| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/15451-2 |
| Registreeritud | 03.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Viimsi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viimsi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 1/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
1. ÜLDOSA ........................................................................................................................................ 3
2. ASENDIPLAAN .............................................................................................................................. 6
3. ARHITEKTUUR. ........................................................................................................................... 12
4. KONSTRUKTSIOONID ................................................................................................................. 16
5. TULEOHUTUS ............................................................................................................................. 18
6. KÜTE JA VENTILATSIOON. .......................................................................................................... 21
7. KESKKONNAKAITSE. ................................................................................................................... 24
8. TERVISEKAITSE. .......................................................................................................................... 25
9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. ........................................................................................ 25
10. SADEVEEKANALISATSIOON. ..................................................................................................... 29
11. EHITUSE ORGANISEERIMISE LAHENDUS. ................................................................................ 29
12. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 30
13. ENERGIATÕHUSUS. .................................................................................................................. 34
14. RADOONIKAITSE MEETMED .................................................................................................... 34
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 2/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Joonised AS-0 Situatsiooniskeem - AS-1 Asendiplaan M 1:500 A-1 1. korruse plaan M 1:100 A-2 2. korruse plaan M 1:100 A-3 Vaade A M 1:100 A-4 Vaade B M 1:100 A-5 Vaade C M 1:100 A-6 Vaade D M 1:100 A-7 Lõige 1-1 M 1:100 A-8 Katuse plaan M 1:100 A-9 Vundamentide plaan M 1:100 A-10 Piire (fragment) ja värav M 1:50 A-11 A-12
Akende spetsifikatsioon Akende spetsifikatsioon
M 1:100 M 1:100
A-13 Uste spetsifikatsioon M 1:100 A-14 Vaade tänavalt - A-15 Vaade hoovist -
Lisad
1. Viimsi Haldus Osaühingu detailplaneering töö nr 12-17.
2. A.Ader AderGeo OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega. Töö nr. T190526, 28.05.2026.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 3/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
1. ÜLDOSA
1.1 Seletuskirja ülesehitus
Käesolev seletuskiri on koostatud Harjumaal, Viimsi vallas, Randvere külas, Veeringu tee 1a
krundil asuva üksikelamu projekti jaoks ning koosneb asjakohastest peatükkidest. Seletuskiri
sisaldab andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata.
Projekt on koostatud vastavalt detailplaneeringule, tellija ülesandele, soovidele, kooskõlas Eesti
Vabariigis kehtivate projekteerimisnormidega ning Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a.
määrusega nr.97 – Nõuded ehitusprojektile.
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht
Projekteeritav üksikelamu asub Harjumaal, Viimsi vallas, Randvere külas, aadressil Veeringu
tee 1a. Katastritunnus on 89001:001:1194 ja selle suuruseks on 1210 m2.
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Krundil on palju puid. Likvideeritakse kokku 15 puud, nendest 8 on viljapuud ja 7 leht- ja
okadpuud. Kõik likvideeritavad puud on näidatud joonisel AS-1 (Asendiplaan). Planeeringu ala
reljeef on valdavalt tasane.
Sissesõit krundile toimub Veeringu tee poolt, sissesõit ja prügikonteinerite asukohad on
näidatud joonisel AS-1 (Asendiplaan). Sissepääsutee ja parkimisala kaetakse mittetolmava
kattega (nt. betoonkividest sillutis).
Üksikelamu planeeritakse krundile kahekorruselisena. Kruntidele planeeritava elamu
maksimaalne kõrgus võib olla kuni 8,5 m (projektis on 8,5 m) ning elamu absoluutne kõrgus kuni
23,0 m (projektis on 23,0 m).
Projekteeritav puidust piire on 1,5m kõrgusega tänava pinnast.
Projekteeritav kahekorruseline elamu on Fibo kergplokkidest 200mm, mis on soojustatud
vahtpolüstürool 200mm ning viimistletud puitlaudisega
Üksikelamu ehitatakse 200mm Fibo kergplokkidest lintvundamendile, vundament soojustatud
100mm vahtpolüstürooliga.
Projekteeritud viilkatus kaldega 30°.
Ehitisealune pind on 199,8 m2.
Projekteeritava üksikelamu viimistluses kasutatakse tume värviga puitlaudis.
Aadressil Veeringu tee 1a projekteeritav maja sobib hästi ümbruskonda ning vastab
detailplaneeringu tingimustele. Ümbruses puuduvad merevaated, vaated vanalinnale, vaated
loodusobjektidele või miljööväärtuslikele vaadetele, mida projekteeritava hoone ehitamisel
varjataks.
Ehitise projekteeritud kasutusiga on 50 aastat (projekteeritud kasutusea kategooria 4, EVS-EN
1990:2002). Elektripaigaldise kasutusiga 30 aastat – aluseks evs-iec 60364 „Ehitise
elektripaigaldised”. Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. Välistrasside
arvestatav tööiga 20 aastat. Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 4/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Analüüsitav ala:
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 5/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
1.2.3 Projekteerija
Peaprojekteerija: Solpro OÜ (Reg nr 11961323) MTR EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn tel. +372 56649659 [email protected] Projektijuht: Roman Lebedev
Arhitektuurne osa: Vastutav spetsialist: Aleksandr Bobrov, Diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 177560
Konstruktsioonide osa: Vastutav spetsialist: Roman Lebedev, Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 173988
Sisekliima tagamise süsteem: Vastutav spetsialist: Vladimir Krehov, Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 173893
Elektripaigaldise osa: Vastutav spetsialist: Sergey Khashin, Pädevustunnistuse nr EL-421-22
Veevarustus ja kanalisatsioon: Solpro OÜ töö nr 161025 Vastutav spetsialist: Andrei Antonov, Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 149386
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed
Eelprojekti koostamise aluseks on järgnevad lähteandmed:
1.3.1.1 Tellija lähteülesanne
Tellija lähteülesanne
1.3.1.2 Eskiis või olemasolevad projektid
Puuduvad.
1.3.1.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused
- Viimsi Haldus Osaühingu detailplaneering töö nr 12-17.
1.3.2 Ehitusuuringud
Käesolev projekt ei käsitle.
1.3.3 Normdokumendid
Projekti koostamises lähtuti Eesti Vabariigis kehtivatest normdokumentidest.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 6/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
2. ASENDIPLAAN
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Hoone projekteerimisel lähtuti tellija soovist ning krundi suurusest. Asendiplaani aluseks on geo-
mõõdistus, dateeritud 28.05.2026.
2.1.2 Alusdokumendid
2.1.2.1 Lähteandmed
Olemasolev asendiplaan ja katastri skeem jääb samaks.
2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
A.Ader AderGeo OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega. Töö nr. T190526, 28.05.2026.
2.1.2.3 Normdokumendid
- Siseministeeriumi määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. - Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015. RT I, 26.02.2021, 7– Nõuded ehitusprojektile. - EVS 932:2017 – Ehitusprojekt. - EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. - EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. - Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019: Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. - Ehitusseadustik. - MTM 02.07.2015 määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded” - MTM 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” - Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringule “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.” - Keskkonnaministri vastu võetud 16.12.2016 määrus nr. 71 – “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. - Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord nr. 49, 26.07.2013. RT I, 10.11.2020, 12. - Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. - Jäätmeseadus1, vastu võetud 28.01.2004 - Viimsi Vallavolikogu vastu võetud 20.09.2022 määrus nr 15 „Viimsi jäätmehoolduseeskiri“ - Viimsi Vallavolikogu vastu võetud 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorra eeskiri“
2.2 Olemasolev
2.2.1 Paiknemine
Projekteeritav üksikelamu paikneb aadressil Veeringu tee 1a, Randvere külas, Viimsi vallas,
Harju maakond.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 7/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
Krundil olemasolevaid hooneid ega rajatisi ei ole.
2.2.3 Olemasolev reljeef
Planeeringu ala reljeef on valdavalt tasane.
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Krundil on palju puid. Likvideeritakse kokku 15 puud, nendest 8 on viljapuud ja 7 leht- ja
okadpuud. Kõik likvideeritavad puud on näidatud joonisel AS-1 (Asendiplaan).
2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Krundi juurde viib Veeringu tee.
Sissesõit on näidatud joonisel AS-1 (Asendiplaan).
2.2.6 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid.
Puudub
2.2.7 Krundi pinnase omadused
Käesolev projekt ei käsitle
2.3 Asendiplaani lahendus
2.3.1 Hoone paigutus
Sissesõit krundile toimub Veeringu tee poolt, sissesõit ja prügikonteinerite asukohad on
näidatud joonisel AS-1 (Asendiplaan). Sissepääsutee ja parkimisala kaetakse mittetolmava
kattega (nt. betoonkividest sillutis).
Üksikelamu ehitatakse vastavalt detailplaneerigule. Vastavalt detailplaneeringule lubatud
hoonestus ala on krundipiiridest 5m kaugusele ning lõunaküljelt on teekaitsevööndi järgi.
2.3.2 Ehitusetapid
Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse käigus.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
Käesolev projekt ei käsitle.
2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Hoone +0.00 seotakse ABS-iga +14,85 (vt. Asendiplaan). Harja kõrgus olemasolevast
maapinnast 8.5 m, 1.korruse põrand ±0.00=+14,85. 2. Korruse põrand +3.35=+18.20
2.4.3 Sademevee käitlemine
Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Kinnistu sademeveed on ette
nähtud hajutada krundi piires haljasalal.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 8/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil
Parkimine on lahendatud omal krundil kolmele autole.
2.5.2 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused
Käesolev projekt ei käsitle.
2.5.3 Liikluskorraldusvahendid
Käesolev projekt ei käsitle.
2.5.4 Parkimine
Parkimine on projektiga lahendatud omal krundil, betoonkividest platsil ning on arvestatud
kolmele autole.
2.6 Teed ja platsid
Krundi juurde viib Veeringu tee.
2.7 Haljastus ja heakorrastus
Käesolevas projektis on kinnistu haljastusprotsent 66,7%.
Ehitustöödeaegsed kõrghaljastuse ja juurestiku kaitsemeetmed:
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida okste vigastamist.
⚫ Puude võra kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse luba Viimsi Keskkonna- ja
Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama arborist.
⚫ Juurekaitsevööndis on keelatud sõidukite parkimine, ehitusmaterjali ja ehitusprahi ladustamine
ning soojaku või muude raskete esemete paigutamine.
⚫ Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali ladustama puu alla, siis kaetakse koht kõigepealt 20
cm paksuse liiva- või kerg-kruusakihiga ja selle peale asetatakse puidust vms materjalist restid
ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid.
⚫ Kui kõrghaljastuse juurekaitsevööndis on muld liigselt tihenenud, tuleb seal sõltuvalt
kõrghaljastuse liigist pinnase 45 cm paksune kiht välja vahetada või seda õhustada
spetsiaalsete masinate ja/või võtetega.
⚫ Kõiki ehitusplatsil säilitatavaid puid kaitstakse ajutiste kaitsepiiretega. Ehitaja paigaldab
kaitsepiirded juurestiku kaitseala ulatuses. Kaitsepiirded peavad olema 2 m kõrgused,
läbimatud, löökidele vastupidavad, tugevalt kinnitatud ning nende vahel ei või olla rohkem kui
3 m. Soovitatav on kasutada tugevat keevispaneelaeda.
⚫ Kui kaevetööid teostatakse puude juurte piirkonnas, tuleb teostada võimalusel kombineeritult
kopaga ja käsitsi labidaga, et võimalikult säilitada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga
juuri. Üle 25 mm läbimõõduga juurte läbilõikamine kooskõlastada Viimsi Keskkonnametiga.
Peenemad juured lõigatakse läbi sirge, terava lõikevahendiga.
⚫ Puutüve ümber seotakse püstised prussid, kus tüve ja plankude vahele asetatakse
pehmendus (kivivill, autokummid vms). Prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 9/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
⚫ Pinnase tõstmisel tuleb arvestada, et pinnase tõstmine rohkem kui 20 cm puude juurestiku ja
juurekaela alal põhjustab puudele mädanike teket ja juurestiku hukkumise. Et seda vältida
tuleb konsuilteerida eriala spetsialistidega.
⚫ Puude raiel tuleks arvestada lindude pesitsusperioodiga, aktiivseim aeg on kevadest suve
keskpaigani.
⚫ Juurestiku kaitsealal asuvaid kände freesitakse, et vältida negatiivset mõju allesjäänud
puudele.
⚫ 1-7 päeva kestvatel kaevetöödel paljastatud juured on vaja katta sobiva niiskust säilitavate
materjalidega, et vältida juurte kuivamist ja kaitsta puud temperatuurikõikumiste eest (näiteks
kilega).
⚫ Kui paljastatud juurtega kaevist hoitakse lahti üle ühe nädala, puud kastetakse iga päev (v.a.
alla 0C temperatuuril).
⚫ Puujuurte külmumise vältimiseks on paljandunud murdunud juurte katmine vajalik
temperatuuri langemisel alates –10 C. Kaetakse juurevõrgu, geotekstiili ja kuivast poorsest
materjalist külmaisolatsiooniga, (penoplast, kivivill vms ehitussoojustusmaterjal).
⚫ Kergesti variseva pinnase puhul, kus puujuured võivad kahjustuda pinnase nihkumise
tagajärjel, rajatakse tugiseinad puujuurte kaitsmiseks.
⚫ Keelatud on kasutada puude juurestiku kaitsealal kahjulikke aineid sisaldav veedelikke (ka
betooni sisaldav pesuvesi, müürisegu, biotsiidid jm), mis võivad reostada pinnast. On vaja
kontrollida et see ei hakkaks puude suunas voolama.
⚫ Töö lõppedes eemaldatakse tööaegsed kaitseehitised.
Puude kaitse tuleb tagada vastavalt:
- EVS 939-3:2020 Ehitusaegne puude kaitse
- EVS 843:2016 Linnatänavad
- Viimsi Vallavolikogu määrus nr 10 (16.03.2021) “Viimsi valla kaevetööde eeskiri”
Pinnase kaitse ja taastamine:
Ehitustöödel väljakaevatav kasvupinnas tuleb muust aluspinnasest eraldada, mättad murustada
ja sõeluda ning kasutada haljastustöödel. Ehitustööde ajal kahjustada saanud säilitatavad
murupinnad tuleb ehitustööde lõppedes taastada. Piirdeaia ja tehnovõrkude ehitusaladel tuleb
taastada olemasolev tänavapoolne murukate minimaalselt 1 m laiusena piirdeaiast ja muudes
kohtades täies ulatuses juhul, kui seda ehitustööde käigus kahjustatakse. Juhul, kui muruga
kaetud pinnast rikutakse väljaspool ehitusala, tuleb murupind taastada konkreetselt rikutud
mahus. Enne muru rajamist tuleb maapind tasandada, arvestades sealjuures vastavalt
olemasolevate ja projekteeritud teepindade ja rajatiste maapinna kõrgusi. Muru heaks kasvama
minekuks tuleb rajataval pinnal tagada vähemalt 15 cm paksune kasvumulla kiht. Kasvumuld
peab olema mineraalmuld (ph 6,5...7,0), tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ega lohke.
Mineraalmuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid.
Kasumullana on keelatud kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava halajasala piir
tuleb ühtlustada ning tasandada niitmiskõlbulikuks. Enne külvamist või külvamise ajal võib ala
väetada lämmastikväetisega. Muru külvamisel on külvinorm 25-30 gr/m². Kasutada tuleks
kodumaise päritoluga, kontrollitud idanevusega, I klassi muruseemet. Külvatud muruseeme
rullitakse mururulliga üle nii, et muruseeme jääks kindlasti pisut mulla sisse. Esimese niitmise
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 10/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
võib teha peale enamuse taimede õitsemist või mitte enne 3 nädalat peale muru külimist.
Vertikaalplaneerimisel ja haljastuse taastamisel juhinduda prinstiibist, et säilitatavate puude
juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta.
Mistahes ehitustransport ei tohi transpordimaal oleval haljasaladel ega teepeenardel parkida.
Ehitustööde käigus ei tohi lõhkuda ega määrida transpordimaal olevat katet ja veoteekonda. Juhul
kui kate lõhutakse, tuleb taastamine teostada vastavalt Viimsi valla kaevetööde eeskirjale.
Veoteekonna määrimisel tuleb kate puhastada kohe. Määrdunud teekatet tuleb puhastada
survepesuriga. Uue ja olemasoleva teekatendi kokkuviimine näha ette võimalikult sujuv ning ilma
astmeta.
2.7.1 Väikeehitised ja -vormid
Krundil olemasolevaid hooneid ega rajatisi ei ole.
2.7.2 Piirded ja väravad
Projekteeritav piire on puidust ja metallist (kõrgus on 1,5m tänava pinnast). Projekteeritava
piirdeaia läbipaistvus on üle 30%
Krundi piireosa ja värav on näidatud joonisel A-10. Piirete asukoht on näidatud joonisel AS-1
(Asendiplaan). Planeeritud on liugvärav (ei avane tee poole, vaid krundi poole).
2.7.3 Jäätmekäitlus
Käesoleva hoone ehitamiseks vajalikud ehitustööd ei too endaga kaasa märkimisväärset
keskkonna reostust. Tööd tuleb teostada selliselt, et ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda.
Kahjustatud haljastus tuleb peale tööde lõppu taastada.
Ehitusjäätmed sorteerida ja koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ning ladustada
litsentseeritud firma poolt. Ehitamise käigus ei tekki jäätmeid rohkem kui 1m3 päevas ja kogu
ehitusperioodi kestel mitte üle 10m3. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja
Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjast.
Tellised, betoon ja muu kivimaterjal purustatakse killustikuks ja kasutatakse pinnasetööde
tegemisel tagasitäiteks. Puitmaterjali kasutatakse võimaluse korral ehituse käigus uuesti.
Ülejäänud puitmaterjal kasutatakse nt. kütteks.
Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks
ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks.
Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja taaskasutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud
jäätmed utiliseeritakse. Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu
levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav
konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud.
Konteinerite alla rajatakse kõvakate. Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja
arusaadavalt tähistatud. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud
eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning
kohustuvad seda täitma. Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada
konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate
kruntide valdajatega.
Olmeprügi ja ehitusjäätmed hoitakse õuel asuvas prügikonteineris. Prügi äraveoks
ehitusperioodiks sõlmitakse leping ehitaja ja jäätmekäitlusfirma vahel.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 11/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel
puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.
Ohtlikke jäätmeid võib üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike
jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Jäätmekava:
Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.
Jäätmekood
Jäätmeliik Hinnanguline
kogus
Ühik
Tegevuse lühikirjeldus
17 01 01 Betoon ~3,0 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 02 01 Puit ~1,5 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 02 02 Klaas ~0,1 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 04 07 Metallisegud ~0,2 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 04 11 Kaablid ~0,1 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
20 03 01 Prügi(segaolme jäätmed)
~0,1 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt, nt Ragn-Sells AS või Radix Hooldus OÜ
15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartong
pakend, jms)
~0,2 t Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ragn-Sells AS
08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed
~0,1 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 09 04 Ehituspraht ~1,0 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 12/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
17 06 04 Isolatsiooni
materjalid
~0,7 t Transportida jäätmekäitluspunkti
17 05 04 Kivid ja pinnas ~5,0 t Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina
2.8 Välisvalgustus
Projekt ei käsitle.
2.9 Maa-ala tehnilised andmed
Krundi pind 1210 m2
Ehitisealune pind 199,8 m2
Krundi täisehituse % 16,5 %
3. ARHITEKTUUR
3.1 Üldandmed
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruse plaane, vaateid koos lõikega, katuse ja vundamendi
plaani.
3.1.2 Alusdokumendid
3.1.2.1 Lähteandmed
Lähteandmeteks projekti koostamisel on detailplaneering, tellija soov ning Eesti Vabariigis
kehtivad ehitusnormid ja projekteerimisstandardid.
3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid
Puuduvad.
3.1.3 Normdokumendid
- Siseministeeriumi määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. - Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – RT I, 26.02.2021, 7–Nõuded ehitusprojektile. - EVS 932:2017 – Ehitusprojekt. - EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. - EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. - EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. - Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. - Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019: Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 13/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
- Keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. - Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord nr. 49, 26.07.2013. RT I, 10.11.2020, 12. - Sotsiaalministri määrus nr. 61, 24.09.2019 - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. - Jäätmeseadus1, vastu võetud 28.01.2004 - Viimsi Vallavolikogu vastu võetud 20.09.2022 määrus nr 15 „Viimsi jäätmehoolduseeskiri“ - Viimsi Vallavolikogu vastu võetud 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorra eeskiri“
3.2 Olemasolev
Puudub.
3.3 Arhitektuuri üldlahendus
3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
Üksikelamu ehitatakse vastavalt detailplaneerigule. Vastavalt detailplaneeringule lubatud
hoonestus ala on krundipiiridest 5m kaugusele ning lõunaküljelt on teekaitsevööndi järgi.
3.3.2 Hoone ehitusetapid
Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse staadiumis.
3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon
Hoone projekteerimisel lähtutakse tellija soovist, krundi suurusest ja maatüki kujust.
Projekteeritud elumaja vastab detailplaneeringule kõigile nõudmistele ning selle tulemusena
hakkab see harmooniliselt sobituma teiste ümbritsevate hoonetega.
Projekteeritakse kahekorruseline elamu. Plaanilahenduse skeem on lihtne ja võimalikult
funktsionaalne.
Hoones on avar esik, millest paremale poole jääb WC ja magamistuba. Vasakule poole jääb
panipaik. Esikust otse jääb elutuba ja trepp teisele korrusele. Üksikelamu teisel korrusel on 3
magamistuba, kabinet ja vannituba.
Elamu ehitusmaterjaliks on Fibo kergplokk 200mm, mis on soojustatud vahtpolüstürooliga
200mm ja viimistletud puitlaudisega.
Hoone mõõdud ehitisealuse pinda järgi on 19,5x13,0m.
Hoone kõrgus olemasolevast maapinnast 8,5m.
Suletud netopind 194,4m2.
3.3.5 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused
Käesolev projekt ei käsitle.
3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
Ehitustööde maksumuse määramisel lähtuda üheaegselt nii joonistest kui tööseletusest. Kui
käesolev tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määrata mõnda ehituslikku teostatavust, või
kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavat
informatsiooni projekteerijalt või tellijalt. Ehitustööd teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 14/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde teostamise normatiividele. Ehitustööde kvaliteet peab
vastama RYL 2000 nõudele.
Ehituse käigus tekkivad probleemid lahendatakse eraldi töövõtulepinguga järelvalvetööde käigus
koostöös ehitaja, arhitekti ja elamu omanikuga.
3.4.1 Vundament
Üksikelamu on planeeritud rajada vund. Fibo kergplokkidest 200mm lintvundamendile, mis on
soojustatud 100mm vahtpolüstürooliga ning väljastpoolt viimistletud.
3.4.2 Põrandate pinnad
Põrandad – tehnoruumis, vannitoas ja WC-s – keraamilised plaadid,
Esikus, elutoas, garderoobis, köögis, esikus, magamistubades, kabinetis – parkettpõrand.
Üksikelamus on vesipõrandaküte. Põrandakonstruktsioonis on ette nähtud põrandakütetorud.
Põrand pinnasel:
- Põrandakate
- Aluskate 3mm
- Monoliitne raudbetoonplaat B25 100mm
- Põrandaküttetorud betooni sees
- Armatuuri võrk ∅5mm
- Ehituskile
- Vahtpolüstürool EPS100 200mm
- Radoonimembraan
- Vahtpolüstürool EPS100 200mm
- Tihendatud liiv (tagasitäide)
3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Kandev konstruktsioon koosneb Fibo kergplokkidest 200mm.
3.4.4 Trepid
Katusele pääseb redel.
3.4.5 Vahelaed
- Põrandakate
- Aluskate 3mm
- Monoliitne raudbetoonplaat 80mm B25
- Armatuuri võrk ∅5mm
- Põrandaküttetorud
- Ehituskile
- Vahtpolüstürool 50mm EPS60
- R/B paneel 220mm
- Siseviimistlus/krohv
3.4.6 Katus, katuslagi
Hoonel on projekteeritud katus 30 kraadi kaldega.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 15/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Katus:
- Profiilplekk (nt. Classic)
- Roovitus 25x100mm
- Õhkvahe 32mm
- Mittehingav aluskate
- Puitpruss 250x100mm (S=600mm)/ Mineraalvill 250mm
- Aurutõke
- Roovitus/Soojustus 100mm
- Kipsplaat 12mm
3.4.7 Välisseinad
Kandev konstruktsioon koosneb Fibo kergplokkidest 200mm, mis on soojustatud
vahtpolüstürooliga EPS60 SILVER 200mm ja viimistletud puitlaudisega.
3.4.8 Siseseinad
Siseseina konstruktsiooniks on kergplokk Fibo 100/200mm.
3.4.9 Avatäited
Siseuksed on puidust.
Välisuksed on kas metallist või klaasist.
Hoonele on projekteeritud plastaknad. Aknalaua paksus on 40mm.
Konkreetsed toote mõõdud määrab valmistaja. Kõik avad tuleb enne avatäiteelementide
valmistamist üle mõõta.
Avatäited on U=0,7 W/m²K (klaaside vahed täidetud argooniga). Kõik klaasid on kirkad klaasid.
Klaaside paksus määratakse RT-38-10013 järgi. Siiski peab klaas olema vähemalt 4 mm
paksune. Üldjuhul akende soojajuhtivus ei tohi olla rohkem kui: (pakett+raam kokku) Umax=1,4
W/m²K. Aknad varustatakse vastavalt avanemisviisile standardsete sulustega (kremoon
hingede vastasküljel, vertikaalposti keskel). Piidad kinnitatakse akende komplektis olevate
abikonstruktsioonide abil kuumtsinkkruvidega.
3.5 Hoone tehnilised andmed
Krundi pind 1210 m2
Ehitisealune pind 199,8 m2
Maapealse osa alune pind 199,8 m2
Maapealsete korruste arv 2
Maa-aluste korruste arv 0
Absoluutne kõrgus 23,0 m
Kõrgus 8,5 m
Pikkus 19,5 m
Laius 13,0 m
Sügavus 0
Suletud netopind 194,4 m2
Suletud brutopind 350,4 m2
Maapealse osa maht 950 m3
Maht 950 m3
Köetav pind 186,9 m2
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 16/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Eluruumide pind 183,5 m2
Tehnopind 3,4 m2
Üldkasutatav pind 7,5 m2
Tubade arv 6
Parkimiskohad 3
Tulepüsivusklass TP-3
Krundi täisehitusprotsent kokku 16,5%
Hoone tehniliste näitjate võrdlustabel:
PR DP
Max. ehitisealune pind krundil (m2) 199,8 240
Elamu max. ehitusalune pind (m2) 199,8 200
Max. suletud brutopind (m2) 350,4 400
Elamu max. kõrgus (m) 8,5 8,5
Elamu max. abs kõrgus (m) 23,0 23,0
Elamute arv krundil 1 1
Korruselisus 2 2
Katuse kalle 30° 30°-45°
4. KONSTRUKTSIOONID
4.1 Üldandmed
4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Selles peatükis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust
ehituskonstruktsiivses osas.
4.1.2 Alusdokumendid
4.1.2.1 Lähteandmed
Lähteandmeteks oli tellija suuline soov ning detailplaneering.
4.1.2.2 Ehitusuuringud
Käesolev projekt ei käsitle.
4.1.2.3 Normdokumendid
Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm-
dokumentidest:
Ehitusseadustik:
EVS 932:2017 – Ehitusprojekt.
Koormused:
EVS-EN 1990:2002+NA:2002/AC:2021 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused.
EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
EVS-EN 1991-1-2:2004/AC:2013 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2:
Üldkoormused. Tulekahjukoormus.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 17/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused
Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.
EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Üldkoormused. Tuulekoormus.
EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014/NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
EVS-EN 1993-1-2:2006/AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus.
EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007/AC:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus
• Projekteerimisalal, kus Eesti projekteerimisnormid on mittetäielikud või puuduvad, on
kasutatud SNiP ja SP norme.
4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
4.2.1 Projekteeritud kasutusiga
Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute
kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased
kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat.
4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone
kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1.
4.2.3 Järelevalve tase
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse suurendatud
järelevalvet: kolmanda poole järelevalve.
4.2.4 Koormused
4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused
Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele kasutusklassile:
klass A – qᵏ=2,0 kN/m2, Qᵏ=2,0 kN;
Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1-2:2002
põhjal:
klass A – qᵏ=0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni);
Koormuse osavarutegur γG=1,5.
4.2.4.2 Lumekoormus
Normatiivne lumekoormus maapinnal sᵏ=1,5 kN/m². Katuse lumekoormuse kujutegur μ¹=0,8.
Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006.
Koormuse osavarutegur γQ=1,5.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 18/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
4.2.4.3 Tuulekoormus
Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vᵇ=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk qᵖ=0,618
kN/m². Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007.
Koormuse osavarutegur γQ=1,5.
• 4.2.4.4 Muud koormused
Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste
seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γQ=1,2.
4.3 Hoone kandeskelett
4.3.1 Kandeelemendid
Üksikelamu on planeeritud rajada vund. Fibo kergplokkidest 200mm lintvundamendile.
Seina kandev konstruktsioon koosneb Fibo kergplokkidest 200mm.
Katus puidust sarikatel 30 kraadi kaldega.
4.4 Maa-alused konstruktsioonid
4.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused
Käesolev projekt ei käsitle.
4.4.2 Pinnasevesi
Käesolev projekt ei käsitle.
4.4.3 Vundament Üksikelamu on planeeritud rajada vund. Fibo kergplokkidest 200mm lintvundamendile.
4.4.4 Trepid ja pandused
Katusele pääseb katuseredel.
4.5 Maapealsed konstruktsioonid
4.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid
Kandvad seinad on Fibo kergplokkidest 200mm.
4.5.2 Mittekandvad seinakonstruktsioonid
Fibo kergplokkidest 100/200mm.
4.5.3 Katusekonstruktsioonid
Katus puidust sarikatel 30 kraadi kaldega. Konstruktsioonide ristlõike, kihid ja samm on vajalik täpsustada litsentseeritud inseneri
arvutustega, eraldi tellitatava konstruktiivse projekti koostamise käigus.
5. TULEOHUTUS
5.1 Üldandmed
Tuleohutuse osa hõlmab püstitava hoone konstruktsioonide tuleohutust.
5.2 Alusdokumendid
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 19/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
-Ehitusseadustik1
-Tuleohutuse seadus
-Siseministri määrus nr.17, 30.03.2017. RT I, 23.02.2021, 13 - „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ (edasi „määrus nr. 17“)
-EVS 932:2017 Ehitusprojekt
-EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara
-EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
- EVS 812-3:2018/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.
-EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus.
-EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
1. Tulepüsivusklass – TP-3
2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone)
3. Kasutusotstarve - ühe korteriga elamu (üksikelamu)
4. Hoone korruste arv – 2
I kasutusviisi puhul ei ole tuleohuklassi määramine kohustuslik.
5.4 Jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning materjalide tuletundlikkus
Tuletõkkesektsioonideks jagunemine puudub.
Sisepindade nõutud tuletundlikkus: seinad ja lagi - D-s2,d2 (sisepinna väikseid osi võib katta
klassifitseerimata materjalidega)
Sisepindade nõutud tuletundlikkus: põrandad - nõudeid ei esitata
Soojustussüsteem - D,d0
Välisseina välispind - D,d2
Õhutuspilu välispind - D,d2
Õhutuspilu sisepind - nõudeid ei esitata
Katusekate - Broof(t2)
Tehniline ruum:
Seinad ja lagi - B-s1,d0
Põrandad - DFL-s1
Katlaruumi põrand - A2FL-s1
Rõdu, lodža ja terrasss:
Põrandapind (kuni kahekorruselises hoones) - Dfl-s1
Põranda konstruktsiooni tuletundlikkuse - D-s2
Kaablite tuletundlikkuse nõuded:
Ehitis üldiselt -Dca-s2,d2,a2
Evakuatsioonitee -Cca-s1,d1,a2
Torupaigaldise tuletundlikkus -DL-s3,d0
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 20/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
5.5 Ehitise tuleohutuskuja, tulepüsivusajad ja eripõlemiskoormus
Üksikelamu ehitatakse vastavalt detailplaneerigule. Vastavalt detailplaneeringule lubatud
hoonestus ala on krundipiiridest 5m kaugusele ning lõunaküljelt on teekaitsevööndi järgi. Hoone
eripõlemiskoormus jääb alla 600MJ/m².
5.6 Evakuatsioonilahendus
5.6.1 Maksimaalne inimeste arv
Üksikelamus viibivate inimeste arv on üldjuhul 4.
5.6.2 Evakuatsiooniteed
Evakuatsioonipääsude arv – üks, hoone välisukse kaudu, laiusega 1300mm (ukse avatava osa
on 900mm).
Evakuatsioonitee laius mitte vähem kui 900mm ning kõrgus mitte vähem kui 2100mm.
Väljumistee pikkus evakuatsioonipääsuni ei ületa 30 meetrit.
5.6.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele
Kelder puudub. Katusele pääsemiseks ja korstna hooldamiseks paigaldatakse redeli.
5.7 Tuleohutuspaigaldised
5.7.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon
Elamusse peab olema paigaldatud vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja
vingugaasiandur. Andurite asukoht täpsustada ehituse käigus.
5.7.2 Suitsu eemaldamine
Käsitsi avatavate akende abil.
5.7.3 Tulekustutus, turvavalgustus, piksekaitse
Tulekustutus – nõue puudub.
Turvavalgustus – nõue puudub.
Piksekaitse – nõue puudub.
5.8 Tehnosüsteemide tuleohutus
5.8.1 Kütteseadmete tuleohutus
Hoone küttesüsteemi tuleohutus peab vastama standardile EVS 812-3:2018.
Hoonel on õhk-vesisoojuspump. Leiliruumi paigaldatakse elektriahi. Kõik tehaselised
kütteseadme osad peavad olema paigaldatud, kasutatud ja hooldatud vastavalt tootja juhendile.
5.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele
Päästekommando juurdepääs on ette nähtud Veeringu tänava poolt. Tänava laius on piisav ühe
tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista evakuatsiooni.
Päästemeeskonna sissepääs hoonesse on tagatud välisukse kaudu.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 21/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
5.10 Väline tulekustutusvesi
Välistulekustutusvesi 10 l/s peab olema tagavad. Lähima hüdrandi asukoht on näidatud joonisel AS-4-02 (Situatsiooniskeem). Kaugus krundist ~1m. Hüdrant asub Veeringu tee 1a krundi juures. Vastab standardile EEVS 812-6:2012+A1+A2 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
6. KÜTE JA VENTILATSIOON.
6.1 Üldandmed
6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käsitletava projekti raames projekteeritakse üksikelamu küttesüsteem ja ventilatsioon.
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide
elementide tööea määrab tootja.
6.1.2 Alusdokumendid
6.1.2.1 Normdokumendid
- Eesti Standard EVS-EN 12831-1:2017: Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku küttekoormuse
arvutusmeetodid
- Eesti Standard EVS 15251: 2007: Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe
projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest,
valgustusest ja akustikast
- Eesti Standard EVS 844: 2016: Hoonete kütte projekteerimine
Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002-le,
tehnosüsteemide paigaldamise üldistele kvaliteetnõuetele ja toote valmistaja poolt toodetele
kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.
- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
6.2 Projekteeritav
Hoonel on projekteeritud õhk-vesi soojuspump (nt. Daikin Altherma 3 H MT õhk-vesi soojuspump
või analoog). Seadme võimsus on 10kW. Lisakütteks on hoonel Leiliruumis elektriahi.
Õhk-vesi soojuspumbad koosnevad välis- ja sisemoodulist. Soojuspump võtab soojuse
välisõhust, et anda see üle maja küttesüsteemile. Antud juhul on soojuskandjaks vesi, mis
varustab soojusega põrandakütte ja boileri kontuuri. Põrandakonstruktsioonis on ette nähtud
põrandaküttetorud.
Soojuspumba sisemoodul hakkab paiknema panipaigas. Sisemudeli paigutamiseks majja
vajatakse ca 1,5 – 3 m2 vaba ruumi. Soojuspumba välismoodul hakkab paiknema hoone
läänepoolsel küljel. Minimaalne soojustegur (külm kliima) SCOP=3,4 Välisosa müratase on
40,6dB (seadme juures). Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kuulub
hoonestusala II mürakategooriasse. Päeval müra sihtväärtus 50dB ja öösel 40dB.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 22/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Välisosa vibratsiooni maandamiseks paigaldatakse moodul vibratsioonipuksidele. Soojuspumba
ümber projekteeritakse müra vähendamiseks hoone arhitektuuriga sobiv kapp. Soojuspumba
kaugus kinnistu piirist on min. 2,5m, paigalduskoht on valitud arvestates naaberkinnistutega.
Soojuspump peab olema paigaldatud, kasutatud ja hooldatud vastavalt tootja juhendile ning
omama kehtivat CE sertifikaadi. Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS 812-
3:2018 nõuetele.
Kõik välised tehnilised seadmed peavad olema seinaga/širmiga varjatud. Hoonest eraldi
seisvatele välistele seadmetele peab olema rajatud hoone arhitektuuriga sobiv kapp. Kapi
paigutus krundil peab olema valitud nii, et see ei häiriks naabreid. Samuti peavad olema tagatud
Eesti Vabariigis kehtivad nõuded mürale. Soojuspumba kate vähendab seadme tekitatud müra
keskkonnale.
Soojusvajaduste arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U-
arvudest):
- välissein – 0,14 W/m²K
- katuslagi – 0,10 W/m²K
- aken (NE) - 0,50 W/m²K
- aken (SE) - 0,50 W/m²K
- aken (SW) - 0,38 W/m²K
- aken (NW) - 0,38 W/m²K
- välisuks - 1,00 W/m²K
- põrand pinnasel - 0,08 W/m²K
Hoone energiavajadus:
1. Aastane soojustarve kütteks: 12056 kWh
2. Aastane soojustarve sooja tarbevee valmistamiseks: 4673 kWh
3. Aastane soojustarve ventilatsioonile: 497 kWh
6.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid
6.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
Arvutuslik talvine välistemperatuur on -23°C.
6.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
Arvutuslik õhutemperatuur +21°C
Sisekliima parameetrid
Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja
tehnoloogiale.
Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤30dB(A)
Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 23/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
Enne hoone ekspluatatsiooni andmist teostab ehitaja sisekliima kontrollmõõtmised (õhu
temperatuur, liikumise kiirus ja suhteline niiskus projektijärgsetel töökohtadel) ja esitab selle kohta
akrediteeritud mõõtelabori poolt väljastatud mõõteprotokolli.
6.4 Ventilatsioon
Elamusse kavandatakse paigaldada rootorsoojustagastusega ventilatsioonseade.
Seade juhindub automaatselt ruumis olevast temperatuurist ja niiskusastmest.
Süsteemi SFP 1.5 kW/(m3/s)
Soojustagastus 80%
Täpne lahendus antakse eraldi tellitava kütte-ventilatsiooni projektiga.
Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2: 2014
nõuetele ja ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (vastavalt EVS-EN
1886:2025).
Elu- ja abiruumide ventilatsioon
Hoone elu- ja abiruumide ventilatsioon on lahendatud autonoomse täisautomaatse müra
isoleerivas korpuses sekundaarsoojuse kasutamisega mehaanilise sissepuhke väljatõmbe
agregaadiga SV. Ventilatsiooni agregaat paikneb tehnoruumis. SV1 ventseadet paigaldatakse
seina peale. Agregaadi ette tuleb tagada juurdepääsu hooldamiseks. Agregaadi tuleb paigaldada
nii, et oleks välditud müra ja vibratsiooni levik teistesse ruumidesse. SV seade võtab värsket õhku
läbi välisseina. Agregaadi heitõhk suunatakse läbi välisseina õue. SV ventilatsiooni masin töötab
pidevalt, omanikul on võimalus süsteemi välja lülitada või muuta ventilaatorite kiirust.
Köögi kubu
Köögis oleva pliidi kohale on ette nähtud kubu, mille väljatõmbe õhk juhitakse läbi omaette kanali
otse õue. Süsteemi sisse- või väljalülitamine toimub vastavalt käsitsi.
Ventilatsiooniagregaadid
Ventilatsiooni masinate sissepuhke-väljatõmbe osad on isoleeritud kestas komplektsed
agregaadid. Ventilatsiooniagregaadid on varustatud õhuvõtu ja heitõhu klappidega. Ventilatsiooni
masin SV1 on varustatud rootorsoojustagastitega. Õhu järelsoojenduseks on ette nähtud
elektrilised küttekalorifeerid. Ventilaatorid varustatakse sagedusmuunduritega, mis võimaldavad
hõlpsamat seadistamist ja filtrite rõhulangu muutuse kompenseerimist. Kõik ventilatsiooni
masinad tarnitakse koos komplektse automaatika- ning elektrikilbiga.
Ventilatsiooni masin SV1 on seinapealne. Müra sattumine ümbritsevatesse ruumidesse
välditakse arhitektuur-ehituslike meetmetega ning samuti ka ventilatsiooni kanalitele
paigaldatavate mürasummutajate abil.
Õhukanalid
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 24/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Õhukanalid valmistatakse tsingitud plekist. Õhutorud paigutatakse pööningul (isoleeritud).
Ventilatsioonitorustik tuleb teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel kasutatakse
kandilise ristlõikega torustikku, ning painduva torustikku (kubudest). Kasutatavate torude materjali
valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2: 2014 nõuetele.
Mürasummutus
Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb valida nii, et ventilatsioonitorustikus leviv
ventilatsiooniseadmete poolt tekitatud müra ei põhjustaks teenindavates ruumides ja seadme
suhtes ümbritsevas keskkonnas lubatust suuremat mürataset ning ventilatsioonisüsteem ei
halvendaks piirdekonstruktsioonide minimaalset vajalikku mürapidavust.
Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud müra summuteid.
Kasutatakse nii ümara ristlõikega torumürasummuteid kui ka kandilisi plaatmürasummuteid.
Mürasummutid peavad olema tehtud mittepõlevatest materjalidest. Mürasummutid peavad olema
puhastatavad, ning summutusmaterjal ei tohi eraldada osakesi.
Kõik müra ning vibratsiooni tekitavad seadmed tuleb paigaldada vibratsiooni alustele. Aluse ja
seadmete vaheline kontakt teostada kummipuksidega. Ventilatsiooniseadmete ruumide piirete
(laed, seinad, põrandad) õhumüra isolatsiooniindeks peab olema vähemalt Rw ≥ 65 dB.
Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus
Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool otse sissepuhkesüsteemist või
siis siirdõhuna. Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse vastavalt kehtivatele normidele.
Magamistuba- +21°C, 12 l/s•inim 0.7 l/s•m2
Elutuba- +21°C, 12 l/s•inim 0.5 l/s•m2
Köök- +21°C, 20 l/s•seade 3.5 l/s•m2
Esik- +21°C, 0.35 l/s•m2
Vannituba- +22°C, 16 l/s•seade
WC-d- +21°C, 10 l/s•seade
Eraldi väljatõmme
pliidikubust (pliit) min. 50 l/(s•seade)
7. KESKKONNAKAITSE. Krundil on palju puid. Kõik likvideeritavad puud on näidatud joonisel AS-1 (Asendiplaan).
Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritud jäätmed tuleb koguda
eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba
omavale jäätmekäitlusettevõttele. Krundile planeeritakse 3 prügi kontenerit: segaolme-,
bioloogiliste ja paberjäätmete jaoks.. Mahukad jäätmed kogutakse krundi piires selleks eraldatud
territooriumile ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele.
Ehitustööde lõpetamise järel vormistatakse jäätmeõiend ning kinnitatakse kohalikus
keskkonnaametis. Jäätme õiend tuleb lisada ehitise ülevaatuse aktile.
Ohtlikke jäätmeid võib üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike
jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 25/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Olmejäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjast. Suurendamaks
olmejäätmete taaskasutusvõimalusi, tuleb olmejäätmed sortida nende tekkekohas, koguda liigiti
ja anda üle jäätmekäitlejale liikide kaupa.
Biolagunevad aia- või haljastujäätmed ning koduses majapidamises tekkinud toidujäätmed tuleb jäätmevaldajal kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse. Komposteri paigaldamine krundil käesolevaga projektiga pole ette nähtud.
Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud!
Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele
korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires - sõlmida leping teenuseosutajaga!
8. TERVISEKAITSE.
8.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu
- EVS 842:2003 Ehitise Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
- Keskkonnaministri vastu võetud 16.12.2016 määrus nr. 71 – “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.
8.2 Müra minimaliseerimine
Tehnoseadmetest tekkiva müra piirväärtus ei tohi ületada päeval 50 dB ja öösel 40 dB
(Keskkonnaministri määrus nr. 71 16.12.2016, lisa1).
Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumüra isolatsiooniindeks
peab olema >49db.
Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00
ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra
normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei
ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on lubatud teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
8.3 Piirdekonstruktsioonide mürapidavus
Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4. märts 2002.a määrusele nr.42.
Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.
Uksed või ustekompleks R´w=27 (32) dB.
Välisseinad R´w=56dB
Katused R´w=50dB
9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Projekteerimisel kasutada järgmiseid normatiivdokumente:
-Eesti Standard EVS 835:2014 Hoone veevärk.
-Eesti Standard EVS 848:2021 Hoone kanalisatsioon.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 26/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
-Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk.
-Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk.
Käesoleva arhitekturse projekti raames on antud alljärgnevalt üldised suunised. Hoone
ühendatakse avaliku veevärgiga.
Veevärk peab pidama vastu võimalikule ülerõhule vähemalt 1000 kPa. Projekteeritud kinnistu
veevärk peab toimima võimalikult ilma müra ja vibratsioonita ning seadmestik olema esteetiliselt
laitmatu. Tarbevee torusüsteem projekteeritakse ja paigaldatakse nii, et võimalik juhuslik leke
oleks ilma suurema veekahjustuseta kiiresti avastatav.
Hoone nii külma- kui soojaveevarustuse projekteerimisel on kasutatud ja opereeritud
alljärgnevate vooluhulkadega.
San. seadmete normvooluhulk:
kätepesu segisti –KV=0,1l/s ja SV=0,1l/s
köögisegisti – KV=0,2l/s ja SV=0,2l/s
dušisegisti – KV=0,2l/s ja SV=0,2l/s
käsidušiga kätepesusegisti – KV=0,1l/s ja SV=0,1l/s
WC-pott – KV=0,1l/s
kastmiskraan – KV=0,2l/s
Veevarustus – projekteeritav, tsentraalne.
Kinnistu eramu veevarustus on lahendatud Veeringu tee ühisveetorustikust. Kuid liitumispunkt puudub, seega projekteeritakse veevarustuse liitumispunkt ühiveetorustikuga. Veemõõdusõlm asub hoone tehnoruumis. Veevarustus paigaldatakse vastavalt D. Eagle Engineering OÜ projektile nr 2624
Kanaliseerimine –projekteeritav, tsentraalne.
Liitutakse olemas oleva ühisveetorustikuga, kuid liitumispunkt puudub, seega projekteeritakse
kanalisatsiooni liitumispunkt ühiveetorustikuga.
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. VK süsteemide
elementide tööea määrab tootja.
9.1 Veevarustus Kasutatav norm:
- EVS 835:2014 Hoone veevärk
Veevarustuse üldpõhimõtted
Vett tarbitakse projekteeritavas üksikelamus majandus-joogiveeks ja selle tarbimiskohad on
vannitoad, abiruumid, köögid. Veeühendused nähakse ette ka pesumasinale.
Projekteeritavate süsteemide loetelu:
- külma vee süsteem (KV);
- soojavee süsteem koos ringlustorustikuga (SV / SVR).
Joogivee kvaliteet peab vastama Eestis kehtestatud nõuetele (Sotsiaalministri 24.09.2019.a
määruse nr. 61 lisa „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale
teabe esitamise nõuded“), arvestades võimalusekorral Europa Liidu direktiive ning Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni EFTA määrusi.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 27/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Kõik joogiveega kokku puutuvad ühisveevärgi osad peavad olema projekteeritud ning ehitatud
materjalidest ning osadest, mis ei erita vette ohtlikus koguses tervist kahjustavaid ained.
Hoonesse kavandatavate veevarustuse süsteemide eluiga peab olema vähemalt nii pikk kui seda
kehtestavad üldtunnustatud ehitusreeglid ehk hea ehitustava. Hoonesse kavandatavate
mittevahetatavate süsteemide eluiga peab olema 50 aastat. Veevarustuse süsteemi eluiga
tagatakse vastupidavate materjalide valikuga, kvaliteetse ehitustöö ning korraliste
hooldustöödega ekspluatatsioonis.
Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „ Planeeritavad kasutusead ja
normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitusja kinnisvarahooldustavadel.
Veevarustusallikas
Kinnistu liitumispunktiks on Veeringu tee asuv ühisveetorustiku projekteeritav liitumispunkt.
Hoone veemõõdusõlm
Pea veemõõdusõlme asukoht on ette nähtud üksikelamu esimesel korrusel tehnoruumis.
Veemõõdusõlm peab asetama toitetorupoolse väliseina taga ja vastama veemõõdusõlmede
ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele. Veemõõdusõlme ühenduste
tegemisel ei või kasutada lahtivõetavaid kiirliitmikke. Hoone sisevõrgule paigaldada
tagasilöögiklapp ja arvesti kandur maandada. Ruum peab olema valgustatud, kuiv ning
varustatud vee äravooluga.
Veemõõdusõlme paigaldada konsoolile kinnitatud veemõõtja DN15, veemõõtja ette ja taha jätta
sirged torulõigud, paigaldada sulgemisarmatuur. Veearvesti peab paigaldama selisesse kohta, et
seda oleks keerge lugeda ja vahetada. Arvesti peab kaitstud külma, kuuma ja muude kahjustuste
eest. Veemõõdusõlmes paigaldada veearvesti ja hoone poolse kuulkraani vahele kolmik koos
tühjenduskraaniga.
Veemõõdusõlme järele monteerida hoone tarbevee kvaliteedi parandamiseks mehhaaniline
veepuhastusfilter. Veemõõtja paigaldatakse vastavalt “Veemõõdusõlmede ehitamise,
kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele.”
Kinnistu veemõõtja peab olema plommitud.
Soojaveearvestus
Sooja vee süsteem on ette nähtud tsentraliseeritud ja tsirkulatsiooniga. Üldjuhul peab vajaliku
temperatuuriga vesi jõudma veevõtupunkti vähemalt 30 sekundiga, kuid vee kokkuhoiu ja
mugavuse huvides arvestatakse suurimaks ooteajaks 10 sekundit. Sooja vee allikaks on
projekteeritud maaküte. Sooja veega varustatakse kõiki santehnilisi seadmeid, v.a WC-id.
Sanitaartehnilised seadmed (veevõtuseadmed)
Veevõtuseadmed on ette nähtud kasutada tuntud firmade poolt toodetud kaasaegseid
kraane/segisteid. Veevõtuseadmed peavad olema püsivad ja kasutuskindlad. Kõikide tarbevee
süsteemi ühendatavate veevõtuseadmete töörõhk peab olema vähemalt 10 bar.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 28/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Majandus-joogivee süsteem
Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad
sanitaarseadmed: klosetipotid, valamud, dušš, köögivalamu ja kastmiskraan.
Torustikud ja armatuur
Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Sulgemisarmatuur paigaldatakse
selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi.
Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne.
peavad omama vastavat sertifikaati või kasutusluba.
Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki ohutusnõudeid ja RYL
2002.
Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni
kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0.
Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt.
FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik
torustikud tuleb isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike
ladustamine ja transportimine vastavalt torutootja nõuetele.
Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega.
Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega
paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada
tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele.
Veetorustike paigaldus
Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 200 mm kaugusel teistest torudest, kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi kohti arvestamata. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema vähemalt 100 mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu. Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8m maapinnast toru peale. Torustiku kohale (30- 40cm toru laest) on ette nähtud paigaldada hoiatuslint (sinine ja tekstiga “VESI“) signaalkaabliga (ristlõikega minimaalselt 2,5mm²). Veetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m tuleb soojustada. Hoone veevarustuse allikast liitumiskohani ehitatakse toru ilma liitmiketa. Hoone välisseina tehnoruumi läbiv toru paigaldatakse veetoru plastikhülssi De75. Hülss jääb tühjaks ja isoleeritakse veetihedalt. Veetorustike läbiminekud tuletõkketarinditest ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust – selleks kasutada tuletõkkevahtu puuravades. Vahu tuletõkke kasutamisel tuleb lähtuda valmistaja ettekirjutustest. Veetorustiku läbiminekud tuletõkketsoonide piiridest tuleb varustada spetsiaalsete tuletõkkemähistega selliselt, et ei väheneks tarindi tuletõkkevõime. Torustikke pinnases ei isoleerita. Liitmikeks kasutada mittelahtivõetavaid torutootja pressliitmikke. Paigaldamise juures järgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 29/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse.
9.2 Kanalisatsiooni sisevõrgud Kasutatav norm: - EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid.
Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitorud
paigaldatakse põrandate alla ja ripplagede taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva
haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti
lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud
tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse soovitavalt tuntud tootjate
poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid.
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002
nõuetele.
Torustikud ja armatuur
Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põrandate alla ja ripplagede taga. Ripplagede taga
paiknevad torud isoleeritakse müra vastu.
Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20.
Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid –
kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba
kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. seadmetena kasutatakse
Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid on võimalik määrata
sisearhitektuurse projektiga). Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud
tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada puhastusluukidega (0,8-
1,0 m põrandapinnast).
10. SADEVEEKANALISATSIOON. Kinnistul kogutavad sajuveed hajutada kinnistu piires haljasalal. Nende juhtimine
ühiskanalisatsioonisüsteemi või tänava drenaažitorustikku on keelatud. Kinnistule
drenaažsüsteemi ette nähtud ei ole. Sademeevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni on
keelatud. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele (kaasa arvatud
teemaa-ala) on keelatud.
11. EHITUSE ORGANISEERIMISE LAHENDUS. Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning keskkonna
ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Paigaldada infoplakat tellija,
projekteerija, töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja kontaktandmetega. Tööd viiakse läbi
ohutustehnika reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate normatiivide järgi.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 30/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
12. ELEKTRIVARUSTUS
12.1 Üldist
Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust allmaaelektrikaabliga – vastavalt tehnilistele
tingimustele Elektrilevi OÜ-ga.
Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat.
12.2 Normdokumendid
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:
- Ehituseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Majandus- ja taristuministri 1 juuli 2015.a. määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile”;
- Seadme ohutuse seadus 11.03.2015 ja selle alusel kehtestatud nõuded;
- EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard;
- EVS 932:2017 – Ehitusprojekt;
- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.
Kaitse elektrilöögi eest;
- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:
Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;
- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
- EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded;
- EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku
alused.
12.3 Nõuded elektritöövõtjale
Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V
nimipingega vahelduvvoolupaigaldis).
Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde
ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks
läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.
12.4 Välistrassid
Elamu saab toite Elektrilevi OÜ poolt paigaldatud liitumiskilbist, mis asub kinnistu piiril.
Elektrienergia arvestus toimub vastavalt liitumislepingule.
Ühepereelamu toiteks paigaldab Tarbija maakaabliliini AXPK 4G25 liitumiskilbist ühepereelamu
peakilpi vastavalt asendipaanile (vt joonis AS-1). Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ
liitumispunktis.
Kaabel paigaldada pinnasesse, sügavusele 0,7m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja
peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid.
Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused:
kaablist hoone vundamendini 0,5m, puutüveni 2m.
Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3m.
Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint.
Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 31/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude
asukohad kooskõlastada Tellijaga.
Ühepereelamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumis.
Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse eriprojektiga.
12.5 Hoone sees elektripaigaldis
Peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumis. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile,
s.t. neis on nii N-kui ka PE-latt. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku
süsteemi.
Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja
aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide
kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid.
Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus.
Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse
korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste
ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema
selgelt loetavad tähised.
Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid
kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates ning betoonlagedes
paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid
peidetuna hoone konstruktsioonidesse.
Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem
tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta too. Elektrisüsteem on
varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga.
Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis
hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest kes nad tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus
teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse
kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis.
12.6 Elektritoite ühendussüsteemid
Pistikupesad
Pistikupesade elektritoide projekteeritakse vastava elektripaigaldise osa piirkonnas olevast
jaotuskeskusest. Pistikupesade kaitseastmed vastavalt ruumide keskkonnale. Kuni 16A
pistikupesade ahelate puhul kasutada liine, millede kaabli soone ristlõige on vähemalt 2,5 mm².
Pistikupesade toiteliinid tuleb kaitsta rikkevoolu kaitselülitiga, mille kaitse rakendusvool on 30 mA.
Pistikupesade ühendusliinid on ette nähtud paigaldada süvistatult, juhistikukarbikutes ja
sobivates kohtades ka kaablikandekonstruktsioonidel. Pistikupesade paigalduskõrgused
täpsustatakse põhiprojektis. Pistikupesade kaabeldus teostada XPJ-HF Dtüüpi halogeenivaba
isolatsiooniga kaabliga
Paigalduskõrgused:
- Pistikupesad üldjuhul 0,2m põrandast
- Lülitid 1,0m põrandast
Üldvalgustus
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 32/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED-pirnidega valgusteid. Paigaldatavad valgustid
peavad olema projekteeritud valgustitega sarnaste valgustus-, konstruktsiooni- ja
korrosioonikaitseomadustega. Valgustite paigaldamisel järgida tootjapoolset juhendit. Valgustid
peavad vastama Euroopa Liidu poolt kehtestatud luminofoorlampide liiteseadiste
energiatõhususele ja tehnilisele dokumentatsioonile esitatavatele nõuetele. Valgustuse
rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga
automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitite
paigalduskõrgus lüliti keskele on 1,0m. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele.
Nõutud valgustite kaitseastmed:
• üldjuhul - IP20
• niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44
Kaabliteed
Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid. Kaablid
tuleb tähistada mõlemast otsast. Harukabid tuleb paigaldada nii, et oleks võimalik nende hilisem
teenindamine. Harukarbid tuleb tähistada. Hoone sisemine kaabeldus on ette nähtud
süvispaigaldusena. Paigaldatud kaablid tuleb tähistatakse jaotuskeskuses selgete ning
ümbritsevatele mõjudele vastupidavate kaablimärkidega ning eestikeelsena, vastavalt töövõtja
kaabliloetelule, et juhistik oleks kontrollimisel ning hooldamisel äratuntav.
12.7 Jõuseadmete elektrivarustus
Ventilatsiooniseadmete, õhk-vesi soojuspumba, köögiseadmete elektrivarustus on ette nähtud
hoone jaotuskilbist. Elektritoite ühendusliinid paigaldatakse süvistatult või varjatult seintes,
lagedes. Seadmed ühendatakse elektrivõrku vastavalt seadme paigaldusjuhistele. Elamu köögis
asuv elektripliit jm võimsamad seadmed on ette nähtud ühendada elektrivõrku spetsiaalse
pistikupesa ühendusega, väiksema võimsusega seadmed pistikupesade kaudu. Kaabeldus
toidete osas kuni seadmete juhtimiskilpideni kuulub elektritöövõttu. Juhtimis- ja
reguleerimiskaablid ning ühendused seadmete vahel kuuluvad KVVK töövõttu. Töövõtja peab
täpsustama ennem tehnoloogilistele seadmetele (ventilatsiooni agregaadid, ventilaatorid,
pumbad) toitekaablite paigaldamist seadmete võimsused ja vajadusel korrigeerima toitekaabli
ristlõiget ning kaitseaparatuuri, kõik antud täpsustused kooskõlastada Tellija ja projekteerijaga.
Täpsustada ka toitekaabli sisestuskohta seadmesse ja vajadusel lõpetada toide klemmliistuga
harukarbis.
12.8 Päikeseenergia
Normdokumendid:
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded
ehitusprojektile”
- EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”
- EVS-EN 62109-1:2010 fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate
energiamuundurite ohutus Osa 1: Üldnõuded
- EVS-EN 50618:2015 Kaablid fotoelektrilistele süsteemidele
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 33/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
- EVS-HD 60364-7-712 “Ehitise elektripaigaldised. Osa 7-711 Nõuded
eripaigaldistele ja paikadele. Solaar-fotoelektrilised toiteallikad”
- EVS-HD 60364-4-44 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid.
Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest.
- CLC/TS 50549-1:2015 „Requierement for generating plants to be connected in
parallel with distribution networks – Part 1: Connection to a LV distribution
network above 16 A”
Päikeseelektrijaama rajamine:
Päikesepaneelid paigaldatakse Veeringu tee 1a üksikelamu katusele. Katuse kalle on 30 kraadise
kaldega. Päikesepaneelide paigaldusel jälgida tootjatepoolseid juhendmaterjale.
Päikesepnaeelidest inverterini paigaldatakse kaabel. Inverter paigaldatakse hoone tehnoruumis.
Inverterist suunatakse elekter üksikelamu peajaotuskilpi. Päikesepaneelidega toodetud elektrit
kasutatakse omatarbeks, ülejääv elektrienergia suunatakse jaotusvõrku.
Kõik elektrilised ühendused tuleb teostada vastavalt nõutud IP-astmele.
Elektrivõrguga liitumine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele.
Päikeseelektrijaama üldised parameetrid:
Päikesepaneelide koguvõimsus 4kW (8 paneeli - ühe paneeli võimsus 500W)
Inverter 4kW
Päikesepaneelide planeeritud eluiga: 30-50 aastat
Päikesepaneelide täpne lahendus antakse eraldi projektiga, projekteerimise järgmises
staadiumis.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 34/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
12.9 Sidevarustus
Sidevarustust pole projekteeritud, kuid kinnistul on olemas võimalus liitumiseks. Võimalus liituda
traadita ühenduse abil. Täpne sidevarustuse lahendus töötatakse välja kliendi ja sideteenuse
pakkuja vahel.
13. ENERGIATÕHUSUS. Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest.
Andmed on esitatud vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr. 63 Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded (vastu võetud 11.12.2018).
Energiatõhususe meetmed
• hoone paiknemine ilmakaarte suhtes;
• soojapidavad välispiirded – U arvud:
- hoone paiknemine ilmakaarte suhtes;
- soojapidavad välispiirded – U arvud:
- välissein – 0,14 W/m²K
- katuslagi – 0,10 W/m²K
- aken (NE) - 0,50 W/m²K
- aken (SE) - 0,50 W/m²K
- aken (SW) - 0,38 W/m²K
- aken (NW) - 0,38 W/m²K
- välisuks - 1,00 W/m²K
- põrand pinnasel - 0,08 W/m²K
• Hoone soojusenergiaallikaks on õhk-vesi soojuspump.
• Soojuse jaotamine toimub põrandakütte abil.
• Hoones on rootorsoojustagastusega ventilatsioonisüsteem.
Energiatõhususe klass
Projekteeritava hoone energiaarvutustel põhinev energiatõhususarv on 119 kWh/m2 kohta
aastas. Seega täidab projekteeritud hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub
vastavalt VV määruse „Energiatõhususe miinimnõuded“ p2 §3 alusel klassi A.
Energiamärgis koos täpsemate lähteandmete ja tulemustega on antud lisas. Antud energiamärgis
on kehtiv 2 aastat. Juhul, kui hoone projektis tehakse edasise projekteerimise või ehitustööde
käigus muudatusi, on antud energiamärgis kehtetu.
14. RADOONIKAITSE MEETMED Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile projekteeritav hoone asub normaalse (10-30
kBq/m3) radoonisisaldusega piirkonnas. Radoonitõkke meetmete rakendamisel lähtutakse Eesti
standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond, üksikelamu projekt 35/35
Solpro OÜ 26. august 2026 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn Töö nr. 150626AL tel. +372 56 649 659 Töö staadium: EP e-mail: [email protected]
Eesti pinnase radooniriski kaardi fragment
Arhitekt/Teostaja: A. Bobrov
K. Kivistik Vastutav spetsialist: A. Bobrov
Veeringu tee 1a
Joonise nimetus
ASENDIPLAAN
Mõõtkava
Staadium
Töö nr.
Joonise nr.
1:500 Arhitekt Kristjan Kivistik
Vastutav spetsialist Aleksandr Bobrov, diplomeeritud arhitekt, tase 7, 177560
150626AL
26.08.2026 SOLPRO OÜ Reg.NR.11961323 EEP001952 Väike-Paala tn 2, 11415 Tallinn [email protected] tel. +372 56 649 659
Kuupäev
EP
AS-1
ÜKSIKELAMU PROJEKT Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi vald, Harju
maakond
Projekt. puidust väravad (h=1,5m)
Projekt. betoonkividest sillutis (kinnistu sisene)
Projekt. parkimiskoht (3 kohta)
Projekt. üksikelamu
Sisspääs hoonesse
Sisspääs kinnistule
Konteinerite asukoht
Projekt. terrass
Ol.olev kõrghaljastus
Veeringu tee 1a kinnistu piir
Lubatud hoonestusala
TINGMÄRGID
Kinnistute piirid
Ol.olev metallpiire (h=1,5m)
Juurdeehitatud mahasõidu osa
WWWWW WWWWWW
Ol. olev MPõhuliin
Ol.olev veetorustik Ol.olev sademeveekanalisatsioon
Ol.olev sidevarustrass
Likvideeritav kõrghaljastus
Vastavalt DP likvideeritav kuur
LUBJAKIVIKILLUSTIKALUS 25cm
KESKLIIV 20cm (Kf≥0,5m/ööp),Kt=0,98
fr. 8/16 5cm fr. 16/32 20cm
OL.OLEV PINNAS (min Kf=0,5m/ööp, Kt=0,95) TÄITELIIV (vajadusel)
ASFALTKATE 5cm
Lõige 1-1
K in
ni st
u pi
ir
LUBJAKIVIKILLUSTIKALUS 25cm
KESKLIIV 20cm (Kf≥0,5m/ööp),Kt=0,98
fr. 8/16 5cm fr. 16/32 20cm
OL.OLEV PINNAS (min Kf=0,5m/ööp, Kt=0,95) TÄITELIIV (vajadusel)
BETOONKIVI 8cm PAIGALDUSLIIV 3..6cm Olemasolev sõidutee katend
Proj. äärekivi (8x15x30cm) h=2 cm Paigaldusbetoon C16/20, h=8 cm
X Y 6595160.841 551926.969 6595159.669 551929.177 6595149.521 551923.790 6595152.400 551918.367 6595156.904 551920.758 6595160.135 551914.672 6595168.676 551919.206 6595168.665 551919.229 6595170.383 551920.141 6595168.076 551924.486 6595166.420 551923.607 6595163.801 551928.540
Ol.maapind Pr.maapind 14.12 14.50 14.25 14.50 14.50 14.50 14.23 14.50 14.13 14.50 14.15 14.50 14.15 14.50 14.15 14.50 14.15 14.50 14.12 14.50 14.12 14.50 14.12 14.50
Nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Hoone nurkade geodeetilised andmed
Hoone tehniliste näitjate võrdlustabel PR DP
Max. ehitusalune pind krundil (m2) 199,8 240 Elamu max. ehitusalune pind (m2) 199,8 200 Max. suletud brutopind (m2) 350,4 400 Elamu max. kõrgus (m) 8,5 8,5 Elamu max. abs kõrgus (m) 23 23 Elamute arv krundil 1 1 Elamu korruselisus 2 2 Elamu katusekalle (°) 30 30-45
Kinnistu sihtotstarve 100% elamumaa Krundi pind 1210 m2 Krundi täisehitusprotsent 16,5% Krundi haljastusprotsent 66,7% Parkimiskohad 3
Ehitisealune pind 199,8 m2 Maapealse osa alune pind 199,8 m2 Maapealsete korruste arv 2 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus 23,0 m Kõrgus 8,5 m Pikkus 19,5 m Laius 13,0 m Sügavus 0 m Suletud netopind 194,4 m2 Suletud brutopind 350,4 m2 Maapealse osa maht 950 m3 Maht 950 m3 Köetav pind 186,9 m2 Eluruumide pind 183,5 m2 Tehnopind 3,4 m2 Üldkasutatav pind 7,5 m2 Tubade arv 6 Tulepüsivusklass TP-3
KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD
ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD
Teekaitsevöönd
Hooned
Projekt. jalgvärav
Projekt. liugvärav
Elektri liitumispunkt A
1
2 3
4
B
C
E
D
Veeringu tee 1a
±0.00= 14.85m
bassein
2
10
12
4
5
6
9
7
8
11
3
Veemõõdusõlm
Elektri kilp
Õhk-vesi soojuspump
Ol.olev hüdrant
5
5
5
5
5
19 .5
21 .1
5
13
13.7
AUTO SISSESÕIDU LIUGVÄRAV
Ol.olev kanalisatsiooni liitumispunkt
4 1
AUTO SISSESÕIDU LIUGVÄRAV
Projekt. kanalisatsiooni liitumispunkt
Projekt. veevarustuse liitumispunkt
1
Projekt. kanalisatsioonitoru
Projekt. sadamavee kanalisatsioonitoru
Projekt. veetorustik
Projekt. IMB mahuti 3m³
TINGMÄRGID VASTAVALT D. Eagle Engineering OÜ projektile, töö nr 2624
Projekt. MPkaabel 14.50
14.10
13.65
14.15 Projekt. samakõrgusjoon ja -arv Projekt. samakõrgusjoon ja -arv Ol.olev samakõrgusjoon ja -arv Ol.olev samakõrgusjoon ja -arv Projekt. sõidutee betoonist äärekivi (80x15x29cm; h=10cm)
14.50
14.50
14.90
14 .80
14.70
14.8014.7014.6014.50
14.50
14.40
14
.4 0
14.40
14.30
14 .3
0
14.60
14.40
14 .5
0
14.50
14.60
14.40
14 .4
0
4.30
14.30
14 .3
0
14.40
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1
74001, Harju maakond, Viimsi vald,
Viimsi alevik
Teie 01.09.2026
Meie 03.09.2026 nr 7.1-2/26/15451-2
Veeringu tee 1a kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Viimsi valla Randvere küla
Veeringu tee 1a kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 565774).
Kinnistu (katastritunnus 89001:001:1194) asub riigitee nr 11254 Muuga tee km 1,42-1,45
kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121459165) ja väravate (EHR kood 221513442)
ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu projekt. Veeringu tee 1a, Randvere küla, Viimsi
vald, Harju maakond“ projekt (peaprojekteerija SOLPRO OÜ , töö nr 150626AL).
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale
projektile.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu Mündi tee L1
(katastritunnus 89001:001:1189).
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
2 (2)
Lisa:
1. 081225AL_EP_AA-3-01_seletuskiri
2. 081225AL_EP_AS-4-02_asendiplaan
Rita Źereen
5120275, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| EHR - Harju maakond, Viimsi vald, Randvere küla, Veeringu tee 1a üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 565774 | 01.09.2026 | 10 | 7.1-2/26/15451-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Viimsi Vallavalitsus |