| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 11-2/25-0008-045-14 |
| Registreeritud | 05.08.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 11 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausad kaubandustavad |
| Sari | 11-2 Haldusmenetluse toimikud |
| Toimik | 11-2/25-0008 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Aktsiaselts OG Elektra |
| Saabumis/saatmisviis | Aktsiaselts OG Elektra |
| Vastutaja | Helena Tipka (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Juhised jaekettidele
Juhise eesmärk
Käesoleva juhise eesmärk on anda jaekettidele praktiline ja ennetav töövahend
põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise
seadusest (PTEKS) tulenevate peamiste riskikohtade hindamiseks põllumajandus-
ja toidutoodete tarneahelas. PTEKS-i eesmärk on toetada ausat, läbipaistvat ja
tasakaalustatud kaubandustava ning vältida olukordi, kus ostja kannab oma
äririske või -kulusid müüjale ebamõistlikult üle.
Juhis aitab enne tingimuse või praktika rakendamist süsteemselt üle vaadata
lepingutingimusi, teenustasusid, arvelduspraktikaid ning sortimendi ja tellimustega
seotud muudatusi. Fookuses on eelkõige turundustasu, logistikatasu, tasaarvestus
ning sortimendist väljaarvamise ja tellimuste muutmisega seotud riskid.
Tasude ja muude tingimuste õiguspärasus sõltub alati konkreetsetest asjaoludest.
Üksnes tasu nimetus ei ole määrav: oluline on, kas müüjale osutatakse konkreetset
ja tuvastatavat teenust, kas kokkulepe on vabatahtlik ja läbipaistev ning kas
tingimus on hiljem kontrollitav. Juhis on soovituslik ega asenda konkreetse juhtumi
asjaoludel põhinevat õiguslikku hinnangut või Konkurentsiameti võimalikku
seisukohta järelevalvemenetluses.
Kuidas juhist kasutada? See juhis on mõeldud praktiliseks töövahendiks jaeketi töötajale, kes puutub kokku
tarnijatega sõlmitavate kokkulepete, teenustasude, kampaaniate, logistika või
arveldustega. Juhise eesmärk on aidata enne kokkuleppe sõlmimist või praktika
rakendamist hinnata, kas tingimus on tarnija jaoks arusaadav, vabatahtlik, põhjendatud
ja hiljem kontrollitav.
1. Üldtest
Hinda
esmalt, kas
tingimus on
selge,
vabatahtlik ja
seotud
konkreetse
teenuse või
nõudega.
2. Valgusfoor
Määra, kas
risk on madal,
vajab
täpsustamist
või on kõrge.
3. Kiirkontroll
Kontrolli enne
rakendamist
peamised
küsimused
üle.
4. Hea praktika
Rakenda ainult
selge,
dokumenteeritud
ja põhjendatud
tingimus.
5. Täpsusta
Kui vastus
jääb
ebaselgeks,
küsi lisainfot
või muuda
tingimust.
Juhise ülesehitus Juhis liigub üldisest riskihindamisest konkreetsete teemadeni. Iga põhiteema on
esitatud sama loogika järgi: mida tähele panna, milline on riskitase, mida enne
kasutamist kontrollida ning milline on hea praktika.
Üldine riskitest
Enne tasu, tingimuse, mahaarvamise või muudatuse rakendamist kontrolli nelja
põhiküsimust. Kui vastus on „ei tea“ või „ei“, tuleb tingimust enne rakendamist
täpsustada, muuta või sellest loobuda.
1. Selgus 2. Valik 3. Seos 4. Tõendatavus
Müüja saab aru,
mille eest ta
maksab või miks
tema arvet
vähendatakse.
Teenust või
tingimust ei
suruta peale
varjatud
tagajärgedega.
Tasu või
mahaarvamine on
seotud
konkreetse
teenuse või selge
nõudega.
Hiljem saab
näidata
kokkulepet,
teenust, arvutust
või nõude alust.
Valgusfoori põhimõte Valgusfoor aitab kiiresti hinnata, kas tingimusega saab üldjuhul edasi liikuda, kas see
vajab täpsustamist või kas seda ei peaks sellisel kujul rakendama.
Tase Näide olukorrast / mida teha
ROHELINE — madalam
risk
Tingimus on selgelt kirjeldatud, müüjale arusaadav,
vabatahtlik ja seotud konkreetse teenuse või
kokkuleppega. Võib üldjuhul edasi liikuda, kuid
kokkulepe ja vajalik info tuleb dokumenteerida.
KOLLANE — vajab
täpsustamist
Osa tingimusi on ebaselged: näiteks teenuse sisu, tasu
kujunemine, valikuvõimalus või tõendatavus vajavad
täpsustamist. Enne rakendamist täpsusta tingimust ja
lisa selgitused.
PUNANE — kõrge risk
Tingimus võib tähendada ostja ärikulude või riskide
ülekandmist müüjale, ühepoolset muutmist, varjatud
kohustust või müüja valikuvabaduse piiramist. Ära
rakenda sellisel kujul.
Konkurentsiameti järelevalve roll Konkurentsiameti roll on aidata ennetada ja lõpetada ebaausaid kaubandustavasid
põllumajandus- ja toidutoodete tarneahelas. See juhend on eelkõige töövahend, mis
aitab jaekettidel oma lepinguid ja tööprotsesse enne kasutamist üle vaadata ning
vähendada olukordi, kus tarnijale jäävad tingimused ebaselgeks või ebamõistlikult
koormavaks.
Praktiline tähendus
Järelevalves hinnatakse vajaduse korral tegelikke asjaolusid, kokkuleppe sisu, selle
rakendamist ja olemasolevaid tõendeid. Juhise eesmärk on aidata riske ennetada,
mitte anda üksikjuhtumile siduvat lõpphinnangut.
Mida tähendab tühisus? Kui lepingutingimus on seadusega vastuolus ja seetõttu tühine, tähendab see üldjuhul,
et sellele tingimusele ei saa õiguspäraselt tugineda. Praktikas võib see tähendada, et
pool saab tsiviilõiguslikus korras tugineda tingimuse tühisusele ning nõuda näiteks
tühise tingimuse alusel makstud tasu tagastamist või keelduda sellise tingimuse
täitmisest.
Tühine tingimus Tsiviilõiguslik nõue Konkurentsiameti
järelevalve
Tingimus võib olla
seadusega vastuolus ega
anna kehtivat alust tasu
nõudmiseks.
Pool võib vaidluses
tugineda tühisusele ja
nõuda tühise tingimuse
alusel makstu
tagastamist.
Amet hindab järelevalves,
kas praktika võib olla
PTEKS-iga vastuolus ja
kas on vaja sekkuda.
Tsiviilõiguslikku nõuet
amet ei lahenda.
Turundustasu Turundustasu – lühidalt Turundustasu on üldjuhul põhjendatud siis, kui müüja on saanud ise valida või tellida
konkreetse turundusteenuse ning talle on enne kohustuse tekkimist selge, mille eest
ta tasub. Näiteks võib selleks olla kampaania, reklaampind, väljapanek, e-poe nähtavus
või muu tegevus, mis toetab just selle müüja toodete müüki.
Risk suureneb siis, kui tasu on üldine, kohustuslik või ebamäärane ning müüjale ei ole
selge, millist konkreetset teenust talle osutatakse või kuidas see tema toodete müüki
toetab.
Riskikohad praktikas
• Müüjale nähakse ette iga-aastane turunduseelarve, millest osa kantakse
jaeketi üldisesse turundusfondi. Müüja ei saa ise valida konkreetset teenust
ega hiljem kontrollida, kas tema toodet üldse või millises mahus turundati. • Sooduskampaanias osalemisega kaasneb praktikas ootus osta täiendavaid
turunduselemente, näiteks kliendilehe koht, eriväljapanek või diginähtavus,
kuigi see ei ole müüja jaoks eraldi vabalt valitav teenus. • Müüjale esitatakse arve kasutamata turunduseelarve või turundusfondi osa
eest, kuigi müüja ei tellinud vastavat teenust või teenuse osutamine sõltus
jaeketi enda otsusest.
Mis on probleemne? Tasu ei pruugi olla seotud müüja tellitud konkreetse ja
tuvastatava teenusega ning müüjal ei ole tegelikku valikut ega kontrolli teenuse
osutamise üle.
Madalama riskiga lahendus: leppida enne kokku konkreetne teenus, hind, periood
ja väljund ning anda müüjale hiljem kokkuvõtlik info teenuse tegeliku osutamise
kohta.
Turundustasu valgusfoor
Tase Näide olukorrast / mida teha
ROHELINE — madalam
risk
Müüja valib konkreetse kampaania või reklaampinna,
teenuse sisu ja hind on enne teada ning hiljem on
võimalik näidata, mida tehti.
KOLLANE — vajab
täpsustamist Tasu on seotud kampaaniaga, kuid teenuse maht,
kanal, periood või tasu kujunemine ei ole piisavalt selge.
PUNANE — kõrge risk Müüja peab maksma üldist turundusfondi, mille
kasutamise otsustab jaekett ühepoolselt, või maksma
tasu ka siis, kui ta teenust ei tellinud.
Turundustasu kiirkontroll
Kontrolli enne rakendamist Soovitatav lähenemine
Kokkulepe on enne sõlmitud Tasu, teenus ja selle alused on enne kohustuse
tekkimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kokku lepitud.
Teenuse sisu ja hind on
selged Müüjal on enne kohustuse tekkimist selge teave
tasu kujunemise põhimõtete, teenuse kanali,
perioodi, mahu ja väljundi kohta.
Müüjal on tegelik valik Müüja saab teenust tellida või sellest loobuda ilma
varjatud tagajärgedeta, sealhulgas ilma sortimenti
või koostööd puudutava surveta.
Tasu ei ole üldine
turundusfond Tasu on seotud konkreetse müüja konkreetse
turundusteenusega ega ole üldine, kohustuslik või
müüjale ebaselge panus.
Teenuse osutamine on
tõendatav Hiljem saab näidata, kus ja kuidas teenust osutati
ning anda müüjale kokkuvõtlik tagasiside.
Turundustasu õiguslik lähtekoht Põhireegel: jaekett võib müüjalt küsida turundusega seotud tasu üksnes siis, kui
pooled on tasus ja selle alustes eelnevalt selgelt kokku leppinud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ning tasu on sisuliselt seotud konkreetse müüja
põllumajandustoote ja toidu müügiga.
Turundustasu on müügiga seotud, kui müüjale osutatakse tasu eest konkreetset
teenust, mis toetab tema toodete müüki, näiteks kampaania, reklaampind, väljapanek,
e-poe nähtavus või muu müüja toodete müüki edendav tegevus.
Hea praktika turundustasu nõudmisel Leppige enne kokku: kokkulepe peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
Kirjelda teenus: kanal, periood, maht, hind ja väljund peavad olema arusaadavad.
Anna valik: müüja saab tellida või loobuda ilma varjatud tagajärgedeta.
Selgita tasu: protsendipõhine tasu vajab seost teenuse mahu või kuluga.
Tõenda ja anna tagasisidet: vajadusel saab näidata, kus ja kuidas teenus osutati.
Mida mitte teha • Ära küsi üldist või kohustuslikku turundustasu ilma konkreetse teenuseta. • Ära jäta teenuse kasutamist täielikult jaeketi ühepoolseks otsuseks. • Ära nõua tasu teenuse eest, mida müüja ei tellinud või mille osutamist ei saa
näidata. • Ära seo turundustasu varjatud survega, näiteks sortimenti jäämisega.
Logistikatasu Logistikatasu – lühidalt Logistikatasu on madalama riskiga siis, kui müüjale on selge, millist logistikateenust
talle osutatakse, kuidas tasu kujuneb ja milliste teenuse osadega tasu seotud on.
Oluline ei ole üksnes tasu nimetus, vaid see, kas tasu vastab sisuliselt konkreetsele
teenusele.
Risk suureneb siis, kui tasu on kohustuslik, selle arvutusloogika ei ole arusaadav või
see võib katta jaeketi üldisi püsikulusid, mitte konkreetse müüjaga seotud
logistikateenust.
Riskikohad praktikas
• Logistikatasu on määratud protsendina müüja käibest, kuid müüjale ei ole
arusaadav, milliseid tegevusi tasu katab ja miks kallima toote puhul peaks
logistikatasu suurem olema. • Kesklao või logistikakeskuse kasutamine muutub praktikas vältimatuks,
kuigi lepingus ei ole selgelt kirjeldatud, kas müüjal on realistlik alternatiiv,
näiteks otsetarne või kolmanda isiku logistika. • Müüjalt küsitakse logistikatasu ka olukorras, kus konkreetset kesklao- või
jaotusteenust sellele müüjale tegelikult ei osutata või teenuse maht on
oluliselt väiksem kui tasu eeldaks.
Mis on probleemne? Tasu võib kujuneda jaeketi üldiste püsikulude või ärimudeli
kulude ülekandmiseks müüjale, mitte tasuks konkreetse logistikateenuse eest.
Madalama riskiga lahendus: ole valmis müüja nõudmisel selgitama peamisi
tegureid, mille alusel logistikatasu kujuneb ning kuidas need on seotud osutatava
teenusega.
Logistikatasu valgusfoor
Tase Näide olukorrast / mida teha
ROHELINE — madalam
risk
Teenus on kirjeldatud komponentide kaupa, tasu
kujunemise põhimõtted on teada ning müüja saab aru,
mille eest ta maksab.
KOLLANE — vajab
täpsustamist
Tasu on protsent käibest, kuid jaekett suudab müüja
nõudmisel selgitada, miks selline metoodika on seotud
teenuse kulude või mahuga.
PUNANE — kõrge risk Kesklao kasutamine on sisuliselt kohustuslik, tasu
küsitakse ka siis, kui teenust ei osutata, või tasu toimib
varjatud hinnaalandusena.
Logistikatasu kiirkontroll
Kontrolli enne rakendamist Soovitatav lähenemine
Teenuse sisu on kirjeldatud Müüja saab aru, millised logistikategevused tasu
katab, näiteks vastuvõtt, ladustamine,
komplekteerimine või jaotus.
Valikuvõimalus on selge Müüjale on arusaadav, kas ja millistel tingimustel
on võimalik otsetarne, kolmanda isiku logistika või
kesklao teenus.
Tasu kujunemine on
arusaadav Tasu arvutamise põhimõtted, muutmise kord ja
peamised tasu mõjutavad tegurid on enne teada.
Tasu on seotud objektiivsete
näitajatega Tasu seos mahu, kaalu, ruumala, hoiutingimuste,
tarnegraafiku või muu objektiivse teguriga on
põhjendatav.
Tasu küsitakse ainult
osutatud teenuse eest Tasu ei küsita olukorras, kus konkreetset
logistikateenust tegelikult ei osutata või selle maht
ei vasta tasule.
Logistikatasu õiguslik lähtekoht Logistikatasu on PTEKS-is käsitatav tingimuslikult lubatud tasuna, kuid üksnes siis, kui
tasu ja selle alused on eelnevalt selgelt kokku lepitud ning müüjale on arusaadav,
millist teenust ta tasu eest saab. Kui tasu ei ole sisuliselt seotud konkreetse teenusega
või kujutab endast jaeketi enda ärimudeli püsikulude ülekandmist müüjale, tekib risk,
et tegemist on müügiga mitteseotud tasuga.
Praktikas tekitab vaidlusi eelkõige logistikatasu määramine protsendina müügist või
käibest. Protsendipõhine logistikatasu ei pruugi kajastada teenuse tegelikke
kulukomponente ning võib viia olukorrani, kus kallima kauba puhul on tasu suurem,
kuigi logistikakulu ei pruugi suureneda samas proportsioonis.
Kui müüja küsib, peab ostja suutma selgitada Ostja peaks olema valmis müüja nõudmisel selgitama peamisi tegureid, mille alusel
logistikatasu kujuneb ning kuidas need on seotud osutatava teenusega. See ei tähenda
tingimata, et igale müüjale tuleb esitada detailne kuluarvestus, kuid müüjale peab
olema arusaadav tasu kujunemise üldine loogika ja seos teenusega:
• milliseid logistikategevusi tasu katab; • millised mahu-, kaalu-, ruumala-, hoiutingimuse või tarnegraafiku näitajad tasu
mõjutavad; • millised põhiandmed võimaldavad müüjal tasu majanduslikku mõju hinnata; • kas ja kuidas tasu või metoodikat perioodiliselt üle vaadatakse.
Hea praktika logistikatasu nõudmisel Kirjelda teenust: vastuvõtt, ladustamine, komplekteerimine, jaotus või muu tegevus.
Anna valik: selgita, kas võimalik on otsetarne, kolmanda isiku logistika või kesklao
teenus.
Selgita tasu: müüja peab aru saama, kuidas tasu kujuneb ja millal see muutub.
Seo tasu mahuga: kasuta võimalusel kogust, kaalu, ruumala, temperatuuri või muud
objektiivset tegurit.
Jaga põhiandmeid: müüja peab saama hinnata tasu majanduslikku mõju.
Mida mitte teha • Ära küsi tasu teenuse eest, mida tegelikult ei osutata. • Ära tee teenust sisuliselt kohustuslikuks ilma selge kokkuleppeta. • Ära muuda tasu või metoodikat ühepoolselt. • Ära kasuta logistikatasu varjatud hinnaalandusena.
Tasaarvestus Tasaarvestus – lühidalt Tasaarvestus vajab erilist ettevaatust, sest see mõjutab otseselt seda, kui palju ja
millal müüjale arve eest tegelikult makstakse. Madalama riskiga on olukord, kus
tasaarvestatakse ainult selgeid, sissenõutavaid ja dokumentaalselt tõendatud nõudeid
ning müüjale on enne tasaarvestust antud arusaadav teave.
Kõrge risk tekib siis, kui ostja ühepoolselt vähendab müüja arvet vaidlustatud nõude,
ebaselge leppetrahvi või sellise summa võrra, mille alust ja arvutust müüja kontrollida
ei saa.
Riskikohad praktikas
• Ostja vähendab müüja järgmist arvet leppetrahvi võrra, kuigi müüja on
rikkumise, trahvi suuruse või arvutuse vaidlustanud. • Leping näeb ette väga lühikese tähtaja nõude vaidlustamiseks ning vaikimist
käsitatakse nõustumisena, kuigi müüjal ei pruugi olla selle aja jooksul
võimalik nõude alust ja arvutust kontrollida. • Müüjale laekub arve eest väiksem summa kui arvel näidatud, kuid
tasaarvestuse alus, arvutus ja tõendid esitatakse alles hiljem või
ebapiisavalt.
Mis on probleemne? Müüja arvet vähendatakse enne, kui nõude alus, suurus ja
sissenõutavus on selged ning müüjal on olnud tegelik võimalus nõuet vaidlustada.
Madalama riskiga lahendus: esitada enne tasaarvestust alus, arvutus ja tõendid
ning jätta vaidlustatud osa tasaarvestamata kuni vaidluse lahendamiseni või
tasaarvestada üksnes vaidlustamata osa.
Tasaarvestuse valgusfoor
Tase Näide olukorrast / mida teha
ROHELINE — madalam
risk
Nõue on selge, sissenõutav ja dokumenteeritud;
müüjale on antud teade ning tal on olnud võimalus
seisukohta esitada.
KOLLANE — vajab
täpsustamist Nõude alus on olemas, kuid arvutus, tõendid või
vaidlustamise kord vajavad täiendavat selgitamist.
PUNANE — kõrge risk Vaidlustatud leppetrahv tasaarvestatakse
automaatselt järgmise arvega või müüjal puudub
tegelik võimalus nõuet vaidlustada.
Tasaarvestuse protsess ja kiirkontroll
Samm Mida kontrollida
1. Nõue Alus, suurus ja sissenõutavus on selged.
2. Tõendid Arvutus ja dokumendid on olemas.
3. Teavitus Müüjale antakse arusaadav teade.
4. Vaidlustus Müüjal on tegelik võimalus vastu vaielda.
5. Tasaarvestus Vaidlustatud osa ei tasaarvestata automaatselt.
Kontrolli enne rakendamist Soovitatav lähenemine
Nõue on selge ja sissenõutav Nõude alus, suurus ja sissenõutavus on
dokumentidega tõendatavad.
Müüjat on enne teavitatud Müüjale on enne tasaarvestust antud teade koos
aluse, arvutuse ja tõenditega.
Vaidlustamise võimalus on
tegelik Müüjal on mõistlik tähtaeg ja sisuline võimalus
nõude alust, suurust või arvutust vaidlustada.
Vaidlustatud osa ei
tasaarvestata automaatselt Kui nõue on vaidlustatud, tasaarvestatakse üksnes
vaidlustamata osa või peatatakse tasaarvestus
kuni vaidluse lahendamiseni.
Tasaarvestus ei muuda
maksetingimusi varjatult Tasaarvestus ei toimi varjatud viisina arve
maksmist edasi lükata, hinda ühepoolselt
vähendada või maksetähtaegadest kõrvale
kalduda.
Tasaarvestuse õiguslik lähtekoht Tasaarvestuse praktika on PTEKS-i järelevalvemenetlustes esile kerkinud korduva
probleemkohana, sest see võib muuta müüja rahavood ettearvamatuks ning mõjutada
otseselt müügilepingus kokku lepitud maksetingimusi. Eriti riskantne on olukord, kus
ostja tasaarvestab vaidlustatud leppetrahve enne, kui nõude alus ja suurus on selgeks
vaieldud.
Tsiviilõiguses eeldab tasaarvestus üldjuhul vastastikuseid rahalisi nõudeid ning
tasaarvestusavalduse tegemist. PTEKS-i vaates tuleb hinnata, kas arve vähendamine
võib tähendada maksetähtaja reeglite rikkumist või müügilepingu maksetingimuste
või hinna ühepoolset muutmist.
Tasaarvestust võimaldavad lepingusätted ja protseduurid peaksid olema sõnastatud
nii, et müüja saab juba lepingut sõlmides realistlikult hinnata, millal ja millistel eeldustel
võib tema arveid vähendada ning mis on maksimaalne rahaline mõju.
Hea praktika tasaarvestuse tegemisel Tasaarvesta ainult selget nõuet: alus, suurus ja sissenõutavus peavad olema
tuvastatavad.
Teavita müüjat: anna alus, arvutus, tõendid ja vaidlustamise võimalus.
Peata vaidlustatud osa: ära tasaarvesta automaatselt nõuet, millele müüja on vastu
vaielnud.
Ära muuda maksetähtaega: tasaarvestus ei tohi olla varjatud viis arve maksmist edasi
lükata või vähendada.
Mida mitte teha • Ära tasaarvesta vaidlustatud leppetrahvi automaatselt järgmise arvega. • Ära kasuta liiga lühikest vaidlustamise tähtaega või vaikimisi nõustumise lõksu. • Ära vähenda arvet ebaselge või kontrollimatu nõude alusel. • Ära kasuta tasaarvestust riskijuhtimise asendusena.
Sortimendist väljaarvamine ja tellimuste muutmine Lühidalt Sortimendist väljaarvamine, tellimuste vähendamine või tellimustingimuste muutmine
võib olla õiguspärane, kui see toimub läbipaistvalt, ette teada raamides ja mõistliku
etteteatamisega. Risk suureneb siis, kui muudatus tuleb müüjale ootamatult, mõjutab
juba kokkulepitud või esitatud tellimusi või toimib varjatud sanktsioonina näiteks
turundus- või logistikatasust keeldumise eest.
Riskikohad praktikas
• Müüjale teatatakse sortimendist väljaarvamisest või tellimuste olulisest
vähendamisest nii lühikese etteteatamisega, et tal ei ole realistlikku
võimalust leida kaubale muud kasutus- või müügikanalit. • Hinnatõusu või tarnelepingu muutmise ettepanekule ei vastata sisuliselt
pikema aja jooksul, kuid müüjalt oodatakse samal ajal tarnimise jätkamist
varasematel tingimustel. • Tellimuse kogust, tarneaega või muud olulist tingimust muudetakse
ühepoolselt pärast seda, kui müüja on kauba juba tellimuse täitmiseks ette
valmistanud.
Mis on probleemne? Muudatus võib tulla müüjale ootamatult, mõjutada juba ette
valmistatud või kokku lepitud tellimusi või toimida varjatud sanktsioonina.
Madalama riskiga lahendus: kirjelda muudatuste alused ette, anna mõistlik
etteteatamisaeg, erista tulevasi ja juba kinnitatud tellimusi ning väldi muudatuse
sidumist müüja õiguste kasutamise või teenusest loobumisega.
Sortimendi ja tellimuste valgusfoor
Tase Näide olukorrast / mida teha
ROHELINE — madalam
risk Muudatuse alused, etteteatamistähtajad ja mõju on
lepingus või töökorralduses selgelt ette nähtud.
KOLLANE — vajab
täpsustamist
Muudatus on äriliselt põhjendatav, kuid etteteatamine,
mõju juba esitatud tellimustele või müüja võimalus
reageerida vajab täpsustamist.
PUNANE — kõrge risk Sortimendist väljaarvamist või tellimuse muutmist
kasutatakse varjatud sanktsioonina või muudetakse
juba kokkulepitud põhitingimusi ühepoolselt.
Tellimuste täpsustamine või ühepoolne muutmine?
Lubatud täpsustamine Kõrge riskiga ühepoolne muutmine
Raamistik on enne kokku lepitud:
täpsustatakse näiteks kogust,
tarneaega või tehnilist detaili
kokkulepitud piirides.
Ostja muudab ühepoolselt hinda,
maksetähtaega, tasu, leppetrahvi või muud
põhitingimust ilma selge kokkuleppeta.
Sortimendi ja tellimuste kiirkontroll
Kontrolli enne rakendamist Soovitatav lähenemine
Muudatuse alused on ette
teada Müüja saab aru, millal ja millistel alustel sortimendi
või tellimuse muutmine võib toimuda.
Mõju on selgelt selgitatud Müüjale antakse muudatuse põhjus, jõustumise
aeg, ulatus ja mõju olemasolevatele tellimustele.
Etteteatamine on mõistlik Müüjal on realistlik võimalus kohaneda või leida
kaubale muu kasutus- või müügikanal.
Juba kinnitatud või
ettevalmistatud tellimusi
arvestatakse
Juba kinnitatud või müüja poolt ette valmistatud
tellimusi ei muudeta tagasiulatuvalt ilma selge
aluse või kokkuleppeta.
Varjatud surve puudub Muudatus ei ole sanktsioon vaidlustamise,
teenusest loobumise või muu õiguse kasutamise
eest.
Sortimendi ja tellimuste õiguslik lähtekoht
Riski vähendab see, kui lepingus on ette nähtud täpsustatava elemendi ulatus,
etteteatamistähtaeg, objektiivsed kriteeriumid ja müüja võimalus põhjendatult mitte
nõustuda muudatusega, mis väljub kokkulepitud raamidest.
Hea praktika sortimendi ja tellimuste muutmisel 1. Leppige kokku ja selgitage reegleid: selgita, millal ja millistel alustel võib
sortimendi või tellimuse muutmine kõne alla tulla. 2. Teavita selgelt: anna müüjale muudatuse põhjus, jõustumise aeg, ulatus ja
mõju olemasolevatele tellimustele. 3. Erista tulevasi ja juba kinnitatud tellimusi: tulevasi tellimusi saab täpsustada
kokkulepitud raamides, kuid juba kokkulepitu muutmine vajab selget alust või
kokkulepet. 4. Väldi ebamõistlikke tagajärgi: ära seo muudatust müüja keeldumise,
vaidlustamise või muu õiguse kasutamisega.
Mida mitte teha
• Ära kasuta sortimendist väljaarvamist või tellimuse vähendamist varjatud
sanktsioonina müüja õiguste kasutamise eest.
• Ära muuda juba kinnitatud või ettevalmistatud tellimusi tagasiulatuvalt ilma
selge aluse või kokkuleppeta. • Ära jäta müüjale muudatuse põhjust, jõustumise aega ja mõju olemasolevatele
tellimustele selgitamata. • Ära kasuta tellimuste muutmist viisil, mis muudab kokkulepitud põhitingimusi
ühepoolselt või ebaproportsionaalselt.
Pea meeles Jaeketi ja tarnija koostöös ei ole probleemiks iga tasu, teenus või tasaarvestus. Risk
tekib eelkõige siis, kui müüjale jääb ebaselgeks, mille eest ta maksab, millal tema arvet
vähendatakse või kas tal on tegelikult võimalik teenusest või tingimusest loobuda.
1. Tingimus on enne kokku lepitud: müüja teab, millega ta nõustub. 2. Tasu või mahaarvamine on seotud konkreetse teenuse või selge nõudega:
see ei tohi olla ostja üldise ärikulu või ebamäärase riski ülekandmine. 3. Selgitused ja vastuväited on võimalikud: müüjal on võimalus küsida infot ja
vaidlustada ebaselge nõue. 4. Kokkulepe ja rakendamine on kontrollitavad: vajadusel saab hiljem näidata,
mida kokku lepiti ja kuidas seda rakendati.
Praktiline eesmärk
Kui kokkulepe on arusaadav, läbipaistev ja kontrollitav, vähendab see vaidluste ja
järelevalve riski ning toetab usaldusväärset koostööd tarnijatega.
Märkus Käesolev dokument koondab Konkurentsiameti senise järelevalvepraktika põhjal
peamised tähelepanekud ja soovitused PTEKS-i rakendamisel jaekettide ning
põllumajandus- ja toidutoodete tarnijate suhetes.
Dokument on soovituslik ning ei anna siduvat õiguslikku hinnangut ühegi konkreetse
lepingusuhte, praktika või juhtumi kohta. Konkurentsiameti võimalik seisukoht ja
järelevalvemenetluses antav hinnang kujuneb alati konkreetsete asjaolude, tõendite ja
poolte tegeliku käitumise pinnalt. Samuti ei asenda juhis poolte õigust pöörduda oma
tsiviilõiguslike nõuete, sealhulgas tühise tingimuse alusel makstu tagastamise nõude
lahendamiseks pädeva kohtu poole.
Lisa: vajalikud juhendid, KKK ja õigusaktid Alljärgnevad materjalid aitavad jaeketi töötajal kontrollida PTEKS-i nõudeid, mõisteid
ja praktilisi näiteid. Õigusaktide ja juhiste kasutamisel tuleb alati kontrollida, et
tuginetakse kehtivale versioonile.
• Konkurentsiameti ausate kaubandustavade tutvustus. Ülevaade PTEKS-i
eesmärgist, kohaldamisalast ning alati ja tingimuslikult keelatud tavadest. • Konkurentsiameti kaubandustavade KKK. Praktilised vastused PTEKS-i
kohaldumise, mõistete, näidete ja pöördumise kohta. • Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise
seadus. Seaduse kehtiv tekst Riigi Teatajas. • PTEKS-i eelnõu seletuskiri. Taustamaterjal seaduse eesmärgi ja sätete
mõistmiseks. • Euroopa Liidu õigus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633
käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes
suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. • Euroopa Liidu toimimise lepingu lisa I. Loetelu toodetest, mis võivad liigituda
põllumajandustooteks ja toiduks PTEKS-i tähenduses. • Ärisaladuse kaitse. Ärisaladuse küsimustes võib olla asjakohane ka ebaausa
konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Aktsiaselts OG Elektra
Meie: 05.08.2026 nr 11-2/25-0008-045-
14
Teade järelevalvemenetluse lõpetamisest
Lugupeetud Aktsiaselts OG Elektra esindaja
Konkurentsiamet (Amet) pöördus 29.04.2025 ja 18.06.2025 Aktsiaselts OG ELEKTRA
(edaspidi OG Elektra) poole jaekaubandusettevõtjate kaubandustavadega seotud uuringu
raames ja sooviga hinnata jaekettide lepingute vastavust põllumajandustoote ja toidu
tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusele (PTEKS). OG Elektra vastas Ameti
teabepäringutele ja edastas lepingudokumendid 04.06.2025 ja 03.07.2025.
Hindamaks, kas OG Elektra lepingutingimuste näol on tegemist ebaausa kaubandustava
kasutamisega PTEKS-i tähenduses, algatas Konkurentsiamet riikliku järelevalvemenetluse.
OG Elektra suhtes läbiviidud järelevalvemenetluses käsitleti muuhulgas kauba
mittetagastamise tasu ja mahakandmiste kompensatsiooni kohaldamist. Menetluse käigus
esitatud selgituste ja Konkurentsiametile edastatud teabe põhjal oli ameti hinnangul keskne
probleem selles, et nimetatud tasud võisid sisuliselt tähendada ostja tavapäraste müügijärgsete
kulude või äririski kandmist tarnijale, mitte konkreetset tarnija põllumajandustoote või toidu
müügiga seotud vastusooritust.
OG Elektra on kinnitanud eelnimetatud tasude kohaldamise lõpetamist ning teavitanud, et
puudutatud lepingupartneritega on alustatud lepingutingimuste muutmist.
Konkurentsiamet tutvus OG Elektra poolt esitatud teabe ja dokumentidega ning on otsustanud
alustatud järelevalvemenetluse PTEKS § 12 punkti 5 alusel lõpetada, sest ostja on lõpetanud
menetluse aluseks oleva tegevuse ning puudub vajadus teha ettekirjutus. Konkurentsiamet peab
rikkumise lõpetamist käesolevas menetlusetapis piisavalt tagatuks.
Samas palume AS-il OG Elektra edastada Konkurentsiametile pärast lepingumuudatuste
lõplikku vormistamist, eelduslikult augustikuu jooksul, uued rakendatavad lepingutingimused
või sõlmitud kokkulepped. See on vajalik selleks, et Konkurentsiamet saaks hinnata, kas uued
muudetud tingimused vastavad PTEKS-i nõuetele.
Siiski juhime tähelepanu sellele, et ettevõtjal on vastutus tagada PTEKS-i nõuete järgimine ning
Ametil on õigus igal ajal menetlust uuesti alustada ja kontrollida, et põllumajandustoodete või
toidu tarnijate suhtes ei kasutataks ebaausaid kaubandustavasid.
2 (2)
Järelevalvemenetluse üldine tulemus
Täname Teid koostöö eest järelevalvemenetluses. Teie esitatud teave ja selgitused aitasid
Konkurentsiametil senisest paremini mõista turuosaliste praktikaid. Olulisema osa praktikatest
koos peamiste riskikohtadega ja soovitustega PTEKS-i rakendamisel oleme koondanud
jaekettide praktilisse juhisesse, mille edastame Teile käesoleva kirja lisana ja mis on
kättesaadav ka Ameti veebilehel.
Juhise eesmärk on anda menetluste käigus käsitletud riskikohtade kohta praktiline ja ühetaoline
ülevaade ning toetada jaekettide ennetavat enesekontrolli. Loodetavasti aitab see hinnata, kas
tarnijatega sõlmitavad kokkulepped, teenustasud, arvelduspraktikad ning sortimendi ja
tellimustega seotud muudatused on selged, läbipaistvad, vabatahtlikud ja hiljem kontrollitavad.
Juhises käsitletakse muu hulgas turundustasu, logistikatasu, tasaarvestuse ning sortimendist
väljaarvamise ja tellimuste muutmisega seotud riskikohti.
Juhis ei ole halduseeskiri ega võrdsustatav haldusaktiga. See ei loo õigusi ega kohustusi. Juhis
on mõeldud eelkõige abimaterjaliks riskikohtade varajaseks tuvastamiseks ja heade praktikate
kujundamiseks. Ka ei anna juhis siduvat õiguslikku hinnangut ühegi konkreetse lepingusuhte,
praktika või juhtumi kohta ega asenda konkreetsete asjaolude põhjal tehtavat õiguslikku
hinnangut. Konkurentsiameti võimalik seisukoht järelevalvemenetluses kujuneb alati
konkreetse juhtumi asjaolude, tõendite ja poolte tegeliku käitumise põhjal.
Kui juhise kohta tekib küsimusi või soovite mõnda teemat täpsustada, palume võtta
Konkurentsiametiga ühendust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Helena Tipka
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sissetulev kiri | 09.09.2026 | 2 | 11-2/25-0008-045-15 🔒 | Sissetulev kiri | ka | A. O. E. |
| Sissetulev kiri | 04.08.2026 | 38 | 11-2/25-0008-045-13 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Aktsiaselts OG Elektra |
| Sissetulev kiri | 04.08.2026 | 38 | 11-2/25-0008-045-11 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Aktsiaselts OG Elektra |
| Väljaminev kiri | 04.08.2026 | 38 | 11-2/25-0008-045-10 🔒 | Väljaminev kiri | ka | Aktsiaselts OG Elektra |
| Väljaminev kiri | 04.08.2026 | 38 | 11-2/25-0008-045-12 🔒 | Väljaminev kiri | ka | Aktsiaselts OG Elektra |
| Sissetulev kiri | 04.08.2026 | 38 | 11-2/25-0008-045-9 🔒 | Sissetulev kiri | ka | Aktsiaselts OG Elektra |