Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: 24.08.2026 nr 1.2-2/72-1

[email protected] Meie: 10.09.2026 nr 73

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a

määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused

ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmise määrusele

Eelnõus on mitu positiivset muudatust – ratastooli käiturseade tuuakse abivahendite loetellu

ning inimesel kaob vajadus läbida selle saamiseks erandimenetlus, vähendatakse korduva

tõendi esitamise kohustust erandimenetluses, käimiskeppide ja karkude vajaduse tuvastamine

muudetakse ühekordseks, laiendatakse elektriratastoolide ja invarollerite vajaduse tuvastajate

ringi ning luuakse kõrgtehnoloogiliste kommunikaatorite üürivõimalus.

Järgnevalt eelnõu kitsaskohad ja EPIKoja võrgustiku ettepanekud:

Käiturseadme, elektriratastooli ja invarolleri vastastikune välistamine.

EPIKoja liikmesorganisatsioonide tagasiside on, et sama inimene võib vajada korraga või eri

olukordades mitut erineva funktsiooniga liikumisabivahendit. Käsiratastool koos

käiturseadmega, elektriratastool ja invaroller ei ole tingimata üksteise alternatiivid. Need

võivad olla vajalikud eri vahemaade läbimisel või välis- või sisekeskkonnas. Samuti ei pruugi

abivajadus olla ajas muutumatu, nt võib muutuva kuluga haiguse puhul liikumisvõime lühikese

aja jooksul muutuda.

Seisukoht: Palume seetõttu loobuda vastastikusest välistusest ning asendada see

vajaduspõhise hindamisega.

Samuti palume muuta käiturseadme eeldust, mille järgi peab olema varem tehtud just SKA

soodustusega käsiratastooli tehing. Kui inimesel on talle sobiv ja tehniliselt käiturseadmega

2

ühilduv ratastool juba olemas, näiteks ise ostetud vms viisil saadud, ei ole põhjendatud nõuda

uue riigipoolse tehingu tegemist ratastooli soetamiseks ainult käiturseadme saamiseks.

Eesti Vähilaste Vanemate Liit toob välja, et kui inimesele ei võimaldata tema tegelikust

vajadusest lähtuvat eri kasutuskeskkonda sobivaid abivahendi kombinatsioone, võib süsteem

suunata valima ühe võimalikult suure funktsionaalsusega ja sellest tulenevalt kallima

abivahendi. Palume seetõttu hinnata välistuste mõju mitte ainult üksikute tehingute

arvule, vaid ka lahenduste kogukulule.

Eesti Vähilaste Vanemate Liidu ettepanek: Kui riik peab teatud kombinatsioonide puhul

piiranguid vajalikuks, palume automaatse tehingupõhise välistuse asemel kirjeldada loetelu

M-veerus funktsioonivajadusest ja kasutuskeskkonnast lähtuvad kriteeriumid (spetsialistide ja

kasutajate osalusel). Näiteks võiks hinnata inimese võimet liikuda sise- ja väliskeskkonnas,

ülajäsemete jõudu ja vastupidavust, läbitavaid vahemaid, maastikku ning seda, kas

käiturseadet vajatakse ainult teatud olukordades.

Kõrgtehnoloogiline kommunikaator

Eelnõus nõutakse, et inimesel oleks kognitiivne ja funktsionaalne võimekus elektroonilist

kommunikatsiooniseadet iseseisvalt kasutada, mis välistab inimesed, kes vajavad seadme

kasutamisel kõrvalabi. Kommunikatsiooniabivahendit vajavad ka inimesed, kes suudavad

selle abil oma tahet väljendada, kuid vajavad seadme käivitamisel, paigutamisel, seadistamisel

ja sisustamisel, navigeerimisel, sümbolite valikul või alternatiivse sisendi kasutamisel

kõrvalabi.

Seisukoht: Kriteerium tuleb sõnastada põhimõttel, et inimene suudab seadet kasutada

„iseseisvalt või vajaliku juhendamise või kõrvalabi toel.“

Käimiskeppide koguseline piirang

Eesti Insuldipatsientide Selts toob välja, et taastumise jooksul võib inimese liikumisvõime

oluliselt muutuda ja eri etappidel võib vaja minna erinevat tüüpi keppi. Seetõttu võiks kiiresti

muutuva liikumisvõime või taastumisperioodi puhul olla võimalik saada soodustusega rohkem

kui üks käimiskepp.

3

Seisukoht: Palume kiiresti muutuva liikumisvõime või taastumisperioodi korral võimaldada

põhjendatud vajadusel tavamenetluses rohkem kui üks käimiskepp. Eelnõuga kavandatav

ühekordne vajaduse tuvastamine vähendab halduskoormust, kuid ei lahenda koguselise

piirangu probleemi.

Rehvide-rataste summapiir

Eelnõuga asendatakse rehvide ja rataste senine koguseline piirang „4 tk ühe aasta jooksul“

308-eurose piirhinnaga kalendriaastas. Seletuskirja järgi on muudatuse eesmärk muuta

süsteem paindlikumaks: inimene ei ole enam piiratud nelja rehvi või rattaga, vaid võib 308

euro piires soetada neid vastavalt vajadusele.

Palume selgitada, kas 308 euro piires on võimalik katta ka aktiivratastoolide,

elektriratastoolide, invarollerite, käiturseadmete ning muude erilahendustega

liikumisabivahendite rehvide ja rataste tegelik vajadus. Eelnõuga laiendatakse rehvide ja

rataste kasutusala muu hulgas õue- ja toaraamidele ning käiturseadmetele, mistõttu võib ühe

summapiiri alla kuuluvate toodete hinnatase olla väga erinev. Samuti palume põhjendada, kas

308-eurone piir on reaalses turuolukorras piisav?

Hügieeni- ja nahahooldusvahendid

Liikmete tagasiside põhjal ei pruugi hügieenivahendi vajadus olla seotud inkontinentsi või

mähkmete kasutamisega. Näiteks võib liikumispuudega inimesel olla raskendatud duši või

pesemisruumi kasutamine, kehaasendi muutmine või iseseisev pesemine, mistõttu võib

niisutatud salvrättide või muu veevaba pesemisvahendi vajadus olla tingitud inimese

funktsioonipiirangust, mitte inkontinentsist.

Seisukoht: Palume hinnata hügieenivahendite vajadust inimese tegeliku hügieeni- ja

enesehooldusvajaduse alusel ning mitte siduda nende saamist üksnes uriini absorbeerivate

abivahendite kasutamisega.

Pikaajalise üürimise kulutõhusus

Pikaajalise vajaduse korral võib abivahendi üürimine muutuda majanduslikult ebaotstarbekas.

Palume analüüsida, kas pikaajaliselt kasutuses olnud lihtsamate ja stabiilse vajadusega

abivahendite puhul on põhjendatud luua tavamenetluses võimalus abivahendi jääkväärtusega

väljaostmiseks, kui see on inimesele ja riigile majanduslikult otstarbekam kui üürisuhte

jätkamine.

4

Kokkuvõttes peab abivahendite süsteemi keskmes olema inimese tegelik ja vajadusel muutuv

funktsioonivajadus. Varasem abivahenditehing, abivahendi tehniline kategooria, selle

soetamise viis või inimese vajadus kõrvalabi järele ei saa ega tohi iseenesest välistada inimese

vajadustele vastava abivahendi saamist.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

[email protected], tel 5401 0462

Toetuste- ja teenustealase huvikaitsenõunik

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium Teie: 24.08.2026 nr 1.2-2/72-1

[email protected] Meie: 10.09.2026 nr 73

Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a

määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused

ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmise määrusele

Eelnõus on mitu positiivset muudatust – ratastooli käiturseade tuuakse abivahendite loetellu

ning inimesel kaob vajadus läbida selle saamiseks erandimenetlus, vähendatakse korduva

tõendi esitamise kohustust erandimenetluses, käimiskeppide ja karkude vajaduse tuvastamine

muudetakse ühekordseks, laiendatakse elektriratastoolide ja invarollerite vajaduse tuvastajate

ringi ning luuakse kõrgtehnoloogiliste kommunikaatorite üürivõimalus.

Järgnevalt eelnõu kitsaskohad ja EPIKoja võrgustiku ettepanekud:

Käiturseadme, elektriratastooli ja invarolleri vastastikune välistamine.

EPIKoja liikmesorganisatsioonide tagasiside on, et sama inimene võib vajada korraga või eri

olukordades mitut erineva funktsiooniga liikumisabivahendit. Käsiratastool koos

käiturseadmega, elektriratastool ja invaroller ei ole tingimata üksteise alternatiivid. Need

võivad olla vajalikud eri vahemaade läbimisel või välis- või sisekeskkonnas. Samuti ei pruugi

abivajadus olla ajas muutumatu, nt võib muutuva kuluga haiguse puhul liikumisvõime lühikese

aja jooksul muutuda.

Seisukoht: Palume seetõttu loobuda vastastikusest välistusest ning asendada see

vajaduspõhise hindamisega.

Samuti palume muuta käiturseadme eeldust, mille järgi peab olema varem tehtud just SKA

soodustusega käsiratastooli tehing. Kui inimesel on talle sobiv ja tehniliselt käiturseadmega

2

ühilduv ratastool juba olemas, näiteks ise ostetud vms viisil saadud, ei ole põhjendatud nõuda

uue riigipoolse tehingu tegemist ratastooli soetamiseks ainult käiturseadme saamiseks.

Eesti Vähilaste Vanemate Liit toob välja, et kui inimesele ei võimaldata tema tegelikust

vajadusest lähtuvat eri kasutuskeskkonda sobivaid abivahendi kombinatsioone, võib süsteem

suunata valima ühe võimalikult suure funktsionaalsusega ja sellest tulenevalt kallima

abivahendi. Palume seetõttu hinnata välistuste mõju mitte ainult üksikute tehingute

arvule, vaid ka lahenduste kogukulule.

Eesti Vähilaste Vanemate Liidu ettepanek: Kui riik peab teatud kombinatsioonide puhul

piiranguid vajalikuks, palume automaatse tehingupõhise välistuse asemel kirjeldada loetelu

M-veerus funktsioonivajadusest ja kasutuskeskkonnast lähtuvad kriteeriumid (spetsialistide ja

kasutajate osalusel). Näiteks võiks hinnata inimese võimet liikuda sise- ja väliskeskkonnas,

ülajäsemete jõudu ja vastupidavust, läbitavaid vahemaid, maastikku ning seda, kas

käiturseadet vajatakse ainult teatud olukordades.

Kõrgtehnoloogiline kommunikaator

Eelnõus nõutakse, et inimesel oleks kognitiivne ja funktsionaalne võimekus elektroonilist

kommunikatsiooniseadet iseseisvalt kasutada, mis välistab inimesed, kes vajavad seadme

kasutamisel kõrvalabi. Kommunikatsiooniabivahendit vajavad ka inimesed, kes suudavad

selle abil oma tahet väljendada, kuid vajavad seadme käivitamisel, paigutamisel, seadistamisel

ja sisustamisel, navigeerimisel, sümbolite valikul või alternatiivse sisendi kasutamisel

kõrvalabi.

Seisukoht: Kriteerium tuleb sõnastada põhimõttel, et inimene suudab seadet kasutada

„iseseisvalt või vajaliku juhendamise või kõrvalabi toel.“

Käimiskeppide koguseline piirang

Eesti Insuldipatsientide Selts toob välja, et taastumise jooksul võib inimese liikumisvõime

oluliselt muutuda ja eri etappidel võib vaja minna erinevat tüüpi keppi. Seetõttu võiks kiiresti

muutuva liikumisvõime või taastumisperioodi puhul olla võimalik saada soodustusega rohkem

kui üks käimiskepp.

3

Seisukoht: Palume kiiresti muutuva liikumisvõime või taastumisperioodi korral võimaldada

põhjendatud vajadusel tavamenetluses rohkem kui üks käimiskepp. Eelnõuga kavandatav

ühekordne vajaduse tuvastamine vähendab halduskoormust, kuid ei lahenda koguselise

piirangu probleemi.

Rehvide-rataste summapiir

Eelnõuga asendatakse rehvide ja rataste senine koguseline piirang „4 tk ühe aasta jooksul“

308-eurose piirhinnaga kalendriaastas. Seletuskirja järgi on muudatuse eesmärk muuta

süsteem paindlikumaks: inimene ei ole enam piiratud nelja rehvi või rattaga, vaid võib 308

euro piires soetada neid vastavalt vajadusele.

Palume selgitada, kas 308 euro piires on võimalik katta ka aktiivratastoolide,

elektriratastoolide, invarollerite, käiturseadmete ning muude erilahendustega

liikumisabivahendite rehvide ja rataste tegelik vajadus. Eelnõuga laiendatakse rehvide ja

rataste kasutusala muu hulgas õue- ja toaraamidele ning käiturseadmetele, mistõttu võib ühe

summapiiri alla kuuluvate toodete hinnatase olla väga erinev. Samuti palume põhjendada, kas

308-eurone piir on reaalses turuolukorras piisav?

Hügieeni- ja nahahooldusvahendid

Liikmete tagasiside põhjal ei pruugi hügieenivahendi vajadus olla seotud inkontinentsi või

mähkmete kasutamisega. Näiteks võib liikumispuudega inimesel olla raskendatud duši või

pesemisruumi kasutamine, kehaasendi muutmine või iseseisev pesemine, mistõttu võib

niisutatud salvrättide või muu veevaba pesemisvahendi vajadus olla tingitud inimese

funktsioonipiirangust, mitte inkontinentsist.

Seisukoht: Palume hinnata hügieenivahendite vajadust inimese tegeliku hügieeni- ja

enesehooldusvajaduse alusel ning mitte siduda nende saamist üksnes uriini absorbeerivate

abivahendite kasutamisega.

Pikaajalise üürimise kulutõhusus

Pikaajalise vajaduse korral võib abivahendi üürimine muutuda majanduslikult ebaotstarbekas.

Palume analüüsida, kas pikaajaliselt kasutuses olnud lihtsamate ja stabiilse vajadusega

abivahendite puhul on põhjendatud luua tavamenetluses võimalus abivahendi jääkväärtusega

väljaostmiseks, kui see on inimesele ja riigile majanduslikult otstarbekam kui üürisuhte

jätkamine.

4

Kokkuvõttes peab abivahendite süsteemi keskmes olema inimese tegelik ja vajadusel muutuv

funktsioonivajadus. Varasem abivahenditehing, abivahendi tehniline kategooria, selle

soetamise viis või inimese vajadus kõrvalabi järele ei saa ega tohi iseenesest välistada inimese

vajadustele vastava abivahendi saamist.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

[email protected], tel 5401 0462

Toetuste- ja teenustealase huvikaitsenõunik