Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 13-6/4666

Lugupeetud Sotsiaalministeerium

Harku Vallavalitsus on tutvunud Sotsiaalministeeriumi analüüsiga „Koduses keskkonnas

toimunud kukkumisjuhtumid: praegune korraldus ja võimalikud lahendused“ ning Häirekeskuse

kirjaga, milles teavitatakse alates 1. septembrist 2026 muutunud töökorraldusest ja palutakse

kohalikel omavalitsustel edastada kontaktid, kellele Häirekeskus saab edastada infot kodus

kukkunud isikute kohta.

Harku vald peab vajalikuks eristada kahte sisuliselt erinevat ülesannet:

1. Häirekeskuselt info vastuvõtmine inimese võimaliku sotsiaalse abivajaduse kohta ning

sellele järgnev abivajaduse hindamine ja sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine;

2. operatiivne reageerimine Häirekeskuse väljakutsele eesmärgiga sõita viivitamata inimese

koju ja osutada kohapeal füüsilist abi, sealhulgas aidata kukkunud inimene püsti.

Harku vald on valmis täitma esimest ülesannet oma seadusest tuleneva pädevuse piires. Info

jõudmine kohaliku omavalitsuseni on vajalik, eriti korduvate kukkumisjuhtumite korral, kuna see

võimaldab hinnata inimese üldist abivajadust ning vajadusel korraldada koduteenust,

abivahendeid, eluruumi kohandamist või muid sobivaid sotsiaalteenuseid ja ennetavaid meetmeid.

Samas ei tähenda Häirekeskusele kontaktandmete edastamine ega valmisolek võtta vastu teavet

abivajava inimese kohta seda, et Harku vald võtab enda kanda ööpäevaringse operatiivse

reageerimise kohustuse.

Häirekeskuse kirja kohaselt on alates 1. septembrist 2026 muudetud senist töökorraldust selliselt,

et politseid enam kodus kukkunud inimeste püsti aitamise väljakutsetele ei saadeta. Kui

tervisealast kaebust ei ole, lähedaste või naabrite abi pole võimalik ning inimese abivajadus

seisneb üksnes püsti aitamises, edastab Häirekeskus teate kohalikule omavalitsusele.

Sellise töökorralduse puhul tekib Harku vallal küsimus, millisel õiguslikul ja rahalisel alusel

eeldatakse kohalikult omavalitsuselt operatiivset reageerimist nimetatud teadetele.

Harku valla hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse üldisest sotsiaalhoolekandelisest vastutusest

tuletada kohustust tagada ööpäevaringne operatiivne valmisolek Häirekeskuse väljakutsetele

reageerimiseks. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine ning Häirekeskuse kaudu edastatud

sündmusele viivitamata reageerimine on oma olemuselt erinevad ülesanded.

Kui inimesel on pikaajalisem või korduv sotsiaalne abivajadus, on kohaliku omavalitsuse ülesanne

seda hinnata ja korraldada sobiv abi. See ei tähenda aga automaatselt, et omavalitsusel peab olema

ööpäev läbi töötav väljasõidumeeskond, kes on valmis Häirekeskuse teate saamisel viivitamata

sündmuskohale sõitma.

Sellise võimekuse loomine eeldab muu hulgas ööpäevaringset valvekorraldust, täiendavat

personali, transporti, töövahendeid, töötajate väljaõpet, tööohutuse tagamist ning selget vastutuse

ja pädevuse regulatsiooni. Samuti tuleb arvestada, et inimese füüsiline püsti aitamine võib sõltuvalt

inimese seisundist, kehakaalust ja kukkumise asjaoludest eeldada mitut töötajat ning spetsiaalseid

abivahendeid.

Häirekeskuse kirjas on ühtlasi märgitud, et Häirekeskusel ei ole alati võimalik inimesele

operatiivselt abi saata, kui tegemist ei ole kiirabi, pääste või politsei abivajadusega. Harku valla

hinnangul ei saa sellest asjaolust aga tuleneda, et senise operatiivse reageerimise süsteemi

muutmise tulemusena tekkinud lünk tuleb automaatselt täita kohaliku omavalitsuse olemasoleva

personali ja eelarve arvelt.

Oluline on siinkohal ka asjaolu, et kõnealune töökorralduse muudatus ei tulene kohaliku

omavalitsuse otsusest. Riik on otsustanud muuta senist reageerimismudelit ning politsei ei reageeri

alates 1. septembrist 2026 enam nimetatud juhtumitele. Kui selle muudatuse tulemusena

eeldatakse, et seni riigi operatiivteenistuste poolt täidetud funktsiooni hakkab täitma kohalik

omavalitsus või tema korraldatud teenuseosutaja, on sisuliselt tegemist uue ülesande ja täiendava

kuluga kohalikule omavalitsusele.

Ka Sotsiaalministeeriumi enda analüüsis on välja toodud, et ööpäevaringse reageerimisvõimekuse

loomine kohaliku omavalitsuse tasandil eeldab eraldi õiguslikku alust, töökorraldust, inimressurssi

ja rahastust. Analüüsis käsitletud mudeli puhul on ühe ööpäevaringse reageerimisvõimekuse

hinnanguline aastakulu ligikaudu 478 500 eurot, millele lisanduvad sõidukulud. Üleriigilise

lahenduse hinnanguline maksumus ulatuks analüüsi kohaselt ligikaudu 37,3 miljoni euroni aastas.

Need arvutused kinnitavad, et tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse olemasoleva sotsiaaltöö

raames ilma täiendavate ressurssideta täidetava ülesandega.

Samuti tuleb arvestada põhiseaduse §-st 154 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt võib kohalikule

omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega

ning seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse

riigieelarvest.

Seetõttu ei pea Harku vald võimalikuks olukorda, kus riigi tasandil tehtud töökorraldusliku otsuse

tulemusel suunatakse Häirekeskuse kaudu kohalikele omavalitsustele operatiivset reageerimist

eeldavad juhtumid, kuid nende lahendamiseks vajalikku täiendavat rahastust kohalikele

omavalitsustele ei eraldata.

Harku vald on valmis võtma Häirekeskuselt vastu teavet kodus kukkunud isikute kohta ning

hindama saadud info põhjal inimese sotsiaalset abivajadust ja korraldama oma pädevuse piires

vajalikku edasist abi. Eelkõige näeme kohaliku omavalitsuse rolli korduvate kukkumiste põhjuste

väljaselgitamises ja ennetamises ning inimese pikaajalisema toimetuleku parandamises.

Samas ei saa Harku vald olemasoleva personali ja sotsiaalvaldkonna eelarve piires tagada

ööpäevaringset operatiivset väljasõiduvalmidust ega võtta endale kohustust reageerida

Häirekeskuse teadetele viisil, mis eeldab inimese juurde kohapeale sõitmist ja tema füüsilist püsti

aitamist.

Palume Sotsiaalministeeriumil seetõttu selgitada:

1. millisele õiguslikule alusele tuginedes eeldatakse kohaliku omavalitsuse operatiivset

reageerimist Häirekeskuse edastatud kukkumisjuhtumitele;

2. milline on kohaliku omavalitsuse eeldatav reageerimisaeg ning kas KOVilt eeldatakse

teenuse kättesaadavust ööpäevaringselt, sealhulgas öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel;

3. millised nõuded nähakse ette reageerivate töötajate arvule, väljaõppele, töövahenditele ja

tööohutusele;

4. kellel lasub vastutus juhul, kui esialgu sotsiaalse abivajadusena hinnatud juhtumi puhul

selgub kohapeal, et inimesel on tegelikult terviseprobleem või vigastus;

5. kuidas toimub vastutuse jaotus Häirekeskuse, kiirabi, Päästeameti, kohaliku omavalitsuse

ja võimaliku teenuseosutaja vahel;

6. milline riiklik rahastusmehhanism kavandatakse kohalikele omavalitsustele ööpäevaringse

reageerimisvõimekuse loomiseks ja ülalpidamiseks.

Peame vajalikuks, et nimetatud küsimused lahendatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös

enne, kui kohalikelt omavalitsustelt eeldatakse operatiivse reageerimisfunktsiooni tegelikku

täitmist.

Harku vald toetab lahendust, mille kohaselt jõuab Häirekeskusele teatavaks saanud korduv või

muu võimalikule sotsiaalsele abivajadusele viitav info kohaliku omavalitsuseni. See võimaldab

vallal täita oma sotsiaalhoolekandelist rolli ja rakendada meetmeid järgmiste kukkumiste

ennetamiseks. Info edastamise süsteemi loomist ei saa aga käsitada kohaliku omavalitsuse

nõusolekuna võtta ilma õigusliku regulatsiooni ja täiendava riikliku rahastuseta üle ööpäevaringne

operatiivne reageerimisülesanne.

Palume Sotsiaalministeeriumi seisukohta ja selgitusi eeltoodud küsimustes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Soop

abivallavanem

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 13-6/4666

Lugupeetud Sotsiaalministeerium

Harku Vallavalitsus on tutvunud Sotsiaalministeeriumi analüüsiga „Koduses keskkonnas

toimunud kukkumisjuhtumid: praegune korraldus ja võimalikud lahendused“ ning Häirekeskuse

kirjaga, milles teavitatakse alates 1. septembrist 2026 muutunud töökorraldusest ja palutakse

kohalikel omavalitsustel edastada kontaktid, kellele Häirekeskus saab edastada infot kodus

kukkunud isikute kohta.

Harku vald peab vajalikuks eristada kahte sisuliselt erinevat ülesannet:

1. Häirekeskuselt info vastuvõtmine inimese võimaliku sotsiaalse abivajaduse kohta ning

sellele järgnev abivajaduse hindamine ja sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine;

2. operatiivne reageerimine Häirekeskuse väljakutsele eesmärgiga sõita viivitamata inimese

koju ja osutada kohapeal füüsilist abi, sealhulgas aidata kukkunud inimene püsti.

Harku vald on valmis täitma esimest ülesannet oma seadusest tuleneva pädevuse piires. Info

jõudmine kohaliku omavalitsuseni on vajalik, eriti korduvate kukkumisjuhtumite korral, kuna see

võimaldab hinnata inimese üldist abivajadust ning vajadusel korraldada koduteenust,

abivahendeid, eluruumi kohandamist või muid sobivaid sotsiaalteenuseid ja ennetavaid meetmeid.

Samas ei tähenda Häirekeskusele kontaktandmete edastamine ega valmisolek võtta vastu teavet

abivajava inimese kohta seda, et Harku vald võtab enda kanda ööpäevaringse operatiivse

reageerimise kohustuse.

Häirekeskuse kirja kohaselt on alates 1. septembrist 2026 muudetud senist töökorraldust selliselt,

et politseid enam kodus kukkunud inimeste püsti aitamise väljakutsetele ei saadeta. Kui

tervisealast kaebust ei ole, lähedaste või naabrite abi pole võimalik ning inimese abivajadus

seisneb üksnes püsti aitamises, edastab Häirekeskus teate kohalikule omavalitsusele.

Sellise töökorralduse puhul tekib Harku vallal küsimus, millisel õiguslikul ja rahalisel alusel

eeldatakse kohalikult omavalitsuselt operatiivset reageerimist nimetatud teadetele.

Harku valla hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse üldisest sotsiaalhoolekandelisest vastutusest

tuletada kohustust tagada ööpäevaringne operatiivne valmisolek Häirekeskuse väljakutsetele

reageerimiseks. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine ning Häirekeskuse kaudu edastatud

sündmusele viivitamata reageerimine on oma olemuselt erinevad ülesanded.

Kui inimesel on pikaajalisem või korduv sotsiaalne abivajadus, on kohaliku omavalitsuse ülesanne

seda hinnata ja korraldada sobiv abi. See ei tähenda aga automaatselt, et omavalitsusel peab olema

ööpäev läbi töötav väljasõidumeeskond, kes on valmis Häirekeskuse teate saamisel viivitamata

sündmuskohale sõitma.

Sellise võimekuse loomine eeldab muu hulgas ööpäevaringset valvekorraldust, täiendavat

personali, transporti, töövahendeid, töötajate väljaõpet, tööohutuse tagamist ning selget vastutuse

ja pädevuse regulatsiooni. Samuti tuleb arvestada, et inimese füüsiline püsti aitamine võib sõltuvalt

inimese seisundist, kehakaalust ja kukkumise asjaoludest eeldada mitut töötajat ning spetsiaalseid

abivahendeid.

Häirekeskuse kirjas on ühtlasi märgitud, et Häirekeskusel ei ole alati võimalik inimesele

operatiivselt abi saata, kui tegemist ei ole kiirabi, pääste või politsei abivajadusega. Harku valla

hinnangul ei saa sellest asjaolust aga tuleneda, et senise operatiivse reageerimise süsteemi

muutmise tulemusena tekkinud lünk tuleb automaatselt täita kohaliku omavalitsuse olemasoleva

personali ja eelarve arvelt.

Oluline on siinkohal ka asjaolu, et kõnealune töökorralduse muudatus ei tulene kohaliku

omavalitsuse otsusest. Riik on otsustanud muuta senist reageerimismudelit ning politsei ei reageeri

alates 1. septembrist 2026 enam nimetatud juhtumitele. Kui selle muudatuse tulemusena

eeldatakse, et seni riigi operatiivteenistuste poolt täidetud funktsiooni hakkab täitma kohalik

omavalitsus või tema korraldatud teenuseosutaja, on sisuliselt tegemist uue ülesande ja täiendava

kuluga kohalikule omavalitsusele.

Ka Sotsiaalministeeriumi enda analüüsis on välja toodud, et ööpäevaringse reageerimisvõimekuse

loomine kohaliku omavalitsuse tasandil eeldab eraldi õiguslikku alust, töökorraldust, inimressurssi

ja rahastust. Analüüsis käsitletud mudeli puhul on ühe ööpäevaringse reageerimisvõimekuse

hinnanguline aastakulu ligikaudu 478 500 eurot, millele lisanduvad sõidukulud. Üleriigilise

lahenduse hinnanguline maksumus ulatuks analüüsi kohaselt ligikaudu 37,3 miljoni euroni aastas.

Need arvutused kinnitavad, et tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse olemasoleva sotsiaaltöö

raames ilma täiendavate ressurssideta täidetava ülesandega.

Samuti tuleb arvestada põhiseaduse §-st 154 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt võib kohalikule

omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega

ning seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse

riigieelarvest.

Seetõttu ei pea Harku vald võimalikuks olukorda, kus riigi tasandil tehtud töökorraldusliku otsuse

tulemusel suunatakse Häirekeskuse kaudu kohalikele omavalitsustele operatiivset reageerimist

eeldavad juhtumid, kuid nende lahendamiseks vajalikku täiendavat rahastust kohalikele

omavalitsustele ei eraldata.

Harku vald on valmis võtma Häirekeskuselt vastu teavet kodus kukkunud isikute kohta ning

hindama saadud info põhjal inimese sotsiaalset abivajadust ja korraldama oma pädevuse piires

vajalikku edasist abi. Eelkõige näeme kohaliku omavalitsuse rolli korduvate kukkumiste põhjuste

väljaselgitamises ja ennetamises ning inimese pikaajalisema toimetuleku parandamises.

Samas ei saa Harku vald olemasoleva personali ja sotsiaalvaldkonna eelarve piires tagada

ööpäevaringset operatiivset väljasõiduvalmidust ega võtta endale kohustust reageerida

Häirekeskuse teadetele viisil, mis eeldab inimese juurde kohapeale sõitmist ja tema füüsilist püsti

aitamist.

Palume Sotsiaalministeeriumil seetõttu selgitada:

1. millisele õiguslikule alusele tuginedes eeldatakse kohaliku omavalitsuse operatiivset

reageerimist Häirekeskuse edastatud kukkumisjuhtumitele;

2. milline on kohaliku omavalitsuse eeldatav reageerimisaeg ning kas KOVilt eeldatakse

teenuse kättesaadavust ööpäevaringselt, sealhulgas öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel;

3. millised nõuded nähakse ette reageerivate töötajate arvule, väljaõppele, töövahenditele ja

tööohutusele;

4. kellel lasub vastutus juhul, kui esialgu sotsiaalse abivajadusena hinnatud juhtumi puhul

selgub kohapeal, et inimesel on tegelikult terviseprobleem või vigastus;

5. kuidas toimub vastutuse jaotus Häirekeskuse, kiirabi, Päästeameti, kohaliku omavalitsuse

ja võimaliku teenuseosutaja vahel;

6. milline riiklik rahastusmehhanism kavandatakse kohalikele omavalitsustele ööpäevaringse

reageerimisvõimekuse loomiseks ja ülalpidamiseks.

Peame vajalikuks, et nimetatud küsimused lahendatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös

enne, kui kohalikelt omavalitsustelt eeldatakse operatiivse reageerimisfunktsiooni tegelikku

täitmist.

Harku vald toetab lahendust, mille kohaselt jõuab Häirekeskusele teatavaks saanud korduv või

muu võimalikule sotsiaalsele abivajadusele viitav info kohaliku omavalitsuseni. See võimaldab

vallal täita oma sotsiaalhoolekandelist rolli ja rakendada meetmeid järgmiste kukkumiste

ennetamiseks. Info edastamise süsteemi loomist ei saa aga käsitada kohaliku omavalitsuse

nõusolekuna võtta ilma õigusliku regulatsiooni ja täiendava riikliku rahastuseta üle ööpäevaringne

operatiivne reageerimisülesanne.

Palume Sotsiaalministeeriumi seisukohta ja selgitusi eeltoodud küsimustes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Soop

abivallavanem