Vastavalt nimekirjale 17.08.2026 nr 26/7-1.2/25


Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu algatamisele eelnevad toimingud


Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud taotlus Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Härmamäe maa-ala detailplaneeringu algatamiseks.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadokumentidega.

Palume esitada oma seisukoht KeHJS § 33 lg 6 alusel. Seisukohtade ja ettepanekute esitamise tähtajaks määrame 30 päeva.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Raim Sarv
aselinnapea/arendusosakonna juhataja


Lisad: üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja lisadokumendid













Olga Rudomina
planeeringuspetsialist
[email protected] 5302 0276

Lisa 1
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
2026 korraldusele nr

Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
LÄHTEÜLESANNE
august 2026

1. Üldandmed
Detailplaneeringu ala hõlmab Härmamäe kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0021), Andre kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0487), Härmamäe alajaam kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0179) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks 13148 Narva-Arumäe tee T1 (85101:003:0254) ja vajadusel Härmamäe tee (85101:003:1031).

Planeeritava ala suurus on u 14,5 ha.

1.1 Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas.
1.2 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata (KSH eelhinnangu alusel ja asjaomaste asutuste seisukohtade alusel).
1.3 Vajalikud uuringud on kirjeldatud p.5.19.
Konkreetne detailplaneeringu lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise ajal.
1.4 Planeeringu algataja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.5 Planeeringu vastuvõtja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.6 Planeeringu kehtestaja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu
1.7 Huvitatud isik: Härmamäe kinnistu omanik

2. Planeeringu eesmärk
2.1 Detailplaneeringu eesmärk on Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Härmamäe kinnistu jagamine kruntideks ning ehitusõiguse määramine väikeelamumaa kruntidele üksik- ja/või paariselamute rajamiseks. Samuti on eesmärk määrata haljastuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsuteede lahendus. Detailplaneeringu eesmärgid võivad planeeringu koostamise käigus täpsustuda. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Planeeringu koostamise käigus ilmnevate asjaolude tõttu võib lahendatavate ülesannete loetelu täpsustuda või muutuda.
2.2 Narva-Jõesuu linnavalitsus analüüsis laekunud taotlust kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu seisukohalt (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11). Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu Olgina arengupiirkonnas ning on kinnistu maakasutuse juhtotstarve perspektiivne ärimaa. . Esitatud 04.08.2026 eskiislahenduse järgi kavandatakse planeeringualale valdavalt elamumaa kasutus (88% planeeringualast). Sellisel juhul ei ole tegemist üksnes ärimaa juhtotstarbe täpsustamise või kõrvalotstarbe määramisega, vaid sisuliselt kehtivas üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Planeerimisseaduse § 74 lõike 5 kohaselt üldplaneering on detailplaneeringu koostamise alus. Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas.
2.3 Vastavus koostamisel olevale uuele üldplaneeringule (vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.2025 otsusega nr 11). Koostamisel olev uus Narva-Jõesuu linna üldplaneering näeb planeeringualale ette väikeelamumaa juhtotstarbe ning krundi minimaalsuuruse 5000 m². Planeeringuala paikneb hajaasustusalal ega asu rohevõrgustiku alal. Detailplaneering vastab koostamisel olevale uuele üldplaneeringule.


Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 2. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (roheline võrgustik)


Joonis 3. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostalisel olevas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 4. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostamisel olevas üldplaneeringus (roheline võrgustik)


Joonis 5. Eeldatav eskiis


Joonis 6. Naabrite eeldatav ring


3. Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid
3.1 Detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust (PlanS § 142 lg 2) (Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11 kohaselt.). Kui menetluse ajal kehtestatakse uus üldplaneering, võib detailplaneeringu menetlust jätkata uue üldplaneeringu alusel, kui see võimaldab kavandatud lahenduse elluviimist ilma üldplaneeringut muutmata.
3.2 Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus ja teised õigusaktid.
3.3 Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning PLANK süsteemi nõuete järgimine.
3.4 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
3.5 Ida-Viru maakonnaplaneering sh selle teemaplaneeringud (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).
3.6 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
3.7 Planeeringuala ajakohane ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud topogeodeetiline alusplaan (tellib huvitatud isik).
3.8 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (tellib huvitatud isik).
3.9 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
3.10 Linnatänavad EVS 843:2016 (vajadusel uuendustega).
3.11 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on heaks kiidetud regionaalministri 06.03.2013 kirjaga nr 13-2/22-10.
3.12 Härmamäe maa-ala juures on menetluses Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneering (algatatud 27.08.2024 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr 414).
3.13 Härmamäe maa-ala juures on kehtestatud Narva-Jõesuu linnas, Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringulahendus, eelkõige teede, kergliikluse, sademevee ja tehnovõrkude lahendus, tuleb koordineerida menetluses oleva Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneeringuga ning kehtestatud Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Enne detailplaneeringu põhilahenduse kooskõlastamisele esitamist tuleb koostada Härmamäe ning Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneeringute ühine koordinaatne tee-, kergliiklus-, sademevee- ja tehnovõrkude skeem, milles määratakse ühenduspunktid, teekoridorid ja ristlõiked, kõrguslahendus, juurdepääsud, liikluskoormus ning rajatiste etapiviisilise väljaehitamise vastutus.

4. Alusplaan
4.1 Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrkude asukohad, M 1:500 täpsusastmega, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (ettevõtte nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

5. Detailplaneeringu sisu
5.1 Detailplaneeringu sisu peab vastama Planeerimisseaduse nõuetele ning detailplaneeringu koostamisel lahendatakse kindlasti:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
5.2 Detailplaneeringu lahendus peab olema piisavalt täpne ehitustegevuse planeerimiseks.
5.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja teised tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate, kõrghaljastuse koosseis ja seisukord, radoonirisk jms).
5.4 Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtte selgitus (vajadusel) ja kruntide pindalad. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.5 Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused (hoonestusala suurus, hoonete paiknemise viis, hoonete lubatud suurim arv krundil). Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda loeteluna või tabelina nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.6 Detailplaneeringuga määratakse hoonete kõrgus/korruselisus, vajadusel sügavus.
5.7 Detailplaneeringuga määratakse krundi täisehituse %.
5.8 Planeeringuga tuleb sätestada kavandatud ehitiste arhitektuursed tingimused, mis peavad olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ja tagama arhitektuurselt tervikliku lahenduse kogu planeeringuala ulatuses.
5.9 Planeeringuala liikluskorraldus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele ning arvestades teemaplaneeringut. Parkimine tuleb lahendada omal krundil.
5.10 Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesi, reovee puhastus ja kanalisatsioon, sademevesi, soojavarustus, elektrivarustus, side, välisvalgustus jm). Tehnovõrkude rajatisi võib vajadusel planeerida ka väljapoole hoonestusala, kuid tuleb tagada kõik teised kehtivad normid ja nõuded.
• näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid;
• esitada rajatavate tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste näitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib detailplaneeringu koostaja;
• tagada nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest;
• planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kuna detailplaneeringu ala on vahelduvate kõrgustega tuleb tagada vastav lahendus sademevee ärajuhtimiseks nõlvast.
5.11 Detailplaneeringuga määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
5.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
5.13 Tuletõrje veevõtukohtade ja/või -mahutite paiknemine, hoonete tulepüsivus ja hoonete-vahelised tuleohutuskujad.
5.14 Asjakohased mõjud planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Seletuskirjas tuleb kajastada asjakohased mõjud. Detailplaneeringus kajastatakse vähemalt: mõjud majanduslikule olukorrale, kultuurilised mõjud, sotsiaalsed mõjud, mõjud looduskeskkonnale.
5.15 Keskkonnamõjud: jäätmekäitlus, kliimakindlus, müra, vibratsioon vajadusel muud.
5.16 Servituutide vajadus ja ulatus. Detailplaneeringu seletuskirjas, põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel näidata servituutide vajadus, koos vastavate tabelitega.
5.17 Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, ajakava, tegevuste kirjeldus, kokkulepete sõlmimise lühikokkuvõte, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
5.18 Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb seletuskirjas seada leevendavad meetmed, ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes. Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
5.19 Uuringud: Vajadusel teostatakse detailplaneeringu koostamise raames.
• Tulenevalt objektiivsetest asjaoludest võivad uuringute liigid muutuda, väheneda või suureneda. Uuringute läbiviimise eest tasub huvitatud isik.

6. Detailplaneeringu koosseis
6.1 Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest (sh lepingud). Seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda, jooniste ja lisade loetelu, vajadusel avaliku taristu kirjeldust.
6.2 Detailplaneeringu raames koostatakse vähemalt 1 tk 3D vaadet illustreeriv joonis detailplaneeringu lahenduse visualiseerimiseks. 3D joonis esitatakse hiljemalt vastuvõtmiseks.
6.3 Jooniste hulka peavad kuuluma:
• Asukohaplaan M 1:5000;
• Kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis;
• Põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) M 1:500;
• Tehnovõrkude joonis (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina,) M 1:500;
• Servituutide joonis (servituudid, servituutide vajadus tabelina) M 1:500;
• 3D joonis
6.4 Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
6.5 Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis.
6.6 Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.
6.7 Kooskõlastus/arvamusringi koondtabel.

7. Detailplaneeringu menetlus
7.1 Detailplaneeringut menetletakse vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
7.2 Detailplaneeringu koostamise jaoks korraldatakse vajalike uuringute läbiviimine.
7.3 Detailplaneeringu lahenduse koostamine sh. vastavalt uuringute tulemustele.
7.4 Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks esitada detailplaneeringu lahendus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele läbivaatamiseks ning sisese kooskõlastusringi korraldamiseks.
7.5 . Linnavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks vähemalt:
• Päästeamet (planeering käsitleb tuleohutusnõudeid)
• Politsei-ja Piirivalveamet (kui planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini)
• Terviseamet (planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi)
• Maa-ja Ruumiamet (planeeringu menetlus ja planeeringu heakskiit)
• Transpordiamet (planeeringuala juures on lennuväli, külgneb riigiteega sh Tallinn–Narva maantee laiendus)
• Keskkonnaamet (KSH eelhinnang)
• Eesti Geoloogiateenistus (ressurss)
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeerium (riigikaitse)
• Viru Elektrivõrgud OÜ (elektripaigaldised maa-alal)
• naaberkinnistute omanikud;
• tehnovõrkude valdajad;
• muud huvitatud isikud ja asutused, kui planeeringu koostamise käigus ilmneb vajadus
kooskõlastusringil laekunud arvamuste ja märkuste põhjal teha planeeringulahenduses muudatused vastavalt Linnavalitsuse juhistele ja esitada planeeringumaterjalid uuesti. Vajadusel esitab Linnavalitsus planeeringu uuesti kooskõlastamiseks.
7.6 Eeldatav ajakava:
Detailplaneering koostatakse kolme aasta jooksul (36 kuud):
Detailplaneeringu eskiisi koostamine ca 10 kuud
Detailplaneeringu põhilahenduse koostamine ca 5 kuud
Detailplaneeringu kooskõlastamine ca 5 kuud
Detailplaneeringu vastu võtmine ca 4 kuud
Detailplaneeringu avalikustamine ca 8 kuud
Detailplaneeringu kehtestamine ca 4 kuud
Täpne ajakava lepitakse planeerijaga kokku vastavas lepingus.
7.7 Pärast detailplaneeringu lõplikku kooskõlastamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele detailplaneeringu materjalid koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes digitaalselt, mille põhjal Linnavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele ning suunab planeeringu avalikustamisele.
7.8 Avalik väljapanek: arendaja ja/või arendaja esindaja ja planeerija osalevad avalikul arutelul (kui selle läbiviimine on seaduse kohaselt nõutud).
7.9 Vajadusel (seaduse nõuete alusel) toimub planeeringu heakskiit Maa-ja Ruumiameti poolt.
7.10 Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada detailplaneering lõplikul kujul Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kehtestamiseks (planeeringu kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavolikogu) digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis). Planeeringu kehtestamisel esitada planeeringu tervikmaterjalid e:posti teel ja täiendavalt kahes eksemplaris digitaalselt nt. mälupulgal ning kahes eksemplaris paberkandjal.
7.11 Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud kronoloogilises järjekorras.
7.12 Materjalid esitada ka e:ehituse platvormi edastamiseks ettevalmistatud kujul.

8. Eritingimused (täiendatakse jooksvalt)


Koostas: Olga Rudomina, Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Lisa 2
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ...
nr ...








Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Ida-Viru Maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla








Koostaja: Olga Rudomina
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse planeeringuspetsialist
[email protected]


















august 2026
Sisukord

Sissejuhatus 3
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus lähtuvalt õigusaktidest 5
Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele 6
Olemasolev olukord ja mõjutava keskkonna kirjeldus 9
Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 11
Kokkuvõte 15




Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise eskiisi alusel.

Planeeringuala asukoha ja keskkonnatingimuste kirjeldamisel on kasutatud avalikult kättesaadavaid andmeid erinevatest andmebaasidest (Keskkonnaregister, Maa-ameti kaardirakendused).


Joonis 1. Detailplaneeringu eskiis

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole detailplaneeringut veel algatatud, seetõttu lähtutakse hetkel teadaolevast kavandatava tegevuse informatsioonist ning vajaduse korral esitatakse tingimused arendustegevuse edasisteks etappideks.

Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas (Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11).

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest.

KSH eelhinnangu eesmärk on selgitada välja KSH algatamise vajadus või selle puudumine. Töö käigus hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid ning vajaduse korral kavandatakse leevendusmeetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks ning määratakse täiendavate uuringute vajadus.

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu ala asub Narva-Jõesuu linnas Soldina külas. DP alast lääne pool asub Narva lennuväli. DP alast põhja pool, Tallinn-Narva maanteest üle tee leidub mitmeid arenevaid Olgina aleviku arenduspiirkondi.

Detailplaneeringu ala hõlmab Härmamäe kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0021), Andre kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0487), Härmamäe alajaam kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0179) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks 13148 Narva-Arumäe tee T1 (85101:003:0254) ja vajadusel Härmamäe tee (85101:003:1031). Planeeritava ala suurus on u 14,5 ha. Detailplaneeringu ala piiridega on võimalik tutvuda korralduse lisas 1. lähteülesanne. Kavandatav planeeringuala Härmamäe kinnistul oli varem osaliselt hoonestatud. Kinnistul kasvavad üksikud puud. Andre kinnistu maa-ameti kaardirakenduse andmetel on elamumaa 100% ning hoonestatud. Härmamäe alajaama kinnistul on olemas alajaam (Germansbergi alajaam nr.67).

Detailplaneeringu eesmärk on Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Härmamäe kinnistu jagamine kruntideks ning ehitusõiguse määramine väikeelamumaa kruntidele üksik- ja/või paariselamute rajamiseks. Samuti on eesmärk määrata haljastuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsuteede lahendus. Detailplaneeringu eesmärgid võivad planeeringu koostamise käigus täpsustuda.

Planeeringuga kavandatakse:
ligikaudu 23 elamumaa krunti;
ligikaudu 1 transpordimaa krunt;
ligikaudu 1 üldkasutatava maa krunt;
ligikaudu 1 veekogude teenindusmaa krunt;
ligikaudu kuni 120 elaniku;
küte lokaalne;
siseteede, juurdepääsude ja tehnovõrkude rajamine;
lokaalne veevarustus ja reoveekäitlus;
sademevee immutamine planeeringualal.

Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Planeeringu koostamise käigus ilmnevate asjaolude tõttu võib lahendatavate ülesannete loetelu täpsustuda või muutuda.


Üldine asukohaskeem nr 1.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 33 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb KSH algatada, kui detailplaneeringu alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Detailplaneeringuga sellist tegevust ei kavandata.

Mõju Natura 2000 võrgustiku alale:

KeHJS § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb KSH algatada, kui detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse puhul ei ole objektiivse teabe põhjal võimalik välistada olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille mõju ulatuks Natura 2000 aladele.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb Natura 2000 alasid mõjutava detailplaneeringu puhul anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Muu mõju ja seisukoht KSH eelhinnangu vajalikkuse üle:

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detailplaneeringuga seotud asjakohastest strateegilistest dokumentidest.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278) kohaselt jääb haajaasustuse alale. Detailplaneeringu ala ei jää rohelisse võrgustikku. Detailplaneering vastab maakonnaplaneeringule.

Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2030 kohaselt on Narva-Jõesuu on populaarne elamise ja puhkamise sihtkoht. Linnas toetakse elamisväärsust soodustavaid meetmeid (uusarendused, paremad teenused, parem keskkond). Käesolev detailplaneering vastab Narva-Jõesuu linna arengukavale kuni 2030.

Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11. Narva-Jõesuu linnavalitsus analüüsis laekunud taotlust kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu seisukohalt. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu Olgina arengupiirkonnas ning on kinnistu maakasutuse juhtotstarve perspektiivne ärimaa. Esitatud 04.08.2026 eskiislahenduse järgi kavandatakse planeeringualale valdavalt elamumaa kasutus (88% planeeringualast). Sellisel juhul ei ole tegemist üksnes ärimaa juhtotstarbe täpsustamise või kõrvalotstarbe määramisega, vaid sisuliselt kehtivas üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Planeerimisseaduse § 74 lõike 5 kohaselt üldplaneering on detailplaneeringu koostamise alus.

Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas.



Joonis 2. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 3. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (roheline võrgustik)

Vastavus koostamisel olevale uuele üldplaneeringule (vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.2025 otsusega nr 11). Koostamisel olev uus Narva-Jõesuu linna üldplaneering näeb planeeringualale ette väikeelamumaa juhtotstarbe ning krundi minimaalsuuruse 5000 m². Planeeringuala paikneb hajaasustusalal ega asu rohevõrgustiku alal.

Detailplaneering vastab koostamisel olevale uuele üldplaneeringule.


Joonis 4. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostalisel olevas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 5. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostamisel olevas üldplaneeringus (roheline võrgustik)

DETAILPLANEERINGUD LÄHIALAL

Härmamäe maa-ala juures on menetluses Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneering (algatatud 27.08.2024 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr 414).

Härmamäe maa-ala juures on kehtestatud Narva-Jõesuu linnas, Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine elamu ja selle abihoonete ehitamiseks, tehnovõrkudega varustamise kavandamine.

Olemasolev olukord ja mõjutava keskkonna kirjeldus


Joonis 6. Vaade detailplaneeringu alale 13148 Narva-Arumäe tee T1 katastriüksusest


Joonis 7. Vaade detailplaneeringu alale 13148 Narva-Arumäe tee T1 katastriüksusest


Joonis 8. Planeeringuala ja lähiümbruse kitsendused


Joonis 9. Planeeringuala põllumassiivid.

Planeeringuala asub Narva-Jõesuu linna Soldina külas. Ala ei ole väga eristuvaid pinnavorme, kasvavad üksikud puud.

Pinnakattes levivad peamiselt õhuke paepealne muld ja gleistunud õhuke paepealne muld.

Ala ei ole kaetud maaparandussüsteemidega, kuid seal asuvad hetkel PRIA-s registreeritud kasutusel olevad põllumassiivid.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel jääb vaadeldav ala kaitsmata põhjaveega piirkonda. Planeeringualal esineb Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum ja Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas.

Detailplaneeringu ala ei kattu looduskaitsealuste objektidega. Planeeringualast ligikaudu 430 m kaugusel asub kaitstav looduse üksikobjekt KLO4000967 „Suur rändrahn (Olgino rändrahn)”. Muud objektid 1 km raadiuses planeeringualast puuduvad.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid planeeringualal ega selle mõjualas ei esine. Lähim Natura 2000 ala jääb enam kui 3 km kaugusele – Struuga loodusala (EE0070128).

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel maa-alal on märgitud pärandkultuuri objektid: Hermamäe mõis (registreerimisnumber 851:MTH:002) ja Olgina (Soldino. Härmamäe) raadiotehniline väeosa (registreerimisnumber 514:OKU:003). Käesoleval ajal maa-alal ehitised puuduvad.

Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.

Kavandatava tegevuse realiseerimisel ala maastik muutub võrreldes olemasoleva olukorraga. Detailplaneeringu realiseerimine eeldab uute hoonete ning nende teenindava infrastruktuuri väljaehitamist. Ei saa välistada, et taimestik osaliselt hävineb seoses pinnasetöödega.

Lisaks kaasnevad ehitamise perioodil lühiajalised (ajutiseiseloomuga) mõjud kuid ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega. Tavapärane ehitusjäätmete teke on üldiselt iseloomulik tsiviilehitustegevusele. Üldine ehitusaegne töökorraldus ja jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt heale ehitustavale ja vastavuses kehtivate normidega.

Kasutusaegne mõju energia (elekter, soojus, veevarustus) ei oma tegevuse iseloomu tõttu olulist negatiivset mõju.

Liikluse mõju võib piirkonnas ala suurenevakasutusintensiivsuse tõttu veidi suureneda aga suurenemine ei ole märkimisväärne.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga.

Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja -liikidele
Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustikule kuna kavandatav tegevus ei ulatu planeeringualast oluliselt kaugemale. Lähim Natura 2000 ala, Struuga loodusala (RAH0000602), jääb planeeringualast u 3 km kaugusele ja kattub Narva jõega. Narva jõgi on selles piirkonnas inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad). Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju looduskaitsealale kuna kavandatav tegevus ei ulatu planeeringualast oluliselt kaugemale.

Mõju kultuuriväärtustele
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel maa-alal on märgitud pärandkultuuri objektid: Hermamäe mõis (registreerimisnumber 851:MTH:002) ja Olgina (Soldino. Härmamäe) raadiotehniline väeosa (registreerimisnumber 514:OKU:003). Käesoleval ajal maa-alal ehitised puuduvad.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne.

Õnnetuste esinemise võimalikkus
Õnnetuste ja rikete esinemise võimalikkus on minimaalne ning mõju keskkonnale puudub. Ehitus- ja kasutusperioodil võivad esineda tavapärased ehitustehnilised riskid, liiklusõnnetused või lokaalsed avariid tehnovõrkudel. Nende riskide maandamine toimub ehitus- ja ohutusnõuete järgimise kaudu. Planeeringuga ei kaasne olulist õnnetusriski inimese tervisele ega keskkonnale.

Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele, visuaalne mõju
Planeeringu elluviimine loob võimaluse uute elamukohtade rajamiseks kuni ligikaudu 120 elanikule. Sellega kaasneb piirkonna elamufondi suurenemine ning potentsiaalne elanike arvu kasv.

Arendus toetab Narva-Jõesuu linna arengudokumentides seatud eesmärke suurendada piirkonna atraktiivsust elukohana. Positiivse mõjuna võib käsitleda kinnisvara väärtuse suurenemist ning piirkonna infrastruktuuri arengut.

Visuaalselt muutub seni osaliselt hoonestamata või vähese kasutusega ala elamupiirkonnaks. Arvestades piirkonda iseloomustavat hajaasustuslikku ning elamuarenduslikku maakasutust, sobitub kavandatav hoonestus ümbritsevasse keskkonda. Mõju on lokaalne ning ei ole oluline.

Ehitusaegne mõju
Ehitustegevuse mõju on lüliajaline. Ehitustegevuse käigus tuleb jälgida kasutatava tehnika korrasolekut ning välistada lekked. Samuti on vajalik jälgida, et ehitusmaterjalide ladustamisel ei satuks pinnasesse ja sealt kaudu põhjavette kemikaale. Mõjud on lühiajalised, pöörduvad ning piirduvad peamiselt ehitusala ja selle vahetu ümbrusega. Nõuetekohase ehituskorralduse korral ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga.

Mõju mullastikule
Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne.

Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele
Oluline mõju kliimateguritele puudub. Kavandatav väikeelamuarendus ei oma sellist ulatust, mis võiks mõjutada piirkondlikku või kohalikku kliimat, sademete hulka või tuulerežiimi. Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega ning kavandada kliimakindlad hooned.


Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Lähtuvalt tegevuse iseloomust valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust kavandatava tegevusega ei kaasne.

Taristu rajamisega kaasnevad mõjud
Infrastruktuuri rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. Taristu rajamisega kaasnevad ehitusperioodil ajutised mõjud pinnasele, haljastusele, liiklusele ning lähiala elanikele. Valmimisel võimaldab taristu piirkonna funktsioneerimist ning parandab juurdepääsetavust.

Ehituskeeluvööndiga kaasnevad mõjud
Planeeritav ala ei asu ehituskeeluvööndis.

Mõju veerežiimile
Planeeringu järgi on kavandatud lokaalne veevarustus ja reoveekäitlus ning sademevee immutamine planeeringualal.

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb ehitus- ja kasutustegevuse käigus pöörata tähelepanu põhjavee kaitsele.

Ehitusperioodil võivad kaasneda ajutised mõjud pinnasele seoses kaevetööde, ehitusmasinate liikumise ja materjalide ladustamisega. Nõuetekohaste ehitustehniliste ja keskkonnakaitseliste meetmete rakendamisel on võimalik vältida pinnase ja põhjavee reostust.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole eeldada ebasoodsat mõju põhja- ja pinnaveele, kuna planeeringualal ei kavandata potentsiaalselt ohtliku tegevust, millega võiks kaasneda pinnase- või veereostus.

Joogiveele tagatakse nõuetele vastav kvaliteet vajadusel puhastusseadmete abil. Tekkiv reovesi puhastatakse nõuetekohaselt, sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju planeeritaval alal.

Planeeringuala lähiümbruses puuduvad olulised pinnaveekogud, millele kavandatav tegevus võiks otsest mõju avaldada.

Võttes arvesse arenduse mahtu ja sademevee kohapealse käitlemise põhimõtet, ei ole ette näha olulist mõju piirkonna veerežiimile. Planeeringu koostamisel tuleb tagada, et planeeringulahendus ei põhjusta naaberkinnistute üleujutamise ega liigniiskuse ohtu.

Jäätmekäitlus
Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb järkida jäätmekäitlusnõudeid ning nõuete täitmisel pole eeldada olulist keskkonnamõju. Ehitusperioodil tekivad peamiselt ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed ning pinnasejäägid. Kasutusperioodil tekivad tavapärased olmejäätmed. Jäätmete nõuetekohasel kogumisel ja üleandmisel vastavat tegevusluba omavatele ettevõtjatele ei ole ette näha olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Müra ja vibratsioon
Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra.

Mõju välisõhu kvaliteedile
Ehitusperioodil võib ajutiselt suureneda tolmu ja heitgaaside sisaldus välisõhus ehitustehnika kasutamise tõttu. Mõju on lokaalne ja ajutine. Kasutusperioodil kaasneb elamupiirkonnale iseloomulik autoliiklusest tulenev vähene heitkoguste kasv. Planeeringuga ei kavandata tööstuslikke tegevusi ega muid olulisi saasteallikaid. Seetõttu ei ole oodata välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist.

Mõju kliimale
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte-, ventilatsiooni kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Planeeringuala läheduses on menetluses Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneering ning kehtestatud Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering. Arvestades planeeringute iseloomu, asukohta ning kavandatavate tegevuste mahtu, ei ole alust eeldada olulise negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju tekkimist. Võimalikud mõjud avalduvad peamiselt liikluskoormuse suurenemise ja piirkonna järkjärgulise tiheneva asustuse kaudu, mis on hajaasustuse tüüpi elamuarenduse puhul tavapärased ning hallatavad.

Eeldatavalt olulist negatiivset kumulatiivset mõju detailplaneeringu kavandatu tegevusega ei kaasne.

Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub. Arvestades tegevuse väikest mahtu, iseloomu ja mõjuulatust, puudub tõenäosus olulise piiriülese keskkonnamõju tekkeks.

Detailplaneeringu raames tehtavad uuringud
Detailplaneeringu algatamise eelses staadiumis pole ettenähtud.

Leevendusmeetmed
Detailplaneeringu koostamisel tuleb:
• järgida heale ehitustavale vastavat töökorraldust
• tagada nõuetekohane jäätmekäitlus
• tagada nõuetekohane joogivee kvaliteet
• tagada nõuetekohane reoveekäitlus

Muud nõuded
Detailplaneeringu koostamise raames on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Täiendavate uuringute ja analüüside vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu realiseerimise korral pead arendaja tagama Narva-Jõesuu linna ja/või riigiomandis tänavate enne ehitustegevuse alustamise seisundi või parema ehk teede amortiseerumine ehitustegevuse tõttu on täielikult arendaja majanduslik vastutus ning Narva-Jõesuu Linnavalitsusele peab see olema kindlasti tagatud.

Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb seletuskirjas seada leevendavad meetmed, ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes. Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid seadusi ja norme.


Kokkuvõte

Kavandatava detailplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ega kultuuriväärtustele. Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne kaitsealuseid kultuurimälestisi. Kavandatav tegevus ei hõlma kõrgendatud keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi, mistõttu õnnetuste esinemise tõenäosus on väike. Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule arengule, luues uusi elamuvõimalusi ja toetades piirkonna asustuse arengut. Visuaalne mõju on lokaalne ning kavandatav hoonestus sobitub ümbritseva asustusstruktuuriga.

Ehitusaegsed mõjud, sealhulgas müra, vibratsioon, tolm ja liikluskoormuse suurenemine, on ajutised ning piirduvad peamiselt planeeringuala lähiümbrusega. Hoonete, teede ja tehnovõrkude rajamisega kaasneb lokaalset laadi mõju mullastikule ja pinnasele, kuid mõju ei ole märkimisväärne. Planeeringuga ei kaasne olulist mõju piirkonna kliimatingimustele, sealhulgas temperatuurile, sademetele ega tuulerežiimile. Samuti ei ole ette näha olulisi valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnahäiringuid. Jäätmete käitlemine toimub kehtivate nõuete kohaselt ning oluline mõju välisõhu kvaliteedile puudub. Kavandatava tegevuse mõju on kohaliku iseloomuga ning piiriülene keskkonnamõju on välistatud. Kokkuvõttes on kõik tuvastatud mõjud väheolulised, ajutised või asjakohaste meetmetega leevendatavad.

Käesoleva eelhinnangu alusel ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 33 tähenduses.

Eelhinnangu koostaja on seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik.




Vastavalt nimekirjale 17.08.2026 nr 26/7-1.2/25


Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu algatamisele eelnevad toimingud


Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on esitatud taotlus Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Härmamäe maa-ala detailplaneeringu algatamiseks.

Narva-Jõesuu Linnavalitsus on koostanud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadokumentidega.

Palume esitada oma seisukoht KeHJS § 33 lg 6 alusel. Seisukohtade ja ettepanekute esitamise tähtajaks määrame 30 päeva.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Raim Sarv
aselinnapea/arendusosakonna juhataja


Lisad: üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja lisadokumendid













Olga Rudomina
planeeringuspetsialist
[email protected] 5302 0276

Lisa 1
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
2026 korraldusele nr

Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
LÄHTEÜLESANNE
august 2026

1. Üldandmed
Detailplaneeringu ala hõlmab Härmamäe kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0021), Andre kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0487), Härmamäe alajaam kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0179) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks 13148 Narva-Arumäe tee T1 (85101:003:0254) ja vajadusel Härmamäe tee (85101:003:1031).

Planeeritava ala suurus on u 14,5 ha.

1.1 Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas.
1.2 Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäetakse algatamata (KSH eelhinnangu alusel ja asjaomaste asutuste seisukohtade alusel).
1.3 Vajalikud uuringud on kirjeldatud p.5.19.
Konkreetne detailplaneeringu lahendus koostatakse detailplaneeringu koostamise ajal.
1.4 Planeeringu algataja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.5 Planeeringu vastuvõtja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
1.6 Planeeringu kehtestaja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu
1.7 Huvitatud isik: Härmamäe kinnistu omanik

2. Planeeringu eesmärk
2.1 Detailplaneeringu eesmärk on Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Härmamäe kinnistu jagamine kruntideks ning ehitusõiguse määramine väikeelamumaa kruntidele üksik- ja/või paariselamute rajamiseks. Samuti on eesmärk määrata haljastuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsuteede lahendus. Detailplaneeringu eesmärgid võivad planeeringu koostamise käigus täpsustuda. Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Planeeringu koostamise käigus ilmnevate asjaolude tõttu võib lahendatavate ülesannete loetelu täpsustuda või muutuda.
2.2 Narva-Jõesuu linnavalitsus analüüsis laekunud taotlust kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu seisukohalt (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11). Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu Olgina arengupiirkonnas ning on kinnistu maakasutuse juhtotstarve perspektiivne ärimaa. . Esitatud 04.08.2026 eskiislahenduse järgi kavandatakse planeeringualale valdavalt elamumaa kasutus (88% planeeringualast). Sellisel juhul ei ole tegemist üksnes ärimaa juhtotstarbe täpsustamise või kõrvalotstarbe määramisega, vaid sisuliselt kehtivas üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Planeerimisseaduse § 74 lõike 5 kohaselt üldplaneering on detailplaneeringu koostamise alus. Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas.
2.3 Vastavus koostamisel olevale uuele üldplaneeringule (vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.2025 otsusega nr 11). Koostamisel olev uus Narva-Jõesuu linna üldplaneering näeb planeeringualale ette väikeelamumaa juhtotstarbe ning krundi minimaalsuuruse 5000 m². Planeeringuala paikneb hajaasustusalal ega asu rohevõrgustiku alal. Detailplaneering vastab koostamisel olevale uuele üldplaneeringule.


Joonis 1. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 2. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (roheline võrgustik)


Joonis 3. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostalisel olevas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 4. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostamisel olevas üldplaneeringus (roheline võrgustik)


Joonis 5. Eeldatav eskiis


Joonis 6. Naabrite eeldatav ring


3. Alusdokumendid, õigusaktid, planeeringud, juhendid
3.1 Detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust (PlanS § 142 lg 2) (Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11 kohaselt.). Kui menetluse ajal kehtestatakse uus üldplaneering, võib detailplaneeringu menetlust jätkata uue üldplaneeringu alusel, kui see võimaldab kavandatud lahenduse elluviimist ilma üldplaneeringut muutmata.
3.2 Planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, looduskaitseseadus ja teised õigusaktid.
3.3 Riigihaldusministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning PLANK süsteemi nõuete järgimine.
3.4 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
3.5 Ida-Viru maakonnaplaneering sh selle teemaplaneeringud (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).
3.6 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
3.7 Planeeringuala ajakohane ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud topogeodeetiline alusplaan (tellib huvitatud isik).
3.8 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (tellib huvitatud isik).
3.9 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“.
3.10 Linnatänavad EVS 843:2016 (vajadusel uuendustega).
3.11 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on heaks kiidetud regionaalministri 06.03.2013 kirjaga nr 13-2/22-10.
3.12 Härmamäe maa-ala juures on menetluses Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneering (algatatud 27.08.2024 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr 414).
3.13 Härmamäe maa-ala juures on kehtestatud Narva-Jõesuu linnas, Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringulahendus, eelkõige teede, kergliikluse, sademevee ja tehnovõrkude lahendus, tuleb koordineerida menetluses oleva Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneeringuga ning kehtestatud Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Enne detailplaneeringu põhilahenduse kooskõlastamisele esitamist tuleb koostada Härmamäe ning Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneeringute ühine koordinaatne tee-, kergliiklus-, sademevee- ja tehnovõrkude skeem, milles määratakse ühenduspunktid, teekoridorid ja ristlõiked, kõrguslahendus, juurdepääsud, liikluskoormus ning rajatiste etapiviisilise väljaehitamise vastutus.

4. Alusplaan
4.1 Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks digitaalselt mõõdistatud ning tehnovõrkude valdajatega kooskõlastatud geodeetiline alusplaan, mis peab olema olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrkude asukohad, M 1:500 täpsusastmega, EH2000 kõrgussüsteemis ja L-EST koordinaatide süsteemis. Joonisele peavad olema kantud andmed koostaja kohta (ettevõtte nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg.

5. Detailplaneeringu sisu
5.1 Detailplaneeringu sisu peab vastama Planeerimisseaduse nõuetele ning detailplaneeringu koostamisel lahendatakse kindlasti:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
5.2 Detailplaneeringu lahendus peab olema piisavalt täpne ehitustegevuse planeerimiseks.
5.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja teised tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate, kõrghaljastuse koosseis ja seisukord, radoonirisk jms).
5.4 Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtte selgitus (vajadusel) ja kruntide pindalad. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtotstarve kui ka katastriüksuse sihtotstarve nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.5 Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused (hoonestusala suurus, hoonete paiknemise viis, hoonete lubatud suurim arv krundil). Ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda loeteluna või tabelina nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5.6 Detailplaneeringuga määratakse hoonete kõrgus/korruselisus, vajadusel sügavus.
5.7 Detailplaneeringuga määratakse krundi täisehituse %.
5.8 Planeeringuga tuleb sätestada kavandatud ehitiste arhitektuursed tingimused, mis peavad olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ja tagama arhitektuurselt tervikliku lahenduse kogu planeeringuala ulatuses.
5.9 Planeeringuala liikluskorraldus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normidele ning arvestades teemaplaneeringut. Parkimine tuleb lahendada omal krundil.
5.10 Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (vesi, reovee puhastus ja kanalisatsioon, sademevesi, soojavarustus, elektrivarustus, side, välisvalgustus jm). Tehnovõrkude rajatisi võib vajadusel planeerida ka väljapoole hoonestusala, kuid tuleb tagada kõik teised kehtivad normid ja nõuded.
• näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid;
• esitada rajatavate tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste näitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib detailplaneeringu koostaja;
• tagada nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest;
• planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Kuna detailplaneeringu ala on vahelduvate kõrgustega tuleb tagada vastav lahendus sademevee ärajuhtimiseks nõlvast.
5.11 Detailplaneeringuga määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
5.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
5.13 Tuletõrje veevõtukohtade ja/või -mahutite paiknemine, hoonete tulepüsivus ja hoonete-vahelised tuleohutuskujad.
5.14 Asjakohased mõjud planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Seletuskirjas tuleb kajastada asjakohased mõjud. Detailplaneeringus kajastatakse vähemalt: mõjud majanduslikule olukorrale, kultuurilised mõjud, sotsiaalsed mõjud, mõjud looduskeskkonnale.
5.15 Keskkonnamõjud: jäätmekäitlus, kliimakindlus, müra, vibratsioon vajadusel muud.
5.16 Servituutide vajadus ja ulatus. Detailplaneeringu seletuskirjas, põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel näidata servituutide vajadus, koos vastavate tabelitega.
5.17 Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, ajakava, tegevuste kirjeldus, kokkulepete sõlmimise lühikokkuvõte, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
5.18 Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb seletuskirjas seada leevendavad meetmed, ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes. Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.
5.19 Uuringud: Vajadusel teostatakse detailplaneeringu koostamise raames.
• Tulenevalt objektiivsetest asjaoludest võivad uuringute liigid muutuda, väheneda või suureneda. Uuringute läbiviimise eest tasub huvitatud isik.

6. Detailplaneeringu koosseis
6.1 Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest (sh lepingud). Seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda, jooniste ja lisade loetelu, vajadusel avaliku taristu kirjeldust.
6.2 Detailplaneeringu raames koostatakse vähemalt 1 tk 3D vaadet illustreeriv joonis detailplaneeringu lahenduse visualiseerimiseks. 3D joonis esitatakse hiljemalt vastuvõtmiseks.
6.3 Jooniste hulka peavad kuuluma:
• Asukohaplaan M 1:5000;
• Kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis;
• Põhijoonis (ehitusõigus tabelina, maakasutus, liikluskorraldus, parkimine, haljastus jm) M 1:500;
• Tehnovõrkude joonis (tehnovõrkude paiknemine, vajalikud võimsused tabelina,) M 1:500;
• Servituutide joonis (servituudid, servituutide vajadus tabelina) M 1:500;
• 3D joonis
6.4 Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
6.5 Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis.
6.6 Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad.
6.7 Kooskõlastus/arvamusringi koondtabel.

7. Detailplaneeringu menetlus
7.1 Detailplaneeringut menetletakse vastavalt planeerimisseaduse nõuetele.
7.2 Detailplaneeringu koostamise jaoks korraldatakse vajalike uuringute läbiviimine.
7.3 Detailplaneeringu lahenduse koostamine sh. vastavalt uuringute tulemustele.
7.4 Enne detailplaneeringu esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks esitada detailplaneeringu lahendus Narva-Jõesuu Linnavalitsusele läbivaatamiseks ning sisese kooskõlastusringi korraldamiseks.
7.5 . Linnavalitsus esitab detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks vähemalt:
• Päästeamet (planeering käsitleb tuleohutusnõudeid)
• Politsei-ja Piirivalveamet (kui planeeringuala asub Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini)
• Terviseamet (planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi)
• Maa-ja Ruumiamet (planeeringu menetlus ja planeeringu heakskiit)
• Transpordiamet (planeeringuala juures on lennuväli, külgneb riigiteega sh Tallinn–Narva maantee laiendus)
• Keskkonnaamet (KSH eelhinnang)
• Eesti Geoloogiateenistus (ressurss)
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeerium (riigikaitse)
• Viru Elektrivõrgud OÜ (elektripaigaldised maa-alal)
• naaberkinnistute omanikud;
• tehnovõrkude valdajad;
• muud huvitatud isikud ja asutused, kui planeeringu koostamise käigus ilmneb vajadus
kooskõlastusringil laekunud arvamuste ja märkuste põhjal teha planeeringulahenduses muudatused vastavalt Linnavalitsuse juhistele ja esitada planeeringumaterjalid uuesti. Vajadusel esitab Linnavalitsus planeeringu uuesti kooskõlastamiseks.
7.6 Eeldatav ajakava:
Detailplaneering koostatakse kolme aasta jooksul (36 kuud):
Detailplaneeringu eskiisi koostamine ca 10 kuud
Detailplaneeringu põhilahenduse koostamine ca 5 kuud
Detailplaneeringu kooskõlastamine ca 5 kuud
Detailplaneeringu vastu võtmine ca 4 kuud
Detailplaneeringu avalikustamine ca 8 kuud
Detailplaneeringu kehtestamine ca 4 kuud
Täpne ajakava lepitakse planeerijaga kokku vastavas lepingus.
7.7 Pärast detailplaneeringu lõplikku kooskõlastamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele detailplaneeringu materjalid koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes digitaalselt, mille põhjal Linnavalitsus teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ja linna ruumilise arengu eesmärkidele ning suunab planeeringu avalikustamisele.
7.8 Avalik väljapanek: arendaja ja/või arendaja esindaja ja planeerija osalevad avalikul arutelul (kui selle läbiviimine on seaduse kohaselt nõutud).
7.9 Vajadusel (seaduse nõuete alusel) toimub planeeringu heakskiit Maa-ja Ruumiameti poolt.
7.10 Peale seadusjärgse menetluskorra läbimist ja võimalike muudatuste sisseviimist esitada detailplaneering lõplikul kujul Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kehtestamiseks (planeeringu kehtestaja Narva-Jõesuu Linnavolikogu) digitaalselt (tekstifailid .doc ja .pdf formaadis, joonised .dwg ja .pdf formaadis). Planeeringu kehtestamisel esitada planeeringu tervikmaterjalid e:posti teel ja täiendavalt kahes eksemplaris digitaalselt nt. mälupulgal ning kahes eksemplaris paberkandjal.
7.11 Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud kronoloogilises järjekorras.
7.12 Materjalid esitada ka e:ehituse platvormi edastamiseks ettevalmistatud kujul.

8. Eritingimused (täiendatakse jooksvalt)


Koostas: Olga Rudomina, Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Lisa 2
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ...
nr ...








Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Ida-Viru Maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla








Koostaja: Olga Rudomina
Narva-Jõesuu Linnavalitsuse planeeringuspetsialist
[email protected]


















august 2026
Sisukord

Sissejuhatus 3
Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 4
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus lähtuvalt õigusaktidest 5
Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele 6
Olemasolev olukord ja mõjutava keskkonna kirjeldus 9
Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 11
Kokkuvõte 15




Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Härmamäe maa-ala Soldina külas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise eskiisi alusel.

Planeeringuala asukoha ja keskkonnatingimuste kirjeldamisel on kasutatud avalikult kättesaadavaid andmeid erinevatest andmebaasidest (Keskkonnaregister, Maa-ameti kaardirakendused).


Joonis 1. Detailplaneeringu eskiis

Eelhinnangu koostamise ajal ei ole detailplaneeringut veel algatatud, seetõttu lähtutakse hetkel teadaolevast kavandatava tegevuse informatsioonist ning vajaduse korral esitatakse tingimused arendustegevuse edasisteks etappideks.

Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas (Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11).

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest.

KSH eelhinnangu eesmärk on selgitada välja KSH algatamise vajadus või selle puudumine. Töö käigus hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid ning vajaduse korral kavandatakse leevendusmeetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks ning määratakse täiendavate uuringute vajadus.

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu ala asub Narva-Jõesuu linnas Soldina külas. DP alast lääne pool asub Narva lennuväli. DP alast põhja pool, Tallinn-Narva maanteest üle tee leidub mitmeid arenevaid Olgina aleviku arenduspiirkondi.

Detailplaneeringu ala hõlmab Härmamäe kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0021), Andre kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0487), Härmamäe alajaam kinnistut (kinnistu tunnus 85101:003:0179) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks 13148 Narva-Arumäe tee T1 (85101:003:0254) ja vajadusel Härmamäe tee (85101:003:1031). Planeeritava ala suurus on u 14,5 ha. Detailplaneeringu ala piiridega on võimalik tutvuda korralduse lisas 1. lähteülesanne. Kavandatav planeeringuala Härmamäe kinnistul oli varem osaliselt hoonestatud. Kinnistul kasvavad üksikud puud. Andre kinnistu maa-ameti kaardirakenduse andmetel on elamumaa 100% ning hoonestatud. Härmamäe alajaama kinnistul on olemas alajaam (Germansbergi alajaam nr.67).

Detailplaneeringu eesmärk on Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Härmamäe kinnistu jagamine kruntideks ning ehitusõiguse määramine väikeelamumaa kruntidele üksik- ja/või paariselamute rajamiseks. Samuti on eesmärk määrata haljastuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsuteede lahendus. Detailplaneeringu eesmärgid võivad planeeringu koostamise käigus täpsustuda.

Planeeringuga kavandatakse:
ligikaudu 23 elamumaa krunti;
ligikaudu 1 transpordimaa krunt;
ligikaudu 1 üldkasutatava maa krunt;
ligikaudu 1 veekogude teenindusmaa krunt;
ligikaudu kuni 120 elaniku;
küte lokaalne;
siseteede, juurdepääsude ja tehnovõrkude rajamine;
lokaalne veevarustus ja reoveekäitlus;
sademevee immutamine planeeringualal.

Detailplaneeringuga lahendatakse peamiselt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11, 12, 17, 21 ja 22 nimetatud ülesanded. Planeeringu koostamise käigus ilmnevate asjaolude tõttu võib lahendatavate ülesannete loetelu täpsustuda või muutuda.


Üldine asukohaskeem nr 1.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 33 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb KSH algatada, kui detailplaneeringu alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Detailplaneeringuga sellist tegevust ei kavandata.

Mõju Natura 2000 võrgustiku alale:

KeHJS § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb KSH algatada, kui detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse puhul ei ole objektiivse teabe põhjal võimalik välistada olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille mõju ulatuks Natura 2000 aladele.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb Natura 2000 alasid mõjutava detailplaneeringu puhul anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Muu mõju ja seisukoht KSH eelhinnangu vajalikkuse üle:

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detailplaneeringuga seotud asjakohastest strateegilistest dokumentidest.

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278) kohaselt jääb haajaasustuse alale. Detailplaneeringu ala ei jää rohelisse võrgustikku. Detailplaneering vastab maakonnaplaneeringule.

Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2030 kohaselt on Narva-Jõesuu on populaarne elamise ja puhkamise sihtkoht. Linnas toetakse elamisväärsust soodustavaid meetmeid (uusarendused, paremad teenused, parem keskkond). Käesolev detailplaneering vastab Narva-Jõesuu linna arengukavale kuni 2030.

Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11. Narva-Jõesuu linnavalitsus analüüsis laekunud taotlust kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu seisukohalt. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt paikneb kinnistu Olgina arengupiirkonnas ning on kinnistu maakasutuse juhtotstarve perspektiivne ärimaa. Esitatud 04.08.2026 eskiislahenduse järgi kavandatakse planeeringualale valdavalt elamumaa kasutus (88% planeeringualast). Sellisel juhul ei ole tegemist üksnes ärimaa juhtotstarbe täpsustamise või kõrvalotstarbe määramisega, vaid sisuliselt kehtivas üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Planeerimisseaduse § 74 lõike 5 kohaselt üldplaneering on detailplaneeringu koostamise alus.

Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas.



Joonis 2. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 3. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus kehtivas üldplaneeringus (roheline võrgustik)

Vastavus koostamisel olevale uuele üldplaneeringule (vastu võetud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.2025 otsusega nr 11). Koostamisel olev uus Narva-Jõesuu linna üldplaneering näeb planeeringualale ette väikeelamumaa juhtotstarbe ning krundi minimaalsuuruse 5000 m². Planeeringuala paikneb hajaasustusalal ega asu rohevõrgustiku alal.

Detailplaneering vastab koostamisel olevale uuele üldplaneeringule.


Joonis 4. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostalisel olevas üldplaneeringus (maakasutus)


Joonis 5. Detailplaneeringu ala ja lähiümbrus uues koostamisel olevas üldplaneeringus (roheline võrgustik)

DETAILPLANEERINGUD LÄHIALAL

Härmamäe maa-ala juures on menetluses Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneering (algatatud 27.08.2024 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr 414).

Härmamäe maa-ala juures on kehtestatud Narva-Jõesuu linnas, Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine elamu ja selle abihoonete ehitamiseks, tehnovõrkudega varustamise kavandamine.

Olemasolev olukord ja mõjutava keskkonna kirjeldus


Joonis 6. Vaade detailplaneeringu alale 13148 Narva-Arumäe tee T1 katastriüksusest


Joonis 7. Vaade detailplaneeringu alale 13148 Narva-Arumäe tee T1 katastriüksusest


Joonis 8. Planeeringuala ja lähiümbruse kitsendused


Joonis 9. Planeeringuala põllumassiivid.

Planeeringuala asub Narva-Jõesuu linna Soldina külas. Ala ei ole väga eristuvaid pinnavorme, kasvavad üksikud puud.

Pinnakattes levivad peamiselt õhuke paepealne muld ja gleistunud õhuke paepealne muld.

Ala ei ole kaetud maaparandussüsteemidega, kuid seal asuvad hetkel PRIA-s registreeritud kasutusel olevad põllumassiivid.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel jääb vaadeldav ala kaitsmata põhjaveega piirkonda. Planeeringualal esineb Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum ja Ordoviitsiumi–Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas.

Detailplaneeringu ala ei kattu looduskaitsealuste objektidega. Planeeringualast ligikaudu 430 m kaugusel asub kaitstav looduse üksikobjekt KLO4000967 „Suur rändrahn (Olgino rändrahn)”. Muud objektid 1 km raadiuses planeeringualast puuduvad.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid planeeringualal ega selle mõjualas ei esine. Lähim Natura 2000 ala jääb enam kui 3 km kaugusele – Struuga loodusala (EE0070128).

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel maa-alal on märgitud pärandkultuuri objektid: Hermamäe mõis (registreerimisnumber 851:MTH:002) ja Olgina (Soldino. Härmamäe) raadiotehniline väeosa (registreerimisnumber 514:OKU:003). Käesoleval ajal maa-alal ehitised puuduvad.

Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.

Kavandatava tegevuse realiseerimisel ala maastik muutub võrreldes olemasoleva olukorraga. Detailplaneeringu realiseerimine eeldab uute hoonete ning nende teenindava infrastruktuuri väljaehitamist. Ei saa välistada, et taimestik osaliselt hävineb seoses pinnasetöödega.

Lisaks kaasnevad ehitamise perioodil lühiajalised (ajutiseiseloomuga) mõjud kuid ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega. Tavapärane ehitusjäätmete teke on üldiselt iseloomulik tsiviilehitustegevusele. Üldine ehitusaegne töökorraldus ja jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt heale ehitustavale ja vastavuses kehtivate normidega.

Kasutusaegne mõju energia (elekter, soojus, veevarustus) ei oma tegevuse iseloomu tõttu olulist negatiivset mõju.

Liikluse mõju võib piirkonnas ala suurenevakasutusintensiivsuse tõttu veidi suureneda aga suurenemine ei ole märkimisväärne.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga.

Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja -liikidele
Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustikule kuna kavandatav tegevus ei ulatu planeeringualast oluliselt kaugemale. Lähim Natura 2000 ala, Struuga loodusala (RAH0000602), jääb planeeringualast u 3 km kaugusele ja kattub Narva jõega. Narva jõgi on selles piirkonnas inventeeritud Natura elupaigatüübina 3260 (jõed ja ojad). Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju looduskaitsealale kuna kavandatav tegevus ei ulatu planeeringualast oluliselt kaugemale.

Mõju kultuuriväärtustele
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel maa-alal on märgitud pärandkultuuri objektid: Hermamäe mõis (registreerimisnumber 851:MTH:002) ja Olgina (Soldino. Härmamäe) raadiotehniline väeosa (registreerimisnumber 514:OKU:003). Käesoleval ajal maa-alal ehitised puuduvad.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne.

Õnnetuste esinemise võimalikkus
Õnnetuste ja rikete esinemise võimalikkus on minimaalne ning mõju keskkonnale puudub. Ehitus- ja kasutusperioodil võivad esineda tavapärased ehitustehnilised riskid, liiklusõnnetused või lokaalsed avariid tehnovõrkudel. Nende riskide maandamine toimub ehitus- ja ohutusnõuete järgimise kaudu. Planeeringuga ei kaasne olulist õnnetusriski inimese tervisele ega keskkonnale.

Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele, visuaalne mõju
Planeeringu elluviimine loob võimaluse uute elamukohtade rajamiseks kuni ligikaudu 120 elanikule. Sellega kaasneb piirkonna elamufondi suurenemine ning potentsiaalne elanike arvu kasv.

Arendus toetab Narva-Jõesuu linna arengudokumentides seatud eesmärke suurendada piirkonna atraktiivsust elukohana. Positiivse mõjuna võib käsitleda kinnisvara väärtuse suurenemist ning piirkonna infrastruktuuri arengut.

Visuaalselt muutub seni osaliselt hoonestamata või vähese kasutusega ala elamupiirkonnaks. Arvestades piirkonda iseloomustavat hajaasustuslikku ning elamuarenduslikku maakasutust, sobitub kavandatav hoonestus ümbritsevasse keskkonda. Mõju on lokaalne ning ei ole oluline.

Ehitusaegne mõju
Ehitustegevuse mõju on lüliajaline. Ehitustegevuse käigus tuleb jälgida kasutatava tehnika korrasolekut ning välistada lekked. Samuti on vajalik jälgida, et ehitusmaterjalide ladustamisel ei satuks pinnasesse ja sealt kaudu põhjavette kemikaale. Mõjud on lühiajalised, pöörduvad ning piirduvad peamiselt ehitusala ja selle vahetu ümbrusega. Nõuetekohase ehituskorralduse korral ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga.

Mõju mullastikule
Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb ehitustegevusega kaasnevale alale. Olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne.

Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele
Oluline mõju kliimateguritele puudub. Kavandatav väikeelamuarendus ei oma sellist ulatust, mis võiks mõjutada piirkondlikku või kohalikku kliimat, sademete hulka või tuulerežiimi. Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega ning kavandada kliimakindlad hooned.


Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Lähtuvalt tegevuse iseloomust valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust kavandatava tegevusega ei kaasne.

Taristu rajamisega kaasnevad mõjud
Infrastruktuuri rajamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. Taristu rajamisega kaasnevad ehitusperioodil ajutised mõjud pinnasele, haljastusele, liiklusele ning lähiala elanikele. Valmimisel võimaldab taristu piirkonna funktsioneerimist ning parandab juurdepääsetavust.

Ehituskeeluvööndiga kaasnevad mõjud
Planeeritav ala ei asu ehituskeeluvööndis.

Mõju veerežiimile
Planeeringu järgi on kavandatud lokaalne veevarustus ja reoveekäitlus ning sademevee immutamine planeeringualal.

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu tuleb ehitus- ja kasutustegevuse käigus pöörata tähelepanu põhjavee kaitsele.

Ehitusperioodil võivad kaasneda ajutised mõjud pinnasele seoses kaevetööde, ehitusmasinate liikumise ja materjalide ladustamisega. Nõuetekohaste ehitustehniliste ja keskkonnakaitseliste meetmete rakendamisel on võimalik vältida pinnase ja põhjavee reostust.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole eeldada ebasoodsat mõju põhja- ja pinnaveele, kuna planeeringualal ei kavandata potentsiaalselt ohtliku tegevust, millega võiks kaasneda pinnase- või veereostus.

Joogiveele tagatakse nõuetele vastav kvaliteet vajadusel puhastusseadmete abil. Tekkiv reovesi puhastatakse nõuetekohaselt, sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju planeeritaval alal.

Planeeringuala lähiümbruses puuduvad olulised pinnaveekogud, millele kavandatav tegevus võiks otsest mõju avaldada.

Võttes arvesse arenduse mahtu ja sademevee kohapealse käitlemise põhimõtet, ei ole ette näha olulist mõju piirkonna veerežiimile. Planeeringu koostamisel tuleb tagada, et planeeringulahendus ei põhjusta naaberkinnistute üleujutamise ega liigniiskuse ohtu.

Jäätmekäitlus
Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb järkida jäätmekäitlusnõudeid ning nõuete täitmisel pole eeldada olulist keskkonnamõju. Ehitusperioodil tekivad peamiselt ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed ning pinnasejäägid. Kasutusperioodil tekivad tavapärased olmejäätmed. Jäätmete nõuetekohasel kogumisel ja üleandmisel vastavat tegevusluba omavatele ettevõtjatele ei ole ette näha olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Müra ja vibratsioon
Olulist mürahäiringut ja vibratsiooni ei kaasne. Vähesel määral ja lühiajaliselt võib avaldada mõju ehitusaegne müra.

Mõju välisõhu kvaliteedile
Ehitusperioodil võib ajutiselt suureneda tolmu ja heitgaaside sisaldus välisõhus ehitustehnika kasutamise tõttu. Mõju on lokaalne ja ajutine. Kasutusperioodil kaasneb elamupiirkonnale iseloomulik autoliiklusest tulenev vähene heitkoguste kasv. Planeeringuga ei kavandata tööstuslikke tegevusi ega muid olulisi saasteallikaid. Seetõttu ei ole oodata välisõhu kvaliteedi olulist halvenemist.

Mõju kliimale
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte-, ventilatsiooni kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Planeeringuala läheduses on menetluses Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneering ning kehtestatud Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering. Arvestades planeeringute iseloomu, asukohta ning kavandatavate tegevuste mahtu, ei ole alust eeldada olulise negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju tekkimist. Võimalikud mõjud avalduvad peamiselt liikluskoormuse suurenemise ja piirkonna järkjärgulise tiheneva asustuse kaudu, mis on hajaasustuse tüüpi elamuarenduse puhul tavapärased ning hallatavad.

Eeldatavalt olulist negatiivset kumulatiivset mõju detailplaneeringu kavandatu tegevusega ei kaasne.

Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub. Arvestades tegevuse väikest mahtu, iseloomu ja mõjuulatust, puudub tõenäosus olulise piiriülese keskkonnamõju tekkeks.

Detailplaneeringu raames tehtavad uuringud
Detailplaneeringu algatamise eelses staadiumis pole ettenähtud.

Leevendusmeetmed
Detailplaneeringu koostamisel tuleb:
• järgida heale ehitustavale vastavat töökorraldust
• tagada nõuetekohane jäätmekäitlus
• tagada nõuetekohane joogivee kvaliteet
• tagada nõuetekohane reoveekäitlus

Muud nõuded
Detailplaneeringu koostamise raames on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Täiendavate uuringute ja analüüside vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu realiseerimise korral pead arendaja tagama Narva-Jõesuu linna ja/või riigiomandis tänavate enne ehitustegevuse alustamise seisundi või parema ehk teede amortiseerumine ehitustegevuse tõttu on täielikult arendaja majanduslik vastutus ning Narva-Jõesuu Linnavalitsusele peab see olema kindlasti tagatud.

Piirkonna pinnases võib esineda kõrge radooni sisaldus, mistõttu tuleb seletuskirjas seada leevendavad meetmed, ehitustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes. Projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eluruumides.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kehtivaid seadusi ja norme.


Kokkuvõte

Kavandatava detailplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ega kultuuriväärtustele. Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne kaitsealuseid kultuurimälestisi. Kavandatav tegevus ei hõlma kõrgendatud keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi, mistõttu õnnetuste esinemise tõenäosus on väike. Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna sotsiaal-majanduslikule arengule, luues uusi elamuvõimalusi ja toetades piirkonna asustuse arengut. Visuaalne mõju on lokaalne ning kavandatav hoonestus sobitub ümbritseva asustusstruktuuriga.

Ehitusaegsed mõjud, sealhulgas müra, vibratsioon, tolm ja liikluskoormuse suurenemine, on ajutised ning piirduvad peamiselt planeeringuala lähiümbrusega. Hoonete, teede ja tehnovõrkude rajamisega kaasneb lokaalset laadi mõju mullastikule ja pinnasele, kuid mõju ei ole märkimisväärne. Planeeringuga ei kaasne olulist mõju piirkonna kliimatingimustele, sealhulgas temperatuurile, sademetele ega tuulerežiimile. Samuti ei ole ette näha olulisi valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnahäiringuid. Jäätmete käitlemine toimub kehtivate nõuete kohaselt ning oluline mõju välisõhu kvaliteedile puudub. Kavandatava tegevuse mõju on kohaliku iseloomuga ning piiriülene keskkonnamõju on välistatud. Kokkuvõttes on kõik tuvastatud mõjud väheolulised, ajutised või asjakohaste meetmetega leevendatavad.

Käesoleva eelhinnangu alusel ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 33 tähenduses.

Eelhinnangu koostaja on seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik.