RAAMLEPING

10.09.2026 nr 2-2/764

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi 15, 12918 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi tellija), ja Sihtasutus Teaduskeskus Ahhaa (registrikood 90007572, aadress Sadama tn 1, 51004 Tartu), keda esindab seaduse alusel juhatuse liige Pilvi Kolk (edaspidi täitja), edaspidi eraldi pool ja ühiselt pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Koolitus- ja seminariruumide rent“ (viitenumber 304964) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest järgmistes riigihanke osa(de)s: 1.1.1. 2. osa – Koolitus- ja seminariruumide rent Tartus ja Lõuna-Eestis.

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise

raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

2/11

1.5. Lepingu ese on koolitus- ja seminariruumide rent mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses — Lisa 1. Tehniline kirjeldus (edaspidi teenus).

1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas.

1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel

minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. 3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena

teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja/või kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul e-posti teel või mõne muu elektroonilise süsteemi teel

ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3.2.1. Tellija sätestab tellimuses pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab tellija, kui tema eesmärk on sõlmida kestvusleping.

3.2.3. Hinnapakkumus esitatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e- posti teel või läbi mõne muu elektroonilise süsteemi tellijale.

3.2.4. Tellijal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3/11

3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida tellija ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.2.6. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim. Tellija võib minikonkursi käigus esitatud pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija pakkumuse vastavust ja kahtluse tekkimise korral ka kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal, kellega tellija kavatseb hankelepingu sõlmida. Kui selle pakkuja pakkumus osutub kontrollimise tulemusena mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse minikonkursilt, on tellijal õigus teostada kirjeldatud kontrollid hindamise tulemusena paremusjärjestuses järgmise pakkuja osas.

3.2.7. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume: 1) maksumus/kulu (kogumaksumus) (osakaalu punktid 100) või 2) kombineerituna maksumus/kulu (osakaalu punktid 50-90) ja teenuse täitmise

kvaliteet (osakaalu punktid 10-50). Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada alljärgnevaid kriteeriume:

• ruumide sobivus sündmuse läbiviimiseks (nt ruumi suurus, osalejate mahutavus, võimalus teha grupitöid, lisaruumide võimekus);

• tehnilise varustuse olemasolu ja mitmekülgsus (nt kirjutustahvel või muu vajalik esitlustehnika, täiendavate laudade tellimise võimalus);

• ruumi paigutuse paindlikkus (nt võimalust jaguneda väiksematesse töögruppidesse või sektsioonidesse);

• asukoht ja logistiline ligipääsetavus (nt ühistranspordi või parkimisvõimaluste olemasolu);

• lisateenuste kättesaadavus (nt kohapealne toitlustus, kohvipausid, läheduses asuvad toitlustuskohad, köögi kasutamise võimalus, tehniline tugi);

3.2.8. Juhul kui tellija teeb hankelepingu sõlmimise otsuse, teavitab ta minikonkursi

tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.

3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.2.11. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

3.2.11.1. pakkumused on tellija jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis

välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

4/11

3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu tellijast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest;

3.2.11.4. tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus

esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumuse punktides 3.2.11 ja 3.3 toodud alustel.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse tellimine alljärgneva korra alusel:

3.5.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Täitja esitab pärast tellijalt pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse

koos teenuse maksumusega. 3.5.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub

pakkumusest, andes sellest pakkujale teada.

3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.7. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitjale täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Tellijal on õigus nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse

osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. 4.7. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist käia teenuse osutamise asukohaga tutvumas

ning kontrollida selle vastavust lepingu tingimustele. Kui teenuse osutamise asukoht ei vasta lepingu tingimustele, on tellijal õigus jätta hankeleping sõlmimata ning tellida teenust lepinguväliselt (kolmandalt isikult).

4.8. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski täitja ei esita pakkumust; täitjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

4.9. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.10. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

5/11

4.11. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Täitja kohustub tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

5.9. Täitja kohustub järgima oma valdkonna õigusaktidega teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid.

5.10. Täitja kohustub andma tellija nõudmisel ülevaate teenuse osutamise hetkeseisust ning esitama tellija nõudmisel teenuse osutamisega seotud dokumendid.

5.11. Täitja kohustub kõrvaldama tellija nõudmisel kõik teenuse osutamisel ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul.

5.12. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.13. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.14. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

6. Lepingu maksumus ja maksetingimused

6.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 200 000 eurot (sh osade 1, 3, 4 ja 5 kogumaksumus 175 000 eurot, milles käesolevat lepingut ei sõlmita), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus on hanke osade kaupa:

6.1.1. Osa 2 – 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

6.2. Kuni 25 inimest mahutava seminariruumi ühe tunni rendi hind on 38,71 eurot käibemaksuta. 6.3. Kuni 100 inimest mahutava seminariruumi ühe tunni rendi hind on 47,58 eurot

käibemaksuta. 6.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad tellija poolt korraldatud

minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 6.2 ja 6.3 nimetatud maksimaalseid hindasid.

6/11

6.5. Minikonkursside või pakkumuste esitamise ettepanekute käigus võib hankija küsida pakkumusi ka üle 100 osalejale mõeldud ruumidele. Selliste ruumide hinnad ei ole raamlepinguga fikseeritud ning määratakse igakordselt minikonkursi või pakkumuste esitamise ettepaneku käigus eraldi.

6.6. Täitjal on lubatud minikonkurssidel või pakkumuste esitamise ettepanekute käigus pakkuda ka esialgses pakkumuses mitte esitatud ruume tingimusel, et need vastavad raamlepingu tehnilises kirjelduses punktis 1 ning minikonkurssides või pakkumuste esitamise ettepanekutes kehtestatud nõuetele.

6.7. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse ühikuhinnad on tellija jaoks lõplikud ja sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid (nt kommunaalmaksed, personalikulu, koristus- ja pesuteenused, prügivedu jms), mis on teenuse osutamiseks eeldatavasti vajalikud, kuid mida ei ole kirjeldatud tehnilises kirjelduses.

6.8. Riigihanke pakkumuses esitatud teenuste hinnad jäävad fikseerituks raamlepingu sõlmimisele järgnevaks 12 kuuks. Hindade muutmine on lubatud järgnevate aastate minikonkursside käigus pakkumuste esitamisel, seejuures ei või minikonkursil pakutav teenuse hind järgneval 12 kuul suureneda rohkem, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise 12 kuulise perioodi alguskuu ja uue perioodi alguskuuga.

6.9. Täitja esitab lepingu alusel sõlmitud hankelepingu korral arved tellijaga kokkulepitud sagedusel, kas kord kuus või iga hankelepingu/tellimuse kohta eraldi.

6.10. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

6.11. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

6.11.1. Maksja andmed (arve tasuja):

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, aadress Aiandi tn 15, 12918 Tallinn).

6.11.2. Muud arvele märgitavad andmed:

tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.

6.11.3. Täitja pangarekvisiidid:

Saaja pank: AS LHV Pank; Saaja pangakonto number: IBAN: EE977700771002074509; SWIFT: LHVBEE22.

6.12. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul

pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. 6.13. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue

arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

6.14. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

7/11

6.15. Täitja kohustub esitama vajadusel eraldi arve NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta. 6.15.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenustele rakendub 0%-line käibemaksumäär

vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktidele 14 ja 14.1. 6.15.2. NATO relvajõudude tarbeks osutatavad teenused lepitakse kokku minikonkursis või

tellimuse esitamisel. 6.15.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on täitjale tellija poolt esitatud

käibemaksuvabastuse tõend.

7. Vääramatu jõud

7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

8. Konfidentsiaalsustingimused

8.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

8.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

8/11

8.5. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

8.6. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.7. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

8.8. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 9. Vastutus

9.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

9.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

9.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

9.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

9.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

9.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

9.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

9.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

9.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

9.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

9.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

9.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva

9/11

eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

9.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

9.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 9.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

9.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

10. Lepingu lõpetamise alused

10.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

10.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

10.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

10.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

10.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 10.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 10.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 10.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 10.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 10.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 10.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 10.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse

osutamisega; 10.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 10.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 10.4.1–10.4.9.

10.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

10.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

10.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.

10/11

10.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

11. Kontaktisikud

11.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel toetus- ja korraldusteenuste kategooriajuht Kätlin Anepaio (tel +372 5346 7596, e-post [email protected]).

11.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

11.3. Täitja kontaktisikud on Marika Seerma ja Jelena Jüris (tel +372 515 6766, e-post [email protected]).

11.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 11.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 11.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 12. Lõppsätted

12.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 12.2. Leping kehtib alates jõustumisest 36 kuud või vastavas osas kuni hanke osa maksimaalse

täitumiseni või punktis 6.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke osa maksimaalse maksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik vastavas osas sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused.

12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

12.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

12.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 12.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 12.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

12.9. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

12.10. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 12.11. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping

teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.

13. Lisad

11/11

13.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus.

Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maia Prunt Pilvi Kolk hankebüroo juht juhatuse liige