Väljaminev kiri

Dokumendiregister	Konkurentsiamet
Viit	7-16/2026-288-6
Registreeritud	04.09.2026
Sünkroonitud	11.09.2026
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	7 Energiavaldkond
Sari	7-16 Energiaga seotud kirjavahetus ja selgitustaotlused
Toimik	7-16/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Paju tn 5 KÜ
Saabumis/saatmisviis	Paju tn 5 KÜ
Vastutaja	Chelly Siniväli (Konkurentsiamet, Õigusteenistus)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

OTSUS Tartu Valla Haldus OU Lahte vorgupiirkonna hinnavalemi ja tarbijatele muudava soojuse piirhinna kooskolastamise kohta.pdf

Tarbijale javõi võrguettevõtjale müüdav soojus - 10.07.2026.xlsx

Vastuskiri teabenõudele.msg

OTSUS Tartu Valla Haldus OU Lahte vorgupiirkonna hinnavalemi ja tarbijatele muudava soojuse piirhinna kooskolastamise kohta.pdf

Tarbijale javõi võrguettevõtjale müüdav soojus - 10.07.2026.xlsx

image001.jpg

OTSUS Tartu Valla Haldus OU Lahte vorgupiirkonna hinnavalemi ja tarbijatele muudava soojuse piirhinna kooskolastamise kohta.pdf

OTSUS

14.07.2026 nr 7-3/2026-050

Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna hinnavalemi ja tarbijatele müüdava

soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta

Tartu Valla Haldus OÜ 10.07.2026 taotluse alusel hindas Konkurentsiamet Lähte

võrgupiirkonna soojuse hinnakujundust, sh hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse

piirhinna põhjendatust (KKütS1 8 lõige 3) ning otsustab kooskõlastada Lähte

võrgupiirkonnale:

1) soojuse piirhinna arvutamiseks alljärgneva hinnavalemi

hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter

+ järelevalvetasu (€/MWh)

milles:

tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude

(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse

(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga

3050 MWh ehk 204,45 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;

tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;

hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;

tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;

hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;

tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;

hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);

1 Kaugkütteseadus – lühend KKütS

2 (30)

järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud

müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht

3050 MWh.

2) hinnavalemi kehtivustähtajaga kuni 31.07.2029 (KKütS § 9 lõige 10).

3) soojuse piirhinna 105,61 €/MWh (KKütS § 9 lõige 1).

Piirhinna avalikustamine ja rakendamine

Selle otsusega kooskõlastatud soojuse piirhind tuleb avalikustada vähemalt üks kuu enne

selle kehtima hakkamist (KKütS § 8 lõige 4). Samuti tuleb avalikustada teave soojuse

hinnakujunduse, hindade ja nende muudatuste kohta (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5

lõige 3 p 1 ja § 28 lõige 1 p 26).

Kooskõlastatud soojuse piirhind, sh hinnavalemi alusel arvutatud, ja rakendatav soojuse

müügihind koos nende hinnakujunduse või hinna arvutamise aluseid kirjeldava muu

dokumendiga peavad olema avalikustatud teie veebilehel või peab olema lisatud veebilehe link,

mille kaudu on teave kättesaadav (AvTS § 29). Avaldatav teave hinnakujunduse kohta peab

olema läbipaistev ja mõistetav ning kinnitama, et soojuse hind on kujundatud avatult ja

põhjendatult.

Otsusega kooskõlastatud hinnavalemi ja piirhinna õigsuse ja ajakohasuse tagamiseks

tuleb teil:

1) jälgida oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (sh kütuste ja elektrienergia

ostuhindasid), mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitada uus soojuse piirhinna

kooskõlastamise taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis

võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra (KKütS § 9 lõige

91);

2) rakendada kooskõlastatud hinnavalemit korrektselt ning arvestada selle

kehtivusperioodil toimunud muudatustega, sealhulgas vähendada tarbijale müüdava

soojuse hinda juhul, kui kütuste ja elektrienergia ostuhinnad on alanenud;

3) esitada viivitamatult taotlus uue hinnavalemi kooskõlastamiseks hinnakomponentide

(soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse tootmise kasutegur, kulud ning soojuse

tootmiseks kasutatavate kütuste liigid) muutumisel;

4) lähtuda soojuse piirhinna kooskõlastamiseks vajalike andmete esitamisel

Konkurentsiameti välja töötatud ja veebilehel (www.konkurentsiamet.ee) avaldatud

metoodikast “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted”.

Otsuse vaidlustamise võimalused

Teil on õigus 30 päeva jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada

1) vaie Konkurentsiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, või

2) kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Hinnavalemi ja soojuse piirhinna kooskõlastamise õiguslikud alused

KKütS § 1 lõige 2, § 8 lõige 3, § 9 lõige 1 ja § 9 lõige 10

3 (30)

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Sanna Schwede

[email protected]

Lisad

Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus

4 (30)

Otsuse tegemise asjaolud

Sisukord

1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA

ASJAOLUD ................................................................................................................................ 5

1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika ....................................................... 5

1.2. Menetlusosaline .......................................................................................................... 7

1.3. Menetluse käik ja asjaolud.......................................................................................... 7

2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................... 11

3. SOOJUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE ......................... 12

3.1. Soojuse müügimaht .................................................................................................. 12

3.2. Trassikadu ................................................................................................................. 12

3.3. Kütuste osakaalud ..................................................................................................... 14

3.4. Soojuse tootmise kasutegur ...................................................................................... 15

3.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia maht .......................................... 15

4. SOOJUSE PIIRHINNA KOMPONENDID ..................................................................... 16

4.1. Muutuvkulud ............................................................................................................ 16

4.1.1. Kulud kütusele ...................................................................................................... 16

4.1.2. Kulud keskkonnatasudele ..................................................................................... 19

4.1.3. Elektrienergia ostukulud ....................................................................................... 19

4.1.4. Muud muutuvkulud .............................................................................................. 21

4.2. Tegevuskulud ............................................................................................................ 22

5. REGULEERITAV VARA, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUS ........... 23

5.1. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestuse põhimõtted ......................................... 23

5.2. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted. ............................................................. 23

6. LUBATUD MÜÜGITULU JA JÄRELEVALVETASU ................................................... 26

7. HINNAVALEM ................................................................................................................ 27

8. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 28

Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus .................................................................. 29

5 (30)

1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA

ASJAOLUD

1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika

Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused peavad olema koordineeritud

ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel,

usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele

vastav soojusvarustus (KKütS § 1 lõige 2).

Konkurentsiametiga peab müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi

kooskõlastama soojusettevõtja (KKütS § 9 lõige 1), kes:

1) müüb soojust tarbijale;

2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;

3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud (KKütS § 8 lõige 3):

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate

kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

21) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

Eeltoodust nähtub, et piirhind peab põhinema põhjendatud tegevuskuludel ja tulukusel, mistõttu

kontrollib Konkurentsiamet piirhinna kooskõlastamisel soojusettevõtja rakendatavat

hinnakujundust. Kontrolli tegemise õigus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid sellega, et

veendutakse, kas ettevõtja arvutused on matemaatiliselt õiged. Konkurentsiametil on õigus

hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud komponendid on teenuse osutamisel

taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud (KKütS § 1 lõige 2).

KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb piirhinna kujundamisel arvesse võtta, kuid ei

määra, millisest arvestamise metoodikast tuleb Konkurentsiametil lähtuda soojuse piirhinna

kooskõlastamisel või rakendatava soojuse hinna järelevalve tegemisel. Konkurentsiametil on

õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm (haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 5 lõige 1).

Eeltoodust lähtudes on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel

(http://www.konkurentsiamet.ee):

1) „Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhendi

soojusettevõtjatele“ (juhend), mis kirjeldab soojusettevõtjatelt nõutavate andmete ja

selgituste vajadust ning nende esitusviisi, et Konkurentsiametil oleks võimalik soojuse

piirhindu kooskõlastada või viia läbi järelevalvet KKütS-s sätestatud juhtudel ja korras;

2) hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise vormi MS exceli

tabeli kujul: „Tarbijatele ja/või võrguettevõtjatele müüdav soojus“ (küsimustik). Küsimustik

on välja töötatud lähtuvalt KonkS-st, KKütS § 9 lõigetest 1, 4, 6, 8 ja 9 ning peab täidetult

sisaldama andmeid, mille alusel on Konkurentsiametil võimalik läbi viia hinna- või

6 (30)

järelevalvemenetlust, et kontrollida (KKütS § 8 lõige 3) taotletava või varem kooskõlastatud

soojuse piirhinna kulupõhisust;

3) “Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted” (metoodika), mis kinnitati 18.09.2020

Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2020-012 ning mis on küsimustiku

täitmisel abistavaks vahendiks.

Juhendit ja metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti

regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel

järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist

Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika

täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide

teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi

juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Juhend ja metoodika ei ole

õigusaktid, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist

tutvustavad dokumendid, millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus.

Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena

(Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).

Metoodika peamisteks eesmärkideks on:

1) sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet hakkab lähtuma talle KKütS-i

alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevate ettevõtjate suhtes;

2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse

kontrollimisel ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika;

3) tarbijate kaitsmine;

4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja

finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad ärikulud ja finantseerida oma- ja

võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;

5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks.

Konkurentsiamet kasutab soojuse hinna põhjendatud kulude analüüsimisel alljärgnevaid

meetodeid (metoodika p 4.17):

1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu,

jm);

2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu leidmine ehk erikulu (€/MWh) müügimahu kohta;

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn benchmarking);

4) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti avaldatud tegeliku ning

Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

5) kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).

Soojuse müüja peab Konkurentsiameti nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade

moodustamise aluseid (KKütS § 9 lõige 6). Konkurentsiametil on õigus nõuda soojusettevõtjalt

või riigiasutuselt või kohaliku omavalitsuse asutuselt lisaandmeid, kui seda on vaja piirhinna

kooskõlastamise otsuse tegemiseks või esitatud andmete kontrollimiseks (KKütS § 9 lõige 9).

Soojusettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad

soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue piirhinna kooskõlastamise taotluse

7 (30)

hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda

tarbijale enam kui 5 protsendi võrra (KKütS § 9 lõige 91).

Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks

aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja

taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel (KKütS

§ 9 lõige 10). Konkurentsiamet juhindub hinnavalemi kooskõlastamise taotluse menetlemisel

KKütS-st (KKütS § 8 lõige 3) ja metoodikast.2

Konkurentsiamet teeb soojuse piirhinna kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates

nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse

menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 90 päevani, teatades tähtaja

pikendamisest enne esialgse tähtaja möödumist taotluse esitajale (KKütS § 9 lõige 5).

Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui

Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse

kooskõlastamiseks (KKütS § 9 lõige 7).

1.2. Menetlusosaline

Tartu Valla Haldus OÜ (registrikood 10290080, asukoht Tartu maakond, Tartu vald, Lähte

alevik, Vahtra tn 4, 60502, e-post: aadress [email protected]) põhitegevusalaks on muu

puhastustegevus. Lisategevusaladeks on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine,

sõiduautode ja väikebusside (täismassiga kuni 3,5t) rentimine ja kasutusrent, maastiku hooldus

ja korrashoid ning maanteede ja kiirteede ehitus.

Tartu Valla Haldus OÜ osad kuuluvad 100% Tartu vallale. Ettevõtte majandusaasta algab 01.01

ja lõpeb 31.12.

Otsuse koostamise ajal kehtib Lähte võrgupiirkonnale Konkurentsiameti 17.06.2025. a

otsusega nr 7-3/2025-049 hinnavalemi alusel kooskõlastatud müüdava soojuse piirhind

107,46 €/MWh.

Kõiki soojuse piirhinna ja hinnavalemi komponente analüüsis Konkurentsiamet viimati

25.03.2024. a otsuses nr 7-3/2024-014 (edaspidi 2024 otsus).

1.3. Menetluse käik ja asjaolud

06.04.2026 registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt allkirjastatud

taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna

122,10 €/MWh kooskõlastamiseks.

13.04.2026 teavitas amet ettevõtjat e-kirja teel, et 06.04.2026 registreeritud taotluse

nõuetekohasuse kontrollimisel tuvastati puudused trassikao, kütuste hindade, elektrienergia

tarbimisandmete ja hinnavalemi kehtivusega seotud andmetes ehk puudusid vajalikud

selgitused või dokumendid.

2 Analoogselt soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemisega Konkurentsiamet kontrollib kõiki

hinnavalemis kajastuvate tegurite aluseks võetud hinnakomponente [soojuse müügimaht, trassikadu, soojuse

tootmise kasutegurid, muutuvkulud (sh prognoositud kütuse- ja elektrienergia hinnad), tegevuskulud, kapitalikulu

ja põhjendatud tulukus].

8 (30)

23.04.2026 registreeriti ametis korrigeeritud taotlus ja küsitud andmed ning selgitused.

Menetlusaeg algas nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk 24.04.2026.

30.04.2026 saatis amet ettevõtjale küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks trassikao,

trasside rekonstrueerimise, kütuste kasutamise osakaalude ja hakkpuidu hinna kujunemise

kohta.

18.05.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 01.05.2026 –

18.05.2026 ehk 18 päeva (KKütS § 9 lõige 7).

22.05.2026 saatis amet ettevõtjale küsimused selgituste ja lisaandmete saamiseks hakkpuidu

hinna, elektrienergia tarbimiskoguse ja uue hakkpuidu katlamaja kohta.

01.06.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 23.05.2026 –

01.06.2026 ehk 10 päeva.

05.06.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad küsimused uue hakkpuidu katlamaja kohta.

15.06.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 06.06.2026 –

15.06.2026 ehk 10 päeva.

19.06.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad küsimused ja tähelepanekud hakkpuidu katlamaja

ning maagaasi hinna kujunemise kohta.

01.07.2026 registreeriti ametis ettevõtja vastused. Menetlusaeg oli peatunud 20.06.2026 –

01.07.2026 ehk 12 päeva.

01.07.2026 – 06.07.2026 toimus ameti ja ettevõtja vahel kirjavahetus seoses maagaasi hinna

kujunemisega. Menetlusaeg oli peatunud 01.07.2026 ning 04.07.2026 – 06.07.2026 ehk 4

päeva.

06.07.2026 registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt allkirjastatud

taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse piirhinna

106,33 €/MWh kooskõlastamiseks.

10.07.2026 saatis amet ettevõtjale täiendavad tähelepanekud elektrienergia ostukoguse ja -kulu

kohta ning samal päeval registreeriti Konkurentsiametis Tartu Valla Haldus OÜ digitaalselt

allkirjastatud taotlus Lähte võrgupiirkonnale hinnavalemi ja selle alusel arvutatud soojuse

piirhinna 105,61 €/MWh kooskõlastamiseks.

Esitatud hinnataotluses prognoosib Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale soojuse

müügimahuks 3050 MWh ning lubatud müügituluks koos järelevalvetasuga 322,11 tuh €,

mis kujuneb järgmiselt:

Muutuvkulud 117,12 tuh €

Tegevuskulud 34,72 tuh €

Kapitalikulu 69,49 tuh €

Põhjendatud tulukus 100,14 tuh €

Lubatud müügitulu 321,46 tuh €

Järelevalvetasu 0,64 tuh €

9 (30)

Lubatud müügitulu koos

järelevalvetasuga 322,11 tuh €

Tartu Valla Haldus OÜ hinnataotluses kajastatud Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinna ja

hinnavalemi komponendid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinna ja hinnavalemi komponendid3

Näitaja Ühik Hinnavalemi/

soojuse piirhinna

komponendid

Soojuse tootmismaht (võrku antud soojus), sh MWh 3 583

hakkpuidust MWh 3 300

maagaasist MWh 283

Trassikadu % 14,9

MWh 533

Soojuse müügimaht MWh 3 050

Hakkpuidust soojuse tootmise kasutegur % 88,6%

Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 0,81

Hakkpuidu ostukogus m3 4 600,0

MWh 3 726,0

Hakkpuidu ostuhind (sh transport) €/m3 19,34

€/MWh 23,87

Maagaasist soojuse tootmise kasutegur % 97,5%

Maagaasi kütteväärtus MWh/tuh m3 9,68

Maagaasi ostukogus tuh m3 30,0

MWh 290,4

Maagaasi ostuhind (sh aktsiis ja transport) €/tuh m3 643,65

€/MWh 66,49

Elektrienergia tarbimiskogus kWh 65 484

sh omatoodetud kWh 13 097

sh ostetud kWh 52 387

Elektrienergia keskmine ostuhind (sh aktsiis, võrguteenus ja

taastuvenergia tasu) €/kWh 0,1673

Muutuvkulud tuh € 117,12

Kulud kütuse ostuks, sh tuh € 108,25

hakkpuit tuh € 88,94

maagaas tuh € 19,31

Elektrienergia ostukulud tuh € 8,76

3 Konkurentsiametile on teada andmed suurema täpsusega (kajastatud MS Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel

lähtub Konkurentsiamet MS Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.

10 (30)

Näitaja Ühik Hinnavalemi/

soojuse piirhinna

komponendid

Muud muutuvkulud, sh tuh € 0,10

vee- ja kanalisatsiooniteenus tuh € 0,10

Tegevuskulud tuh € 34,72

Kapitalikulu tuh € 69,49

Põhjendatud tulukus tuh € 100,14

LUBATUD MÜÜGITULU tuh € 321,46

järelevalvetasu (lubatud müügitulu x järelevalvetasu % )

% 0,2

tuh € 0,64

€/MWh 0,21

LUBATUD MÜÜGITULU koos järelevalvetasuga tuh € 322,11

SOOJUSE PIIRHIND €/MWh 105,61

Tartu Valla Haldus OÜ soovib kooskõlastada Lähte võrgupiirkonnale alljärgneva hinnavalemi

kehtivusega kolm aastat:

hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18× hind elekter +

järelevalvetasu (€/MWh),

milles:

tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude

(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse

(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga

3050 MWh ehk 204,46 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;

tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;

hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;

tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;

hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;

tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;

hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);

järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud

müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht

3050 MWh.

Järgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale

taotletud hinnavalemi ja soojuse piirhinna hinnakomponentide kohta võttes arvesse

hinnataotluses toodud andmeid ning menetluse käigus saadud selgitusi.

11 (30)

2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

Tartu Valla Haldus OÜ esitas Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmisseadmete, soojustrasside

ning klientide kohta järgmised andmed:

Tabel 2. Lähte võrgupiirkonna üldandmed

Näitaja nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-

periood

Soojuse tootmise seadmete võimsus kokku, sh MW 2,05 2,05 3,90 1,85

Vahtra tn 4, Lähte alevik

tahkekütuse katel Wentelax WET-850M6,

paigaldatud 2025 MW 0,0 0,0 0,85 0,85

maagaasi katel WOLF MGK-2-1000 MW 0,0 0,0 1,0 1,0

maagaasi katel CA 500ACV, paigaldatud 2008 MW 0,64 0,64 0,64

Lähte Gümnaasiumi katlamaja

maagaasi katel CA 300, paigaldatud 2012 MW 0,38 0,38 0,38

maagaasi katel Geminox, paigaldatud 2012 MW 0,38 0,38 0,38

Soojustrasside pikkus kokku, sh km 1,73 1,73 2,01 2,01

eelisoleeritud km 1,73 1,73 2,01 2,01

% 100% 100% 100% 100%

Klientide arv (soojusega seotud) tk 15 16 18 18

2025. aastal valmis Lähtes uus katlamaja, kus toodetakse soojust 0,85 MW võimsusega

hakkpuidukatlaga ning reserviks on 1,0 MW võimsusega gaasikatel. Seega on

regulatsiooniperioodil Lähte võrgupiirkonna katlamajade tootmisseadmete soojuslik võimsus

kokku 1,85 MW. Eelnevatel aastatel toodeti Lähtes soojust ainult maagaasist.

Lähte võrgupiirkonna kaugküttevõrk on 2,01 km pikk ning täies pikkuses eelisoleeritud

torudest. Lähte kaugküttevõrku on regulatsiooniperioodi seisuga ühendatud 18 hoonet.

Hinnataotluses kajastas Tartu Valla Haldus OÜ tegelikud andmed ettevõtte majandusaastate

2023, 2024, 2025 kohta ning prognoositud andmed majandusaastate 2026 ja 2027 kohta.

Lähtudes metoodikast võtab Konkurentsiamet analüüsimisel aluseks majandusaastate

2023 kuni 2025 tegelikud andmed ning regulatsiooniperioodiks (majandusaasta 2027)

prognoositud andmed.

12 (30)

3. SOOJUSE KOGUSTE JA EFEKTIIVSUSNÄITAJATE HINDAMINE

3.1. Soojuse müügimaht

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.10, 3, 4.1 ja 4.2.

Lähte võrgupiirkonna soojuse müügimaht (3 050 MWh)

Tartu Valla Haldus OÜ koostatud soojuse müügimahu prognoos regulatsiooniperioodiks (2026)

Lähte võrgupiirkonnale on toodud tabelis 3:

Tabel 3. Lähte võrgupiirkonna soojuse müügimahud

Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-

periood

2023-

2025

keskmine

Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050 2 404

Müügimahu muutus vrd eelneva

aastaga % -6,8% 5,7% 25,2% -21,2%

Tarbijate (hoonete) arv tk 15 16 18 18 16

Soojuse müük tarbija kohta MWh/tk 165 144 135 169 148

Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib regulatsiooniperioodiks Lähte võrgupiirkonna 18 tarbija

soojuse müügimahuks 3 050 MWh.

Konkurentsiameti seisukoht soojuse müügimahu kohta

Tabelist 3 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud müügimaht (3 050 MWh) on 21,2%

suurem viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmisest müügimahust (2 404 MWh). Samal

ajal on kasvanud ka klientide arv. 2023. aastal oli reguleeritud soojuse hinda tarbivate hoonete

arv 15, kuid alates 2025. aastast on võrku ühendatud hooneid 18. Seega on ettevõtja müügimahu

prognoosimisel arvestanud ka lisandunud klientide tarbimisega.

Võrreldes 2025. aastaga on regulatsiooniperioodi müügimahu prognoos sama tarbijate arvu

juures 25,2% suurem. Soojuse müük tarbija kohta (169 MWh/tk) on samuti prognoositud

kõrgemaks kui eelnevatel aastatel (135 – 165 MWh/tk). Mida suurem on soojuse müügimaht,

seda soodsamaks kujuneb soojuse piirhind.

Lähtudes eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et regulatsiooniperioodi soojuse

müügimahu prognoosi (3 050 MWh) võib hinnata põhjendatuks.

3.2. Trassikadu

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.18, 2.19, 2.20, 3, 4.2, 4.17,

4.18, 5.1 ja 5.2.

Võrgupiirkondade kohta4, milles investeeringute tegemist metoodika peatükis 5 nimetatud

tehniliste nõuete (trassikadu ja soojuse tootmise kasutegur) saavutamiseks on tehnilis-

majandusliku analüüsi käigus selgelt hinnatud ebaotstarbekaks (suurendab oluliselt soojuse

hinda võrgupiirkonnas), esitatakse vastav majanduslik arvutus koos seletuskirjaga.

4Nt väga madala soojustarbimise tihedusega võrgupiirkonnad jm

13 (30)

Lähte võrgupiirkonna trassikadu (533 MWh ehk 14,9%)

Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib regulatsiooniperioodiks Lähte võrgupiirkonna suhteliseks

trassikaoks 14,9%, mis on oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel (vahemikus 17,2 – 22,6%).

Ettevõtja selgitas, et trassikao vähendamine on olnud võimalik tänu uue katlamaja ja

trassipumpade valmimisele.

Ülevaade Lähte võrgupiirkonna trassikadudest on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Trassikaod

Näitaja Ühik 2023 2024 2025 Reg.-

periood

2023-

2025

keskmine

Soojuse tootmismaht MWh 3 055 2 975 2 940 3 583 2 990

Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050 2 404

Trassikadu MWh 584 671 504 533 586

% 19,1% 22,6% 17,2% 14,9% 19,6%

Trasside kogupikkus, sh km 1,73 1,73 2,01 2,01 1,80

rekonstrueeritud km 1,73 1,73 2,01 2,01 1,80

% 100% 100% 100% 100% 100%

Soojustarbimise tihedus

(soojuse müügimaht / trasside

kogupikkus)

MWh/km 1 428 1 332 1 214 1 521 1 325

Soojuskadu trassi km kohta MWh/km 338 388 251 266 326

Konkurentsiameti seisukoht trassikao kohta

Trassikao näitaja on oluline, sest mida väiksem on trassikadu, seda vähem kulub kütust soojuse

tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning kujundatakse tarbijatele soodsam hind.

Trassikadu sõltub võrku antud soojuse kogusest ja soojustrasside kvaliteedist (ümbritsevasse

keskkonda eralduvast soojuse kogusest), trassidesse investeerides nende kvaliteet paraneb,

mille tulemusena väheneb ka trassikadu.

Regulatsiooniperioodiks prognoositud Lähte võrgupiirkonna trassikadu (533 MWh ehk 14,9%

võrku antava soojuse mahust) ületab metoodika p 5.2 toodud tehnilist nõuet, mille kohaselt

efektiivse soojusvõrgu trassikaod ei peaks alates 2025. aastast ületama 13% võrku antava

soojusenergia mahust.

Võrreldes 2024 otsusega (19,4%) ja eelmiste aastatega (2023 kuni 2025 vahemikus 17,2 –

22,6%) on regulatsiooniperioodiks prognoositud trassikadude märgatavat alanemist. 2024

otsuse aluseks olnud taotluse menetluse ajal selgitas ettevõtja, et trassikadude vähendamiseks

soovitakse suurendada suveperioodil tarbevee kasutamist. 2024 otsuse koostamise ajal tarbis

suvist tarbevett seitse hoonet 17-st. Käesoleva otsuse menetluse käigus selgitas ettevõtja, et

sooja tarbevee kasutajate (hoonete) arv on tõusnud 11-ni.

Lisaks eeltoodule selgitas ettevõtja, et trassikadude alanemine oli võimalik tänu uue katlamaja

ja trassipumpade valmimisele.

Lähtudes eeltoodust aktsepteerib konkurentsiamet kaalutlusõigusest tulenevalt Lähte

võrgupiirkonna suhtelise trassikao prognoosi 14,9% ehk absoluutväärtuses 533 MWh.

14 (30)

3.3. Kütuste osakaalud

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 3, 4.2, 4.5 – 4.12, 4.17, 4.18 ja

Lähte võrgupiirkonna kütuste kasutamise osakaalud (hakkpuidust 3 583 MWh ehk 92,1%

ja maagaasist 283 MWh ehk 7,9%)

Ülevaade Lähte võrgupiirkonna kütuste kasutamise osakaaludest on toodud tabelis 5:

Tabel 5. Kütuste kasutamise osakaalud

Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-

periood

Soojuse tootmismaht kokku, sh MWh 3 055 2 975 2 940 3 583

hakkpuidust MWh 0 0 871 3 300

maagaasist MWh 3 055 2 975 2 069 283

Hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh 0,00 0,00 20,58 23,87

Maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh 32,02 68,31 73,83 66,49

Soojuse tootmise osakaal hakkpuidust % 0,0% 0,0% 29,6% 92,1%

Soojuse tootmise osakaal maagaasist % 100,0% 100,0% 70,4% 7,9%

Konkurentsiameti seisukoht kütuste kasutamise osakaalude kohta

Konkurentsiamet hindas otsuse punktides 3.1 ja 3.2 toodud selgitustel põhjendatuks Lähte

võrgupiirkonna müügimahu (3 050 MWh) ja trassikao (283 MWh) prognoosid, mistõttu on

põhjendatud ka regulatsiooniperioodil võrku antava soojuse kogus 3 583 MWh.

Kütuste kasutamise osakaalude ja koguste puhul lähtub Konkurentsiamet põhimõttest, et

tootmise baaskoormus tuleb katta sellisest kütusest toodetud soojusega, mille primaarenergia

hind on kõige madalam. Konkurentsiamet arvestab ühtlasi asjaoluga, et kogu võrku vajalikku

soojust ei ole võimalik toota üksnes hakkpuidust, kuna reservvõimsust (Lähte katlamajas

maagaasi katel) vajatakse soojuse tootmise tagamisel tahkekütuse katla võimalike tehniliste

rikete kõrvaldamise ja hooldustööde tegemise ajal, tipukoormuste katmisel ning suveperioodil

sooja tarbevee tootmiseks.

Ettevõtja selgituste kohaselt toodeti 2025. aastal põhikütteperioodil 89% ja suveperioodil 11%

kogutoodangust. Tabelist 5 nähtub, et ettevõtja on prognoosinud regulatsiooniperioodil toota

madalama primaarenergia hinnaga kütusest ehk hakkpuidust (primaarenergia hind

23,87 €/MWh) 92,1% soojusest ning maagaasist (primaarenergia hind 66,49 €/MWh) 7,9%.

Kuna ettevõtja on lähtunud odavama kütuse kasutamise suurimast osakaalust, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks

prognoositud soojuse tootmise osakaale hakkpuidust 92,1% ja maagaasist 7,9%.

15 (30)

3.4. Soojuse tootmise kasutegur

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.5, 3, 4.2, 4.17, 4.18, 5.3 ja

5.4.

Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasutegurid (hakkpuidust 88,6% ja maagaasist

97,5%)

Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasuteguritest annab ülevaate tabel 6.

Tabel 6. Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise kasutegurid

Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-

periood

Hakkpuidu kogus m3 0 0 1220 4600

Hakkpuidu kütteväärtus MWh/m3 0,0 0,0 0,81 0,81

Hakkpuidu primaarenergia maht MWh 0 0 988 3 726

Soojuse tootmismaht hakkpuidust MWh 0 0 871 3 300

Soojuse tootmise kasutegur hakkpuidust % 88,2% 88,6%

Maagaasi kogus tuh m3 332,9 313,2 230,0 30,0

Maagaasi kütteväärtus MWh/tuh

m3 9,7 9,8 9,7 9,7

Maagaasi primaarenergia maht MWh 3 219 3 057 2 226 290

Soojuse tootmismaht maagaasist MWh 3 055 2 975 2 069 283

Soojuse tootmise kasutegur maagaasist % 94,9% 97,3% 92,9% 97,5%

Konkurentsiameti seisukoht soojuse tootmise kasutegurite kohta

Mida kõrgem on soojuse tootmise kasutegur, seda vähem kulub kütust ühe MWh soojuse

tootmiseks, kahjustatakse vähem keskkonda ning tarbijatele kujuneb soodsam hind.

Tabelist 6 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud soojuse tootmise kasutegurid

hakkpuidust (88,6%) ning maagaasist (97,5%) on kõrgemad metoodika punktis 5.4 toodud

tehnilisest nõudest (tahkekütusest mitte alla 85%, gaasist mitte alla 92%).

Lähtudes eeltoodust hindab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale

regulatsiooniperioodiks prognoositud soojuse tootmise kasutegurid: hakkpuidust 88,6%

ja maagaasist 97,5%.

3.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia maht

Konkurentsiamet lähtub metoodika p-dest 2.5, 2.6, 2.12, 3, 4.2, 4.5, 4.6, 4.8, 4.17, 5.3 ja 5.4.

Lähte võrgupiirkonna kütuste primaarenergia kogus (hakkpuit 3 726,0 MWh ja maagaas

290,4 MWh ehk 30,0 m3)

Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonna kaugküttevõrku vajalikuks

primaarenergia koguseks regulatsiooniperioodil 4016,4 MWh, mis toodetakse hakkpuidu ja

maagaasiga. Kütuste primaarenergia kogused arvutati nende kütustega toodetava soojuse

koguse, soojuse tootmise kasuteguri ja kütuse kütteväärtuse alusel (vt tabel 7).

16 (30)

Tabel 7. Kütuste kogused

Kütus Toodetud soojus,

MWh

Soojuse

tootmise

kasutegur,

Kütuse

primaar-

energia

maht,

MWh

Kütuse

kütte-

väärtus,

MWh/m3

MWh/tuh

Kütuse

kogus, m3

ja tuh m3

Hakkpuit 3 300 88,6% 3726,0 0,81 4 600,0

Maagaas 283 97,5% 290,4 9,68 30,0

Kokku 3 583 89,2%* 4016,4

* Keskmine soojuse tootmise kasutegur

Konkurentsiameti seisukoht kütuste koguse kohta

Konkurentsiamet kontrollis Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmiseks

vajalike kütuste koguste (primaarenergia ja mahuline kogus) arvutusi ja on seisukohal, et

ettevõtja on need (vt tabel 7) arvutanud matemaatiliselt õigesti. Seetõttu hindab

Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale soojuse piirhinna kujundamisel

aluseks võetud primaarenergia kogused hakkpuidust 3726,0 MWh ja maagaasist

290,4 MWh.

4. SOOJUSE PIIRHINNA KOMPONENDID

KKütS § 7 lõige 2 sätestab, et soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi

arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade

kohta.

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p–dest 2.9, 3, 4.2–4.4, 4.7, 4.9–4.18

ja 6–10.

4.1. Muutuvkulud

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2–4.4, 4.7, 4.9–4.14 ja

4.16–4.18.

Lähte võrgupiirkonna muutuvkulud

Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnale muutuvkuludeks 117,12 tuh €, sh:

1) kulud kütusele 108,25 tuh €;

2) kulud elektrienergiale 8,76 tuh €;

3) muud muutuvkulud (vee ja kanalisatsiooniteenus) 0,10 tuh €;

4.1.1. Kulud kütusele

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 3, 4.7, 4.9, 4.10 ja 4.16–4.18.

17 (30)

Lähte võrgupiirkonna kütuse ostukulud (hakkpuit 88,94 tuh €, maagaas 19,31 tuh €)

Tartu Valla Haldus OÜ soovib kulud kütustele kajastada hinnavalemis hakkpuidu ostukulu

püsiva teguri „1,22164“ ja muutuva teguri „hindhakkpuit“ kaudu.

Hakkpuidu ostuhind (23,87 €/MWh) ja –kulud 88,94 tuh €)

Tartu Valla Haldus OÜ soovib soojuse tootmisel kasutada enda toodetud hakkpuitu.

Omatoodetud hakkpuidu hinnaks arvestas ettevõtja 19,85 €/pm3, mis kujuneb (1 pm3 kohta)

järgmiselt:

- kasvava metsa hind 6 €;

- väljavedu 5 €;

- hakkimine 3 €;

- transport ja laadimine 5,85 €.

Taotluses kasutatud hakkpuidu alumisel kütteväärtusel (0,81 MWh/pm3)5 kujuneb

omatoodetud hakkpuidu primaarenergia hinnaks 24,50 €/ MWh.

Ettevõtja küsis ühtlasi võrdlevaid pakkumisi hakkpuidu tarnijatelt ning sai kolm võrdlevat

pakkumist sekundaarenergia hinnale, mis on toodud alljärgnevas tabelis.

Pakkuja Sekundaar

€/MWh

Kasutegur

Primaar

€/MWh

AS PK Oliver 26,95

88,6

23,87

AS Reinsalu Auto 28,90 25,60

OÜ Sarles 29,30 25,95

Primaarenergia hinnad on teisendatud lähtuvalt hakkpuidukatla kasutegurist 88,6%.

Kuna AS-i PK Oliver pakkumine osutus soodsamaks kui ettevõtja omatoodetud hakkpuidu

hind, siis lähtus Tartu Valla Haldus OÜ soojuse piirhinna arvutamisel AS-i PK Oliver poolt

pakutud hinnast ehk primaarenergiana 23,87 €/MWh.

Konkurentsiameti seisukoht hakkpuidu ostuhinna kohta

Konkurentsiamet on seisukohal, et kui turult ostetava hakkpuidu hind kujuneb soodsamaks, kui

ise tootes, siis ei ole põhjendatud arvata soojuse piirhinda turuhinnast kõrgemat hakkpuidu

hinda. Seega on ka ise tootmise puhul vajalik esitada võrdlevad pakkumised, mis tõendaks, et

ettevõtja on valinud soodsaima võimaliku variandi hakkpuidu saamiseks.

Hakkpuidu primaarenergia ostuhinna (23,87 €/MWh) põhjendatuse hindamisel lähtus amet

alljärgnevast:

- Tartu Valla Haldus OÜ küsis käesoleva aasta mai kuus pakkumisi kolmelt tarnijalt ning

lähtus soojuse piirhinna arvutamisel neist soodsaimast.

- võrdlusest teiste ametile teadaolevate soojusettevõtjate poolt kütteperioodiks 2026/2027

sõlmitud biokütuse tarnelepingutes kajastatud hindadega selgus, et Lähte võrgupiirkonna

hakkpuidu primaarenergia hind 23,87 €/MWh jääb lepinguliste hindade vahemikku.

5 Taotluses kasutatud alumine kütteväärtus 0,81 MWh/pm3 vastab majandus- ja taristuministri määruse nr 58

(„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“) lisas 5 („Kütuste tarbimisaine alumised kütteväärtused“)

toodud hakkpuidu kütteväärtusele 800 kWh/m3.

18 (30)

Võttes arvesse eeltoodut peab Konkurentsiamet kaalutlusõigusest tulenevalt

põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale soojuse piirhinna arvutamisel aluseks võetud

hakkpuidu primaarenergia hinda 23,87 €/MWh.

Kuna amet luges põhjendatuks käesoleva otsuse punktis 3.5 toodud põhjendustel hakkpuidust

toodetava primaarenergia koguse 3 726,0 MWh ning käesolevas punktis 4.1.1. toodud

põhjendustel primaarenergia ostuhinna 23,87 €/MWh, loeb amet põhjendatuks ka Lähte

võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks prognoositud hakkpuidu ostukulud summas

88,94 tuh € (23,87 × 3 726,0 = 88,94) .

Lisaks loeb Konkurentsiamet põhjendatuks kajastada hinnavalemis hakkpuidu

ostukulud (summas 88,94 tuh €) püsiva teguri „1,22164“ ja muutuva teguri

„hindhakkpuit“ kaudu.

Konkurentsiamet rõhutab, et ettevõtja kohustus on jälgida hakkpuidu turuhinna muutusi

ning ajakohastada soojuse hinnas kajastuvat hakkpuidu hinda selliselt, et omatoodetud

hakkpuidu hind vastaks turupõhisele hinnatasemele. Kui hakkpuidu turuhinna muutus

mõjutab soojuse piirhinda enam kui 5%, tuleb ettevõtjal esitada uus taotlus.

Maagaasi ostuhind (66,49 €/MWh) ja –kulud (19,31 tuh €)

Lähte võrgupiirkonnale maagaasi ostmiseks korraldas ettevõtja hanke, millele esitasid

pakkumise järgmised ettevõtjad:

- JSC “Latvijas Gāze” 43,63 €/MWh;

- AS Elenger Grupp 42,15 €/MWh;

- Alexela AS 41,91 €/MWh.

Tartu Valla Haldus OÜ sõlmis lepingu soodsaima pakkuja, Alexela AS-ga, kellelt ostetakse

lepingu nr GA2100083104 alusel maagaasi fikseeritud hinnaga 41,91 €/MWh. Tarneperiood on

01.07.2025 – 31.08.2026.

Taotluses kajastatud maagaasi primaarenergia hind 66,49 €/MWh sisaldab ka aktsiisi,

võrguteenuse hind ja strateegilise gaasivaru makset. Primaarenergia hinna 66,49 €/MWh ja -

koguse 290,4 MWh alusel kujuneb maagaasi ostukuludeks 19,31 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht maagaasi ostuhinna ja –kulude kohta

Konkurentsiamet lähtus ettevõtja taotletud maagaasi ostuhinna põhjendatuse hindamisel

järgnevast:

- maagaasi ostmiseks on sõlmitud leping soodsaima pakkujaga;

- lisades lepingulisele hinnale (41,91 €/MWh) AS-ile Gaasivõrk ameti 26.09.2023. a

otsusega nr 7-3/2023-130 kooskõlastatud võrguteenuse hind 12,139 €/MWh ning

lisanduv strateegilise gaasivaru maks (MGS § 268 lg 6) 0,73 €/MWh, kujuneb maagaasi

hinnaks 54,78 €/MWh;

- lähtudes viimase 12 kuu keskmisest maagaasi ülemisest kütteväärtusest (10,72 MWh/

tuh m3)6 kujuneb maagaasi m3 hinnaks 587,23 €/tuh m3;

6 Vt Võrgugaasi kvaliteet | Elering

19 (30)

lisades eeltoodud maagaasi hinnale (587,23 €/tuh m3) maagaasi aktsiisi (ATKEAS § 66 lg 10)

56,42 €/tuh m3, kujuneb maagaasi lõpphinnaks 643,65 €/tuh m3;

- maagaasi ostukoguseks on ettevõtja prognoosinud 30 tuh m3 ehk alumise kütteväärtuse

9,68 MWh/tuh m3 alusel primaarenergias 290,4 MWh;

- jagades maagaasi ostukulu 19,31 tuh € (643,65 × 30 / 1000 = 19,31) primaarenergia

kogusega 290,4 MWh, kujuneb maagaasi primaarenergia hinnaks 66,49 €/MWh (19,31

× 1000 / 290,4 = 66,49), mis vastab taotluses kajastatud hinnale.

Lähtudes eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiirkonnale

soojuse hinna kujundamisel aluseks võetud maagaasi ostuhinda 643,65 €/tuh m3 ehk

66,49 €/MWh (primaarenergia hind kütteväärtuse 9,68 tuh m3 korral) ning maagaasi

ostukulusid summas 19,31 tuh €.

4.1.2. Kulud keskkonnatasudele

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2, 4.4, 4.10, 4.13 ja

4.16 – 4.18.

Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua

keskkonnaloa olemasolu (KeTS § 5 lõige 3).

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisevõimsused ja saasteainete

heidete künnisekogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“:

– § 3 lõige 1 järgi on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav

nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MW või suurem;

– § 3 lõige 2 järgi õhusaasteluba ei ole nõutav, kui põletusseade ületab sätestatud

künnisvõimsuse 1 MW, kuid töötab alla 500 töötunni aastas.

Lähte võrgupiirkonna keskkonnatasud

Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna hinnataotluses saastetasud, mida maksab soojuse

tootmisprotsessi tulemusel tekkivate saasteainete välisõhku väljutamise eest, puuduvad, kuna

peamise katla (kütuseks hakkpuit) nimisoojusvõimsus on alla 1 MW ning maagaasikatel töötab

alla 500 töötunni aastas.

4.1.3. Elektrienergia ostukulud

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.9, 3, 4.2, 4.4, 4.9, 4.10, 4.14

ja 4.16 – 4.18.

Lähte võrgupiirkonna elektrienergia ostukulud (8,76 tuh €)

Tartu Valla Haldus OÜ soovib kooskõlastada regulatsiooniperioodiks elektrienergia

ostukulusid Lähte võrgupiirkonnale summas 8,76 tuh €, mis on saadud elektrienergia

ostukoguse 52 387 kWh korrutamisel elektrienergia prognoositud ostuhinnaga 0,1673 €/kWh.

Ettevõtja taotleb elektrienergia ostukulude lülitamist hinnavalemisse püsiva teguri „17,18“ ja

muutuva teguri „hindelekter“ korrutise kaudu.

20 (30)

Tartu Valla Haldus OÜ ostab perioodil 01.11.2025-31.10.2026 elektrienergiat Electric Terminal

OÜ-lt riigihanke nr 268236 tulemusena sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingu alusel. Lepingu

punkt 4.2. kohasel on elektrienergia hind 92,00 €/MWh.

Hinnataotluses on Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna katlamajas kokku

elektrienergia tarbimiskoguseks prognoosinud 65 484 kWh, millest 20% ehk 13 097 KWh

toodetakse enda päikesepaneelidega ning 52 387 kWh ostetakse Electric Terminal OÜ-lt.

Soojuse tootmiseks ja jaotamiseks vajaliku elektrienergia (sh võrguteenus, Elektrilevi OÜ,

pakett VMA2) keskmise ostuhinna (0,1673 €/kWh) kujunemine on kajastatud tabelis 8a.

Tabel 8a. Lähte võrgupiirkonna keskmise ostuhinna kujunemine

Näitaja Hind Ühik Kogus Koguse

ühik

Summa,

tuh €

Elektrienergia hind 9,20 senti/kWh 52 387 kWh 4,82

Võrguteenuse päevahind 3,49 senti/kWh 22 976 kWh 0,80

Võrguteenuse ööhind 1,99 senti/kWh 29 411 kWh 0,59

Võrguühenduse kuutasu 29,19 €/kuu 12 kuu 0,35

Võrguühenduse läbilaskevõime tasu 0,29 €/A kuus 160 A kuus 0,56

Võrguühenduse kasutusvõimsus 2,45 €/kW kuus 10 kW kuus 0,29

Reaktiivenergia tarbimine 0,69 senti/kvarh 26 848 kvarh 0,19

Taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh 52 387 kWh 0,44

Aktsiis 0,21 senti/kWh 65 484 kWh 0,14

Varustuskindluse tasu 0,758 €senti/kWh 52 387 kWh 0,40

Tasakaalustamisvõimsuse kulu 0,373 €senti/kWh 52387 kWh 0,20

Kokku 8,76

Ostetud elektrienergia kogus kokku, kWh 52 387

Keskmine hind, €/kWh 0,1673

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia ostukulude kohta

Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise ja jaotamisega seotud elektrienergia ostukulude

prognoosi põhjendatusele hinnangu andmiseks hindab Konkurentsiamet esmalt ettevõtja

prognoositud elektrienergia tarbimismahu põhjendatust, millest annab ülevaate tabel 8b.

Tabel 8b. Lähte võrgupiirkonna elektrienergia tarbimismahud

Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-

periood

Soojuse tootmise ja jaotamise

elektrienergia kogus kokku kWh 54 244 78 018 69 321 65 484

Soojuse müügimaht MWh 2 471 2 304 2 436 3 050

Elektrienergia erikulu müügimahu

suhtes kWh/MWh 21,95 33,86 28,46 21,47

Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnas hakkpuidust soojuse tootmiseks ja

jaotamiseks vajalikuks elektrienergia tarbimismahuks kokku 65 484 kWh (sh 13 097 kWh

omatoodetud ja 52 387 kWh sisse ostetud), mille alusel kujuneb elektrienergia erikuluks

müügimahu kohta 21,47 kWh/MWh.

Hakkpuiduga soojuse tootmisel elektrienergia tarbimismahu prognoosi põhjendatusele

hinnangu andmisel võrdles Konkurentsiamet elektrienergia erikulu teiste sarnase müügimahu

ja soojuse tootmiseks valdavalt tahkekütust kasutavate võrgupiirkondade (43 võrgupiirkonda,

21 (30)

soojuse müügimaht 3050 MWh ±50%) elektrienergia erikuluga. Sarnaste võrgupiirkondade

keskmine elektrienergia erikulu soojuse müügimahu suhtes on Lähte võrgupiirkonna puhul

21,40 kWh/MWh (seisuga 07.07.2026). Seega erineb regulatsiooniperioodiks prognoositud

erikulu vähesel määral (0,3%) sarnaste võrgupiirkondade keskmisest näitajast.

Lähtudes eeltoodust ja kaalutlusõigusest aktsepteerib amet Lähte võrgupiirkonna

elektrienergia tarbimiskoguse prognoosi 65 484 kWh ja -erikulu 21,47 kWh/MWh.

Tabelis 8a toodud elektrienergia ostukulude kontrollimisel selgus, et:

- elektrienergia hind 9,20 senti/kWh (92,00 €/MWh) vastab riigihanke tulemusena sõlmitud

lepingus kokku lepitud hinnale;

- võrguteenuse tasud ei ületa Elektrilevi OÜ-le Konkurentsiameti 02.03.2026. a otsusega nr

7-3/2026-028 kooskõlastatud tasusid;

- ELTS § 592 lõike 1 järgi lisandub (2026. aastal) taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh;

- varustuskindluse tasu ehk saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu alates 01.01.2026

on 0,758 senti/kWh rakendatakse ELTS § 427 lg 4 alusel;7

- tasakaalustamisvõimsuse kulu alates 01.01.2026 on 0,373 senti/kWh (ELTS § 531);

- ATKEAS-i § 66 lõike 12 järgi on elektrienergia aktsiis 2,10 eurot ühe megavatt-tunni

elektrienergia kohta ehk 0,21 senti/kWh.

Eeltoodu alusel kujuneb elektri kaalutud keskmiseks ostuhinnaks 0,1673 €/kWh.

Konkurentsiamet hindab põhjendatuks kajastada hinnavalemis elektrienergia ostukulud

püsiva teguri „17,18“ ja muutuva teguri „hindelekter“ kaudu. Täiendavalt juhib

Konkurentsiamet tähelepanu, et soojuse hind peab olema kulupõhine, mistõttu

elektrienergia ostuhinna alanemise korral peab alanema ka soojuse hind (KKütS § 1

lõige 2 ja § 8 lõige 3).

4.1.4. Muud muutuvkulud

Lähte võrgupiirkonna muud muutuvkulud (0,10 tuh €)

Ettevõtja prognoosib Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodi muude muutuvkuludeks

ehk vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostukuludeks 0,10 tuh € ja taotleb nende lülitamist

hinnavalemisse püsiva teguri „67,03“ kaudu.

Konkurentsiameti seisukoht muude muutuvkulude kohta

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu on soojuse tootmise vajalik kulu, mis mõjutab soojuse

piirhinda marginaalselt ning seetõttu nende analüüsi ei süveneta.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte

võrgupiirkonna regulatsiooniperioodi muude muutuvkulude prognoosi summas

0,10 tuh €.

7 https://elering.ee/varustuskindluse-tasu

22 (30)

4.2. Tegevuskulud

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.17, 3, 4.2, 4.3 ja 4.15 – 4.18.

Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud (34,72 tuh €)

Tartu Valla Haldus OÜ prognoosib Lähte võrgupiirkonnale regulatsiooniperioodiks soojuse

tootmise ja jaotamise tegevuskulusid summas 34,72 tuh € ning taotleb nende kajastamist

hinnavalemis püsiva teguri „67,03“ kaudu.

Hinnataotluses kajastatud Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud kuluridade kaupa on toodud

tabelis 9.

Tabel 9. Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud

Nimetus Ühik 2023 2024 2025 Reg.-

periood

Soojuse tootmisega seotud tegevuskulud

Materjalid ja varuosad tuh € 11,36 6,42 2,00 2,00

Sisseostetavad teenused tuh € 8,67 13,53 5,00 5,00

Muud kulud (kindlustus) tuh € 0,48 0,28 0,72 0,72

Kokku soojuse tootmisega seotud

kulud tuh € 20,50 20,23 7,72 7,72

Soojuse jaotamise ja müügiga seotud tegevuskulud

Kulud soojustrasside hoolduseks ja

remondiks tuh € 0,00 0,00 3,00 3,00

Ettevõtte üldjuhtimiskulud tuh € 1,34 1,38 1,40 1,40

Kaugkütteühing tuh € 0,00 1,60 1,60 1,60

Kokku mitmesugused tegevuskulud tuh € 1,34 2,98 6,00 6,00

Soojuse jaotamise- ja müügiga

seotud tööjõukulud koos maksudega tuh € 15,86 19,19 20,00 21,00

TEGEVUSKULUD KOKKU tuh € 37,71 42,40 33,72 34,72

Müügimaht MWh 2 304 2 436 3 050 3 050

Tegevuskulude erikulu müügimahu

suhtes €/MWh 16,36 17,41 11,05 11,38

Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude kohta.

Tabelist 9 nähtub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud Lähte võrgupiirkonna tegevuskulud

on 34,72 tuh € ja erikulu müügimahu suhtes 11,38 €/MWh.

Võrreldes eeltoodud tegevuskulude erikulu teiste sarnase müügimahuga (soojuse müügimaht

3050 MWh ±50%; 36 võrgupiirkonda; seisuga 07.07.2026) tahkekütusest soojust tootvate ja

jaotavate võrgupiirkondade tegevuskulude erikuluga, leidis Konkurentsiamet, et Lähte

võrgupiirkonnale prognoositud tegevuskulude erikulu 11,38 €/MWh ei ületa teiste sarnaste

võrgupiirkondade tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu.

23 (30)

Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks Lähte võrgupiikonnale

regulatsiooniperioodiks prognoositud tegevuskulude erikulu 11,38 €/MWh ja

tegevuskulusid summas 34,72 tuh € ning nende kajastamise hinnavalemi püsiva

väärtusega teguris „67,03“.

5. REGULEERITAV VARA, KAPITALIKULU JA PÕHJENDATUD TULUKUS

5.1. Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestuse põhimõtted

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.3, 2.16, 3, 4.16 – 4.18 ja 6.

5.2. Põhjendatud tulukuse arvutuse põhimõtted.

Konkurentsiamet lähtub hinnangute andmisel metoodika p-dest 2.13, 3, 4.16 – 4.18 ja 7.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna

leidmiseks vee-, elektri-, soojuse-, gaasi- ning elektrienergia ja soojuse koostootmise

ettevõtetele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis on

kinnitatud 18.06.2025 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2025-015. Nimetatud

juhendi punktis 5 tabelis 8 on kajastatud kaugküttes rakendatavad kaalutud keskmised

kapitali hinnad (WACC) eraldi soojuse tootjatele 6,57% ja võrguettevõtjatele 5,55%.

Lähte võrgupiirkonna reguleeritav vara (sh investeeringud), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja

põhjendatud tulukus (100,14 tuh €)

Tartu Valla Haldus OÜ taotleb reguleeritava vara väärtuselt arvestatud kapitalikulu 69,49 tuh €

ja põhjendatud tulukuse 100,14 tuh € kajastamist hinnavalemis püsiva teguri „67,03“ kaudu.

Reguleeritud varade osas on ettevõtja lähtunud soojuse tootmisel ja jaotamisel kasutatavate

põhivarade bilansilisest arvestusest.

Tartu Valla Haldus OÜ on investeerinud tootmise ja jaotamise varadesse aastatel 2024 ja 2025

omavahenditest kokku 1572,57 tuh €. Regulatsiooniperioodil ei planeeri ettevõtja täiendavate

investeeringute tegemist.

Suurim investeering oli 2025. aastal uue katlamaja rajamine kogumaksumusega 1752,23 tuh €,

millest KIK rahastas 237,34 tuh € ehk omavahenditest investeeriti 1514,98 tuh €.

2024. aastal rajati uued trassilõigud kogumaksumusega 77,68 tuh €, millest KIK rahastas

20,09 tuh € ning omavahenditest investeeriti 57,59 tuh €.

Lähte võrgupiirkonnas soojuse tootmisel ja jaotamisel kasutatavate põhivarade järjepidev

arvestus ja sellelt põhivaralt kapitalikulu arvestus on detailsemalt kajastatud otsuse lisas 1.

Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu (kulum) kohta

Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhind on Konkurentsiametiga varasemalt kooskõlastatud.

Seepärast lähtutakse soojuse hinna kooskõlastamisel reguleeritava vara järjepidevast

arvestusest (metoodika p 6.13) võttes aluseks raamatupidamisarvestuses kajastatud põhivarade

bilansilise jääkmaksumuse (metoodika p 6.8) ilma KIK kaasabil soetatud põhivarade

24 (30)

maksumuseta. Kapitalikulu leidmisel on Tartu Valla Haldus OÜ kooskõlas metoodika p-ga 6.2

kasutanud raamatupidamisarvestuses kajastuvat kulumit, mis arvestab reguleeritava vara

koosseisu arvatud põhivaralt arvutatud kulumiosaga (so kulum, milles ei sisaldu KIK toetuse

abil soetatud põhivarade kulum).

Põhivaradele määratud kuluminormidele hinnangu andmisel toetub Konkurentsiamet

järgmistele avalikult kättesaadavatele eksperthinnangutele ja tõenditele (1–5):

1) SusDev Consulting OÜ eksperthinnang (vt https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-

ja-uuringud/soojus, 01.11.2012) „Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud

põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)“, mille järgi loetakse

(enne 2012. aastat) soetatud ja kasutusele võetud põhivarade keskmised kasutusead

alljärgnevaks:

1.1. eelisoleeritud soojustrassid 40-50 aastat (kuluminorm 2,0–2,5%);

1.2. maagaasil töötavad katlad ja sellega seotud seadmed 17–25 aastat (kuluminorm 4,0-

5,9%);

1.3. tahkekütusel (turvas, puit) töötavad rest- ja keevkihtkoldega katlad ja sellega seotud

seadmed 16–25 aastat (kuluminorm 4,0-6,25%);

1.4. kütusehoidlad ja laohooned 35–45 aastat (kuluminorm 2,2–2,9%);

1.5. tootmishooned 40–50 aastat (kuluminorm 2,0–2,5%);

1.6. valve- ja kaugjuhtimisseadmed 20–25 aastat (kuluminorm 4,0–5,0%);

1.7. korstnad 30–40 aastat (kuluminorm 2,5–3,3%);

1.8. veepehmendusseadmed 20–25 aastat (kuluminorm 4,0–5, %);

1.9. põletid 15–20 aastat (kuluminorm 5,0–6,67%);

1.10. pumbad 15–20 aastat (kuluminorm 5,0–6,67%);

1.11. õlimahutid 35–40 aastat (kuluminorm 2,5–2,9%);

1.12. soojusmõõtjad katlamajas ja tarbijate juures 10–20 aastat (kuluminorm 5,0–10,0%)

jne.

Sama eksperthinnangu järgi on võimalik põhivarade eluiga remondiga parendada, näiteks

eelisoleeritud kaugküttetorustikel 10–15 aastat (kuluminorm 6,67–10,0%), tahkekütuse

kateldel 5–6 aastat (kuluminorm 16,67–20%), põlevkiviõli kateldel 5–6 aastat (kuluminorm

16,67-20,0%), tootmishoonetel 10–15 aastat (kuluminorm 6,67–10,0%) jne.

2) Eesti Standard EVS-EN 15459-1:2017 (vt Annex D), mille alusel loeb Konkurentsiamet

põhjendatuks rakendada soojusmõõturitele ja nendega seotud süsteemidele

kuluminormi 10% aastas (eluiga 10 aastat).

3) Eesti Standard EVS-EN 253:2019+A1:2023 (p. 4.5.6.1.), mille alusel peab

kaugküttevõrkude torustik EN 13941-1 standardi järgi olema projekteeritud vähemalt

30-aastaseks kasutusajaks, taludes pidevat kuuma vee voolu kuni 120 °C juures ja

lubades üksikuid tipptemperatuure kuni 140 °C, kuid nende kogukestus ei tohi ületada

300 tundi aastas (see piirang on oluline, kuna liiga sagedased või pikad kõrge

temperatuuriga perioodid võivad kiirendada torustiku materjalide vananemist ja

vähendada selle kasutusiga). Eeltoodust lähtudes loeb Konkurentsiamet põhjendatuks

rakendada soojusvõrkudele kulumimäära vähemalt 3,33% aastas (eluiga vähemalt 30

aastat).

Tehnoloogia arenedes ja kaugküttevõrkudes kuumavee temperatuuride viimisega alla 115 °C

saavutatakse kaugküttetorustike eeldatav kasutusiga 50 aastat (vt

https://energiforsk.se/media/31455/liftetime-predictions-and-status-assessments-

energiforskrapport-2022-872.pdf). Eelkirjeldatud juhul tuleb üle vaadata kasutatavate

25 (30)

kaugküttetorustike minimaalne kasutusaeg ning määrata põhjendatud pikem eluiga.

4) IRENA (International Renewable Energy Agency) 2012. aasta juunis välja antud

töödokument „Biomass for Power Generation“8, mille alusel on biomassi põletavate

käitiste majanduslikuks elueaks 20-25 aastat.

5) Taani Energiaagentuuri (Energistyrelsen) kataloog TECHNOLOGY DATA

(https://ens.dk/en/analyses-and-statistics/technology-data-generation-electricity-and-

district-heating), mille andmetel on käitiste/tootmisseadmete tehnilised eluead

järgmised:

5.1 gaasikatlad kaugküttes vähemalt 25 aastat;

5.2 biogaas 20 aastat;

5.3 tuulikud 27–30 aastat;

5.4 päikesepaneelid 25–35 aastat;

5.5 lainete energia 20–30 aastat;

5.6 elektrikatlad 20 aastat;

5.7 Stirling mootor 15 aastat;

5.8 olmeprügi KTJ-d ja katlamajad 20–35 aastat (keskmiselt 25);

5.9 biomassi KTJ–d 20–35 aastat (keskmiselt 25);

5.10 biomassi katlamajad 20–35 aastat (keskmiselt 25).

Toetudes eelkirjeldatud põhivarade eksperthinnangutele, standarditele ning Konkurentsiameti

varasemates otsustes (25.03.2024. a otsus nr 7-3/2024-014) põhjendatuks loetud põhivara

kuluminormidele, hindab Konkurentsiamet Lähte võrgupiirkonna soojuse tootmise, jaotamise

ja müügiga seotud põhivaradele rakendatavad kuluminormid mõistlikuks (vt lisa 1).

Võttes arvesse, et Tartu Valla Haldus OÜ lähtus Lähte võrgupiirkonna reguleeritava vara

väärtuse leidmisel reguleeritavate varade koosseisu arvatud põhivarade järjepidevast

arvestusest ning rakendas kapitalikulu arvutamisel nendele põhivaradele mõistlikke

kuluminorme, hindab Konkurentsiamet põhjendatuks nendelt tootmise ja jaotamise

põhivaradelt arvutatud kapitalikulu summas 69,49 tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse kohta

Põhjendatud tulukus arvutatakse valemiga PT = rp × RV (metoodika p 7.2), milles on

reguleeritava vara väärtuse valem RV = RVr + KK (metoodika p 6.8) ning käibekapitaliks (KK)

võetakse 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud müügitulust.

Lisas 1 kajastatud arvestuse põhjal koostas Konkurentsiamet reguleeritava vara, kapitalikulu

ning põhjendatud tulukuse kokkuvõtliku arvestuse, mis on toodud tabelis 10.

8 https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2012/RE_Technologies_Cost_Analysis-

BIOMASS.pdf lk 38 „...The economic life of biomass plants is assumed to be 20 to 25 years. Minor equipment

refurbishment and replacement is included in O&M costs…“

26 (30)

Tabel 10. Lähte võrgupiirkonna reguleeritud varade, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse

arvestus

Nimetus Ühik

Regulatsiooniperiood (2027)

KOKKU soojuse

tootmine

soojuse

jaotamine

ja müük

Reguleeritud põhivara soetusmaksumus perioodi

algul kokku, sellest tuh € 1 790,07 1 473,80 316,28

sh amortiseeritav tuh € 1 790,07 1 473,80 316,28

Reguleeritud põhivara jääkmaksumus perioodi algul

kokku, sellest tuh € 1 609,45 1 410,03 199,42

Reguleeritava põhivara kulum tuh € 69,49 58,86 10,62

Amortiseeritava reguleeritava põhivara keskmine

kuluminorm % 3,88% 3,99% 3,36%

Reguleeritud põhivara jääkmaksumus perioodi

lõpus kokku tuh € 1 539,96 1 351,17 188,79

Taotletav müügitulu tuh € 321,46

321,46

Käibekapital tuh € 16,07 16,07

Reguleeritav vara kokku tuh € 1 556,03 1 351,17 204,87

WACC % 6,57% 5,55%

Põhjendatud tulukus tuh € 100,14 88,77 11,37

Konkurentsiamet kontrollis, kas Tartu Valla Haldus OÜ on põhjendatud tulukuse arvutanud

kooskõlas metoodika põhimõtetega ja õigesti.

Võttes aluseks metoodikas selgitatud põhimõtted, kujuneb põhjendatud tulukuseks

100,14 tuh € (PT= (rp tootmise varadelt × RVr tootmise varad) + (rp jaotamise varadelt × (RVr jaotamise varad + KK))

= (6,57% × 1 351,17 + (5,55% × (188,79 + 16,07)) = 100,14), mis vastab taotletud põhjendatud

tulukusele.

Konkurentsiamet on seisukohal, et võttes aluseks lisas 1 ja tabelis 13 märgitud andmed, Tartu

Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud

tulukuse suuruses 100,14 tuh € arvutanud matemaatiliselt õigesti ja kooskõlas metoodika

põhimõtetega.

Kokkuvõttes hindab Konkurentsiamet põhjendatuks kajastada Lähte võrgupiirkonna

hinnavalemis kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse (100,14 tuh €) püsiva

teguri „67,03“ kaudu.

6. LUBATUD MÜÜGITULU JA JÄRELEVALVETASU

Lubatud müügitulu kujunemise põhimõtted on kirjeldatud metoodika p-des 2.7 ja 9.

Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses (KonkS) sätestatud alustel ja

korras (KKütS § 1 lõige 21). Järelevalvetasu tuleb tasuda nendel ettevõtjatel, kelle teenuste

hinnad ja tasud kooskõlastab Konkurentsiamet. Sellisteks ettevõtjateks loetakse muu hulgas

võrguettevõtja ja soojuse tootja (KonkS § 531 lõige 5).

Järelevalvetasu määr on 0,2% haldusaktis märgitud müügitulust (KonkS § 532 lõige 1). Tasu

arvestatakse iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulu

alusel (KonkS § 531 lõike 4).

27 (30)

Tartu Valla Haldus OÜ esitas hinnataotluse, milles Lähte võrgupiirkonnale kujunes lubatud

müügituluks koos järelevalvetasuga 322,11 tuh € (321,46 + 0,64 = 322,11) ja soojuse

müügimahu 3050 MWh alusel müüdava soojuse piirhinnaks 105,61 €/MWh (vt tabel 1).

7. HINNAVALEM

Soojusettevõtja võib taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks

aastaks (KKütS § 9 lõige 10). Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks

soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite

ilmnemisel. Hinnavalemi alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel juhindub Konkurentsiamet

KKütS-is ja metoodikas toodud põhimõtetest (KKütS § 8 lõikest 3 ning metoodika p-d 2.7 ja

10 toodud).

Tartu Valla Haldus OÜ jaoks on tema tegevusest sõltumatud ja soojuse hinda mõjutavad tegurid

kütuste ja elektrienergia ostuhindade muutus (metoodika p 10.3 alusel).

Hinnavalem Lähte võrgupiirkonnale

Tartu Valla Haldus OÜ soovib 10.07.2026 taotluse alusel kooskõlastada Lähte

võrgupiirkonnale alljärgneva hinnavalemi kehtivusega kolm aastat:

hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter

+ järelevalvetasu (€/MWh)

milles:

tegur 67,03 on arvutatud muude muutuvkulude (0,10 tuh €, tegevuskulude

(34,72 tuh €), kapitalikulu (69,49 tuh €) ja põhjendatud tulukuse

(100,14 tuh €) summa (204,45 tuh €) jagamisel soojuse müügimahuga

3050 MWh ehk 204,45 tuh € × 1000 / 3050 MWh = 67,03 €/MWh;

tegur 1,22164 on arvutatud hakkpuidu primaarenergia koguse 3726,0 MWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 3726,0 / 3050 = 1,22164;

hind hakkpuit on hakkpuidu primaarenergia ostuhind €/MWh;

tegur 0,09521 on arvutatud maagaasi primaarenergia koguse 290,4 MWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 290,4 / 3050 = 0,09521;

hind maagaas on maagaasi primaarenergia ostuhind €/MWh;

tegur 17,18 on arvutatud elektrienergia sisseostukoguse 52 387 kWh jagamisel

soojuse müügimahuga 3050 MWh ehk 52 387 / 3050 = 17,18;

hind elekter on elektrienergia ostuhind (€/kWh);

järelevalvetasu tasumäär 0,2% lubatud müügitulust €/MWh (järelevalvetasu = lubatud

müügitulu (€) × järelevalvetasu määr 0,2% / soojuse müügimaht

3050 MWh.

Konkurentsiameti seisukoht hinnavalemi kohta

Kuna Konkurentsiamet aktsepteerib otsuse punktis 3 toodud põhjendustel Tartu Valla Haldus

28 (30)

OÜ Lähte võrgupiirkonnale prognoositud soojuse müügimahtu ning soojuse tootmiseks

vajalikke kütuste koguseid, punktis 4 toodud põhjendustel muutuvkulusid ja tegevuskulusid

ning punktis 5 toodud põhjendustel kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse väärtusi, mis kõik on

hinnavalemit kujundavad tegurid, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tartu Valla

Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale taotletud hinnavalemit:

hind soojus = 67,03 + 1,22164 × hind hakkpuit + 0,09521 × hind maagaas + 17,18 × hind elekter +

järelevalvetasu (€/MWh)

Et kontrollida Tartu Valla Haldus OÜ esitatud hinnavalemi õigsust, asendas Konkurentsiamet

eeltoodud hinnavalemis tegurid „hind hakkpuit“ , „hindmaagaas“ ja „hind elekter“ taotluses toodud

hakkpuidu, maagaasi ja elektri ostuhindadega (hindade põhjendatust on analüüsitud otsuse

punktides 4.1.1 ning 4.1.2), mille tulemusel kujuneb Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinnaks:

hind soojus = 67,03 + 1,22164 × 23,87 + 0,09521 × 66,49 + 17,18 × 0,1673 + 0,21 =

105,61 (€/MWh), mis võrdub taotletuga (vt tabel 1).

Hinnavalemi kooskõlastamise tähendus seisneb selles, et hinnavalemi edaspidisel rakendamisel

soojuse piirhinna arvutamisel ja selle kooskõlastamisel jäävad muutumatuks kõik soojuse

piirhinna arvutamise aluseks olevad kulud, välja arvatud kulud kütustele ja elektrienergiale

(KKütS § 9 lõige 10). Seega arvestab Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale

kooskõlastatav hinnavalem muutuvate tegurite ostuhindade muutustest tingitud kulude

muutusi.

8. KOKKUVÕTE

Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning

vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel,

usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele

vastav soojusvarustus (KKütS § 1 lõige 2).

Läbiviidud analüüsi tulemusel (vt p-d 1 kuni 7) on Konkurentsiamet seisukohal, et Tartu

Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonnale kooskõlastamiseks esitatud hinnavalem ja selle

alusel arvutatud soojuse piirhind on kulupõhine ning vastavuses KKütS § 9 lõikes 10 ja

KKütS § 8 lõikes 3 toodud põhimõtetega, millega on tagatud:

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate

kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

21) investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Lisa 1. Lähte võrgupiirkonna põhivarade arvestus

Nimetus Soetusaeg

Soetus-

maksumus

liitumistasude

tagastamatu

abi raames

Netosoetus-

maksumus

Kulumi-

norm

Akumuleeritu

d kulum

Jääk-

maksumus

Kapitali-

kulu

Jääk-

maksumus

perioodi

lõpus

Kapitali-

kulu

Jääk-

maksumus

perioodi

lõpus

majandusaasta majandusaasta pluss 1

aasta

31.12.2025 2026 2027

dd.MM.yyyy € € € % € € € € € €

Maa

Vahtra 4 79401:005:0091 kinnistu Lähtel 06.04.2025 2 795,51 0,00 2 795,51 x

2 795,51 x

2 795,51

Kokku maa x 2 795,51 0,00 2 795,51 2 795,51 2 795,51 2 795,51

Katlamajad ja -seadmed

Lähte hakkepuidu katlamaja (omanikujärelvalve ehituse ajal)

20.11.2025 18 737,73 0,00 18 737,73 2,50% 39,04 18 698,69 468,44 18 230,25 468,44 17 761,81

Projekteerimine 20.11.2025 25 148,48 3 834,27 21 314,20 5,00% 104,79 25 043,69 1 257,42 23 786,27 1 257,42 22 528,85

Biokütuse katel 20.11.2025 307 694,66 46 912,81 260 781,85 5,00% 1 282,06 306 412,59 15 384,73 291 027,86 15 384,73 275 643,13

Suitsugaaside torustik ja puhastusseadmed 20.11.2025 117 969,64 17 986,30 99 983,35 5,00% 491,54 117 478,10 5 898,48 111 579,62 5 898,48 105 681,14

Tuhaärastusseadmed 20.11.2025 41 834,30 6 378,28 35 456,01 5,00% 174,31 41 659,99 2 091,71 39 568,27 2 091,71 37 476,56

Kütuse vastuvõtusõlme ja hoidla seadmed 20.11.2025 105 999,82 16 161,31 89 838,51 5,00% 441,67 105 558,15 5 299,99 100 258,16 5 299,99 94 958,17

Elektri ja automaatika seadmed 20.11.2025 143 863,94 21 934,28 121 929,66 5,00% 599,43 143 264,51 7 193,20 136 071,31 7 193,20 128 878,12

Veepoole seadmed 20.11.2025 17 040,64 2 598,11 14 442,53 5,00% 71,00 16 969,64 852,03 16 117,60 852,03 15 265,57

Reservkatel 20.11.2025 92 491,79 526,43 91 965,36 5,00% 385,38 92 106,41 4 624,59 87 481,82 4 624,59 82 857,23

Päikesepaneelid koos akulahendusega 20.11.2025 71 592,43 8 924,23 62 668,20 5,00% 298,30 71 294,13 3 579,62 67 714,51 3 579,62 64 134,89

Katlamaja hoone ja kütusehoidla ehitustööd 20.11.2025 582 518,33 88 813,92 493 704,41 2,50% 1 213,58 581 304,75 14 562,96 566 741,79 14 562,96 552 178,84

Tuletõrjesüsteemid 20.11.2025 3 556,00 542,17 3 013,83 2,50% 7,41 3 548,59 88,90 3 459,69 88,90 3 370,79

Tuletõrje veevõtukoht 20.11.2025 72 000,00 0,00 72 000,00 2,50% 150,00 71 850,00 1 800,00 70 050,00 1 800,00 68 250,00

Projekti üldkulud (transpordkulud, projekti

juhtimine, seadistamine, dokumentatsioon) 20.11.2025 100 488,30 15 320,99 85 167,30 5,00% 418,70 100 069,60 5 024,41 95 045,18 5 024,41 90 020,77

Soojuse tootmise põhivarad kokku (sh maa)

x 1 703 731,57 229 933,10 1 473 798,46 x 5 677,21 1 698 054,36 68 126,50 1 629 927,86 68 126,50 1 561 801,35

30 (30)

Nimetus Soetusaeg

Soetus-

maksumus

liitumistasude

tagastamatu

abi raames

Netosoetus-

maksumus

Kulumi-

norm

Akumuleeritu

d kulum

Jääk-

maksumus

Kapitali-

kulu

Jääk-

maksumus

perioodi

lõpus

Kapitali-

kulu

Jääk-

maksumus

perioodi

lõpus

majandusaasta majandusaasta pluss 1

aasta

31.12.2025 2026 2027

dd.MM.yyyy € € € % € € € € € €

sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames

(sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara

x 771,90 229 161,21 9 262,75 219 898,46 9 262,75 210 635,71

Soojuse tootmise reguleeritav põhivara 1 473 798,46 x 4 905,31 1 468 893,15 58 863,75 1 410 029,40 58 863,75 1 351 165,64

Soojusvõrgud, rajatised

Soojustrass 4.10.2012 331 578,30 163 733,36 167 844,94 2,50% 123 510,18 208 068,12 8 289,46 199 778,66 8 289,46 191 489,21

Lähte aleviku kaugküttepiirkonnas uute

liitujate kaugküttetorustiku projekteerimine ja ehitamine

30.11.2024 53 403,00 20 085,23 33 317,77 2,50% 2 893,00 50 510,00 1 335,08 49 174,93 1 335,08 47 839,85

Lähte alevikus Aiandi tn 3 kinnistul kuni

Kase tn 4 soojatrassi ehitus koos

projekteerimisega

30.11.2024 24 273,00 24 273,00 2,50% 1 315,00 22 958,00 606,83 22 351,18 606,83 21 744,35

Soojuse jaotamise seadmed (trassipumbad,

sulgarmatuur jne) 20.11.2025 48 593,95 7 408,90 41 185,05 5,00% 202,47 48 391,47 2 429,70 45 961,77 2 429,70 43 532,08

Soojusmõõtjad, -seadmed

Soojussõlmed 31.10.2012 49 655,00 49 655,00 5,90% 40 421,33 9 233,67 2 929,65 6 304,03 2 929,65 3 374,38

Soojuse jaotamise ja müügi põhivarad

kokku

507 503,25 191 227,49 316 275,76 x 168 341,98 339 161,26 15 590,70 323 570,56 15 590,70 307 979,86

sh liitumistasude ja tagastamatu abi raames

(sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara

x 62 108,27 129 119,22 4 965,91 124 153,31 4 965,91 119 187,40

Soojuse jaotamise ja müügi reguleeritav

põhivara 316 275,76 x 106 233,71 210 042,04 10 624,79 199 417,25 10 624,79 188 792,46

KOKKU REGULEERITAV

PÕHIVARA (ilma liitumistasude ja

tagastamatu abita; S.8 + S.15)

x 1 790 074,22 x 69 488,54 1 609 446,65 69 488,54 1 539 958,11

Vastuskiri teabenõudele.msg

From: Chelly Siniväli - KA
Sent: Fri, 04 Sep 2026 14:24:10 +0000
To: [email protected] <[email protected]>
Subject: Vastuskiri teabenõudele

Lugupeetud Väino Miil

Tartu vald, Lähte alevik, Paju tn 5 KÜ

Vastuseks Teie poolt esitatud ja Konkurentsiametis 20.07.2026 registreeritud teabenõudele, milles soovisite, et amet väljastaks Teile Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna soojuse viimase piirhinna kehtestamiseks esitatud viimase edukalt kooskõlastatud hinnataotluse ja Konkurentsiameti poolt koostatud hinnaotsuse, edastame küsitud teabe.

Küsitud dokumendid on käesolevale kirjale manustena kaasa lisatud.

Tervitades

Chelly Siniväli
jurist
õigusteenistus

[email protected]
+372 6672590

Konkurentsiamet
Tatari 39, 10134 Tallinn
www.konkurentsiamet.ee

From: Chelly Siniväli - KA
Sent: Monday, July 27, 2026 3:35 PM
To: '[email protected]' <[email protected]>
Subject: Teabenõude täitmisest osaline keeldumine ja ärisaladuse eemaldamisest

Lugupeetud Väino Miil

Tartu vald, Lähte alevik, Paju tn 5 KÜ

20.07.2026 registreeriti Konkurentsiametis Teie teabenõue, mille kohaselt soovite, et amet väljastaks Teile Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna soojuse viimase piirhinna kehtestamiseks esitatud viimase edukalt kooskõlastatud hinnataotluse, Konkurentsiameti poolt koostatud hinnaotsuse ning kulukomponentide väljavõte või tabel, millest nähtub kooskõlastatud tariifi detailne jagunemine muutuvkuludeks (kütus, elekter jne), fikseeritud tegevuskuludeks ning investeeringute / kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) komponendiks.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 alusel teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul (AvTS § 23 lg 3).

Teabevaldaja (käesoleval juhul Konkurentsiamet) on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (AvTS § 4 ja 9). Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Antud teabenõudega küsitud hinnaotsused sisaldavad ettevõtjate ärisaladusi ning sellest tulenevalt on otsustele seatud juurdepääsupiirangu aluseks AvTS § 35 lg 1 p 17 (teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust).

Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 alusel on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Konkurentsiamet on praktikas lugenud ärisaladuseks:

Ärisaladuseks võib olla tehnilist laadi teave, mis puudutab oskusteavet, tootmissaladuste ja protsesside kirjeldused, tehnoloogilised uuendused jms. Samuti loetakse ärisaladuseks kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, äri- ja turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia ja strateegiliste otsuste kohta. Ka finantsalane teave võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmeid, mis ei tulene majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel.

Ärisaladusena kaitstav teave peab olema spetsiifiline, nagu hinnakujundus, äristrateegiad, lepingutingimused ja kliendinimekirjad, kui need on ettevõtja jaoks kriitilise tähtsusega ja nende avalikustamine võiks tekitada ettevõtjale majanduslikku kahju. Regulaatori ülesandeid täites on Konkurentsiamet lugenud ärisaladuseks näiteks teabe ettevõtja reguleeritud varade hulga suurenemise ja investeeringute jaotuse kohta.

Lähtudes eeltoodust, keeldub Konkurentsiamet teabenõude täitmisest osaliselt AvTS § 23 lg 1 p 1 ja § 23 lg 3 alusel.

Konkurentsiamet selgitab, et tegemist ei ole teabenõudega, mida on võimalik täita viie tööpäeva jooksul. Amet on pöördub taotlusega ettevõtja (Tartu Valla Haldus OÜ) poole hinnataotluses ja hinnaotsuses ärisaladuse eemaldamiseks ning ootab ettevõtjalt vastust hiljemalt 07.08.2026. Pärast seda väljastab Konkurentsiamet Teile küsitud hinnaotsuse, millest on ärisaladus välja jäetud. Vaidluste tekkimisel ettevõtjaga või kui ettevõtja esitab põhistatud taotluse eelpool nimetatud tähtaja pikendamiseks võib dokumendi edastamine sellest sõltuvalt viibida.

Mis puudutab küsitud kulukomponentide väljavõtet või tabelit, millest nähtub kooskõlastatud tariifi detailne jagunemine muutuvkuludeks (kütus, elekter jne), fikseeritud tegevuskuludeks ning investeeringute / kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) komponendiks, siis selles osas on Konkurentsiametil võimalik teabenõuet täita. Konkurentsiamet avaldab kulukomponendid oma kodulehel eraldi failina „Soojuse piirhinna hinnakomponentidest 10.07.2026“, mis on leitav kooskõlastatud soojuse piirhinnad lõpptarbijale vahelehel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud-hinnad#kooskolastatud-sooju--2

Tervitades

Chelly Siniväli
jurist
õigusteenistus

[email protected]
+372 6672590

Konkurentsiamet
Tatari 39, 10134 Tallinn
www.konkurentsiamet.ee

From: vaino mail <[email protected]>
Sent: Monday, July 20, 2026 9:15 AM
To: Konkurentsiamet Info - KA <[email protected]>
Subject: Teabenõue, hinnatoimikuga tutvumine.

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Tartu Valla Haldus OÜ Lähte võrgupiirkonna hinnatoimikuga tutvumine

Lugupeetud Konkurentsiamet

Avaliku teabe seaduse § 4 lg 1 ja § 18 alusel palun võimaldada tutvumist ja väljastada dokumendid, mis puudutavad soojusettevõtja Tartu Valla Haldus OÜ (registrikood 14251410) Lähte võrgupiirkonna soojuse piirhinna menetlust ja kooskõlastamist.

Palun edastada elektrooniliselt või võimaldada ligipääs järgmisele teabele:

1. Hinnatoimiku avalik osa: Tartu Valla Haldus OÜ poolt Lähte võrgupiirkonna soojuse viimase piirhinna kehtestamiseks esitatud viimase edukalt kooskõlastatud hinnataotluse avalikud materjalid, kulukalkulatsioonid ja seletuskiri.
2. Konkurentsiameti otsus: Nimetatud piirhinna kooskõlastamise aluseks olnud ametlik otsus koos ameti poolse põhjenduse ja analüüsiga.
3. Kulukomponendid: Väljavõte või tabel, millest nähtub kooskõlastatud tariifi detailne jagunemine muutuvkuludeks (kütus, elekter jne), fikseeritud tegevuskuludeks ning investeeringute / kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) komponendiks.

Palun edastada nimetatud andmed digitaalselt minu e-posti aadressile avaliku teabe seaduses sätestatud tähtaja (5 tööpäeva) jooksul. Kui failid on liiga mahukad, sobib ka ametlik viide või ligipääsu link dokumendiregistris asuvatele failidele.

Lugupidamisega
Väino Miil
Tartu vald, Lähte alevik, Paju tn 5 KÜ
juhatuse liige
5211647