| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/6301-2 |
| Registreeritud | 10.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Anna Kalinina (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond, Narva esindus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Teie 10.08.2026 nr 26/7-1.2/24
Meie 10.09.2026 nr 9.3-1/26/6301-2
Arvamus Raja ja Kurvi
detailplaneeringu eskiisjoonise kohta
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha avaldamiseks Raja ja Kurvi
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eskiisjoonise.
Detailplaneeringu ala asub Soldina külas Narva-Jõesuu linnas. Planeeringuala lääne pool asub
Narva lennuväli, mida on kavas tulevikus arendama hakata. Planeeringuala põhja pool asub
Tallinn-Narva maantee ning teisel pool maanteed paikneb mitu arenevat Olgina aleviku
arenduspiirkonda.
Detailplaneeringu ala hõlmab Raja (katastritunnus 51401:001:0330, maatulundusmaa 100%)
Raja (katastritunnus 85101:003:0395, maatulundusmaa 100%) ja Kurvi (katastritunnus
85101:003:0346, elamumaa 100%) maaüksusi. Juurdepääs detailplaneeringu alale on võimalik
riigi põhimaanteelt nr 1 Tallinn-Narva tee kas Härmamäe tee või Narva-Arumäe tee kaudu.
Detailplaneeringu ala pindala on ca 44 ha.
Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt on Raja ja Kurvi kinnistute juhtotstarve 100%
reserveeritud ärimaa. Detailplaneeringu alale on kavandatud äri- ja tootmismaa,
ärifunktsioonidega keskus ning detailplaneeringu lõunaossa korterelamud. Vastavalt kehtivale
üldplaneeringule on lubatud määrata kõrvalotstarvet kuni 45% ulatuses, mis võib kaalutluse
alusel võimaldada detailplaneeringu alale korterelamute kavandamist.
Amet on tutvunud esitatud eskiisjoonisega ja esitatud materjalidega ning esitab
planeeringus arvestamiseks järgneva:
1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu peatükis 4.6 on
määratud detailplaneeringu ala müra kategooria. Vastavalt KSH eelhinnangule kuulub
detailplaneeringu ala V müra kategooriasse ehk tootmise maa-alale. Amet juhib
tähelepanu, et V mürakategoorias ehk tootmise maa-alal ei kehtestata keskkonnaministri
16.12.2017 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) normtasemeid.
Esitatud materjalide kohaselt kavandatakse planeeringualale lisaks äri- ja tootmismaale
ja ärifunktsioonidega keskusele ka korterelamuid. Seetõttu soovitab amet
detailplaneeringu koostamisel määrata planeeringualale vähemalt III müra kategooria
ehk keskuse maa-ala ning arvestada sellele kategooriale määruses nr 71 kehtestatud
müranormidega.
2. Käesoleval ajal ei ole teada, kas kavandatavate hoonete ja rajatiste sihipärasel
kasutamisel võib lähedal asuvatel müratundlikel aladel esineda müra normtaseme
ületamist, kuna puuduvad andmed kavandatava tootmistegevusega kaasneva müra
kohta. Planeeringu koostamise käigus palub amet koostada prognoositava müra leviku
ulatust käsitleva mürahinnangu.
3. Detailplaneeringuga kavandatakse elamud ning lisaks on naaberalal kavas muuta
Härmamäe maa-ala detailplaneeringuga juhtotstarve ärimaast väikeelamumaaks. Sellest
tulenevalt kujuneb planeeringuala vahetusse lähedusse uus müratundlik ala. Seetõttu
soovitab amet elamute kavandamisel tagada planeeringualal määratud mürakategooria
2(2)
sihtväärtused. Müra sihtväärtus käsitletakse baasväärtusena, mis kirjeldab parimaid
võimalikke akustilisi tingimusi ning mille saavutamine ja säilitamine aitab ennetada
müra kahjulikke mõjusid inimese tervisele ja heaolule. Müra sihtväärtuse rakendamine
toetab keskkonnamüra vähendamise pikaajalisi eesmärke ning aitab kaas terviseriskide
vähendamisele. Amet soovitab planeeringu koostamisel hinnata, kas müra sihtväärtuste
tagamine planeeringualal on võimalik, ning analüüsida nende saavutamise ja säilitamise
võimalusi. Vajaduse korral tuleb ette näha leevendusmeetmed, näiteks hoonestuse
paigutuse optimeerimine, müratõkked, haljastuslahendused või muud tehnilised ja
planeeringulised abinõud.
4. KSH eelhinnangus peatüki 1 kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ärihoonete
ja tehnorajatiste (alajaam, gaasijaotusjaam, pumbajaam jms) rajamine. Tehnoseadmete
paigutamisel tuleb jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele. Amet juhib tähelepanu, et tehnoseadmete ning äri- ja
kaubandustegevusest leviv müra ei tohi ületada planeeringualal ega lähedalasuvatel
müratundlikel aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria
sihtväärtusi.
5. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
6. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri
01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 toodud piirväärtustele.
7. Soldina küla kuulub kõrgendatud radooniriskide maa-alade hulka (Eesti pinnase
radooniriski kaart. Eesti Geoloogiteenistus). Määramaks asjakohaseid leevendavaid
meetmeid, on soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete
mõõtmised. Planeeringualale tööruumide rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri
30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“ § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega, mille kohaselt on õhu
radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates
õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Soovitatav on järgida EVS 840:2023 “Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud
nõudeid.
8. Projekteerimisel tuleks juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, et tagada ehituslike võtetega müra
normväärtuste täitmine siseruumides. Planeeringuala asub lennukoridori mõjualas,
mistõttu tuleks hoonete heliisolatsiooni projekteerimisel arvestada lennuliiklusest
tuleneva müraga.
9. Hoonete rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri
12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1
kehtestatud normtasemeid.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Kalinina
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Ida regionaalosakond
505 3776 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Taotlus | 11.08.2026 | 31 | 9.3-1/26/6301-1 | Sissetulev dokument | ta | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |