Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ muutmine

EELNÕU

3. aprill 2024

MÄÄRUS

Rahandusministri 22. detsembri 2022. a

määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav

teave ja liiduvälise platvormihalduri

registreerimise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 2026 ja § 2028 lõike 4 alusel.

Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruses nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja

liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui platvormihalduril on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusväärne pädeva

ametiasutuse poolt konkreetse müüja kohta esitatud teabe tõttu, nõuab platvormihaldur müüjalt

teabe parandamist või selle õigsuse kinnitamist ning usaldusväärsete ja sõltumatust allikast

saadud tõendavate dokumentide, andmete või muu teabe esitamist.“;

2) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja

direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) lisa 5 2.

jao jaotisele D, käsitab platvormihaldur müüjat iga selle riigi või jurisdiktsiooni residendina,

kus on tema peamine elukoht või registrijärgne asukoht. Lisaks käsitab platvormihaldur müüjat

iga selle liikmesriigi residendina, kus on väljastatud tema maksukohustuslasena registreerimise

number või selle sisuline ekvivalent või kus on tema § 3 lõike 1 punkti 6 kohane tegevuskoht.“;

3) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „mille residendina müüjat

käsitatakse“ tekstiosaga „vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatule“;

4) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „mille residentidena aruandlusega

hõlmatud müüjat käsitatakse“ tekstiosaga “vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatule“.

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Merike Saks

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministri 22.12.2022 vastu

võetud määruse nr 67

"Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja

liiduvälise platvormihalduri

registreerimise kord" muutmise

määrus

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks rahandusministri 22. detsembril

2022 vastu võetud määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise

platvormihalduri registreerimise kord“ muutmise määruse eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja märkused ning arvamused edastada kümne tööpäeva

jooksul arvates dokumentide avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. EELNOU_platvormid;

2. SELETUSKIRI_platvormid;

Lisaadressaadid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Artur Lundalin 611 3219

[email protected]

Meie 09.04.2024 nr 1.1-10.1/1716-1

1

Rahandusministri 22. detsembri 2022 määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja

liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ muutmise määruse

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Rahandusministri 22. detsembri 2022 määrusega nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise

platvormihalduri registreerimise kord“ (edaspidi: määrus) on üle võetud Nõukogu direktiiv (EL)

2021/514 (edaspidi ka: direktiiv1), mis peaasjalikult kohustab liikmesriike kehtestama

platvormihalduritele perioodilise aruandluskohustuse, mille raames peavad platvormihaldurid koguma

andmeid oma platvormidel tegutsevate müüjate ning nende poolt teenitud tulu kohta ja edastama need

maksuhalduritele.

Kuigi direktiiv on tänaseks üle võetud, on Euroopa Komisjon (edaspidi: komisjon) juhtinud tähelepanu

kahele puudusele, mida käesoleva eelnõuga parandatakse – esiteks ei ole piisavalt täpselt üle võetud

direktiivi lisa 5 2. jao C jaotise lõige 3, mis reguleerib platvormihalduri kohustust täiendavalt kontrollida

müüja kohta kogutud teabe õigsust, kui tal tekib kahtlus, et kogutud teave ei ole usaldusväärne; teiseks,

komisjon soovib, et õigusselguse huvides viitaks määrus müüja residentsuse kindlaksmääramisel

direktiivi lisa 5 2. jao D jaotisele, et oleks ilmeksimatult selge, et terminit „residentsus“ tuleb siinkohal

mõista nii, nagu seda teeb direktiiv.

Märgime, et tegemist on õigusselgust suurendava muudatusega, mitte sisulise muudatusega, sest

vastavalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttele, tõlgendatakse täna riigisisest õigust

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Selles mõttes viiakse kehtiv õiguslik olukord kooskõlla täna kehtiva

praktikaga.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialist Artur Lundalin (tel 5885 1321, e-post: [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome

valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected]) ning keeleliselt toimetas personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud mõne menetluses oleva eelnõuga, kuid see on seotud Euroopa Liidu õigusega,

nimelt see tagab nõukogu 22. märtsi 2021 direktiivi (EL) 2021/514, millega muudetakse direktiivi

2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta, täpsema ülevõtmise.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu eesmärgiks on suurendada õigusselgust ning tagada parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega,

konkreetselt tagada direktiivi täpsem ülevõtmine.

Eelnõu koosneb neljast punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 6 lõiget 3, mis täna sätestab, et

„[k]ui platvormihalduril on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusväärne pädeva

ametiasutuse poolt konkreetse müüja kohta esitatud teabe tõttu, nõuab platvormihaldur müüjalt

1 Nõukogu 22. märtsi 2021 direktiivi (EL) 2021/514, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase

halduskoostöö kohta. Kättesaadav: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021L0514

(sisenetud: 02.04.2024).

2

teabe parandamist või selle õigsuse kinnitamist, samuti vajadusel täiendavate dokumentide,

andmete või teabe esitamist.“ – määruse § 6 lõige 3

Nagu eelnevalt öeldud, on kõnealuse normiga üle võetud direktiivi lisa 5 2. jao C jaotise lõige 3, mis on

sõnastatud direktiivi ametlikus eestikeelses tõlkes järgnevalt:

„F jaotise punkti 3 alapunkti b kohaldamisel ning olenemata C jaotise punktidest 1 ja 2 nõuab

aruandev platvormihaldur müüjalt juhul, kui tal on alust arvata, et mõni B või E jaotises esitatud

teabeelement võib olla ebaõige liikmesriigi pädeva asutuse poolt konkreetset müüjat käsitlevas

taotluses esitatud teabe tõttu, ebaõigeks tunnistatud teabeelementide parandamist ning

usaldusväärsete ja sõltumatust allikast saadud tõendavate dokumentide, andmete või teabe

esitamist, milleks on näiteks:

a) valitsusasutuse väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument;

b) hiljutine maksuresidentsuse tõend.“

Komisjon heitis Eestile ette, et kuigi määruse § 6 lõige 3 näeb platvormihaldurile kohustuse kontrollida

müüja kohta kogutud teabe õigsust ning tagada selle parandamine/õigsuse kinnitamine, sealhulgas

nõuda vajadusel täiendavate dokumentide, andmete või muu teabe esitamist, siis on sellest sättest paraku

välja jäänud „usaldusväärsuse“ ning „sõltumatu allika“ kriteeriumid, nagu need on sõnastatud

eelviidatud direktiivi sättes. Teisisõnu, määruse § 6 lõikest 3 ei tule sõna-sõnalt välja platvormihalduri

kohustus nõuda selliseid tõendavaid dokumente, andmeid või muud teavet, mis on justnimelt

usaldusväärsed ning mis on saadud sõltumatust allikast.

Eeltoodust tulenevalt sõnastatakse määruse § 6 lõige 3 selliselt, et „usaldusväärsuse“ ja „sõltumatu

allika“ kriteeriumid nähtuksid normist expressis verbis. Ühtlasi sõnastatakse norm rohkem kattuvaks

direktiivi sõnastusega ka sellisel viisil, et edaspidi kontrollikohustuse täitmisel peavadki

platvormihaldurid tuginema andmete õigsuses veendumisel usaldusväärsetele ning sõltumatust allikast

saadud dokumentidele, andmetele või muule teabele. Kehtivas õiguses on see sõnastatud

platvormihalduri diskretsioonina („/…/ nõuab platvormihaldur müüjalt teabe parandamist või selle

õigsuse kinnitamist, samuti vajadusel täiendavate dokumentide, andmete või teabe esitamist.“).

Praktikas on ilmselt usaldusväärsetele ning sõltumatust allikast saadud dokumentidele/andmetele jms

tuginemine alati vajalik selleks, et kummutada kahtlust kogutud teabe usaldusväärsuses.

Sättes nimetatud dokumendid võivad näiteks olla direktiivikohane valitsusasutuse väljastatud kehtiv

isikut tõendav dokument või hiljutine maksuresidentsuse tõend.

Eelnõu punktidega 2, 3 ja 4 täpsustatakse terminit „residentsus“ müüjate residentsuse

kindlaksmääramise küsimuses.

Komisjon on heitnud Eestile ette, et määruses kasutusel olev termin „resident“ ei anna piisavat selgust,

et kas peetakse silmas näiteks müüja peamist asukohta või residentsust maksustamise mõttes. Probleem

on tekkinud asjaolust, et Eestis on terminit „resident“ tüüpiliselt käsitletud sünonüümselt

maksuresidentsusega rahvusvahelise mõisteaparaadi tähenduses, kuid inglise keeles eristatakse terminit

„resident“ ja „tax resident“ või „resident for tax purposes“, kus esimene tähistab pigem asu- või

elukohta, teised aga residentsust maksustamise mõttes. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel võib seega

Eestis levinud üldtermin „resident“ tekitada küsimusi ning selleks, et tagada regulatsiooni selgem mõte,

harmoneeritakse määruse terminoloogiat direktiivi terminoloogiaga.

Punktiga 2 muudetakse määruse § 7 lõiget 1, ehk lisatakse otseviide direktiivi lisa 5 2. jao D jaotisele,

et oleks selge, et müüja residentsuse kindlaksmääramisel tuleb sisustada terminit „resident“ nii, nagu

seda mõistetakse eelviidatud direktiivi sättes. Muudatusest jääb mõjutamata määruse § 7 lõike 1 esimese

lause osa, kus residentsus määratakse kindlaks läbi peamise elukoha ja registrijärgse asukoha mitte

ainult liikmesriigi puhul, vaid ka kolmandate riikide ning jurisdiktsioonide puhul – seda erinevalt sama

sätte teisest lausest, kus mainitakse üksnes liikmesriike. See on tingitud asjaolust, et Eesti on kohustatud

3

andmeid vahetama ka kolmandate riikidega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)

vastavate kokkulepete raames.

Platvormihaldurid peavad oma hoolsuskohustuse täitmisel käsitama müüjat residendina seal, kus on

tema peamine aadress, ehk peamine elukoht või registrijärgne asukoht, või lähtudes muust asjaomasest

direktiivikohasest kriteeriumist. Müüja sidumine sellisel viisil on vajalik, sest kui müüja on käsitatav

residendina mõnes muus riigis kui Eesti (nt peamine aadress on muus liikmesriigis), siis see info on

vajalik selleks, et maksuhaldur teaks, kuhu seda saadud teavet suunata automaatse teabevahetuse korras.

Otseviide direktiivile tehakse vaid määruse § 7 lõike 1 esimeses lauses, kuid see viide katab müüja

residentsuse kindlaksmääramise küsimust läbivalt. Sätte eesmärgipärase ning Euroopa Liidu õigusega

kooskõla otsiva tõlgendusega on võimalik sellele järeldusele jõuda ilma, et seda viidet oleks vaja

reprodutseerida ka teistes sätetes, kus on reguleeritud müüja residentsuse kindlaksmääramise küsimust.

Küll aga lülitatakse eelnõu punktidega 3 ja 4 siiski asjakohased viited määruse §-le 7 nendes normides,

mis reguleerivad teabe esitamist maksuhaldurile.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Muudatus on seotud eelviidatud direktiiviga ning selle eesmärgiks on konkreetselt parandada ülevõtmise

puudujäägid vastavalt komisjoni ettepanekutele.

4. Määruse mõjud

Määrusel ei ole mõjusid, kuna täna juba tõlgendatakse määrust kooskõlas direktiiviga. Määrus siiski

suurendab õigusselgust, kuivõrd see harmoneerib rohkemalt määruses olevate normide grammatilist

struktuuri direktiivis olevaga.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja kanda kulusid, samuti ei kaasne sellega tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale.