1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1034702

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 11476740

Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardlas Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 5 kuni 10 kaevandamiseks.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali Tallinn-Tartu maantee Käsukonna-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Paia liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Samuti jääb karjääri teeninduspiirkonda hetkel projekteerimise faasis olev Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ning Puurmani-Laeva 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puurmani liiklussõlme ehitusobjekt. Lisaks on karjääri materjal sobilik kasutamiseks riigi poolt planeeritava Järva valla tuuleala taristu välja ehitamiseks. Loetletud mastaapsete taristuobjektide kõrval hakkab SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus).

Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja õhusaastet.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Kurista II liivakarjäär

Aadress Vaimastvere metskond 23, Kurista küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond

Territoriaalkood 3676

Katastritunnus(ed) 24701:001:1698, 24802:006:0760, 24802:006:0240, 24802:006:0318, 24802:006:0249

Objekti L-EST97 koordinaadid

Käitise territoorium

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 15 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Jõgeva vald, Jõgeva maakond 0247

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 1 007

Maardla nimetus Härjanurme

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara kruus

Mäeeraldise nimetus Kurista II liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.

Mäeeraldise pindala (ha) 23.91

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.91

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 83

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus, taristuehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 88 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 334 tuh m³ 01.04.2026

6 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 292 tuh m³ 01.04.2026

7 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 300 tuh m³ 01.04.2026

8 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 381 tuh m³ 01.04.2026

9 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 77 tuh m³ 01.04.2026

10 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 112 tuh m³ 01.04.2026

2/4

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja SKP Invest OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523335

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.05.2030

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring(varu arvutus seisuga 01.04.2026)

Geoloogiafondi number 47501

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-115

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.08.2026

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 1 221 tuh m³

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja rohumaa

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Kurista_II_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Kurista_II_liivakarjaari_profiilid.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Kurista_II_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kurista_II_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_526_115_Jogeva_maakonna_Harjanurme_maardla_registrikande_muutmine.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Kurista_IV_uuringuruumi_aruanne.asice

3/4

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

GIS ja CAD failid Lisa 7: Kurista_II_ruumiandmed.zip

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid.

Muu eelhinnangu info Lisa 8: Kurista_karjaaride_lindude_hinnang.asice

Lisa 9: Valisohu_saasteainete_heitkoguste_kalkulaator_Kurista_II.pdf

Nimetus Manus Allkirjastatud Kurista II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 10: Kurista_II_liivakarjaari_MKLT.asice

4/4

61101:001:0963 Märdi

24802:006:0249 Teini

61101:001:0962 Märdi

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0318 Kikerpilli

24802:006:0288 Miku

24701:001:1697 Karunõmme

24802:006:0117 Pehka

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24 80

2: 00

6: 01

56 14

14 9

S iim

us ti-

H är

ja nu

rm e

te e

24802:006:0240 Kerde

24802:006:0494 Toru

24802:006:1010 Metsa

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA (1007)

plokk 5 TL aT plokk 6 TL aT

plokk 7 TL aT plokk 8 TL aT

plokk 9 TL aT plokk 10 TL aT

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 21027700200800/0023

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0022

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0021

24802:006:2290 Alttoa

I

II

II´

V

III

III´

IV

V´

1

2

I´

IV´

VI

VI´

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138426

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

plokk 7 TL aT plokk 8 TL aT

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

15 15

16 16

17 17

18 18

19 1920

2021

21

22 22

23 23

24 24

25 25

26 26

27 27

28 2829 29 30

30

31 31

32 32

33 33

34 34

35

35

36 36

37

37

38 38 39

39

40 40

41 41

42 42

43 43

44 44

45 45

67.60 (07.10.2025)

65.50 (07.10.2025)

66.40 (07.10.2025)

68.00 (07.10.2025)

69.10 (07.10.2025)

66.60 (07.10.2025)

66.20 (07.10.2025)

67.90 (07.10.2025)

68.70 (07.10.2025)

65.80 (07.10.2025)

66.80 (07.10.2025)

67.90 (08.10.2025)

66.70 (08.10.2025)

65.20 (08.10.2025)

65.30 (08.10.2025)

65.10 (08.10.2025)

67.60 (08.10.2025)

68.30 (08.10.2025)

68.00 (08.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

69.40 (08.10.2025)

68.60 (08.10.2025)

65.40 (07.10.2025)

66.70 (07.10.2025)

65.20 (08.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

68.30 (07.10.2025)

Ka-1 70.80 65.80

0.2/0.2 4.8+

Ka-2 70.60 66.60

0.2/0.2 3.8+

Ka-3 68.10 63.10

Ka-4 68.50 65.00

0.3/0.3 3.2+

Ka/Pa-5 69.10 63.10

0.5/0.5 5.5+

0.5/0.3 7.0+

Ka/Pa-7 72.10 62.60

0.4/0.2 9.1+

Ka/Pa-8 72.30 62.80 0.5/0.3

9.0+

Ka/Pa-9 70.00 63.00

0.4/0.3 6.6+

Ka-10 68.50 66.00

1.7/1.7 0.8

Ka-11 68.70 63.20

0.4/0.4 5.1+

Ka-13 70.20 64.70

0.2/0.2 5.3+

Ka-14 71.30 64.80

0.3/0.2 6.3+

Ka-15 70.30 64.30

0.4/0.4 5.6+

1.0/1.0 4.5+

Ka-17 70.40 64.90

Ka-18 69.90 64.90

0.3/0.3 4.7+

Ka-19 68.70 63.70 0.4/0.4

4.6+

Ka-20 67.80 62.80

0.3/0.3 4.7+

Ka-21 68.90 62.40

0.4/0.4 6.1+

Ka-22 68.50 62.00

0.2/0.2 6.3+

Ka-23 70.10 65.10

0.2/0.2 4.8+

Ka/Pa-24 70.80 62.80 0.2/0.2

7.8+

0.3/0.3 5.2+

0.3/0.3 5.2+

Ka-27 70.70 65.20

0.3/0.2 5.2+

Ka-28 69.90 64.40

0.3/0.2 5.2+

Pa-29 71.60 62.10

0.9/0.2 8.6+

Pa-30 71.40 63.40

Ka-12 70.90 64.40

0.3/0.2 6.2+

2.2/0.3 2.8+

Ka/Pa-6 70.60 63.10

Ka-16 69.80 64.30

0.4/0.3 5.1+

0.5/0.2 7.5+

Ka-25 69.50 64.00

Ka-26 69.00 63.50

Pa-33 69.00 -

0.2/0.2 -

Pa-31 67.90 -

0.2/0.2 -

Pa-32 69.00 -

0.2/0.2 -

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA

KURISTA II LIIVAKARJÄÄR

09.2026 1:1000 2026-215

SKP INVEST OÜ

31

MÄEERALDISE PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi jaanuaris-märtsis 2026 Kobras OÜ geodeet Marek Maaring (töö nr 2026-018). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029).

KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412

LEPPEMÄRGID

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Kobras OÜ kaevandid (oktoober 2025):

Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025): Puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

Varuploki piir

Maaparandussüsteemi piir

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

65.50 (07.10.2025)

Ka-10 68.50 66.00

1.7/1.7 0.8

Pa-33 69.00 -

0.2/0.2 -

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Nõlvaterviku alumine piir

0 10 20m

1 cm

Maardla piir

TÖÖ NR 2026-215

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

X= 6510800, Y= 634700

JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA

KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

September 2026

Tellija: SKP Invest OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Vaimastvere metskond 22

(24802:006:0760), Vaimastvere metskond 23 (24701:001:1698), Teini

(24802:006:0249), Kikerpilli (24802:006:0318), Kerde (24802:006:0240)

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

SKP Invest OÜ

Registrikood 11476740

Kristjan Muts

Tel 508 0065

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21

SISUKORD

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 9

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ......................................................................................................................................................... 11

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA .................................................................................................................................................................... 11

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................. 11

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 11

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ........................................................................................................ 13

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 14

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 15

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 20

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026).

2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-115.

3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned

ruumiobjektina.

4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator.

5. Kurista karjääride rajamise mõjude hinnang kaitsealustele lindudele. OÜ Clanga, 2026.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21

1.MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista

külas Härjanurme kruusamaardlas (registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse

tarbevaru ploki 5 kuni 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 21.08.2026 korraldusega

nr 13-5/26-115 aruandes „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu

arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel.

Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik

materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali Tallinn-Tartu

maantee Käsukonna-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Paia liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks.

Samuti jääb karjääri teeninduspiirkonda hetkel projekteerimise faasis olev Tallinn-Tartu maantee Imavere-

Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ning Puurmani-Laeva 2+2 ristlõikega

maanteelõigu ja Puurmani liiklussõlme ehitusobjekt. Lisaks on karjääri materjal sobilik kasutamiseks riigi poolt

planeeritava Järva valla tuuleala taristu välja ehitamiseks. Loetletud mastaapsete taristuobjektide kõrval hakkab

SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri

teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus).

Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide

läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate

mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise

vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja

põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku

kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kurista II liivakarjääri kaevandamisloa

taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades

maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.

2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Kurista II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kolmel

lahustükil:

 läänepoolne lahustükk pindalal 11,88 ha – katastriüksusel Kerde (katastritunnus 24802:006:0240,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2) ja Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus

24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 161 684 m2);

 idapoolne lahustükk pindalal 8,71 ha – katastriüksusel Teini (katastritunnus 24802:006:0249,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus

24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2);

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21

 kagupoolne lahustükk pindalal 3,32 ha – katastriüksusel Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 854 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus

24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2).

Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa

Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Kurista II liivakarjäär paikneb nimetatud katastriüksustel osaliselt.

Taotletava liivakarjääri läänepoolsest lahustükist põhja ja edela suunas jätkub Vaimastvere metskond 22

katastriüksus ning loode ja lääne suunas jätkub Kerde katastriüksus. Taotletava liivakarjääri idapoolsest

lahustükist kirde ja ida suunas jätkub Teini katastriüksus ning kõikides teistes suundades jätkub Vaimastvere

metskond 23 katastriüksus. Taotletav liivakarjääri kagupoolne lahustükk piirneb ida suunast Miku

(katastritunnus 24802:006:0288, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 28 032 m2) katastriüksusega.

Lahustükist kagu ja lõuna suunas jätkub Kikerpilli katastriüksus ning teistes suundades Vaimastvere metskond

23 katastriüksus.

Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 1,5 km kaugusel lõuna suunas ja Jõgeva

linnast ca 4,4 km kaugusel edela suunas. Kurista II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on

58°42’57’’ p.l. ja 26°19’30’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412.

(graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Taotletava liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr

14149, mille kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Taotletava

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei kattu nimetatud kaitsevööndiga.

Liivakarjääri läänepoolse lahustüki põhjaservas kulgeb teeregistris metsateena arvel olev Reitevahe tee nr

2480333 ning ida- ja kagupoolse lahustüki vahel kulgeb metsateena arvel olev Karunõmme tee nr 2480334.

Metsateed säilitatakse praegusel kujul ning RMK kooskõlastuse alusel on aktiivse tarbevaru plokid

moodustatud nimetatud teede telgjoonest 15 m kaugusele.

Kurista II liivakarjääri idapoolne ja kagupoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga

Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/002) ning läänepoolne lahustükk kattub täielikult

maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004).

Kurista II liivakarjääri ida- ja kagupoolse lahustüki piirist lähimas punktis ca 60 m kaugusele ida ja lõuna suunda

jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood

2102770020080/0023, 2102770020080/0022). Kagupoolse lahustüki piirist ca 188 m kaugusele edela ja lõuna

suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood

210277002008000/0021) .

Kurista II liivakarjääri idapoolse lahustüki lääneservas asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin

EX.4x70 (väline tunnus 86389412, alla 1 kV), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 meetrit ning

mastitõmmitsad või toed (väline tunnus 238511572, 333471321, 238511571 ja 238511570), millel on

kaitsevööndi ulatus 1 meeter tõmmitsa või toe projektsioonist. Elektripaigaldiste kaitsevöönd asub lähimas

punktis taotletava karjääri piirist ca 1,8 m kaugusel ning ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle

teenindusmaa piiriga.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21

Kurista II liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel kulgeb AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik (C

kategooria gaasitorustik, väline tunnus A000669796), millel on kaitsevööndi ulatus mõlemal pool

gaasitorustikku 2 meetrit. Gaasipaigaldise kaitsevöönd ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle

teenindusmaa piiriga.

Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga

(loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029).

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Kurista II liivakarjääri idapoolsest

lahustükist ca 100 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve

elamumaa 100%, pindala 14 287 m2) katastriüksusel. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud see osa täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokist 7 ja 8, mis jääb eluhoonele lähemale kui 100 m (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri

mäeeraldise plaan).

Maastikuliselt paikneb Kurista II liivakarjäär Vooremaa maastikurajooni lääneservas üleminekualal Kesk-Eesti

lavatasandikule.2 Kurista II liivakarjäär paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti

mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb liivakarjääri piires vahemikku 67,1 – 75,3 m.

Maapind on kõrgem liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahelisel alal ning idapoolse lahustüki keskosas,

maapind langeb edela ja läänes suunas.

3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1.GEOLOOGILINE UURITUS

Härjanurme kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud varasemalt kolmel korral: 2022, 2025 ja 2026.

aastal.

2022. aastal tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu Härjanurme uuringuruumis3, mille käigus rajati

uuringuruumi kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest

võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus

(LA katse) ning filtratsioon. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja

munakaid sisaldav kohati savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Uuringu

tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1

ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2.

Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldisel Verston Eesti OÜ maavara

kaevandamise loa nr KL-518450 alusel (kehtib kuni 26.03.2039).

2025. aastal tegi Kobras OÜ Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati kokku 19

uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m. Kokku võeti 23 proovi kasulikust kihist,

millest määrati pinnase terastikuline koostis. Kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv ning

1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005. 3 Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9695). 4 Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47225).

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21

uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen) paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise

paksusega 5,4 m. Geoloogilise uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokk 3 ja 4.

Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Kurista liivakarjääri mäeeraldisel SKP Invest OÜ maavara

kaevandamise loa nr KL-525380 alusel (kehtib kuni 26.08.2041).

2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Kurista IV uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö raames tehti 2026.

aasta jaanuarist kuni märtsini Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati

topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus rajati 2025. aasta oktoobris Kurista IV

uuringuruumi 33 uuringupunkti ning võeti 54 proovi kasulikust kihist. Uuringu tulemusena võeti arvele

Härjanurme kruusamamaardla täiendav täiteliiva varu:

Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08.2026 korraldus nr 13-5/26-115. Jõgeva maakonna Härjanurme

maardla registrikande muutmine:

1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Härjenurme

kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 334 tuh m3 (aruandes 5 plokk),

1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 292 tuh m3 (aruandes 6 plokk),

1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 300 tuh m3 (aruandes 7 plokk),

1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 381 tuh m3 (aruandes 8 plokk),

1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 77 tuh m3 (aruandes 9 plokk),

1.6. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 112 tuh m3 (aruandes 10 plokk).

3.2.GEOLOOGILINE EHITUS

Kurista II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise uuringu

andmete põhjal.

Kurista II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune must kuni tumepruun, liivane kuni savine

huumus (kasvukiht, Q2_s), mis on kohati turvastunud. Lisaks huumusele leidub uuringuruumi madalamatel

reljeefielementidel kohati musta kuni tumepruuni värvi turvast (Q2_b) kihi paksusega 1,0 – 1,7 m. Paiguti leidub

huumuskihi all ka 0,1 – 0,7 m paksune orgaanilise ainega liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži värvi ja ülipeeneteraline.

Ka-3 alal esineb huumuskihi all 1,9 m paksune saviliiva (Q1jrVr_lg) kiht, mis on helehalli värvi, tolmjas ja

sitkeplastne. Kattekihi paksus on vahemikus 0,2 – 2,2 m, keskmise paksusega 0,3 m (läänepoolsel lahustükil)

või 0,4 m (idapoolsel ja kagupoolsel lahustükil).

Kurista II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab 0,8 – 5,6 m paksune jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg), mille keskmine

paksus on 2,8 m. Liiv on beež, hall või oranž, kihi allosas sinakashall. Konsistentsilt ühtlane, põimjaskihiline,

kohev kuni tihe, kohati tolmjas või savikas, sisaldab kohati üksikuid veeriseid. Kasuliku kihi hulka on arvestatud

1,0 – 5,6 m paksuselt jääjärveline saviliiv kuni liivsavi (Q1jrVr_lg), mis asub valdavalt jääjõelise liiva lamamis.

Pinnas on beeži, helehalli või sinakashalli värvi, väga kuni ülipeeneteraline, pehme- kuni sitkeplastne.

Jääjärveliste savipinnaste lamamis avati 2,7 – 3,8 m paksuselt liustikulise saviliivmoreeni (Q1jrVr_g; beež,

5 Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026) (EGF aruande nr 47501).

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21

sitkeplastne, sisaldab üksikuid veeriseid) või rähkmoreeni (Q1jrVr_g; halli värvi, koosneb lubjakivirähast, suurtest

lubjakiviplaatidest ja üksikutest kristalliinsetest rahnudest) kiht. Kokku on kasuliku kihi paksus Kurista II

liivakarjääri alal 2,8 – 9,1 m ning keskmine paksus on 5,7 m.

Kasuliku kihi lamamini jõuti Pa-31...33 alal, kus 0,2 m paksuse huumuskihi all lamas jääjärveline saviliiv

(Q1jrVr_lg). Nimetatud uuringupunktides kasulikku kihti ei eraldatud. Saviliiv on hallikasbeeži värvi, sitkeplastne

ja tolmjas. Saviliiv avati 1,0 m ulatuses, kihti ei läbitud.

3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Geoloogilise uuringu käigus ei avatud 2025. aasta oktoobris põhjavett uuringupunktis Ka/Pa-8, Ka-14, Ka-27

ning Pa-31...33. Ülejäänud uuringupunktides avati põhjavesi 1,5 – 4,5 m sügavuselt maapinnast,

absoluutkõrgusel 65,1 – 69,4 m. Geoloogilise uuringu aegne põhjavee tase on seotud uuringuruumi eri kihtide

omavahelise paiknemise ja piirkonna üldise reljeefiga, varieerudes uuringuruumi piires kohati märgatavalt.

Üldistatult toimub sademetest toituva Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine uuringuruumi keskosa kõrgemalt

reljeefielemendilt madalamale servaalade suunas.

Geoloogilises uuringus on moodustatud kuus varuplokki kolme lahustükina. Lahustükid asuvad üksteisest

ca 30 – 60 m kaugusel. Varuploki 7 ja 8 (mäeeraldise idapoolne lahustükk) piir jääb varuploki 9 ja 10

(mäeeraldise kagupoolne lahustükk) piirist ca 30 m kaugusel (plokkide vahel asub RMK metsatee kaitsevöönd)

ning plokkide geoloogilises lõikes avati põhjavesi valdavalt liiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud

veetasemele uuringupunktides ja varuploki 7 kuni 10 ala sarnasele geoloogilisele läbilõikele, on ploki 7 kuni 10

alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 67,6 m.

Uuringuruumi lääneosas moodustatud varuploki 5 ja 6 (mäeeraldise läänepoolne lahustükk) piires on põhjavee

tase valdavalt madalamal kui varuplokkide 7 kuni 10 alal. Varuploki 5 kuni 6 ala geoloogiline läbilõige on

mõnevõrra muutlikum – liiva ja selle all lamava saviliiva kihi piir varieerub üsna suures absoluutkõrguse

vahemikus. Kvaternaari põhjaveekihi veetase ei järgi kõigis uuringupunktides seda kihipiiri ning võrrelduna

uuringuruumi idapoolse lahustüki alaga teisel pool Siimusti-Härjanurme teed, asub keskmine veetase

maapinnast mõnevõrra sügavamal, valdavalt saviliiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele

uuringupunktides on ploki 5 ja 6 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 66,4 m.

4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Kurista II liivakarjääris liiv ning selle lamamis olev saviliiv kuni liivsavi ja kohati ka

saviliiv- või rähkmoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud

2025. – 2026. a tehtud geoloogilise uuringu käigus kogutud 54 proovi andmeid, mida on võrreldud

keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega.

Kurista II liivakarjääri kõikide varuplokkide koosseisu arvestati tellija soovil nii liiva, saviliiva kui ka

moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9 on oma

terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis varuplokkides domineerib tolmu- ja saviosakeste

fraktsioon (>0,063 mm), mille kaalutud keskmise väärtus varieerub vahemikus 42,3 – 47,5%. Vähem esineb

peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal on marginaalne.

Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21

23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7 jämepurru sisaldus oli

sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema

peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast

või liustikulisest saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne.

Tabelis 1 on esitatud Kurista II liivakarjääri varuplokkide laborianalüüside põhinäitajad.

Tabel 1. Kurista II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad

Näitaja Kurista II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine

Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 8,4 0,6

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

91,6

1,7

100,0

94,7

99,4

43,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 29,4 3,5

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

70,6

2,7

100,0

94,7

96,5

47,5 Looduslik materjal ploki 7 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 2,8 0,2

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

97,2

3,1

100,0

81,3

99,8

23,5 Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 36,9 2,1

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

63,1

5,1

100,0

88,8

97,9

44,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 3,3 0,7

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

96,7

4,4

100,0

89,7

99,3

44,8 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 3,3 0,7

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

96,7

7,2

100,0

89,7

99,3

56,1

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Kurista II liivakarjääri varu on arvutatud kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 5, 7 ja 9

ülalpool uuringuaegset põhjaveetaset ning plokk 6, 8 ja 10 allpool uuringuaegset põhjavee taset) Kobras OÜ

töös „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga

01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel.

Varu arvutuse aluseks on 2026. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised

läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu

aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026.

5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt täielikult Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru ploki 5, 6 (läänepoolne lahustükk), 9 ja 10 (kagupoolne lahustükk) piiriga. Kurista II liivakarjääri

idapoolne lahustükk hõlmab varuplokki 7 ja 8 osaliselt. Karjäärialalt jääb välja 0,94 ha suurune osa plokist 7 ja

8, et taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei paikneks Karunõmme (tunnus 24701:001:1697)

katastriüksusele ehitatavale elumajale lähemal kui 100 m. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle

teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib varuploki 5 kuni 10 sügavusega.

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud

joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2.KAEVANDATAVAD VARUD

Kurista II liivakarjäär hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 5, 6, 9 ja 10 ning osaliselt täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokki 7 ja 8.

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib peeneteraline liiv ning

liivsavi ja saviliiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2

(kallakus ~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°).

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud

maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21

Tabel 2. Kurista II liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Varu, tuh m3

Väljaspoole mäeeraldist jääv varu,

tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 5 TL aT 334 - 12 322

Plokk 6 TL aT 292 - 50 242

Plokk 7 TL aT 300 25 8 267

Plokk 8 TL aT 345 36 75 234

Plokk 9 TL aT 77 - 3 74

Plokk 10 TL aT 112 - 30 82

KOKKU 1460 61 178 1221

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 88 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt

korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega.

Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel

koorida kasvukihist (turbast, huumusest ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 83 tuh m3.

Katendi keskmine paksus on liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 0,3 m ning ida- ja kagupoolsel lahustükil 0,4 m.

Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale.

Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata.

Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures.

Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et

ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade

katmine 0,4 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase

erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri

veepealsete nõlvade kõrgus karjääri läänepoolsel lahustükil 1 – 5 m, idapoolsel lahustükil 1 – 6 m ja

kagupoolsel lahustükil 1 – 5 m. (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud

nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2

ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21

Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel.

Korrastamiseks kasutatakse ära kasvukihti mahus ca 7 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 76 tuh m3

turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.

Kurista II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on hea

juurdepääs. Geoloogilise uuringu andmetel on veepealse maavarakihi paksus on kuni 4,6 m (keskmiselt 2,5 m)

ning veealuse maavarakihi paksus on kuni 5,5 m (keskmiselt 3,2 m). Veepealset varu kaevandatakse

ekskavaatoriga ühes kuni kahes astmes, veealuse varu kaevandamisel kasutatakse (pika noolega) ekskavaatorit.

Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on

otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste

alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses

esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Taotletava liivakarjääri ida- ja läänepoolse lahustüki vahel asub

Siimusti-Härjanurme riigi kõrvamaantee nr 14149. Kokkuleppel RMK-ga on materjali väljaveoks võimalik

kasutada ka Reitevahe teed nr 2480333 ning Karunõmme teed nr 2480334.

7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Kogu katend kasutatakse karjääri

korrastamisel. Kurista II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja

taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kurista II liivakarjääri

mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast

tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21

8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.6 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel

juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine

toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt

Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet

lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud

korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku

omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks

korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute

pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.

Kurista II liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Varu ammendamise

järgselt kujuneb karjäärialale kolm veekogu (kolmel lahustükil). Läänepoolsele lahustükile moodustuva

veekogu pindala on ca 11,11 ha ja keskmine sügavus on 2,5 m, idapoolsele lahustükile moodustuva veekogu

pindala on ca 8,11 ha ja keskmine sügavus on 3,9 m ning kagupoolsele lahustükile moodustuva veekogu

pindala on ca 3,04 ha ja keskmine sügavus on 3,4 m. Sellega on täidetud veekogudele määratud keskmise

sügavuse (minimaalselt 2,0 m) nõue. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada.

Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui

kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27°

(nõlvus 1:2) ja allpool põhjavee taset on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5) Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva

püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei

arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne

kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse

viimiseks haljastatakse karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kurista II

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari

kohta ehk kokku ca 59 775 eurot. Kurista II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas

(graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan).

6 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21

9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse

pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise

teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,

mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne

muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Kurista II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa

Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate

poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale

võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid

tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi

võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega

ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud

maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.7

Kurista II liivakarjääris plaanitakse töödeldatakse ca 35% kaevandamise keskmisest aastamäärast sõelumise

teel. Ca 30 800 m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) on materjali kaal ca 49 280 tonni (sh ca >5 mm

fraktsiooni kogus ca 2464 tonni). Seega on Kurista II liivakarjääri keskmise aastamäära (88 tuh m3)

kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) koos materjali sõelumisega tahkete osakeste summaarne heitkogus

~0,6331 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei

ületata (elektrooniline lisa 4).

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

7 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dB).8 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Kurista II

liivakarjääri mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 38 m kaugusel ida suunas ja idapoolsest lahustükist

samuti ca 38 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (tunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%)

katastriüksusel.

Lisaks Karunõmme kinnistule tuleb hinnata müra leviku mõju lähimale I kaitsekategooria linnuliigi (must-

toonekurg) toitumisalale. Must-toonekurele sobilik toitumisala (Siimusti oja) asub lähimas punktis Kurista II

liivakarjääri mäeeraldise kagupoolsest lahustükist ca 395 m kaugusel ida suunas. Vastavalt OÜ Clanga

liigiekspert Renno Nellise ekspertarvamusele on >45 dB suurune müratase häiriva mõjuga kõigile tundlikele

linnuliikidele, sh must-toonekurele (elektrooniline lisa 5).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, lühiajaliselt ka sõelumissõlm).

Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ja sõelumissõlmel ca 114 dB. Kaevandamisel enim kasutatav

masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse rataslaadurit ja vajadusel ka sõelumissõlme. Nimetatud

masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

8 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.9

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).

Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Karunõmme kinnistust lähimas punktis

ca 40 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral kinnistu piiril arvutusliku müra suuruseks ca 71 dB, mis

on ca 11 dB suurem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Sõelumissõlme saab paigutada

elamumaast kaugemale, näiteks läänepoolse lahustüki keskossa või idapoole lahustüki põhjaossa. Minimaalne

kaugus elamumaa piirist on ca 150 m, millega oleks tagatud II kategooria alale kehtestatud päevane normtase.

9 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026).

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21

Masinatest, mis reaalselt võivad karjääri servaalal töötada, on suurima müratasemega rataslaadur. Kui karjääri

servas töötab rataslaadur, mis asub elamumaast 38 m kaugusel, on Karunõmme katastriüksuse piirile mõjuva

müra suuruseks ca 66 dB. Kui mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva

rajatakse vähemalt 3 m kõrgused katendivallid, on arvutuslik müra suurus elamumaa piiril ca 56 dB, mis jääb 4

dB võrra madalamale II kategooria alale kehtestatud müranormist.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad

müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali

fraktsioneerimine sõelumissõlmega ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub

suurimale müratasemele ca 1,2 dB. Sellisel juhul kujuneb Kurista II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks

arvutuslikuks müratasemeks Karunõmme katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 58 dB, jäädes lubatud

normist madalamale ca 2 dB võrra. Lisaks väheneb müra veelgi, kui kaevandamistegevus toimub süvises.

Must-toonekure toitumisala mõjutab müra osas kõige enam sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Siimusti oja

toitumisalale lähimas punktis, ca 395 m kaugusel Kurista II liivakarjääri kagupoolsest lahustükil, on müra

suuruseks otsenähtavuse korral ca 48 dB. Otsenähtavuse korral on arvutuslikult ca 500 m vahemaa

müratundliku ala ja sõelumissõlme vahel piisav, et karjääri tööstusmüra jääks allapoole must-toonekurele

häirivat taset.

Arvestades müratundlike alade (Karunõmme kinnistu ja Siimusti oja toitumisala) müranorme, tuleb Kurista II

liivakarjääris kaevandamisel sõelumissõlm paigutada läänepoolse lahustüki kesk- või lääneossa või idapoolse

lahustüki põhja-loodeossa, minimaalselt 500 m kaugusele Siimusti ojast ja 150 m kaugusele Karunõmme

kinnistu piirist. Mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva tuleb rajada

vähemalt 3 m kõrgused katendivallid. Nende meetmete kasutamisel jääb müra suurus nii Karunõmme kinnistu

kui ka Siimusti oja toitumisala piiril lubatu piiresse.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Kurista II liivakarjääri varu asub nii ülal- kui ka allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub

karjäärialale kolm veekogu. Veealust varu kaevandatakse tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma

karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat

masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse.

Kurista II liivakarjääri läänepoolse lahustüki alale on edelaserva rajatud maaparandussüsteemi

Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004) kuivenduskraavide võrgustik. Enne

kaevandamisega alustamist suletakse karjääri edelaservast alguse saavad kraavid mäeeraldise piiril. Nimetatud

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21

kogumiskraavide pikkus mäeeraldisega kattuval alal on ca 35 – 80 m. Kuna tegemist on vett lääne suunas

juhtivate kogumiskraavidega ning mäeeraldisel kulgevate lõikude pikkus on väike, ei mõjuta kraavide

sulgemine mäeeraldise piiril maaparandussüsteemi toimimist nii kaevandamise ajal kui selle lõppedes.

Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja

mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib

piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise

veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega

puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb

mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-

järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.

Karjäärialale kujunevad veekogud on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud,

seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme

muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna

on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kaevandatavast varust valdava osa moodustab liiv,

mille hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal)

korral kiirelt normaaltasemele.

Kurista II liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt ning kogu

kaevandamise ajal on tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Seega ei avalda kaevandamistegevus mõju

piirkonna veekogudele ning juba välja kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile.

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.10 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kurista II liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju.

10 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21

9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-

ja loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolne

lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, EELIS kood

KLO9138424) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138428) elupaigaga. Mäeeraldise läänepoolne

lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood

KLO9138426). elupaigaga. Kaevandamisele eelnev raadamine mõjutab eelpool nimetatud elupaiku väikeses

ulatuses, kaitsealustele liikidele sobiv metsakooslus levib karjääri lähiümbruses ning seega leidub lindudele

sobilikke pesapuid ka väljaspool taotletavat mäeeraldist.

Lähim kaitseala, Siimusti-Kurista maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000631), asub karjäärist ca 2,4 km

kaugusel põhja suunas. Siimusti-Kurista maastikukaitseala eesmärgid on vaheldusrikka oosi- ja

mõhnastikureljeefiga loodus- ning pärandkultuurmaastiku, sürja- ja laanemetsa koosluste ja kahelehise

käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja suure käopõlle (Listera ovata) kaitse.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Aidu loodusala (EELIS kood RAH0000178), asub karjäärist ca 4,6 km kaugusel

edela suunas. Aidu loodusala kaitse-eesmärgid on vanade loodusmetsade ja kauni kuldkinga (Cypripedium

calceolus) kaitse.

Kurista liivakarjääri ja taotletava Kurista II liivakarjääri alade kohta on OÜ Clanga (ekspert Renno Nellis)

koostanud ekspertarvamuse, millega hinnati mõlema karjääri mõju I kategooria kaitsealustele linnuliikidele

(must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas). Töö tulemusena esitati järgmised leevendusmeetmed, et

vähendada karjääride mõju piirkonnas elutsevatele kaitsealustele lindudele:

 Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha kevad-

suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.08;

 Kurista II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil ei ole materjali sõelumist suure vahemaa tõttu vaja piirata.

Ida- ja kagupoolsel lahustükil tuleb sõelumissõlme asukoht valida selliselt, et Siimusti oja toitumisalale

ei kanduks müratase üle 45 dB;

 kaevandamistegevusega ei tohi mõjutada Siimusti oja ega Kureoja veerežiimi ega kvaliteeti;

 karjääri varu ammendumisel tuleb sinna kujundada osaliselt must-toonekurele toitumiseks sobiv

madalaveeline veekogu.

Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda

mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju

ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Kurista II liivakarjääri

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Siimusti-Kurista maastikukaitseala

ega Natura 2000 võrgustiku Aiduloodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikide

elupaikadele ja toitumisaladele.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21

10.KOKKUVÕTE

SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Härjanurme kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr

1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.

Taotletav Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardla täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokil 5 kuni 10. Varuplokid 5, 7 ja 9 asuvad ülalpool põhjaveetaset ja 6, 8 ja 10 allpool

põhjavee taset. Taotletav liivakarjäär asub varuplokil 7 ja 8 osaliselt, väljaspoole mäeeraldist jääb nimetatud

varuplokkidest 0,94 ha suurune ala. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega. Taotletava Kurista

II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha.

Kurista II liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 1460 tuh m3, kaevandatav varu

kogus on 1221 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 178 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldist jääva varu

kogus on 61 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak

(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase

7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

08.09.2026

61101:001:0963 Märdi

24802:006:0249 Teini

61101:001:0962 Märdi

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0318 Kikerpilli

24802:006:0288 Miku

24701:001:1697 Karunõmme

24802:006:0117 Pehka

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24 80

2: 00

6: 01

56 14

14 9

S iim

us ti-

H är

ja nu

rm e

te e

24802:006:0240 Kerde

24802:006:0494 Toru

24802:006:1010 Metsa

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA (1007)

plokk 7 TL aT plokk 8 TL aT

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 21027700200800/0023

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0022

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0021

24802:006:2290 Alttoa

II

II´

I´

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138426

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

15 15

16 16

17 17

18 18

19 1920

2021

21

22 22

23 23

24 24

25 25

26 26

27 27

28 2829 2930

30 31

31 32

32

33 33

34 34

35

35

36 36

37

37

38 38 39

39

40 40

41 41

42 42

43 43

44 44

45 45

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA

KURISTA II LIIVAKARJÄÄR

09.2026 1:1000 2026-215

SKP INVEST OÜ

33

KORRASTATUD MAA PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ja rohumaaks. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). 8. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolse lahustüki veekogu pikaajaline keskmine veetase on 66,4 m abs. 9. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ida- ja kagupoolse lahustüki veekogude pikaajaline keskmine veetase on 67,6 m abs.

KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412

LEPPEMÄRGID

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

Maaparandussüsteemi piir

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Mets, raiesmik, rohumaa

Kõlvikupiir

Veekoguks korrastatav ala (22,26 ha)

Rohumaaks korrastatav ala (1,65 ha) 0 10 20m

1 cm

Varuploki piir Maardla piir

61101:001:0963 Märdi

24802:006:0249 Teini

61101:001:0962 Märdi

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0318 Kikerpilli

24802:006:0288 Miku

24701:001:1697 Karunõmme

24802:006:0117 Pehka

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24 80

2: 00

6: 01

56 14

14 9

S iim

us ti-

H är

ja nu

rm e

te e

24802:006:0240 Kerde

24802:006:0494 Toru

24802:006:1010 Metsa

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA (1007)

plokk 5 TL aT plokk 6 TL aT

plokk 7 TL aT plokk 8 TL aT

plokk 9 TL aT plokk 10 TL aT

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 21027700200800/0023

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0022

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0021

24802:006:2290 Alttoa

I

II

II´

V

III

III´

IV

V´

1

2

I´

IV´

VI

VI´

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138426

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

plokk 7 TL aT plokk 8 TL aT

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

15 15

16 16

17 17

18 18

19 1920

2021

21

22 22

23 23

24 24

25 25

26 26

27 27

28 2829 29 30

30

31 31

32 32

33 33

34 34

35

35

36 36

37

37

38 38 39

39

40 40

41 41

42 42

43 43

44 44

45 45

67.60 (07.10.2025)

65.50 (07.10.2025)

66.40 (07.10.2025)

68.00 (07.10.2025)

69.10 (07.10.2025)

66.60 (07.10.2025)

66.20 (07.10.2025)

67.90 (07.10.2025)

68.70 (07.10.2025)

65.80 (07.10.2025)

66.80 (07.10.2025)

67.90 (08.10.2025)

66.70 (08.10.2025)

65.20 (08.10.2025)

65.30 (08.10.2025)

65.10 (08.10.2025)

67.60 (08.10.2025)

68.30 (08.10.2025)

68.00 (08.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

69.40 (08.10.2025)

68.60 (08.10.2025)

65.40 (07.10.2025)

66.70 (07.10.2025)

65.20 (08.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

68.30 (07.10.2025)

Ka-1 70.80 65.80

0.2/0.2 4.8+

Ka-2 70.60 66.60

0.2/0.2 3.8+

Ka-3 68.10 63.10

Ka-4 68.50 65.00

0.3/0.3 3.2+

Ka/Pa-5 69.10 63.10

0.5/0.5 5.5+

0.5/0.3 7.0+

Ka/Pa-7 72.10 62.60

0.4/0.2 9.1+

Ka/Pa-8 72.30 62.80 0.5/0.3

9.0+

Ka/Pa-9 70.00 63.00

0.4/0.3 6.6+

Ka-10 68.50 66.00

1.7/1.7 0.8

Ka-11 68.70 63.20

0.4/0.4 5.1+

Ka-13 70.20 64.70

0.2/0.2 5.3+

Ka-14 71.30 64.80

0.3/0.2 6.3+

Ka-15 70.30 64.30

0.4/0.4 5.6+

1.0/1.0 4.5+

Ka-17 70.40 64.90

Ka-18 69.90 64.90

0.3/0.3 4.7+

Ka-19 68.70 63.70 0.4/0.4

4.6+

Ka-20 67.80 62.80

0.3/0.3 4.7+

Ka-21 68.90 62.40

0.4/0.4 6.1+

Ka-22 68.50 62.00

0.2/0.2 6.3+

Ka-23 70.10 65.10

0.2/0.2 4.8+

Ka/Pa-24 70.80 62.80 0.2/0.2

7.8+

0.3/0.3 5.2+

0.3/0.3 5.2+

Ka-27 70.70 65.20

0.3/0.2 5.2+

Ka-28 69.90 64.40

0.3/0.2 5.2+

Pa-29 71.60 62.10

0.9/0.2 8.6+

Pa-30 71.40 63.40

Ka-12 70.90 64.40

0.3/0.2 6.2+

2.2/0.3 2.8+

Ka/Pa-6 70.60 63.10

Ka-16 69.80 64.30

0.4/0.3 5.1+

0.5/0.2 7.5+

Ka-25 69.50 64.00

Ka-26 69.00 63.50

Pa-33 69.00 -

0.2/0.2 -

Pa-31 67.90 -

0.2/0.2 -

Pa-32 69.00 -

0.2/0.2 -

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA

KURISTA II LIIVAKARJÄÄR

09.2026 1:1000 2026-215

SKP INVEST OÜ

31

MÄEERALDISE PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi jaanuaris-märtsis 2026 Kobras OÜ geodeet Marek Maaring (töö nr 2026-018). 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029).

KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412

LEPPEMÄRGID

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

I' Geoloogilise läbilõike joonI Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m abs

Puuraugu nr Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Kobras OÜ kaevandid (oktoober 2025):

Kobras OÜ puuraugud (oktoober 2025): Puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Lamami abs kõrgus, m

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

Varuploki piir

Maaparandussüsteemi piir

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

65.50 (07.10.2025)

Ka-10 68.50 66.00

1.7/1.7 0.8

Pa-33 69.00 -

0.2/0.2 -

Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Nõlvaterviku alumine piir

0 10 20m

1 cm

Maardla piir

Ka-13 70.20

Ka-14 71.30

Ka-19 68.70

Ka-15 70.30Ka-16

69.80 Ka-18 69.90

Ka-20 67.80

5

Ka-22 68.50

Ka/Pa-6 70.60

Ka/Pa-7 72.10

Ka/Pa-24 70.80

Ka-1 70.80 Ka-2

70.60

Ka/Pa-5 69.10

Ka/Pa-8 72.30

Ka-27 70.70

Ka-28 69.90

Ka-4 68.50

Ka/Pa-7 72.10

Ka/Pa-8 72.30

Ka-11 68.70

Ka-14 71.30

Ka-15 70.30

Pa-29 71.60

Ka-25 69.50Ka-26

69.00

Pa-30 71.40

Pa-33 69.00

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

2 48

02 :0

06 :1

01 0

M et

sa 24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0249 Teini

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0318 Kikerpilli

24802:006:0240 Kerde

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24802:006:0249 Teini

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24 80

2: 00

6: 03

18 K

ik er

pi lli

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0288 Miku

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 7 TL aT

plokk 8 TL aT

plokk 7 TL aT

plokk 8 TL aT

plokk 9 TL aT

plokk 10 TL aT

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 7 TL aT

plokk 8 TL aT

plokk 9 TL aT

plokk 10 TL aT

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)

Proovi võtmise intervall (m)

Pa-30 71.40

24802:006:0288 Miku

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002 Karunõmme/PÜ44

2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

24 80

2: 00

6: 01

56 14

14 9

S iim

us ti-

H är

ja nu

rm e

te e

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk) Kurista II liivakarjäär

SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

0.2

1.5

5.5

0.2 0.3

3.0

6.5

0.4

5.0

1.0

3.0

5.5

0.4

6.0

0.3

1.2

5.0

0.3

4.0

5.0

0.2

1.2

2.7

6.5

0.3 0.5

5.0

7.5

0.4

6.0

9.5

4.5

8.0

0.5

6.0

0.3 0.5

5.5

9.5

1.8

5.0

4.0

0.2 0.3

2.8

0.2 0.3

3.0

5.5

0.2 0.3

3.0

0.4

0.2 0.4

6.0

9.5

0.3 0.5

5.5

9.5

0.4

5.5

0.2

0.9

9.5

0.3

1.8

2.6

0.2

5.5

0.3

1.3

0.2 0.5

2.8

8.0

3.0

0.2 0.2

0.5

2.8

0.5

0.2

2.4

1.2

2.3

0.2

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk) Kurista II liivakarjäär

SKP Invest OÜ (idapoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

1.2

0.3

Huumus (muld)

Orgaanilise ainega liiv

Turvas

Liiv

Saviliiv

Rähkmoreen

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir

Maavaravaru plokkide piir

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist

Kihipinna sügavus (m)

Proovi number kruusa sisaldus % savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: TL - täiteliiv

EL - ehitusliiv

Maaparandusssüsteemi piir

LEPPEMÄRGID

5.5

6.5 6.0

3.5

5.5

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

5.3

13-1 Kr 0,0% St 5,7% TL

14-1 Kr 0,0% St 1,7% EL

16-2 Kr 0,0% St 74,9% TL

15-1 Kr 0,0% St 94,7% TL

18-1 Kr 0,0% St 52,2% TL

18-2 Kr 0,0% St 61,8% TL

22-2 Kr 20,8% St 12,0% TL

6-1 Kr 0,0% St 28,7% TL

6-2 Kr 0,0% St 76,8% TL

7-1 Kr 0,0% St 10,0% TL

7-2 Kr 0,0% St 84,4% TL

24-1 Kr 0,0% St 3,1% EL

24-2 Kr 0,0% St 81,7% TL

8-1 Kr 0,0% St 23,7% TL

8-2 Kr 0,0% St 84,7% TL

1-1 Kr 0,0% St 6,5% TL

2-1 Kr 0,0% St 5,0% EL

27-2 Kr 0,0% St 89,7% TL 28-2

Kr 0,0% St 81,5% TL

11-1 Kr 0,0% St 7,5% TL

11-2 Kr 0,0% St 68,2% TL

14-1 Kr 0,0% St 1,7% EL

15-1 Kr 0,0% St 94,7% TL

29-1 Kr 0,0% St 14,3% TL

7-1 Kr 0,0% St 10,0% TL

7-2 Kr 0,0% St 84,4% TL

8-1 Kr 0,0% St 23,7% TL

8-2 Kr 0,0% St 84,7% TL

26-1 Kr 3,3% St 47,2% TL

30-2 Kr 0,0% St 78,7% TL

65.20 (08.10.2025)

65.80 (07.10.2025)

66.70 (08.10.2025)

65.20 (08.10.2025)

68.00 (07.10.2025)

69.10 (07.10.2025)

68.30 (08.10.2025)

67.60 (07.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

66.20 (07.10.2025)

65.80 (07.10.2025)

69.40 (08.10.2025) 69.10

(07.10.2025)

Geoloogiline läbilõige I - I´ Geoloogiline läbilõige II - II´

Geoloogiline läbilõige III - III´ Geoloogiline läbilõige IV - IV´

Geoloogiline läbilõige V - V´ Geoloogiline läbilõige VI - VI´

Uuringupunktide vahekaugus (m) 102 138

Uuringupunktide vahekaugus (m)

104 10588 103 Uuringupunktide vahekaugus (m)

99 108 Uuringupunktide vahekaugus (m) 112 111 88 142 92

Uuringupunktide vahekaugus (m)

150 133 169 121 122 129 Uuringupunktide vahekaugus (m)

88 116

65.10 (08.10.2025)

30-2 Kr 0,0% St 78,7% TL

Maantee kaitsevöönd

68.60 (08.10.2025)

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

30-1 Kr 0,0% St 13,4% TL

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

73

74

73

74

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

73

74

14-2 Kr 0,0% St 74,6% TL

16-1 Kr 0,0% St 3,0% EL

20-1 Kr 0,0% St 14,0% TL

22-1 Kr 0,0% St 52,7% TL

5-1 Kr 0,0% St 5,1% TL

1-2 Kr 0,0% St 81,3% TL

27-1 Kr 0,0% St 4,4% EL 28-1

Kr 0,0% St 7,2% TL

14-2 Kr 0,0% St 74,6% TL

4-1 Kr 0,0% St 58,0% TL

68.60 (08.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

68.00 (08.10.2025)

25-1 Kr 0,0% St 38,0% TL

75

73

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

68.70 (07.10.2025)

19-1 Kr 0,0% St 54,7% TL

13-2 Kr 0,0% St 63,5% TL

5-2 Kr 0,0% St 17,6% TL

2-2 Kr 0,0% St 74,9% TL

66.40 (07.10.2025)

68.30 (07.10.2025)

NE SW NE SE

NE SW NE S

W E S NE

65.50 (07.10.2025)

4-2 Kr 36,9% St 20,8% TK

29-2 Kr 0,0% St 82,9% TL

20-2 Kr 4,0% St 42,7% TL

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

1:2

1:5

1: 2

1: 5

1:2

1:5

1:2

1:2

1:2

1:2

1:2

1:2

66.80 (07.10.2025) 1:

2

1: 2

1: 2

1: 2

1: 2

1: 2

1:5

1:5

1:5

1:5 1:5

1:5 1:

5

1: 5

1: 5

1: 5

1: 5

1: 5

1: 5

09.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-215

SKP INVEST OÜ

32

GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni VI-VI´Peeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Märkused: 1. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029).

0 10 20m

1 cm

Ka-13 70.20

Ka-14 71.30

Ka-19 68.70

Ka-15 70.30Ka-16

69.80 Ka-18 69.90

Ka-20 67.80

5

Ka-22 68.50

Ka/Pa-6 70.60

Ka/Pa-7 72.10

Ka/Pa-24 70.80

Ka-1 70.80 Ka-2

70.60

Ka/Pa-5 69.10

Ka/Pa-8 72.30

Ka-27 70.70

Ka-28 69.90

Ka-4 68.50

Ka/Pa-7 72.10

Ka/Pa-8 72.30

Ka-11 68.70

Ka-14 71.30

Ka-15 70.30

Pa-29 71.60

Ka-25 69.50Ka-26

69.00

Pa-30 71.40

Pa-33 69.00

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

2 48

02 :0

06 :1

01 0

M et

sa 24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0249 Teini

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0318 Kikerpilli

24802:006:0240 Kerde

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24802:006:0249 Teini

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24 80

2: 00

6: 03

18 K

ik er

pi lli

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0288 Miku

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 7 TL aT

plokk 8 TL aT

plokk 7 TL aT

plokk 8 TL aT

plokk 9 TL aT

plokk 10 TL aT

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

plokk 7 TL aT

plokk 8 TL aT

plokk 9 TL aT

plokk 10 TL aT

plokk 5 TL aT

plokk 6 TL aT

Uuringupunkti nr Suudme abs kõrgus (m)

Proovi võtmise intervall (m)

Pa-30 71.40

24802:006:0288 Miku

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002 Karunõmme/PÜ44

2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

24 80

2: 00

6: 01

56 14

14 9

S iim

us ti-

H är

ja nu

rm e

te e

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk) Kurista II liivakarjäär

SKP Invest OÜ (läänepoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

0.2

1.5

5.5

0.2 0.3

3.0

6.5

0.4

5.0

1.0

3.0

5.5

0.4

6.0

0.3

1.2

5.0

0.3

4.0

5.0

0.2

1.2

2.7

6.5

0.3 0.5

5.0

7.5

0.4

6.0

9.5

4.5

8.0

0.5

6.0

0.3 0.5

5.5

9.5

1.8

5.0

4.0

0.2 0.3

2.8

0.2 0.3

3.0

5.5

0.2 0.3

3.0

0.4

0.2 0.4

6.0

9.5

0.3 0.5

5.5

9.5

0.4

5.5

0.2

0.9

9.5

0.3

1.8

2.6

0.2

5.5

0.3

1.3

0.2 0.5

2.8

8.0

3.0

0.2 0.2

0.5

2.8

0.5

0.2

2.4

1.2

2.3

0.2

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk) Kurista II liivakarjäär

SKP Invest OÜ (idapoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

1.2

0.3

Huumus (muld)

Orgaanilise ainega liiv

Turvas

Liiv

Saviliiv

Rähkmoreen

Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir

Maavaravaru plokkide piir

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist

Kihipinna sügavus (m)

Proovi number kruusa sisaldus % savi- ja tolmuosakeste sisaldus % maavara liik: TL - täiteliiv

EL - ehitusliiv

Maaparandusssüsteemi piir

LEPPEMÄRGID

5.5

6.5 6.0

3.5

5.5

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir

5.3

13-1 Kr 0,0% St 5,7% TL

14-1 Kr 0,0% St 1,7% EL

16-2 Kr 0,0% St 74,9% TL

15-1 Kr 0,0% St 94,7% TL

18-1 Kr 0,0% St 52,2% TL

18-2 Kr 0,0% St 61,8% TL

22-2 Kr 20,8% St 12,0% TL

6-1 Kr 0,0% St 28,7% TL

6-2 Kr 0,0% St 76,8% TL

7-1 Kr 0,0% St 10,0% TL

7-2 Kr 0,0% St 84,4% TL

24-1 Kr 0,0% St 3,1% EL

24-2 Kr 0,0% St 81,7% TL

8-1 Kr 0,0% St 23,7% TL

8-2 Kr 0,0% St 84,7% TL

1-1 Kr 0,0% St 6,5% TL

2-1 Kr 0,0% St 5,0% EL

27-2 Kr 0,0% St 89,7% TL 28-2

Kr 0,0% St 81,5% TL

11-1 Kr 0,0% St 7,5% TL

11-2 Kr 0,0% St 68,2% TL

14-1 Kr 0,0% St 1,7% EL

15-1 Kr 0,0% St 94,7% TL

29-1 Kr 0,0% St 14,3% TL

7-1 Kr 0,0% St 10,0% TL

7-2 Kr 0,0% St 84,4% TL

8-1 Kr 0,0% St 23,7% TL

8-2 Kr 0,0% St 84,7% TL

26-1 Kr 3,3% St 47,2% TL

30-2 Kr 0,0% St 78,7% TL

65.20 (08.10.2025)

65.80 (07.10.2025)

66.70 (08.10.2025)

65.20 (08.10.2025)

68.00 (07.10.2025)

69.10 (07.10.2025)

68.30 (08.10.2025)

67.60 (07.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

66.20 (07.10.2025)

65.80 (07.10.2025)

69.40 (08.10.2025) 69.10

(07.10.2025)

Geoloogiline läbilõige I - I´ Geoloogiline läbilõige II - II´

Geoloogiline läbilõige III - III´ Geoloogiline läbilõige IV - IV´

Geoloogiline läbilõige V - V´ Geoloogiline läbilõige VI - VI´

Uuringupunktide vahekaugus (m) 102 138

Uuringupunktide vahekaugus (m)

104 10588 103 Uuringupunktide vahekaugus (m)

99 108 Uuringupunktide vahekaugus (m) 112 111 88 142 92

Uuringupunktide vahekaugus (m)

150 133 169 121 122 129 Uuringupunktide vahekaugus (m)

88 116

65.10 (08.10.2025)

30-2 Kr 0,0% St 78,7% TL

Maantee kaitsevöönd

68.60 (08.10.2025)

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

30-1 Kr 0,0% St 13,4% TL

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

73

74

73

74

65

64

63

62

66

70

69

68

71

67

72

73

74

14-2 Kr 0,0% St 74,6% TL

16-1 Kr 0,0% St 3,0% EL

20-1 Kr 0,0% St 14,0% TL

22-1 Kr 0,0% St 52,7% TL

5-1 Kr 0,0% St 5,1% TL

1-2 Kr 0,0% St 81,3% TL

27-1 Kr 0,0% St 4,4% EL 28-1

Kr 0,0% St 7,2% TL

14-2 Kr 0,0% St 74,6% TL

4-1 Kr 0,0% St 58,0% TL

68.60 (08.10.2025)

67.50 (08.10.2025)

68.00 (08.10.2025)

25-1 Kr 0,0% St 38,0% TL

75

73

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

68.70 (07.10.2025)

19-1 Kr 0,0% St 54,7% TL

13-2 Kr 0,0% St 63,5% TL

5-2 Kr 0,0% St 17,6% TL

2-2 Kr 0,0% St 74,9% TL

66.40 (07.10.2025)

68.30 (07.10.2025)

NE SW NE SE

NE SW NE S

W E S NE

65.50 (07.10.2025)

4-2 Kr 36,9% St 20,8% TK

29-2 Kr 0,0% St 82,9% TL

20-2 Kr 4,0% St 42,7% TL

Nõlvaterviku kalle ja kontuur1: 2

1:2

1:5

1: 2

1: 5

1:2

1:5

1:2

1:2

1:2

1:2

1:2

1:2

66.80 (07.10.2025) 1:

2

1: 2

1: 2

1: 2

1: 2

1: 2

1:5

1:5

1:5

1:5 1:5

1:5 1:

5

1: 5

1: 5

1: 5

1: 5

1: 5

1: 5

09.2026 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-215

SKP INVEST OÜ

32

GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni VI-VI´Peeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Märkused: 1. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029).

0 10 20m

1 cm

61101:001:0963 Märdi

24802:006:0249 Teini

61101:001:0962 Märdi

24701:001:1698 Vaimastvere metskond 23

24802:006:0318 Kikerpilli

24802:006:0288 Miku

24701:001:1697 Karunõmme

24802:006:0117 Pehka

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

24 80

2: 00

6: 01

56 14

14 9

S iim

us ti-

H är

ja nu

rm e

te e

24802:006:0240 Kerde

24802:006:0494 Toru

24802:006:1010 Metsa

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA (1007)

plokk 7 TL aT plokk 8 TL aT

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(idapoolne lahustükk)

Karunõmme/PÜ44 2102770020030/004

Karunõmme/PÜ44 2102770020080/002

Karunõmme/PÜ44 21027700200800/0023

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0022

Karunõmme/PÜ44 210277002008000/0021

24802:006:2290 Alttoa

II

II´

I´

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138426

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Buteo buteo (hiireviu) EELIS kood KLO9138428

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) EELIS kood KLO9138424

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(läänepoolne lahustükk)

Kurista II liivakarjäär SKP Invest OÜ

(kagupoolne lahustükk)

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13 14

15 15

16 16

17 17

18 18

19 1920

2021

21

22 22

23 23

24 24

25 25

26 26

27 27

28 2829 2930

30 31

31 32

32

33 33

34 34

35

35

36 36

37

37

38 38 39

39

40 40

41 41

42 42

43 43

44 44

45 45

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA

KURISTA II LIIVAKARJÄÄR

09.2026 1:1000 2026-215

SKP INVEST OÜ

33

KORRASTATUD MAA PLAANPeeter Lillak

Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Märkused: 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär veekoguks ja rohumaaks. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023 . 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid ning kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 26.08.2026 seisuga. 6. Kurista II liivakarjääri läänepoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ (2102770020030/004) ja idapoolne ning kagupoolne lahustükk maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (2102770020080/002). 7. Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga (loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029). 8. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise läänepoolse lahustüki veekogu pikaajaline keskmine veetase on 66,4 m abs. 9. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ida- ja kagupoolse lahustüki veekogude pikaajaline keskmine veetase on 67,6 m abs.

KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI JA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6412

LEPPEMÄRGID

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir

Maapinna samakõrgusjoon, m abs

1

Maapinna samakõrgusjoon vee all, m abs

24802:006:0760 Vaimastvere metskond 22

Maaparandussüsteemi piir

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

Maantee kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

III kategooria kaitsealuse liigi elupaik

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number1

Mets, raiesmik, rohumaa

Kõlvikupiir

Veekoguks korrastatav ala (22,26 ha)

Rohumaaks korrastatav ala (1,65 ha) 0 10 20m

1 cm

Varuploki piir Maardla piir

TÖÖ NR 2026-215

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

X= 6510800, Y= 634700

JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA

KURISTA II LIIVAKARJÄÄRI

MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

September 2026

Tellija: SKP Invest OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 2 / 21

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla, Vaimastvere metskond 22

(24802:006:0760), Vaimastvere metskond 23 (24701:001:1698), Teini

(24802:006:0249), Kikerpilli (24802:006:0318), Kerde (24802:006:0240)

TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus

TÖÖ TELLIJA:

Kontaktisik:

SKP Invest OÜ

Registrikood 11476740

Kristjan Muts

Tel 508 0065

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945)

Tel 5668 4203

[email protected]

Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863)

Tel 5822 9648

[email protected]

Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 3 / 21

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;

 Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

 Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

 Projekteerimine EP10171636-0001;

 Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

 Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

 Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

 Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25).

9. Kutsetunnistused:

 Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

 Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

 Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;

 Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

 Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;

 Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

 Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

 Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

 Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

 Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 4 / 21

SISUKORD

1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA

KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5

2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5

3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7

3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7

3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 8

3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 9

4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE

ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 9

4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 9

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS ......................................................................................................................................................... 11

5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU

MÄÄRAMISEGA .................................................................................................................................................................... 11

5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................. 11

5.2. KAEVANDATAVAD VARUD .............................................................................................................................................................. 11

6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE

LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 12

7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA ........................................................................................................ 13

8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ........................................................................................ 14

9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 15

9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE .............................. 20

10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 21

GRAAFILISED LISAD:

1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000.

2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.

3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000.

ELEKTROONILISED LISAD:

1. Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026).

2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-115.

3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi samakõrgusjooned

ruumiobjektina.

4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator.

5. Kurista karjääride rajamise mõjude hinnang kaitsealustele lindudele. OÜ Clanga, 2026.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 5 / 21

1.MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA

MAAVARA KASUTUSALAD

SKP Invest OÜ (registrikood 11476740) taotleb maavara kaevandamise luba Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista

külas Härjanurme kruusamaardlas (registrikaardi nr 1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse

tarbevaru ploki 5 kuni 10 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse 21.08.2026 korraldusega

nr 13-5/26-115 aruandes „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu

arvutus seisuga 01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel.

Kaevandamisluba taotletakse, et tagada ettevõtte üheks tegevusalaks (kruusa- ja liivakarjääride tegevus) vajalik

materjaliressurss ka lähitulevikus. SKP Invest OÜ plaanib kasutada Kurista liivakarjääri materjali Tallinn-Tartu

maantee Käsukonna-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Paia liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks.

Samuti jääb karjääri teeninduspiirkonda hetkel projekteerimise faasis olev Tallinn-Tartu maantee Imavere-

Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ning Puurmani-Laeva 2+2 ristlõikega

maanteelõigu ja Puurmani liiklussõlme ehitusobjekt. Lisaks on karjääri materjal sobilik kasutamiseks riigi poolt

planeeritava Järva valla tuuleala taristu välja ehitamiseks. Loetletud mastaapsete taristuobjektide kõrval hakkab

SKP Invest OÜ Kurista II liivakarjääri varu kasutama tsiviilehituses vajalike materjalide tootmiseks karjääri

teeninduspiirkonnas (peaaasjalikult Jõgeva linn ja selle lähiümbrus).

Lisaks sobiliku materjali olemasolule muudab taotletava karjääri paiknemine eelpool nimetatud objektide

läheduses nende ehitustegevuse varustamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvate

mäeeraldistega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise

vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem on emissiooni.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja

põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku

kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal

on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kurista II liivakarjääri kaevandamisloa

taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades

maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega.

2.MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Kurista II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kolmel

lahustükil:

 läänepoolne lahustükk pindalal 11,88 ha – katastriüksusel Kerde (katastritunnus 24802:006:0240,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2) ja Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus

24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 161 684 m2);

 idapoolne lahustükk pindalal 8,71 ha – katastriüksusel Teini (katastritunnus 24802:006:0249,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus

24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2);

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 6 / 21

 kagupoolne lahustükk pindalal 3,32 ha – katastriüksusel Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 75 854 m2) ja Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus

24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 232 513 m2).

Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa

Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Kurista II liivakarjäär paikneb nimetatud katastriüksustel osaliselt.

Taotletava liivakarjääri läänepoolsest lahustükist põhja ja edela suunas jätkub Vaimastvere metskond 22

katastriüksus ning loode ja lääne suunas jätkub Kerde katastriüksus. Taotletava liivakarjääri idapoolsest

lahustükist kirde ja ida suunas jätkub Teini katastriüksus ning kõikides teistes suundades jätkub Vaimastvere

metskond 23 katastriüksus. Taotletav liivakarjääri kagupoolne lahustükk piirneb ida suunast Miku

(katastritunnus 24802:006:0288, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 28 032 m2) katastriüksusega.

Lahustükist kagu ja lõuna suunas jätkub Kikerpilli katastriüksus ning teistes suundades Vaimastvere metskond

23 katastriüksus.

Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 1,5 km kaugusel lõuna suunas ja Jõgeva

linnast ca 4,4 km kaugusel edela suunas. Kurista II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on

58°42’57’’ p.l. ja 26°19’30’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6412.

(graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise plaan).

Taotletava liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel asub Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr

14149, mille kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Taotletava

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei kattu nimetatud kaitsevööndiga.

Liivakarjääri läänepoolse lahustüki põhjaservas kulgeb teeregistris metsateena arvel olev Reitevahe tee nr

2480333 ning ida- ja kagupoolse lahustüki vahel kulgeb metsateena arvel olev Karunõmme tee nr 2480334.

Metsateed säilitatakse praegusel kujul ning RMK kooskõlastuse alusel on aktiivse tarbevaru plokid

moodustatud nimetatud teede telgjoonest 15 m kaugusele.

Kurista II liivakarjääri idapoolne ja kagupoolne lahustükk kattub täielikult maaparandussüsteemiga

Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/002) ning läänepoolne lahustükk kattub täielikult

maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004).

Kurista II liivakarjääri ida- ja kagupoolse lahustüki piirist lähimas punktis ca 60 m kaugusele ida ja lõuna suunda

jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood

2102770020080/0023, 2102770020080/0022). Kagupoolse lahustüki piirist ca 188 m kaugusele edela ja lõuna

suunda jääb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood

210277002008000/0021) .

Kurista II liivakarjääri idapoolse lahustüki lääneservas asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid: elektriõhuliin

EX.4x70 (väline tunnus 86389412, alla 1 kV), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 meetrit ning

mastitõmmitsad või toed (väline tunnus 238511572, 333471321, 238511571 ja 238511570), millel on

kaitsevööndi ulatus 1 meeter tõmmitsa või toe projektsioonist. Elektripaigaldiste kaitsevöönd asub lähimas

punktis taotletava karjääri piirist ca 1,8 m kaugusel ning ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle

teenindusmaa piiriga.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 7 / 21

Kurista II liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahel kulgeb AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik (C

kategooria gaasitorustik, väline tunnus A000669796), millel on kaitsevööndi ulatus mõlemal pool

gaasitorustikku 2 meetrit. Gaasipaigaldise kaitsevöönd ei kattu taotletava liivakarjääri mäeeraldise ja selle

teenindusmaa piiriga.

Kurista II liivakarjäär kattub täielikult Jõgevamaa ehitusmaavarade üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumiga

(loa nr YGUL/527337, loa omanik Eesti Geoloogiateenistus, kehtib kuni 13.07.2029).

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Kurista II liivakarjääri idapoolsest

lahustükist ca 100 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve

elamumaa 100%, pindala 14 287 m2) katastriüksusel. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud see osa täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokist 7 ja 8, mis jääb eluhoonele lähemale kui 100 m (graafiline lisa 1. Kurista II liivakarjääri

mäeeraldise plaan).

Maastikuliselt paikneb Kurista II liivakarjäär Vooremaa maastikurajooni lääneservas üleminekualal Kesk-Eesti

lavatasandikule.2 Kurista II liivakarjäär paikneb madalal mõhnastikul, mis on tõenäoliselt suurema, Siimusti

mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb liivakarjääri piires vahemikku 67,1 – 75,3 m.

Maapind on kõrgem liivakarjääri lääne- ja idapoolse lahustüki vahelisel alal ning idapoolse lahustüki keskosas,

maapind langeb edela ja läänes suunas.

3.ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS

3.1.GEOLOOGILINE UURITUS

Härjanurme kruusamaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud varasemalt kolmel korral: 2022, 2025 ja 2026.

aastal.

2022. aastal tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu Härjanurme uuringuruumis3, mille käigus rajati

uuringuruumi kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest

võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus

(LA katse) ning filtratsioon. Kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja

munakaid sisaldav kohati savikas liiv, mille levik kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Uuringu

tulemusena moodustati Härjanurme kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1

ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2.

Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Härjanurme kruusakarjääri mäeeraldisel Verston Eesti OÜ maavara

kaevandamise loa nr KL-518450 alusel (kehtib kuni 26.03.2039).

2025. aastal tegi Kobras OÜ Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati kokku 19

uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m. Kokku võeti 23 proovi kasulikust kihist,

millest määrati pinnase terastikuline koostis. Kasuliku kihi moodustab peamiselt jääjõeline kruus ja liiv ning

1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 11.06.2026). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu, 2005. 3 Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (EGF aruande nr 9695). 4 Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47225).

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 8 / 21

uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi (moreen) paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise

paksusega 5,4 m. Geoloogilise uuringu tulemusena võeti arvele Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokk 3 ja 4.

Uuringuga arvele võetud varu kaevandab Kurista liivakarjääri mäeeraldisel SKP Invest OÜ maavara

kaevandamise loa nr KL-525380 alusel (kehtib kuni 26.08.2041).

2025. – 2026. aastal tegi Kobras OÜ Kurista IV uuringuruumi geoloogilise uuringu.5 Töö raames tehti 2026.

aasta jaanuarist kuni märtsini Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati

topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus rajati 2025. aasta oktoobris Kurista IV

uuringuruumi 33 uuringupunkti ning võeti 54 proovi kasulikust kihist. Uuringu tulemusena võeti arvele

Härjanurme kruusamamaardla täiendav täiteliiva varu:

Eesti Geoloogiateenistuse direktori 21.08.2026 korraldus nr 13-5/26-115. Jõgeva maakonna Härjanurme

maardla registrikande muutmine:

1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris Härjenurme

kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 334 tuh m3 (aruandes 5 plokk),

1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha 292 tuh m3 (aruandes 6 plokk),

1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 300 tuh m3 (aruandes 7 plokk),

1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha 381 tuh m3 (aruandes 8 plokk),

1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 77 tuh m3 (aruandes 9 plokk),

1.6. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha 112 tuh m3 (aruandes 10 plokk).

3.2.GEOLOOGILINE EHITUS

Kurista II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. – 2026. aastal tehtud geoloogilise uuringu

andmete põhjal.

Kurista II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune must kuni tumepruun, liivane kuni savine

huumus (kasvukiht, Q2_s), mis on kohati turvastunud. Lisaks huumusele leidub uuringuruumi madalamatel

reljeefielementidel kohati musta kuni tumepruuni värvi turvast (Q2_b) kihi paksusega 1,0 – 1,7 m. Paiguti leidub

huumuskihi all ka 0,1 – 0,7 m paksune orgaanilise ainega liiva (Q2_a) kiht, mis on oranži värvi ja ülipeeneteraline.

Ka-3 alal esineb huumuskihi all 1,9 m paksune saviliiva (Q1jrVr_lg) kiht, mis on helehalli värvi, tolmjas ja

sitkeplastne. Kattekihi paksus on vahemikus 0,2 – 2,2 m, keskmise paksusega 0,3 m (läänepoolsel lahustükil)

või 0,4 m (idapoolsel ja kagupoolsel lahustükil).

Kurista II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab 0,8 – 5,6 m paksune jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg), mille keskmine

paksus on 2,8 m. Liiv on beež, hall või oranž, kihi allosas sinakashall. Konsistentsilt ühtlane, põimjaskihiline,

kohev kuni tihe, kohati tolmjas või savikas, sisaldab kohati üksikuid veeriseid. Kasuliku kihi hulka on arvestatud

1,0 – 5,6 m paksuselt jääjärveline saviliiv kuni liivsavi (Q1jrVr_lg), mis asub valdavalt jääjõelise liiva lamamis.

Pinnas on beeži, helehalli või sinakashalli värvi, väga kuni ülipeeneteraline, pehme- kuni sitkeplastne.

Jääjärveliste savipinnaste lamamis avati 2,7 – 3,8 m paksuselt liustikulise saviliivmoreeni (Q1jrVr_g; beež,

5 Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.04.2026) (EGF aruande nr 47501).

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 9 / 21

sitkeplastne, sisaldab üksikuid veeriseid) või rähkmoreeni (Q1jrVr_g; halli värvi, koosneb lubjakivirähast, suurtest

lubjakiviplaatidest ja üksikutest kristalliinsetest rahnudest) kiht. Kokku on kasuliku kihi paksus Kurista II

liivakarjääri alal 2,8 – 9,1 m ning keskmine paksus on 5,7 m.

Kasuliku kihi lamamini jõuti Pa-31...33 alal, kus 0,2 m paksuse huumuskihi all lamas jääjärveline saviliiv

(Q1jrVr_lg). Nimetatud uuringupunktides kasulikku kihti ei eraldatud. Saviliiv on hallikasbeeži värvi, sitkeplastne

ja tolmjas. Saviliiv avati 1,0 m ulatuses, kihti ei läbitud.

3.3.HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS

Geoloogilise uuringu käigus ei avatud 2025. aasta oktoobris põhjavett uuringupunktis Ka/Pa-8, Ka-14, Ka-27

ning Pa-31...33. Ülejäänud uuringupunktides avati põhjavesi 1,5 – 4,5 m sügavuselt maapinnast,

absoluutkõrgusel 65,1 – 69,4 m. Geoloogilise uuringu aegne põhjavee tase on seotud uuringuruumi eri kihtide

omavahelise paiknemise ja piirkonna üldise reljeefiga, varieerudes uuringuruumi piires kohati märgatavalt.

Üldistatult toimub sademetest toituva Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine uuringuruumi keskosa kõrgemalt

reljeefielemendilt madalamale servaalade suunas.

Geoloogilises uuringus on moodustatud kuus varuplokki kolme lahustükina. Lahustükid asuvad üksteisest

ca 30 – 60 m kaugusel. Varuploki 7 ja 8 (mäeeraldise idapoolne lahustükk) piir jääb varuploki 9 ja 10

(mäeeraldise kagupoolne lahustükk) piirist ca 30 m kaugusel (plokkide vahel asub RMK metsatee kaitsevöönd)

ning plokkide geoloogilises lõikes avati põhjavesi valdavalt liiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud

veetasemele uuringupunktides ja varuploki 7 kuni 10 ala sarnasele geoloogilisele läbilõikele, on ploki 7 kuni 10

alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 67,6 m.

Uuringuruumi lääneosas moodustatud varuploki 5 ja 6 (mäeeraldise läänepoolne lahustükk) piires on põhjavee

tase valdavalt madalamal kui varuplokkide 7 kuni 10 alal. Varuploki 5 kuni 6 ala geoloogiline läbilõige on

mõnevõrra muutlikum – liiva ja selle all lamava saviliiva kihi piir varieerub üsna suures absoluutkõrguse

vahemikus. Kvaternaari põhjaveekihi veetase ei järgi kõigis uuringupunktides seda kihipiiri ning võrrelduna

uuringuruumi idapoolse lahustüki alaga teisel pool Siimusti-Härjanurme teed, asub keskmine veetase

maapinnast mõnevõrra sügavamal, valdavalt saviliiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele

uuringupunktides on ploki 5 ja 6 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 66,4 m.

4.TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA

KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS

4.1.MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS

Kasuliku kihi moodustab Kurista II liivakarjääris liiv ning selle lamamis olev saviliiv kuni liivsavi ja kohati ka

saviliiv- või rähkmoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud

2025. – 2026. a tehtud geoloogilise uuringu käigus kogutud 54 proovi andmeid, mida on võrreldud

keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega.

Kurista II liivakarjääri kõikide varuplokkide koosseisu arvestati tellija soovil nii liiva, saviliiva kui ka

moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9 on oma

terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis varuplokkides domineerib tolmu- ja saviosakeste

fraktsioon (>0,063 mm), mille kaalutud keskmise väärtus varieerub vahemikus 42,3 – 47,5%. Vähem esineb

peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal on marginaalne.

Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 10 / 21

23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7 jämepurru sisaldus oli

sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne. Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema

peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast

või liustikulisest saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne.

Tabelis 1 on esitatud Kurista II liivakarjääri varuplokkide laborianalüüside põhinäitajad.

Tabel 1. Kurista II liivakarjääri varuplokkide põhinäitajad

Näitaja Kurista II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine

Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 8,4 0,6

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

91,6

1,7

100,0

94,7

99,4

43,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 29,4 3,5

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

70,6

2,7

100,0

94,7

96,5

47,5 Looduslik materjal ploki 7 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 2,8 0,2

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

97,2

3,1

100,0

81,3

99,8

23,5 Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 36,9 2,1

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

63,1

5,1

100,0

88,8

97,9

44,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 3,3 0,7

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

96,7

4,4

100,0

89,7

99,3

44,8 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0 3,3 0,7

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

96,7

7,2

100,0

89,7

99,3

56,1

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 11 / 21

4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS

Kurista II liivakarjääri varu on arvutatud kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 5, 7 ja 9

ülalpool uuringuaegset põhjaveetaset ning plokk 6, 8 ja 10 allpool uuringuaegset põhjavee taset) Kobras OÜ

töös „Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga

01.04.2026)“ (EGF aruande nr 47501) esitatud ettepaneku alusel.

Varu arvutuse aluseks on 2026. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised

läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu

aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026.

5.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE

KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA

5.1.MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt täielikult Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru ploki 5, 6 (läänepoolne lahustükk), 9 ja 10 (kagupoolne lahustükk) piiriga. Kurista II liivakarjääri

idapoolne lahustükk hõlmab varuplokki 7 ja 8 osaliselt. Karjäärialalt jääb välja 0,94 ha suurune osa plokist 7 ja

8, et taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei paikneks Karunõmme (tunnus 24701:001:1697)

katastriüksusele ehitatavale elumajale lähemal kui 100 m. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle

teenindusmaa pindala on 23,91 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib varuploki 5 kuni 10 sügavusega.

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud

mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud

joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil.

5.2.KAEVANDATAVAD VARUD

Kurista II liivakarjäär hõlmab täielikult täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 5, 6, 9 ja 10 ning osaliselt täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokki 7 ja 8.

Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava

materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus

nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib peeneteraline liiv ning

liivsavi ja saviliiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks valitud ülalpool põhjavee taset 1:2

(kallakus ~27°) ja allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°).

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva

mudeli loomisel kasutati varuplokkide lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud

maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 12 / 21

Tabel 2. Kurista II liivakarjääri kaevandatav varu

Plokk Varu, tuh m3

Väljaspoole mäeeraldist jääv varu,

tuh m3

Nõlvatervikusse jääv varu, tuh m3

Kaevandatav varu, tuh m3

Plokk 5 TL aT 334 - 12 322

Plokk 6 TL aT 292 - 50 242

Plokk 7 TL aT 300 25 8 267

Plokk 8 TL aT 345 36 75 234

Plokk 9 TL aT 77 - 3 74

Plokk 10 TL aT 112 - 30 82

KOKKU 1460 61 178 1221

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 88 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub

hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud

täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse

§ 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa

kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei

kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris

kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali

vajadusest.

6.KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS

NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS

Karjääris mäetöödega alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt

korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega.

Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel

koorida kasvukihist (turbast, huumusest ja orgaanilise ainega liivast) koosnev katend kogumahus 83 tuh m3.

Katendi keskmine paksus on liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 0,3 m ning ida- ja kagupoolsel lahustükil 0,4 m.

Katend kooritakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale.

Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata.

Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures.

Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et

ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade

katmine 0,4 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase

erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri

veepealsete nõlvade kõrgus karjääri läänepoolsel lahustükil 1 – 5 m, idapoolsel lahustükil 1 – 6 m ja

kagupoolsel lahustükil 1 – 5 m. (graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud

nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2

ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 13 / 21

Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel.

Korrastamiseks kasutatakse ära kasvukihti mahus ca 7 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 76 tuh m3

turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99.

Kurista II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja maavarale on hea

juurdepääs. Geoloogilise uuringu andmetel on veepealse maavarakihi paksus on kuni 4,6 m (keskmiselt 2,5 m)

ning veealuse maavarakihi paksus on kuni 5,5 m (keskmiselt 3,2 m). Veepealset varu kaevandatakse

ekskavaatoriga ühes kuni kahes astmes, veealuse varu kaevandamisel kasutatakse (pika noolega) ekskavaatorit.

Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel. Tehniline korrastamine on

otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega. Korrastamisprojekt koostatakse korrastamistingimuste

alusel esimesel võimalusel. Kuni korrastamisprojekti kinnitamiseni juhindutakse keskkonnaloa taotluses

esitatust ning loaga kinnitatud korrastamise suundadest.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Taotletava liivakarjääri ida- ja läänepoolse lahustüki vahel asub

Siimusti-Härjanurme riigi kõrvamaantee nr 14149. Kokkuleppel RMK-ga on materjali väljaveoks võimalik

kasutada ka Reitevahe teed nr 2480333 ning Karunõmme teed nr 2480334.

7.ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise,

rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib

kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse

§ 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend

kasutatakse nõlvade korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse

säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi

vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet.

Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja

geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Kogu katend kasutatakse karjääri

korrastamisel. Kurista II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja

taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kurista II liivakarjääri

mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast

tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 14 / 21

8.KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri

07.04.2017 määrusele nr 12.6 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel

juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine

toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt

Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet

lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud

korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku

omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks

korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute

pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist.

Kurista II liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud liiva varu. Varu ammendamise

järgselt kujuneb karjäärialale kolm veekogu (kolmel lahustükil). Läänepoolsele lahustükile moodustuva

veekogu pindala on ca 11,11 ha ja keskmine sügavus on 2,5 m, idapoolsele lahustükile moodustuva veekogu

pindala on ca 8,11 ha ja keskmine sügavus on 3,9 m ning kagupoolsele lahustükile moodustuva veekogu

pindala on ca 3,04 ha ja keskmine sügavus on 3,4 m. Sellega on täidetud veekogudele määratud keskmise

sügavuse (minimaalselt 2,0 m) nõue. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada.

Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui

kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27°

(nõlvus 1:2) ja allpool põhjavee taset on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5) Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva

püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus.

Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning

seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei

arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline

korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne

kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse

viimiseks haljastatakse karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kurista II

liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari

kohta ehk kokku ca 59 775 eurot. Kurista II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas

(graafiline lisa 3. Kurista II liivakarjääri korrastatud maa plaan).

6 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 15 / 21

9.KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED

NENDE VÄHENDAMISEKS

Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse

pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse.

Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide

hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal,

et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava

materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise

teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid,

mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne

muutumine.

Õhusaaste

Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud

piirnorme. Kurista II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa

Liidu õigusaktidega.

Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate

poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale

võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid

tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi

võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega

ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud

maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui

kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.7

Kurista II liivakarjääris plaanitakse töödeldatakse ca 35% kaevandamise keskmisest aastamäärast sõelumise

teel. Ca 30 800 m3 sõelumisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) on materjali kaal ca 49 280 tonni (sh ca >5 mm

fraktsiooni kogus ca 2464 tonni). Seega on Kurista II liivakarjääri keskmise aastamäära (88 tuh m3)

kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,6 t/m3) koos materjali sõelumisega tahkete osakeste summaarne heitkogus

~0,6331 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei

ületata (elektrooniline lisa 4).

Müra

Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate

majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II

7 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 16 / 21

kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla

päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 60 dB).8 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Kurista II

liivakarjääri mäeeraldise läänepoolsest lahustükist ca 38 m kaugusel ida suunas ja idapoolsest lahustükist

samuti ca 38 m kaugusel lõuna suunas Karunõmme (tunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%)

katastriüksusel.

Lisaks Karunõmme kinnistule tuleb hinnata müra leviku mõju lähimale I kaitsekategooria linnuliigi (must-

toonekurg) toitumisalale. Must-toonekurele sobilik toitumisala (Siimusti oja) asub lähimas punktis Kurista II

liivakarjääri mäeeraldise kagupoolsest lahustükist ca 395 m kaugusel ida suunas. Vastavalt OÜ Clanga

liigiekspert Renno Nellise ekspertarvamusele on >45 dB suurune müratase häiriva mõjuga kõigile tundlikele

linnuliikidele, sh must-toonekurele (elektrooniline lisa 5).

Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, lühiajaliselt ka sõelumissõlm).

Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB ja sõelumissõlmel ca 114 dB. Kaevandamisel enim kasutatav

masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse rataslaadurit ja vajadusel ka sõelumissõlme. Nimetatud

masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed

Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures

Ekskavaator 104

Rataslaadur 109

Sõelumissõlm 114

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu

suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp.

Lp = 20log10(p/p0), kus

Lp – müratase, dB;

p – helirõhk, Pa;

p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa).

Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse

mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab

madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased

8 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 17 / 21

tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab

rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1).

Joonis 1. A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.9

A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1

oktaavribas. Ekskavaatoril ja sõelumissõlmel kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4).

Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas

63 Hz

125 Hz

250 Hz

500 Hz

1000 Hz

2000 Hz

4000 Hz

8000 Hz

Helitase kokku Lw

Helitase KOKKU (A-korrektsioon), LwA

105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator)

102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur)

87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel)

Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades

vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis

tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke

(„A-weighted“).

Kõige suurem müraallikas on sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Karunõmme kinnistust lähimas punktis

ca 40 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral kinnistu piiril arvutusliku müra suuruseks ca 71 dB, mis

on ca 11 dB suurem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Sõelumissõlme saab paigutada

elamumaast kaugemale, näiteks läänepoolse lahustüki keskossa või idapoole lahustüki põhjaossa. Minimaalne

kaugus elamumaa piirist on ca 150 m, millega oleks tagatud II kategooria alale kehtestatud päevane normtase.

9 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 21.04.2026).

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 18 / 21

Masinatest, mis reaalselt võivad karjääri servaalal töötada, on suurima müratasemega rataslaadur. Kui karjääri

servas töötab rataslaadur, mis asub elamumaast 38 m kaugusel, on Karunõmme katastriüksuse piirile mõjuva

müra suuruseks ca 66 dB. Kui mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva

rajatakse vähemalt 3 m kõrgused katendivallid, on arvutuslik müra suurus elamumaa piiril ca 56 dB, mis jääb 4

dB võrra madalamale II kategooria alale kehtestatud müranormist.

Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka sõelumissõlm, siis nende tekitatavad

müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral.

Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, materjali

fraktsioneerimine sõelumissõlmega ja toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub

suurimale müratasemele ca 1,2 dB. Sellisel juhul kujuneb Kurista II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks

arvutuslikuks müratasemeks Karunõmme katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 58 dB, jäädes lubatud

normist madalamale ca 2 dB võrra. Lisaks väheneb müra veelgi, kui kaevandamistegevus toimub süvises.

Must-toonekure toitumisala mõjutab müra osas kõige enam sõelumissõlm. Kui sõelumissõlm asub Siimusti oja

toitumisalale lähimas punktis, ca 395 m kaugusel Kurista II liivakarjääri kagupoolsest lahustükil, on müra

suuruseks otsenähtavuse korral ca 48 dB. Otsenähtavuse korral on arvutuslikult ca 500 m vahemaa

müratundliku ala ja sõelumissõlme vahel piisav, et karjääri tööstusmüra jääks allapoole must-toonekurele

häirivat taset.

Arvestades müratundlike alade (Karunõmme kinnistu ja Siimusti oja toitumisala) müranorme, tuleb Kurista II

liivakarjääris kaevandamisel sõelumissõlm paigutada läänepoolse lahustüki kesk- või lääneossa või idapoolse

lahustüki põhja-loodeossa, minimaalselt 500 m kaugusele Siimusti ojast ja 150 m kaugusele Karunõmme

kinnistu piirist. Mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva ja idapoolse lahustüki lõunaserva tuleb rajada

vähemalt 3 m kõrgused katendivallid. Nende meetmete kasutamisel jääb müra suurus nii Karunõmme kinnistu

kui ka Siimusti oja toitumisala piiril lubatu piiresse.

Mõju pinna- ja põhjaveele

Kurista II liivakarjääri varu asub nii ülal- kui ka allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist moodustub

karjäärialale kolm veekogu. Veealust varu kaevandatakse tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma

karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat

masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse.

Kurista II liivakarjääri läänepoolse lahustüki alale on edelaserva rajatud maaparandussüsteemi

Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004) kuivenduskraavide võrgustik. Enne

kaevandamisega alustamist suletakse karjääri edelaservast alguse saavad kraavid mäeeraldise piiril. Nimetatud

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 19 / 21

kogumiskraavide pikkus mäeeraldisega kattuval alal on ca 35 – 80 m. Kuna tegemist on vett lääne suunas

juhtivate kogumiskraavidega ning mäeeraldisel kulgevate lõikude pikkus on väike, ei mõjuta kraavide

sulgemine mäeeraldise piiril maaparandussüsteemi toimimist nii kaevandamise ajal kui selle lõppedes.

Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja

mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib

piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise

veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega

puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb

mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-

järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.

Karjäärialale kujunevad veekogud on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud,

seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme

muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna

on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kaevandatavast varust valdava osa moodustab liiv,

mille hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal)

korral kiirelt normaaltasemele.

Kurista II liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt ning kogu

kaevandamise ajal on tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Seega ei avalda kaevandamistegevus mõju

piirkonna veekogudele ning juba välja kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile.

Vibratsioon

Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki

vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni

mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud

töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.10 Tehniliselt korras masinate

kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne.

Maastikupildi visuaalne muutumine

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on

leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale

kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning

ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kurista II liivakarjääris oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju.

10 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 20 / 21

9.1.KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE

LOODUSOBJEKTIDELE

Kurista II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu-

ja loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Kurista II liivakarjääri mäeeraldise kagupoolne

lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, EELIS kood

KLO9138424) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138428) elupaigaga. Mäeeraldise läänepoolne

lahustükk kattub väikeses ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood

KLO9138426). elupaigaga. Kaevandamisele eelnev raadamine mõjutab eelpool nimetatud elupaiku väikeses

ulatuses, kaitsealustele liikidele sobiv metsakooslus levib karjääri lähiümbruses ning seega leidub lindudele

sobilikke pesapuid ka väljaspool taotletavat mäeeraldist.

Lähim kaitseala, Siimusti-Kurista maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000631), asub karjäärist ca 2,4 km

kaugusel põhja suunas. Siimusti-Kurista maastikukaitseala eesmärgid on vaheldusrikka oosi- ja

mõhnastikureljeefiga loodus- ning pärandkultuurmaastiku, sürja- ja laanemetsa koosluste ja kahelehise

käokeele (Platanthera bifolia), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja suure käopõlle (Listera ovata) kaitse.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Aidu loodusala (EELIS kood RAH0000178), asub karjäärist ca 4,6 km kaugusel

edela suunas. Aidu loodusala kaitse-eesmärgid on vanade loodusmetsade ja kauni kuldkinga (Cypripedium

calceolus) kaitse.

Kurista liivakarjääri ja taotletava Kurista II liivakarjääri alade kohta on OÜ Clanga (ekspert Renno Nellis)

koostanud ekspertarvamuse, millega hinnati mõlema karjääri mõju I kategooria kaitsealustele linnuliikidele

(must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas). Töö tulemusena esitati järgmised leevendusmeetmed, et

vähendada karjääride mõju piirkonnas elutsevatele kaitsealustele lindudele:

 Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha kevad-

suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.08;

 Kurista II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil ei ole materjali sõelumist suure vahemaa tõttu vaja piirata.

Ida- ja kagupoolsel lahustükil tuleb sõelumissõlme asukoht valida selliselt, et Siimusti oja toitumisalale

ei kanduks müratase üle 45 dB;

 kaevandamistegevusega ei tohi mõjutada Siimusti oja ega Kureoja veerežiimi ega kvaliteeti;

 karjääri varu ammendumisel tuleb sinna kujundada osaliselt must-toonekurele toitumiseks sobiv

madalaveeline veekogu.

Käesoleva seletuskirja peatükis 9 on tehtud tulevase kaevandamistegevusega kaasnevate peamiste keskkonda

mõjutavate tegurite analüüs, milles jõutakse järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju

ümbritsevale keskkonnale väljaspool taotletavat mäeeraldist. Eelnevast lähtub, et Kurista II liivakarjääri

mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Siimusti-Kurista maastikukaitseala

ega Natura 2000 võrgustiku Aiduloodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikide

elupaikadele ja toitumisaladele.

Kurista II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus

Töö nr 2026-215 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla

Koostaja: Kobras OÜ 21 / 21

10.KOKKUVÕTE

SKP Invest OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Härjanurme kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr

1007) Kurista II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks.

Taotletav Kurista II liivakarjäär asub Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas Härjanurme kruusamaardla täiteliiva

aktiivse tarbevaru plokil 5 kuni 10. Varuplokid 5, 7 ja 9 asuvad ülalpool põhjaveetaset ja 6, 8 ja 10 allpool

põhjavee taset. Taotletav liivakarjäär asub varuplokil 7 ja 8 osaliselt, väljaspoole mäeeraldist jääb nimetatud

varuplokkidest 0,94 ha suurune ala. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega. Taotletava Kurista

II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 23,91 ha.

Kurista II liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud varu kogus on 1460 tuh m3, kaevandatav varu

kogus on 1221 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 178 tuh m3. Väljaspoole mäeeraldist jääva varu

kogus on 61 tuh m3.

Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak

(diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase

7, kutsetunnistus nr 176863).

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

08.09.2026

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

KORRALDUS

21.08.2026 nr 13-5/26-115

Jõgeva maakonna Härjanurme maardla registrikande muutmine

Kobras OÜ esitas SKP Invest OÜ volitusel Eesti Geoloogiateenistusele Kurista IV

uuringuruumi piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise parandatud aruande

„Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus

seisuga 01.04.2026)“ (registreeritud 27.07.2026 nr-ga 13-2/26-1154; edaspidi aruanne).

Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud

20.05.2025 korraldusega nr DM-130407-15 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523335.

Maavaravaru on arvutatud plokkides 5-10, mis paiknevad kahe lahustükina Jõgevamaal Jõgeva

vallas Kurista külas, hõlmates osaliselt kuut katastriüksust: Vaimastvere metskond 22

(katastritunnus 24802:006:076), Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698),

Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697), Teini (katastritunnus 24802:006:0249),

Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318), Kerde (katastritunnus 24802:006:0240). Aruandes

moodustatud plokid asuvad täielikult uuringuruumi piires.

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.

Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel

maavarade registri kandeid.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja

nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja

taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11

lg 7 alusel:

1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.04.2026 maavarade registris

Härjanurme kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu

järgmiselt:

2 (2)

1.1. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha – 334 tuh m³ (aruandes 5 plokk),

1.2. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 11,88 ha – 292 tuh m³ (aruandes 6 plokk),

1.3. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha – 300 tuh m³ (aruandes 7 plokk),

1.4. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 9,65 ha – 381 tuh m³ (aruandes 8 plokk),

1.5. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha – 77 tuh m³ (aruandes 9 plokk),

1.6. täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,32 ha – 112 tuh m³ (aruandes 10 plokk).

2. Viia registrisse (registrikaart nr 1007) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks SKP Invest OÜ-le, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile, Jõgeva

vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Jürgenson

Asedirektor

Mihkel Annusver

Maavarade registri osakonna spetsialist

5331 7112 [email protected]

TÖÖ NR 2025-344

Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger

Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak

Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kurista küla X= 6510700, Y= 634700

JÕGEVAMAA, JÕGEVA VALD, KURISTA KÜLA HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA

KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

(varu arvutus seisuga 01.04.2026)

Juuli 2026

Tellija: SKP Invest OÜ

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

2

ANNOTATSIOON

Tanel Mäger, Peeter Lillak. Härjanurme kruusamaardla Kurista IV uuringuruumi geoloogiline uuring

(varu arvutus seisuga 01.04.2026). Kobras OÜ, Tartu 2026.

Aruanne ühes köites. Tekst 22 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti

Geoloogiateenistus, SKP Invest OÜ.

Kurista IV uuringuruum asub kahe lahustükina Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kokku kuuel

katastriüksusel, hõlmates neid kõiki osaliselt:

 Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa

100%, pindala 161 684 m2);

 Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa

100%, pindala 232 513 m2);

 Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 14 287 m2;

 Teini (katastritunnus 24802:006:0249, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2;

 Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala

75 854 m2;

 Kerde (katastritunnus 24802:006:0240, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 93 295 m2.

Kurista IV uuringuruum asub Eesti baaskaardi lehel 6412. Uuringuruumi teenindusala idapoolse

lahustüki pindala on 23,79 ha ning läänepoolse lahustüki pindala on 13,99 ha (kokku 37,78 ha).

Käesoleva töö käigus tehti 2026. aasta jaanuarist kuni märtsini Kurista IV uuringuruumi teenindusala

geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu

käigus rajati 2025. aasta oktoobris Kurista IV uuringuruumi 33 uuringupunkti ning võeti 54 proovi

kasulikust kihist.

Maavaravaru arvutati Kurista IV uuringuruumis kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias:

 Plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 334 tuh m3;

 Plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 292 tuh m3;

 Plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 300 tuh m3;

 Plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 381 tuh m3;

 Plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 77 tuh m3;

 Plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 112 tuh m3.

Kurista IV uuringuruumi kõikide varuplokkide koosseisu on tellija soovil arvestatud nii liiva, saviliiva kui

ka moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja

9 on oma terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis plokkides domineerib tolmu- ja

saviosakeste fraktsioon (>0,063 mm), mis varieerub 42,3 – 47,5% ulatuses kaalutud keskmisena.

Vähem esineb peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal

on marginaalne.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

3

Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud

keskmine 23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7

jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne.

Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega

(kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast või liustikulisest

saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne.

Uuringuruumi täiteliiva sobib kasutada tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises, trasside

täitematerjalina ja taristuobjektide muldkehade rajamiseks.

Võtmesõnad: Jõgevamaa, Jõgeva vald, Härjanurme kruusamaardla, Kurista IV uuringuruum, täiteliiv,

aktiivne tarbevaru.

Geoloog: Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

4

SISUKORD

Tekst Lk

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 6 2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 6 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 7 2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 7 2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 9 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................. 10 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 11 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 12 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 14 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 17 4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 18 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 18 5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 18 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 19 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 20 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 21

Tekstilisad

1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Kurista IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokollid. Lisad 7-1 ja 7-2. 8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523335, 20.05.2025. Lisa 8. 9. Kurista IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 9. 10. Kurista IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-134949-4, 18.03.2026. Lisa 10. 11. Aktiivse tarbevaru piiri kooskõlastamine Kurista IV uuringruumis. Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2025/7972, 28.11.2025. Lisa 11. 12. Aktiivse tarbevaru arvele võtmise kooskõlastus Kurista IV uuringruumis. Maa- ja Ruumiameti kiri nr 7-1/26/8575-2, 08.07.2026. Lisa 12. 13. Seisukoha andmine aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks Kurista IV uuringuruumis. Keskkonnaameti kiri nr DM-136977-2, 15.07.2026. Lisa 13. 14. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 14. 15. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 14.

Graafilised lisad

1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6412). Lisa 1.

2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni VI – VI’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2.

Elektroonilised lisad

1. Maavara plokkide ruumikujud ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina.

2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk).

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

5

1. SISSEJUHATUS

Kobras OÜ viis SKP Invest OÜ tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 20.05.2025 välja

antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/523335 (tekstilisa 8) läbi Kurista IV uuringuruumi geoloogilise

uuringu.

Töö eesmärgiks oli välja selgitada Kurista IV uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja

kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Kurista IV uuringuruum asub kahe

lahustükina Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas kokku kuuel katastriüksusel, hõlmates neid kõiki

osaliselt:

 Vaimastvere metskond 22 (katastritunnus 24802:006:0760, sihtotstarve maatulundusmaa

100%, pindala 161 684 m2);

 Vaimastvere metskond 23 (katastritunnus 24701:001:1698, sihtotstarve maatulundusmaa

100%, pindala 232 513 m2);

 Karunõmme (katastritunnus 24701:001:1697, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala

14 287 m2);

 Teini (katastritunnus 24802:006:0249, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 73 386 m2);

 Kikerpilli (katastritunnus 24802:006:0318, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala

75 854 m2);

 Kerde (katastritunnus 24802:006:0240, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala

93 295 m2).

Vaimastvere metskond 22, Vaimastvere metskond 23, Teini, Kikerpilli ja Kerde katastriüksus on

riigiomandis, kinnistute valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa

Majandandamise Keskus (edaspidi RMK). Karunõmme katastriüksus on eraomandis. Kurista IV

uringuruumi teenindusala idapoolse lahustüki pindala on 23,79 ha ning läänepoolse lahustüki pindala

on 13,99 ha (kokku 37,78 ha). Uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi alal valdavalt erineva

vanuselise koostisega mets.

Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd:

1. Kurista IV uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine

mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).

2. Kaevandite kaevamine ja puuraukude puurimine.

3. Laboratoorsed tööd.

Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi

vaatamiseks ja varu kinnitamiseks.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

6

2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA

2.1. Geograafiline asend

Kurista IV uuringuruum asub Jõgevamaa keskosas, Siimusti alevikust ca 1,5 km kaugusel lõuna suunas

ja Jõgeva linnast ca 4,4 km kaugusel edela suunas. Uuringuruumi teenindusala keskosa geograafilised

koordinaadid on 58°42’54’’ p.l. ja 26°19’30’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava

1:50 000) kaardilehel 6412. (graafiline lisa 1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).

Uuringuruumi teenindusala idapoolsest lahustükist põhja suunas jätkub Vaimastvere metskond 23

katastriüksus ning kirde suunas jätkub Teini katastriüksus. Ida suunast piirneb lahustükk Miku

(katastritunnus 24802:006:0288, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 28 032 m2)

katastriüksusega. Lahustükist kagu ja lõuna suunas jätkub Kikerpilli katastriüksus. Uuringuruumi

teenindusala läänepoolsest lahustükist põhja ja edela suunas jätkub Vaimastvere metskond 22

katastriüksus ning loode ja lääne suunas jätkub Kerde katastriüksus. Lõuna suunast piirneb lahustükk

ühes punktis Pehka (katastritunnus 24802:006:0117, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala

75 138 m2) katastriüksusega. Uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahel asub 14149 Siimusti-

Härjanurme tee (katastritunnus 24802:006:0156, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala on

29 261 m2) katastriüksus.

Kurista IV uuringuruumi idapoolne lahustükk kattub peaagu täielikult maaparandussüsteemiga

Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020080/002) ning läänepoolne lahustükk kattub

täielikult maaparandussüsteemiga Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood 2102770020030/004).

Maa- ja Ruumiamet on kooskõlastanud aktiivse tarbevaru arvele võtmise maaparandussüsteemidega

kattuval alal (tekstilisa 12).

Kurista IV uuringuruumi teenindusala piirist lähimas punktis ca 70 m kaugusele ida ja lõuna suunda jääb

kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool Karunõmme/PÜ44 (MS kood/ehitise kood

2102770020080/0023, 2102770020080/0022 ja 2102770020080/0021).

Kurista IV uuringuruumi mõlemad lahustükid kattuvad Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr 14149

kaitsevööndiga, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Tee

kaitsevööndiga kattuvale alale uuringupunkte ei rajatud ning maavaravaru plokke ei moodustatud.

Kurista IV uuringuruumi idapoolse lahustüki alal asuvad järgmised Elektrilevi OÜ-le kuuluvad objektid:

elektriõhuliin EX.4x70 (väline tunnus 86389412, alla 1 kV), mille kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool

liini telge 2 meetrit ning mastitõmmitsad või toed (väline tunnus 238511572, 333471321, 238511571 ja

238511570), millel on kaitsevööndi ulatus 1 meeter tõmmitsa või toe projektsioonist. Elektripaigaldiste

kaitsevööndiga kattuvale alale uuringupunkte ei rajatud ning maavaravaru plokke ei moodustatud.

Kurista IV uuringuruumi lahustükkide vahel kulgeb AS Gaasivõrk maagaasi jaotustorustik (C kategooria

gaasitorustik, väline tunnus A000669796), millel on vastavalt eelpool viidatud määrusele kaitsevööndi

ulatus mõlemal pool gaasitorustikku 2 meetrit.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

7

Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Kurista IV uuringuruumi idapoolsel lahustükil

Karunõmme katastriüksusel.

Kurista IV uuringuruumile lähim maardla on ca 520 m kaugusel põhja suunas asuv Soosaide

liivamaardla (maardla registrikaardi nr 0264), kus on arvele võetud üks ehitusliiva aktiivse tarbevaru

plokk ja üks ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk ning mille juures on kirjeldatud üks ehitusliiva

prognoosvaru plokk. Lisaks asub uuringuruumist põhja suunas veel Röövlimäe liivamaardla (maardla

registrikaardi nr 0265) ja Siimusti (Jõgeva) liivamaardla (maardla registrikaardi nr 0266) ning ida suunas

Härjanurme kruusamaardla (maardla registrikaardi nr 1007).

2.2. Geomorfoloogiline ehitus

Maastikuliselt paikneb Kurista IV uuringuruum Vooremaa maastikurajooni lääneservas üleminekualal

Kesk-Eesti lavatasandikule (Arold, 2005) [1]. Kurista IV uuringuruum paikneb madalal mõhnastikul, mis

on tõenäoliselt suurema, Siimusti mõhnastiku lõunapoolne jätk. Maapinna absoluutkõrgus jääb

uuringuruumi teenindusalal vahemikku 67,1 – 75,3 m. Maapind on kõrgem uuringuala põhja- ja idaosas

ning langeb edela ja läänes suunas.

Siimusti mõhnastikul on maavarade uuringuid tehtud korduvalt ning nende põhjal on maavarade

registrisse kantud eelpool nimetatud Soosaide, Röövlimäe ja Siimusti (Jõgeva) liivamaardla. Siimusti

mõhnastikust lõuna suunas jätkub moreentasandik, kus positiivsete pinnavormidena tõusevad esile

jääjõelistest ja jääjärvelistest setetest koosnevad väiksemad mõhnad ja küngastikud. Sellel

pinnavormide kompleksil asub ka Härjanurme kruusamaardla ning Kurista IV uuringuruumi ala. Seetõttu

tehakse ettepanek liita käesoleva aruandes moodustatud maavaravaru plokid Härjanurme

kruusamaardlasse.

2.3. Geoloogiline ehitus

Kurista IV uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö käigus

2025. aasta oktoobris rajatud 33 uuringupunkti (Ka-1...4, Ka/Pa-5...9, Ka-10...23, Ka/Pa-24, Ka-25...28,

Pa-29...33, sügavusega 1,2 – 9,5 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse

klassifikatsiooni (joonis 1).

Kurista IV uuringuruumi kattekihi moodustab 0,2 – 0,5 m paksune must kuni tumepruun, liivane kuni

savine huumus (kasvukiht, Q2_s), mis on kohati turvastunud. Lisaks huumusele leidub uuringuruumi

madalamatel reljeefielementidel kohati musta kuni tumepruuni värvi turvast (Q2_b) kihi paksusega

1,0 – 1,7 m. Paiguti leidub huumuskihi all ka 0,1 – 0,7 m paksune orgaanilise ainega liiva (Q2_a) kiht,

mis on oraži värvi ja ülipeeneteraline. Ka-3 alal esineb huumuskihi all 1,9 m paksune saviliiva (Q1jrVr_lg)

kiht, mis on helehalli värvi, tolmjas ja sitkeplastne. Kattekihi paksus onvahemikus 0,2 – 2,2 m, keskmise

paksusega 0,4 m.

Kurista IV uuringuruumi kasuliku kihi moodustab 0,8 – 5,6 m paksune jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg), mille

keskmine paksus on 2,8 m. Liiv on beež, hall või oranž, kihi allosas sinakashall. Konsistentsilt ühtlane,

põimjaskihiline, kohev kuni tihe, kohati tolmjas või savikas, sisaldab kohati üksikuid veeriseid. Kasuliku

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

8

kihi hulka on arvestatud 1,0 – 5,6 m paksuselt jääjärveline saviliiv kuni liivsavi (Q1jrVr_lg), mis asub

valdavalt jääjõelise liiva lamamis. Pinnas on beeži, helehalli või sinakashalli värvi, väga kuni

ülipeeneteraline, pehme- kuni sitkeplastne. Jääjärveliste savipinnaste lamamis avati 2,7 – 3,8 m

paksuselt liustikulise saviliivmoreeni (Q1jrVr_g; beež, sitkeplastne, sisaldab üksikuid veeriseid) või

rähkmoreeni (Q1jrVr_g; halli värvi, koosneb lubjakivirähast, suurtest lubjakiviplaatidest ja üksikutest

kristalliinsetest rahnudest) kiht.

Kasuliku kihi lamamini jõuti käesolevas uuringus vaid Pa-31...33 alal, kus 0,2 m paksuse huumuskihi

all lamas jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg). Nimetatud uuringupunktides kasulikku kihti ei eraldatud. Saviliiv

on hallikasbeeži värvi, sitkeplastne ja tolmjas. Saviliiv avati 1,0 m ulatuses, kihti ei läbitud.

Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt,

2006) [2].

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

9

2.4. Geoloogiline uuritus

Kurista IV uuringuruumi teenindusala piires varasemalt maavarauuringuid tehtud ei ole. Uuringuruumi

teenindusala läheduses on varasemalt ühel korral tehtud maavarauuringuid ning ühel korral tehtud

ehitusgeoloogilisi uuringuid. Lisaks on Härjanurme kruusamaardlas tehtud maavara geoloogilisi

uuringuid varem kahel korral.

1989. aastal tegi Geoloogia Valitsus Saduküla sovhoosi Kukruse kruusliivaleiukoha geoloogilise uuringu

(Tolk, 1989) [3]. Uuringuala koosnes kahest lahustükist, millest idapoolsem (Saarevälja leiukoht) jääb

Kurista IV uuringuruumist lähimas punktis ca 220 m kaugusele lõuna suunda. Uuringu käigus rajati

Saarevälja leiukohta viis puurauku sügavusega 3,0 – 6,0 m. Kahes puuraugus (PA-1 ja PA-2) kirjeldati

mullakihi all ülipeeneteralise liiva kihti paksusega 0,8 – 1,2 m, ülejaanud puurakudes (PA-3...5) liivakiht

puudus ning mullakihi all esines saviliiv ja liivsavi. Uuringu tulemusena Saarevälja leiukohas maavara

mahtu ei arvutatud ning maardlat ei moodustatud.

Kurista IV uuringuruumi lahustükkide vahel asuva maagaasi jaotustorustiku tarbeks tegi Alus-geoloogia

OÜ 2006. aastal ehitusgeoloogilise uuringu (Ristna, 2006) [4]. Gaasitrassi uuringu kolm puurauku

(PA-71...73) jäävad Kurista IV uuringuruumi lähedusse. Kõik alale jäävad puuraugud rajati 1,8 m

sügavused ning pinnakattesetetena kirjeldati mullakihi all keskmiseteralist liiva ja mölli (peeneteraline

savine liiv). Liiva/mölli lamamina oli ühes puuraugus (PA-71) kirjeldatud lubjakivirähka.

2022. aastal tegi Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu Härjanurme uuringuruumis (Põldvere jt.,

2022) [5], mille käigus rajati uuringuruumi kokku 28 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega

2,5 – 6,0 m. Uuringupunktidest võeti kokku 22 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase

terastikuline koostis (lõimis), purunemiskindlus (LA katse) ning filtratsioon. Kasuliku kihi moodustab

jääjõeline kruus ning eriteralist kruusa, veeriseid ja munakaid sisaldav kohati savikas liiv, mille levik

kiildub uuringuruumi lääneosa suunas välja. Uuringu tulemusena moodustati Härjanurme

kruusamaardla ning võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru

plokk 2.

2025. aastal tegi Kobras OÜ Kurista III uuringuruumi geoloogilise uuringu (Mäger, Lillak, 2025) [6], mille

käigus rajati kokku 19 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega 4,1 – 10,0 m. Kokku võeti

23 proovi kasulikust kihist, millest määrati pinnase terastikuline koostis. Kasuliku kihi moodustab

peamiselt jääjõeline kruus ja liiv ning uuringuruumi servaaladel liustikuline kruusaga saviliiv või -liivsavi

(moreen) paksusega 3,7 – 9,4 m, keskmise paksusega 5,4 m. Geoloogilise uuringu tulemusena võeti

arvele Härjanurme kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja 4.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

10

3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD

Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2026. aasta jaanuaris kuni märtsis geodeet M. Maaring (graafiline

lisa 1. Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise

mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3).

Geoloogilise uuringu käigus kaevati Kurista IV uuringuruumi 2025. aasta oktoobris kokku 28

kaevandit. Kaevandid rajati kuni kasuliku kihi lamamini või kuni ekskavaatori maksimaalse

ammutussügavuseni. Nendes uuringupunktides, kus kaevandiga kasuliku kihi lamamini ei jõutud, puuriti

kasuliku kihi paksuse määramiseks varasemalt tagasitäidetud kaevandite asukohtadesse puuraugud

kuni lubatud uurimissügavuseni. Osa puurauke rajati kohtadesse, kuhu ekskavaatoriga ligipääs oli

raskendatud. Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga JCB 130 LC ning puuraugud puuriti

keerdpuurimise meetodil seadmega Sedidrill 200-50 RP Combi. Kokku rajati 33 uuringupunkti

sügavusega 1,2 – 9,5 m ja kogumetraažiga 184,6 m (tekstilisa 1). Uuringupunktide omavaheline kaugus

on ca 30 – 178 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike

kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille

on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Välitöid juhendas geoloog Tanel

Mäger.

Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 54 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud

proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud

üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni.

Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti kahes etapis OÜ Inseneribüroo Steiger

laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega

L202. Laboris määrati materjali lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali

teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16,

12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kurista IV uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on

esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7 (protokoll 7-1 ja 7-2).

Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali

kasutuskõlblikkust ning arvutati täiteliiva varu. 2025. aasta oktoobris rajatud uuringupunktide andmetele

tuginedes joonistati varu arvutuse alale kuus geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad

on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. Varu arvutamiseks kasutati

programmi AutoCAD Civil 3D 2026 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit.

Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025. aasta geoloogilise uuringu tulemusena saadud

andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris.

Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018

määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

11

4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS

Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Kurista IV

uuringuruumis kuue plokina:

 täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal

kokku 334 tuh m3;

 täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal

kokku 292 tuh m3;

 täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal

kokku 300 tuh m3;

 täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal

kokku 381 tuh m3;

 täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal

kokku 77 tuh m3;

 täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal

kokku 112 tuh m3.

Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti ning tellija poolt

antud suuniseid. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse

plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2).

Kurista IV uuringuruumi varuplokid moodustati kolme lahustükina. Uuringuruumi läänepoolsele

lahustükile moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 ja 6 (pindalal 11,88 ha, plokk 6 asub ploki 5

lamamis). Uuringuruumi idapoolsele lahustükile moodustati täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 ja 8

(pindalal 9,65 ha, plokk 8 asub ploki 7 lamamis) ning plokk 9 ja 10 (pindalal 3,32 ha, plokk 10 asub ploki

9 lamamis).

Varuplokkide piiride määramisel arvestati uuringuruumi piire ning kasuliku kihi lateraalset levikut.

Uuringu välitöid ei tehtud Karunõmme kinnistul, mis uuringuloa andmise ajal oli riigi omandis kuid

välitööde tegemise ajaks liikunud eraomandusse. Lisaks Karunõmme kinnistule ei moodustatud tellija

soovil varuplokke ka uuringuruumi idapoolse lahustüki lõunaossa ning läänepoolse lahustüki

äärmisesse lääneossa. Samuti ei moodustatud varuplokke Siimusti-Härjanurme kõrvalmaantee nr

14149 kaitsevööndisse ning elektripaigaldiste kaitsevööndisse. RMK kooskõlastustingimustest

(tekstilisa 11) tulenevalt ei moodustatud varuplokke uuringuruumi alal asuvate metsateede (Reitevahe

tee nr 2480333 ja Karunõmme tee nr 2480334) telgjoonest kuni 15 m kaugusele.

Veepealsete varuplokkide (5, 7 ja 9) alumise piiri valikul on lähtutud eeldatavast pikaajalise keskmise

veetaseme absoluutkõrgusest. Veealuste varuplokkide (6, 8 ja 10) alumise piiri valikul on lähtutud

uuringupunktide sügavusest ning tellija soovil on varu hulka arvestatud ka liiva lamamis asuv saviliiv

proovitud intervalli ulatuses. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide

lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuplokkide

moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

12

4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus

Kasuliku kihi moodustab Kurista IV uuringuruumis liiv ning selle lamamis olev saviliiv kuni liivsavi ja

kohati ka saviliiv- või rähkmoreen. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on

kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 54 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri

17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali

kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1).

Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise

uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,

järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise

nõuded järgmised:

 tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3

sisaldus üle 0,6%;

 ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga

üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;

 ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi

läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria

on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust

fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2

järgi;

 täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele.

Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 54 proovi, millest 46 proovi vastas savi- ja

tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele, seitse proovi ehitusliiva nõuetele ja üks

proov täitekruusa nõuetele.

Uuringuruumi läänepoolne lahustükk:

Ülalpool põhjavee taset asuva ploki 5 materjal on esindatud kokku 16 prooviga, millest 12 proovi vastab

täiteliiva ja neli proovi ehitusliiva nõuetele. Allpool põhjavee taset asuva ploki 6 materjal on esindatud

kokku 16 prooviga, millest 14 proovi vastab täiteliiva ja kaks proovi ehitusliiva nõuetele.

Uuringuruumi läänepoolne lahustükk:

Ülalpool põhjavee taset asuva ploki 7 materjal on esindatud kokku 14 prooviga, millest 12 proovi vastab

täiteliiva ja kaks proovi ehitusliiva nõuetele. Allpool põhjavee taset asuva ploki 8 materjal on esindatud

kokku 17 prooviga, millest 16 proovi vastab täiteliiva ja üks proov täitekruusa nõuetele.

Ülalpool põhjavee taset asuva ploki 9 materjal on esindatud kokku seitsme prooviga, millest kuus proovi

vastab täiteliiva ja üks proov ehitusliiva nõuetele. Allpool põhjavee taset asuva ploki 10 materjal on

esindatud kokku kuue prooviga, mis kõik vastavad täiteliiva nõuetele.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

13

Moodustatud varuplokkide piires esineb üksikuid ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastavaid proove, kuid

need paiknevad sporaadiliselt ning seetõttu ei ole võimalik ehitusliiva varuplokki välja eraldada.

Analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste sisalduse alusel on kõigi varuplokkide

piires tegemist täiteliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga.

Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Kurista IV uuringuruumi loodusliku

materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Kurista IV uuringuruumi laborianalüüside põhinäitajad.

Tabel 1. Kurista IV uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad

Näitaja Kurista IV uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud

keskmine Looduslik materjal ploki 5 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

8,4

0,6

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

91,6

1,7

100,0

94,7

99,4

43,0 Looduslik materjal ploki 6 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

29,4

3,5

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

70,6

2,7

100,0

94,7

96,5

47,5 Looduslik materjal ploki 7 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

2,8

0,2

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

97,2

3,1

100,0

81,3

99,8

23,5 Looduslik materjal ploki 8 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

36,9

2,3

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

63,1

5,1

100,0

88,8

97,9

44,5 Looduslik materjal ploki 9 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

3,3

0,7

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

96,7

4,4

100,0

89,7

99,3

44,8 Looduslik materjal ploki 10 TL aT piires

Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) (kruusa sisaldus kokku),

0,0

3,3

0,7

Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%)

96,7

7,2

100,0

89,7

99,3

56,1

Kurista IV uuringuruumi materjal vastab täiteliiva kvaliteedinõuetele.

Kurista IV uuringuruumi kõikide varuplokkide koosseisu on tellija soovil arvestatud nii liiva, saviliiva kui

ka moreenpinnaste kihid, mistõttu varuplokkide kvaliteet varieerub suurel määral. Varuplokk 5, 6, 8 ja 9

on oma terastikulise koostise poolest sarnase kvaliteediga. Neis varuplokkides domineerib tolmu- ja

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

14

saviosakeste fraktsioon (>0,063 mm), mis varieerub 42,3 – 47,5% ulatuses kaalutud keskmisena.

Vähem esineb peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) fraktsiooni. Plokkide jämepurru osakaal

on marginaalne.

Veepealne varuplokk 7 on teistest plokkidest väiksema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega (kaalutud

keskmine 23,5%) ning materjali lõimises domineerib keskliiva fraktsioon (0,25 – 0,5 mm). Plokk 7

jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne.

Veealune varuplokk 10 on teistest plokkidest veel suurema peenosise (>0,063 mm) sisaldusega

(kaalutud keskmine 56,1%), kuna koosneb valdavalt jääjärvelisest saviliivast või liustikulisest

saviliivmoreenist. Plokk 10 jämepurru sisaldus oli sarnaselt teistele varuplokkidele marginaalne.

Uuringuruumi täiteliiva sobib kasutada tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises, trasside

täitematerjalina ja taristuobjektide muldkehade rajamiseks.

4.2. Varu arvutus

Kurista IV uuringuruumi varu on arvutatud kuue plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk

5, 7 ja 9 ülalpool uuringuaegset põhjaveetaset ning plokk 6, 8 ja 10 allpool uuringuaegset põhjavee

taset).

Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:

 Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);

 geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni VI – VI’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);

 uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);

 kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7).

Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk

AutoCAD Civil 3D 2026. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid,

käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on

mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on

mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala

reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi

kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade

joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks

määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest

moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

15

Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus.

Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus.

Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt

piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks

määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui

lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi,

arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need

ühtseks ruumalaks (joonis 4).

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

16

Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus.

Varuploki kontuur on toodud Kurista IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1)

ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk

AutoCAD Civil 3D 2026. Tekstilisas 4 on esitatud Kurista IV uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus,

mida on kasutatud varu arvutamisel.

Varu arvutuse tulemus:

Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha

pindalal kokku on 333 971 m3 (334 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,8 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

333 971 m3 : 118 835 m2 = 2,8 m).

Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal

kokku on 292 151 m3 (292 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

292 151 m3 : 118 835 m2 = 2,5 m).

Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal

kokku on 299 514 m3 (300 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

299 514 m3 : 96 492 m2 = 3,1 m).

Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal

kokku on 380 997 m3 (381 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

380 997 m3 : 96 492 m2 = 3,9 m).

Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal

kokku on 77 320 m3 (77 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

77 320 m3 : 33 242 m2 = 2,3 m).

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

17

Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal

kokku on 111 558 m3 (112 tuh m3).

Kasuliku kihi keskmine paksus on 3,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel

111 558 m3 : 33 242 m2 = 3,4 m).

Kattekihi moodustab Kurista IV uuringuruumis huumus (kasvukiht), turvas, orgaanilise ainega liiv

ja saviliiv. Kattekihi kogumaht Kurista IV uuringuruumis on 84 758 m3 (85 tuh m3).

Kuna kattekiht koosneb sarnaste omadustega kihitidest (huumus, orgaanilise ainega liiv ja turvas), siis

saab seda käsitleda ühe tervikuna, v.a saviliiv Ka-3 alal. Saviliiv erineb ülejäänud kattekihist orgaanilise

komponendi poolest ning selle maht on alla 1 tuh m3, seega seda kihti ei käsitleta ülejäänud katendist

eraldiseisvana.

Kattekihi maht Kurista IV uuringuruumis ploki 5 ja 6 piires pindalal 11,88 ha on kokku 35 872 m3

(36 tuh m3).

Kattekihi keskmine paksus ploki 5 ja 6 alal on 0,3 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel

35 872 m3 : 118 835 m2 = 0,3 m).

Kattekihi maht Kurista IV uuringuruumis plokk 7 ja 8 piires pindalal 9,65 ha on kokku 36 970 m3

(37 tuh m3).

Kattekihi keskmine paksus plokk 7 ja 8 alal on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu

alusel 36 970 m3 : 96 492 m2 = 0,4 m).

Kattekihi maht Kurista IV uuringuruumis plokk 9 ja 10 piires pindalal 3,32 ha on kokku 11 916 m3

(12 tuh m3).

Kattekihi keskmine paksus plokk 9 ja 10 alal on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu

alusel 11 916 m3 : 33 242 m2 = 0,4 m).

4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused

Käesoleva geoloogilise uuringu käigus ei avatud 2025. aasta oktoobris põhjavett uuringupunktis

Ka/Pa-8, Ka-14, Ka-27 ning Pa-31...33. Ülejäänud uuringupunktides avati põhjavesi 1,5 – 4,5 m

sügavuselt maapinnast, absoluutkõrgusel 65,1 – 69,4 m. Geoloogilise uuringu aegne põhjavee tase on

seotud uuringuruumi eri kihtide omavahelise paiknemise ja piirkonna üldise reljeefiga, varieerudes

uuringuruumi piires kohati märgatavalt. Üldistatult toimub sademetest toituva Kvaternaari põhjaveekihi

vee liikumine uuringuruumi keskosa kõrgemalt reljeefielemendilt madalamale servaalade suunas.

Geoloogilises uuringus on moodustatud kuus varuplokki kolme lahustükina. Lahustükid asuvad

üksteisest ca 30 – 60 m kaugusel. Uuringuruumi idapoolse lahustüki alal moodusatatud varuploki 7 ja 8

piir jääb varuploki 9 ja 10 piirist ca 30 m kaugusel (plokkide vahel asub RMK metsatee kaitsevöönd)

ning plokkide geoloogilises lõikes avati põhjavesi valdavalt liiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud

veetasemele uuringupunktides ja varuploki 7 kuni 10 ala sarnasele geoloogilisele läbilõikele, on ploki 7

kuni 10 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel 67,6 m.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

18

Uuringuruumi läänepoolse lahustüki alal moodusatatud varuploki 5 ja 6 piires on põhjavee tase valdavalt

madalamal kui uuringuruumi idapoolsel lahustükil. Uuringuruum lahustükid asuvad teineteisest ca 60 m

kaugusel ning nende vahele jääb Siimusti-Härjanurme riigi kõrvalmaantee nr 14149 kaitsevöönd.

Uuringuruumi läänepoolse lahustüki (varuploki 5 ja 6 ala) geoloogiline läbilõige on mõnevõrra muutlikum

– liiva ja selle all lamava saviliiva kihi piir varieerub üsna suures absoluutkõrguse vahemikus.

Kvaternaari põhjaveekihi veetase ei järgi kõigis uuringupunktides seda kihipiiri ning võrrelduna

uuringuruumi idapoolse lahustüki alaga teisel pool Siimuti-Härjanurme teed, asub kekmine veetase

maapinnast mõnevõrra sügavamal, valdavalt saviliiva kihis. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud

veetasemetele uuringupunktides on ploki 5 ja 6 alal keskmine stabiilne põhjavee tase absoluutkõrgusel

66,4 m.

4.4. Mäendustingimused

Kurista IV uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on võrdlemisi õhuke ja

maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on vahemikus 2,8 – 9,1 m, keskmine paksus on

5,7 m. Ülalpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 5, 7 ja 9) keskmine paksus 2,5 m (maksimaalne paksus

on 4,6 m) ning allpool põhjavee taset asuva kihi (plokk 6, 8 ja 10) keskmine paksus on 3,2 m

(maksimaalne paksus on 5,5 m). Veepealset varu saab kaevandada ühes kuni kahes astmes. Veealust

varu saab kaevandada (pika noolega) ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Uuringuruumi lahustükkide vahel asub Siimusti-Härjanurme

riigi kõrvamaantee nr 14149. Kokkuleppel RMK-ga on materjali väljaveoks võimalik kasutada Reitevahe

teed nr 2480333 või Karunõmme teed nr 2480334. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse

täiteliiva varu, mis asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset.

Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele

07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud

korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise

keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku

omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara

kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala

korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb varuplokkide alale kolm veekogu. Allpool

põhjavee taset asuva maavarakihi keskmine paksus on 3,2 m. Maavarakihi ammendamisel tekkiva

veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 m, seega on vastav nõue täidetud.

5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang

Kurista IV uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja

loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Kurista IV uuringuruumi varu arvutuse ala

kaguosa kattub osaliselt III kategooria kaitsealuse liikide väike-kärbsenäpi (Ficedula parva, EELIS kood

KLO9138424) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138428) elupaigaga. Varu arvutuse ala

lääneosa kattub osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood KLO9138426)

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

19

elupaigaga. Nimetatud elupaikadega kattuva varu arvele võtmine on kooskõlastatud Keskkonnaametiga

(tekstilisa 13).

Lähim kaitseala, Siimusti-Kurista maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000631), asub uuringuruumist

ca 2,4 km kaugusel põhja suunas. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Aidu loodusala (EELIS kood

RAH0000178), asub uuringuruumist ca 4,6 km kaugusel edela suunas.

Geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandid ja puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe

pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Uuringupunktide likvideerimise kohta

koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10).

Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja

kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud.

Geoloogiline uuring Kurista IV uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005.

5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang

Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva

ja saviliiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et

karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine,

masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud.

Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja

määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel

kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile

teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse.

Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal

peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on

keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab

käitlema vastavalt kehtivatele seadustele.

Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra

ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on

võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta

karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini.

Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega

kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist

lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni.

Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine

oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt

kujuneb karjäärialale veekogu.

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

20

6. KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli SKP Invest OÜ tellimusel välja selgitada Jõgevamaal Jõgeva vallas

Kurista külas asuva Kurista IV uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused.

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati täiteliiva aktiivne tarbevaru Kurista IV uuringuruumis

kuue plokina:

 plokk 5 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 334 tuh m3;

 plokk 6 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 11,88 ha pindalal kokku 292 tuh m3;

 plokk 7 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 300 tuh m3;

 plokk 8 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 9,65 ha pindalal kokku 381 tuh m3;

 plokk 9 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 77 tuh m3;

 plokk 10 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,32 ha pindalal kokku 112 tuh m3.

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri

vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid

aktiivse tarbevaruna arvele võtta.

Geoloog: Tanel Mäger

/allkirjastatud digitaalselt/

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

21

7. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1]

2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S,

Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore

continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil

http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 01.03.2026) [2].

3. Tolk, V. Jõgeva rajooni Saduküla sovhoosi Kukruse kruusliivaleiukoha geoloogilise uuringu

aruanne. Geoloogia Valitsus, Tartu 1989. EGF aruande nr 4374 [3].

4. Ristna, M. Põltsamaa-Jõgeva gaasitrass. Alus-Geoloogia OÜ, Tartu 2006. EGF aruande nr 28641

[4].

5. Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E. Härjanurme uuringuruumi kruusa ja liiva geoloogiline

uuring (varu seisuga 01.11.2022). Maavarauuringud OÜ, Tartu 2022. EGF aruande nr 9695 [5].

6. Mäger, T., Lillak, P. Härjanurme kruusamaardla Kurista III uuringuruumi geoloogiline uuring

(varu arvutus seisuga 01.04.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. EGF aruande nr 47225 [6].

JÕGEVAMAA JÕGEVA VALD KURISTA KÜLA

HÄRJANURME KRUUSAMAARDLA KURISTA IV UURINGURUUMI

GEOLOOGILINE UURING

KOBRAS OÜ

22

TEKSTILISAD

Kurista karjääride rajamise mõjude hinnang kaitsealustele lindudele

Tellija: OÜ Kobras

Koostaja: OÜ Clanga, Renno Nellis1

Hinnangu objekt ja asjaolud

Taotletav Kurista liivakarjäär (KOTKAS menetlus nr M-133210) ning Kurista IV uuringuruum (geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523335) asuvad Jõgevamaal Jõgeva vallas Kurista külas. Kurista liivakarjääri pindala on 21,7 ha ja Kurista IV uuringuruumi varuplokkide pindala on 24,8 ha, objektide asukohad on näidatud joonisel 1. Praegu menetluses olev Kurista liivakarjäär ning tulevikus taotletav karjäär Kurista IV uuringuruumi alal asuvad riigimaal, maaüksustel 24802:006:0780, 24802:006:0266, 24701:001:1698 ja 24802:006:0760. Kurista liivakarjäär asub metsamaal, seal kasvavad valdavalt 30-70 aasta vanused kuuse-segametsad, osaliselt on lageraie langid. Kurista IV uuringuruumi alal on valdavalt langid ja osaliselt 30-80 aasta vanused metsad. Mõlemal alal soovitakse kaevandada peamiselt liiva ja vähemal määral kruusa, sh allpool põhjaveetaseme piiri. Materjali väljavedu on kavandatud Kurista liivakarjäärist peamiselt RMK Karunõmme teele ja Kurista IV uuringuruumist piirnevale Siimusti-Härjanurme teele.

Joonis 1. Kurista planeeritavad karjäärid (sinine joon, idapoolne on Kurista liivakarjäär ja läänepoolne Kurista IV) ja maaüksuste piirid (valged jooned). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet.

1 Autor on must-toonekure ja kotkaste seire ning uuringutega tegelenud alates 1997. aastast, sh osalenud liigi kaitse tegevuskavade koostamises ja teadusartiklite koostamises. https://www.etis.ee/CV/Renno_Nellis

Keskkonnaameti hinnangul (KOTKAS menetlus nr M-1332102, kiri 23.02.2026 nr DM-133210- 9) tuleb anda eksperthinnang Kurista liivakarjääri rajamise mõjude kohta must-toonekurele ja väike-konnakotkale. Väljavõtted Keskkonnaameti kirjast:

„Taotletavast Kurista liivakarjääri mäeeraldisest jääb 1,8 km kaugusele I kaitsekategooria väike konnakotka püsielupaik (KLO3002621 ). 6,1 km kaugusel asub Tooni must-toonekure püsielupaik (KLO3000972 ), Aidu looduskaitseala sihtkaitsevööndisse jäävad 7,4 km ja 7,8 km kaugusel asuvad Pudivere must-toonekure püsielupaigad ning 10 km kaugusele maardlast jääb Pikknurme looduskaitseala hooldatavasse sihtkaitsevööndisse must-toonekure elupaik (KLO9126847 ). Must- toonekurg on I kaitsekategooria liik, kelle arvukus on jätkuvalt languses ning seda eelkõige sobivate toitumisalade degradeerumise tõttu. Must-toonekurg on pelglik liik ning väga tundlik häiringute suhtes. Liigi jaoks on olulise tähtsusega erinevad vooluveekogud (jõed, ojad ja kraavid), kus lind käib toitumas, peatumas või viibimas. Kureoja on must toonekure jaoks potentsiaalne toitumis-, viibimis- või peatumisala. Taotletava mäeeraldise ümbruses asuvad mitmed kraavid, mis võivad olla must-toonekure jaoks sobivaks toitumisveekoguks. Kureoja, mis on must-toonekurele üheks potentsiaalseks toitumisalaks, jääb lähimast karjääriosast vaid 40 m kaugusele. Lisaks jäävad planeeritava karjääri lähedusse mitmed püsirohumaad, mis on toitumisaladeks väike-konnakotkale. Lähtudes eelnevast on vajalik koostada eksperthinnang veendumaks, kas ja kuidas mõjutab Kurista liivakarjääris kaevandamine must-toonekure ja väike-konnakotka toitumist ning millised on vajadusel leevendavad meetmed. Lisaks analüüsida koos olemasoleva Härjanurme kruusakarjääri ja Kurista liivakarjääri müralevikut toitumisaladele. Hinnata visuaalselt, kas Kureoja ja teised veerikkad kraavid sobivad must-toonekurele potentsiaalselt toitumiseks. Kui oluline müra mõju ulatub toitumisaladeni, on vaja hinnata ka mõjusid toitumisaladele. Lisaks koostada modelleeritud mürakaart, kust selgub, millises piirkonnas mõju suureneb, sh peab arvestama ka transporti. Lisaks palume hinnata, kas kaevandamine mõjutab väike-konnakotka külastamist ümbruses asuvatele toitumisaladele. Palume ekspert eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastada.“ Kurista liivakarjääri kaevandamisloa taotlejaks ning Kurista IV geoloogilise uuringu loa omanikuks on sama ettevõte. Kurista IV uuringuruumi alal on geoloogilise uuringu välitööd tehtud ning uuringuaruanne on kinnitamisel Eesti Geoloogiateenistuses. Pärast varuplokkide arvele võtmist soovitakse ka sellele alale taotleda maavara kaevandamise luba. Kuna kaevandamise mõistes huvipakkuvad alad asuvad lähestikku, siis tehti arendaja soovil linnustiku uuring mõlemal alal korraga.

2https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&proceeding_nr=M- 133210&proceeding_public_status=YM&proceeding_id=33829

I kaitsekategooria liikide elupaigad piirkonnas Must-toonekure Aidu elupaigad KLO9127495 ja KLO9133614 asuvad planeeritavatest karjääridest 6-8 km lääne pool, Vilga elupaik KLO9127494 asub 6-8 km lõuna pool ja Pikknurme elupaik KLO9126847 asub 10 km edela pool (joonis 2). Neist Aidu ja Pikknurme elupaigad olid 2025. aastal asustatud (EELIS), aga Vilga elupaik oli must-toonekure poolt viimati asustatud 2010. aastal (EELIS). Väike-konnakotka Jõune elupaigad KLO9130807, KLO9126287 ja KLO9127493 asuvad planeeritavatest karjääridest 2-4 km lõuna pool ja kuuluvad samale paarile (joonis 2). Saduküla elupaik KLO9126280 asub 4 km edela pool ja Kassinurme elupaik KLO9134507 asub 5-7 km kagu pool. Need elupaigad olid kõik viimasel seirekontrollil 2023. või 2024. aastal asustatud (EELIS). Merikotka Kaarepere (Härjanurme) elupaigad KLO9127492, KLO9127491 ja KLO9127445 asuvad planeeritavatest karjääridest 2-7 km kaugusel kagu pool. Neist lähim elupaik KLO9127492 oli viimasel seirekontrollil 2024. aastal asustatud (EELIS).

Joonis 2. I kaitsekategooria liigid (roosa joon, KR koodiga) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet.

Välitööde tulemused Võimalike teadmata ja EELIS-st puuduvate väike-konnakotkaste esinemise tuvastamiseks tehti välitööd 30. aprillil, 1., 19. ja 20. mail. Samuti otsiti läbi kõik planeeritavad karjäärialad ja nende lähedusse jäävad vanemad metsad (üle 60 aasta vanused metsad). Välitööde raames kaardistati kõik kaitsealused linnuliigid. Lisaks vaadati üle ja hinnati kraavide ning Kureoja sobivust must- toonekure toitumisalana karjäärialadel ja nendest 500 meetri raadiuses. Väike-konnakotka visuaalsed vaatlused tehti 30. aprillil ja 1. mail, kui on konnakotkaste aktiivsete mängulendude periood. Linnud saabuvad Eestisse aprilli teises pooles ja lendavad aktiivselt ringi kuni munemise alguseni mai alguses. Visuaalsed vaatlused tehti hea nähtavusega kohtadest karjäärialadest ida, lõuna ja edela pool Väljaotsa, Pakaste, Härjanurme ja Kurukse küla põldudel (joonis 3). Väljaotsa suurtelt põldudelt oli hea vaade ka Siimusti suunas ehk vaatlustega kaeti kogu piirkond, karjääridest kuni 2 km kaugusele. Konnakotkaid vaadeldi kuuel erineval pesitsusterritooriumil, mis asuvad planeeritavatest karjääridest kuni 5 km kaugusel (joonis 3). Lähimad konnakotkaste tõenäolised pesitsuskohad on Pakaste ja Kurukse külades, mõlemad jäävad karjääridest 1-2 km kaugusele. Kahelt pesitsusterritooriumilt (Saduküla ja Jõune) on konnakotkaste pesad teada.

Joonis 3. Väike-konnakotkaste vaatlused ja lennud (valged jooned) ja põhilised vaatluskohad (punased punktid) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Konnakotkaste tinglikud pesitsusterritooriumid on märgitud kollase (punktiir)joonega, kahest lõunapoolsest ringist on pesad teada. Aluskaart Maa- ja Ruumiamet.

Pakaste külas oli väike-konnakotkas 1. mail pikalt lennus ja tegi natuke mängulendu Pedja jõe äärsetel põldudel ja metsatukkade kohal – see vaatlus viitab tõenäolisele pesitsusele piirkonnas ja maastikuliselt on tegemist liigile tüüpilise pesitsuskohaga jõe lähedal. Kurukse külas vaadeldi konnakotkaid mitmel korral, sh paari 20. mail. Vaatlused tulid Kaave jõe lähiümbrusest, kus otsiti sobivad vanad kuuse-segametsad läbi, aga konnakotka pesa siiski üles ei leitud (leiti üks hiireviu pesa). Vaatluste alusel on väga tõenäoline, et nende paaride (sh Siimusti) konnakotkaste pesad asuvad planeeritavatest karjääridest 1-2 km kaugusel. Metsade läbiotsimine. Planeeritavatel karjäärialadel ja nende lähiümbruses otsiti läbi üle 60 aasta vanused metsad. Selleks, et välistada konnakotkaste pesitsemine karjäärialadel või nende lähiümbruses, samuti saada kinnitus teiste häirimistundlike liikide puudumise kohta, nt röövlinnud ja metsakanalised. Välitööde raames kaardistati ka kõik teised kaitsealused linnuliigid. Läbiotsitud ja hiljuti lageraiutud metsade paiknemine on näidatud joonisel 4. Planeeritavatel karjäärialadel on osaliselt langid, noorendikud ja keskealised kultuurid, mida läbi ei käidud, sest nendel aladel häirimistundlikud ja kõrge kaitsekategooriaga liigid üldjuhul ei pesitse (v.a nt merikotkas langil säilikpuul, keda nendel aladel ei pesitse).

Joonis 4. Läbi otsitud vanemad metsad (valge viirutus) ja hiljuti lageraiutud metsad (roosa viirutus) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet. Kaitsealustest liikidest leiti III kaitsekategooria liike: hiireviu (5 pesa, foto 1), väike-kärbsenäpp (8 paari), händkakk (1 paar), turteltuvi (1 paar) ja kaldapääsuke (63 paari, joonis 5), nende liikide andmed saadeti Keskkonnaametile EELIS-sse kandmiseks 22.05.2026. Neist ainult turteltuvi

elupaik asub planeeritaval karjäärialal, aga lind laulis langil ja tõenäoline pesitsusala on karjääriala servas metsas – selle liigi elupaika saab karjääri rajada ainult väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis on üldine soovitus kõikidel karjäärialadel. Turteltuvi elupaik selles asukohas küll hävib karjääri rajamisel, kuid ümbritsevatel aladel on liigile sobivaid elupaikasid. Liik pesitseb erinevates metsatüüpides, sh fragmenteerunud metsades. Hiireviu ja väike-kärbsenäpi elupaigad piirnevad karjäärialadega. Hiireviu pesad on 150-320 meetri kaugusel, händkaku elupaik on 200- 500 meetri kaugusel. Kaldapääsukese 63 pesaõõnega koloonia asub olemasolevas Härjanurme kruusakarjääris (kaevandamisluba nr KL-518450), kus tuleb liigi pesitsusperioodil 1.05-31.08 pesitsuskoht säilitada (järsk pinnasevall kaeveala lääneservas, kaldapääsukeste pesitsuskohtadest karjäärides on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud kaevandajatele eraldi juhend3).

Joonis 5. III kaitsekategooria lindude vaatlused (rohelised täpid) ja pesitsuselupaigad (rohelised jooned), mis saadeti EELISsse. Aluskaart Maa- ja Ruumiamet.

3 https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf

Foto 1. Planeeritavate karjääride lähiümbrusest leitud hiireviu pesad. Must-toonekure toitumisalad vaadati üle planeeritavatel karjäärialadel ja nendest 500 meetri raadiuses. Valdavalt on alal tavalised metsakraavid, milles oli välitööde ajal vähe vett ja mis kesk- suvel suures osas kuivavad. Must-toonekurele olulised toitmisalad on: (1) Kureoja, mis asub taotletavast Kurista liivakarjäärist ida pool, minimaalselt 50 meetri kaugusel ja (2) Siimusti oja, mis asub Kurista IV uuringuruumist ida pool ja kahe planeeritava karjääri vahel, minimaalselt 400 meetri kaugusel (joonis 6). Kureoja on kõvapõhjaline, liivase ja kruusase põhjaga, osaliselt savimuldadega ja madalaveeline kanaliks kaevatud peakraav, millele on kurel väga hea ligipääs (foto 2). Välitööde ajal oli taotletava karjääriga piirnevas lõigus vee sügavus Kureojas 10-30 cm, mis on kurele eelistatud toitumissügavus. Siimusti oja on samuti liivase põhjaga kanaliks kaevatud peakraav, mille voolusäng on looklevaks kujunemas (foto 3). Seal oli veesügavus keskmiselt 10- 20 cm ja kurel on väga hea ligipääs.

Foto 2. Kureoja on must-toonekurele väga sobiv toitumisala, sest on kõvapõhjaline, madalaveeline ja hästi ligipääsetav, fotod 1.05.2026.

Joonis 6. Must-toonekurele olulised toitumisalad (roosad jooned) ja vähesobivad toitumisalad (valged jooned, kraavid) planeeritavate Kurista karjääride lähiümbruses (sinine joon). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet.

Foto 3. Siimusti oja on kaevatud sirgeks peakraaviks, aga voolusäng on kujunenud looklevaks ja tuleks sellisena säilitada, fotod 20.05.2026. Kureojale pandi taotletavast karjäärist 50 meetri kaugusele riigimaale rajakaamera 1.-20. maiks, et selgitada võimalikke must-toonekure toitumiskäike ojale. Must-toonekurg käis rajakaamera eest läbi ühel korral, 11. mail 2026 kell 7:22 (foto 4). Tegemist on tõenäoliselt Aidu looduskaitsealal pesitseva must-toonekurega, kes pesitseb ligi 10 km kaugusel. See vaatlus kinnitab samuti, et Kureoja on liigile oluline toitumisala, millele viitab ka oja nimi. Samuti on Siimusti oja tüpoloogiliselt oluline toitumisala: kõvapõhjaline, madalaveeline ja ligipääsetav.

Foto 4. Must-toonekurg toitumas Kureojal 11. mail 2026. Kurista karjääri rajamise mõjud kaitsealustele lindudele Karjääride rajamisel avalduvad I kaitsekategooria liikidele mõjud kas pesitsuselupaikade või toitumisalade kadumise või nende kvaliteedi vähenemise kaudu, sh mürahäiringute ja maastikumuutuste mõju tõttu. Mürahäiringute mõju on oluline tundlikele linnuliikidele >45 dB helitaseme korral. Kurista liivakarjääride tavakasutuse korral võib mürahäiringute mõjualaks hinnata kõikidele I kaitsekategooria liikidele ligikaudu 0,5 km ümber karjääri, aga mürarikastel töödel (nt kruusa purustamine või sõelumine) on mürahäiringute mõju hinnaguliselt 1 km. Kui karjääris perioodiliselt tegevust ei toimu, siis mürahäiringute mõju puudub. Tavapärasel karjääri kasutamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja materjali väljavedu toimuks Kurista liivakarjäärist peamiselt põhja suunas Karunõmme teele ja Kurista IV uuringuruumist piirnevale Siimusti-Härjanurme teele. Karunõmme tee ületab Siimusti oja kurele toitumiseks sobivas lõigus, kus masinate liikumine lühiajaliselt häirib must-toonekure toitumist teega piirnevas lõigus. See häiring on siiski lühiajaline, kurg naaseb headesse toitumiskohtadesse ja Siimusti oja sobib kurele pikemalt toitumiseks. Transpordihäiring ei ole pidev ning Karunõmme teel liiklemisele piiranguid seada ei ole vaja. Must-toonekure mitmed pesitsuselupaigad asuvad planeeritavast karjäärist 6-10 km kaugusel ja neist kaks elupaika on asustatud (Aidu ja Pikknurme). Selline kaugus on piisav, et sinna ei jõuaks >45 dB müratase, mis on häiriva mõjuga kõikidele tundlikele linnuliikidele. Aidu ja Pikknurme must-toonekure elupaigad on asustatud ja planeeritavate Kurista karjääride lühiümbruses tuleb toitumisalade kvaliteet liigile säilitada.

Must-toonekurg eelistab toituda tugevapõhjalistel ja madalaveelistel metsaojadel ja jõgedel, samuti madalsoodel, kopra üleujutusaladel jt märgaladel (sööb pms kala, vähem konni, veeputukaid jt). Vähem toitutakse kraavidel, sest need kuivavad sageli juba kevad-suvel ja püsivat elustikku (toitu) seal seetõttu ei teki. Must-toonekure kaitse tegevuskava (Kotkaklubi 20184) alusel on liigile üheks peamiseks siseriiklikuks ohuteguriks toitumisalade kvaliteedi vähenemine, sh metsakuivenduse ja paisude rajamise tõttu 20. sajandil. Must-toonekured eelistavad toituda, eriti kesk-suvisel madalvee perioodil, looduslikel ja süvendatud ojadel-jõgedel (Rosenvald 20115) – sellistest veekogudest on karjääri lähiümbruses Kureoja ja Siimusti oja. GPS saatjaga lindude alusel on selgunud, et must-toonekured käivad toitumas pesadest väga kaugel, kuni 50 km kaugusel, aga ligikaudu 80% toitumisaladest asuvad pesast 20 km raadiuses (Kotkaklubi). See viitab kaudselt samuti toidupuudusele veekogudes, sest 20. sajandi keskel pesitsesid must-toonekured Eestis metsamaal keskmiselt 7-10 km vahedega ja leidsid sellise suurusega alalt piisavalt toitu. Eestis on GPS saatjatega jälgitud 20 must-toonekure vanalindu, kes näitavad suurel maa-alal külastatud ja kvaliteetsemate toitumisalade paiknemist. Kurista karjääride piirkonnast on üksikuid saatjatega lindude asukohti 2010. aastast, kui kurg käis toitumas planeeritavatest karjääridest 400-1000 meetri kaugusel kraavides. Neid külastusi oli vähe, mistõttu hinnati toitumisalade sobivust veekogude tüpoloogia alusel, vt eespool. Must-toonekurele on olulised toitumisalad Kureoja ja Siimusti oja, mis asuvad karjääridest minimaalselt 50 ja 400 meetri kaugusel. Need on mõlemad must-toonekurele sobivaks toitumisalaks, sest on kõvapõhjalised, madalaveelised ja kurele ligipääsetavad. Kõige mürarikkamaid tegevusi – kruusa purustamine või sõelumine – ei tohi teha karjääris must- toonekure pesitsusperioodil (15.03-31.08). Lisaks on soovituslik Kureoja äärses Kurista liivakarjääris töid mitte teha varahommikutel enne kella 8, sest varahommikud on kurele eelistatud toitumisajaks, aga karjääri tavakasutus mõjutaks seda. Lisaks mõjutavad karjäärid lähedaste vooluveekogude seisundit, kui sinna juhitakse hõljumirikast pinnasevett karjäärist. Kurista karjäärides planeeritakse kaevandamist osaliselt allpool põhjavee piiri, aga vee väljajuhtimist või -pumpamist ei planeerita. Kureoja ja Siimusti oja veerežiimi või - kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel mõjutada, nt ei tohi ojja juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Väike-konnakotkas on kaksikbiotoopne liik, kes pesitseb metsas ja toitub pms avamaadel. Nad pesitsevad ida-Eestis üksteisest keskmiselt 3-5 km kaugusel, mistõttu oli tõenäoline, et piirkonnas on veel leidmata ja registreerimata pesadega territooriume. Välitöödel vaadeldi piirkonnas 6 paari linde, kellest 2-3 paari pesitsevad vaatluse alusel tõenäoliselt karjäärist 1-2 km kaugusel (Kurukse, Pakaste, Siimusti). Liigi teadaolevad pesitsuselupaigad asuvad planeeritavast karjäärist 2-4 km

4 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-05/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf 5 https://www.kotkas.ee/files/RMK_Kuivendus_lopparuanne_2011netti.pdf

kaugusel. Leidmata konnakotkaste pesad ei jää kindlasti karjäärialadele ega nendest u 500 meetri raadiusesse, sest sealsed vanad metsad otsiti läbi. Selline kaugus (>1 km) on piisav, et karjääri mürahäiringute mõjud liigile oleks välistatud. Karjäärialadel ei ole ka olulisi toitumisalasid, sest seal on valdavalt kuivad ja parasniisked metsad, kus konnakotkad üldjuhul toitumas ei käi. Nad toituvad ka metsades, aga pms märgadel lankidel, märgades metsades ja kraaviservades. Eelistatud toitumisaladeks on rohumaad ja luhad, suvel ka muud põllud. Merikotkas on peamiselt rannikul ja märgalade läheduses pesitsev liik, kes on viimastel kümnenditel asunud pesitsema ka sisemaale, sh Jõgevamaale Peipsist kaugemale. Kurista karjääridest pesitseb liik 2-7 km kaugusel Härjanurme kalatiikide lähedal (alates 1990ndatest). Selline kaugus on piisav, et karjääri mürahäiringute mõjud liigile oleks välistatud. Planeeritavatel karjäärialadel ei ole liigile olulisi toitumisalasid, sest liik toitub peamiselt järvedel, suurtel jõgedel ja märgaladel. Leevendavad meetmed Kurista karjääride rajamisel ja kasutamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, et vähendada karjääri mõju I kaitsekategooria liikidele:

 Karjääri maa-ala ja ühendusteede raadamise raietöid ja kattepinnase koorimist ei tohi teha kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil, vahemikus 15.03-15.08.

 Kõige mürarikkamaid tegevusi – kruusa purustamine või sõelumine – ei tohi teha Kurista liivakarjääris must-toonekure pesitsusperioodil (15.03-31.08). Lisaks on soovituslik Kureoja äärses Kurista liivakarjääris töid mitte teha varahommikutel enne kella 8, sest varahommikud on kurele eelistatud toitumisajaks. Kurista IV uuringuruumi alale tulevikus planeeritav karjäär asub lähimast kurele sobilikust toitumisveekogust (Siimusti ojast) kaugemal. Kurista IV uuringuruumi läänepoolsel lahustükil purustamisel/sõelumisel ajalist piirangut suure vahemaa tõttu (ca 900 m) rakendada ei ole vaja. Idapoolsetel lahustükkidel, mis asuvad Siimusti ojast lähimas punktis ca 400 m kaugusel, tuleb purusti/sõela asukoht valida selliselt, et toitumisveekoguni ei kanduks müratase >45 dB. Vajadusel tuleb täiendava meetmena rajada müratõkkevallid karjääri idaserva.

 Kureoja ja Siimusti oja veerežiimi või -kvaliteeti ei tohi karjääri rajamisel ja kasutamisel mõjutada, nt ei tohi ojja juhtida hõljumirikast vett või mõjutada selle veerežiimi. Kurista liivakarjääri menetluses ei taotleta vee erikasutuse luba karjäärist vee välja juhtimiseks, samuti ei plaanita seda arendajalt saadud info põhjal Kurista IV uuringuruumi alal tulevikus taotletava karjääri puhul. Mõlemas karjääris plaanitakse veealuse varu kaevandamist läbi vee, st ilma veetaseme alandamiseta. Juhul, kui pinnasevee ärajuhtimine osutub tulevikus siiski vajalikuks ja selleks tegevuseks taotletakse vee erikasutuse luba, on vaja karjäärist välja juhitav vesi eelnevalt juhtida settetiiki või -lodusse, et hõljum ja

toitained maksimaalselt setitada enne ojadesse juhtimist. Hõljumi- või toitaineterikas vesi mõjutab negatiivselt vooluveekogude seisundit, sh must-toonekure toitumisalasid.

 Karjääri varu ammendumisel tuleb sinna osaliselt kujundada must-toonekurele toitumiseks sobiv madalaveeline veekogu. Alal kaevandatakse osaliselt allpool põhjavee piiri ja sinna tekib järv. Nende kärjäärijärvede kaks serva tuleb kujundada madalaveeliseks veekoguks vähemalt 30 meetri laiuse ribana, kus on kuni 50 cm sügavusega vesi (võib olla varieeriva sügavusega 10-50 cm). Soovituslik on kujundada madalaveelised servad teedest kaugematesse äärtesse, kus on väiksem liikumishäiringute mõju. Madalaveelisel osal saavad konnad kudeda, kalad tulevad kevadel sinna soojemasse vette ning must- toonekured jt liigid saavad seal toituda. Karjääri sügavam osa on vajalik kaladele, kes saavad seal paljuneda ja üle talve elada. Selline veekogu sobib toitumiseks ka merikotkale ja väike-konnakotkale.

 Kaldapääsukese 63 pesaõõnega koloonia asub olemasolevas Härjanurme kruusakarjääris (kaevandamisluba nr KL-518450), kus tuleb liigi pesitsusperioodil 1.05-31.08 pesitsuskoht säilitada (järsk pinnasevall kaeveala lääneservas, kaldapääsukeste pesitsuskohtadest karjäärides on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud kaevandajatele eraldi juhend6).

6 https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf

Liiva ja kruusa töötlemine

Purustatava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 0 tonni kui materjali purustatakse mitu korda siis tuleb iga purustuskorra materjalikogused liita

Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0! Peenpurustatava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 0 tonni Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0!

Sõelutava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 2464 tonni kui materjali sõelutakse mitu korda siis tuleb iga sõelumiskorra materjalikogused liita

Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0! Peensõelutava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 46816 tonni Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0!

Laetava liiva kogus 535040 tonni

iga kord kui toimub materjali kukkumine (nt kallurist maha, maast sõelale, sõelalt maha, maast kallurisse) tekib tolmuheide, seega iga laadimiskorra materjal liidetakse. Nt toimus 10 000 tonni liiva laadimine 4 korda, siis sisesta 40 000 t

Laadimise tööaeg tundi Laetava kruusa kogus 28160 tonni Laadimise tööaeg tundi Konveierliini läbinud materjali kogus 0 tonni Konveieri tööaeg 0 tundi Konveieril kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1

PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 Tavapurustus 0,0006 0,00027 0,00005 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peenpurustus fraktsioon 0-5 mm) 0,0015 0,0006 0,000035 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Tavasõelumine 0,0011 0,00037 0,000025 0,0027 0,0009 0,0001 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peensõelumine (fraktsioon 0-5) 0,0018 0,0011 0,0011 0,0843 0,0515 0,0515 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Konveiertransport (materjali liikumine) 0,00007 0,000023 0,0000065 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Liiva laadimine 0,000989 0,000468 0,000071 0,5292 0,2503 0,0379 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Kruusa laadimine 0,000600 0,000284 0,000043 0,0169 0,0080 0,0012 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

KOKKU 0,6331 0,3107 0,0907 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

Heide kokku käitis tonni g/s PMsum 0,6331 #DIV/0!

PM10 0,3107 #DIV/0! PM2,5 0,0907 #DIV/0!

Keskkonnaluba on kohustuslik: EI https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/2201/7010/KKM_m67_lisa.pdf#

Materjal Tihedus, t/m3 Liiv 1.5-1.6 Kruus 1.7-1.9

Käesolev kalkulaator on abikalkulaator, mis kuulub kasutamisele koos heitkoguste arvutamise metoodika seletuskirjaga "EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI) KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE METOODILINE JUHEND"

Protsessi nimetus Tahkete osakeste eriheide q, kg/t Heitkogus t/a Hetkeline heitkogus g/s

Sisesta kollastesse lahtrisse lähteandmed. Kui karjääris vastavat protsessi ei esine, siis kirjuta kollasesse lahtrisse 0. Rohelistesse lahtritesse tekivad heitkogused.

Juhul kui soovite hinnata loa kohustuslikkust on vajalik sisestada ainult materjali kogused, seadmete võimsusi sellisel juhul sisestada vaja ei ole.

LISA 4. VÄLISÕHU SAATEAINETE HEITKOGUSTE KALKULAATOR