| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/25/2578-6 |
| Registreeritud | 10.07.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Teie 16.06.2026 nr 3-2/1540 - 1
Meie 10.07.2026 nr 9.3-1/25/2578-6
Kopli tn 23 kinnistu ja lähiala
detailplaneering (ei kooskõlasta)
Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127
lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Kopli tn 23 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet jättis detailplaneeringu kooskõlastamata
24.04.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/2578-2.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada Kopli tn 23 ja 23d tootmismaa
sihtotstarbega katastriüksustest ning Kopli tn 23b ja 23c sihtotstarbeta maa katastriüksustest: -üks
transpordimaa sihtotstarbega krunt 1 maa-aluse korrusega. Alale on kavandatud kergliiklusteed ja
haljasala koos kõrghaljastusega. - kaks äri- ja elamumaa liitsihtotstarbega krunti, millele määratakse
ehitusõigus ühe kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ning ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-
aluse korrusega eluruumidega ärihoone ehitamiseks ning vajaduse korral ühe abihoone ehitamiseks.
- üks transpordi- või üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Lisaks antakse detailplaneeringus
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu
kohane liiklusala planeeritava maa-ala ulatuses ettevõtluse segahoonestusalaks.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:
1. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis
on päeval 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku
hoone teepoolsel küljel 60 dB); liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega
aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Varem (ameti
24.04.2025 kiri nr 9.3-1/25/2578-2) võrreldi planeeritava ala müratasemeid III mürakategooria
sihtväärtustega, kuid al 20.04.2026 on muutunud müra piir- ja sihtväärtuste tõlgendamine
tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatusest. Seetõttu saab praeguse müraolukorra
hindamisel lähtuda III mürakategooria piirväärtustest.
2. Esitatud materjalides puudub info (sh põhijoonisel ja mürakaartidel), kuhu kavandatakse
puhkealasid, mistõttu tuleb müratasemete hindamisel lähtuda, et kogu ala on müratundlik, kuigi
materjalides tuuakse, et kruntide planeeritud sihtotstarbed on Ä 75 / E 25.
3. Planeeringumaterjalides on liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine (Akukon Eesti
OÜ, 13.03.2026, töö nr 231609-1-A). Planeeritavale alale levib mürahinnangu järgi päeval kuni
65 dB (teepoolsel küljel kuni 65 dB), öösel kuni 60 dB (teepoolsel küljel pole teada),
perspektiivses olukorras päeval kuni 65 dB (teepoolsel küljel kuni 67 dB), öösel kuni 60 dB
2(2)
(teepoolsel küljel pole teada). Eeltoodu põhjal saab järeldada, et alale leviv öine müratase
ületab KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud normtasemeid. Kuna mürahinnangus ei ole
esitatud müratundliku hoone fassaadile mõjuvaid müratasemeid öisel ajal (on vaid joonis 11
vaadatuna raudtee poolt, ilma dB-deta ja ilma infota, kas tegemist on perspektiivse või
olemasoleva olukorraga), siis ei saa amet öised müratasemeid fassaadil selgelt KeM määruse nr
71 lisas 1 toodud müratasemetega võrrelda. Päevasel ajal müra hinnatud tasemete ületusi
mürahinnangu järgi ei esine.
4. Planeeringu materjalides on helirõhutasemete mõõtmised (Akukon Eesti OÜ, 28.05.2026, töö
nr 231609-M01-31296-B). Mõõtmised teostati ühes mõõtmispunktis 24h jooksul (07.01-
08.01.26 ajavahemikul 12.00-11.00). Salvestatud andmete järelkuulamise teel tuvastati, et
mõõtmispunkti peamiseks müraallikaks oli liiklusmüra – sõidukid, trammid, aga tuvastati ka üks
rong või vedur (kell 23:51-23:57). Tööstusmüra allikaid ei eristunud.
Tulemusena selgub, et alale leviv maksimaalne helirõhutase ületab korduvalt KeM
määruses nr 71 sätestatud maksimaalseid müratasemeid nii päeval kui ka öösel. Kusjuures
maksimaalsed helirõhutasemete ületused esinevad tabelis 4 toodu põhjal kogu mõõdetud
aja jooksul 75% kordadest. Hinnatud müratase oli päeval 63 dB ja öösel 52 dB, mis ei ületa
KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtuseid.
5. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et müratundlikud ruumid paigutatakse küljele, kus
müratase on madalam (vastavalt liiklusmüra hinnangule raudtee poolt).
Amet juhib tähelepanu, et mõõtmistulemustest selgus, et maksimaalsed helirõhutasemed
ületavad planeeritaval alal korduvalt KeM määruses nr 71 toodud normtasemeid. Mõõtmiste
graafikus 1 on näidatud rongi möödumisel levivad müratasemed, kuid tegemist on 1 h
ajaperioodide ja 1 min ajaperioodide A-kaalutud ekvivalentsed helirõhutasemetega ehk
graafikust 1 ei selgu rongi möödumisel levivad maksimaalsed helirõhutasemed. Amet saab
järeldada maksimaalseid helirõhutasemeid tabelis 4 ajavahemikul 23.00-00.00 toodust, kust
selgub, et rongi või veduri möödumisel on LAFmax ajavahemikul 23.00-00.00 90 dB, mis
ületab KeM määruses nr 71 toodud maksimaalset helirõhutaseme normi. Lisaks asub
mõõtmispunkt Kopli tn pool, mis võib mõjutada raudtee pool rongidest levivaid maksimaalseid
tasemeid planeeritaval alal. Seetõttu ei ole amet kindel, et müratundlike ruumide paigutamine
hoone raudteepoolsele küljele on piisav müraleevendav meede. Kavandada tuleks selliseid
meetmeid, mis tagavad planeeritavale alale ja fassaadile levivate müra vastavuse normidele ning
hinnata leevendavate meetmete efektiivsust.
Esitatud materjalidest selgub, et planeeritavale alale levivad maksimaalsed helirõhutasemed
ületavad nii päeval kui ka öösel KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemeid. Lisaks
ületatakse KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud müratasemeid öisel ajal. Seetõttu ei kooskõlasta
amet esitatud detailplaneeringu lahendust. Juhul kui soovitakse müratundlikke hooneid
planeeringualale kavandada, tuleb kavandada müraleevendavaid meetmeid, täiendada
mürahinnangut käesolevas kirjas välja toodud puudustega ning hinnata leevendavate
meetmete efektiivsust mürahinnangus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Kristiina Seiton
51966484 [email protected]