Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 
 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri  
Lisa 1

Kooskõlastustabel


Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Rahandusministeerium
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) § ga 15², mille kohaselt tervisekeskuse perearstilt käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud alusel nimistu ära võtmisel peab tervisekeskus korraldama asenduse kuni kolmeks kuuks, välja arvatud juhul, kui tervisekeskus kasutab õigust saada selle nimistu asendajaks kuni ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni või tervisekeskus kasutab õigust saada selle nimistu asendajaks kuni järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on alla kuue kuu. TTKS § 15¹ lõike 1 järgi moodustavad tervisekeskuse samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenust, osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenust osutavad isikud. Nimistuga perearst võib tegutseda perearstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või perearstiabi osutava tegevusluba omava äriühingu kaudu. Seega ei ole tervisekeskus ise perearstiabi osutaja, sh ei ole tal perearstiabi andmiseks tegevusluba. Perearst võib tegutseda kaubanduskeskuses või mujal universaalsel pinnal, ka osad KOV-id loovad ja haldavad tervisekeskusi kui füüsilisi keskkondi ja meditsiinitaristut ise, mille sees tegutsevad n.ö rentnikena üks või mitu perearstiabi osutavat äriühingut, kellel on tegevusluba ja omavad ise lepingut Tervisekassaga. Seletuskirjast ei selgu, kust tuleb tervisekeskuse õigus saada nimistu asendajaks või kas siin ongi mõeldud selline õigus kehtestada. Perearstilt nimistu ära võtmisel TTKS § 37 alusel on tagajärjed sätestatud §-s 37 ja 38 lõikes 1, mille kohaselt korraldab Tervisekassa sellisel juhul perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseni, neid sätteid eelnõuga ei muudeta.
Eelnevast tulenevalt on õigem siduda see õigus mitte tervisekeskuse kui korraldusliku üksuse, vaid tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutamise tegevusluba omava isiku ehk tervishoiuteenuse osutajaga. (Ka TTKS 57 lg 3³ p 1 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada nimistu alusel perearstiabi osutav äriühing Tervisekassa otsuse alusel tervisekeskuses.) Lisaks, kuna ravikindlustuse seaduse järgi sõlmib Tervisekassa ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutava isikuga, palume täpsustada, mis sellisel juhul saab ravi rahastamise lepingust. Ehk isegi juhul, kui tervisekeskus hakkab ise asendust ainult korraldama, siis tähendab see, et ta hakkab täitma Tervisekassa ülesannet ning sisuliselt otsustab Tervisekassa asemel selle üle, kes saab ravi rahastamise lepingu. Isegi kui asendajaks määratakse tegevusluba omav perearst, mitte tervisekeskus, siis probleem on sama – kui tervisekeskuses tegutseb mitmeid perearste mitme erineva äriühingu all, siis sellise seaduse muudatusega peavad perearstid omavahel kuidagi välja selgitama, et kes nimistu asendajaks saab.
Arvestatud, eelnõu sätet muudetud ning lisatud juurde täiendus „tervisekeskuses tegutsev perearstiabi osutaja“.

Perearstiabiteenuse osutamise tegevusluba väljastatakse tervishoiuteenuse osutajale, kes võib tegutseda füüsilisest isikust ettevõtja või äriühinguna. Tervisekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu füüsilisest isikust ettevõtjaga või äriühinguga. Tervisekeskuse loomise eeldused on määratud seadusandluse tasandil ja detailid ravi rahastamise lepingu alusel.
Arvestades, et lähiaastatel suureneb vajadus leida nimistutele uusi perearste, siis Tervisekassa koormus tõuseb seoses nimistutele uute perearstide leidmisega ja asenduste korraldamisel, siis on ennetavalt üks meede kohustada tervisekeskuses tegutsevat perearstiabi osutajat korraldama asenduse kolm kuud ja vajadusel kuni ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni. Vastava äriühinguga, on kas juba Tervisekassal sõlmitud ravi rahastamise leping, või tuleb ravi rahastamise lepingut muuta.
Juba kehtiva seadusandluse alusel on Tervisekassal õigus määrata asendajaks äriühing ja selle raames otsustavad perearstid, kes asendusteenust osutab.
Eelnõu rakendamine toob Tervisekassale kaasa kulu, mille prognoosi ei ole eelnõu seletuskirjas esitatud. Samas on teada, et olemasoleva rahastuse raames on võimalik mingeid meetmeid rakendada. Palume tuua välja olemasolev rahastus ja info nende meetmete kohta, mida on selle rahastusega planeeritud ette võtta ja prognoosida vähemalt eelarvemõju suurusjärk. Lisaks palume selgitada, kuidas on võimalik Tervisekassale tema pingelises eelarvelises olukorras veel uusi kulusid ette näha.
Arvestatud.
Eelnõu rakendamisel lähtutakse eelkõige Tervisekassa perearstiabi eelarvest. 2026. aastal on perearstiabi eelarve ligikaudu 296 miljonit eurot. Sellest 1,832 miljonit eurot on kavandatud kaugusetasudeks, mis on loodud eraldi motivatsioonimehhanismina maapiirkondades perearstiabi osutamise toetamiseks. Ka lähiaastate eelarve kavandamisel on kaugusetasudeks ette nähtud samas suurusjärgus rahastus1.
Tervisekassa on oma eelarve seletuskirjas ise välja toonud vajaduse muuta perearstiabi osutamise korraldust2. See hõlmab näiteks pereõdede rolli suurendamist, kaugvastuvõttude laiemat kasutamist ning üldarstide suuremat kaasamist perearstiabi osutamisse. Need on näited meetmetest, mida võib olla vajalik rakendada piirkondades, kus tavapärane perearstiabi korraldus ei taga teenuse kättesaadavust või toimepidevust. Selliste meetmete rakendamine eeldab nende eelnevat katsetamist ja hindamist ning selleks peab õigusloome looma vajalikud volitused. Lisaks on oluline võimaldada meetmete rakendamine kriisiolukordades perearstiabi toimepidevuse tagamiseks.
Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tugev esmatasandi tervishoid on üks kulutõhusamaid viise inimeste terviseprobleemide varaseks lahendamiseks ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Näiteks leidsid Starfield ja Shi süstemaatilise kirjanduse ülevaates, et püsiva perearstiabi osutaja olemasolu on seotud paremate tervisetulemite, väiksemate tervishoiukulude ning tervisealase ebavõrdsuse vähenemisega3. Samuti näitas Gibsoni, Segali ja McDermotti koostatud süstemaatiline kirjanduse ülevaade, et parem esmatasandi tervishoiu kättesaadavus ja kvaliteet on seotud väiksema krooniliste haigustega seotud välditava haiglaravi vajadusega, mis võimaldab tervishoiuressursse tõhusamalt kasutada4.
Ka Eestis koostöös Maailmapangaga läbiviidud randomiseeritud kontrolluuring näitas, et esmatasandi tervishoius on võimalik kulutõhusalt parandada mitme kroonilise haigusega patsientide ravi. Riskipõhise ravijuhtimise käigus koostati koostöös patsiendiga individuaalne raviplaan ning jälgiti regulaarselt patsiendi terviseseisundit. Uuringu tulemused näitasid, et sekkumisrühmas vähenes haiglaravi kasutamine ligikaudu 8% ning madalama riskiga patsientide seas vähenes suremus ligikaudu 20% võrreldes kontrollrühmaga.5
OSKA uuringu tööjõuprognoosi kohaselt ei kata peremeditsiini residentuuri lõpetajate arv lähikümnendil vanuse tõttu lahkuvate perearstide asendusvajadust. Selle tulemusena väheneb perearstide arv järgmise kümne aasta jooksul hinnanguliselt ligikaudu 20%, mis eeldab uute teenuseosutamise mudelite ja meeskonnapõhise töökorralduse laiemat rakendamist6

Seega on eelnõuga kavandatavad muudatused vajalikud, et tagada inimestele perearstiabi kättesaadavus ka olukorras, kus tööjõupuudus süveneb, ning toetada perearstiabisüsteemi toimepidevust ja jätkusuutlikkust.



Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Tervisekassa
Tervisekassa ei toeta seaduse tasandil 1600 patsiendi piiri sidumist perearsti keeldumisõigusega. Tervisekassa lähtub nimistute haldamisel vastavast põhimõttest juba täna ning tööjõupuudusest tingituna on selliste olukordade arv, kus sama teeninduspiirkonna sees on võimalik patsienti väiksema nimistuga perearsti juurde suunata, piiratud. Seetõttu ei pea Tervisekassa põhjendatuks sätestada seaduses detailselt töökorralduslikku põhimõtet, mille rakendusala on piiratud ja mõju perearstiabi kättesaadavusele ning töökoormusele vähene. Tänasel päeval on Eestis keskmine nimistu suurus juba 1705 inimest. Tartumaal 1875 inimest. Paljudes Eesti piirkondades ei pruugi alla 1600 nimistut üldse olemas olla. Eestis on väga vähe väikseid nimistuid. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita, mida Tervisekassa sellisel juhul teeb, milliseid meetmeid on sellisel juhul võimalik rakendada, kui piirkonnas alla 1600 inimese suurust nimistut ei olegi. Tervisekassa vajab TTKS § 8 lõike 43 juurde sõnaselget erandliku toimimise õiguslikku alust juhuks, kui alla 1600 nimistut piirkonnas pole. Eelnev tähendab, et väikseid nimistuid on väga vähe ning seetõttu ei ole eelnõuga kavandatava puhul tegemist lahendusega, mis mõjutaks suuremat osa perearstiabi süsteemist. Ülekoormuse peamised põhjused on seotud perearstide puuduse, piirkondlike tööjõuprobleemide, asenduste keerukuse ning kasvava teenusevajadusega. Kavandatav muudatus ei suurenda perearstide ega teiste tervishoiutöötajate arvu, mistõttu ei paranda see süsteemi tegelikku võimekust patsiente teenindada. Ühtlasi ei anna eelnõu ega seletuskiri selgust, kas ja kuidas suhestuvad omavahel uued TTKS-i § 8 lg-d 33 ja 43 ning TTKS §-i 11 lõike 12. Hetkel jääb selgusetuks, kas perearst võib keelduda isiku registreerumisest eelnõuga loodava TTKS §-i 11 lõike 12 alusel kehtestatavates riski- ja kriisipiirkondades. Tervisekassa jääb enda varasema seisukoha juurde, et nimistu suuruse puhul – ja käesoleva eelnõu puhul ka nimistu optimaalse piirsuuruse, mil perearstil on keeldumise õigus – peab mõju hindama arvestades piirkondlikke erisusi. Väiksemate nimistute (ja optimaalse piirsuuruse) hoidmine on realistlik suuremates keskustes, kus on piisav elanikkond ja paindlikum töökorraldus, kuid paljudes maapiirkondades see võimalus puudub. Lisaks ei ole mitmes piirkonnas uute nimistute loomine realistlik, kuna pole piisavalt elanikke ega arste. Sellises piirkonnas ei oleks perearsti keeldumine 1600 inimesega nimistu puhul mõistlik – isegi kui perearstil ei olnud õigus keelduda ja Tervisekassa määrab inimese ikkagi antud perearsti nimistusse, tekitab see inimesele arstiabi kättesaadavuse tagamisel olulise ajalise lõhe. Eelnõuga saavutatav eesmärk vajab täiendavat analüüsi, mis võtaks arvesse erinevate võimalike meetmete mõju piirkondlikule tasakaalule ja teenuse kättesaadavusele ning võimaldaks luua efektiivsemad meetmed. Eelnõu sõnastuse kohaselt võib perearst keelduda, kui sel hetkel „on võimalik registreeruda alla 1600 inimesega nimistusse". Tervisekassa märgib, et tegemist on hetkeseisu küsimusega, samas nimistu suurus muutub pidevalt. Tervisekassa hinnangul ei vaja selline töökorralduslik põhimõte seaduse tasandil reguleerimist. Tegemist on operatiivse rakenduspraktikaga, mis peaks jääma paindlikult kujundatavaks määruse, metoodika või avaliku tööjuhendi tasemel. See võimaldaks vajadusel arvestada muutuvate olude, piirkondlike eripärade ning perearstiabi korralduse arengutega ilma seadust muutmata. Seletuskiri ei selgita kes ja kuidas fikseerib antud ajahetke nimistute suuruse ning hindab tagantjärele, kas perearst keeldus isiku nimistusse registreerumisest õiguspäraselt. Seletuskiri jätab lahtiseks kogu järelevalve küsimuse ning ei puuduta kuidagi Terviseameti järelevalverolli. Tervisekassa palub eelnõud ja seletuskirja täiendada regulatsiooni ja selgitustega järelevalve meetmete ja korralduse küsimuste osas. Lisaks märgime, et eelnõu annab perearstile keeldumiseks õiguse, mitte kohustuse. See tähendab, et üle 1600 nimistuga perearst võib ühe soovija vastu võtta ja teisest keelduda – mõlemal juhul seaduslikult, sest nimistu suurus on sama. Eelnõu võib tekitada olukorra, kus keeldumisõigust kasutatakse selektiivselt. Kuna kõigi soovijate suhtes ei ole võimalik keeldumisõigust ühetaoliselt rakendada, tekib risk, et otsus sõltub konkreetse patsiendi asjaoludest või perearsti subjektiivsest hinnangust. See võib tekitada vaidlusi ning suurendada ebavõrdse kohtlemise tajumist patsientide seas. Lisaks võib seaduses sätestatud jäik kriteerium piirata Tervisekassa võimalusi teha patsiendi huvidest ja teenuse kvaliteedist lähtuvaid kaalutlusotsuseid. Praktikas võib esineda olukordi, kus väiksema suurusega nimistu ei ole patsiendi jaoks kõige sobivam lahendus, näiteks juhul kui nimistu jätkusuutlikkus on küsimärgi all, teenuse kvaliteedis esineb probleeme või on teada vajadus nimistu ümberkorraldamiseks. Sellisel juhul võib seadusest tulenev kohustus suunata patsient eelkõige alla 1600 isikuga nimistusse olla vastuolus Tervisekassa eesmärgiga tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik perearstiabi.
Selgitame.
Eelnõu vastava punkti eesmärk ei ole lahendada perearstide puudust ega kõiki perearstiabi kättesaadavuse probleeme. Muudatus puudutab kitsalt nimistute tasakaalustamist olukorras, kus samas teeninduspiirkonnas on võimalik suunata patsient väiksema koormusega nimistusse. Tegemist on ühe meetmega mitmest.

1.Perearsti keeldumine
Perearstil on õigus keelduda sellisel juhul, kui teeninduspiirkonnas on väiksem nimistu kui 1600. Näeme teatud piirkondades rahvaarvu suurenemist ja teistes piirkondades vähenemist. Just kasvava elanikkonnaga piirkonnad vajavad enam regulatsiooni nimistute suuruse tasakaalustamiseks.
Perearsti õigus keelduda on ennetav meede, mille eesmärk on vältida olukorda, kus suure isikute arvuga nimistud kasvavad veelgi, kuigi samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema suurusega nimistusse. Sellega toetatakse nimistute tasakaalustatud kujunemist ja kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust.
Oluline on, et kvaliteetne perearstiabi oleks tagatud kõikidele patsientidele.
Võimalike kvaliteediprobleemidega peab õigeaegselt tegelema, et ei tekiks olukorda, et vastavas nimistus olevad patsiendid saaksid ebakvaliteetset perearstiabi. Seetõttu on koostöös Tervisekassa ja Terviseametiga valmimas vastavushindamise süsteem, mis aitab andmepõhiselt ja ennetavalt sekkuda võimalikesse probleemkohtadesse.
Nõustume, et ülekoormuse põhjuseid on lisaks nimistute tasakaalustamise probleemidele veel ja need vajavad erilahendusi. Seetõttu on plaanis luua eraldi riski- ja kriisipiirkondade meetmete pakett, läbi rääkida asenduste süsteem. Sotsiaalministeeriumil on valmimas ka tervishoiu tööjõu tegevuskava, milles nähakse ette meetmeid laiemalt tervishoiussüsteemi toimimiseks tööjõu seisukohast.

2.Nimistusse määramine
Tervisekassa on perearstiabi rahastamise lepingus sätestanud järgmist:
Tervisekassa nõustab isikuid perearsti leidmisel ning perearstita isikute määramisel, lähtudes nimistu suurusest kuni 1600 isikut, eeldusel, et vastavas piirkonnas on sellise suurusega nimistuid. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse perearstiabi kättesaadavuse ja nimistute tasakaalustatud koormuse tagamiseks.
Tervisekassa kohaldab sama põhimõtet juba kehtiva perearstiabi rahastamise lepingu alusel. Seega on Tervisekassa ise pidanud kuni 1600 inimesega nimistute eelistamist sobivaks vahendiks nimistute tasakaalustatud koormuse ja perearstiabi kättesaadavuse tagamisel. Eelnõu lähtub samast põhimõttest ning annab sellele seadusest tuleneva õigusliku aluse perearsti keeldumisõiguse regulatsioonis.
Täiendame selguse huvides eelnõus olevat punkti alljärgnevalt „(43) Tervisekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse, lähtudes nimistu suurusest kuni 1600 isikut, eeldusel et samas teeninduspiirkonnas on sellise suurusega nimistuid, ning teeb selle isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“

Eelnõu ei kohusta Tervisekassat looma uusi nimistuid ega muuda nimistute haldamise põhimõtteid. Tervisekassale jääb jätkuvalt kaalutlusõigus otsustada nimistute avamise, ümberkorraldamise ja muude töökorralduslike meetmete üle.
Ka kehtivas õigusloomes on perearstil õigus keelduda nimistusse registreerimisest. Täpsemalt reguleerib nimistusse registreerimise arvestust sotsiaalministri määrus nr 47
„Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“.7
Seaduses ei ole otstarbekas reguleerida järelevalve metoodikat. Nii nagu teistegi tervishoiuvaldkonna nõuete täitmise kontrollimisel, kujundab järelevalve praktilise metoodika pädev asutus oma töökorralduslikes juhendites.

3. Muud küsimused
TTKS § 11 lõige 12 sätestab erimeetmed perearstiabi tagamiseks riski- ja kriisipiirkondades. TTKS-i § 8 lg-d 33 ja 43 reguleerivad tavaolukorda.
Nõustume, et erilahendused riski- ja kriisipiirkondades on vajalikud. Planeerime meetmed koostöös Tervisekassaga välja töötada.

Tervisekassa jääb enda varasema seisukoha juurde, et selle asemel, et kehtestada uusi norme, tuleks keskenduda olemasoleva regulatsiooni järjepidevale ja selgemale rakendamisele. Jätkuval on lahtine, kas on aktsepteeritav olukord, kus üks perearst täidab ajutiselt mitme nimistu asendaja rolli. Asendusteenuse detailsem korraldus võiks jääda Tervisekassa tööjuhendi tasandile, kuid peab olema avalik ja kõigile osapooltele üheselt arusaadav. Lisaks tuleb sätestada taristu nõuded, mis seovad asendusteenuse osutamise konkreetse ja püsiva tegevuskohaga.
Selgitame
Peame oluliseks, et ka juhul, kui nimistut teenindatakse ajutiselt perearstiabi osutava äriühingu kaudu, oleks tagatud perearsti sisuline osalus ja professionaalne tugi teenuse osutamisel. See on üks olulisi eeldusi kvaliteetse ja järjepideva perearstiabi tagamiseks.
Nõustume, et asendussüsteemi terviklik korraldus, sealhulgas asendamise tingimused ja taristuga seotud nõuded, vajab edasist arutelu koostöös Tervisekassa ja erialaühendustega. Vastavad arutelud on plaanis ja nende korraldamine on ka varasemalt Tervisekassaga kokku lepitud.
Perearsti asendamise vastutusahel
Eelnõuga sätestati perearsti kohustus teavitada tervisekeskust lahkumisest ette 6 kuud. Nendime, et VTK s esitatud mõte panna perearstile eelneva asenduskokkuleppe kohustus on kadunud. Selle asemel on eelnõuga loodud asenduste korraldamise kohustuse ahel: tervisekeskus (kuni 3 kuud, § 15²) ning seejärel Tervisekassa (§ 57 lg 3). Kahjuks katab antud ahel ainult TTKS § 37 alusel nimistu äravõtmise juhud. Tervisekassa rõhutab, et käesoleval hetkel on praktikas põhiline muude lühiajaliste erakorraliste asenduste vastutusahel ja Terviseameti roll nendes. See on jäänud eelnõuga reguleerimata. Palume täiendada eelnõud ja seletuskirja järgmisega: a) lühiajaliste erakorraliste asenduste selge vastutusahel ning Terviseameti ja Tervisekassa rollid selles, b) haigla kaasamise võimalus, c) kohustuslik lahendus asendusest keeldumise puhuks väljaspool tervisekeskusi (üksik- ja grupipraksiste nimistutel selge vastutusahel) d) meetmete või selgitustega, kuidas toimida, kui tervisekeskus ei suuda 3 kuu jooksul asendust leida.
Selgitame.
Eelnõuga seotud kohustus teavitada tervisekeskust lahkumisest ette kuus kuud ei ole otseselt seotud asendussüsteemi loomisega, vaid teavituse kaudu teenuseosutaja jätkusuutlikkuse toetamisega, mis on kõigi osapoolte huvides.
Täpsustame, et TTKS § 37 katab ka olukordi, kus perearstilt võetakse nimistu ära, sh ise nimistust loobub. Tegemist on täiendava võimalusega, mille kõrval jäävad kehtima ka praegused asenduskohustused, sh lühiajalise asendamise kohustus.
Vastutusahel toimib sama põhimõtte alusel nagu olukord, kui teenuse osutamisega on probleeme või seda ei osutata.
Asenduste korralduse arutelu väljaspool terviskeskuses jätkub ja varasema kokkuleppe alusel tervisekassaga teise eelnõu raames.
Kui tervisekeskuses kolme kuu jooksul asendust ei leita ning tervisekeskusega seotud perearstiabi osutaja ei soovi asendamist jätkata, rakendub tavapärane nimistu arstita jäämise regulatsioon. Võrreldes praeguse olukorraga saab Tervisekassa tervisekeskuste nimistute puhul vähemalt 3 kuud lisaaega, mille jooksul on olemas osapool, kellel on kohustus asendamine korraldada.
Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused
Tervisekassa toetab ideed kehtestada määrus riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste, võimalike rakendatavate meetmete ning meetmete määramise tingimuste kohta. Tervisekassa hinnangul võiks kaaluda vastava volitusnormi asukohaks TTKS-s § 11. Perearstiabi rahastamine asemel § 9. Perearsti teeninduspiirkond. Ka § 111 sobiks paremini §-i 9. Tervisekassa märgib, et riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste, võimalike rakendatavate meetmete ning meetmete määramise tingimuste osas peab säilima süsteemi lihtsus ja paindlikkus, vältima peab täiendavat suurt halduskoormust, muidu ei täida kavandatav reform kriisiolukorra lahendamise eesmärki. Eelnõu seletuskiri räägib, et halduskoormus ametnikele väheneb. Tervisekassa on seisukohal, et riski- ja kriisipiirkonna teemal tegelikult Tervisekassa ametnike koormus kasvab. Tervisekassa saab küll suuremad volitused, aga lähtudes keerulistest prognoosidest siis nõuab Tervisekassa töötajatelt olulist tööd, et analüüsida, koondada korralik sisend Tervisekassa nõukogule riski- ja kriisipiirkonna määramiseks ning tagada läbipaistvus. Ja muidugi vaide ja maine riskid, st kas oleme oma volitusi põhjendatult kasutanud.
Arvestatud, perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade paragrahvi muudetud (senise §11 asemel eraldi § 92)
Mõjuanalüüsi täpsustatud lähtuvalt Tervisekassa seisukohast.


Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse roll hooldekodude ja erihoolekandeteenuse saajate teenindamisel Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu üheselt, mida mõeldakse laiendatud ülesannetega tervisekeskuse ülesande all „teenindab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ning erihoolekandeteenuse saajaid“. Seletuskiri ei ava, kas tegemist on kohustusega võtta vastava piirkonna hooldekodude elanikud nimistusse, korraldada nende perearstiabi osutamine senise nimistupõhise korralduse kõrval või rakendada mõnda muud teenuse osutamise mudelit. Tervisekassa hinnangul vajab regulatsioon täpsustamist, et oleks selge, kuidas suhestub kavandatav lahendus kehtiva nimistupõhise perearstiabi korraldusega ning kuidas toimub antud küsimuse rahastus.
Selgitame.
Rahvastik vananeb ning sellest tulenevalt suureneb vajadus üldhooldusteenuste järele ja see asjaolu seab ootused ka perearstiabisüsteemile. Seetõttu pidasime vajalikuks kaaluda õigusliku raamistiku paindlikumaks muutmist, et tulevikus oleks võimalik paremini vastata inimeste vajadustele.
Nõustume Tervisekassa märkusega, et kavandatud ülesanne vajab põhjalikumat eeltööd ning selgemat analüüsi võimalike teenuse osutamise mudelite ja rahastamise osas. Seetõttu eemaldame eelnõust laiendatud ülesannetega tervisekeskuse vastava ülesande ning käsitleme võimalikke teenuse osutamise mudeleid ja rahastust edasistes aruteludes.
Muud küsimused Tervisekassa märgib, et antud eelnõu raames on kavas muuta mh ka sotsiaalministri 24.03.2026 määrust nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“. Tervisekassa esitas Sotsiaalministeeriumile 09.07.2026 selgitustaotluse nr 3-23/3594 seoses perearsti isikliku nimistu kontaktvastuvõttude tegemise ja perearsti asendamise küsimustega. Palume võimalusel selgitustaotluses nimetatud praktikas esinev selgusetus lahendada antud eelnõu raames.
Selgitame.
Tervisekassa selgitustaotlusele on vastatud (meie 23.07.2026 nr 5.2-2/1763-2).
Käesoleva eelnõu vaates ei ole vajalik kontaktvastuvõttude ja asendamise teemat Tervisekassa küsimuste kontekstis avada.
Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Justiits- ja Digiministeerium
Eelnõu § 1 p-d 3 ja 4 – eelnõuga kavandatakse muudatused TTKS § 8 lõike 48 punktis 3, kust eemaldatakse nõue Terviseametil avaldada oma veebilehel info pereõe iseseisva vastuvõtu aegadest ja kontaktandmetest, ning § 8 lõike 49 punktis 2, kust eemaldatakse nõue perearstiabi osutamise tegevusloa omajal esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu info pereõe iseseisva vastuvõtu aegadest ja kontaktandmetest. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses. Kuivõrd nimetatud sätete teistes punktides on seatud kohustuseks avaldada või edastada ka perearsti või pereõe nimed, siis isegi juhul, kui pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed edaspidi töödeldavate andmete juurest eemaldatakse, puudutab eelnõu siiski ka isikuandmete töötlemist IKÜM i mõttes. IKÜM-i kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta (vt IKÜM art 4 p 1). Iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed konkreetse pereõe kohta on määratletav kui igasugune teave tuvastatava isiku kohta. Isikuandmete töötlemisega on eelnõu seega siiski seotud, isegi kui eelnõuga vähendatakse riivet andmesubjektile, sest edaspidi töödeldakse temaga seonduvalt vähem teavet. Seetõttu palume eelnõu esitada arvamuse andmiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). IKÜM-i kohaselt peab liikmesriik konsulteerima järelevalveasutusega (AKI), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis seondub isikuandmete töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4). Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks AKI kaasatud eelnõu esimese kooskõlastusringi raames arvamuse küsimise näol. Vastavalt IKÜM artiklile 52 tegutseb AKI IKÜM-iga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Tulenevalt eelnevast ei ole Justiits- ja Digiministeeriumil võimalik kohustada AKI-t andma oma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks ning eelnõu koostaja peab ise eelnõu AKI-le arvamuse andmiseks edastama.
Arvestatud, eelnõu esitatakse teisel EISi kooskõlastusringil ka Andmekaitse Inspektsioonile kooskõlastamiseks.


Eelnõu § 1 punkti 3 selgitustes on öeldud, et isikuandmete avaldamine toimub Terviseameti kodulehel. Samas on Sotsiaalministeerium esitanud kooskõlastamiseks ka teise TTKS muudatuste eelnõu (tegevuslubade ja registreeringute muudatused, EIS-i toimiku nr 26-0768), milles soovitakse muuta TTKS paragrahvi 8 lõike 48 sissejuhatav lauseosa ja sõnastada see järgmiselt: „Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis järgmised perearsti nimistu andmed“. Nimetatud eelnõu on juba teisel kooskõlastusringil. Ilmselt oleks mõistlik ka käesoleva eelnõu seletuskirjas kajastada soovi tulevikus teabele juurdepääsu võimaldamist korraldada Terviseameti veebilehe asemel tervishoiukorralduse infosüsteemi kaudu.
Arvestatud, seletuskirjas sõnastust täpsustatud.

Eelnõu § 1 p 7 – eelnõuga kavandatav TTKS § 11 lg 12 annab ministrile ulatusliku volituse kehtestada riski- ja kriisipiirkondades rakendatavaid meetmeid. Eelnõust ei selgu piisavalt, millise sisuga meetmeid võib määrusega ette näha ning kas need võivad mõjutada perearstide või tervisekeskuste tegevusvabadust. Samas nähtub eelnõu juurde koostatud rakendusakti kavandist, et meetmed võivad hõlmata muu hulgas toetusi, töökorralduslikke erisusi, tervisekeskuste täiendavaid ülesandeid ning nimistute korraldusega seotud meetmeid. Palume kaaluda, kas vähemalt meetmete peamised liigid või nende rakendamise raamid võiksid nähtuda seadusest endast, et oleks paremini hinnatav volitusnormi ulatus ja määrusandjale antud kaalutlusruumi piirid. Samuti võiks seletuskirjas põhjalikumalt selgitada, milliseid meetmeid kavandatakse rakendada ja miks on nende reguleerimine määruse tasandil põhjendatud.
Arvestatud, meetmete peamisel liigid lisatakse seaduse eelnõusse, samuti muudetakse perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade paragrahvi (senise §11 asemel eraldi § 92), et sobituda paremini sisuga.



Eelnõu § 1 p 10 – kavandatav TTKS § 152 sätestab, et tervisekeskus peab nimistu äravõtmisel korraldama asenduse kuni kolmeks kuuks. Sisuliselt antakse tervisekeskusele uus avaliku ülesande täitmise kohustus. Eelnõust aga ei selgu, kuidas toimub ülesande rahastamine, kas tervisekeskusel on õigus keelduda, millised on nõuded asenduse kvaliteedile, milline on vastutus juhul, kui tervisekeskus ei leia asendajat ja milliseid sunnivahendeid saab riik kasutada. Seletuskirjas on märgitud, et olulisi lisakulusid ei kaasne, kuid see väide ei ole siiski piisavalt põhjendatud. Asendusarsti leidmine, töökorralduse ümberkujundamine ja täiendava nimistu teenindamine tähendab objektiivselt täiendavat ressurssi. Ka seletuskirjas mööndakse halduskoormuse kasvu. Palume täpsustada asenduse rahastamine, ülesande ulatus, tervisekeskuse vastutus ja tagajärjed olukordadele, kui kohustust ei saa objektiivselt täita.
Selgitame.
Perearstiabi rahastamise alused on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 37 „Tervishoiuteenuste loetelu“. Kui perearstilt nimistu ära võetakse või ta loobub nimistust, siis uue TTKSi eelnõu sätte alusel asub nimistut teenindama tervisekeskusega seotud perearstiabi osutaja. Asendatava nimistu rahastus sellest ei muutu, st Tervisekassa poolt tasutavas igakuises pea- ja baasrahas sisalduvad nt tööjõu, ruumide jms kulud.
Tervisekeskusega seotud perearstiabi osutaja(d) võivad asutusesiseselt korraldada täpsemad tööprotsessid ja juhendid, kuidas nimistutega töö toimub.
Järelevalve on asendatavate nimistute puhul sama kui ka tavapäraselt teiste perearstiabi osutajate ja kinnitatud nimistuga perearstide puhul.

Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failis tehtud märkustega.
Arvestatud.
Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Perearstide Selts
Optimaalne nimistu suurus
Toetame kindlalt VTK-s sisalduvat põhimõtet, et 1600 inimest on perearsti nimistu optimaalne suurus. Tõime VTK tagasisides välja, et tänane nimistu suurus 2000 (perearsti nõusolekul kuni 2400) on meie hinnangul ajale jalgu jäänud - iga päev lisandub ootusi, uusi tegevusi, millega peremeditsiin peaks tegelema ja selleks, et tagada kvaliteeti ning nimistu järjepidevust on hädavajalik nimistu piirsuuruse alandamine 1600 patsiendini. Sellest lähtuvalt toetame kavandatavaid TTKS § 8 lg 33 ja 43 muudatusi, mis on toovad seadusesse varasemalt hea tahte koostöökokkuleppes „Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“ sisaldunud põhimõtted, andes perearstile õiguse keelduda uue patsiendi nimistusse võtmisest, kui nimistus on juba 1600 või rohkem isikut ja piirkonnas on vähem kui 1600 patsiendiga nimistuid, ning sätestades, et ka nimistusse määramisel lähtutakse 1600 isiku piirist. Oleme veendunud, et nendest muudatustest võidavad nii patsiendid, perearstid kui eriala tervikuna. Täiendavalt teeme ettepaneku, et:
- keeldumise õigus peaks olema absoluutne ning laienema kõigile nimistuga perearstidele;
-tuleks ette näha tingimused, mille korral on võimalik patsient perearsti algatusel nimistust välja arvata (ning õigus keelduda tema uuesti nimistusse võtmisest). Eelkõige peaks selline õigus olema juhtudel, kui on tõendatud patsiendi ahistav või vägivaldne käitumine keskuse meeskonna mõne liikme suhtes.
Võimalus kokkulepitud piiride raames nimistu suuruse kaudu oma töökoormust reguleerida aitab olulisel määral kaasa perearstiabi kvaliteedi hoidmisele ning eriala jätkusuutlikkusele. Kohustus võtta nimistusse rohkem patsiente kui perearst kvaliteetselt teeninda suudab, toob paratamatult kaasa kas kvaliteedi ja kättesaadavuse languse või sellises mahus lisapersonali kaasamise, et väheneb patsientide võimalus pääseda oma perearsti vastuvõtule. Halvematel juhtudel viib see perearsti läbipõlemise ja / või tööst loobumiseni. Töökoormuse reguleerimise võimalus seevastu julgustab noori arste nimistut võtma ning aitab eriala populaarsemaks muuta, parandades kuvandit, et nimistu võtnud arsti töökoormus on väga suur. Tasakaalu aitavad hoida õigusaktis fikseeritav optimaalse suuruse piirsuurus (1600 isikut), millest väiksema isikute arvu korral keeldumise õigus puuduks, ning otseselt isikute arvust sõltuv rahastus. Juhul, kui keeldumisõigus määratletakse siiski tingimuslikult st kui seda on võimalik rakendada üksnes alternatiivsete võimaluste olemasolul peame väga oluliseks, et:
- keeldumisõiguse rakendamisel peaks perearst teavitama patsienti alternatiivsete nimistute olemasolust üksnes tingimusel, et patsisent seda soovib ning et vastav andmestik on Tervisekassa või Terviseameti veebilehel ülevaatlikult kättesaadav. Ka hea tahte koostöökokkulepe sisaldab tingimust, et Tervisekassa ja Terviseamet avaldavad alla 1600 isikuga nimistud, kuid praktikas ei ole täna võimalik sellist andmestikku mõistliku vaevaga leida ega filtreerida.
- oleks tagatud ka VTK-s kirjeldatud 0-nimistute loomise mehhanism. Juhul, kui teatud perioodi jooksul 0-nimistut luua ei õnnestu, võiks see olla indikaator, mis viitab piirkonda sobivate toetusmeetmete suunamise vajadusele.

Kokkuvõttes leiame, et optimaalse nimistu suuruse suunas liikumine avaldab positiivset mõju nii perearstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele kui eriala jätkusuutlikkusele. See annab perearstile võimaluse töötada nimistuga, millele patsientidele ta suudab tagada hea kvaliteedi, järjepidevuse ja kättesaadavuse, vähendab ootamatult perearstita jäämise riski, mis tuleneb läbipõlemisest või liiga suure koormuse tõttu nimistute loobumisest, julgustab noori arste nimistut võtma ning aitab tõsta eriala populaarsust ja jätkusuutlikkust.
Selgitame.
Antud eelnõuga nimistu piirsuurust ei muudeta.

Isikute nimistust väljaarvamine ning uute nimistute (nn 0-nimistute) loomise mehhanismi väljatöötamine vajab täiendavat analüüsi.

Eelnõud täiendatakse ning lisatakse juurde, et keeldumise korral annab perearst patsiendile teabe, kust ta leiab info alla 1600 nimistute kohta.


Riski- ja kriisipiirkondade regulatsioon ja meetmed
Peame vajalikuks lahenduste otsimist olukorras, kus suur osa tegutsevatest perearstidest jõuab lähiaastatel pensioniikka ning mitmes piirkonnas on juba täna keeruline leida nimistutele uusi perearste või asendajaid. Meetmed, mis aitavad tagada perearstiabi kättesaadavust ja järjepidevust, on vägagi vajalikud, kuid seejuures on oluline silmas pidada, perearstide puuduse leevendamiseks kavandatavad lahendused peavad olema proportsionaalsed ning ei tohi kahjustada perearstiabi põhiväärtusi – nimistupõhisust, kvaliteeti, järjepidevust ja perearsti professionaalset autonoomiat. Kriisiolukordade lahendamiseks loodavad meetmed peaksid olema eelkõige sihistatud ja ajutised ning mitte kujunema püsivateks eranditeks tavapärases perearstiabi korralduses. Toetame seega eelnõus sisalduva volitusnormi loomist, mis võimaldab tulevikus määrata perearstiabi kriisi- ja riskipiirkondi ning kehtestada seal regionaalselt rakendatavaid meetmeid. Küll aga rõhutame, et piirkondade määramise ning meetmete valimise ja rakendamise tingimused vajavad põhjalikku arutelu, kuivõrd nendest sõltub, kas rakendatavad lahendused on kooskõlas eelmises lõigus lühidalt välja toodud ning VTK tagasisides põhjalikumalt lahtikirjutatud põhimõtetega. Palume, et Eesti Perearstide Selts kui erialaorganisatsioon kaasataks kindlasti konkreetsemate tingimuste ja kordade väljatöötamisse, samuti rakendusakti kavandis mainitud nõukogu töösse.
Arvestatud.
Eesti Perearstide Selts kaasatakse riski- ja kriisipiirkondade regulatsiooni ja meetmete väljatöötamise ning mainitud nõukogu töösse.


Tervisekeskuse ülesanded asenduse korraldamisel
Toetame eelnõus sisalduvat lahendust. Leiame, et tervisekeskuse poolne kohustus tagada nimistu teenindamine 3 kuu vältel ning õigus nimistut vastava võimekuse korral pikemalt (kuid fikseeritud tähtaja jooksul) asendada on omavahel tasakaalus ning aitavad kaasa perearstiabi osutamise katkematusele ning järjepidevusele. Samuti näeme, et vastava punkti puhul võiks kaaluda, kas võimalus leida oma meeskonda sobiv personal peaks olema antud ka piisava suurusega grupipraksistele, et tingimused oleksid võrdsed nii grupipraksistel kui tervisekeskustel. Oluline on seejuures tingimus, et pikemaajaline asendamine on võimalik üksnes juhul, kui nimistule pakutakse asendamise ajal nõuetekohast ja kvaliteetset teenust. Tasakaalu huvides peame oluliseks, et asendamise kohustus ja pikema asendamise õigus oleksid käsikäes.
Arvestatud osaliselt. Grupipraksiste ettepanek tuleb arutlusele järgmistes etappides.
§ 57 lõiget 34 täiendatakse täiendava lausega, millega sätestatakse, et kui nimistut asendab perearstiabi osutav äriühing ning ta ei täida sätestatud nõudeid ja põhimõtteid on võimalik nii Tervisekassal kui ka Terviseametil äriühingult nimistu ära võtta § 37 sätestatud korras.

Tavapäraste vastuvõtuaegade avaldamine ja valitavate ametikohtadega seotud täpsustus pikaajalise asendamise regulatsioonis - täname, et meie varasemaid ettepanekuid arvesse võeti. Toetame eelnõus toodud lahendusi ja nõustume nende põhjendustega.

Kontaktvastuvõttude nõuded äriühingu kaudu asendamisel - toetame põhimõtet, et ka asendamise ajal peab olema tagatud perearsti osalus (v.a. võimalikud ajutised ja konkreetselt piiritletud erandid kriisiplaani alusel) ja täname vastava täpsustuse sisseviimise eest. Teeme veel ettepaneku selguse huvides sõnastuses konkreetsemalt välja tuua, et sätte eesmärk on reguleerida nimistu äriühingule asendada andmise olukorda, mitte üldist perearstiabi osutamist kas äriühingu või FIE-na (TTKS § 12) vastasel juhul võib sätte vajadus ja mõte jääda arusaamatuks.
Arvestatud, §8 lg 62 sõnastust täpsustanud ning lisatud viide §57 lg 33.


Koos nimistuga lahkumisest etteteatamine - toetame eelnõus toodud lahendust, kuid teeme täiendavalt ettepaneku, et sama etteteatamisaeg võiks rakenduda kõigi perearstiabi osutajate puhul, kus on rohkem kui 1 nimistu. Arvestades, et sama pikalt tuleb nagunii asukohavahetusest teatada nii Tervisekassale kui patsientidele, oleks igati loogiline, et teavitamiskohustus laieneb ka TTO-le, mis on sõlminud vastava nimistu osas Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu. Ühe nimistu korral ei ole teavitamise regulatsioon vajalik, kuna see tähendaks lõppastmes iseenda teavitamist. Lisaks palume teadlikkuse tõstmise eesmärgil tuua seletuskirjas välja optsioonilepingute sõlmimise soovituse kui keskuste stabiilsusele kaasaaitava meetme.
Arvestatud, lisatud täiendav säte, mis puudutab kõigil juhtudel etteteatamise kohtustust, välja arvatud üksikpraksiste puhul.
Kui perearst soovib koos nimistuga perearstiabi osutaja juurest lahkuda, on ta kohustatud sellest perearstiabi teenuse osutajat teavitama vähemalt kuus kuud ette, välja arvatud juhtudel kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud või perearstiabi osutaja kaudu osutab perearstiabi ainult üks kinnitatud nimistuga perearst.
Täiendavad ettepanekud
Residendile nimistu tingimuslikult kinnitamise võimaluse täiendamine.
Teeme ettepaneku nimistu tingimuslikult peremeditsiini arst-residendile kinnitamise regulatsiooni täiendamiseks. 2022. aastal jõustunud TTKS § 35 lg 8 kohaselt võib Tervisekassa kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst. Seaduse rakendaja on asunud tingimust tõlgendama selliselt, et vastav kutse peab olema omandatud ning registrikanne tehtud juba nimistu vabanemise hetkeks. Selline tõlgendus piirab aga tugevalt residentide sisulisi kandideerimisvõimalusi, jättes võimaluse kandideerida üksnes väga vahetult enne lõpetamist toimuvatel konkurssidel (st kui lõpetamine ja registrikanne jäävad konkursi väljakuulutamise ja nimistu vabanemise vahele). Võimalus enne lõpetamist töökohta planeerida on aga noorte jaoks väga oluline, kusjuures erinevalt muudest erialadest on perearstiabi puhul spetsiifiline just konkursi moment – kui teistel erialadel on tööandjatel võimalik hinnata, kas konkreetse eriala spetsialisti oleks lähitulevikus juurde vaja, siis perearstiabis ei saa töökoha olemasolu kinnitada enne, kui konkursi tulemused on selgunud (v.a. kui otsitakse nimistu juures töötavat lisaarsti). Varajane paindlikkus ning suurem kindlustunne lõpetamisele järgneva perioodi suhtes aitavad kaasa eriala noortele atraktiivsemaks muutmisele ning nimistute võtmisele. Lisaks aitab konkreetse nimistuga sidumine juba õpingute ajal, säilitades samal ajal juhendamise ja toe, residendil nimistuga töötamisse ka sujuvamalt ja järk-järgulisemalt sulanduda. Sellest võidavad nii patsient, noor arst kui ka keskuse meeskond.
Eesti Perearstide Selts, TÜ peremeditsiini õppetool ja Eestis Noored Perearstid on teinud Tervisekassale ühispöördumise, kus tuuakse välja, et peremeditsiini arst-residendil, kellel on lõpetamiseni jäänud kuni 12 kuud, peaks olema võimalik konkursil osaleda ja nimistu saada võrdsetel alustel teiste kandideerijatega. Oluliseks täpsustavaks tingimuseks on, et arst-residendile peab olema tagatud juhendamine ning osalemine residentuuri teoreetilistel koolitustel vastavalt õppekavale. See ei erine õiguslikult ega sisuliselt olukorrast, kus resident on nimistu pikaajaline asendaja, mis on TTKS § 81 lõike 6 alusel täiesti legaalne ja tavapärane praktika. Sama pöördumine sisaldab ettepanekut, et residentide puhul, kellel on lõpetamiseni jäänud kuni 24 kuud, võiks olla võimalik konkursil osaleda järgmiselt: (i) peremeditsiini arst-residendil on võimalik konkursil osaleda, kuid konkursi punktisüsteemi kaudu on eelis perearstil ja peremeditsiini arst-residendil, kes saaks nimistu perearstina tegutsemist alustada kuni 12 kuu jooksul; ning (ii) keskus, kuhu arst-resident tööle asub, ja arst-resident kinnitavad, et korraldavad nimistu nõuetekohase teenindamise kuni arst-resident saab alustada perearstina tegutsemist. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada nimistu residendile kinnitamise regulatsiooni selliselt, et nimistu oleks võimalik tingimuslikult kinnitada residendile, kellel on lõpetamiseni kuni 24 (või 12) kuud - nt sätestades selgelt, et nimistu vabanemise ja perearstina tegutsemise alustamise hetke vahele võib jääda asendusperiood, või muul moel. Eestis süveneva perearstipuuduse tingimustes on eriti oluline tagada noortele arstidele võimalikult sujuv sisenemine perearstiabisüsteemi. Pakutud lahendus motiveeriks noori arste konkursitel aktiivsemalt osalema ja nimistuid üle võtma ning muudaks eriala tervikuna atraktiivsemaks. See aitaks omakorda parandada perearstiabi kättesaadavust ja toetada süsteemi jätkusuutlikkust.
Selgitame.
Tagasisides toodud täiendavad ettepanekud vajavad edasist arutelu.


Kliinilise assistendi ligipääs TIS-ile
Teeme ettepaneku muuta Tervise Infosüsteemi (ning vajadusel ka Retseptikeskus jm sarnaste andmekogude) ligipääsude regulatsiooni selliselt, et perearstiabi osutaja juures töötava kliinilise assistendi ligipääsuõigused oleksid sarnased õe omadele. Olukorras, kus Eestis on terav ning aina süvenev puudus tervishoiutöötajatest ning otsitakse võimalusi nende koormuse hajutamiseks, näeme, et kirjeldatud õigused looksid võimaluse kliiniliste assistentide potentsiaali efektiivsemaks rakendamiseks. See annaks võimaluse delegeerida neile täiendavaid ülesandeid, mis võivad olla aeganõudvad, kuid ei eelda meditsiinilisi eriteadmisi - näiteks ennetustegevuse raames kontrollimine, kas sihtrühma kuuluvatele patsientidele on teatud uuringuid tehtud teistes raviasutustes või vaatamine, ega kordusretsepti soovival patsiendil eelnevaid retsepte alles pole. Samuti saaks kliiniline assistent sel juhul välja otsida ning vajadusel enne arstivisiiti juba ravilukku kopeerida infot, kui patsient ütleb, et on käinud mõnel uuringul või eriarsti juures. Patsiendi andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks peavad kliiniliste assistentidega olema sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepped ning infosüsteemide logid võimaldavad kontrollida andmete eesmärgipärast kasutamist. Vajadusel võib laiendada kliinilistele assistentidele ka seadusest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust.
Selgitame.
Tagasisides toodud täiendavad ettepanekud vajavad edasist arutelu.

Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Puuetega Inimeste Koda
1. Ligipääsetavus kui sobiva alternatiivi osa (§ 8 lg 3³) Eelnõuga antakse perearstile õigus keelduda uue patsiendi registreerimisest, kui nimistu ületab 1600 isikut ja samas teeninduspiirkonnas on patsiendil võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde. Praegune sõnastus hindab „võimalikkust“ üksnes vaba koha olemasolu kaudu. Puuetega ja krooniliste haigustega inimeste jaoks ei tähenda vaba koht naaberpraksises automaatselt tegelikku ligipääsu. Arvestada tuleb ka vastuvõtule pääsemise aega, kaugust ja transpordivõimalusi, füüsilist ligipääsetavust (nt liikumis- või nägemispuudega inimesele sobiv sissepääs ja ruumid), suhtluskeelt ning senist ravisuhet. Teeme ettepaneku täiendada § 8 lg 3³ rakenduspraktikat nii, et „võimalik registreeruda“ eeldaks lisaks vabale kohale ka mõistlikku ligipääsetavust patsiendi terviseseisundi ja elukoha järgi. Nimistusse võtmisest keeldumine peab olema põhjendatud ning patsiendil peab olema kiire ja lihtne võimalus otsust vaidlustada.
Selgitame.
Suurema kui 1600 isikuga nimistu perearstil on võimalus, mitte kohustus keelduda nimistusse täiendavalt isikute juurde võtmisest.

Tervisekassa ajakohastab käesoleva aasta jooksul teeninduspiirkondi. Ka hetkel peavad perearstikeskused ja tervisekeskused olema ligipääsetavad ning asuvad üldjuhul taristul, kuhu on ka ühistranspordi võimalus. Kui isikul on vaja täiendavat abi, saab ta alati pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole.

2. Ravi järjepidevus ja õigeaegne teavitamine Perearst on paljude puuetega ja kroonilise haigusega inimeste peamine kontaktisik terviseseisundi jälgimisel, ravimite väljakirjutamisel, abivahendite ja töövõime hindamisel ning erialaspetsialistide juurde suunamisel. Ravisuhte katkemine, olgu selle põhjuseks nimistu ajutine teenindamine, perearsti lahkumine või ümberregistreerimine, võib katkestada ravi järjepidevuse viisil, mis mõjutab otseselt ja negatiivselt tervisetulemit. Praegune teavitamissüsteem ei toimi piisavalt hästi ning patsiendid saavad muudatustest sageli teada hilja või juhuslikult. See probleem on eriti terav kognitiivse, kuulmis- või nägemispuudega inimestele, kelle jaoks tavapärane teavitusviis ei pruugi olla ligipääsetav.
Teeme ettepaneku sätestada selgelt, et nii nimistu ajutise teenindamise kui ka perearsti lahkumise korral tuleb tagada patsientidele õigeaegne ja arusaadav (sh vajadusel lihtsas keeles või alternatiivses formaadis) teavitus, ning et kroonilise haiguse või puudega patsientide aktiivne ravi ja jälgimine ei tohi asenduse ajal katkeda.
Selgitame.
Juba olemasoleva õigusruumi vaates peab patsiente teavitama kui nimistu perearst nimistust loobub ja nimistu antakse asendada. Seda antud eelnõu ei reguleeri, ettepanek peab olema juba praegu kõigile inimestele tagatud.
3. Keeleline kättesaadavus regionaalsete meetmete juures (§ 11 lg 1²)
Riski- ja kriisipiirkondade määramisel arvestatakse eelnõu kohaselt eeskätt arstide vanuselist koosseisu ja tööjõupuudust. Piirkonnad, kus perearstiabi jätkusuutlikkus on kõige ohustatum, on sageli ka piirkonnad, kus suur osa elanikkonnast, sealhulgas paljud eakad ja puudega inimesed, valdab peamiselt vene keelt. Samas esineb ka vastupidiseid probleeme, kus tervishoiutöötaja valdab eesti keelt elementaarsel tasemel ning patsiendi ja meediku vahel võib tekkida kommunikatsioonitõrkeid. Teeme ettepaneku lisada riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja rakendatavate meetmete määruse väljatöötamisel selgesõnaline kriteerium, mis arvestab piirkonna keelelist koosseisu ja vajaliku keeleoskusega personali või tõlkeabi kättesaadavust.
Selgitame.
Rakendusakti kavand on väljatöötamisel ning sisu täpsustatakse.
4. Pereõe kontaktandmete avaldamiskohustuse kaotamine Toetame halduskoormuse vähendamist, kuid juhime tähelepanu, et osa meie sihtrühmast ei saa perearstikeskusega ühendust e-kanalite (digiregistratuur, e-perearstikeskus) kaudu. Põhjuseks võivad olla nägemispuue, kognitiivsed piirangud või digioskuste puudumine, ent ka suured viivitused vastuste saamisel ja pikaks veniv e-kommunikatsioon. Kui samal ajal kaob avalikult nähtav pereõe otsekontakt, väheneb ligipääs just neil, kelle jaoks see juba praegu kitsam on. Teeme ettepaneku määrata, kus ja millises vormis avaldatakse ajakohane teave ühenduse võtmise võimaluste kohta (sh alternatiivsete e-kanalile) ning kes vastutab info õigsuse eest.
Selgitame.
Nõuded perearstiabi teenuse osutajale on sätestatud sotsiaalministri määruses nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“8.

5. Nimistu suurus ja terviseprobleemide keerukus 1600-isikuline nimistu piirmäär arvestab ainult patsientide arvu, mitte nende terviseseisundi keerukust. Perearst, kelle nimistus on rohkesti kroonilise haigusega ja puudega patsiente, kes vajavad pikemaid ja sagedasemaid vastuvõtte, kannab tegelikult suuremat koormust kui arvuliselt sama suure, kuid tervemate patsientidega nimistu puhul. Väiksem nimistu ei saa olla eesmärk omaette, oluline on tegelik ligipääs ja ravikvaliteet. Teeme ettepaneku kaaluda nimistu koormuse hindamisel lisaks patsientide arvule ka nende tervisevajaduse keerukust, et vältida stiimulit vältida raskemate patsientide nimistusse võtmist.
Suurema kui 1600 isikuga nimistu perearstil on võimalus, mitte kohustus keelduda nimistusse täiendavalt isikute juurde võtmisest.
Perearst, olles saanud isiku nimistusse võtmise avalduse ei näe patsiendi olemasolevaid haiguseid ega diagnoose, mistõttu ei saa olla nimistusse võtmisel või võtmata jätmisel määravaks patsiendi senine haiguslugu.



6. Pikaajaline asendamine valitaval ametikohal (§ 8¹ p 7) Toome välja, et volituste või ametiaja lõpuni kestev asendamine võib patsiendi jaoks tähendada pikka katkestust senises ravisuhtes perearstiga, ilma selge vastutuse ja järelevalveta. Teeme ettepaneku erandi ulatust ja kestust piirata, et sätestada vastutus ravi järjepidevuse eest, tagada patsientide teavitamine ning anda Terviseametile õigus erand lõpetada, kui patsientide huvid ja ohutus ei ole tagatud.
Selgitame.
Juba kehtiva regulatsiooni järgi (TTKS §81)9 on reguleeritud perearsti pikaajaline asendamine. Pikaajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident. Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja vanemapuhkuse korral vanemapuhkuse lõppemiseni.
7. Tulemused ja kulud
Dokumentidest ei selgu, milline patsiendi jaoks oluline näitaja peab paranema, kui palju, mis ajaks ja millise kuluga. Teeme ettepaneku mõõta alalise perearstita nimistuid ja neisse kuuluvaid patsiente, teenusekatkestusi, vastuvõtule pääsemise aega, ravi järjepidevust, pikaajalisi asendusi, nimistusse võtmisest keeldumise kaebusi, uute perearstide nimistu võtmist ning meetmete tulemusi ja kogukulu. Iga näitaja vajab lähteväärtust, sihttaset, tähtaega, andmeallikat ja vastutajat. Soovime näha kuluprognoosi, rahastusallikaid, mõju Tervisekassa eelarvele ning arvutusi, kas ja millal tekib kokkuhoid või lisakulu.
Selgitame.
Eelnõu fookuses on riski- ja kriisipiirkondades perearstiabi kättesaadavuse tagamine. Perearstiabi on tõendatud viis et tagada tervishoiusüsteemi kuluefektiivsus.
Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tugev esmatasandi tervishoid on üks kulutõhusamaid viise inimeste terviseprobleemide varaseks lahendamiseks ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Näiteks leidsid Starfield ja Shi süstemaatilise kirjanduse ülevaates, et püsiva perearstiabi osutaja olemasolu on seotud paremate tervisetulemite, väiksemate tervishoiukulude ning tervisealase ebavõrdsuse vähenemisega10. Samuti näitas Gibsoni, Segali ja McDermotti koostatud süstemaatiline kirjanduse ülevaade, et parem esmatasandi tervishoiu kättesaadavus ja kvaliteet on seotud väiksema krooniliste haigustega seotud välditava haiglaravi vajadusega, mis võimaldab tervishoiuressursse tõhusamalt kasutada11.
Ka Eestis koostöös Maailmapangaga läbiviidud randomiseeritud kontrolluuring näitas, et esmatasandi tervishoius on võimalik kulutõhusalt parandada mitme kroonilise haigusega patsientide ravi. Riskipõhise ravijuhtimise käigus koostati koostöös patsiendiga individuaalne raviplaan ning jälgiti regulaarselt patsiendi terviseseisundit. Uuringu tulemused näitasid, et sekkumisrühmas vähenes haiglaravi kasutus ligikaudu 8% 12.
8. Riski- ja kriisipiirkondade hindamine
Piirkondade hindamisel tuleb lisaks üldistele tervisenäitajatele, teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile arvestada ka (vähi)ennetuse ning vähi (ja muude krooniliste või tüsilike haiguste) varajase avastamisega seotud näitajaid. Teeme ettepaneku hinnata sõeluuringutes osalemise määra, hilises staadiumis diagnoositud vähijuhtude osakaalu ning perearstiabi kaudu tehtud vähikahtlusega suunamiste kättesaadavust. Sellised näitajad annaksid terviklikuma ülevaate piirkondlikust tervisealasest ebavõrdsusest ning aitaksid suunata täiendavaid meetmeid sinna, kus vajadus on kõige suurem.
Selgitame.
Riski- ja kriisipiirkondade hindamise metoodika on väljatöötamisel ning tegemist on rakendusakti kavandiga. Ettepanekus nimetatud näitajate kasutamise võimalust kaalume metoodika ja rakendusakti edasisel väljatöötamisel.
Sõeluuringutes osalemise määra jälgib Tervisekassa regulaarselt ning kavandab tulemuste põhjal tegevusi sõeluuringutes osalemise suurendamiseks. Seetõttu tuleb metoodika kujundamisel hinnata ka seda, milliseid näitajaid on otstarbekas kasutada riski- ja kriisipiirkondade määramisel ning milliseid käsitleda teiste olemasolevate seire- ja parendusmehhanismide kaudu. Lisaks on loodud Eesti Vähitõrje Võrgustik, mille eesmärk on toetada vähitõrjet terviklikult, sealhulgas vähi ennetamist ja varajast avastamist ning võrdse ligipääsu tagamist kvaliteetsele vähiravile.
9. Riski- ja kriisipiirkondade nõukogu koosseis Kavandatav nõukogu, mis otsustab piirkondade staatuse, toetuste ja nimistute ümberkorraldamise üle, ei sätesta praegu koosseisu ega patsientide esindatust. Kuna nõukogu otsused mõjutavad otseselt perearstiabi kättesaadavust just kõige haavatavamate patsientide jaoks, teeme ettepaneku tagada nõukogu koosseisus puuetega inimeste organisatsiooni esindatus ning otsuste ja põhjenduste avalikustamine.
Selgitame.
Ettepanek on täiendaval analüüsil ning lõplik lahendus kujundatakse rakendusakti koostamise käigus.

10. Kooskõlastusringi täpsustus Eelnõu punktis 10 nimetatud huvirühmade seas on toodud „Eesti Puuetega Inimeste Fond SA“. Palume kontrollida, kas silmas on peetud Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), kes on puuetega inimeste organisatsioonide katusorganisatsioon Eestis, ning vajadusel nimekirja täpsustada.
Arvestatud, silmas on peetud Eesti Puuetega Inimeste Koda, seletuskirja täpsustatud.
Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu märkusega. Eelnõu rakendusakt kavandi (lisa 3) kohaselt moodustab minister käskkirjaga riski- ja kriisipiirkondade nõukogu. Peame oluliseks, et nõukogusse kaasatakse vastava piirkonna omavalitsuse esindaja.
Selgitame.
Ettepanek on täiendaval analüüsil ning lõplik lahendus kujundatakse rakendusakti koostamise käigus.

Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Õdede Liit
Toetame perearstiabi teeninduspiirkondade ülevaatamist ning riski- ja kriisipiirkondade määramist. Ka õdede, vaimse tervise õdede ja teiste meeskonnaliikmete leidmisega võib teatud piirkondades esineda probleeme ning seetõttu on meeskonna komplekteerimine raskendatud. Perearsti ootamatu lahkumine on eelnõus kajastatud, palume kaaluda ka pereõe ootamatu lahkumise reguleerimist sarnasel viisil. Oleme erialaorganisatsioonina valmis panustama riski- ja kriisipiirkondade nõukogu töösse.


Selgitame.
Pereõdede, vaimse tervise õdede ja teiste meeskonnaliikmete leidmisega seotud küsimused on tervishoiuteenuse osutaja pädevuses, so meeskonna komplekteerimise hindamise ja leidmisega seotud küsimused.
Oleme nõus, et nimistu suurusele piirmäära kehtestamine aitab kaasa töökoormuse mõistlikumale jaotamisele. Samas ei pea me põhjendatuks kohustada perearsti nimistusse võtmisest keeldumise korral andma patsiendile teavet kõigi samas teeninduspiirkonnas tegutsevate perearstide nimistute kohta, kuhu tal on võimalik registreeruda. Keeldumisest teavitamine on vajalik, kuid sobivate nimistute kohta teabe otsimine ja selle patsiendile edastamine on ajamahukas administratiivne tegevus. Leiame, et sellist kohustust ei peaks õigusaktiga panema tervishoiutöötajale— tegemist on administratiivse ülesandega, mis tuleks lahendada tervishoiutöötajast sõltumatult, näiteks keskse infosüsteemi või muu administratiivse lahenduse kaudu.
Arvestatud.
Eelnõud täiendatakse ning lisatakse juurde, et keeldumise korral annab perearst patsiendile teabe, kust ta leiab info alla 1600 nimistute kohta.
Tervisekassa koondab nimistute info oma kodulehel, kust isik saab sobiva asukoha ja suurusega nimistut valida.



Toetame muudatust, millega laiendatud ülesannetega tervisekeskused saavad osutada perearstiabi oma piirkonna üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse saajatele. See tagab nii patsientidele „kodulähedase" perearstiabi kui ka hooldekodus või erihoolekandes töötavale õele vajadusel perearsti toe.
Selgitame.
Üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse temaatika vajab Tervisekassa ettepanekul veel täiendavat analüüsi. Seetõttu eemaldame eelnõust laiendatud ülesannetega tervisekeskuse vastava ülesande ning käsitleme võimalikke teenuse osutamise mudeleid ja rahastust edasistes aruteludes.
Esitatud märkused või ettepanekud
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts
1. Pikaajaline asendamine avalikus ametis töötamise ajal (eelnõu § 1 punkt 6, TTKS § 8¹ lõige 7) Eelnõu võimaldab perearsti pikaajalist asendamist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiülesannete täitmise ajal kuni ametiaja või volituste lõppemiseni. Seletuskirja lisa 1 kohaselt lähtutakse Eesti Perearstide Seltsi ettepanekust, mis käsitles eelkõige valitavaid ametikohti. Eelnõu sõnastus on sellest märksa laiem, sest see hõlmab üldiselt riigi või kohaliku omavalitsuse ametiülesannete täitmist. Seletuskirjast ei selgu piisavalt, miks on algset ettepanekut selliselt laiendatud ega millistele ametikohtadele võib erand praktikas kohalduda. EPSS ei toeta muudatust praegusel kujul. Kavandatud lahendus võib tähendada, et perearst on nimistu tegelikust teenindamisest aastaid eemal, kuid nimistu jääb jätkuvalt temaga seotud äriühingu kontrolli alla ning patsiente teenindab pikaajaliselt asendusarst. Patsiendi seisukohalt tekitab see mitu olulist küsimust:
• kes vastutab sellises olukorras ravi kvaliteedi ja järjepidevuse eest;
• kas asendusarstil on piisav otsustusõigus ja tegelik võimalus nimistu tööd pikaajaliselt korraldada;
• kuidas tagatakse patsiendile pikaajaline ja usalduslik ravisuhe;
• kas patsiendile on arusaadav, kes tema nimistut tegelikult teenindab ja kelle poole probleemide korral pöörduda;
• kuidas jälgitakse asendusarsti töökoormust ja teenuse kvaliteeti;
• mis saab juhul, kui sobivat asendusarsti ei leita või asendaja korduvalt vahetub;
• kas pikaajalise asendamise võimalus takistab noortel perearstidel oma nimistut saada;
• kas nimistu jätmine aastaid eemal viibiva perearsti kontrolli alla on patsientide ja süsteemi kestlikkuse seisukohalt põhjendatud.
Kroonilise haigusega inimese jaoks ei ole perearst üksnes üksikute ägedate tervisemurede lahendaja. Perearst ja pereõde jälgivad patsiendi üldist tervist, ravimite kasutamist, analüüse, kaasnevaid haigusi ja eriarstiabi vajadust. Asendajate vahetumine või ebaselge vastutus võib põhjustada ravi killustumist, uuringute hilinemist ja terviseriskide märkamata jäämist. EPSS teeb ettepaneku jätta kõnealune erand eelnõust välja. Kui erand siiski säilitatakse, tuleb vähemalt:
• piirata täpselt ametikohad, mille puhul erandit saab kasutada;
• määrata asendamise maksimaalne kestus;
• kehtestada perioodiline vajaduse ja põhjendatuse kontroll;
• määrata üheselt perearsti, asendusarsti, äriühingu ja Terviseameti vastutus;
• tagada patsientidele selge teave selle kohta, kes nimistut tegelikult teenindab;
• hinnata regulaarselt vastuvõtule pääsemist, ravi järjepidevust, kaebusi ja patsiendikogemust;
• anda Terviseametile õigus erand lõpetada, kui nõuded või patsientide huvid ei ole tagatud;
• hinnata eraldi mõju noorte perearstide võimalusele saada oma nimistu.
Samuti tuleb seletuskirjas selgelt põhjendada, miks laiendati valitavaid ametikohti käsitlenud ettepanek kõigile riigi või kohaliku omavalitsuse ametiülesannetele.
Selgitame.
Juba kehtiva regulatsiooni kohaselt (TTKS § 8¹) on reguleeritud perearsti pikaajaline asendamine. Pikaajalise asendamise korral võib perearsti asendada tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident. Pikaajaline asendamine võib üldjuhul kesta kuni ühe aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ning vanemapuhkuse korral vanemapuhkuse lõppemiseni.
Eelnõu sõnastust on täpsustatud töörühma arutelude tulemusel. Muudatuse eesmärk on võimaldada perearstidel ajutiselt panustada ka väljaspool vahetut perearstiabi osutamist, sealhulgas täita ülesandeid riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil, ilma et sellega peaks tingimata kaasnema nimistust loobumine. Peame oluliseks, et perearsti kvalifikatsiooniga inimestel oleks võimalik oma teadmiste ja kogemustega panustada ka tervishoiu korraldamisse ja arendamisse ning pärast selliste ülesannete täitmist naasta nimistu teenindamise juurde. Laiem sõnastus on vajalik seetõttu, et perearsti teadmiste ja kogemuste rakendamine avalikes ülesannetes ei piirdu üksnes valitavate ametikohtadega ning üksnes ametikoha valitavusest lähtuv eristus ei oleks muudatuse eesmärki arvestades põhjendatud.
Samuti peab regulatsioon võimaldama töö- ja pereelu ühitamist. Juba kehtiv regulatsioon võimaldab perearsti pikaajalist asendamist vanemapuhkuse ajal ning peame põhjendatuks selle võimaluse säilimist sõltumata perearsti muudest tööalastest valikutest.
Pikaajalise asendamise võimalus ei tähenda, et nimistu jääks perearstiabita. Ka eelnõus nimetatud juhtudel peab nimistu teenindamine olema tagatud seaduses sätestatud nõuetele vastava asendaja poolt. Seega säilib patsiendile nimistupõhine perearstiabi ning tervishoiuteenuse osutamisele ja kvaliteedile kohalduvad samad nõuded nagu muudel juhtudel.
Tuleviku perearstiabi kujundamisel tuleb arvestada ka muutuvate ootustega tööturule. Eelkõige nooremate arstide jaoks on oluline võimalus ühendada kliinilist tööd teiste erialaste rollide ja pereeluga. Regulatsioon peab võimaldama vajalikku paindlikkust, säilitades samal ajal nimistupõhise perearstiabi ning tagades patsientidele perearstiabi kättesaadavuse.

2. Riski- ja kriisipiirkondade nõukogu koosseis, pädevus ja läbipaistvus (eelnõu § 1 punkt 7, TTKS § 11 lg 1² ning rakendusakti kavandi §-d 3–5)
Eelnõuga luuakse riski- ja kriisipiirkondade nõukogu, millel on oluline roll piirkondade staatuse ning meetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise üle otsustamisel. Rakendusakti kavandi järgi võivad meetmed hõlmata muu hulgas:
• toetusi ja muid rahalisi meetmeid;
• rahastamise erisusi;
• residentuuriga seotud stiimuleid;
• nõuetest erandite tegemist;
•nimistute loomist, muutmist või ümberkorraldamist;
• muid piirkonna vajadustele vastavaid lahendusi. Tegemist on sisuliselt olulise otsustuskoguga, mille tegevus mõjutab avaliku raha kasutamist, perearstide töötingimusi ning patsientide juurdepääsu tervishoiuteenustele. Samas ei ole rakendusakti kavandis piisavalt määratud nõukogu koosseisu, liikmete valimise põhimõtteid, patsientide esindatust, huvide deklareerimist, taandumist ega otsuste avalikustamist.
EPSS peab vajalikuks sätestada vähemalt:
• nõukogu tasakaalustatud koosseis;
• patsiendiorganisatsioonide või patsientide esindaja osalemine;
• liikmete valimise kriteeriumid ja volituste kestus;
• liikmete nimede, rollide ja huvide deklaratsioonide avalikustamine;
• huvide konflikti korral kohustus taanduda nii arutelust kui ka hääletamisest;
• taandumiste protokollimine;
• otsuste, põhjenduste, hääletustulemuste ja protokollide avalikustamine;
• otsuste vaidlustamise või ümbervaatamise kord; • meetmete ühetaolised, võrreldavad ja mõõdetavad rakenduskriteeriumid. Patsiendi esindatus ei tohiks olla üksnes formaalne. Patsiendi esindajal peab olema võrdne võimalus saada teavet, osaleda arutelus, esitada ettepanekuid ja hääletada. Samuti peab olema selge, mille alusel piirkond riski- või kriisipiirkonnaks määratakse. Arvesse ei tohiks võtta üksnes perearstide arvu või nimistute suurust. Hinnata tuleb ka:
• vastuvõtule pääsemise tegelikku aega;
• alalise perearstita patsientide arvu;
• teenusekatkestuste kestust;
• asendusarstide vahetumise sagedust;
• piirkonna vanuselist ja tervisevajaduste profiili;
• transpordiühendusi ja vahemaid;
• erivajadustega inimeste ligipääsu;
• krooniliste patsientide ravi järjepidevust;
• patsiendikaebusi ja patsiendikogemust.
Avaliku raha kasutamist, piirkondade erinevat kohtlemist ja patsientide õigusi mõjutavaid põhikriteeriume ei tohi jätta üksnes Tervisekassa juhendisse. Need tuleb sätestada vähemalt määruse tasandil. Juhend võib täpsustada tehnilisi üksikasju, kuid ei tohiks luua peamisi õigusi, kohustusi ega rahastamise tingimusi.
Selgitame.
Ettepanek on täiendaval analüüsil ning lõplik lahendus kujundatakse rakendusakti koostamise käigus.



3. Nimistute suurus ja patsiendi tegelik valikuvabadus (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2, TTKS § 8 lõige 3³ ning § 8 lõige 4³)
EPSS toetab nimistute tasakaalustamist juhul, kui see parandab perearstiabi tegelikku kättesaadavust ja aitab vältida üksikute nimistute ülekoormamist. Alla 1600 inimesega nimistu olemasolu samas piirkonnas ei tähenda aga automaatselt, et see nimistu on konkreetsele patsiendile sobiv või tegelikult kättesaadav. Ainult nimistu suurusel põhinev lähenemine võib jätta arvestamata patsiendi tervisevajaduse, senise ravisuhte ja praktilise võimaluse teise perearsti poole pöörduda. Patsiendi jaoks sobiva alternatiivi hindamisel tuleb arvestada vähemalt:
• vastuvõtule pääsemise aega;
• nimistu tegelikku võimekust uusi patsiente vastu võtta;
• kaugust ja transpordiühendust;
• füüsilist ligipääsetavust;
• suhtluskeelt;
• digikanalite kasutamise võimalust;
• patsiendi senist ravisuhet;
• kroonilise haiguse jälgimise vajadust;
• patsiendi vanust, puuet või muid erivajadusi;
• vajadust koordineerida perearsti- ja eriarstiabi.
Põletikulise soolehaiguse või muu raske kroonilise haigusega patsiendi jaoks võib toimiva ravisuhte katkemine mõjutada otseselt ravi tulemust. Teise nimistu formaalne olemasolu ei tõenda, et patsient saab sealt sama kiiresti, järjepidevalt ja oma tervisevajadustele vastavat abi. Samuti tuleb vältida olukorda, kus suurema tervisevajadusega või keerukamate krooniliste haigustega patsiente tõrjutakse nende eeldatava töömahukuse tõttu.
EPSS teeb ettepaneku sätestada, et:
• nimistusse võtmisest keeldumine peab olema kirjalikult ja sisuliselt põhjendatud;
• patsiendile tuleb pakkuda tegelikult, mitte üksnes formaalselt kättesaadav alternatiiv;
• alternatiivi sobivuse hindamisel tuleb arvestada patsiendi tervisevajadust ja ravi järjepidevust;
• patsiendil peab olema võimalus taotleda keeldumise kiiret kontrollimist;
• jälgida tuleb nimistusse võtmisest keeldumiste põhjuseid ja nende jaotumist patsiendirühmade kaupa;
• kroonilise patsiendi ravi järjepidevust tuleb käsitleda eraldi kvaliteedinäitajana.
Selgitame.
Muudatusega antakse perearstile õigus keelduda patsiendi registreerimisest nimistusse juhul, kui nimistu suurus ületab 1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on patsiendil võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, mille suurus ei ületa 1600 isikut. Nimistusse võtmisest keeldumise alus ongi nimistu suurus.
Tervisekassa ajakohastab käesoleva aasta jooksul teeninduspiirkondi. Ka hetkel peavad perearstikeskused ja tervisekeskused olema ligipääsetavad ning asuvad üldjuhul taristul, kuhu on ka ühistranspordi võimalus. Kui isikul on vaja täiendavat abi, saab ta alati pöörduda ka kohaliku omavalitsuse poole.

4. Pereõe vastuvõtuaegade ja kontaktandmete kättesaadavus (eelnõu § 1 punkt 3, TTKS § 8 lõike 4⁸ punkt 3)
Eelnõuga eemaldatakse Terviseameti veebilehel pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete avaldamise nõue. Muudatust põhjendatakse pereõdede roteeruva töökorralduse, graafikute muutumise ja halduskoormuse vähendamisega. EPSS mõistab vajadust vältida pidevalt muutuvate üksikasjalike graafikute dubleerivat sisestamist. Halduskoormuse vähendamine ei tohi siiski muuta pereõe abi patsiendile raskemini leitavaks. Pereõde on paljude krooniliste haigustega inimeste jaoks oluline ja sageli esimene kontakt perearstikeskusega. Pereõe kaudu toimub muu hulgas nõustamine, ravi jälgimine, analüüside korraldamine ja vajaduse hindamine arsti vastuvõtule pääsemiseks. Seetõttu peab patsiendile säilima selge ja ajakohane teave:
• kuidas pereõega ühendust võtta;
• millal on võimalik pereõega ühendust saada;
• milliseid teenuseid pereõde osutab;
• kui kiiresti võib patsient vastust oodata;
• kuhu pöörduda, kui tavapärane kontaktkanal ei tööta;
• kuidas saada abi inimesel, kes ei saa kasutada digikanaleid.
Kui Terviseametilt teabe avaldamise kohustus eemaldatakse, tuleb selgelt sätestada, kellel on kohustus tagada selle teabe kättesaadavus ja ajakohasus. Samuti tuleb hinnata mitte ainult andmete sisestamisega seotud halduskoormuse vähenemist, vaid ka seda, kas patsiendi võimalus pereõega ühendust saada säilib või paraneb.
Selgitame.
Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate poolt perearstiabi osutamise kord on sätestatud sotsiaalministri määruses nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“13.

5. Perearstide tööjõuprognoos peab arvestama nii lahkujaid kui ka uusi sisenejaid
Seletuskirjas tuuakse OSKA uuringule tuginedes välja, et perearstide vanuselist koosseisu arvestades on 2033. aastaks vaja vanuse tõttu asendada ligikaudu 420 perearsti. Samuti kirjeldatakse perearstide kõrget keskmist vanust ja 65-aastaste või vanemate arstide osakaalu. Need andmed osutavad tõsisele probleemile, kuid ei anna üksi täielikku tööjõupilti. Seletuskirjas ei ole pensionile jääjate prognoosiga samas ulatuses esitatud andmeid uute perearstide süsteemi sisenemise kohta. Tööjõuvajaduse hindamisel tuleb arvestada vähemalt:
• peremeditsiini residentuuri vastuvõetute arvu;
• residentuuri katkestajate ja lõpetajate arvu;
• lõpetajatest Eestis perearstina tööle asujate osakaalu;
• nimistu võtvate noorte perearstide arvu;
• välisriigist Eestisse tööle saabuvate ja Eestisse naasvate perearstide arvu;
• täis- ja osalise tööajaga töötamist;
• perearstide liikumist kliinilise töö, asendamise, avalike ametite ja muude rollide vahel;
• piirkondlikke erinevusi;
• noorte perearstide valmisolekut võtta nimistu ning seda takistavaid asjaolusid.
Kui analüüsis esitatakse lahkujate arv ilma uusi sisenejaid ja nende netomõju näitamata, jääb tööjõupilt ühekülgseks. See võib suunata lahendusi olemasolevate nimistute säilitamisele, pööramata piisavalt tähelepanu noorte perearstide süsteemi sisenemisele ja põlvkonnavahetusele. EPSS palub esitada vähemalt 2033. aastani tööjõuprognoosi, milles on aastate ja piirkondade kaupa eraldi näidatud:
• eeldatavad süsteemist lahkujad;
• residentuuri lõpetajad;
• Eestis perearstina tööle asujad;
• nimistu võtvad uued perearstid;
• nende näitajate netomõju.
Samuti tuleb hinnata, kas avaliku ameti tõttu pikaajalise asendamise laiendamine võib vähendada uute perearstide võimalusi saada oma nimistu.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja prognoosiga.


6. Muudatuste tulemused ja rahaline mõju peavad olema mõõdetavad
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu piisavalt, millise konkreetse tulemuse, mis tähtajaks ning millise lisakulu eest muudatustega saavutada soovitakse. Seletuskirja kohaselt sõltub Tervisekassa võimalik lisakulu rakendusaktides sätestatavatest meetmetest, nende ulatusest ja rakendamise sagedusest. Eelarvemõju täpsustub meetmete väljatöötamisel ning esialgu alustatakse meetmetest, mida saab rakendada olemasoleva rahastuse raames. Selline käsitlus ei võimalda hinnata reformi tegelikku maksumust ega eelarvelist jätkusuutlikkust. Samuti ei ole esitatud arvutust selle kohta, kas muudatustega kaasneb kokkuhoid või hoopis lisakulu, millest see tekib, kui suur see on ja millal selle mõju avaldub.
EPSS palub määrata vähemalt järgmised näitajad:
• alalise perearstita nimistute arv ja osakaal;
• alalise perearstita nimistutesse kuuluvate patsientide arv;
• teenusekatkestuste arv ja kestus;
• ägeda terviseprobleemiga vastuvõtule pääsemise aeg;
• krooniliste patsientide ravi järjepidevuse näitajad;
• nimistute suuruse jaotuse muutumine;
• pikaajaliste asenduste arv, kestus ja põhjused;
• patsientide põhjendatud kaebuste arv nimistusse võtmisest keeldumise kohta;
• noorte perearstide süsteemi sisenemine ja nimistu võtmine;
• riski- ja kriisipiirkondades rakendatud meetmete tulemused;
• tervisekeskuste asenduskohustuse tööjõu- ja rahaline mõju;
• reformi ja piirkondlike meetmete kogukulu;
• muudatustega kaasneva võimaliku kokkuhoiu või lisakulu suurus, tekkimise põhjus ja mõju avaldumise aeg.
Iga näitaja juurde tuleb määrata:
• lähteväärtus;
• sihttase;
• tulemuse saavutamise tähtaeg;
• andmeallikas;
• tulemuse eest vastutav asutus.
Tulemused tuleb avaldada vähemalt kord aastas. Hiljemalt kaks aastat pärast muudatuste jõustumist tuleb korraldada sõltumatu vahehindamine, milles hinnatakse nii patsientidele avaldunud mõju kui ka meetmete kulu ja tulemuslikkust.
Enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist tuleb avaldada vähemalt:
• meetmete prognoositava kogukulu vahemik;
• võimalikud rahastusallikad;
• mõju Tervisekassa ravikindlustuse eelarvele;
• arvutus, milliste eelduste korral saab meetmeid rakendada olemasoleva rahastuse piires;
• arvutus selle kohta, kas ja millistel eeldustel kaasneb muudatustega kokkuhoid või lisakulu;
• hinnang rahalise mõju suurusele ja selle avaldumise ajale.
Väide, et tervisekeskustele ei kaasne asenduste korraldamisega olulist mõju ega täiendavaid kulusid, vajab samuti arvulist põhjendust. Kuni kolmekuuline asenduskohustus eeldab personali, vastuvõttude, tööprotsesside ja patsienditeeninduse ümberkorraldamist. Selle mõju ei saa ilma tööjõu- ja kuluarvutuseta lugeda ebaoluliseks.
Selgitame.
Eelnõu rakendamisel lähtutakse eelkõige Tervisekassa perearstiabi eelarvest, mille raames rahastatakse nimistute teenindamist. Eelnõu rakendamisega seoses alustatakse meetmetest, mida on võimalik rakendada olemasoleva eelarve piirides.
Uuringud on näidanud, et esmatasandi tervishoidu investeerimine ja selle tugevdamine võimaldab tervishoiuressursse tõhusamalt kasutada, sealhulgas ennetada või vähendada kulukama eriarstiabi ja haiglaravi vajadust. Täpsemad viited asjakohastele uuringutele on esitatud Rahandusministeeriumile antud tagasisides.
Rakendusakt on väljatöötamisel ning selle koostamisel kaalutakse esitatud ettepanekuid.

7. Varasemale tagasisidele tuleb anda sisuline vastus
Juba väljatöötamiskavatsuse käigus juhtisid osapooled tähelepanu rahastamise, vastutuse, tegeliku ligipääsetavuse ja meetmete tulemuslikkuse ebaselgusele. Need küsimused ei ole praegustes dokumentides piisavalt lahendatud. EPSS palub seletuskirjas ja kooskõlastustabelis selgelt näidata:
• milliseid varasemaid ettepanekuid arvestati;
• milliseid ettepanekuid ei arvestatud ja miks;
• millised varem välja toodud riskid on maandatud;
• millised tingimused sätestatakse seaduses;
• millised tingimused sätestatakse määruses;
• millised küsimused jäetakse Tervisekassa juhendisse ja miks.
Avaliku raha kasutamist, piirkondade erinevat kohtlemist ja patsientide õigusi mõjutavaid põhitingimusi ei tohi jätta üksnes asutusesisese juhendi tasandile.
Selgitame.
Perearstiabi VTK hõlmas rohkem teemasid, kui need, mis antud eelnõus kajastatakse.  Mitmed teemad, mis VTK-s kajastust leidsid, vajavad pikemaid arutelusid ning analüüse, mistõttu on eelnõus välja toodud need muudatused, mis on enim osapoolte nõusolekut arvestavad. Välja jäänud katusteemad on seletuskirjas esitatud.



Kokkuvõte EPSS toetab perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja kestlikkust parandavaid muudatusi, kuid teeb ettepaneku:
1. jätta eelnõust välja võimalus pikendada asendamist kogu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiülesannete täitmise ajaks või kehtestada sellele oluliselt rangemad piirangud;
2. sätestada riski- ja kriisipiirkondade nõukogu tasakaalustatud koosseis, patsientide esindatus, avalikud huvide deklaratsioonid, taandumiskohustus ning otsuste avalikustamine;
3. sätestada riskiastme ja meetmete rakendamise põhikriteeriumid määruses, mitte üksnes Tervisekassa juhendis;
4. kaitsta patsiendi tegelikku valikuvabadust ja kroonilise patsiendi ravi järjepidevust;
5. tagada patsiendile ajakohane teave pereõega ühenduse saamise kohta;
6. täiendada tööjõuanalüüsi residentuuri lõpetajate, uute süsteemi sisenejate ja nimistu võtvate noorte perearstide andmetega;
7. hinnata pikaajalise asendamise mõju noorte perearstide võimalusele saada oma nimistu;
8. määrata reformile mõõdetavad eesmärgid, tähtajad, vastutajad ja avaliku aruandluse kord;
9. esitada enne eelnõu vastuvõtmist meetmete kuluprognoos ning arvutustel põhinev hinnang sellele, kas muudatustega kaasneb kokkuhoid või lisakulu, kui suur see on ja millal selle mõju avaldub.
Selgitame.
Toodud ettepanekutele on vastused antud eespool.
Kõige olulisemad vastamata küsimused on: Milline patsiendi jaoks oluline näitaja peab reformi tulemusel paranema, kui palju ja mis tähtajaks? Millise lisakuluga tulemus saavutatakse ning kas muudatustega võib kaasneda täiendav püsikulu? Kuidas on tööjõuprognoosis arvestatud lisaks lahkujatele uusi perearste ning kes vastutab, kui kavandatud tulemust ei saavutata? Praegused dokumendid ei anna nendele küsimustele piisavalt selget ega arvuliselt kontrollitavat vastust. Palume ministeeriumil vastata kõigile EPSS-i märkustele kooskõlastustabelis eraldi ning põhjendada sisuliselt iga ettepaneku võimalikku arvestamata jätmist.
Selgitame.
Tagatud peab olema perearsti kättesaadavus ka riski- ja kriisipiirkondades. Eelnõu rakendamisel lähtutakse eelkõige Tervisekassa perearstiabi eelarvest, mis on nimistu teenindamiseks määratud. Eelarvelist kokkuhoidu ega ka lisakulu lähiaastatel ei ole planeeritud.

Residentuuri tellimust perearstiabis on järjepidevalt suurendatud. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil valmimas tervishoiutööjõu tegevuskava.
PS. EPIKoja 21. mai 2026. aasta arvamus ei ole kooskõlastustabelis täielikult kajastatud. Kas sama olukord esineb ka teiste osapoolte tagasiside puhul? Palume selgitada, millistel alustel valis ministeerium kooskõlastustabelisse lisatud ettepanekud ning kas sinna on jäetud üksnes ministeeriumi jaoks sobivad märkused. Samuti palume tabelit täiendada kõigi esitatud ettepanekute ning nende arvestamise või arvestamata jätmise sisuliste põhjendustega.
Selgitame.
Perearstiabi VTK hõlmas rohkem teemasid, kui need, mis antud eelnõus kajastatakse.  Mitmed teemad, mis VTK-s kajastust leidsid, vajavad pikemaid arutelusid ning analüüse, mistõttu on eelnõus välja toodud need muudatused, mis on enim osapoolte nõusolekut arvestavad. Kooskõlastustabelis toodi välja ainult see tagasiside, mis puudutas TTKS-i esimese ringi eelnõu muudatusi, mitte täielikku tagasisidet kogu VTK-le. Teadlikult ei ole ministeerium kellegi tagasisidet lisamata jätnud.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 
Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Ministri määruse muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 22, § 8 lõike 61 ja § 151 lõike 3 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 24. märts 2026 määruse nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“ muutmine
Sotsiaalministri 24. märts 2026 määruse nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja §-i täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud kohustusele võib laiendatud ülesannetega tervisekeskus täita järgmiseid ülesandeid vastavalt piirkonna vajadustele:
1) avab piirkonnas ühe või mitu tegevuskohta või filiaali;
2) tegutseb praktika- ja residentuuribaasina.“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 
Lisa 3

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalsed meetmed ja nende rakendamine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 92 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Määrusega kehtestatakse perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade määramise alused, regionaalselt rakendatavad meetmed ning meetmete rakendamise tingimused ja kord eesmärgiga tagada perearstiabi jätkusuutlikkus, järjepidevus ja kättesaadavus.
§ 2. Mõisted
(1) Riskipiirkond on käesolevas määruses sätestatud korras määratud piirkond, kus esineb oht perearstiabi kättesaadavuse või jätkusuutlikkuse halvenemiseks.
(2) Kriisipiirkond on käesolevas määruses sätestatud korras määratud piirkond, kus perearstiabi kättesaadavus on oluliselt häiritud või ei ole tagatud tavapärases korras.
(3) Riskiaste on Tervisekassa poolt käesoleva määruse alusel antav hinnang piirkonna perearstiabi kättesaadavust ja jätkusuutlikkust mõjutavate tegurite koondmõjule.
(4) Meetmed käesoleva määruse tähenduses on rahalised, korralduslikud või muud sekkumised, mida rakendatakse perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks riski- või kriisipiirkonnas.
2. peatükk
Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning meetmed
§ 3. Riski- ja kriisipiirkondade riskiastme määramise alused
(1) Riskiastme määratlemisel hindab Tervisekassa järgmiseid andmeid:
1) nimistute jätkusuutlikkust iseloomustavaid näitajad;
2) elanike tervisenäitajad ja rahvastikumuutused;
3) perearstiabi teenuste kättesaadavust;
4) perearstiabi kvaliteedinäitajad.
(2) Lõikes 1 nimetatud näitajate hindamise tulemusel määrab Tervisekassa piirkonna riskiastme ning teeb ettepanekud meetmete rakendamiseks perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamiseks.
(3) Täpne piirkonna riskiastme määramise metoodika ja meetmete rakendamise kavandamise põhimõtted sätestatakse juhendiga.
§ 4. Meetmed riski- ja kriisipiirkonnas
(1) Riski- ja kriisipiirkonnas võib rakendada alljärgnevaid meetmeid:
1) tegevuse, tööleasumise ning arendustoetusi;
2) residentuuriga seotud stiimuleid;
3) erisusi nõuetest, mis on sätestatud määrusega “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded”;
4) laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lisalepingu sõlmimist;
5) nimistute ajutist ümberkorraldamist ja rahastamise erisusi.
§ 5. Riski- ja kriisipiirkondade nõukogu
(1) Minister moodustab käskkirjaga riski- ja kriisipiirkondade nõukogu (edaspidi nõukogu).
(2) Nõukogu ülesandeks on:
1) riski- ja kriisipiirkondade kinnitamine ning nende staatuse muutmine;
2) piirkondadele rakendatavate meetmete asjakohasuse hindamine;
3) meetmete rakendamine, muutmine või lõpetamine;
4) rakendatud meetmete tulemuslikkuse hindamine perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel;
5) riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja metoodika muutmine.
(3) Tervisekassa esitab nõukogule käesoleva määruse §-s 3 nimetatud andmed ning analüüsid riskiastme määramiseks ja ettepanekud meetmeteks.
3. peatükk
Laiendatud ülesannetega tervisekeskus
§ 6. Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise tingimused ja kord
(1) Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise tingimused:
1) tervisekeskus vastab õigusaktides ja Tervisekassaga sõlmitud lepingus sätestatud tingimustele;
2) tervisekeskusel on vajalik personal, taristu ja töökorraldus laiendatud ülesannete täitmiseks;
3) tervisekeskus on esitanud Tervisekassale kirjaliku nõusoleku laiendatud ülesannete täitmiseks.
(2) Laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise kord:
1) Tervisekassa avalikustab oma veebilehel piirkonna, kus esineb vajadus laiendatud ülesannetega tervisekeskuse teenuse osutamiseks, täidetavad ülesanded, hindamiskriteeriumid ning taotluste esitamise tähtaja. Hindamiskriteeriumid peavad arvestama piirkonna tervishoiuvajadust, teenuse kättesaadavust ja tervisekeskuse võimekust täita laiendatud tervisekeskuse ülesandeid;
2) tervisekeskus esitab Tervisekassale taotluse koos nõutud dokumentidega;
3) Tervisekassa hindab esitatud taotlusi käesoleva määruse lõikes 2 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel;
4) Tervisekassa teeb otsuse laiendatud ülesannetega tervisekeskuse lepingu sõlmimise kohta 30 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates;
5) tervisekeskusega, mille osas on tehtud positiivne otsus, sõlmib Tervisekassa vastava lepingu või lepingu lisa.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
minister

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler

EELNÕU
24.08.2026

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Perearst võib keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on samas teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut. Keeldumise korral annab perearst patsiendile teavet, kust on leitav teave nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut.“;

2) paragrahvi 8 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(43) Tervisekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse, lähtudes nimistu suurusest kuni 1600 isikut, eeldusel et samas teeninduspiirkonnas on sellise suurusega nimistuid, ning teeb selle isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“;

3) paragrahvi 8 lõike 48 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“;

4) paragrahvi 8 lõike 49 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui perearstiabi osutatakse perearsti nimistu alusel äriühingu kaudu käesoleva seaduse § 57 lõike 33 tähenduses, peab perearstiabi osutaja järgima käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele.“;

6) paragrahvi 81 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat, vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni ja riigi või kohaliku omavalitsuse ametiülesannete täitmise ajal kuni volituste või ametiaja lõppemiseni.“;

7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui perearst soovib koos nimistuga perearstiabi osutaja juurest lahkuda, on ta kohustatud sellest perearstiabi osutajat teavitama vähemalt kuus kuud ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või kui perearstiabi osutaja kaudu osutab perearstiabi ainult üks kinnitatud nimistuga perearst.“;

8) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:

㤠92. Perearstiabi riski- ja kriisipiirkonnad

(1) Perearstiabi regionaalse kättesaadavuse, järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende rakendamise tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed võivad hõlmata perearstiabi osutamist, tööle asumist, teenuse arendamist või peremeditsiini õpet toetavaid meetmeid või võimalikke ajutisi perearstiabi korralduslikke erisusi.“;

9) paragrahvi 151 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 151. Tervisekeskuse moodustamine ja pidamine“;

10) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui perearst soovib koos nimistuga tervisekeskusest lahkuda, on ta kohustatud sellest tervisekeskust teavitama vähemalt kuus kuud ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.“;

11) seaduse 2. peatüki 21. jagu täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:

„§ 152. Tervisekeskuse ülesanded asenduse korraldamisel

Tervisekeskuses tegutsevalt perearstilt käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud alusel nimistu äravõtmisel peavad tervisekeskuses tegutsevad perearstiabi osutajad tagama asenduse kuni kolmeks kuuks, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) tervisekeskuses tegutsev perearstiabi osutaja kasutab õigust saada selle nimistu asendajaks kuni ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni;
2) tervisekeskuses tegutsev perearstiabi osutaja kasutab õigust saada selle nimistu asendajaks kuni järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on vähem kui kuus kuud.“;

12) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „60“ arvuga „30“;

13) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 81 lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „ning §-s 152“;

14) paragrahvi 57 lõiget 34 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhimõtete ja nõuete täitmata jätmise korral kohaldatakse §-s 37 perearstilt nimistu äravõtmise kohta sätestatut.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, … …………….. 2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)



Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Esmatasandi tervishoid on tervishoiusüsteemi oluline osa ning perearstiabi on enamasti inimese esimene kokkupuude tervishoiusüsteemiga. Perearstiabil on oluline roll terviseprobleemide ennetamisel, varajasel avastamisel ja ravimisel ning patsiendi raviteekonna koordineerimisel.

Eelnõukohane seadus aitab toetada esmatasandi tervishoius esinevate süsteemsete probleemide lahendamist, mis on seotud perearsti nimistute ebaühtlase suuruse, perearstide kasvava töökoormuse, asenduste korraldamise piiratud võimaluste ja piirkondlike erinevustega perearstiabi kättesaadavuses. Mitmes piirkonnas on perearstiabi järjepidevuse tagamine muutunud keerulisemaks ning kehtiv õigusraamistik ei võimalda kõigis olukordades piisavalt paindlikult reageerida, mistõttu on vajalik teha muudatusi teenuse jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse parandamiseks.

Eesmärk on ajakohastada perearstiabi korralduslikku raamistikku ning luua täiendavad võimalused perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamiseks. Eelnõuga täpsustatakse nimistute moodustamise ja haldamise põhimõtteid, asendamise korraldamise tingimusi, sealhulgas perearsti kaasatust äriühingu korraldatava asendamise korral, ning luuakse õiguslik alus regionaalsete meetmete rakendamiseks piirkondades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:
• luuakse volitusnorm riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja regionaalselt rakendatavate meetmete kehtestamiseks ning laiendatud ülesannetega tervisekeskuse toimimiseks;
• antakse perearstile õigus keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut;
• täpsustatakse nimistu suurusega arvestamist Tervisekassa poolt isiku nimistusse määramisel;
• täpsustatakse perearstiabi osutamise korralduslikke nõudeid;
• täpsustatakse äriühingu korraldatava perearsti asendamise korda, sätestades selgemalt perearsti kvalifikatsiooniga arsti kaasamise nõuded kui ka nimistu äravõtmise alused;
• kehtestatakse tervisekeskuste kohustus korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine teenindamine.

Eelnõukohase seaduse rakendamise tulemusena suureneb mõningal määral tervisekeskuste halduskoormus seoses asenduste korraldamisega, samas väheneb perearstiabi osutajate halduskoormus seoses andmete esitamise kohustuste vähendamisega.

Riigiasutuste töökoormus suureneb muudatuste rakendamise alguses mõnevõrra, kuid pikemas perspektiivis selgem vastutusjaotus ja läbimõeldud protsessid vähendavad vajadust üksikjuhtumipõhiste lahenduste järele ning seeläbi väheneb töökoormus.

Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk on parandada patsientide jaoks perearstiabi kättesaadavust ja järjepidevust. Muudatustega luuakse eeldused selleks, et perearstide töökoormus jaotuks piirkonnas ühtlasemalt ning perearstiabi osutamine oleks jätkusuutlikum. See võib aidata vähendada olukordi, kus ühe perearsti nimistu on ülekoormatud, samas kui piirkonnas on olemas väiksema koormusega nimistud, ning toetada seeläbi paremat ligipääsu perearsti ja pereõe vastuvõtule. Samuti aitavad muudatused vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti lahkumise, pikaajalise haigestumise või nimistu teenindamise katkemise tõttu pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Tervisekeskuste suurem roll ajutise teenindamise korraldamisel ning võimalus rakendada piirkondlikke meetmeid riski- ja kriisipiirkondades toetavad eesmärki tagada esmatasandi abi kättesaadavus võimalikult inimese elukoha lähedal ka riski- ja kriisipiirkondades. Kokkuvõtvalt luuakse paremad eeldused perearstiabi järjepidevuse tagamiseks ning paindlikumaks reageerimiseks olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. Muudatused toetavad perearstiabi süsteemi jätkusuutlikkust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna esmatasandi tervishoiu ekspert Tiina Unukainen ([email protected]) ja tervishoiuteenuste osakonna esmatasandi nõunik Elina Müürsepp ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna juhtivanalüütik Kadri Keller ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisele eelnes Sotsiaalministeeriumi koostatud ja 06.05.2026 kooskõlastamiseks esitatud perearstiabi tugevdamist puudutav väljatöötamiskavatsus1 (edaspidi VTK), mis saadeti arvamuse avaldamiseks seotud organisatsioonidele ja huvirühmadele ning mille kohta esitas tagasisidet 11 organisatsiooni ja kaks perearsti.

VTK hõlmas rohkem teemasid kui need, mida eelnõus kajastatakse. Mitmed teemad, mis VTK-s kajastust leidsid, vajavad pikemaid arutelusid ja analüüse, mistõttu on eelnõus välja toodud need muudatused, mis osapoolte nõusolekut enim arvestavad. VTK-ga võrreldes jäi eelnõust välja tervisekeskuste korralduse (tegevusluba, ühtsed kvaliteedikriteeriumid, tervisekeskuse konkursid, monopoliseerumise piiramine), nimistute asendamise ja järelevalvemehhanismide arendamisega seonduv.

Eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 03.07.2026 ja selle kohta andis tagasisidet üheksa organisatsiooni. Eelnõus käsitletavate teemade kohta antud tagasiside ja Sotsiaalministeeriumi vastused on esitatud seletuskirja lisas 1.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga2, milles on ette nähtud perearstiabisüsteemi jätkusuutlikkust toetavad tegevused. Eelnõu on seotud järgmise koalitsioonileppe punktiga – loome õiguslikud alused piirkondliku vastutusega tervisekeskuste võrgustiku moodustamiseks üle Eesti, et tagada ka väikeste perearstikeskuste toimepidevus. Tegevusena on ette nähtud koostada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu koos rakendusaktidega.

Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.06.2026, 6.

Eelnõu lähtub esmatasandi tervishoiu arengukavas 20353 nimetatud eesmärkidest.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega otseselt ka Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.1.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, toetades:
• perearstiabi kättesaadavust kõikides piirkondades;
• perearstiabi osutamise järjepidevust perearsti töö katkemisel;
• perearstide töökoormuse paremat tasakaalu;
• tervisekeskuste suuremat rolli süsteemi toimivuse tagamisel.

Eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, parandades perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse mitu omavahel seotud lahendust.

Esiteks luuakse võimalus tasakaalustada perearstide töökoormust, andes perearstile õiguse teatud tingimustel keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde. Samuti täpsustatakse Tervisekassa kohustust arvestada nimistusse määramisel nimistute suurust. Muudatuste eesmärk on vähendada nimistute koormuse ebaühtlust ning toetada kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust.

Teiseks täpsustatakse perearsti asendamise ja nimistute teenindamise korraldust. Selleks sätestatakse nõuded äriühingu kaudu korraldatava asenduse korral perearsti osaluse tagamiseks, täpsustatakse pikaajalise asendamise regulatsiooni ning nähakse tervisekeskustele ette roll nimistute ajutisel teenindamisel. Muudatuste eesmärk on vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti töö katkemisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita.

Kolmandaks luuakse õiguslik alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning piirkondlike meetmete rakendamiseks olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. See võimaldab tulevikus paindlikumalt reageerida piirkondade erinevatele vajadustele ning rakendada vajaduspõhiseid lahendusi, sealhulgas laiendatud ülesannetega tervisekeskuste mudelit.

Neljandaks täpsustatakse tervisekeskuste toimimisega seotud regulatsiooni, nähes ette etteteatamiskohustuse nimistuga perearsti lahkumise korral ning tervisekeskuste kohustuse korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine teenindamine. Muudatuste eesmärk on suurendada tervisekeskuste suutlikkust tagada piirkonnas perearstiabi järjepidevus ning parandada teenuse korralduse prognoositavust.

Lisaks vähendatakse halduskoormust, kaotades kohustuse avaldada ja esitada pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete teavet. Muudatus arvestab perearstiabi tänast töökorraldust ning võimaldab suunata ressursse enam sisulisele teenuse osutamisele.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordadele, kus perearst lõpetab tegevuse või nimistu jääb teenindamata. Nendel juhtudel on Tervisekassa seni pidanud leidma olukorrale kiirelt lahenduse. Samuti puuduvad piisavad mehhanismid piirkondade eripärade arvestamiseks ja nimistute tasakaalustamiseks. Lisaks luuakse selged reeglid riski- ja kriisipiirkondades tegutsemiseks ning tehakse väiksemaid muudatusi asendamiste korraldamise regulatsioonis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 8 lõikega 33. Seadusesse lisatakse varem hea tahte koostöökokkuleppes „Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“4 kirjeldatud säte (IV osa, 1. eesmärk), mille kohaselt on perearsti nimistu optimaalne suurus kuni 1600 isikut. Selline nimistu suurus toetab perearstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust ning perearsti töökoormuse tasakaalustamist. Muudatusega antakse perearstile õigus keelduda patsienti nimistusse registreerimast, kui nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on samas teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut.

Muudatuse eesmärk on soodustada patsientide ühtlasemat jaotumist piirkonna nimistute vahel ning vähendada olukordi, kus osa nimistuid on märkimisväärselt üle koormatud, samas kui teistes nimistutes on vabu kohti.

Muudatuse rakendamise toetamiseks vaadatakse üle perearstide teeninduspiirkonnad ning Tervisekassa avaldab oma veebilehel teeninduspiirkondade kaupa teabe nimistute suuruse kohta. See võimaldab patsientidel saada paremat ülevaadet registreerimisvõimalustest ning toetab teadlike valikute tegemist perearsti nimistu valimisel. Perearst annab keeldumise korral patsiendile teada, kust ta leiab teavet nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut, viidates Tervisekassa veebilehel olevale nimistute kuvale. Kui aga teeninduspiirkonnas ei ole nimistut, milles on vähem kui 1600 isikut, ei ole perearstil selle sätte alusel võimalik keelduda patsienti nimistusse registreerimast.

Perearstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et iga perearst teenindaks võimalikult jõukohast hulka patsiente. Pikaajaline ülekoormus suurendab perearstide ja -õdede läbipõlemise riski, kvaliteedi ja kättesaadavuse probleeme ning võib viia perearsti nimistust loobumiseni või erialalt lahkumiseni. Ülemäärase töökoormuse risk ja piiratud võimalused nimistu suurust reguleerida vähendavad ka perearsti eriala atraktiivsust ning raskendavad uute perearstide süsteemi tulemist. Muudatus aitab kaasa perearstide ja -õdede töökoormuse mõistlikul tasemel hoidmisele, parandab kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust ning vähendab perearstisüsteemi jätkusuutlikkust ohustavaid riske.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 8 lõiget 43. Muudatusega seatakse Tervisekassale kohustus lähtuda nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel nimistu suurusest ning eelistada nimistuid, milles ei ole rohkem kui 1600 isikut. Sätte rakendamise eelduseks on asjaolu, et samas teeninduspiirkonnas on sellise suurusega nimistuid. Muudatuse eesmärk on toetada kvaliteetse ja kättesaadava perearstiabi tagamist. Muudatus lähtub § 1 punkti 1 kohta esitatud põhjendustest.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 8 lõike 48 punkti 3, millest jäetakse välja nõue Terviseametil avaldada tervishoiukorralduse infosüsteemis info pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Arvestades, et pereõde on tänapäeval iseseisev spetsialist, kes tegutseb oma pädevuse piires ja tervisekeskustes ka roteeruvas korras, ei ole otstarbekas iga perearstiabi osutaja puhul esitada infot pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Lisaks peab perearsti peamises tegevuskohas olema kogu tegevuskoha lahtioleku ajal tagatud vähemalt ühe pereõe kohalolu. Nõue avaldada infot perearsti tavapäraste kontaktvastuvõtuaegade kohta säilib. Igapäevases töös võib ette tulla aga erakorralisi muudatusi, näiteks graafikute muutmine haigestumiste ajal, mistõttu on pidev info muutmine ebamõistlik ressursikasutus, sest perearstiabi osutamine toimub eelregistreerimise põhimõttel. Muudatuse eesmärk on tagada patsientidele selge ja ajakohane ülevaade perearsti kontaktvastuvõtu tavapärasest korraldusest ning vähendada perearstiabi osutajate halduskoormust (pidev teabe edastamine muudatuste korral).

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 lõike 49 punkti 2, millest jäetakse välja nõue perearstiabi osutamise tegevusloa omajal esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu info pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Muudatuse põhjendused on esitatud eelnõu § 1 punkti 3 selgitustes.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 lõikega 62. Muudatuse eesmärk on tagada, et nimistu teenindamisel asenduse korras perearstiabi osutaja äriühingu kaudu säiliks siiski perearsti kvalifikatsiooniga isiku vahetu osalus ja tugi. Seetõttu täpsustatakse, et perearstiabi osutav äriühing peab järgima sama paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud määruses5 sätestatud nõudeid perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et kontaktvastuvõttude korraldus vastaks kehtestatud nõuetele ja et perearst osaleks sisuliselt nimistu patsientidele teenuse osutamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 81 lõiget 7. Muudatusega täiendatakse pikaajalise asendamise kestust reguleerivat sätet ning nähaks ette põhimõte, et kui perearst on valitud valitavale ametikohale, võib nimistu pikaajaline asendamine kesta kuni ametiaja või volituste tähtaja lõppemiseni. Kehtiv regulatsioon võimaldab pikaajalist asendamist kuni ühe aasta jooksul, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kahe aasta jooksul ja vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus perearst asub täitma riigi või kohaliku omavalitsuse valitavat või nimetatavat ametikohta ega saa seetõttu tööülesannete mahu tõttu pikema aja jooksul perearstina tegutseda. Sellisteks ametikohtadeks võivad olla näiteks Riigikogu liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, vallavanema või linnapea amet.

Muudatuse eesmärk on tagada perearsti nimistu teenindamise järjepidevus ning vältida olukordi, kus perearst peaks valitaval ametikohal ülesannete täitmise tõttu loobuma nimistust. Kliinilisest praktikast on selgunud, et nimistuga kohanemine võtab palju aega ja seetõttu pole otstarbekas kujunenud usaldussuhet katkestada. OECD uuringud näitavad, et järjepidev kontakt perearstiga loob lisaväärtust, olles seotud suurema usaldusega tervishoiusüsteemi vastu ja paremate hinnanguliste tervisetulemitega.6 Samuti loob muudatus suurema õigusselguse ja -kindluse nii perearstidele, asendajatele kui ka Tervisekassale ja Terviseametile, sidudes asendamise kestuse selgelt ametiülesannete täitmise perioodiga.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 91 lõikega 4. Muudatuse eesmärk on luua kinnitatud nimistuga perearstile perearstiabi osutaja juurest koos nimistuga lahkumise korral kohustus teavitada perearstiabi osutajat vähemalt kuus kuud ette, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti. Säte ei kohaldu neile, kus perearstiabi osutaja juures tegutseb ainult üks kinnitatud nimistuga perearst (ehk üksikpraksis). Perearsti nimistu on perearstiabi osutaja toimimise oluline osa, olles seotud nii teenuste osutamise mahu kui ka rahastamisega. Perearsti ootamatu lahkumine koos nimistuga võib mõjutada perearstiabi osutaja võimet tagada kokkulepitud teenuse osutamine, personali rakendamine ja majanduslik jätkusuutlikkus. Kuuekuuline etteteatamistähtaeg on hinnatud mõistlikuks, kuna see tasakaalustab ühelt poolt perearsti õigust oma tegevus ümber korraldada ning teiselt poolt perearstiabi osutaja õigustatud huvi valmistuda olulisteks muudatusteks teenuse osutamisel. Sama etteteatamistähtaeg kehtib ka Tervisekassa ja patsientide teavitamisel tegevuskoha muudatustest. Pooltel on võimalik kokku leppida ka teistsuguses etteteatamistähtajas.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seaduse 2. peatüki 2. jagu §-ga 92, milles kehtestatakse perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende rakendamise tingimused.

Uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: perearstiabi“7 kohaselt on perearstide vanuselist koosseisu arvestades lähiaastatel oodata märkimisväärset tööjõupuudust. Eeldusel et perearstide tegelik pensionile mineku iga oluliselt ei muutu, on aastaks 2033 vaja vanuse tõttu asendada ligikaudu 420 perearsti ehk ligikaudu pooled praegu tegutsevatest perearstidest. Prognoositav koolituspakkumine võimaldab sellest asendusvajadusest katta ligikaudu 60% ehk umbes 255 perearsti. Katmata jääb seega ligikaudu 165 perearsti suurune asendusvajadus, mis vastab ligi 20%-le praegusest perearstide arvust.

2026. aasta alguse seisuga oli 132 055 inimest (s.o ca 9,8% elanikkonnast) 77 nimistus ilma alalise perearstita, neid teenindas asendusarst. 2025. aastal leiti viiel korral (Tallinn Mustamäe, Põltsamaa, Vinni vald ja 2 x Türi vald) nimistule teenuseosutaja (asendaja) alles paar nädalat enne perearsti või asendusarsti nimistuga töö lõpetamist, mistõttu oli teenuse saamise katkemise ohus ligi 8575 inimest. 01.04.2026 seisuga on 65–83 vanusevahemikus 258 perearsti, kes teenindavad kokku 268 nimistut (sh kümme asendusnimistut ehk osadel teenindada rohkem kui üks nimistu).8

Eespool kirjeldatud arengutendentsid suurendavad riski, et teatud piirkondades võib perearstiabi kättesaadavus ja järjepidevus halveneda. Seetõttu on vajalik luua õiguslik alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning regionaalsete meetmete rakendamiseks, mis võimaldavad reageerida piirkondlikele probleemidele paindlikumalt ja toetada perearstiabi jätkusuutlikkust.

Meetmed hõlmavad eelkõige olukordi, kus perearstiabi ei ole võimalik tavapärasel viisil jätkusuutlikult osutada ning teenuse kättesaadavuse tagamiseks on vaja rakendada alternatiivseid teenuseosutamise mudeleid. See võib hõlmata näiteks kontaktvastuvõttude senisest suuremat kombineerimist kaugvastuvõttudega, eriõdede ja üldarstide laiemat kaasamist teenuse osutamisse, nimistu teenindamist mitme perearsti koostöös ning laiendatud ülesannetega tervisekeskuse teenuste piirkondlikku pakkumist.

Lisaks on vaja välja töötada motivatsioonimehhanismid, mis toetaksid residentuuri läbimist ning tervishoiutöötajate tööle asumist riski- ja kriisipiirkondades.

Erimudelite ja muude meetmete rakendamine peab toimuma kontrollitud tingimustes ning nende mõju tuleb süsteemselt hinnata. Meetmete rakendamise ulatus ja kestus peavad lähtuma piirkonna konkreetsest vajadusest. Osa meetmeid on oma olemuselt ajutised ning neid rakendatakse üksnes seni, kuni püsib nende rakendamise tinginud vajadus. Hindamise tulemusel peab olema võimalik otsustada, kas rakendatud lahendust on põhjendatud jätkata või laiemalt rakendada või on võimalik taastada perearstiabi osutamine tavapärase korralduse alusel. Perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamine on oluline ka tervishoiusüsteemi kui terviku toimimise ja ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt. Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tugev esmatasandi tervishoid võimaldab lahendada terviseprobleeme varases etapis ning aitab kaasa tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele.9, 10

Seetõttu on perearstiabi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamine oluline mitte üksnes esmatasandi tervishoiu toimimise, vaid kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt. Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete eesmärk on võimaldada perearstiabi kättesaadavuse säilitamist ka olukorras, kus teenuse osutamine tavapärase korralduse alusel ei ole ajutiselt või pikema aja jooksul võimalik.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 151 pealkirja. Eesmärk on viia pealkiri vastavusse sätete sisuga, sest §-s 151 käsitletakse lisaks tervisekeskuse moodustamisele ka tervisekeskuse pidamist. Sellest tulenevalt lisatakse pealkirja lisaks tervisekeskuse moodustamisele ka sõna „pidamine“.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 151 lõikega 4, mille kohaselt peab tervisekeskuses töötav nimistuga perearst teatama tervisekeskusele oma soovist lahkuda tervisekeskusest koos nimistuga vähemalt kuus kuud ette. Perearsti nimistu on tervisekeskuse toimimise oluline osa, olles seotud nii teenuste osutamise mahu kui ka tervisekeskuse rahastamisega. Perearsti ootamatu lahkumine koos nimistuga võib mõjutada tervisekeskuse võimet tagada kokkulepitud teenuste osutamine, personali rakendamine ja tervisekeskuse majanduslik jätkusuutlikkus. Etteteatamise kohustuse eesmärk on anda tervisekeskusele piisav aeg muudatustega kohanemiseks, töökorralduse ümberkujundamiseks ja vajaduse korral uute tervishoiutöötajate kaasamiseks. Samuti võimaldab etteteatamistähtaeg kavandada tegevusi, mis aitavad vältida häireid tervishoiuteenuste osutamisel ja toetavad patsientidele teenuse järjepideva kättesaadavuse tagamist. Kuuekuuline etteteatamistähtaeg on hinnatud mõistlikuks, kuna see tasakaalustab ühelt poolt perearsti õigust oma tegevus ümber korraldada ning teiselt poolt tervisekeskuse õigustatud huvi valmistuda olulisteks muudatusteks teenuse osutamisel. Sama etteteatamistähtaeg kehtib ka Tervisekassa ja patsientide teavitamisel tegevuskoha muudatustest. Pooltel on võimalik kokku leppida ka teistsuguses etteteatamistähtajas.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seaduse 2. peatüki 21. jagu §-ga 152, milles sätestatakse tervisekeskuse ülesanded asenduse korraldamisel.

Lähiaastatel suureneb järsult pensionile minevate perearstide arv ja sellega seonduvalt vajadus leida nimistutele uued perearstid. Tervisekassal on kohustus leida nimistule uus perearst, mis tihtipeale on keeruline ülesanne, sest ei pruugi leiduda perearste, kes oleks nõus nimistut üle võtma. Tervisekeskuste loomisega on kaasnenud Tervisekassal võimalus saada tervisekeskuses tegutsevatelt perearstiabi osutajatelt tuge asenduse korraldamisel ja uue perearsti leidmisel. Seetõttu nähakse tervisekeskuses tegutseva(te)le perearstiabi osutaja(te)le ette kohustus korraldada sellele nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks. Samas on tervisekeskuses tegutseval perearstiabi osutajal võimalik seda nimistut asendada ka kuni ravi rahastamise lepingu (ravikindlustuse seaduse § 36 lõike 51 tähenduses) perioodi lõpuni või juhul, kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on vähem kui kuus kuud, uue perioodi lõpuni.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 37 lõike 2 punkti 1, millega lühendatakse tähtaega, millal Terviseamet võib teenuse katkemise tõttu perearstilt nimistu ära võtta, seniselt 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale.

Muudatuse eesmärk on võimaldada kiiremat sekkumist olukordades, kus perearstiabi osutamine on pikemat aega katkenud ning puudub perspektiiv teenuse tavapäraseks taastumiseks. Perearstiabi on inimese esmane kokkupuude tervishoiusüsteemiga ning pikaajaline teenuse katkemine võib mõjutada nii tervishoiuteenuste kättesaadavust kui ka ravi järjepidevust. Kehtiv 60-kalendripäevane tähtaeg võib osutuda liiga pikaks olukordades, kus teenuse osutamine on sisuliselt katkenud ning patsientide teenindamiseks tuleb leida uus korraldus. Lühem tähtaeg võimaldab Terviseametil ja Tervisekassal reageerida kiiremini ning rakendada vajalikke meetmeid perearstiabi järjepidevuse tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 57 lõiget 3 viitega §-le 152. Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist. Lisandunud viite kaudu täpsustatakse, et Tervisekassa ei tee seda sel ajal, kui perearsti ajutist asendamist korraldab § 152 alusel tervisekeskus. Kui tervisekeskusel ei ole asendusperioodi lõpuks õnnestunud nimistule konkursi teel perearsti leida, korraldab vastavalt seadusele nimistu edasist asendamist Tervisekassa.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 57 lõiget 34 teise lausega, milles sätestatakse, et kui nimistut asendab perearstiabi osutav äriühing ning ta ei täida sätestatud nõudeid ja põhimõtteid, on võimalik nii Tervisekassal kui ka Terviseametil äriühingult nimistu ära võtta §-s 37 sätestatud korras. Sätte eesmärk on tagada nõuete ja põhimõtete järgimine ning võimalikud järelevalvemeetmed võrdsetel alustel nii kinnitatud nimistuga perearstidele kui ka nimistute asendamise korras, sõltumata asendajast.

Eelnõu §-ga 2 nähakse ette seaduse jõustumise aeg, mis on 2027. aasta 1. märts.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad patsiente, perearste ja -õdesid, teenuseosutajaid (perearstiabi osutavad äriühingud ja tervisekeskused), kohalikke omavalitsusi ja riiki, sealhulgas Tervisekassat ja Terviseametit. Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, regionaalne mõju ja mõju riigivalitsemisele. Muudes valdkondades mõju ei tuvastatud.

Mõjuanalüüs lähtub eelnõu eesmärgist tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, toetades perearstiabi kättesaadavust kõikides piirkondades, teenuse osutamise järjepidevust perearsti töö katkemisel, perearstide töökoormuse paremat tasakaalu ja tervisekeskuste suuremat rolli süsteemi toimivuse tagamisel. Mõjusid käsitletakse sihtrühmade kaupa ning avalikku sektorit (kohalikud omavalitsused ja riik) puudutavaid mõjusid käsitletakse detailsemalt punktis 7.

Sihtrühm 1: patsiendid

Patsientide puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist puudutavate muudatuste, riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete ning perearstiabi järjepidevuse tagamiseks kavandatud muudatuste mõju.

Patsientidele avaldub mõju eelkõige perearstiabi kättesaadavuse, järjepidevuse ja piirkondliku korralduse kaudu. Sihtrühmaks on kõik perearstiabi vajavad inimesed ehk sisuliselt kogu Eesti elanikkond. Perearstide nimistusse kuulus 01.06.2026 seisuga 1 343 838 inimest ehk ligikaudu 99% elanikkonnast ning perearstiabiteenuseid on ajavahemikus 01.06.2025–01.06.2026 kasutanud 1 053 466 inimest ehk 77% elanikest. Kõigist patsientidest 4% olid vanuses 0–4 aastat, 17% vanuses 5–19 aastat, 24% vanuses 20–39 aastat, 28% vanuses 40–59 aastat, 22% vanuses 60–79 aastat ja 6% vähemalt 80-aastased.11 2025. aastal tehti perearstiabis 3 504 680 vastuvõttu12, mille hulka on arvestatud nii perearsti ja -õe kontaktvastuvõtud kui ka nõustamised kaugteel (nt telefon, digiteenindusplatvorm). Need andmed näitavad, et perearstiabi sihtrühm on väga lai ja perearstiabi on sageli kasutatav esmatasandi tervishoiuteenus.

Tervisekassa prognoosi kohaselt kasvab perearstiabi kasutus lähiaastatel ka rahvaarvu vähenemise tingimustes. Aastatel 2027–2032 suureneb nii visiitide koguarv kui ka visiitide arv elaniku kohta aastas, viimati nimetatu 5,72-lt 5,81-ni ja 2036. aastaks 5,90-ni.13 See viitab vajadusele hoida perearstiabi korraldus sellisena, et teenuse kättesaadavus ja järjepidevus oleksid tagatud ka suureneva teenusevajaduse korral.

Regionaalne mõju patsientidele seisneb selles, et eelnõuga kavandatu kohaselt luuakse õiguslik alus rakendada piirkondlikke meetmeid olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. Mõju ei ole kogu Eestis ühetaoline, vaid sõltub piirkonna perearstide vanuselisest koosseisust, asendusnimistute arvust, nimistute suurusest ja uute perearstide leidmise võimalustest. Mõju võib olla suurem piirkondades, kus perearstide asendamine või uute perearstide leidmine on keerulisem ning kus alalise perearstita nimistute tekkimise risk on suurem.

Eelnõuga kavandatud muudatus aitab vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti töö katkemisel või nimistu alalise perearstita jäämisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Mõju avaldub eelkõige nende muudatuste kaudu, millega täpsustatakse nimistute ajutise teenindamise korraldust ning lühendatakse aega, mille möödumisel saab Terviseamet hinnata nimistu äravõtmise vajadust olukorras, kus teenuse osutamine on katkenud. Nende muudatuste koosmõju on suunatud sellele, et teenuse katkestuse korral leitaks patsientidele kiiremini toimiv korraldus.

Mõju on suurem nendele patsientidele, kelle tervishoiuvajadus on püsivam või suurem, sealhulgas eakatele, kroonilise haigusega inimestele, lastele ja sagedamini perearstiabi vajavatele patsientidele. Perearstiabi järjepidevus mõjutab muu hulgas terviseprobleemide varajast märkamist, krooniliste haiguste jälgimist, ravimite kasutamise järjepidevust ja patsiendi edasist liikumist tervishoiusüsteemis.

Nimistute suuruse tasakaalustamise põhimõte võib teatud juhtudel piirata patsiendi võimalust registreeruda eelistatud perearsti nimistusse, kui selles nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde. Mõju patsiendi valikuvabadusele on siiski piiratud, sest juurdepääs perearstiabile samas teeninduspiirkonnas säilib. Samal ajal aitab muudatus vähendada olukordi, kus osa nimistuid kasvab ebamõistlikult suureks, samas kui samas piirkonnas on väiksema koormusega nimistuid. See võib parandada perearstiabi tegelikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sealhulgas vastuvõtule pääsemist ja perearstikeskusega ühenduse saamist.

Patsientidele otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Kaudselt võib perearstiabi parem kättesaadavus ja järjepidevus vähendada vajadust pöörduda erakorralise meditsiini või eriarstiabi poole ning aidata vältida terviseprobleemide süvenemist.

Kokkuvõttes on mõju patsientidele valdavalt positiivne, avaldudes eelkõige perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse paranemises. Samas võib nimistute suuruse tasakaalustamisega teatud juhtudel kaasneda piiratud ebasoodne mõju patsiendi valikuvabadusele.

Sihtrühm 2: perearstid ja pereõed

Perearstide ja pereõdede puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist ning pikaajalise asendamise regulatsiooni puudutavate muudatuste mõju. Halduskoormusele avalduvat mõju käsitletakse eraldi punktis 6.1.

Perearstidele ja pereõdedele avaldub mõju peamiselt töökoormuse, töökorralduse ja õigusselguse kaudu. Eestis oli 01.06.2026 seisuga 782 perearsti nimistut, mida teenindas 1122 arsti, sealhulgas 706 perearsti, ja 1785 õde. Keskmiselt kuulus nimistusse 1705 inimest. Suurim oli keskmine nimistu Tartumaal ja Valgamaal, vastavalt 1875 ja 1807 inimest ning väikseim Võrumaal, kus keskmine nimistu oli 1510 inimest.14

Arstide vanuseline koosseis viitab sellele, et olemasoleva tööjõu säilitamine on lähiaastatel üks perearstiabi peamisi riske. 2026. aasta aprilli seisuga oli arstide keskmine vanus 57,9 aastat (mediaan 60 aastat) ning 34,7% arstidest olid 65+ vanuses. Kõige vanema vanuselise koosseisuga paistavad silma Ida‑Viru maakond (keskmine vanus 62,9 aastat, 65+ osakaal 53,1%), Pärnu (keskmine 61,8 aastat) ja Võru maakond (65+ osakaal 52,4%), samas kui noorema vanuselise koosseisuga on Harju (keskmine 53,1 aastat) ja Rapla maakond (keskmine 52,2 aastat).15 Need andmed näitavad, et perearstiabi tööjõurisk ei jaotu piirkondade vahel ühtlaselt ning võib osades maakondades mõjutada teenuse kättesaadavust kiiremini.

Eelnõuga kavandatav nimistu optimaalse suuruse põhimõte ja sellega seotud võimalus teatud tingimustel keelduda patsienti nimistusse registreerimast toetab perearstide töökoormuse ühtlasemat jaotumist. Muudatus aitab vähendada olukordi, kus patsiendid koonduvad juba ülekoormatud nimistutesse, kuigi samas teeninduspiirkonnas on olemas väiksema nimistuga perearst. Mõju on suurem piirkondades, kus nimistute suurus ületab optimaalset piiri või kus nimistute koormus on sama teeninduspiirkonna sees ebaühtlane.

Töökoormuse paremal jaotumisel on positiivne mõju ka pereõdedele, sest nimistu suurus mõjutab kogu perearstikeskuse meeskonna töömahtu. See puudutab vastuvõtte, nõustamist, krooniliste haigete jälgimist, ennetustegevust, dokumenteerimist ja patsientidega suhtlemist. Kui nimistute koormus jaotub ühtlasemalt, väheneb eelduslikult ka pereõdede töökoormuse koondumine ülekoormatud nimistutesse.

Perearstidele avaldub mõju ka pikaajalise asendamise regulatsiooni täpsustamise kaudu. Asendamise võimaluse laiendamine olukorrale, kus perearst on valitud valitavale ametikohale, võimaldab säilitada nimistu ja perearsti seose ka juhul, kui perearst ei saa ajutiselt perearstina töötada. See vähendab vajadust nimistust loobuda ning loob suurema õigusselguse perearstile, asendajale ja teenuse korraldamisega seotud asutustele.

Kokkuvõttes on mõju perearstidele ja pereõdedele valdavalt positiivne. Mõju seisneb töökoormuse tasakaalustamise võimaluste paranemises ja asendamise regulatsiooni selginemises. Mõju on suurem piirkondades ja nimistutes, kus nimistute suurus ületab optimaalset piiri või kus asendusvajadus on suurem.

Sihtrühm 3: teenuseosutajad (perearstiabi osutavad äriühingud ja tervisekeskused)

Teenuseosutajate puhul hinnatakse eelkõige tervisekeskuse nimistu ajutise teenindamise kohustuse, nimistuga perearsti lahkumise etteteatamiskohustuse ning äriühingu kaudu korraldatava asenduse nõuete täpsustamise mõju. Riski- ja kriisipiirkondades võib mõju avalduda lisaks nendele tervisekeskustele, kellele rakendatavate meetmete raames nähakse ette laiendatud ülesandeid.

Teenuseosutajatele avaldub mõju peamiselt töökorralduse, vastutuse ja õigusselguse kaudu. Mõju on suurem tervisekeskustele, sest eelnõuga täpsustatakse nende rolli perearstiabi järjepidevuse tagamisel olukordades, kus nimistu teenindamise vajadus on ajutine.

01.06.2026 seisuga oli Eestis 71 tervisekeskust, kus 646 arsti ja 983 õde teenindasid kokku 401 nimistut. Keskmiselt oli tervisekeskuste kohta 9,1 arsti ja 13,86 õde. Tervisekeskustes teenindatavatesse nimistutesse kuulus kokku 696 499 inimest, mis moodustas ligikaudu 52% kõigist perearstide nimistutesse kuuluvatest inimestest. Ajavahemikul 01.06.2025–01.06.2026 kasutas tervisekeskustes perearstiabiteenuseid 549 534 inimest ehk ligikaudu 52% kõigist perearstiabiteenuseid kasutanud inimestest.16 Seega võib tervisekeskuste rolli muutus mõjutada olulist osa perearstiabi korraldusest.

Mõju tervisekeskustele ei ole siiski ühesugune. See sõltub tervisekeskuse suurusest, teenindatavate nimistute arvust, piirkonna tööjõuolukorrast, perearstide vanuselisest koosseisust ning sellest, kui sageli tekib vajadus nimistu ajutiseks teenindamiseks. Mõju võib olla suurem piirkondades, kus uute perearstide või asendusarstide leidmine on keerulisem ja kus alalise perearstita nimistute tekkimise risk on suurem. 01.06.2026 seisuga oli kõige rohkem tervisekeskustes teenindatavaid nimistuid Harju maakonnas, kus 33 tervisekeskuses teenindati 186 nimistut, ja Tartu maakonnas, kus viies tervisekeskuses teenindati 50 nimistut. Ida-Viru maakonnas tegutses neli tervisekeskust 30 nimistuga ja Lääne-Viru maakonnas viis tervisekeskust 23 nimistuga.17

Eelnõuga kavandatakse kehtestada tervisekeskusele kohustus korraldada teatud juhul nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks. See suurendab tervisekeskuse rolli perearstiabi järjepidevuse tagamisel ja võimaldab kasutada kohaliku tasandi teadmist piirkonna töökorraldusest, personalist, ruumidest ja võimalikest asenduslahendustest. Selgem ajutise teenindamise kohustus vähendab riski, et nimistu jääb perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral vahepealsel perioodil teenindamata ning annab rohkem aega püsivama lahenduse leidmiseks.

Muudatus täpsustab tervisekeskuse ülesandeid nimistu ajutise teenindamise korral. Olulist mõju tervisekeskustele ega täiendavaid kulusid muudatusega ei kaasne. Juhul kui tervisekeskus kasutab õigust jätkata nimistu teenindamist kuni ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni või järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, on tegemist tervisekeskuse vabatahtliku otsusega ning nimistu teenindamine on kaetud selle eest saadava rahastusega.

Tervisekeskustele avaldab mõju ka kuuekuuline etteteatamiskohustus juhul, kui perearst soovib lahkuda tervisekeskusest koos nimistuga. Perearsti nimistu on tervisekeskuse toimimise ja rahastamise seisukohalt oluline, sest tervisekeskuse majanduslik stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, mitu nimistuga perearsti keskuses töötab. Etteteatamiskohustus annab tervisekeskusele aega kavandada töökorralduse muudatusi, hinnata personali- ja ruumivajadust ning vähendada teenuse osutamise häirete riski. Mõju on tervisekeskustele positiivne, sest see parandab tegevuse planeeritavust. Tervisekeskusest lahkumisest etteteatamise mõju ei ole suur, sest sama etteteatamistähtaeg kehtib ka tegevuskoha muutmisest Tervisekassa ja patsientide teavitamisel.

Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem. Mõju seisneb peamiselt perearstiabi osutamise korralduslike nõuete täpsustamises olukorras, kus nimistut teenindatakse asenduse korras äriühingu kaudu. Nõuetele vastavalt tegutsevatele teenuseosutajatele ei too muudatus eelduslikult kaasa olulist töökorralduslikku ega majanduslikku muutust. Mõju võib avalduda eeskätt nendele teenuseosutajatele, kelle senises töökorralduses ei ole perearsti sisuline osalus või kontaktvastuvõttude nõuetekohane korraldus olnud piisavalt selgelt tagatud.

Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete mõju võib avalduda tervisekeskustele juhul, kui neile nähakse ette laiendatud ülesandeid. Mõju ulatus sõltub konkreetses piirkonnas rakendatavast meetmest ja tervisekeskusele antavatest ülesannetest. Kuna meetmete täpsem sisu ja rakendamise tingimused kehtestatakse rakendusaktiga, ei ole selle mõju eelnõu tasandil võimalik täpsemalt hinnata.

Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele erineva ulatusega. Tervisekeskustele kaasneb eelkõige töökorralduslik mõju seoses nimistu ajutise teenindamise kohustuse ja nimistuga perearsti lahkumise etteteatamisega, samal ajal parandab etteteatamiskohustus tervisekeskuste võimalust oma tegevust planeerida. Nimistu ajutise teenindamise muudatusega olulist mõju ega täiendavaid kulusid ei kaasne. Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem ning avaldub eelkõige asenduse korraldamise nõuete täpsustumises.

6.1. Mõju halduskoormusele

Halduskoormuse puhul hinnatakse eelkõige pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete avaldamise ja esitamise kohustuse kaotamise, perearsti nimistusse registreerimisest keeldumisega seotud teavitamise ning tervisekeskuse nimistu ajutise teenindamisega seotud mõju.

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad halduskoormust eri sihtrühmades erinevalt. Perearstide, pereõdede ja teiste perearstiabi osutajate halduskoormus väheneb, kuna kaotatakse kohustus esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed. Igapäevases töökorralduses võib sageli ette tulla muudatusi, näiteks töötaja haigestumise, töögraafikute ümberkorraldamise või tervisekeskuses rakendatava roteeruva töökorralduse tõttu. Selliste muudatuste pidev kajastamine infosüsteemis on ajamahukas ega suurenda tingimata patsiendi jaoks avaldatud teabe väärtust. Perearstiabi osutaja juurde registreerumine toimub eelregistreeringu alusel. Kohustus esitada perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad on oluline üldinfo mõttes. Kohustuse kaotamine vähendab andmete korduva uuendamisega seotud halduskoormust ning võimaldab perearstiabi osutajatel keskenduda põhitegevusele.

Perearstidele võib kaasneda piiratud lisakoormus olukordades, kus nad kasutavad eelnõuga kavandatavat võimalust keelduda patsienti nimistusse registreerimast põhjusel, et nimistus on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on võimalik registreeruda teise, samas teeninduspiirkonnas tegutseva perearsti nimistusse, milles on vähem kui 1600 isikut. Sellisel juhul tuleb perearstil anda patsiendile teada, kust ta leiab teavet sama teeninduspiirkonna nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut. Tegemist on siiski piiratud ja tingimusliku lisakoormusega, kuna keeldumise võimalus tekib üksnes seaduses sätestatud eelduste täitmisel ja tegemist on võimalusega. Lisaks töötab Tervisekassa välja vastava töölaua, mis võimaldab perearstidel mugavalt saada teavet teeninduspiirkondade ja neis tegutsevate perearstide nimistute kohta.

Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise korraldamisega kaasnev halduskoormuse mõju on eeldatavalt väike.

Tervisekeskustele lisandub teatav halduslik mõju ka kuuekuulise etteteatamiskohustuse rakendamisel juhul, kui perearst soovib lahkuda tervisekeskusest koos nimistuga. Samas on selle mõju laad pigem tegevuse planeeritavust parandav. Etteteatamine annab tervisekeskusele rohkem aega töökorralduse, personali ja ruumide kasutuse ümberhindamiseks ning aitab vähendada ootamatute muudatustega kaasnevat korralduslikku survet. Nimistuga tervisekeskusest lahkumisest etteteatamise mõju ei ole suur, kuna sama etteteatamistähtaeg kehtib ka tegevuskoha muutmisest Tervisekassa ja patsientide teavitamisel.

Kokkuvõttes väheneb eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusena perearstide, pereõdede ja perearstiabi osutajate halduskoormus andmete esitamise kohustuse vähenemise tõttu. Perearstidele võib nimistusse registreerimisest keeldumise korral kaasneda piiratud lisakoormus. Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise korraldamisega kaasnev halduskoormuse mõju on eeldatavalt väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kohalikele omavalitsustele eelnõu kohaselt uusi ülesandeid ega rahalisi kohustusi ei panda. Mõju kohalikele omavalitsustele on kaudne ja avaldub eelkõige piirkondades, kus perearstiabi kättesaadavuse või järjepidevuse risk on suurem.

Perearstiabi kättesaadavus mõjutab elanike heaolu ning kohaliku sotsiaal- ja tervishoiuvõrgustiku toimimist. Kui eelnõuga kavandatud muudatused aitavad vältida perearstiabi katkemist või lühendada teenusekatkestusi, võib see kaudselt vähendada survet kohaliku tasandi tugiteenustele. Otsest majanduslikku mõju kohalikele omavalitsustele ei kaasne. Kohalike omavalitsuste roll võib olla eelkõige toetav ja koostööpõhine, näiteks piirkondliku teenuse kättesaadavuse probleemidest teavitamisel või kohaliku tasandi info vahendamisel, kuid eelnõu kohaselt ei anta neile uusi õiguslikke ülesandeid.

Riigiasutustest mõjutavad muudatused eelkõige Tervisekassat ja Terviseametit. Tervisekassa ülesanded muutuvad nimistute tasakaalustamise, perearstiabi järjepidevuse tagamise ja regionaalsete riskide juhtimise kaudu. Tervisekassal tuleb nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel arvestada nimistu suurust ning eelistada nimistuid, milles ei ole rohkem kui 1600 isikut. Samuti võib Tervisekassa töökoormus suureneda riski- ja kriisipiirkondade hindamisel, piirkondlike meetmete kavandamisel ning tervisekeskustega koostöö korraldamisel. Samas võib Tervisekassa koormus mõnes töölõigus väheneda, sest tervisekeskustele antakse selgem roll nimistute ajutisel teenindamisel ja asenduste korraldamisel. See võimaldab kasutada kohaliku tasandi teadmist ja olemasolevat töökorraldust olukordades, kus nimistu jääb alalise perearstita või teenuse osutamise järjepidevus on ohustatud. Selgem vastutusjaotus võib vähendada vajadust üksikjuhtumipõhiste lahenduste järele ning toetada Tervisekassa ja tervisekeskuste koostööd nimistu ajutise teenindamise korraldamisel.

Terviseametile avaldub mõju eelkõige sekkumisvõimaluste kaudu. Eelnõu kohaselt lühendatakse aega, mille järel võib Terviseamet perearstilt nimistu ära võtta, kui teenuse osutamine on katkenud, seniselt 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Muudatus võimaldab kiiremini reageerida olukordades, kus perearstiabi osutamine on sisuliselt katkenud ja teenuse tavapärane taastumine ei ole tõenäoline.

Tervisekassa ja Terviseameti jaoks võib muudatus kaasa tuua vajaduse tihedamaks infovahetuseks, sest nimistu teenindamise katkemise, asenduse korraldamise ja võimaliku nimistu äravõtmise korral tuleb tegutseda kiiremini ja koordineeritumalt. See mõju on seotud eelkõige juhtumite menetlemise ajaraami lühenemise ja vastutusjaotuse täpsustumisega, mitte uue eraldiseisva ülesande loomisega.

Terviseametile otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Tervisekassa võimalik lisakulu sõltub eelkõige rakendusaktides sätestatavatest riski- ja kriisipiirkondade meetmetest, nende ulatusest ja rakendamise sagedusest. Eelarvemõju, mida rahastatakse eelkõige Tervisekassa ravikindlustuse eelarvest, täpsustub meetmete väljatöötamisel ja rakendusakti koostamisel. Alustatakse meetmetest, mida saab rakendada olemasoleva rahastuse raames.

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta sotsiaalministri 24. märtsi 2026. a määrust nr 14 „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded“ (seletuskirja lisa 2).

Määruse nr 14 muutmine on vajalik, kuna laiendatud funktsioonidega tervisekeskusi rakendatakse ühe võimaliku meetmena riski- ja kriisipiirkondades perearstiabi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Määruses täiendatakse laiendatud funktsioonidega tervisekeskuse ülesandeid. Muu hulgas nähakse ette võimalus tegutseda praktika- ja residentuuribaasina. Selle ülesande lisamine ei välista, et praktika- ja residentuuribaasidena võivad jätkuvalt tegutseda ka teised perearstikeskused.

Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada sotsiaalministri määrus „Riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalsed meetmed ja nende rakendamine“ (seletuskirja lisa 3).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil, et anda riigiasutustele ja perearstikeskustele piisav aeg seadusest tulenevate muudatuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks ning tagada muudatuste sujuv jõustumine.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati 03.07.2026 esimeseks kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu18 Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Pereõdede Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Fond SA-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina eelnõule (seletuskirja lisa 1). Lisaks kooskõlastustabelis märgitule andis tagasisidet ka Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, kelle tagasiside ei sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu kohta, mistõttu ei ole nende ettepanekud kooskõlastustabelis.

Eelnõu esitatakse teiseks kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja Andmekaitse Inspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a.