Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

„Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“

Riigihanke objekt: teenused

Tallinn 2026

1. Üldandmed

1.1. Hankija andmed: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

registrikood 70003218

aadress Endla 10a, 10122 Tallinn

telefon: 667 2000, e-post: [email protected]

koduleht: http://www.ttja.ee

1.2. Hankija kontaktisik on Alice Vood, e-post: [email protected].

1.3. Hanke eesmärk on sõlmida hankeleping, mille esemeks on Keskkonnaameti

kiirgusvaldkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs. Töö antakse üle kahes etapis:

I etapp hiljemalt 23.10.2026 ja II etapp hiljemalt 11.12.2026. Täpsemad hangitavale

teenusele kohalduvad tingimused on kirjeldatud hankedokumendi lisades. Hange

viiakse läbi projekti „Tuumaenergia programmi ettevalmistus“ (projekt nr

Kliima2.9.05.26-0058) raames. Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise

süsteemi enampakkumistulu vahenditest keskkonnaministri 11.11.2024 määruse nr 68

alusel.

1.4. Hankelepingu eeldatav maksumus on 41900 eurot (käibemaksuta).

1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping, mille

projekt on esitatud Lisas 2.

2. Ettepanek pidada läbirääkimisi ja esitada pakkumus

2.1. Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega

menetlusena, kui hankelepingu võib sõlmida ainult konkreetse pakkujaga tehnilistel või

ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui

puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene hanke parameetrite

kunstlikust kitsendamisest või kunstilistel põhjustel, näiteks ainulaadse kunstiteose või

kunstilise esituse loomisel või omandamisel [riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §

49 lg 1 p 2].

2.2. RHS § 72 lg 1 kohaselt teeb hankija ühele või mitmele ettevõtjale, kelle majanduslik

ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu

sõlmimiseks.

2.3. IT-analüüs on tehnilistel põhjustel lahutamatult seotud juba arendamisel oleva TTJA

infosüsteemiga Tarvik (riigihanke viitenumber 291973). Analüüsi teostamine eeldab

põhjalikku ja detailset teadmist arendamisel oleva infosüsteemi arhitektuurist,

andmemudelist, loogikast ning seni tehtud arendustest. Viidatud riigihankes osutus

edukaks pakkujaks Aktsiaselts Helmes, kellega sõlmiti raamleping infosüsteemi

arendamiseks. Arvestades eeltoodut, peab IT-analüüsi läbi viima Tarvik infosüsteemi

arendaja, kes on infosüsteemi loonud ja tegeleb selle pideva edasiarendusega. Teenuse

osutamine teise ettevõtja poolt eeldaks kogu süsteemi ülesehituse ja arendusajaloo

ulatuslikku ülekandmist, mis tooks kaasa ebaproportsionaalse ajakulu, lisakulud ning

olulise riski analüüsi kvaliteedile ja tulemuste usaldusväärsusele.

2.4. TTJA teeb käesolevaga Helmes AS-leettepaneku osaleda väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluses ja esitada pakkumine vastavalt hankedokumentides

sätestatud tingimustele.

3. Teave ja selgitused

3.1. Hanke kohta käiva teabe vahetamine hankija ja pakkuja vahel toimub elektrooniliselt

e-kirjade ja kohtumiste kaudu. Koosolekud protokollitakse ja allkirjastatakse kummagi

poole ühe esindaja poolt.

3.2. Vastused e-kirjadele tuleb saata 3 (kolme) tööpäeva jooksul. Kui vastamiseks on vaja

rohkem aega, saadetakse vahevastus, et teavitada teist poolt tegeliku vastuse saatmise

hinnangulisest ajast.

4. Kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimine

4.1. RHS § 100 lg 1 p 4 alusel kontrollib hankija pakkuja majandusliku ja finantsseisundi

vastavust järgmisele kvalifitseerimise tingimusele:

4.1.1. Pakkuja viimase lõppenud majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive

peab olema vähemalt 41 900 eurot;

4.1.2. Hankija kontrollib tingimuse täitmist avaliku registri andmete põhjal. Kui

vajalikud andmed ei ole hankijale tasuta kättesaadavad, esitab pakkuja nõude

täitmist tõendava dokumendi koos esialgse pakkumusega.

4.2. RHS § 101 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg-te 5 ja 8 puhul kontrollib hankija pakkuja tehnilise

ja kutsealase pädevuse vastavust järgmistele kvalifitseerimistingimustele:

4.2.1. Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelnenud 36 kuu jooksul

nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe hanke esemega samaliigilise lepingu. Nõude

täitmise tõendamiseks esitab pakkuja täidetud lepingute nimekirja, milles

märgitakse:

4.2.1.1. lepingu ese;

4.2.1.2. lepingu maksumus;

4.2.1.3. lepingu kuupäevad;

4.2.1.4. teine lepingupool.

4.2.2. Samaliigiliseks lepinguks loetakse leping, mille esemeks oli IT- alase uuringu

või analüüsi koostamine avaliku sektori või reguleeritud valdkonna tellijale.

4.2.3. Pakkujal peab olema kehtiv ISO/IEC 27001 sertifikaat, E-ITS auditi

järeldusotsus või rakendatud samaväärsed infoturbe juhtimise meetmed. Pakkuja

esitab nõude täitmist tõendava dokumendi või samaväärsete meetmete kirjelduse.

4.3. Pakkuja kvalifitseeritakse, kui ta vastab punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud kvalifitseerimise

tingimustele. Nõutavad andmed ja dokumendid tuleb esitada hiljemalt koos esialgse

pakkumusega punktis 5.1 määratud tähtajaks, välja arvatud juhul, kui need on hankijale

punktis 4.5 kirjeldatud viisil tasuta kättesaadavad või hankijal olemas.

4.4. Kui pakkuja ei saa mõjuval põhjusel nõutud dokumente esitada, võib ta oma

majanduslikku ja finantsseisundit iseloomustada muude hankija poolt vastuvõetavaks

tunnistatud dokumentidega (RHS § 100 lg 4).

4.5. Hankija ei nõua RHS § 98 lõikes 4 nimetatud dokumentide või andmete esitamist, kui

need on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need

dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks

jätkuvalt asjakohased (RHS § 98 lg 41).

4.6. Hankija ei sõlmi hankelepingut pakkujaga, kui pakkujal esineb RHS § 95 lõikes 1

sätestatud kõrvaldamise alus – välja arvatud RHS § 95 lõikes 3 sätestatud olukorras.

4.7. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb

käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud

alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või

ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale antud tähtaega pikendada.

Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda

hankija pakkujat hankemenetlusest (RHS § 95 lg 6).

4.8. Pärast pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele

vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata

jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.

5. Nõuded pakkumusele

5.1. Hankelepingu sõlmimiseks esialgse pakkumuse esitamise tähtaeg on 19.08.2026.

Esialgne pakkumus on aluseks pooltevahelistele läbirääkimistele.

5.2. Lõpliku pakkumuse esitamise tähtaja pärast läbirääkimisi määrab TTJA. Lõpliku

pakkumuse esitamiseks antav tähtaeg ei või olla vähem kui 3 kalendripäeva pärast

läbirääkimiste protokolli allkirjastamist. Juhul, kui hankija teeb muudatusi hanke

alusdokumentides (näiteks hankelepingu projektis), ei või lõpliku pakkumuse tähtaega

määrata enne hanke alusdokumentide muudatuste kinnitamist ning muudetud hanke

alusdokumentide edastamist pakkujale, juhindudes RHS § 81 lõikest 6.

5.3. Nii esialgne kui ka lõplik pakkumus sisaldavad vähemalt järgmist:

5.3.1. pakkuja ärinimi, registrikood, kontaktisik ja kontaktandmed;

5.3.2. töö teostamise metoodika, töö etappide ja ajakava kirjeldus;

5.3.3. Töö maksumus lähteülesande kirjeldatud etappide kaupa (I ja II etapp);

5.3.4. lepingu täitmisse kaasatava meeskonna koosseis, liikmete rollid ja pädevuse

kirjeldus, millest nähtub, et meeskonnal tervikuna on pädevus infosüsteemide

arhitektuuri kujundamisel, integratsioonide ja andmemudelite analüüsimisel ning

infoturbe ja andmekaitse nõuete käsitlemisel.

5.4. Pakkuja vastutab pakkumuste õigeaegse esitamise eest.

5.5. Kõik pakkumuste hulka kuuluvad dokumendid tuleb esitada e-posti aadressile

[email protected].

5.6. Pakkumuse esitamine vastuseks hanke alusdokumentidele tähendab pakkuja

nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on teatavaks tehtud

hankedokumentides.

5.7. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 2 kuud (60 päeva). Pakkumuse

jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.

5.8. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.

5.9. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuste dokumentide osas kõiki üldlevinud

dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf

(RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate.

5.10. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõikide kohustuste, õiguste ja riskidega

seotud võimalikke kulutusi, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5.11. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva,

esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate.

5.12. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud.

5.13. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkumuses märkima, milline

teave on pakkuja ärisaladus (RHS § 461).

6. Läbirääkimiste pidamine hankija ja pakkuja vahel 6.1. Pooled peavad läbirääkimisi esialgse pakkumuse täpsustamiseks, eelkõige esialgses

pakkumuse esitatud maksumuse osas. Lisaks on võimalik läbirääkimiste käigus

täpsustada hankija poolt üleantavate dokumentide koosseisu ja täpsemat ajakava

tingimusel, et ei muudeta I ja II etapi üleandmise lõpptähtaegu, samuti pidada

läbirääkimisi pakkuja poolt edastatud hankelepingu muudatusettepanekute osas, juhul

kui need esitatakse.

7. Lõpliku pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine

7.1. Hankija kontrollib lõpliku pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele ja RHS § 114 alusel ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuse

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

7.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele, kui raam- või hankelepingu sõlmimine pakkumuse alusel rikuks

rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse

tähenduses, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja

selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides

nimetatud tingimustest.

7.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

8. Lõpliku pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine

8.1. Hankija hindab pakkumust järgmise kriteeriumi kohaselt:

8.2. Kriteeriumi hindamine toimub alljärgnevalt:

8.2.1. Pakkumuse kogumaksumus. Maksimaalne pakkumuse maksumuse osas

omistatav punktide arv on 100 (kriteeriumi osakaal).

8.2.2. Pakkuja pakkumuse maksumuse hindamise viib läbi hankija poolt moodustatud

hankekomisjon.

8.2.3. Hankija hindab esitatud kogumaksumust järgmiselt:

Ilma käibemaksuta madalaima maksumusega (väärtusega) pakkumus saab maksimaalse

arvu punkte.

9. Pakkumuse tagasilükkamine

9.1. Hankijal on õigus esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus tagasi lükata igal ajal

vastavalt RHS § 116 lg-s 1 sätestatule või kui:

9.1.1. riigihanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad

hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms)

või

9.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast

sõltumatutel põhjustel.

9.2. Pakkumuse tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.

10. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt

10.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse

kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

10.1.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

10.1.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

10.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Hankija ei ole vastutav

võimaliku kahju eest, mis on seotud kõikide pakkumuste tagasilükkamise või

hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega.

11. Hankelepingu sõlmimine

11.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga, kelle pakkumus on vastavaks ja

edukaks tunnistatud, kelle suhtes ei esine hankelepingu sõlmimise eelselt RHS § 95

lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid ja kes on kvalifitseerituks tunnistatud.

Kriteerium Osakaal (%)

Pakkumuse kogumaksumus 100

11.2. Hankija annab nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks hankija esindaja poolt

hankelepingu allkirjastamisega ja selle edastamisega pakkujale allkirjastamiseks.

11.3. Hankeleping jõustub lepingu allkirjastamisest viimase lepingupoole poolt.

12. Hankedokumendi lisad

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus

Lisa 2 – Hankelepingu projekt

Lisa 3

Hankelepingu projekti lisa 3 – Aruannete ja esitlusmaterjali sisu ning vastuvõtukriteeriumid

Käesolev lisa täpsustab pakkumuskutse ja lähteülesande nõudeid ega asenda nende ülejäänud

tingimusi.

I etapi aruanne sisaldab vähemalt iga analüüsitava teenuse kohta alljärgnevat:

 teenuse õiguslik alus, teenuse omanik ja peamised osapooled;

 teenuse ulatus ning teenuse alla kuuluvad alamprotsesside kaardistused

kõrgtasemeliselt;

 protsesside tegevused, rollid, sisendid, väljundid ja otsustuskohad;

 teenuse osutamiseks kasutatavad infosüsteemid, andmekogud, tarkvarad, seadmed ja

välised teenused ja nendega seotud lepingud;

 teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide omanikud ja olulised välised

sõltuvused

 peamised kasutajarollid;

 töödeldavad põhiandmeobjektid;

 liidesed ja muud andmevahetused, sealhulgas andmevahetuse osapooled, suund,

sagedus ja tehniline viis;

 sõltuvused füüsilistest seadmetest, võrgust, majutusest, töökohtadest, litsentsidest ja

kolmandatest isikutest;

 teenuse jätkamise eeldused TTJA töökeskkonnas üleminekuperioodil;

 enne 01.01.2027 tehtavad tegevused sõltuvustega üleminekuperioodil;

 riskid, nende mõju, maandamismeetmed üleminekuperioodil;

 üleminekulahenduse kirjeldus üleminekuperioodil;

 täiendavad soovitused ja otsust vajavad küsimused üleminekuperioodil .

I etapi vastuvõtukriteeriumid:

I etapi aruanne loetakse vastu võetavaks, kui selle põhjal on iga teenuse kohta üheselt

tuvastatav:

 kas ja millistel tingimustel saab TTJA teenust alates 01.01.2027 osutada;

 milliseid süsteeme, andmeid, liideseid, seadmeid ja teenuseid selleks kasutatakse;

 millised tegevused tuleb enne 01.01.2027 lõpule viia;

 millised otsused, lepingud, ligipääsud ja rollide ressursid on vajalikud;

Aruanne antakse üle nii PDF-vormingus kui ka redigeeritavas DOCX-vormingus.

II etapi aruanne sisaldab vähemalt alljärgnevat:

 TO-BE protsessi protsesside kaardistusi;

 rollide ja vastutuste kirjeldust,

 andmevoogude ja kriitiliste integratsioonide kataloogi;

 põhjendatud infosüsteemi sihtlahenduse ettepanekut;

 peamiste funktsionaalsete erinevuste kirjeldusi Keskkonnaameti infosüsteemi

KOTKAS ja TTJA infosüsteem TARVIK võrdluses;

 infoturbega seotud peamised riskid ja soovitatud meetmed;

 2027–2031 visuaalset teekaarti ja arendusmahtude hinnanguid, ühekordsete ja

korduvate kulude kalkulatsiooni hõlmates peamised arendus-, litsentsi-, majutus-,

haldus- ja hoolduskulud

II etapi aruande vastuvõtukriteeriumid:

Aruanne sisaldab kõiki kokkulepitud analüüsi osasid ja detailsus võimaldab Tellijal teha

põhjendatud otsused järgnevate arenduste, hangete ja eelarve kohta. Aruanne antakse üle nii

PDF-vormingus kui ka redigeeritavas DOCX-vormingus.

Esitlusmaterjal sisaldab vähemalt alljärgnevat:

Pakkuja koostab mõlema tööetapi peamisi järeldusi ja ettepanekuid koondava esitlusmaterjali.

Esitlusmaterjal peab sisaldama vähemalt:

 projekti eesmärki ja ulatust;

 I etapi peamisi järeldusi;

 teenuste ja infosüsteemide ülevõtmise põhilisi tähelepanekuid;

 soovitatud üleminekulahendust;

 teenuste ja infosüsteemide sihtlahendust;

 peamisi arhitektuurilisi ja tehnilisi otsuseid;

 olulisemaid sõltuvusi, riske ja eeldusi;

 rakendamise etappe ja teekaarti;

 arendusmahtude ja kulude koondvaadet;

 otsustamist vajavaid küsimusi;

 soovitatud järgmisi samme.

Esitlusmaterjal antakse üle nii PDF-vormingus kui ka redigeeritavas vormingus (PowerPoint).

Esitlusmaterjali vastuvõtukriteeriumid

Esitlusmaterjal loetakse nõuetekohaseks, kui selle põhjal on võimalik saada terviklik ülevaade

analüüsi tulemustest, kavandatavast üleminekulahendusest, sihtlahendusest, peamistest

riskidest, tegevustest, ajakavast ja kuluvajadusest ilma aruannete täismahus läbitöötamiseta.

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde

Lähteülesanne

Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs

1. Taust

Riigikogu toetas 12.06.2024 tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist Eestis ning

Kiirguse ja tuumaohutuse õigusraamistiku kohaselt on alates 01.01.2027 kiirgus- ja

tuumaohutuse pädevaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

TTJA juurde luuakse kiirgus- ja tuumaohutuse osakond, kuhu viiakse üle Keskkonnaameti

(KeA) kiirgusvaldkonna ülesanded ning lisanduvad tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja

tuumamaterjali arvestuse ja kontrolli funktsioonid. Olemasolevate teenuste üleviimiseks ja

uute lisanduvate funktsioonide osas puudub terviklik vaade IT süsteemide

arendusvajadustele, integratsioonidele, infoturbenõuetele, kuludele ja elluviimise

järjekorrale.

Ülesannete ülevõtmisel peab olema tagatud olemasolevate kiirgusvaldkonna teenuste

katkematu osutamine alates 01.01.2027. Teenuste osutamiseks kasutatakse mitmeid

Keskkonnaameti hallatavaid infosüsteeme, andmekogusid, väliseid teenuseid, liidestusi

ning seire- ja laboriseadmeid.

Koos teenuste ja töötajate üleminekuga muutub ka nende organisatsiooniline ja tehniline

töökeskkond. Keskkonnaametist üle tulevad töötajad hakkavad kasutama TTJA töökohti,

kasutajakontosid, võrku ja tugiteenuseid, kuid peavad vähemalt üleminekuperioodil

jätkama mitme senise infosüsteemi ja tehnilise lahenduse kasutamist.

Kõiki teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke funktsioone ei ole võimalik enne

01.01.2027 TTJA infosüsteemidesse üle viia. Seetõttu tuleb teenuste ülevõtmisel arvestada

nii olemasolevate lahenduste ajutise edasikasutamise kui ka nende hilisema liidestamise,

asendamise või TTJA infosüsteemidesse üleviimise vajadusega.

Hange viiakse läbi projekti „Tuumaenergia programmi ettevalmistus“ (projekt nr

Kliima2.9.05.26-0058) raames. Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise

süsteemi enampakkumistulu vahenditest keskkonnaministri 11.11.2024 määruse nr 68

alusel.

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde

2. Hanke eesmärk Hanke raames tellitava IT-analüüsi eesmärk on luua ja rakendada uusi teadmisi ning

praktilisi lahendusi tuuma- ja kiirgusohutuse regulaatori teenuste, protsesside ja neid

toetavate IT-lahenduste arendamiseks. Hanke eesmärk on tellida IT- analüüs, mille

tulemusena valmib TTJA-le rakendatav IT-ülemineku tegevuskava ja teekaart

Keskkonnaametilt üleantavate kiirgusvaldkonna teenuste ning nendega seotud

infosüsteemide ülevõtmiseks. Analüüsi eesmärk on :

analüüsida Keskkonnaametilt TTJA-le üleantavaid kiirgusvaldkonna teenuseid,

neid toetavaid äriprotsesse, andmeid, infosüsteeme, liidestusi ja tehnilisi sõltuvusi

ning hinnata teenuste katkematuks osutamiseks alates 01.01.2027 vajalikke IT-

lahendusi sh. tuvastada kiirgusvaldkonna teenuste osutamiseks kasutatavate

infosüsteemide peamised funktsionaalsed erinevused võrreldes TTJA

infosüsteemidega Tarvik ja JVIS;

koostada ettepaneküleminekuperioodi IT-lahenduse ning teenuseid toetavate

infosüsteemide sihtlahenduse kohta koos vajalike arenduste, liidestuste, tehniliste

muudatuste ja infoturbenõuete kirjeldusega;

 koostada teekaart teenuseid toetavate infosüsteemide järkjärguliseks üleviimiseks

TTJA sihtlahendusse, määrates vajalikud tegevused, infosüsteemide kasutamise,

liidestamise või asendamise põhimõtted, peamised sõltuvused, hinnangulise

ajakava ning kuluvajaduse (sh. arendus-, hooldus-, halduskulu).

Hanke eesmärgi täitmisel tuleb täiendavalt lähtuda alljärgnevast:

 Kiirgusvaldkonna teenused peavad toimima TTJA-s üleminekulahendusega alates

01.01.2027

 Kiirgusvaldkonna teenuste järkjärguline üleviimine TTJA infosüsteemidesse peab

olema välja pakutud võimalikult kulusäästliku lahendusena ning vältima arendusi

Legacy infosüsteemides (JVIS ja MTR) v.a hädavajalikud muudatused

üleminekulahenduse puhul alates 01.01.2027

 Kiirgusvaldkonna teenuste osutamine peab põhinema võimalikult suures ulatuses

TTJA standardprotsessidel v.a möödapääsmatud erandid)

3. Töö ulatus

Analüüsi käigus tuleb käsitleda vähemalt järgmisi teenuseid ja nende osutamisega seotud

IT lahendusi:

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde

Teenuse nimi Teenuse lühikirjeldus

Kiirgusohutushinnang

Kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu omaja või

nende taotleja saab väga väikese, väikese ja mõõduka ohuga

kiirgustegevuse puhul tellida kiirgusohutushinnangu lähtuvalt

kiirgusseaduse § 31.

Riikliku kiirgustöötajate

doosiregistri

toimingud (kannete tegemine,

andmete muutmine, välistöötaja

doosikaartide väljastamine,

väljavõtted doosiregistrist)

Vastavalt taotlustele välistöötaja doosikaartide väljastamine ning

erinevad kanded, muudatused ja väljavõtted riiklikust

kiirgustöötajate doosiregistrist.

Kiirgustegevusluba ja

kiirgustegevuse registreering

Luba või registreeringut peavad taotlema füüsilised ja juriidilised

isikud, kellel on kiirgusseadusest tulenev kohustus seda omada

kiirgustegevuse läbiviimiseks. Loa või registreeringu omajal on

kohustus esitada kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri

aruanne Keskkonnaametile.

Kiirguseksperdi tunnistus ja

välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustus

Füüsilistel isikutel on võimalik taotleda kiirguseksperdi tunnistust

vastavalt kiirgusseaduse § 90.

Välisriigi kiirguseksperdil on võimalik taotleda välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamist vastavalt kiirgusseaduse § 94.

Kiirgustegevuse järelevalve Teostatakse järelevalvet kiirgusallikate kasutamise üle, et tagada

inimeste ja keskkonna ohutus ning kehtivate nõuete täitmine.

Kiirgusseire Kogutakse ja analüüsitakse andmeid keskkonnas esineva kiirguse

kohta, et hinnata kiirgusolukorda ja tuvastada võimalikke riske.

Radooni mõõtmine Tasuline teenus radoonitaseme mõõtmiseks hoonetes, et hinnata

terviseriski ning anda soovitusi radoonisisalduse vähendamiseks.

IT lahendus IT lahenduse lühikirjeldus Vastutav kasutaja

Doosiregister Kiirgustöötajate kutsekiirituse dooside

arvestuse pidamiseks. Sisaldab u 3000

kiirgustöötaja dooside andmeid.

Kiirgustöötaja doose hinnatakse

dosimeetritega, andmed dosimeetritest

imporditakse doosiregistrisse. Ettevõtjal

nt võimalik alla laadida iga tema

töötajaja kohta protokoll, võimalik

genereerida kiirgustöötaja doosikaarte.

Andmeid doosiregistrisse sisestab lisaks

KeA-le (pakub isikudosimeetrite

mõõtmisteenust) ka PERH (tegeleb ise

enda töötajate dooside mõõtmisega).

KeA

Radooni andmebaas

Sisaldab riiklike uuringute (radooni

mõõtmine) kogutud andmeid. KeA

osutab radooni mõõtmise teenust.

Võimalik vaadata erinevate piirkondade

statistikat, problemaatilisi kohtasid jmt.

Vajalik rahvusvaheliste kohustuste

täitmiseks.

KeA

Kiirgusohu varajase hoiatamise

infosüsteem (NMC)

Vajalik kiirgusohu varajaseks

hoiatamiseks. Ühendatud 15

automaatseire jaamaga (doosikiirguse

KeA

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde

mõõtmine, reaalajas andmed). 24/7

monitooritakse.

ARGOS Saaste leviku prognoosimiseks, kasutab

reaalseid ilmastiku andmeid (KAURist).

Võimaldab erinevaid stsenaariume

mudeldada (hädaolukorraks

valmisolekuks, planeerimiseks).

KeA

KOTKAS Kasutatakse keskkonnaalaste lubade,

taotluste ja järelevalvega seotud andmete

haldamiseks. Selle kaudu saavad

ettevõtted ja eraisikud esitada

keskkonnaga seotud taotlusi jälgida

menetluse seisu ning suhelda ametiga.

KeA

OKAS Kasutatakse keskkonnaalase järelevalve

teostamisega seotud andmete

kogumiseks, haldamiseks ja töötlemiseks

KeA

KIRKE Dokumendihaldussüsteem KeA

DELTA Dokumendihaldussüsteem TTJA

Tarvik Tarvik on e-teenuste keskkond, mis

koondab ettevõtjatele ja eraisikutele

suunatud digiteenused ühte portaali.

Süsteemis saab esitada

majandustegevusteateid ja muid taotlusi,

hallata andmeid ning kasutada erinevaid

TTJA teenuseid; pikemas plaanis

ühendab see mitme eraldi infosüsteemi

(nt JVIS, MTR ja NBA)

funktsionaalsuse ühtseks

iseteenindusplatvormiks.

TTJA

JVIS Infosüsteem järelevalvega seotud

andmete haldamiseks. Süsteemi eesmärk

on koondada ühtsesse andmekogusse

järelevalve objektide (nt seadmed,

rajatised, ettevõtted) andmed,

võimaldada taotluste ja teavituste

esitamist ning toetada

järelevalvemenetluste tegemist. TTJA

kasutab süsteemi ka tarbijavaidluste

lahendamiseks ja teatud valdkondade (nt.

side) loataotluste vastuvõtmiseks ja

menetlemiseks

TTJA

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde

4. Tööülesanded

Pakkuja peab töö läbi viima 2 etapis. Mõlema etapi lõpus esitab pakkuja aruande, mis

sisaldab ülevaadet etapis teostatud tööde, järelduste ja ettepanekute kohta. 1 etapi

tulemused on sisendiks 2 etapi tööle.

4.1 I etapp - Kiirguse valdkonna teenuste ülevõtmise analüüs

I etapi eesmärk on välja selgitada, mida on vaja teha, et TTJA saaks alates 01.01.2027

osutada Keskkonnaametilt üleantavaid kiirgusvaldkonna teenuseid katkematult

I etapis peab pakkuja teostama järgmised tegevused:

 koondama ja läbi töötama tööks vajaliku alusmaterjalid (dokumentatsiooni sh.

vajadusel õigusaktid, teenuste kirjeldused , kasutusel olevate IT süsteemide

funktsionaalsused sh. vajalikud andmevahetused jms);

 viima läbi intervjuud ja töökoosolekud teenuste omanike, süsteemide ekspertide ning

teiste analüüsiks vajalike osapooltega;

 kaardistama üleantavad teenused ning nende osutamiseks vajalikud:

- äriprotsessid,

- infosüsteemid,

- andmekogud,

- liidestused,

- välised teenused,

- kasutajarollid,

- tehnilised sõltuvused;

 Analüüsima teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ja tehniliste lahenduste

kasutamist ning hindama nende kasutamise jätkamise võimalusi TTJA töökeskkonnas

alates 01.01.2027;

 Kaardistama teenuste osutamiseks vajalikud andmevahetused ning hindama nende

toimimist pärast teenuste ülevõtmist;

 Määrama kindla tegevused, eeldused, sõltuvused ja peamised riskid, mis tuleb enne

01.01.2027 ellu viia teenuste katkematu osutamise tagamiseks;

 Koostama ettepaneku üleminekuperioodi IT-lahenduste kohta.

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde

4.2 II etapp - Kiirguse valdkonna teenustele IT süsteemide tuleviku lahenduse

kirjeldamine ja maksumuse hindamine

II etapis peab pakkuja teostama järgmised tegevused:

 koostama teenuste “to be” protsesside kirjeldused BPMN notatsioonis ning kirjeldama

vajalikud muudatused, mis on vajalikud protsesside vastavusse viimiseks TTJA

standardprotsessidega;

 kirjeldama teenustega seotud „ to be“ rollid, töövood, andmeobjektid, andmevood,

andmemudelid, andmevahetused ja kriitilised integratsioonid;

 tegema põhjendatud ettepaneku, millised teenuseid toetavad IT lahendused võiksid

jääda eraldiseisvaks, millised tuleks liidestada TTJA olemasolevate lahendustega ning

milliseid teenused osutamine on täismahus otstarbekas üle viia TTJA

infosüsteemidesse. Ettepanek peab pakkuma lahenduste järjekorra viisil, mis jagab

tööd etappideks . Iga etapp on eraldi tervik, mille ei pea koheselt järgnema uue etapi

tööde teostamine;

 kirjeldama väljapakutud lahenduste olulised eeldused, sõltuvused, peamised tehnilised

riskid ja infoturbealased nõuded;

 koostama väljapakutud lahenduste elluviimise teekaardi koos soovitatava teostamise

järjekorraga ning andma hinnangu kõikide väljapakutud lahenduste eelduslike

arendusmahtudele ning vahemikus 2027-2031 kaasnevatele hooldus-, haldus- ja

litsentsikuludele;

 koostama mõlema tööetapi peamisi järeldusi ja ettepanekuid koondava esitlusmaterjali.

5. Metoodilised nõuded

Töö peab põhinema olemasolevate dokumentide analüüsil, struktureeritud intervjuudel või

töötubadel. Intervjuud viiakse Pakkuja poolt läbi Tellija poolt osundatud Keskkonnameti

ja TTJA esindajatega või nende lepingulise IT teenuse pakkujaga. Pakkuja peab kasutama

metoodikat, mis tagab analüüsi järelduste põhjendatuse ja rakendatavuse. Lõppraportis

esitatud tulemused peavad sisaldama viited analüüsile. Teenuste protsesside kirjeldamisel

tuleb kasutada standardiseeritud ja üheselt arusaadavat BPMN-i metoodikat ja Bizagi

Modeler või samaväärset tarkvara.

Olulise piiranguna peab Pakkuja arvestama ettepanekute tegemisel Tarvik infosüsteemi

osas juba teostatud arhitektuuri ja muude tehniliste tingimustega.

6. Töö tulemused

Pakkuja peab üle andma vähemalt järgmised tulemused:

 I ja II etapi aruanded

 esitlusmaterjali I ja II etapi aruannete peamiste järelduste kohta

Lisa 1 – Lähteülesande kirjeldus Hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ juurde

II etapi aruanne ja esitlusmaterjal peavad sisaldama Kliimaministeeriumi ja KIKi logosid

ning viidet „Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi

enampakkumistulu vahenditest“. Logofailid annab Töövõtjale Tellija.

7. Töö tähtaeg ja maksumus

Töö I etapi üleandmise tähtaeg on 23.10.2026, II etapi üleandmise tähtaeg on 11.12.2026

ja eeldatav maksumus on 41 900 eurot km-ta.

Lisa 2

Hankelepingu projekt

TÖÖVÕTULEPING nr ..

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn

10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija)

ja

…, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi

Töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool,

võttes arvesse, et:

- Tellija korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja

infosüsteemide IT-analüüs“;

- Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Töövõtja pakkumuse,

- Hange viiakse läbi projekti „Tuumaenergia programmi ettevalmistus“ (projekt nr

Kliima2.9.05.26-0058) raames;

- projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest

keskkonnaministri 11.11.2024 määruse nr 68 alusel,

sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu dokumendid

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu

võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.

1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad:

1.2.1. Lisa 1 –Tellija pp.kk.aaaa pakkumuskutse;

1.2.2. Lisa 2 – Töövõtja pp.kk.aaaa pakkumus;

1.2.3. Lisa 3 – aruannete ja esitlusmaterjali sisu ning vastuvõtukriteeriumid.

2. Lepingu ese

2.1. Lepingu esemeks on Lisades 1 ja 3 kirjeldatud IT analüüsi koostamine ja analüüsi tulemuste

dokumenteerimine (edaspidi nimetatud Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt

Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Töö maht ja ulatus on määratud Lisas 1 ning

tulemuste täpsustatud sisu ja vastuvõtukriteeriumid Lisas 3.

2.2. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine

või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö

hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

3. Töö läbiviimise tingimused

3.1. Tellija:

3.1.1. tagab Töövõtjale ligipääsu tööks vajalikele olemasolevatele dokumentidele ja

protsessikirjeldustele ning intervjuude läbiviimiseks vajalike isikute kontaktandmed;

3.1.2. teavitab Töövõtjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest

asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise;

3.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö

kvaliteedi kohta. Juhul, kui eksperthinnanguga leitakse puuduseid Töö kvaliteedi osas, katab

eksperthinnanguga seotud kulud Töövõtja.

3.2. Töövõtja:

Lisa 2

Hankelepingu projekt

3.2.1. esitab Töö tulemid punktis 4.1 sätestatud tähtajaks Tellija kontaktisikule.

3.2.2. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes

Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest;

3.2.3. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise

kohta teavet, samuti võimaldab Tellijal, Kliimaministeeriumil, KIKil ning nende volitatud

audiitoritel ja järelevalvet tegevatel isikutel tutvuda Lepingu täitmisega seotud

dokumentidega ning kontrollida Lepingu täitmist, kusjuures kontrolliks nõutud andmed ja

dokumendid tuleb Tellijale esitada viivitamata, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul nõude

saamisest, kui Tellija ei ole määranud lühemat tähtaega;

3.2.4. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid, juhindudes Tellija juhistest

metoodiliste nõuete osas;

3.2.5. teavitab Tellijat viivitamatult võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti muudest

asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või

õiguste realiseerimist;

3.2.6. teostab Tellija poolt sätestatud tähtajaks Tellija poolt nõutud parandused või esitab uue

Töö, kui Töö või selle osa ei vasta Lepingule ning Tellija on esitanud vastavasisulised

pretensioonid vastavalt punktile 4.6;

3.2.7. säilitab Lepingu täitmisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat pärast kogu Tasu

saamist.

3.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

4.1. Töö antakse Tellijale üle kahes osas:

4.1.1. I etapi üleandmise tähtaeg on 23.10.2026;

4.1.2. II etapi üleandmise tähtaeg on 11.12.2026.

4.2. I ja II etapi tööde kirjeldus sisaldub Lisa 1 punktis 4 ning aruannete ja esitlusmaterjali täpsustatud

sisu ja vastuvõtukriteeriumid Lisas 3. 4.3. Töövõtja esitab vastava etapi aruande kavandi Tellijale kommenteerimiseks vähemalt 7 tööpäeva

enne punktis 4.1 sätestatud vastava etapi tähtaega. Tellija annab Töö käigus valmivate tööosade

ja aruande kavandi kohta vajaduse korral jooksvat tagasisidet ning Töövõtja viib aruandesse sisse

Tellija põhjendatud kommentaaridest tulenevad muudatused..

4.4. Töö antakse üle Töövõtja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

4.5. Tellija vaatab Töövõtja poolt esitatud vastava etapi Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates

selle esitamisest Tellijale. Kui vastava etapi Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab

Tellija Töö vastu, allkirjastab vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest

e-kirja teel Töövõtja kontaktisikut.

4.6. Juhul, kui Tellijal on pretensioone Töö kvaliteedi või Lepingu tingimustele vastavuse osas,

teavitab ta sellest Töövõtjat e-kirja teel ning osutab konkreetsele puudusele Töös ja määrab

mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö

esitamiseks. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt

Poolte vahel vastavalt punktile 4.4.

4.7. Poolte allkirjastatud I etapi üleandmise-vastuvõtmise akt on I etapi arve ning II etapi üleandmise-

vastuvõtmise akt II etapi arve esitamise aluseks.

5. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

Lisa 2

Hankelepingu projekt

5.1. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest kokku … eurot, millele lisandub

käibemaks (edaspidi Tasu). I etapi maksumus on … eurot ja II etapi maksumus … eurot, millele

lisandub käibemaks. .

5.2. Tellija tasub Töö kummagi etapi eest pärast vastava etapi nõuetekohast vastuvõtmist 21

kalendripäeva jooksul Töövõtja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Töövõtja esitab arve

masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija

dokumendiregistris registreeritud Lepingu number, Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik ja

etapp, mille eest arve esitatakse.

5.3. Punktis 5.1. sätestatud Tasu on ainus Töövõtja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei

aktsepteeri lisakulutusi, sh Töö teostamisel kastutatavate tarkvaradega kaasnevaid võimalikke

kulusid, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud.

6. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

6.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte avaldama

teiselt Poolelt saadud konfidentsiaalset teavet. Konfidentsiaalne on teave, mille avaldanud Pool

on tähistanud konfidentsiaalsena või juurdepääsupiiranguga, samuti teave, mille

konfidentsiaalne olemus on selle sisu või avaldamise asjaolude tõttu mõistlikult ilmne. Tellija

märgib võimaluse korral teabe konfidentsiaalsuse või juurdepääsupiirangu materjalil või selle

edastamise kaaskirjas. Märgistuse puudumine ei välista teabe konfidentsiaalsust, kui selle

konfidentsiaalne olemus on mõistlikult ilmne. Leping ei piira Tellija seadusest tulenevat teabe

avaldamise kohustust.

6.2. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele

Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik

avalikustamist ära hoida.

6.3. Töövõtja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal,

Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning vastavalt Lepingus sätestatule. Pool tohib

konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele, kellele

konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on sõlmitud

konfidentsiaalsusleping.

6.4. Töövõtja kinnitab, et tagab erinevatele klientidele sarnaste teenuste pakkumisel Tellija andmete

turvalise eraldatuse. Tellija sellekohasel nõudmisel esitab Töövõtja andmete kaitseks võetud

meetmete tehnilise kirjelduse, mis hõlmab kirjeldust sellest, kuidas Tellija andmeid kaitstakse

ning kuidas need on eraldatud avalikest ja teiste klientide andmetest.

6.5. Pooled toimivad isikuandmete töötlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM)

ja isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need

andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete

kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks

konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul

teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete rakendamist.

6.6. Töövõtja tegutseb Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel Tellija nimel isikuandmete

töötlemisel volitatud töötlejana IKÜM artikli 4 punkti 8 ja artikli 28 mõistes. Töövõtja lähtub

isikuandmete töötlemisel Tellija isikuandmete kaitse juhistest ning töötleb neid üksnes Lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks.

6.7. Töövõtja teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik IKÜM-is ettenähtud kohustuste

täitmiseks ja kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab Tellijal või tema poolt volitatud

audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse. Sealhulgas aitab Töövõtja

võimaluse piires Tellijal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava

töötleja kohustust vastata andmesubjekti õiguste teostamiseks ettenähtud taotlustele. Töövõtja

Lisa 2

Hankelepingu projekt

aitab Tellijal täita IKÜM artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete

töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

6.8. Töövõtja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma Tellija eelneva konkreetse kirjaliku loata. Kui

Töövõtja kaasab Tellija nõusolekul ja nimel konkreetsete isikuandmete töötlemise toimingute

tegemiseks teise volitatud töötleja, kohalduvad teise volitatud töötleja suhtes ette samad

andmekaitsekohustused, mis on käesoleva Lepinguga ette nähtud Töövõtjale.

6.9. Lepingu lõppemisel tagastab Töövõtja Tellijale või kustutab Tellija valikul Töö tegemise käigus

saadud Tellija konfidentsiaalse teabe ja selle koopiad. Tagastamis- või kustutamiskohustus ei

kohaldu dokumentidele, mida Töövõtja peab säilitama punkti 3.2.7 või õigusakti alusel. Selliseid

dokumente võib kasutada üksnes säilitamiskohustuse täitmiseks, nende suhtes jääb

konfidentsiaalsuskohustus kehtima ning need kustutatakse pärast säilitamistähtaja lõppu.

6.10. Konfidentsiaalsuskohustus ei takista Lepingu või projekti dokumentide avaldamist

Kliimaministeeriumile, KIKile, audiitorile või järelevalvet tegevale isikule toetuse kasutamise

kontrollimiseks.

7. Autoriõigused

7.1. Töö tulemusteks käesoleva peatüki tähenduses on kõik Töövõtja poolt Lepingu täitmise käigus

loodud aruanded, esitlusmaterjalid, protsessimudelid, tabelid, kalkulatsioonid, kirjeldused ja

muud autoriõigusega kaitstavad materjalid (edaspidi Tulemused). Töövõtja loovutab Tellijale

kõik Tulemuste suhtes talle kuuluvad ja seaduse kohaselt üleantavad autori varalised õigused.

7.2. Vastava etapi raames loodud ja Tellijale üle antud Tulemuste varalised õigused lähevad Tellijale

üle vastava etapi Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel mõlema Poole poolt.

Õigused antakse üle kogu autoriõiguse kehtivuse ajaks, territoriaalsete piiranguteta ja kõigi

Tulemuste kasutamiseks vajalike kasutusviiside suhtes, sealhulgas õigus Tulemusi

reprodutseerida, levitada, tõlkida, kohandada, töödelda, muuta, ühendada teiste materjalidega,

üldsusele edastada ja kättesaadavaks teha ning anda nende kasutamiseks õigusi kolmandatele

isikutele.

7.3. Õiguste loovutamine ei laiene Töövõtja enne Lepingu täitmist loodud materjalidele,

töövahenditele ja metoodikatele ega kolmandate isikute materjalidele. Kui selline materjal

sisaldub Tulemuses või on Tulemuse kasutamiseks vajalik, annab Töövõtja Tellijale selle

kasutamiseks tagasivõtmatu, üleantava ja all-litsentsi andmise õigusega lihtlitsentsi kogu vastava

õiguse kehtivuse ajaks ja territoriaalsete piiranguteta ulatuses, mis on vajalik Tulemuse

kasutamiseks, muutmiseks ja edasiarendamiseks.

7.4. Töövõtja kinnitab, et tal on õiguste loovutamiseks ja litsentside andmiseks vajalikud õigused ja

nõusolekud. Töövõtja tagab autorite nõusoleku kasutada Tulemusi autori nime märkimata ning

teha Tulemuses muudatusi, täiendusi ja töötlusi seadusega lubatud ulatuses. Töövõtja tagab, et

Tulemuste kasutamine Lepingu kohaselt ei riku kolmandate isikute õigusi.

7.5. Tasu varaliste õiguste loovutamise, litsentside ja autorite nõusolekute eest sisaldub punktis 5.1

nimetatud Tasus. Töövõtjal ei ole õigust nõuda nende eest täiendavat tasu.

8. Vastutus

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele

Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel.

8.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda

kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast 0,15%

päevas.

8.3. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Töövõtja Tööd tähtaegselt, on Tellijal õigus

nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust iga viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus

nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ka juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda

Lisa 2

Hankelepingu projekt

Töövõtja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd Tellija punkti 4.6 kohaselt

nimetatud tähtajaks.

8.4. Kui Töövõtja rikub Lepingu punktist 6 ja/või 7 tulenevat kohustust, on Tellijal õigus nõuda

temalt leppetrahvi summas 1000 eurot iga rikkumise kohta.

8.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on muu mitterahaliste kohustuse rikkumise korral teisel

Poolel õigus nõuda leppetrahvi summas 10 % Tasust.

8.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist. Leppetrahvi maksmine

ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest

täitmisest.

8.7. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 60

kalendripäeva jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb

tasuda 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest.

8.8. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus.

9. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine

9.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida Töö

täitmist ja võtta vastu Töö, on: Alice Vood, telefon 6679659, e-post: [email protected].

9.2. Töövõtja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö,

on: …, telefon …, e-post: ….

9.3. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku

järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni ja

dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida

juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke

dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu

eesmärgi saavutamiseks.

9.4. Lepingus nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a. juhul, kui Pool

on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja.

9.5. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on õiguslikud

tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile või Poole

esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile.

9.6. Lepingu Pool on kohustatud vastust eeldavale teatele vastama 3 tööpäeva jooksul selle kätte

saamisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat tähtaega.

9.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt kätte saaduks:

9.7.1. samal päeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile

tööpäeval enne kella 13.00;

9.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti

aadressile tööpäeval pärast kella 13.00

9.7.3. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti

aadressile puhkepäeval.

10. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt

lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni, välja

arvatud need sätted, mis oma olemusest lähtuvalt reguleerivad Pooltevahelisi suhteid ka pärast

Lepingu lõpetamist.

10.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse

Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt

muudatuses märgitud tähtajal.Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123

Lisa 2

Hankelepingu projekt

sätestatud tingimusi. Kui Lepingu muudatus võib mõjutada projekti rahastamistingimusi, töö

ulatust, maksumust või tähtaegu, sõlmitakse muudatus pärast selleks vajaliku

Kliimaministeeriumi või KIKi seisukoha saamist.

10.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul.

Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 10.2 mõistes.

10.4. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb,

et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda

sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse

täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul.

10.5. Lepingu erakorralise ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile

9.5. kirjaliku Lepingu ülesütlemise avalduse.

10.6. Lepingu ülesütlemise korral on Tellija kohustatud tasuma Töövõtjale tema poolt osutatud

ja Tellija poolt vastuvõetud tööde ja tegevuste eest, mis olid osutatud Lepingu viimase kehtivuse

päevani. Kui Tellija on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, kuid Töövõtja ütleb

Lepingu üles enne Töö läbiviimise lõpuleviimist, ei ole Töövõtja õigustatud nõudma Lepinguga

kokkulepitud Tasu.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma

teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras.

11.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest.

11.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping

esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust

Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

11.5. Lepingu sisu on avalik teave.

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving ….

peadirektor ….

KÄSKKIRI

09.09.2026 nr 1-2/26-067

Riigihanke „Kiirguse valdkonna teenuste ja

infosüsteemide IT-analüüs“ alusdokumentide

muutmine

Riigihangete seaduse § 3 punkti 1, § 49 lõike 1 punkti 2 ja § 72 lõike 6, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektori 27.11.2025 käskkirjaga nr 1-2/25-066 kinnitatud ja 21.06.2026

käskkirjaga nr 1-2/26-056 muudetud TTJA hankekorra punktide 19.4 ja 19.5, TTJA

peadirektori 12.08.2026 käskkirja nr 1-2/26-061 ning 02.09.2026 toimunud läbirääkimiste

(protokoll nr 4-11/26/0037/0077) tulemuste alusel:

1. Kinnitan väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankemenetluse „Kiirguse valdkonna

teenuste ja infosüsteemide IT-analüüs“ alusdokumentide redaktsioonid järgmises

koosseisus:

1.1. Hankedokument (HD);

1.2. HD lisa 1 – lähteülesanne;

1.3. HD lisa 2 – hankelepingu projekt;

1.4. hankelepingu projekti lisa 3 – aruannete ja esitlusmaterjali sisu ning

vastuvõtukriteeriumid.

2. Käesoleva käskkirjaga kinnitatud riigihanke alusdokumendid asendavad sama hanke varem

kinnitatud alusdokumendid tervikuna. Muus osas jääb TTJA peadirektori 12.08.2026

käskkiri nr 1-2/26-061 kehtima.

3. Hanke eest vastutaval isikul edastada muudetud riigihanke alusdokumendid AS-ile Helmes

ja teha ettepanek lõpliku pakkumuse esitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor