Rein Sinisalu Priit Koppel

Silja Liibert

KIVIMÄE UURINGURUUMI KRUUSA VARU GEOLOOGILINE UURING

PÄRNUMAAL

(varu seisuga 01.12.2015.a.)

OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige: Aivar Pajupuu

Tallinn, 2015

programmi Microstation ja samakõrgusjoonte arvutamiseks programmi Terramodeler. Plaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topo- geodeetiliste tööde seletuskiri on esitatud tekstilisas 10. 3. Maavara kvaliteet Kivimäe uuringuruumis moodustab kasuliku kihi ooside piires leviv kruus, mille koostis on 13 proovi põhjal järgmine (lisad 4 ja 5):

Kruusa (>5 mm osakesed) on 56,33 80,49%, keskm. 68,30%; Liiva (50,05 mm osakesed) on 21,02 38,29%, keskm. 27,54%; Savi ja tolmu (<0,05 mm osakesed) on 1,72 5,78%, keskm. 4,15%.

Kruusa lõimis (lisa 6): >70 mm osakesi on 27,90 57,11%, keskm. 41,54%; 70 40 mm osakesi on 15,04 62,65%, keskm. 32,34%; 40-20 mm osakesi on 8,47 30,71%, keskm. 17,81%; 20 10 mm osakesi on 0,5110,00%, keskm. 5,14%; 10 5 mm osakesi on 0,469,33%, keskm. 3,17%. Liiva lõimis (lisa 7): 5 2,5 mm osakesi on 0,457,41%, keskm. 3,92%; 2,5 1,25 mm osakesi on 0,8110,51%, keskm. 4,27%; 1,25 0,63 mm osakesi on 6,5914,79%, keskm. 10,95%; 0,63 0,315 mm osakesi on 18,8936,39%, keskm. 31,11%; 0,315 0,16 mm osakesi on 18,6229,00%, keskm. 26,03%; <0,16 mm osakesi on 12,4945,96%, keskm. 23,72%, sh savi- ja tolmuosakesi on 7,2817,15%, keskm. 13,01%. Liiv on kvarts-päevakivi koostisega, peensusmooduliga 1,57 ehk peeneteraline. Kivimäe uuringuruumi viies, kõige suurema paksusega kasuliku kihi lõbilõikes tuvastati orgaaniliste lisandite olemasolu, mis lubab väita, et uuringuruumi kruus on kogu mahus orgaanikasegune (lisa 4). Kuna kruus on pealpool veetaset, tähendab see seda, et orgaanilistest lisanditest vabanemise võimalus läbipesemise teel puudub. Seega vastab uuringuruumi kruus maavarana täitekruusa tingimustele, mida võib peale purustamist kasutada täitepinnasena. 4. Hüdrogeoloogilised tingimused Uuringuala läbilõikes on vettkandvaks kihiks kruus, vettpidavaks selle lamamiks olev tihe ülipeeneteraline aleuriitne liiv ja saviliivmoreen. Kivimäe uuringuruumis esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sademetest. Uuringualale rajati 30 kaevandit, neist mitte üheski ei täheldatud põhjavett.

5. Varu arvutus

Mäeeraldise varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel:

Topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:2000, koordinaadid L-Est97 ja kõrgused Balti süsteemis (gr. lisa 1); puuraukude kataloog ja kirjeldused (lisad 23); proovide lõimisanalüüsi tulemused (lisad 47); geoloogilised läbilõiked II´ IVIV´ (gr. lisa 2); katte- ja kasuliku kihi paksused ja mahud (lisa 8).

7

K Ä S K K I R I

Tallinn 9.02.2016 nr 1-2/16/135

Pärnu maakonna Kivimäe uuringuruumi varu

arvelevõtmine ja registrisse kandmine

OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile Tambira OÜ volitusel Kivimäe

uuringuruumi piiresse jääva täitekruusa aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud

21.12.2015, kirja registreerimise nr 11363). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste

põhjal (Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon on andnud 10.06.2014 geoloogilise uuringu loa

L.MU/324965).

OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate

nimistusse täitekruusa aktiivne tarbevaru kogumahus 34 tuh m3.

Maavaravaru on arvutatud plokkides, mis paiknevad Pärnu maakonnas Audru vallas Kõima külas

riigile kuuluval kinnistul Audru metskond 52 (katastritunnus 15905:001:0305), mille valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku

aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (11.01.2016 istungi protokolliline otsus nr 16-02).

Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2, § 10 lõigete 2 ja 6 ning keskkonnaministri

13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29 alusel:

1. Otsustan kanda OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Kivimäe uuringuruumi

kruusa varu geoloogiline uuring Pärnumaal“ alusel seisuga 01.12.2015 keskkonnaregistri

maardlate nimistusse Kivimäe uuringuruumi varu järgmiselt:

1.1 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 2,11 ha – 21 tuh m3 (1. plokk);

1.2 täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 1,60 ha – 13 tuh m3 (2. plokk).

2. Maa-ametil korraldada Kivimäe uuringuruumi kandmine keskkonnaregistri maardlate

nimistusse Kivimäe kruusamaardlana.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Pomerants

Minister

Tallinna-Saku liivamaardla uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019. a)

nr 19/2617

Tallinn 2019

Tallinna-Saku liivamaardla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019. a) 22

5. MAAVARA KVALITEET 2019. aasta 22 puuraugust 98 pro ele vastavad 87 proovi tulemused. Uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud ka 1988. aasta 9 puuraugu 32 proovi tulemusi. varasemad andmed on teisendatud

Kokku on uuringuruumi piires kasutatud kasuliku kihi fikseerimiseks ja kvaliteedi seks 130 proovi laboratoorsete anal tulemusi, millest kasulikku kihti iseloomustab 119. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused on esitatud tekstilisas 4 - 7 ning tulemused on tabelis 5.1. Kuna maavara kasutusalad ja n ed korra kohasel ltest, siis on maavara kvaliteeti iseloomustatud

ltega saadud terastikulise koostise Loodusliku materjali kvaliteedi kasulikule kihile vastava GOST 8735 standardi alusel on kruusa sisaldus vahemikus 0,0 - 1,7% (keskmiselt 0,2%), liiva sisaldus 83,6 - 99,8% (keskmiselt 97,3%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus on vahemikus 0,1 - 1,64 % (keskmiselt 2,5%). Liiva peensus- moodul va 0,1 - 2,2), olles valdavas osas 1,2. (tabel 5.1, tekstilisa 4 - 7). 1988. a uuringu otsingulis-hinnangulis tulemusel on liivade kvartsisisaldus 78 - 92% ning vil 0,5%. Tabel 5.1 Kasuliku kihi mate uuringuruumis

Uuringuruum Proovide arv 119,5 Proovide pikkus, m 310,5

d Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 - 1,7% (keskmine 0,2%) Liiva sisaldus (5 - 0,05 mm), % 83,6 - 99,8% (keskmine 97,3%) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 - 16,4% (keskmine 2,5%) Liiva filtratsioonikoefitsient 0,3 - 2,7 (keskmine 1,9 m/ ) Liiva peensusmoodul 0,1 - 2,2 (1,2)

2019. a laboratoors tulemuse u ehitusliivana (tabel 5.3) (tekstilisa 4 - 7, tabel 5.4). Proovide pikkuste alusel vastab kasulik kiht 51% ulatuses ehitusliivale ja 49% ulatuses

iteliivale e uetele. Vastavalt 2019. a geoloogilistele kirjeld intervallis orgaanilisi inemist liivas kinnitab ka 1988. a uuringu laboritulemused, kus on kogu puurauk huumusesisalduse katsed. K ttis AS TREV-2 Grupp 05.12.2019. a t ksikproovi, mille tulemusel esineb materjalis orgaanika. Orgaanika esinemisel ei ole maavara kasutada ehitusliivana. Eel moodustati veepealses osas orgaanikarikka liiva esindusliku leviku (kihi paksus >0,4 m) korral t plokid (graafiline lisa 1 ja 4, tabel 5.2). ploki kvaliteedi seitsme 2019. a puuraugu ja puurugu proovide andmeid (Pa-05, Pa-06, Pa-09, Pa-13,

Tallinna-Saku liivamaardla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019. a) 25

7. VARU ARVUTUS

niku- iste veejuhtmega on kantud Tallinna linna pinnavees kuuluvate veekogude nimekirja (ptk 4.2). Selleks, et veealust varu kaevandada, tehakse laiaulatus

uuringud, mille alusel hinnatakse, kas veealune kaevandamine egatiivselt veeressurssi. esitatakse veealune va

uuringus esialgu passiivse tarbevaruna. Maavara arvutus ei tehtud kogu uuringuruumi teenindusala 64,65 ha pindalal. Ploki

i v ja p s uuringuruumiga kattuva II kaitsekategooria looma ga piir . Pumbajaama tee (tee nr 7180306) ja -

kanalisatsiooni (tunnus 3-10-321) kaitse ite piires moodustati passiivse tarbevaru plokid 148, 149 ja 150. Varu arvutuse aluseks on topograafilin 1 : 2000 (graafiline lisa 1), 1988. a ja 2019. a geoloogilise andmed ning labora te tulemused. Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Nimetatud programm arvestab maapinna, lasumi ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid muutusi. Koostati maapinna ja kasuliku kihi lasumi mudelid, mille alusel arvutati uuringuruumi varu ja katendi maht (tekstilisa 12). Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid on toodud graafilisel lisal 1 ja 4 ja tekstilisas 10. Maavaravaru arvutus tehti vertikaalses l ogilise uuringuga avatud lamamini, mis on fikseeritud igas puuraugus. b labor ehitusliiva kui ka . Vastava 5

odule arvutatakes varu kuues plokis. Veealuse ja veepealse maavaravaru ploki piir on arvestatud uuringuaegse keskmise javee tase Veepealse orgaanikarikka eliiva varuplokkide moodustamise kriteeriumiks oli maavaravaru pak m.

iteliiva veepealse aktiivse tarbevaru ploki 145 (pindala 31,05 ha) varu kogus on 381 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 145 on:

381 tuh m3 / 31,05 ha = 1,2 m.

iteliiva veepealse passiivse tarbevaru ploki 148 (pindala 2,77 ha) varu kogus on 28 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 148 on:

28 tuh m3 / 2,77 ha = 1,0 m.

Ehitusliiva veepealse aktiivse tarbevaru ploki 146 (pindala 57,14 ha) varu kogus on 1747 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis 146 on:

1747 tuh m3 / 57,14 ha = 3,1 m.

Harju maakonna Tallinna-Saku

liivamaardla registrikande muutmine

AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile 23.05.2022 kirjaga nr T800-1/10894-2 ettepaneku

Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 147 ja passiivse reservvaru ploki 68 osaliseks

ümberhindamiseks aktiivseks varuks. Maa-amet teavitas 21.06.2022 kirjaga nr 9-3/21/15753-4, et

nõustub aktiivseks ümberhindamise kandeotsuse tegema ainult tarbevaru osas ja palus ettepaneku

esitajalt infot, kas planeerib esitatud andmeid täiendada kohe või esmalt piirdub tarbevaru

ümberhindamise ettepanekuga. 27.06.2022 teatas AS TREV-2 Grupp, et soovib ümberhindamist

ainult passiivse tarbevaru plokile.

Ümberhinnatav plokk paikneb Harju maakonnas Saku vallas Männiku ja Tammemäe külades

riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksustel Viimsi metskond

242 (tunnus 71801:001:1406) ja Viimsi metskond 13 (tunnus 71801:001:1259), millede volitatud

asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Tallinna-Saku liivamaardla täiteliiva passiivse tarbevaru 147. ploki (maavarade registris on plokk

arvel nimega „157 plokk“) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2019. aastal:

„Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga

01.12.2019. a)“. 2019. a geoloogiline uuring viidi läbi lähtudes 10.06.2005 - 31.12.2016 kehtinud

keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara

geoloogilise uuringu tegemise kord“ sätestatud nõuetest ning loeti keskkonnaministri 17.12.2018

määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded

ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,

meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) § 46 kohaselt nõuetele vastavaks.

Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes moodustatud varuplokid võeti arvele

Maa-ameti peadirektori korraldusega 12.06.2020 nr 1-17/20/1530. Hüdrogeoloogiliste tingimuste

täiendava selgitamise vajaduse tõttu võeti 2020. a korraldusega allpool põhjavee taset asuv varu

(157. plokk) arvele passiivse tarbevaruna. Kandeotsuse tegemise ajal oli koostamisel eraldiseisev

täiendav hüdrogeoloogiline uuring eesmärgiga koostada hüdrogeoloogiline mudel ning analüüsida

veealuse varu kaevandamise võimalikku mõju põhjaveele, Männiku järvistule ja Tallinna linna

pinnaveesüsteemi joogiveehaardele.

AS TREV-2 Grupp 23.05.2022 esitatud OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud

„Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi

KORRALDUS

8. juuli 2022 nr 1-17/22/1501

2

veealuse varu kaevandamisel“ (töö nr 21/3288) uuringus analüüsiti kolme alternatiivset

mäetehnilist võimalust veealuse varu kaevandamiseks. Töö tulemusena leiti, et ükski analüüsitud

kaevandamise alternatiiv ei põhjusta põhjaveekogumi koguselise seisundi muutust (heast

seisundist halba seisundisse minekut). Keskkonnaministeeriumi juures tegutsev

Põhjaveekomisjon on hüdrogeoloogilise aruande üle kontrollinud ja kooskõlastanud märkusteta

(Põhjaveekomisjoni istungi protokoll 30.03.2022 nr 198).

Maapõueseaduse § 23 lõige 6 sätestab, et maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine

ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine

keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud hinnata Tallinna-Saku liivamaardla 157. ploki maavara aktiivseks.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016

määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:

1. Otsustan muuta AS TREV-2 Grupp ettepaneku, aruande „Hüdrogeoloogiline uuring

“Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi

veealuse varu kaevandamisel“ ning Põhjaveekomisjoni istungi protokolli 30.03.2022 nr 198

alusel seisuga 30.06.2022 maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja

hinnata ümber aktiivseks täiteliiva tarbevaru pindalal 57,14 ha – 3453 tuh m3 (157. plokk,

osaliselt 155. ploki ja täielikult 156. ploki lamamis).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0109) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse

punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks AS-ile TREV-2 Grupp, Keskkonnaametile, Saku vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

Tel 668 1011 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014

11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X

Potsepa liivamaardla

Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 01.09.2024) 4/4899

Tallinn 2025

Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)

3

ANNOTATSIOON Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024).

teksti 26 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 5 elektroonilist lisa. iku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025.

Tuuraste II

tellimusel. Tuuraste II uuringuruum teenindusala pindalaga 11,87 ha asub , maakonnas riigile kuuluval kinnistul Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178).

vajamineva maavara otsing kui ka

. Uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara keskkonnaluba maavara

kaevandamiseks. 15 puurauku 5,7 m. kokku 20 Lisaks tehti kahes proovis

filtratsiooni ning 12 kolorimeetriliselt. Tuuraste I -Eesti madaliku - -

moreenil (sh plastne savi) orgaanikarikka kuni puhta, kohati turbakihti sisaldava liiva kompleks valdavalt peene- kuni peeneteralised liivad. Kvaternaarisetete p

keskmiselt 14,7 m.

aktiivse tarbevaruna 9,82 ha pindalal kahes plokis (veepealne plokk 33 aT ja veealune plokk 34 aT) ning -Saueaugu

passiivse tarbevaruna 0,44 ha pindalal kahes plokis (veepealne plokk 35 pT ja veealune plokk 36 pT).

orgaanikasisalduse

uuritud materjalis puudub. Uuringu tulemusena tehakse ettepanek liita Tuuraste II uuringuruumi piires hinnatud varu Potsepa liivamaardla koosseisu (registrikaart 022) seisuga 01.09.2024 - 3 (plokk 33 aT veepealne) - 3 (plokk 34 aT veealune) - 3 (plokk 35 pT veepealne) - 3 (plokk 36 pT veepealne)

puuraugud, , maakond, , , Potsepa liivamaardla, liiv , orgaanikasisaldus, aktiivne

tarbevaru, passiivne tarbevaru.

Koostas: Sven Siir

Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)

14

5. GEOLOOGILINE EHITUS TINGIMUSED 5.1. Geoloogiline ehitus Tuuraste II uuringuruumi teenindusala paikneb -Eesti , - l piires levivad valdavalt peene- , millede paksus

maksimaalselt ~5 meetrini. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on muutlik, 15 - 20 m tasemele. - ja keskosas oleva ala moodustab positiivne pinnavorm kunagise rannavallina. Uuringuruumi edelaosa, kus maapind madalam, on pinnas soine

. Katendi paksus on 0,2 - 1,0 m (keskmine 0,6 m). Katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka tumepruuni liivaga. Kasvukihina on esindatud huumuse- ja liivasegune mullakiht. Kasuliku kihi moodustavad valdavalt tumepruun orgaanikarikas liiv (foto 5.1). Kasuliku kihi se (veepealse) osa peenosiste (<0,063 mm) sisaldus on enamustes puuraukudes alla 5%, kuid samas sisaldab see osa kasulikust kihist orgaanikat, . Huumussisaldus on ka laboris kinnitatud (lisa 5). valdavalt peenliiv (fr 0,125 - 0,25 mm).

(lisa 3). Kirjeldatud uuringuruumi kasuliku kihi, mille paksus on puurimise andmeil maksimaalselt 4,8 m (PA-

Uuringuruumi edelapoolses madalamas alas levib turvast. Kuna maapind oli

varu sinna ei hinnatud. Lisaks leidub enamuses puuraukudest kasulikus kihis turba vahekiht paksusega 0,1 -

- 0,9 m (foto 5.3). Liivalasundi lamamiks on sitke-

11,9 -14,8 m vahemikku.

Nimetus Geoloogiline

indeks Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m

miinimum maksimum keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,1 1,0 0,6

Peenliiv Q1jr_v 0,7 4,8 2,1 Q1jr_lg 0,7 1,5 1,1

Turvas Q2_b 0,1 0,9 0,5 Savi, moreen Q1jr_g 0,3 2,1 -

Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)

18

6. MAAVARA KVALITEET Tuuraste II uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks geoloogilise uuringu 15 puuraugu 20 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5.

moodustab kasuliku kihi osa orgaanikarikas liiv. Valdavalt on kasulikuks materjaliks peamiselt peeneteraline liiv mm), Liiv on orgaanika lisandiga lumises intervallis levib kohati

turba vahekiht. Kasuliku kihi teralisus muutub hele hallikaks. Liivas veerised (fr >64 mm) puuduvad, kruusaosakesi

(fr 2 mm) leidub keskmiselt vaid 0,9%. Peenosise sisaldus (fr <0,063 mm) on uuringuruumis keskmiselt 4,4% (1,0 - 27,8%).

mm sisaldus proovides ei leidu. Uuringuruumi ja moodustatud veepealsete ja

Peenosise (fr <0,063 mm) sisalduse alusel kvalifitseeruks veepealne maavara (plokid 33 ja 35) ehitusliivaks (tabel 6.1), mille sisaldus on vahemikus 1,0 - 4,0%, keskmiselt 1,7%. Orgaanika lisand liivades on esindatud proovides Pa-1-1, Pa-1-2, Pa-2-1, Pa-3-2, Pa-4-1, Pa-4-2, Pa-5-1, Pa-5-2, Pa-6-1, Pa-7-1, Pa-7-2 ja Pa-10-

proovid etalonist tumedamaks, kinnitades seega orgaanika olemasolu liivas. Kuna orgaanika lisandiga liiv

liiv liiva tingimustele, mida saab materjalina. Veealuse maavara (plokid 34 ja 36) peeneteraline liiv

eenosise (fr <0,063 mm) sisaldus on vahemikus 1,5 - 27,8%, keskmiselt 8,8% (tabel 6.1). Kuna liivalasund

aga ehitusliivana kasutamiseks sobilik, vaid materjalina. Analoogselt on varu hinnatud ja kinnitatud

R. Sinisalu, P. Koppel, S. Liibert, 2015) ja uuringus -

A. Vohta, M. Karimov, M. Uppin, 2019).

Uuringuruum Veepealsed

plokid 34 aT ja 36 pT

Veealused plokid 35 aT ja 37 pT

Kasutusala

(>31,5 mm sisaldus), % 0,0 - 0,0

(keskmine 0,0)* 0,0 - 0,0

(keskmine 0,0) 0,0 - 0,0

(keskmine 0,0) Liiva sisaldus

(0,063 - 31,5 mm), % 72,2 - 99,0

(keskmine 95,6)* 96,0 - 99,0

(keskmine 98,3)* 72,2 - 98,5

(keskmine 91,2)* Peenosise sisaldus (<0,063 mm), %

1,0 - 27,8 (keskmine 4,4)*

1,0 - 4,0 (keskmine 1,7)*

1,5 - 27,8 (keskmine 8,8)*

Orgaanikasisaldus + * kaalutud keskmine

Potsepa liivamaardla Tuuraste II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)

19

(tabel 6.2). Proov Filtratsioon 1 koosneb kokku segatuna proovidest Pa-11-1 ja 14-1, milles savi-tolmu osakeste (<0,063 mm) sisaldus - 1,6%. Proov Filtratsioon 2 koosneb kokku segatuna proovidest Pa-2-1, 3-1 ja 15-1, milles savi-tolmu osakeste (<0,063 mm) sisaldus on vahemikus 2,8 - 4,0%.

Proovi

Peenosiste sisaldus,

%

Maksimaalne kuivtihedus,

Mg/m3

Optimaalne veesisaldus,

%

Tihendus- tegur

Filtratsiooni- moodul, m/

Filtratsioon 1 1,3 1,66 13,3 1,00 2,5 Filtratsioon 2 3,4 1,74 12,1 1,00 0,2 Tuuraste II veepealses kihis

>31,5 mm uuritud materjalis puudub.

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

KORRALDUS

21.01.2025 nr 13-5/25-6

Pärnu maakonna Potsepa liivamaardla

registrikande muutmine

OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Eesti Geoloogiateenistusele Potsepa liivamaardla täiendava

täiteliiva aktiivse ja passiive tarbevaru arvele võtmise aruande „Potsepa liivamaardla Tuuraste

II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)“ (registreeritud nr-ga

24/4899; edaspidi aruanne).

Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud

20.06.2024 korraldusega nr DM-128069-9 välja geoloogilise uuringu loa nr

L.MU/521676.

Maavaravaru on arvutatud plokkides 33, 34, 35 ja 36, mis paiknevad Pärnu maakonnas Pärnu

linnas Kõimu külas katastriüksusel Audru metskond 52 (tunnus 62401:001:2178). Aruandes

moodustatud plokid asuvad täielikult Tuuraste II uuringuruumi piires.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.

Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel

maavarade registri kandeid.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 5, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja

nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja

taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11

lg 7 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.09.2024

maavarade registris Potsepa liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides

varu järgmiselt:

1.1. täiteliiva aktiive tarbevaru pindalal 9,82 ha – 74 tuh m³ (aruandes 33 plokk),

2 (2)

1.2. täiteliiva aktiive tarbevaru pindalal 9,82 ha – 124 tuh m³ (aruandes 34 plokk),

1.3. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,44 ha – 7 tuh m³ (aruandes 35 plokk),

1.4. täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,44 ha – 1 tuh m³ (aruandes 36 plokk),

2. Viia registrisse (registrikaart nr 22) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja OÜ-le

Metsapärdi Agro.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Sipp Kulli

direktor

Alvar Ratt

Maavarade registri osakonna spetsialist

5472 0067 [email protected]