ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 619 final

2026/0211 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste

muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030

{SEC(2026) 616 final} - {SWD(2026) 616 final} - {SWD(2026) 617 final} - {SWD(2026) 618 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Komisjoni 26. juuni 2026. aasta rakendusmääruse (EL) 2026/1412 (millega määratakse

kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud

väärtused ajavahemikuks 2026–2030)1 põhjenduses 16 võttis komisjon kohustuse esitada ELi

HKSi direktiivi läbivaatamise ettepanekuga samal ajal eraldiseisev ettepanek, mille ainus

eesmärk on suurendada lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamise

koguseid, mis määratakse kindlaks soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste

(nn varuvõrdlusalused) põhjal kuni 2030. aastani, tagades samal ajal, et suurendamine ei too

kaasa sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamist.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormide ja muude liidu

tegevuspõhimõtetega

Kasvuhoonegaaside heite vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid.

Käesolev ettepanek on seotud LHÜde tasuta eraldamisega, mis määratakse kuni 2030. aastani

kindlaks soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste põhjal, ning selle eesmärk on tõhustada (ilma

et see tooks kaasa sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamist) kaitset süsinikuheite

ülekandumise eest, suurendades vastavaid LHÜde tasuta eraldamise koguseid ajavahemikuks

2026–2030.

Tehtud muudatusi kajastatakse komisjoni rakendusmääruses, millega muudetakse komisjoni

rakendusmäärust LHÜde tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtuste

kohta, ning komisjoni otsuses, millega muudetakse ajavahemikuks 2026–2030 kindlaks

määratud tasuta eraldatavate LHÜde esialgseid koguseid.

Käesolev ettepanek käsitleb üksnes LHÜde eraldamise koguseid, mis määratakse kuni

2030. aastani kindlaks soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste põhjal, ning kõiki muid

küsimusi, sh eeskirju, mida kohaldatakse võrdlusaluste väärtuste suhtes ajavahemikel alates

2031. aastast, käsitletakse laiemas ELi HKSi direktiivi muutmise ettepanekus2. Nimetatud

ettepaneku seletuskirjas ja mõjuhinnangus3 selgitatakse laiemat konteksti.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Õiguslik alus on sama (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1) nagu peamise

HKSi ettepaneku (COM(2026) 616) puhul, kuna selles käsitletakse üldise läbivaatamise üht

aspekti.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

LHÜde tasuta eraldamine on ELi HKSis ühtlustatud ja seda hallatakse riiklikul tasandil

üleliiduliste ühtlustatud eeskirjade alusel.

1 Komisjoni 26. juuni 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/1412, millega määratakse vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse

ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2026–2030,

C/2026/4372 (ELT L, 2026/1412, 29.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/1412/oj). 2 COM(2026) 616. 3 SWD(2026) 616.

ET 2 ET

• Proportsionaalsus

Käesoleva ettepanekuga suurendatakse teatavaid LHÜde tasuta eraldamise koguseid, mis

määratakse kuni 2030. aastani kindlaks varuvõrdlusaluste põhjal. Ettepanek ei lähe

asjaomastele sektoritele õigeaegse ja tõhusa toetuse tagamiseks vajalikust kaugemale ning see

on kavandatud eesmärgiga mitte käivitada sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamist,

vältides seeläbi negatiivset ümberjaotamise mõju tootepõhiste võrdlusaluste põhjal kindlaks

määratud LHÜde tasuta eraldamisele.

• Vahendi valik

Käesoleva ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määruse abil. See on kõige

asjakohasem õigusakt kehtiva ELi HKSi direktiivi muutmiseks seoses võrdlusaluste väärtuste

ajakohastamise eeskirjadega, kuna liikmesriigid ei pea neid üle võtma. Lisaks ajakohastab

komisjon võrdlusaluste väärtusi otse vastavalt ELi HKSi direktiivi artikli 10a lõike 2

kolmandas lõigus sätestatud volitustele.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

ELi HKSi direktiivi muutmise ettepaneku seletuskirjas4 ja mõjuhinnangus5 selgitatakse

laiemat konteksti, sealhulgas ELi HKSi direktiivi järelhindamist ja toimivuskontrolli.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris LHÜde tasuta eraldamise eksperdirühmaga ajavahemiku 2026–2030

võrdlusaluste üle nende kindlaksmääramisele eelnenud protsessi eri etappides. Esialgsed

tulemused esitati 5. novembril 2025, 15. detsembril 2025 ja 21. jaanuaril 2026.

HKSi võrdlusaluste ajakohastatud väärtused ajavahemikuks 2026–2030 avaldati üldsuselt

tagasiside saamiseks ning ajavahemikul 11. maist kuni 8. juunini 2026 saadi üle 400 vastuse.

Rohkem kui 50 % tagasisidest saadi äriühingutelt ja 38 % saadi ettevõtjate ühendustelt.

Üldiselt puudutas suurem osa tagasisidest varuvõrdlusaluste ajakohastamist ja selles paluti

kehtestada valdkondlikud varuvõrdlusalused. Osa vastajaid palus võrdlusalused külmutada ja

suurendada läbipaistvust. Positiivsemates märkustes kiideti heaks kaudse heite lisamine

võrdlusalustesse, mille puhul kohaldati varem asendatavust, ning kutsuti üles määrust selguse

huvides kiiresti vastu võtma. Samuti esitati ettepanekud teistsuguse metoodika

kasutuselevõtuks, kuid ühtegi neist ettepanekutest ei saaks ELi HKSi direktiiviga kehtestatud

olemasolevas õigusraamistikus rakendada.

3. juunil toimus kaks eksperdirühma koosolekut – neist üks liikmesriikidega ning teine

liikmesriikide ja tööstussektori esindajatega –, kus käsitleti HKSi võrdlusaluste väärtuste

ajakohastamist aastateks 2026–2030. Liikmesriikidele tutvustati valdkondlike

varuvõrdlusaluste varianti ja rõhutati, et see suurendab ebapiisavalt kuni 2030. aastani

kohaldatavaid LHÜde tasuta eraldamise koguseid, mis arvutatakse selliste sektorite

varuvõrdlusaluste põhjal, kus heitkoguste vähendamise meetodite ja meetmete piiratud

kättesaadavuse tõttu on suurem süsinikuheite ülekandumise risk. Seepärast sisaldab käesolev

ettepanek varuvõrdlusaluste maksimaalse ajakohastamismäära kohandamist, millega tagatakse

4 COM(2026) 616. 5 SWD(2026) 616.

ET 3 ET

varuvõrdlusaluste põhjal kindlaks määratud LHÜde tasuta eraldamise suurim võimalik kasv

kuni 2030. aastani, ilma et see tooks kaasa sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamist,

nagu on ette nähtud rakendusmääruse (EL) 2026/1412 põhjenduses 16 ja mille üle

kliimamuutuste komitee 15. juunil 2026 hääletas.

• Mõjuhinnang

Nii käesolevale ettepanekule kui ka komisjoni paralleelsele ettepanekule vaadata läbi ELi

HKSi direktiiv on lisatud üks üldine mõjuhinnang, mis esitati 23. märtsil 2026

õiguskontrollikomiteele. ELi HKSi direktiivi läbivaatamist käsitleva ettepaneku seletuskirjas

selgitatakse laiemat konteksti. Mõjuhinnang hõlmab Euroopa kliimamääruse artikli 6 lõike 4

kohast kooskõla kontrolli – selle sätte kohaselt peab komisjon hindama kõigi ELi

kavandatavate meetmete ja seadusandlike ettepanekute kooskõla Euroopa kliimamääruse

eesmärkidega, näiteks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Mõjuhinnangu 12. lisas on hinnatud LHÜde tasuta eraldamise praeguse meetodi täiustatud

versiooni. Võrdlusaluste puhul nähti kõnealuses lisas esitatud poliitikavariandiga CL1 ette

järgmine lähenemisviis: võrdlusalused kehtestatakse jätkuvalt 10 % parimaid tulemusi

saavutanud käitiste keskmiste näitajate alusel, võttes arvesse minimaalseid ja maksimaalseid

ajakohastamismäärasid ning eeskirju, mis käsitlevad suundumuse ekstrapoleerimist asjaomase

viieaastase eraldamisperioodi keskpaigani. Et käsitleda aga peamisi probleeme, mille

tööstussektori sidusrühmad ja liikmesriigid hiljuti vastu võetud võrdlusaluste määruse üle

konsulteerimise eri etappidel tõstatasid, peaksid varuvõrdlusalused olema siiski

diferentseeritud, et võtta arvesse eri sektorite eripära ja heitkoguste vähendamise potentsiaali.

Varuvõrdlusaluste küsimuses erineb ettepanek mõjuhinnangus esitatud poliitikavariandist.

Mõjuhinnangus esitatud sektoripõhine lähenemisviis suurendaks LHÜde tasuta eraldamist

ainult piiratud arvus sektorites, kuna endiselt kohaldataks sama maksimaalset

ajakohastamismäära. Kliimamuutuste eksperdirühmas 3. juunil 2026 LHÜde tasuta

eraldamise küsimuste üle toimunud arutelud liikmesriikide ja sidusrühmadega kinnitasid, et

LHÜde tasuta eraldamise koguste vastav üldine suurendamine kuni 2030. aastani ei ole

piisav, et käsitleda suuremat haavatavust süsinikuheite ülekandumise suhtes teatavates

sektorites, kus kohaldatakse varuvõrdlusaluseid ning kus heitkoguste vähendamise meetodite

ja meetmete kättesaadavus on piiratud. Käesoleva ettepanekuga tagatakse seevastu

ajavahemikuks 2026–2030 varuvõrdlusaluste põhjal kindlaks määratud LHÜde tasuta

eraldamise koguste suurim võimalik suurendamine, ilma et see tooks kaasa sektoriülese

paranduskoefitsiendi kohaldamist vastavalt ELi HKSi direktiivi artikli 10a lõikele 5.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesoleva ettepanekuga kaasneb piiratud halduskoormus. Ettepanek tugineb üksnes

olemasolevatele protsessidele, millesse on kaasatud nii riiklikud pädevad asutused kui ka

komisjon, et kehtestada ELi HKSi kuuluvatele käitistele igal aastal tasuta eraldatavate LHÜde

kogus kooskõlas ELi HKSi direktiivi artikliga 11. See eeldab komisjoni 19. detsembri

2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/3316 läbivaatamist. Muudatusi ei ole vaja

riigisisestesse õigusaktidesse üle võtta. Täiendavaid andmeid ei ole vaja koguda, sest

6 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks

üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8–

69).

ET 4 ET

asjaomane andmekogum on juba olemas. ELi HKSi direktiivi artikli 10a lõike 2 kolmanda

lõigu punkti c kohaselt tuleb võrdlusaluste väärtuste ajakohastamisel ajavahemikuks 2026–

2030 kasutada võrdlusalusena teavet, mille liikmesriigid on esitanud 2021. ja 2022. aasta

kohta ELi HKSi direktiivi artiklis 11 osutatud loetelus.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek tugineb üksnes olemasolevatele protsessidele, millesse on kaasatud nii riiklikud

pädevad asutused kui ka komisjon, et kehtestada ELi HKSi kuuluvatele käitistele igal aastal

tasuta eraldatavate LHÜde kogus kooskõlas ELi HKSi direktiivi artikliga 11. Ettepaneku

rakendamiseks ei koguta täiendavaid andmeid ning selleks ei ole vaja täiendavaid inim- ega

haldusressursse. LHÜde täiendav tasuta eraldamine käesoleva ettepaneku alusel ei mõjuta

eelarvet, kuna kasutatavate LHÜde rahaline väärtus ei ole Euroopa Komisjoni eelarvega

seotud. Käesoleva ettepanekuga ei kaasne seega täiendavat mõju eelarvele.

Ettepanek ei vasta digitaalse asjakohasuse kriteeriumidele. Sellega ei kehtestata digitaalsele

avalikule teenusele siduvaid nõudeid, mis avaldavad mõju piiriülesele koostalitlusvõimele,

ning see ei mõjuta digitaalsete avalike teenuste ega neid toetavate võrkude ja infosüsteemide

projekteerimist, arendamist ega rakendamist. Samuti ei nõua see selliste IT-süsteemide või

sellise digitaristu loomist, mis on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kaasomandis. Lisaks ei

kehtestata ettepanekuga seire-, aruandlus- ega muid äritegevusest sõltumatuid protsesse, mis

on tõenäoliselt automaatsed või digitaalselt rakendatavad.

Kuna käesoleval ettepanekul puudub nii finantsmõju kui ka digitaalne asjakohasus, ei ole

sellele vaja finants- ja digiselgitust lisada.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jätkab HKSi toimimise jälgimist ja hindamist oma iga-aastaste süsinikuturgu

käsitlevate aruannete raames, nagu on sätestatud ELi HKSi direktiivi artikli 10 lõikes 5. See

hõlmab ka HKSi praeguse muutmise mõju. Süsinikuturgu käsitlev aruanne tugineb ELi HKSi

direktiivi kohaldamisel tehtud edusammude hindamise analüüsile, mida reguleeritakse HKSi

direktiivi artikliga 21, mille kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruande, mis

hõlmab LHÜde eraldamist, registri pidamist, järelevalve ja aruandluse kohaldamist,

tõendamist ja akrediteerimist ning nõuete täitmisega seotud küsimusi. Iga-aastast

süsinikuturgu käsitlevat aruannet ja liikmesriikide aruandlust käsitlevaid nõudeid

kohaldatakse ka sektoritele, millele heitkogustega kauplemist laiendatakse. Uute sektorite

reguleerimise kaudu saadud seire-, aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas,

mille põhjal komisjon hindab asjaomastes sektorites tehtud edusamme.

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane integreeritud juhtimis- ja

seireprotsess peaks samuti tagama, et Euroopa, piirkondliku, riikliku ja kohaliku tasandi

kliima- ja energiameetmed, sealhulgas HKS, aitavad saavutada ELi kliimaneutraalsuse ja

energialiidu eesmärke. Süsinikuturu eri aspekte ja selle toimimist jälgib tähelepanelikult mitu

turuanalüütikut ning komisjon jätkab selle töö jälgimist.

Sidusrühmadega korrapäraselt suheldes on komisjon kursis nende seisukohtade ja

mureküsimustega, mis puudutavad HKSi toimimist. HKSiga seotud küsimusi arutatakse

spetsiaalsel foorumil, kliimamuutuste eksperdirühmas, mis ühendab liikmesriikide pädevaid

asutusi, sidusrühmi (tööstusliidud ja vabaühendused) ja komisjoni. Eksperdirühm arutab oma

eri koosseisudes muu hulgas LHÜde tasuta eraldamise rakendamist, enampakkumisi ja liidu

ET 5 ET

registri toimimisega seotud küsimusi. Ekperdirühma koosseisule, mis tegeleb LHÜde tasuta

eraldamisega, on tutvustatud ja see on arutanud võrdlusaluseid käsitlevate eeskirjade

ajakohastamist ning teeb seda ka edaspidi. Lisaks pakub HKSi nõuete täitmise foorum kõigi

HKSis osalevate riikide (27 liikmesriiki, Norra, Island ja Liechtenstein) pädevatele asutustele

platvormi teabe ja kogemuste jagamiseks ning koos õppimiseks, mis viib HKSi tulemusliku

rakendamiseni. Foorum korraldab sihtotstarbelisi üritusi, nagu kord aastas korraldatav nõuete

täitmise foorumi konverents, mille eesmärk on jagada kogemusi ja hõlbustada dialoogi

liikmesriikide pädevate asutuste vahel, ning samuti konkreetsetele teemadele keskenduvad

rakkerühmad ja koolitusüritused. HKSi nõuete täitmise foorumi tegevuses kutsutakse

mõnikord osalema riiklikke akrediteerimisasutusi ja tõendajaid, kui see on asjakohane.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva ettepanekuga muudetakse artiklit 10a seoses soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste

muudetud väärtuste kindlaksmääramisega kuni 2030. aastani. Peamised muudatused on

järgmised.

Ettepanekuga nähakse ette soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste suhtes kohaldatava

maksimaalse iga-aastase ajakohastamismäära kohandamine, millest komisjon lähtub nende

võrdlusaluste ajakohastamisel kuni 2030. aastani. Sellisel juhul kajastab kohaldatav

kohandatud protsendimäär soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste põhjal kindlaks määratud

LHÜde tasuta eraldamise koguste suurimat võimalikku ülespoole korrigeerimist, kasutades

täiel määral ära olemasolevaid LHÜsid, mida saab ajavahemikul 2026–2030 tasuta eraldada ja

mis on kokku ligikaudu 80 miljonit LHÜd, ilma et see samal ajal tooks kaasa sektoriülese

paranduskoefitsiendi kohaldamist. Minimaalset ajakohastamismäära ei muudeta.

Võrdlusperioodid, andmekogumid ja üldine metoodika võrdlusaluste väärtuste

ajakohastamiseks jäävad samaks. Võrdlusaluste väärtusi kohandatakse ajavahemikuks 2027–

2030. 2026. aastal tasuta eraldatavate LHÜde koguste kohandamine viiakse ellu 2027. aasta

võrdlusaluste väärtuste ajakohastamisega, kohaldades maksimaalset ajakohastamismäära,

mille puhul kasutatakse 40 % artikli 10a lõikes 5a osutatud täiendavast kogusest ja tagatakse,

et artikli 10a lõike 5 kohast vähendamist ei kohaldata.

ET 6 ET

2026/0211 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste

muudetud väärtustega ajavahemikuks 2026–2030

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamine kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvatele käitistele

määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavate ühtlustatud võrdlusaluste põhjal, mis

kajastavad kõige tõhusamate käitiste tulemusi. Eelnevad kogu liitu hõlmavad

võrdlusalused on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/3313 I lisas.

Komisjon ajakohastab võrdlusaluste väärtusi LHÜde tasuta eraldamiseks igaks

direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 11 osutatud viieaastaseks ajavahemikuks kooskõlas

kõnealuse direktiivi artiklis 10a sätestatud eeskirjadega.

(2) Selleks et lahendada küsimused, mida teatavad tööstussektorid on tõstatanud seoses

võrdlusaluste väärtuste ajakohastamisega kuni 2030. aastani, ja pakkuda täiendavat

kaitset süsinikuheite ülekandumise riski eest, tuleks suurendada ajavahemikul 2026–

2030 tasuta eraldatavate LHÜde kogust, mis määratakse kindlaks soojus- ja

kütusepõhiste võrdlusaluste (edaspidi „varuvõrdlusalused“) põhjal. Selleks on

asjakohane kohandada varuvõrdlusaluste suhtes kohaldatavat maksimaalset iga-aastast

ajakohastamismäära, kasutades kõiki ajavahemikul 2026–2030 tasuta eraldamiseks

kättesaadavaid LHÜsid – mida on kokku ligikaudu 80 miljonit LHÜd –, nagu on

sätestatud komisjoni otsuses XXX4 [sektoriülest paranduskoefitsienti käsitlev otsus].

Kooskõlas selle kohanduse sihipärase laadiga ja eeskirjadega, mis on sätestatud

1 ELT C, , lk . 2 ELT C, , lk . 3 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks

üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj). 4 [palun sisestada täielik viide, kui see on kättesaadav – sektoriülest paranduskoefitsienti käsitlev otsus].

ET 7 ET

komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/331 käitistele tasuta eraldatavate LHÜde

aastakoguse kindlaksmääramise kohta, peaks kohandusest tulenev LHÜde täiendav

tasuta eraldamine puudutama üksnes varuvõrdlusaluste põhjal kindlaks määratud

koguseid.

(3) Selleks et vältida käitajate ja avaliku sektori asutuste tarbetut halduskoormust seoses

LHÜde tasuta eraldamise otsuste kohandamisega ja LHÜde käitajate kontodele

ülekandmisega, tuleks võrdlusaluste väärtusi kohandada ajavahemikuks 2027–2030,

samas kui 2026. aastal tasuta eraldatavate LHÜde täiendavad kogused tuleks teha

kättesaadavaks koos LHÜde tasuta eraldamisega 2027. aastaks. Selleks et anda

piisavalt aega selle kohanduse kajastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/9565 kontekstis, tuleks sellest tulenevat LHÜde tasuta eraldamise koguste

kohandamist 2026. aastaks rakendada võrdlusaluste väärtuste vastava

ajakohastamisega 2027. aastaks.

(4) Võrdsete tingimuste tagamiseks ja selleks, et vältida negatiivset mõju tootepõhiste

võrdlusaluste põhjal kindlaks määratud LHÜde tasuta eraldamisele, on vaja tagada, et

varuvõrdlusaluste kindlaksmääramiseks kuni 2030. aastani kasutatava maksimaalse

iga-aastase ajakohastamismäära kohandatud väärtus ei tooks kaasa sektoriülese

paranduskoefitsiendi kohaldamist vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 5.

(5) Süsinikuheite vähendamise edasiseks stimuleerimiseks on asjakohane, kui direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda lõigu punkti d kohaselt ajavahemikuks

2026–2030 kehtestatud varuvõrdlusaluste kehtivat maksimaalset ajakohastamismäära

kohaldatakse jätkuvalt nafta- ja gaasitootmisega tegelevate käitiste suhtes, sealhulgas

seoses LHÜde tasuta eraldamise kogustega, mis määratakse kindlaks

varuvõrdlusaluste põhjal. Selleks et veelgi paremini rakendada nafta- ja gaasitootmise

ning muude selliste tegevuste diferentseeritud kohtlemist, mille suhtes kohaldatakse

varuvõrdlusaluseid, peaks komisjon kehtestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 1893/20066 I lisas sätestatud NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja

4950 alla kuuluvate tegevuste jaoks vastavad sektoripõhised alamvõrdlusalused

eelnevate soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste raames.

(6) Seega tuleks direktiivi 2003/87/EÜ vastavalt muuta.

(7) Selleks et tagada muudetud maksimaalset iga-aastast ajakohastamismäära kajastavate

varuvõrdlusaluste põhjal kindlaks määratud LHÜde tasuta eraldamise koguste kiire

suurendamine ning kindlustada, et need täiendavad kogused tehakse kättesaadavaks

alates tasuta eraldatavate LHÜde kindlaksmääramisest 2027. aastaks, tuleks

käesolevas määruses käsitleda üksnes nende võrdlusaluste põhjal eraldatavaid LHÜsid

kättesaadava LHÜde koguse piires ning määrus peaks jõustuma kolmandal päeval

pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/87/EÜ muutmine

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse

süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52–104). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega

kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse

nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid

statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1893/oj).

ET 8 ET

Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artiklis 10a lisatakse lõike 2 järele järgmised lõiked 2a ja 2b:

„2a. Erandina käesoleva artikli lõike 2 kolmanda lõigu punktist d vähendatakse

maksimaalset iga-aastast vähendamismäära, mida kohaldatakse soojus- ja

kütusepõhiste võrdlusaluste väärtuste ajakohastamisel ajavahemikuks 2027–2030,

sellise protsendimäärani, mille puhul kasutatakse artikli 10a lõikes 5a osutatud

täiendav kogus täielikult ära ja tagatakse, et artikli 10a lõike 5 kohast vähendamist ei

kohaldata.

Seoses soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste väärtuste ajakohastamisega

2027. aastaks vähendatakse kohaldatavat maksimaalset iga-aastast vähendamismäära

sellise protsendimäärani, mille puhul kasutatakse 40 % esimese lõigu kohasest

kohandusest ja tagatakse, et artikli 10a lõike 5 kohast vähendamist ei kohaldata.

2b. Lõiget 2a ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 1893/2006* I lisas sätestatud NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla

kuuluva majandustegevusega tegelevatele käitistele lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamise suhtes.

______

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ)

nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ)

nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi

(ELT L 393, 30.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1893/oj).“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastatud võrdlusaluste väärtustega ajavahemikuks 2026–2030

Sissejuhatus

Käesolev ettepanek on osa 17.07.2026 avaldatud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) laiemast läbivaatamisest ning käsitleb soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel määratavate heitkoguse ühikute tasuta eraldamist perioodil 2026–2030. Võrdlusalused on üks osa valemist, millega HKS käitistele tasuta eraldatavate ühikute koguseid arvutatakse.

Ettepaneku eesmärk on suurendada nimetatud võrdlusaluste alusel arvutatavat ühikute tasuta eraldatavat kogust, et vähendada süsinikulekke riski ning leevendada mõju sektoritele, mille puhul ühikute tasuta eraldatavad kogused oleksid kehtivate võrdlusaluste rakendamisel vähenenud oluliselt kiiremini, kui seda võimaldavad tehnoloogiline areng ja investeeringute tegemise tegelik ajakava.

Ühikute tasuta eraldamise süsteemi eesmärk on toetada ettevõtete heite vähendamist ja investeeringuid puhtamatesse tehnoloogiatesse, vähendades samal ajal tootmise ümberpaigutamise ehk süsinikulekke riski. See on eriti oluline sektorites, millele kohaldatakse soojuse ja kütuse võrdlusaluseid ning kus heitkoguste vähendamise võimalused sõltuvad suurel määral tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavusest, energiaturu arengust ja investeeringute tasuvusest. Eesti juhtis juba varasema võrdlusaluste ülevaatamise käigus1 tähelepanu sellele, et mitmes sektoris oleks tasuta ühikute koguse vähendamise tempo olnud ebaproportsionaalselt kiire võrreldes ettevõtete tegelike võimalustega tootmist ümber kujundada või võtta kasutusele uusi vähese heitega tehnoloogiaid. Seetõttu kutsus Eesti koos teiste liikmesriikidega 2026. aasta suve hakul Euroopa Komisjoni üles vaatama kehtiva kauplemisperioodi võrdlusaluste süsteemi täiendavalt üle ning leidma lahendusi, mis võimaldaksid soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel tasuta ühikuid saavatele sektoritele ette nähtud vähendamist leevendada. Eesti hinnangul peaks tasuta ühikute koguse vähendamisel paremini arvestama sektorite tegelikku heite vähendamise potentsiaali, tehnoloogilist valmisolekut ja investeerimisvõimalusi ning vältima põhjendamatut negatiivset mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele ja süsinikulekke riskile.

Euroopa Komisjoni käesolev ettepanek on vastus 4 liikmesriigi, sealhulgas Eesti poolt tõstatatud murele. Ettepanekuga muudetakse piiratud ulatuses HKS-direktiivi artikli 10a sätteid, et suurendada soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel määratavat tasuta eraldamist ajavahemikul 2026–2030, kasutades selleks olemasolevat tasuta eraldamise reservi ning vältides sektoritevahelise parandusteguri kohaldumist. Võrdlusaluste määramise üldist metoodikat, andmestikku ega võrdlusperioode ettepanekuga ei muudeta; muudatus puudutab üksnes võrdlusaluste ajakohastamisel kohaldatavat maksimaalset muutusmäära.

Koostajad

1 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030, eelnõu kohta Toimikud - Riigikogu

2

Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas ([email protected]); nõunik Annika Varik ([email protected]) ja välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila ([email protected]). Valdkonna eest vastutab välissuhete osakonna juhataja Euroopa Liidu ja välissuhete asekantsleri ülesannetes Kerli Kiili.

Sisu ja võrdlev analüüs

Ettepanekuga muudetakse HKS-direktiivi ühikute tasuta eraldamise reegleid üksnes soojuse ja kütuse võrdlusaluste osas perioodil 2026–2030. Muudatuse eesmärk on vähendada nende võrdlusaluste alusel tasuta eraldatavate ühikute koguse vähendamise tempot ning kasutada selleks ära olemasolevad tasuta eraldamiseks ettenähtud täiendavad ühikud. Selle tulemusena saavad asjaomased käitised aastatel 2026–2030 rohkem tasuta ühikuid, kui nad saaksid kehtivate reeglite kohaldamisel.

Muudatus ei mõjuta võrdlusaluste arvutamise metoodikat, kasutatavaid andmeid ega võrdlusperioode. Muudetakse üksnes soojuse ja kütuse võrdlusaluste ajakohastamisel kohaldatavat maksimaalset iga-aastast vähendamismäära, et tasuta ühikute eraldatav kogus väheneks aeglasemalt ning sektoritevahelist parandustegurit ei oleks vaja kohaldada. Selleks kasutatakse tasuta eraldatavate ühikute puhvrist pea kõik ühikud so. 80 miljonit ühikut, millest 40% eraldatakse 2027. aastal (n-ö 2026. a eest) ning ülejäänud 20% igal järgneval aastal kuni 2030. aastani. Uued võrdlusaluste väärtused aastateks 2026–2030 on keskmiselt ~18% madalamad kui perioodil 2021–2025 varasema ligi 34% vähenemise asemel.

Erandina ei kohaldata kavandatavat muudatust maagaasi- ja naftatootmise, naftatöötlemise ning torutranspordi tegevusaladele. Seetõttu jäävad nende sektorite ühikute tasuta eraldamise tingimused kehtiva regulatsiooni kohaseks.

Võrdlusaluste senine määramismetoodika ja nende mõju tasuta eraldatavate ühikute arvule:

Liikmesriigid esitasid Euroopa Komisjonile 30. septembriks 2024 käitiste nimekirja, mis sisaldas tasuta heitkoguse ühikute eraldamise arvutamiseks vajalikku teavet. Tagamaks, et võrdlusaluste väärtused põhineksid korrektsetel andmetel, kontrollis komisjon andmeid ja pidas tehnilisi arutelusid sidusrühmadega. Sellist andmestikku kasutati kõigi 54 võrdlusaluse väärtuse määramiseks ajavahemikuks 2026–2030.

Konkreetsete sektorite või allsektorite võrdlusaluste määramise lähtepunktiks on Euroopa LiiduHKS sektori või allsektori 10% kõige tõhusamate käitiste keskmised näitajad perioodil 2021-2022. Siinkohal ei ole liikmesriikidele teada, millised konkreetsed ettevõtted mingi allsektori tõhusaima 10% hulka kuuluvad ega ka see, kas sinna kuulusid sellised ettevõtted, mis 2026. aastast enam HKSi ei kuulu, kuna kasutavad oma käitises üle 95% tõendatud biomassi. Käitistele tasuta eraldatavad ühikute kogused arvutatakse välja vastavalt käitajate esitatud tegevusandmetele, mille põhjal määratakse käitise ajalooline tootmistase. Ajalooline tootmistase korrutatakse läbi vastava sektori võrdlusalusega, süsinikulekke ülekandumise ohuteguriga ning vajadusel ka sektoriteülese parandusteguriga (inglise keeles cross sectoral correction factor, CSCF).

Kütuse ja soojuse võrdlusalused:

3

Eestis puudutab kütuse ja soojuse võrdlusaluste muutmine kõiki paikseid käitiseid, sh kaugkütte sektorit. Leevenduseks kaugküttesektorile on see, et väga suur osakaal soojatootmisest üle viidud biomassi kasutamisele, mistõttu on Eesti soojatootjad võrdlemisi heas seisus, sest biomassi kasutamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks tehtud investeeringutega on fossiilkütuste kasutust ja nendega seotud heitkoguse ühikute kulu vähendatud.

Põlevkiviõli tootvad käitised saavad kehtiva õigusraamistiku kohaselt enamiku tasuta ühikutest protsessiheite põhist võrdlusalust kasutades. Protsessiheite põhine lähenemine tähendab, et käitise tootmistasemeks loetakse käitise ajalooline heitkogus, mis tasuta ühikute koguse arvutamiseks korrutatakse läbi teguriga 0,97 (alates 2028. aastast 0,91). Protsessiheite põhist lähenemist kasutatakse juhul, kui käitiste tootele ei ole võimalik rakendada ainult tootepõhist võrdlusalust ega soojuse või kütuse põhist võrdlusalust. Samas kohalduvad põlevkiviõli tootvatele käitistele vähesel määral ka teised võrdlusalused, mis nende tasuta eraldatavate ühikute kogust mõjutavad. Põlevkivisektorit mõjutab see, et ettepaneku järgsed leevendused ei kohaldu maagaasi- ja naftatootmise, naftatöötlemise ning torutranspordi tegevusaladel, mistõttu võib kavandatav muudatus sektori tasuta ühikute eraldamist mõjutada piiratud ulatuses.

EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, mis käsitleb keskkonnateemasid ning mis on sama kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivil, mille osa võrdlusalused on.

Subsidiaarsus Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Tasuta ühikute eraldamine on ELi heitkogustega kauplemise süsteemis liidu tasandil ühtlustatud ning seda rakendatakse liikmesriikides ühtsete Euroopa Liidu eeskirjade alusel. Seetõttu on kavandatava muudatuse eesmärke võimalik saavutada kõige tõhusamalt Euroopa Liidu tasandil.

Proportsionaalsus Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selles suurendatakse teatavate võrdlusaluste järgi määratud tasuta ühikute eraldamise taset kuni 2030. aastani ulatuses, mis on vajalik puudutatud sektorite õigeaegseks ja tõhusaks toetamiseks. Samuti on ettepanek kujundatud viisil, mis väldib sektoritevahelise parandusteguri kohaldumist ning sellest tulenevaid negatiivseid ümberjaotuslikke mõjusid tasuta ühikute eraldamisele.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju elus- ja looduskeskkonnale Muudatus puudutab tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute arvutamise võrdlusaluseid, mille alusel määratakse käitistele tasuta eraldatavate ühikute maht ning selle mõju elus- ja looduskeskkonnale on hinnanguliselt neutraalne.

Keskkonnamõju seisukohast võib leebem võrdlusalus vähendada ettevõtete kulusurvet ja nõrgendada mõnevõrra süsiniku hinnasignaali, kuna suurem tasuta ühikute maht vähendab vajadust osta ühikuid turult. See võib omakorda osal juhtudel edasi lükata investeeringuid heite vähendamisse, energiatõhususse või vähem CO₂-mahukatesse tehnoloogiatesse. Kui ettevõtte otsene kulu heite tekitamisest on väiksem, võib väheneda majanduslik motivatsioon teha kiireid muutusi tootmisprotsessides. Sellisel juhul võib mõju elus- ja looduskeskkonnale olla vähesel

4

määral negatiivne, sest heite vähenemine võib toimuda aeglasemalt kui olukorras, kus tasuta eraldamise maht väheneks kiiremini.

Samas ei tähenda tasuta ühikute eraldamise mõningane suurenemine või aeglasem vähenemine automaatselt keskkonnakahju olulist kasvu. ELi HKSis on kogu süsteemi heitkogus piiratud heitkoguse ühikute üldkogusega, mis väheneb ajas. Seetõttu ei suurenda võrdlusaluste piiratud leevendamine iseenesest süsteemi üldist heitkoguse ülempiiri, vaid mõjutab eelkõige seda, kui suur osa ühikutest eraldatakse ettevõtetele tasuta ja kui suur osa tuleb neil turult soetada. Sellest tulenevalt on otsene mõju elus- ja looduskeskkonnale pigem piiratud.

Lisaks tuleb arvestada, et tasuta eraldatavate ühikute eesmärk ei ole heite vähendamise vältimine, vaid süsinikulekke riski leevendamine sektorites, kus ettevõtted konkureerivad rahvusvahelisel turul ning ei saa süsinikukulu täielikult toodete hindadesse üle kanda. Kui tasuta eraldamine väheneks liiga kiiresti või ei arvestaks piisavalt tehnoloogilise arengu tegelikku tempot, võib see suurendada riski, et tootmine liigub EL-ist välja piirkondadesse, kus kliimapoliitika on nõrgem. Sellest vaates aitab mõõdukalt leebem võrdlusalus vältida süsinikuleket ning seeläbi toetada ka laiemat kliimaeesmärki.

Muudatus võib mõnel juhul hoopis ka suurendada ettevõtete investeerimisjulgust. Kui tasuta ühikute eraldamise raamistik on prognoositavam ja võtab paremini arvesse sektori tegelikke tehnoloogilisi võimalusi, võib see parandada ettevõtete finantsvõimekust kavandada pikaajalisi dekarboniseerimisinvesteeringuid. Eriti oluline on see sektorites, kus heite vähendamise võimalused on kapitalimahukad, pika tasuvusajaga või sõltuvad veel arenevatest tehnoloogiatest ja taristust. Sellisel juhul võib tasuta ühikute eraldamise mõnevõrra leebem vähendamine aidata vältida olukorda, kus ettevõtete vahendid lähevad peamiselt ühikute ostmiseks, samal ajal kui investeeringuvõimekus heite vähendamiseks väheneb.

Kokkuvõttes on muudatuse mõju elus- ja looduskeskkonnale eeldatavalt neutraalne või väga vähesel määral negatiivne. Negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui suurem tasuta ühikute maht nõrgendab ettevõtete motivatsiooni heite vähendamise investeeringuid kiiresti ellu viia. Samas piirab seda mõju ELi HKSi üldkoguse vähenemine ning asjaolu, et tasuta ühikute eraldamine ei suurenda kogu süsteemi lubatud heidet. Teisalt võib muudatus toetada ettevõtete investeerimisvõimekust ja vähendada süsinikulekke riski, mis võib aidata vältida heitemahuka tootmise liikumist EL-ist välja. Seetõttu sõltub tegelik keskkonnamõju eelkõige sellest, kas ettevõtted kasutavad tasuta eraldamisega kaasnevat leevendust investeeringuteks heite vähendamisse või üksnes lühiajalise kulusurve vähendamiseks.

Mõju majandusele Muudatuse mõju majandusele on eeldatavalt positiivne eelkõige ELi HKSi kuuluvate paiksete käitiste ärikasumi ja lühiajalise kulupositsiooni kaudu. Kui võrdlusalused muutuvad väikeses ulatuses leebemaks ja nende vähenemise tempo on mõõdukam, tähendab see, et ettevõtetele jääb rohkem rahalisi ressursse, kuna väheneb vajadus osta heitkoguse ühikuid. Kuna ühikute ostmine on ELi HKSiga hõlmatud käitiste jaoks otsene kulu, parandab tasuta eraldamise suurem maht ettevõtete rahavoogu ja võib suurendada ärikasumit. See on eriti oluline energiamahukates ja rahvusvahelisele konkurentsile avatud tööstusharudes, kus ettevõtetel ei pruugi olla võimalik süsinikukulu täielikult toodete hindadesse üle kanda ilma konkurentsivõimet kaotamata.

Majandusele avalduv positiivne mõju seisneb seega eelkõige selles, et leebemad võrdlusalused aitavad vähendada tootmiskulude kasvu ning parandada ettevõtete võimet säilitada tootmist, töökohti ja investeerimisvõimekust. Kui ettevõttel on väiksem vajadus suunata vahendeid

5

ühikute ostmiseks, võib tal jääda rohkem ressursse tootmisprotsesside ajakohastamiseks, energiatõhususe parandamiseks või uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks.

Eesti tootmisettevõtted, mis kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemi, võidavad muudatusega hinnanguliselt kokku 20 000 tasuta ühikut ehk ligikaudu 1,5 miljonit eurot aastas (arvestades 73 eurose ühikuhinnaga). Kaugküttes võib väiksem süsinikukulu vähendada survet soojuse hinnale, kuid lõplik mõju sõltub ka kütuse hinnast ja teistest kuludest.

Kokkuvõttes on mõju ELi HKSi kuuluvate paiksete käitiste ärikasumile positiivne, kuna suurem tasuta eraldatavate ühikute maht vähendab vajadust heitkoguse ühikuid enampakkumiselt osta ja alandab seeläbi ettevõtete otseseid süsinikukulusid. Majandusele laiemalt võib muudatus toetada tööstuse konkurentsivõimet, tootmise püsimist ELis, töökohtade säilimist ja ettevõtete investeerimisvõimekust. Samal ajal tuleb arvestada võimaliku mõjuga liikmesriikide enampakkumistuludele ning jälgida, et tasuta ühikute eraldamise leevendus ei vähendaks ettevõtete motivatsiooni teha vajalikke heite vähendamise investeeringuid.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalituse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele on neutraalne, sest tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute hulk neid ei mõjuta.

Mõju riigirahandusele Muudatuse mõju riigi rahandusele on Eesti vaates eeldatavalt neutraalne. Kui võrdlusalused muutuvad väikeses ulatuses leebemaks, eraldatakse Eesti ettevõtetele võrreldes kehtivate võrdlusaluste alusel arvutatud rangema koguste trajektooriga mõnevõrra rohkem tasuta ühikuid. Eesti riigirahanduse seisukohalt ei too see aga otsest mõju kaasa, kuna Eesti ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute kogus ei ole otseses seoses Eesti riigieelarvesse laekuva enampakkumistuluga. Samas kõikide liikmesriikide peale kokku on muudatusel mõningal määral negatiivne mõju juhul, kui tasuta eraldatavate ühikute suurem kogus vähendab ettevõtete vajadust ühikuid enampakkumiselt osta. See vähendab nõudlust enampakkumistel ning avaldab mõju enampakkumistuludele. Teisalt tuleb arvestada, et heitkoguse ühikute tasuta eraldamise eesmärk ei ole riigi tulude vähendamine, vaid rahvusvahelisele konkurentsile avatud tööstussektorite kaitsmine süsinikulekke riski eest. Kui võrdlusaluste vähendamine oleks liiga järsk ega arvestaks piisavalt tehnoloogilise arengu tegelikku tempot, võiks see kahjustada ettevõtete konkurentsivõimet, vähendada nende investeerimisvõimet ning suurendada riski, et tootmine viiakse väljapoole ELi. Sellisel juhul avalduvad negatiivsed majandusmõjud riigirahanduses, näiteks väiksema maksulaekumise, tööhõive vähenemise või suurema toetusvajaduse kaudu. Seetõttu võib mõõdukalt leebem võrdlusaluste trajektoor aidata säilitada ettevõtete majanduslikku stabiilsust ja maksubaasi ilma, et sellel oleks Eesti eelarvele otsest negatiivset mõju.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Toetame ettepanekut, millega muudetakse perioodiks 2026–2030 soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel heitkoguse ühikute tasuta eraldamise reegleid, et aeglustada ühikute tasuta eraldatavate koguste vähendamist. Eesti taotleb, et soojuse ja kütuse võrdlusaluste uuendamisel hõlmatakse sinna ka põlevkivisektor.

6

Selgitus:

Toetame Eesti ja teiste liikmesriikide poolt soovitud Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta perioodiks 2026–2030 soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel heitkoguste ühikute tasuta eraldamise reegleid ning võtta paremini arvesse nende sektorite olukorda, kus heitkoguste vähendamise tehnoloogiate kättesaadavus on piiratud, süsinikuheite vähendamine on keerukas ning süsinikulekke risk püsib kõrge.

Samas vajab edasises arutelus täiendavat tähelepanu ettepaneku säte, mille kohaselt jäetakse täiendava leevendusmeetme kohaldamisalast välja EMTAK/NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla kuuluvad tegevused, mis hõlmavad maagaasi- ja naftatootmise, naftatöötlemise ning torutranspordi tegevusalasid. Nende tegevuste hulka kuulub muu hulgas ka põlevkiviõli tootmine.

Komisjon põhjendab kavandatavat muudatust vajadusega toetada sektoreid, kus heitkoguste vähendamise tehnoloogiad ja meetmed on piiratud, süsinikuheite vähendamise võimalused ei ole veel piisavalt kättesaadavad ning esineb oluline süsinikulekke risk. Need tingimused võivad aga jätkuvalt olla asjakohased ka EMTAK/NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla kuuluvate tegevuste puhul. Mitmetes nafta- ja gaasitoodete kasutusvaldkondades, sealhulgas meretranspordis, lennunduses ning osas keemiatööstuses, puuduvad Eesti põlevkivisektori ettevõtete hinnangul lähiaastatel laialdaselt kasutatavad ja majanduslikult konkurentsivõimelised alternatiivid. Seetõttu ei pea sektor ise põhjendatuks jätta nimetatud tegevusalad kavandatava täiendava kaitse ulatusest välja.

Lisaks tuleb võrdlusaluste kujundamisel lähtuda Euroopa Liidu tööstuses reaalselt kättesaadavatest ja rakendatavatest tehnoloogiatest. Võrdlusalused peavad olema pikaajaliselt prognoositavad ning kajastama tegelikku tehnoloogilist arengut, mitte üksikute parimate käitiste tulemusi või lahendusi, mida enamik ettevõtteid ei saa lähiajal kasutusele võtta. Regulatiivsed nõuded peavad olema kooskõlas sektorite tegelike süsinikuheite vähendamise võimalustega, et vältida tootmise ümberpaigutamist kolmandatesse riikidesse või asendamist imporditud toodanguga. Sellisel juhul väheneb Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõime ja strateegiline tootmisvõimekus, kuid üleilmne kasvuhoonegaaside heide ei pruugi väheneda.

Seetõttu leiame, et kavandatud leevendusmeetme juures tuleb NACE koodi 1920 alla kuuluv põlevkiviõli tootmise sektor ettepanekusse hõlmata. Võimalik oleks ka lähenemine, kus ettepanekust eemaldatakse säte, millega nimetatud koodide alused tegevused meetme kohaldamisalast välja jäetakse. See tagaks võrdse kohtlemise sektoritele, mille puhul esinevad samaväärsed süsinikuheite vähendamise piirangud ja süsinikulekke riskid, ning aitaks säilitada Euroopa Liidu tööstuse konkurentsivõimet üleminekuperioodil. Samas on käesolev ettepanek piiratud ulatusega ning selle peamine eesmärk on leevendada soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel ühikute tasuta eraldamise vähenemise tempot perioodil 2026–2030. Kuna see lahendus vastab Eesti poolt varem tõstatatud vajadusele, toetab Eesti ettepaneku põhisuunda.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Algatus saadeti arvamuse saamiseks lisas 3 loetletud organisatsioonidele (osana laiemast HKSi ülevaatamise kohta arvamuse küsimisest). Tagasiside spetsiifiliselt antud ettepaneku kohta saatsid Viru Keemia Grupp, Keemiatööstuse Liit ja Tööandjate Keskliit, kes üldjoontes toetasid võrdlusaluste muutmist, kuid rõhutasid vajadust lähtuda realistlikust tehnoloogilisest

7

arengust ning pidasid vajalikuks, et võrdlusaluste täiendavast tasuta kvootide eraldamisest ei jääks välja NACE 0610, 0620, 1920 ja 4950 tegevusalad (sh põlevkivisektor), kuna ka neis sektorites püsivad piiratud süsinikuheite vähendamise võimalused ja süsinikulekke risk. Huvirühmade sisendit on seisukoha kujundamisel arvestatud. Käesolev ettepanek on siiski piiratud ulatusega ning selle keskne eesmärk on leevendada soojuse ja kütuse võrdlusaluste alusel ühikute tasuta eraldamise vähenemise tempot perioodil 2026–2030, mida Eesti on varasemalt soovinud.

Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.