EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Kuressaare linnas Ravila tn 1 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Ravila tn

1b katastriüksuse osas

Kuressaare Linnavolikogu 27. novembri 2014. a otsusega nr 47 kehtestati Kuressaare linnas Ravila

tn 1 detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeringuala suurusega ca 1400 m2 asub

Kuressaare linnas, planeeringuala on nähtav otsuse lisas toodud asendiplaanil. Detailplaneeringu

koostamise eesmärkideks oli Ravila tn 1 kinnistu jagamine kaheks iseseisvaks krundiks;

ehitustingimuste määramine uue elamu ning abihoone ehituseks; liikluskorralduse, tehnovõrkude-

ja rajatiste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline lahendamine; servituutide vajaduse

määramine.

Ravila tn 1 detailplaneeringualasse kuuluvad Ravila tn 1b (katastritunnus 34901:001:0098,

katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 686 m2) ja Ravila tn 1 (katastritunnus

34901:001:0097, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 690 m2) katastriüksused.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeringualale

elektripaigaldise kaitsevööndid ja sideehitise kaitsevöönd.

Planeeringualast üle tee lääne suunas on Kopteriplatsi detailplaneering (kehtestatud Kuressaare

Linnavolikogu 22. septembri 2016. a otsusega nr 34), mille eesmärgiks oli planeerida helikopteri

tõusu- ja maandumisplats Kuressaare haigla läheduses ja juurdepääs platsile. Ravila tn 1

detailplaneeringualast üle Ravila tänava on Ravila tn 2a detailplaneering (kehtestatud Saaremaa

Vallavolikogu 22. mai 2025. a otsusega nr 1-3/25), mille eesmärgiks on ehitusõiguse määramine

Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla

kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.

Planeeringuala lähiümbruses on elamumaad (hoonestatud üksikelamutega), ärimaa (Hooldekodu

Saaremaa Valss), ühiskondlike ehitiste maa (Kuressaare Haigla kompleks koos planeeritava

juurdeehitusega). Ravila tn 1b katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa 100% ning see on

ristküliku kujuga, hoonestatud üksikelamuga (ehitisregistri kood 120846254). Kõlvikuliselt

koosseisult on Ravila tn 1b katastriüksus tervikuna õuemaa. Ligipääs katastriüksusele toimub

avalikult kasutatava Ravila tänava kaudu (Ravila tn L1, katastritunnus 34901:010:0567).

Detailplaneering on ellu viidud: moodustatud on kaks krunti (Ravila tn 1b ja Ravila tn 1) ning

suures osas realiseeritud ehitusõigus (Ravila tn 1b katastriüksusel on elamu ja Ravila tn 1

katastriüksusel elamu, saun ja kuur), kuid Ravila tn 1b katastriüksusele ei ole veel ehitatud

abihoonet.

Vastavalt Ravila tn 1 detailplaneeringule on krundile pos 1 (aadressi nime ettepanekuga Ravila tn

1a, märkus: käesoleval juhul Ravila tn 1b katastriüksus) näidatud lubatud ehitusala, eesmärgiga

uue elamu rajamine (nähakse ette ka võimalus abihoone ehitamiseks). Krundi kasutamise

sihtotstarve on detailplaneeringu kohaselt planeeritud pereelamumaa 100%, hoonete suurim

lubatud arv krundil 2, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala (märkus: kehtiva

2

planeerimisseaduse kohaselt ehitisealune pind) 170 m², täisehitusprotsendiga 25%, hoonete

suurim lubatud kõrgus 2 korrust elamul ja 1 korrus abihoonel (vastavalt 9 m ja 6 m maapinnast).

Detailplaneeringus on välja toodud: piirkonna hoonestus koosneb põhiliselt viilkatustega

elamutest. Piirdeaedade korrastamisel tuleb arvestada asjaoluga, et piirkonnas on valdavalt

puitlippaiad ning hekid koos võrkaedadega, maksimaalse kõrgusega 1,2 m. Maa-alal olev

väärtuslik kõrghaljastus maksimaalselt säilitada. Arhitektuursed piirangud, pos 1: katuse

kaldenurk 25-45 kraadi; piirded: soovitavalt vertikaalsed puitlippaiad, kitsad lipid, kõrgusega 1,2

m või hekid ja võrkaiad kõrgusega 1,2 m; välisseinte viimistlus: puit või kivi, sokliosa betoon või

looduslik kivi; aknaraamid ja uksed- puit, puitalumiinium; värvilahendused nii hoonetel kui

rajatistel peab kooskõlastama Kuressaare Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonnaga.

Lisaks on planeeringus: kavandatava Ravila 1a (krundi aadressi nimeettepanek) veeühendus on

planeeritud Ravila 1 (krundi aadressi nimeettepanek) krundil olevast veekaevust. Olemasolev

veekaev rekonstrueeritakse ning paigaldatakse sulgemiskraanid. Ravila 1a

kanalisatsioonitorustiku liitmine ühiskanalisatsiooniga toimub omal krundil. Vajalikud on

vastavad reaalservituudid.

Esitatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse kohaselt soovitakse

Ravila tn 1b katastriüksusele ehitada abihoonet (ehitisealuse pinnaga 57,9 m2), kuid Ravila tn 1

detailplaneering ei võimalda seda teha isegi juhul, kui lubatud hoonestusala suurendataks

ehitusseadustiku § 27 alusel detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimustega 15%

võrra. Kui olemasolev veetorustik viidaks Ravila tn 1b katastriüksuse teise osasse tekiks abihoone

ehitamise võimalus.

Ravila tn 1 detailplaneeringu Ravila tn 1b krundi hoonestusala (suurusega ca 170 m2) on täisnurkse

trapetsi kujuga ja asetseb krundi keskosas (jäädes kahe servituudivajadusega vee- ja

kanalisatsioonitrassi vahele). Hoonestusala määramisel on võetud aluseks trassidest tulenevad

piirangud ja suurim võimalik hoonete ehitisealune pind (suurusega 170 m2), arvestamata seejuures,

et elamu ja abihoonele peaks jääma kasutusest tulenev hoonetevaheline ruum. Hetkel on

olemasoleva hoonestusala hoonestamata ala suurus ca 50 m2, millele ei mahuks ära planeeritav

hoonestus (ehitisealuse pinnaga 57,9 m2).

Detailplaneeringu Ravila tn 1b katastriüksuse osas kehtetuks tunnistamise järgselt oleks võimalik

kaaluda abihoonele ehitusõiguse andmist elamust veidi eemale ja samale ehitusjoonele Ravila

tänava ääres asuvate hoonetega, mis sobituks ka piirkonna ehituslaadiga ning tekitaks hoonete

vahele kasutamisruumi/siseõueala.

Osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse kohaselt on võimalus olemasolevaid trasse, mis läbivad

planeeringuala ja olid planeeringu kehtestamise ajal aluseks hoonestusala suuruse ja kuju

määramisel, võimalik ümber paigutada selliselt, et need ei jääks ette planeeritavale abihoonele.

Seega võttes arvesse, et hetkel trassid piiravad hoonete paigutust, kuid trasse on võimalik ümber

paigutada, siis detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine on põhjendatud ja planeeritav

abihoone sobituks olemasolevale ehitusjoonele Ravila tänava äärde.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu

kehtetuks tunnistada, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik

soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Käesoleval juhul on katastriüksuse omanik esitanud

taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, kuna planeeringukohane kruntimine

on teostatud ning planeeringuga määratud abihoone ehitusõigust ei ole võimalik realiseerida

hoonestusala kuju ja asetuse tõttu, ehk siis omanik ei soovi detailplaneeringut käesoleval kujul ellu

viia. Ülejäänud planeeringuala osas jääks detailplaneering kehtima.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järel tuleb lähtuda Kuressaare linna ja Kaarma

valla kontaktvööndi ühisplaneeringu (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a

otsusega nr 1, edaspidi ühisplaneering) tingimustest. Ühisplaneeringus on katastriüksustele

3

määratud pereelamute ala juhtotstarve. Pereelamute ala all mõistetakse ühepereelamumaad

kompaktse hoonestusega aladel. Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja

tehnorajatised. Olemasoleva pereelamute alana on planeeringus käsitletud juba välja kujunenud

elupiirkondi nii Kuressaares kui ka linna ümbruse asulates. Kruntide täisehituse protsent on

maksimaalselt 30%, suurematel kinnistutel kui 1000 m² on 20%. Lubatud korruselisus on 2.

PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering. Kuressaare linn on PlanS § 125 lõike 1 kohaselt

detailplaneeringu koostamise kohustusega ala.

Vastavalt PlanS § 125 lõike 5 punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse

lähedusse jäävale hoonestatud või hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad ehitised,

kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise

püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Kuna ühisplaneeringu kohaselt on tegemist pereelamute juhtotstarbega alaga, kus on määratud ala

üldised kasutus- ja ehitustingimused ning piirkonna katastriüksustel on peale peahoone

(üksikelamu) veel ka kõrvalhoone, siis tulenevalt eelnevast on kavandatava abihoone ehitamine

kooskõlas ühisplaneeringu tingimustega ning ehitis sobitub ka mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Seega ei ole otstarbekas algatada

uue detailplaneeringu koostamist, kuna edasisi ehitustegevusi saab teha peale detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamist projekteerimistingimuste ja ehitusloa/ehitusteatise alusel.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Tegemist on haldusmenetluse põhimõttega, millest lähtuvalt tuleb võimaluse korral

eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähem koormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam

ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks

puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Saaremaa

Vallavolikogu hinnangul on võimalik soovitud tulemus saada ilma uut detailplaneeringut

koostamata, mis on lihtsam ja kiireim viis.

Detailplaneering kehtestati 2014. aastal ehk ca 12 aastat tagasi. Ajaga on muutunud õigusaktid

ruumiline vajadus ja olemasolev olukord. Põhjendatud on vaadata üle ruumikasutus ja võimaldada

elamu juurde ka kõrvalhoone, mis on käesoleval juhul kooskõlas piirkonna hoonestusstruktuuriga.

Hetkel kehtiva detailplaneeringu hoonestusala suunaks ehitustegevuse liigselt põhjasuunda ja

planeeritav kõrvalhoone ei mahuks hoonestusalale. Hoonete paigutust piiravad olemasolevad

trassid. Veetrassi ümberpaigutamisel on võimalik kaaluda kõrvalhoone paigutamist samale

ehitusjoonele Ravila tänava hoonetega. Veetrassi ümberpaigutamisel ei tohi piirata

naaberkatastriüksuste kasutamistingimusi.

PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu osa kehtetuks tunnistada, kui

planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda ja PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt

kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist

kehtetuks tunnistamist. Ravila tn 1b omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Ravila tn 1

detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Ravila tn 1b katastriüksuse osas ei avalda mõju

kehtima jäävale detailplaneeringu lahendusele ning kehtima jäävas osas on detailplaneeringus

kavandatu elluviidav.

Kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on

toimunud ratsionaalselt, arvestades kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele, keda haldusakt ehk

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab. Eelnevast tulenevalt on Saaremaa

Vallavolikogu seisukohal, et Ravila tn 1 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Ravila

4

tn 1b katastriüksuse osas on põhjendatud, kuna katastriüksuse omanik on avaldanud selleks

vastavat soovi, detailplaneering on kehtetuks tunnistataval alal kruntimise osas ellu viidud ja

omanik soovib krundile saada ehitusõigust kõrvalhoone püstitamiseks, mis on võimalik ka

projekteerimistingimuste väljastamise ja ehitusloa/ehitusteatise väljastamise kaudu. Eeldatavasti

ei ole kavandatava tegevuse jaoks detailplaneeringu koostamine vajalik, vaid lähtuda saab

kehtivast ühisplaneeringust.

Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada

haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise

menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost

isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja

menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja

tagajärgi, leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei

riiva naaberkinnistute omanike ja huvitatud isiku õigusi ja huve ega kahjusta avalikke huve.

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistu omaniku ega

naaberkinnistute omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi.

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,

planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks

on kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 140 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitada

kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes

2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Eelnõu saadeti Ravila tn 1 detailplaneeringu planeeringualal asuvate katastriüksuste omanikele,

Ravila tn 1b katastriüksuse piirinaabritele (üle tänava naabritele) arvamuse andmiseks xx.09.2026

kirjaga nr xx, ametiasutustele kooskõlastamiseks xx.09.2026 kirjaga nr xx.

Otsuse eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet xx.09.2026 kirjaga nr xx ja Transpordiamet

xx.09.2026 kirjaga nr xx.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 6 ning kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada Kuressaare Linnavolikogu 27. novembri 2014. a otsusega nr 47 kehtestatud

Kuressaare linnas Ravila tn 1 detailplaneering osaliselt kehtetuks Ravila tn 1b katastriüksuse

osas (asendiplaan lisatud).

2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(digitaalselt allkirjastatud)

Koit Voojärv

volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Transpordiamet

04.09.2026 nr 5-2/4365-1

Kuressaare linnas Ravila tn 1 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 esitame kooskõlastamiseks Ravila tn 1

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Ravila tn 1b katastriüksuse osas

(vt Lisad). Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks oli: Ravila tn 1 kinnistu jagamine kaheks

iseseisvaks krundiks; ehitustingimuste määramine uue elamu ning abihoone ehituseks;

liikluskorralduse, tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteline

lahendamine; servituutide vajaduse määramine.

Ravila tn 1b katastriüksuse omanik on esitanud Saaremaa Vallavalitsusele taotluse

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Ravila tn 1b katastriüksuse osas, kuna

soovib ehitada elamu juurde abihoonet (ehitisealuse pinnaga ca 57,9 m 2 ), kuid kehtiv

detailplaneering (hoonestusala suurus ja kuju) ei võimalda seda teha. Kui Ravila tn 1b

katastriüksuse keskosa läbiva veetorustiku asukohta muuta, siis tekiks abihoone ehitamise

kaalumise võimalus uut detailplaneeringut koostamata. Ülejäänud detailplaneeringuala osas

jääks detailplaneering kehtima.

Ravila tn 1 detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad:

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/466-14/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

1. Kuressaare linnas Ravila tn 1 DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

2. Lisa 1. Asendiplaan

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Lisa 1

Kuressaare linnas Ravila tn 1 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Ravila tn 1b

katastriüksuse osas