Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Lihthange

„Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“

Riigihanke objekt: teenused

Tallinn 2026

SISUKORD

1. Üldandmed ......................................................................................................................... 3

2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks ......................................................... 3

3. Teave ja selgitused ............................................................................................................. 3

4. Kõrvaldamise aluste kontrollimine .................................................................................... 3

5. Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus ............................................................................ 4

6. Nõuded pakkumusele ......................................................................................................... 4

7. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine ........................................ 5

8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine ............................................................... 5

9. Pakkumuste tagasilükkamine ............................................................................................. 7

10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt ..................................................... 7

11. Hankelepingu sõlmimine .................................................................................................... 7

12. Hankedokumendi lisad ....................................................................................................... 8

1. Üldandmed

1.1. Hankija andmed: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

registrikood 70003218

aadress Endla 10a, 10122 Tallinn

telefon: 667 2000, e-post: [email protected]

koduleht: http://www.ttja.ee

1.2. Hanke eesmärk on luua alus andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside

koostamise metoodika arendamiseks TTJA tegevusvaldkondades.

1.3. Hankelepingu eeldatav maksumus on 45000 eurot (käibemaksuta).

1.4. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping, mille

projekt on esitatud Lisas 3.

1.5. Hange viiakse läbi elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas aadressil

https://riigihanked.riik.ee/. Hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise

juurdepääsu riigihanke alusdokumentidele (edaspidi ka HD) e-riigihangete

keskkonnas.

1.6. Hankes osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi e-riigihangete

keskkonna peavad pakkujad hankijale avaldama oma kontaktandmed, registreerudes

hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel.

1.7. Pakkuja peab arvestama pakkumuse koostamisel ja esitamisel e-riigihangete

keskkonnast tulenevate nõuete ja piirangutega. Hankija ei vastuta võimalike viivituste,

tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-riigihangete keskkonnas hankija

kontrollile mitte alluvad asjaolud, nt force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja

või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja

vahendite, sealhulgas tarkvara töös jne. Hankija ei vastuta e-riigihangete keskkonna

kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest.

1.8. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas.

2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku osaleda „Rakendusuuring

andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ hankes

ning esitada pakkumus vastavalt hanketeates ja hanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele.

3. Teave ja selgitused

Riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel toimub elektrooniliselt e-

riigihangete keskkonna (https://riigihanked.riik.ee/) vahendusel, riigihangete seaduses

sätestatud alustel.

4. Kõrvaldamise aluste kontrollimine

4.1. Riigihanke alusdokumentides sätestatud kõrvaldamise alused on kättesaadavad

elektrooniliselt.

4.2. Hankijal on õigus teostada kõrvaldamise aluste kontrolli RHS § 52 lg 3 ja § 104

sätestatud korras, mis tähendab, et kõrvaldamise aluste kontroll viiakse sellisel juhul

läbi peale eduka pakkuja välja valimist.

4.3. Hankija kontrollib RHS-s ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise

alustest lähtuvalt, et edukal pakkujal (sh ühispakkujal) ei esineks riigihankest

kõrvaldamise aluseid.

4.4. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist kogu

riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või

esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või

dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja

või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus, võib hankija teha otsuse pakkuja või

taotleja kõrvaldamise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja riigihankest.

4.5. Hankija ei nõua RHS § 96 lõikes 31 nimetatud dokumentide või andmete esitamist, kui

need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal

tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on

pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt

asjakohased.

4.6. Hankija kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja (sh ühispakkuja), kellel esineb RHS § 95

lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alus.

4.7. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb

RHS § 95 lg 1 punktis 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva

maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või

taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks

maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest. 4.8. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist teeb hankija

otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta.

5. Pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus

5.1. Pakkujal peab hankelepingu täitmiseks olema vähemalt üks võtmeekspert, kes vastab

Lisa 4 „Nõuded meeskonnale“ tingimustele.

5.2. Vähemalt üks pakkumuses nimetatud võtmeekspert peab samaaegselt vastama Lisa 4-

s sätestatud haridus-, teadus- ja arendusprojekti kogemuse ning projektis täidetud rolli

nõuetele.

5.3. Pakkuja esitab koos pakkumusega nimetatud võtmeeksperdi CV, mis sisaldab kõiki

Lisa 4-s nõutud andmeid. Hankijal on õigus nõuda CV-s esitatud haridust,

doktorantuuris õppimist ja projektikogemust tõendavaid dokumente või selgitusi.

6. Nõuded pakkumusele

6.1. Pakkumuse vormistamisel ja esitamisel tuleb järgida RHS §-des 110-111 sätestatud

tingimusi, kui käesolevas dokumendis ei ole teisiti sätestatud.

6.2. Ühispakkumuse esitamise korral peavad ühispakkujad nimetama endi seast volitatud

esindaja ning pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest

vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Kõikidel ühispakkujatel peavad puuduma

kõrvaldamise alused, mille osas tuleb esitada kõikide ühispakkujate osas nõutud

andmed.

6.3. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 60 kalendripäeva pakkumuste

esitamise tähtpäevast arvates.

6.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid võivad olla eesti ja/või

inglise keeles.

6.5. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuste dokumentide osas kõiki üldlevinud

dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf

(RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate.

6.6. Pakkumuse koosseisu kuuluvad dokumendid (sh pakkuja poolt tehtav proovitöö ja Lisa

4 kohane võtmeeksperdi CV) tuleb esitada e-riigihangete keskkonda. Pakkumust, mis

ei ole esitatud läbi e-riigihangete keskkonna, ei võeta arvesse.

6.7. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse e-riigihangete keskkonna üldandmete

lehel. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab pakkuja.

6.8. E-riigihangete keskkonna maksumuse vormil märgitakse pakkumuse maksumus

vastavalt hankedokumendi p 8.3.1. ja e-riigihangete keskkonnas esitatud juhistele.

6.9. Pakkumuse maksumuse sisse arvestatakse kõigi hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks vajalike tööde, toimingute, kohustuste ja seonduva täitmise maksumused.

6.10. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva,

esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete

keskkonna.

6.11. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega esitada muid

tingimusi, mis ei tulene hanke alusdokumentidest.

6.12. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud.

6.13. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkumuses märkima, milline

teave on pakkuja ärisaladus (RHS § 461).

6.14. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud

teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust.

6.15. Pakkumuses esinevad arvutusvead parandatakse RHS § 117 lg 3 kohaselt.

6.16. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et pakutav teenus vastab hanke

alusdokumentides sätestatud TTJA infoturbenõuetele ja et ta tagab lepingu täitmisel

TTJA andmete turvalise eraldatuse teiste klientide andmetest.

7. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine

7.1. Hankijal on õigus RHS § 52 lõike 3 alusel kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi

enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist.

7.2. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele, lähtudes RHS §-st 114 ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

7.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele, kui hankelepingu sõlmimine pakkumuse alusel rikuks

rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

tähenduses, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja

selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides

nimetatud tingimustest.

7.4. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine

8.1. Hankija kohaldab pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel RHS § 117 ja § 119

sätestatut. 8.2. Hankija hindab pakkumusi järgmise kriteeriumi kohaselt:

8.3. Kriteeriumi hindamine toimub alljärgnevalt:

8.3.1. Pakkumuse maksumus. Maksimaalne pakkumuse maksumuse osas omistatav

punktide arv on 40 (kriteeriumi osakaal).

Hankija hindab e-riigihangete keskkonna vormil esitatud kogumaksumust

järgmiselt:

Kriteerium Osakaal (%)

Pakkumuse maksumus 40

Proovitöö 60

Ilma käibemaksuta madalaima maksumusega (väärtusega) pakkumus saab

maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:

"40" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "40".

8.3.2. Proovitöö. Maksimaalne proovitöö osas omistatav punktide arv on 60

(kriteeriumi osakaal).

Proovitööd hindab iga riigihanke korraldamise käskkirjas hindajaks määratud

komisjoniliige eraldi, lähtudes alljärgnevad tabelis toodud hindamiskriteeriumitest

ja punktitasemetest. Pakkujale omistatav lõplik punktisumma kujuneb

hindamiskomisjoni liikmete antud punktide aritmeetilise keskmisena.

Komisjon hindab proovitööd vastava skooriga, kui kõik kriteeriumis nimetatud

tingimused on täidetud. Kui hinnatava proovitöö puhul vähemalt üks nimetatud

tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse proovitöö eest madalamad

punktid.

Punktisumma Hindamiskriteeriumid

60 punkti Projektiplaanis on selgelt kirjeldatud ja põhjendatud sisendi kogumise

metoodika.

Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi.

Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja

toodud ning seostatud vastava etapiga. Selgelt on välja toodud kriitilise

tähtsusega tegevused.

Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos

uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud.

Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada,

et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad

lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt

kattuvad tegevused on selgelt kirjeldatud ning põhjendatud.

Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende

maandamiseks. Nii riskid kui maandamise võimalused on selgelt

põhjendatud.

40 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid osa

lahendusest jääb ebaselgeks või on põhjendamata.

Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi.

Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja

toodud ning seostatud vastava etapiga. Kriitilise tähtsusega tegevused ei

ole täielikult välja toodud või jäävad osaliselt ebaselgeks. Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos

uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud.

Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada,

et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad

lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt

kattuvad tegevused on kirjeldatud, kuid nende põhjendused on osaliselt

puudulikud. Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende

maandamiseks, kuid kõik riskid või maandamise võimalused ei ole

selgelt põhjendatud.

20 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid kirjeldus

on oluliselt puudulik, ebaselge või põhjendamata.

Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi, kuid

mõne etapi läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on esitatud

puudulikult või jääb ebaselgeks nende seos konkreetse etapiga. Projektiplaanis on kirjeldatud etappide väljundid, kuid osa väljunditest

või nende seos konkreetse uurimisküsimusega jääb ebaselgeks.

Väljapakutud ajakava võimaldab üldjoontes eeldada töö valmimist

lõpptähtajaks, kuid tegevuste omavahelised seosed, sõltuvused või

ajaliselt kattuvad tegevused on kirjeldatud puudulikult. Projektiplaanis on välja toodud peamised riskid, kuid maandamise

võimalused puuduvad, on ebapiisavad või ei ole põhjendatud.

0 punkti Projektiplaan sisaldab nõutud elemente, kuid esitatud teave on sedavõrd

puudulik, ebaselge või põhjendamata, et selle alusel ei ole võimalik hinnata

analüüsi läbiviimise metoodika sobivust, kavandatud tegevuste ja

väljundite vastavust hanke eesmärkidele, peamiste riskide maandamise

asjakohasust ega tööde valmimise realistlikkust hanke lõpptähtajaks.

8.4. Hankija tunnistab edukaks eeltoodud kriteeriumite alusel kokku enim väärtuspunkte

kogunud pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

8.5. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse

edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija.

Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures.

Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid e-riigihangete

keskkonna vahendusel seal esitatud kontaktandmetel.

9. Pakkumuste tagasilükkamine

9.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata

igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lg-s 1 sätestatule või kui:

9.1.1. riigihanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad

hanke realiseerimise võimatuks (nt hankija eelarveliste vahendite kärpimine) või

9.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast

sõltumatutel põhjustel.

9.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse.

10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt

10.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse

kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

10.1.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

10.1.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

10.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Hankija ei ole vastutav

võimaliku kahju eest, mis on seotud kõikide pakkumuste tagasilükkamise või

hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega.

11. Hankelepingu sõlmimine

11.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga, kelle pakkumus on vastavaks ja

edukaks tunnistatud, kelle suhtes ei esine hankelepingu sõlmimise eelselt RHS § 95

lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid.

11.2. Hankija annab nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks hankija esindaja poolt

hankelepingu allkirjastamisega ja selle edastamisega pakkujale allkirjastamiseks.

11.3. Hankeleping jõustub hankelepingu allkirjastamisest viimase lepingupoole poolt.

11.4. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta

hankelepingut 10 tööpäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu

saatmisest pakkujale, või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast

tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, hindab hankija kõiki

ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lg 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse,

mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim.

12. Hankedokumendi lisad

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus

Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Lisa 4 - Nõuded meeskonnale

KÄSKKIRI

10.09.2026 nr 1-2/26-068

Lihthanke „Rakendusuuring andmepõhise

riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks” korraldamine ja hankekomisjoni

moodustamine

Tulenevalt 27.11.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-066 kinnitatud ja 21.06.2026 käskkirjaga nr 1-

2/26-056 muudetud TTJA hankekorra ja väljasttellimise strateegia punktist 24 ning arvestades

riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid:

1. Kinnitan lihthanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside

metoodika väljatöötamiseks“ (hankedokumendid lisatud) läbiviimiseks, pakkumuste

hindamiseks ja eduka pakkumuse valimiseks komisjoni järgmises koosseisus:

1.1. komisjoni esimees: Laura Pall, digiteenuste büroo analüütik - komisjoni liige, hindaja;

1.2. komisjoni liige: Kristina Asuküla, digiteenuste büroo tarkvara arendusjuht - komisjoni

liige, hindaja;

1.3. komisjoni liige: Kristiina Miller, digiteenuste büroo andmeanalüütik - komisjoni liige,

hindaja;

1.4. komisjoni liige: Martti Kangur, õigusbüroo juhataja, komisjoni liige.

2. Määran hanke eest vastutavaks isikuks: Laura Pall, digiteenuste büroo analüütik.

3. Hanke eeldatavaks maksumuseks 45 000 eurot käibemaksuta.

4. Pakkumuste hindamisekriteeriumideks on pakkumuse maksumus (osakaal 40%) ja

proovitöö (osakaal 60%).

4.1. Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalsed 40 väärtuspunkti.

Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile:

40 - (pakkumuse väärtus – madalaim väärtus) / suurim väärtus * 40

4.2. Proovitööd hindab iga käskkirjas hindajaks määratud hankekomisjoni liige eraldi,

lähtudes hanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumidest ja punktitasemetest.

Pakkujale proovitöö eest omistatav lõplik punktisumma kujuneb hindajate antud

punktide aritmeetilise keskmisena. Proovitöö eest on võimalik saada maksimaalselt 60

punkti.

5. Kui mitu pakkujat kogub võrdse lõpliku kogupunktisumma, selgitatakse edukas pakkumus

liisuheitmise teel, mis toimub pakkujate volitatud esindajate juuresolekul. Liisuheitmise

koht ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

TEHNILINE KIRJELDUS Hankija: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (70003218)

Hange: Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks

Hanke eesmärk

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) viib läbi rakendusuuringu,

mille eesmärk on luua alus andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside

koostamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks TTJA

tegevusvaldkondades. Uuringu käigus hinnatakse andmete süsteemsema

kasutamise, automatiseerimise ning tehisintellektil põhinevate lahenduste

rakendamise võimalusi. Selleks tuleb:

 kaardistada riskihindamisel ja ohuprognooside koostamisel kasutatavad ja

potentsiaalselt kasutatavad andmeallikad ning hinnata nende sobivust

andmepõhise riskihindamise metoodika kujundamiseks;

 hinnata andmepõhiste, sealhulgas suurandmete ja tehisintellektil põhinevate

meetodite rakendamise võimalusi;

 kaardistada andmete kasutamisega seotud juriidilised, tehnilised ja

organisatsioonilised piirangud ning hinnata võimalusi nende leevendamiseks;

 töötada välja ettepanekud riskihindamise ja ohuprognooside koostamise

tõhustamiseks, sealhulgas andmekasutuse parandamiseks,

automatiseerimislahenduste rakendamiseks ja halduskoormuse

vähendamiseks;

 koostada esialgne tegevuskava väljatöötatud metoodika rakendamiseks ja

edasiseks arendamiseks.

Rakendusuuringu tulemusi kasutatakse sisendina metoodika edasiarendamisel,

võimalike arendusprojektide kavandamisel, tehisintellekti rakendamise võimaluste

hindamisel ning töökorralduslike ja tehnoloogiliste muudatuste planeerimisel.

Taustainfo

TTJA on korrakaitseorgan, kes teostab riiklikku järelevalvet TTJA pädevusse

kuuluvates valdkondades. Riiklik järelevalve hõlmab nii ohutõrjelist kui ka

ohuennetuslikku tegevust. Ohuennetuslik järelevalve keskendub riskide varajasele

tuvastamisele ja nende realiseerumise ennetamisele.

Riskihindamine on oluline osa TTJA järelevalve kavandamisest. Riskihindamise käigus

kasutatakse erinevaid andmeallikaid, statistikat, uuringuid, menetlusandmeid ning

ekspertteadmisi, et hinnata võimalikke ohtusid, nende mõju ja realiseerumise

tõenäosust.

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde Riskihindamise tulemusi kasutatakse ohuprognooside koostamisel. Ohuprognoos

annab tervikliku ülevaate TTJA tegevusvaldkondades esinevatest peamistest ohtudest

ja riskidest ning toetab riskipõhise järelevalve planeerimist. Koostatud ohuprognooside

põhjal koostatakse TTJA iga-aastane järelevalve tööplaan. Ohuprognoosi ajakohasust

hinnatakse regulaarselt, vähemalt kord aastas, ning vajaduse korral tehakse sellesse

muudatusi.

Ohuprognooside koostamine on detsentraliseeritud protsess, millesse panustavad

TTJA erinevad järelevalvevaldkonnad. Valdkonnad erinevad nii käsitletavate riskide,

kasutatavate andmeallikate, andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse kui ka

riskihindamise praktikate poolest. Seetõttu ei ole riskihindamise protsessid ning nende

aluseks olev andmekasutus kõigis valdkondades ühesugused. Valdkondade koostatud

sisendi koondab õigusbüroo ühtseks ohuprognoosiks.

Käesolev rakendusuuring viiakse läbi reaalajamajanduse projekti „Tehisintellektil

põhineva riskihindamise ja ohuprognooside lahenduse analüüs ja arendus“ raames, et

hinnata suurandmete ja tehisintellekti kasutusvõimalusi riskihindamisel ja

ohuprognooside koostamisel.

Probleemi kirjeldus

Hetkel puudub süsteemne ja automatiseeritud lahendus valdkondade riskide

hindamiseks, mis tugineks ulatuslikule andmeanalüüsile. Protsess toimub valdavalt

manuaalselt ning kasutatav andmestik on killustatud erinevatele platvormidele,

mistõttu ei ole andmepõhine lähenemine ühtne ega järjepidev.

Selle tulemusena on riskihindamine ja ohuprognooside koostamine ajamahukad,

andmepõhise lähenemise rakendamine ebaühtlane ning märkimisväärne osa tööst

sõltub käsitsi tehtavast analüüsist ja ekspertteadmistest.

Hankele eelnenud analüüsi käigus väljatoodud probleemid:

 Puudub terviklik ülevaade riskihindamiseks vajalike andmete kohta, kuna

andmed asuvad eri asutustes ja ei ole kättesaadavad või koondatud.

 Puudub terviklik ülevaade potentsiaalselt väärtuslike täiendavate andmeallikate

kasutusvõimalustest ning nende kasutamisega seotud õiguslikest, tehnilistest

ja organisatsioonilistest piirangutest.

 Üleliigne andmeesitus (nt nullaruanded), mis ei anna lisaväärtust, kuid

suurendab halduskoormust.

 Andmete edastamine failide kujul (s.h. nende edasi-tagasi saatmine), mis

muudab tööprotsessi ebaefektiivseks ja raskendab andmete haldamist.

 Mitteühilduvad sisendid, kus andmed on esitatud erinevates vormingutes või

kategoriseeritud erinevalt, mistõttu on nende võrdlemine ja kasutamine

keeruline.

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

 Andmete ebaühtlane kvaliteet ja detailsus erinevates andmekogudes, mis võib

piirata nende võrreldavust ja kasutatavust.

 Piiratud võimalused andmete analüüsimiseks TTJA järelevalve infosüsteemis

(JVIS): statistika koostamiseks kasutatakse eraldi Exceli tabeleid, mis

sisaldavad dubleeritud andmeid.

 Andmete käsitsi sisestamine JVISesse, mis suurendab töökoormust ja vigade

tekkimise riski.

Uurimisküsimused

Rakendusuuring otsib vastuseid järgmistele uurimisküsimustele:

1. Millises ulatuses võimaldavad olemasolevad ja potentsiaalsed andmeallikad

prognoosida TTJA tegevusvaldkondades riskide realiseerumist ning toetada

andmepõhist riskihindamist?

2. Millised andmepõhised lähenemised, sealhulgas suurandmete analüüsi ja

tehisintellekti meetodid, sobivad riskihindamise ja ohuprognooside koostamise

toetamiseks TTJA tegevusvaldkondades?

3. Millised tehnilised, õiguslikud ja organisatsioonilised tegurid mõjutavad

andmepõhise riskihindamise ning ohuprognooside koostamise rakendamist

ning millised on võimalikud lahendused nende kitsaskohtade ületamiseks?

Uurimisküsimustele vastamise tulemusi kasutatakse andmepõhise riskihindamise ja

ohuprognooside koostamise metoodika arendamiseks ning rakendamise tegevuskava

koostamiseks.

Tellitava töö vastavus teadus- ja arendustegevuse

kriteeriumitele

Tellitav töö on rakendusuuring, mille eesmärk on luua teadmispõhine alus

andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika

väljatöötamiseks ja rakendamiseks TTJA tegevusvaldkondades. Töö vastab teadus- ja

arendustegevuse nõuetele järgmiselt.

Uudsus

Rakendusuuringu käigus hinnatakse olemasolevate ja potentsiaalsete andmeallikate

kasutamise võimalusi riskide prognoosimisel ning uuritakse andmepõhiste, sealhulgas

suurandmete ja tehisintellekti meetodite rakendatavust TTJA tegevusvaldkondades.

Uuringu eesmärk on luua uut teadmist andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside

koostamise arendamiseks.

Loomingulisus

Rakendusuuring tugineb olemasolevatele andmetele, teadmistele ja tehnilistele

võimalustele, kuid nende kombineerimise kaudu otsitakse uusi lähenemisi

riskihindamise ja ohuprognooside koostamise toetamiseks. Uuringu tulemusena

kujundatakse TTJA tegevusvaldkondadele sobivad metoodilised lahendused.

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

Määramatus

Rakendusuuringu alguses ei ole ette teada, millised andmeallikad, andmete

kombinatsioonid või analüütilised lähenemised osutuvad riskide prognoosimiseks

kõige sobivamaks. Samuti võib uuringu tulemusena selguda, et teatud lahenduste

rakendamine ei ole õiguslikest, tehnilistest, organisatsioonilistest või majanduslikest

põhjustest tulenevalt otstarbekas või teostatav.

Süstemaatilisus

Rakendusuuring viiakse ellu planeeritud tegevuste alusel vastavalt tehnilises

kirjelduses sätestatud eesmärkidele, uurimisküsimustele, tööetappidele ja väljunditele.

Uuringu käigus kogutakse ja analüüsitakse süstemaatiliselt andmeid ning

dokumenteeritakse uuringu tulemused, järeldused ja ettepanekud.

Ülekantavus ja korratavus

Rakendusuuringu tulemused dokumenteeritakse viisil, mis võimaldab neid kasutada

riskihindamise ja ohuprognooside koostamise arendamisel ka teistes TTJA

tegevusvaldkondades. Uuringu käigus loodavad metoodilised lahendused, hinnangud

ja rakendusettepanekud on kasutatavad sisendina edasiste arenduste kavandamisel

ja edasiarendamisel.

Rakendusuuringu oodatav tulemus

Töö lõpptulemusena esitatakse rakendusuuringu koondaruanne, mis vastab tehnilises

kirjelduses toodud eesmärkidele ja uurimisküsimustele ning sisaldab põhjendatud

ettepanekuid, hinnanguid ja metoodilisi lähtekohti edasisteks tegevusteks. Töö

tulemuseks võib olla ka järeldus, et teatud lahenduste rakendamine ei ole õiguslikest,

tehnilistest, organisatsioonilistest või majanduslikest piirangutest tulenevalt

otstarbekas või teostatav.

Uurimus peab põhinema asjakohastel andmetel, allikatel ja teadmistel ning andma

selged ja põhjendatud vastused püstitatud uurimisküsimustele. Töö koostamisel tuleb

arvestada avalikus sektoris kehtivaid õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi

piiranguid. Ettepanekute ja väljatöötatavate metoodiliste lahenduste puhul tuleb

kirjeldada nende rakendamise eelduseid, peamisi riske ning hinnangulist keerukust.

Töö tulemused peavad olema praktiliselt kasutatavad TTJA töökorralduse ja edasiste

tegevuste kujundamisel ega tohi piirduda üksnes üldiste või teoreetiliste käsitlustega.

Töö koosneb neljast osast:

1. Andmeallikate ja prognoosivõimekuse analüüs

2. Andmepõhiste ja tehisintellektil põhinevate lahenduste analüüs

3. Andmepõhise riskihindamise rakendamise piirangute analüüs

4. Rakendusettepanekud ja tegevuskava

Töö peab arvestama TTJA erinevate järelevalvevaldkondade eripära ning hindama

võimalusi nii valdkonnaüleste kui ka valdkonnaspetsiifiliste lahenduste rakendamiseks.

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde Töö tulem peab moodustama loogilise ja tervikliku ülevaate ning looma teadmispõhise

aluse andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise metoodika

väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Tulemused peavad olema kasutatavad sisendina

otsuste tegemisel ja edasiste tegevuste kavandamisel. Täitja kohustub täitma kõik

tegevused, mis on vajalikud töö eesmärkide saavutamiseks, ka juhul, kui neid ei ole

tehnilises kirjelduses otsesõnu välja toodud, kuid on oma olemuselt töö lahutamatuks

osaks.

Andmeallikate ja prognoosivõimekuse analüüs

Analüüsi käigus kaardistatakse TTJA riskihindamisel ja ohuprognooside koostamisel

kasutatavad ning potentsiaalselt kasutatavad andmeallikad ning hinnatakse nende

kasutatavust riskide prognoosimise ja andmepõhise riskihindamise toetamisel.

Analüüs peab käsitlema ka andmete kogumise ja esitamise praktikaid, sh tegema

ettepanekuid, millisel kujul ja struktuuris oleks otstarbekas andmeid koguda või

esitada, et vähendada vajadust andmete hilisemaks käsitsi sisestamiseks,

töötlemiseks ja korrigeerimiseks. Sealhulgas tuleb hinnata, millises ulatuses

võimaldavad olemasolevad ja potentsiaalsed andmeallikad prognoosida riskide

realiseerumist ning toetada andmepõhise riskihindamise metoodika väljatöötamist.

Analüüs peab sisaldama vähemalt:

 ülevaadet TTJA enda kogutavatest ning teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt

pärinevatest andmeallikatest;

 hinnangut, kas vajalikud andmed on kättesaadavad kasutatavatest

andmeallikatest ning milliseid andmeid tuleks täiendavalt koguda;

 ülevaadet peamistest võimalikest potentsiaalselt kasutatavatest täiendavatest

andmeallikatest, mida oleks võimalik riskihindamisel ja ohuprognooside

koostamisel kasutada;

 hinnangut andmete kättesaadavusele, kvaliteedile, kasutatavusele ja

sobivusele riskide prognoosimiseks;

 hinnangut andmete killustatusele ning andmete sidumise võimalustele;

 hinnangut andmete dubleerimise ulatusele ning võimalustele selle

vähendamiseks;

 tuvastatud peamiste andmestikuga seotud kitsaskohtade kirjeldust.

Analüüs peab selgelt välja tooma, millised andmed on riskihindamise ja

ohuprognooside koostamise seisukohalt kriitilise tähtsusega ning millised täiendavad

andmed annaksid suurima lisandväärtuse ning milline on nende andmete potentsiaal

riskide realiseerumise prognoosimisel.

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

Andmepõhiste ja tehisintellektil põhinevate lahenduste analüüs

Analüüsis hinnatakse, kuidas on võimalik kasutada andmeid riskihindamise ja

ohuprognooside koostamise tõhustamiseks, sh millistes etappides ja millisel viisil on

andmepõhine lähenemine otstarbekas. Samuti hinnatakse erinevate andmepõhiste,

suurandmete analüüsil põhinevate ja tehisintellekti meetodite sobivust riskihindamise

ja ohuprognooside koostamise toetamiseks TTJA tegevusvaldkondades.

Sealhulgas peab analüüs sisaldama:

 ülevaadet riskihindamise ja ohuprognooside koostamise etappidest, kus

andmepõhist lähenemist on võimalik rakendada;

 võimalike analüütiliste lähenemiste ja lahenduste kirjeldust (nt riskiskoorid,

automatiseeritud analüüs, mustrituvastus);

 hinnangut suurandmete ja vajaduse korral tehisintellekti kasutamise

võimalustele ning sobivate meetodite rakendatavusele;

 hinnangut, milliseid lahendusi on realistlik ja otstarbekas rakendada TTJA

kontekstis;

 vajaduse korral alternatiivsete lahendusvariantide kirjeldust.

Analüüs peab andma selge ja realistliku hinnangu, millised lahendused on praktikas

rakendatavad ning millistes valdkondades on võimalik saavutada suurim mõju.

Andmepõhise riskihindamise rakendamise piirangute analüüs

Analüüsis kaardistatakse andmepõhise lähenemise rakendamisega kaasnevad

piirangud ja riskid ning hinnatakse nende mõju andmepõhise riskihindamise ja

ohuprognooside koostamise rakendatavusele TTJA tegevusvaldkondades. Riskide

analüüsis tuleb hinnata riskide mõju ja realiseerumise tõenäosust ning esitada

ettepanekuid nende maandamiseks.

Sealhulgas peab analüüs sisaldama:

 ülevaadet asjakohastest õiguslikest piirangutest (sh andmekaitse, avaliku

sektori regulatsioonid ja muud kohaldatavad nõuded);

 tehniliste ja organisatsiooniliste riskide kirjeldust (nt andmekvaliteet,

süsteemide ühilduvus, ressursside vajadus);

 hinnangut riskide mõjule ja realiseerumise tõenäosusele;

 hinnangut, millised piirangud on kriitilised ning milliseid on võimalik leevendada

organisatsiooniliste või tehniliste meetmetega;

 ettepanekuid riskide maandamiseks ning piirangute leevendamiseks või

kõrvaldamiseks;

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde  hinnangut võimalikele rakendamise eeldustele ja tegevustele, mis toetavad

andmepõhise riskihindamise laiemat kasutuselevõttu.

Analüüs peab selgelt eristama piiranguid, mis takistavad lahenduste rakendamist, ja

neid, mille osas on võimalik rakendada muudatusi.

Rakendusettepanekud ja tegevuskava

Töö viimases osas esitatakse koondatud ja põhjendatud ettepanekud riskihindamise

ja ohuprognooside koostamise arendamiseks ning andmepõhise riskihindamise

metoodika rakendamiseks TTJA tegevusvaldkondades. Kui töö tulemusena ilmneb

mitu TTJA kontekstis sobivat ja teostatavat lahendusvarianti, tuleb need välja tuua ning

hinnata nende sobivust, eeliseid ja puudusi.

Sealhulgas peab analüüs sisaldama:

 konkreetseid ettepanekuid andmekasutuse parandamiseks;

 ettepanekuid võimalike automatiseerimislahenduste rakendamiseks;

 ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks;

 ettepanekuid suurandmete ja vajaduse korral tehisintellekti kasutuselevõtuks

(kui see on põhjendatud);

 hinnangut kavandatud lahenduste mõjule, sh mõju andmekasutusele,

halduskoormusele ja tööprotsesside tõhususele;

 prioriseeritud tegevussuundi, arvestades nende mõju ja teostatavust;

 esialgset tegevuskava, mis kirjeldab peamisi samme, eeldusi ja ajaraami

väljatöötatud metoodiliste lahenduste ja rakendusettepanekute elluviimiseks.

Soovitused peavad olema selged, teostatavad ning otseselt seotud analüüsi käigus

tuvastatud võimaluste ja piirangutega, põhinema rakendusuuringu käigus saadud

teadmistel ning toetama andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside koostamise

metoodika edasist arendamist. Tegevuskava peab arvestama, kuidas kavandatud

muudatused praktiliselt ellu viiakse (sh vajalikud eeldused ja sõltuvused).

Töökorraldus ja aruandlus

Tellijal on olemas esmane ülevaade riskihindamise ja ohuprognooside koostamise

protsessidest ja andmekasutusest. Täitja lähtub töö läbiviimisel tellija poolt esitatud

sisendist ning vajaduse korral täpsustab ja täiendab seda koostöös tellijaga. Selleks

võimaldab tellija vajaduse korral täitjale töö teostamiseks vajalikud täiendavad

materjalid. Täitja peab arvestama, et töö käigus tekivad täpsustavad küsimused, mille

lahendamine eeldab regulaarset infovahetust tellijaga.

Tööde läbiviimise ajal võib tekkida vajadus anda täitjale ligipääs tellija

infosüsteemidele, andmekogudele või dokumentatsioonile. Ligipääsude täpne ulatus

määratakse kindlaks tööde teostamise käigus vastavalt tegelikule vajadusele, lähtudes

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde täitja esitatud põhjendatud ligipääsutaotlusest ning tellija tehtud otsusest. Kõik

ligipääsud antakse minimaalõiguste printsiibi alusel ning ainult lepingu täitmiseks

vajalikus ulatuses. Tellija jätab endale õiguse määrata, muuta või piirata ligipääsude

ulatust kogu lepingu kestel vastavalt tööde sisule ja infoturbe nõuetele.

Töö on jaotatud etappideks, et võimaldada tellijal ja kaasatud osapooltel saada

ülevaade töö edenemisest ning anda töö käigus jooksvalt sisendit ning vajaduse korral

suunata uuringu fookust töö käigus. Etappide läbiviimine ei pea toimuma järjestikuliselt

ning erinevate etappidega seotud tegevused võivad ajaliselt kattuda.

Täitja kohustub:

 esitama regulaarselt ülevaate tööde edenemisest vastavalt kokkulepitud

ajakavale;

 esitama vahetulemused tellijale ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks;

 arvestama tellija tagasisidet edasiste tegevuste planeerimisel ja tulemuste

täiendamisel;

 teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada tööde nõuetekohast või

tähtaegset valmimist.

Täitja esitab iga etapi lõpus vastava vahetulemuse tellijale kirjaliku mustandina

ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. Tellija võib esitada vahetulemite kohta

tagasisidet, mida täitja arvestab võimaluse korral tööde edasisel läbiviimisel. Tellija

tagasiside andmine vahetulemusele ei tähenda tööde peatamist ning täitja võib jätkata

järgnevate kavandatud tegevuste elluviimist.

Töö käigus korraldatakse regulaarsed töökohtumised tellijaga, mille eesmärk on

tagada infovahetus projekti osapoolte vahel, koordineerida tegevusi ja täpsustada

ootusi ning tuvastada ja lahendada jooksvalt tekkivad riskid ja kitsaskohad.

Täitja annab töö tulemused üle struktureeritud kujul ning vormistab need nii, et neid

oleks võimalik kasutada edasiste arenduste ja otsuste tegemisel.

Kui töö käigus selgub, et mõne alategevuse teostamine ei ole põhjendatud, võib selle

mahtu täitja ettepanekul ja tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul kohandada, tingimusel, et see ei mõjuta analüüsi terviklikkust.

Valdkondade ja osapoolte kaasamine

Töö käigus tuleb koguda sisend TTJA riskihindamises ja ohuprognooside koostamises

osalevatelt valdkondadelt.

Kohustuslikult tuleb kaasata vähemalt järgmiste valdkondade esindajad:

 Tooteohutuse büroo

 Ehitus- ja tööstusbüroo

 Teenuste järelevalve büroo

Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

 Infoühiskonna büroo

 Raudteebüroo

Täitja peab vajaduse korral kaasama täiendavalt ka teisi ohuprognooside

koostamisega seotud struktuuriüksusi, sealhulgas Õigusbüroo, Sideturu büroo ja

Sagedushaldus büroo, kui see on vajalik töö eesmärkide saavutamiseks.

Täitja valib uuringu eesmärkide saavutamiseks sobiva kaasamisviisi ning tagab sisendi

kogumise kõigi kohustuslikult kaasatavate valdkondade esindajatelt. Kaasamise

ulatus ja vorm võivad valdkonniti erineda, arvestades nende rolli uuringu eesmärkide

saavutamisel.

Täitja peab tagama, et töö käigus on kogutud sisend kõigi kohustuslikult kaasatavate

valdkondade esindajatelt.

Tööde tähtaeg

Eeldatav tööde teostamise periood on 01.10.2026–29.12.2026. Täitja esitab lõpptöö

tellijale esmaseks üleandmiseks hiljemalt 04.12.2026. Ülejäänud periood on ette

nähtud töö kontrollimiseks, puuduste kõrvaldamiseks ja lõplikuks vastuvõtmiseks.

Pakkuja esitab projektiplaanis tööde planeeritava ajakava. Tööde planeerimisel peab

täitja arvestama vajalike TTJA spetsialistide kättesaadavusega.

Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

Proovitöö kirjeldus

Ülesanne

Proovitöö ülesandeks on koostada projektiplaan käesoleva hanke esemeks oleva

rakendusuuringu läbiviimiseks. Eduka pakkuja puhul käsitletakse proovitöö raames

esitatud projektiplaani töö elluviimise lähtealusena, mida kasutatakse edasise töö

kavandamisel ja läbiviimisel.

Projektiplaan peab kirjeldama vähemalt:

1. kavandatavat lähenemist sisendi kogumisele;

Projektiplaan peab kirjeldama kavandatavat lähenemist rakendusuuringu

läbiviimiseks vajaliku sisendi kogumisele.

2. rakendusuuringu läbiviimise etappe koos peamiste tegevustega;

Projektiplaan peab lähtuma tehnilises kirjelduses toodud neljast töö osast

(andmeallikate ja prognoosivõimekuse analüüs, andmepõhiste ja tehisintellektil

põhinevate lahenduste analüüs, andmepõhise riskihindamise rakendamise

piirangute analüüs, rakendusettepanekud ja tegevuskava) ning välja tooma

etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused, s.h. selgelt eristama

uuringu eesmärkide täitmiseks kriitilise tähtsusega tegevused.

3. iga etapi väljundeid;

Projektiplaan peab kirjeldama iga etapi lõpuks valmivaid väljundeid ja nende

seost uurimisküsimustega.

4. töö etappide ajakava ja omavahelised seosed;

Projektiplaan peab kirjeldama etappide eeldatavat ajastust ning nende

omavahelisi seoseid, sealhulgas milliste varasemate tegevuste valmimine on

järgmise etapi alustamise eelduseks. Ajakava peab arvestama tööde

üleandmise tähtajaga.

5. peamisi riske ning nende maandamise võimalusi;

Projektiplaan peab sisaldama hinnangut uuringu läbiviimist potentsiaalselt

mõjutavatele peamistele riskidele ning nende maandamise võimalustele.

Projektiplaan peab sisaldama kõiki käesolevas punktis nõutud elemente. Kui

projektiplaanis puudub mõni nõutud element või selle põhjal ei ole võimalik hinnata

vastava nõude täitmist, tunnistab tellija proovitöö nõuetele mittevastavaks ja seda ei

hinnata.

Vormistusnõuded

Projektiplaan peab vastama järgnevalt väljatoodud vormistusnõuetele.

 Proovitöö esitatakse koos pakkumusega.

 Proovitöö soovituslik maht on 3-5 lehekülge.

Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

 Proovitöö peab olema esitatud selgelt struktureeritud kujul (nt alapealkirjad,

loetelud või tabelid).

Hindamiskriteeriumid:

Proovitööd hindab iga hindamiskomisjoni liige eraldi, lähtudes alljärgnevas tabelis

toodud hindamiskriteeriumitest ja punktitasemetest. Pakkujale omistatav lõplik

punktisumma kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud punktide aritmeetilise

keskmisena.

Komisjon hindab proovitööd vastava skooriga, kui kõik kriteeriumis nimetatud

tingimused on täidetud. Kui hinnatava proovitöö puhul vähemalt üks nimetatud

tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse proovitöö eest madalamad

punktid.

Punktisumma Hindamiskriteeriumid

60 punkti Projektiplaanis on selgelt kirjeldatud ja põhjendatud sisendi kogumise metoodika. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi. Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja toodud ning seostatud vastava etapiga. Selgelt on välja toodud kriitilise tähtsusega tegevused. Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud. Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada, et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt kattuvad tegevused on selgelt kirjeldatud ning põhjendatud. Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende maandamiseks. Nii riskid kui maandamise võimalused on selgelt põhjendatud.

40 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid osa lahendusest jääb ebaselgeks või on põhjendamata. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi. Kõigi etappide läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on välja toodud ning seostatud vastava etapiga. Kriitilise tähtsusega tegevused ei ole täielikult välja toodud või jäävad osaliselt ebaselgeks. Projektiplaanis on iga etapi lõpuks valmivad väljundid ja nende seos uurimisküsimustega selgelt kirjeldatud. Väljapakutud ajakava on realistlik ning võimaldab põhjendatult eeldada, et kõik tehnilises kirjelduses nõutud tegevused ja väljundid valmivad lõpptähtajaks. Etappide omavahelised seosed, sõltuvused ja ajaliselt kattuvad tegevused on kirjeldatud, kuid nende põhjendused on osaliselt puudulikud. Projektiplaanis on väljatoodud peamised riskid ja võimalused nende maandamiseks, kuid kõik riskid või maandamise võimalused ei ole selgelt põhjendatud.

Lisa 2 – Proovitöö kirjeldus Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamiseks“ juurde

20 punkti Projektiplaanis on kirjeldatud sisendi kogumise metoodika, kuid kirjeldus on oluliselt puudulik, ebaselge või põhjendamata. Projektiplaan käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses toodud uuringu osi, kuid mõne etapi läbiviimiseks vajalikud peamised tegevused on esitatud puudulikult või jääb ebaselgeks nende seos konkreetse etapiga. Projektiplaanis on kirjeldatud etappide väljundid, kuid osa väljunditest või nende seos konkreetse uurimisküsimusega jääb ebaselgeks. Väljapakutud ajakava võimaldab üldjoontes eeldada töö valmimist lõpptähtajaks, kuid tegevuste omavahelised seosed, sõltuvused või ajaliselt kattuvad tegevused on kirjeldatud puudulikult. Projektiplaanis on välja toodud peamised riskid, kuid maandamise võimalused puuduvad, on ebapiisavad või ei ole põhjendatud.

0 punkti Projektiplaan sisaldab nõutud elemente, kuid esitatud teave on sedavõrd puudulik, ebaselge või põhjendamata, et selle alusel ei ole võimalik hinnata uuringu läbiviimise metoodika sobivust, kavandatud tegevuste ja väljundite vastavust hanke eesmärkidele, peamiste riskide maandamise asjakohasust ega tööde valmimise realistlikkust hanke lõpptähtajaks.

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde

TÖÖVÕTULEPING nr ..

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn

10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija)

ja

…, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi

Töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool,

võttes arvesse, et:

- Tellija korraldas …hanke „…“, viitenumber …;

- Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Töövõtja pakkumuse,

sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu dokumendid

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu

võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.

1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad:

1.2.1. Lisa 1 –Tellija pp.kk.aaaa pakkumuskutse/Hanke alusdokumendid;

1.2.2. Lisa 2 – Töövõtja pp.kk.aaaa pakkumus;

1.2.3. Lisa 3 - Töövõtja pakkumuses esitatud projektiplaan

1.2.4. Lisa 4 - Töövõtja võtmeekspertide andmed

2. Lepingu ese

2.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika

väljatöötamise aluse loomiseks vastavalt Lepingule ning Lepingu ja hanke dokumentidele

(edaspidi nimetatud Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades

toodud tingimustele. Töö maht ja ulatus on määratud Lisas 1.

2.2. Töö peab vastama järgmistele tingimustele:

2.2.1. teadus- ja arendustegevuse nõuded, mis on välja toodud Lisas 1;

2.3. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine

või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö

hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

3. Töö läbiviimise tingimused

3.1. Tellija:

3.1.1. esitab Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldab

neile juurdepääsu. Tööde läbiviimise ajal võib tekkida vajadus anda Töövõtjale ligipääs

Tellija infosüsteemidele, andmekogude kirjeldustele, andmemudelitele või muule töö

tegemiseks vajalikule teabele. Ligipääsude täpne ulatus määratakse tööde käigus vastavalt

tegelikult vajadusele ning lähtudes minimaalse vajalikkuse põhimõttest;

3.1.2. teavitab Töövõtjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest

asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise;

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde

3.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö

kvaliteedi kohta.

3.2. Töövõtja:

3.2.1. esitab Töö eesti keeles PDF-vormingus ja muudetavas vormingus punktis 4.1 sätestatud

tähtajaks Tellija kontaktisikule. Aruanne esitatakse DOCX-vormingus ning tabelid ja

andmestikud XLSX- või CSV-vormingus;

3.2.2. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes

Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest;

3.2.3. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise

kohta teavet;

3.2.4. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;

3.2.5. teavitab Tellijat viivitamatult võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti muudest

asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või

õiguste realiseerimist;

3.2.6. teostab Tellija poolt sätestatud tähtajaks Tellija poolt nõutud parandused või esitab uue

Töö, kui Töö või selle osa ei vasta Lepingule ning Tellija on esitanud vastavasisulised

pretensioonid vastavalt punktile 4.3.

3.2.7. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

4.1. Töö Tellijale üleandmise tähtaeg on 04.12.2026. Töö antakse üle Töövõtja poolt allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

4.2. Tellija vaatab Töövõtja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö

esitamisest Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu,

allkirjastab vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest e-kirja teel

Töövõtja kontaktisikut.

4.3. Puuduste esinemisel kõrvaldab Töövõtja need kolme tööpäeva jooksul, kui Tellija ei määra

puuduse olemusest tulenevalt teistsugust tähtaega. Tellija vaatab parandatud Töö üle kahe

tööpäeva jooksul. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise

akt Poolte vahel vastavalt punktile 4.2.

4.4. Poolte poolt allkirjastatud Töö üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks Töövõtjale arve

esitamiseks.

4.5. Töövõtja on teadlik, et Töö rahastatakse projektivahenditest, mille kasutamise ja aruandluse

tingimuste kohaselt peab arve Töö eest olema esitatud 2026. aasta jooksul. Seetõttu on Töö

nõuetekohane ja tähtaegne üleandmine, vastuvõtmine ning e-arve esitamine 2026. aasta jooksul

oluline lepingutingimus. Töövõtja korraldab Töö tegemise ja võimalike puuduste kõrvaldamise

selliselt, et e-arve oleks võimalik esitada viivitamata pärast üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist, kuid hiljemalt 29.12.2026. Töövõtja teavitab Tellijat viivitamata kõigist

asjaoludest, mis võivad e-arve tähtaegset esitamist takistada.

5. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

5.1. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest … (summa sõnadega) eurot,

millele lisandub käibemaks (edaspidi Tasu).

5.2. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva

jooksul Töövõtja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval

kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris

registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik.

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde

5.3. Punktis 5.1. sätestatud Tasu on ainus Töövõtja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei

aktsepteeri lisakulutusi, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud.

6. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

6.1. Pooled on kohustatud Lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte

avaldama üksteist puudutavat ega Lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot.

Konfidentsiaalse info all mõistavad Pooled teineteisele antud igasugust infot, sh ärisaladust,

intellektuaalset omandit, isikuandmeid, mis ei ole kolmandatele isikutele üldises korras

kättesaadav, samuti infot, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt, kui Pool teab või peaks

teadma, et info on konfidentsiaalne. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni

konfidentsiaalsust.

6.2. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele

Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik

avalikustamist ära hoida.

6.3. Töövõtja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal,

Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning vastavalt Lepingus sätestatule. Pool tohib

konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele, kellele

konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on sõlmitud

konfidentsiaalsusleping.

6.4. Töövõtja kinnitab, et tagab erinevatele klientidele sarnaste teenuste pakkumisel Tellija andmete

turvalise eraldatuse. Tellija sellekohasel nõudmisel esitab Töövõtja andmete kaitseks võetud

meetmete tehnilise kirjelduse, mis hõlmab kirjeldust sellest, kuidas Tellija andmeid kaitstakse

ning kuidas need on eraldatud avalikest ja teiste klientide andmetest.

6.5. Pooled toimivad isikuandmete töötlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM)

ja isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need

andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete

kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks

konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul

teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete rakendamist.

6.6. Töövõtja tegutseb Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel Tellija nimel isikuandmete

töötlemisel volitatud töötlejana IKÜM artikli 4 punkti 8 ja artikli 28 mõistes. Töövõtja lähtub

isikuandmete töötlemisel Tellija isikuandmete kaitse juhistest ning töötleb neid üksnes Lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks.

6.7. Töövõtja teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik IKÜM-is ettenähtud kohustuste

täitmiseks ja kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab Tellijal või tema poolt volitatud

audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse. Sealhulgas aitab Töövõtja

võimaluse piires Tellijal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava

töötleja kohustust vastata andmesubjekti õiguste teostamiseks ettenähtud taotlustele. Töövõtja

aitab Tellijal täita IKÜM artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete

töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

6.8. Töövõtja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma Tellija eelneva konkreetse kirjaliku loata. Kui

Töövõtja kaasab Tellija nõusolekul ja nimel konkreetsete isikuandmete töötlemise toimingute

tegemiseks teise volitatud töötleja, kohalduvad teise volitatud töötleja suhtes ette samad

andmekaitsekohustused, mis on käesoleva Lepinguga ette nähtud Töövõtjale.

6.9. Töövõtja kinnitab, et Lepingu lõppemise järgselt kohustub ta viivitamatult kustutama/hävitama

Töö teostamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni ning Töövõtja ei tohi

neid üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud kui informatsiooni talletamise ja/või

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde

avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Kustutamisele/hävitamisele ei kuulu dokumendid või

muud teabekandjad, mis tuleb tagastada Tellijale p 8.8. alusel.

7. Autoriõigused

7.1. Töövõtja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale.

7.2. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Töö tulemusena loodud teose varalised autoriõigused täies

ulatuses, kogu autoriõiguse kehtivuse ajaks ja territoriaalsete piiranguteta. Tellijal on õigus Töö

tulemust kasutada, muuta, täiendada, ühendada teiste teostega, avaldada, reprodutseerida,

levitada ja anda selle kasutamise õigusi kolmandatele isikutele. Tasu autoriõiguste eest sisaldub

Lepingu punktis 5.1 nimetatud Tasus.

7.3. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei

rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega

seonduvaid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja

kulud.

7.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea

autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud ning, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö

tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste

autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid

jms).

7.5. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 5.1 nimetatud tasus. Töövõtjal puudub õigus täiendavate

tasude ja maksete nõudmiseks.

8. Infoturve

8.1. Töövõtja rakendab lepingu täitmisel asjakohaseid infoturvameetmeid, et tagada Tellijalt saadud

ning lepingu täitmise käigus loodud teabe konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus.

Rakendatavad infoturvameetmed peavad vastama TTJA infoturbepoliitikale ning kohalduvas

ulatuses Eesti infoturbestandardi (E-ITS) nõuetele.

8.2. Töövõtja kasutab Tellijalt saadud teavet ja andmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tagab, et sellele

pääsevad ligi ainult selleks volitatud ja lepingu täitmiseks vajalikud isikud.

8.3. Tööde läbiviimise ajal võib tekkida vajadus anda Töövõtjale ligipääs tellija infosüsteemidele,

andmekogudele või dokumentatsioonile. Ligipääsude täpne ulatus määratakse kindlaks tööde

teostamise käigus vastavalt tegelikule vajadusele, lähtudes täitja esitatud põhjendatud

ligipääsutaotlusest ning tellija tehtud otsusest. Kõik ligipääsud antakse isikupõhiselt,

minimaalõiguste printsiibi alusel ning ainult lepingu täitmiseks vajalikus ulatuses. Enne

infosüsteemidele ligipääsu andmist määrab Tellija eraldi kindlaks kasutatava ühenduse,

autentimise ja muud tehnilised turvanõuded. Tellija jätab endale õiguse määrata, muuta või

piirata ligipääsude ulatust kogu lepingu kestel vastavalt tööde sisule ja infoturbe nõuetele.

8.4. Töövõtja kaasab Tellija teabe või infosüsteemide töötlemisse alltöövõtja üksnes Tellija eelneval

nõusolekul ning tagab alltöövõtjale vähemalt käesolevas peatükis sätestatud infoturbenõuete

kohaldamise.

8.5. Töövõtja tagab, et tema töötajad ja alltöövõtjad järgivad käesolevaid infoturbe nõudeid ning

vastutab nende tegevuse eest.

8.6. Töövõtja võib Tellija andmeid töödelda pilve-, tehisintellekti- või muudes välisteenustes üksnes

Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellija andmeid ei tohi kasutada lepingu välisel eesmärgil,

sealhulgas tehisintellekti mudelite treenimiseks või täiustamiseks. Nõusoleku andmisel võib

Tellija seada täiendavaid tingimusi andmete töötlemisele, säilitamisele, edastamisele ja

kustutamisele.

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde

8.7. Töövõtja teavitab Tellijat tuvastatud infoturvaintsidendist või selle põhjendatud kahtlusest

hiljemalt ühe tunni jooksul intsidendi tuvastamisest või kahtluse tekkimisest. Teavitus

edastatakse Tellija Lepingu punktis 10.1. nimetatud kontaktisikule ning lisaks e-posti aadressile

[email protected] või sõltuvalt eskaleerimise vajadustest muul asjakohasel viisil.

8.8. Lepingu lõppemisel või Tellija nõudmisel tagastab või kustutab Töövõtja Tellija andmed ja

lõpetab neile juurdepääsu, välja arvatud õigusaktidest tuleneva säilitamiskohustuse korral.

8.9. Tellijal on õigus kontrollida Töövõtja poolt käesolevate infoturbenõuete täitmist, sealhulgas teha

või lasta teha infoturbe läbivaatusi ja auditeid, ning vajadusel nõuda täiendavate

infoturvameetmete rakendamist, lähtudes töödeldava teabe kaitsetarbest ja riskihindamisest.

9. Vastutus

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele

Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel.

9.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda

kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast 0,15%

päevas.

9.3. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Töövõtja Tööd tähtaegselt, on Tellijal õigus

nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5 % Tasust iga viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus

nõuda punktis 9.3 nimetatud leppetrahvi ka juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda

Töövõtja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija punkti 4.3 kohaselt

nimetatud tähtajaks.

9.4. Kui Töövõtja rikub Lepingu punktist 6, 7 ja/või 8 tulenevat kohustust, on Tellijal õigus nõuda

temalt leppetrahvi summas 500 eurot iga rikkumise kohta.

9.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on teiste mitterahaliste kohustuste rikkumise korral teisel

Poolel õigus nõuda leppetrahvi kuni 1% Tasust.

9.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist. Leppetrahvi maksmine

ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest

täitmisest.

9.7. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 60

kalendripäeva jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb

tasuda 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest.

9.8. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus.

10. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine

10.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida

Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: …, telefon …, e-post:...

10.2. Töövõtja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle

Töö, on: …, telefon …, e-post: ….

10.3. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada

vastastikku järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni ja

dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida

juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke

dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu

eesmärgi saavutamiseks.

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde

10.4. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a. juhul,

kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja.

10.5. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on

õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile

või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile.

10.6. Lepingu Pool on kohustatud vastust eeldavale teatele vastama 3 tööpäeva jooksul selle

kätte saamisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat tähtaega.

10.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt kätte saaduks:

10.7.1. samal päeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile

tööpäeval enne kella 13.00;

10.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti

aadressile tööpäeval pärast kella 13.00

10.7.3. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti

aadressile puhkepäeval.

11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

11.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt

lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni, välja

arvatud need sätted, mis oma olemusest lähtuvalt reguleerivad Pooltevahelisi suhteid ka pärast

Lepingu lõpetamist.

11.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse

Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt

muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123

sätestatud tingimusi.

11.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul.

Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 11.2 mõistes.

11.4. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb,

et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda

sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse

täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul.

11.5. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 10.5. kirjaliku

Lepingu ülesütlemise avalduse.

12. Lõppsätted

12.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma

teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

12.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras.

12.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest.

12.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping

esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust

Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

12.5. Lepingu sisu on avalik teave.

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 3 – Hankelepingu projekt

Hanke „Rakendusuuring andmepõhise riskihindamise ja ohuprognooside metoodika väljatöötamiseks“ juurde

Kristi Talving ….

peadirektor ….

Nõuded meeskonnale Pakkuja peab tagama uuringu läbiviimiseks vajaliku projektijuhtimise, andmeanalüüsi

ning teadus- ja arendustegevuse kompetentsi olemasolu. Meeskonnas peab olema

vähemalt üks andmeanalüüsi või andmeteaduse kompetentsiga ekspert.

Vähemalt ühel võtmeeksperdil (nt andmeanalüütikul või andmeteaduse eksperdil)

peab olema:

 doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või pakkumuste esitamise

tähtpäeval kehtiv doktorantuuris õppimise staatus;

 varasem osalemine vähemalt ühes teadus- või arendusprojektis, mille käigus

loodi uut teadmist või rakendati teaduslikke metoodikaid teadus- ja

arendustegevuse tähenduses;

 määrava tähtsusega roll nimetatud projektis (nt juhtivanalüütik, andmeteaduse

ekspert, peaekspert, teadustöö juht või muu roll, mis hõlmas sisulist vastutust

uuringu või teadus- ja arendustegevuse tulemuste saavutamisel).

Pakkuja esitab vabas vormis CV iga eksperdi kohta, kelle kaudu ta tõendab käesolevas

dokumendis sätestatud kompetentside ja kvalifikatsiooninõuete täitmist.

CV-st peavad nähtuma vähemalt:

 isiku roll uuringu täitmisel;

 haridus ja kvalifikatsioon;

 varasem asjakohane töökogemus;

 teadus- ja arendusprojekti nimetus, aeg ja tellija;

 projekti lühikirjeldus, sealhulgas loodud uus teadmine või rakendatud teaduslik

metoodika;

 viide projekti elluviimise alusele või täitmise kohta käivale teabele (nt tellija nimi,

riigihanke viitenumber, projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis või muu

asjakohane viide);

 isiku sisuline panus projekti tulemuste saavutamisse.