Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

Tallinn

Teie: 26.08.2026 nr 1.2-2/77-1

Meie: 10.09.2026 nr 1-7/2026/26-103-2

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(abivahendite ja meditsiiniseadmete reform)

Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

( i endite ja meditsiiniseadmete reform)

Austatud minister

Konkurentsiamet on tutvunud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga eelkõige RaKS §-s 48² kavandatud hinnakokkulepete ning RaKS § 49 lõikes 4

sätestatud maksimaalse jaehinna osas.

Amet märgib, et käesolev arvamus on eelnõu kooskõlastamise raames antav üldine ja

riskipõhine hinnang. Arvamuse esitamiseks antud piiratud aja jooksul pole võimalik analüüsida

ammendavalt kõiki asjaomaseid tooteturge, turuosaliste positsioone, tarneahelaid ega

hinnakokkulepete võimalikke rakendusolukordi. Hinnakokkulepete tegelik konkurentsimõju

sõltub nende konkreetsest sisust ja rakendamise asjaoludest. Seetõttu ei kujuta käesolev

arvamus endast tulevaste kokkulepete eelnevat heakskiitu ega välista nende juhtumipõhist

hindamist konkurentsiseaduse § 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 alusel.

Konkurentsiõiguses on keelatud ettevõtjatevahelised kokkulepped, mille eesmärk või tagajärg

on konkurentsi kahjustamine. Konkureerivate ettevõtjate vahel on eelkõige problemaatiline

müügi- või ostuhindade ning muude hinnatingimuste kooskõlastamine. Turustusahela eri

tasanditel võib konkurentsiprobleem tekkida edasimüügihinna säilitamise ehk RPM-i (resale

price maintenance) korral, kui tarnija piirab edasimüüja võimalust määrata iseseisvalt

edasimüügihind, kehtestades fikseeritud või minimaalse hinna või saavutades sama tulemuse

surve või majanduslike stiimulitega.

Maksimaalse edasimüügihinna kehtestamine pole seevastu üldjuhul keelatud, kui edasimüüjale

jääb tegelik võimalus müüa sellest madalama hinnaga ning maksimumhind ei muutu praktikas

fikseeritud või minimaalseks hinnaks.

2 (3)

RaKS § 49 lõige 4

RaKS § 49 lõikes 4 sätestatud hinnalagi tuleneb seadusest ja rakendub üksnes Tervisekassa

soodustusega tehingutele. Sätte kohaselt ei tohi müüja või üürileandja, sealhulgas apteegi

rakendatav jaehind ületada hinnakokkuleppehinda. Samas ei keelata hinnakokkuleppehinnast

madalama jaehinna rakendamist. 

Seetõttu ei kujuta kavandatud maksimaalne jaehind endast iseenesest konkurentsiõigusega

keelatud RPM-i ega konkurentidevahelist hinnakokkulepet. Samuti on hinnalae eesmärk kaitsta

patsiendi omaosalust ja tagada avalike vahendite eesmärgipärane kasutamine põhimõtteliselt

põhjendatud.

Hinnalae võimalikku praktilist mõju tuleb siiski eristada selle konkurentsiõiguslikust

lubatavusest. Kui hinnakokkuleppehind ei võimalda osal sõltumatutest müüjatest katta

põhjendatud turustamis-, väljastamis- või nõustamiskulusid, võib osa ettevõtjaid tootest

loobuda. See võib vähendada müüjate arvu, tootevalikut või regionaalset kättesaadavust.

Tegemist pole iseenesest keelatud kokkuleppega, vaid regulatsiooni võimaliku konkurentsi- ja

kättesaadavusmõjuga, mida tuleks mõjuanalüüsis hinnata ja pärast regulatsiooni jõustumist

jälgida. Samuti tuleks mõjuanalüüsis arvestada võimalusega, et seadusest tulenev maksimaalne

jaehind kujuneb praktikas turuosaliste jaoks vaikimisi rakendatavaks hinnatasemeks. Kui

formaalselt sõltumatud müüjad, sealhulgas apteegid, rakendavad sama toote puhul süsteemselt

sama hinnataset, ei saa sellest üksi teha lõplikku järeldust konkurentsiõiguse rikkumise kohta.

Küll aga võib selline hinnakäitumine anda põhjuse hinnata, kas hinnataseme ühtlustumise taga

on hinnalagi, tarneahela ärimudel, majanduslik sõltuvus, konkurentidevaheline

koordineerimine või muud asjaolud, mis piiravad müüjate tegelikku hinnakujunduslikku

iseseisvust.

RaKS § 48²

Ka RaKS §-s 48² kavandatud hinnakokkuleppe mehhanism ei viita iseenesest sellele, et

konkureerivad tootjad või levitajad lepiksid omavahel hinnas kokku. Samuti ei nähtu eelnõust,

et ühe tootja või levitajaga sõlmitav hinnakokkulepe välistaks teiste alternatiivsete toodete

kandmise meditsiiniseadmete loetellu ja nende hüvitamise. Hinnakokkuleppe võib sõlmida

konkreetse meditsiiniseadme suhtes tootja, tema volitatud esindaja, levitaja või importijaga. 

Seletuskirjas tuleks siiski täpsemalt kirjeldada hinnakujunduse loogikat mitme alternatiivse

toote korral. Üheselt peab olema arusaadav:

 kuidas kujunevad eri toodete kokkuleppehinnad;

 milliste tunnuste alusel paigutatakse tooted samasse piirhinnarühma;

 milline on odavuselt teise võrreldava toote kokkuleppehinna alusel arvutatava piirhinna

roll;

 kuidas eristuvad piirhind ja konkreetse toote maksimaalne jaehind;

 kuidas säilib patsiendi võimalus valida erineva hinna ja omadustega toodete vahel.

Eelnõu kohaselt võib piirhinnarühmas olla erineva kokkuleppehinnaga tooteid ning piirhind

määrab Tervisekassa hüvitise arvutamise aluse, mitte kõigi piirhinnarühma kuuluvate toodete

ühtse müügihinna. 

Eraldi vajab täpsustamist olukord, kus täpselt sama toodet turustab mitu sõltumatut levitajat,

kuid toote kohta kehtib üks hinnakokkulepe ühe ettevõtjaga. Ministeeriumi vastuse järgi kehtib

iga toote kohta üks hinnakokkulepe ühe tootja, volitatud esindaja, levitaja või importijaga.

Vastus ei selgita aga täielikult, milliste kriteeriumide alusel kokkuleppepool valitakse ega

kuidas ühe ettevõtjaga kokku lepitud hinnalagi mõjutab teisi sama toodet turustavaid

ettevõtjaid. 

Konkurentsiõiguslik risk tekiks eelkõige siis, kui konkureerivad tootjad või levitajad peaksid

3 (3)

hinnakokkuleppe sõlmimiseks omavahel koordineerima:

 hindu või kavandatavaid hinnamuudatusi;

 kulusid ja marginaale;

 Tervisekassale esitatavaid pakkumisi;

 seda, milline ettevõtja astub Tervisekassaga läbirääkimistesse;

 muid konkurentsitundlikke äritingimusi.

Sellist koordineerimist tuleb vältida. Kui sama toodet pakub mitu sõltumatut ettevõtjat, peaks

Tervisekassa koguma nende võimaliku sisendi eraldi ja konfidentsiaalselt ega tohiks nõuda

ühise hinna, kulumudeli või läbirääkimispositsiooni kujundamist.

Ühe ettevõtjaga sõlmitud hinnakokkulepe ei tohiks anda sellele ettevõtjale ainuõigust toodet

turustada ega võimaldada tal kujundada teiste müüjate suhtes kohalduvat hinnataset viisil, mis

põhjendamatult piirab nende turulepääsu. Seletuskirjas tuleks seetõttu täpsustada

hinnakokkuleppepoole valimise objektiivseid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid

kriteeriume ning selgitada, kuidas võetakse hinnakokkuleppehinna kujundamisel arvesse

tavapärase tarneahela põhjendatud kulusid.

Samuti tuleks enne toote hinnakokkuleppe mittesaavutamise tõttu loetelust väljaarvamist

hinnata, kas mõni teine tarnija on valmis toodet sobivatel tingimustel pakkuma ning milline

oleks väljaarvamise mõju konkurentsile, tootevalikule ja patsientide varustuskindlusele.

Kokkuvõte

Eraldi konkurentsimõjuna võib hinnakokkuleppehinna tase mõjutada müüjate turulepääsu,

tootevalikut ja regionaalset kättesaadavust, kui see ei võimalda osal turuosalistel katta

põhjendatud turustamis- ja teeninduskulusid. See ei tähenda iseenesest keelatud kokkulepet,

kuid mõju tuleks regulatsiooni rakendamisel jälgida.

Eelnõu põhjal ei nähtu hinnakokkuleppe mehhanismis ega maksimaalse jaehinna kehtestamises

iseenesest ilmset vastuolu konkurentsiõiguse keelatud kokkulepete regulatsiooniga. Nende

konkurentsiõiguslik mõju sõltub siiski konkreetsetest rakendustingimustest ja turuolukorrast

ning võib vajaduse korral eeldada juhtumipõhist hindamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Pääsukene

teenistuse juht

Sven Pääsukene

6672440

[email protected]