ETTEVÕTTE NIMI ÜHISVEEVÄRGI JA ‑KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Sissejuhatus

1.1. ETTEVÕTTE NIMI (edaspidi ka vee-ettevõtja), registrikoodiga XXXXXXXX, on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, kes varustab tarbijaid joogiveega kuni liitumispunktini ning võtab liitumispunktist vastu tarbija reo- või sademevee ja vajaduse korral puhastab selle.

1.2. Metoodika on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus ETTEVÕTTE NIMI on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.

1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade liitumisel võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1.6. Metoodika põhimõtteid rakendatakse ka tarbimiskoha liitumispunkti likvideerimisel ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmisel tarbija algatusel või tema tegevuse tõttu, millega kaasnevad ÜVK-s tehtavad tööd.

2. Mõisted

2.1. Arendamiskomponent – tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaetud ühendustasuga.

2.2. Arendamistasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha liitmiseks vajalikud ÜVK arendamise kulud. Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.6 valemit).

2.3. Arenduspiirkond – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 13 sätestatud ÜVK arendamise kava kohane tarbimiskoha liitumisega seostatav piirkond.

2.4. Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.

2.5. Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.

2.6. Summaarne liitumistasu arvestusalus – arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade liitumistingimustes ja/või liitumislepingutes sätestatud maksimaalsete vooluhulkade summa (liiter/sekund).

2.7. Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise kulud ÜVK-ga (näiteks liitumispunkti väljaehitamise kulu, ühendustoru ehituse ja peatorustikuga ühendamise tööde kulu).

2.8. Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9. Muudel juhtudel kasutatakse metoodikas ÜVVKS-s kasutatavaid mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1. Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.

3.2. Kulutused, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga võivad muuhulgas olla:
projekteerimiskulud, ehituse ja materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmise kulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega.

3.3. Liitumistasu arvutuses näidatakse ära ka tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest tehtud kulud ning investeeringuid.

3.4. Arendamistasu on osa liitumistasust, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu arvutamise aluseks on arendamiskomponent.

3.5. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga ehk tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna, ühendamise ÜVK-ga.

3.6. Liitumistasu arvutamise valem:
LT = AT + ÜT = AK / X × X1 + ÜT
kus:
LT – liitumistasu;
AT – arendamistasu;
ÜT – ühendustasu;
AK – arendamiskomponent;
Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);
X – summaarne liitumistasu arvestusalus (l/s).

3.7. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult keeruliseks.

3.8. Kui ÜVK-d rajatakse mitme erineva arenduspiirkonna jaoks, siis jagatakse piirkondade-ülese ÜVK rajamise kulu (arendamiskomponent) proportsionaalselt kõigi selle ÜVK-ga seotud arenduspiirkondade tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summaga (l/s).

3.9. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt liitumistasu summaarse arvestusalusega ehk olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda.

3.10. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1. Liitumistasu tagastatakse, kui:
4.1.1. tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust;
4.1.2. arenduspiirkonna liitmiseks rajatud ÜVK-ga liidetakse seitsme aasta jooksul pärast esmast liitumistasu tasumist tarbimiskohtasid, mida vee-ettevõtja arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamisel arvesse ei võtnud.

4.2. Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.

ETTEVÕTTE NIMI ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Üldsätted

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid kõikides tegevuspiirkondades, kus ETTEVÕTTE NIMI (registrikoodiga XXXXXXXX) on kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjaks.
Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktid.
ÜVVKS § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise tasu võtmise alused:
lg 1  Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.
lg 3 Liitumistasuga tagatakse:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;
2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumispunktis.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

2. Mõisted
2.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ÜVK on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-na käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ÜVK arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.
2.2. Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ÜVK teenuse osutajaks.
2.3. Tarbija – isik, kellele osutatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust.
2.4. Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.
2.5. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ÜVK osa. Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm, välja arvatud veearvesti, on tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni osa.
2.6. Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust (liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste Liituja.
2.7. Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga. See määrab ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa.
2.8. Liitumisleping – tarbimiskoha omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping, mille alusel tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon liidetakse ÜVK-ga.
2.9. Liitumistasu – ÜVVKS § 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt ÜVK-ga liitumiseks või liitumistasu arvestusaluse muutmiseks makstav tasu, mis koosneb ühendustasust ja arendamistasust.
2.10. Ühendustasu – on liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st. tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Ühendustasu arvutamise aluseks olevateks kuludeks võivad olla liitumispunkti ja ühendustoru (koos vajalike seadmetega) ehitamiseks/ümberehitamiseks tehtud kulud: projekteerimiskulud, projekti kooskõlastamise kulud, ehitus- ja materjalide kulud, ühendustööde kulu ühendustoru ühendamisel tänavatorustiku ja liitumispunktiga, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, tänavate sulgemise kulud, teekatte ja haljastuse taastamise kulud, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad liitumispunkti ja ühendustoruga.
2.11. Arendamistasu – liitumistasu osa, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel summaarse maksimaalse vooluhulgaga ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga (vt punkt 3.10 valemit):

2.12. Arendamiskulu – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev kulu. Arendamiskuluga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (v.a ühendustasu arvutamise aluseks olevad kulud). Arendamiskuludeks võivad olla: arenduspiirkonna liitmiseks vajalike tänavatorustike ehitus koos torustike juurde kuuluvate tehnosõlmedega (kaevud, siibrid, kraanid jm); liitumisest sõltuvad täiendava mahu tagamiseks ümberehitus- või ehituskulud veehaardel, veetöötlusjaamas, tänavatorustikul, reoveepumplas või reoveepuhastusjaamas; arendustegevustega seotud projekteerimistööd. Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskulu arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt kirjeldatavas piirkonnas on arendamiskulu kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune.
2.13. Maksimaalne vooluhulk – arendamistasu arvutamise aluseks olev tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni iseloomustav näitaja, mis määratakse vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes ja/või liitumislepingus. Vooluhulga määramise aluseks on standard EVS 835:2022. Mõõtühikuks on liitrit sekundis (l/s).
2.14. ÜVK arendamise kava on ÜVK kohta koostatav analüüs, mis käsitleb valla või linna ÜVK hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid.
2.15. Arenduspiirkond – ÜVK kavas sätestatud või detailplaneeringu alusel rajatud piirkond (otseselt liitumisega seostatav).
Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.
3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
3.1. Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga ja/või tarbimiskohale ÜVK teenuse osutamiseks vajaliku tootmismahu tagamiseks.
3.2. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskomponendile. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade võimsus).
3.3. Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha.
3.4. Kui ÜVK-d, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ÜVK arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ÜVK omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.
3.5. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ÜVK-ga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ÜVK arendamise tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ÜVK omanik.
3.6. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses.
3.7. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ÜVK-s on seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.
3.8. Kui ÜVVKS § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud ÜVVKS § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ÜVK teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.
3.9. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust liitumistasu, kui täpse liitumistasu väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.
3.10. Liitumistasu arvutamise valem:

ehk
kus:
LT - liitumistasu;
AK - arendamiskulu;
X1 - tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s);
X - kõikide arenduspiirkonna liituvate tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summa;
AT - arendamistasu;
ÜT - ühendustasu.

3.11. Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest küsitavate liitumistasude summast.

4. Liitumistasu tagastamise alused
4.1. Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi tarbimiskohtasid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse.
4.2. Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskulu summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.
4.3. Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust.
4.4. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.

ETTEVÕTTE NIMI ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. Üldist

1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel ETTEVÕTTE NIMI (edaspidi ka vee-ettevõtja) kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis ETTEVÕTTE NIMI tegevuspiirkondades, kus ETTEVÕTTE NIMI on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee-ettevõtjaks.
1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktid.
1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.
1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

2. Mõisted
2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunk tehnilise lahenduse muutmine, liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva maksimaalse vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunk rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused.
2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste muutmiseks (sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust.
2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel.
2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.
2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava tarbimiskoha suuruse, sellel paiknevate hoonete pindala vms.
2.7 Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.
2.8 Ühendustoru – haru peatorustikust kuni liitumispunktini.
2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas on arendamiskomponent kõikidele liitujatele ühesugune.
2.10 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit).
2.11 Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.
2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted
3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla: projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja -materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni väljaehitamise kulusid.
3.2 Liitumistasu arvutamise valem

LT = AK / X × Xl + ÜT ehk LT = AT + ÜT
kus:
LT – liitumistasu;
AK – arendamiskomponent;
Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk;
X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest;
ÜT – ühendustasu;
AT – arendamistasu.
3.3 Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest küsitavate liitumistasude summast.
3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.
3.5 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis on otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas ning reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga liitumise hetkeks.
3.6 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks.

4. Liitumistasu tagastamise alused
4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.
4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.
4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.

5. Lõppsätted
Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

ETTEVÕTTE NIMI ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA


1. Sissejuhatus
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) on mõeldud rakendamiseks kõikides tegevuspiirkondades, kus ETTEVÕTTE NIMI on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vee-ettevõtjaks.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise tasu võtmise alused:
lg 1  Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.
lg 3 Liitumistasuga tagatakse:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine;
2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumispunktis.
ÜVVKS § 21-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise metoodika nõuded:
lg 1  Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 4 ning käesoleva seaduse §-des 22 ja 23 sätestatuga.
lg 2 Liitumistasu arvutamise metoodika sisaldab vähemalt liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega ning liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust.
lg 3 Vee-ettevõtja kooskõlastab liitumistasu arvutamise metoodika Konkurentsiametiga (edaspidi KA).
lg 4 Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastamist oma veebilehel.
ÜVVKS § 22-s on sätestatud liitumise tasu arvutamise põhimõtted:
lg 1  Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
lg 2 Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha.
lg 3 Kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.
lg 4 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik.
lg 5 Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses.
lg 6 Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis on seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine.
lg 7 Kui käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu.
ÜVVKS § 23-s on sätestatud liitumise tasu tagastamise alused:
lg 1  Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.
lg 2  Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni põhivara akumuleeritud kulum.

Vee-ettevõtja lähtub optimaalseimast, kuid perspektiivselt süsteemi laiendamist arvestavast, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. Samuti lähtub vee-ettevõtja süsteemi konfiguratsiooni puhul kehtivates kohaliku omavalitsuse arengukavades arvestatud tehniliste lahenduste ja tarbimise mahtudega ning toimepidevuse tagamisega seotud nõuetega. Kui piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel on vajadus kasutada seadmeid, materjale, tehnoloogiaid, , programme, süsteeme jne, mis ühtiksid/ühilduksid olemasolevatega, siis sellele viidatakse pakkumiste võtmisel. Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel peab vee‑ettevõtja kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

2. Mõisted

2.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ÜVK kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-na ei käsitata tööstus- ja tootmisettevõtte enda tarbeks rajatud ehitiste ja seadmete süsteeme tootmise vajadusteks või ettevõtte joogiveega varustamiseks või reo- või sademevee kogumiseks või puhastamiseks.

2.2 Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ÜVK teenuse osutajaks.

2.3 Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.

2.4 Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust (liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste Liituja.

2.5 Liitumistasu – ÜVVKS § 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt makstav tasu ÜVK‑ga liitumiseks või liitumistasu arvestusaluse muutmiseks, mis koosneb ühendustasust ja arendamistasust.

2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis.. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga.

2.7 Peatorustik – torustik koos selle juurde kuuluva armatuuri ja muude torustiku toimimiseks vajalike osadega, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.

2.8 Ühendustorustik – torustiku haru peatorustikust kuni liitumispunktini, koos selle juurde kuuluva armatuuri ja muude torustiku toimimiseks vajalike osadega.

2.9 Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga. See määrab ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa. Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel.

2.10 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponendiga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud. Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt kirjeldatavas piirkonnas on arendamiskomponent kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune.

2.11 Arendamistasu – liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.3 valemit).

2.12 Liitumistasu arvestusalus – liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja arendamistasu.

2.13 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla kulutused, mis on otseselt seotud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitmisega ja/või ÜVK arendamisega seotud kulutused liitmiseks vajalike eelduste loomiseks.

3.2 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt), siis tagastamatu abi eest tehtud kulutused liitumistasus sisalduda ei tohi.

3.3 Liitumistasu arvutamise valem:

LT = AT + ÜT = AK / X × Xl + ÜT

kus:
LT – liitumistasu;
AT – arendamistasu.
ÜT – ühendustasu;
AK – arendamiskomponent;
X – summaarne liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summa;
Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk;

3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks ja kulukaks.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on tasunud liitumistasu liitumiseks tehtud kulutuste eest täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud teada piirkonna täiendavaid võimalikke liituvaid tarbimiskohtasid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue tarbimiskoha liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse.

4.2 Liitumistasu tagastamisele kuuluva summa arvutamisel lähtutakse tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulumit s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3. Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust.

4.4. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle tasutud liitumistasude summa kattis liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.