| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 7-16/2026-288-6 |
| Registreeritud | 04.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
| Sari | 7-16 Energiaga seotud kirjavahetus ja selgitustaotlused |
| Toimik | 7-16/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Paju tn 5 KÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Paju tn 5 KÜ |
| Vastutaja | Chelly Siniväli (Konkurentsiamet, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
OTSUS
14.07.2026 nr 7-3/2026-050
Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna hinnavalemi ja tarbijatele müüdava
soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta
Tartu Valla Haldus OÜ 10.07.2026 taotluse alusel hindas Konkurentsiamet Lähte
võrgupiirkonna soojuse hinnakujundust, sh hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse
piirhinna põhjendatust (KKütS1 8 lõige 3) ning otsustab kooskõlastada Lähte
võrgupiirkonnale:
1) soojuse piirhinna arvutamiseks alljärgneva hinnavalemi
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter
+ järelevalvetasu (€/MWh)
milles:
tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude
(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse
(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga
3050 MWh ehk 204,45 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;
tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;
hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;
hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;
hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);
1 Kaugkütteseadus – lühend KKütS
2 (30)
järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud
müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht
3050 MWh.
2) hinnavalemi kehtivustähtajaga kuni 31.07.2029 (KKütS § 9 lõige 10).
3) soojuse piirhinna 105,61 €/MWh (KKütS § 9 lõige 1).
Piirhinna avalikustamine ja rakendamine
Selle otsusega kooskõlastatud soojuse piirhind tuleb avalikustada vähemalt üks kuu enne
selle kehtima hakkamist (KKütS § 8 lõige 4). Samuti tuleb avalikustada teave soojuse
hinnakujunduse, hindade ja nende muudatuste kohta (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5
lõige 3 p 1 ja § 28 lõige 1 p 26).
Kooskõlastatud soojuse piirhind, sh hinnavalemi alusel arvutatud, ja rakendatav soojuse
müügihind koos nende hinnakujunduse või hinna arvutamise aluseid kirjeldava muu
dokumendiga peavad olema avalikustatud teie veebilehel või peab olema lisatud veebilehe link,
mille kaudu on teave kättesaadav (AvTS § 29). Avaldatav teave hinnakujunduse kohta peab
olema läbipaistev ja mõistetav ning kinnitama, et soojuse hind on kujundatud avatult ja
põhjendatult.
Otsusega kooskõlastatud hinnavalemi ja piirhinna õigsuse ja ajakohasuse tagamiseks
tuleb teil:
1) jälgida oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (sh kütuste ja elektrienergia
ostuhindasid), mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitada uus soojuse piirhinna
kooskõlastamise taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis
võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra (KKütS § 9 lõige
91);
2) rakendada kooskõlastatud hinnavalemit korrektselt ning arvestada selle
kehtivusperioodil toimunud muudatustega, sealhulgas vähendada tarbijale müüdava
soojuse hinda juhul, kui kütuste ja elektrienergia ostuhinnad on alanenud;
3) esitada viivitamatult taotlus uue hinnavalemi kooskõlastamiseks hinnakomponentide
(soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse tootmise kasutegur, kulud ning soojuse
tootmiseks kasutatavate kütuste liigid) muutumisel;
4) lähtuda soojuse piirhinna kooskõlastamiseks vajalike andmete esitamisel
Konkurentsiameti välja töötatud ja veebilehel (www.konkurentsiamet.ee) avaldatud
metoodikast “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted”.
Otsuse vaidlustamise võimalused
Teil on õigus 30 päeva jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada
1) vaie Konkurentsiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, või
2) kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Hinnavalemi ja soojuse piirhinna kooskõlastamise õiguslikud alused
KKütS § 1 lõige 2, § 8 lõige 3, § 9 lõige 1 ja § 9 lõige 10
3 (30)
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Sanna Schwede
Lisad
Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus
4 (30)
Otsuse tegemise asjaolud
Sisukord
1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA
ASJAOLUD ................................................................................................................................ 5
1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika ....................................................... 5
1.2. Menetlusosaline .......................................................................................................... 7
1.3. Menetluse käik ja asjaolud.......................................................................................... 7
2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................... 11
3. SOOJUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE ......................... 12
3.1. Soojuse müügimaht .................................................................................................. 12
3.2. Trassikadu ................................................................................................................. 12
3.3. Kütuste osakaalud ..................................................................................................... 14
3.4. Soojuse tootmise kasutegur ...................................................................................... 15
3.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia maht .......................................... 15
4. SOOJUSE PIIRHINNA KOMPONENDID ..................................................................... 16
4.1. Muutuvkulud ............................................................................................................ 16
4.1.1. Kulud kütusele ...................................................................................................... 16
4.1.2. Kulud keskkonnatasudele ..................................................................................... 19
4.1.3. Elektrienergia ostukulud ....................................................................................... 19
4.1.4. Muud muutuvkulud .............................................................................................. 21
4.2. Tegevuskulud ............................................................................................................ 22
5. REGULEERITAV VARA, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUS ........... 23
5.1. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestuse põhimõtted ......................................... 23
5.2. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted. ............................................................. 23
6. LUBATUD MÜÜGITULU JA JÄRELEVALVETASU ................................................... 26
7. HINNAVALEM ................................................................................................................ 27
8. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 28
Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus .................................................................. 29
5 (30)
1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA
ASJAOLUD
1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused peavad olema koordineeritud
ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel,
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele
vastav soojusvarustus (KKütS § 1 lõige 2).
Konkurentsiametiga peab müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi
kooskõlastama soojusettevõtja (KKütS § 9 lõige 1), kes:
1) müüb soojust tarbijale;
2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;
3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.
Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud (KKütS § 8 lõige 3):
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
21) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
Eeltoodust nähtub, et piirhind peab põhinema põhjendatud tegevuskuludel ja tulukusel, mistõttu
kontrollib Konkurentsiamet piirhinna kooskõlastamisel soojusettevõtja rakendatavat
hinnakujundust. Kontrolli tegemise õigus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid sellega, et
veendutakse, kas ettevõtja arvutused on matemaatiliselt õiged. Konkurentsiametil on õigus
hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud komponendid on teenuse osutamisel
taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud (KKütS § 1 lõige 2).
KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb piirhinna kujundamisel arvesse võtta, kuid ei
määra, millisest arvestamise metoodikast tuleb Konkurentsiametil lähtuda soojuse piirhinna
kooskõlastamisel või rakendatava soojuse hinna järelevalve tegemisel. Konkurentsiametil on
õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm (haldusmenetluse seaduse (HMS)
§ 5 lõige 1).
Eeltoodust lähtudes on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel
(http://www.konkurentsiamet.ee):
1) „Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhendi
soojusettevõtjatele“ (juhend), mis kirjeldab soojusettevõtjatelt nõutavate andmete ja
selgituste vajadust ning nende esitusviisi, et Konkurentsiametil oleks võimalik soojuse
piirhindu kooskõlastada või viia läbi järelevalvet KKütS-s sätestatud juhtudel ja korras;
2) hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise vormi MS exceli
tabeli kujul: „Tarbijatele ja/või võrguettevõtjatele müüdav soojus“ (küsimustik). Küsimustik
on välja töötatud lähtuvalt KonkS-st, KKütS § 9 lõigetest 1, 4, 6, 8 ja 9 ning peab täidetult
sisaldama andmeid, mille alusel on Konkurentsiametil võimalik läbi viia hinna- või
6 (30)
järelevalvemenetlust, et kontrollida (KKütS § 8 lõige 3) taotletava või varem kooskõlastatud
soojuse piirhinna kulupõhisust;
3) “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” (metoodika), mis kinnitati 18.09.2020
Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2020-012 ning mis on küsimustiku
täitmisel abistavaks vahendiks.
Juhendit ja metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti
regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel
järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist
Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika
täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide
teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi
juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Juhend ja metoodika ei ole
õigusaktid, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist
tutvustavad dokumendid, millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus.
Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena
(Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).
Metoodika peamisteks eesmärkideks on:
1) sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet hakkab lähtuma talle KKütS-i
alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevate ettevõtjate suhtes;
2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse
kontrollimisel ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika;
3) tarbijate kaitsmine;
4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja
finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja
võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;
5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks.
Konkurentsiamet kasutab soojuse hinna põhjendatud kulude analüüsimisel alljärgnevaid
meetodeid (metoodika p 4.17):
1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu,
jm);
2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu leidmine ehk erikulu (€/MWh) müügimahu kohta;
3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste
sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn benchmarking);
4) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti avaldatud tegeliku ning
Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
5) kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).
Soojuse müüja peab Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade
moodustamise aluseid (KKütS § 9 lõige 6). Konkurentsiametil on õigus nõuda soojusettevõtjalt
või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna
kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks (KKütS § 9 lõige 9).
Soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad
soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse
7 (30)
hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda
tarbijale enam kui 5 protsendi võrra (KKütS § 9 lõige 91).
Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks
aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja
taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel (KKütS
§ 9 lõige 10). Konkurentsiamet juhindub hinnavalemi kooskõlastamise taotluse menetlemisel
KKütS-st (KKütS § 8 lõige 3) ja metoodikast.2
Konkurentsiamet teeb soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates
nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse
menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades tähtaja
pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale (KKütS § 9 lõige 5).
Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui
Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse
kooskõlastamiseks (KKütS § 9 lõige 7).
1.2. Menetlusosaline
Tartu Valla Haldus OÜ (registrikood 10290080, asukoht Tartu maakond, Tartu vald, Lähte
alevik, Vahtra tn 4, 60502, e-post: aadress [email protected]) põhitegevusalaks on muu
puhastustegevus. Lisategevusaladeks on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine,
sõiduautode ja väikebusside (täismassiga kuni 3,5t) rentimine ja kasutusrent, maastiku hooldus
ja korrashoid ning maanteede ja kiirteede ehitus.
Tartu Valla Haldus OÜ osad kuuluvad 100% Tartu vallale. Ettevõtte majandusaasta algab 01.01
ja lõpeb 31.12.
Otsuse koostamise ajal kehtib Lähte võrgupiirkonnale Konkurentsiameti 17.06.2025. a
otsusega nr 7-3/2025-049 hinnavalemi alusel kooskõlastatud müüdava soojuse piirhind
107,46 €/MWh.
Kõiki soojuse piirhinna ja hinnavalemi komponente analüüsis Konkurentsiamet viimati
25.03.2024. a otsuses nr 7-3/2024-014 (edaspidi 2024 otsus).
1.3. Menetluse käik ja asjaolud
06.04.2026 registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt allkirjastatud
taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna
122,10 €/MWh kooskõlastamiseks.
13.04.2026 teavitas amet ettevõtjat e-kirja teel, et 06.04.2026 registreeritud taotluse
nõuetekohasuse kontrollimisel tuvastati puudused trassikao, kütuste hindade, elektrienergia
tarbimisandmete ja hinnavalemi kehtivusega seotud andmetes ehk puudusid vajalikud
selgitused või dokumendid.
2 Analoogselt soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemisega Konkurentsiamet kontrollib kõiki
hinnavalemis kajastuvate tegurite aluseks võetud hinnakomponente [soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse
tootmise kasutegurid, muutuvkulud (sh prognoositud kütuse- ja elektrienergia hinnad), tegevuskulud, kapitalikulu
ja põhjendatud tulukus].
8 (30)
23.04.2026 registreeriti ametis korrigeeritud taotlus ja küsitud andmed ning selgitused.
Menetlusaeg algas nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk 24.04.2026.
30.04.2026 saatis amet ettevõtjale küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks trassikao,
trasside rekonstrueerimise, kütuste kasutamise osakaalude ja hakkpuidu hinna kujunemise
kohta.
18.05.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 01.05.2026 –
18.05.2026 ehk 18 päeva (KKütS § 9 lõige 7).
22.05.2026 saatis amet ettevõtjale küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks hakkpuidu
hinna, elektrienergia tarbimiskoguse ja uue hakkpuidu katlamaja kohta.
01.06.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 23.05.2026 –
01.06.2026 ehk 10 päeva.
05.06.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad küsimused uue hakkpuidu katlamaja kohta.
15.06.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 06.06.2026 –
15.06.2026 ehk 10 päeva.
19.06.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad küsimused ja tähelepanekud hakkpuidu katlamaja
ning maagaasi hinna kujunemise kohta.
01.07.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 20.06.2026 –
01.07.2026 ehk 12 päeva.
01.07.2026 – 06.07.2026 toimus ameti ja ettevõtja vahel kirjavahetus seoses maagaasi hinna
kujunemisega. Menetlusaeg oli peatunud 01.07.2026 ning 04.07.2026 – 06.07.2026 ehk 4
päeva.
06.07.2026 registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt allkirjastatud
taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna
106,33 €/MWh kooskõlastamiseks.
10.07.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad tähelepanekud elektrienergia ostukoguse ja -kulu
kohta ning samal päeval registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt
allkirjastatud taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse
piirhinna 105,61 €/MWh kooskõlastamiseks.
Esitatud hinnataotluses prognoosib Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale soojuse
müügimahuks 3050 MWh ning lubatud müügituluks koos järelevalvetasuga 322,11 tuh €,
mis kujuneb järgmiselt:
Muutuvkulud 117,12 tuh €
Tegevuskulud 34,72 tuh €
Kapitalikulu 69,49 tuh €
Põhjendatud tulukus 100,14 tuh €
Lubatud müügitulu 321,46 tuh €
Järelevalvetasu 0,64 tuh €
9 (30)
Lubatud müügitulu koos
järelevalvetasuga 322,11 tuh €
Tartu Valla Haldus OÜ hinnataotluses kajastatud Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinna ja
hinnavalemi komponendid on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinna ja hinnavalemi komponendid3
Näitaja Ühik Hinnavalemi/
soojuse piirhinna
komponendid
Soojuse tootmismaht (võrku antud soojus), sh MWh 3 583
hakkpuidust MWh 3 300
maagaasist MWh 283
Trassikadu % 14,9
MWh 533
Soojuse müügimaht MWh 3 050
Hakkpuidust soojuse tootmise kasutegur % 88,6%
Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 0,81
Hakkpuidu ostukogus m3 4 600,0
MWh 3 726,0
Hakkpuidu ostuhind (sh transport) €/m3 19,34
€/MWh 23,87
Maagaasist soojuse tootmise kasutegur % 97,5%
Maagaasi kütteväärtus MWh/tuh m3 9,68
Maagaasi ostukogus tuh m3 30,0
MWh 290,4
Maagaasi ostuhind (sh aktsiis ja transport) €/tuh m3 643,65
€/MWh 66,49
Elektrienergia tarbimiskogus kWh 65 484
sh omatoodetud kWh 13 097
sh ostetud kWh 52 387
Elektrienergia keskmine ostuhind (sh aktsiis, võrguteenus ja
taastuvenergia tasu) €/kWh 0,1673
Muutuvkulud tuh € 117,12
Kulud kütuse ostuks, sh tuh € 108,25
hakkpuit tuh € 88,94
maagaas tuh € 19,31
Elektrienergia ostukulud tuh € 8,76
3 Konkurentsiametile on teada andmed suurema täpsusega (kajastatud MS Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel
lähtub Konkurentsiamet MS Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.
10 (30)
Näitaja Ühik Hinnavalemi/
soojuse piirhinna
komponendid
Muud muutuvkulud, sh tuh € 0,10
vee- ja kanalisatsiooniteenus tuh € 0,10
Tegevuskulud tuh € 34,72
Kapitalikulu tuh € 69,49
Põhjendatud tulukus tuh € 100,14
LUBATUD MÜÜGITULU tuh € 321,46
järelevalvetasu (lubatud müügitulu x järelevalvetasu % )
% 0,2
tuh € 0,64
€/MWh 0,21
LUBATUD MÜÜGITULU koos järelevalvetasuga tuh € 322,11
SOOJUSE PIIRHIND €/MWh 105,61
Tartu Valla Haldus OÜ soovib kooskõlastada Lähte võrgupiirkonnale alljärgneva hinnavalemi
kehtivusega kolm aastat:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18× hind elekter +
järelevalvetasu (€/MWh),
milles:
tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude
(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse
(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga
3050 MWh ehk 204,46 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;
tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;
hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;
hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;
hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);
järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud
müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht
3050 MWh.
Järgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale
taotletud hinnavalemi ja soojuse piirhinna hinnakomponentide kohta võttes arvesse
hinnataotluses toodud andmeid ning menetluse käigus saadud selgitusi.
11 (30)
2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Tartu Valla Haldus OÜ esitas Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmisseadmete, soojustrasside
ning klientide kohta järgmised andmed:
Tabel 2. Lähte võrgupiirkonna üldandmed
Näitaja nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmise seadmete võimsus kokku, sh MW 2,05 2,05 3,90 1,85
Vahtra tn 4, Lähte alevik
tahkekütuse katel Wentelax WET-850M6,
paigaldatud 2025 MW 0,0 0,0 0,85 0,85
maagaasi katel WOLF MGK-2-1000 MW 0,0 0,0 1,0 1,0
maagaasi katel CA 500ACV, paigaldatud 2008 MW 0,64 0,64 0,64
maagaasi katel CA 500ACV, paigaldatud 2008 MW 0,64 0,64 0,64
Lähte Gümnaasiumi katlamaja
maagaasi katel CA 300, paigaldatud 2012 MW 0,38 0,38 0,38
maagaasi katel Geminox, paigaldatud 2012 MW 0,38 0,38 0,38
Soojustrasside pikkus kokku, sh km 1,73 1,73 2,01 2,01
eelisoleeritud km 1,73 1,73 2,01 2,01
% 100% 100% 100% 100%
Klientide arv (soojusega seotud) tk 15 16 18 18
2025. aastal valmis Lähtes uus katlamaja, kus toodetakse soojust 0,85 MW võimsusega
hakkpuidukatlaga ning reserviks on 1,0 MW võimsusega gaasikatel. Seega on
regulatsiooniperioodil Lähte võrgupiirkonna katlamajade tootmisseadmete soojuslik võimsus
kokku 1,85 MW. Eelnevatel aastatel toodeti Lähtes soojust ainult maagaasist.
Lähte võrgupiirkonna kaugküttevõrk on 2,01 km pikk ning täies pikkuses eelisoleeritud
torudest. Lähte kaugküttevõrku on regulatsiooniperioodi seisuga ühendatud 18 hoonet.
Hinnataotluses kajastas Tartu Valla Haldus OÜ tegelikud andmed ettevõtte majandusaastate
2023, 2024, 2025 kohta ning prognoositud andmed majandusaastate 2026 ja 2027 kohta.
Lähtudes metoodikast võtab Konkurentsiamet analüüsimisel aluseks majandusaastate
2023 kuni 2025 tegelikud andmed ning regulatsiooniperioodiks (majandusaasta 2027)
prognoositud andmed.
12 (30)
3. SOOJUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE
3.1. Soojuse müügimaht
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.10, 3, 4.1 ja 4.2.
Lähte võrgupiirkonna soojuse müügimaht (3 050 MWh)
Tartu Valla Haldus OÜ koostatud soojuse müügimahu prognoos regulatsiooniperioodiks (2026)
Lähte võrgupiirkonnale on toodud tabelis 3:
Tabel 3. Lähte võrgupiirkonna soojuse müügimahud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
2023-
2025
keskmine
Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050 2 404
Müügimahu muutus vrd eelneva
aastaga % -6,8% 5,7% 25,2% -21,2%
Tarbijate (hoonete) arv tk 15 16 18 18 16
Soojuse müük tarbija kohta MWh/tk 165 144 135 169 148
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib regulatsiooniperioodiks Lähte võrgupiirkonna 18 tarbija
soojuse müügimahuks 3 050 MWh.
Konkurentsiameti seisukoht soojuse müügimahu kohta
Tabelist 3 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimaht (3 050 MWh) on 21,2%
suurem viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmisest müügimahust (2 404 MWh). Samal
ajal on kasvanud ka klientide arv. 2023. aastal oli reguleeritud soojuse hinda tarbivate hoonete
arv 15, kuid alates 2025. aastast on võrku ühendatud hooneid 18. Seega on ettevõtja müügimahu
prognoosimisel arvestanud ka lisandunud klientide tarbimisega.
Võrreldes 2025. aastaga on regulatsiooniperioodi müügimahu prognoos sama tarbijate arvu
juures 25,2% suurem. Soojuse müük tarbija kohta (169 MWh/tk) on samuti prognoositud
kõrgemaks kui eelnevatel aastatel (135 – 165 MWh/tk). Mida suurem on soojuse müügimaht,
seda soodsamaks kujuneb soojuse piirhind.
Lähtudes eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et regulatsiooniperioodi soojuse
müügimahu prognoosi (3 050 MWh) võib hinnata põhjendatuks.
3.2. Trassikadu
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.18, 2.19, 2.20, 3, 4.2, 4.17,
4.18, 5.1 ja 5.2.
Võrgupiirkondade kohta4, milles investeeringute tegemist metoodika peatükis 5 nimetatud
tehniliste nõuete (trassikadu ja soojuse tootmise kasutegur) saavutamiseks on tehnilis-
majandusliku analüüsi käigus selgelt hinnatud ebaotstarbekaks (suurendab oluliselt soojuse
hinda võrgupiirkonnas), esitatakse vastav majanduslik arvutus koos seletuskirjaga.
4Nt väga madala soojustarbimise tihedusega võrgupiirkonnad jm
13 (30)
Lähte võrgupiirkonna trassikadu (533 MWh ehk 14,9%)
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib regulatsiooniperioodiks Lähte võrgupiirkonna suhteliseks
trassikaoks 14,9%, mis on oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel (vahemikus 17,2 – 22,6%).
Ettevõtja selgitas, et trassikao vähendamine on olnud võimalik tänu uue katlamaja ja
trassipumpade valmimisele.
Ülevaade Lähte võrgupiirkonna trassikadudest on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Trassikaod
Näitaja Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
2023-
2025
keskmine
Soojuse tootmismaht MWh 3 055 2 975 2 940 3 583 2 990
Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050 2 404
Trassikadu MWh 584 671 504 533 586
% 19,1% 22,6% 17,2% 14,9% 19,6%
Trasside kogupikkus, sh km 1,73 1,73 2,01 2,01 1,80
rekonstrueeritud km 1,73 1,73 2,01 2,01 1,80
% 100% 100% 100% 100% 100%
Soojustarbimise tihedus
(soojuse müügimaht / trasside
kogupikkus)
MWh/km 1 428 1 332 1 214 1 521 1 325
Soojuskadu trassi km kohta MWh/km 338 388 251 266 326
Konkurentsiameti seisukoht trassikao kohta
Trassikao näitaja on oluline, sest mida väiksem on trassikadu, seda vähem kulub kütust soojuse
tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning kujundatakse tarbijatele soodsam hind.
Trassikadu sõltub võrku antud soojuse kogusest ja soojustrasside kvaliteedist (ümbritsevasse
keskkonda eralduvast soojuse kogusest), trassidesse investeerides nende kvaliteet paraneb,
mille tulemusena väheneb ka trassikadu.
Regulatsiooniperioodiks prognoositud Lähte võrgupiirkonna trassikadu (533 MWh ehk 14,9%
võrku antava soojuse mahust) ületab metoodika p 5.2 toodud tehnilist nõuet, mille kohaselt
efektiivse soojusvõrgu trassikaod ei peaks alates 2025. aastast ületama 13% võrku antava
soojusenergia mahust.
Võrreldes 2024 otsusega (19,4%) ja eelmiste aastatega (2023 kuni 2025 vahemikus 17,2 –
22,6%) on regulatsiooniperioodiks prognoositud trassikadude märgatavat alanemist. 2024
otsuse aluseks olnud taotluse menetluse ajal selgitas ettevõtja, et trassikadude vähendamiseks
soovitakse suurendada suveperioodil tarbevee kasutamist. 2024 otsuse koostamise ajal tarbis
suvist tarbevett seitse hoonet 17-st. Käesoleva otsuse menetluse käigus selgitas ettevõtja, et
sooja tarbevee kasutajate (hoonete) arv on tõusnud 11-ni.
Lisaks eeltoodule selgitas ettevõtja, et trassikadude alanemine oli võimalik tänu uue katlamaja
ja trassipumpade valmimisele.
Lähtudes eeltoodust aktsepteerib konkurentsiamet kaalutlusõigusest tulenevalt Lähte
võrgupiirkonna suhtelise trassikao prognoosi 14,9% ehk absoluutväärtuses 533 MWh.
14 (30)
3.3. Kütuste osakaalud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 3, 4.2, 4.5 – 4.12, 4.17, 4.18 ja
5.
Lähte võrgupiirkonna kütuste kasutamise osakaalud (hakkpuidust 3 583 MWh ehk 92,1%
ja maagaasist 283 MWh ehk 7,9%)
Ülevaade Lähte võrgupiirkonna kütuste kasutamise osakaaludest on toodud tabelis 5:
Tabel 5. Kütuste kasutamise osakaalud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmismaht kokku, sh MWh 3 055 2 975 2 940 3 583
hakkpuidust MWh 0 0 871 3 300
maagaasist MWh 3 055 2 975 2 069 283
Hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh 0,00 0,00 20,58 23,87
Maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh 32,02 68,31 73,83 66,49
Soojuse tootmise osakaal hakkpuidust % 0,0% 0,0% 29,6% 92,1%
Soojuse tootmise osakaal maagaasist % 100,0% 100,0% 70,4% 7,9%
Konkurentsiameti seisukoht kütuste kasutamise osakaalude kohta
Konkurentsiamet hindas otsuse punktides 3.1 ja 3.2 toodud selgitustel põhjendatuks Lähte
võrgupiirkonna müügimahu (3 050 MWh) ja trassikao (283 MWh) prognoosid, mistõttu on
põhjendatud ka regulatsiooniperioodil võrku antava soojuse kogus 3 583 MWh.
Kütuste kasutamise osakaalude ja koguste puhul lähtub Konkurentsiamet põhimõttest, et
tootmise baaskoormus tuleb katta sellisest kütusest toodetud soojusega, mille primaarenergia
hind on kõige madalam. Konkurentsiamet arvestab ühtlasi asjaoluga, et kogu võrku vajalikku
soojust ei ole võimalik toota üksnes hakkpuidust, kuna reservvõimsust (Lähte katlamajas
maagaasi katel) vajatakse soojuse tootmise tagamisel tahkekütuse katla võimalike tehniliste
rikete kõrvaldamise ja hooldustööde tegemise ajal, tipukoormuste katmisel ning suveperioodil
sooja tarbevee tootmiseks.
Ettevõtja selgituste kohaselt toodeti 2025. aastal põhikütteperioodil 89% ja suveperioodil 11%
kogutoodangust. Tabelist 5 nähtub, et ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodil toota
madalama primaarenergia hinnaga kütusest ehk hakkpuidust (primaarenergia hind
23,87 €/MWh) 92,1% soojusest ning maagaasist (primaarenergia hind 66,49 €/MWh) 7,9%.
Kuna ettevõtja on lähtunud odavama kütuse kasutamise suurimast osakaalust, siis peab
Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks
prognoositud soojuse tootmise osakaale hakkpuidust 92,1% ja maagaasist 7,9%.
15 (30)
3.4. Soojuse tootmise kasutegur
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.5, 3, 4.2, 4.17, 4.18, 5.3 ja
5.4.
Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasutegurid (hakkpuidust 88,6% ja maagaasist
97,5%)
Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasuteguritest annab ülevaate tabel 6.
Tabel 6. Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasutegurid
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Hakkpuidu kogus m3 0 0 1220 4600
Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 0,0 0,0 0,81 0,81
Hakkpuidu primaarenergia maht MWh 0 0 988 3 726
Soojuse tootmismaht hakkpuidust MWh 0 0 871 3 300
Soojuse tootmise kasutegur hakkpuidust % 88,2% 88,6%
Maagaasi kogus tuh m3 332,9 313,2 230,0 30,0
Maagaasi kütteväärtus MWh/tuh
m3 9,7 9,8 9,7 9,7
Maagaasi primaarenergia maht MWh 3 219 3 057 2 226 290
Soojuse tootmismaht maagaasist MWh 3 055 2 975 2 069 283
Soojuse tootmise kasutegur maagaasist % 94,9% 97,3% 92,9% 97,5%
Konkurentsiameti seisukoht soojuse tootmise kasutegurite kohta
Mida kõrgem on soojuse tootmise kasutegur, seda vähem kulub kütust ühe MWh soojuse
tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning tarbijatele kujuneb soodsam hind.
Tabelist 6 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud soojuse tootmise kasutegurid
hakkpuidust (88,6%) ning maagaasist (97,5%) on kõrgemad metoodika punktis 5.4 toodud
tehnilisest nõudest (tahkekütusest mitte alla 85%, gaasist mitte alla 92%).
Lähtudes eeltoodust hindab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale
regulatsiooniperioodiks prognoositud soojuse tootmise kasutegurid: hakkpuidust 88,6%
ja maagaasist 97,5%.
3.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia maht
Konkurentsiamet lähtub metoodika p-dest 2.5, 2.6, 2.12, 3, 4.2, 4.5, 4.6, 4.8, 4.17, 5.3 ja 5.4.
Lähte võrgupiirkonna kütuste primaarenergia kogus (hakkpuit 3 726,0 MWh ja maagaas
290,4 MWh ehk 30,0 m3)
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonna kaugküttevõrku vajalikuks
primaarenergia koguseks regulatsiooniperioodil 4016,4 MWh, mis toodetakse hakkpuidu ja
maagaasiga. Kütuste primaarenergia kogused arvutati nende kütustega toodetava soojuse
koguse, soojuse tootmise kasuteguri ja kütuse kütteväärtuse alusel (vt tabel 7).
16 (30)
Tabel 7. Kütuste kogused
Kütus Toodetud soojus,
MWh
Soojuse
tootmise
kasutegur,
%
Kütuse
primaar-
energia
maht,
MWh
Kütuse
kütte-
väärtus,
MWh/m3
ja
MWh/tuh
m3
Kütuse
kogus, m3
ja tuh m3
Hakkpuit 3 300 88,6% 3726,0 0,81 4 600,0
Maagaas 283 97,5% 290,4 9,68 30,0
Kokku 3 583 89,2%* 4016,4
* Keskmine soojuse tootmise kasutegur
Konkurentsiameti seisukoht kütuste koguse kohta
Konkurentsiamet kontrollis Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmiseks
vajalike kütuste koguste (primaarenergia ja mahuline kogus) arvutusi ja on seisukohal, et
ettevõtja on need (vt tabel 7) arvutanud matemaatiliselt õigesti. Seetõttu hindab
Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale soojuse piirhinna kujundamisel
aluseks võetud primaarenergia kogused hakkpuidust 3726,0 MWh ja maagaasist
290,4 MWh.
4. SOOJUSE PIIRHINNA KOMPONENDID
KKütS § 7 lõige 2 sätestab, et soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi
arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade
kohta.
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p–dest 2.9, 3, 4.2–4.4, 4.7, 4.9–4.18
ja 6–10.
4.1. Muutuvkulud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2–4.4, 4.7, 4.9–4.14 ja
4.16–4.18.
Lähte võrgupiirkonna muutuvkulud
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnale muutuvkuludeks 117,12 tuh €, sh:
1) kulud kütusele 108,25 tuh €;
2) kulud elektrienergiale 8,76 tuh €;
3) muud muutuvkulud (vee ja kanalisatsiooniteenus) 0,10 tuh €;
4.1.1. Kulud kütusele
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 3, 4.7, 4.9, 4.10 ja 4.16–4.18.
17 (30)
Lähte võrgupiirkonna kütuse ostukulud (hakkpuit 88,94 tuh €, maagaas 19,31 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ soovib kulud kütustele kajastada hinnavalemis hakkpuidu ostukulu
püsiva teguri „1,22164“ ja muutuva teguri „hindhakkpuit“ kaudu.
Hakkpuidu ostuhind (23,87 €/MWh) ja –kulud 88,94 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ soovib soojuse tootmisel kasutada enda toodetud hakkpuitu.
Omatoodetud hakkpuidu hinnaks arvestas ettevõtja 19,85 €/pm3, mis kujuneb (1 pm3 kohta)
järgmiselt:
- kasvava metsa hind 6 €;
- väljavedu 5 €;
- hakkimine 3 €;
- transport ja laadimine 5,85 €.
Taotluses kasutatud hakkpuidu alumisel kütteväärtusel (0,81 MWh/pm3)5 kujuneb
omatoodetud hakkpuidu primaarenergia hinnaks 24,50 €/ MWh.
Ettevõtja küsis ühtlasi võrdlevaid pakkumisi hakkpuidu tarnijatelt ning sai kolm võrdlevat
pakkumist sekundaarenergia hinnale, mis on toodud alljärgnevas tabelis.
Pakkuja Sekundaar
€/MWh
Kasutegur
%
Primaar
€/MWh
AS PK Oliver 26,95
88,6
23,87
AS Reinsalu Auto 28,90 25,60
OÜ Sarles 29,30 25,95
Primaarenergia hinnad on teisendatud lähtuvalt hakkpuidukatla kasutegurist 88,6%.
Kuna AS-i PK Oliver pakkumine osutus soodsamaks kui ettevõtja omatoodetud hakkpuidu
hind, siis lähtus Tartu Valla Haldus OÜ soojuse piirhinna arvutamisel AS-i PK Oliver poolt
pakutud hinnast ehk primaarenergiana 23,87 €/MWh.
Konkurentsiameti seisukoht hakkpuidu ostuhinna kohta
Konkurentsiamet on seisukohal, et kui turult ostetava hakkpuidu hind kujuneb soodsamaks, kui
ise tootes, siis ei ole põhjendatud arvata soojuse piirhinda turuhinnast kõrgemat hakkpuidu
hinda. Seega on ka ise tootmise puhul vajalik esitada võrdlevad pakkumised, mis tõendaks, et
ettevõtja on valinud soodsaima võimaliku variandi hakkpuidu saamiseks.
Hakkpuidu primaarenergia ostuhinna (23,87 €/MWh) põhjendatuse hindamisel lähtus amet
alljärgnevast:
- Tartu Valla Haldus OÜ küsis käesoleva aasta mai kuus pakkumisi kolmelt tarnijalt ning
lähtus soojuse piirhinna arvutamisel neist soodsaimast.
- võrdlusest teiste ametile teadaolevate soojusettevõtjate poolt kütteperioodiks 2026/2027
sõlmitud biokütuse tarnelepingutes kajastatud hindadega selgus, et Lähte võrgupiirkonna
hakkpuidu primaarenergia hind 23,87 €/MWh jääb lepinguliste hindade vahemikku.
5 Taotluses kasutatud alumine kütteväärtus 0,81 MWh/pm3 vastab majandus- ja taristuministri määruse nr 58
(„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“) lisas 5 („Kütuste tarbimisaine alumised kütteväärtused“)
toodud hakkpuidu kütteväärtusele 800 kWh/m3.
18 (30)
Võttes arvesse eeltoodut peab Konkurentsiamet kaalutlusõigusest tulenevalt
põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale soojuse piirhinna arvutamisel aluseks võetud
hakkpuidu primaarenergia hinda 23,87 €/MWh.
Kuna amet luges põhjendatuks käesoleva otsuse punktis 3.5 toodud põhjendustel hakkpuidust
toodetava primaarenergia koguse 3 726,0 MWh ning käesolevas punktis 4.1.1. toodud
põhjendustel primaarenergia ostuhinna 23,87 €/MWh, loeb amet põhjendatuks ka Lähte
võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks prognoositud hakkpuidu ostukulud summas
88,94 tuh € (23,87 × 3 726,0 = 88,94) .
Lisaks loeb Konkurentsiamet põhjendatuks kajastada hinnavalemis hakkpuidu
ostukulud (summas 88,94 tuh €) püsiva teguri „1,22164“ ja muutuva teguri
„hindhakkpuit“ kaudu.
Konkurentsiamet rõhutab, et ettevõtja kohustus on jälgida hakkpuidu turuhinna muutusi
ning ajakohastada soojuse hinnas kajastuvat hakkpuidu hinda selliselt, et omatoodetud
hakkpuidu hind vastaks turupõhisele hinnatasemele. Kui hakkpuidu turuhinna muutus
mõjutab soojuse piirhinda enam kui 5%, tuleb ettevõtjal esitada uus taotlus.
Maagaasi ostuhind (66,49 €/MWh) ja –kulud (19,31 tuh €)
Lähte võrgupiirkonnale maagaasi ostmiseks korraldas ettevõtja hanke, millele esitasid
pakkumise järgmised ettevõtjad:
- JSC “Latvijas Gāze” 43,63 €/MWh;
- AS Elenger Grupp 42,15 €/MWh;
- Alexela AS 41,91 €/MWh.
Tartu Valla Haldus OÜ sõlmis lepingu soodsaima pakkuja, Alexela AS-ga, kellelt ostetakse
lepingu nr GA2100083104 alusel maagaasi fikseeritud hinnaga 41,91 €/MWh. Tarneperiood on
01.07.2025 – 31.08.2026.
Taotluses kajastatud maagaasi primaarenergia hind 66,49 €/MWh sisaldab ka aktsiisi,
võrguteenuse hind ja strateegilise gaasivaru makset. Primaarenergia hinna 66,49 €/MWh ja -
koguse 290,4 MWh alusel kujuneb maagaasi ostukuludeks 19,31 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht maagaasi ostuhinna ja –kulude kohta
Konkurentsiamet lähtus ettevõtja taotletud maagaasi ostuhinna põhjendatuse hindamisel
järgnevast:
- maagaasi ostmiseks on sõlmitud leping soodsaima pakkujaga;
- lisades lepingulisele hinnale (41,91 €/MWh) AS-ile Gaasivõrk ameti 26.09.2023. a
otsusega nr 7-3/2023-130 kooskõlastatud võrguteenuse hind 12,139 €/MWh ning
lisanduv strateegilise gaasivaru maks (MGS § 268 lg 6) 0,73 €/MWh, kujuneb maagaasi
hinnaks 54,78 €/MWh;
- lähtudes viimase 12 kuu keskmisest maagaasi ülemisest kütteväärtusest (10,72 MWh/
tuh m3)6 kujuneb maagaasi m3 hinnaks 587,23 €/tuh m3;
6 Vt Võrgugaasi kvaliteet | Elering
19 (30)
lisades eeltoodud maagaasi hinnale (587,23 €/tuh m3) maagaasi aktsiisi (ATKEAS § 66 lg 10)
56,42 €/tuh m3, kujuneb maagaasi lõpphinnaks 643,65 €/tuh m3;
- maagaasi ostukoguseks on ettevõtja prognoosinud 30 tuh m3 ehk alumise kütteväärtuse
9,68 MWh/tuh m3 alusel primaarenergias 290,4 MWh;
- jagades maagaasi ostukulu 19,31 tuh € (643,65 × 30 / 1000 = 19,31) primaarenergia
kogusega 290,4 MWh, kujuneb maagaasi primaarenergia hinnaks 66,49 €/MWh (19,31
× 1000 / 290,4 = 66,49), mis vastab taotluses kajastatud hinnale.
Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale
soojuse hinna kujundamisel aluseks võetud maagaasi ostuhinda 643,65 €/tuh m3 ehk
66,49 €/MWh (primaarenergia hind kütteväärtuse 9,68 tuh m3 korral) ning maagaasi
ostukulusid summas 19,31 tuh €.
4.1.2. Kulud keskkonnatasudele
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2, 4.4, 4.10, 4.13 ja
4.16 – 4.18.
Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua
keskkonnaloa olemasolu (KeTS § 5 lõige 3).
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisevõimsused ja saasteainete
heidete künnisekogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“:
– § 3 lõige 1 järgi on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MW või suurem;
– § 3 lõige 2 järgi õhusaasteluba ei ole nõutav, kui põletusseade ületab sätestatud
künnisvõimsuse 1 MW, kuid töötab alla 500 töötunni aastas.
Lähte võrgupiirkonna keskkonnatasud
Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna hinnataotluses saastetasud, mida maksab soojuse
tootmisprotsessi tulemusel tekkivate saasteainete välisõhku väljutamise eest, puuduvad, kuna
peamise katla (kütuseks hakkpuit) nimisoojusvõimsus on alla 1 MW ning maagaasikatel töötab
alla 500 töötunni aastas.
4.1.3. Elektrienergia ostukulud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2, 4.4, 4.9, 4.10, 4.14
ja 4.16 – 4.18.
Lähte võrgupiirkonna elektrienergia ostukulud (8,76 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ soovib kooskõlastada regulatsiooniperioodiks elektrienergia
ostukulusid Lähte võrgupiirkonnale summas 8,76 tuh €, mis on saadud elektrienergia
ostukoguse 52 387 kWh korrutamisel elektrienergia prognoositud ostuhinnaga 0,1673 €/kWh.
Ettevõtja taotleb elektrienergia ostukulude lülitamist hinnavalemisse püsiva teguri „17,18“ ja
muutuva teguri „hindelekter“ korrutise kaudu.
20 (30)
Tartu Valla Haldus OÜ ostab perioodil 01.11.2025-31.10.2026 elektrienergiat Electric Terminal
OÜ-lt riigihanke nr 268236 tulemusena sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingu alusel. Lepingu
punkt 4.2. kohasel on elektrienergia hind 92,00 €/MWh.
Hinnataotluses on Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna katlamajas kokku
elektrienergia tarbimiskoguseks prognoosinud 65 484 kWh, millest 20% ehk 13 097 KWh
toodetakse enda päikesepaneelidega ning 52 387 kWh ostetakse Electric Terminal OÜ-lt.
Soojuse tootmiseks ja jaotamiseks vajaliku elektrienergia (sh võrguteenus, Elektrilevi OÜ,
pakett VMA2) keskmise ostuhinna (0,1673 €/kWh) kujunemine on kajastatud tabelis 8a.
Tabel 8a. Lähte võrgupiirkonna keskmise ostuhinna kujunemine
Näitaja Hind Ühik Kogus Koguse
ühik
Summa,
tuh €
Elektrienergia hind 9,20 senti/kWh 52 387 kWh 4,82
Võrguteenuse päevahind 3,49 senti/kWh 22 976 kWh 0,80
Võrguteenuse ööhind 1,99 senti/kWh 29 411 kWh 0,59
Võrguühenduse kuutasu 29,19 €/kuu 12 kuu 0,35
Võrguühenduse läbilaskevõime tasu 0,29 €/A kuus 160 A kuus 0,56
Võrguühenduse kasutusvõimsus 2,45 €/kW kuus 10 kW kuus 0,29
Reaktiivenergia tarbimine 0,69 senti/kvarh 26 848 kvarh 0,19
Taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh 52 387 kWh 0,44
Aktsiis 0,21 senti/kWh 65 484 kWh 0,14
Varustuskindluse tasu 0,758 €senti/kWh 52 387 kWh 0,40
Tasakaalustamisvõimsuse kulu 0,373 €senti/kWh 52387 kWh 0,20
Kokku 8,76
Ostetud elektrienergia kogus kokku, kWh 52 387
Keskmine hind, €/kWh 0,1673
Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia ostukulude kohta
Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise ja jaotamisega seotud elektrienergia ostukulude
prognoosi põhjendatusele hinnangu andmiseks hindab Konkurentsiamet esmalt ettevõtja
prognoositud elektrienergia tarbimismahu põhjendatust, millest annab ülevaate tabel 8b.
Tabel 8b. Lähte võrgupiirkonna elektrienergia tarbimismahud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmise ja jaotamise
elektrienergia kogus kokku kWh 54 244 78 018 69 321 65 484
Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050
Elektrienergia erikulu müügimahu
suhtes kWh/MWh 21,95 33,86 28,46 21,47
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnas hakkpuidust soojuse tootmiseks ja
jaotamiseks vajalikuks elektrienergia tarbimismahuks kokku 65 484 kWh (sh 13 097 kWh
omatoodetud ja 52 387 kWh sisse ostetud), mille alusel kujuneb elektrienergia erikuluks
müügimahu kohta 21,47 kWh/MWh.
Hakkpuiduga soojuse tootmisel elektrienergia tarbimismahu prognoosi põhjendatusele
hinnangu andmisel võrdles Konkurentsiamet elektrienergia erikulu teiste sarnase müügimahu
ja soojuse tootmiseks valdavalt tahkekütust kasutavate võrgupiirkondade (43 võrgupiirkonda,
21 (30)
soojuse müügimaht 3050 MWh ±50%) elektrienergia erikuluga. Sarnaste võrgupiirkondade
keskmine elektrienergia erikulu soojuse müügimahu suhtes on Lähte võrgupiirkonna puhul
21,40 kWh/MWh (seisuga 07.07.2026). Seega erineb regulatsiooniperioodiks prognoositud
erikulu vähesel määral (0,3%) sarnaste võrgupiirkondade keskmisest näitajast.
Lähtudes eeltoodust ja kaalutlusõigusest aktsepteerib amet Lähte võrgupiirkonna
elektrienergia tarbimiskoguse prognoosi 65 484 kWh ja -erikulu 21,47 kWh/MWh.
Tabelis 8a toodud elektrienergia ostukulude kontrollimisel selgus, et:
- elektrienergia hind 9,20 senti/kWh (92,00 €/MWh) vastab riigihanke tulemusena sõlmitud
lepingus kokku lepitud hinnale;
- võrguteenuse tasud ei ületa Elektrilevi OÜ-le Konkurentsiameti 02.03.2026. a otsusega nr
7-3/2026-028 kooskõlastatud tasusid;
- ELTS § 592 lõike 1 järgi lisandub (2026. aastal) taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh;
- varustuskindluse tasu ehk saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu alates 01.01.2026
on 0,758 senti/kWh rakendatakse ELTS § 427 lg 4 alusel;7
- tasakaalustamisvõimsuse kulu alates 01.01.2026 on 0,373 senti/kWh (ELTS § 531);
- ATKEAS-i § 66 lõike 12 järgi on elektrienergia aktsiis 2,10 eurot ühe megavatt-tunni
elektrienergia kohta ehk 0,21 senti/kWh.
Eeltoodu alusel kujuneb elektri kaalutud keskmiseks ostuhinnaks 0,1673 €/kWh.
Konkurentsiamet hindab põhjendatuks kajastada hinnavalemis elektrienergia ostukulud
püsiva teguri „17,18“ ja muutuva teguri „hindelekter“ kaudu. Täiendavalt juhib
Konkurentsiamet tähelepanu, et soojuse hind peab olema kulupõhine, mistõttu
elektrienergia ostuhinna alanemise korral peab alanema ka soojuse hind (KKütS § 1
lõige 2 ja § 8 lõige 3).
4.1.4. Muud muutuvkulud
Lähte võrgupiirkonna muud muutuvkulud (0,10 tuh €)
Ettevõtja prognoosib Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodi muude muutuvkuludeks
ehk vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostukuludeks 0,10 tuh € ja taotleb nende lülitamist
hinnavalemisse püsiva teguri „67,03“ kaudu.
Konkurentsiameti seisukoht muude muutuvkulude kohta
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu on soojuse tootmise vajalik kulu, mis mõjutab soojuse
piirhinda marginaalselt ning seetõttu nende analüüsi ei süveneta.
Lähtudes eeltoodud asjaoludest loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte
võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi muude muutuvkulude prognoosi summas
0,10 tuh €.
7 https://elering.ee/varustuskindluse-tasu
22 (30)
4.2. Tegevuskulud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.17, 3, 4.2, 4.3 ja 4.15 – 4.18.
Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud (34,72 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks soojuse
tootmise ja jaotamise tegevuskulusid summas 34,72 tuh € ning taotleb nende kajastamist
hinnavalemis püsiva teguri „67,03“ kaudu.
Hinnataotluses kajastatud Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud kuluridade kaupa on toodud
tabelis 9.
Tabel 9. Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmisega seotud tegevuskulud
Materjalid ja varuosad tuh € 11,36 6,42 2,00 2,00
Sisseostetavad teenused tuh € 8,67 13,53 5,00 5,00
Muud kulud (kindlustus) tuh € 0,48 0,28 0,72 0,72
Kokku soojuse tootmisega seotud
kulud tuh € 20,50 20,23 7,72 7,72
Soojuse jaotamise ja müügiga seotud tegevuskulud
Kulud soojustrasside hoolduseks ja
remondiks tuh € 0,00 0,00 3,00 3,00
Ettevõtte üldjuhtimiskulud tuh € 1,34 1,38 1,40 1,40
Kaugkütteühing tuh € 0,00 1,60 1,60 1,60
Kokku mitmesugused tegevuskulud tuh € 1,34 2,98 6,00 6,00
Soojuse jaotamise- ja müügiga
seotud tööjõukulud koos maksudega tuh € 15,86 19,19 20,00 21,00
TEGEVUSKULUD KOKKU tuh € 37,71 42,40 33,72 34,72
Müügimaht MWh 2 304 2 436 3 050 3 050
Tegevuskulude erikulu müügimahu
suhtes €/MWh 16,36 17,41 11,05 11,38
Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude kohta.
Tabelist 9 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud
on 34,72 tuh € ja erikulu müügimahu suhtes 11,38 €/MWh.
Võrreldes eeltoodud tegevuskulude erikulu teiste sarnase müügimahuga (soojuse müügimaht
3050 MWh ±50%; 36 võrgupiirkonda; seisuga 07.07.2026) tahkekütusest soojust tootvate ja
jaotavate võrgupiirkondade tegevuskulude erikuluga, leidis Konkurentsiamet, et Lähte
võrgupiirkonnale prognoositud tegevuskulude erikulu 11,38 €/MWh ei ületa teiste sarnaste
võrgupiirkondade tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu.
23 (30)
Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiikonnale
regulatsiooniperioodiks prognoositud tegevuskulude erikulu 11,38 €/MWh ja
tegevuskulusid summas 34,72 tuh € ning nende kajastamise hinnavalemi püsiva
väärtusega teguris „67,03“.
5. REGULEERITAV VARA, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUS
5.1. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestuse põhimõtted
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.3, 2.16, 3, 4.16 – 4.18 ja 6.
5.2. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted.
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.13, 3, 4.16 – 4.18 ja 7.
Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna
leidmiseks vee-, elektri-, soojuse-, gaasi- ning elektrienergia ja soojuse koostootmise
ettevõtetele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis on
kinnitatud 18.06.2025 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2025-015. Nimetatud
juhendi punktis 5 tabelis 8 on kajastatud kaugküttes rakendatavad kaalutud keskmised
kapitali hinnad (WACC) eraldi soojuse tootjatele 6,57% ja võrguettevõtjatele 5,55%.
Lähte võrgupiirkonna reguleeritav vara (sh investeeringud), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja
põhjendatud tulukus (100,14 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ taotleb reguleeritava vara väärtuselt arvestatud kapitalikulu 69,49 tuh €
ja põhjendatud tulukuse 100,14 tuh € kajastamist hinnavalemis püsiva teguri „67,03“ kaudu.
Reguleeritud varade osas on ettevõtja lähtunud soojuse tootmisel ja jaotamisel kasutatavate
põhivarade bilansilisest arvestusest.
Tartu Valla Haldus OÜ on investeerinud tootmise ja jaotamise varadesse aastatel 2024 ja 2025
omavahenditest kokku 1572,57 tuh €. Regulatsiooniperioodil ei planeeri ettevõtja täiendavate
investeeringute tegemist.
Suurim investeering oli 2025. aastal uue katlamaja rajamine kogumaksumusega 1752,23 tuh €,
millest KIK rahastas 237,34 tuh € ehk omavahenditest investeeriti 1514,98 tuh €.
2024. aastal rajati uued trassilõigud kogumaksumusega 77,68 tuh €, millest KIK rahastas
20,09 tuh € ning omavahenditest investeeriti 57,59 tuh €.
Lähte võrgupiirkonnas soojuse tootmisel ja jaotamisel kasutatavate põhivarade järjepidev
arvestus ja sellelt põhivaralt kapitalikulu arvestus on detailsemalt kajastatud otsuse lisas 1.
Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu (kulum) kohta
Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhind on Konkurentsiametiga varasemalt kooskõlastatud.
Seepärast lähtutakse soojuse hinna kooskõlastamisel reguleeritava vara järjepidevast
arvestusest (metoodika p 6.13) võttes aluseks raamatupidamisarvestuses kajastatud põhivarade
bilansilise jääkmaksumuse (metoodika p 6.8) ilma KIK kaasabil soetatud põhivarade
24 (30)
maksumuseta. Kapitalikulu leidmisel on Tartu Valla Haldus OÜ kooskõlas metoodika p-ga 6.2
kasutanud raamatupidamisarvestuses kajastuvat kulumit, mis arvestab reguleeritava vara
koosseisu arvatud põhivaralt arvutatud kulumiosaga (so kulum, milles ei sisaldu KIK toetuse
abil soetatud põhivarade kulum).
Põhivaradele määratud kuluminormidele hinnangu andmisel toetub Konkurentsiamet
järgmistele avalikult kättesaadavatele eksperthinnangutele ja tõenditele (1–5):
1) SusDev Consulting OÜ eksperthinnang (vt https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-
ja-uuringud/soojus, 01.11.2012) „Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud
põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)“, mille järgi loetakse
(enne 2012. aastat) soetatud ja kasutusele võetud põhivarade keskmised kasutusead
alljärgnevaks:
1.1. eelisoleeritud soojustrassid 40-50 aastat (kuluminorm 2,0–2,5%);
1.2. maagaasil töötavad katlad ja sellega seotud seadmed 17–25 aastat (kuluminorm 4,0-
5,9%);
1.3. tahkekütusel (turvas, puit) töötavad rest- ja keevkihtkoldega katlad ja sellega seotud
seadmed 16–25 aastat (kuluminorm 4,0-6,25%);
1.4. kütusehoidlad ja laohooned 35–45 aastat (kuluminorm 2,2–2,9%);
1.5. tootmishooned 40–50 aastat (kuluminorm 2,0–2,5%);
1.6. valve- ja kaugjuhtimisseadmed 20–25 aastat (kuluminorm 4,0–5,0%);
1.7. korstnad 30–40 aastat (kuluminorm 2,5–3,3%);
1.8. veepehmendusseadmed 20–25 aastat (kuluminorm 4,0–5, %);
1.9. põletid 15–20 aastat (kuluminorm 5,0–6,67%);
1.10. pumbad 15–20 aastat (kuluminorm 5,0–6,67%);
1.11. õlimahutid 35–40 aastat (kuluminorm 2,5–2,9%);
1.12. soojusmõõtjad katlamajas ja tarbijate juures 10–20 aastat (kuluminorm 5,0–10,0%)
jne.
Sama eksperthinnangu järgi on võimalik põhivarade eluiga remondiga parendada, näiteks
eelisoleeritud kaugküttetorustikel 10–15 aastat (kuluminorm 6,67–10,0%), tahkekütuse
kateldel 5–6 aastat (kuluminorm 16,67–20%), põlevkiviõli kateldel 5–6 aastat (kuluminorm
16,67-20,0%), tootmishoonetel 10–15 aastat (kuluminorm 6,67–10,0%) jne.
2) Eesti Standard EVS-EN 15459-1:2017 (vt Annex D), mille alusel loeb Konkurentsiamet
põhjendatuks rakendada soojusmõõturitele ja nendega seotud süsteemidele
kuluminormi 10% aastas (eluiga 10 aastat).
3) Eesti Standard EVS-EN 253:2019+A1:2023 (p. 4.5.6.1.), mille alusel peab
kaugküttevõrkude torustik EN 13941-1 standardi järgi olema projekteeritud vähemalt
30-aastaseks kasutusajaks, taludes pidevat kuuma vee voolu kuni 120 °C juures ja
lubades üksikuid tipptemperatuure kuni 140 °C, kuid nende kogukestus ei tohi ületada
300 tundi aastas (see piirang on oluline, kuna liiga sagedased või pikad kõrge
temperatuuriga perioodid võivad kiirendada torustiku materjalide vananemist ja
vähendada selle kasutusiga). Eeltoodust lähtudes loeb Konkurentsiamet põhjendatuks
rakendada soojusvõrkudele kulumimäära vähemalt 3,33% aastas (eluiga vähemalt 30
aastat).
Tehnoloogia arenedes ja kaugküttevõrkudes kuumavee temperatuuride viimisega alla 115 °C
saavutatakse kaugküttetorustike eeldatav kasutusiga 50 aastat (vt
https://energiforsk.se/media/31455/liftetime-predictions-and-status-assessments-
energiforskrapport-2022-872.pdf). Eelkirjeldatud juhul tuleb üle vaadata kasutatavate
25 (30)
kaugküttetorustike minimaalne kasutusaeg ning määrata põhjendatud pikem eluiga.
4) IRENA (International Renewable Energy Agency) 2012. aasta juunis välja antud
töödokument „Biomass for Power Generation“8, mille alusel on biomassi põletavate
käitiste majanduslikuks elueaks 20-25 aastat.
5) Taani Energiaagentuuri (Energistyrelsen) kataloog TECHNOLOGY DATA
(https://ens.dk/en/analyses-and-statistics/technology-data-generation-electricity-and-
district-heating), mille andmetel on käitiste/tootmisseadmete tehnilised eluead
järgmised:
5.1 gaasikatlad kaugküttes vähemalt 25 aastat;
5.2 biogaas 20 aastat;
5.3 tuulikud 27–30 aastat;
5.4 päikesepaneelid 25–35 aastat;
5.5 lainete energia 20–30 aastat;
5.6 elektrikatlad 20 aastat;
5.7 Stirling mootor 15 aastat;
5.8 olmeprügi KTJ-d ja katlamajad 20–35 aastat (keskmiselt 25);
5.9 biomassi KTJ–d 20–35 aastat (keskmiselt 25);
5.10 biomassi katlamajad 20–35 aastat (keskmiselt 25).
Toetudes eelkirjeldatud põhivarade eksperthinnangutele, standarditele ning Konkurentsiameti
varasemates otsustes (25.03.2024. a otsus nr 7-3/2024-014) põhjendatuks loetud põhivara
kuluminormidele, hindab Konkurentsiamet Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise, jaotamise
ja müügiga seotud põhivaradele rakendatavad kuluminormid mõistlikuks (vt lisa 1).
Võttes arvesse, et Tartu Valla Haldus OÜ lähtus Lähte võrgupiirkonna reguleeritava vara
väärtuse leidmisel reguleeritavate varade koosseisu arvatud põhivarade järjepidevast
arvestusest ning rakendas kapitalikulu arvutamisel nendele põhivaradele mõistlikke
kuluminorme, hindab Konkurentsiamet põhjendatuks nendelt tootmise ja jaotamise
põhivaradelt arvutatud kapitalikulu summas 69,49 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse kohta
Põhjendatud tulukus arvutatakse valemiga PT = rp × RV (metoodika p 7.2), milles on
reguleeritava vara väärtuse valem RV = RVr + KK (metoodika p 6.8) ning käibekapitaliks (KK)
võetakse 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud müügitulust.
Lisas 1 kajastatud arvestuse põhjal koostas Konkurentsiamet reguleeritava vara, kapitalikulu
ning põhjendatud tulukuse kokkuvõtliku arvestuse, mis on toodud tabelis 10.
8 https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2012/RE_Technologies_Cost_Analysis-
BIOMASS.pdf lk 38 „...The economic life of biomass plants is assumed to be 20 to 25 years. Minor equipment
refurbishment and replacement is included in O&M costs…“
26 (30)
Tabel 10. Lähte võrgupiirkonna reguleeritud varade, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse
arvestus
Nimetus Ühik
Regulatsiooniperiood (2027)
KOKKU soojuse
tootmine
soojuse
jaotamine
ja müük
Reguleeritud põhivara soetusmaksumus perioodi
algul kokku, sellest tuh € 1 790,07 1 473,80 316,28
sh amortiseeritav tuh € 1 790,07 1 473,80 316,28
Reguleeritud põhivara jääkmaksumus perioodi algul
kokku, sellest tuh € 1 609,45 1 410,03 199,42
Reguleeritava põhivara kulum tuh € 69,49 58,86 10,62
Amortiseeritava reguleeritava põhivara keskmine
kuluminorm % 3,88% 3,99% 3,36%
Reguleeritud põhivara jääkmaksumus perioodi
lõpus kokku tuh € 1 539,96 1 351,17 188,79
Taotletav müügitulu tuh € 321,46
321,46
Käibekapital tuh € 16,07 16,07
Reguleeritav vara kokku tuh € 1 556,03 1 351,17 204,87
WACC % 6,57% 5,55%
Põhjendatud tulukus tuh € 100,14 88,77 11,37
Konkurentsiamet kontrollis, kas Tartu Valla Haldus OÜ on põhjendatud tulukuse arvutanud
kooskõlas metoodika põhimõtetega ja õigesti.
Võttes aluseks metoodikas selgitatud põhimõtted, kujuneb põhjendatud tulukuseks
100,14 tuh € (PT= (rp tootmise varadelt × RVr tootmise varad) + (rp jaotamise varadelt × (RVr jaotamise varad + KK))
= (6,57% × 1 351,17 + (5,55% × (188,79 + 16,07)) = 100,14), mis vastab taotletud põhjendatud
tulukusele.
Konkurentsiamet on seisukohal, et võttes aluseks lisas 1 ja tabelis 13 märgitud andmed, Tartu
Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud
tulukuse suuruses 100,14 tuh € arvutanud matemaatiliselt õigesti ja kooskõlas metoodika
põhimõtetega.
Kokkuvõttes hindab Konkurentsiamet põhjendatuks kajastada Lähte võrgupiirkonna
hinnavalemis kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse (100,14 tuh €) püsiva
teguri „67,03“ kaudu.
6. LUBATUD MÜÜGITULU JA JÄRELEVALVETASU
Lubatud müügitulu kujunemise põhimõtted on kirjeldatud metoodika p-des 2.7 ja 9.
Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses (KonkS) sätestatud alustel ja
korras (KKütS § 1 lõige 21). Järelevalvetasu tuleb tasuda nendel ettevõtjatel, kelle teenuste
hinnad ja tasud kooskõlastab Konkurentsiamet. Sellisteks ettevõtjateks loetakse muu hulgas
võrguettevõtja ja soojuse tootja (KonkS § 531 lõige 5).
Järelevalvetasu määr on 0,2% haldusaktis märgitud müügitulust (KonkS § 532 lõige 1). Tasu
arvestatakse iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulu
alusel (KonkS § 531 lõike 4).
27 (30)
Tartu Valla Haldus OÜ esitas hinnataotluse, milles Lähte võrgupiirkonnale kujunes lubatud
müügituluks koos järelevalvetasuga 322,11 tuh € (321,46 + 0,64 = 322,11) ja soojuse
müügimahu 3050 MWh alusel müüdava soojuse piirhinnaks 105,61 €/MWh (vt tabel 1).
7. HINNAVALEM
Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks
aastaks (KKütS § 9 lõige 10). Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks
soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite
ilmnemisel. Hinnavalemi alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel juhindub Konkurentsiamet
KKütS-is ja metoodikas toodud põhimõtetest (KKütS § 8 lõikest 3 ning metoodika p-d 2.7 ja
10 toodud).
Tartu Valla Haldus OÜ jaoks on tema tegevusest sõltumatud ja soojuse hinda mõjutavad tegurid
kütuste ja elektrienergia ostuhindade muutus (metoodika p 10.3 alusel).
Hinnavalem Lähte võrgupiirkonnale
Tartu Valla Haldus OÜ soovib 10.07.2026 taotluse alusel kooskõlastada Lähte
võrgupiirkonnale alljärgneva hinnavalemi kehtivusega kolm aastat:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter
+ järelevalvetasu (€/MWh)
milles:
tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude
(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse
(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga
3050 MWh ehk 204,45 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;
tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;
hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;
hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;
hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);
järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud
müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht
3050 MWh.
Konkurentsiameti seisukoht hinnavalemi kohta
Kuna Konkurentsiamet aktsepteerib otsuse punktis 3 toodud põhjendustel Tartu Valla Haldus
28 (30)
OÜ Lähte võrgupiirkonnale prognoositud soojuse müügimahtu ning soojuse tootmiseks
vajalikke kütuste koguseid, punktis 4 toodud põhjendustel muutuvkulusid ja tegevuskulusid
ning punktis 5 toodud põhjendustel kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse väärtusi, mis kõik on
hinnavalemit kujundavad tegurid, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tartu Valla
Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale taotletud hinnavalemit:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter +
järelevalvetasu (€/MWh)
Et kontrollida Tartu Valla Haldus OÜ esitatud hinnavalemi õigsust, asendas Konkurentsiamet
eeltoodud hinnavalemis tegurid „hind hakkpuit“ , „hindmaagaas“ ja „hind elekter“ taotluses toodud
hakkpuidu, maagaasi ja elektri ostuhindadega (hindade põhjendatust on analüüsitud otsuse
punktides 4.1.1 ning 4.1.2), mille tulemusel kujuneb Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinnaks:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × 23,87 + 0,09521 × 66,49 + 17,18 × 0,1673 + 0,21 =
105,61 (€/MWh), mis võrdub taotletuga (vt tabel 1).
Hinnavalemi kooskõlastamise tähendus seisneb selles, et hinnavalemi edaspidisel rakendamisel
soojuse piirhinna arvutamisel ja selle kooskõlastamisel jäävad muutumatuks kõik soojuse
piirhinna arvutamise aluseks olevad kulud, välja arvatud kulud kütustele ja elektrienergiale
(KKütS § 9 lõige 10). Seega arvestab Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale
kooskõlastatav hinnavalem muutuvate tegurite ostuhindade muutustest tingitud kulude
muutusi.
8. KOKKUVÕTE
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning
vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel,
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele
vastav soojusvarustus (KKütS § 1 lõige 2).
Läbiviidud analüüsi tulemusel (vt p-d 1 kuni 7) on Konkurentsiamet seisukohal, et Tartu
Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale kooskõlastamiseks esitatud hinnavalem ja selle
alusel arvutatud soojuse piirhind on kulupõhine ning vastavuses KKütS § 9 lõikes 10 ja
KKütS § 8 lõikes 3 toodud põhimõtetega, millega on tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
21) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus
Nimetus Soetusaeg
Soetus-
maksumus
sh
liitumistasude
ja
tagastamatu
abi raames
Netosoetus-
maksumus
Kulumi-
norm
Akumuleeritu
d kulum
Jääk-
maksumus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
majandusaasta majandusaasta pluss 1
aasta
31.12.2025 2026 2027
dd.MM.yyyy € € € % € € € € € €
Maa
Vahtra 4 79401:005:0091 kinnistu Lähtel 06.04.2025 2 795,51 0,00 2 795,51 x
2 795,51 x
2 795,51 x
2 795,51
Kokku maa x 2 795,51 0,00 2 795,51 2 795,51 2 795,51 2 795,51
Katlamajad ja -seadmed
Lähte hakkepuidu katlamaja (omanikujärelvalve ehituse ajal)
20.11.2025 18 737,73 0,00 18 737,73 2,50% 39,04 18 698,69 468,44 18 230,25 468,44 17 761,81
Projekteerimine 20.11.2025 25 148,48 3 834,27 21 314,20 5,00% 104,79 25 043,69 1 257,42 23 786,27 1 257,42 22 528,85
Biokütuse katel 20.11.2025 307 694,66 46 912,81 260 781,85 5,00% 1 282,06 306 412,59 15 384,73 291 027,86 15 384,73 275 643,13
Suitsugaaside torustik ja puhastusseadmed 20.11.2025 117 969,64 17 986,30 99 983,35 5,00% 491,54 117 478,10 5 898,48 111 579,62 5 898,48 105 681,14
Tuhaärastusseadmed 20.11.2025 41 834,30 6 378,28 35 456,01 5,00% 174,31 41 659,99 2 091,71 39 568,27 2 091,71 37 476,56
Kütuse vastuvõtusõlme ja hoidla seadmed 20.11.2025 105 999,82 16 161,31 89 838,51 5,00% 441,67 105 558,15 5 299,99 100 258,16 5 299,99 94 958,17
Elektri ja automaatika seadmed 20.11.2025 143 863,94 21 934,28 121 929,66 5,00% 599,43 143 264,51 7 193,20 136 071,31 7 193,20 128 878,12
Veepoole seadmed 20.11.2025 17 040,64 2 598,11 14 442,53 5,00% 71,00 16 969,64 852,03 16 117,60 852,03 15 265,57
Reservkatel 20.11.2025 92 491,79 526,43 91 965,36 5,00% 385,38 92 106,41 4 624,59 87 481,82 4 624,59 82 857,23
Päikesepaneelid koos akulahendusega 20.11.2025 71 592,43 8 924,23 62 668,20 5,00% 298,30 71 294,13 3 579,62 67 714,51 3 579,62 64 134,89
Katlamaja hoone ja kütusehoidla ehitustööd 20.11.2025 582 518,33 88 813,92 493 704,41 2,50% 1 213,58 581 304,75 14 562,96 566 741,79 14 562,96 552 178,84
Tuletõrjesüsteemid 20.11.2025 3 556,00 542,17 3 013,83 2,50% 7,41 3 548,59 88,90 3 459,69 88,90 3 370,79
Tuletõrje veevõtukoht 20.11.2025 72 000,00 0,00 72 000,00 2,50% 150,00 71 850,00 1 800,00 70 050,00 1 800,00 68 250,00
Projekti üldkulud (transpordkulud, projekti
juhtimine, seadistamine, dokumentatsioon) 20.11.2025 100 488,30 15 320,99 85 167,30 5,00% 418,70 100 069,60 5 024,41 95 045,18 5 024,41 90 020,77
Soojuse tootmise põhivarad kokku (sh maa)
x 1 703 731,57 229 933,10 1 473 798,46 x 5 677,21 1 698 054,36 68 126,50 1 629 927,86 68 126,50 1 561 801,35
30 (30)
Nimetus Soetusaeg
Soetus-
maksumus
sh
liitumistasude
ja
tagastamatu
abi raames
Netosoetus-
maksumus
Kulumi-
norm
Akumuleeritu
d kulum
Jääk-
maksumus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
majandusaasta majandusaasta pluss 1
aasta
31.12.2025 2026 2027
dd.MM.yyyy € € € % € € € € € €
sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames
(sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara
x 771,90 229 161,21 9 262,75 219 898,46 9 262,75 210 635,71
Soojuse tootmise reguleeritav põhivara 1 473 798,46 x 4 905,31 1 468 893,15 58 863,75 1 410 029,40 58 863,75 1 351 165,64
Soojusvõrgud, rajatised
Soojustrass 4.10.2012 331 578,30 163 733,36 167 844,94 2,50% 123 510,18 208 068,12 8 289,46 199 778,66 8 289,46 191 489,21
Lähte aleviku kaugküttepiirkonnas uute
liitujate kaugküttetorustiku projekteerimine ja ehitamine
30.11.2024 53 403,00 20 085,23 33 317,77 2,50% 2 893,00 50 510,00 1 335,08 49 174,93 1 335,08 47 839,85
Lähte alevikus Aiandi tn 3 kinnistul kuni
Kase tn 4 soojatrassi ehitus koos
projekteerimisega
30.11.2024 24 273,00 24 273,00 2,50% 1 315,00 22 958,00 606,83 22 351,18 606,83 21 744,35
Soojuse jaotamise seadmed (trassipumbad,
sulgarmatuur jne) 20.11.2025 48 593,95 7 408,90 41 185,05 5,00% 202,47 48 391,47 2 429,70 45 961,77 2 429,70 43 532,08
Soojusmõõtjad, -seadmed
Soojussõlmed 31.10.2012 49 655,00 49 655,00 5,90% 40 421,33 9 233,67 2 929,65 6 304,03 2 929,65 3 374,38
Soojuse jaotamise ja müügi põhivarad
kokku
x
507 503,25 191 227,49 316 275,76 x 168 341,98 339 161,26 15 590,70 323 570,56 15 590,70 307 979,86
sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames
(sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara
x 62 108,27 129 119,22 4 965,91 124 153,31 4 965,91 119 187,40
Soojuse jaotamise ja müügi reguleeritav
põhivara 316 275,76 x 106 233,71 210 042,04 10 624,79 199 417,25 10 624,79 188 792,46
KOKKU REGULEERITAV
PÕHIVARA (ilma liitumistasude ja
tagastamatu abita; S.8 + S.15)
x 1 790 074,22 x 69 488,54 1 609 446,65 69 488,54 1 539 958,11
From: Chelly Siniväli - KA
Sent: Fri, 04 Sep 2026 14:24:10 +0000
To: [email protected] <[email protected]>
Subject: Vastuskiri teabenõudele
Lugupeetud Väino Miil
Tartu vald, Lähte alevik, Paju tn 5 KÜ
Vastuseks Teie poolt esitatud ja Konkurentsiametis 20.07.2026 registreeritud teabenõudele, milles soovisite, et amet väljastaks Teile Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna soojuse viimase piirhinna kehtestamiseks esitatud viimase edukalt kooskõlastatud hinnataotluse ja Konkurentsiameti poolt koostatud hinnaotsuse, edastame küsitud teabe.
Küsitud dokumendid on käesolevale kirjale manustena kaasa lisatud.
Tervitades |
From: Chelly Siniväli - KA
Sent: Monday, July 27, 2026 3:35 PM
To: '[email protected]' <[email protected]>
Subject: Teabenõude täitmisest osaline keeldumine ja ärisaladuse eemaldamisest
Lugupeetud Väino Miil
Tartu vald, Lähte alevik, Paju tn 5 KÜ
20.07.2026 registreeriti Konkurentsiametis Teie teabenõue, mille kohaselt soovite, et amet väljastaks Teile Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna soojuse viimase piirhinna kehtestamiseks esitatud viimase edukalt kooskõlastatud hinnataotluse, Konkurentsiameti poolt koostatud hinnaotsuse ning kulukomponentide väljavõte või tabel, millest nähtub kooskõlastatud tariifi detailne jagunemine muutuvkuludeks (kütus, elekter jne), fikseeritud tegevuskuludeks ning investeeringute / kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) komponendiks.
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 alusel teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul (AvTS § 23 lg 3).
Teabevaldaja (käesoleval juhul Konkurentsiamet) on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (AvTS § 4 ja 9). Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Antud teabenõudega küsitud hinnaotsused sisaldavad ettevõtjate ärisaladusi ning sellest tulenevalt on otsustele seatud juurdepääsupiirangu aluseks AvTS § 35 lg 1 p 17 (teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust).
Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 alusel on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
Konkurentsiamet on praktikas lugenud ärisaladuseks:
Ärisaladuseks võib olla tehnilist laadi teave, mis puudutab oskusteavet, tootmissaladuste ja protsesside kirjeldused, tehnoloogilised uuendused jms. Samuti loetakse ärisaladuseks kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, äri- ja turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia ja strateegiliste otsuste kohta. Ka finantsalane teave võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmeid, mis ei tulene majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel.
Ärisaladusena kaitstav teave peab olema spetsiifiline, nagu hinnakujundus, äristrateegiad, lepingutingimused ja kliendinimekirjad, kui need on ettevõtja jaoks kriitilise tähtsusega ja nende avalikustamine võiks tekitada ettevõtjale majanduslikku kahju. Regulaatori ülesandeid täites on Konkurentsiamet lugenud ärisaladuseks näiteks teabe ettevõtja reguleeritud varade hulga suurenemise ja investeeringute jaotuse kohta.
Lähtudes eeltoodust, keeldub Konkurentsiamet teabenõude täitmisest osaliselt AvTS § 23 lg 1 p 1 ja § 23 lg 3 alusel.
Konkurentsiamet selgitab, et tegemist ei ole teabenõudega, mida on võimalik täita viie tööpäeva jooksul. Amet on pöördub taotlusega ettevõtja (Tartu Valla Haldus OÜ) poole hinnataotluses ja hinnaotsuses ärisaladuse eemaldamiseks ning ootab ettevõtjalt vastust hiljemalt 07.08.2026. Pärast seda väljastab Konkurentsiamet Teile küsitud hinnaotsuse, millest on ärisaladus välja jäetud. Vaidluste tekkimisel ettevõtjaga või kui ettevõtja esitab põhistatud taotluse eelpool nimetatud tähtaja pikendamiseks võib dokumendi edastamine sellest sõltuvalt viibida.
Mis puudutab küsitud kulukomponentide väljavõtet või tabelit, millest nähtub kooskõlastatud tariifi detailne jagunemine muutuvkuludeks (kütus, elekter jne), fikseeritud tegevuskuludeks ning investeeringute / kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) komponendiks, siis selles osas on Konkurentsiametil võimalik teabenõuet täita. Konkurentsiamet avaldab kulukomponendid oma kodulehel eraldi failina „Soojuse piirhinna hinnakomponentidest 10.07.2026“, mis on leitav kooskõlastatud soojuse piirhinnad lõpptarbijale vahelehel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud-hinnad#kooskolastatud-sooju--2
Tervitades |
From: vaino mail <[email protected]>
Sent: Monday, July 20, 2026 9:15 AM
To: Konkurentsiamet Info - KA <[email protected]>
Subject: Teabenõue, hinnatoimikuga tutvumine.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Palun edastada nimetatud andmed digitaalselt minu e-posti aadressile avaliku teabe seaduses sätestatud tähtaja (5 tööpäeva) jooksul. Kui failid on liiga mahukad, sobib ka ametlik viide või ligipääsu link dokumendiregistris asuvatele failidele. |
OTSUS
14.07.2026 nr 7-3/2026-050
Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna hinnavalemi ja tarbijatele müüdava
soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta
Tartu Valla Haldus OÜ 10.07.2026 taotluse alusel hindas Konkurentsiamet Lähte
võrgupiirkonna soojuse hinnakujundust, sh hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse
piirhinna põhjendatust (KKütS1 8 lõige 3) ning otsustab kooskõlastada Lähte
võrgupiirkonnale:
1) soojuse piirhinna arvutamiseks alljärgneva hinnavalemi
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter
+ järelevalvetasu (€/MWh)
milles:
tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude
(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse
(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga
3050 MWh ehk 204,45 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;
tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;
hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;
hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;
hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);
1 Kaugkütteseadus – lühend KKütS
2 (30)
järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud
müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht
3050 MWh.
2) hinnavalemi kehtivustähtajaga kuni 31.07.2029 (KKütS § 9 lõige 10).
3) soojuse piirhinna 105,61 €/MWh (KKütS § 9 lõige 1).
Piirhinna avalikustamine ja rakendamine
Selle otsusega kooskõlastatud soojuse piirhind tuleb avalikustada vähemalt üks kuu enne
selle kehtima hakkamist (KKütS § 8 lõige 4). Samuti tuleb avalikustada teave soojuse
hinnakujunduse, hindade ja nende muudatuste kohta (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5
lõige 3 p 1 ja § 28 lõige 1 p 26).
Kooskõlastatud soojuse piirhind, sh hinnavalemi alusel arvutatud, ja rakendatav soojuse
müügihind koos nende hinnakujunduse või hinna arvutamise aluseid kirjeldava muu
dokumendiga peavad olema avalikustatud teie veebilehel või peab olema lisatud veebilehe link,
mille kaudu on teave kättesaadav (AvTS § 29). Avaldatav teave hinnakujunduse kohta peab
olema läbipaistev ja mõistetav ning kinnitama, et soojuse hind on kujundatud avatult ja
põhjendatult.
Otsusega kooskõlastatud hinnavalemi ja piirhinna õigsuse ja ajakohasuse tagamiseks
tuleb teil:
1) jälgida oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (sh kütuste ja elektrienergia
ostuhindasid), mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitada uus soojuse piirhinna
kooskõlastamise taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis
võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra (KKütS § 9 lõige
91);
2) rakendada kooskõlastatud hinnavalemit korrektselt ning arvestada selle
kehtivusperioodil toimunud muudatustega, sealhulgas vähendada tarbijale müüdava
soojuse hinda juhul, kui kütuste ja elektrienergia ostuhinnad on alanenud;
3) esitada viivitamatult taotlus uue hinnavalemi kooskõlastamiseks hinnakomponentide
(soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse tootmise kasutegur, kulud ning soojuse
tootmiseks kasutatavate kütuste liigid) muutumisel;
4) lähtuda soojuse piirhinna kooskõlastamiseks vajalike andmete esitamisel
Konkurentsiameti välja töötatud ja veebilehel (www.konkurentsiamet.ee) avaldatud
metoodikast “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted”.
Otsuse vaidlustamise võimalused
Teil on õigus 30 päeva jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada
1) vaie Konkurentsiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, või
2) kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Hinnavalemi ja soojuse piirhinna kooskõlastamise õiguslikud alused
KKütS § 1 lõige 2, § 8 lõige 3, § 9 lõige 1 ja § 9 lõige 10
3 (30)
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Sanna Schwede
Lisad
Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus
4 (30)
Otsuse tegemise asjaolud
Sisukord
1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA
ASJAOLUD ................................................................................................................................ 5
1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika ....................................................... 5
1.2. Menetlusosaline .......................................................................................................... 7
1.3. Menetluse käik ja asjaolud.......................................................................................... 7
2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................... 11
3. SOOJUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE ......................... 12
3.1. Soojuse müügimaht .................................................................................................. 12
3.2. Trassikadu ................................................................................................................. 12
3.3. Kütuste osakaalud ..................................................................................................... 14
3.4. Soojuse tootmise kasutegur ...................................................................................... 15
3.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia maht .......................................... 15
4. SOOJUSE PIIRHINNA KOMPONENDID ..................................................................... 16
4.1. Muutuvkulud ............................................................................................................ 16
4.1.1. Kulud kütusele ...................................................................................................... 16
4.1.2. Kulud keskkonnatasudele ..................................................................................... 19
4.1.3. Elektrienergia ostukulud ....................................................................................... 19
4.1.4. Muud muutuvkulud .............................................................................................. 21
4.2. Tegevuskulud ............................................................................................................ 22
5. REGULEERITAV VARA, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUS ........... 23
5.1. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestuse põhimõtted ......................................... 23
5.2. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted. ............................................................. 23
6. LUBATUD MÜÜGITULU JA JÄRELEVALVETASU ................................................... 26
7. HINNAVALEM ................................................................................................................ 27
8. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 28
Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus .................................................................. 29
5 (30)
1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA
ASJAOLUD
1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused peavad olema koordineeritud
ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel,
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele
vastav soojusvarustus (KKütS § 1 lõige 2).
Konkurentsiametiga peab müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi
kooskõlastama soojusettevõtja (KKütS § 9 lõige 1), kes:
1) müüb soojust tarbijale;
2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;
3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.
Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud (KKütS § 8 lõige 3):
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
21) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
Eeltoodust nähtub, et piirhind peab põhinema põhjendatud tegevuskuludel ja tulukusel, mistõttu
kontrollib Konkurentsiamet piirhinna kooskõlastamisel soojusettevõtja rakendatavat
hinnakujundust. Kontrolli tegemise õigus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid sellega, et
veendutakse, kas ettevõtja arvutused on matemaatiliselt õiged. Konkurentsiametil on õigus
hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud komponendid on teenuse osutamisel
taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud (KKütS § 1 lõige 2).
KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb piirhinna kujundamisel arvesse võtta, kuid ei
määra, millisest arvestamise metoodikast tuleb Konkurentsiametil lähtuda soojuse piirhinna
kooskõlastamisel või rakendatava soojuse hinna järelevalve tegemisel. Konkurentsiametil on
õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm (haldusmenetluse seaduse (HMS)
§ 5 lõige 1).
Eeltoodust lähtudes on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel
(http://www.konkurentsiamet.ee):
1) „Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhendi
soojusettevõtjatele“ (juhend), mis kirjeldab soojusettevõtjatelt nõutavate andmete ja
selgituste vajadust ning nende esitusviisi, et Konkurentsiametil oleks võimalik soojuse
piirhindu kooskõlastada või viia läbi järelevalvet KKütS-s sätestatud juhtudel ja korras;
2) hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise vormi MS exceli
tabeli kujul: „Tarbijatele ja/või võrguettevõtjatele müüdav soojus“ (küsimustik). Küsimustik
on välja töötatud lähtuvalt KonkS-st, KKütS § 9 lõigetest 1, 4, 6, 8 ja 9 ning peab täidetult
sisaldama andmeid, mille alusel on Konkurentsiametil võimalik läbi viia hinna- või
6 (30)
järelevalvemenetlust, et kontrollida (KKütS § 8 lõige 3) taotletava või varem kooskõlastatud
soojuse piirhinna kulupõhisust;
3) “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” (metoodika), mis kinnitati 18.09.2020
Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2020-012 ning mis on küsimustiku
täitmisel abistavaks vahendiks.
Juhendit ja metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti
regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel
järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist
Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika
täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide
teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi
juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Juhend ja metoodika ei ole
õigusaktid, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist
tutvustavad dokumendid, millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus.
Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena
(Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).
Metoodika peamisteks eesmärkideks on:
1) sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet hakkab lähtuma talle KKütS-i
alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevate ettevõtjate suhtes;
2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse
kontrollimisel ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika;
3) tarbijate kaitsmine;
4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja
finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja
võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;
5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks.
Konkurentsiamet kasutab soojuse hinna põhjendatud kulude analüüsimisel alljärgnevaid
meetodeid (metoodika p 4.17):
1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu,
jm);
2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu leidmine ehk erikulu (€/MWh) müügimahu kohta;
3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste
sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn benchmarking);
4) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti avaldatud tegeliku ning
Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
5) kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).
Soojuse müüja peab Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade
moodustamise aluseid (KKütS § 9 lõige 6). Konkurentsiametil on õigus nõuda soojusettevõtjalt
või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna
kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks (KKütS § 9 lõige 9).
Soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad
soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse
7 (30)
hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda
tarbijale enam kui 5 protsendi võrra (KKütS § 9 lõige 91).
Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks
aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja
taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel (KKütS
§ 9 lõige 10). Konkurentsiamet juhindub hinnavalemi kooskõlastamise taotluse menetlemisel
KKütS-st (KKütS § 8 lõige 3) ja metoodikast.2
Konkurentsiamet teeb soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates
nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse
menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades tähtaja
pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale (KKütS § 9 lõige 5).
Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui
Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse
kooskõlastamiseks (KKütS § 9 lõige 7).
1.2. Menetlusosaline
Tartu Valla Haldus OÜ (registrikood 10290080, asukoht Tartu maakond, Tartu vald, Lähte
alevik, Vahtra tn 4, 60502, e-post: aadress [email protected]) põhitegevusalaks on muu
puhastustegevus. Lisategevusaladeks on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine,
sõiduautode ja väikebusside (täismassiga kuni 3,5t) rentimine ja kasutusrent, maastiku hooldus
ja korrashoid ning maanteede ja kiirteede ehitus.
Tartu Valla Haldus OÜ osad kuuluvad 100% Tartu vallale. Ettevõtte majandusaasta algab 01.01
ja lõpeb 31.12.
Otsuse koostamise ajal kehtib Lähte võrgupiirkonnale Konkurentsiameti 17.06.2025. a
otsusega nr 7-3/2025-049 hinnavalemi alusel kooskõlastatud müüdava soojuse piirhind
107,46 €/MWh.
Kõiki soojuse piirhinna ja hinnavalemi komponente analüüsis Konkurentsiamet viimati
25.03.2024. a otsuses nr 7-3/2024-014 (edaspidi 2024 otsus).
1.3. Menetluse käik ja asjaolud
06.04.2026 registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt allkirjastatud
taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna
122,10 €/MWh kooskõlastamiseks.
13.04.2026 teavitas amet ettevõtjat e-kirja teel, et 06.04.2026 registreeritud taotluse
nõuetekohasuse kontrollimisel tuvastati puudused trassikao, kütuste hindade, elektrienergia
tarbimisandmete ja hinnavalemi kehtivusega seotud andmetes ehk puudusid vajalikud
selgitused või dokumendid.
2 Analoogselt soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemisega Konkurentsiamet kontrollib kõiki
hinnavalemis kajastuvate tegurite aluseks võetud hinnakomponente [soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse
tootmise kasutegurid, muutuvkulud (sh prognoositud kütuse- ja elektrienergia hinnad), tegevuskulud, kapitalikulu
ja põhjendatud tulukus].
8 (30)
23.04.2026 registreeriti ametis korrigeeritud taotlus ja küsitud andmed ning selgitused.
Menetlusaeg algas nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk 24.04.2026.
30.04.2026 saatis amet ettevõtjale küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks trassikao,
trasside rekonstrueerimise, kütuste kasutamise osakaalude ja hakkpuidu hinna kujunemise
kohta.
18.05.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 01.05.2026 –
18.05.2026 ehk 18 päeva (KKütS § 9 lõige 7).
22.05.2026 saatis amet ettevõtjale küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks hakkpuidu
hinna, elektrienergia tarbimiskoguse ja uue hakkpuidu katlamaja kohta.
01.06.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 23.05.2026 –
01.06.2026 ehk 10 päeva.
05.06.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad küsimused uue hakkpuidu katlamaja kohta.
15.06.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 06.06.2026 –
15.06.2026 ehk 10 päeva.
19.06.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad küsimused ja tähelepanekud hakkpuidu katlamaja
ning maagaasi hinna kujunemise kohta.
01.07.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 20.06.2026 –
01.07.2026 ehk 12 päeva.
01.07.2026 – 06.07.2026 toimus ameti ja ettevõtja vahel kirjavahetus seoses maagaasi hinna
kujunemisega. Menetlusaeg oli peatunud 01.07.2026 ning 04.07.2026 – 06.07.2026 ehk 4
päeva.
06.07.2026 registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt allkirjastatud
taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna
106,33 €/MWh kooskõlastamiseks.
10.07.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad tähelepanekud elektrienergia ostukoguse ja -kulu
kohta ning samal päeval registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt
allkirjastatud taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse
piirhinna 105,61 €/MWh kooskõlastamiseks.
Esitatud hinnataotluses prognoosib Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale soojuse
müügimahuks 3050 MWh ning lubatud müügituluks koos järelevalvetasuga 322,11 tuh €,
mis kujuneb järgmiselt:
Muutuvkulud 117,12 tuh €
Tegevuskulud 34,72 tuh €
Kapitalikulu 69,49 tuh €
Põhjendatud tulukus 100,14 tuh €
Lubatud müügitulu 321,46 tuh €
Järelevalvetasu 0,64 tuh €
9 (30)
Lubatud müügitulu koos
järelevalvetasuga 322,11 tuh €
Tartu Valla Haldus OÜ hinnataotluses kajastatud Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinna ja
hinnavalemi komponendid on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinna ja hinnavalemi komponendid3
Näitaja Ühik Hinnavalemi/
soojuse piirhinna
komponendid
Soojuse tootmismaht (võrku antud soojus), sh MWh 3 583
hakkpuidust MWh 3 300
maagaasist MWh 283
Trassikadu % 14,9
MWh 533
Soojuse müügimaht MWh 3 050
Hakkpuidust soojuse tootmise kasutegur % 88,6%
Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 0,81
Hakkpuidu ostukogus m3 4 600,0
MWh 3 726,0
Hakkpuidu ostuhind (sh transport) €/m3 19,34
€/MWh 23,87
Maagaasist soojuse tootmise kasutegur % 97,5%
Maagaasi kütteväärtus MWh/tuh m3 9,68
Maagaasi ostukogus tuh m3 30,0
MWh 290,4
Maagaasi ostuhind (sh aktsiis ja transport) €/tuh m3 643,65
€/MWh 66,49
Elektrienergia tarbimiskogus kWh 65 484
sh omatoodetud kWh 13 097
sh ostetud kWh 52 387
Elektrienergia keskmine ostuhind (sh aktsiis, võrguteenus ja
taastuvenergia tasu) €/kWh 0,1673
Muutuvkulud tuh € 117,12
Kulud kütuse ostuks, sh tuh € 108,25
hakkpuit tuh € 88,94
maagaas tuh € 19,31
Elektrienergia ostukulud tuh € 8,76
3 Konkurentsiametile on teada andmed suurema täpsusega (kajastatud MS Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel
lähtub Konkurentsiamet MS Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.
10 (30)
Näitaja Ühik Hinnavalemi/
soojuse piirhinna
komponendid
Muud muutuvkulud, sh tuh € 0,10
vee- ja kanalisatsiooniteenus tuh € 0,10
Tegevuskulud tuh € 34,72
Kapitalikulu tuh € 69,49
Põhjendatud tulukus tuh € 100,14
LUBATUD MÜÜGITULU tuh € 321,46
järelevalvetasu (lubatud müügitulu x järelevalvetasu % )
% 0,2
tuh € 0,64
€/MWh 0,21
LUBATUD MÜÜGITULU koos järelevalvetasuga tuh € 322,11
SOOJUSE PIIRHIND €/MWh 105,61
Tartu Valla Haldus OÜ soovib kooskõlastada Lähte võrgupiirkonnale alljärgneva hinnavalemi
kehtivusega kolm aastat:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18× hind elekter +
järelevalvetasu (€/MWh),
milles:
tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude
(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse
(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga
3050 MWh ehk 204,46 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;
tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;
hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;
hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;
hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);
järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud
müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht
3050 MWh.
Järgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale
taotletud hinnavalemi ja soojuse piirhinna hinnakomponentide kohta võttes arvesse
hinnataotluses toodud andmeid ning menetluse käigus saadud selgitusi.
11 (30)
2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Tartu Valla Haldus OÜ esitas Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmisseadmete, soojustrasside
ning klientide kohta järgmised andmed:
Tabel 2. Lähte võrgupiirkonna üldandmed
Näitaja nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmise seadmete võimsus kokku, sh MW 2,05 2,05 3,90 1,85
Vahtra tn 4, Lähte alevik
tahkekütuse katel Wentelax WET-850M6,
paigaldatud 2025 MW 0,0 0,0 0,85 0,85
maagaasi katel WOLF MGK-2-1000 MW 0,0 0,0 1,0 1,0
maagaasi katel CA 500ACV, paigaldatud 2008 MW 0,64 0,64 0,64
maagaasi katel CA 500ACV, paigaldatud 2008 MW 0,64 0,64 0,64
Lähte Gümnaasiumi katlamaja
maagaasi katel CA 300, paigaldatud 2012 MW 0,38 0,38 0,38
maagaasi katel Geminox, paigaldatud 2012 MW 0,38 0,38 0,38
Soojustrasside pikkus kokku, sh km 1,73 1,73 2,01 2,01
eelisoleeritud km 1,73 1,73 2,01 2,01
% 100% 100% 100% 100%
Klientide arv (soojusega seotud) tk 15 16 18 18
2025. aastal valmis Lähtes uus katlamaja, kus toodetakse soojust 0,85 MW võimsusega
hakkpuidukatlaga ning reserviks on 1,0 MW võimsusega gaasikatel. Seega on
regulatsiooniperioodil Lähte võrgupiirkonna katlamajade tootmisseadmete soojuslik võimsus
kokku 1,85 MW. Eelnevatel aastatel toodeti Lähtes soojust ainult maagaasist.
Lähte võrgupiirkonna kaugküttevõrk on 2,01 km pikk ning täies pikkuses eelisoleeritud
torudest. Lähte kaugküttevõrku on regulatsiooniperioodi seisuga ühendatud 18 hoonet.
Hinnataotluses kajastas Tartu Valla Haldus OÜ tegelikud andmed ettevõtte majandusaastate
2023, 2024, 2025 kohta ning prognoositud andmed majandusaastate 2026 ja 2027 kohta.
Lähtudes metoodikast võtab Konkurentsiamet analüüsimisel aluseks majandusaastate
2023 kuni 2025 tegelikud andmed ning regulatsiooniperioodiks (majandusaasta 2027)
prognoositud andmed.
12 (30)
3. SOOJUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE
3.1. Soojuse müügimaht
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.10, 3, 4.1 ja 4.2.
Lähte võrgupiirkonna soojuse müügimaht (3 050 MWh)
Tartu Valla Haldus OÜ koostatud soojuse müügimahu prognoos regulatsiooniperioodiks (2026)
Lähte võrgupiirkonnale on toodud tabelis 3:
Tabel 3. Lähte võrgupiirkonna soojuse müügimahud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
2023-
2025
keskmine
Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050 2 404
Müügimahu muutus vrd eelneva
aastaga % -6,8% 5,7% 25,2% -21,2%
Tarbijate (hoonete) arv tk 15 16 18 18 16
Soojuse müük tarbija kohta MWh/tk 165 144 135 169 148
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib regulatsiooniperioodiks Lähte võrgupiirkonna 18 tarbija
soojuse müügimahuks 3 050 MWh.
Konkurentsiameti seisukoht soojuse müügimahu kohta
Tabelist 3 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimaht (3 050 MWh) on 21,2%
suurem viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmisest müügimahust (2 404 MWh). Samal
ajal on kasvanud ka klientide arv. 2023. aastal oli reguleeritud soojuse hinda tarbivate hoonete
arv 15, kuid alates 2025. aastast on võrku ühendatud hooneid 18. Seega on ettevõtja müügimahu
prognoosimisel arvestanud ka lisandunud klientide tarbimisega.
Võrreldes 2025. aastaga on regulatsiooniperioodi müügimahu prognoos sama tarbijate arvu
juures 25,2% suurem. Soojuse müük tarbija kohta (169 MWh/tk) on samuti prognoositud
kõrgemaks kui eelnevatel aastatel (135 – 165 MWh/tk). Mida suurem on soojuse müügimaht,
seda soodsamaks kujuneb soojuse piirhind.
Lähtudes eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et regulatsiooniperioodi soojuse
müügimahu prognoosi (3 050 MWh) võib hinnata põhjendatuks.
3.2. Trassikadu
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.18, 2.19, 2.20, 3, 4.2, 4.17,
4.18, 5.1 ja 5.2.
Võrgupiirkondade kohta4, milles investeeringute tegemist metoodika peatükis 5 nimetatud
tehniliste nõuete (trassikadu ja soojuse tootmise kasutegur) saavutamiseks on tehnilis-
majandusliku analüüsi käigus selgelt hinnatud ebaotstarbekaks (suurendab oluliselt soojuse
hinda võrgupiirkonnas), esitatakse vastav majanduslik arvutus koos seletuskirjaga.
4Nt väga madala soojustarbimise tihedusega võrgupiirkonnad jm
13 (30)
Lähte võrgupiirkonna trassikadu (533 MWh ehk 14,9%)
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib regulatsiooniperioodiks Lähte võrgupiirkonna suhteliseks
trassikaoks 14,9%, mis on oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel (vahemikus 17,2 – 22,6%).
Ettevõtja selgitas, et trassikao vähendamine on olnud võimalik tänu uue katlamaja ja
trassipumpade valmimisele.
Ülevaade Lähte võrgupiirkonna trassikadudest on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Trassikaod
Näitaja Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
2023-
2025
keskmine
Soojuse tootmismaht MWh 3 055 2 975 2 940 3 583 2 990
Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050 2 404
Trassikadu MWh 584 671 504 533 586
% 19,1% 22,6% 17,2% 14,9% 19,6%
Trasside kogupikkus, sh km 1,73 1,73 2,01 2,01 1,80
rekonstrueeritud km 1,73 1,73 2,01 2,01 1,80
% 100% 100% 100% 100% 100%
Soojustarbimise tihedus
(soojuse müügimaht / trasside
kogupikkus)
MWh/km 1 428 1 332 1 214 1 521 1 325
Soojuskadu trassi km kohta MWh/km 338 388 251 266 326
Konkurentsiameti seisukoht trassikao kohta
Trassikao näitaja on oluline, sest mida väiksem on trassikadu, seda vähem kulub kütust soojuse
tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning kujundatakse tarbijatele soodsam hind.
Trassikadu sõltub võrku antud soojuse kogusest ja soojustrasside kvaliteedist (ümbritsevasse
keskkonda eralduvast soojuse kogusest), trassidesse investeerides nende kvaliteet paraneb,
mille tulemusena väheneb ka trassikadu.
Regulatsiooniperioodiks prognoositud Lähte võrgupiirkonna trassikadu (533 MWh ehk 14,9%
võrku antava soojuse mahust) ületab metoodika p 5.2 toodud tehnilist nõuet, mille kohaselt
efektiivse soojusvõrgu trassikaod ei peaks alates 2025. aastast ületama 13% võrku antava
soojusenergia mahust.
Võrreldes 2024 otsusega (19,4%) ja eelmiste aastatega (2023 kuni 2025 vahemikus 17,2 –
22,6%) on regulatsiooniperioodiks prognoositud trassikadude märgatavat alanemist. 2024
otsuse aluseks olnud taotluse menetluse ajal selgitas ettevõtja, et trassikadude vähendamiseks
soovitakse suurendada suveperioodil tarbevee kasutamist. 2024 otsuse koostamise ajal tarbis
suvist tarbevett seitse hoonet 17-st. Käesoleva otsuse menetluse käigus selgitas ettevõtja, et
sooja tarbevee kasutajate (hoonete) arv on tõusnud 11-ni.
Lisaks eeltoodule selgitas ettevõtja, et trassikadude alanemine oli võimalik tänu uue katlamaja
ja trassipumpade valmimisele.
Lähtudes eeltoodust aktsepteerib konkurentsiamet kaalutlusõigusest tulenevalt Lähte
võrgupiirkonna suhtelise trassikao prognoosi 14,9% ehk absoluutväärtuses 533 MWh.
14 (30)
3.3. Kütuste osakaalud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 3, 4.2, 4.5 – 4.12, 4.17, 4.18 ja
5.
Lähte võrgupiirkonna kütuste kasutamise osakaalud (hakkpuidust 3 583 MWh ehk 92,1%
ja maagaasist 283 MWh ehk 7,9%)
Ülevaade Lähte võrgupiirkonna kütuste kasutamise osakaaludest on toodud tabelis 5:
Tabel 5. Kütuste kasutamise osakaalud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmismaht kokku, sh MWh 3 055 2 975 2 940 3 583
hakkpuidust MWh 0 0 871 3 300
maagaasist MWh 3 055 2 975 2 069 283
Hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh 0,00 0,00 20,58 23,87
Maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh 32,02 68,31 73,83 66,49
Soojuse tootmise osakaal hakkpuidust % 0,0% 0,0% 29,6% 92,1%
Soojuse tootmise osakaal maagaasist % 100,0% 100,0% 70,4% 7,9%
Konkurentsiameti seisukoht kütuste kasutamise osakaalude kohta
Konkurentsiamet hindas otsuse punktides 3.1 ja 3.2 toodud selgitustel põhjendatuks Lähte
võrgupiirkonna müügimahu (3 050 MWh) ja trassikao (283 MWh) prognoosid, mistõttu on
põhjendatud ka regulatsiooniperioodil võrku antava soojuse kogus 3 583 MWh.
Kütuste kasutamise osakaalude ja koguste puhul lähtub Konkurentsiamet põhimõttest, et
tootmise baaskoormus tuleb katta sellisest kütusest toodetud soojusega, mille primaarenergia
hind on kõige madalam. Konkurentsiamet arvestab ühtlasi asjaoluga, et kogu võrku vajalikku
soojust ei ole võimalik toota üksnes hakkpuidust, kuna reservvõimsust (Lähte katlamajas
maagaasi katel) vajatakse soojuse tootmise tagamisel tahkekütuse katla võimalike tehniliste
rikete kõrvaldamise ja hooldustööde tegemise ajal, tipukoormuste katmisel ning suveperioodil
sooja tarbevee tootmiseks.
Ettevõtja selgituste kohaselt toodeti 2025. aastal põhikütteperioodil 89% ja suveperioodil 11%
kogutoodangust. Tabelist 5 nähtub, et ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodil toota
madalama primaarenergia hinnaga kütusest ehk hakkpuidust (primaarenergia hind
23,87 €/MWh) 92,1% soojusest ning maagaasist (primaarenergia hind 66,49 €/MWh) 7,9%.
Kuna ettevõtja on lähtunud odavama kütuse kasutamise suurimast osakaalust, siis peab
Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks
prognoositud soojuse tootmise osakaale hakkpuidust 92,1% ja maagaasist 7,9%.
15 (30)
3.4. Soojuse tootmise kasutegur
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.5, 3, 4.2, 4.17, 4.18, 5.3 ja
5.4.
Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasutegurid (hakkpuidust 88,6% ja maagaasist
97,5%)
Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasuteguritest annab ülevaate tabel 6.
Tabel 6. Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasutegurid
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Hakkpuidu kogus m3 0 0 1220 4600
Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 0,0 0,0 0,81 0,81
Hakkpuidu primaarenergia maht MWh 0 0 988 3 726
Soojuse tootmismaht hakkpuidust MWh 0 0 871 3 300
Soojuse tootmise kasutegur hakkpuidust % 88,2% 88,6%
Maagaasi kogus tuh m3 332,9 313,2 230,0 30,0
Maagaasi kütteväärtus MWh/tuh
m3 9,7 9,8 9,7 9,7
Maagaasi primaarenergia maht MWh 3 219 3 057 2 226 290
Soojuse tootmismaht maagaasist MWh 3 055 2 975 2 069 283
Soojuse tootmise kasutegur maagaasist % 94,9% 97,3% 92,9% 97,5%
Konkurentsiameti seisukoht soojuse tootmise kasutegurite kohta
Mida kõrgem on soojuse tootmise kasutegur, seda vähem kulub kütust ühe MWh soojuse
tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning tarbijatele kujuneb soodsam hind.
Tabelist 6 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud soojuse tootmise kasutegurid
hakkpuidust (88,6%) ning maagaasist (97,5%) on kõrgemad metoodika punktis 5.4 toodud
tehnilisest nõudest (tahkekütusest mitte alla 85%, gaasist mitte alla 92%).
Lähtudes eeltoodust hindab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale
regulatsiooniperioodiks prognoositud soojuse tootmise kasutegurid: hakkpuidust 88,6%
ja maagaasist 97,5%.
3.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia maht
Konkurentsiamet lähtub metoodika p-dest 2.5, 2.6, 2.12, 3, 4.2, 4.5, 4.6, 4.8, 4.17, 5.3 ja 5.4.
Lähte võrgupiirkonna kütuste primaarenergia kogus (hakkpuit 3 726,0 MWh ja maagaas
290,4 MWh ehk 30,0 m3)
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonna kaugküttevõrku vajalikuks
primaarenergia koguseks regulatsiooniperioodil 4016,4 MWh, mis toodetakse hakkpuidu ja
maagaasiga. Kütuste primaarenergia kogused arvutati nende kütustega toodetava soojuse
koguse, soojuse tootmise kasuteguri ja kütuse kütteväärtuse alusel (vt tabel 7).
16 (30)
Tabel 7. Kütuste kogused
Kütus Toodetud soojus,
MWh
Soojuse
tootmise
kasutegur,
%
Kütuse
primaar-
energia
maht,
MWh
Kütuse
kütte-
väärtus,
MWh/m3
ja
MWh/tuh
m3
Kütuse
kogus, m3
ja tuh m3
Hakkpuit 3 300 88,6% 3726,0 0,81 4 600,0
Maagaas 283 97,5% 290,4 9,68 30,0
Kokku 3 583 89,2%* 4016,4
* Keskmine soojuse tootmise kasutegur
Konkurentsiameti seisukoht kütuste koguse kohta
Konkurentsiamet kontrollis Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmiseks
vajalike kütuste koguste (primaarenergia ja mahuline kogus) arvutusi ja on seisukohal, et
ettevõtja on need (vt tabel 7) arvutanud matemaatiliselt õigesti. Seetõttu hindab
Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale soojuse piirhinna kujundamisel
aluseks võetud primaarenergia kogused hakkpuidust 3726,0 MWh ja maagaasist
290,4 MWh.
4. SOOJUSE PIIRHINNA KOMPONENDID
KKütS § 7 lõige 2 sätestab, et soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi
arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade
kohta.
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p–dest 2.9, 3, 4.2–4.4, 4.7, 4.9–4.18
ja 6–10.
4.1. Muutuvkulud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2–4.4, 4.7, 4.9–4.14 ja
4.16–4.18.
Lähte võrgupiirkonna muutuvkulud
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnale muutuvkuludeks 117,12 tuh €, sh:
1) kulud kütusele 108,25 tuh €;
2) kulud elektrienergiale 8,76 tuh €;
3) muud muutuvkulud (vee ja kanalisatsiooniteenus) 0,10 tuh €;
4.1.1. Kulud kütusele
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 3, 4.7, 4.9, 4.10 ja 4.16–4.18.
17 (30)
Lähte võrgupiirkonna kütuse ostukulud (hakkpuit 88,94 tuh €, maagaas 19,31 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ soovib kulud kütustele kajastada hinnavalemis hakkpuidu ostukulu
püsiva teguri „1,22164“ ja muutuva teguri „hindhakkpuit“ kaudu.
Hakkpuidu ostuhind (23,87 €/MWh) ja –kulud 88,94 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ soovib soojuse tootmisel kasutada enda toodetud hakkpuitu.
Omatoodetud hakkpuidu hinnaks arvestas ettevõtja 19,85 €/pm3, mis kujuneb (1 pm3 kohta)
järgmiselt:
- kasvava metsa hind 6 €;
- väljavedu 5 €;
- hakkimine 3 €;
- transport ja laadimine 5,85 €.
Taotluses kasutatud hakkpuidu alumisel kütteväärtusel (0,81 MWh/pm3)5 kujuneb
omatoodetud hakkpuidu primaarenergia hinnaks 24,50 €/ MWh.
Ettevõtja küsis ühtlasi võrdlevaid pakkumisi hakkpuidu tarnijatelt ning sai kolm võrdlevat
pakkumist sekundaarenergia hinnale, mis on toodud alljärgnevas tabelis.
Pakkuja Sekundaar
€/MWh
Kasutegur
%
Primaar
€/MWh
AS PK Oliver 26,95
88,6
23,87
AS Reinsalu Auto 28,90 25,60
OÜ Sarles 29,30 25,95
Primaarenergia hinnad on teisendatud lähtuvalt hakkpuidukatla kasutegurist 88,6%.
Kuna AS-i PK Oliver pakkumine osutus soodsamaks kui ettevõtja omatoodetud hakkpuidu
hind, siis lähtus Tartu Valla Haldus OÜ soojuse piirhinna arvutamisel AS-i PK Oliver poolt
pakutud hinnast ehk primaarenergiana 23,87 €/MWh.
Konkurentsiameti seisukoht hakkpuidu ostuhinna kohta
Konkurentsiamet on seisukohal, et kui turult ostetava hakkpuidu hind kujuneb soodsamaks, kui
ise tootes, siis ei ole põhjendatud arvata soojuse piirhinda turuhinnast kõrgemat hakkpuidu
hinda. Seega on ka ise tootmise puhul vajalik esitada võrdlevad pakkumised, mis tõendaks, et
ettevõtja on valinud soodsaima võimaliku variandi hakkpuidu saamiseks.
Hakkpuidu primaarenergia ostuhinna (23,87 €/MWh) põhjendatuse hindamisel lähtus amet
alljärgnevast:
- Tartu Valla Haldus OÜ küsis käesoleva aasta mai kuus pakkumisi kolmelt tarnijalt ning
lähtus soojuse piirhinna arvutamisel neist soodsaimast.
- võrdlusest teiste ametile teadaolevate soojusettevõtjate poolt kütteperioodiks 2026/2027
sõlmitud biokütuse tarnelepingutes kajastatud hindadega selgus, et Lähte võrgupiirkonna
hakkpuidu primaarenergia hind 23,87 €/MWh jääb lepinguliste hindade vahemikku.
5 Taotluses kasutatud alumine kütteväärtus 0,81 MWh/pm3 vastab majandus- ja taristuministri määruse nr 58
(„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“) lisas 5 („Kütuste tarbimisaine alumised kütteväärtused“)
toodud hakkpuidu kütteväärtusele 800 kWh/m3.
18 (30)
Võttes arvesse eeltoodut peab Konkurentsiamet kaalutlusõigusest tulenevalt
põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale soojuse piirhinna arvutamisel aluseks võetud
hakkpuidu primaarenergia hinda 23,87 €/MWh.
Kuna amet luges põhjendatuks käesoleva otsuse punktis 3.5 toodud põhjendustel hakkpuidust
toodetava primaarenergia koguse 3 726,0 MWh ning käesolevas punktis 4.1.1. toodud
põhjendustel primaarenergia ostuhinna 23,87 €/MWh, loeb amet põhjendatuks ka Lähte
võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks prognoositud hakkpuidu ostukulud summas
88,94 tuh € (23,87 × 3 726,0 = 88,94) .
Lisaks loeb Konkurentsiamet põhjendatuks kajastada hinnavalemis hakkpuidu
ostukulud (summas 88,94 tuh €) püsiva teguri „1,22164“ ja muutuva teguri
„hindhakkpuit“ kaudu.
Konkurentsiamet rõhutab, et ettevõtja kohustus on jälgida hakkpuidu turuhinna muutusi
ning ajakohastada soojuse hinnas kajastuvat hakkpuidu hinda selliselt, et omatoodetud
hakkpuidu hind vastaks turupõhisele hinnatasemele. Kui hakkpuidu turuhinna muutus
mõjutab soojuse piirhinda enam kui 5%, tuleb ettevõtjal esitada uus taotlus.
Maagaasi ostuhind (66,49 €/MWh) ja –kulud (19,31 tuh €)
Lähte võrgupiirkonnale maagaasi ostmiseks korraldas ettevõtja hanke, millele esitasid
pakkumise järgmised ettevõtjad:
- JSC “Latvijas Gāze” 43,63 €/MWh;
- AS Elenger Grupp 42,15 €/MWh;
- Alexela AS 41,91 €/MWh.
Tartu Valla Haldus OÜ sõlmis lepingu soodsaima pakkuja, Alexela AS-ga, kellelt ostetakse
lepingu nr GA2100083104 alusel maagaasi fikseeritud hinnaga 41,91 €/MWh. Tarneperiood on
01.07.2025 – 31.08.2026.
Taotluses kajastatud maagaasi primaarenergia hind 66,49 €/MWh sisaldab ka aktsiisi,
võrguteenuse hind ja strateegilise gaasivaru makset. Primaarenergia hinna 66,49 €/MWh ja -
koguse 290,4 MWh alusel kujuneb maagaasi ostukuludeks 19,31 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht maagaasi ostuhinna ja –kulude kohta
Konkurentsiamet lähtus ettevõtja taotletud maagaasi ostuhinna põhjendatuse hindamisel
järgnevast:
- maagaasi ostmiseks on sõlmitud leping soodsaima pakkujaga;
- lisades lepingulisele hinnale (41,91 €/MWh) AS-ile Gaasivõrk ameti 26.09.2023. a
otsusega nr 7-3/2023-130 kooskõlastatud võrguteenuse hind 12,139 €/MWh ning
lisanduv strateegilise gaasivaru maks (MGS § 268 lg 6) 0,73 €/MWh, kujuneb maagaasi
hinnaks 54,78 €/MWh;
- lähtudes viimase 12 kuu keskmisest maagaasi ülemisest kütteväärtusest (10,72 MWh/
tuh m3)6 kujuneb maagaasi m3 hinnaks 587,23 €/tuh m3;
6 Vt Võrgugaasi kvaliteet | Elering
19 (30)
lisades eeltoodud maagaasi hinnale (587,23 €/tuh m3) maagaasi aktsiisi (ATKEAS § 66 lg 10)
56,42 €/tuh m3, kujuneb maagaasi lõpphinnaks 643,65 €/tuh m3;
- maagaasi ostukoguseks on ettevõtja prognoosinud 30 tuh m3 ehk alumise kütteväärtuse
9,68 MWh/tuh m3 alusel primaarenergias 290,4 MWh;
- jagades maagaasi ostukulu 19,31 tuh € (643,65 × 30 / 1000 = 19,31) primaarenergia
kogusega 290,4 MWh, kujuneb maagaasi primaarenergia hinnaks 66,49 €/MWh (19,31
× 1000 / 290,4 = 66,49), mis vastab taotluses kajastatud hinnale.
Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale
soojuse hinna kujundamisel aluseks võetud maagaasi ostuhinda 643,65 €/tuh m3 ehk
66,49 €/MWh (primaarenergia hind kütteväärtuse 9,68 tuh m3 korral) ning maagaasi
ostukulusid summas 19,31 tuh €.
4.1.2. Kulud keskkonnatasudele
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2, 4.4, 4.10, 4.13 ja
4.16 – 4.18.
Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua
keskkonnaloa olemasolu (KeTS § 5 lõige 3).
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisevõimsused ja saasteainete
heidete künnisekogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“:
– § 3 lõige 1 järgi on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MW või suurem;
– § 3 lõige 2 järgi õhusaasteluba ei ole nõutav, kui põletusseade ületab sätestatud
künnisvõimsuse 1 MW, kuid töötab alla 500 töötunni aastas.
Lähte võrgupiirkonna keskkonnatasud
Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna hinnataotluses saastetasud, mida maksab soojuse
tootmisprotsessi tulemusel tekkivate saasteainete välisõhku väljutamise eest, puuduvad, kuna
peamise katla (kütuseks hakkpuit) nimisoojusvõimsus on alla 1 MW ning maagaasikatel töötab
alla 500 töötunni aastas.
4.1.3. Elektrienergia ostukulud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2, 4.4, 4.9, 4.10, 4.14
ja 4.16 – 4.18.
Lähte võrgupiirkonna elektrienergia ostukulud (8,76 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ soovib kooskõlastada regulatsiooniperioodiks elektrienergia
ostukulusid Lähte võrgupiirkonnale summas 8,76 tuh €, mis on saadud elektrienergia
ostukoguse 52 387 kWh korrutamisel elektrienergia prognoositud ostuhinnaga 0,1673 €/kWh.
Ettevõtja taotleb elektrienergia ostukulude lülitamist hinnavalemisse püsiva teguri „17,18“ ja
muutuva teguri „hindelekter“ korrutise kaudu.
20 (30)
Tartu Valla Haldus OÜ ostab perioodil 01.11.2025-31.10.2026 elektrienergiat Electric Terminal
OÜ-lt riigihanke nr 268236 tulemusena sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingu alusel. Lepingu
punkt 4.2. kohasel on elektrienergia hind 92,00 €/MWh.
Hinnataotluses on Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna katlamajas kokku
elektrienergia tarbimiskoguseks prognoosinud 65 484 kWh, millest 20% ehk 13 097 KWh
toodetakse enda päikesepaneelidega ning 52 387 kWh ostetakse Electric Terminal OÜ-lt.
Soojuse tootmiseks ja jaotamiseks vajaliku elektrienergia (sh võrguteenus, Elektrilevi OÜ,
pakett VMA2) keskmise ostuhinna (0,1673 €/kWh) kujunemine on kajastatud tabelis 8a.
Tabel 8a. Lähte võrgupiirkonna keskmise ostuhinna kujunemine
Näitaja Hind Ühik Kogus Koguse
ühik
Summa,
tuh €
Elektrienergia hind 9,20 senti/kWh 52 387 kWh 4,82
Võrguteenuse päevahind 3,49 senti/kWh 22 976 kWh 0,80
Võrguteenuse ööhind 1,99 senti/kWh 29 411 kWh 0,59
Võrguühenduse kuutasu 29,19 €/kuu 12 kuu 0,35
Võrguühenduse läbilaskevõime tasu 0,29 €/A kuus 160 A kuus 0,56
Võrguühenduse kasutusvõimsus 2,45 €/kW kuus 10 kW kuus 0,29
Reaktiivenergia tarbimine 0,69 senti/kvarh 26 848 kvarh 0,19
Taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh 52 387 kWh 0,44
Aktsiis 0,21 senti/kWh 65 484 kWh 0,14
Varustuskindluse tasu 0,758 €senti/kWh 52 387 kWh 0,40
Tasakaalustamisvõimsuse kulu 0,373 €senti/kWh 52387 kWh 0,20
Kokku 8,76
Ostetud elektrienergia kogus kokku, kWh 52 387
Keskmine hind, €/kWh 0,1673
Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia ostukulude kohta
Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise ja jaotamisega seotud elektrienergia ostukulude
prognoosi põhjendatusele hinnangu andmiseks hindab Konkurentsiamet esmalt ettevõtja
prognoositud elektrienergia tarbimismahu põhjendatust, millest annab ülevaate tabel 8b.
Tabel 8b. Lähte võrgupiirkonna elektrienergia tarbimismahud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmise ja jaotamise
elektrienergia kogus kokku kWh 54 244 78 018 69 321 65 484
Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050
Elektrienergia erikulu müügimahu
suhtes kWh/MWh 21,95 33,86 28,46 21,47
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnas hakkpuidust soojuse tootmiseks ja
jaotamiseks vajalikuks elektrienergia tarbimismahuks kokku 65 484 kWh (sh 13 097 kWh
omatoodetud ja 52 387 kWh sisse ostetud), mille alusel kujuneb elektrienergia erikuluks
müügimahu kohta 21,47 kWh/MWh.
Hakkpuiduga soojuse tootmisel elektrienergia tarbimismahu prognoosi põhjendatusele
hinnangu andmisel võrdles Konkurentsiamet elektrienergia erikulu teiste sarnase müügimahu
ja soojuse tootmiseks valdavalt tahkekütust kasutavate võrgupiirkondade (43 võrgupiirkonda,
21 (30)
soojuse müügimaht 3050 MWh ±50%) elektrienergia erikuluga. Sarnaste võrgupiirkondade
keskmine elektrienergia erikulu soojuse müügimahu suhtes on Lähte võrgupiirkonna puhul
21,40 kWh/MWh (seisuga 07.07.2026). Seega erineb regulatsiooniperioodiks prognoositud
erikulu vähesel määral (0,3%) sarnaste võrgupiirkondade keskmisest näitajast.
Lähtudes eeltoodust ja kaalutlusõigusest aktsepteerib amet Lähte võrgupiirkonna
elektrienergia tarbimiskoguse prognoosi 65 484 kWh ja -erikulu 21,47 kWh/MWh.
Tabelis 8a toodud elektrienergia ostukulude kontrollimisel selgus, et:
- elektrienergia hind 9,20 senti/kWh (92,00 €/MWh) vastab riigihanke tulemusena sõlmitud
lepingus kokku lepitud hinnale;
- võrguteenuse tasud ei ületa Elektrilevi OÜ-le Konkurentsiameti 02.03.2026. a otsusega nr
7-3/2026-028 kooskõlastatud tasusid;
- ELTS § 592 lõike 1 järgi lisandub (2026. aastal) taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh;
- varustuskindluse tasu ehk saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu alates 01.01.2026
on 0,758 senti/kWh rakendatakse ELTS § 427 lg 4 alusel;7
- tasakaalustamisvõimsuse kulu alates 01.01.2026 on 0,373 senti/kWh (ELTS § 531);
- ATKEAS-i § 66 lõike 12 järgi on elektrienergia aktsiis 2,10 eurot ühe megavatt-tunni
elektrienergia kohta ehk 0,21 senti/kWh.
Eeltoodu alusel kujuneb elektri kaalutud keskmiseks ostuhinnaks 0,1673 €/kWh.
Konkurentsiamet hindab põhjendatuks kajastada hinnavalemis elektrienergia ostukulud
püsiva teguri „17,18“ ja muutuva teguri „hindelekter“ kaudu. Täiendavalt juhib
Konkurentsiamet tähelepanu, et soojuse hind peab olema kulupõhine, mistõttu
elektrienergia ostuhinna alanemise korral peab alanema ka soojuse hind (KKütS § 1
lõige 2 ja § 8 lõige 3).
4.1.4. Muud muutuvkulud
Lähte võrgupiirkonna muud muutuvkulud (0,10 tuh €)
Ettevõtja prognoosib Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodi muude muutuvkuludeks
ehk vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostukuludeks 0,10 tuh € ja taotleb nende lülitamist
hinnavalemisse püsiva teguri „67,03“ kaudu.
Konkurentsiameti seisukoht muude muutuvkulude kohta
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu on soojuse tootmise vajalik kulu, mis mõjutab soojuse
piirhinda marginaalselt ning seetõttu nende analüüsi ei süveneta.
Lähtudes eeltoodud asjaoludest loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte
võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi muude muutuvkulude prognoosi summas
0,10 tuh €.
7 https://elering.ee/varustuskindluse-tasu
22 (30)
4.2. Tegevuskulud
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.17, 3, 4.2, 4.3 ja 4.15 – 4.18.
Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud (34,72 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks soojuse
tootmise ja jaotamise tegevuskulusid summas 34,72 tuh € ning taotleb nende kajastamist
hinnavalemis püsiva teguri „67,03“ kaudu.
Hinnataotluses kajastatud Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud kuluridade kaupa on toodud
tabelis 9.
Tabel 9. Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud
Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-
periood
Soojuse tootmisega seotud tegevuskulud
Materjalid ja varuosad tuh € 11,36 6,42 2,00 2,00
Sisseostetavad teenused tuh € 8,67 13,53 5,00 5,00
Muud kulud (kindlustus) tuh € 0,48 0,28 0,72 0,72
Kokku soojuse tootmisega seotud
kulud tuh € 20,50 20,23 7,72 7,72
Soojuse jaotamise ja müügiga seotud tegevuskulud
Kulud soojustrasside hoolduseks ja
remondiks tuh € 0,00 0,00 3,00 3,00
Ettevõtte üldjuhtimiskulud tuh € 1,34 1,38 1,40 1,40
Kaugkütteühing tuh € 0,00 1,60 1,60 1,60
Kokku mitmesugused tegevuskulud tuh € 1,34 2,98 6,00 6,00
Soojuse jaotamise- ja müügiga
seotud tööjõukulud koos maksudega tuh € 15,86 19,19 20,00 21,00
TEGEVUSKULUD KOKKU tuh € 37,71 42,40 33,72 34,72
Müügimaht MWh 2 304 2 436 3 050 3 050
Tegevuskulude erikulu müügimahu
suhtes €/MWh 16,36 17,41 11,05 11,38
Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude kohta.
Tabelist 9 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud
on 34,72 tuh € ja erikulu müügimahu suhtes 11,38 €/MWh.
Võrreldes eeltoodud tegevuskulude erikulu teiste sarnase müügimahuga (soojuse müügimaht
3050 MWh ±50%; 36 võrgupiirkonda; seisuga 07.07.2026) tahkekütusest soojust tootvate ja
jaotavate võrgupiirkondade tegevuskulude erikuluga, leidis Konkurentsiamet, et Lähte
võrgupiirkonnale prognoositud tegevuskulude erikulu 11,38 €/MWh ei ületa teiste sarnaste
võrgupiirkondade tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu.
23 (30)
Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiikonnale
regulatsiooniperioodiks prognoositud tegevuskulude erikulu 11,38 €/MWh ja
tegevuskulusid summas 34,72 tuh € ning nende kajastamise hinnavalemi püsiva
väärtusega teguris „67,03“.
5. REGULEERITAV VARA, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUS
5.1. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestuse põhimõtted
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.3, 2.16, 3, 4.16 – 4.18 ja 6.
5.2. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted.
Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.13, 3, 4.16 – 4.18 ja 7.
Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna
leidmiseks vee-, elektri-, soojuse-, gaasi- ning elektrienergia ja soojuse koostootmise
ettevõtetele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis on
kinnitatud 18.06.2025 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2025-015. Nimetatud
juhendi punktis 5 tabelis 8 on kajastatud kaugküttes rakendatavad kaalutud keskmised
kapitali hinnad (WACC) eraldi soojuse tootjatele 6,57% ja võrguettevõtjatele 5,55%.
Lähte võrgupiirkonna reguleeritav vara (sh investeeringud), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja
põhjendatud tulukus (100,14 tuh €)
Tartu Valla Haldus OÜ taotleb reguleeritava vara väärtuselt arvestatud kapitalikulu 69,49 tuh €
ja põhjendatud tulukuse 100,14 tuh € kajastamist hinnavalemis püsiva teguri „67,03“ kaudu.
Reguleeritud varade osas on ettevõtja lähtunud soojuse tootmisel ja jaotamisel kasutatavate
põhivarade bilansilisest arvestusest.
Tartu Valla Haldus OÜ on investeerinud tootmise ja jaotamise varadesse aastatel 2024 ja 2025
omavahenditest kokku 1572,57 tuh €. Regulatsiooniperioodil ei planeeri ettevõtja täiendavate
investeeringute tegemist.
Suurim investeering oli 2025. aastal uue katlamaja rajamine kogumaksumusega 1752,23 tuh €,
millest KIK rahastas 237,34 tuh € ehk omavahenditest investeeriti 1514,98 tuh €.
2024. aastal rajati uued trassilõigud kogumaksumusega 77,68 tuh €, millest KIK rahastas
20,09 tuh € ning omavahenditest investeeriti 57,59 tuh €.
Lähte võrgupiirkonnas soojuse tootmisel ja jaotamisel kasutatavate põhivarade järjepidev
arvestus ja sellelt põhivaralt kapitalikulu arvestus on detailsemalt kajastatud otsuse lisas 1.
Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu (kulum) kohta
Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhind on Konkurentsiametiga varasemalt kooskõlastatud.
Seepärast lähtutakse soojuse hinna kooskõlastamisel reguleeritava vara järjepidevast
arvestusest (metoodika p 6.13) võttes aluseks raamatupidamisarvestuses kajastatud põhivarade
bilansilise jääkmaksumuse (metoodika p 6.8) ilma KIK kaasabil soetatud põhivarade
24 (30)
maksumuseta. Kapitalikulu leidmisel on Tartu Valla Haldus OÜ kooskõlas metoodika p-ga 6.2
kasutanud raamatupidamisarvestuses kajastuvat kulumit, mis arvestab reguleeritava vara
koosseisu arvatud põhivaralt arvutatud kulumiosaga (so kulum, milles ei sisaldu KIK toetuse
abil soetatud põhivarade kulum).
Põhivaradele määratud kuluminormidele hinnangu andmisel toetub Konkurentsiamet
järgmistele avalikult kättesaadavatele eksperthinnangutele ja tõenditele (1–5):
1) SusDev Consulting OÜ eksperthinnang (vt https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-
ja-uuringud/soojus, 01.11.2012) „Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud
põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)“, mille järgi loetakse
(enne 2012. aastat) soetatud ja kasutusele võetud põhivarade keskmised kasutusead
alljärgnevaks:
1.1. eelisoleeritud soojustrassid 40-50 aastat (kuluminorm 2,0–2,5%);
1.2. maagaasil töötavad katlad ja sellega seotud seadmed 17–25 aastat (kuluminorm 4,0-
5,9%);
1.3. tahkekütusel (turvas, puit) töötavad rest- ja keevkihtkoldega katlad ja sellega seotud
seadmed 16–25 aastat (kuluminorm 4,0-6,25%);
1.4. kütusehoidlad ja laohooned 35–45 aastat (kuluminorm 2,2–2,9%);
1.5. tootmishooned 40–50 aastat (kuluminorm 2,0–2,5%);
1.6. valve- ja kaugjuhtimisseadmed 20–25 aastat (kuluminorm 4,0–5,0%);
1.7. korstnad 30–40 aastat (kuluminorm 2,5–3,3%);
1.8. veepehmendusseadmed 20–25 aastat (kuluminorm 4,0–5, %);
1.9. põletid 15–20 aastat (kuluminorm 5,0–6,67%);
1.10. pumbad 15–20 aastat (kuluminorm 5,0–6,67%);
1.11. õlimahutid 35–40 aastat (kuluminorm 2,5–2,9%);
1.12. soojusmõõtjad katlamajas ja tarbijate juures 10–20 aastat (kuluminorm 5,0–10,0%)
jne.
Sama eksperthinnangu järgi on võimalik põhivarade eluiga remondiga parendada, näiteks
eelisoleeritud kaugküttetorustikel 10–15 aastat (kuluminorm 6,67–10,0%), tahkekütuse
kateldel 5–6 aastat (kuluminorm 16,67–20%), põlevkiviõli kateldel 5–6 aastat (kuluminorm
16,67-20,0%), tootmishoonetel 10–15 aastat (kuluminorm 6,67–10,0%) jne.
2) Eesti Standard EVS-EN 15459-1:2017 (vt Annex D), mille alusel loeb Konkurentsiamet
põhjendatuks rakendada soojusmõõturitele ja nendega seotud süsteemidele
kuluminormi 10% aastas (eluiga 10 aastat).
3) Eesti Standard EVS-EN 253:2019+A1:2023 (p. 4.5.6.1.), mille alusel peab
kaugküttevõrkude torustik EN 13941-1 standardi järgi olema projekteeritud vähemalt
30-aastaseks kasutusajaks, taludes pidevat kuuma vee voolu kuni 120 °C juures ja
lubades üksikuid tipptemperatuure kuni 140 °C, kuid nende kogukestus ei tohi ületada
300 tundi aastas (see piirang on oluline, kuna liiga sagedased või pikad kõrge
temperatuuriga perioodid võivad kiirendada torustiku materjalide vananemist ja
vähendada selle kasutusiga). Eeltoodust lähtudes loeb Konkurentsiamet põhjendatuks
rakendada soojusvõrkudele kulumimäära vähemalt 3,33% aastas (eluiga vähemalt 30
aastat).
Tehnoloogia arenedes ja kaugküttevõrkudes kuumavee temperatuuride viimisega alla 115 °C
saavutatakse kaugküttetorustike eeldatav kasutusiga 50 aastat (vt
https://energiforsk.se/media/31455/liftetime-predictions-and-status-assessments-
energiforskrapport-2022-872.pdf). Eelkirjeldatud juhul tuleb üle vaadata kasutatavate
25 (30)
kaugküttetorustike minimaalne kasutusaeg ning määrata põhjendatud pikem eluiga.
4) IRENA (International Renewable Energy Agency) 2012. aasta juunis välja antud
töödokument „Biomass for Power Generation“8, mille alusel on biomassi põletavate
käitiste majanduslikuks elueaks 20-25 aastat.
5) Taani Energiaagentuuri (Energistyrelsen) kataloog TECHNOLOGY DATA
(https://ens.dk/en/analyses-and-statistics/technology-data-generation-electricity-and-
district-heating), mille andmetel on käitiste/tootmisseadmete tehnilised eluead
järgmised:
5.1 gaasikatlad kaugküttes vähemalt 25 aastat;
5.2 biogaas 20 aastat;
5.3 tuulikud 27–30 aastat;
5.4 päikesepaneelid 25–35 aastat;
5.5 lainete energia 20–30 aastat;
5.6 elektrikatlad 20 aastat;
5.7 Stirling mootor 15 aastat;
5.8 olmeprügi KTJ-d ja katlamajad 20–35 aastat (keskmiselt 25);
5.9 biomassi KTJ–d 20–35 aastat (keskmiselt 25);
5.10 biomassi katlamajad 20–35 aastat (keskmiselt 25).
Toetudes eelkirjeldatud põhivarade eksperthinnangutele, standarditele ning Konkurentsiameti
varasemates otsustes (25.03.2024. a otsus nr 7-3/2024-014) põhjendatuks loetud põhivara
kuluminormidele, hindab Konkurentsiamet Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise, jaotamise
ja müügiga seotud põhivaradele rakendatavad kuluminormid mõistlikuks (vt lisa 1).
Võttes arvesse, et Tartu Valla Haldus OÜ lähtus Lähte võrgupiirkonna reguleeritava vara
väärtuse leidmisel reguleeritavate varade koosseisu arvatud põhivarade järjepidevast
arvestusest ning rakendas kapitalikulu arvutamisel nendele põhivaradele mõistlikke
kuluminorme, hindab Konkurentsiamet põhjendatuks nendelt tootmise ja jaotamise
põhivaradelt arvutatud kapitalikulu summas 69,49 tuh €.
Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse kohta
Põhjendatud tulukus arvutatakse valemiga PT = rp × RV (metoodika p 7.2), milles on
reguleeritava vara väärtuse valem RV = RVr + KK (metoodika p 6.8) ning käibekapitaliks (KK)
võetakse 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud müügitulust.
Lisas 1 kajastatud arvestuse põhjal koostas Konkurentsiamet reguleeritava vara, kapitalikulu
ning põhjendatud tulukuse kokkuvõtliku arvestuse, mis on toodud tabelis 10.
8 https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2012/RE_Technologies_Cost_Analysis-
BIOMASS.pdf lk 38 „...The economic life of biomass plants is assumed to be 20 to 25 years. Minor equipment
refurbishment and replacement is included in O&M costs…“
26 (30)
Tabel 10. Lähte võrgupiirkonna reguleeritud varade, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse
arvestus
Nimetus Ühik
Regulatsiooniperiood (2027)
KOKKU soojuse
tootmine
soojuse
jaotamine
ja müük
Reguleeritud põhivara soetusmaksumus perioodi
algul kokku, sellest tuh € 1 790,07 1 473,80 316,28
sh amortiseeritav tuh € 1 790,07 1 473,80 316,28
Reguleeritud põhivara jääkmaksumus perioodi algul
kokku, sellest tuh € 1 609,45 1 410,03 199,42
Reguleeritava põhivara kulum tuh € 69,49 58,86 10,62
Amortiseeritava reguleeritava põhivara keskmine
kuluminorm % 3,88% 3,99% 3,36%
Reguleeritud põhivara jääkmaksumus perioodi
lõpus kokku tuh € 1 539,96 1 351,17 188,79
Taotletav müügitulu tuh € 321,46
321,46
Käibekapital tuh € 16,07 16,07
Reguleeritav vara kokku tuh € 1 556,03 1 351,17 204,87
WACC % 6,57% 5,55%
Põhjendatud tulukus tuh € 100,14 88,77 11,37
Konkurentsiamet kontrollis, kas Tartu Valla Haldus OÜ on põhjendatud tulukuse arvutanud
kooskõlas metoodika põhimõtetega ja õigesti.
Võttes aluseks metoodikas selgitatud põhimõtted, kujuneb põhjendatud tulukuseks
100,14 tuh € (PT= (rp tootmise varadelt × RVr tootmise varad) + (rp jaotamise varadelt × (RVr jaotamise varad + KK))
= (6,57% × 1 351,17 + (5,55% × (188,79 + 16,07)) = 100,14), mis vastab taotletud põhjendatud
tulukusele.
Konkurentsiamet on seisukohal, et võttes aluseks lisas 1 ja tabelis 13 märgitud andmed, Tartu
Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud
tulukuse suuruses 100,14 tuh € arvutanud matemaatiliselt õigesti ja kooskõlas metoodika
põhimõtetega.
Kokkuvõttes hindab Konkurentsiamet põhjendatuks kajastada Lähte võrgupiirkonna
hinnavalemis kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse (100,14 tuh €) püsiva
teguri „67,03“ kaudu.
6. LUBATUD MÜÜGITULU JA JÄRELEVALVETASU
Lubatud müügitulu kujunemise põhimõtted on kirjeldatud metoodika p-des 2.7 ja 9.
Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses (KonkS) sätestatud alustel ja
korras (KKütS § 1 lõige 21). Järelevalvetasu tuleb tasuda nendel ettevõtjatel, kelle teenuste
hinnad ja tasud kooskõlastab Konkurentsiamet. Sellisteks ettevõtjateks loetakse muu hulgas
võrguettevõtja ja soojuse tootja (KonkS § 531 lõige 5).
Järelevalvetasu määr on 0,2% haldusaktis märgitud müügitulust (KonkS § 532 lõige 1). Tasu
arvestatakse iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulu
alusel (KonkS § 531 lõike 4).
27 (30)
Tartu Valla Haldus OÜ esitas hinnataotluse, milles Lähte võrgupiirkonnale kujunes lubatud
müügituluks koos järelevalvetasuga 322,11 tuh € (321,46 + 0,64 = 322,11) ja soojuse
müügimahu 3050 MWh alusel müüdava soojuse piirhinnaks 105,61 €/MWh (vt tabel 1).
7. HINNAVALEM
Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks
aastaks (KKütS § 9 lõige 10). Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks
soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite
ilmnemisel. Hinnavalemi alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel juhindub Konkurentsiamet
KKütS-is ja metoodikas toodud põhimõtetest (KKütS § 8 lõikest 3 ning metoodika p-d 2.7 ja
10 toodud).
Tartu Valla Haldus OÜ jaoks on tema tegevusest sõltumatud ja soojuse hinda mõjutavad tegurid
kütuste ja elektrienergia ostuhindade muutus (metoodika p 10.3 alusel).
Hinnavalem Lähte võrgupiirkonnale
Tartu Valla Haldus OÜ soovib 10.07.2026 taotluse alusel kooskõlastada Lähte
võrgupiirkonnale alljärgneva hinnavalemi kehtivusega kolm aastat:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter
+ järelevalvetasu (€/MWh)
milles:
tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude
(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse
(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga
3050 MWh ehk 204,45 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;
tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;
hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;
hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;
tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel
soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;
hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);
järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud
müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht
3050 MWh.
Konkurentsiameti seisukoht hinnavalemi kohta
Kuna Konkurentsiamet aktsepteerib otsuse punktis 3 toodud põhjendustel Tartu Valla Haldus
28 (30)
OÜ Lähte võrgupiirkonnale prognoositud soojuse müügimahtu ning soojuse tootmiseks
vajalikke kütuste koguseid, punktis 4 toodud põhjendustel muutuvkulusid ja tegevuskulusid
ning punktis 5 toodud põhjendustel kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse väärtusi, mis kõik on
hinnavalemit kujundavad tegurid, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tartu Valla
Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale taotletud hinnavalemit:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter +
järelevalvetasu (€/MWh)
Et kontrollida Tartu Valla Haldus OÜ esitatud hinnavalemi õigsust, asendas Konkurentsiamet
eeltoodud hinnavalemis tegurid „hind hakkpuit“ , „hindmaagaas“ ja „hind elekter“ taotluses toodud
hakkpuidu, maagaasi ja elektri ostuhindadega (hindade põhjendatust on analüüsitud otsuse
punktides 4.1.1 ning 4.1.2), mille tulemusel kujuneb Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinnaks:
hind soojus = 67,03 + 1,22164 × 23,87 + 0,09521 × 66,49 + 17,18 × 0,1673 + 0,21 =
105,61 (€/MWh), mis võrdub taotletuga (vt tabel 1).
Hinnavalemi kooskõlastamise tähendus seisneb selles, et hinnavalemi edaspidisel rakendamisel
soojuse piirhinna arvutamisel ja selle kooskõlastamisel jäävad muutumatuks kõik soojuse
piirhinna arvutamise aluseks olevad kulud, välja arvatud kulud kütustele ja elektrienergiale
(KKütS § 9 lõige 10). Seega arvestab Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale
kooskõlastatav hinnavalem muutuvate tegurite ostuhindade muutustest tingitud kulude
muutusi.
8. KOKKUVÕTE
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning
vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel,
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele
vastav soojusvarustus (KKütS § 1 lõige 2).
Läbiviidud analüüsi tulemusel (vt p-d 1 kuni 7) on Konkurentsiamet seisukohal, et Tartu
Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale kooskõlastamiseks esitatud hinnavalem ja selle
alusel arvutatud soojuse piirhind on kulupõhine ning vastavuses KKütS § 9 lõikes 10 ja
KKütS § 8 lõikes 3 toodud põhimõtetega, millega on tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
21) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus
Nimetus Soetusaeg
Soetus-
maksumus
sh
liitumistasude
ja
tagastamatu
abi raames
Netosoetus-
maksumus
Kulumi-
norm
Akumuleeritu
d kulum
Jääk-
maksumus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
majandusaasta majandusaasta pluss 1
aasta
31.12.2025 2026 2027
dd.MM.yyyy € € € % € € € € € €
Maa
Vahtra 4 79401:005:0091 kinnistu Lähtel 06.04.2025 2 795,51 0,00 2 795,51 x
2 795,51 x
2 795,51 x
2 795,51
Kokku maa x 2 795,51 0,00 2 795,51 2 795,51 2 795,51 2 795,51
Katlamajad ja -seadmed
Lähte hakkepuidu katlamaja (omanikujärelvalve ehituse ajal)
20.11.2025 18 737,73 0,00 18 737,73 2,50% 39,04 18 698,69 468,44 18 230,25 468,44 17 761,81
Projekteerimine 20.11.2025 25 148,48 3 834,27 21 314,20 5,00% 104,79 25 043,69 1 257,42 23 786,27 1 257,42 22 528,85
Biokütuse katel 20.11.2025 307 694,66 46 912,81 260 781,85 5,00% 1 282,06 306 412,59 15 384,73 291 027,86 15 384,73 275 643,13
Suitsugaaside torustik ja puhastusseadmed 20.11.2025 117 969,64 17 986,30 99 983,35 5,00% 491,54 117 478,10 5 898,48 111 579,62 5 898,48 105 681,14
Tuhaärastusseadmed 20.11.2025 41 834,30 6 378,28 35 456,01 5,00% 174,31 41 659,99 2 091,71 39 568,27 2 091,71 37 476,56
Kütuse vastuvõtusõlme ja hoidla seadmed 20.11.2025 105 999,82 16 161,31 89 838,51 5,00% 441,67 105 558,15 5 299,99 100 258,16 5 299,99 94 958,17
Elektri ja automaatika seadmed 20.11.2025 143 863,94 21 934,28 121 929,66 5,00% 599,43 143 264,51 7 193,20 136 071,31 7 193,20 128 878,12
Veepoole seadmed 20.11.2025 17 040,64 2 598,11 14 442,53 5,00% 71,00 16 969,64 852,03 16 117,60 852,03 15 265,57
Reservkatel 20.11.2025 92 491,79 526,43 91 965,36 5,00% 385,38 92 106,41 4 624,59 87 481,82 4 624,59 82 857,23
Päikesepaneelid koos akulahendusega 20.11.2025 71 592,43 8 924,23 62 668,20 5,00% 298,30 71 294,13 3 579,62 67 714,51 3 579,62 64 134,89
Katlamaja hoone ja kütusehoidla ehitustööd 20.11.2025 582 518,33 88 813,92 493 704,41 2,50% 1 213,58 581 304,75 14 562,96 566 741,79 14 562,96 552 178,84
Tuletõrjesüsteemid 20.11.2025 3 556,00 542,17 3 013,83 2,50% 7,41 3 548,59 88,90 3 459,69 88,90 3 370,79
Tuletõrje veevõtukoht 20.11.2025 72 000,00 0,00 72 000,00 2,50% 150,00 71 850,00 1 800,00 70 050,00 1 800,00 68 250,00
Projekti üldkulud (transpordkulud, projekti
juhtimine, seadistamine, dokumentatsioon) 20.11.2025 100 488,30 15 320,99 85 167,30 5,00% 418,70 100 069,60 5 024,41 95 045,18 5 024,41 90 020,77
Soojuse tootmise põhivarad kokku (sh maa)
x 1 703 731,57 229 933,10 1 473 798,46 x 5 677,21 1 698 054,36 68 126,50 1 629 927,86 68 126,50 1 561 801,35
30 (30)
Nimetus Soetusaeg
Soetus-
maksumus
sh
liitumistasude
ja
tagastamatu
abi raames
Netosoetus-
maksumus
Kulumi-
norm
Akumuleeritu
d kulum
Jääk-
maksumus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
Kapitali-
kulu
Jääk-
maksumus
perioodi
lõpus
majandusaasta majandusaasta pluss 1
aasta
31.12.2025 2026 2027
dd.MM.yyyy € € € % € € € € € €
sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames
(sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara
x 771,90 229 161,21 9 262,75 219 898,46 9 262,75 210 635,71
Soojuse tootmise reguleeritav põhivara 1 473 798,46 x 4 905,31 1 468 893,15 58 863,75 1 410 029,40 58 863,75 1 351 165,64
Soojusvõrgud, rajatised
Soojustrass 4.10.2012 331 578,30 163 733,36 167 844,94 2,50% 123 510,18 208 068,12 8 289,46 199 778,66 8 289,46 191 489,21
Lähte aleviku kaugküttepiirkonnas uute
liitujate kaugküttetorustiku projekteerimine ja ehitamine
30.11.2024 53 403,00 20 085,23 33 317,77 2,50% 2 893,00 50 510,00 1 335,08 49 174,93 1 335,08 47 839,85
Lähte alevikus Aiandi tn 3 kinnistul kuni
Kase tn 4 soojatrassi ehitus koos
projekteerimisega
30.11.2024 24 273,00 24 273,00 2,50% 1 315,00 22 958,00 606,83 22 351,18 606,83 21 744,35
Soojuse jaotamise seadmed (trassipumbad,
sulgarmatuur jne) 20.11.2025 48 593,95 7 408,90 41 185,05 5,00% 202,47 48 391,47 2 429,70 45 961,77 2 429,70 43 532,08
Soojusmõõtjad, -seadmed
Soojussõlmed 31.10.2012 49 655,00 49 655,00 5,90% 40 421,33 9 233,67 2 929,65 6 304,03 2 929,65 3 374,38
Soojuse jaotamise ja müügi põhivarad
kokku
x
507 503,25 191 227,49 316 275,76 x 168 341,98 339 161,26 15 590,70 323 570,56 15 590,70 307 979,86
sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames
(sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara
x 62 108,27 129 119,22 4 965,91 124 153,31 4 965,91 119 187,40
Soojuse jaotamise ja müügi reguleeritav
põhivara 316 275,76 x 106 233,71 210 042,04 10 624,79 199 417,25 10 624,79 188 792,46
KOKKU REGULEERITAV
PÕHIVARA (ilma liitumistasude ja
tagastamatu abita; S.8 + S.15)
x 1 790 074,22 x 69 488,54 1 609 446,65 69 488,54 1 539 958,11
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|