KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee

Töö nr. 017/2025

Tellija: Arumänni OÜ

Registrikood: 16245057 Viige tn 32, 13516 Tallinn, Harjumaa

Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ

Projektijuht:

Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Vastutav isik:

Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Projekteerija: Merilin Lilo

TARTU 2026

Aruküla alevik, Raasiku vald, Harjumaa

ARUKÜLA ALEVIKUS LINNAKU

MAAÜKSUSE PLANEERINGUALA VEE- JA

KANALISATSIOONITORUSTIKUD.

ETAPP II.

PÕHIPROJEKT

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 2/52

AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 5

1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5

1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed I etapis ................................................... 6

1.2.1. Veetorustik ............................................................................................................... 6

1.2.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6

1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 6

1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 7

1.1. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 7

1.2. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 9

1.2.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega ......................................................................... 9

1.2.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 9

2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 10

3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 10

3.1. Üldist ............................................................................................................................. 10

3.2. Veetorustik .................................................................................................................... 10

3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 11

3.4. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 12

3.5. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis ....................................... 13

4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 14

4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 14

4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 15

4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 15

4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 16

4.5. Mahamärkimine ............................................................................................................ 16

4.6. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 17

4.7. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 17

4.8. Tööohutus ...................................................................................................................... 19

4.9. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 20

4.10. Tuleohutus ..................................................................................................................... 21

4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatiste ning kõrghaljastusega arvestamine ......................... 21

4.11.1. Üldist ........................................................................................................................ 21

4.11.2. Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud ............................................... 22

4.11.3. Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine ...................................................... 22

4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 22

4.11.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 23

4.11.6. Kõrghaljastuse kaitsmine ......................................................................................... 23

4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 24

4.13. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 24

4.14. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 25

4.15. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 25

4.16. Kaetud tööd ................................................................................................................... 25

4.17. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 25

4.17.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 26

4.17.2. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................... 26

4.17.3. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 26

4.18. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 27

4.18.1. Toestamine ............................................................................................................... 28

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 3/52

4.19. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 29

4.20. Tagasitäide .................................................................................................................... 31

4.20.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel .................................................................... 33

4.21. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 34

4.22. Katete taastamine .......................................................................................................... 34

4.22.1. Üldist ........................................................................................................................ 34

4.22.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 35

4.22.3. Kruuskatte taastamine .............................................................................................. 35

4.22.4. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 36

4.23. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 37

4.24. Teostusjoonised ............................................................................................................. 38

4.24.1. Üldine ....................................................................................................................... 38

4.24.2. Teostusmõõdistuse andmetabelid ............................................................................. 39

4.25. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 41

5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 42

5.1. Üldist ............................................................................................................................. 42

5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 43

5.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 43

5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 43

5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 44

5.2.4. Kiilsiibrid .................................................................................................................. 45

5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 45

5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud ...................................................................................... 45

5.3.2. Kanalisatsioonkaevud ............................................................................................... 45

5.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained .................................................................. 46

5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 47

6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 47

6.1. Üldist ............................................................................................................................. 47

6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 47

6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 47

6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 48

6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 48

6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 48

6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 50

6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 50

6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 51

6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 51

7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................ 51

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 4/52

ASUKOHA SKEEM

Projektala

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 5/52

1. ÜLDOSA

1.1. Üldandmed

Projekti nimetus: Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.

Staadium: Põhiprojekt

Töö nr: 017/2025

Objekti asukoht: Aruküla alevik, Raasiku vald, Harjumaa

Tellija: Arumänni OÜ Registrikood: 16245057 Viige tn 32, 13516 Tallinn, Harjumaa tel: 51 50 251 e-post: [email protected]

Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388

Majandustegevusteade nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 Tartu;

Tel: 733 0350; [email protected]

Kontaktisikud: Tellija poolt – Hendrik Pukk

Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957; [email protected]

Projekteerija poolt tehnilised küsimused – Sirle Punka, tel.: 56 616 780; [email protected]

Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Vastutav spetsialist - Sirle Punka - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

Projekteerija - Merilin Lilo - Diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 6/52

1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed I etapis

1.2.1. Veetorustik

Ehitise liik: rajatis

Ehitise nimetus: külmaveetorustik

Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik

Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 16,2 m2 - pikkus – 147 m

1.2.2. Kanalisatsioonitorustik

Ehitise liik: rajatis

Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik

Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik

Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 11,6 m2 - pikkus – 105 m

1.3. Sissejuhatus

Käesolev projekt on koostatud OÜ Arumänni tellimusel. Töös on koostatud Harjumaal, Raasiku vallas Aruküla alevikus asuva Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise projekt. Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus.

Projekt on jagatud kaheks projekteerimise etapiks. Esimeses etapis projekteeriti Linnaku maaüksuse planeeringuala tarbeks vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuni 11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee kaitsevööndini selliselt, et ehitustööd ei ulatu teekaitsevööndisse. Ehitustööd I etapis projekteeriti sõlmedeni VS 1-9 ning VS 1-16 ja KS 1-4. I etapis projekteeritud torustikud on käesolevalt ka väljaehitamisel.

II etapis on projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud eelpool nimetatud sõlmedest kuni olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikeni. II etapis on ette nähtud ka vee- ja survekanalisatsioonitorustiku ristumine 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teega kinnisel meetodil.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 7/52

1.4. Alusdokumendid

Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:

 FIE Jaanus Tahk poolt novembris 2024 a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr. 11-5/2024);

 Transpordiameti poolt 03.04.2025.a. väljastatud projekteerimistingimused nr 7.1-2/25/4037-2 „Nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti koostamisele riigitee nr 11300 km 10,35-10,57 teemaal ja kaitsevööndis“;

 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2036;

 Skepast & Puhkim OÜ poolt augustis 2023 a. koostatud „Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering“ (töö nr 2019-0101);

 OÜ Rakendusgeoloogia poolt jaanuaris 2025 a. koostatud geoloogiline uuring (töö nr 25-005);

 AS Viimsi Keevitus poolt koostatud tööprojekt „Aruküla reoveekogumisala ÜVK väljaehitamine“ (töö nr 2024-028);

 Infrada OÜ poolt koostatud teeprojekt „Linnaku arendusala teede ehitusprojekt“ (töö nr 25001-1);

 Infrada OÜ poolt koostatav teeprojekt „Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr 25001-2);

 Keskkond & Partnerid OÜ poolt novembris 2025 a. koostatud „Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp I“ (töö nr 017/2025);

 Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

1.1. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad

Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:

 Ehitusseadustik (EhS);

 Veeseadus (VeeS);

 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);

 Elektroonilise side seadus (ESS);

 Tuleohutuse seadus (TuOS);

 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;

 Kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 8/52

 Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;

 Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;

 Sotsiaalministri määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;

 Raasiku valla üldplaneering

 Raasiku Vallavolikogu määrus nr 18 „Raasiku valla kaevetööde eeskiri“;

 Raasiku Vallavolikogu määrus nr 13 „Raasiku valla avaliku korra eeskiri“;

 Raasiku Vallavolikogu määrus nr 19 „Raasiku valla heakorraeeskiri“;

 Raasiku Vallavolikogu määrus nr 3 „Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri“;

 Raasiku Vallavolikogu määrus nr 8 „Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

 EVS 835:2022 Hoone veevärk;

 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

 EVS 843:2016 Linnatänavad;

 EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse;

 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

 EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;

 EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained;

 EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud;

 Transpordiameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 14.04.2021;

 Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (2020);

 Transpordiameti juhendi „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“ Lisa 1, 10.06.2024;

 Transpordiameti juhend „Elastsete teekatendite projekteerimine“ kinnitatud 27.11.2023;

 Transpordiameti juhend „Pindamisjuhend“ kinnitatud 17.03.2023;

 Transpordiameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a;

 Transpordiameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale kavandamisel“ MA 2018-015;

 Tööinspektsiooni käsiraamat „Tööohutus ehitusplatsil“, 03.06.2022;

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 9/52

 RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

 MaaRYL 2010. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb vastuolu Tellija Tingimustega, tuleb tööd teha vastavalt Tellija Tingimustele.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

1.2. Täiendavad kriteeriumid

Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.

1.2.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega

Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel 1-2 nädalat enne vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse.

Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

1.2.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus

 Projekteeritud veetorustike minimaalne rajamissügavus on 1,8 m ja survekanalisatsioonitorustike puhul 1,5 m torude peale arvestades maapinnast.

 Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,2 m torude peale arvestades maapinnast.

 Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,3 m.

 Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m.

 Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.

 Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,3 m.

 Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 10/52

2. OLUKORRA KIRJELDUS

Projekti asukohaks on Raasiku alevikus paiknev endine Linnaku (katastritunnus 65101:003:0760) kinnistu. Raasiku alevik asub Raasiku vallas, Harju maakonnas. Endisele Linnaku kinnistule on kehtestatud detailplaneering, mille järgselt on planeeringuala jagatud eraldi kinnistuteks, kuhu on planeeritud ehitada era-, paaris- ja kortermajad. Tänaseks on kinnistud ka välja mõõdistatud.

Projektala kinnistutele on kavandatud 13 üksikelamut, 4 paariselamut ning 7 maksimaalselt 6 korteriga kortermaja. Lisaks on planeeritud tänavad koos kaasneva taristuga. Käesoleval hetkel on projektala hoonestamata.

Lähimad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on Harju teel Harju tee 34 kinnistu juures ning 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja Männiku tee ristmiku lähedal. Nimetatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on varasemalt projekteeritud Viimsi Keevitus AS-i poolt. Projekteeritud torustikud on ehitamisel ning kuuluvad Raven OÜ-le. Käesolevalt toimub vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ka planeeringualal varasemalt Keskkond & Partnerid OÜ poolt koostatud I etapi projekti alusel.

Projektala paikneb kõrvalmaantee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teel ning teekaitsevööndis. Projektalal paiknevad ka geodeetilise märgi kaitsevööndid.

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1. Üldist

Käesolevaga on projekteeritud Linnaku planeeringuala ning Välja tee 1a kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänavate alla nii, et kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele.

Torustike rajamisel tuleb arvesse võtta ka Infrada OÜ poolt koostatud planeeringuala teeprojekti (töö nr 25001-1) ja koostamisel olevat riigimaantee teeprojekti (25001-2).

Torustike projekteeritud eluiga on 50 a.

3.2. Veetorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud Linnaku planeeringuala II etapi veetorustik PE De 110. Planeeringuala veetorustiku ühendamiseks ühisveevärgiga ning ringvõrgu rajamiseks tuleb projekteeritud veetoru ühendada Aruküla veevõrguga kahes kohas. Üks ühendus teha Harju teel, Harju tee 34 kinnistu lähedal ning teine Männiku tee ja 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ristmiku lähedal.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 11/52

Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut.

Survetoru materjaliks on PE-100 survetoru PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC PN10 materjalist. Kui torustik on paigaldatud kaitsehülssi, peab viimane olema PE RC PN10 materjalist.

Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Põlve paigaldamise asemel võib toru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ja üle De 63 toru puhul 50xDe.

Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.

Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud sulgarmatuur spindlipikenduse ja kapega, surveklass PN10.

Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune märkelint kirjaga „VESI“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorudele lahtisel meetodil isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb vähemalt ühele torule paigaldada isoleeritud vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Vaskjuhtme kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.

Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.

Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4. Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7.

3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud Linnaku planeeringuala II etapi isevoolne kanalisatsioonitorustik, mille abil suubub reovesi rahustuskaevust Harju teel, Harju tee 34 kinnistu lähedale olemasolevasse isevoolsesse ühiskanalisatsiooni.

Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torust. Toru minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 12/52

Voolurahustuskaevuna on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 560/500 teleskoopiline plastkaev. Kaevuluugi raam peab olema nn „ujuv“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele.

Kanalisatsioonitoru on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,2 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut.

Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min 100 mm laiune märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!

Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4. Kanalisatsioonikaevu tellimisleht on esitatud projekti lisas AA-9.

3.4. Survekanalisatsioonitorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud Linnaku planeeringuala II etapi survekanalisatsioonitorustik PE De 110. Survekanalisatsioon saab alguse I etapis projekteeritud reoveepumplast RKP-Linnaku. Survekanalisatsioon suubub rahustuskaevu.

Survekanalisatsioonitorustik on üldjuhul projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,5 m toru peale ning maantee alas 2,2 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Soojustatav lõik on esitatud asendiplaanil ja pikiprofiilil.

Survetoru materjaliks on PE-100 survetoru PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC PN10 materjalist. Kui torustik on paigaldatud kaitsehülssi, peab viimane olema PE RC PN10 materjalist.

Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on üle De 63 toru puhul 50xDe. Survekanalisatsioonitorustikul on 90° käänikute ja kolmikute kasutamine keelatud.

Survekanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „SURVEKANALISATSIOON“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorudele lahtisel meetodil isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb vähemalt ühele torule paigaldada isoleeritud vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Vaskjuhtme kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.

Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul,

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 13/52

kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.

Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4. Survekanalisatsioonitorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7.

3.5. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis

Projektiga on kavandatud torustike ehitamine kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla- Peningi tee teemaal ning -kaitsevööndis. Riigitee nr 11300 teelõik km 4,80-11,30 oli taastusremondi objekt 2023. aastal.

Torustike projekteerimisel on arvestatud Transpordiameti nõuete ja tingimustega. Lisaks on arvesse võetud ka Infrada OÜ poolt koostatud planeeringuala teeprojekti (töö nr 25001-1) ja koostamisel olevat riigimaantee teeprojekti (25001-2).

Maantee teemaal ja kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded:

 Torustiku ristumine maanteega kinnisel meetodil suundpuurimisega teha võimalikult täisnurga all (70°-110°). Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

 Puurimiskaevikute rajamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.

 Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi. Hülss peab olema materjalist PE100 RC PN10 SDR17. Toruhülsi otsad tuleb sulgeda montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse. Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid ja maakraanid paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis.

 Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.

 Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale.

 Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

 Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike tegevuste aktsepteerimine.

 Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ)

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 14/52

lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

 Töövõtja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

 Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

Käesolevas projektis on ette nähtud kaks ristumist maanteega kinnisel meetodil. Torustik ei saa olema takistuseks olemasolevale või ümberehitatud maanteele ja kergliiklusteele ning nende rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

Vt. ka Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus. Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded Transpordiameti poolt kooskõlastatud projektist keelatud.

4. EHITUSTÖÖD

4.1. Üldised juhised ja nõuded

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja kooskõlastusi andnud ametkondade nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.

Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 15/52

Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub tee omanikule ning Töövõtja kulul on vajalik transportida see omaniku poolt heakskiidetud kohta.

Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusloa taotluse.

4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest Tellija poolt määratavas ajalehes 1…2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1 kord nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse.

Töövõtja peab omal kulul vähemalt kord nädalas teavitama ehitustöödest ka kohalikku Päästeteenistust ja kiirabi. Samuti tuleb vastav info edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikus omavalistuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel.

Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib kaasa tuua (parkimine, prügivedu, postiteenus jms).

4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load)

Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.

Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:

 tänava sulgemise luba;

 liikluse ümbersuunamise luba;

 kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.

Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab kohalikust omavalitsusest.

Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.

Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.

Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud materjalid valmistab ette ja kannab ehitisregistrisse Töövõtja. Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 16/52

4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine

Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja soovituslikult filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb:

 Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid, kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;

 Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne).

Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist.

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmel või kokku lepitud andmepilvesüsteemis. Fotod tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus.

Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve.

Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks.

Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.

4.5. Mahamärkimine

Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi reepereid. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks tööde käigus kogu trassi ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti optilise nivelliiriga ühe vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või tahhümeeterkäiguga Omanikujärelevalve poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 17/52

ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0,01 m. Ajutiste reeperite mõõdistamise käigus peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud ka projekteeritud torustike eesvoolude kõrgused. Mõõdistusvõrgu rajamise ja eesvoolude kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada maapinna kõrgusarv projekteeritud kaevude paigalduskohtades enne ehitustöödega alustamist. Vastavalt mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud kõrgusarvule tuleb valmistada kaevud sobiva kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta.

4.6. Vajumisvaatlused

Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone valdajaga.

Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.

Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele.

4.7. Liikluskorraldus

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on rangelt keelatud.

Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või täielikul sulgemisel tuleb järgida Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide ning Raasiku valla õigusaktidest lähtuvaid nõudeid. Kõik liikluskorraldusega seotud kulud kannab Töövõtja.

Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta. Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest Töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.

Töövõtja peab tööde teostamiseks koostama liikluskorralduse projekti (koostaja peab omama vastavat tegevusluba).

Liikluskorralduse projekt tuleb esitada asjassepuutuvale kohaliku omavalitsuse töötajale heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva enne planeeritavat liikluskorraldust mõjutavate

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 18/52

ehitustööde algust; mistahes liikluse sulgemine või ümbersuunamine enne liikluskorralduse projekti heakskiitmist ei ole lubatud. Tööde teostamisel riigimaanteedel tuleb liikluskorralduse projekt koostada ja kooskõlastada vastavalt Transpordiameti nõuetele. Liikluskorralduse projekt peab detailselt kajastama kõikide teede ja tänavate sulgemist ning ümbersõitude korraldamist.

Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama Ehitusseadustiku ja Planeerimisseaduse rakendusaktidele ning liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele. Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h. nädalavahetustel, riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning kaotsimineku korral nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel tuleb sulgemist ja ümbersõitu tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada või ümber paigutada ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud liikluskorraldusvahendid ennistada.

Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav.

Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele elanikele), peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades sissesõitu keelaval liiklusmärgil vastavat lisatahvlit).

Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas sõidusuunas kogu ulatuses.

Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja Esindaja.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

 kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

 puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;

 esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.

Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on eemaldatud kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 19/52

Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.

Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita.

Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel kinnistutelt teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta.

Liikluseks suletud teel peab Töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus) ja kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne). Talvisel ajal peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud teelõikudel peab Töövõtja ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h. kõnniteedel) vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele.

4.8. Tööohutus

Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutuse ja Tuleohutuse seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal.

Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“.

Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema sisselülitatud vilkuritega.

Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 20/52

keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud.

Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad olema rakendatud

Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses.

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks.

4.9. Kolmandate isikute ohutus

Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:

 tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid;

 tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele;

 vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest tuleneva ohutuse tagamiseks;

 nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;

 jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;

 teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja esindajaga ühenduse saamise protseduurid.

Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1,5 m kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega.

Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 21/52

ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud.

4.10. Tuleohutus

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.

Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.

Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima.

4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatiste ning kõrghaljastusega arvestamine

4.11.1. Üldist

Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud.

Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi Töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud.

Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida objektile uus asukoht.

Enne vastuvõtuakti väljastamist peab Töövõtja esitama piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.

Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 22/52

4.11.2. Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud

Töövõtja peab rakendama meetmeid hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel toestada.

4.11.3. Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine

Töövõtja peab Ehitusplatsil tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende kohale vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega.

Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm).

Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul.

Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul.

4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis

Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.

 Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

 Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja.

 Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.

 Lahtikaevatud kaablid tuleb mehaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.

 Ristumisel rajatised lahti kaevata ja kaitsta/toestada.

 Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1 m ulatuses.

 Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 23/52

 Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul.

4.11.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis

Projektpiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sidevõrguettevõtjale kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustumist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu omaniku poolt väljastatud tööloa alusel.

 Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine rasketehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.

 Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

 Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.

 Sidekaablite kaitsmise all mõeldakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100.

 Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.

 Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul.

4.11.6. Kõrghaljastuse kaitsmine

Torustike tuleb rajada kõrghaljastusest piisavalt kaugele, et vältida juurte vigastamist. Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb maha saagida.

Haljastust võib likvideerida ainult Tellijaga eelnevalt kooskõlastades.

Juhul, kui tööde käigus likvideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei näita likvideeritavana või raadatavana, kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune (maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Töövõtja peab asendatavate puuliikide loetelu eelnevalt kooskõlastama Tellija ning Omanikujärelevalvega.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 24/52

4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine

Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada vee- ettevõtte esindajale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult vee-ettevõtte esindaja või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete teabetahvlile vms. nähtavale kohale.

Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise veevarustustorustiku. Ajutise veevarustuse lahendus kooskõlastada vee-ettevõttega.

Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.

Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise vee-ettevõtte esindajale kooskõlastatud meetodil.

Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.

Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad kulud tasub Töövõtja.

4.13. Ajutine elektrivarustus

Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 25/52

ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).

4.14. Ligipääs tehnovõrkudele

Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.

4.15. Ajutised hügieenirajatised

Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada.

4.16. Kaetud tööd

Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.

Kaetud tööd on vähemalt järgmised:

 kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;

 alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;

 hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;

 monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;

 vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;

 reoveepumplate alus- ja tagasitäide;

 muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.

4.17. Katete eemaldamine

Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.

Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 26/52

4.17.1. Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.

Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.

Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.

4.17.2. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine

Pinnatud, kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.

4.17.3. Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb torustiku trassil lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul.

Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida.

Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses.

Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.

Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 27/52

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistu jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.18. Kaeve- ja mullatööd

Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta.

Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks.

Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Kaeviku nõlv peab olema terves ulatuses positiivse kaldega.

Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.

Vajadusel tuleb alandada pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.

Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust on vähemalt 200 mm. Lisaks sellele tuleb kaeviku laius (eriti kaevude, torustikusõlmede ja hüdrantide ümbruses) määrata vastavalt tagasitäite tihendamiseks kasutatavale tehnikale nii, et on tagatud tagasitäite korrektne tihendamine terve kaeviku ristlõike ulatuses. Minimaalne kaeviku laius toestamata kaeviku korral on 0,7 m, toestatud kaeviku korral 1 m.

Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 28/52

1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.

Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.

Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.

Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja.

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.

Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases, kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks.

4.18.1. Toestamine

Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu, prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali.

Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal, liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab saama eelnevalt Omanikujärelevalve kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele, treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine lubatud.

Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 29/52

Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.

Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras.

Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Omanikujärelevalve vastava põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada.

Omanikujärelevalvel on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid ning anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab Töövõtja.

Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.

4.19. Torustike paigaldamine

Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja RIL77-2013 nõuetele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.

Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks.

Torude liitmiseks kasutatakse elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 30/52

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:

Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰)

Lubatud kõrvalekaldumine kõrgusest (mm)

>7 1,5 50

3-7 1,0 30

<3 1,0 20

Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud.

Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:

 kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;

 asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.

Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, raudteega, veekoguga või üksikute survetorude rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada suundpuurimise teel. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed PE RC torud.

Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele heakskiitmiseks.

Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema vähemalt 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid.

Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele.

Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 31/52

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

 Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;

 Pinnatud-, kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale teepinnast;

 Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse;

 Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;

 Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;

 Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.

Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi.

Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei

ole lubatud temperatuuridel alla -10C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.

Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine.

4.20. Tagasitäide

Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.

Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101).

Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.

Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 32/52

Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta.

Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes ning toru paigaldamisel paekivile tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate parameetritega:

 Kaal: 150...200 g/m2;  Tõmbetugevus: 10...25 kN/m.

Killustikaluse rajamisel tuleb arvestada, et killustikalus toimib ka drenaažina ning suurte maapinna kõrgusvahede korral tuleb vee voolamine aluskihis tõkestada iga 25 m tagant rajatava saviekraaniga. Saviekraan peab katkestama killustikaluse täislaiuses ja-kõrguses.

Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Killustik tuleb eraldada liivast geotekstiiliga.

Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud.

Lõpptäide liiklusaladel teha mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse pinnasega. Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke ja pikaajalisi vajumeid. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Tagasitäidet ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 600 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste on 0,98 liiklusaladel ja 0,9 väljaspool liiklusala. Töövõtjal peab olema piisav arv penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 33/52

Juhul kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga tagasitäite kvaliteeti hinnata, kontrollitakse tagasitäite elastsusmoodulit deflektomeetriga. Näitaja

peab olema vähemalt 80MPa ning ƩE/3 ja E(2) suhe ei tohi ületada 1,3. Pinnase

tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a. käskkirja nr 0215 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise ja remondi juhis“.

Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega.

Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks.

Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid.

4.20.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel

Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmuud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja nõlvadelt kukkunud külmunud pinnas.

Juhul kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:

 Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist;

 Variant B – fikseerida tuhmike asukohad ja ulatus koos Omanikujärelevalvega, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohal välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 34/52

Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Omanikujärelevalve. Varianti B saab rakendada juhtudel kui:

 tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada;

 tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.

4.21. Mahajäetavad torustikud ja kaevud

Joonistel likvideeritavatena näidatud ja/või uute torustike rajamisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida ning näidata likvideeritavatena ka torustike teostusjoonistel.

Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga. Juhul, kui sõlm paikneb kaevus, tuleb kasutusest välja jäävatel kaevudel eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavate kaevude luugid ja luugiraamid kuuluvad Tellijale.

4.22. Katete taastamine

4.22.1. Üldist

Teekatete taastamisel tuleb arvesse võtta Infrada OÜ poolt koostatud planeeringuala teeprojekti (töö nr 25001-1) ja koostamisel olevat riigimaantee teeprojekti (25001-2). Teealale jäävate kaevikute tagasitäide tuleb teha liivaga. Muul juhul tuleb katted taastada vastavalt olemasolevale olukorrale (va juhul, kui katete taastamine toimub samaaegselt koos uue tee ehitusega).

Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener.

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 35/52

Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks katte esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti.

Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.

Katendite taastamine on esitatud joonisel AS-4. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonisel VK-6-05.

4.22.2. Haljasala taastamine

Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.

Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm.

Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.

Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite).

Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist.

Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20.

4.22.3. Kruuskatte taastamine

Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 36/52

tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm.

Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%. Killustikkatte tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.

Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema 140 MPa.

Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega.

4.22.4. Asfaltkatte taastamine

Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt hetkel kehtivale „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“.

Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Sõidutee asfaltkate rajatakse ühekihilisena AC 12 surf paksusega 60 mm.

Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3. Jämetäitematerjalid peavad vastama standardis EVS 901-3 tabel 7 veerus 3 esitatud nõuetele (AKÖL < 900). Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile.

Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 3 mm.

Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…63, kiilutud frakts. 16/32 ja 8…12 kuluga 25 kg/m2. Aluskihi paksus peab olema ühekihilise asfaltkatte all 20 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le.

Ühekihilise asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja filtratsiooniga k>0,5 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.

Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.

Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud. Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga (nt Emulbit, erikulu 0,6-0,8 kg/m2).

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 37/52

Kaevukaaned ja kaped paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud) ning sama kaldega.

Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.

Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.

Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).

Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja haljastus.

NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta.

4.23. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd

Tööde käigus tekkivad jäätmed, sh. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.

Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.

Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve spetsialist).

Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika.

Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 38/52

Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

4.24. Teostusjoonised

4.24.1. Üldine

Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada.

Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.

Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Juhul kui kaevusid või sõlmi on võrreldes projektiga lisandunud, kasutatakse lisandunud kaevude ja sõlmede tähistamiseks naaberkaevu või sõlme tähist lisandiga A,B jne. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja kõrguslik paiknemine määratakse Töövõtja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 39/52

paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).

Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik kaevikus avanenud olemasolevad maa-alused tehnovõrgud. Samuti tuleb teostusjoonisel näidata kõik geodeetilisel alusel kujutatud olemasolevad tehnovõrgud täies ulatuses.

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud rajatisele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).

Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.

Teostusjoonised tuleb esitada:

 paberkandjal kahes eksemplaris ehitusdokumentatsiooni koosseisus enne lõppvaatuse tegemist;

 digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal või andmepilvesüsteemis DWG formaadis.

4.24.2. Teostusmõõdistuse andmetabelid

Igale teostusmõõdistuse aruandele peab olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis.

Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse.

Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid.

Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente selles sisalduda ei tohi.

Tabeli koostamisel tuleb juhinduda alljärgnevast

 Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale voolupinna kõrgusel.

 Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 40/52

juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale toru peale.

 Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale.

 Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli „Märkus” lahtris) kujul pikkus x laius (näiteks 420x500). Luugi külje suunda ehk pöördenurka ei esitata.

 Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata.

 Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale.

 Veesõlmede, reovee- ja sademeveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata.

 Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril (kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti.

 Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu lae tsentril.

 Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri kõrgus” lahtris). Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult hulknurkadena - suletud polügonidena. Ellips jm „keerulised” geomeetrilised elemendid ei ole lubatud.

Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga Eestis hetkel kehtivas kõrgusüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta peale koma.

Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama numbrit (ID).

Punktelement hõivab tabelis ühe rea.

Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt uuele reale.Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele reale, ainult et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga.

Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi „joonistatamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimeselt realt järgmisega ja nii edasi allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 41/52

Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid).

Kanalisatsiooni survetoru koordinaatpunktid peavad olema esitatud voolusuunas – tabelis ülevalt alla. Teiste kontuuride puhul ei ole oluline kumba pidi elemendi punkte reastada.

Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (de) ning teras-, malm-, asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).

Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234, mitte 1,234).

Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2024 (kuupäev.kuu.aasta) ja aastad formaadis 2024 (mitte ´24 või 2024.a. vms.).

Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot.

Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma samaks.

4.25. Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.

Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele.

Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid, et mitte häirida inimesi ja loomade ning lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.

Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 42/52

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja hoonetele ning veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.

5. MATERJALID JA SEADMED

5.1. Üldist

Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus.

Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.

Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.

Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.

Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 43/52

Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.

5.2. Survetorustikud

5.2.1. Üldine

Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks.

Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.

Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.

5.2.2. Torud ja toruliitmikud

Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201 või ISO4427. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.

Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass).

Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid.

PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega, tõmbekindlate äärikutega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.

Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.

Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 44/52

keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).

PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.

Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile.

5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped

Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501)

Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.

Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.

Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2.

Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.

Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga).

Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega.

Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikenduse varras peab olema kuumtsingitud terasest ning nii alumine kui ülemine ots peavad olema roostevabast terasest. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel.

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 45/52

5.2.4. Kiilsiibrid

Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:

- spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI316; - O-rõngad materjalist NBR; - spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; - tagumine tihend materjalist EPDM; - korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt

standardile DIN30677; - lametihend materjalist EPDM; - siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil

ning vähendab jõumomenti); - kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga); - DIN2501 äärikud; - reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.

5.3. Isevoolsed torustikud

5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud

Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile EN1401 või EN13476. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.

PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612.

Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve.

Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.

5.3.2. Kanalisatsioonkaevud

Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen). Lubatud on kasutada ka elementkaevusid (nn Lego-tüüpi kaevusid). Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised.

Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020.

Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 46/52

ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.

Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2.

Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile).

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema minimaalselt 30 cm. Kruuskatte alla paigaldavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 300 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.

Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liiklusala võib kasutada kandejõuga 250 kN luuke. Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritseval pinnasele ja on kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Haljasaladele ja kruuskattega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

5.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained

Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 47/52

Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele.

5.5. Soojustusmaterjalid

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasala all 200 kN/m2. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN16535 ja EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele.

6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD

6.1. Üldist

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.

Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja.

6.2. Survetorustike katsetamine

6.2.1. Üldine

Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul.

Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu).

Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.

Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 48/52

6.2.2. Ettevalmistus survekatseks

Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et

- kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda;

- kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakorgiga suletud;

- kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses.

Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk võrgusurveni ja jätta see vähemalt ööpäevaks seisma.

Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.

6.2.3. Survekatse

Survekatset alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.

Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.

Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st.

Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms.

Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.

Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.

6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine

Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale esitamise nõuded“.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 49/52

Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.

Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise.

Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:

- desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud;

- desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;

- desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;

- jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks;

- kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;

- 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul;

- proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.

- torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi - standarditele; - proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.

Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele.

Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.

Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 50/52

6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine

6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus

Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus.

Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust.

Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

- kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud;

- pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud; - vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatlust; - pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee

juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;

- kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha.

Omanikujärelevalvel on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud.

Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega.

Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).

Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 51/52

lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.

Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad.

Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel.

6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.

6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega.

7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE

Tööd loetakse ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt.

Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses.

Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning ühes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid:

 Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb);

 projektdokumentatsiooni muudatused;

 tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne);

 ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);

 kaetud tööde aktid;

 teostusjoonised;

 kuuaruanded ;

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II. Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025

Keskkond & Partnerid OÜ 08.2026 52/52

 ehitusnõupidamiste protokollid;

 katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;

 kasutus ja hooldusjuhendid.

Dokumentatsioon esitatakse 1 eksemplaris paberil ning 2 eksemplaris mälupulgal.

Projektijuht: Lauri Aim

Vastutav spetsialist: Sirle Punka

Projekteerija: Merilin Lilo

x

x x

x x

x x

x x

x x

x

x

x

x x

x x

x x

x x

x x x x x x x x

x x x x x x x x

x x

x x x x x x

x x

x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x

I etapp

II etapp

I e ta pp

II et ap p

I etapp II etapp

I etapp II etapp

I etapp

II etapp I etapp II etapp

47.50

47.50

47.60 47.70

47.80

47.90

49.00

48.80

48.90

48.0 0

48.5 0

47.9 0

48.1 0

48.2 0

48.3 0

48.4 0

48.60

48.70

48.80

48.00

48.50

47.90 48.10

48.20 48.30

48.40 48.60

48.70

48.80

48.70

48.90

48.00 48.10

48.20 48.30

48 .5 0

48.6 0

48.6 0

48 .6 0

48.7 0

48 .7 0

48.70

48.8 0

48 .8 0

48 .90

48 .90

48.50

48.50

48.60

48.60

48.70

48 .7 0

48.80

48 .20

48 .30

48 .40

48 .4 0

48.70

48.80

48 .3 0

48 .4 0

48 .3 0

48 .5 0

48.70

48 .50

48 .5 0

48 .10

48 .20

48 .30

48 .40

48 .60

48 .70

48.80

/ /

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

2E

2E

W 2

W 2

W2 W2

W2

W2 W2

W2 W2

W2 W2

W2 W2

W2 W2 W2 W2 W2 W2

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X

K1 K1

K1

V1 V1

V1

K1

K1

V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

Geodeetiline märk

Geodeetiline märk

Riigimaantee teekaitsevöönd 10 m välimise sõiduraja servast

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 KS

1 KS

1 KS

1

KS 1

KS 1

V1 V1

VS 1-16

48.40

47.80

45.64 PE De 110

45.64 PE De 110

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X X

X X

VS 1-9

47.78

45.41 PE De 110

45.41 PE De 110

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

PA-1 48,75

PA-2 49,00

PA-3

47,70

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

PE D

e 11

0 L=

73 .0

m

Töömahu piir ETAPP 2 ETAPP 1

Töömahu piir

ETAPP 2ETAPP 1

KS 1-4

Ø110/PE

48.40

47.80

1)45.64 PE De 110

2)45.64 PE De 110

2.76

Rahustuskaev

Ø560/500

48.70

48.47

1)46.98 PVC De 160

2)46.98 PE De 110

1.72

KS 1-6

Ø110/PE

48.70

48.47

1)46.56 PE De 110

2)46.56 PE De 110

2.14

VS 1-16b

48.70

48.47

46.56 PE De 110

46.56 PE De 110

VS 1-9b

47.74

45.81 PE De 110

45.81 PE De 110

45.81 PE De 110

PE D

e 11

0 L=

35 .0

m PE

D e

11 0

L= 6.

0m

VS 1-16a

48.10

47.78

45.71 PE De 110

45.71 PE De 110

KS 1-5

Ø110/PE

47.78

1)45.71 PE De 110

2)45.71 PE De 110

2.07

PE D

e 11

0 L=

38 .5

m i=

2

PE D

e 11

0 L=

38 .5

m

PE D

e 11

0 L=

38 .0

m i=

2 PE

D e

11 0

L= 65

.5 m

PE D

e 11

0 L=

26 .5

m i=

29

Veetorustiku rajamine kinnisel meetodil

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 10,36 km-l.

Kat. tunnus 65101:003:0397

H ül

ss P

E R

C D

e 16

0 PN

10 L

= 3

4 m

VS 1-9a

47.80

45.49 PE De 110

45.49 PE De 110

Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku rajamine

kinnisel meetodil

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 10,57 km-l.

Kat. tunnus 65101:003:0397

H ül

ss P

E R

C D

e 16

0 PN

10 L

= 3

7, 5

m

H ül

ss P

E R

C D

e 16

0 PN

10 L

= 3

7, 5

m

Vee- ja survekanalisatsioonitorustik rajatakse tee ehitusega samaaegselt.

Juhul kui torud rajatakse muul ajal, tuleb torude ristu mine maanteega

teostada kinnisel meetodil!

Ol.ol. toru

PVC De 160

46.97

13 ,8

3

12 ,0

5

8, 94

7, 05

1

2

1

2

1

2

6, 35

1

2

StaadiumVastutav spetsialist

Projektijuht

Joonis

Lauri Aim

Sirle Punka

Merilin Lilo

Arumänni OÜ

Aruküla alevik Raasiku vald Harjumaa

Põhiprojekt

0172025_PP

KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]

Fail

Tellija

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II

14.08.2026

Töö nr: 017/2025

AS-4-011:500

Torustike asendiplaan

MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan koostatud FIE Jaanus Tahk poolt 11.2024. a. (töö nr. 11-5/2024). 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.

Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud detailplaneering (töö nr. 2019-0101)

LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir

V1 Projekteeritud veetorustik

KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kõrgepingekaabel Olemasolev madalpingekaabel

K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik

AS Viimsi Keevitus poolt koostatud tööprojekt (töö nr. 2024-028)

V1 Projekteeritud veetorustik

KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik

K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik

Planeeritud keskpingekaabel Planeeritud madalpingekaabel 2W1

Planeeritud tänavavalgustuskaabel

Geodeetilise märgi kaitsevöönd

Projekteeritud siiber

Kasutusest väljajääv torustikX X X X

Projekteeritud katte serv Infrada OÜ poolt projekteeritud eelprojekt (töö nr. 25001-1)

Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate/freespurukate

Projekteeritud liiklusmärk/konsool

Projekteeritud jalgtee asfaltbetoonkate

Projekteeritud müravall

Projekteeritud tugipeenar

Projekteeritud haljasala või taastamine

Projekteeritud betoonkivisillutis

VEESÕLME TÄHIS:

KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS:

1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt

Kaevu tähis Kaevu läbimõõt

Olemasoleva maapinna kõrgus

Kaevu sügavus

VS 1-16b 48.70 48.47 46.56 PE De 110 46.56 PE De 110

SURVEKANALISATSIOONISÕLME TÄHIS: KS 1-6 Ø110/PE 48.70 48.47 1)46.56 PE De 110 2)46.56 PE De 110 2.14

1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt

Kaevu tähis Toru läbimõõt/materjal

Kaevu sügavus

Toru põhja kõrgus/läbimõõt Toru põhja kõrgus/läbimõõt

Sõlme tähis

Toru soojustamine

Projekteeritud maapinna kõrgus

Olemasoleva maapinna kõrgus Projekteeritud maapinna kõrgus

Olemasoleva maapinna kõrgus Projekteeritud maapinna kõrgus

Projekteeritud horisontaal ja kõrgusarv47.8

Olemasolev valguskaabel

Rahustuskaev Ø560/500 48.70 48.47 1)46.98 PVC De 160 2)47.18 PE De 110 1.72

Likvideeritav objekt

Projekteeritav katte serv Infrada OÜ poolt projekteeritav eelprojekt (töö nr. 25001-2)

Projekteeritav tee

Kaeviku serv

Torustike rajamine kinnisel meetodil Hülss Torustike servituudiala

V1

V1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

V1 V1

V1 V1V1

V1

V1

V1

V1

V1

KS1

KS1

KS1 KS1

KS1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X

X

X

X

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

LEPPEMÄRGID:

Pos 1

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500)

Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 017/2025 Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II

Torustiku pikkus: veetoru 22,5 m

Katastriüksuse piir

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev madalpingekaabel V1 Projekteeritud veetorustik

Isikliku kasutusõiguse ala

Koostas: Merilin Lilo Projekteerija 1

IKÕ ala POS nr (plaanil)

Jrk nr Kinnistu registriosa number

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

Ala pindala ruutmeetrites m²

1. Pos 1 5683350 65101:003:0397 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee, transpordimaa

45 m²

Veetoru maa-alune sõlm

Olemasolev kõrgepingekaabel Olemasolev veetorustik

Olemasolev valguskaabel

Kasutusest väljajääv torustikX X X X

Varasemalt projekteeritud veetorustikV1

Varasemalt projekteeritud survekanalisatsioonitorustik

KS1

Olemasolev madalpinge õhuliin

V1

V1

V1

V1

V1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

V1

V1

V1

KS 1

KS 1

1

2

1

2

LEPPEMÄRGID:

Pos 1

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500)

Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 017/2025 Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II

Torustiku pikkus: veetoru 25,7 m survekanalisatsioonitoru 25,7 m

Katastriüksuse piir

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev madalpingekaabel V1 Projekteeritud veetorustik

Isikliku kasutusõiguse ala

Koostas: Merilin Lilo Projekteerija 2

Olemasolev valguskaabel

KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpinge õhuliin Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm

IKÕ ala POS nr (plaanil)

Jrk nr Kinnistu registriosa number

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

Ala pindala ruutmeetrites m²

1. Pos 1 5683350 65101:003:0397 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee, transpordimaa

64 m²