RIIGITEE 4 (E67) TALLINN–PÄRNU–IKLA TEE KM 78,8–85,3 KONUVERE–PÄÄRDU LÕIK

GEOTEHNILISTE UURINGUTE ARUANDE EKSPERTIIS

Geotehnilise ekspertiisi etapp I

v.1 (08.09.26)

Tellija: AS Infragate Eesti

Tellija esindaja: Priit Hainoja

Ekspert: Sven Sillamäe

Pädevus: volitatud ehitusinsener (geotehnika), tase 8

Kutsetunnistus: nr 222416

Tallinn 2026

2

SISUKORD

LÜHENDID JA TÄHISED ....................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4 2. LÄHTEANDMED JA KONTROLLIMETOODIKA ..................................................... 4

3. UURINGUPROGRAMMI JA EHITUSGEOLOOGILISE MUDELI PIISAVUS ......... 5 3.1. Uuringute maht ............................................................................................................. 5

3.2. Ruumiline piisavus ....................................................................................................... 6 3.3. Asendiplaan ja ristlõiked .............................................................................................. 6

3.4. Põhjavee ja poorirõhu käsitlus ...................................................................................... 7 4. ALGANDMETE KVALITEET JA JÄLGITAVUS ........................................................ 7

4.1. CPT-, CPTU- ja dissipatsioonikatsed ............................................................................ 7 4.2. Laborikatsed ................................................................................................................. 8

5. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE VALIKU ÜLDPÕHIMÕTTED ....................... 9 5.1. Keskmised ja normväärtused ........................................................................................ 9

5.2. Konsolidatsiooni- ja filtratsiooniparameetrid ............................................................... 9 5.3. Dreenimata nihketugevus ........................................................................................... 10

6. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE KONTROLL .................................................. 10 6.1. Kihid 1 ja 2 ................................................................................................................. 11

6.2. Kihid 3 ja 4 ................................................................................................................. 11 6.3. Kiht 5 .......................................................................................................................... 12

6.4. Kiht S .......................................................................................................................... 12 6.5. Kiht 6 .......................................................................................................................... 13

6.6. Aluspõhjakihid 7a–7c ................................................................................................. 13 7. RAJATISTE PIIRKONDADE HINNANG ................................................................... 14

7.1. Ökodukt ja Vana-Matsi viadukt ................................................................................. 14 7.2. Velise jõe sillad .......................................................................................................... 14

7.3. Päärdu viadukt ............................................................................................................ 14 8. PUURVAIADE ÜHIKVASTUPANUD ....................................................................... 15

9. PUUDUSED JA NÕUTAVAD TEGEVUSED ............................................................. 16 9.1. Projekteerimisel lahendatavad küsimused .................................................................. 16

9.2. Järgmise ekspertiisietapi tingimused .......................................................................... 17 10. KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 18

VIIDATUD ALLIKAD ........................................................................................................... 19 LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER ............................................................. 20

LISA 2. TELLIJA PROJEKTI LÄBIVAATUSE KONTROLL-LEHT .................................. 23

3

LÜHENDID JA TÄHISED

Lühend või tähis Tähendus CPT surupenetratsioonikatse CPTU surupenetratsioonikatse pooriveerõhu mõõtmisega FVT tiivikkatse DS tasapinnaline nihketeim TX kolmeteljeline surveteim Cc kompressiooniindeks cv vertikaalne konsolidatsioonimoodul ch horisontaalne konsolidatsioonimoodul cu dreenimata nihketugevus

qc / qt mõõdetud / pooriveerõhu suhtes korrigeeritud koonuse takistus fs CPT külghõõre σ′p eeltihenemissurve σ′v0 algne efektiivne vertikaalpinge

OCR ületihenemistegur POP ületihenemispinge Rc kivimi üheteljeline survetugevus

TCR puursüdamiku väljatulek RQD kivimi kvaliteedinäitaja

qsk vaia külgtakistus qbk vaia otsatakistus cα sekundaarse konsolidatsiooni moodul

kh / kv horisontaalne / vertikaalne filtratsioonimoodul Eoed ödomeetri deformatsioonimoodul E elastsusmoodul (Youngi moodul)

Ev1 / Ev2 plaatkoormuskatse elastsusmoodul μ tiivikkatse parandustegur

Nkt CPT koonustegur dreenimata nihketugevuse määramiseks

4

1. SISSEJUHATUS Käesolevas töös kontrolliti AS Infragate Eesti tellimusel SIA Geolite koostatud geotehnilise uuringu aruannet GL-3150 „Riigitee nr 4 km 78,8–85,3, Konuvere–Päärdu lõik“. Ekspertiisi koostamist alustati 28.08.2026 allkirjastatud aruande põhjal [1]. Ekspertiisi koostamise ajal edastati täiendavalt GL-3150 v5 ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel v19. Nende failide üheseks eristamiseks kasutatakse käesolevas ekspertiisis tähiseid „GL-3150 v5 [Bauhub 04.09.2026 17:18]“ [2] ja „koondtabel v19 [Bauhub 04.09.2026 17:18]“ [3]. Bauhubi kuupäev ja kellaaeg tähistavad eksperdile kättesaadavaks tehtud failiversiooni, sest PDF-is endas ei ole üheselt tuvastatavat revisjonikuupäeva. Ekspertiisiaruanne on koostatud 08.09.2026. Tellija tingimuste kohaselt tuli ekspertarvamus esitada 14 päeva jooksul ekspertiisiks vajalike dokumentide üleandmisest. Töövõtja kinnitas dokumentide üleandmist 31.08.2026 allkirjastatud kinnituskirjaga. Seega on käesoleva ekspertiisiaruande esitamise tähtaeg 14.09.2026 [12]. Käesoleva ekspertiisi eesmärk on hinnata, kas uuringu maht, uuringumeetodid, andmete tõlgendus ja projekteerimiseks esitatud geotehnilised parameetrid on piisavad, omavahel kooskõlalised ning kasutatavad järgneva geotehnilise projekteerimise lähtealusena. Ekspertiisi ulatuse määramisel on arvestatud ehitusprojekti ekspertiisile esitatud nõudeid ja tellija eritingimusi [11], [12]. Käesolev ekspertiis on geotehnilise projektlahenduse kontrolli esimene etapp. Selles hinnatakse geotehniliste uuringute aruannet ning selle sobivust geotehniliste arvutuste lähtealusena. Töövõtja koostab uuringutulemuste põhjal geotehnilised arvutused ja projektlahendused, mida kontrollitakse eraldi pärast nende valmimist. Arvestades projekteeri-ehita töökorraldust, ei ole käesolevate märkuste lahendamiseks vaja geotehnilise uuringu aruannet tervikuna ümber koostada. Küsimuse võib sulgeda ka projekteerimise käigus, kui valitud lahendus, kasutatud parameetrid, mõjuanalüüs ning vajaduse korral täiendavad uuringud või kontrollid on dokumenteeritud enne vastava projektiosa lõplikku kinnitamist.

2. LÄHTEANDMED JA KONTROLLIMETOODIKA Ekspertiisi käigus võrreldi aruande väärtusi algandmetega, korrati valitud koondarvutusi ning hinnati parameetrite valikut standardite EVS-EN 1997-1 ja EVS-EN 1997-2 põhimõtete järgi [7], [8]. Normväärtuse valikul peab arvestama vaadeldavat piirseisundit, geoloogilist tausta, mõõtetulemuste hajuvust, katsete arvu ja esinduslikkust ning geotehnilise konstruktsiooni mõjutsooni ulatust. Aritmeetiline keskmine ei ole seetõttu automaatselt normväärtus. CPT- ja CPTU-andmete puhul kontrolliti kihipiire, koonuse otsatakistuse ja külghõõrde statistikat ning nende alusel tuletatud tugevus- ja deformatsiooniparameetrite suurusjärku [5], [9]. Dissipatsioonikatsete puhul taastati t50 ja ch arvutused Teh’ ja Houlsby meetodi alusel [14]. Laborikatsete puhul kontrolliti protokollides esitatud pingetasemeid, koormamis- ja nihkekiirusi, parameetrite ühikuid, purunemiskriteeriume ning aruandesse üle kantud koondväärtusi [4]. Aluspõhja puhul kontrolliti proovide kihilist kuuluvust, Rc-statistikat ning TCR- ja RQD-koondamist [4], [10]. Eksperdile ei olnud ega ole jätkuvalt kättesaadav aruandes korduvalt viidatud Geolite 3199 Kurena– Nurme uuring [18]. GL-3150 aruandes on selle alusel üle kantud või põhjendatud eelkõige kihtide 2 ja

5

5 konsolidatsiooni-, deformatsiooni- ja tugevusparameetreid ning võrreldud savide tugevuskäitumist. Kuna algallikas puudub, ei olnud võimalik kontrollida uuringu asukohti, proovide arvu ja kvaliteeti, katseskeeme, arvutuskäike ega väärtuste ülekandmise sobivust. See on käesoleva ekspertiisi oluline infolünk, mida ei olnud ekspertiisi koostaja võimuses lahendada. GL-3150 v5 [Bauhub 04.09.2026 17:18] ja koondtabel v19 [Bauhub 04.09.2026 17:18] sisaldavad varasemast täiendatud selgitusi, rajatisepõhist statistikat ning muudetud koondväärtusi [2], [3]. Arvutus- ja lähtefaile nende versioonidega ei uuendatud. Koondtabel v19 sisaldab staatilisi lõppväärtusi, kuid mitte nende moodustamise valemeid. Seetõttu tugineb arvulise jälgitavuse kontroll varem esitatud ja juba kontrollitud lähtefailidele.

3. UURINGUPROGRAMMI JA EHITUSGEOLOOGILISE MUDELI PIISAVUS 3.1. Uuringute maht

Uuringuprogramm hõlmab olemasolevat teed ja selle maa-ala, kõrvalteid ning viit rajatist. Uuringute põhimahud on koondatud tabelisse 1. Uuringupunktide arv ja meetodite kombinatsioon on üldise ehitusgeoloogilise mudeli koostamiseks ulatuslik ning rajatiste piirkonnas on uuringuvõrk teeosaga võrreldes tihedam. GL-3150 enda uuringupunktide arvu ja sügavust ning proovivõtu mahtu võib pidada üldmudeli koostamiseks ja projekteerimise alustamiseks piisavaks [2], [8]. Geolite 3199 uuringut ei ole piisavuse tõendis arvestatud, sest selle sisu ei olnud eksperdile kättesaadav. Uuringute koguarv ei tõenda siiski iseenesest piisavust iga rajatise, mõjusügavuse ega projekteerimisparameetri jaoks; rajatisepõhine hinnang on esitatud tabelis 2. Tabel 1. GL-3150 välitööde põhimahud.

Uuringuliik Maht Vajadus

PA-puuraugud 8 Rajatiste pinnaseprofiil ja proovivõtt

TEE- ja LISA-puuraugud 49 + 2 Teekatendi ja muldkeha projekteerimine

FREES- ja MULD-puuraugud 39 + 18 Teekatendi ja muldkeha projekteerimine

PA-R-puuraugud 9 Aluspõhja ja lubjakivipinna kontroll

PA-C-südamikpuuraugud 4 Aluspõhja kvaliteet ja laboriproovid

CPT/CPTU 82 + 4 Kihipiirid ja tugevusprofiil

Dissipatsioonikatsed 18 ch hinnang

Välitiivikkatse punktid 18 Savide dreenimata nihketugevus

6

Tabel 2. Rajatisepõhine uuringumahu ja järelejäänud määramatuse hinnang.

Rajatis või ala Kohalik uuringualus Eksperdi hinnang ja järelejäänud määramatus

Ökodukt PA.1–PA.2, CPTU.1–CPTU.2,

välitiivikkatsed ja laboriproovid; aluspõhja kontroll PA.1C.

Piisav projekteerimise alustamiseks. Nõrga viirsavi paksus ja põhiparameetrid on kohalikult kaetud;

veetaseme ning kohalikes katsetes saadud väiksemate nihketugevuse väärtuste mõju tuleb

arvutustes kontrollida.

Vana-Matsi viadukt

PA.3–PA.4, CPTU.3–CPTU.4, välitiivikkatsed ja laboriproovid;

aluspõhja kontroll PA.103C.

Piisav projekteerimise alustamiseks. Kihi 4 üksikute OCR-tulemuste ja positiivse c′ mõju vajab

tundlikkusanalüüsi.

Velise peasild PA.5–PA.6, CPT.25–CPT.26 ja

välitiivikkatsed; massiivne lubjakivi kinnitatud PA.5C-ga.

Kihid 3–4 puuduvad ja savi on üldiselt tugevam. Kihi 2 alaosa cu ≈ 27 kPa tugineb peamiselt CPT-le

ning kokkusurutavust ei uuritud.

Velise kogujatee sild

CPT.71–CPT.72; aluspõhi (massiivne lubjakivi)

ekstrapoleeritud ligikaudu 210 m kaugusel asuva peasilla

andmetest.

Nõrk savi ulatub CPT.72 juures ligikaudu 6,5 m sügavuseni. Kohalikud süvapuuraugud, rikkumata proovid ja südamikpuurauk puuduvad; võimalik

lisauuringu vajadus sõltub vundamendi- ja pealesõidulahendusest.

Päärdu viadukt PA.7–PA.8, tihe CPT-võrk ja

välitiivikkatsed; aluspõhja kontroll PA.109C.

Kiht S ja aluspõhja üldjärjestus on tuvastatud, kuid kihi paksus, aluskiht ja lubjakivipind on ruumiliselt

muutlikud. Piirang on oluline vaiade süvistamissügavuse määramisel ja otsakandevõime

hindamisel.

Teetrass 51 TEE-/LISA-puurauku, 82 CPT-punkti ning FREES- ja

MULD-puuraugud.

Pinnalähedase tee- ja muldkehamudeli jaoks piisav. Sügavate nõrkade kihtide mõju tuleb siduda

konkreetse muldkeha kõrguse ja parendusmeetmega.

3.2. Ruumiline piisavus

Uuringud on piisavad peamise geoloogilise järjestuse ja nõrkade viirsavide leviku üldiseks kirjeldamiseks. Puuraugud, CPT/CPTU ja välitiivikkatsed täiendavad üksteist ning nende abil on võimalik eristada pinnakatet, kuivamiskoorikut, nõrku viirsavisid, moreeni ja aluspõhja. Rajatiste juures on aluspõhja kontrollitud täiendavate puuraukudega, sealhulgas südamikpuuraukudega PA.1C, PA.103C, PA.5C ja PA.109C [2]. Uuringut ei saa siiski käsitleda selliselt, et aluspõhja pind, kivimi kvaliteet või näiteks Päärdu viadukti juures leitud kihi S paksus oleksid määratud kogu rajatise mõjualal ühesuguse täpsusega. Uuringuandmed näitasid, et lubjakivi ülaosa on karstist ja murenemistsoonidest mõjutatud ning võib muutuda lühikese vahemaa tagant. Neli täissüdamikpuurauku on piisavad riski tuvastamiseks ja esialgse mudeli kontrolliks, kuid mitte iga tulevase vaia otsasügavuse määramiseks. Puurvaiade rajamisel tuleb kandva kihi saavutamine kontrollida iga vaia kaupa ning aktsepteerimiskriteerium siduda valitud vaiatehnoloogia ja projektlahendusega.

3.3. Asendiplaan ja ristlõiked

Asendiplaan kajastab uuringupunktide paiknemist terviklikult [6]. Geotehnilised ristlõiked annavad ülevaate viiest valitud põiklõikest, kuid uuringu visuaalne jälgitavus ei ole kõigis rajatiste piirkondades hea. Ristlõigetel ei ole alati näidatud kõiki läheduses paiknevaid CPT- ja

7

CPTU-punkte, kuigi neid on kasutatud kihipiiride ja parameetrite tõlgendamisel. Eriti oluline on see Päärdu viadukti juures, kus kihi S paiknemise ja kihipaksuse hindamisel on kasutatud punkte CPT.39, CPT.40, CPT.42–CPT.45 ja CPT.77–CPT.80. Päärdu ristlõikel 4–4′ on aluspõhja ja kihi S piirid osaliselt projitseeritud väheste puuraukude ning ühe täissüdamikpuuraugu PA.109C põhjal. Velise peasilla aluspõhjamudelile annab kohaliku kontrolli PA.5C, kuid kogujatee silla aluspõhja kirjeldus on ekstrapoleeritud peasilla piirkonnast. See ei muuda üldist kihimudelit kasutuskõlbmatuks, kuid määramatuse ulatus tuleb projektlahendustes selgelt arvesse võtta. Projektlahenduse arvutusristlõigetel tuleb näidata tõlgenduse aluseks olevad uuringupunktid, sealhulgas asjakohased CPT/CPTU-punktid, ning eristada mõõdetud kihipiirid interpoleeritud või projitseeritud piiridest. Seda võib teha projekti koosseisus olemasolevate uuringuandmete põhjal.

3.4. Põhjavee ja poorirõhu käsitlus

GL-3150 v5 peatükis 3.3 on aprillis–mais mõõdetud veetasemeid 0,6–3,0 m maapinnast nimetatud hooajalise maksimumi lähedasteks ja neid on aasta keskmise taseme saamiseks nihutatud 0–0,6 m sügavamale. Sama aruande peatükis 7 on aga öeldud, et aprillist juunini on pinnaseveetase enamasti madalam kui muudel aastaaegadel [2]. Need väited on omavahel vastuolus ning kasutatud aasta keskmise veetaseme moodustamine ei ole esitatud lähtefailidest proovipõhiselt taastatav.

Uuringuaegsed hetkemõõtmised ja dissipatsioonikatsetes kasutatud tasakaaluline poorirõhk u0 ei asenda projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili. Geotehniliste uuringute lähteülesandes ei ole eksperdile teadaolevalt projekteerimisel aluseks võetavat põhjavee- ja poorirõhuprofiili määratud. Projekteerimisel tuleb eristada mõõdetud veetasemed, hinnanguline hooajaline kõikumine ning eri piirseisundite jaoks kasutatav ülemine ja vajaduse korral alumine arvutustase. Valik tuleb siduda σ′v0, OCR-i, vajumi-, püsivus- ja ehitusaegsete arvutustega; pikaajalise seire puudumisel tuleb kasutada põhjendatud ettevaatlikku hinnangut.

4. ALGANDMETE KVALITEET JA JÄLGITAVUS 4.1. CPT-, CPTU- ja dissipatsioonikatsed

CPT- ja CPTU-toorfailid on loetavad ning aruande peamised koondväärtused on neist valdavalt taastatavad [5]. Kihtide 2, 5 ja 6 koonuse otsatakistuse ning dreenimata nihketugevuse suurusjärgud langesid kontrollimisel aruandega hästi kokku. Koondtabeli v19 rajatisepõhine jaotus selgitab ära mitu varasemas versioonis leitud näilist vastuolu, kuid fail ei sisalda valemeid ega asenda arvutuskäigu dokumenteerimist [3]. Kõik 18 dissipatsioonikatset on toorandmetest taastatavad. Aruandes esitatud ch väärtused korduvad praktiliselt samal kujul ning Teh’ ja Houlsby meetodi kasutamine on GL-3150 v5-s selgemalt kirjeldatud [2], [14]. Kontrolli tulemused on esitatud tabelis 3.

8

Tabel 3. Dissipatsioonikatsete sõltumatu kontroll.

Kiht Katsete arv Kontrollitud ch, m²/a Hinnang

2 1 18,4 Üks dilatantne katse; ainult suurusjärgu hinnang

3 10 keskmine 21,9; vahemik 9,6– 50,4 Aruande väärtus taastatav

4 4 keskmine 19,3; vahemik 9,7– 29,9 Aruande väärtus taastatav

5 1 15,2 Üks kontraktiivne katse

6 2 üks t50 ≈ 170 s; teine ei saavutanud 50% ch ei ole kummagi katse põhjal määratav

Dissipatsiooniarvutustes eeldati hüdrostaatilist u0 alates maapinnast, kuigi PA.1–PA.4 puuraukudes mõõdeti pinnaseveetase 0,6–1,3 m sügavusel. GL-3150 v5 põhjendab eeldust ühe täielikult hajunud katse näitega, kuid ei esita kõigi katsete proovipõhist kontrolli. Puuraukudes mõõdetud veetasemete kasutamisel väheneks kihi 3 keskmine ch ligikaudu 21,9-lt 20,0 m²/a ja kihi 4 keskmine ligikaudu 19,3-lt 17,2 m²/a. Aruande põhijäreldus sellest ei muutu, kuid u0 valik tuleb eristada peatükis 3.4 käsitletud projekteerivast veetasemest.

4.2. Laborikatsed

GL-3150 v5 hindab 36 ödomeetriproovi kvaliteeti Lunne kriteeriumi Δe/e0 alusel: 18 proovi on liigitatud klassi 1, 16 proovi klassi 2 ja kaks proovi klassi 3; ühtegi proovi häiringu tõttu välja ei jäetud [2]. Esitatud käsitlus annab proovide kvaliteedi kohta piisava lisakontrolli. Samas on laborilisades mõned vastuolud:

• tasapinnaliste nihketeimide lisas B.9 ei kattu kõigil lehtedel koondtabelis ja üksikkatsete graafikutel näidatud normaalpinged;

• kolmetelgse surveteimi PA.1-14 ühe astme nihkekiirus 0,050 mm/min erineb teistest astmetest suurusjärgu võrra ning vajab seega täpsustamist;

• PA.1-14 väärtust φ′r = 21,3° ei tuleks nimetada jääkväärtuseks, sest selget tipujärgset pehmenemist ei tekkinud;

• PA.1-16 jääktugevus φ′r = 19,7° ja c′r = 0 kPa tugineb ainult kahe pehmenemist näidanud astme lõppväärtustele ega asenda eraldi jääktugevuse katset.

Nimetatud puudused ei muuda mõõdetud tipptugevuse üldist suurusjärku, kuid piiravad jääktugevuse ja üksikute katseseeriate detailset kasutamist. Ödomeetriprotokollides on esitatud koormamis- ja mahalaadimisharu, kuid eraldi uus taaskoormamisharu ei ole nähtav. Mahalaadimisharust tuletatud Cs või Cr ei ole automaatselt eraldi mõõdetud taaskoormamisjäikus. GL-3150-s esitatud cα on sekundaarse konsolidatsiooni moodul ja kirjeldab ajast sõltuvat järelkonsolidatsiooni, mitte taaskoormamisjäikust. Kui valitud

9

arvutusmudel vajab taaskoormamisjäikust, tuleb selle hinnang ja seos tegeliku katseskeemiga eraldi dokumenteerida või põhjendada. 5. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE VALIKU ÜLDPÕHIMÕTTED

5.1. Keskmised ja normväärtused

Aruandes on mitmel juhul võetud aritmeetiline keskmine otse normväärtuseks. Selline lähenemine ei ole alati põhjendatav [7]. Näiteks CPT-mõõteread on antud 2 cm sammuga ja on ruumiliselt tugevalt korreleeritud, kuid järjestikused mõõteread ei ole sõltumatud katsed. Normväärtuse valikul tuleb arvestada sõltumatute profiilide arvu, ehitise mõjutsooni, nõrkade vahekihtide paiknemist ning seda, kas piirseisundi määrab kohalik nõrk tsoon või suure mahu keskmine omadus. Projektis kasutatavate parameetrite dokumentatsioonis tuleb iga projekteerimiseks olulise normväärtuse juures eristada vähemalt mõõdetud keskmine, valitud normväärtus, väärtuse päritolu ja kasutuspiirang. GL-3150 v5 ja koondtabel v19 parandavad väärtuste rajatisepõhist jaotust, kuid mitme normväärtuse valikupõhjendus jääb üldiseks ning tabeli väärtustest arvutusahelat taastada ei õnnestu [2], [3]. Seda tuleb arvestada geotehniliste arvutuste tundlikkusanalüüsis.

5.2. Konsolidatsiooni- ja filtratsiooniparameetrid

Aruandes GL-3150 v5 võrreldakse kihtide kaupa CPTU dissipatsioonist saadud horisontaalset konsolidatsioonimoodulit ch ja ödomeeterkatsest saadud vertikaalset konsolidatsioonimoodulit cv. Ekspertiisi kontrollväärtused on koondatud tabelisse 4. ch/cv suhet ei tohi samastada filtratsioonimoodulite suhtega kh/kv, sest konsolidatsioonimoodul sõltub lisaks veejuhtivusele ka jäikusest ja pingetasemest.

Tabel 4. ch ja cv võrdlus.

Kiht ch, m²/a cv @ 100 kPa, m²/a Hinnang

2 18,4 1,58* Suhet ei esitata: üks ch-katse oli dilatantne; cv pärineb Geolite 3199-st.

3 21,9 1,76 ch/cv ≈ 12. Katsed esindavad erinevat suunda, jäikust ja pingetaset; suhe ei anna otsest kh/kv väärtust.

4 19,3 2,76 ch/cv ≈ 7. Tõlgendada samade reservatsioonidega nagu kihis 3.

5 15,2 (1 katse) 28,5*

ch/cv ≈ 0,53. Võimalik ebakõla, kuid ühe kohaliku dissipatsiooni ja välisest uuringust üle kantud cv põhjal ei saa

otsustada, kumb väärtus on ebatäpne.

*Geolite 3199-st üle kantud väärtus, mida ei olnud võimalik algallikast kontrollida. Horisontaalset filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud. Kui valitud lahendus kasutab vertikaaldreene, radiaalset voolu või muud anisotroopset konsolidatsioonimudelit, tuleb kh või kh/kv eeldus projekteerimisel eraldi põhjendada.

10

5.3. Dreenimata nihketugevus

GL-3150 v5-s kasutatakse välitiivikkatsete parandustegurina kogu lõigul μ = 0,8 ja võrreldakse korrigeeritud tulemusi CPT-põhise cu-ga, mille leidmisel on kasutatud Nkt = 20 [2]. Kahe meetodi tulemuste lähedus toetab valitud suurusjärku, kuid ei ole täielikult sõltumatu kalibreerimine, sest nii μ kui ka Nkt on tõlgendustegurid. Teema vajaks seega täiendavat selgitust/põhjendust ning võimalikku tundlikkusanalüüsi. EVS-EN 1997-2 lisa I näited seovad välitiiviku paranduse pinnase omaduste ja konsolidatsiooninäitajatega, andes nendest sõltuva parandusteguri. Standard ei määra kõigile viirsavidele ühte kohustuslikku μ väärtust ega nõua ka kindlat viisi parandusteguri leidmiseks [8].

Ekspertiisis ei tehta proovipõhist FVT ümberarvutust. Parandusteguri mõju näitlikustamiseks on tabelis 5 sama parandamata mõõtebaasi tulemusi proportsionaalselt skaleeritud. Tabel ei asenda kohapõhist parandusteguri valikut ega anna uusi normväärtusi.

Tabel 5. FVT parandusteguri näitlik tundlikkus.

Näitaja μ = 0,8; cu, kPa μ = 0,7; cu, kPa

Kiht 3, keskmine 17,8 15,6

Kiht 3, GL-3150 normväärtus 17,0 14,9

Kiht 4, keskmine 18,9 16,5

Kiht 4, GL-3150 normväärtus 18,0 15,7

PA.2 kihi 3 keskmine 15,0 13,1

PA.3 kihi 3 keskmine 15,5 13,6

Parandusteguri vähendamine 0,8-lt 0,7-le vähendab sama mõõtebaasi cu-d 12,5%. Mõju suund on ebasoodne, kui tegelik parandustegur on kasutatud väärtusest väiksem. Nkt = 20 võib jääda suurusjärgu kontrolliks, kuid kui CPT-põhist cu-d kasutatakse iseseisva normväärtuse või Velise savikihi alaosa määrava tugevusena, tuleb Nkt valikut või tundlikkusvahemikku eraldi näidata.

6. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE KONTROLL Sõltumatu kontrolli peamised arvulised tulemused on esitatud tabelis 6. Tabelis toodud kontrollväärtused ei ole uued projekteerimisväärtused, vaid aruande koondarvude taastatavuse ja sisemise kooskõla kontroll. Tabel 6. Valitud parameetrite sõltumatu kontroll

Kiht või näitaja GL-3150 v5 / tabel v19 Kontrollis Hinnang

Kiht 2: qc / fs 0,59 MPa / 28,3 kPa ≈ 0,59 MPa / 29,2 kPa Hästi taastatav

Kiht 2: cu CPT järgi ≈ 28 kPa ≈ 28,7 kPa, Nkt = 20 Hästi taastatav

Kiht 5: qc 0,72 MPa (piirkond 1); 0,91 MPa (kogu lõik)

≈ 0,736 MPa rajatisepõhiste valimite kaalutud

keskmisena; ≈ 0,908 MPa kogu lõigus

Erinevus on valimi ulatusega selgitatav

11

Kiht või näitaja GL-3150 v5 / tabel v19 Kontrollis Hinnang

Kiht S: qc 11,2 MPa ≈ 9,9–11,3 MPa 11,2 MPa on põhjendatav

Kiht S: fs 123,8 kPa Päärdu tabelis;

112,5 kPa kogu lõigus ≈ 100–112 kPa kogu valimil Erinevus on

asukohapõhise valimiga selgitatav

Kiht 6: qc / fs 4,7 MPa / 110 kPa ≈ 4,46 MPa / 114 kPa Hästi taastatav

Kiht 6: cu ≈ 225 kPa ≈ 218–226 kPa Hästi taastatav

Kiht 7c: Rc tekstis 54; tabelis 56 MPa 56,4 MPa, n = 19 Tabeli väärtus on õige

6.1. Kihid 1 ja 2

Kihi 1 CPT-põhiseid koondväärtusi saab hinnata korrektseteks. Kuna kiht on õhuke ja koostiselt muutlik, tuleks selle projekteerimisparameetrid valida asukohapõhiselt ning vältida kõigi sõmerpinnase alamtüüpide koondamist üheks arvuks, või tuleks lähtuda konservatiivsetest eeldustest.

Kihi 2 CPT- ja välitiivikuandmed toetavad cu ≈ 24–28 kPa suurusjärku. Kohalikud plastsusnäitajad näitavad, et korrelatsiooniga saadud Cc ≈ 0,5 on esmakoormamise vahemiku esialgse kokkusurutavuse hinnanguna tõene. Tegemist ei ole siiski kihi 2 ödomeeterkatse tulemusega ning see ei tõenda välisest uuringust üle kantud eeltihenemisparameetreid. σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 pärinevad Geolite 3199-st ning eeldavad σ′v0 ≈ 41 kPa; Päärdu viadukti kihi 2 juures on GL-3150-s esitatud σ′v0 ≈ 22 kPa [2]. Seetõttu ei tohi σ′p, POPi ja OCRi kasutada kogu kihis üksteisest sõltumatute konstantidena. Projekteerimisel tuleb valida põhjendatud σ′p või POP ning arvutada OCR iga arvutusprofiili kohaliku σ′v0 ja projekteeriva veetaseme järgi.

Kihi 2 c′ = 5 kPa ei ole kohalike katsetega tõendatud. Dreenitud pikaajalise püsivuse kontrollis tuleks kasutada ka c′ = 0 kPa varianti või esitada positiivse nidususe projektikohane põhjendus.

6.2. Kihid 3 ja 4

Nõrkade viirsavide mahukaal, veesisaldus ja kokkusurutavus on laborikatsetega ning tugevuse üldprofiil CPT- ja välitiivikkatsetega piisavalt kaetud. GL-3150 v5-s esitatud μ = 0,8 korral on kihtide 3 ja 4 cu normväärtused 17 ja 18 kPa mõõdetud andmete keskmise suurusjärguga kooskõlas. Samas on PA.2 ja PA.3 kihi 3 keskmised vastavalt ligikaudu 15,0 ja 15,5 kPa ning üksiktulemustes esineb madalamaid väärtusi. Parandusteguri tundlikkus on esitatud peatükis 5.3. φ′ = 17° ja 21° on teostatud dreenitud katsete alusel põhjendatavad, kuid positiivse c′ mõju tuleb käsitleda eraldi. GL-3150 v5 selgitab varasemast oluliselt põhjalikumalt 13 madala OCR > 2 proovi väljajätmist σ′p, POP-i ja OCR-i statistikast [2]. Geoloogiline põhjendus on arusaadav: σ′p püsib sügavusega suhteliselt ühtlane ning väikese σ′v0 korral kasvab OCR aritmeetiliselt suureks. Väljajätmise loogikat ei ole siiski võimalik proovipõhiselt täielikult taastada, sest uue versiooniga ei esitatud uuendatud arvutusfaili, kus oleksid koos iga proovi veetaseme eeldus, σ′v0, σ′p, OCR ja väljajätmise otsus. Seda käsitletakse siiski vaid jälgitavuse, mitte põhimõttelise geoloogilise ebakõlana.

12

Kontroll näitas, et OCR > 2 proovide arv sõltub veetaseme eeldusest. Allesjäänud proovide keskmine σ′p püsib erinevate realistlike veetasemete korral ligikaudu 68–76 kPa juures, mistõttu kihi 3 σ′p,k = 70 kPa ei ole põhjendamatu. Projekteerimisel tuleb siiski eelistada σ′p või POP-i kasutamist ning tuletada OCR tegelikust efektiivpingest ja projekteerivast veetasemest. Kihtide 3 ja 4 c′ = 5 kPa on valitud mõõdetud regressioonide alumiseks väärtuseks. Standardi EVS-EN 1997-1 järgi tuleb parameetri muutlikkust ja purunemismehhanismi mõjutsooni arvestada normväärtuse valikul [7]. Pikkade liugepindade, nõlvade ja kaevete kontrollis tuleb teha tundlikkusanalüüs ka c′ = 0 kPa võimalusega või esitada positiivse väärtuse projektikohane tõendus.

6.3. Kiht 5

GL-3150 v5 eristab piirkonna 1, rajatisepõhise ja kogu lõigu statistika [2]. Kihi 5 qc ≈ 0,72 MPa vastab piirkonna 1 rajatiste kaalutud keskmisele, samas kui koondtabeli v19 kõiki rajatisi ja teed hõlmav keskmine on ligikaudu 0,91 MPa [3]. Kihi cu = 25 kPa ja E ≈ 5,8 MPa üldine suurusjärk on CPT-andmetega kooskõlas. Kihi cv = 28,5 m²/a, cα = 0,002 ning osa deformatsiooni- ja efektiivtugevusparameetreid pärinevad uuringust Geolite 3199, mis ei olnud eksperdile kättesaadav. Üksik dissipatsioonikatse annab ch ≈ 15,2 m²/a ja suhte ch/cv ≈ 0,53. See on teiste andmetega võrreldes võimalik ebakõla, kuid ei tõenda samas iseseisvalt, et just cv oleks üle hinnatud, sest katsed erinevad suuna, pingetaseme, jäikuse ja mahu poolest. Kui konsolidatsiooniaeg või etapiline ehitus sõltub kihi 5 väärtustest, tuleb kasutada põhjendatud tundlikkusvahemikku.

6.4. Kiht S

Päärdu CPT-andmestik kinnitab kihi S keskmist koonuse otsatakistust qc = 11,2 MPa. Üksikute profiilide keskmine qc varieerub ligikaudu vahemikus 7–16 MPa ning kogu andmestiku 10%, 50% ja 90% kvantiilid on vastavalt ligikaudu 1,4–1,9 MPa, 9–9,5 MPa ja 21 MPa. Kiht sisaldab seega nii tihedaid tsoone kui ka lokaalseid väikese takistusega vahekihte. Koondtabeli v19 fs = 123,8 kPa on Päärdu rajatisepõhine keskmine, kogu koondvalimi keskmine on 112,5 kPa [3]. GL-3150 v5 tekstis on kihi deformatsioonimooduliks antud E ≈ 21 MPa, kuid koondtabelis v19 E0 = 28 MPa. Koondtabeli märkuses nimetatakse sama väärtust CPT-põhiseks Ev1-ks [2], [3]. Väärtus 28 MPa vastab seosele E = 2,5qc, kui qc = 11,2 MPa, kuid E, E0, Eoed ja Ev1 ei ole omavahel automaatselt asendatavad. Aruandes või projekti arvutusparameetrite tabelis tuleb määratleda mooduli liik, korrelatsioon, drenaažitingimus, pingetase ja kasutatav arvutusmudel. φ′ = 30° on CPT-profiili ja pinnasekirjelduse järgi tõene, kuid pigem konservatiivne. c′ = 6 kPa ei ole aga piisavalt tõendatud. Küllastunud mitteplastse liivmölliga seonduvate arvutuste põhivariandis tuleks kasutada c′ = 0 kPa, kuni positiivne efektiivnidusus on katse- või meetodipõhiselt tõendatud. Aruande väide, et kiht S on Päärdu viadukti juures 2,2–3,2 m paksune, kirjeldab PA.7 ja PA.8 profiile, kuid ei ole üldistatav kogu rajatise ümbrusele. GE-3238 punktides PA.10 ja PA.11 oli möllise liiva paksus ligikaudu 1,4 ja 0,75 m [16]. Paljud CPT-d lõppesid enne kogu kihi läbimist. Kihti S tuleb käsitleda ruumiliselt muutuva ja kohati kiilduva kihina. Seda ei tuleks

13

kasutada puurvaia otsakihina enne, kui iga vaia juures on tõendatud piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ning puuraugu põhja ja betoneerimise kvaliteet.

6.5. Kiht 6

Kihi 6 CPT-keskmised ning cu ≈ 225 kPa on algandmetest hästi taastatavad. Need kirjeldavad kihi keskmist tugevust, kuid järjestikused CPT-mõõteread ei ole sõltumatud katsed. Iseloomuliku väärtuse valik tuleb siduda rajatise mõjutsooni ja sõltumatute CPT-profiilidega.

E = 30 MPa, φ′ = 28° ja c′ = 20 kPa on vähemalt osaliselt üle kantud varasemast uuringust ning CPT ei kinnita neid eraldiseisvalt. Eriti c′ = 20 kPa võib püsivusarvutusi oluliselt mõjutada. Projektarvutustes tuleb näidata väärtuse päritolu ning pikaajalises püsivuskontrollis kasutada vajaduse korral c′ = 0 kPa tundlikkusvarianti.

6.6. Aluspõhjakihid 7a–7c

Kihi 7a ühetelgse survetugevuse ja CPT-põhise tugevuse suurusjärk toetab cu,k = 500 kPa kasutamist (esialgse) normväärtusena. Efektiivtugevuse parameetrid φ′ = 25° ja c′ = 20 kPa ei ole kohalike dreenitud tugevuskatsetega tõendatud ning nende kasutamine horisontaalkandevõime arvutuses vajab eraldi põhjendust.

Kihi 7b kohta on ainult üks Rc = 16,2 MPa tulemus. Selle alusel ei saa usaldusväärselt määrata kihi ruumilist muutlikkust ega iseloomulikku tugevust. Kui vaiade kandevõime või süvistussügavus tugineb merglikihile, tuleb omadusi täiendavalt kontrollida.

Lubjakivi laboriandmed esindavad 20 kivimiproovi, millest üks, PA.109C proov 28, kuulub merglikihile 7b. Ülejäänud 19 lubjakiviproovi Rc keskmine on 56,4 MPa. GL-3150 v5 tekstis esitatud ligikaudne 54 MPa saadakse mergliproovi kaasamisel, koondtabeli v19 56 MPa vastab lubjakiviproovidele ning on õige [2], [3].

Laboriprotokolli järgi määrati nii tihedus kui ka Rc veeküllastunud proovidele [4]. GL-3150 v5 ja koondtabeli v19 märkus, et Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures ning veeküllastunud tugevus oleks väiksem, on ebakorrektne [2], [3]. Projektarvutustes tuleb lähtuda protokollis kirjeldatud veeküllastunud katsetingimusest ja see lähteandmete juures üheselt fikseerida. Rc,k = 40 MPa võib olla proovikehade keskmisest konservatiivsem, kuid selle valikut tuleb põhjendada koos proovide hajuvuse, RQD, murenemise ja karstiriskiga.

Lubjakivi RQD on sõltuvalt puurimiskäikude piiritlemisest ligikaudu 46–48% ning GL-3150 v5 väärtus 48% on taastatav. Kivimi kvaliteet on halb kuni rahuldav, TCR on valdavalt ligikaudu 90% [2], [10]. RQD ei määra iseseisvalt vaia otsakandevõimet, kuid näitab, et tervete kivimiplokkide kõrval esineb lõhelisi ja nõrgemaid tsoone. Seetõttu ei tohi laboriproovi tugevust ilma projektikohase meetodi ja ehitusaegse kontrollita samastada iga vaia otsa all oleva kivimimassi tugevusega.

Näiteks Zhangi RQD-põhine empiiriline meetod võimaldab teha qbk = 40 MPa väärtusele üksnes tundlikkuskontrolli [15]. RQD ≈ 48% korral rakendub meetodi kivimimassiivi vähendusteguri alumine piir aE = 0,15. Sisendiga Rc = 40–56,4 MPa saadakse piirvastupanu qmax suurusjärguks ligikaudu 18,5–21,6 MPa. See ei ole valmis norm- ega projekteerimisväärtus, kuid näitab, et qbk = Rc,k = 40 MPa võrdsus vajab täiendavat põhjendust. Sama meetod rõhutab ka vaia betooni survetugevuse arvestamist juhul, kui see on tervikkivimi

14

tugevusest väiksem. Lõplik kontroll sõltub valitud vaiatüübist, läbimõõdust, süvistusest, betooniklassist ja rajamistehnoloogiast.

7. RAJATISTE PIIRKONDADE HINNANG

7.1. Ökodukt ja Vana-Matsi viadukt

Ökodukti ja Vana-Matsi viadukti piirkonnas on nõrga viirsavi paksus ja omadused kaetud PA- puuraukude, CPTU, välitiivikkatsete ja laboriproovidega. Need piirkonnad annavad põhilise aluse kihtide 3 ja 4 konsolidatsiooni- ning tugevusparameetritele. Uuringute maht on geotehniliste arvutuste alustamiseks piisav, kuid vajumi- ja püsivusarvutustes tuleb OCR tuletada asukohapõhiselt (kui OCR võetakse arvutustes kasutusele), määrata projekteerimise aluseks olev veetase ning kontrollida μ ja positiivse c′ mõju.

7.2. Velise jõe sillad

GL-3150 v5 käsitleb Velise peasilda ja ligikaudu 210 m ida pool paiknevat kogujatee silda eraldi geotehniliste mudelitena [2], [3]. Sellega on varasema aruandeversiooni oluline puudus kõrvaldatud. Peasilla juures puuduvad kihid 3–4 ning PA.5–PA.6 ja CPT.25–CPT.26 näitavad üldiselt tugevamat savi; PA.5C kinnitab massiivse lubjakivi olemasolu ligikaudu kõrgusel +11,5 m. Samas tugineb savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa peamiselt CPT tõlgendusele Nkt = 20 ning kokkusurutavust selles piirkonnas ei uuritud. Kogujatee silla juures näitavad CPT.71–CPT.72 uuesti nõrka savi cu ≈ 21–24 kPa; CPT.72 juures ulatub savi ligikaudu 6,5 m sügavuseni. Kohalik aluspõhi on ekstrapoleeritud peasilla andmetest ning kogujatee silla juures puuduvad süvapuurauk, rikkumata proovid ja südamikpuurauk. Seetõttu ei tohi peasilla tugevamat profiili kogujatee sillale üldistada. Täiendava uuringu vajadus tuleb otsustada valitud vundamendi, pealesõitude koormuse ja arvutuste tundlikkuse põhjal.

Velise kahe silla eraldi mudeli esitamine on seega piisavalt lahendatud; avatuks jääb kogujatee silla lokaalsete lähteandmete piisavus konkreetse projektlahenduse jaoks.

7.3. Päärdu viadukt

Päärdu viadukti juures on kihi S olemasolu ning qc = 11,2 MPa suurusjärk CPT-andmetega kinnitatud. Samal ajal on kihi paksus ja tugevus ruumiliselt muutlikud ning suur osa CPT- profiile ei läbinud kihti täielikult. Küllastunud mitteplastne liivmöll võib puurimisel ja puuraugu põhja puhastamisel häiruda. Kihi S qbk = 4 MPa võib käsitleda ainult projekteerimise esialgse lähtehinnanguna; kihti ei tuleks põhivariandis kasutada vaia otsakihina enne vaia- ja asukohapõhist tõendamist. Läbiva vaia korral võib kihti käsitleda kontrollitud külgtakistuse osana.

Päärdu viadukti aluspõhjas esineb aluspõhjasavi, lokaalne mergel ja massiivne lubjakivi. Lubjakivipinna muutlikkus ja üksikute nõrkade tsoonide võimalus eeldavad puurvaiade süvistamisel pidevat puurimisparameetrite jälgimist ning vajaduse korral kontrollpuurimist või täiendavat südamikpuurimist.

15

8. PUURVAIADE ÜHIKVASTUPANUD GL-3150 v5 ja koondtabeli v19 järgi on qsk ja qbk puurvaiade ühik-külgpinnatakistuse ja ühik- otsatakistuse normväärtused. Pinnasekihtide väärtused on tuletatud CPT otsatakistusest LCPC meetodil ning kontrollitud CPT külghõõrde, α·cu seose ja varasemate uuringutega [2], [3], [13], [16], [17]. Aluspõhjakivimite puhul on lähtutud laboratoorsetest tugevusparameetritest. Aruanne nimetab väärtusi EVS-EN 1997-1 punkti 2.4.5.2 kohasteks ettevaatlikeks hinnanguteks [7].

Aruande 04.09.26 täiendatud selgitus annab väärtuste üldise päritolu, kuid ei esita arvutuskäiku, kasutatud LCPC pinnase- ja vaiakategooriaid, meetoditegureid, piirväärtusi, lähte-CPT-de valimit ega eeldatud puurvaia läbimõõtu ja rajamistehnoloogiat. Koondtabel v19 ei sisalda valemeid. Samuti puudub kivimi qbk tuletuskäik Rc-st. Seetõttu ei ole qsk ja qbk väärtusi võimalik sõltumatult kinnitada.

Eelkõige ei saa Rc,k = 40 MPa ja qbk = 40 MPa arvulist võrdsust käsitleda automaatse põhjendusena. Vaia otsatakistus sõltub lisaks katsekeha survetugevusele kivimimassi lõhelisusest, murenemistsoonist, RQD-st, süvistuspikkusest, vaia läbimõõdust, puuraugu põhja puhastamisest, betoneerimistehnoloogiast ja valitud projekteerimismeetodist. Peatükis 6.6 toodud RQD-põhine tundlikkuskontroll annab oluliselt väiksema suurusjärgu. Samuti tuleb tegeliku vaia konstruktiivses kontrollis arvestada vaia materjali kandevõimet. Näiteks geotehniline otsatakistus ja betooni arvutuslik survetugevus ei ole sama piirseisundi suurused ning neid ei tohi ilma projektikohase arvutuseta üksüheselt võrdsustada. Geotehniline otsatakistus määrab pinnase või kivimi poolt vastu võetava koormuse geotehnilise kandevõime seisukohalt, samas kui betooni arvutuslik survetugevus määrab betoonkonstruktsiooni enda materjali kandevõime. Kuigi mõlemad suurused võivad olla esitatud samades pingeühikutes, kuuluvad need erinevatesse piirseisundi kontrollidesse ning nende otsene arvuline võrdlemine ei ole üldjuhul korrektne. Konstruktsiooni sobivust tuleb kontrollida eraldi geotehnilise ja konstruktiivse arvutusega.

Eksperdile ei ole vaiatüüpi, läbimõõtu, paigaldusviisi, betooniklassi ega lõplikku vundamendikontseptsiooni esitatud. See tähendab, et praegu on teada pinnas (kalju), aga mitte veel lõplikult konstruktsioon, mis sellega koos tööle hakkab. Seetõttu võib GL-3150 qsk ja qbk väärtusi kasutada pigem projekteerimise esialgsete lähtehinnangutena ning parameetrid tuleb kontrollida vastu tegelikku vundeerimislahendust. Projekteeri-ehita lähenemises määrab lõplikud väärtused projekteerija koostöös töövõtjaga valitud tehnoloogia ja arvutusmeetodi põhjal. Koos vundamendilahendusega tuleb dokumenteerida vähemalt:

1. kas valitud korrelatsioon sobib tegelikule puurvaia tüübile ja rajamistehnoloogiale; 2. milliste CPT-punktide ja sügavusvahemike põhjal iga kihi väärtus arvutati; 3. kuidas määrati normväärtus ruumiliselt korreleeritud mõõteridadest; 4. kuidas arvestati nõrku vahekihte, murenenud aluspõhja, karsti ja kivimimassi lõhelisust; 5. milliseid osavaru- ja korrelatsioonitegureid rakendatakse projekteerimisväärtuste

saamiseks; 6. milline ehitusaegne kontroll kinnitab kandva kihi saavutamist iga vaia juures.

16

9. PUUDUSED JA NÕUTAVAD TEGEVUSED 9.1. Projekteerimisel lahendatavad küsimused

Geotehnilist projekteerimist võib GL-3150 v5 alusel jätkata. Järgnevad küsimused tuleb käsitleda valitud lahenduse ja arvutusmudeli ulatuses enne vastava projektiosa lõplikku kinnitamist. Küsimuse võib lahendada projekti seletuskirjas, arvutustes või lähteparameetrite tabelis esitatud põhjenduse, tundlikkusanalüüsi, vajaduspõhise lisauuringu või projektis määratud kontrollimeetmega. Kõigi lähtefailide ja uuringuaruande ümbertegemine ei ole nõutav. Kui küsimus valitud lahendusele ei kohaldu, tuleb seda lühidalt põhjendada.

1. Geolite 3199-st üle kantud ja projektis kasutatavate parameetrite juures tuleb märkida, et eksperdil puudus võimalus algallikat kontrollida. Nende kasutamist tuleb põhjendada kohalike andmete, asjakohase kogemuse või tundlikkusanalüüsiga;

2. vajumiarvutustes kasutatavad σ′p, POP ja OCR peavad olema omavahel ning kohaliku efektiivpingega kooskõlas. OCR-i kasutamisel tuleb see leida arvutusristlõike kohaliku σ′v0 ja projekteerimisel aluseks võetava veetaseme järgi;

3. välitiivikkatsete μ = 0,8 kasutamisel tuleb põhjendada parandusteguri sobivust või kontrollida püsivust μ = 0,7 tundlikkusvariandiga, kui see on pinnase omaduste ja konsolidatsiooniseisundi järgi asjakohane. Väärtus 0,7 on kontrollvariant, mitte Eurokood 7 osa 2 üldine kohustuslik tegur. Arvestada tuleb kohalikes katsetes saadud väiksemaid nihketugevuse väärtusi; kui CPT-põhine cu on projekteerimisel määrav, tuleb põhjendada ka Nkt valikut või selle tundlikkusvahemikku;

4. projekt peab määrama, millist põhjavee- ja poorirõhuseisundit arvutustes eeldatakse, sest sellest sõltuvad pinnase efektiivpinged, vajum, nihketugevus ja püsivus. Ühtse hüdrogeoloogilise mudeli põhjal tuleb valida igale piirseisundile ja ehitusetapile asjakohane veetase ning poorirõhuprofiil; kõigis arvutustes ei pea kasutama sama veetaset;

5. kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ kasutamisel tuleb esitada katse- või kogemuspõhine põhjendus või kontrollida c′ = 0 kPa varianti;

6. kihi S deformatsioonimooduli 21 ja 28 MPa erinevus tuleb projektis lahendada, määrates kasutatava väärtuse, mooduli liigi, korrelatsiooni ja rakendusala. Ka teiste kihtide puhul tuleb eristada E, Eoed, E50 ja Ev1/Ev2 tähendust. Kui arvutusmudel vajab taaskoormamisjäikust, tuleb selle hinnang eraldi põhjendada; cα seda ei asenda;

7. kui puurvaia ots kavandatakse kihti S, tuleb tõendada kihi piisav paksus ja omadused vaia mõjualas, aluskihi sobivus, läbisurumiskindlus ning rajamistehnoloogia sobivus. Kihti läbiva ja sügavamale toetuva vaia korral kihi S otsakandevõimet ei arvestata;

8. puurvaiade qsk ja qbk arvutuskäik ning lähte-eeldused tuleb esitada koos vaiarvutustega; 9. lubjakivi lähteandmetes tuleb fikseerida, et Rc määrati veeküllastunud proovidel ning

19 lubjakiviproovi keskmine on 56,4 MPa; ligikaudu 54 MPa keskmine sisaldab ka mergliproovi. qbk = 40 MPa kasutamine tuleb põhjendada valitud meetodi, kivimimassi omaduste ja vaia geomeetria järgi ning vaia konstruktiivne kandevõime kontrollida eraldi;

10. uuringumahu piisavus tuleb siduda konkreetse lahendusega, eelkõige Velise kogujatee silla, Päärdu kihi S ja puurvaiade kandekihtide juures. Arvutusristlõigetel tuleb näidata

17

neid põhjendavad uuringupunktid ja kihipiiride määramatus. Detailuuringud on vajalikud juhul, kui olemasolevate andmete ja põhjendatud ettevaatlike eeldustega ei saa valitud lahendust piisavalt kontrollida;

11. kui konsolidatsiooniaeg või etapiline ehitus sõltub ch ja cv väärtustest, tuleb arvestada katsete suuna, pingetaseme ja allika erinevust ning kontrollida eelkõige kihi 5 parameetrite mõju. Dissipatsioonikatsete u0 eeldust võib täpsustada või arvestada selle mõju tundlikkusanalüüsis. kh või kh/kv eeldus tuleb põhjendada siis, kui valitud mudel seda vajab; ch ei asenda kh-d;

12. projektis kasutatavate määravate normväärtuste valik peab olema jälgitav sõltumatute uuringupunktide, tulemuste hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi kaudu. OCR-statistika puuduliku jälgitavuse ning laboriprotokollide pinge-, kiirus- või jääktugevuse vastuolude korral tuleb küsida selgitus siis, kui vastav tulemus on arvutuses määrav, või kasutada muud põhjendatud lähtehinnangut.

9.2. Järgmise ekspertiisietapi tingimused

Geotehniliste arvutuste esitamisel tuleb kontrollimiseks lisada valitud lahendust puudutavad arvutusprofiilid koos kihtide ja põhjaveetasemetega, kasutatud norm- ja projekteerimisväärtused, arvutusmudelite eeldused, koormusetapid, vajumi- ja püsivusarvutused, pinnase tugevdamise lahendused ning rajatiste vundamendi- ja vaiarvutused. Peatüki 9.1 ja lisa 1 küsimuste kohta tuleb näidata, kus ja kuidas need on lahendatud, või põhjendada nende mittekohaldumist. Valitud projektlahenduse järgi tuleb käsitleda või põhjendatult välistada järgmised tundlikkus- ja kontrollvariandid:

1. positiivse efektiivnidususe asemel c′ = 0 kPa; 2. välitiivikkatsete parandustegur μ = 0,7 võrrelduna μ = 0,8-ga, kui väiksema teguri

kasutamine on pinnase omaduste ja konsolidatsiooniseisundi järgi asjakohane; 3. põhjaveetaseme ja asjakohase poorirõhuprofiili mõju; 4. σ′p/POP-i valik ja vajadusel sellest kohaliku σ′v0 järgi tuletatud OCR; 5. Geolite 3199-st üle kantud E, cv, cα ja tugevusparameetrite põhjendatud vahemikud; 6. kihi 5 ch ja cv põhjendatud vahemike mõju konsolidatsiooniajale või etapilise

koormamise ajakavale; 7. kivimile toetuvate vaiade korral tuleb kontrollida, kuidas kivimimassi lõhelisus,

murenemine ja võimalikud nõrgad tsoonid mõjutavad otsatakistust ning vaia kandevõimet. Kui lähtutakse qbk = 40 MPa väärtusest, tuleb selle sobivust põhjendada valitud vaiatehnoloogia ja geomeetria jaoks; vajaduse korral teha võrdlus teise sobiva meetodi või väiksema otsatakistuse variandiga. Geotehnilist kandevõimet ja vaia konstruktiivset kandevõimet tuleb kontrollida eraldi, kasutades vastava kontrolli projekteerimisväärtusi;

8. kui vaia ots kavandatakse kihti S, tuleb kontrollida selle lahenduse kandevõimet ja vajumit koos kihi paksuse, nõrkade vahekihtide, aluskihi ning puurimisel võimaliku häiringu mõjuga. Võrdlusvariandina tuleb hinnata kihti S läbivat ja sügavamale kandvale kihile toetuvat vaia. Kui projektis valitakse kihti S läbiv vai, piisab selle fikseerimisest ning kihti S ei arvestata otsakandva kihina;

9. Velise kogujatee silla nõrga savi ja ekstrapoleeritud aluspõhjamudeli mõju valitud vundamendi- ja pealesõidulahendusele.

18

Kui mõne küsimuse lahendamisel tuginetakse ehitusaegsele geotehnilisele monitooringule, tuleb projektis enne vastava ehitusetapi alustamist määrata jälgitavad suurused, mõõtmiskohad ja -sagedus, lubatud piirväärtused, tulemuste hindamise vastutajad ning piirväärtuste saavutamisel rakendatavad meetmed. Kontroll peab võimaldama vajaduse korral õigeaegset sekkumist ning järgmise koormus- või ehitusetapi alustamine tuleb siduda mõõtetulemuste vastavusega projektis määratud tingimustele [7].

10. KOKKUVÕTE SIA Geolite aruanne GL-3150 v5 [Bauhub 04.09.2026 17:18] ja koondtabel v19 [Bauhub 04.09.2026 17:18] annavad piisava aluse Konuvere–Päärdu lõigu üldise ehitusgeoloogilise mudeli koostamiseks ja projektivariantide hindamiseks. Uuringute kombinatsioon võimaldab tuvastada nõrgad viirsavid, aluspõhja muutlikkuse ning rajatisepõhised põhiriskid. Värskeim aruande versioon parandab võrreldes varasemate versioonidega oluliselt proovide kvaliteedi, OCR-i väljajätmiste, ch/cv võrdluse ja Velise kahe silla eraldi mudeli käsitlust. Uuringute maht on geotehnilise projekteerimise jätkamiseks piisav.

Uuringuaruanne ei ole siiski kõigi lõplikku ohutushinnangut mõjutavate parameetrite osas täielikult jälgitav ega sisemiselt vastuoludeta. Eksperdi jaoks olulisim väline piirang on Geolite 3199 algallika puudumine. Projektlahenduses tuleb asjakohases ulatuses hinnata tiivikkatsete parandusteguri, põhjavee- ja poorirõhuprofiili ning kihi 2 eeltihenemisparameetrite mõju. Lisaks tuleb põhjendada projektis kasutatav kihi S deformatsioonimoodul, kontrollida selle otsakihina kasutamise sobivust juhul, kui vaia ots kavandatakse kihti S, ning esitada puurvaiade ühikvastupanude, sealhulgas lubjakivi qbk = 40 MPa kasutamisel, kontrollitav tuletus.

Eksperdi hinnangul võib GL-3150 v5 alusel projekteerimist jätkata tingimusel, et käesolevas ekspertiisis tõstatatud küsimused on valitud projektlahenduses käsitletud ning lahendatud või põhjendatud. Geotehnilise uuringu aruande põhjalik ümbertegemine ei ole selleks vajalik. A- prioriteedi küsimused tuleb lahendada enne vastava projektiosa lõplikku kinnitamist projektikohase põhjenduse, tundlikkusanalüüsi, vajaduspõhise lisauuringu või projektis määratud kontrollimeetmega. Ehitusaegsele kontrollile või monitooringule tuginedes tuleb selle tingimused ja rakendatavad meetmed määrata projektis peatüki 9.2 kohaselt; kontrolli tulemused peavad olema teada enne neist sõltuvat ehitustegevust. Kui valitud lahendus mõnda parameetrit ei kasuta, tuleb selle mittekohaldumine dokumenteerida.

Aruande koondtabeli väärtusi ei tohi kasutada mehaaniliselt ega käsitleda kõiki neid kohalike katsetega tõendatud normväärtustena. Puurvaiade qsk ja qbk, Geolite 3199-st üle kantud parameetrid ning kihi S kasutamine vaia otsakihina on kuni projektikohase põhjendamise ja kontrollini esialgsed. Lõpliku projektlahenduse piisavust ja ehitatavust hinnatakse järgmises ekspertiisietapis koos arvutuste, valitud tehnoloogiate ja kontrollimeetmetega.

Sven Sillamäe

Volitatud ehitusinsener (geotehnika), tase 8

Kutsetunnistus nr 222416

/allkirjastatud digitaalselt/

19

VIIDATUD ALLIKAD [1] SIA Geolite. Geotehnilise uuringu aruanne GL-3150 „Riigitee nr 4 km 78,8–85,3, Konuvere–Päärdu lõik“. Allkirjastatud versioon, 28.08.2026.

[2] SIA Geolite. GL-3150 v5 „Riigitee nr 4 km 78,8–85,3, Konuvere–Päärdu lõik“. Bauhubis eksperdile kättesaadavaks tehtud versioon 04.09.2026 kell 17:18.

[3] SIA Geolite. „12.2. Phys-mech_properties_Pardu2 v19_EST.xlsx“. Füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel v19. Bauhubis eksperdile kättesaadavaks tehtud versioon 04.09.2026 kell 17:18.

[4] GL-3150 tekstilised lisad 6–13: tiivikkatsed, ödomeeterkatsed, nihke- ja kolmetelgsed surveteimid, uuringupunktide koondtabel, aluspõhja laborikatsed ning TCR/RQD koondtabel.

[5] GL-3150 eksperdile Bauhubis saadaolnud CPT-, CPTU- ja DPT-toorfailid ning puuraukude tabelandmed.

[6] GL-3150 geotehnilise uuringu asendiplaan, versioon 3, ja geotehnilised ristlõiked, versioon 4.

[7] EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

[8] EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine.

[9] EVS-EN ISO 22476-1. Geotehnilised uuringud ja katsetamine. Välikatsed. Osa 1: Elektriline koonuse- ja piesokoonusepenetratsioonikatse.

[10] EVS-EN ISO 14689. Geotehnilised uuringud ja katsetamine. Kivimi identifitseerimine, kirjeldamine ja liigitamine.

[11] Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“.

[12] Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla tee km 78,8–85,3 Konuvere–Päärdu lõigu omanikujärelevalve tellija eritingimused, lisa 2.

[13] Bustamante, M. ja Gianeselli, L. (1982). Pile bearing capacity prediction by means of static penetrometer CPT. Proceedings of the 2nd European Symposium on Penetration Testing, Amsterdam, 2, 493–500.

[14] Teh, C. I. ja Houlsby, G. T. (1991). An analytical study of the cone penetration test in clay. Géotechnique, 41(1), 17–34.

[15] Zhang, L. (2010). Prediction of end-bearing capacity of rock-socketed shafts considering rock quality designation (RQD). Canadian Geotechnical Journal, 47(10), 1071–1084.

[16] Geotehniline uuring GE-3238.

[17] Geotehniline uuring GE-3424.

[18] SIA Geolite. Kurena–Nurme teelõigu geotehniline uuring 3199. Eksperdile esitamata algallikas, mille väärtustele GL-3150 viitab.

20

LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER

• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.

• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.

• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.

Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.

ID / prioriteet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile

A1 / A

Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on

üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.

Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni

kestust alahinnata.

Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist kohalike

andmete, kogemuse või tundlikkusanalüüsiga.

2; 6.1; 6.3; 9.1

A2 / A

Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 ei

ole kohaliku σ′v0-ga kooskõlaline komplekt.

Tõenäoliselt ebasoodne: liiga

suur σ′p/OCR võib vajumit alahinnata.

Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i kasutamisel tuletada see

kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.

3.4; 6.1; 9.1

A3 / A

Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses

nimetatakse viimast Ev1-ks.

Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle-

või alahinnatud.

Määrata projektis kasutatav väärtus, mooduli liik,

korrelatsioon, pingetase ning sobivus arvutusmudeliga.

6.4; 9.1

A4 / A Kihi S c′ = 6 kPa ei ole

kohalike katsetega piisavalt tõendatud.

Ebasoodne: püsivus võib olla

ülehinnatud.

Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.

6.4; 9.1

A5 / A

Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel, vaiatüübi

eeldused ning normväärtuse

moodustamine ei ole sõltumatult kontrollitavad.

Ebasoodne: ühikvastupanud

võivad olla ülehinnatud.

Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed,

piirväärtused, vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.

8; 9.1

A6 / A

Lubjakivi Rc katsetingimus ja 54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei ole iseseisev

põhjendus.

Ebasoodne: kivimimassi

otsatakistus võib olla ülehinnatud.

Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19

lubjakiviproovist. Põhjendada qbk kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset kandevõimet

eraldi.

6.6; 8; 9.1

A7 / A Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ tõendus on

ebaühtlane.

Ebasoodne: pikaajaline püsivus

võib olla ülehinnatud.

Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või

esitada projektikohane tõendus. 6; 9.1; 9.2

21

ID / prioriteet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile

A8 / A

Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite lokaalset piisavust, eelkõige Velise

kogujatee silla ja puurvaiade kandekihtide

kohal.

Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti üldistatakse.

Siduda piisavus valitud lahenduse ja mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused

või vundamendivalik seda nõuavad.

3.1–3.2; 7; 9.1

A9 / A FVT parandustegur μ = 0,8

ei ole proovipõhiselt põhjendatud.

Ebasoodne, kui tegelik μ on

väiksem: cu ja püsivus on

ülehinnatud.

Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja

etapilist koormamist.

5.3; 6.2; 9.1; 9.2

A10 / A

Projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili ei ole

määratud; GL-3150 hooajalised väited on

vastuolulised.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui

kasutatud veetase on liiga madal; mõju

sõltub arvutusliigist.

Määrata piirseisundite ja ehitusetappide veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda need efektiivpingete, OCR-i, vajumi

ja püsivusega.

3.4; 9.1; 9.2

A11 / A

Kihi S paksus ei ole kõigis vaiaasukohtades teada ning küllastunud liivmöll võib

puurimisel häiruda.

Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus

võivad olla ülehinnatud.

Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ja

tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i otsakandevõimet

ei arvestata.

6.4; 7.3; 8; 9.1

B1 / B

OCR > 2 proovide väljajätmine on GL-3150

v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid proovipõhine arvutusahel ei ole

lähtefailidest täielikult taastatav.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui

väljajätmine tõstab esinduslikku σ′p/OCR-i.

Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada proovipõhist arvutust

või arvestada jälgitavuse piirangut parameetrivalikus ja

tundlikkusanalüüsis.

6.2; 9.1

B2 / B Dissipatsioonis kasutatud

u0 erineb puuraukudes mõõdetud veetasemest.

Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.

Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või

kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.

3.4; 4.1; 9.1

B3 / B

Nihke- ja kolmetelgsete surveteimide lisades on

pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.

Sõltub; võimalik tugevuse

ülehindamine.

Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori

selgitus; muul juhul kasutada muud põhjendatud

lähtehinnangut.

4.2; 9.1

B4 / B

Aritmeetiline keskmine on mitmel juhul võetud normväärtuseks ilma

täieliku valikupõhjenduseta.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui

keskmine varjab nõrka osa.

Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide, hajuvuse,

mõjutsooni ja piirseisundi alusel.

5.1; 9.1

B5 / B

Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi taaskoormamisharu;

cα ei ole taaskoormamisjäikus.

Sõltub mudelist; vajum võib muutuda

mõlemas suunas.

Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust,

põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase

hinnangu alusel.

4.2; 9.1

22

ID / prioriteet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile

B6 / B Horisontaalset

filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud; ch ei

asenda seda.

Sõltub; radiaalse drenaaži ja

konsolidatsiooniaja hinnang võib

muutuda.

Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel

seda vajab. 5.2; 9.1

B7 / B

Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2 m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei ole võrreldava alusega.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei

ole tõendatud.

Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või

ehitusgraafik sõltub kihist 5. 5.2; 6.3; 9.2

B8 / B E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja

taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt samaväärsed.

Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või

alahinnata.

Esitada iga mooduli nimetus, katse/korrelatsioon,

drenaažitingimus, pingetase ja arvutusmudeli kasutus.

Lühendid; 4.2; 6; 9.1

B9 / B

Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks piisavalt

põhjendatud, kuid Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa

tugineb sellele otseselt.

Määramatus võib olla mõlemas

suunas.

Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt põhjendus või

tundlikkusvahemik; muul juhul märkida CPT suurusjärgu

kontrolliks.

5.3; 7.2; 9.1

C1 / C

Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki tõlgenduses kasutatud

CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.

Neutraalne; vähendab mudeli

valesti üldistamist.

Näidata projekti arvutusristlõigetel asjakohased

uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud ning

projitseeritud kihipiirid.

3.3; 9.1

C2 / C

Lubjakivipind, RQD, murenemine ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa

jooksul.

Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb tuvastamata.

Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll:

puurimisparameetrid, põhja puhastus ning vajaduse korral kontrollpuurimine ja vajalik

süvistus kandvasse kihti.

3.2; 6.6; 8

23

LISA 2. TELLIJA PROJEKTI LÄBIVAATUSE KONTROLL-LEHT Tellija kontroll-leht on täidetud käesoleva geotehniliste uuringute aruande ekspertiisi etapi ulatuses. Projektlahendust ja geotehnilisi arvutusi puudutavate nõuete kohta antakse lõplik hinnang järgmises ekspertiisietapis.

Nõue Kontrolliküsimus Eksperdi arvamus Otsus

§ 6 lg 3 p 4 Ehitise ja põhiliste

tehniliste lahenduste lühiiseloomustus

Uuringuala, rajatised ja geotehniline

mudel on kirjeldatud peatükkides 1–3

ja 7.

Täidetud uuringuaruande

ulatuses

§ 6 lg 3 p 5 Ehitusprojekti vastavus ehitusuuringule

Projektarvutused ja -lahendused ei ole

veel esitatud. Uuring on käesolevas

ekspertiisis nimetatud tingimustel

sobiv nende koostamise alustamiseks.

Hinnatakse järgmises etapis

§ 6 lg 3 p 6 Vastavus ehitusprojektile esitatud nõuetele

Uuringuaruande meetodid ja andmestik

on üldmudeliks piisavad;

projektikohased tingimused on

loetletud peatükis 9 ja lisas 1.

Tingimuslikult

vastav

§ 6 lg 3 p 7 Tehniliste lahenduste põhjendatus ja püsivus

Geotehnilisi arvutusi ega projektlahendusi ei ole käesolevas

etapis esitatud.

Ei kohaldu selles etapis

§ 6 lg 3 p 8 Mittevastavused,

vastuolud ja lahendusettepanekud

Esitatud peatükkides 4–9 ning lisas 1. Täidetud

§ 6 lg 3 p 9

Kokkuvõtlik hinnang projekti nõuetele

vastavusele ja ehitatavusele

GL-3150 v5 on projekteerimise

alustamiseks kasutatav; lõplik hinnang

sõltub A-punktide lahendamisest

vastavas projektiosas.

Osaliselt täidetud;

jätkub järgmises

etapis

§ 6 lg 3 p 10 Ettepanekud projekti

muutmiseks või täiendamiseks

Projektis lahendatavad küsimused ja järgmise ekspertiisietapi tingimused on

toodud peatükis 9 ning lisas 1.

Täidetud uuringuaruande

ulatuses

RIIGITEE 4 (E67) TALLINN–PÄRNU–IKLA TEE KM 78,8–85,3 KONUVERE–PÄÄRDU LÕIK

GEOTEHNILISTE UURINGUTE ARUANDE EKSPERTIIS

Geotehnilise ekspertiisi etapp I

v.1 (08.09.26)

Tellija: AS Infragate Eesti

Tellija esindaja: Priit Hainoja

Ekspert: Sven Sillamäe

Pädevus: volitatud ehitusinsener (geotehnika), tase 8

Kutsetunnistus: nr 222416

Tallinn 2026

2

SISUKORD

LÜHENDID JA TÄHISED ....................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4 2. LÄHTEANDMED JA KONTROLLIMETOODIKA ..................................................... 4

3. UURINGUPROGRAMMI JA EHITUSGEOLOOGILISE MUDELI PIISAVUS ......... 5 3.1. Uuringute maht ............................................................................................................. 5

3.2. Ruumiline piisavus ....................................................................................................... 6 3.3. Asendiplaan ja ristlõiked .............................................................................................. 6

3.4. Põhjavee ja poorirõhu käsitlus ...................................................................................... 7 4. ALGANDMETE KVALITEET JA JÄLGITAVUS ........................................................ 7

4.1. CPT-, CPTU- ja dissipatsioonikatsed ............................................................................ 7 4.2. Laborikatsed ................................................................................................................. 8

5. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE VALIKU ÜLDPÕHIMÕTTED ....................... 9 5.1. Keskmised ja normväärtused ........................................................................................ 9

5.2. Konsolidatsiooni- ja filtratsiooniparameetrid ............................................................... 9 5.3. Dreenimata nihketugevus ........................................................................................... 10

6. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE KONTROLL .................................................. 10 6.1. Kihid 1 ja 2 ................................................................................................................. 11

6.2. Kihid 3 ja 4 ................................................................................................................. 11 6.3. Kiht 5 .......................................................................................................................... 12

6.4. Kiht S .......................................................................................................................... 12 6.5. Kiht 6 .......................................................................................................................... 13

6.6. Aluspõhjakihid 7a–7c ................................................................................................. 13 7. RAJATISTE PIIRKONDADE HINNANG ................................................................... 14

7.1. Ökodukt ja Vana-Matsi viadukt ................................................................................. 14 7.2. Velise jõe sillad .......................................................................................................... 14

7.3. Päärdu viadukt ............................................................................................................ 14 8. PUURVAIADE ÜHIKVASTUPANUD ....................................................................... 15

9. PUUDUSED JA NÕUTAVAD TEGEVUSED ............................................................. 16 9.1. Projekteerimisel lahendatavad küsimused .................................................................. 16

9.2. Järgmise ekspertiisietapi tingimused .......................................................................... 17 10. KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 18

VIIDATUD ALLIKAD ........................................................................................................... 19 LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER ............................................................. 20

LISA 2. TELLIJA PROJEKTI LÄBIVAATUSE KONTROLL-LEHT .................................. 23

3

LÜHENDID JA TÄHISED

Lühend või tähis Tähendus CPT surupenetratsioonikatse CPTU surupenetratsioonikatse pooriveerõhu mõõtmisega FVT tiivikkatse DS tasapinnaline nihketeim TX kolmeteljeline surveteim Cc kompressiooniindeks cv vertikaalne konsolidatsioonimoodul ch horisontaalne konsolidatsioonimoodul cu dreenimata nihketugevus

qc / qt mõõdetud / pooriveerõhu suhtes korrigeeritud koonuse takistus fs CPT külghõõre σ′p eeltihenemissurve σ′v0 algne efektiivne vertikaalpinge

OCR ületihenemistegur POP ületihenemispinge Rc kivimi üheteljeline survetugevus

TCR puursüdamiku väljatulek RQD kivimi kvaliteedinäitaja

qsk vaia külgtakistus qbk vaia otsatakistus cα sekundaarse konsolidatsiooni moodul

kh / kv horisontaalne / vertikaalne filtratsioonimoodul Eoed ödomeetri deformatsioonimoodul E elastsusmoodul (Youngi moodul)

Ev1 / Ev2 plaatkoormuskatse elastsusmoodul μ tiivikkatse parandustegur

Nkt CPT koonustegur dreenimata nihketugevuse määramiseks

4

1. SISSEJUHATUS Käesolevas töös kontrolliti AS Infragate Eesti tellimusel SIA Geolite koostatud geotehnilise uuringu aruannet GL-3150 „Riigitee nr 4 km 78,8–85,3, Konuvere–Päärdu lõik“. Ekspertiisi koostamist alustati 28.08.2026 allkirjastatud aruande põhjal [1]. Ekspertiisi koostamise ajal edastati täiendavalt GL-3150 v5 ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel v19. Nende failide üheseks eristamiseks kasutatakse käesolevas ekspertiisis tähiseid „GL-3150 v5 [Bauhub 04.09.2026 17:18]“ [2] ja „koondtabel v19 [Bauhub 04.09.2026 17:18]“ [3]. Bauhubi kuupäev ja kellaaeg tähistavad eksperdile kättesaadavaks tehtud failiversiooni, sest PDF-is endas ei ole üheselt tuvastatavat revisjonikuupäeva. Ekspertiisiaruanne on koostatud 08.09.2026. Tellija tingimuste kohaselt tuli ekspertarvamus esitada 14 päeva jooksul ekspertiisiks vajalike dokumentide üleandmisest. Töövõtja kinnitas dokumentide üleandmist 31.08.2026 allkirjastatud kinnituskirjaga. Seega on käesoleva ekspertiisiaruande esitamise tähtaeg 14.09.2026 [12]. Käesoleva ekspertiisi eesmärk on hinnata, kas uuringu maht, uuringumeetodid, andmete tõlgendus ja projekteerimiseks esitatud geotehnilised parameetrid on piisavad, omavahel kooskõlalised ning kasutatavad järgneva geotehnilise projekteerimise lähtealusena. Ekspertiisi ulatuse määramisel on arvestatud ehitusprojekti ekspertiisile esitatud nõudeid ja tellija eritingimusi [11], [12]. Käesolev ekspertiis on geotehnilise projektlahenduse kontrolli esimene etapp. Selles hinnatakse geotehniliste uuringute aruannet ning selle sobivust geotehniliste arvutuste lähtealusena. Töövõtja koostab uuringutulemuste põhjal geotehnilised arvutused ja projektlahendused, mida kontrollitakse eraldi pärast nende valmimist. Arvestades projekteeri-ehita töökorraldust, ei ole käesolevate märkuste lahendamiseks vaja geotehnilise uuringu aruannet tervikuna ümber koostada. Küsimuse võib sulgeda ka projekteerimise käigus, kui valitud lahendus, kasutatud parameetrid, mõjuanalüüs ning vajaduse korral täiendavad uuringud või kontrollid on dokumenteeritud enne vastava projektiosa lõplikku kinnitamist.

2. LÄHTEANDMED JA KONTROLLIMETOODIKA Ekspertiisi käigus võrreldi aruande väärtusi algandmetega, korrati valitud koondarvutusi ning hinnati parameetrite valikut standardite EVS-EN 1997-1 ja EVS-EN 1997-2 põhimõtete järgi [7], [8]. Normväärtuse valikul peab arvestama vaadeldavat piirseisundit, geoloogilist tausta, mõõtetulemuste hajuvust, katsete arvu ja esinduslikkust ning geotehnilise konstruktsiooni mõjutsooni ulatust. Aritmeetiline keskmine ei ole seetõttu automaatselt normväärtus. CPT- ja CPTU-andmete puhul kontrolliti kihipiire, koonuse otsatakistuse ja külghõõrde statistikat ning nende alusel tuletatud tugevus- ja deformatsiooniparameetrite suurusjärku [5], [9]. Dissipatsioonikatsete puhul taastati t50 ja ch arvutused Teh’ ja Houlsby meetodi alusel [14]. Laborikatsete puhul kontrolliti protokollides esitatud pingetasemeid, koormamis- ja nihkekiirusi, parameetrite ühikuid, purunemiskriteeriume ning aruandesse üle kantud koondväärtusi [4]. Aluspõhja puhul kontrolliti proovide kihilist kuuluvust, Rc-statistikat ning TCR- ja RQD-koondamist [4], [10]. Eksperdile ei olnud ega ole jätkuvalt kättesaadav aruandes korduvalt viidatud Geolite 3199 Kurena– Nurme uuring [18]. GL-3150 aruandes on selle alusel üle kantud või põhjendatud eelkõige kihtide 2 ja

5

5 konsolidatsiooni-, deformatsiooni- ja tugevusparameetreid ning võrreldud savide tugevuskäitumist. Kuna algallikas puudub, ei olnud võimalik kontrollida uuringu asukohti, proovide arvu ja kvaliteeti, katseskeeme, arvutuskäike ega väärtuste ülekandmise sobivust. See on käesoleva ekspertiisi oluline infolünk, mida ei olnud ekspertiisi koostaja võimuses lahendada. GL-3150 v5 [Bauhub 04.09.2026 17:18] ja koondtabel v19 [Bauhub 04.09.2026 17:18] sisaldavad varasemast täiendatud selgitusi, rajatisepõhist statistikat ning muudetud koondväärtusi [2], [3]. Arvutus- ja lähtefaile nende versioonidega ei uuendatud. Koondtabel v19 sisaldab staatilisi lõppväärtusi, kuid mitte nende moodustamise valemeid. Seetõttu tugineb arvulise jälgitavuse kontroll varem esitatud ja juba kontrollitud lähtefailidele.

3. UURINGUPROGRAMMI JA EHITUSGEOLOOGILISE MUDELI PIISAVUS 3.1. Uuringute maht

Uuringuprogramm hõlmab olemasolevat teed ja selle maa-ala, kõrvalteid ning viit rajatist. Uuringute põhimahud on koondatud tabelisse 1. Uuringupunktide arv ja meetodite kombinatsioon on üldise ehitusgeoloogilise mudeli koostamiseks ulatuslik ning rajatiste piirkonnas on uuringuvõrk teeosaga võrreldes tihedam. GL-3150 enda uuringupunktide arvu ja sügavust ning proovivõtu mahtu võib pidada üldmudeli koostamiseks ja projekteerimise alustamiseks piisavaks [2], [8]. Geolite 3199 uuringut ei ole piisavuse tõendis arvestatud, sest selle sisu ei olnud eksperdile kättesaadav. Uuringute koguarv ei tõenda siiski iseenesest piisavust iga rajatise, mõjusügavuse ega projekteerimisparameetri jaoks; rajatisepõhine hinnang on esitatud tabelis 2. Tabel 1. GL-3150 välitööde põhimahud.

Uuringuliik Maht Vajadus

PA-puuraugud 8 Rajatiste pinnaseprofiil ja proovivõtt

TEE- ja LISA-puuraugud 49 + 2 Teekatendi ja muldkeha projekteerimine

FREES- ja MULD-puuraugud 39 + 18 Teekatendi ja muldkeha projekteerimine

PA-R-puuraugud 9 Aluspõhja ja lubjakivipinna kontroll

PA-C-südamikpuuraugud 4 Aluspõhja kvaliteet ja laboriproovid

CPT/CPTU 82 + 4 Kihipiirid ja tugevusprofiil

Dissipatsioonikatsed 18 ch hinnang

Välitiivikkatse punktid 18 Savide dreenimata nihketugevus

6

Tabel 2. Rajatisepõhine uuringumahu ja järelejäänud määramatuse hinnang.

Rajatis või ala Kohalik uuringualus Eksperdi hinnang ja järelejäänud määramatus

Ökodukt PA.1–PA.2, CPTU.1–CPTU.2,

välitiivikkatsed ja laboriproovid; aluspõhja kontroll PA.1C.

Piisav projekteerimise alustamiseks. Nõrga viirsavi paksus ja põhiparameetrid on kohalikult kaetud;

veetaseme ning kohalikes katsetes saadud väiksemate nihketugevuse väärtuste mõju tuleb

arvutustes kontrollida.

Vana-Matsi viadukt

PA.3–PA.4, CPTU.3–CPTU.4, välitiivikkatsed ja laboriproovid;

aluspõhja kontroll PA.103C.

Piisav projekteerimise alustamiseks. Kihi 4 üksikute OCR-tulemuste ja positiivse c′ mõju vajab

tundlikkusanalüüsi.

Velise peasild PA.5–PA.6, CPT.25–CPT.26 ja

välitiivikkatsed; massiivne lubjakivi kinnitatud PA.5C-ga.

Kihid 3–4 puuduvad ja savi on üldiselt tugevam. Kihi 2 alaosa cu ≈ 27 kPa tugineb peamiselt CPT-le

ning kokkusurutavust ei uuritud.

Velise kogujatee sild

CPT.71–CPT.72; aluspõhi (massiivne lubjakivi)

ekstrapoleeritud ligikaudu 210 m kaugusel asuva peasilla

andmetest.

Nõrk savi ulatub CPT.72 juures ligikaudu 6,5 m sügavuseni. Kohalikud süvapuuraugud, rikkumata proovid ja südamikpuurauk puuduvad; võimalik

lisauuringu vajadus sõltub vundamendi- ja pealesõidulahendusest.

Päärdu viadukt PA.7–PA.8, tihe CPT-võrk ja

välitiivikkatsed; aluspõhja kontroll PA.109C.

Kiht S ja aluspõhja üldjärjestus on tuvastatud, kuid kihi paksus, aluskiht ja lubjakivipind on ruumiliselt

muutlikud. Piirang on oluline vaiade süvistamissügavuse määramisel ja otsakandevõime

hindamisel.

Teetrass 51 TEE-/LISA-puurauku, 82 CPT-punkti ning FREES- ja

MULD-puuraugud.

Pinnalähedase tee- ja muldkehamudeli jaoks piisav. Sügavate nõrkade kihtide mõju tuleb siduda

konkreetse muldkeha kõrguse ja parendusmeetmega.

3.2. Ruumiline piisavus

Uuringud on piisavad peamise geoloogilise järjestuse ja nõrkade viirsavide leviku üldiseks kirjeldamiseks. Puuraugud, CPT/CPTU ja välitiivikkatsed täiendavad üksteist ning nende abil on võimalik eristada pinnakatet, kuivamiskoorikut, nõrku viirsavisid, moreeni ja aluspõhja. Rajatiste juures on aluspõhja kontrollitud täiendavate puuraukudega, sealhulgas südamikpuuraukudega PA.1C, PA.103C, PA.5C ja PA.109C [2]. Uuringut ei saa siiski käsitleda selliselt, et aluspõhja pind, kivimi kvaliteet või näiteks Päärdu viadukti juures leitud kihi S paksus oleksid määratud kogu rajatise mõjualal ühesuguse täpsusega. Uuringuandmed näitasid, et lubjakivi ülaosa on karstist ja murenemistsoonidest mõjutatud ning võib muutuda lühikese vahemaa tagant. Neli täissüdamikpuurauku on piisavad riski tuvastamiseks ja esialgse mudeli kontrolliks, kuid mitte iga tulevase vaia otsasügavuse määramiseks. Puurvaiade rajamisel tuleb kandva kihi saavutamine kontrollida iga vaia kaupa ning aktsepteerimiskriteerium siduda valitud vaiatehnoloogia ja projektlahendusega.

3.3. Asendiplaan ja ristlõiked

Asendiplaan kajastab uuringupunktide paiknemist terviklikult [6]. Geotehnilised ristlõiked annavad ülevaate viiest valitud põiklõikest, kuid uuringu visuaalne jälgitavus ei ole kõigis rajatiste piirkondades hea. Ristlõigetel ei ole alati näidatud kõiki läheduses paiknevaid CPT- ja

7

CPTU-punkte, kuigi neid on kasutatud kihipiiride ja parameetrite tõlgendamisel. Eriti oluline on see Päärdu viadukti juures, kus kihi S paiknemise ja kihipaksuse hindamisel on kasutatud punkte CPT.39, CPT.40, CPT.42–CPT.45 ja CPT.77–CPT.80. Päärdu ristlõikel 4–4′ on aluspõhja ja kihi S piirid osaliselt projitseeritud väheste puuraukude ning ühe täissüdamikpuuraugu PA.109C põhjal. Velise peasilla aluspõhjamudelile annab kohaliku kontrolli PA.5C, kuid kogujatee silla aluspõhja kirjeldus on ekstrapoleeritud peasilla piirkonnast. See ei muuda üldist kihimudelit kasutuskõlbmatuks, kuid määramatuse ulatus tuleb projektlahendustes selgelt arvesse võtta. Projektlahenduse arvutusristlõigetel tuleb näidata tõlgenduse aluseks olevad uuringupunktid, sealhulgas asjakohased CPT/CPTU-punktid, ning eristada mõõdetud kihipiirid interpoleeritud või projitseeritud piiridest. Seda võib teha projekti koosseisus olemasolevate uuringuandmete põhjal.

3.4. Põhjavee ja poorirõhu käsitlus

GL-3150 v5 peatükis 3.3 on aprillis–mais mõõdetud veetasemeid 0,6–3,0 m maapinnast nimetatud hooajalise maksimumi lähedasteks ja neid on aasta keskmise taseme saamiseks nihutatud 0–0,6 m sügavamale. Sama aruande peatükis 7 on aga öeldud, et aprillist juunini on pinnaseveetase enamasti madalam kui muudel aastaaegadel [2]. Need väited on omavahel vastuolus ning kasutatud aasta keskmise veetaseme moodustamine ei ole esitatud lähtefailidest proovipõhiselt taastatav.

Uuringuaegsed hetkemõõtmised ja dissipatsioonikatsetes kasutatud tasakaaluline poorirõhk u0 ei asenda projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili. Geotehniliste uuringute lähteülesandes ei ole eksperdile teadaolevalt projekteerimisel aluseks võetavat põhjavee- ja poorirõhuprofiili määratud. Projekteerimisel tuleb eristada mõõdetud veetasemed, hinnanguline hooajaline kõikumine ning eri piirseisundite jaoks kasutatav ülemine ja vajaduse korral alumine arvutustase. Valik tuleb siduda σ′v0, OCR-i, vajumi-, püsivus- ja ehitusaegsete arvutustega; pikaajalise seire puudumisel tuleb kasutada põhjendatud ettevaatlikku hinnangut.

4. ALGANDMETE KVALITEET JA JÄLGITAVUS 4.1. CPT-, CPTU- ja dissipatsioonikatsed

CPT- ja CPTU-toorfailid on loetavad ning aruande peamised koondväärtused on neist valdavalt taastatavad [5]. Kihtide 2, 5 ja 6 koonuse otsatakistuse ning dreenimata nihketugevuse suurusjärgud langesid kontrollimisel aruandega hästi kokku. Koondtabeli v19 rajatisepõhine jaotus selgitab ära mitu varasemas versioonis leitud näilist vastuolu, kuid fail ei sisalda valemeid ega asenda arvutuskäigu dokumenteerimist [3]. Kõik 18 dissipatsioonikatset on toorandmetest taastatavad. Aruandes esitatud ch väärtused korduvad praktiliselt samal kujul ning Teh’ ja Houlsby meetodi kasutamine on GL-3150 v5-s selgemalt kirjeldatud [2], [14]. Kontrolli tulemused on esitatud tabelis 3.

8

Tabel 3. Dissipatsioonikatsete sõltumatu kontroll.

Kiht Katsete arv Kontrollitud ch, m²/a Hinnang

2 1 18,4 Üks dilatantne katse; ainult suurusjärgu hinnang

3 10 keskmine 21,9; vahemik 9,6– 50,4 Aruande väärtus taastatav

4 4 keskmine 19,3; vahemik 9,7– 29,9 Aruande väärtus taastatav

5 1 15,2 Üks kontraktiivne katse

6 2 üks t50 ≈ 170 s; teine ei saavutanud 50% ch ei ole kummagi katse põhjal määratav

Dissipatsiooniarvutustes eeldati hüdrostaatilist u0 alates maapinnast, kuigi PA.1–PA.4 puuraukudes mõõdeti pinnaseveetase 0,6–1,3 m sügavusel. GL-3150 v5 põhjendab eeldust ühe täielikult hajunud katse näitega, kuid ei esita kõigi katsete proovipõhist kontrolli. Puuraukudes mõõdetud veetasemete kasutamisel väheneks kihi 3 keskmine ch ligikaudu 21,9-lt 20,0 m²/a ja kihi 4 keskmine ligikaudu 19,3-lt 17,2 m²/a. Aruande põhijäreldus sellest ei muutu, kuid u0 valik tuleb eristada peatükis 3.4 käsitletud projekteerivast veetasemest.

4.2. Laborikatsed

GL-3150 v5 hindab 36 ödomeetriproovi kvaliteeti Lunne kriteeriumi Δe/e0 alusel: 18 proovi on liigitatud klassi 1, 16 proovi klassi 2 ja kaks proovi klassi 3; ühtegi proovi häiringu tõttu välja ei jäetud [2]. Esitatud käsitlus annab proovide kvaliteedi kohta piisava lisakontrolli. Samas on laborilisades mõned vastuolud:

• tasapinnaliste nihketeimide lisas B.9 ei kattu kõigil lehtedel koondtabelis ja üksikkatsete graafikutel näidatud normaalpinged;

• kolmetelgse surveteimi PA.1-14 ühe astme nihkekiirus 0,050 mm/min erineb teistest astmetest suurusjärgu võrra ning vajab seega täpsustamist;

• PA.1-14 väärtust φ′r = 21,3° ei tuleks nimetada jääkväärtuseks, sest selget tipujärgset pehmenemist ei tekkinud;

• PA.1-16 jääktugevus φ′r = 19,7° ja c′r = 0 kPa tugineb ainult kahe pehmenemist näidanud astme lõppväärtustele ega asenda eraldi jääktugevuse katset.

Nimetatud puudused ei muuda mõõdetud tipptugevuse üldist suurusjärku, kuid piiravad jääktugevuse ja üksikute katseseeriate detailset kasutamist. Ödomeetriprotokollides on esitatud koormamis- ja mahalaadimisharu, kuid eraldi uus taaskoormamisharu ei ole nähtav. Mahalaadimisharust tuletatud Cs või Cr ei ole automaatselt eraldi mõõdetud taaskoormamisjäikus. GL-3150-s esitatud cα on sekundaarse konsolidatsiooni moodul ja kirjeldab ajast sõltuvat järelkonsolidatsiooni, mitte taaskoormamisjäikust. Kui valitud

9

arvutusmudel vajab taaskoormamisjäikust, tuleb selle hinnang ja seos tegeliku katseskeemiga eraldi dokumenteerida või põhjendada. 5. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE VALIKU ÜLDPÕHIMÕTTED

5.1. Keskmised ja normväärtused

Aruandes on mitmel juhul võetud aritmeetiline keskmine otse normväärtuseks. Selline lähenemine ei ole alati põhjendatav [7]. Näiteks CPT-mõõteread on antud 2 cm sammuga ja on ruumiliselt tugevalt korreleeritud, kuid järjestikused mõõteread ei ole sõltumatud katsed. Normväärtuse valikul tuleb arvestada sõltumatute profiilide arvu, ehitise mõjutsooni, nõrkade vahekihtide paiknemist ning seda, kas piirseisundi määrab kohalik nõrk tsoon või suure mahu keskmine omadus. Projektis kasutatavate parameetrite dokumentatsioonis tuleb iga projekteerimiseks olulise normväärtuse juures eristada vähemalt mõõdetud keskmine, valitud normväärtus, väärtuse päritolu ja kasutuspiirang. GL-3150 v5 ja koondtabel v19 parandavad väärtuste rajatisepõhist jaotust, kuid mitme normväärtuse valikupõhjendus jääb üldiseks ning tabeli väärtustest arvutusahelat taastada ei õnnestu [2], [3]. Seda tuleb arvestada geotehniliste arvutuste tundlikkusanalüüsis.

5.2. Konsolidatsiooni- ja filtratsiooniparameetrid

Aruandes GL-3150 v5 võrreldakse kihtide kaupa CPTU dissipatsioonist saadud horisontaalset konsolidatsioonimoodulit ch ja ödomeeterkatsest saadud vertikaalset konsolidatsioonimoodulit cv. Ekspertiisi kontrollväärtused on koondatud tabelisse 4. ch/cv suhet ei tohi samastada filtratsioonimoodulite suhtega kh/kv, sest konsolidatsioonimoodul sõltub lisaks veejuhtivusele ka jäikusest ja pingetasemest.

Tabel 4. ch ja cv võrdlus.

Kiht ch, m²/a cv @ 100 kPa, m²/a Hinnang

2 18,4 1,58* Suhet ei esitata: üks ch-katse oli dilatantne; cv pärineb Geolite 3199-st.

3 21,9 1,76 ch/cv ≈ 12. Katsed esindavad erinevat suunda, jäikust ja pingetaset; suhe ei anna otsest kh/kv väärtust.

4 19,3 2,76 ch/cv ≈ 7. Tõlgendada samade reservatsioonidega nagu kihis 3.

5 15,2 (1 katse) 28,5*

ch/cv ≈ 0,53. Võimalik ebakõla, kuid ühe kohaliku dissipatsiooni ja välisest uuringust üle kantud cv põhjal ei saa

otsustada, kumb väärtus on ebatäpne.

*Geolite 3199-st üle kantud väärtus, mida ei olnud võimalik algallikast kontrollida. Horisontaalset filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud. Kui valitud lahendus kasutab vertikaaldreene, radiaalset voolu või muud anisotroopset konsolidatsioonimudelit, tuleb kh või kh/kv eeldus projekteerimisel eraldi põhjendada.

10

5.3. Dreenimata nihketugevus

GL-3150 v5-s kasutatakse välitiivikkatsete parandustegurina kogu lõigul μ = 0,8 ja võrreldakse korrigeeritud tulemusi CPT-põhise cu-ga, mille leidmisel on kasutatud Nkt = 20 [2]. Kahe meetodi tulemuste lähedus toetab valitud suurusjärku, kuid ei ole täielikult sõltumatu kalibreerimine, sest nii μ kui ka Nkt on tõlgendustegurid. Teema vajaks seega täiendavat selgitust/põhjendust ning võimalikku tundlikkusanalüüsi. EVS-EN 1997-2 lisa I näited seovad välitiiviku paranduse pinnase omaduste ja konsolidatsiooninäitajatega, andes nendest sõltuva parandusteguri. Standard ei määra kõigile viirsavidele ühte kohustuslikku μ väärtust ega nõua ka kindlat viisi parandusteguri leidmiseks [8].

Ekspertiisis ei tehta proovipõhist FVT ümberarvutust. Parandusteguri mõju näitlikustamiseks on tabelis 5 sama parandamata mõõtebaasi tulemusi proportsionaalselt skaleeritud. Tabel ei asenda kohapõhist parandusteguri valikut ega anna uusi normväärtusi.

Tabel 5. FVT parandusteguri näitlik tundlikkus.

Näitaja μ = 0,8; cu, kPa μ = 0,7; cu, kPa

Kiht 3, keskmine 17,8 15,6

Kiht 3, GL-3150 normväärtus 17,0 14,9

Kiht 4, keskmine 18,9 16,5

Kiht 4, GL-3150 normväärtus 18,0 15,7

PA.2 kihi 3 keskmine 15,0 13,1

PA.3 kihi 3 keskmine 15,5 13,6

Parandusteguri vähendamine 0,8-lt 0,7-le vähendab sama mõõtebaasi cu-d 12,5%. Mõju suund on ebasoodne, kui tegelik parandustegur on kasutatud väärtusest väiksem. Nkt = 20 võib jääda suurusjärgu kontrolliks, kuid kui CPT-põhist cu-d kasutatakse iseseisva normväärtuse või Velise savikihi alaosa määrava tugevusena, tuleb Nkt valikut või tundlikkusvahemikku eraldi näidata.

6. GEOTEHNILISTE PARAMEETRITE KONTROLL Sõltumatu kontrolli peamised arvulised tulemused on esitatud tabelis 6. Tabelis toodud kontrollväärtused ei ole uued projekteerimisväärtused, vaid aruande koondarvude taastatavuse ja sisemise kooskõla kontroll. Tabel 6. Valitud parameetrite sõltumatu kontroll

Kiht või näitaja GL-3150 v5 / tabel v19 Kontrollis Hinnang

Kiht 2: qc / fs 0,59 MPa / 28,3 kPa ≈ 0,59 MPa / 29,2 kPa Hästi taastatav

Kiht 2: cu CPT järgi ≈ 28 kPa ≈ 28,7 kPa, Nkt = 20 Hästi taastatav

Kiht 5: qc 0,72 MPa (piirkond 1); 0,91 MPa (kogu lõik)

≈ 0,736 MPa rajatisepõhiste valimite kaalutud

keskmisena; ≈ 0,908 MPa kogu lõigus

Erinevus on valimi ulatusega selgitatav

11

Kiht või näitaja GL-3150 v5 / tabel v19 Kontrollis Hinnang

Kiht S: qc 11,2 MPa ≈ 9,9–11,3 MPa 11,2 MPa on põhjendatav

Kiht S: fs 123,8 kPa Päärdu tabelis;

112,5 kPa kogu lõigus ≈ 100–112 kPa kogu valimil Erinevus on

asukohapõhise valimiga selgitatav

Kiht 6: qc / fs 4,7 MPa / 110 kPa ≈ 4,46 MPa / 114 kPa Hästi taastatav

Kiht 6: cu ≈ 225 kPa ≈ 218–226 kPa Hästi taastatav

Kiht 7c: Rc tekstis 54; tabelis 56 MPa 56,4 MPa, n = 19 Tabeli väärtus on õige

6.1. Kihid 1 ja 2

Kihi 1 CPT-põhiseid koondväärtusi saab hinnata korrektseteks. Kuna kiht on õhuke ja koostiselt muutlik, tuleks selle projekteerimisparameetrid valida asukohapõhiselt ning vältida kõigi sõmerpinnase alamtüüpide koondamist üheks arvuks, või tuleks lähtuda konservatiivsetest eeldustest.

Kihi 2 CPT- ja välitiivikuandmed toetavad cu ≈ 24–28 kPa suurusjärku. Kohalikud plastsusnäitajad näitavad, et korrelatsiooniga saadud Cc ≈ 0,5 on esmakoormamise vahemiku esialgse kokkusurutavuse hinnanguna tõene. Tegemist ei ole siiski kihi 2 ödomeeterkatse tulemusega ning see ei tõenda välisest uuringust üle kantud eeltihenemisparameetreid. σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 pärinevad Geolite 3199-st ning eeldavad σ′v0 ≈ 41 kPa; Päärdu viadukti kihi 2 juures on GL-3150-s esitatud σ′v0 ≈ 22 kPa [2]. Seetõttu ei tohi σ′p, POPi ja OCRi kasutada kogu kihis üksteisest sõltumatute konstantidena. Projekteerimisel tuleb valida põhjendatud σ′p või POP ning arvutada OCR iga arvutusprofiili kohaliku σ′v0 ja projekteeriva veetaseme järgi.

Kihi 2 c′ = 5 kPa ei ole kohalike katsetega tõendatud. Dreenitud pikaajalise püsivuse kontrollis tuleks kasutada ka c′ = 0 kPa varianti või esitada positiivse nidususe projektikohane põhjendus.

6.2. Kihid 3 ja 4

Nõrkade viirsavide mahukaal, veesisaldus ja kokkusurutavus on laborikatsetega ning tugevuse üldprofiil CPT- ja välitiivikkatsetega piisavalt kaetud. GL-3150 v5-s esitatud μ = 0,8 korral on kihtide 3 ja 4 cu normväärtused 17 ja 18 kPa mõõdetud andmete keskmise suurusjärguga kooskõlas. Samas on PA.2 ja PA.3 kihi 3 keskmised vastavalt ligikaudu 15,0 ja 15,5 kPa ning üksiktulemustes esineb madalamaid väärtusi. Parandusteguri tundlikkus on esitatud peatükis 5.3. φ′ = 17° ja 21° on teostatud dreenitud katsete alusel põhjendatavad, kuid positiivse c′ mõju tuleb käsitleda eraldi. GL-3150 v5 selgitab varasemast oluliselt põhjalikumalt 13 madala OCR > 2 proovi väljajätmist σ′p, POP-i ja OCR-i statistikast [2]. Geoloogiline põhjendus on arusaadav: σ′p püsib sügavusega suhteliselt ühtlane ning väikese σ′v0 korral kasvab OCR aritmeetiliselt suureks. Väljajätmise loogikat ei ole siiski võimalik proovipõhiselt täielikult taastada, sest uue versiooniga ei esitatud uuendatud arvutusfaili, kus oleksid koos iga proovi veetaseme eeldus, σ′v0, σ′p, OCR ja väljajätmise otsus. Seda käsitletakse siiski vaid jälgitavuse, mitte põhimõttelise geoloogilise ebakõlana.

12

Kontroll näitas, et OCR > 2 proovide arv sõltub veetaseme eeldusest. Allesjäänud proovide keskmine σ′p püsib erinevate realistlike veetasemete korral ligikaudu 68–76 kPa juures, mistõttu kihi 3 σ′p,k = 70 kPa ei ole põhjendamatu. Projekteerimisel tuleb siiski eelistada σ′p või POP-i kasutamist ning tuletada OCR tegelikust efektiivpingest ja projekteerivast veetasemest. Kihtide 3 ja 4 c′ = 5 kPa on valitud mõõdetud regressioonide alumiseks väärtuseks. Standardi EVS-EN 1997-1 järgi tuleb parameetri muutlikkust ja purunemismehhanismi mõjutsooni arvestada normväärtuse valikul [7]. Pikkade liugepindade, nõlvade ja kaevete kontrollis tuleb teha tundlikkusanalüüs ka c′ = 0 kPa võimalusega või esitada positiivse väärtuse projektikohane tõendus.

6.3. Kiht 5

GL-3150 v5 eristab piirkonna 1, rajatisepõhise ja kogu lõigu statistika [2]. Kihi 5 qc ≈ 0,72 MPa vastab piirkonna 1 rajatiste kaalutud keskmisele, samas kui koondtabeli v19 kõiki rajatisi ja teed hõlmav keskmine on ligikaudu 0,91 MPa [3]. Kihi cu = 25 kPa ja E ≈ 5,8 MPa üldine suurusjärk on CPT-andmetega kooskõlas. Kihi cv = 28,5 m²/a, cα = 0,002 ning osa deformatsiooni- ja efektiivtugevusparameetreid pärinevad uuringust Geolite 3199, mis ei olnud eksperdile kättesaadav. Üksik dissipatsioonikatse annab ch ≈ 15,2 m²/a ja suhte ch/cv ≈ 0,53. See on teiste andmetega võrreldes võimalik ebakõla, kuid ei tõenda samas iseseisvalt, et just cv oleks üle hinnatud, sest katsed erinevad suuna, pingetaseme, jäikuse ja mahu poolest. Kui konsolidatsiooniaeg või etapiline ehitus sõltub kihi 5 väärtustest, tuleb kasutada põhjendatud tundlikkusvahemikku.

6.4. Kiht S

Päärdu CPT-andmestik kinnitab kihi S keskmist koonuse otsatakistust qc = 11,2 MPa. Üksikute profiilide keskmine qc varieerub ligikaudu vahemikus 7–16 MPa ning kogu andmestiku 10%, 50% ja 90% kvantiilid on vastavalt ligikaudu 1,4–1,9 MPa, 9–9,5 MPa ja 21 MPa. Kiht sisaldab seega nii tihedaid tsoone kui ka lokaalseid väikese takistusega vahekihte. Koondtabeli v19 fs = 123,8 kPa on Päärdu rajatisepõhine keskmine, kogu koondvalimi keskmine on 112,5 kPa [3]. GL-3150 v5 tekstis on kihi deformatsioonimooduliks antud E ≈ 21 MPa, kuid koondtabelis v19 E0 = 28 MPa. Koondtabeli märkuses nimetatakse sama väärtust CPT-põhiseks Ev1-ks [2], [3]. Väärtus 28 MPa vastab seosele E = 2,5qc, kui qc = 11,2 MPa, kuid E, E0, Eoed ja Ev1 ei ole omavahel automaatselt asendatavad. Aruandes või projekti arvutusparameetrite tabelis tuleb määratleda mooduli liik, korrelatsioon, drenaažitingimus, pingetase ja kasutatav arvutusmudel. φ′ = 30° on CPT-profiili ja pinnasekirjelduse järgi tõene, kuid pigem konservatiivne. c′ = 6 kPa ei ole aga piisavalt tõendatud. Küllastunud mitteplastse liivmölliga seonduvate arvutuste põhivariandis tuleks kasutada c′ = 0 kPa, kuni positiivne efektiivnidusus on katse- või meetodipõhiselt tõendatud. Aruande väide, et kiht S on Päärdu viadukti juures 2,2–3,2 m paksune, kirjeldab PA.7 ja PA.8 profiile, kuid ei ole üldistatav kogu rajatise ümbrusele. GE-3238 punktides PA.10 ja PA.11 oli möllise liiva paksus ligikaudu 1,4 ja 0,75 m [16]. Paljud CPT-d lõppesid enne kogu kihi läbimist. Kihti S tuleb käsitleda ruumiliselt muutuva ja kohati kiilduva kihina. Seda ei tuleks

13

kasutada puurvaia otsakihina enne, kui iga vaia juures on tõendatud piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ning puuraugu põhja ja betoneerimise kvaliteet.

6.5. Kiht 6

Kihi 6 CPT-keskmised ning cu ≈ 225 kPa on algandmetest hästi taastatavad. Need kirjeldavad kihi keskmist tugevust, kuid järjestikused CPT-mõõteread ei ole sõltumatud katsed. Iseloomuliku väärtuse valik tuleb siduda rajatise mõjutsooni ja sõltumatute CPT-profiilidega.

E = 30 MPa, φ′ = 28° ja c′ = 20 kPa on vähemalt osaliselt üle kantud varasemast uuringust ning CPT ei kinnita neid eraldiseisvalt. Eriti c′ = 20 kPa võib püsivusarvutusi oluliselt mõjutada. Projektarvutustes tuleb näidata väärtuse päritolu ning pikaajalises püsivuskontrollis kasutada vajaduse korral c′ = 0 kPa tundlikkusvarianti.

6.6. Aluspõhjakihid 7a–7c

Kihi 7a ühetelgse survetugevuse ja CPT-põhise tugevuse suurusjärk toetab cu,k = 500 kPa kasutamist (esialgse) normväärtusena. Efektiivtugevuse parameetrid φ′ = 25° ja c′ = 20 kPa ei ole kohalike dreenitud tugevuskatsetega tõendatud ning nende kasutamine horisontaalkandevõime arvutuses vajab eraldi põhjendust.

Kihi 7b kohta on ainult üks Rc = 16,2 MPa tulemus. Selle alusel ei saa usaldusväärselt määrata kihi ruumilist muutlikkust ega iseloomulikku tugevust. Kui vaiade kandevõime või süvistussügavus tugineb merglikihile, tuleb omadusi täiendavalt kontrollida.

Lubjakivi laboriandmed esindavad 20 kivimiproovi, millest üks, PA.109C proov 28, kuulub merglikihile 7b. Ülejäänud 19 lubjakiviproovi Rc keskmine on 56,4 MPa. GL-3150 v5 tekstis esitatud ligikaudne 54 MPa saadakse mergliproovi kaasamisel, koondtabeli v19 56 MPa vastab lubjakiviproovidele ning on õige [2], [3].

Laboriprotokolli järgi määrati nii tihedus kui ka Rc veeküllastunud proovidele [4]. GL-3150 v5 ja koondtabeli v19 märkus, et Rc mõõdeti loodusliku veesisalduse juures ning veeküllastunud tugevus oleks väiksem, on ebakorrektne [2], [3]. Projektarvutustes tuleb lähtuda protokollis kirjeldatud veeküllastunud katsetingimusest ja see lähteandmete juures üheselt fikseerida. Rc,k = 40 MPa võib olla proovikehade keskmisest konservatiivsem, kuid selle valikut tuleb põhjendada koos proovide hajuvuse, RQD, murenemise ja karstiriskiga.

Lubjakivi RQD on sõltuvalt puurimiskäikude piiritlemisest ligikaudu 46–48% ning GL-3150 v5 väärtus 48% on taastatav. Kivimi kvaliteet on halb kuni rahuldav, TCR on valdavalt ligikaudu 90% [2], [10]. RQD ei määra iseseisvalt vaia otsakandevõimet, kuid näitab, et tervete kivimiplokkide kõrval esineb lõhelisi ja nõrgemaid tsoone. Seetõttu ei tohi laboriproovi tugevust ilma projektikohase meetodi ja ehitusaegse kontrollita samastada iga vaia otsa all oleva kivimimassi tugevusega.

Näiteks Zhangi RQD-põhine empiiriline meetod võimaldab teha qbk = 40 MPa väärtusele üksnes tundlikkuskontrolli [15]. RQD ≈ 48% korral rakendub meetodi kivimimassiivi vähendusteguri alumine piir aE = 0,15. Sisendiga Rc = 40–56,4 MPa saadakse piirvastupanu qmax suurusjärguks ligikaudu 18,5–21,6 MPa. See ei ole valmis norm- ega projekteerimisväärtus, kuid näitab, et qbk = Rc,k = 40 MPa võrdsus vajab täiendavat põhjendust. Sama meetod rõhutab ka vaia betooni survetugevuse arvestamist juhul, kui see on tervikkivimi

14

tugevusest väiksem. Lõplik kontroll sõltub valitud vaiatüübist, läbimõõdust, süvistusest, betooniklassist ja rajamistehnoloogiast.

7. RAJATISTE PIIRKONDADE HINNANG

7.1. Ökodukt ja Vana-Matsi viadukt

Ökodukti ja Vana-Matsi viadukti piirkonnas on nõrga viirsavi paksus ja omadused kaetud PA- puuraukude, CPTU, välitiivikkatsete ja laboriproovidega. Need piirkonnad annavad põhilise aluse kihtide 3 ja 4 konsolidatsiooni- ning tugevusparameetritele. Uuringute maht on geotehniliste arvutuste alustamiseks piisav, kuid vajumi- ja püsivusarvutustes tuleb OCR tuletada asukohapõhiselt (kui OCR võetakse arvutustes kasutusele), määrata projekteerimise aluseks olev veetase ning kontrollida μ ja positiivse c′ mõju.

7.2. Velise jõe sillad

GL-3150 v5 käsitleb Velise peasilda ja ligikaudu 210 m ida pool paiknevat kogujatee silda eraldi geotehniliste mudelitena [2], [3]. Sellega on varasema aruandeversiooni oluline puudus kõrvaldatud. Peasilla juures puuduvad kihid 3–4 ning PA.5–PA.6 ja CPT.25–CPT.26 näitavad üldiselt tugevamat savi; PA.5C kinnitab massiivse lubjakivi olemasolu ligikaudu kõrgusel +11,5 m. Samas tugineb savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa peamiselt CPT tõlgendusele Nkt = 20 ning kokkusurutavust selles piirkonnas ei uuritud. Kogujatee silla juures näitavad CPT.71–CPT.72 uuesti nõrka savi cu ≈ 21–24 kPa; CPT.72 juures ulatub savi ligikaudu 6,5 m sügavuseni. Kohalik aluspõhi on ekstrapoleeritud peasilla andmetest ning kogujatee silla juures puuduvad süvapuurauk, rikkumata proovid ja südamikpuurauk. Seetõttu ei tohi peasilla tugevamat profiili kogujatee sillale üldistada. Täiendava uuringu vajadus tuleb otsustada valitud vundamendi, pealesõitude koormuse ja arvutuste tundlikkuse põhjal.

Velise kahe silla eraldi mudeli esitamine on seega piisavalt lahendatud; avatuks jääb kogujatee silla lokaalsete lähteandmete piisavus konkreetse projektlahenduse jaoks.

7.3. Päärdu viadukt

Päärdu viadukti juures on kihi S olemasolu ning qc = 11,2 MPa suurusjärk CPT-andmetega kinnitatud. Samal ajal on kihi paksus ja tugevus ruumiliselt muutlikud ning suur osa CPT- profiile ei läbinud kihti täielikult. Küllastunud mitteplastne liivmöll võib puurimisel ja puuraugu põhja puhastamisel häiruda. Kihi S qbk = 4 MPa võib käsitleda ainult projekteerimise esialgse lähtehinnanguna; kihti ei tuleks põhivariandis kasutada vaia otsakihina enne vaia- ja asukohapõhist tõendamist. Läbiva vaia korral võib kihti käsitleda kontrollitud külgtakistuse osana.

Päärdu viadukti aluspõhjas esineb aluspõhjasavi, lokaalne mergel ja massiivne lubjakivi. Lubjakivipinna muutlikkus ja üksikute nõrkade tsoonide võimalus eeldavad puurvaiade süvistamisel pidevat puurimisparameetrite jälgimist ning vajaduse korral kontrollpuurimist või täiendavat südamikpuurimist.

15

8. PUURVAIADE ÜHIKVASTUPANUD GL-3150 v5 ja koondtabeli v19 järgi on qsk ja qbk puurvaiade ühik-külgpinnatakistuse ja ühik- otsatakistuse normväärtused. Pinnasekihtide väärtused on tuletatud CPT otsatakistusest LCPC meetodil ning kontrollitud CPT külghõõrde, α·cu seose ja varasemate uuringutega [2], [3], [13], [16], [17]. Aluspõhjakivimite puhul on lähtutud laboratoorsetest tugevusparameetritest. Aruanne nimetab väärtusi EVS-EN 1997-1 punkti 2.4.5.2 kohasteks ettevaatlikeks hinnanguteks [7].

Aruande 04.09.26 täiendatud selgitus annab väärtuste üldise päritolu, kuid ei esita arvutuskäiku, kasutatud LCPC pinnase- ja vaiakategooriaid, meetoditegureid, piirväärtusi, lähte-CPT-de valimit ega eeldatud puurvaia läbimõõtu ja rajamistehnoloogiat. Koondtabel v19 ei sisalda valemeid. Samuti puudub kivimi qbk tuletuskäik Rc-st. Seetõttu ei ole qsk ja qbk väärtusi võimalik sõltumatult kinnitada.

Eelkõige ei saa Rc,k = 40 MPa ja qbk = 40 MPa arvulist võrdsust käsitleda automaatse põhjendusena. Vaia otsatakistus sõltub lisaks katsekeha survetugevusele kivimimassi lõhelisusest, murenemistsoonist, RQD-st, süvistuspikkusest, vaia läbimõõdust, puuraugu põhja puhastamisest, betoneerimistehnoloogiast ja valitud projekteerimismeetodist. Peatükis 6.6 toodud RQD-põhine tundlikkuskontroll annab oluliselt väiksema suurusjärgu. Samuti tuleb tegeliku vaia konstruktiivses kontrollis arvestada vaia materjali kandevõimet. Näiteks geotehniline otsatakistus ja betooni arvutuslik survetugevus ei ole sama piirseisundi suurused ning neid ei tohi ilma projektikohase arvutuseta üksüheselt võrdsustada. Geotehniline otsatakistus määrab pinnase või kivimi poolt vastu võetava koormuse geotehnilise kandevõime seisukohalt, samas kui betooni arvutuslik survetugevus määrab betoonkonstruktsiooni enda materjali kandevõime. Kuigi mõlemad suurused võivad olla esitatud samades pingeühikutes, kuuluvad need erinevatesse piirseisundi kontrollidesse ning nende otsene arvuline võrdlemine ei ole üldjuhul korrektne. Konstruktsiooni sobivust tuleb kontrollida eraldi geotehnilise ja konstruktiivse arvutusega.

Eksperdile ei ole vaiatüüpi, läbimõõtu, paigaldusviisi, betooniklassi ega lõplikku vundamendikontseptsiooni esitatud. See tähendab, et praegu on teada pinnas (kalju), aga mitte veel lõplikult konstruktsioon, mis sellega koos tööle hakkab. Seetõttu võib GL-3150 qsk ja qbk väärtusi kasutada pigem projekteerimise esialgsete lähtehinnangutena ning parameetrid tuleb kontrollida vastu tegelikku vundeerimislahendust. Projekteeri-ehita lähenemises määrab lõplikud väärtused projekteerija koostöös töövõtjaga valitud tehnoloogia ja arvutusmeetodi põhjal. Koos vundamendilahendusega tuleb dokumenteerida vähemalt:

1. kas valitud korrelatsioon sobib tegelikule puurvaia tüübile ja rajamistehnoloogiale; 2. milliste CPT-punktide ja sügavusvahemike põhjal iga kihi väärtus arvutati; 3. kuidas määrati normväärtus ruumiliselt korreleeritud mõõteridadest; 4. kuidas arvestati nõrku vahekihte, murenenud aluspõhja, karsti ja kivimimassi lõhelisust; 5. milliseid osavaru- ja korrelatsioonitegureid rakendatakse projekteerimisväärtuste

saamiseks; 6. milline ehitusaegne kontroll kinnitab kandva kihi saavutamist iga vaia juures.

16

9. PUUDUSED JA NÕUTAVAD TEGEVUSED 9.1. Projekteerimisel lahendatavad küsimused

Geotehnilist projekteerimist võib GL-3150 v5 alusel jätkata. Järgnevad küsimused tuleb käsitleda valitud lahenduse ja arvutusmudeli ulatuses enne vastava projektiosa lõplikku kinnitamist. Küsimuse võib lahendada projekti seletuskirjas, arvutustes või lähteparameetrite tabelis esitatud põhjenduse, tundlikkusanalüüsi, vajaduspõhise lisauuringu või projektis määratud kontrollimeetmega. Kõigi lähtefailide ja uuringuaruande ümbertegemine ei ole nõutav. Kui küsimus valitud lahendusele ei kohaldu, tuleb seda lühidalt põhjendada.

1. Geolite 3199-st üle kantud ja projektis kasutatavate parameetrite juures tuleb märkida, et eksperdil puudus võimalus algallikat kontrollida. Nende kasutamist tuleb põhjendada kohalike andmete, asjakohase kogemuse või tundlikkusanalüüsiga;

2. vajumiarvutustes kasutatavad σ′p, POP ja OCR peavad olema omavahel ning kohaliku efektiivpingega kooskõlas. OCR-i kasutamisel tuleb see leida arvutusristlõike kohaliku σ′v0 ja projekteerimisel aluseks võetava veetaseme järgi;

3. välitiivikkatsete μ = 0,8 kasutamisel tuleb põhjendada parandusteguri sobivust või kontrollida püsivust μ = 0,7 tundlikkusvariandiga, kui see on pinnase omaduste ja konsolidatsiooniseisundi järgi asjakohane. Väärtus 0,7 on kontrollvariant, mitte Eurokood 7 osa 2 üldine kohustuslik tegur. Arvestada tuleb kohalikes katsetes saadud väiksemaid nihketugevuse väärtusi; kui CPT-põhine cu on projekteerimisel määrav, tuleb põhjendada ka Nkt valikut või selle tundlikkusvahemikku;

4. projekt peab määrama, millist põhjavee- ja poorirõhuseisundit arvutustes eeldatakse, sest sellest sõltuvad pinnase efektiivpinged, vajum, nihketugevus ja püsivus. Ühtse hüdrogeoloogilise mudeli põhjal tuleb valida igale piirseisundile ja ehitusetapile asjakohane veetase ning poorirõhuprofiil; kõigis arvutustes ei pea kasutama sama veetaset;

5. kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ kasutamisel tuleb esitada katse- või kogemuspõhine põhjendus või kontrollida c′ = 0 kPa varianti;

6. kihi S deformatsioonimooduli 21 ja 28 MPa erinevus tuleb projektis lahendada, määrates kasutatava väärtuse, mooduli liigi, korrelatsiooni ja rakendusala. Ka teiste kihtide puhul tuleb eristada E, Eoed, E50 ja Ev1/Ev2 tähendust. Kui arvutusmudel vajab taaskoormamisjäikust, tuleb selle hinnang eraldi põhjendada; cα seda ei asenda;

7. kui puurvaia ots kavandatakse kihti S, tuleb tõendada kihi piisav paksus ja omadused vaia mõjualas, aluskihi sobivus, läbisurumiskindlus ning rajamistehnoloogia sobivus. Kihti läbiva ja sügavamale toetuva vaia korral kihi S otsakandevõimet ei arvestata;

8. puurvaiade qsk ja qbk arvutuskäik ning lähte-eeldused tuleb esitada koos vaiarvutustega; 9. lubjakivi lähteandmetes tuleb fikseerida, et Rc määrati veeküllastunud proovidel ning

19 lubjakiviproovi keskmine on 56,4 MPa; ligikaudu 54 MPa keskmine sisaldab ka mergliproovi. qbk = 40 MPa kasutamine tuleb põhjendada valitud meetodi, kivimimassi omaduste ja vaia geomeetria järgi ning vaia konstruktiivne kandevõime kontrollida eraldi;

10. uuringumahu piisavus tuleb siduda konkreetse lahendusega, eelkõige Velise kogujatee silla, Päärdu kihi S ja puurvaiade kandekihtide juures. Arvutusristlõigetel tuleb näidata

17

neid põhjendavad uuringupunktid ja kihipiiride määramatus. Detailuuringud on vajalikud juhul, kui olemasolevate andmete ja põhjendatud ettevaatlike eeldustega ei saa valitud lahendust piisavalt kontrollida;

11. kui konsolidatsiooniaeg või etapiline ehitus sõltub ch ja cv väärtustest, tuleb arvestada katsete suuna, pingetaseme ja allika erinevust ning kontrollida eelkõige kihi 5 parameetrite mõju. Dissipatsioonikatsete u0 eeldust võib täpsustada või arvestada selle mõju tundlikkusanalüüsis. kh või kh/kv eeldus tuleb põhjendada siis, kui valitud mudel seda vajab; ch ei asenda kh-d;

12. projektis kasutatavate määravate normväärtuste valik peab olema jälgitav sõltumatute uuringupunktide, tulemuste hajuvuse, mõjutsooni ja piirseisundi kaudu. OCR-statistika puuduliku jälgitavuse ning laboriprotokollide pinge-, kiirus- või jääktugevuse vastuolude korral tuleb küsida selgitus siis, kui vastav tulemus on arvutuses määrav, või kasutada muud põhjendatud lähtehinnangut.

9.2. Järgmise ekspertiisietapi tingimused

Geotehniliste arvutuste esitamisel tuleb kontrollimiseks lisada valitud lahendust puudutavad arvutusprofiilid koos kihtide ja põhjaveetasemetega, kasutatud norm- ja projekteerimisväärtused, arvutusmudelite eeldused, koormusetapid, vajumi- ja püsivusarvutused, pinnase tugevdamise lahendused ning rajatiste vundamendi- ja vaiarvutused. Peatüki 9.1 ja lisa 1 küsimuste kohta tuleb näidata, kus ja kuidas need on lahendatud, või põhjendada nende mittekohaldumist. Valitud projektlahenduse järgi tuleb käsitleda või põhjendatult välistada järgmised tundlikkus- ja kontrollvariandid:

1. positiivse efektiivnidususe asemel c′ = 0 kPa; 2. välitiivikkatsete parandustegur μ = 0,7 võrrelduna μ = 0,8-ga, kui väiksema teguri

kasutamine on pinnase omaduste ja konsolidatsiooniseisundi järgi asjakohane; 3. põhjaveetaseme ja asjakohase poorirõhuprofiili mõju; 4. σ′p/POP-i valik ja vajadusel sellest kohaliku σ′v0 järgi tuletatud OCR; 5. Geolite 3199-st üle kantud E, cv, cα ja tugevusparameetrite põhjendatud vahemikud; 6. kihi 5 ch ja cv põhjendatud vahemike mõju konsolidatsiooniajale või etapilise

koormamise ajakavale; 7. kivimile toetuvate vaiade korral tuleb kontrollida, kuidas kivimimassi lõhelisus,

murenemine ja võimalikud nõrgad tsoonid mõjutavad otsatakistust ning vaia kandevõimet. Kui lähtutakse qbk = 40 MPa väärtusest, tuleb selle sobivust põhjendada valitud vaiatehnoloogia ja geomeetria jaoks; vajaduse korral teha võrdlus teise sobiva meetodi või väiksema otsatakistuse variandiga. Geotehnilist kandevõimet ja vaia konstruktiivset kandevõimet tuleb kontrollida eraldi, kasutades vastava kontrolli projekteerimisväärtusi;

8. kui vaia ots kavandatakse kihti S, tuleb kontrollida selle lahenduse kandevõimet ja vajumit koos kihi paksuse, nõrkade vahekihtide, aluskihi ning puurimisel võimaliku häiringu mõjuga. Võrdlusvariandina tuleb hinnata kihti S läbivat ja sügavamale kandvale kihile toetuvat vaia. Kui projektis valitakse kihti S läbiv vai, piisab selle fikseerimisest ning kihti S ei arvestata otsakandva kihina;

9. Velise kogujatee silla nõrga savi ja ekstrapoleeritud aluspõhjamudeli mõju valitud vundamendi- ja pealesõidulahendusele.

18

Kui mõne küsimuse lahendamisel tuginetakse ehitusaegsele geotehnilisele monitooringule, tuleb projektis enne vastava ehitusetapi alustamist määrata jälgitavad suurused, mõõtmiskohad ja -sagedus, lubatud piirväärtused, tulemuste hindamise vastutajad ning piirväärtuste saavutamisel rakendatavad meetmed. Kontroll peab võimaldama vajaduse korral õigeaegset sekkumist ning järgmise koormus- või ehitusetapi alustamine tuleb siduda mõõtetulemuste vastavusega projektis määratud tingimustele [7].

10. KOKKUVÕTE SIA Geolite aruanne GL-3150 v5 [Bauhub 04.09.2026 17:18] ja koondtabel v19 [Bauhub 04.09.2026 17:18] annavad piisava aluse Konuvere–Päärdu lõigu üldise ehitusgeoloogilise mudeli koostamiseks ja projektivariantide hindamiseks. Uuringute kombinatsioon võimaldab tuvastada nõrgad viirsavid, aluspõhja muutlikkuse ning rajatisepõhised põhiriskid. Värskeim aruande versioon parandab võrreldes varasemate versioonidega oluliselt proovide kvaliteedi, OCR-i väljajätmiste, ch/cv võrdluse ja Velise kahe silla eraldi mudeli käsitlust. Uuringute maht on geotehnilise projekteerimise jätkamiseks piisav.

Uuringuaruanne ei ole siiski kõigi lõplikku ohutushinnangut mõjutavate parameetrite osas täielikult jälgitav ega sisemiselt vastuoludeta. Eksperdi jaoks olulisim väline piirang on Geolite 3199 algallika puudumine. Projektlahenduses tuleb asjakohases ulatuses hinnata tiivikkatsete parandusteguri, põhjavee- ja poorirõhuprofiili ning kihi 2 eeltihenemisparameetrite mõju. Lisaks tuleb põhjendada projektis kasutatav kihi S deformatsioonimoodul, kontrollida selle otsakihina kasutamise sobivust juhul, kui vaia ots kavandatakse kihti S, ning esitada puurvaiade ühikvastupanude, sealhulgas lubjakivi qbk = 40 MPa kasutamisel, kontrollitav tuletus.

Eksperdi hinnangul võib GL-3150 v5 alusel projekteerimist jätkata tingimusel, et käesolevas ekspertiisis tõstatatud küsimused on valitud projektlahenduses käsitletud ning lahendatud või põhjendatud. Geotehnilise uuringu aruande põhjalik ümbertegemine ei ole selleks vajalik. A- prioriteedi küsimused tuleb lahendada enne vastava projektiosa lõplikku kinnitamist projektikohase põhjenduse, tundlikkusanalüüsi, vajaduspõhise lisauuringu või projektis määratud kontrollimeetmega. Ehitusaegsele kontrollile või monitooringule tuginedes tuleb selle tingimused ja rakendatavad meetmed määrata projektis peatüki 9.2 kohaselt; kontrolli tulemused peavad olema teada enne neist sõltuvat ehitustegevust. Kui valitud lahendus mõnda parameetrit ei kasuta, tuleb selle mittekohaldumine dokumenteerida.

Aruande koondtabeli väärtusi ei tohi kasutada mehaaniliselt ega käsitleda kõiki neid kohalike katsetega tõendatud normväärtustena. Puurvaiade qsk ja qbk, Geolite 3199-st üle kantud parameetrid ning kihi S kasutamine vaia otsakihina on kuni projektikohase põhjendamise ja kontrollini esialgsed. Lõpliku projektlahenduse piisavust ja ehitatavust hinnatakse järgmises ekspertiisietapis koos arvutuste, valitud tehnoloogiate ja kontrollimeetmetega.

Sven Sillamäe

Volitatud ehitusinsener (geotehnika), tase 8

Kutsetunnistus nr 222416

/allkirjastatud digitaalselt/

19

VIIDATUD ALLIKAD [1] SIA Geolite. Geotehnilise uuringu aruanne GL-3150 „Riigitee nr 4 km 78,8–85,3, Konuvere–Päärdu lõik“. Allkirjastatud versioon, 28.08.2026.

[2] SIA Geolite. GL-3150 v5 „Riigitee nr 4 km 78,8–85,3, Konuvere–Päärdu lõik“. Bauhubis eksperdile kättesaadavaks tehtud versioon 04.09.2026 kell 17:18.

[3] SIA Geolite. „12.2. Phys-mech_properties_Pardu2 v19_EST.xlsx“. Füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel v19. Bauhubis eksperdile kättesaadavaks tehtud versioon 04.09.2026 kell 17:18.

[4] GL-3150 tekstilised lisad 6–13: tiivikkatsed, ödomeeterkatsed, nihke- ja kolmetelgsed surveteimid, uuringupunktide koondtabel, aluspõhja laborikatsed ning TCR/RQD koondtabel.

[5] GL-3150 eksperdile Bauhubis saadaolnud CPT-, CPTU- ja DPT-toorfailid ning puuraukude tabelandmed.

[6] GL-3150 geotehnilise uuringu asendiplaan, versioon 3, ja geotehnilised ristlõiked, versioon 4.

[7] EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

[8] EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine.

[9] EVS-EN ISO 22476-1. Geotehnilised uuringud ja katsetamine. Välikatsed. Osa 1: Elektriline koonuse- ja piesokoonusepenetratsioonikatse.

[10] EVS-EN ISO 14689. Geotehnilised uuringud ja katsetamine. Kivimi identifitseerimine, kirjeldamine ja liigitamine.

[11] Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“.

[12] Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla tee km 78,8–85,3 Konuvere–Päärdu lõigu omanikujärelevalve tellija eritingimused, lisa 2.

[13] Bustamante, M. ja Gianeselli, L. (1982). Pile bearing capacity prediction by means of static penetrometer CPT. Proceedings of the 2nd European Symposium on Penetration Testing, Amsterdam, 2, 493–500.

[14] Teh, C. I. ja Houlsby, G. T. (1991). An analytical study of the cone penetration test in clay. Géotechnique, 41(1), 17–34.

[15] Zhang, L. (2010). Prediction of end-bearing capacity of rock-socketed shafts considering rock quality designation (RQD). Canadian Geotechnical Journal, 47(10), 1071–1084.

[16] Geotehniline uuring GE-3238.

[17] Geotehniline uuring GE-3424.

[18] SIA Geolite. Kurena–Nurme teelõigu geotehniline uuring 3199. Eksperdile esitamata algallikas, mille väärtustele GL-3150 viitab.

20

LISA 1. PUUDUSTE JA TEGEVUSTE REGISTER

• Prioriteet A tähendab küsimust, mis tuleb valitud lahenduse ulatuses lahendada või põhjendada enne vastava geotehnilise arvutuse või projektlahenduse lõplikku kinnitamist. See ei takista projekteerimise jätkamist.

• Prioriteet B tähendab lähteandmete või projekteerimisparameetrite täpsustust. Selle võib lahendada geotehnilise projekteerimise käigus kasutatava parameetri põhjenduse, mõju kontrolli või mittekohaldumise selgitusega; uuringuaruande terviklik ümberkoostamine ei ole nõutav.

• Prioriteet C tähendab projekteerimis- või ehitusetapi kontrollitingimust.

Registri tegevused kohalduvad valitud projektlahendusele. Küsimuse võib lahendada ka projektis määratud ehitusaegse kontrolli või geotehnilise monitooringuga peatüki 9.2 tingimustel. Lõpliku projektiosa juurde tuleb esitada viide lahendusele või põhjendus, miks küsimus sellele ei kohaldu.

ID / prioriteet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile

A1 / A

Geolite 3199 algallikas puudub, kuid selle alusel on

üle kantud kihtide 2 ja 5 parameetreid.

Sõltub parameetrist; liiga suur cv võib konsolidatsiooni

kestust alahinnata.

Märkida projektis kasutatavate väärtuste kontrollimata päritolu; põhjendada kasutamist kohalike

andmete, kogemuse või tundlikkusanalüüsiga.

2; 6.1; 6.3; 9.1

A2 / A

Kihi 2 σ′p = 68 kPa, POP = 27 kPa ja OCR = 1,66 ei

ole kohaliku σ′v0-ga kooskõlaline komplekt.

Tõenäoliselt ebasoodne: liiga

suur σ′p/OCR võib vajumit alahinnata.

Valida põhjendatud σ′p või POP; OCR-i kasutamisel tuletada see

kohaliku σ′v0 ja arvutustes eeldatud veetaseme järgi.

3.4; 6.1; 9.1

A3 / A

Kihi S moodul on tekstis E = 21 MPa ja koondtabelis E0 = 28 MPa; märkuses

nimetatakse viimast Ev1-ks.

Sõltub kasutusest; vajum võib olla üle-

või alahinnatud.

Määrata projektis kasutatav väärtus, mooduli liik,

korrelatsioon, pingetase ning sobivus arvutusmudeliga.

6.4; 9.1

A4 / A Kihi S c′ = 6 kPa ei ole

kohalike katsetega piisavalt tõendatud.

Ebasoodne: püsivus võib olla

ülehinnatud.

Kasutada põhivariandis c′ = 0 kPa või esitada katse- ja meetodipõhine tõendus.

6.4; 9.1

A5 / A

Puurvaiade qsk ja qbk arvutusahel, vaiatüübi

eeldused ning normväärtuse

moodustamine ei ole sõltumatult kontrollitavad.

Ebasoodne: ühikvastupanud

võivad olla ülehinnatud.

Esitada koos vaiarvutustega korrelatsioon, lähteandmed,

piirväärtused, vaiatehnoloogia ning ehitusaegne kontroll.

8; 9.1

A6 / A

Lubjakivi Rc katsetingimus ja 54/56 MPa statistika on vastuolulised; qbk = Rc,k = 40 MPa ei ole iseseisev

põhjendus.

Ebasoodne: kivimimassi

otsatakistus võib olla ülehinnatud.

Lähtuda veeküllastunud katsetingimusest ja 19

lubjakiviproovist. Põhjendada qbk kivimimassi, geomeetria ja meetodi järgi; kontrollida vaia konstruktiivset kandevõimet

eraldi.

6.6; 8; 9.1

A7 / A Kihtide 2, 3, 4, S, 6 ja 7a positiivse c′ tõendus on

ebaühtlane.

Ebasoodne: pikaajaline püsivus

võib olla ülehinnatud.

Kontrollida pikaajalisi arvutusi ka c′ = 0 kPa variandiga või

esitada projektikohane tõendus. 6; 9.1; 9.2

21

ID / prioriteet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile

A8 / A

Uuringu kogumaht ei taga kõigi parameetrite lokaalset piisavust, eelkõige Velise

kogujatee silla ja puurvaiade kandekihtide

kohal.

Potentsiaalselt ebasoodne, kui tugevamat või paksemat kihti üldistatakse.

Siduda piisavus valitud lahenduse ja mõjutsooniga; teha sihitud lisauuring, kui arvutused

või vundamendivalik seda nõuavad.

3.1–3.2; 7; 9.1

A9 / A FVT parandustegur μ = 0,8

ei ole proovipõhiselt põhjendatud.

Ebasoodne, kui tegelik μ on

väiksem: cu ja püsivus on

ülehinnatud.

Põhjendada μ = 0,8 sobivust või kontrollida asjakohast μ = 0,7 varianti; arvestada kohalikke väiksemaid nihketugevusi ja

etapilist koormamist.

5.3; 6.2; 9.1; 9.2

A10 / A

Projekteerivat põhjavee- ja poorirõhuprofiili ei ole

määratud; GL-3150 hooajalised väited on

vastuolulised.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui

kasutatud veetase on liiga madal; mõju

sõltub arvutusliigist.

Määrata piirseisundite ja ehitusetappide veetasemed ning poorirõhuprofiilid; siduda need efektiivpingete, OCR-i, vajumi

ja püsivusega.

3.4; 9.1; 9.2

A11 / A

Kihi S paksus ei ole kõigis vaiaasukohtades teada ning küllastunud liivmöll võib

puurimisel häiruda.

Ebasoodne: otsakandevõime ja läbisurumiskindlus

võivad olla ülehinnatud.

Kihti S toetumisel tõendada piisav paksus, aluskiht, läbisurumiskindlus ja

tehnoloogia sobivus. Läbiva vaia korral S-i otsakandevõimet

ei arvestata.

6.4; 7.3; 8; 9.1

B1 / B

OCR > 2 proovide väljajätmine on GL-3150

v5-s sisuliselt põhjendatud, kuid proovipõhine arvutusahel ei ole

lähtefailidest täielikult taastatav.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui

väljajätmine tõstab esinduslikku σ′p/OCR-i.

Kui OCR-statistika on määrav, täpsustada proovipõhist arvutust

või arvestada jälgitavuse piirangut parameetrivalikus ja

tundlikkusanalüüsis.

6.2; 9.1

B2 / B Dissipatsioonis kasutatud

u0 erineb puuraukudes mõõdetud veetasemest.

Sõltub u0 valikust; ch võib muutuda mõlemas suunas.

Kui ch mõjutab lahendust, põhjendada u0 eeldust või

kontrollida mõõdetud veetasemele vastavat tundlikkusvarianti.

3.4; 4.1; 9.1

B3 / B

Nihke- ja kolmetelgsete surveteimide lisades on

pinge-, kiirus- ja terminivastuolud.

Sõltub; võimalik tugevuse

ülehindamine.

Määrava katsetulemuse kasutamisel küsida labori

selgitus; muul juhul kasutada muud põhjendatud

lähtehinnangut.

4.2; 9.1

B4 / B

Aritmeetiline keskmine on mitmel juhul võetud normväärtuseks ilma

täieliku valikupõhjenduseta.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui

keskmine varjab nõrka osa.

Dokumenteerida valik sõltumatute profiilide, hajuvuse,

mõjutsooni ja piirseisundi alusel.

5.1; 9.1

B5 / B

Ödomeetrikatsetes ei ole eraldi taaskoormamisharu;

cα ei ole taaskoormamisjäikus.

Sõltub mudelist; vajum võib muutuda

mõlemas suunas.

Kui mudel vajab taaskoormamisjäikust,

põhjendada seda tegeliku katseskeemi või muu asjakohase

hinnangu alusel.

4.2; 9.1

22

ID / prioriteet Tähelepanek Mõju suund Nõutav tegevus Viide

peatükile

B6 / B Horisontaalset

filtratsioonimoodulit kh ei ole otseselt määratud; ch ei

asenda seda.

Sõltub; radiaalse drenaaži ja

konsolidatsiooniaja hinnang võib

muutuda.

Põhjendada kh või kh/kv eeldus juhul, kui valitud arvutusmudel

seda vajab. 5.2; 9.1

B7 / B

Kihis 5 annavad cv = 28,5 ja ch ≈ 15,2 m²/a suhte ≈ 0,53; katsed ja allikad ei ole võrreldava alusega.

Tõenäoliselt ebasoodne, kui cv on liiga suur; põhjus ei

ole tõendatud.

Kontrollida tundlikkust, kui konsolidatsiooniaeg või

ehitusgraafik sõltub kihist 5. 5.2; 6.3; 9.2

B8 / B E, Eoed, E50, Ev1/Ev2 ja

taaskoormamisjäikus ei ole automaatselt samaväärsed.

Sõltub; valesti samastamine võib vajumit üle- või

alahinnata.

Esitada iga mooduli nimetus, katse/korrelatsioon,

drenaažitingimus, pingetase ja arvutusmudeli kasutus.

Lühendid; 4.2; 6; 9.1

B9 / B

Nkt = 20 on üldiseks ristkontrolliks piisavalt

põhjendatud, kuid Velise savikihi alaosa cu ≈ 27 kPa

tugineb sellele otseselt.

Määramatus võib olla mõlemas

suunas.

Kui CPT-põhine cu on määrav, esitada Nkt põhjendus või

tundlikkusvahemik; muul juhul märkida CPT suurusjärgu

kontrolliks.

5.3; 7.2; 9.1

C1 / C

Ristlõigetel ei ole näidatud kõiki tõlgenduses kasutatud

CPT/CPTU-punkte ega piiride staatust.

Neutraalne; vähendab mudeli

valesti üldistamist.

Näidata projekti arvutusristlõigetel asjakohased

uuringupunktid ja eristada mõõdetud, interpoleeritud ning

projitseeritud kihipiirid.

3.3; 9.1

C2 / C

Lubjakivipind, RQD, murenemine ja karst võivad muutuda lühikese vahemaa

jooksul.

Ebasoodne, kui nõrk või karstunud tsoon jääb tuvastamata.

Määrata projektis iga vaia kandva kihi kontroll:

puurimisparameetrid, põhja puhastus ning vajaduse korral kontrollpuurimine ja vajalik

süvistus kandvasse kihti.

3.2; 6.6; 8

23

LISA 2. TELLIJA PROJEKTI LÄBIVAATUSE KONTROLL-LEHT Tellija kontroll-leht on täidetud käesoleva geotehniliste uuringute aruande ekspertiisi etapi ulatuses. Projektlahendust ja geotehnilisi arvutusi puudutavate nõuete kohta antakse lõplik hinnang järgmises ekspertiisietapis.

Nõue Kontrolliküsimus Eksperdi arvamus Otsus

§ 6 lg 3 p 4 Ehitise ja põhiliste

tehniliste lahenduste lühiiseloomustus

Uuringuala, rajatised ja geotehniline

mudel on kirjeldatud peatükkides 1–3

ja 7.

Täidetud uuringuaruande

ulatuses

§ 6 lg 3 p 5 Ehitusprojekti vastavus ehitusuuringule

Projektarvutused ja -lahendused ei ole

veel esitatud. Uuring on käesolevas

ekspertiisis nimetatud tingimustel

sobiv nende koostamise alustamiseks.

Hinnatakse järgmises etapis

§ 6 lg 3 p 6 Vastavus ehitusprojektile esitatud nõuetele

Uuringuaruande meetodid ja andmestik

on üldmudeliks piisavad;

projektikohased tingimused on

loetletud peatükis 9 ja lisas 1.

Tingimuslikult

vastav

§ 6 lg 3 p 7 Tehniliste lahenduste põhjendatus ja püsivus

Geotehnilisi arvutusi ega projektlahendusi ei ole käesolevas

etapis esitatud.

Ei kohaldu selles etapis

§ 6 lg 3 p 8 Mittevastavused,

vastuolud ja lahendusettepanekud

Esitatud peatükkides 4–9 ning lisas 1. Täidetud

§ 6 lg 3 p 9

Kokkuvõtlik hinnang projekti nõuetele

vastavusele ja ehitatavusele

GL-3150 v5 on projekteerimise

alustamiseks kasutatav; lõplik hinnang

sõltub A-punktide lahendamisest

vastavas projektiosas.

Osaliselt täidetud;

jätkub järgmises

etapis

§ 6 lg 3 p 10 Ettepanekud projekti

muutmiseks või täiendamiseks

Projektis lahendatavad küsimused ja järgmise ekspertiisietapi tingimused on

toodud peatükis 9 ning lisas 1.

Täidetud uuringuaruande

ulatuses