EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 11115

Kurna–Tuhala tee km 4,48 asuva jalgratta- ja jalgtee tunnelile ja

kergliiklusteele ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48 asuva jalgratta- ja jalgtee tunnelile ja

kergliiklusteele ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

3. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Kasutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.

4. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

5. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut, tuleb

vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

6. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika.

7. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale.

EELNÕU

2

8. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki

ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

Samuti tuleb arvestada Rae valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Transpordiameti, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48

asuv jalgratta- ja jalgtee tee ja tunnel 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Esprii

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12566284

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kaisla 3 Tallinn 13516

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 502 6788

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48

jalgratta- ja jalgtee tunneli projekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 25005

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48 asuva jalgratta- ja jalgtee

tunnelile ja kergliiklusteele ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 31.08.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 11115 Kurna–Tuhala

tee km 4,48 asuva jalgratta- ja jalgtee tunneli rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48 asuva jalgratta- ja

jalgtee tunneli paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 65301:001:7477) Harju

maakonnas Rae vallas Kurna külas.

Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2029 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/7yDBNIymHgyV7nJ.

Projekti eesmärk on riigiteele nr 11115 Kurna–Tuhala ca km 3,53 Kurna kergliiklustee ehitamine,

tagamaks kergliiklejate ohutu teeületusvõimalus vastavalt detailplaneeringule nr DP1085 „Kurna

küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Eesmärgiks on endisele Põllumehe (projekti

koostamise hetkeks väiksemataks kinnistuteks jagatud) kinnistule kavandatava äri- ja tootmispargi

ning teisel pool riigiteed 11115 (ja 1122 Kurna ring) asuva IKEA kaupluse ja Kurna Pargi

omavaheline ühendamine ning kergliiklejatele läbipääsu tagamine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

2

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus

kergliiklustee ja kergliiklustee tunnel.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48 asuva jalgratta- ja

jalgtee tunneli projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust

eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet

Päästeamet, Kaitseministeerium, Rae ja Kiili Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad

käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48 asuva jalgratta- ja jalgtee

tunneli rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli

projekt ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS

§ 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega

ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Töö nr: 25005325| 16.02.2026

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli

projekti

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn–Tartu 2026

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ................................................................................................. 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................................... 6

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................... 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................................................ 10 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ............................................................................................................ 11 4.3. Mõju kultuuriväärtustele .................................................................................................................... 11 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ................................................................................................................. 12 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ..................................................................................... 12 4.6. Jäätmekäitlus ...................................................................................................................................... 13 4.7. Avariiolukorrad ................................................................................................................................... 13

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED .................................................................................................. 14

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT ..................................................................................................................... 15

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projektile. Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga november 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 19.11.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine)

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 5

ning määruse nr 224 § 13 p 8 (uue jalgratta- ja jalgtee tunneli rajamine) hulka. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 6

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Käesolev projekt on koostatud Astlanda Ehitus OÜ tellimusel. Projekti koostamise eesmärgiks on endisele Põllumehe kinnistule (projekti koostamise hetkeks väiksemataks kinnistuteks jagatud) kavandatava äri- ja tootmispargi ning teisel pool kõrvalmaanteed 11115 Kurna-Tuhala tee (ja 1122 Kurna ring) asuva IKEA kaupluse ja Kurna Pargi omavaheline ühendamine ning kergliiklejatele läbipääsu tagamine. Käesoleva projekti kooseisus lahendatakse kavandatava jalgratta- ja jalgtee ning riigitee riste raudbetoonist kaldseintega raamtunneliga.

Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.

Projektlahendus

Riigitee 11115 ja 1122

Projektiga ei muudeta riigiteede plaanililahendust, vertikaalplaneeringut ega üldiseid toimimise loogikaid olulisel määral. Projekti üheks eesmärgiks on tunnel olemasolevasse olukorda integreerida riigiteedel olulisi muudatusi tegemata. Seetõttu on tunneli rajamise järgselt ettenähtud taastada ehitustöödele eelnenud olukord, sh nõlvused, teekattemärgistus ning ehitustöödele ettejäävad või ehitustööde käigus rikutud elemendid (liikluskorraldusvahendid, TV mastid jms).

Plaanilahendus

Projektiga ei muudeta teede horisontaalgeomeetriat ega sõiduradade arvu ning ristlõike elementide paiknemist. Välja arvatud tunneli servaprussi ning raudbetoonist keskeraldusriba (asendab sillutiskivi) lisandumine ca 4,5 meetri pikkusel lõigul.

Vertikaalplaneerimine

Projektiga ei muudeta riigiteede vertikaalgeomeetriat olulisel määral. Katendite taastamise ulatuses on ettenähtud anda teele ühtlane pikikalle. Kuivõrd projektlahendus näeb ette olemasolevate katetega kokkuviimist, võib ilmneda vajadus töömaal vähesel määral vertikaalplaneeringut vastavalt reaalsele olemasolevale olukorrale kohendada, et teostada sujuvad katete kokkuviimised.

Taastatava muldkeha ning olemasoleva muldkeha nõlvad viia nii omavahel kui ka olemasoleva maapinnaga sujuvalt kokku.

Jalgratta- ja jalgtee

Kahe tootmis- ning äripargi (Põllumehe ja IKEA, Kurna Park) ühendamiseks on risti riigiteega 11115 Kurna-Tuhala (ja 1122) projekteeritud uus jalgratta- ja jalgtee (JJT). Piketaaži alguseks on projekteerija määranud Põllumehe kinnistu poolse otsa.

Täiendavalt on IKEA Estonia soovil lahendatud ühendus (alates olemasolevast pinnasteest) projekteeritud JJT ja IKEA kaupluse parkla vahel. Käesoleva projekti mahtu kuulub asfaltbetoonkattega JJT rajamine kuni IKEA parklat ümbritseva äärekivini. Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et äärekivid viiakse kõrgusele h=2 cm. Äärekivide madaldamine ning parkla liikluskorralduse muutmine ei kuulu käesoleva projekti mahtu.

Plaanilahendus

Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee plaanilahenduse kujundamisel on lähtutud K-Projekt AS poolt koostatud detailplaneeringust „Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringud (DP1085)“, töö nr 19120.

Riigiteega ristuv ning IKEA Estonia soovil rajatav JJT on projektis käsitletud erinevate lõikudena. Riigiteega ristuv JJT – LÕIK 1. JJT pikendus IKEA parklani – LÕIK 2

Kavandatav JJT (LÕIK 1) on valdavalt sirge (1 plaanikõverik) ning 3,0 m lai. Tunnelis on asfaltbetoonkatte laiuseks 4,0 m. Täiendavalt on tunnelis katte serva projekteeritud betoonäärekivid, h=5 cm. Äärekivi välimise serva ning tunneli seina vahelisele alale on ettenähtud paigaldada munakivisillutis.

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 7

Projekteeritud JJT LÕIK 2 on sirge, plaanikõverikke projekteeritud ei ole. JJT laiuseks 3,0 m ning töömahtude piiriks on IKEA kaupluse parklat ümbritseva äärekivi välimine serv. Täiendavalt on antud lõigu rajamise käigus ettenähtud olemasolevad multšialad, üksikud suuremad kivid ja killustikust peenar asendada haljastusega.

Mõlema lõigu rajamisel ning kokkuviimisel pinnasteega, on ettenähtud olemasoleva pinnastee taastamine ehitustöödele eelnenud kujul. Vajadusel teha koostööd IKEA Estonia esindajatega, et selgitada välja täpsed tööde mahud ning taastamise ulatus.

Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud riigitee, IKEA parkla ja pinnastee ning ümbritseva maapinna kõrgustest ning Transpordiameti tehnilistes tingimustes kajastatud minimaalsest kõrgusgabariididst – 3,0 m. Samuti on lahenduse kujundamisel olulist rolli mänginud olemasolevate kraavide ning SK-rajatiste kõrgused ja paiknemine.

Projekteeritud lahendus näeb ette LÕIGUL 1 sademevee suunamise põik- ning pikikallete abil projekteeritud restkaevudesse. Tee on projekteeritud süvendisse. LÕIGUL 2 suunatakse sademevesi põik- ja pikikallete abil IKEA parklas paiknevatesse restkaevudesse, vähesel määral ka teed ümbritsevale haljasalale.

Kraavid

Projekteeritud tunneli betoonkeha paiknemise tõttu on ettenähtud riigitee 11115 mulde alumises servas paikneva SK-toru likvideerimine ning asendamine kraaviga. Projekteeritud kraav saab alguse riigitee 11115 PK 44+56 ning eemaldub seejärel riigiteest, et võimaldada kõrguslikult truubi paigaldamine projekteeritud JJT alla. Peale ristet JJT-ga läheneb kraav taas riigiteele, et hõlbustada hooldustööde teostamist. Alates ca PK 1+25 (kraavi piketaaž) eemaldub projekteeritud kraav taas riigiteest ning järgib kuni töömahupiirini olemasoleva kraavi trajektoori.

Truup

Projekteeritud JJT (LÕIK 1) PK 0+06 on projekteeritud plastiktruup.

Truup ja truubipäised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonisele, ühtlasi järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt kindlaks määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi.

Päised kindlustada - kindlustuse munakivid Ø15-20 cm tuleb paigaldada NGS 2 profiili geotekstiilile, vahed täita kuivbetooniga.

Truubi alus rajada killustikust, mis tuleb paigaldada NGS 4 profiili geotekstiili sisse.

Sademevesi

Riigitee sademeveelahendus näeb ette, et katetelt korjatakse sademevesi restkaevude abil kokku ning suunatakse riigitee muldes olevasse sademeveetorustikku. Tunneli asukohas paikneb sademevee peatrass ühendustee 1122 paremas servas. Kogutud sademevesi liigub mööda eelnimetatud trassi (alates tunneli teljest ca 72 m) piki riigiteed põhja suunas ning läbib seejärel riigiteed, misjärel jõuab avatud kraavi. Lõunasuunalise languga kraav kulgeb kuni projekteeritud tunnelini, misjärel on sademevesi suunatud sademeveetorusse. Ligikaudu riigitee 11115 PK 45+66 liigub vesi uuesti mööda avatud kraavi, läbib truupi (Ø500) ning liigub piki ühendusteed 1123, kuni ristub sellega, ning hakkab piki riigiteed 11 liikuma ida suunas Kurna Pargi taga paiknevatesse settetiikidesse.

Haljastus

Projektiga on ettenähtud haljastada asendiplaanil kajastatud alad klass II murukülviga. Seemne külvamistihedus peab olema 15 – 20 g/m² (nõlvadel 20-25 g/m2). Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Haljasalad rajada minimaalselt 10 cm paksusele kasvualusele. Kasvualuse rajamiseks võib kasutada eelnevalt kooritud kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega umbrohte.

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 8

Projekteeritud haljastus tuleb kokku viia olemasoleva haljastusega. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad ja üksikpuud tuleb taastada.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala tee km 3,53 Kurna eritasandilise kergliiklustee ristumise põhiprojekti KMH eelhinnang 9

Joonis 3 Asendiplaan ja vertikaalplaneering. Allikas: Riigitee 11115 Kurna-Tuhala km 3,53 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekt, OÜ Esprii, töö 25005, 14.11.2025

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 10

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli rajamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel parenevad kergliiklejate liikumisvõimalused ning liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Harju maakonnas Rae vallas (enne haldusreformi Kiili vald) Kurna külas.

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/784. Harju maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised üldised tingimused maanteevõrgu ja kergliiklusteede arendamisel: ▪ Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist,

tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, teeehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust.

▪ Kergliiklusteede planeerimisel on esmatähtsateks põhimõteteks võrgustiku turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus.

▪ Elanike igapäevane liikumine, sh keskuste vahelised liikumised ning vastavate sihtpunktide ja suundade olulisus (kasutustihedus, ohutuse tõstmise vajadus).

Rae valla üldplaneeringu seletuskirjas5 on samuti andud üldised suunised teedevõrgu arendamiseks: juurdepääsu tagamine üldkasutatavatele hoonetele ja töökohtadele; kõigi kergliiklusteede kavandamisel tuleb tagada nende ohutu kasutamise võimalus kergliiklejatele (eraldatus mootorsõidukitest, nähtavus, tee laius jmt), lähtudes perspektiivsest liiklussagedusest ning kehtivatest normidest ja standarditest; kergliiklustee võib olla jalgtee, jalg- ja jalgrattatee, jalgrattatee või jalgrattarada. Konkreetsele asukohale sobilik lahendus pannakse paika edasise planeerimistegevuse käigus. Valiku tegemisel tuleb lähtuda kergliikleja kui vähem kaitstud liikleja ohutusest ning eeldatavast kergliiklejate arvust (sobilik tee/raja laius ning eraldatus) jne.

Rae Vallavalitsus on kehtestanud oma 13.05.2025 korraldusega nr 687 „Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP1085)“, mille kohaselt on muuhulgas ette nähtud planeeringuala jalgratta- ja jalgteede ühendamine naaberala (IKEA arenduse) jalgratta- ja jalgteedega ning kavandatud selleks riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee alune tunnel.

4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 5 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 11

Kiili valla üldplaneeringu6 kaardi kohaselt ei asu kavandatav tegevus väärtuslikul põllumajandusmaal ega ka rohelise võrgustiku alal.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus, üldplaneeringus ning detailplaneeringus määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Projektlahendus paikneb peamiselt transpordimaal, mistõttu projektil oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

Lähim kaitsealune liik asub kavandatavast tegevusest ca 600 m kaugusel. Tegemist on I kaitsekategooria kaitsealuse liigi, väike konnakotkas (Clanga pomarina; KLO9128968) leiukohaga7. Väike-konnakotkas on üks Euroopa arvukamatest kotkastest. Vaatamata sellele peetakse liiki ohustatuks, kuna tema areaal ja arvukus on eelmise sajandiga võrreldes vähenenud. Väike- konnakotka praeguseks arvukuseks võib hinnata 600-700 paari. Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas väldib vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suuri ühtlasi metsamassiive. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade kvaliteedi langus ning pesitsusaegne häirimine. Väike-konnakotka kaitse tegevuskava8 kohaselt on väike-konnakotkad eriti tundlikud häiringutele pesitsusperioodil (15. märtsist 31. augustini), mis võib põhjustada pesa hülgamise. Tegevuskavas rõhutatakse, et häiringu vältimise eesmärk ei piirdu üksnes püsielupaiga või elupaiga formaalsete piiridega: pesitsusajal võib ka püsielupaiga või elupaiga naabruses toimuv intensiivne inimtegevus (sh müra) mõjutada pesitsusedukust, kusjuures kõige tundlikumaks perioodiks loetakse pesitsuse algfaasi (aprillist mai lõpuni). Samuti on tegevuskavas rõhutatud, et looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4 kohane 100 m kaitsevöönd on minimaalne ning igal konkreetsel juhul tuleb hinnata kohapealseid tingimusi (nt maastiku avatus, nähtavus/vaatekoridorid, elupaiga kvaliteet) ning vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid. Raamatus „Röövlinnud ja metsamajandus“9 väike-konnakotkale seatud metsamajandusalaste soovituste kohaselt ei tohiks pesitsusajal metsatöid teha asustatud pesale lähemal kui 300-450 m ning pesast kuni 300 m raadiuses tuleks vältida lageraiet või teha ainult väikesi (kuni 0,2 ha) suurusi lageraielanke. Arvestades, et Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli ehitustööd toimuvad nimetatud vahemaadest kaugemal ning ehitustöödega kaasnev müra on võrreldav tavapäraste metsatööde müraga, hinnatakse kavandatava tegevuse mõju väike-konnakotka pesitsusele ebaoluliseks ning täiendavate leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik.

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri10 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (Kultusekivi (reg nr 17977) ja Asulakoht (reg nr 18774)) jäävad kavandatavast tegevusest ca 1 km kaugusele ehk projekti mõjualast välja.

Kavandatava tegevuse alale ei jää ka pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Kurna vallamaja (reg nr 304:VAL:001) jääb kavandatavast tegevusest ca 460 m kaugusele ehk samuti mõjualast välja.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.

6 Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsus nr 26 7 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu käesolevas eelhinnangus liigi täpset leiukohta ei esitata. 8 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138. 9 Kontkane, H., Nevalainen, T., & Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 10 https://register.muinas.ee/

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 12

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.

Lähim vooluveekogu jääb kavandatavast tegevusest ca 600 m kaugusele. Tegemist on Saire kraaviga (VEE1093400), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Veekogule on määratud 10 m veekaitsevöönd, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu.

Keskkonnaportaali11 andmete alusel jääb lähim puurkaev PRK0030177 kavandatavast tegevusest ca 300 m kaugusele. Puurkaevudele on kehtestatud sanitaarkaitseala 50 m. Kavandatav tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealale ei ulatu.

Sademevesi (sh riigitee sademevesi) korjatakse restkaevude abil kokku ning suunatakse riigitee muldes olevasse sademeveetorustikku ning jõuab lõpuks Kurna Pargi taga paiknevatesse settetiikidesse, kus see puhastub ning filtreerub.Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas12. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024. aasta andmetel oli 1207 autot/ööpäevas (Kurna ring) ning 5507 autot/ööpäevas (Kurna-Tuhala tee). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär ning sademevesi ka kogutakse kokku ja juhitakse settetiikidesse, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust sademevee tulemusena.

Jalgratta- ja jalgtee pikenduse lõigul kuni IKEA parklani suunatakse sademevesi vähesel määral ka teed ümbritsevale haljasalale, kuid kergliiklustee puhul pole tegemist reostunud sademeveega.

Kavandatav tegevus asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Projekti elluviimisel tuleb ka tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad mõningad müratundlikud objektid. Geoportaali andmetel on IKEA hoone tüübiks ühiskondlik hoone. Lähim elamu asub kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusel.

Käesoleva projekti eesmärk on soodustada kergliiklust, tagades kergliiklejatele paremad läbipääsu- ja liikumisvõimalused. Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid müraallikaid, mistõttu ei ole ehitusjärgselt eeldada olulist ebasoodsat mõju müra, vibratsiooni ega õhusaaste osas.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.13 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Käesoleva projektiga nähakse ette asjakohane ja sobilik kergliiklustee valgustus (sh kergliiklustee tunneli/rajatise osas), tagamaks kergliiklejatele valgusküllane ja avar läbipääs. Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.

11 https://keskkonnaportaal.ee/ 12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 13

Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele tuleb teevalgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest, juhenditest ja normidest, sh juhendist „Riigiteede valgustuse kavandamine“ 14.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti elu- ja ühiskondlike hoonete läheduses.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut, tuleb vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Eeltoodud tingimusi järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha müra, õhusaaste (tolm, heitgaasid) ning valgusreostuse olulist ebasoodsat mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele.

4.6. Jäätmekäitlus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest15 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“16 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Rae valla jäätmehoolduseeskirjas17 olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

14 Riigiteede valgustamise kavandamine 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/107012026016 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/425092025029 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/405012024008

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 14

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3118 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:

▪ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.19 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda kehtivatest standarditest, juhenditest ja normidest, sh Transpordiameti juhendist „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“.

▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti elu- ja ühiskondlike hoonete läheduses.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut, tuleb vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Rae valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 15

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Vaade kõrvalmaanteele 11115 Kurna-Tuhala tee ning ühendusteele 1122 Kurna ring

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 16

Foto 2 Vaade kõrvalmaanteele 11115 Kurna-Tuhala tee ning ühendusteele 1122 Kurna ring

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 17

Foto 3 Vaade kavandatava jalgratta- ja jalgtee tunneli asukohale

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 18

Foto 4 Vaade kavandatava tegevuse läheduses paiknevale ühiskondlikule hoonele

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekti KMH eelhinnang 19

Foto 5 Vaade olemasolevatele sademeveesüsteemidele

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Maa- ja Ruumiamet

Päästeamet

Rae Vallavalitsus

Kiili Vallavalitsus

Meie 31.08.2026 nr 8-1/26-084/15270-1

Riigitee 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48

asuva jalgratta- ja jalgtee tunnelile ja

kergliiklusteele ehitusloa menetlusse

kaasamine ja KMH algatamata jätmise

kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse 11115 Kurna–Tuhala tee km 4,48 asuva

jalgratta- ja jalgtee tunnelile ja kergliiklustee rajamiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt

projektile „Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee km 4,48 jalgratta- ja jalgtee tunneli projekt“ (töö

nr 25005).

Projekti eesmärk on riigiteele nr 11115 Kurna–Tuhala ca km 3,53 Kurna kergliiklustee ehitamine,

tagamaks kergliiklejate ohutu teeületusvõimalus vastavalt detailplaneeringule nr DP1085 „Kurna

küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering“. Eesmärgiks on endisele Põllumehe (projekti

koostamise hetkeks väiksemataks kinnistuteks jagatud) kinnistule kavandatava äri- ja tootmispargi

ning teisel pool riigiteed 11115 (ja 1122 Kurna ring) asuva IKEA kaupluse ja Kurna Pargi

omavaheline ühendamine ning kergliiklejatele läbipääsu tagamine.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/7yDBNIymHgyV7nJ.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 10.09.2026 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Hans Keskrand poole (tel +372 59 819102, e-post [email protected]).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hans Keskrand

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Ehitusloa eelnõu

2. Ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. KMH eelhinnang