannab kogu

lepinguperioodi vältel (p 6). AS Corpore pakkumuse tegevuskava on detailne ja kvartalipõhine

kuni ligikaudu 2027. aasta III kvartalini, kuid muutub sellest edasi üldisemaks – ülejäänud

perioodi kohta on esitatud vaid põhimõte („vajadusel strateegia või teostuskava

kohendamine“), mitte samaväärselt konkretiseeritud tegevusetapid. Meta Advisory Group OÜ

pakkumuses on kõik kolm lepinguaastat läbivalt ja ühtlase detailsusega sisustatud. See erinevus

ei puuduta pakkumuste üldist sisukust – AS Corpore pakkumus on mitmes üksikvaldkonnas

(sisekommunikatsiooni ja kriisikommunikatsiooni detailsus) võrreldavalt tugev –, vaid

konkreetset ja RHADis sõnaselgelt nimetatud 80-punkti kriteeriumi elementi: kogu perioodi

ühtlast katvust.

Eeltoodust nähtub üheselt, et Komisjon ei hinnanud Vaidlustaja Ülevaadet 80 punktiga vaid 60

punktiga ning vastupidised spekulatsioonid ei ole põhjendatud. Otsuse kohaselt ei ole ka ühtegi

teist pakkumust peale Kolmanda isiku pakkumuse hinnatud Hindamiskriteeriumi alusel 80

punktiga.

22. Vaidlustaja on seisukohal, et Komisjon on hinnanud tema Ülevaadet Hindamiskriteeriumi

alusel põhjendamatult 60 punktiga, selle asemel, et anda sellele maksimaalselt võimalikud 80

punkti.

Otsuse p-is 5.2 (vt käesoleva otsuse p 21) on seda, miks Vaidlustaja Ülevaadet ei hinnatud 80

punktiga, põhjendatud kokkuvõtlikult sellega, et Hindamiskriteeriumi 80-punkti taseme

kohaselt peab ajakava sisaldama olulisi etappe kogu lepingu perioodi ulatuses (p 5) ning

esitatud strateegiline visioon peab olema läbi mõeldud viisil, mis kannab kogu lepinguperioodi

vältel (p 6). Vaidlustaja Ülevaates on tegevuskava detailne ja kvartalipõhine kuni ligikaudu

2027. aasta III kvartalini, kuid muutub sellest edasi üldisemaks – ülejäänud perioodi kohta on

esitatud vaid põhimõte („vajadusel strateegia või teostuskava kohendamine“), mitte

samaväärselt konkretiseeritud tegevusetapid. Kolmanda isiku pakkumuses on kõik kolm

lepinguaastat läbivalt ja ühtlase detailsusega sisustatud hindamist.

23. Vaidlustuskomisjon märgib, et Otsuse p-ist 5.2 nähtub, et Vaidlustaja Ülevaate hindamisel

60 punktiga on Komisjon lähtunud puudustest Ülevaates sisalduma pidanud Ajakavas.

HAD p-i 4.5 kohaselt pidid Ülevaates sisalduvas Ajakavas olema teenuse osutamise periood

ning olulised tegevusetapid ja tähtajad. Vastavalt RHAD Lisa 2 Raamlepingu projekt p-ile 2.2

16 (17)

kehtib leping ajaliselt kuni 36 kalendrikuud. Seega pidi Ajakava katma perioodi kuni 2029.

aasta II kvartal.

Hindamiskriteeriumis 80 punkti saamise aluste p-is 5 (vt käesoleva otsuse p 6.3) on tingimus:

Ajakava on realistlik, loogiline ja sisaldab olulisi etappe kogu lepingu perioodi ulatuses.

Hindamiskriteeriumis 60 punkti saamise aluste p-is 5 (vt käesoleva otsuse p 6.3) on tingimus:

Ajakava on esitatud ja üldjoontes loogiline.

Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et vaidlust pole selles, kas Vaidlustaja pakkumus

hõlmas formaalselt aastaid 2026–2029 vaid selles, kas kogu perioodi olulised etapid olid

sisustatud 80 punkti tasemel või jäi perioodi hilisem osa üldisele rakendamise tasemele.

Puudub vaidlus, et Ajakava sisaldub Vaidlustaja Ülevaate slaididel 3, 4 ja 9.

23.1. Vaidlustaja Ülevaate 3. slaid näitab töövoogu perioodil 2026 III kvartal kuni 2029 II

kvartal. Rida „Strateegiad“ ulatub ainult 2027 III kvartalini. Kogu perioodi läbib rida

„Fookusteemad“ ning perioodiliselt korduvad raport, aastaraamat, rahulolu-uuring ja üldkogu.

Hankija leiab, et 3. slaid ei näita, millised strateegilised arenguetapid, prioriteetide muutused

või vahetulemused kannavad teenust 2027 IV kvartalist kuni lepingu lõpuni. Vaidlustaja

samastab kogu perioodi kalenderteljel kujutamise kogu perioodi oluliste etappide

sisustamisega, kuid need ei ole samad. Korduva tegevuse märkimine näitab sagedust, kuid ei

kirjelda hilisemate lepinguaastate strateegilist arenguloogikat.

23.2. Vaidlustaja Ülevaate 4. slaid määrab välis-, sise- ja kriisikommunikatsiooni tegevusi

kvartalite kaupa 2026 III kvartalist 2027 III kvartalini. 2027 IV kvartali kuni 2029 II kvartali

kohta samaväärseid etappe, tähtaegu ega strateegilisi vahetulemusi tabel ei sisalda.

Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et puudus 4. slaidil seisneb selles, et pärast strateegia

väljatöötamise ja sisekommunikatsiooni süsteemi käivitamise faasi ei ole kirjeldatud, kuidas

lahendus ülejäänud kahel aastal areneb, millal hinnatakse tulemusi, millised on järgmised

sisulised etapid ning kuidas muutuvad fookused ja tegevused lepingu lõpuni.

23.3. Vaidlustaja Ülevaate 9. slaid käsitleb sisekommunikatsiooni tegevuskava perioodil 2026-

2029. Sellel on välja toodud süstematiseerimine 2026-2027. aasta alguses, seejärel elluviimine

alates 2027 juunist. Elluviimise osa nimetab soovitud püsiseisundit – süsteemne ja

eesmärgistatud suhtlus, kanali vastavus info liigile ja liikmete vajadustele ning mõõdetav

kommunikatsioon. Slaidil ei ole välja toodud 2028. ja 2029. aasta etappe, tähtaegu,

vahetulemusi ega otsustuskohti.

23.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija põhjendustega, et Vaidlustaja Ülevaate slaididel 3, 4

ja 9 on Ajakava detailne ja kvartalipõhine 2027. aasta III kvartalini, kuid muutub sellest edasi

üldisõnaliseks või ei hõlma seda perioodi üldse (nt 4. slaid). Seega ei vasta Vaidlustaja

Ülevaates esitatud Ajakava 80 punkti andmise tingimusele 5 – Ajakava [---] sisaldab olulisi

etappe kogu lepingu perioodi ulatuses.

Otsuse p-ist 5.2 nähtub, et Komisjon on hinnanud Vaidlustaja Ajakava ka võrdluses Kolmanda

isiku Ajakavaga ning leidnud, et Kolmanda isiku pakkumuses on kõik kolm lepinguaastat

läbivalt ja ühtlase detailsusega sisustatud. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga ja kinnitab,

et Kolmanda isiku Ülevaates on esitatud tegevuste põhjalik ajakava perioodiks august 2026

kuni juuli 20292. Võrreldes Vaidlustaja Ajakavaga sisaldab Kolmanda isiku Ajakava olulisi

etappe kogu lepingu perioodi ulatuses.

24. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsuse p-is 5.2 toodud Komisjoni põhjendused

Vaidlustaja Ülevaate hindamise kohta on asjakohased ning Vaidlustaja Ülevaate hindamine

Hindamiskriteeriumi alusel 60 punktiga on kooskõlas RHAD-i, sh Hindamiskriteeriumi, ning

2 HAD p-is 4.5 kehtestatud Hindamiskriteeriumi hindamismetoodika näeb mh ette, et: Väärtuspunktide andmine

toimub pakkumuste omavahelise võrdlemise tulemusena.

17 (17)

faktiliste asjaoludega. Komisjon ei ole väljunud oma pädevuse piiridest ega ole muutnud

hindamiskriteeriume ja nende osakaale.

25. Arvestades, et käesolevas otsuses esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Komisjon on hinnanud Hindamiskriteeriumi alusel Kolmanda isiku pakkumust õiguspäraselt

80 punktiga ja Vaidlustaja pakkumust õiguspäraselt 60 punktiga, millisest punktide arvestusest

on Hankija lähtunud ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisel, on Hankija otsus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning alused

selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

26. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

26.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused oma lepingulise esindaja kulude

väljamõistmiseks kogusummas 2523,40 eurot (käibemaksuga) kokku 9,25 tunni õigusabi

osutamise eest, tunnihinnaga 220 eurot (lisandub käibemaks). Kuna Eesti Advokatuur ei ole

käibemaksukohuslane, palub Hankija kulude väljamõistmist käibemaksuga summana.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija lepingulise esindaja kulud on täies ulatuses

vajalikud ja põhjendatud ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

26.2. Kolmas isik ei ole vaidlustusmenetluses faktiliselt osalenud.

26.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik