| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 9-3/2026-028 |
| Registreeritud | 10.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | Otsus |
| Funktsioon | 9 Veevaldkond |
| Sari | 9-3 Veevaldkonna otsused ja ettekirjutused |
| Toimik | 9-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Liina Kalm (Konkurentsiamet, Hinnaregulatsiooniteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
OTSUS
10.09.2026 nr 9-3/2026-028
OÜ Kohila Maja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise
metoodika kooskõlastamine
Osaühing Kohila Maja taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning
otsustab metoodika täies ulatuses
kooskõlastada.
Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma
veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).
Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada
vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Lisa: „OÜ Kohila Maja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise
metoodika“ kolmel leheküljel
Liina Kalm
2 (7)
Otsuse tegemise asjaolud
1. Haldusmenetluse alustamine
Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha
omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,
arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).
Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud
liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).
Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja
23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).
OÜ Kohila Maja on määratud vee-ettevõtjaks Kohila valla haldusterritooriumil Kohila
Vallavolikogu 27.10.2015 otsusega nr 31, mida muudeti 24.09.2019 otsusega nr 36. Vastavalt
otsusele kehtestati OÜ Kohila Maja tegevuspiirkonnaks alljärgnevad asulad: Kohila alev,
Prillimäe alevik, Hageri alevik, Salutaguse küla, Sutlema küla, Pukamäe küla, Masti küla, Urge
küla, Aespa alevik ja Vilivere küla.
OÜ Kohila Maja soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS
§ 21 lg 3 tulenevalt esitas ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet võtab OÜ Kohila Maja metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks
ÜVVKS-s kajastatu.
2. Menetlusosaline
OÜ Kohila Maja (registrikood 10407814, aadress Kuusiku tn 15, Kohila alev, Kohila vald,
Rapla maakond, 79805) põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kanalisatsioon ja
heitveekäitlus. Suurema osakaaluga lisategevusaladeks on veekogumine, -töötlus ja -varustus,
hoonehalduse kombineeritud teenus ning vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus.
3. Menetluse käik
07.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Kohila Maja taotlus metoodika
kooskõlastamiseks.
OÜ Kohila Maja kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:
1. Üldist
2. Mõisted
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
4. Liitumistasu tagastamise alused
5. Lõppsätted
Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.
4. Metoodika osa „1. Üldist“
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldist“.
3 (7)
4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.1: Liitumistasu on õigus võtta vaid
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega
on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid
nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud.
4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.2: Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle alusel
kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane metoodikas
neile õigusaktidele viidata ning Konkurentsiamet peab metoodika punkti 1.2
põhjendatuks.
4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.3: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.3 kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja
tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud
küsimustes.
4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.4: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.4. kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete
seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks
teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele
tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja
läbipaistvatel alustel.
4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 1.5: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 1.5. kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb
ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse
kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule.
5. Metoodika osa “2. Mõisted”
Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.
5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
(ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3
sõnastusele.
5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „Liituja“ on metoodikas läbivalt
kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.
5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Vee-ettevõtjal, välja arvatud
ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is
sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). Metoodika mõiste
selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.
4 (7)
Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „Liitumistasu“
definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.
5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK kava“ on metoodikas läbivalt
kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile.
5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas
läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1),
milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.
5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Liitumistasuga tagatakse
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS
§ 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult
konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad
ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet
põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.
5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Mõiste „Peatorustik“
defineerimine on põhjendatud, kuna see võimaldab paremini mõista metoodika punktis
2.8 kajastatut.
5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet loeb mõiste
„Ühendustoru“ definitsiooni põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS
§ 20 lg 3 p 2 kajastatut. Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis
jääb liitumispunkti ning metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.
5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Arendamiskomponent on üks
liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine
(ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende
kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks
ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb
arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna
kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse
piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna
tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks
ühesugune arendamiskomponent.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“
definitsiooni.
5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse ÜVK
arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus
sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste
kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist, mis sisaldub liitumistasu arvutamise
valemis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna
see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.
5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasu sisaldab
arendamistasu, millega tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine.
5 (7)
Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1).
Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise aluse (liitumistasu arvestusaluse)
määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses sellest, kui suur osa
arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.
Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas
ÜVK-ga liituvad tarbimiskohad.
Metoodikas on OÜ Kohila Maja arendamiskomponendi jagamise alusena näinud ette
liitumistasu arvestusalusena maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet
peab põhjendatuks arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka
(liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks
kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud
liitumistasu arvestusaluse ulatuses.
Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse
mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik
sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi
teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on
piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab
OÜ Kohila Maja metoodika punktis 2.11 nimetatud liitumistasu arvestusalus
(liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise
taset ehk on selge alus arendamiskomponendi jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel
hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna.
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „Liitumistasu
arvestusalus“ definitsiooni.
5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is
defineeritud mõisteid.
6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“
6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta
liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja
kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1).
Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud peamised tarbimiskoha ühendamiseks
vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.1 on OÜ Kohila Maja esitanud loetelu kuludest,
mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga. Seega annab
metoodika punkt 3.1 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla liitumiseks
vajalikud ja sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks
metoodika punkti 3.1.
6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Liitumistasu arvutamise
metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS §
21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa.
Metoodika punkti 2.3 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning
seda väljendab ka punktis 3.2 esitatud valem.
6 (7)
Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu
arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu
arvestusalusega (vt ka metoodika punkt 2.10).
Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest,
mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu
arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub
jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused
(arendamiskomponent) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse
arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa
moodustab konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus kõikide vastava
arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste summast
ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest.
ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse
liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.
Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3,
mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja
tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).
Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.
6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Punktis 3.3 on OÜ Kohila Maja
selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis
koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga liitumise kulude ja
ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini mõista
metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks.
6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja
otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse
maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust
ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse ühendustasu
väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.
6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.5 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22
lg 3 – kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni,
arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.
6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Konkurentsiamet peab
metoodika punkti 3.6 põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2.
Põhjendatud on ka täiendus, et liitumistasu võib kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja
ehitatud ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest.
7 (7)
7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“
7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab
liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja
ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika
punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg-s 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal
peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1.
7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb
metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23
lg-s 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta,
kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele.
7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Konkurentsiamet peab
põhjendatuks metoodika punktis 4.3 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui
ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud
kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga
liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib
liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.
8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“
Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 5: Konkurentsiamet loeb metoodika
punktis 5 esitatu põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale
liitumistasule.
1
OÜ KOHILA MAJA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA
1. Üldist 1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel OÜ Kohila Maja (edaspidi ka vee-ettevõtja) kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis OÜ Kohila Maja tegevuspiirkondades, kus OÜ Kohila Maja on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee- ettevõtjaks.
1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktid.
1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.
1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2. Mõisted
2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunk tehnilise lahenduse muutmine, liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva maksimaalse vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunk rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused.
2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste muutmiseks (sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.
2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel.
2
2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.
2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava tarbimiskoha suuruse, sellel paiknevate hoonete pindala vms.
2.7 Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.
2.8 Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.
2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas on arendamiskomponent kõikidele liitujatele ühesugune.
2.10 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit).
2.11 Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.
2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid. 3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla: projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja -materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni väljaehitamise kulusid.
3.2 Liitumistasu arvutamise valem
LT = AK / X × Xl + ÜT ehk LT = AT + ÜT kus:
LT – liitumistasu;
3
AK – arendamiskomponent;
Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk;
X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest;
ÜT – ühendustasu;
AT – arendamistasu.
3.3 Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest küsitavate liitumistasude summast.
3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.
3.5 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee- ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis on otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas ning reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga liitumise hetkeks.
3.6 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks. 4. Liitumistasu tagastamise alused
4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.
4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.
4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses. 5. Lõppsätted
Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.