KÄSKKIRI

01.09.2026 nr T-9-1/26/28

Pärnu mnt põhiprojekti, lõigus Estonia pst kuni Pärnu mnt viadukt, keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 11 lg 22, 23, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 16 p 1, Tallinna linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 8 p 3, § 14 lg 2 p 3 alusel ning arvestades Keskkonnaameti 11. augusti 2026 kirjas nr 6-3/26/13847-2 ja Terviseameti 19. augusti 2026 kirjas nr 9.3-4/26/5986-2 esitatud seisukohtadega 1. Mitte algatada Pärnu mnt põhiprojekti, lõigus Estonia pst kuni Pärnu mnt viadukt, (edaspidi Pärnu mnt põhiprojekt) keskkonnamõju hindamist. Kavandatava tegevuse eesmärk on rekonstrueerida Pärnu maantee lõik Estonia puiestee ja Pärnu maantee viadukti vahel, rajades mõlemale poole tänavat ohutud, mugavad ja atraktiivsed jalgrattateed ning kujundades kaasaegne, kvaliteetne ja linnaruumi sobiv peatänava keskkond. Samuti parandada jalakäijate, jalgratturite ja ühistranspordi kasutajate liikumisvõimalusi, suurendada tänavaruumi kasutus- ja viibimisväärtust ning toetada kestlikku liikuvust, vähendades autotranspordist tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid. 2. Pärnu mnt põhiprojekti koostamise käigus on koostatud Pärnu mnt (Vabaduse väljak-Tondi tn) I etapi eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang (lisa 1), mille eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik eeldusel, et projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse eelhinnangus toodud leevendusmeetmeid, järgmistel põhjustel: 3.1 Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust, mahust, asukohast ning piirkonna keskkonnatingimustest ei põhjusta Pärnu maantee rekonstrueerimine olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus toimub olemasolevas transpordikoridoris ning sellega ei muudeta piirkonna maakasutust ega kahjustata ümbritsevat linnakeskkonda. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning nende ulatus piirdub peamiselt projektialaga. 3.2 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju vee-, pinnase- ega õhukeskkonnale. Projektialal puuduvad veekogud ja puurkaevud ning kavandatavad ehitustööd ei hõlma tegevusi, mis võiksid nõuetekohase töökorralduse korral põhjustada olulist pinnase või põhjavee reostust. Projekteerimisel nähakse ette sademeveekanalisatsiooni rajatised (sh looduslähedased lahendused) ning ehitustööde käigus rakendatakse meetmeid, mis väldivad jäätmete, kütuste ja muude keskkonnaohtlike ainete sattumist keskkonda. 3.3 Projektiala ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega riikliku kaitse all oleval kaitsealal. Lähim kaitstav ala on Tammsaare park, mis jääb projektialast ligikaudu 65 meetri kaugusele, ning Pärnu maantee ääres asub kaitstav loodusmälestis hõlmikpuu, mille piiranguvööndiga on projekti koostamisel arvestatud. Kavandatav tegevus ei kahjusta kaitstavaid loodusobjekte ega muid loodusväärtusi ning projekti elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ega elupaikadele. Seetõttu ei ole vajalik Natura eelhindamise ega Natura asjakohase hindamise läbiviimine.

2

3.4 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket ega sellist müra, vibratsiooni, õhu-, valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnahäiringut, mis võiks põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või kehtivate normtasemete ületamist. Ehitusaegsed häiringud on ajutised, lokaalsed ja pöörduvad ning pärast projekti elluviimist ei kaasne võrreldes olemasoleva olukorraga olulist täiendavat müra, vibratsiooni ega õhusaastet. Vastupidi, projekt aitab parandada jalgsi- ja jalgrattaliikluse tingimusi ning toetab säästvamat linnaliikuvust. 3.5 Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Ehituseks vajalike loodusvarade kasutamise maht ei mõjuta oluliselt nende kättesaadavust ning tegevusega ei kahjustata kaitstavaid loodusväärtusi. Projekti elluviimisel säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus, rajatakse täiendavat haljastust ning kavandatakse võimalusel looduslähedasi sademeveelahendusi, mis toetavad elurikkust, sademevee kohapealset käitlemist, vähendavad kuumasaare efekti ning suurendavad linnaruumi kliimamuutustega kohanemise võimet. 3.6 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist kumuleeruvat ega piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuste või katastroofide esinemise ohtu. Teadaolevad piirkonna arendused ei põhjusta koos kavandatava tegevusega olulist negatiivset koosmõju. Ehitusaegsete avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike ning nõuetekohaste ehitus-, ohutus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel on võimalik riskid viia miinimumini. 4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelduseks on, et Pärnu mnt rekonstrueerimise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse järgmisi keskkonnamõju leevendavaid meetmeid: 4.1 Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. 4.2 Vältida töid õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00-7.00). 4.3 Ehitustööd korraldada selliselt, et oleks välistatud jäätmete, kütuste ja muude keskkonnaohtlike ainete sattumine pinnasesse ja põhjavette. 4.4 Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. 4.5 Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ning kasutuskõlblikud materjalid, sealhulgas pinnas ja muld, tuleb võimaluse korral taaskasutada. 5. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 22 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pärnu mnt põhiprojekt keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. 5.1 Keskkonnaamet vastas, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. 5.2 Terviseamet vastas, et on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KMH algatamata jätmise osas vastuväiteid, kuid juhivad tähelepanu järgnevale: 5.2.1 Müratundlike hoonetega aladele leviv liiklusmüra tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 5.2.2 Ehitusmüra tasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi

3

ületada sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni 2 piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid. 6. Otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 7. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest Ametlikes Teadaannetes ning menetlusosalisi elektrooniliselt 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. 8. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Elari Udam Ameti juhataja

KÄSKKIRI

01.09.2026 nr T-9-1/26/28

Pärnu mnt põhiprojekti, lõigus Estonia pst kuni Pärnu mnt viadukt, keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 11 lg 22, 23, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 16 p 1, Tallinna linnavolikogu 16. mai 2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 8 p 3, § 14 lg 2 p 3 alusel ning arvestades Keskkonnaameti 11. augusti 2026 kirjas nr 6-3/26/13847-2 ja Terviseameti 19. augusti 2026 kirjas nr 9.3-4/26/5986-2 esitatud seisukohtadega 1. Mitte algatada Pärnu mnt põhiprojekti, lõigus Estonia pst kuni Pärnu mnt viadukt, (edaspidi Pärnu mnt põhiprojekt) keskkonnamõju hindamist. Kavandatava tegevuse eesmärk on rekonstrueerida Pärnu maantee lõik Estonia puiestee ja Pärnu maantee viadukti vahel, rajades mõlemale poole tänavat ohutud, mugavad ja atraktiivsed jalgrattateed ning kujundades kaasaegne, kvaliteetne ja linnaruumi sobiv peatänava keskkond. Samuti parandada jalakäijate, jalgratturite ja ühistranspordi kasutajate liikumisvõimalusi, suurendada tänavaruumi kasutus- ja viibimisväärtust ning toetada kestlikku liikuvust, vähendades autotranspordist tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid. 2. Pärnu mnt põhiprojekti koostamise käigus on koostatud Pärnu mnt (Vabaduse väljak-Tondi tn) I etapi eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang (lisa 1), mille eesmärk oli hinnata kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus. 3. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik eeldusel, et projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse eelhinnangus toodud leevendusmeetmeid, järgmistel põhjustel: 3.1 Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust, mahust, asukohast ning piirkonna keskkonnatingimustest ei põhjusta Pärnu maantee rekonstrueerimine olulist keskkonnamõju. Kavandatav tegevus toimub olemasolevas transpordikoridoris ning sellega ei muudeta piirkonna maakasutust ega kahjustata ümbritsevat linnakeskkonda. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, ajutised ja lokaalsed ning nende ulatus piirdub peamiselt projektialaga. 3.2 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju vee-, pinnase- ega õhukeskkonnale. Projektialal puuduvad veekogud ja puurkaevud ning kavandatavad ehitustööd ei hõlma tegevusi, mis võiksid nõuetekohase töökorralduse korral põhjustada olulist pinnase või põhjavee reostust. Projekteerimisel nähakse ette sademeveekanalisatsiooni rajatised (sh looduslähedased lahendused) ning ehitustööde käigus rakendatakse meetmeid, mis väldivad jäätmete, kütuste ja muude keskkonnaohtlike ainete sattumist keskkonda. 3.3 Projektiala ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega riikliku kaitse all oleval kaitsealal. Lähim kaitstav ala on Tammsaare park, mis jääb projektialast ligikaudu 65 meetri kaugusele, ning Pärnu maantee ääres asub kaitstav loodusmälestis hõlmikpuu, mille piiranguvööndiga on projekti koostamisel arvestatud. Kavandatav tegevus ei kahjusta kaitstavaid loodusobjekte ega muid loodusväärtusi ning projekti elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ega elupaikadele. Seetõttu ei ole vajalik Natura eelhindamise ega Natura asjakohase hindamise läbiviimine.

2

3.4 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket ega sellist müra, vibratsiooni, õhu-, valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnahäiringut, mis võiks põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või kehtivate normtasemete ületamist. Ehitusaegsed häiringud on ajutised, lokaalsed ja pöörduvad ning pärast projekti elluviimist ei kaasne võrreldes olemasoleva olukorraga olulist täiendavat müra, vibratsiooni ega õhusaastet. Vastupidi, projekt aitab parandada jalgsi- ja jalgrattaliikluse tingimusi ning toetab säästvamat linnaliikuvust. 3.5 Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Ehituseks vajalike loodusvarade kasutamise maht ei mõjuta oluliselt nende kättesaadavust ning tegevusega ei kahjustata kaitstavaid loodusväärtusi. Projekti elluviimisel säilitatakse võimalikult suures ulatuses olemasolev kõrghaljastus, rajatakse täiendavat haljastust ning kavandatakse võimalusel looduslähedasi sademeveelahendusi, mis toetavad elurikkust, sademevee kohapealset käitlemist, vähendavad kuumasaare efekti ning suurendavad linnaruumi kliimamuutustega kohanemise võimet. 3.6 Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist kumuleeruvat ega piiriülest keskkonnamõju ega suurõnnetuste või katastroofide esinemise ohtu. Teadaolevad piirkonna arendused ei põhjusta koos kavandatava tegevusega olulist negatiivset koosmõju. Ehitusaegsete avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike ning nõuetekohaste ehitus-, ohutus- ja keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel on võimalik riskid viia miinimumini. 4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelduseks on, et Pärnu mnt rekonstrueerimise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel rakendatakse järgmisi keskkonnamõju leevendavaid meetmeid: 4.1 Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. 4.2 Vältida töid õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra 19.00-7.00). 4.3 Ehitustööd korraldada selliselt, et oleks välistatud jäätmete, kütuste ja muude keskkonnaohtlike ainete sattumine pinnasesse ja põhjavette. 4.4 Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. 4.5 Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ning kasutuskõlblikud materjalid, sealhulgas pinnas ja muld, tuleb võimaluse korral taaskasutada. 5. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 22 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Pärnu mnt põhiprojekt keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. 5.1 Keskkonnaamet vastas, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. 5.2 Terviseamet vastas, et on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita KMH algatamata jätmise osas vastuväiteid, kuid juhivad tähelepanu järgnevale: 5.2.1 Müratundlike hoonetega aladele leviv liiklusmüra tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 5.2.2 Ehitusmüra tasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi

3

ületada sotsiaalministri 1. oktoobri 2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni 2 piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid. 6. Otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13, 10130 Tallinn; tel 645 7191, e-post [email protected]). Ehitusloa väljastab Tallinna Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn; tel 640 4375, e-post [email protected]). 7. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest Ametlikes Teadaannetes ning menetlusosalisi elektrooniliselt 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. 8. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Elari Udam Ameti juhataja