Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641

Madis Kallas [email protected]

Teie 31.08.2026 Meie 10.09.2026 nr 0.4-1.1/26/47-2

Märgukirjale vastamine Austatud härra Kallas Aitäh kirja eest ja täname, et tunnete huvi tervisekahjustuse saanud kaitseväelaste teenistusalaste tagatiste süsteemi vastu. Kaitsevägi lähtub teenistusalaste tagatiste kohaldamisel kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS) sätestatud alustest ning hindab iga juhtumit selle asjaoludest lähtuvalt. Vastuseks Teie küsimustele selgitame järgmist: 1. Küsite, kui sageli tuleb Kaitseväel ette olukordi, kus teenistuses saadud vigastuse osas

Kaitsevägi ei tunnista jäädavat vigastust.

Vastuseks Teie küsimusele selgitame, et tervisekahjustuse seos teenistusülesannete täitmisega ning sellest tulenev õigus teenistusalastele tagatistele tuvastatakse KVTS-s sätestatud korras. Otsustamaks, kas saadud tervisekahjustus (vigastus) on seotud teenistusülesannetega ning kas see toob kaasa püsiva töövõimetuse lähtub Kaitsevägi seaduses antud alustest, tervisekahjustuse tekkimise asjaoludest ja meditsiinilisest seosest. Teenistusalaste tagatiste kohaldamisel hindab Kaitsevägi iga juhtumit eraldi.

Kui seaduses sätestatud tagatise õiguse kindlakstegemise menetluses (lisauurimine ja tööõnnetuse uurimine) tuvastatakse, et esineb KVTS §-s 203 sätestatud teenistusalase tagatise saamise õigust välistav asjaolu, ei teki isikul seaduse alusel vastavat õigust teenistusalasele tagatisele. Tegemist on seaduses sätestatud imperatiivse tingimusega, mille esinemisel puudub Kaitseväel võimalus tagatist kohaldada. Lisaks sätestab KVTS § 209 lg 2, et isikul ei teki õigust töövõimetuspensionile KVTS § 203 loetletud välistavate asjaolude esinemisel.

2. Küsite, kui palju on Kaitseväel juhtumeid, kus vaidlused kodanikega kestavad kauem kui 10

aastat.

Kaitseväel ei ole selliseid juhtumeid, kus üks vaidlus oleks kestnud 10 aastat või kauem. Kaitseväel on hetkel kaks kohtuvaidlust, kus isikud on terviseseisundi hindamise üle korduvalt kohtusse pöördunud.

3. Küsite, kui selliseid vaidlusi on Kaitseväe praktikas olnud, kas Kaitsevägi on läbi viinud

ametialase või valdkonnaalase siseauditi vaidluste pikaajalise kestvuse vaates.

Kuna Kaitseväel ei ole olnud teenistusalase tagatistega seotud vaidlusi, mis oleksid kestnud kümme aastat või kauem, ei ole tekkinud analüüsi või siseauditi läbiviimise vajadust.

2

Kaitsevägi teeb teenistusalaste tagatiste kohaldamisel otsuseid õigusaktides sätestatud viisil, alustel ja korras. Isikul, kes Kaitseväe otsusega ei nõustu, on õigus otsuseid seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Kaitsevägi lähtub tervisekahjustuse ja teenistusülesannete täitmise vahelise meditsiinilise seose hindamisel arstide hinnangutest ega või neid eirata üksnes võimalike vaidluste vältimiseks.

4. Küsite, kas peate mõistlikuks niivõrd pikkade vaidluste pidamist ja kas on selliste juhtumiste

puhul kaalutud kodanikuga kompromissi sõlmimist.

Kaitsevägi ei lähtu isikute osas otsuste tegemisel isiku õigusest Kaitseväe otsus vaidlustada. Kaitsevägi lähtub kehtivast õigusest ja sätete eesmärgist, milleks on õigustatud isikutele teenistusalaste tagatiste võimaldamine.

Kui tekkinud kohtuvaidluses on kompromissi sõlmimine õiguslikult võimalik ning konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud, siis Kaitsevägi kasutab seda võimalust.

5. Küsite, kui mingi vaidlus võtab Kaitseväel või Kaitseministeeriumil Eesti kodanikust eraisikuga

aega üle 10 aasta, et kas Kaitsevägi on analüüsinud, kui palju ajaliselt see töötajate tööaega on võtnud.

Kaitseväel ei ole terviseseisundi hindamise ja teenistusalaste tagatistega seotud kohtuvaidlusi, mis oleksid kestnud kauem kui kümme aastat. Teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega seotud otsuste juures on kohtusse jõudnud vaidluste arv väga väike.

Hetkel on Kaitseväele teadaolevalt menetluses kaks kohtuvaidlust, millega tegelevad töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub kohtuasjade menetlemine. Kohtuasjadele kulunud tööaja kohta eraldi analüüsi või arvestust tehtud ei ole.

6. Küsite eelmisest küsimusest jätkatuna, kas Kaitsevägi on üle 10 aasta pikkuste vaidluste

puhul arvestanud selle kulu riigile.

Kaitseväel ei ole üle kümne aasta kestnud kohtuvaidlusi. Kaitsevägi ei ole kümme aastat või kauem kestnud kohtuasju eraldi analüüsinud ega välja arvestanud nende võimalikku kulu riigile.

Peame siinkohal vajalikuks selgitada, et kohtumenetlusega kaasnev võimalik kulu ei mõjuta isiku õigust oma õigusi kohtus kaitsta ega saa olla aluseks otsuse tegemisele õiguslikust alusest erinevalt. Kaitsevägi peab oma otsuste tegemisel lähtuma kehtivast õigusest ning iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest.

7. Küsite, kui mõne otsuse puhul on Riigikohus oma seisukoha andnud, kas sellistel puhkudel

Kaitsevägi või Kaitseministeerium on endiselt proovinud leida Eesti vabariigi kodanikust isiku vastu ebasoodsama lahenduse.

Kaitsevägi tugineb oma töös jõustunud kohtuotsustele. Kohtuotsuste täitmisel lähtutakse kohtu antud juhistest ja kehtivast õigusest. Kaitsevägi ei sea eesmärgiks isikule ebasoodsama lahenduse leidmist.

8. Küsite, kas Kaitsevägi on kaalunud üle 10 aasta pikkuste vaidluste puhul nende majasisese

menetluse ülevaatamist, et vajadusel muuta sellega tegelevat osakonda, menetlejat või strateegiat.

Kaitseväel ei ole üle kümne aasta kestnud kohtuvaidlusi, mistõttu ei ole tekkinud vajadust selliste vaidluste tõttu muuta menetluste läbiviimist ega menetlusega tegelevate töötajate töökorraldust. Kaitsevägi lähtub teenistusalaste tagatiste menetlemisel kehtivast õigusest

3

ning asutusesisesed ümberkorraldused ei saa muuta seadusest tulenevaid nõudeid ega otsustamise aluseid.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vahur Karus kindralmajor Kaitseväe peastaabi ülem Merit Jõgi [email protected]