Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 10.09.2026 nr 2-5/26-01506-5

      Eesti seisukohad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan Vabariigi Valitsuse  10.  septembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/87 /EÜ  ja  otsust  (EL)  2015/1814  seoses  konkurentsivõime  edendamise  ja  süsinikuheite  kulutõhusa  vähendamisega,  ning  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse,  millega  muudetakse määrusi  (EL)  2015/757  ja  (EL)  2023/1805,  et  lihtsustada  ja  ühtlustada  seiret,  aruandlust  ja  kontrolli  ning  viia  need  määrused  kooskõlla  ELi  heitkogustega  kauplemise  süsteemi muudatustega, eelõude kohta:   1.1  Eesti  peab  Euroopa  Liidu  (EL)  heitkogustega  kauplemise  süsteemi  (HKS)  oluliseks  konkurentsivõime  ja  kliimapoliitika  instrumendiks.  Samas  peab HKSis  heitkoguse  ühikute  vähendamise  tempo  olema  võimalikult  sujuv  ning  lähtuma  sellest,  kui  kiiresti  muutuvad  vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks. ELi heitkoguste  vähendamise  eesmärkide  saavutamisel  peab  säilima  tasakaal  eri  sektorite  vahel  ning HKSi  aeglasem heite vähendamine ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku  sidumise  suurendamist maakasutussektoris,  ega  suuremat  heite  vähendamist  transpordi  või  hoonete sektoris.   1.2 Eesti toetab HKS turustabiilsusreservi tugevdamist, et vähendada ELi HKSi ühiku hinna  järske kõikumisi  ja parandada hinnataseme prognoositavust. Eesti hinnangul ei ole Euroopa  Komisjoni  pakutud  muudatused  piisavad  ühikuhinna  järskudele  tõusudele  reageerimiseks,  mistõttu tuleb luua selgem hinnatõusu pidurdav mehhanism, näiteks hinnalävendi kaudu, mille  ületamisel  suurendatakse  enampakkumisturul  ühikute  kogust,  või  luues  paindlikumad  tingimused  HKSi  turustabiilsusreservi  ühikuhinna  stabiliseerimismehhanismide  rakendumiseks.   1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate  tegelikku  valmidust,  süsinikulekke  riski  ja  ELi  tööstuse  konkurentsivõimet. Ühikute  tasuta  eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud heite  vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.   1.3.1 Toetame tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluste vähendamist võimalikult 

.

2 (5)

1.3.1 Toetame tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluste vähendamist võimalikult  aeglases  tempos,  et  vältida  sektorite  ülese  parandusteguri  rakendumist.  Võrdlusaluste  uuendamise  protsess  peab  muutuma  läbipaistvaks  kõikidele  osalistele  ning  arvestama  regionaalsete eripäradega.   1.4 Eesti  saab  tingimuslikult  toetada  tasuta eraldatavate ühikute sidumist kohustuslike heite  vähendamise investeeringutega, välja arvatud sektorites, kus heidet ei ole võimalik vähendada  tehnoloogiate ebaküpsuse või nende majandusliku tasuvuse tõttu, ning taotleb ühikute koguse  ja selle eeldusena esitatava investeeringute kava seose vähendamist, kuna heite vähendamise  võimalused  sõltuvad  sektorist,  asukohast,  taristu  olemasolust  ja  tehnoloogiate  tegelikust  valmidusest. Samuti ei tohi ebasoodsasse olukorda seada ettevõtteid, kes on juba investeerinud  ja olemasolevate tehnoloogiatega saavutanud suure osa võimalikust heite vähendamisest.   1.4.1  Kui  tasuta  ühikute  eraldamise  sidumine  heite  vähendamise  kavadega  säilib,  tuleb  arvestada  raskesti  vähendatava  heitega  ja  kapitalimahukate  tööstusharude  eripäradega  ning  olukordadega,  kus  vajalikud  tehnoloogiad  ei  ole  veel  piisavalt  küpsed  või  kättesaadavad.  Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada HKSi kuuluva käitise heidet,  sealhulgas  ettevõtte  teistes  tootmisüksustes  või  taristus,  samuti  tuleb  arvestada  enne  2031.  aastat  tehtud asjakohaseid  investeeringuid  ja nende mõju heite vähendamisele. Eelistame, et  kavade kestus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui käitise viieaastase ELi HKSi  tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht.   1.5 Eesti pooldab ELi HKSi enampakkumistulu kasutamisel liikmesriikidele võimalikult suurt  paindlikkust ega pea vajalikuks kehtestada nende kasutamisele kindlaksmääratud prioriteetseid  eesmärke. Samuti peame oluliseks, et  enampakkumistulu planeerimisel  saavad  liikmesriigid  lähtuda riigi strateegia- ja eelarveprotsessidest.   1.5.1  Juhul  kui  prioriteetsed  eesmärgid  siiski  kehtestatakse,  eelistab  Eesti,  et  nende  hulka  hõlmataks  ka  hoonete  energiatarbimise  ja CO₂  heite  vähendamine,  arvestades  hoonesektori  olulist rolli kliimaeesmärkide saavutamisel.   1.5.2 Eesti ei toeta enampakkumistulu väljamaksetele kolmeaastase tähtaja kehtestamist. Kui  tähtaja kehtestamata  jätmist ei suudeta kokku leppida,  tuleb see siduda enampakkumistulust  rahastatavate meetmete raha kasutamise otsusega või määrata väljamaksete tähtaeg pikemana,  et võimaldada toetada ka strateegilisi pikemaajalisi tegevusi.   1.6  Eesti  soovib muudatusi  uute  ELi  HKSi  loodavate  algatuste  rahastamiseks  kavandatud  ümberjaotustesse,  kuna  need  luuakse  liikmesriikide  enampakkumistulu  arvelt  ning  see  vähendab  oluliselt  liikmesriikide  võimalusi  ise  heite  vähendamisse  ja  energiatõhususse  investeerida. Seetõttu pooldab Eesti ettepanekus olevate selliste rahastamisvahendite mahtude  vähendamist  või  nende  katmist muust  kui  liikmesriikide müügikogusest  eraldatavate HKSi  ühikute arvelt.   1.6.1  Eesti  pooldab  Euroopa  Komisjonile  suunatud  ELi  HKSi  rakendamiskulu,  sealhulgas  HKSi  registri  ja  merenduse  kütuste  hinnavahe  ja  tehnoloogiate  arengu  rahastu  (SMAP)  halduskulu katmist ELi eelarve halduskulu osast. Kui see ei õnnestu, siis pooldame registriga  seotud  Euroopa  Komisjoni  täiendavate  ülesannete  eelarve  kujundamisel  läbipaistvat,  põhjendatud  ja  konservatiivset  lähenemist,  suurimas  võimalikus  ulatuses  ELi  eelarve  halduskulu vahendite kasutust ning sellele lisaks tõendatud vajaduse katmiseks jaotusvõtit, mis  arvestab liikmesriigi ELi HKSi kuuluvate käitiste arvuga.

3 (5)

  1.7 Eesti  hinnangul  on  investeeringukiirendi  kavandatud maht  esimesel  kolmel  aastal  liiga  suur  võrreldes  toimivate  analoogsete  ELi  instrumentide  mahuga,  seetõttu  eelistame  selle  olulist  vähendamist.  Samuti  leiame,  et  investeeringukiirendi  abikõlblikud  sektorid  peavad  hõlmama  merendussektorit,  katma  ka  investeeringuid  taotleva  ettevõtte  teistes  käitistes  ja  taristus, mis ei kuulu HKSi, kuid mõjutavad HKSi käitise heidet kaudselt, ning tegevusi, mis  toetavad HKSi heite vähendamist väljaspool HKSi käitisi.   1.7.1  Investeeringukiirendi  puhul  „ei  kahjusta  oluliselt“  (DNSH)  põhimõtte  rakendamine  vähendab  raskesti  vähendatava  heitega  sektorite  võimalust  seda  rahastusvahendit  kasutada,  mistõttu  eelistame,  et  nimetatud  rahastamisvahend  jäetakse  DNSH  kohaldamisalast  välja.  Samuti  eelistame,  et  DNSH  põhimõtet  ei  kohaldata  kaitse-  ja  sisejulgeolekuvaldkonnaga  seotud projektides.   1.7.2  Eesti  peab  oluliseks,  et  ELi  kesksetest  fondidest  ja  toetusmehhanismidest  nagu  merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP) rahastamisel on tagatud  toetuste  tasakaalustatud  geograafiline  katvus  kõigis  liikmesriikides.  Seetõttu  eelistame  võimalusel kindla eelarveosa eelbroneerimist konkreetsete riikide taotlustele. Projektivalikul ei  poolda me  sellistes  fondides  toetuse  eraldamist  üksnes  taotluste  esitamise  järjekorra  alusel,  vaid  õiglase  konkurentsi  huvides  on  instrumentide  rakendamine  läbipaistvate  hindamiskriteeriumide alusel, mille peamised põhimõtted tuleb sätestada direktiivis.   1.8  Eesti  tervitab  moderniseerimisfondi  jätkamist  ning  peab  põhjendatuks,  et  moderniseerimisfondi  abikõlblikkuse  lävend  on  75%  ELi  keskmisest  sisemajanduse  kogutoodangust.  Samas  leiame,  et  kaaluda  võiks  fondi  vahendite  jaotusvõtme  täiendamist  viisil, mis  arvestab  senisest  enam  liikmesriikide varasemat panust  heite  vähendamisse ning  tunnustab  paremini  neid  liikmesriike,  kes  on  kasvuhoonegaaside  heite  vähendamisel  häid  tulemusi saavutanud.   1.9  Teeme  ettepaneku  hinnata  400–4999  kogumahutavusega  laevade  lisamist  ELi  HKSi  süsteemi  pärast  seda,  kui  Rahvusvaheline  Mereorganisatsioon  (IMO)  on  saavutanud  rahvusvahelise  kokkuleppe  laevade  kogumahutavusega  alates  5000  heite  vähendamisele  suunatava süsteemi kohta.   1.9.1 Eesti peab oluliseks  sätestada ELi HKSi direktiivis  selge õiguslik kord, mis  tagab,  et  IMO  võimaliku  globaalse  kasvuhoonegaaside  heidet  reguleeriva  turumehhanismi  rakendamisel  ei  kaasne  merendussektorile  põhjendamatut  kahekordset  finants-  ja  halduskoormust.   1.9.2 Eesti  peab Läänemere  kliimaolusid  arvestades  oluliseks  jääklassiga  laevadele  kehtiva  heitkoguste erandi tähtajatut või vähemalt 2050. aastani pikendamist ning jääs navigeerimise  eraldi arvestamist.   1.9.3  Eesti  tervitab  merendussektori  aruandlussüsteemi  lihtsustamist.  Peame  oluliseks,  et  aruandlustähtajad  on  omavahel  loogiliselt  kooskõlas  ning  jätavad  tõendajatele  piisava  aja  andmete kvaliteetseks kontrollimiseks.   1.9.4  Eesti  toetab  seire-  ja  aruandlussüsteemi  laiendamist  reisilaevadele,  kuid  soovime,  et  saartevahelise  ühenduse  erandi  kehtivust  pikendatakse,  see  kohaldub  reisi-  ja  reisiparvlaevadele ning kehtib Eesti mandri ja saarte vahelisele elutähtsale ühendusele.

4 (5)

  1.9.5 Eesti tervitab merenduse heite vähendamise tehnoloogiate ja säästvate kütuste kõrgema  maksumuse kompenseerimiseks toetusmehhanismi loomist.   1.9.5.1 Turutõrgete ületamiseks peame oluliseks, et ettevõtetel oleks võimalik saada  toetuse  otsus  enne  investeeringu  tegemist,  lahendades  samas  ELi  instrumendi  finantshuvide  kaitse  asjakohaste maandamisvõtetega.   1.9.5.2  Eesti  peab  oluliseks  ka  tehnoloogianeutraalsuse  põhimõtte  järgimist  ning  toetab  toetuskõlblike  kütuste  nimekirja  laiendamist  vähemalt  üleminekuperioodiks  kasutatud  toiduõlist,  loomsetest  kõrvalsaadustest,  reoveepõhistest  lähteainetest  ning  toidu-  ja  söödatootmiseks mittesobivast biomassist toodetud kütustele.   1.10  Eesti  peab  endiselt  oluliseks,  et  ELi  HKSi  ja  Rahvusvahelise  Tsiviillennunduse  Organisatsiooni rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise  süsteemi  (CORSIA)  rakendamine  on  omavahel  seotud  selliselt,  et  see  ei  too  kaasa  põhjendamatut  halduskoormust,  kattuvat  rahalist  koormust  ega  ELi  lennundusettevõtete  konkurentsivõime vähenemist maailmas.   1.10.1 Eesti  peab oluliseks,  et  lennunduse ELi HKSi kohaldamisala  laiendamisel  ei  kaasne  väiksematele  õhusõiduki  käitajatele  nõuete  täitmisega  ebamõistlikku  haldus-  ega  finantskoormust.  Väiksematele  käitajatele  ette  nähtud  lihtsustatud  seire-,  aruandlus-  ja  tõendamisnõuded peavad olema selged ja praktikas rakendatavad.   1.11  Eesti  toetab  süsiniku  kogumise,  kasutamise,  säilitamise  ja  püsiva  eemaldamise  terviklikku ning tehnoloogianeutraalset lõimimist ELi HKSi.   1.11.1  Reeglid  peavad  vältima  topeltarvestust,  võimaldama  sama  ettevõtja  sertifitseeritud  biogeense süsiniku eemaldamise ühikuid kasutada tema eri ELi HKSi käitiste fossiilse heite  katmiseks  ning  tagama,  et  biogeense  või  atmosfäärist  pärineva  CO₂  samaväärselt  püsivat  sidumist  toodetes  ja  protsessides  ei  kohelda põhjendamatult  ebasoodsamalt  kui  geoloogilist  säilitamist.   1.11.2  Toetame  põhimõtet,  et  süsiniku  mittepüsiva  sidumise  ja  kasutamise  korral  tekib  heitkoguse  kompenseerimise  kohustus  üksnes  ühe  korra  ning  võimalikult  lähedal  CO₂  tegelikule atmosfääri paiskumisele.   1.11.3  Euroopa  Komisjoni  ettepaneku  kohaselt  loodav  süsiniku  eemaldamise  ühikute  ostu  mehhanism ning piiriülene CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu peavad olema läbipaistvatel ja  proportsionaalsetel  tingimustel kättesaadavad ka väiksematele  ja hajutatud projektidele ning  CO₂  geoloogilise  säilitamisvõimaluseta  liikmesriikidele,  kahjustamata  seejuures  ELi  HKSi  toimimist.  Biogeense  süsiniku  püüdmise  ja  säilitamise  puhul  tuleb  vältida  täiendavat  kestlikkuse survet biomassile.   1.12  Eesti  leiab,  et  juhul,  kui  liikmesriigis  kohaldatakse  olmejäätmete  põletamisele  keskkonnatasusid  või  muid  hinnastamise  vahendeid,  mis  aitavad  otseselt  kaasa  CO₂  heite  vähendamisele, tuleb neid käsitada CO₂ tasuga samaväärse meetmena ning see võimalus peab  olema  direktiivis  selgelt  sätestatud.  Eesti  toetab  erandit,  mis  võimaldab  vabastada 

olmejäätmeid põletavad käitised ELi HKSi heitkoguse kompenseerimise kohustusest. Oluline 

5 (5)

olmejäätmeid põletavad käitised ELi HKSi heitkoguse kompenseerimise kohustusest. Oluline  on,  et  liikmesriikidele  jääb  paindlikkus  kasutada  juba  toimivaid  riiklikke  meetmeid  ning  võimalusel säilib erandi kohaldamise võimalus ka pärast 2035. aastat.   1.12.1  Eesti  saab  nõustuda  prügilate  arvamisega  ELi  HKSi  seire-  ja  aruandlussüsteemi.  Hilisemal võimalikul ELi HKSi täismahus laiendamisel prügilatele on oluline eelhinnata selle  tegelikku  lisaväärtust  heite  vähendamisel,  mõju  liikmesriikide  halduskoormusele  ning  kooskõla kehtivate jäätme- ja kliimapoliitika meetmetega.   1.13  Eesti  toetab  rahvusvaheliselt  kaubeldavate  kasvuhoonegaaside  ühikute  seostamist  ELi  HKSiga,  et  täiendada  heitkoguste  vähendamise  võimalusi  ning  pikendada  ELi  HKSi  trajektoori.  Samas  ei  tohi  nimetatud  ühikute  kasutamine  vähendada  liikmesriikide  enampakkumistulu. 1.14 Eelistame, et kõik direktiivi muudatused on võimalik  riigisisesesse õigusesse üle võtta  samal tähtajal.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Huvirühmade loetelu  3. Kaasamistabel 4. Eelnõu COM(2026) 616 5. Eelnõu COM(2026) 616 lisa 6. Eelnõu COM(2026) 620 7. Eelnõu COM(2026) 620 lisa      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 616 final

ANNEXES 1 to 2

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 seoses konkurentsivõime edendamise ja

süsinikuheite kulutõhusa vähendamisega

{COM(2026) 619 final} - {COM(2026) 620 final} - {SEC(2026) 616 final} -

{SWD(2026) 616 final} - {SWD(2026) 617 final} - {SWD(2026) 618 final}

ET 1 ET

I LISA

(1) Direktiivi 2003/87/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:

(a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„I LISA

LENNUNDUS, MERETRANSPORT JA KÄITISED“;

(b) punktis 5 asendatakse sõnad „ohtlike või olmejäätmete“ sõnadega „ohtlike

jäätmete“;

(c) tabelit muudetakse järgmiselt:

i) esimene rida asendatakse järgmisega:

„Kütuste põletamine käitistes, mille summaarne

nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (v.a ohtlike

või olmejäätmete põletamisega tegelevad

käitised)

Süsinikdioksiid“; 

ii) kahekümne neljas rida asendatakse järgmisega:

„Vesiniku (H2) tootmine, sealhulgas vesiniku

tootmine ainult kõrvalsaadusena, ja sünteesigaasi

tootmine tootmisvõimsusega üle 5 tonni ööpäevas

Süsinikdioksiid“;

iii) kahekümne kuues rida asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevusaladest

tuleneva süsinikdioksiidi kogumine

Süsinikdioksiid“; 

iv) kahekümne seitsmes rida asendatakse järgmisega:

„Süsinikdioksiidi transportimine käitisesse, mis

tegeleb käesoleva direktiiviga hõlmatud

tegevusalaga, välja arvatud heitkogused, mis on

hõlmatud käesoleva direktiivi kohase muu

tegevusalaga

Süsinikdioksiid“;

v) kahekümne kaheksanda rea järele lisatakse järgmised read:

„Käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevusaladest

tuleneva süsinikdioksiidi töötlemine, sealhulgas

puhastamine, veeldamine, gaasistamine, ajutine

säilitamine või muud sarnased teenused

Süsinikdioksiid

Käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevusaladest

tuleneva süsinikdioksiidi kasutamine selle

keemiliseks sidumiseks muude süsinikupõhiste

molekulidega

ET 2 ET

Selliste sünteetiliste kütuste turustamine, milles

sisalduv süsinik on pärit käesoleva direktiiviga

hõlmatud tegevustest kogutud

süsinikdioksiidist“;

vi) kahekümne üheksandat rida „Lennundus“ muudetakse järgmiselt:

(a) esimese lause järele lisatakse järgmine lause:

„Alates 1. jaanuarist 2029 lennud, mis väljuvad sellise liikmesriigi

territooriumil asuvalt lennuväljalt, mille suhtes kohaldatakse

asutamislepingut, välja arvatud selliste õhusõiduki käitajate puhul, kes

käitavad kahe erineva riigi vahelisi lende, mille käesoleva lisa kohaselt

arvutatud aastane koguheide on alla 10 000 tonni.“;

(b) punkt j asendatakse järgmisega:

„j) lende, mis ilma käesoleva punktita kuuluksid selle tegevusala alla ja

mida sooritab õhusõiduki käitaja, kelle lendude tekitatud iga-aastane

koguheide on alla 1 000 tonni, mis kuulub käesoleva direktiivi

kohaldamisalasse, nagu see on kindlaks määratud enne 2029. aastat, või

Šveitsi HKSi või Ühendkuningriigi HKSi kohaldamisalasse.

Punktides l ja m osutatud lende või lende, mida sooritatakse eranditult

liikmesriikide lähetuses viibivate valitsevate monarhide ja nende

lähimate pereliikmete, riigipeade, valitsusjuhtide ja valitsusministrite

transportimiseks, ei saa käesoleva punkti alusel välja jätta;“;

(c) punkt k asendatakse järgmisega:

„k) lende, mis ilma käesoleva punktita kuuluksid selle tegevusala alla ja

mida sooritab õhusõiduki käitaja, kelle lendude aastane koguheide,

mille suhtes kohaldatakse artikli 12 lõike 3 punkti b kohast

tagastamiskohustust, on alla 1 000 tonni aastas, võtmata arvesse

heitkoguseid, mille puhul loetakse tagastamiskohustus artikli 3c lõike 8

või artikli 28a lõike 1 alusel täidetuks;“;

vii) kolmekümnes rida asendatakse järgmisega:

„Meretransport

Määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud

meretransporditegevused, välja arvatud artikli 2

lõike 1d punktidega e ja f hõlmatud

meretransporditegevused ja kuni 31. detsembrini

2030 kõnealuse määruse artikli 2 lõigetega 1a,

1aa, 1ba ja lõike 1d punktidega a–d hõlmatud

meretransporditegevused ning alates 1. jaanuarist

2031 kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1b

hõlmatud meretransporditegevused.

Süsinikdioksiid

Alates 1. jaanuarist

2026: metaan ja

dilämmastikoksiid“

viii) lisatakse järgmised read:

„Jäätmete põletamine ja koospõletamine

Alates 1. jaanuarist 2031 jäätmete kõrvaldamine

Süsinikdioksiid 

ET 3 ET

või taaskasutamine Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2010/75/EL artikli 3

punktides 40 ja 41 määratletud

jäätmepõletustehastes või

jäätmekoospõletustehastes tavajäätmete puhul

tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis, välja

arvatud keemiline ringlussevõtt.

Komisjon esitab 31. juuliks 2029 aruande selle

kohta, kas üks või mõlemad järgmistest

tingimustest on täidetud:

(2) prügilaregistri(te) loomine vastavalt

määruse (EL) […./..] [ringmajanduse

õigusakt] artiklile [X], et tagada

keskkonnaalane terviklikkus ja vältida

kõrvalehoidmist, ning 

(3) prügilasse ladestamise parimat

võimalikku tehnikat käsitlevad

järeldused on avaldatud Euroopa Liidu

Teatajas vastavalt direktiivi 2010/75/EL

artiklile 13.

Kui mõlemad nimetatud tingimused on täidetud,

kohaldatakse prügilate suhtes, kus kõrvaldatakse

või taaskasutatakse tavajäätmeid, artikleid 14

ja 15 alates 1. jaanuarist 2031.

Kui üks või mõlemad nimetatud tingimustest ei

ole täidetud, kohaldatakse prügilate suhtes, kus

kõrvaldatakse või taaskasutatakse tavajäätmeid,

artikleid 14 ja 15 alates 1. jaanuarist 2034.

Süsinikdioksiid“. 

(2) Direktiivi 2003/87/EÜ IIb lisa asendatakse järgmisega:

„IIb LISA

Moderniseerimisfondi vahendite jaotus vastavalt artikli 10 lõikele 1

Bulgaaria 5,44 %

Tšehhi 13,02 %

Eesti 1,62 %

Kreeka 8,42 %

Horvaatia 2,43 %

Läti 1,01 %

ET 4 ET

Leedu 2,17 %

Ungari 5,78 %

Poola 38,14 %

Portugal 7,26 %

Rumeenia 9,92 %

Slovakkia 4,78 %“

(3) Direktiivi 2003/87/EÜ IV lisa muudetakse järgmiselt:

a) A osa pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksetest“;

b) A osa punkti „Arvutamine“ muudetakse järgmiselt:

c) kolmandasse lõiku lisatakse järgmine tekst:

„Atmosfäärist või sellistest allikatest, mille heitekoefitsient on null, kogutud

süsinikdioksiidi heitekoefitsient on null, välja arvatud juhul, kui see

süsinikdioksiid lekib, lastakse välja või vabaneb muul viisil maapõues püsiva

säilitamise kohast.“

(4) Direktiivi 2003/87/EÜ V lisa A osa pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksetest“.

ET 5 ET

II LISA

Otsusele 2015/1814 lisatakse järgmine lisa:

„LISA

Dünaamilised parameetrid

Turustabiilsusreservi dünaamilised parameetrid, mis vähenevad 4 % aastas

Miljonit

LHÜd 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040

Ülemine

puhver

947 909 872 837 804 772 741 711 683 656 629 604 580

Ülemine

künnis

833 800 768 737 708 679 652 626 601 577 554 532 510

Alumine

künnis

400 384 369 354 340 326 313 301 289 277 266 255 245

Alumine

puhver

300 288 276 265 255 245 235 225 216 208 199 191 184

Vabastamise

määr

100 96 92 88 85 82 78 75 72 69 66 64 61“

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 616 final

2026/0212 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 seoses

konkurentsivõime edendamise ja süsinikuheite kulutõhusa vähendamisega

{COM(2026) 619 final} - {COM(2026) 620 final} - {SEC(2026) 616 final} - {SWD(2026) 616 final} - {SWD(2026) 617 final} - {SWD(2026) 618 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on ELi kliimapoliitika nurgakivi, millega

edendatakse süsinikuheite vähendamist, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.

Direktiivis 2003/87/EÜ (edaspidi „HKSi direktiiv“) on sätestatud ELis kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi „LHÜd) kauplemist käsitlevad normid. Otsusega

(EL) 2015/18141 (edaspidi „turustabiilsusreservi otsus“) loodi ELi HKSi turustabiilsusreserv,

et muuta ELi HKS pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse suhtes vastupidavamaks. ELi

HKSi reguleerivate õigusaktide kogumit täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli

2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside

heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli2 (edaspidi „meretranspordi seire-, aruandlus- ja

kontrollimäärus“).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11193 (Euroopa kliimamäärus)

kehtestati kogu majandust hõlmav õiguslikult siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks

kasvuhoonegaaside netonullheide. HKSi direktiivi ja turustabiilsusreservi otsust muudeti

2023. aastal direktiividega (EL) 2023/958 ja (EL) 2023/9594 osana paketist „Eesmärk 55“,

mille eesmärk oli muuta kõik ELi majandussektorid selliseks, et need suudavad saavutada

2030. aasta vahe-eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt

55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Maailm on praegu teistsugune kui mõni aasta tagasi. Venemaa Ukraina-vastase

agressioonisõja ja Lähis-Ida konflikt tõttu seisab EL taas silmitsi energiahindade tõusuga, mis

kahjustab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Samal ajal süvenevad kliimamuutused ning

äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad Euroopas üha sagedasemaks ja rängemaks. Nende

probleemide lahendamiseks peab EL investeerima omamaisesse ja puhtasse energiasse ning

jätkama süsinikuheite vähendamist, et vähendada oma sõltuvust ja tugevdada tööstuse

konkurentsivõimet, edendades samal ajal kõigi jaoks ausat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi

kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1814/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb

meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega

muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55–76, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2015/757/oj). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja

(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste

vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega (ELT L 130,

16.5.2023, lk 115–133, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/958/oj), ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ,

millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust

(EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi

turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134–202, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj).

ET 2 ET

See on juba sätestatud 2025. aastal vastu võetud konkurentsivõime kompassis5 ja puhta

tööstuse kokkuleppes6. Kiiresti muutuva geopoliitilise olukorra tõttu on see veelgi olulisem.

EL on vastu võtnud õiguslikult siduva kliimaeesmärgi vähendada 2040. aastaks

kasvuhoonegaaside netoheidet 90 %7. 2040. aasta kliimaeesmärk tagab vajaliku

prognoositavuse ja stabiilsuse, et kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassi,8 puhta tööstuse

kokkuleppe9 ja AccelerateEU kavaga10 investeerida ELi puhtale energiale üleminekusse ja

tööstuse konkurentsivõime edendamisse, võttes täielikult arvesse praegust majandus-,

julgeoleku- ja geopoliitilist olukorda. Kogu majandust hõlmava uue 2040. aasta

kliimaeesmärgi saavutamiseks on Euroopa kliimamääruse artikli 4 lõikes 4 nõutud, et kliima-

ja energiaalased õigusaktid vaadataks läbi ja neid ajakohastataks.

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 19. märtsi 2026. aasta järeldustes11 komisjoni üles esitama

hiljemalt 2026. aasta juuliks ELi HKSi läbivaatamise tulemused, et vähendada süsinikuhinna

volatiilsust ja leevendada selle mõju elektrihindadele, sealhulgas seonduvatele tarneahela

kuludele, ning tegevuste ümbersuunamisele, säilitades samal ajal HKSi olulise rolli

kliimapöördes ja energiasüsteemi ümberkujundamises süsinikuheite turupõhise hinnasignaali

kaudu, mis hoogustab investeeringuid ja innovatsiooni. Nõukogu, Euroopa Parlament ja

Euroopa Komisjon allkirjastasid 2026. aasta aprillis tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“,

milles seati 2027. aasta esimese kvartali eesmärgiks leppida kokku ELi HKSi

läbivaatamises12.

ELi HKSi praegune läbivaatamine on esimene osa ettepanekute paketist, mille eesmärk on

aidata suurendada Euroopa majanduslikku vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet ning

saavutada kogu majandust hõlmav 2040. aasta kliimaeesmärk. Seega on käesoleva ettepaneku

eesmärk tagada, et ELi HKS toetaks turu- ja reeglipõhisel, tehnoloogianeutraalsel ja

majanduslikult kulutõhusal viisil jätkuvalt eesmärki muuta kogu majandustegevus

2050. aastaks süsinikuneutraalseks, edendades samal ajal lihtsustamist, tugevdades ELi HKSi

rolli innovatsiooni ja investeeringute tõukejõuna, mis edendab konkurentsivõimet, ning

samuti premeerides esimesena tegutsejaid ja esirinnas olevaid ettevõtjaid ning pakkudes

rohkem toetust, et aidata tööstusel üleminekut ellu viia.

ELi HKS on tõestanud oma tõhusust, kuna HKSi kuuluvad sektorid on alates 2005. aastast

vähendanud oma heitkoguseid üle 50 %, samal ajal kui majandus on jätkuvalt kasvanud. ELi

HKS on puhta elektrifitseerimise oluline liikumapanev jõud. Elektri- ja soojusenergia

tootmisest tulenevad heitkogused on vähenenud 58 %, samal ajal kui tootmisvõimsus on

5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise

ühtne tegevuskava“ (COM(2025) 85 final). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2026. aasta määrus (EL) 2026/667, millega muudetakse

määrust (EL) 2021/1119 seoses liidu 2040. aasta kliimaalase vahe-eesmärgi kehtestamisega (ELT L,

2026/667, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/667/oj). 8 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 9 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise

ühtne tegevuskava (COM(2025) 85 final). 10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „AccelerateEU – Energialiit“ (COM(2026) 370 final). 11 Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2026. aasta järeldused EUCO 1/26 CO EUR 1 CONCL 1. 12 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuskava „Üks Euroopa, üks

turg“, 23. aprill 2026, 8473/26.

ET 3 ET

alates 1990. aastast suurenenud 24 %, mis stimuleerib omamaiste puhaste energiaallikate,

näiteks taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, toob kasu puhastele tootjatele ning

suurendab tööstuse konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Lisaks on HKS koos süsiniku

piirimeetmega aidanud veenda paljusid teisi riike looma oma süsiniku hinnastamise süsteeme.

Maailmapanga hinnangul on praegu ligikaudu 30 % ülemaailmsetest heitkogustest hõlmatud

süsiniku hinnastamisega ja see osakaal kasvab.

ELi HKS peaks jätkuvalt edendama majanduse moderniseerimist ja süsinikuheite

vähendamist. Samal ajal nõuab üleminek kliimaneutraalsusele tugevat toetust Euroopa

tööstussektorile ja puhta tehnoloogia sektorile. ELi HKSi 2023. aasta läbivaatamise käigus

lisati mitu läbivaatamisklauslit, et HKSi direktiivi artiklite 3gg, 28b ja 30 alusel hinnata, kas

on asjakohane teha 2026. aastal lennunduse, meretranspordi ja paiksete käitiste süsteemi

võimalikke kohandusi. Lisaks on turustabiilsusreservi otsuse artikliga 3 kehtestatud õiguslik

kohustus see otsus läbi vaadata, kusjuures järgmine läbivaatamine toimub 2026. aastal.

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse asjakohased meetmed, mis tulenevad nende

läbivaatamisklauslite käsitlemiseks tehtud mõjuhinnangust. Sellega säilitatakse süsinikuturu

peamised tugevad küljed ja hinnasignaal kui investeeringute liikumapanev jõud, kohandades

samal ajal selle ülesehitust ja tehes sihipäraseid lihtsustusi, et vähendada halduskoormust ja

muuta süsteem tõhusamaks.

ELi HKSi juhtivast rollist majanduse ajakohastamisel ja süsinikuheite vähendamisel annab

tunnistust see, kui oluline on sõlmida sidumislepingud lähedaste partneritega, nagu Šveitsiga

vastavalt nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta otsusele (EL) 2018/219 ja Ühendkuningriigiga,

kellega praegu toimuvad läbirääkimised. Need lepingud on peamised vahendid süsinikuheite

ärahoidmiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks.

Prognoositava süsinikuturu tagamine HKSi kuuluvatele sektoritele

Läbivaatamine peaks viima ELi HKSi kooskõlla 2040. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega,

võimaldades järkjärgulisemat süsinikuheite vähendamist. Samuti tuleks arvesse võtta Euroopa

kliimamääruse muutmisel saavutatud kokkulepet, sealhulgas lisada süsiniku püsiv

eemaldamine, võttes arvesse jääkheidet, mida on raske vähendada,13 eelkõige

energiamahukates tööstusharudes, ning edendades sellise tehnoloogia kasutuselevõttu ja

kättesaadavust vajalikus ulatuses, mis käivitab turu.

Euroopa kliimamäärus sisaldab ka võimalust kasutada alates 2036. aastast piiratud koguses

kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et anda piisav panus kogu majandust hõlmava

2040. aasta eesmärgi saavutamisse. Need ühikud võivad moodustada ELi 1990. aasta

kasvuhoonegaaside netoheitest kuni 5 %, mis vastab kasvuhoonegaaside netoheite

vähendamisele liidus 2040. aastaks vähemalt 85 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

Katseperioodina võidakse kaaluda ajavahemikku 2031–2035. Rahvusvahelised ühikud tuleks

lisada tulevastesse kliimaalastesse õigusaktidesse viisil, millega saavutatakse kulutõhusalt

kaugeleulatuvad eesmärgid. Ühikute kasutamine peaks toetama nii ELi kui ka kolmandaid

riike kasvuhoonegaaside vähendamisel kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Rahvusvaheliste

ühikute konkreetne kasutuselevõtt põhineb põhjalikul mõjuhinnangul ja sõltub liidu õigusakti

väljatöötamisest, millega kehtestatakse kindlad ja ranged usaldusväärsuskriteeriumid ning

muud kaitsemeetmed. Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse nende rahvusvaheliste

ühikute ostmist liidusiseste meetmete täienduseks, mis tähendab, et HKSi kuuluvatele

sektoritele luuakse täiendav liidusisene heiteruum.

ELi HKSi turustabiilsusreservi eeskirjade eesmärk on vähendada pakkumise ja nõudluse

struktuurset tasakaalustamatust olemasolevate CO2 LHÜde ja nõuete täitmise kohustusega

13 Vt Draghi aruande B osa jagu „ELi konkurentsivõime mahajäämuse peamine põhjus“.

ET 4 ET

ettevõtete heitkoguste vahel. Süsteemi ülesehituse aluseks on põhimõte, et turg kahaneb

vähehaaval. Selle tulemusena võib turu suurenenud ebatõhusus takistada ELi HKSi panust

heitkoguste kulutõhusasse vähendamisse. Seepärast vaadatakse käesoleva ettepanekuga

põhjalikumalt läbi ka turustabiilsusreserv, täiendades komisjoni 1. aprilli 2026. aasta

ettepanekut,14 et jätkuvalt tagada turu stabiilsus, prognoositavus ja süsinikuhinna sujuv areng.

ELi HKSi muutmine tugevamaks innovatsiooni ja investeerimise tõukejõuks, mis edendab

konkurentsivõimet

Ettepaneku oluline eesmärk on märkimisväärselt suurendada investeeringuid meie

energiasüsteemi ja tööstusesse. Suurendada tuleks Euroopa suutlikkust toota puhast, omamaist

ja taskukohast energiat, eelkõige elektrienergiat, asendades praegused kulutused imporditud

fossiilkütustele kapitaliinvesteeringutega majanduse moderniseerimisse. Selleks et saavutada

2050. aastaks kliimaneutraalsus, peab tööstus läbima järgmise kümne aasta jooksul

märkimisväärse ümberkujundamise, et moderniseerida, vähendada süsinikuheidet ning minna

üle puhtamale ja energiatõhusamale tehnoloogiale, näiteks elektrifitseerimise, taastuvatest

energiaallikatest toodetud vesiniku kasutamise, süsiniku kogumise, utiliseerimise ja

säilitamise kasutuselevõtu ning süsiniku eemaldamise abil. Samal ajal peab ELi tööstus

jääma maailmaturul konkurentsivõimeliseks ja tagama kvaliteetsed töökohad kooskõlas puhta

tööstuse kokkuleppe eesmärkidega. See muutus nõuab investeeringute olulist suurendamist.

See hõlmab kvalifitseeritud tööjõudu, kes on võimeline rakendama asjaomastes HKSi

kuuluvates sektorites vajalikku tehnoloogiat.

Selleks on oluline prognoositav HKSi hinnasignaal ja tulude sihipärane kasutamine. ELi HKS

on rohepöörde peamine rahastamismehhanism. Alates 2013. aastast on selle kaudu kogutud

üle 270 miljardi euro, millest ligikaudu 75 % on eraldatud liikmesriikidele, ning LHÜsid on

tasuta eraldatud 255 miljardi euro väärtuses. Et suurendada süsteemi kliimamõju

maksimumini, tuleb tulusid strateegiliselt kulutada meetmetele, mis kiirendavad süsinikuheite

vähendamist ja tugevdavad tööstuse konkurentsivõimet. Alates 2023. aasta juunist peavad

liikmesriigid kulutama 100 % HKSi tuludest kliima- ja energiaeesmärkidele ning tagama

nende kulutuste nähtavuse. Läbipaistvus ja tõhusus on siiski endiselt ebapiisavad. Praegused

kulutamisharjumused toovad esile olulised puudused: vaid väike osa tuludest (ligikaudu 5 %)

toetab otseselt tööstuse süsinikuheite vähendamist sellistes sektorites nagu terase-, kemikaali-

ja väetisesektor. Kokku tekitavad tööstussektorid ligikaudu 47 % ELi HKSi heitkogustest.

Lisaks võivad mõned investeeringud kliimaneutraalsust kahjustada, põlistades sõltuvuse

süsinikumahukast tehnoloogiast, näiteks fossiilkütuste taristust, mis võib põhjustada

pikaajalist tehnoloogilist kinnistumist. HKSi tulud tuleks reinvesteerida HKSi kuuluvate

sektorite innovatsiooni, puhtasse tehnoloogiasse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse palju

suuremas ulatuses nii ELi kui ka riiklikul tasandil, et premeerida ülemineku eestvedajaid ja

stimuleerida Euroopa tööstuslikku tugisammast. Kulutuste vähendamisega peaks kaasnema

tulude kasutamise suurem nähtavus, mis praegu on piiratud.

Süsiniku hinnasignaal stimuleerib tööstuse süsinikuheite vähendamist ning koos LHÜde

tasuta eraldamise süsteemi ja süsiniku piirimeetmega on olemas kaitse süsinikuheite

ülekandumise eest. Lisaks toimib süsiniku hinnastamine käsikäes regulatiivsete meetmetega,

nagu energiatõhususega seotud eesmärgid ja nõuded, omamaised puhtad energiaallikad, nagu

taastuvenergia, või vähese süsinikuheitega transport ja tööstus. Paljudes sektorites (nt terase-,

tsemendi- või keemiasektor) ei ole LHÜde tasuta eraldamine (koos reguleeriva raamistikuga)

14 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses

turustabiilsusreservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise lõpetamisega

(COM(2026) 153 final).

ET 5 ET

siiski soodustanud põhjalikke muutusi ja peaks olema selgemalt seotud hädavajalike

investeeringutega Euroopas, samas kui lähitulevikus puudub investeeringutel endiselt

pangakõlblik ärimudel. Seepärast kuulutati puhta tööstuse kokkuleppes välja 100 miljardi

euro suurune tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu tulevase konkurentsivõime fondi

juhtimise raames. Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu eesmärk on edendada eelkõige

energiamahukates tööstusharudes kõigis liikmesriikides küpsemate tööstuse süsinikuheite

vähendamise projektide laiendamist ja kasutuselevõttu, mida rahastatakse peamiselt HKSi

LHÜde teatava osa reserveerimise kaudu15. Selliste investeeringute käivitamiseks ja

pikaajalise konkurentsivõime edendamiseks tehakse juba enne 2030. aastat kättesaadavaks

HKSi investeerimishoogusti, et tagada õigeaegne toetus ja kavandada see nii, et see edendaks

solidaarsust. Kuna tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu keskendub laiendamisele ja

kasutuselevõtule, käsitledes tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidega seotud äririske,

peab innovatsioonifond jätkama uuendusliku ja esimese omalaadse tehnoloogia turustamise

toetamist. ELi HKS toetab seega puhta tööstuse kokkuleppe eesmärke, pakkudes selget ja

prognoositavat süsinikuhinda, stimuleerides investeeringuid süsinikuheite vähendamise

lahendustesse ning pakkudes samal ajal jätkuvalt kaitset süsinikuheite ülekandumise eest ja

reinvesteerides süsteemist saadava tulu.

Jätkuv solidaarsus väiksema sissetulekuga liikmesriikidega tagatakse sihtotstarbeliste

mehhanismidega, sealhulgas enampakkumistuludest 10 % ümberjaotamise,

moderniseerimisfondi ja HKSi investeerimishoogusti garanteeritud juurdepääsuga. Samuti

peaksid need jätkuvalt aitama väiksema sissetulekuga liikmesriikidel ajakohastada oma

energiasüsteemi ja kiirendada tööstuse ümberkujundamist.

Kogu majandust hõlmava ülemineku saavutamine

Kogu majandust hõlmava ülemineku saavutamiseks peavad kõik sektorid panustama õiglaselt

ELi kliimaeesmärkide täitmisse. See hõlmab tõhusa süsiniku hinnasignaali kohaldamist ELi

õiglase osa suhtes lennunduse heitkogustest. Lennundus tekitab 2–3 % ülemaailmsest CO2 16

ja põhjustab muud kui CO2-st tulenevat kliimamõju, mis on vähemalt sama oluline kui CO2

mõju. Lennunduse arvele langeb praegu 14 % ELi transpordisektori heitkogustest ehk

ligikaudu 4 % ELi CO2 koguheitest. 2050. aastaks suureneb lennunduse osakaal eeldatavasti

ligikaudu 90 %ni17. Seda kasvu soodustavad pikamaalennud, mille suhtes tuleks kehtestada

mõistlik süsinikuhind. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO)

prognooside kohaselt suureneb rahvusvahelise lennunduse tekitatav heide järjepidevalt18.

Rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi

15 Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu hakkab kuuluma tulevase Euroopa Konkurentsivõime

Fondi juhtimise alla, et tagada mõlema rahastamisvahendi vastastikune täiendavus. Energiamahukate

tööstusharude süsinikuheite vähendamist toetab ka Euroopa Konkurentsivõime Fond. Võttes arvesse

nende sektorite suurt investeerimisvajadust, on mõlemad vahendid vajalikud, kuid need tuleks

kavandada nii, et need oleksid tehnoloogia arengu toetamise, vahendite liikide pakkumise ja projekti

investeerimisteekonnas täidetava rolli poolest teineteist täiendavad. Seda hõlbustab ka ühine

juhtimisraamistik. 16 EASA, „European Aviation Environmental Report“ (Euroopa lennunduse keskkonnaaruanne), 2025,

https://www.easa.europa.eu/en/domains/environment/eaer/downloads#download-2025. 17 Allikas: Kliimaeesmärgi mõjuhinnangu 8. lisa, joonis 76 „ELi transpordisektori otsene CO2 heide

transpordiliikide kaupa“ ja punkt 1.5.5 (lk 97), https://eur-

lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:6c154426-c5a6-11ee-95d9-

01aa75ed71a1.0001.02/DOC_3&format=PDF. 18 „2050. aastaks peab ülemaailmne lennundus teenindama igal aastal 12,4 miljardit reisijat, mis on

peaaegu kolm korda rohkem kui praegu“,

https://www.icao.int/sites/default/files/publications/Aviation%20Budget%20Brochure/ICAO-Budget-

Brochure-eVersion-27Mar25.pdf.

ET 6 ET

(CORSIA) eesmärk on kompenseerida suurem osa sellest kasvust19. Nagu ka laevandusel, on

lennundussektoril suuri probleeme süsinikuheite vähendamisega, kuna seda sektorit, kus

heidet on raske vähendada, iseloomustab varade pikk eluiga, märkimisväärne kapitalimahukus

ja fossiilkütuste otseste alternatiivide nappus.

Meretransport tekitab ligikaudu 14 % ELi transpordi koguheitest ehk ligikaudu 4 % ELi CO2

koguheitest. Rohepööre eeldab kogu ELi meretranspordi väärtusahela mobiliseerimist ning

märkimisväärseid investeeringuid laevade tõhususe suurendamisse, uute kestlike jõuseadmete

arendamisse ning kestlike taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste tootmise ja

turustamise suurendamisse, muu hulgas sadama- ja energiataristu ajakohastamise kaudu.

Lisaks töötab Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) välja üleilmset meedet, et

rakendada IMO 2023. aasta kasvuhoonegaaside strateegiat, mille eesmärk on muu hulgas

saavutada 2050. aastaks või selle lähedal rahvusvahelise laevanduse nullnetoheide. ELi HKS

võib vajada mehhanismi, mis võimaldaks uut üleilmset meedet pärast selle vastuvõtmist

toetada ning vältida eelkõige topeltmakseid, kuid säilitada hinnasignaali ja stiimulid ELi

sadamaid külastavatele laevadele.

Lennunduses ja meretranspordis toimivad täiendavad poliitikameetmed, nagu algatused

„RefuelEU Aviation“ ja „FuelEU Maritime“, koostoimes ELi HKSi arvukate stiimulitega,

millega toetatakse kestlikumate kütuste kasutuselevõttu20. Konkurentsivõime kompassis,

puhta tööstuse kokkuleppes ja ELi tööstusliku süsinikumajanduse strateegias21 on seatud ka

eesmärk vähendada majanduse süsinikuheidet, kiirendades üleminekut materjalide ja süsiniku

suuremale ringkasutusele ning toetades ELi majandusjulgeolekut, vastupanuvõimet ja

konkurentsivõimet. ELi HKSi läbivaatamine annab võimaluse stimuleerida ja suurendada

süsiniku ringkasutust kui peamist süsinikuheite vähendamise viisi sektorites, kus heidet on

raske vähendada (nt tsemendi-, terase- ja kemikaalisektor), ning tagada alternatiivsete

süsiniku lähteainete kättesaadavus. Seda eesmärki toetab jäätmete põletamise järkjärguline

lisamine, toetades samal ajal ka materjalide suurema ringkasutuse ärimudelit, vähendades

jäätmete kõrvaldamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja luues ringlussevõetud

materjale, mis tõrjuvad välja süsinikumahukamad esmased toorained. Lisaks sellele, et kaotsi

lähevad väärtuslikud ressursid, võib jäätmetel olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste

tervisele ja keskkonnale. Näiteks võib jäätmete põletamine põhjustada õhusaastet ning

prügilad võivad tekitada vee- ja pinnasereostust. Olmejäätmete põletamisest tulenev

kasvuhoonegaaside heide on märkimisväärne – ligikaudu 40 miljonit CO2 ekvivalenttonni

fossiilset CO2 heidet aastas, kuid enamikus liikmesriikides ei kohaldata praegu selle suhtes

spetsiaalset süsinikuheite vähendamise poliitikat. Vaja on terviklikku raamistikku, sealhulgas

sektori kaasamist ELi HKSi ja tugevdatud ringmajanduse poliitikat tulevase ringmajanduse

19 ICAO märgib, et osalise CORSIAs osalemise tõttu suurenevad rahvusvahelise lennunduse heitkogused

jätkuvalt üle CORSIA lähtetaseme (~500 miljonit tonni CO2 aastas). Allikas: ICAO A42-WP/28

aruanne „Technical Assessments in Support of the 2025 CORSIA Periodic Review“ (Tehnilised

hinnangud CORSIA 2025. aasta korrapärase läbivaatamise toetuseks),

https://www.icao.int/sites/default/files/Meetings/a42/Documents/WP/wp_028_en.pdf. 20 Lennunduses seatakse algatuses „ReFuelEU Aviation“ eesmärgid, mille kohaselt peavad kütusetootjad

tarnima üha suurema osa kestlikke lennukikütuseid – alustades sellest, et teatavate biokütuste osakaal

on 2025. aastal 2 % ja 2030. aastal 6 % (millest 0,7 % on sünteetilised kütused) – ning lennuettevõtjad

peavad tankima kestlikku kütust. Meretranspordisektori jaoks on algatusega „FuelEU Maritime“

kehtestatud Euroopa sadamaid külastavate üle 5 000 suuruse kogumahutavusega laevade kasutatava

energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse ülempiirid, olenemata laeva lipuriigist.

21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“ (COM(2024) 62

final).

ET 7 ET

õigusakti22 alusel, et toetada kogu majandust hõlmavat ringsust ja aidata kaasa sektori

süsinikuheite vähendamisele.

Seega on läbivaatamise eesmärk i) tagada, et turg on jätkuvalt tõhus ja loob stiimuli

investeerida süsinikuheite vähendamisse kogu maailmas, ning ii) tegeleda hõlmatud sektorite

konkreetsete probleemidega, et hõlbustada olemasolevate süsinikuheite vähendamise

lahenduste kasutuselevõttu, võttes samal ajal arvesse muid õigusakte, mis hõlbustavad

üleminekut puhtale energiale ja toetavad ELi tööstuse konkurentsivõimet.

Seetõttu hõlmab käesolev ettepanek järgmisi meetmeid.

i. Süsteem viiakse kooskõlla liidu eesmärgiga vähendada 2040. aastaks heitkoguseid 90 %,

kohandades ELi HKSi heitkoguste vähendamise trajektoori alates 2031. aastast. See muudatus

võimaldab jätkata LHÜde väljaandmist 2040. aastatel.

ii. Võetakse arvesse 260 miljoni rahvusvahelise ühiku võimalikku ostmist, et täiendada

liidusiseseid meetmeid ja vähendada neid 1990. aastaga võrreldes 85 %, mis tähendab, et

HKSi raames luuakse täiendav liidusisene heiteruum. See viiakse ellu lineaarse

vähendamisteguri kehtestamisega, mis on kooskõlas liidusisese eesmärgi tasemega, mis

tuleneb rahvusvaheliste ühikute ostmisest HKSi kuuluvate sektorite jaoks, ning LHÜde

eraldamisega nende rahvusvaheliste ühikute ostmiseks. Kui kvaliteetseid, usaldusväärseid ja

kulutõhusaid rahvusvahelisi ühikuid ei ole piisavalt, on lineaarne vähendamistegur kooskõlas

ELi sisemise eesmärgiga vähendada heitkoguseid 2040. aastaks 90 % võrra.

iii. ELi HKSi integreeritakse liidusisene süsiniku püsiv eemaldamine, suurendades piirmäära

LHÜde sellise koguse võrra, mis on võrdne komisjoni ostetavate süsiniku eemaldamise

ühikute arvuga, luues seeläbi garanteeritud täiendava heiteruumi sektoritele, kus heidet on

kõige raskem vähendada, ja toetades süsiniku eemaldamise tööstusharu laiendamist, tagades

samal ajal kontrolli süsiniku eemaldamise kvaliteedi ja koguse üle.

iv. Turustabiilsusreserv reformitakse, et tagada stabiilne ja likviidne turg ning hindade sujuv

areng kahaneva turu tingimustes.

v. LHÜde tasuta eraldamist ja süsinikuga seotud kaudsete kulude hüvitamist pikendatakse

kauemaks kui praeguse ajavahemiku lõpuni, samal ajal kui LHÜde tasuta eraldamise

tingimuseks seatakse ELis süsinikuheite vähendamisse investeerimise kavade esitamine ja

selliste süsinikuheite vähendamise investeeringute tegemine ELis.

vi. Suurendatakse rahalist toetust innovatsioonile ja investeeringutele süsinikuheite

vähendamisse, eelkõige tööstuse süsinikuheite vähendamisse, nii et suurem osa ELi HKSi

tuludest tagastatakse ELi HKSi kuuluvatele sektoritele. Luuakse tööstuse süsinikuheite

vähendamise rahastu, mis eraldab tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidele

100 miljardit eurot.

vii. Laiendatakse innovatsioonifondi, et toetada vähese süsinikuheitega innovatsiooni

turuleviimist ja suurendada puhta tehnoloogia tööstuse konkurentsivõimet.

viii. Tugevdatakse nõudeid liikmesriikide enampakkumistuluga seotud kulutustele, sealhulgas

kehtestades prioriteetsetele sektoritele minimaalsed kulutused ja muutes nähtavuse

kohustuslikuks.

ix. Nähakse ette jätkuv solidaarsus moderniseerimisfondi kaudu, et toetada energiasüsteemide

moderniseerimist ja tööstuse süsinikuheite vähendamist väiksema sissetulekuga

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [..../..] [ringmajanduse õigusakt] [ELT viide lisatakse

pärast vastuvõtmist].

ET 8 ET

liikmesriikides, ajakohastades samal ajal rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja

jaotamispõhimõtteid.

x. Jätkatakse enampakkumiste mahust 10 % ümberjaotamist väiksema sissetulekuga

liikmesriikidele, et tagada solidaarsus ja suunata need vahendid kliimaga seotud eesmärkidel.

xi. Ettepaneku eesmärk on saavutada tõhus süsiniku hinnastamine seoses ELi õiglase osaga

rahvusvahelise transpordi heitkogustest, kohaldades ELi HKSi sobivalt lendude suhtes, mis

väljuvad liidu vahetusse naabrusse. See hõlmab mitmepoolsuse toetamist CORSIA

kompenseerimiskulude mahaarvamise mehhanismi kaudu, millega välditakse topelthindu.

Seoses alates 2023. aastast kehtiva HKSi kohaldamisalaga pooldaks komisjon Islandi puhul

ühiskomitee otsuses sätestatud olemasoleva mehhanismi pikendamist kolme aasta võrra.

xii. Meretranspordile ja lennundusele nähakse ette sihtotstarbeline otsetoetus, millega

edendatakse eelkõige ELis toodetud kestlike lennuki- ja laevakütuste, puhta tehnoloogia ja

vesiniku kasutuselevõttu.

xiii. Nähakse ette ELi HKSi läbivaatamine IMO üleilmse meetme vastuvõtmise korral, et

vältida topeltmaksete ohtu, säilitades samal ajal ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse.

xiv. Lisaks käsitletakse ettepanekus uute meetmete abil nõuetest kõrvalehoidmise riski

meretranspordisektoris ja toetatakse võrdseid tingimusi, laiendades HKSi kohaldamisala

sihipäraselt konkreetsetele väikelaevade kategooriatele (kogumahutavusega alla 5 000, kuid

mitte alla 400).

xv. Kehtestatakse sihipärased lihtsustamismeetmed, mis toovad kasu tööstusele ja avaliku

sektori asutustele, vähendades haldusnõuete täitmisega seotud kulusid ja suurendades

süsteemi rakendamise tõhusust.

xvi. ELi HKSi integreeritakse olmejäätmete põletamine. Süsiniku kogumise ja utiliseerimise

arvestuspunkt paigutatakse toodete puhul järgmise etapi ja elektrokütuste puhul kütusetarnija

tasandile. See võimaldab vähendada süsinikuheidet tööstusharudes, kus heidet on raske

vähendada.

HKSi direktiivi 2023. aasta läbivaatamise tulemusena loodi uus heitkogustega kauplemise

süsteem (HKS2), mis hõlmab hoonetes, maanteetranspordis ja väiketööstuses kütuse

põletamisel tekkivat CO2 heidet. HKS2 jäetakse käesoleva ettepaneku kohaldamisalast välja,

kuna see hakkab täielikult toimima 2028. aastal, selle kohaldamine tuleb läbi vaadata

2029. aastaks ning kõik HKS2 kuuluvate sektorite ELi HKSi integreerimise teostatavuse

hindamised tuleb teha 2031. aastaks.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik

majandussektorid. ELi HKSi praegune läbivaatamine on esimene osa ulatuslikust

meetmepaketist, millega tagatakse, et EL on valmis saavutama oma 2040. aasta

kliimaeesmärgid läbivaadatud energia- ja kliimaraamistiku abil, kasutades samal ajal ära kõiki

rohepöördest tulenevaid eeliseid ja suurendades ELi konkurentsivõimet.

Kõik paketi algatused on omavahel tihedalt seotud, nende puhul kasutatakse ühiseid mudeleid

ja eeldusi ning iga algatus sõltub teiste algatuste ülesehitusest. Heitkogused jaotatakse

poliitikavahendite vahel lähtuvalt kulutõhususest, tehnoloogilisest elujõulisusest ja

liikmesriikide eripäradest, sealhulgas nende omamaiste puhaste energiaallikate valikust. ELi

HKSi läbivaatamist ja tulevasi ettepanekuid toetavad mõjuhinnangud hõlmavad

valdkondadevahelist analüüsi, ekspertide ja sidusrühmade panust ning hiljutiste geopoliitiliste

arengusuundumuste mõju. Samuti kajastavad need liikmesriikide riiklikes energia- ja

kliimakavades esitatud eesmärke ja meetmeid.

ET 9 ET

Analüüs näitab, et nõutava heitkoguste vähendamise ja süsiniku eemaldamise saavutamiseks

on vaja tasakaalustatud poliitikameetmete kombinatsiooni, sealhulgas sihipäraseid

toetusmeetmeid, stabiilset süsiniku hinnastamist, selgeid eesmärke koos asjakohase

paindlikkusega ning ühtlustatud, kuid tõhusat reguleerimist. Need põhimõtted on poliitika

kujundamise aluseks, toetades investeeringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet.

Raamistikku toetab ka kavandamist, rahastamist, koostööd ja edusammude jälgimist hõlmav

tugev juhtimisstruktuur, mis suurendab samal ajal vastupanuvõimet kliimamuutuste kasvavale

mõjule.

Pidades silmas ELi laienemiseesmärke, tuleb raamistiku kavandamisel ja rakendamisel

arvesse võtta ka kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide integreerimist.

Ühinemisprotsessis tuleks kaaluda, kuidas ELi HKSi solidaarsusmehhanismid ja -fondid

peaksid hõlmama laienemisprotsessis osalevaid riike. Üldiselt on see 2040. aasta

eesmärkidega kooskõlas, hõlmab ühiskonna kõiki sektoreid ning säilitab asjakohase tasakaalu

riiklike ja ELi tasandi õigusaktide vahel.

ELi HKSi läbivaatamise ettepanek on selle raamistiku oluline osa, tuginedes 2025. aasta

detsembris vastu võetud ettepanekule sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normide kohta ning

2026. aasta aprillis vastu võetud ettepanekule turustabiilsusreservi läbivaatamise kohta. ELi

HKS jätkab 2030. aastatel heitkoguste vähendamise ja majanduse ümberkujundamise

edendamist. Läbivaatamise eesmärk on säilitada süsinikuturu tõhusus, täiustades samal ajal

selle ülesehitust, et paremini toetada tööstuse konkurentsivõimet, süsinikuheite vähendamist,

innovatsiooni, investeeringuid ja Euroopa strateegilist vastupanuvõimet. Kliima- ja

energiapoliitika laiemas raamistikus on jätkuvalt oluline tugev ja prognoositav süsinikuhind,

et soodustada investeeringuid omamaisesse vähese süsinikuheitega energiasse,

elektrifitseerimisse ja puhtasse tehnoloogiasse, pakkudes samal ajal investoritele pikaajalist

kindlust.

2026. aasta lõpus esitatakse täiendavad seadusandlikud ettepanekud riiklike eesmärkide ja

rahvusvaheliste ühikute kasutamise kohta.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Puhta tööstuse kokkulepe koondab kliimameetmed ja konkurentsivõime kõikehõlmava

majanduskasvu strateegia alla. See on kohustus kiirendada samaaegselt süsinikuheite

vähendamist, taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni, muutes Euroopa ühtlasi vastupidavaks.

Kokkuleppe eesmärk on pakkuda Euroopa tööstusele tugevamat ärimudelit suurte

kliimaneutraalsete investeeringute tegemiseks energiamahukatesse tööstusharudesse ja

puhtasse tehnoloogiasse. ELi HKSi läbivaatamisel on nende eesmärkide saavutamisel keskne

roll ja seetõttu on see kooskõlas laiema liidu poliitikaga, mis on osa puhta tööstuse

kokkuleppest.

ELi 2040. aasta kliimaeesmärkide saavutamine ja sellega seotud poliitikameetmete

rakendamine nõuab järgmistel aastakümnetel pidevaid investeeringuid energiasüsteemi

ajakohastamisse. Lisaks sellistele algatustele nagu puhta tööstuse kokkulepe, tööstuse

kiirendamise õigusakt,23 puhtasse energiasse investeerimise strateegia,24 Euroopa

võrgupakett25 ja nullnetotööstuse määrus26 on 2040. aasta raamistiku eesmärk tagada

23 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik

tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning

muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 (COM(2026) 100 final). 24 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Puhtasse energiasse investeerimise strateegia“ (COM(2026) 116 final). 25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa võrgupakett“ (COM(2025) 1005 final).

ET 10 ET

prognoositavus, mis on vajalik hoonete, transpordi, tööstuse ja energiavõrkude

energiatõhususe, elektrifitseerimise ja puhtasse tehnoloogiasse investeerimise kiirendamiseks.

Tööstuse süsinikuheite vähendamine sõltub ka süsiniku kogumisest, vesinikust ja muudest

uuenduslikest tehnoloogialahendustest, kusjuures erainvesteeringutel on selles juhtroll.

ELi HKS aitab neid eesmärke saavutada. Esiteks on selle eesmärk luua süsiniku hinnasignaal,

millega premeeritakse investeeringuid vähese süsinikuheitega tehnoloogiasse. HKSiga

kehtestatakse CO₂ heitele hind. Kuna süsinikuheite kulud suurenevad, muutuvad

investeeringud elektrifitseerimisse ja kliimaneutraalsetesse tootmisprotsessidesse

majanduslikult atraktiivsemaks kui traditsioonilised fossiilsed energiaallikad ja suure heitega

tootmismeetodid.

Teiseks on selle eesmärk teenida tulu, millest rahastatakse süsinikuheite vähendamist.

2026. aasta märtsis esitatud tööstuse kiirendamise õigusaktis on sätestatud selge raamistik

investeeringute ja innovatsiooni edendamiseks sektorites, kus Euroopa saab säilitada või

saavutada ülemaailmse juhtpositsiooni. Selleks on oluline üldsuse toetus, et kaasata erasektori

rahalisi vahendeid. Nende eesmärkidega on kooskõlas ELi ja liikmesriikide HKSi tulude

reinvesteerimine tööstuslikku üleminekusse, nagu on ette nähtud käesolevas ettepanekus.

Eelkõige suurendatakse käesoleva ettepanekuga tööstuse süsinikuheite vähendamise ja

kestlike kütuste rahastamist, mis aitab kiirendada elektrifitseerimist, edendada puhast

tehnoloogiat, tugevdada Euroopa tööstusbaasi ja luua kvaliteetseid töökohti.

Draghi aruandes esitatud soovitustele tuginedes teeb komisjon ettepaneku luua puhta tööstuse

kokkuleppe osana välja kuulutatud tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu varase etapina

HKSi investeerimishoogusti. Kui HKSi seadusandlik protsess on lõpule viidud, alustatakse

HKSi investeerimishoogusti rakendamist ja selle raames toetatakse eelnevalt kindlaks

määratud süsinikutasu abil süsinikuheite vähendamist toetavaid investeeringuid

energiamahukatesse tööstusharudesse. Osana laiemast eesmärgist võtta tööstuse süsinikuheite

vähendamiseks kasutusele 100 miljardit eurot hakatakse alates 2031. aastast kasutama

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu teises etapis selliseid konkurentsipõhiseid

vahendeid nagu hinnavahelepingud.

Käesoleva ettepanekuga laiendatakse ka innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi tegevust.

Innovatsioonifondist, millele on eraldatud 200 miljonit LHÜd, toetatakse uuenduslikku

tööstustehnoloogiat tööstuse ja puhta tehnoloogia tootmise jaoks. Moderniseerimisfond

suunab artikli 9 kohasest piirmäärast 2,5 % enampakkumisel müümisest saadava tulu

väiksema sissetulekuga liikmesriikidesse, et ajakohastada energiataristut, laiendada taastuvaid

energiaallikaid, tugevdada võrke, parandada energiatõhusust ning toetada süsiniku kogumise

ja säilitamise tehnoloogiat.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 191, 192 ja 193 annavad ELile õiguse võtta

meetmeid, mille eesmärk on säilitada ja kaitsta keskkonda ning parandada keskkonna

kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist ning edendada piirkondlike ja ülemaailmsete

keskkonnaprobleemide lahendamiseks vajalikke meetmeid rahvusvahelisel tasandil.

Käesoleva algatuse õiguslik alus on artikli 192 lõige 1, kuna tegemist on meetmega, mis

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).

ET 11 ET

võetakse kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja muude artiklis 191 sätestatud

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. HKS on tegutsenud sellel õiguslikul alusel alates

2003. aastast. Euroopa Parlament ja nõukogu on sellel õiguslikul alusel vastu võtnud kõik

HKSi direktiivi muudatused.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kliimamuutused on piiriülene probleem ning nii rahvusvaheliste kui ka ELi meetmetega saab

tõhusalt täiendada ja tugevdada piirkonna, riigi ja kohalikul tasandil võetavaid meetmeid.

HKSi kohandamine ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2040. aasta eesmärgiga

mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi majanduses. Seepärast on ELi tasandi koordineeritud

meetmed hädavajalikud ja neil on palju suurem võimalus kutsuda esile vajalik üleminek,

toimides kulutõhusate muutuste ja ülespoole suunatud lähenemise tugeva tõukejõuna. Lisaks

on paljudel käesolevas algatuses hinnatud poliitikaaspektidel, eelkõige süsinikuheite

ülekandumise vastase kaitse ja vähese süsinikuheite rahastamise mehhanismidega seotud

variantidel, oluline ühtse turu mõõde. ELi meetmed võivad inspireerida ja edendada ka muude

turupõhiste meetmete väljatöötamist.

Süsinikuturuna stimuleerib HKS heitkoguste vähendamist kulutõhusate lahenduste abil

kõigepealt kõigil HKSiga hõlmatud tegevusaladel, saavutades tänu oma ulatusele suurema

tõhususe. Sarnase meetme riiklikul tasandil rakendamise tulemuseks oleksid väiksemad ja

killustatud süsinikuturud, millega kaasneksid konkurentsimoonutuste oht ja tõenäoliselt

suuremad heitkoguste vähendamise kogukulud. Sama loogika kehtib süsiniku hinnastamise

laiendamisel uutele sektoritele.

• Proportsionaalsus

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu analüüs näitab, et ettepanek on

proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Seda põhjusel, et see ei lähe kaugemale sellest,

mis on vajalik ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2040. aasta eesmärgi kulutõhusaks

saavutamiseks, tagades samal ajal ühtse turu nõuetekohase toimimise ja HKSi kuuluvate

sektorite konkurentsivõime.

Euroopa Parlament ja nõukogu on heaks kiitnud kasvuhoonegaaside heite üldise, kogu

majandust hõlmava ja liidusisese vähendamise 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta

tasemega, võimalusega kasutada alates 2036. aastast piiratud koguses kvaliteetseid

rahvusvahelisi ühikuid, et anda piisav panus 2040. aasta eesmärgi saavutamisse. Käesolev

ettepanek hõlmab suurt osa nendest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja selle eesmärgi

saavutamiseks vaadatakse HKSi direktiiv läbi.

• Vahendi valik

Käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks sobib kõige paremini direktiiv. See on

kehtiva HKSi direktiivi muutmiseks kõige asjakohasem õiguslik vahend.

Direktiiviga nõutakse, et liikmesriigid saavutaksid eesmärgid ja rakendaksid meetmed oma

riikliku materiaal- ja menetlusõiguse süsteemi raames. Selline lähenemisviis annab

liikmesriikidele ELi meetme rakendamisel suurema vabaduse kui määrus, kuna

liikmesriikidele jäetakse võimalus valida direktiivis sätestatud meetmete rakendamiseks kõige

sobivamad vahendid. See võimaldab liikmesriikidel tagada, et muudetud normid on

vastavuses olemasoleva materiaal- ja menetlusõiguse raamistikuga, millega rakendatakse ELi

HKSi, eriti seoses käitistele lubade andmise korra ning täitemeetmete ja karistustega.

Direktiiv on asjakohane vahend ka turustabiilsusreservi otsuse muutmiseks, sest selle

õigusakti läbivaatamine on tihedalt seotud ELi HKSi jaoks kavandatud kohanduste mõjuga

turu stabiilsusele.

ET 12 ET

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

HKSi direktiivi ja turustabiilsusreservi otsuse hindamisel (vt mõjuhinnangu 15. lisa) jõuti

järeldusele, et ELi HKS on väga suurel määral kooskõlas ELi laiema kliimapoliitikaga,

kusjuures HKSi kuuluvad sektorid annavad suurema panuse ELi 2030. aasta

kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamisse, kuna nende sektorite jaoks on see

majanduslikult tõhusam kui HKSi mittekuuluvate sektorite jaoks. Tõendid viitavad sellele, et

ELi HKS on olnud tõhus ELis täheldatud üldise heitkoguste vähendamise suundumuse

edendamisel.

Hindamisperioodil vähenes paiksete käitiste koguheide märkimisväärselt, mis on kooskõlas

trajektooriga, mis on vajalik, et saavutada HKSi direktiivi 2018. aasta läbivaatamisel seatud

eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 2005. aasta tasemega võrreldes 43 %, ja ületab

seda trajektoori. Tugevam CO2 hinnasignaal IV etapis (2021–2030) on tõenäoliselt

stimuleerinud suuremat üldist heitkoguste vähendamist, kuna viidi läbi reformid, et

kõrvaldada LHÜde nõudluse ja pakkumise struktuurne tasakaalustamatus, mis varem

kahjustas ELi HKSi tulemuslikkust III etapis (2013–2020). Heitkoguste vähendamise

võimalusi on energiasektoris tõenäoliselt rohkem kasutatud kui tööstussektorites. Osaliselt on

see tingitud täiendavatest meetmetest, mis on kehtestatud selleks, et toetada elektritootmise

süsinikuheite vähendamist kogu ELis, ning tasuta eraldatavate LHÜde puudumisest, mis

oleksid vähendanud süsinikuhinna mõju tööstusheite tekitajatele.

Turustabiilsusreservi kasutuselevõtt on märkimisväärselt suurendanud ELi HKSi

kokkusobivust laiema poliitikaraamistikuga (väline sidusus). Sellega on kõrvaldatud pikka

aega kritiseeritud nn vesivoodi efekt, võimaldades LHÜde pakkumisel reageerida nõudluse

muutustele, sealhulgas neile, mis tulenevad kattuvatest poliitikameetmetest, nagu need, mis

on sätestatud taastuvenergia direktiivis27 ja energiatõhususe direktiivis28. Viimastel aastatel on

ELi HKSi reformidega, näiteks LHÜde tasuta eraldamise reformidega, hakatud lahendama

varem tuvastatud probleeme, mis on seotud süsteemi ülesehituse erinevate elementide

kokkusobivusega (sisemine sidusus). Näiteks aitab rangemate võrdlusaluste kehtestamine

LHÜde tasuta eraldamiseks suurendada CO2 hinnasignaali mõju, et pakkuda stiimuleid

süsinikuheite vähendamiseks, saavutades samal ajal tasakaalu tööstuse kaitsmisel

süsinikuheite ülekandumise riski eest. Kirjandusest saadud tõendid toetavad väidet, et

läbivaadatud HKSi direktiivi rakendamine alates 2018. aastast on pakkunud liikmesriikidele

märkimisväärset ELi lisaväärtust ja selle tulemuseks on tõenäoliselt kulutõhusam

leevendamine võrreldes olukorraga, kui meetmeid oleks võetud ainult riiklikul tasandil.

Üldiselt kinnitab hindamine, et HKS on seni oma eesmärgid edukalt saavutanud ja on olnud

peamine vahend ELi kliimaeesmärkide saavutamisel. Hindamisel juhiti siiski tähelepanu ka

täiustamist vajavatele valdkondadele, nagu süsinikuheite ülekandumise vältimise vajaduse

parem tasakaalustamine süsinikuheite vähendamisse investeerimiseks jätkuvate stiimulite

tagamisega, tõhusama seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimissüsteemi tagamine ning

liidu registri turvameetmete tugevdamine.

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse

direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2413/oj). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb

energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231,

20.9.2023, lk 1–111, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj).

ET 13 ET

Turustabiilsusreserv võeti vastu 2015. aastal, et vähendada ELi HKSis II etapis (2008–2012)

ja III etapis (2013–2020) kogunenud ülemääraseid LHÜsid ning leevendada nõudluse ja

pakkumise puhul uue tasakaalustamatuse teket, eesmärgiga suurendada kestlikult ELi HKSi

vastupanuvõimet. Hindamine näitas, et see vahend aitas tõhusalt vähendada varasemat

nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatust LHÜde turul. Samuti aitas see tõhusalt leevendada

COVID-19 pandeemiast ja energiahinnakriisist tulenenud hinnašokke. Eelkõige andis

turustabiilsusreserv usaldusväärselt märku ELi pühendumusest ELi HKSile, suurendades

seeläbi usaldust turu vastu.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris käesoleva ettepaneku väljatöötamise eri etappides riiklike, piirkondlike

ja kohalike ametiasutustega, erasektori sidusrühmadega, sealhulgas üksikettevõtjatega ja

ettevõtjate ühendustega, vabaühenduste ja keskkonnaorganisatsioonidega, akadeemiliste ja

teadusasutustega, ametiühingutega ning üksikisikutega.

HKSi direktiivi ja turustabiilsusreservi otsuse läbivaatamine tugineb tagasisidele, mis on

saadud kehtiva raamistiku hindamise ja sellele järgnenud läbivaatamise mõjuhinnangu

raames. Konsultatsiooni peamine eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi võimalike

sätete kohta, mis käsitlevad süsinikuheite ülekandumist, süsiniku eemaldamist, lennundus- ja

meretranspordisektorit, jäätmekäitlusprotsesse, süsiniku ajutist kogumist ja kasutamist,

soojusvõimsuse künniseid, sidumist teiste süsinikuturgudega ja turustabiilsusreservi.

Konsultatsiooni käigus hinnati täiendavalt tulude kasutamist ja vähese süsinikuheitega

majanduse toetusmehhanisme. Komisjon kogus ka teavet võimalike lihtsustamismeetmete

kohta.

Komisjon korraldas veebipõhise avaliku konsultatsiooni koos küsimustikuga iga hinnatava ja

läbivaadatava valdkonna kohta, millele ta sai kokku 540 vastust,29 samuti kogus ta

tagasisidekorje käigus eri sidusrühmadelt üle 400 seisukohavõtu ja tagasiside. Lisaks

korraldati sihipäraseid küsitlusi ning komisjon osales mitmel (virtuaalsel) kahe- ja

mitmepoolsel sidusrühmade kohtumisel ja konverentsil, et arutada ELi HKSi läbivaatamist,

sealhulgas eri sektorite ettevõtjate ja nende ühendustega, ametiühingutega, vabaühendustega

ja liikmesriikide avaliku sektori asutustega. Meretranspordiga seotud teemade läbivaatamise

toetamiseks korraldati Euroopa säästva laevanduse foorumi meretranspordi seire-, aruandlus-

ja kontrollisüsteemi ning HKSi rakendamise allrühma ja kliimamuutuste eksperdirühma

(CCEG Maritime) ühiskoosolek. Lisaks tegi komisjon töövõtjatele30 ülesandeks koguda

üksikasjalike küsimustike kaudu arvamusi ja teavet paikseid käitisi ja meretranspordi

ettevõtjaid käsitlevate seire, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimisnormide rakendamise

kohta.

Samal ajal korraldas komisjon 29. jaanuaril 2026 ka ELi HKSi käsitleva sihtotstarbelise

seminari, kus osales üle 50 esindaja paiksetest käitistest kogu ELis. Seminaril keskenduti

praktilise rakendamise kogemustele ning vastavusprotsesside ja -nõuete lihtsustamise ja

ühtlustamise valdkondade kindlakstegemisele31. Samuti korraldas komisjon 12. mail 2026 ELi

HKSi läbivaatamise teemal kõrgetasemelise sidusrühmade ümarlaua. Ümarlaud täiendas

avalikku konsultatsiooni ja kogus täiendavat teavet poliitiliste prioriteetide kohta, et suunata

ELi HKSi ja turustabiilsusreservi eelseisvat läbivaatamist ajavahemikuks 2031–2040, ning

29 Avaliku konsultatsiooni üksikasjad on kättesaadavad aadressil ELi heitkogustega kauplemise süsteem

meretranspordi, lennunduse ja paiksete käitiste jaoks ning turustabiilsusreserv – läbivaatamine. 30 Ricardo Nederland B.V; Viegand Maagøe A/S ja SQ Consult. 31 Euroopa Komisjon, „Tegelikkuse kontroll – komisjon teeb kokkuvõtte HKSi rakendamisest paiksete

käitiste puhul“, 2. veebruar 2026.

ET 14 ET

täiendavate vahendite kohta, mida on vaja selleks, et muuta süsinikuheite vähendamine ELi

konkurentsivõime ja vastupanuvõime tõukejõuks.

Konsultatsioonide tulemused on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus ja

hindamisaruandes ning neid on käesolevas ettepanekus võimalikult suures ulatuses arvesse

võetud.

Üldjuhul avaldati avaliku konsultatsioonide käigus ELi HKSile kui poliitikavahendile

laialdast toetust. Sidusrühmad toetavad üldiselt ELi HKSi ja Euroopa kliimamääruses

sätestatud 2040. aasta kliimaeesmärgi vahelist kooskõla, et aidata jätkuvalt kaasa heitkoguste

vähendamisele kõige kulutõhusamal ja majanduslikult tõhusamal viisil, säilitades samal ajal

konkurentsivõime. Selleks et saavutada kooskõla 2040. aasta eesmärgiga, peavad paljud

sidusrühmad oluliseks lineaarse vähendamisteguri allapoole kohandamist, et piirata

süsinikuhindu ja parandada turu prognoositavust. Samal ajal peavad paljud

investeerimiskindluse jaoks oluliseks ka tugevat hinnasignaali. Mõlemad eesmärgid

kajastuvad käesolevas ettepanekus.

Selleks et vähendada süsinikuheite ülekandumise riski sektorites, mis ei ole hõlmatud

süsiniku piirimeetmega, toetatakse üldiselt (eelkõige tööstuse sidusrühmade seas) LHÜde

tasuta eraldamise jätkamist. Süsinikuheite vähendamise investeeringute seadmist LHÜde

tasuta eraldamise jätkamise tingimuseks toetavad peamiselt energiasektor ja

kodanikuühiskond. Ettepanekus on ühendatud LHÜde tasuta eraldamise jätkamine ja sellest

osa sõltuvusse seadmine süsinikuheite vähendamise investeeringutest, et saavutada tasakaal

süsinikuheite ülekandumise vältimise ja süsinikuheite vähendamise meetmetesse

investeerimise stiimulite tugevdamise vahel. Lisaks toetab valdav enamik sidusrühmi

ettepanekut jätkata kaudsete kulude hüvitamist ka pärast 2030. aastat, et vähendada

süsinikuheite ülekandumise ohtu, mis tuleneb süsinikuheite ülekandumisest elektrihindadesse.

Ainult mõned kodanikuühiskonna vastajad olid kaudsete kulude jätkuva hüvitamise vastu.

Tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamise küsimuses toetab valdav enamik vastajaid

kõigist sidusrühmadest tööstuse süsinikuheite vähendamise jõupingutuste toetamiseks

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu loomist, mis sisaldab rahastamisvahendeid, et

kohandada toetust muutuvatele prioriteetidele ja vajadustele. See kajastub nõuetekohaselt

ettepanekus. Üldiselt väljendavad sidusrühmad heameelt ka innovatsioonifondi ja

moderniseerimisfondi tegevuse jätkamise üle. See kajastub ettepanekus, mis toetab

moderniseerimisfondi raames investeeringute tegemist energiasüsteemide ajakohastamisse ja

energiatõhususse, parandades ja lihtsustades samal ajal innovatsioonifondi mõningaid

aspekte, kuid tegemata põhjalikke muudatusi selle toimimises ja eesmärkides.

Süsiniku eemaldamise küsimuses kajastab ettepanek enamiku sidusrühmade väljendatud

seisukohta, et süsiniku püsiv eemaldamine liidus tuleks lisada ELi HKSi koos

kaitsemeetmetega, millega tagatakse, et see ei takista vajalikku heitkoguste vähendamist.

Ainult mõned erasektori ja kodanikuühiskonna vastajad pooldasid vastavalt ka süsiniku

ajutise eemaldamise lisamist või süsiniku eemaldamise täielikku väljajätmist. Arvamused ELi

keskse avaliku sektori asutuse kaudu toimuva integreerimise konkreetse korra kohta olid

erinevad. Ettepanek sisaldab seda lähenemisviisi, et tagada HKSi kuuluvatele sektoritele

kindlus olemasoleva koguheite ruumi suhtes ja süsiniku eemaldamise nõudluse

prognoositavus, mis toob kasu süsiniku eemaldamise tööstusele. See toetaks turu suuremat

likviidsust ja sellise tehnoloogia kasutuselevõttu, tagades samal ajal keskkonnaalase

terviklikkuse ja vähendades süsinikuheite vähendamise edasilükkamist, integreerides vähesel

määral süsiniku kogumisel ja säilitamisel põhineva süsiniku eemaldamise ja

süsinikupõllunduse sertifitseerimise raamistiku kohaselt sertifitseeritud süsiniku eemaldamise

ET 15 ET

liidus, ning sellel oleksid väikesed halduskulud HKSi kuuluvatele sektoritele, kes jätkavad

kauplemist üksnes ELi LHÜdega.

Sidusrühmade seas peetakse turustabiilsusreservi üldiselt turul oleva ülejäägiga tegelemisel

tõhusaks. Enamik sidusrühmi, peamiselt tööstus- ja energiasektorist, toetab siiski selle

parameetrite muutmist, et parandada hindade prognoositavust ja suurendada likviidsust,

pidades silmas turu eeldatavat kahanemist tulevikus, samal ajal kui mõned

kodanikuühiskonna sidusrühmad eelistavad üldiselt praeguse lähenemisviisi säilitamist. Kõige

sagedamini välja pakutud muudatused olid kehtetuks tunnistamise eeskirja tühistamine ja

parameetrite dünaamiline kohandamine, et need vastaksid turule. Need muudatused

kajastuvad nõuetekohaselt käesolevas ettepanekus ja turustabiilsusreservi muutmist käsitlevas

2026. aasta aprilli sihipärases ettepanekus, millega peatatakse kehtetuks tunnistamise

mehhanism, võimaldades hoida puhvrina reservis üle 400 miljoni LHÜ, mis võib toetada turu

stabiilsust.

Lennunduse puhul toetatakse laialdaselt sektori panuse suurendamist süsinikuheite

vähendamisse ning enamik nii ettevõtlussektori kui ka kodanikuühiskonna sidusrühmi leiab,

et praegune lähenemisviis väljapoole Euroopat suunduvatele rahvusvahelistele lendudele ei

käsitle piisavalt nende lendude tekitatavaid heitkoguseid. Ettepanek aitab seda probleemi

lahendada, kohaldades tõhusat süsinikuhinda ka osale ELi õiglasest osast rahvusvahelise

lennunduse heitkogustest viisil, mis on kooskõlas algatuse „ReFuelEU Aviation“

reguleerimisalaga. Ettevõtlus- ja avaliku sektori sidusrühmad nimetasid peamise prioriteedina

ka suuremat toetust kestlikule lennukikütusele. Ettepanek kajastab seda nõuetekohaselt,

suurendades HKSi toetust kestlike lennukikütuste kasutuselevõtule, tagades samal ajal, et

liikmesriigid saavad endiselt HKSi tulu, et rahastada täiendavaid süsinikuheite vähendamise

meetmeid.

Meretranspordi valdkonnas olid sidusrühmad üldiselt nõus, et HKSi kaasamine aitab edukalt

kaasa süsinikuheite vähendamisele, juhtides samal ajal tähelepanu võimalustele parandada

koostoimet rahvusvaheliste meetmetega, suurendada konkurentsivõimet, kaasata väiksemaid

laevu ja lihtsustada norme. Ettepanek aitab kaasa nende eesmärkide saavutamisele, võttes

meetmeid nõuetest kõrvalehoidmise riski vähendamiseks ja kohandades läbivaatamisklauslit,

et eelkõige käsitleda topeltmaksete ohtu, võttes arvesse IMO tulevasi üleilmseid meetmeid.

Ettepanekuga luuakse ka HKSist rahastatav mehhanism, et toetada kestlike kütuste ja

keskkonnasõbralike jõuseadmete kasutuselevõttu. Tehakse ettepanek kohaldamisala

sihipäraseks laiendamiseks teatavatele väiksemate laevade kategooriatele, mis kajastab

vajalikku tasakaalu keskkonnakasu ja rakenduskulude vahel. Ettepanek sisaldab ühenduvuse

jaoks ja sotsiaal-majanduslikel põhjustel vajalike erandite pikendamist kindlaks

ajavahemikuks. Sellega kaasneb meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli

määruse ettepanek, et parandada ja lihtsustada süsteemi rakendamist.

Jäätmekäitlussektori puhul toetab enamik sidusrühmi olmejäätmete põletamise lisamist ELi

HKSi, jättes välja ohtlike jäätmete põletamise, nagu on kajastatud käesolevas ettepanekus, et

stimuleerida heitkoguste vähendamist, ringmajandust ning süsiniku eemaldamist ja süsiniku

kogumist ja kasutamist. Seda toetasid üldiselt tööstuse ja kodanikuühiskonna sidusrühmad,

välja arvatud jäätmepõletussektori sidusrühmad.

Enamik sidusrühmi pooldab süsiniku kogumise ja kasutamise stimuleerimist, kohandades

tagastamiskohustust püsiva ladustamiseta toodetest kogutud ja kasutatud heitkoguste puhul,

ning seda toetasid peamiselt energiasektor ja töötlev tööstus. Arvamused tagastamiskohustuse

täielikult järgnevale tasandile viimise kohta lahknevad rohkem, kusjuures mõned sidusrühmad

rõhutavad vajadust regulatiivse järjepidevuse järele seoses elektrokütustega. Ettepanekus

võetakse neid kaalutlusi arvesse, rakendades järgneva etapi ja kesketapi hübriidarvestust, et

ET 16 ET

stimuleerida süsiniku kogumist ja kasutamist eelneva etapi käitistes ning süsiniku kogumisel

ja kasutamisel põhineva süsiniku kasutamist järgneva etapi toodetes.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesolev ettepanek põhineb tõenditel, mis koguti 2023. aastal lõpule viidud HKSi eelmise

läbivaatamise mõjuhinnangus32 ja 2040. aasta kliimaeesmärki käsitlevale teatisele ja

ettepanekule lisatud mõjuhinnangus,33 ning muudes samaaegsetes algatustes kogutud

asjakohastel tõenditel. Lisaks tugineti heiteandmetele ning ELi seire-, aruandlus- ja

kontrollisüsteemide rakendamisest saadud kogemustele.

Käesolevas ettepanekus kasutatakse kogu ELi majanduse kasvuhoonegaaside heidet hõlmavat

integreeritud modelleerimisvahendite kogumit. Neid vahendeid kasutatakse selleks, et

koostada stsenaariumid, mis kajastavad liidu 2040. aasta kliimaeesmärgiga kooskõlas olevaid

iseseisvaid poliitikavariante.

Lisaks on komisjon kasutanud üha arvukamaid eelretsenseeritud empiirilisi uuringuid ELi

HKSi kohta ning mitut toetuslepingut. Viegand Maagoe ja SQ Consult tegid täiendavat

toetavat tööd seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimissüsteemi hindamiseks.

Meretranspordi- ja lennundussektoris viis sektoripõhised uuringud läbi Ricardo34.

• Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, mille esialgne versioon esitati

õiguskontrollikomiteele 23. märtsil 2026. Õiguskontrollikomitee esitas 15. aprillil 2026

reservatsioonidega positiivse arvamuse35. Õiguskontrollikomitee juhtis tähelepanu esialgse

versiooni viiele peamisele puudusele. Esiteks leidis ta, et ELi HKSi kulud ja tulud

hindamisperioodil, sealhulgas kulude jaotus, süsinikuhinna mõju ning LHÜde tasuta

eraldamise mõju heitkoguste vähendamisele ja investeeringutele, ei olnud piisavalt

kvantifitseeritud. Teiseks ei olnud probleemi määratlus selge ja selle eesmärgid ei olnud

määratletud SMARTi tingimustele (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja

tähtajaline) vastavalt. Kolmandaks oli lähtestsenaarium ebaselge, eelkõige küsimuses, kuidas

see on kooskõlas 2040. aasta kliimaeesmärgi mõjuhinnanguga. Neljandaks oli vaja tugevdada

meetmete poliitikavariantideks kombineerimise põhjendust ning täiendavalt analüüsida

konkurentsivõimet, taskukohasust ja ettepanekute koostoimet. Viiendaks ei ole

poliitikavariantide kulude ja tulude võrdlus piisavalt üksikasjalik, mis takistab tulemuslikkuse

32 SWD(2021) 601.

33 SWD(2024) 63. 34 Ricardo, „Support for the 2026 review of the ETS Directive for maritime, report prepared for DG

CLIMA, publication upcoming“ (Toetus HKSi direktiivi 2026. aasta läbivaatamisele meretranspordi

valdkonnas, kliimameetmete peadirektoraadi jaoks koostatud aruanne, avaldatakse peatselt), 2026;

Ricardo jt, „Supporting study for the implementation of the ETS Directive and MRV requirements for

maritime transport“ (HKSi direktiivi ning meretranspordi seire-, aruandlus- ja kontrollinõuete

rakendamist toetav uuring), 2024, ning täpsemalt osa „Meretranspordi seire-, aruandlus- ja

kontrollisüsteemi toetus“ 2026, avaldatakse peatselt; Ricardo, „Opportunities of the Green Transition

for the EU Maritime Industry and Value Chain“ (Rohepöörde võimalused ELi merendustööstusele ja

väärtusahelale), 2026, avaldatakse peatselt. Ricardo, „Support for the review by the Commission

regarding the implementation of ICAO’s CORSIA and for Commission reports on certain types of

flights, social impacts, and air connectivity of Islands, remote territories and Iceland“ (Toetus

komisjonipoolsele ICAO CORSIA rakendamise läbivaatamisele ning komisjoni aruannetele saarte,

äärealade ja Islandi teatavat liiki lendude, sotsiaalse mõju ja lennuühenduse kohta), koostatud

kliimameetmete peadirektoraadi jaoks, 2025, avaldatakse peatselt. 35 ARES(2026)3999719.

ET 17 ET

ja tõhususe põhjalikku hindamist. Mõjuhinnangut kohandati, et õiguskontrollikomitee

märkused arvesse võtta.

Hindamist tugevdati, et näidata erinevaid arengusuundumusi ning süsinikuhinna mõju

tööstusele ja energiasektorile. Lisati täiendavaid tõendeid, mis käsitlevad teistele

kütuseliikidele üleminekut ja HKSi roll söekasutuse vähendamisel, heitkoguste vähendamise

kulusid peamistes sektorites, heitkoguste vähendamise piirkulusid ja seost HKSi hinnaga,

ning lisati täiendava kirjanduse ülevaate tulemused HKSist tulenevate kulude ja tulude kohta.

Kirjandusest ja sidusrühmadelt saadi lisateavet HKSi mõju kohta konkurentsivõimele.

Hinnangut täiendati, et lisada rohkem teavet heitkoguste vähendamise ja eri sektorite kulude

ülekandumise kohta.

Mõju hindamise puhul selgitati probleemi määratlust ning eesmärgid määratleti ümber

SMARTi tingimustele vastavalt (SO1.1.2, SO2.1.2, SO.1.1.3 ja SO1.3.1). Võimaluse korral

probleemide põhjused kvantifitseeriti ja kui see ei olnud võimalik, siis kirjeldati neid veelgi

täpsemalt. Lisati selgitused peamiste erinevuste kohta lähtestsenaariumi, 85 % eesmärgi ja

ELi 2040. aasta kliimaeesmärki käsitleva ettepaneku vahel. Esitati rohkem teavet

investeerimisvajaduste ja nende trajektoori kohta, piirmäära kehtestamise variantide (CAP3

vs. CAP1) mõju kohta, eristades energiamahukaid ja muid tööstussektoreid, ning vajalike

tehnoloogialahenduste ja nende tehnilise valmisoleku taseme kohta. Tehti kindlaks peamised

kompromissid poliitikavariantide vahel ja kõige olulisemad meetmed, mis määraksid kõigi

kolme poliitikavariandi puhul nende üldmõju. Aruandele lisati rohkem teavet peamiste

modelleerimiseelduste kohta ja parandati teabe kasutatavust poliitikakujundajate jaoks,

ühtlustades korduvaid või põhjendamata väiteid. Peale selle lisati hinnangu IV liitesse

ülevaatlik tabel kindlakstehtud kulude ja tulude kohta. Samuti kõrvaldati

õiguskontrollikomitee poolt dokumentides tuvastatud väiksemad vastuolud.

Lisatud mõjuhinnangu punktides 5–7 selgitatakse uuritud poliitikavariante, võrreldakse neid

ja selgitatakse, miks lõplikku ettepanekut peeti parimaks poliitiliseks valikuks. Punktides 6

ja 7 ning 3. lisas esitatakse selgitus eelistatud poliitikavariandi peamiste majanduslike,

sotsiaalsete ja keskkonnamõjude kohta ning selle kohta, keda ja kuidas see mõjutaks, lisades

võimaluse korral kvantitatiivsed hinnangud eeliste ja kulude kohta. HKSi piirmäära jaoks

valitud variandi puhul kaldutakse lõplikus poliitikaettepanekus kõrvale mõjuhinnangus

hinnatud variantidest. Mõju on selgitatud punktis 6.2.3.1 ja lisas 8-1, mis käsitleb piirmäära.

Nagu on märgitud eespool sidusrühmadega konsulteerimist käsitlevas osas, saadi avaliku

konsultatsiooni käigus tagasisidekorje raames üle 400 vastuse, sealhulgas nii seisukohavõtud

kui ka tagasiside eri sidusrühmadelt. Seda on täpsemalt selgitatud lisatud mõjuhinnangu

2. lisas.

Mõjuhinnang hõlmab Euroopa kliimamääruse artikli 6 lõike 4 kohast kooskõla kontrolli –

selle sätte kohaselt peab komisjon hindama kõigi ELi kavandatavate meetmete ja

seadusandlike ettepanekute kooskõla Euroopa kliimamääruse eesmärkidega, näiteks ELi

kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Mõjuhinnang keskendub meetmete kliimamõju analüüsile.

See põhineb parimatel olemasolevatel teadusandmetel, selles kasutatakse kahte majandusliku

modelleerimise vahendit ja uuritakse iga poliitikavariandi kulutõhusust. Hinnangus

võrreldakse meetmete mõju lähtestsenaariumiga ja analüüsitakse tundlikkust peamiste

eelduste suhtes. Seadusandlik ettepanek on täielikult kooskõlas Euroopa kliimamääruses

sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuna selle põhieesmärk on viia HKS kõnealuse

eesmärgi ja 2040. aasta vahe-eesmärgiga kooskõlla. Kui meetmed tekitavad ebakindlust

seoses ELi HKSi kliimaalase netopanuse saavutamisega (süsiniku eemaldamise lisamine koos

piirmäära eelneva suurendamisega) või võivad tekitada lünki heitkoguste arvestamises

(süsiniku kogumise ja kasutamise arvestus järgnevas etapis), hinnatakse ja põhjendatakse riski

ET 18 ET

taset, võttes aluseks kliimaeesmärkide saavutamise laiemas kontekstis, ning

leevendusmeetmete kasutamist. Süsiniku eemaldamise puhul on meetmed põhjendatud, et

saavutada eemaldamise suurendamine ja vältida süsinikuheite ülekandumist, ning riskide

maandamiseks nähakse ette piisav eelarve süsiniku eemaldamise ühikute ostmiseks ja

läbivaatamisklausel. Süsiniku kogumise ja kasutamise puhul on riskid põhjendatud, et

stimuleerida süsiniku kogumist ja kasutamist, samas kui ettepanekuga kehtestatakse lünkade

esinemise puhuks leevendusmeetmed.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Alates HKSi direktiivi läbivaatamisest 2018. aastal on tehtud mitu lihtsustust. HKSi direktiivi

lisati artikkel 27a, mis võimaldab liikmesriikidel jätta välja käitised, mille heide on alla 2 500

CO2 ekvivalenttonni aastas. Lisaks sellele on seire- ja aruandlusmääruse (komisjoni

rakendusmäärus 2018/2066)36 muudatustega tehtud mitu lihtsust ja täpsustust ning

rakendamise hõlbustamiseks on välja töötatud standardmetoodikad ja -vahendid. Neid

meetmeid käsitletakse põhjalikumalt käesolevale mõjuhinnangule lisatud hindamisaruandes;

samal ajal on välja pakutud mitu võimalikku meedet täiendavaks ühtlustamiseks ja

lihtsustamiseks (vt 15. lisa punkt 9.4.4.2).

Mitu käesolevas ettepanekus esitatud meedet, mis puudutavad paiksete käitiste heitkoguseid,

ei hõlma üldiselt lihtsustamist, kuna kaalutakse ELi HKSi kohaldamisala laiendamist.

Nendega kaasneb siiski laiemas mõttes lihtsustamine, kuna kogu ELi hõlmavad

kliimameetmed peaksid vältima killustatud lähenemisviisi, mille puhul riiklikud või

piirkondlikud meetmed muudavad ühtse turu toimimise keerulisemaks. Lisaks lihtsustavad

kavandatud süsinikuheite ülekandumise vältimise meetmed LHÜde tasuta eraldamist, kuna

kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu jäetakse V etapiks (2031–

2040) ajakohastamata, kõrvaldades seeläbi käitajate halduskoormuse. Kavandatav variant,

millega nähakse ette LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkuse laiendamine, tähendaks

suuremat halduskoormust, mida tuleb kaaluda tingimuslikkusest tuleneva keskkonnakasu ja

tasuta eraldatavate LHÜde väärtusega (vt mõjuhinnangu punkt 6.2.1.6). Mõjuhinnangus (vt

12. lisa) kaalutakse, kas lisada arutelu selle üle, kas kaasata ELi HKSi rohkem väikesi

käitiseid, vähendades 20 MW soojusvõimsuse künnist. Kooskõlas mõjuhinnanguga välistab

käesolev ettepanek siiski sellise laiendamise põhjusel, et see ei oleks proportsionaalne, kuna

suurem osa asjaomastest heitkogustest on ELi HKS2ga hõlmatud.

Paketiga tehakse lihtsustamisalgatuste kaudu vähehaaval täiustusi, et rakendada süsteemi

ühtlustatud ja usaldusväärsel viisil, vähendada praegust dubleerimist ning suurendada

tõhusust seoses meretranspordi heitkoguste seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega. See on

kooskõlas hindamisega (vt lisatud mõjuhinnangu 15. lisa punkt 8.5), milles jõuti järeldusele,

et kavandatud järkjärgulised täiustused oleksid paremad kui seire-, aruandlus- ja

kontrollisüsteemi struktuurne uuendamine, võttes arvesse, et seire-, aruandlus- ja

kontrollisüsteem toimib tugeva raamistikuna ning on edukalt toime tulnud 2023. aasta

läbivaatamisest tulenevate muudatustega, seadmata ohtu andmete üldist kvaliteeti või

kasutatavust.

Meretranspordisektori poliitikameede SI1 „Lihtsustamine ja sihipärased tõhustamismeetmed“

sisaldab erisätteid meretranspordi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi lihtsustamiseks, mis

võimaldaks laevandusettevõtjatel kasutada ära veel kasutamata sünergiat, vähendada

põhjendamatut koormust ja lõppkokkuvõttes vähendada nõuete täitmisega seotud

36 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning

millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2066/oj).

ET 19 ET

halduskulusid. Muu hulgas tagaks meede, et konkreetse laeva heitkoguste nõuete täitmise eest

HKSi/meretranspordisektori seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi ning algatuse „FuelEU

Maritime“ süsteemi raames vastutab üks üksus ning et seire ja aruandluse ühekordsuse

põhimõtet rakendatakse täielikult seire-, aruandlus- ja kontrollinõuete täitmise ühise tsükli

kaudu. Lisatud mõjuhinnangu kohaselt tähendaksid meretranspordisektori lihtsustamise

elemendid laevandusettevõtjate jaoks iga-aastast kokkuhoidu 10–20 % praegustest iga-

aastastest seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõuete täitmisega seotud halduskuludest.

Lihtsustamist kavandatakse ka lennunduse puhul, eelkõige väiksemate käitajate jaoks, kelle

kaubandusliku staatuse määratlus jäetakse välja ja asendatakse lihtsa heitkoguste piirmääraga,

mida kohaldatakse võrdselt kõigi käitajate suhtes. Uued hõlmatud ettevõtjad ja suurem arv

vähese tegevusega olemasolevaid ettevõtjaid, mis on tingitud asjaomase künnise tõstmisest,

võivad tugineda lihtsustatud seirele ja aruandlusele ning loobuda tõendamisest. Väga madala

ELi HKSi tagastamiskohustusega käitajate väljajätmine tagab, et lennuettevõtjate ja

haldusasutuste halduskoormus jääb piiratuks, seadmata ohtu keskkonnaeesmärke.

• Põhiõigused

Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta

põhimõtteid. See aitab eelkõige saavutada eesmärki tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse

kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega37.

4. MÕJU EELARVELE

Algatuse mõju eelarvele ning vajalikud inim- ja haldusressursid on esitatud finantsselgituses,

milles näidatakse mõju eelarvele.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jätkab HKSi toimimise jälgimist ja hindamist oma iga-aastase süsinikuturgu

käsitleva aruande raames, nagu on sätestatud HKSi direktiivi artikli 10 lõikes 5. Süsinikuturgu

käsitlevas aruandes vaadeldakse HKSi praeguse läbivaatamise mõju. See tugineb HKSi

direktiivi kohaldamisel tehtud edusammude hindamise analüüsile, mida reguleeritakse HKSi

direktiivi artikliga 21, mille kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruande, mis

hõlmab LHÜde eraldamist, registri toimimist, seire ja aruandluse kohaldamist, tõendamist ja

akrediteerimist ning nõuete täitmisega seotud küsimusi. Iga-aastast süsinikuturgu käsitlevat

aruannet ja liikmesriikide aruandlust käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka nende sektorite

suhtes, millele HKSi on laiendatud. Uute sektorite reguleerimise kaudu saadud seire-,

aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas, mille põhjal komisjon hindab

asjaomastes sektorites tehtud edusamme.

Meretranspordi puhul tugineb komisjon ELi meretranspordi seire-, aruandlus- ja

kontrollisüsteemi kaudu kogutud andmetele ning meretranspordist tulenevat

kasvuhoonegaaside heidet käsitleva aastaaruande analüüsile, milles esitatakse põhjendatud

koondtulemused. Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse

(EL) 2018/199938 kohane integreeritud juhtimis- ja seireprotsess peaks samuti tagama, et

37 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,

98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive

ET 20 ET

Euroopa, piirkondliku, riikliku ja kohaliku tasandi kliima- ja energiameetmed, sealhulgas

HKS, aitavad saavutada ELi kliimaneutraalsuse ja energialiidu eesmärke. Süsinikuturu eri

aspekte jälgib tähelepanelikult mitu turuanalüütikut ning komisjon jätkab nende töö jälgimist.

Komisjon suhtleb korrapäraselt sidusrühmadega ning on seetõttu kursis nende seisukohtade ja

mureküsimustega, mis puudutavad HKSi toimimist. HKSiga seotud küsimusi arutatakse

spetsiaalsel foorumil, kliimamuutuste eksperdirühmas, mis ühendab liikmesriikide pädevaid

asutusi, tööstusliite ja vabaühendusi ning komisjoni. Eksperdirühm arutab oma eri

koosseisudes muu hulgas LHÜde tasuta eraldamise rakendamist, enampakkumisi ja liidu

registri toimimisega seotud küsimusi. Lisaks pakub HKSi nõuete täitmise foorum kõigi

HKSis osalevate riikide (27 liikmesriiki, Norra, Island ja Liechtenstein) pädevatele asutustele

platvormi teabe, ja kogemuste jagamiseks ning koos õppimiseks, mis viib HKSi tõhusa

rakendamiseni. Foorum korraldab sihtotstarbelisi üritusi, nagu kord aastas toimuv nõuete

täitmise foorumi konverents, mille eesmärk on jagada kogemusi ja hõlbustada dialoogi

liikmesriikide pädevate asutuste vahel, ning samuti konkreetsetele teemadele keskenduvad

rakkerühmad ja koolitusüritused. HKSi nõuete täitmise foorumi tegevuses kutsutakse

mõnikord osalema riiklikke akrediteerimisasutusi ja tõendajaid. Lisaks toob HKSi seire,

aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise tehniline töörühm kokku liikmesriikide pädevate

asutuste esindajad, et jagada kogemusi ja ettepanekuid komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2018/2066 (seire- ja aruandlusmäärus) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/206739

(akrediteerimis- ja tõendamismäärus) tulemusliku ja tõhusa rakendamise kohta ning arutada

HKSi seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimisraamistiku võimalikku ajakohastamist ja

täiustamist.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Liikmesriigid on kohustunud saatma teate ülevõtmismeetmete kohta koos ühe või mitme

dokumendiga, milles selgitatakse põhjendatud juhtudel, kuidas direktiivi osad ja ülevõtvate

riiklike õigusaktide vastavad osad on omavahel seotud. Seda peetakse käesoleva ettepaneku

puhul põhjendatuks, kuna riigisisesesse õigusesse on vaja teha sihipäraseid muudatusi, mis

tuleb esile tuua, nagu ka need sätted, mille ülevõtmist ei peetud vajalikuks.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

HKSi direktiivi põhielemendid, mida on muudetud, on järgmised.

• Piirmäär: selleks et viia süsteem kooskõlla liidu heitkoguste 90 % võrra

vähendamise 2040. aasta eesmärgiga, tehakse ettepanek muuta HKSi direktiivi

artiklit 9, et kohandada alates 2031. aastast ELi HKSi trajektoori. See

muudatus võimaldaks aeglasemat iga-aastast vähenemist ja LHÜde jätkuvat

väljastamist 2040. aastatel.

• Rahvusvahelised ühikud: tehakse ettepanek kaaluda usaldusväärsete

rahvusvaheliste ühikute kavandatud ostmist alates 2036. aastast, mis vähendab

2040. aastal vajadust liidusisese vähendamise järele kuni 5 protsendipunkti

võrra, tagades samal ajal kulutõhususe ja kooskõla Pariisi kokkuleppega.

Tehakse ettepanek alandada selle kohanduse kajastamiseks ELi HKSi

piirmäära, vähendades alates 2036. aastast lineaarset vähendamistegurit, mis on

kooskõlas eesmärgiga vähendada 2040. aastaks ELi-sisest heidet 85 %, ning

2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj). 39 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete

tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2067/oj).

ET 21 ET

reserveerida LHÜsid, et rahastada sellise rahvusvaheliste ühikute koguse

(260 miljonit tonni) ostmist, mis vastab ELi HKSi eesmärgi vähendamisele.

Keskkonnaalase terviklikkuse säilitamiseks tehakse ettepanek luua

varumehhanism, millega pöördutakse HKSi kuuluvate sektorite puhul tagasi

trajektoorile, mis on kooskõlas ELi-sisese vähendamisega 90 % võrra

2040. aastaks, juhul kui kvaliteetsed ja usaldusväärsed kulutõhusad

rahvusvahelised ühikud ei ole kättesaadavad, lähtuvalt komisjoni aruandest

kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste ühikute turu arengu kohta,

milles võetakse arvesse määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kriteeriume ja

nende ühikute panust HKSi kuuluvate sektorite kliimaeesmärkide saavutamisse

(vt kavandatud uus artikkel 9b).

• Süsiniku eemaldamine: tehakse ettepanek lisada HKSi direktiivi uus

artikkel 9c, millega lisatakse ELi HKSi süsiniku püsiv eemaldamine,

suurendades piirmäära sellise LHÜde arvu võrra, mis vastab süsiniku

eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimise raamistiku kohastele,

liidusisesel biogeense süsiniku kogumisel ja säilitamisel (BioCCS) ning

süsiniku otse atmosfäärist kogumisel ja säilitamisel (DACCS) põhineva

süsiniku püsiva eemaldamise ühikutele (1:1), mida komisjon on volitatud

ostma. Need uued LHÜd eraldatakse süsiniku eemaldamise ühikute ostmiseks.

Tehakse ettepanek eraldada komisjonile täiendavaid LHÜsid, et vähendada

süsiniku eemaldamise ühikute ja LHÜde hinna erinevust. ELi HKSi

netoeesmärk arvutatakse nii, et koguheitest (mis vastab LHÜde üldkogusele)

lahutatakse süsiniku eemaldamise ühikud, mida kavatsetakse osta. Selleks et

käitajatel oleks lihtsam oma süsiniku eemaldamise ühikuid kasutada, tehakse

ettepanek lubada käitajatel, laevandusettevõtjatel ja õhusõiduki käitajatel

vajaduse korral kompenseerida oma fossiilne heide biogeense süsiniku

kogumisel ja säilitamisel põhineva süsiniku eemaldamisega, mis on süsiniku

eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimise raamistiku kohaselt

sertifitseeritud ja mille nad ise saavutavad (artikli 14 lõige 1a). See

kompenseerimismehhanism ei läheks kaugemale nullist – see ei saa tekitada

negatiivset heidet ja LHÜde saamist – ning nõuab süsiniku eemaldamise

ühikute ostmiseks eraldatud LHÜde ja ostetavate süsiniku eemaldamise

ühikute kohandamise mehhanismi, et vältida kogu heiteruumi suurenemist üle

piiri, mis kaasneb ostukava kaudu integreerimisega.

• Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu: tehakse ettepanek luua alates

2028. aastast ELi tasandi üksusena tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu,

et toetada selliste tehnoloogialahenduste, protsesside ja tehnikate laiendamist ja

kasutuselevõttu, mis vähendavad otseselt heitkoguseid I lisaga hõlmatud

paiksetes käitistes ja võivad seega saavutada ka süsiniku püsiva eemaldamise.

Rahastu hakkab tegutsema kahes etapis (uus artikkel 10cc). Esiteks

reserveeritakse ajavahemikul 2028–2031 investeerimishoogusti raames

400 miljonit LHÜd, et pakkuda fikseeritud määraga süsinikutasu, kasutades

taotluste saabumise järjekorras teenindamise süsteemi investeeringute

hoogustamiseks kiiruse alusel (uus artikkel 10cd). Solidaarsuse tagamiseks

reserveeritakse sihtotstarbeline osa väiksema sissetulekuga liikmesriikidele.

Toetus sõltub rangetest täitmistähtaegadest kinnipidamisest ja tulemuslikkus

tagatakse täitmistagatise väljastamisega. Maksed seotakse välditud

heitkogustega, mis on sõltumatult tõendatud, ja need võib teha LHÜdes.

Teiseks toetab rahastu alates 2031. aastast projekte peamiselt võistupakkumiste

kaudu, millega sõlmitakse süsinikuheite hinnavahe lepingud või määratakse

ET 22 ET

süsinikutasud, tagades seeläbi tulude pikaajalise stabiilsuse ja vähendades

investeeringutega seotud riske (uus artikkel 10ce). Ettepanekuga nähakse ette

pakkumuse tagatis ja täitmistagatis, et tagada tõsine kavatsus ja õigeaegne

täitmine, võimaldatakse jagada eelarvelised kulukohustused iga-aastasteks

osamakseteks ning lisatakse sätted tagasimaksete ja tulude kui rahastu

sihtotstarbelise välistulu kohta. Sünergiat Euroopa Konkurentsivõime Fondiga

tugevdab võimalus anda rahastu poolt hinnatud projektidele konkurentsivõime

märgis.

• Innovatsioonifond: ettepanekuga ajakohastatakse innovatsioonifondi

õiguslikku alust, et tagada jätkuv ja prognoositav toetus innovatsiooni

turuletoomiseks ning vähese süsinikuheitega ja null-süsinikuheitega

tehnoloogia laiemaks kasutuselevõtuks, mis aitab märkimisväärselt kaasa ELi

HKSi kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamisele (artikkel 10cb).

Ettepanekuga tugevdatakse ka rakenduspõhimõtteid, sealhulgas projektide

väljatöötamist ja tehnilist abi vähese osalusega liikmesriikidele, kehtestatakse

meetmed spekulatiivsete taotluste tõkestamiseks ning suurendatakse

läbipaistvust iga-aastase avaliku aruandluse kaudu. Nähakse ette

üleminekueeskirjad, et tagada artikli 10a lõike 8 jätkuv kohaldamine kuni

2030. aastani.

• Moderniseerimisfond: ettepanekuga kohandatakse moderniseerimisfondi

(muudetud artikkel 10d), et see oleks paremini kooskõlas kaugeleulatuvamate

kliimaeesmärkidega ja õigluse eesmärkidega, ajakohastades uusimaid

kättesaadavaid andmeid kasutades rahastamiskõlblikkuse ja jaotamise

näitajaid. Sellega laiendatakse rahastamiskõlblikke investeerimisvaldkondi, et

hõlmata elektrifitseerimine ja tööstuse süsinikuheite vähendamine, sealhulgas

süsiniku kogumine ja säilitamine / süsiniku kogumine ja kasutamine. Samas on

fossiilkütustel põhineva energiatootmise toetamine jätkuval keelatud. Samuti

suunab ettepanek solidaarsuse eesmärgil ümber jaotatud LHÜsid

moderniseerimisfondi kaudu, et suurendada mõju, ja võimaldab liikmesriikidel

vabatahtlikult kanda oma enampakkumismahtudest üle täiendavaid LHÜsid, et

suurendada fondi vahendeid. Lisaks eraldatakse toetatavatele liikmesriikidele

täiendav osa ELi HKSi piirmäärast, et toetada investeeringuid tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu, tugevdades tööstuse süsinikuheite

vähendamist väiksema sissetulekuga liikmesriikides.

• Enampakkumistulud: ettepanekuga viiakse ellu sihipärased reformid, et

tagada tulude tulemuslikum ja läbipaistvam kasutamine täielikus kooskõlas ELi

kliimaeesmärkidega (muudetud artikli 10 lõige 3). Tehakse ettepanek määrata

kindlaks selged prioriteetsed kuluvaldkonnad, kajastades põhimõtet, et

süsinikuhinda maksvaid HKSi kuuluvaid sektoreid tuleks toetada HKSist

saadava tuluga, ning keskenduda seega suure mõjuga sektoritele, kus HKSist

saadav tulu võib aidata heitkoguseid kõige rohkem vähendada ja pakkuda

kaasnevaid hüvesid. Need prioriteedid hõlmavad ELi kliimafonde, puhast

energiat ja võrke, vähese süsinikuheitega transporti (eriti meretranspordi- ja

lennundussektoris), tööstuse süsinikuheite vähendamist (sh elektrifitseerimine,

süsiniku kogumine ja säilitamine ning puhas tehnoloogia), jäätmekäitluse

süsinikuheite vähendamist, ringsust ning teadusuuringute ja innovatsiooni

toetamist nendes valdkondades. Sihipäraste ja suure mõjuga kulutuste

tagamiseks nähakse ettepanekuga ette, et liikmesriigid peavad eraldama

vähemalt 50 % HKSi tuludest nendele prioriteetsetele valdkondadele. See

ET 23 ET

siduv miinimum aitab korrigeerida praegust kulutuste tasakaalustamatust, st

olukorda, kus kriitilise tähtsusega sektorid saavad ebaproportsionaalselt vähe

rahalisi vahendeid, hoolimata nende olulisest rollist heitkoguste vähendamisel.

Ettepanekuga tagatakse täielik kooskõla kliimaneutraalsusega, keelates

investeeringud, mis kahjustavad ELi pikaajalisi kliimaeesmärke. See hõlmab

kulutusi meetmetele, mis tekitavad või pikendavad sõltuvust süsinikumahukast

tehnoloogiast, kusjuures peamine näide sellisest ebakõlast on sõltuvus

fossiilkütustest. Samuti tehakse ettepanek tugevdada nähtavusnõudeid,

tagamaks, et üldsus ja sidusrühmad saavad selgelt kindlaks teha, kuidas HKSi

tulusid kasutatakse (muudetud artikkel 30m), kohustades liikmesriike

teavitama avalikult HKSi rahastatud meetmete päritolust mitme kanali, näiteks

projektidokumentide ja üldsusele teabe esitamise kaudu. Standarditud ELi

märgise („(kaas)rahastatud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise

süsteemist“) kasutamine on peamine vahend selle nähtavuse saavutamiseks.

Prioriteetsed kuluvaldkonnad hõlmavad direktiivis sätestatud

toetusmehhanismide suurendamist HKSi kuuluvate sektorite kliimamõju

vähendamiseks. Liikmesriigid võivad juba praegu otsustada LHÜsid teatavatel

eesmärkidel enampakkumisel mitte müüa ning sellistel juhtudel tuleks

enampakkumisel müümata jäänud koguseid kasutada heitkogustega

kauplemisel põhinevate omavahendite summa arvutamiseks kooskõlas

komisjoni ettepanekuga omavahendite süsteemi kohta (COM(2025) 574,

põhjendus 14). Neid reforme täiendavad tulevase juhtimismääruse40

muudatused, millega nõutakse, et liikmesriigid integreeriksid oma riiklikesse

energia- ja kliimakavadesse HKSi enampakkumistulu kavandatud kasutamise.

See eelneva planeerimise kohustus tagab, et kulutused on enne tulude

eraldamist strateegiliselt kooskõlas riiklike ja kogu ELi hõlmavate

kliimaeesmärkidega, ning samuti parema seire, avaliku kontrolli ja nähtavuse.

• Lennunduse heitkogused: tehakse ettepanek laiendada tõhusa süsiniku

hinnastamise katvust, kohaldades HKSi vajaduse korral ELi õiglase osa suhtes

teatavatest väljapoole Euroopat väljuvatest lendudest (muudetud artikli 28a

lõige 1 ja I lisa) ning ärilendude suhtes (muudetud artikli 3 punktid o, p ja am,

artikli 28a lõige 4 ning I lisa punktid j ja k). Sellega kaasneb piirmäära vastav

suurendamine (muudetud artikli 28a lõige 1). Jätkatakse mitmepoolsete

meetmete toetamist, võimaldades vähendada HKSi tagastamiskohustust

CORSIAga hõlmatud heitkoguste kuludega (muudetud artikli 12 lõike 3

punkt b). Tehakse ettepanek pikendada CORSIA ühikute kehtetuks

tunnistamist kuni 2035. aastani (muudetud artikli 12 lõige 9). Suuremast

katvusest tulenevad LHÜd võetakse ringlusse, et suurendada investeeringuid

lennunduse kliimamõju vähendamisse kestlike lennukikütuste ja skaleeritavate

süsinikuheite vähendamise lahenduste kasutuselevõtu kaudu ning

kondensatsioonijälgede kliimamõju kulutõhusasse vähendamisse HKSiga

hõlmatud lendude puhul (muudetud artikli 3c lõige 6). Ettepanek sisaldab

aruandlust (muudetud artikli 28a lõige 4) ja lennunduse süsinikuheite

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,

98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive

2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

ET 24 ET

vähendamiseks HKSist rahastatava toetuse taotlemist (muudetud artikli 3c

lõige 6) lihtsustavaid sätteid.

• Meretranspordi heitkogused: ettepanekuga suurendatakse praeguse süsteemi

tõhusust, i) luues kestlike alternatiivsete mereenergiaallikate mehhanismi (uus

artikkel 3gaa), mille eesmärk on võtta ringlusse täiendavad ELi HKSi tulud, et

toetada meretranspordisektori süsinikuheite vähendamist, ii) tugevdades

kaitsemeetmeid riski vastu, et konteinerilaevad ja avameretoimingutes osalevad

või neid toetavad laevad hoiduvad nõuetest kõrvale (muudetud artikli 3ga

lõige 1 ja artikkel 3), ning sellise riski pidevat jälgimist. Võttes arvesse, et

jääklassi laevade ja kuni 31. detsembrini 2030 eranditega hõlmatud marsruute

teenindavate laevastikega seotud heitkoguste vähendamise lahenduste ulatuslik

kasutuselevõtt on endiselt piiratud, tehakse ettepanek pikendada teatavate

erandite kestust kuni 31. detsembrini 2035 (muudetud artikli 12 lõiked 3-e kuni

3-b). Ettepanekuga pikendatakse ka artikli 3ga lõike 3 teises lõigus sätestatud

ajutist ümberjaotamismehhanismi kuni 31. detsembrini 2038. Ettepanekuga

tugevdatakse võrdseid tingimusi, laiendades sihipäraselt ELi HKSi

kohaldamisala teatavatele väikelaevade kategooriatele (kogumahutavusega alla

5 000, kuid mitte alla 400) (muudetud I lisa). Selline sihipärane laiendamine

nõuab piirmäära suurendamist (muudetud artikkel 9). Kuna ELi meretranspordi

HKS on seotud IMOs väljatöötatavate üleilmsete meetmetega, nähakse

ettepanekuga ette läbivaatamisklausel, milles osutatakse võimalusele võtta

meede topeltmaksete vältimiseks (artikkel 3gg). Ettepanekuga nähakse ette ka

teatav kogus LHÜsid, mis reserveeritakse ja eraldatakse vähim arenenud

riikide ja väikeste arenevate saareriikide toetamiseks (uus artikkel 3gab).

• „HKS kui teenus“: selleks et toetada ülemaailmseid kliimameetmeid ja

hõlbustada kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamist kolmandates riikides,

tehakse ettepanek luua HKS kui teenus, et toetada kolmandaid riike seoses

heitkogustega, mille suhtes ei kohaldata juba ELi HKSi tagastamiskohustust

(uus artikkel 25b).

• Süsinikuheite ülekandumise risk, LHÜde tasuta eraldamine ja

võrdlusalused pärast 2031. aastat: tehakse ettepanek laiendada praeguseid

vahendeid (LHÜde tasuta eraldamine, süsinikuheite ülekandumise riskiga

sektorite loetelu) järgmisele ajavahemikule. Ettepanekuga pikendatakse

artikli 10b lõike 1 kohaste üleminekumeetmete kehtivust kuni 2040. aastani, et

toetada teatavaid energiamahukaid tööstusharusid, mida peetakse süsinikuheite

ülekandumisest ohustatuks. Ettepanekus sätestatakse ka eeskirjad paiksetele

käitistele ELi HKSis LHÜde tasuta eraldamise kohta HKSi direktiivi artiklis 11

osutatud viieaastasteks ajavahemikeks kuni 2040. aastani, kohandades

artikli 10a lõikes 2 sätestatud võrdlusaluste maksimaalset ajakohastamismäära,

et kajastada tööstussektorite tegelikku süsinikuheite vähendamise suundumust.

Juhul kui nõudlus tasuta eraldatavate LHÜde järele tekitab vajaduse kohaldada

enne 2040. aastat ühtset sektoriülest paranduskoefitsienti, suurendatakse

puhvrit 4 %ni LHÜde üldkogusest. Ettepanekuga laiendatakse kehtivat

lähenemisviisi kaugkütte tingimuslikkusele ja seatakse alates 1. jaanuarist 2031

algavast viieaastasest tasuta eraldamise ajavahemikust kõigi ELi HKSis tasuta

eraldatavate LHÜde puhul tingimuseks ELis süsinikuheite vähendamisse

investeerimise kava koostamine (suurendades seeläbi heiteta ja vähese

süsinikuheitega toodete omamaist tootmist) ning selliste süsinikuheite

vähendamise investeeringute tegemine, mis toovad kaasa heitkoguste

ET 25 ET

märkimisväärse vähendamise. Täpsemalt eraldatakse igal aastal 80 % igal

viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest, kui esitatakse

kava investeerida süsinikuheite vähendamisse ELis, sealhulgas investeeringute

ja heitkoguste vähendamise kava üldise kliimamõju vähendamiseks, mida

HKSi tõendajad on tõendanud ja mille pädev asutus on heaks kiitnud. Selleks

et veelgi stimuleerida tööstusinvesteeringuid liidus, peavad käitajad artikli 10a

lõike 3c esimese lõigu alusel saadud LHÜd tagasi kandma, kui käitaja paigutab

oma asjaomased tegevused ümber või viib need muul viisil üle väljapoole liitu.

Ülejäänud 20 % ajavahemiku LHÜde tasuta eraldamise kogusest eraldatakse

alles pärast seda, kui on tõendatud, et süsinikuheite vähendamise

investeeringud on edukalt ellu viidud ja et vastav märkimisväärne heitkoguste

vähendamine on viieaastase ajavahemiku lõpuks saavutatud. Süsiniku

piirimeetmega hõlmatud sektorite puhul tehakse ettepanek, et alates

2028. aastast taastataks 15 % SPIMi teguri tõttu järk-järgult kaotatud tasuta

eraldatud LHÜdest, et vähendada süsiniku piirimeetme järkjärgulise

kasutuselevõtu kiirust ja leevendada allesjäänud süsinikuheite ülekandumise

riski. Selle saavutamiseks vähendatakse vastavalt LHÜde tasuta eraldamise

järkjärgulist lõpetamist ja lükatakse see edasi kuni 2038. aastani. Lisatakse ka

ajavahemike 2031–2035 ja 2036–2040 võrdlusaluste ajakohastamise normid,

laiendades seega praeguse metoodika põhimõtteid nendele ajavahemikele.

• Uued valdkondlikud soojus- ja kütusepõhised võrdlusalused: ettepanek

sisaldab sätet, millega antakse komisjonile õigus kehtestada artikli 10a lõikes 1

osutatud delegeeritud õigusaktide alusel konkreetsete sektorite soojus- ja

kütusepõhised võrdlusalused.

• Kaudsete kulude hüvitamine: ettepanek võimaldab liikmesriikidel jätkuvalt

anda riigiabi, et hüvitada teatavatele elektrimahukatele tööstusharudele osa

süsinikuga seotud kuludest, mis kantakse üle elektrituru kaudu (artikli 10

lõige 6). Halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse ettepanekuga

kaudsete kulude hüvitamist käsitlev aruandlus juhtimismääruse kohasesse

laiemasse aruandlusse enampakkumisel saadud tulu kasutamise kohta,

kusjuures asjakohane õiguslik alus on juhtimismääruse eelseisvad muudatused.

• Olmejäätmete põletamine: tehakse ettepanek laiendada jäätmete

koospõletamist käsitleva ELi HKSi praegust kohaldamisala nii, et see hõlmaks

kogu tavajäätmete põletamist ja koospõletamist. Selleks tehakse ettepanek

lisada I lisasse uus eraldi tegevusala, mis hõlmab tavajäätmete kõrvaldamist

või taaskasutamist jäätmepõletus- ja jäätmekoospõletustehastes. Lisaks hõlmab

see artikli 3 punktides ak ja al vastavalt mõistete „ohtlikud jäätmed“ ja

„olmejäätmed“ uusi määratlusi. ELi HKSi laiendamist kohaldatakse selliste

tavajäätmete põletamisega tegelevate käitiste heitkoguste suhtes, mille võimsus

ületab 3 tonni tunnis, nagu on sätestatud direktiivis 2010/75/EL. Kohustus

tagastada LHÜd olmejäätmete põletamise sektoris kehtestatakse järk-järgult

ajavahemikul 2031–2034, kusjuures olmejäätmete põletamisega tegelevad

käitised on kohustatud tagastama 100 % oma tõendatud heitkogustest alates

2034. aastast (artikkel 12a). Erandina peaks asjakohaseid samaväärseid

meetmeid rakendavatel liikmesriikidel olema õigus ajutiselt sellest kohustusest

loobuda. Äärepoolseimate piirkondade käitistele on lisatud vabatahtlik ajaliselt

piiratud erand kuni 31. detsembrini 2035. Selle sektori puhul liidu LHÜde

üldkogusele lisatud LHÜde arv peaks olema vastavuses järkjärgulise

kasutuselevõtu trajektooriga aastatel 2031–2034 (artikkel 9). Jätkuvalt

ET 26 ET

kohaldatakse seiret ja aruandlust ning ka tõendamist ja akrediteerimist

(artiklid 14 ja 15). Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 sätestatud

seire- ja aruandluseeskirjad vaadatakse võimaluste piires läbi, et neid saaks

kohaldada olmejäätmete põletamise sektoris. Kaugküttes jäätmetest energia

tootmisele võib eraldada tasuta LHÜsid vastavalt kaugkütet käsitlevatele

sätetele. Elektritootmisele ei saa alates 2013. aastast LHÜsid tasuta eraldada.

Enampakkumistulu lubatud kasutusviiside loetelu (artikli 10 lõige 3)

laiendatakse, et toetada kohalikke omavalitsusi meetmete rakendamisel

kooskõlas jäätmehierarhia kõrgemate astmetega. Tehnoloogia, protsessid ja

tehnikad, mis otseselt vähendavad olmejäätmete põletamisega tegelevate

käitiste heitkoguseid, eelkõige süsiniku kogumine, on kõlblikud saama toetust

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust, innovatsioonifondist ja

moderniseerimisfondist, et kiirendada tööstuse süsinikuheite vähendamist.

Lisaks käsitletakse kaugküttes jäätmetest energia tootmist kaugküttekäitistele

LHÜde tasuta eraldamist käsitlevas sättes, mida pikendatakse ajavahemikuks

pärast 2030. aastat. Selleks et jälgida metaaniheidet ja soovimatut mõju, mis

tuleneb kohaldamisala laiendamisest nii, et see hõlmab täielikult tavajäätmete

põletamist ja koospõletamist, tuleks seni, kuni ELi HKSi on täielikult

laiendatud olmejäätmete põletamisest tulenevale heitele, kohaldada seiret ja

aruandlust ning tavajäätmete prügilasse ladestamise tõendamist ja

akrediteerimist. Selleks lisatakse ettepanekuga I lisasse uue tegevusena

tavajäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine prügilates seire, aruandluse ja

kontrolli eesmärgil kooskõlas HKSi direktiivi artiklitega 14 ja 15. Seire- ja

aruandluseeskirjade väljatöötamisel tuleks kaaluda tulevast parimat võimalikku

tehnikat prügilate jaoks, et tagada regulatiivne järjepidevus ja keskkonnaalane

terviklikkus, ning need eeskirjad peaksid põhinema terviklikul prügilaregistril,

et vältida kõrvalehoidmist ja tagada tõhusus. Lisatakse aruandlus- ja

läbivaatamisklausel (artikli 30 lõige 9), et jälgida prügilatest pärit

metaaniheidet, võtta arvesse jäätmete kõrvalesuunamise asjakohaseid

suundumusi, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga, ning hinnata, kas on

asjakohane laiendada ELi HKSi prügilatest pärit heitele. Lõpuks muudetakse

I lisa punkti 5, et jätta välja olmejäätmete põletamise üksuste väljajätmine, mis

tuleks lisada käitise loale, kui asjaomase tegevuse võimsuse künnisväärtus on

ületatud. Välja tuleks jätta ohtlike jäätmete põletamise rajatised ja üksused.

• Süsiniku ajutine kogumine ja kasutamine: jäätmete põletamise lisamine

tähendab, et süsiniku kogumise ja kasutamise toote olelusringi enamiku

etappide suhtes, millest võib eralduda seonduvat süsinikku, kohaldatakse nüüd

süsiniku hinnastamist. See võimaldab arvestada heitkoguseid kohas, kus need

toodetest vabanevad, mitte kogumiskohas, vältides seeläbi heitkoguste

topeltarvestuse ja alaarvestuse ohtu. Selle tulemusena lükatakse juhtudel, kui

süsinikdioksiidi kogutakse ajutiselt vahe- või lõpptoodetes, millest süsinik ELi

HKSiga juba hõlmatud tegevustes (nt põletatud plastijäätmed) eeldatavasti

uuesti eraldub, HKSi direktiivi artikli 12 lõikega 3b LHÜde tagastamise

kohustus edasi seniks, kuni CO₂ vabaneb protsessi käigus, mis on loetletud

HKSi direktiivi I lisas (järgnev etapp). Ettepanekuga antakse komisjonile õigus

koostada loetelu toodetest, millest eeldatavasti eraldub uuesti süsinikku

HKSiga juba hõlmatud tegevustes. Erandina võetakse sünteetilistes kütustes

sisalduvat kogutud süsinikku arvesse kohas, kus kütuseid turustatakse

tarbimiseks (kesketapp), mitte kohas, kus kütused põletatakse tööstusrajatistes

või transpordisektoris. Täpsemalt oleks uus arvestuspunkt kütuste turustamise

ET 27 ET

koht, mille kohta on I lisasse lisatud uus tegevus. Lisaks tuleks süsinikdioksiidi

kogumise ja kasutamise ahela kõigi süsinikdioksiidi heitkoguste täieliku

hõlmamise tagamiseks laiendada I lisas esitatud HKSi kohaldamisala nii, et see

hõlmaks süsiniku kogumist kasutamiseks (praegu on hõlmatud ainult kogumine

säilitamise eesmärgil), kogutud süsiniku töötlemist, veeldamist ja sarnaseid

teenuseid ning kogutud süsiniku transporti kasutamise kohta (praegu hõlmab

see ainult transporti säilitamise eesmärgil).

• Kohaldamisala, lubade andmist ja aruandlust käsitlevate kehtivate

normide täpsustamine: tehakse ettepanek muuta uue osaleja määratlust, et

tagada täielik kooskõla komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33141

artikli 2 punktis 1 esitatud tegevkäitise määratlusega ning viia seeläbi

määratlus vastavusse tavaga ja lahendada probleem, et 18 kuu jooksul ei kehti

kahest määratlusest kumbki. Ettepanekus täpsustatakse HKSi direktiivi I lisa

kohase tegevuse „Vesiniku (H2) ja sünteesigaasi tootmine tootmisvõimsusel

üle 5 tonni päevas“ ulatust ja määratlust. Ettepanekuga antakse komisjonile

õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ELi tasandil

horisontaalsed miinimumeeskirjad kasvuhoonegaaside heite lubade andmise,

tühistamise ja peatamise kohta, et luua võrdsemad tingimused kõigis

liikmesriikides, lahendada rakendamisprobleemid ja tagada selged eeskirjad

seoses käitistele uue osaleja või tegevkäitise staatuse määramisega ELi HKSis.

Lisaks sisaldab ettepanek muudatusi, et täpsustada õiguslikku alust ning HKSi

direktiivi artikli 10 lõike 5 ja artikli 21 kohaste aruandlusmenetluste

koordineerimist.

• ELi HKSi nõuetekohase toimimise ja juhtimise rahastamine: selliste

tingimuste kehtestamine, mis võimaldavad võtta kasutusele tulu, et rahastada

ELi HKSi nõuetekohast toimimist ja juhtimist, sealhulgas liidu registri

(artikkel 19) nõuetekohast tegevust, toimimist ja turvalisust ning LHÜde tasuta

eraldamiseks vajalike investeeringute tingimuslikkuse eeskirjade rakendamist.

Turustabiilsusreservi otsuse peamised elemendid, mida muudetakse, on järgmised.

• Lisaks kehtetuks tunnistamise mehhanismi (COM(2026) 153 final42)

kavandatud väljajätmisele esitatakse käesolevas ettepanekus integreeritud

muudatuste pakett, et muuta turustabiilsusreservi parameetrid aja jooksul

dünaamiliseks. Eesmärk on võtta arvesse kahanevat piirmäära ja tagada reservi

jätkuv vastupidavus, et säilitada likviidsus.

• Esiteks tehakse ettepanek muuta aja jooksul ülemist ja alumist künnist ning

vabastatavat kogust (artikli 1 lõiked 5 ja 6), vähendades neid alates

2029. aastast igal aastal 4 %. Nende väärtuste täpsed summad on ümardatud

lähima miljonini ja täpsustatud turustabiilsusreservi otsuse I lisas.

• Teiseks muudetakse ettepanekuga LHÜde vabastamist.

41 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks

üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8–

69, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj). 42 Menetlus 2026/0085/COD, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse

otsust (EL) 2015/1814 seoses turustabiilsusreservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks

tunnistamise lõpetamisega.

ET 28 ET

• Sellega luuakse alates 2028. aastast alumine puhver (artikli 1 lõige 5),

mis kajastab 2023. aasta läbivaatamise käigus kehtestatud ülemise puhvri

loogikat. Praegune alumine künnis on 400 miljonit eurot ja praegune

vabastamismäär on 100 miljonit eurot. See tähendab, et alumise puhvri

väärtus on 300 miljonit LHÜd. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv

jääb alumise künnise ja alumise puhvri vahele, arvutatakse

turustabiilsusreservist vabastatavate LHÜde kogus kui „alumine künnis –

ringluses olevate LHÜde koguarv“, selle asemel et vabastada kehtivate

eeskirjade alusel kindlaksmääratud kogus 100 miljonit. Kui ringluses

olevate LHÜde koguarv on alumisest puhvrist väiksem, vabastatakse

turustabiilsusreservist 100 miljonit.

• Tehakse ettepanek vähendada alates 2029. aastast alumist künnist

(400 miljonit) ja alumist puhvrit (300 miljonit) ning reservist

vabastatavate LHÜde kogust (100 miljonit LHÜd) kindlaksmääratud iga-

aastase vähendamise võrra, st 4 % aastas, kui ringluses olevate LHÜde

koguarv jääb allapoole alumist puhvrit.

• Kolmandaks vähendatakse reservi lisamise määra alates 2028. aastast 24 %-lt

12 %-le (artikli 1 lõige 5). See tähendab, et ülejäägi korral jaotatakse tulevased

sissetulevad kogused pikemale ajavahemikule. Võttes arvesse kahanevat

piirmäära ja turu tulevast pingelisust, on kasulik jaotada sissetulevad kogused

pikemale ajavahemikule. Sellest tulenevalt tuleb ülemise puhvri künnist

alandada 947 miljonini, et kajastada vähendatud reservi lisamise määra.

• Neljandaks tehakse ettepanek muuta lennunduse arvessevõtmist ringluses

olevate LHÜde koguarvu arvutamisel. Praegu on artikli 1 lõikes 4a nõutud, et

arvutustes võetaks arvesse lennunduse netonõudlust alates 2024. aastast. Seda

artiklit muudetakse, et lisada ringluses olevate LHÜde koguarvule lennunduse

netonõudluse kumulatiivne mõju aastatel 2012–2023. Seda kohaldatakse alates

2028. aastast, ja võttes 2027. aasta ringluses olevate LHÜde koguarvu

arvutamisel arvesse lennunduse kumulatiivset nõudlust alates 2012. aastast,

vähendatakse seda 173 miljoni LHÜ võrra. See muudab turustabiilsusreservi

reageerimisvõimelisemaks ja toob kaasa LHÜde varasema vabastamise.

Meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli määruse ning algatuse „FuelEU

Maritime“ määruse peamised muudatused on järgmised.

• Ettepaneku eesmärk on lihtsustada seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi

/HKSi ja algatuse „FuelEU“ kohaseid kohustusi täitvate käitajate tegevust,

ühendades asjakohased seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõuete täitmise

tsüklid ning vähendades olemasolevat dubleerimist ja lahknevusi. See nõuab

seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisala laiendamist (muudetud

artikkel 2), et see hõlmaks lisaks kasvuhoonegaaside heitekoguste ja

energiatõhususe andmetele ka energiatarbimist, ning seire- ja aruandlusnõuete

ajakohastamist (muudetud artiklid 9 ja 10), et tagada kõigi asjakohaste andmete

kogumine sama seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi raames.

• Kavandatud muudatustega tehakse vastavad muudatused seirekava sisus

ja selle esitamise korras (muudetud artikkel 6) ning heitearuandes

(muudetud artikkel 11). Sellest tulenevalt peavad ettevõtjad lisama kogu

vajaliku teabe ühte dokumenti ja esitama selle ühtses töövoos, et täita nii

seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi /HKSi kui ka algatuse „FuelEU“

kohaseid seire-, aruandlus- ja kontrollinõudeid.

ET 29 ET

• Ettepanekuga muudetakse kontrollinorme, et laiendada määrust nii, et see

hõlmaks energiatarbimist ja sellest tulenevaid uusi aruandlusnõudeid

(muudetud artiklid 13–16). Komisjonile käesoleva määrusega antud

kontrolli- ja akrediteerimisnormidega seotud volitusi tuleks rakendada, et

luua seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, HKSi ja algatuse „FuelEU

Maritime“ raames kohaldatav ühtne akrediteerimis- ja kontrolliraamistik.

• Lisaks antakse ettepanekuga komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte, millega muudetakse seiremeetodeid ja -norme, et need

vastaksid määruse laiendatud kohaldamisalale, kuna energiatarbimise

hõlmamiseks lisatakse uusi andmepunkte (muudetud artikkel 5).

• Seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatud muudatused nõuavad

sellest tulenevaid muudatusi FuelEU määruses, eelkõige seetõttu, et seire

ja aruandluse ühekordsuse põhimõtet rakendatakse täielikult seire-,

aruandlus- ja kontrollinõuete täitmise ühise tsükli kaudu.

• Samuti lisatakse ettepanekuga uus artikkel 4a, et selgitada seire-, aruandlus- ja

kontrollikohustuste eest vastutava haldava asutuse rolli ning luua

jaotusmehhanism kõigi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisalasse

kuuluvate laevandusettevõtjate jaoks, et veelgi suurendada seire-, aruandlus- ja

kontrollisüsteemi töökindlust.

• Ettepaneku eesmärk on ka tugevdada võrdseid tingimusi, laiendades

sihipäraselt ELi HKSi kohaldamisala teatavatele laevakategooriatele (seire-,

aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud artikkel 2). Selline sihipärane

laiendamine eeldab komisjonile delegeeritud volituste ja rakendamisvolituste

andmist, et sätestada asjakohased seire- ja aruandluseeskirjad (seire-,

aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud artiklid 5, 6 ja 11).

• Ettepanek sisaldab kohandatud norme, et tugevdada kaitsemeetmeid

avameretoimingutes osalevate või neid toetavate laevade nõuetest

kõrvalehoidmise riski vastu. Need kohandatud normid nõuavad seire-,

aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisala muutmist (seire-, aruandlus- ja

kontrollimääruse muudetud artikkel 2), uute mõistete lisamist (seire-,

aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud artikkel 3) ning avamerelaevade

loetelu väljajätmist (seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud I lisa).

Ettepanekuga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et

sätestada asjakohased seire- ja aruandluseeskirjad (seire-, aruandlus- ja

kontrollimääruse muudetud artiklid 5, 6 ja 11).

ET 30 ET

2026/0212 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 seoses

konkurentsivõime edendamise ja süsinikuheite kulutõhusa vähendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu

võetud Pariisi kokkulepe3 (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 4. novembril 2016.

Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus

tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi

temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.

(2) Kiireloomuline vajadus jätkata jõupingutusi Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi

saavutamiseks on muutunud pakilisemaks pärast valitsustevahelise kliimamuutuste

eksperdirühma kuuendas hindamisaruandes esitatud järeldusi, mille kohaselt saab

globaalne soojenemine piirduda 1,5 °C-ga üksnes juhul, kui ülemaailmseid

kasvuhoonegaaside heitkoguseid hakatakse sellel kümnendil viivitamata oluliselt ja

püsivalt vähendama.

(3) 5. novembril 2025 esitas liit oma riiklikult kindlaksmääratud panuse pärast selle

heakskiitmist nõukogus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsile. Riiklikult kindlaksmääratud panuses märgitakse, et pärast liidu

2040. aasta kliimaeesmärgi kehtestamist ja kooskõlas kavandatud läbivaatamistega

valmistab komisjon ette kliimapoliitika struktuuri 2030. aasta järgseks ajaks ning

koostab ettepanekud poliitikaraamistiku kohta, mida on vaja 2040. aasta eesmärgi

õiglaseks ja kulutõhusaks saavutamiseks.

(4) Riiklikult kindlaksmääratud panuse koostamisel lähtuti sellise poliitilise arutelu

tulemustest, mis algatati komisjoni 6. veebruari 2024. aasta teatisega „Meie tuleviku

kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse

1 ELT C, , lk . 2 ELT C, , lk . 3 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

ET 31 ET

saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“,4 mis

põhines ulatuslikul mõjuhinnangul ja avaliku konsultatsiooni käigus kogutud

sidusrühmade seisukohtadel. See mõjuhinnang on käesolevat direktiivi toetava

mõjuhinnangu alus.

(5) Konkurentsivõime kompassis5 ja puhta tööstuse kokkuleppes6 on kindlaks määratud

jätkuv süsinikuheite vähendamine ja kiirendatud ringsus, mis on olulised elemendid, et

veelgi vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütustest ning suurendada majanduse

konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet, määrates ühtlasi kindlaks suuna ELi

heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohandamiseks muutuva geomajandusliku

olukorraga ning säilitades samal ajal põhialused.

(6) Kiiresti muutuv geopoliitiline olukord rõhutas veelgi enam seda, kui oluline on täita

puhta tööstuse kokkulepet, et suurendada ressurssidega kindlustatust ja tegeleda

Euroopa sõltuvusega imporditud fossiilkütustest, mis on kõrgemate ja volatiilsemate

energiahindade peamine põhjus. Konfliktid Ukrainas ja Lähis-Idas seavad Euroopa

Liidu taas silmitsi volatiilsete ja tõusvate energiahindadega, sest Euroopa sõltub

imporditud fossiilkütustest, mis kahjustab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. ELi

HKS peaks jätkuvalt olema tugev, prognoositav ja eesmärgipärane süsinikuheite

vähendamise tõukejõud, mis vähendab ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist ja

tugevdab tema vastupanuvõimet, edendades samal ajal investeeringuid puhtale

energiale üleminekusse, st omamaistesse taastuvatesse energiaallikatesse ning

muudesse süsinikuheiteta ja vähese süsinikuheitega energiaallikatesse.

(7) Euroopa Ülemkogu kutsus oma 19. märtsi 2026. aasta järeldustes7 komisjoni üles

esitama hiljemalt 2026. aasta juuliks ELi HKSi läbivaatamise tulemused, et vähendada

süsinikuhinna volatiilsust ja leevendada selle mõju elektrihindadele, sealhulgas

seonduvatele tarneahela kuludele, ning tegevuste ümbersuunamisele, säilitades samal

ajal HKSi olulise rolli kliimapöördes ja energiasüsteemi ümberkujundamises

süsinikuheite turupõhise hinnasignaali kaudu, mis hoogustab investeeringuid ja

innovatsiooni. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon allkirjastasid tegevuskava

„Üks Euroopa, üks turg“, milles seati 2027. aasta esimeseks kvartaliks eesmärk

leppida kokku ELi HKSi läbivaatamises8.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11199 on liit seadnud eesmärgi

saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja seejärel

saavutada negatiivsed heitkogused. Kõnealuses määruses on ka sätestatud, et komisjon

püüab viia kõik tulevased kavandatavad meetmed ja seadusandlikud ettepanekud,

sealhulgas eelarveettepanekud, kooskõlla kõnealuse määruse eesmärkidega ning esitab

4 COM(2024) 63 final. 5 Komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“

(COM(2025) 30 final). 6 Komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja

süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava (COM(2025) 85 final). 7 Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2026. aasta järeldused EUCO 1/26 CO EUR 1 CONCL 1. 8 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuskava „Üks Euroopa, üks

turg“. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja

(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

ET 32 ET

kooskõla puudumise korral põhjendused kõnealustele ettepanekutele lisatud

mõjuhinnangus.

(9) Määrusega (EL) 2021/1119, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2026/667,10 on kehtestatud liidu siduv eesmärk vähendada

2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast süsiniku eemaldamise

mahaarvamist) 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega. See eesmärk hõlmab võimalust

kasutada alates 2036. aastast piiratud koguses kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et

anda piisav panus 2040. aasta eesmärgi saavutamisse. See kogus võib olla kuni 5 %

ELi 1990. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest, mis vastab kasvuhoonegaaside

netoheite vähendamisele liidus 2040. aastaks vähemalt 85 % võrreldes 1990. aasta

tasemega. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõike 5 punktiga a võib

kaaluda katseperioodi aastatel 2031–2035.

(10) Määrusega (EL) 2021/1119 kehtestatud heitkoguste vähendamise saavutamisele

peavad kaasa aitama kõik majandussektorid. Seepärast tuleks ELi HKSi eesmärki

kohandada, et see oleks kooskõlas kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside

netoheite vähendamise 2040. aasta eesmärgiga, 2050. aastaks kliimaneutraalsuse

saavutamise eesmärgiga ja eesmärgiga saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused,

nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119.

(11) Pariisi kokkuleppe kohane liidu ja liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panus

hõlmab lennundusest tulenevaid heitkoguseid, mille suhtes kohaldatakse tõhusat

süsiniku hinnastamist ELi HKSi kaudu, mis kuni 31. detsembrini 2026 hõlmab ainult

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) siseseid lende ning Šveitsi ja Ühendkuningriiki

suunduvaid lende. Riiklikult kindlaksmääratud panuses märgitakse, et mis tahes laiem

kohaldamisala tuleneks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ11

muutmisest käesoleva direktiivi alusel. Lennundusest tulenevad heitkogused

eeldatavasti suurenevad, välja arvatud juhul, kui suurendatakse alternatiivkütuste

kasutamist. Alates 2027. aastast ELi HKSiga hõlmatud täiendavaid lennundusest

tulenevaid heitkoguseid ei tohiks veel liidu ja liikmesriikide riiklikult

kindlaksmääratud panusesse lisada ning neid ei tohiks käsitada heitkogustena määruse

(EL) 2021/1119 tähenduses.

(12) ELi HKS peaks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/240512

kohastele siduvatele seadusandlikele volitustele täiendavalt toetama kestlike

lennukikütuste kasutamist, olenemata sellest, et need volitused kehtivad isegi ilma ELi

HKSi toetuseta. Seepärast tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kohaselt

kestlike lennukikütuste ja muude lennukikütuste, mis ei ole saadud fossiilkütustest,

kasutamiseks reserveeritud lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“)

kättesaadavust pikendada kuni 2040. aastani. Selleks et võimaldada mehhanismi

rakendamiseks pikemat ajavahemikku, tuleks katta väiksem osa hinnavahest. Samuti

tuleks võrdselt kohelda kõiki jõuseadmeid ning elektrifitseerimist. ELi HKSi

geograafilise kohaldamisala laiendamine lennunduse puhul koos õhusõiduki

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2026. aasta määrus (EL) 2026/667, millega muudetakse

määrust (EL) 2021/1119 seoses liidu 2040. aasta kliimaalase vahe-eesmärgi kehtestamisega (ELT L,

2026/667, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/667/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse

ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi

96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2405, milles käsitletakse

võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks (ELT L, 2023/2405, 31.10.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2405/oj).

ET 33 ET

käitajatele eraldatavate LHÜde üldkoguse vastava suurendamisega võimaldab

suurendada alternatiivsete jõuseadmete ja kütuste toetamiseks eraldatavate LHÜde

arvu.

(13) Hoolimata sellest, et süsiniku hinnastamise kohaldamisala laiendatakse alates

2029. aasta jaanuarist ainult osaliselt, tuleks HKSi toetust alternatiivsetele

jõuseadmetele ja kütustele siiski laiendada kõigile alates sellest kuupäevast väljuvatele

lendudele. Sellega säilitatakse võrdne kohtlemine kõigil marsruutidel, mis väljuvad

mis tahes Euroopa Majanduspiirkonna lennuväljalt, ning stimuleeritakse nimetatud

jõuseadmete ja kütuste kiiret kasutuselevõttu.

(14) Selleks et vähendada lennunduse kogumõju kliimale, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 3c lõikes 6 osutatud toetusmehhanismi raames toetada ka kulutõhusaid

lähenemisviise. Kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelite kasutamine

kondensatsioonijälgede kulutõhusa vähendamise toetamiseks täiendab odavalt muid

selle mehhanismiga toetatavaid lähenemisviise. See peaks tuginema piiratud osale

LHÜde arvust, mis on reserveeritud artikli 3c lõikes 6 sätestatud eesmärkidel.

Mehhanism peaks täiendama kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 5 kohast lennunduse

muu kui CO₂ heitega seotud mõju seire-, aruandlus- ja kontrolliraamistikku.

(15) Selleks et premeerida kõige tõhusamaid käitisi, on asjakohane pikendada võimalust, et

käitised, mis varem kuulusid ELi HKSi selliste põletusseadmete käitamise tõttu, mille

summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, ning mis muudavad

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks oma tootmisprotsesse ja ei vasta

seetõttu enam kõnealusele künnisele, kuuluvad pärast tootmisprotsesside muutmist

jätkuvalt ELi HKSi kuni kahe järgneva LHÜde tasuta eraldamise viieaastase

ajavahemiku lõpuni.

(16) Ärilendude puhul peaks LHÜde reserveeritud kogus olema kättesaadav üksnes elektri

või vesiniku jõul töötavate õhusõidukite korral. Selleks et tagada ühetaolised

tingimused reserveeritud LHÜde eraldamiseks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 3c lõikele 6, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu loetelu

õhusõidukitest, mida käsitatakse äriõhusõidukitena. Selliseid volitusi tuleks teostada

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201113.

(17) Tagamaks, et käitistel on igal direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 11 osutatud viieaastasel

ajavahemikul pidevalt kas uue osaleja või tegevkäitise staatus, on vaja kõnealuse

direktiivi kohane uue osaleja määratlus läbi vaadata. Täpsemalt on probleem selles, et

lugedes direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis h sätestatud uue osaleja määratlust

koostoimes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33114 artikli 2 punktis 1

sätestatud tegevkäitise määratlusega, on iga tasuta eraldamise ajavahemiku lõpus 1,5-

aastane ajavahemik, mis algab kolm kuud enne järgmise ajavahemiku loetelu esitamist

vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikele 1 ning mille jooksul kumbagi neist

kahest määratlusest ei kohaldata. Seepärast tuleks „uue osaleja“ määratlus läbi

vaadata, et viia see kooskõlla praeguse tavaga, mille kohaselt käsitatakse käitist

tegevkäitisena üksnes siis, kui see on kantud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13–18, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj). 14 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks

üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8–

69, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj).

ET 34 ET

kohaselt asjaomase ajavahemiku kohta esitatud loetellu. Sellest tulenevalt tuleks

käitist, mis saab loa esimest korda ajavahemiku jooksul, mis algab kolm kuud enne

artikli 11 lõike 1 kohase loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb LHÜde tasuta

eraldamiseks ette nähtud vastava viieaastase ajavahemiku viimase aasta

31. detsembril, käsitada sellel ajavahemikul uue osalejana. Olukorras, kus käitis saab

esimest korda kasvuhoonegaaside heiteloa, mis seejärel tühistatakse, ja sellele käitisele

antakse samal LHÜde eraldamise ajavahemikul uus kasvuhoonegaaside heite luba,

peaks käitisel olema võimalik ELi HKSiga järgmisel LHÜde eraldamise ajavahemikul

uuesti ühineda üksnes siis, kui ta on kohaldatava määratluse kohaselt uus osaleja või

tegevkäitis kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis h ja delegeeritud määruse

(EL) 2019/331 artikli 2 punktis 1 sätestatud asjakohaste määratlustega.

(18) Liit peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2050. aastaks ja kõik

majandussektorid, sealhulgas meretransport, peavad aitama saavutada määrusega

(EL) 2021/1119 kehtestatud heitkoguste vähendamise vastavalt oma ajakohastatud

riiklikult kindlaksmääratud panusele. Meretranspordi lisamine ELi HKSi alates

2024. aastast tagab, et sektor panustab õiglaselt liidu kliimaeesmärkide ja Pariisi

kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)

võttis 2023. aastal vastu strateegia laevanduse süsinikuheite vähendamiseks15

„2050. aastaks või selle paiku“ ning leppis kokku keskpika perioodi meetmete

väljatöötamises selle rakendamiseks, kaaludes nii tehnilisi kui ka majanduslikke

elemente hõlmavaid võimalikke meetmeid. Sellise üleilmse meetme vastuvõtmine ja

rakendamine, millega kehtestatakse meretranspordist tulenevale kasvuhoonegaaside

heitele hind paralleelselt ELi HKSiga, tooks kaasa laevandusettevõtjate topeltmaksete

ohu. Kui IMO võtab vastu üleilmse turupõhise meetme meretranspordist tuleneva

kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ meretranspordi

tegevusalasid käsitlevad sätted läbi vaadata. Selleks peaks komisjon esitama Euroopa

Parlamendile ja nõukogule 18 kuu jooksul pärast sellise meetme vastuvõtmist ja enne

selle toimima hakkamist aruande. Komisjon peaks selles aruandes analüüsima

kõnealust üleilmset turupõhist meedet seoses selle eesmärkidega, pidades silmas

Pariisi kokkuleppe eesmärke, selle üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas

võrreldes direktiivi 2003/87/EÜ sätetega, mis hõlmavad meretransporti, ning kõiki

küsimusi, mis on seotud ELi HKSi ja kõnealuse meetme sidususega, sealhulgas

topeltmaksete vältimisega. Asjakohasel juhul ja selleks, et vältida topeltmaksete ohtu,

tagades samal ajal, et ei toimu keskkonnaalast tagasilangust, tuleks kaasnevas

seadusandlikus ettepanekus ette näha IMO mahaarvamismehhanism, mille kohaselt on

asjakohane lubada laevandusettevõtjatel tagastada vähem LHÜsid kui nende tõendatud

heitkogused, niivõrd kui need heitkogused on IMO meetme alusel ka tegelikult

hinnastatud. Selleks et võtta arvesse liidu võimalikku rolli meretranspordi

süsinikuheite vähendamiseks tehtavate laiemate rahvusvaheliste jõupingutuste

toetamisel, tuleks kaasnevas seadusandlikus ettepanekus ette näha meede, mille

kohaselt reserveeritakse LHÜd kõige vähem arenenud riikide ja väikeste arenevate

saareriikide toetamiseks.

(19) Meretranspordi süsinikuheite vähendamise toetamiseks on jätkuvalt vaja

märkimisväärseid investeeringuid, sealhulgas investeeringuid laevastiku

moderniseerimisse ja puhta tehnoloogia kasutuselevõttu. Samal ajal kannavad

liikmesriigid, kus laevandusettevõtjate kontsentratsioon on elanikkonnaga võrreldes

eriti suur, jätkuvalt proportsionaalselt suuremaid halduskulusid ELi HKSi

15 1. lisa, resolutsioon MEPC.377(80), vastu võetud 7. juulil 2023, IMO laevade kasvuhoonegaaside heite

vähendamise 2023. aasta strateegia.

ET 35 ET

rakendamisel, et toetada meretranspordi süsinikuheite vähendamist, sealhulgas

toetades kapitaliinvesteeringuid meretranspordisektorisse, kaasa arvatud sadamatesse

ja laevandusettevõtjatesse, ning kestlike kütuste ja jõuseadmete kasutamist. Direktiivi

2003/87/EÜ artikli 3ga lõike 3 teises lõigus sätestatud LHÜde ajutine eraldamine aitab

neid eesmärke toetada, kasutades vastavat enampakkumistulu kooskõlas käesoleva

direktiiviga. Seepärast on asjakohane pikendada selle kohaldamist kuni

31. detsembrini 2038. Komisjon peaks 30. septembriks 2035 hindama, kas edasine

pikendamine on põhjendatud.

(20) Meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks on oluline saavutada üleminek

fossiilkütuste kasutamiselt ja parandada energiatõhusust. Seda üleminekut takistavad

siiski märkimisväärsed hinnaerinevused tavapäraste fossiilkütuste ja kestlike

laevakütuste vahel ning heiteta jõuseadmete, näiteks elektri- ja tuuleenergial

põhinevate jõuseadmete kasutuselevõtu tempo. Seepärast on soovitav toetada varajasi

tegutsejaid, et vähendada liidus meretranspordisektori süsinikuheite vähendamisse

tehtavate investeeringutega seotud riske. Seega tuleks ajavahemikul 1. jaanuarist

[2028/ esimene aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kuni 31. detsembrini 2040

reserveerida 110 miljoni LHÜ eraldamine laevandusettevõtjatele läbipaistval, võrdsel

ja mittediskrimineerival alusel, et katta osa tavapäraste fossiilkütuste ja nõuetele

vastavate kestlike laevakütuste hinnaerinevusest ning kõik või osa lisakuludest, mis

tekivad nõuetele vastavate heiteta jõuseadmete ja nõuetele vastavate kestlike

laevakütuste kasutamiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtul ja käitamisel, kui

selliste kütuste kasutamine on tõendatud. Kui laevandusettevõtjale eraldatakse selle

reservi raames LHÜsid, peaks laevandusettevõtja sellist eraldamist arvesse võtma, kui

ta kavatseb kanda LHÜde tagastamisest tulenevad kulud üle teisele üksusele kooskõlas

direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3gc sätestatud hüvitamismehhanismiga. Näiteks võib

lepingupõhiste kokkulepetega ette näha eraldatud LHÜde ülekandmise

laevandusettevõtjalt teisele üksusele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2003/87/EÜ kõnealuse reservi

kohaldamiseks vajalike üksikasjalike normidega, ning võtta vastu rakendusakte, et

kehtestada loetelud liiduvälistest sadamatest ja kolmandatest riikidest, mille suhtes

tuleks kohaldada erandit päritolunõuetest.

(21) Komisjon peaks hindama artikli 3gaa alusel loodud reservi toimimist, võttes arvesse

kestlike laevakütuste ja heiteta alternatiivsete jõuseadmete tehnoloogilise ja

kaubandusliku küpsuse arengut.

(22) Laevandusettevõtjate nõuetest kõrvalehoidmine on problemaatiline, eelkõige seetõttu,

et see võib kahjustada ELi HKSi keskkonnaalast terviklikkust. Selleks et vähendada

riski, et konteinerilaevad külastavad nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil väljaspool

liitu asuvaid sadamaid ja viivad konteinerite ümberlaadimise väljapoole liitu, on

direktiiviga 2003/87/EÜ ette nähtud, et mõiste „külastatav sadam“ määratlusest

jäetakse välja konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas

naabersadamas, mis on kindlaks määratud kõnealuse direktiivi artikli 3ga lõike 2

kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Kriteerium, mis on seotud sadamas toimuva

konteinerite ümberlaadimise osakaaluga, ei pruugi siiski piisavalt hõlmata väljaspool

liitu asuvaid sadamaid, millel on suur potentsiaal meelitada ligi ümberlaadimistegevust

liidu sadamatest ja kus konteinerite ümberlaadimine moodustab suurema osa

konteinervedudest. Seepärast on asjakohane kehtestada kõnealuseks kriteeriumiks

65 % asemel 50 %. Lisaks on asjakohane jätta külastatava sadama määratlusest välja

konteinerite ümberlaadimiseks vajaliku taristuga sadamad, mis asuvad liidu vahetus

läheduses, st kuni 150 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast

ET 36 ET

sadamast. Meetme proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks võtta

arvesse kolmandate riikide meetmeid, millel on direktiiviga 2003/87/EÜ võrdväärne

mõju. See hõlmab sellise kolmanda riigi sadamaid, kellega on sõlmitud HKSide

sidumise leping. Selleks et paremini arvesse võtta suuri häireid laevandusturul, mis

võivad kiiresti muuta konteinerite ümberlaadimise tavasid, peaks komisjon

kontrollima konteinerite ümberlaadimisega tegelevate naabersadamate loetelu

korrektsust kord aastas, mitte kord kahe aasta järel. Haldustõhususe huvides peaks

komisjonil siiski olema õigus võtta vastu rakendusakte, millega muudetakse

konteinerite ümberlaadimisega tegelevate naabersadamate loetelu üksnes vajaduse

korral, näiteks juhul, kui sadam ei vasta enam konteinerite ümberlaadimisega tegeleva

naabersadama kriteeriumidele. Selleks et veelgi vähendada nõuetest kõrvalehoidmise

eesmärgil väljaspool liitu tehtavate sadamakülastuste riski ja konteinerite

ümberlaadimise ümberpaigutamist väljapoole liitu, on asjakohane näha ette täiendav

meede. Selline meede peaks seisnema ajutises erandis direktiivi 2003/87/EÜ kohastest

tagastamiskohustustest seoses selliste suurte konteinerilaevade teatava

meretransporditegevusega, mis teevad pikamaareise väljaspool liitu asuvate sadamate

ja liidu sadamate vahel.

(23) Selleks et vältida või vähendada ELi HKSi nõuete täitmisega seotud kulusid, võivad

avameretoimingutega tegelevad või neid toetavad laevandusettevõtjad kalduda

kasutama väljaspool liitu asuvaid baase liidus asuvate baaside asemel või lisama

nõuetest kõrvalehoidmiseks tehtavaid sadamakülastusi väljaspool liitu. Selleks et

vähendada nõuetest kõrvalehoidmise riski ja tagada võrdsed tingimused, tuleks muuta

külastatava sadama määratlust, et see hõlmaks avameretööalasid, kus

laevandusettevõtjad teostavad või toetavad avameretoiminguid, sealhulgas merepõhja

ja selle aluspinnase ressurssidega seotud teadusuuringuid ning avamererajatiste ja -

taristu projekteerimise, kavandamise, ehitamise, käitamise, hooldamise ja kasutuselt

kõrvaldamisega seotud tegevust.

(24) Selliste laevade heitkogused, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400,

moodustavad ligikaudu 15 % direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate

laevade heitkogustest, kuid sellesse vahemikku kuuluvate laevade heitkoguseid tekitab

suur hulk laevu. Selliste konkreetset liiki laevade heitkoguste lisamine, mille

kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400, aitab parandada ELi HKSi tõhusust

ja edendada võrdseid tingimusi laevadega, mille kogumahutavus on vähemalt 5 000,

ning seetõttu tuleks need laevad lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Komisjon peaks hiljemalt 31. detsembriks 2031 esitama Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aruande, milles ta peaks uurima alla 5 000 suuruse kogumahutavusega

parvlaevade ja reisilaevade heitkoguste direktiivi 2003/87/EÜ lisamise teostatavust

ning majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju.

(25) Praegused direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud erandid kohustusest tagastada LHÜsid

jääklassi laevade, äärepoolseimaid piirkondi ja maismaa püsiühenduseta väikesaari

hõlmavate reiside ning teatavate avaliku teenindamise kohustuste või avaliku

teenindamise lepingute alusel osutatavate reisijateveoteenuste puhul lõpevad

31. detsembril 2030. Kuigi jääklassi laevade ning nimetatud marsruute teenindavate ja

teenuseid osutavate laevastike süsinikuheite vähendamisel tehakse edusamme ning

uuenduslikud tehnoloogialahendused, nagu akutoitega elektrisõidukid ja tuuleenergial

põhinevad jõuseadmed, muutuvad üha elujõulisemaks, on heitkoguste vähendamise

lahenduste ulatuslik kasutuselevõtt ühenduvuse seisukohast olulistel laevadel endiselt

piiratud, eelkõige taristu- ja investeerimisvajaduste tõttu. Selleks et anda üleminekuks

ET 37 ET

piisavalt aega16 ning võttes arvesse vajadust tagada oluliste meretransporditeenuste

territoriaalne järjepidevus, ühendatus ja taskukohasus, tuleks nende erandite kestust

piiratud ajaks pikendada. Võttes arvesse jääklassi laevade süsinikuheite

vähendamisega seotud konkreetseid tehnilisi ja tegevuslikke probleeme, peaks

komisjon enne nende laevade suhtes kohaldatava erandi aegumist vaatama läbi

edusammud, mida on tehtud sobiva vähese heitega ja heiteta tehnoloogia

kasutuselevõtul, ning hindama, kas on asjakohane pikendada kõnealuse erandi

kehtivust kauemaks kui 31. detsembrini 2035.

(26) Selleks et toetada ülemaailmseid kliimameetmeid ja hõlbustada kasvuhoonegaaside

heitkoguste hinnastamist kolmandates riikides, tuleks kolmandatele riikidele anda

toetust seoses heitkogustega, mille suhtes ei kohaldata juba direktiivi 2003/87/EÜ

kohaseid tagastamiskohustusi. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte, et vajaduse korral muuta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3ga lõikes 1

sätestatud geograafilist kohaldamisala seoses meretranspordist tulenevate

heitkogustega, mis tekivad liidu ja toetust saava kolmanda riigi vaheliste reiside ajal.

Direktiivi 2003/87/EÜ täiendamiseks peaks komisjonil olema ka õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte, et kehtestada normid kõnealuse kolmandatele riikidele antava

toetuse toimimise kohta. See hõlbustaks ka Ühendkuningriigiga ettevalmistatava

HKSide sidumise lepingu rakendamist.

(27) Selleks et käsitleda ebaselgeid rakendamisolukordi ja liikmesriikide erinevaid tavasid

ning pakkuda vahendeid direktiivi 2003/87/EÜ pideva rikkumise käsitlemiseks, on

vaja täpsustada kehtivaid norme, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitelubade

andmist, peatamist ja tühistamist pädevate asutuste poolt, ning neid ühtlustamise

edendamiseks edasi arendada. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte,

et tagada ühtlustatud tingimused direktiivi 2003/87/EÜ artikli 6 rakendamiseks seoses

kasvuhoonegaaside heiteloa andmise, peatamise ja tühistamisega pädevate asutuste

poolt. Selliseid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(28) Direktiivi 2003/87/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)

2023/959,17 laiendades direktiivi 2003/87/EÜ I lisas sätestatud tegevusala, mis

puudutab kasvuhoonegaaside torutransporti nende säilitamise eesmärgil, kõigile

transpordivahenditele. Selle tegevusala areng on näidanud, kui keeruline on määrata

piiriülese transpordi juhtumite jaoks haldavat asutust, mistõttu on vaja täpsustada,

milline liikmesriik peaks CO2 transporditaristu käitajale lube andma. Selguse

suurendamiseks ja seega lubade andmise kiirendamiseks tuleks kehtestada selge

eeskiri, mida kohaldatakse kõigil juhtudel ja mille kohaselt peaks pädev asutus olema

selle liikmesriigi pädev asutus, kus CO2 kogutakse. Pädev asutus peaks vastutama

selle CO2 transpordi eest seni, kuni teises liikmesriigis asuv käitaja CO2 kogub.

Liikmesriigid, kus CO2 veetakse ainult transiidina, ei tohiks olla seotud CO2

transportimiseks loa andmisega.

16 Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat ja Ricardo, „Electric vessels and wind-assisted

propulsion systems- opportunities for the EU maritime industry and value chain – Final report“

(Elektrilaevad ja tuuleenergial põhinevad jõuseadmed – võimalused ELi merendustööstusele ja

väärtusahelale – lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2026,

https://data.europa.eu/doi/10.2834/7505429. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse

direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega

kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj).

ET 38 ET

(29) Selleks et saavutada liidu eesmärk vähendada 2040. aastaks heitkoguseid 90 %

võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja kohandada ELi HKSi kuuluvate sektorite

heitkoguste vähendamise määra alates 2031. aastast. Seepärast tuleks kohandada

direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 sätestatud lineaarset vähendamistegurit.

(30) Vähendamismäära puhul tuleks arvesse võtta ka Euroopa kliimamääruse sätteid, mis

käsitlevad kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute kasutamist alates 2036. aastast, et

anda piisav panus ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse. Rahvusvahelised

ühikud tuleks integreerida tulevastesse kliimaalastesse õigusaktidesse, kasutades

kvaliteetseid ja usaldusväärseid ühikuid. Ühikute kasutamine peaks toetama nii liitu

kui ka kolmandaid riike Pariisi kokkuleppega kooskõlas oleva kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamise saavutamisel. Tuleb tagada ühikute suur usaldusväärsus ja

vajaduse korral võib Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõike 4 alusel välja töötatud eeskirju

täiendada. Rahvusvaheliste ühikute konkreetne roll ja kasutuselevõtt põhineb

mõjuhinnangul ning sõltub liidu õigusakti väljatöötamisest, millega kehtestatakse

kindlad ja ranged usaldusväärsuskriteeriumid ning muud kaitsemeetmed. Pidades

silmas rahvusvaheliste ühikute ostmiseks rahastu loomist, et vähendada üldist vajadust

liidusiseste meetmete järele kuni 5 protsendipunkti võrra, peaks ELi HKSi heitkoguste

vähendamise eesmärk olema kooskõlas kogu ELi hõlmava üldise liidusisese

eesmärgiga vähendada heitkoguseid kuni 2035. aastani 90 % ja 2036.–2040. aastal

85 %. See peaks kajastuma väiksemas ELi HKSi lineaarses vähendamisteguris alates

2036. aastast ja LHÜd tuleks panna kõrvale sellise rahvusvaheliste ühikute koguse

ostmiseks, mis vastab ELi HKSi eesmärkide vähendamisele. Komisjon peaks esitama

Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kvaliteetse ja usaldusväärse

rahvusvaheliste ühikute turu arengu kohta, võttes arvesse määruses (EL) 2021/1119

sätestatud kriteeriume ning nende ühikute panust lisas loetletud tegevusalade

kliimaeesmärkide saavutamisse. Selle aruande kohaselt peaks lineaarne

vähendamistegur alates 2036. aastast naasma HKSi kuuluvate sektorite puhul

trajektoorile, mis on kooskõlas ELi-sisese vähendamisega 90 % võrra 2040. aastaks,

juhul kui kvaliteetsed ja usaldusväärsed kulutõhusad rahvusvahelised ühikud ei ole

kättesaadavad.

(31) Süsiniku eemaldamine lisatakse Euroopa kliimamäärusesse paindlikkusena, mis

võimaldab ELil saavutada 2040. aasta kliimaeesmärgi kulutõhusamal viisil, kuna

teatavaid heitkoguseid on kulutõhusam eemaldamise kaudu kompenseerida kui neid

vähendada. Eelkõige võib see aidata kompenseerida allesjäänud kasvuhoonegaase,

mida on ELi HKSi kuuluvates sektorites raske vähendada. Sellega seoses peaks ELi

HKS aitama kaasa süsiniku eemaldamise kasutuselevõtule ja rahastamisele, sealhulgas

seetõttu, et süsiniku eemaldamist saab saavutada tegevustega, mis on juba ELi HKSiga

hõlmatud. Loobumine paindlikkusest, mida võimaldab süsiniku püsiv eemaldamine,

kahjustaks keskpikas ja pikas perspektiivis ELi konkurentsivõimet ja keskkonda. Koos

muude süsteemi kohandustega, nagu koguheite piirmäär ja turustabiilsusreserv, võib

süsiniku püsiva eemaldamise integreerimine aidata vähendada kulusid ja parandada

likviidsust ELi HKSis, kui selle piirmäär väheneb. Süsiniku püsiva eemaldamise

integreerimine võib anda ka võimaluse stimuleerida uue negatiivse heite tehnoloogia

väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Pärast 2040. aastat võib olla vaja töötada süsiniku

püsiva eemaldamise saavutamiseks välja alternatiivsed või täiendavad mehhanismid,

et saavutada 2050. aastaks netonullheide ja seejärel negatiivne netoheide. Artiklis 9

sätestatud piirmäära kohandamisel tuleks arvesse võtta EMP ja Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) heitkoguseid ning liidusisese süsiniku

püsiva eemaldamise integreerimist.

ET 39 ET

(32) ELi HKSi integreerimine tugineb aluspõhimõttele, et süsiniku eemaldamise ühiku

kehtetuks tunnistamisega asendatakse LHÜde tagastamine, mis kujutab endast teatava

hinna maksmist ühe tonni CO2 heite eest. Selle tulemusena saab ELi HKSi

integreerida ainult süsiniku püsiva eemaldamise. Lisaks on soovitav integreerida ELi

HKSi ainult selline süsiniku eemaldamine, mille puhul jälgitakse tagasilendumist ja

tagastatakse LHÜd.

(33) Praegune süsiniku püsiva eemaldamise ja LHÜde hinnaerinevus tähendab, et süsiniku

püsivat eemaldamist tuleb toetada prognoositaval viisil, tagamaks, et süsiniku

eemaldamise saavutamine vastab täiendavale heiteruumile, mis on HKSis loodud

LHÜde väljaandmise kaudu. Kuna tegemist on uudsete vahenditega, peab nende

integreerimine kaitsma ELi HKSi ebakindluse eest ja tagama ELi HKSis heitkoguste

kompenseerimiseks kasutatavate ühikute keskkonnaalase terviklikkuse. Seepärast

peaks komisjon integreerima süsiniku eemaldamise ELi HKSi. Selleks tuleks ELi

HKSi LHÜde üldkogust suurendada sellise arvu LHÜde võrra, mis tuleks eraldada

komisjonile samaväärse koguse süsiniku püsiva eemaldamise ühikute ostmiseks, et

kompenseerida uusi LHÜsid. Lineaarset vähendamistegurit ei tuleks selle LHÜde

koguse suhtes kohaldada, kuna see on samaväärne süsiniku eemaldamise ühikute

kogusega, mis tuleks osta. Lisaks nendele uutele LHÜdele tuleks komisjonile eraldada

täiendavaid LHÜsid, et saada nende enampakkumise kaudu tulu süsiniku püsiva

eemaldamise ühikute ostmiseks, võttes arvesse eeldatavat kulude erinevust LHÜde ja

süsiniku eemaldamise vahel. Kui süsiniku eemaldamise rahastamiseks on vaja

oodatust vähem LHÜsid, tuleks kasutamata LHÜd direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9

osutatud liidu LHÜde üldkoguse hulka tagasi arvata. ELi HKSi netoeesmärk on

samaväärne koguheitega, millest on maha arvatud süsiniku püsiva eemaldamise

ühikud, mis integreeritakse.

(34) Selleks et käitajatel, laevandusettevõtjatel ja õhusõiduki käitajatel oleks süsiniku

püsivat eemaldamist lihtsam kasutada, peaks neil olema lubatud kompenseerida oma

fossiilne heide kogutud ja püsivalt säilitatud biogeense CO2 heitega, mis on

sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikutena vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/301218 alusel kehtestatud püsival liidusisesel

biogeense süsiniku kogumisel ja säilitamisel (BioCCS) põhineva süsiniku

eemaldamise sertifitseerimise metoodikale. Topeltarvestuse vältimiseks tuleks oma

heitkoguste kompenseerimiseks kasutatavad süsiniku eemaldamise ühikud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/301219 artiklis 12 sätestatud liidu registrist

kustutada. See kompenseerimismehhanism ei tohi hõlmata negatiivse heite tekitamist

ega LHÜde saamist. See peaks viima süsiniku eemaldamise ühikute ostmiseks

eraldatud LHÜde ja ostetavate süsiniku eemaldamise ühikute kohandamiseni, et

vältida kogu heiteruumi suurenemist üle piiri, mis kaasneb ostukava kaudu

integreerimisega.

(35) Kõigis artiklis 9 sätestatud piirmäära kohanduste, samuti liidusisese süsiniku püsiva

eemaldamise ühikute integreeritava koguse puhul tuleks arvesse võtta EMP ja Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni heitkoguseid.

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega

kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikku siduva majandamise ja toodetes

süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks (ELT L, 2024/3012, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3012/oj). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega

kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikku siduva majandamise ja toodetes

süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks (ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3012/oj).

ET 40 ET

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/3012 on kehtestatud raamistik

süsiniku eemaldamise, toodetes süsiniku säilitamise ja süsinikupõllunduse

sertifitseerimiseks liidus. Süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimise

raamistiku määrusega on ette nähtud süsiniku säilitamise kestuse suur läbipaistvus,

sest süsinikku käsitatakse säilitatuna ainult seni, kuni tegevust jälgitakse ja selle suhtes

kohaldatakse asjakohaseid vastutuseeskirju. Selleks et pidada looduspõhistest

lahendustest tulenevat süsiniku säilitamist püsivaks, on vaja tagada süsinikupõllunduse

piisavalt pikaajaline seire ning võtta vastutus tulevase tagasilendumise eest

asjakohaselt jõustatavate finants-, institutsiooniliste ja lepinguliste mehhanismide,

näiteks püsivusfondi kaudu. Seepärast peaks komisjon käesoleva direktiivi

läbivaatamise raames uurima looduspõhiste lahenduste ja süsinikupõllunduse

võimalikku panust süsiniku püsivasse eemaldamisse.

(37) ELi HKS on kliimameetmete rahastamise oluline vahend. Alates 2013. aastast on see

toonud märkimisväärset tulu, millest suurem osa eraldatakse liikmesriikidele, ning on

eraldanud sama suure väärtusega tasuta LHÜsid. Selle potentsiaali täielikuks

ärakasutamiseks tuleb HKSist saadavat tulu kasutada strateegiliselt, et kiirendada

süsinikuheite vähendamist ja seeläbi suurendada tööstuse konkurentsivõimet. Kuigi

liikmesriigid on kohustatud alates 2023. aasta juunist eraldama kogu HKSi tulu

kliima- ja energiaeesmärkidele ning tagama läbipaistvuse, osutavad praegused

kulumudelid puudustele. Kriitilise tähtsusega valdkonnad, nagu tööstuse süsinikuheite

vähendamine, mille arvele langeb suur osa ELi heitkogustest, saavad

ebaproportsionaalselt vähe rahalisi vahendeid, nagu ka muud süsinikuheite

vähendamiseks olulised valdkonnad. Lisaks võivad mõned investeeringud

kliimaneutraalsust kahjustada, põlistades sõltuvuse süsinikumahukast tehnoloogiast ja

tekitades sellega pikaajalise tehnoloogilise kinnistumise.

(38) Tööstuse süsinikuheite vähendamine nõuab praegu fossiilkütuseid kasutavate

protsesside otsest või kaudset elektrifitseerimist, sealhulgas energiasüsteemiga seotud

investeeringuid. Elektrifitseerimise tegevuskava20 sisaldab konkreetseid meetmeid

tööstuse taskukohase elektrifitseerimise võimaldamiseks ja kiirendamiseks.

Energiasüsteemi ettevalmistamine tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidest

tuleneva lisanõudluse rahuldamiseks, eelkõige tööstusklastrite ümbruses, on

kiireloomuline prioriteet. Riiklike HKSi tulude kasutamine selleks, et toetada

investeeringuid võrgu tugevdamisse, elektri salvestamisse ja muudesse

energiasüsteemi paindlikkust suurendavatesse võimalustesse ning kiirendatud

planeerimisse ja lubade andmisse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, annab tööstusele

taskukohased ja usaldusväärsed võimalused kasutada elektrifitseerimist süsinikuheite

vähendamiseks.

(39) Nende aspektidega tegelemiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad kulutaksid

minimaalse osa oma tuludest prioriteetsetele eesmärkidele, keskendudes HKSi

kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamisele, sealhulgas energiasüsteemiga seotud

investeerimisvajadustele. See peaks hõlmama investeeringuid tööstuse süsinikuheite

vähendamisse (nt terase-, kemikaali- ja väetisesektoris, millel on oluline roll toiduga

kindlustatuse tagamisel), kasutades selleks elektrifitseerimist, süsiniku kogumist,

utiliseerimist ja säilitamist ning muid puhtaid tehnoloogialahendusi, puhtaid

energiaallikaid ja võrgutaristut, vähese süsinikuheitega transporti (eelkõige mere- ja

lennutransporti), jäätmekäitluse süsinikuheite vähendamist ja ringkasutuse meetmeid

HKSi kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamiseks, vähese süsinikuheitega ja

20 [Lisada täielik viide] COM(2026) 595.

ET 41 ET

ringsuspõhiste toodete (nt bioressursipõhised väetised, bioressursipõhised kemikaalid

ja keskkonnahoidlik teras) juhtivate turgude arendamist, millest saavad kasu ka

lõppkasutajad, näiteks põllumajandustootjad, ning teadusuuringuid ja innovatsiooni

nendes valdkondades. Esmatähtsaks tuleks pidada tööstusprotsessides kasutatava

soojusega seotud elektrifitseerimist, kui see on tehniliselt teostatav, suurendades

energiajulgeolekut. Väetistega seoses tuleks investeeringutega eelkõige toetada

lõppkasutajaid bioressursipõhiste, orgaaniliste ja ringsuspõhiste väetiste

kasutuselevõtul kooskõlas väetiste tegevuskavaga21. Seoses süsinikuheite vähendamist

toetavate looduspõhiste lahendustega peaksid liikmesriigid võtma arvesse prioriteete,

meetmeid ja rahastamisvajadusi, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2024/1991

kohaselt kehtestatud riiklikes taastamiskavades. Lisaks peaksid investeeringud olema

võimalikud üksnes juhul, kui need on kooskõlas liidu pikaajaliste kliimaeesmärkidega,

jättes välja investeeringud, mis pikendavad elektritootmises sõltuvust fossiilkütustest.

Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus kasutada tulusid HKSi

rahastamismehhanismide täiendamiseks.

(40) Liidu kliimapoliitika vastuvõetavuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on oluline

enampakkumistulude kasutamise läbipaistvus ja nähtavus. Liikmesriikidel peaks

olema kohustus teavitada avalikult HKSi rahastatud meetmete päritolust mitme kanali,

näiteks projektidokumentide ja üldsusele teabe esitamise kaudu. Standarditud ELi

märgise kasutamine on peamine vahend selle nähtavuse saavutamiseks. Selliseid

enampakkumistulude kasutamise reforme tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/199922 muudatustega, millega nõutakse, et liikmesriigid

integreeriksid HKSi enampakkumistulude kavandatud kasutamise oma riiklikesse

energia- ja kliimakavadesse. See eelneva planeerimise kohustus tagab strateegilise

kooskõla riiklike ja kogu ELi hõlmavate kliimaeesmärkidega, hõlbustab sidusrühmade

suuremat osalemist ning parandab seiret, avalikku kontrolli ja nähtavust.

(41) Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande direktiivi 2003/87/EÜ

rakendamise kohta vastavalt direktiivi artiklile 21. Selle põhjal avaldab komisjon

aruande Euroopa süsinikuturu toimimise kohta. Seepärast tuleks esitatud andmete sel

viisil kasutamist täpsustada, lisades kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikesse 5 viite

artikli 21 lõikele 1. Kehtiva tava järgimiseks tuleks iga-aastase aruande esitamise

tähtajaks kehtestada 30. juuni. Komisjon peaks avaldama aruande Euroopa

süsinikuturu toimimise kohta kuue kuu jooksul pärast liikmesriikidelt asjakohase teabe

ja aruannete saamist. Lisaks selle aruande avaldamisele tuleks halduskoormuse

vähendamiseks välja jätta artikli 21 kohane komisjoni eraldi aruandluskohustus.

Teabevahetus, mille komisjon korraldab artikli 21 lõike 5 kohaselt, ei tohiks enam

käsitleda ühisrakenduse heitkoguste vähendamise ühikute ja puhta arengu mehhanismi

tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamist ELi HKSis, kuna puhta arengu

mehhanism ja ühisrakendus on asendatud Pariisi kokkuleppe alusel loodud uue

turumehhanismiga.

(42) Süsinikuheite ülekandumise riski vähendamiseks ja elektrimahukate tööstusharude

konkurentsivõime toetamiseks peaks liikmesriikidele jääma võimalus anda kooskõlas

21 COM(2026) 310 final. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,

98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive

2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

ET 42 ET

liidu riigiabi eeskirjadega riigiabi, millega hüvitatakse elektrihindade kaudu

ülekantavad kaudsed heitekulud. Pärast 2030. aastat kohaldatavate riigiabi suuniste

puhul hindab komisjon, kuidas stimuleerida majanduslikult elujõulist süsinikuheite

vähendamist, kahjustamata seejuures toetuse eesmärki vältida süsinikuheite

ülekandumist. Hüvitise arvutamiseks kasutatavad heitekoefitsiendid peaksid kajastama

asjaomase elektritootmise kombinatsiooni heitemahukust asjaomases geograafilises

piirkonnas, et võtta võimaluse korral arvesse fossiilsete ja mittefossiilsete allikate rolli

elektrihindade määramisel. Haldusmenetluste ühtlustamiseks tuleks kaudsete kulude

hüvitamist käsitlev aruandlus integreerida määruse (EL) 2018/1999 kohastesse

laiematesse aruandluskohustustesse enampakkumistulude kasutamise kohta.

(43) Direktiiviga (EL) 2023/959 vaadati läbi ELi HKSi õigusraamistik, kehtestades

energiaaudititest tulenevate energiatõhususe soovituste rakendamisega seotud LHÜde

tasuta eraldamise tingimuslikkuse ning kohustuse koostada iga HKSi tootepõhise

võrdlusaluse puhul kaugkütte ja 20 % kõige vähem tõhusate käitiste

kliimaneutraalsuskavad. Tuginedes kaugküttega seotud tingimuslikkuse kohaldamisel

saadud kogemustele ja pidades silmas kooskõla ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga,

peaks LHÜde tasuta eraldamine ELi HKSis alates 1. jaanuaril 2031 algavast

viieaastasest LHÜde tasuta eraldamise ajavahemikust põhimõtteliselt sõltuma ELis

süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava (edaspidi „ELi süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kava“) koostamisest ja selliste süsinikuheite

vähendamise investeeringute tegemisest, mille tulemusel suureneb heiteta ja vähese

süsinikuheitega toodete omamaine tootmine ning väheneb märkimisväärselt üldine

kliimamõju, sealhulgas kahanevad heitkogused. Seepärast on asjakohane asendada

alates 2031. aastast muud konkreetsed LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkuse

korrad süsinikuheite vähendamise investeeringute tegemist ELis käsitleva

tingimuslikkusega, mis kehtestatakse LHÜde tasuta eraldamiseks.

(44) ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava peaks olema lihtne ning pakkuma

käitistele struktureeritud ja läbipaistva viisi koos vahe-eesmärkidega, et saavutada

2050. aastaks kogu liitu hõlmav kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses

(EL) 2021/1119, ning kavas tuleks arvesse võtta selles sisalduvate meetmete ja

investeeringute mõju heitkoguste märkimisväärsele vähendamisele. ELi süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kava ja selle sisu tuleks tõendada kooskõlas artikli 15

kohaste kehtivate ja väljakujunenud normidega ning teha üldsusele kättesaadavaks.

Selleks et tagada heitkoguste ja nende mõju vähendamine ELis, tuleks LHÜde tasuta

eraldamist taotlevate käitiste käitajatelt nõuda, et nad investeeriksid ELis summa, mis

vastab 100 %-le neile asjaomasel viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatud LHÜde

rahalisest väärtusest, oma käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevustest tuleneva

süsinikuheite vähendamisse, mis toob sama ajavahemiku jooksul tegelikult kaasa

heitkoguste märkimisväärse tõendatud vähenemise. Komisjon peaks delegeeritud

õigusaktidega teaduspõhiselt määratlema, mida tähendab „heitkoguste märkimisväärne

vähendamine“, ja viima selle kooskõlla määruses (EL) 2021/1192 sätestatud

kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Sellest tulenevalt muutuvad tasuta eraldatud LHÜd

ELis süsinikuheite vähendamisse tehtavate investeeringute LHÜdeks.

(45) Selleks et vähendada halduskoormust ja tagada kooskõla käitistele LHÜde tasuta

eraldamise kindlaksmääramise menetlustega, on asjakohane kasutada täielikult ära

koostoimet väljakujunenud, väga tõhusa ja küpse protsessiga. Seepärast tuleb ELi

süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava esitada üks kord viie või enama aasta

kohta koos direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohastes riiklikes rakendusmeetmetes

sisalduvate andmetega tegevkäitiste kohta ning uute osalejate puhul koos LHÜde

ET 43 ET

tasuta eraldamise taotlusega. Tagamaks, et ELi süsinikuheite vähendamisse

investeerimise kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute sisu kajastab tegelikku

heitkoguste vähendamise strateegiat, on asjakohane näha ette paindlikkus nende

esitamiseks hilisemas etapis koos komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/184223

osutatud tootmistaseme muutumise aruannetega. Vajaduse korral peaks komisjon

delegeeritud õigusaktidega täpsustama ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise

kavade esitamise üksikasjalikku ajakava.

(46) Asjaomasel viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest, mille kohta

on esitatud tasuta eraldamise taotlus, tuleks 80 % eraldada aastaste osadena koos

tasuta eraldatavate LHÜde korrapärase ülekandmisega pärast ELi süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kava heakskiitmist. Ülejäänud 20 % kõnealusel

viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest tuleks käitisele eraldada

üksnes pärast seda, kui on tõendatud, et süsinikuheite vähendamise investeeringud,

mis võivad hõlmata nii kapitalikulusid kui ka tegevuskulusid ja mis vastavad 100 %-le

kõnealuseks ajavahemikuks tasuta eraldatavate LHÜde koguse majanduslikust

väärtusest, on tehtud ning et asjakohaste olemasolevate ja väljakujunenud iga-aastaste

heitearuannete põhjal vähenesid heitkogused nende investeeringute tulemusel

viieaastase ajavahemiku lõpuks märkimisväärselt. Selleks et veelgi stimuleerida

pikaajalisi investeeringuid liidus, tuleks käitajatelt nõuda, et nad kannaksid artikli 10a

lõike 3c esimese lõigu alusel saadud LHÜd tagasi, kui käitaja viib oma asjaomase

tegevuse liidust välja või viib selle muul viisil üle. Selleks et muuta protsessid

võimalikult lihtsaks ja tõhusaks ning kajastada väljakujunenud tööstustavasid, tagades

samal ajal strateegilised investeeringud Euroopa tööstuse ajakohastamisse, on

asjakohane, kui komisjon jätkaks nende normide rakendamist, kehtestades

delegeeritud õigusaktidega ning tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja

läbipaistvalt loetelu nõuetest ja toetuskõlblikest kuludest, mis kvalifitseeruvad

süsinikuheite vähendamise investeeringuteks, ning metoodika saadud tasuta eraldud

LHÜde koguse majandusliku väärtuse kindlaksmääramiseks. Selleks et veelgi

vähendada halduskoormust, tugevdada koostoimet olemasolevate tööstustavadega ja

võtta täielikult arvesse ELi HKSi kuuluvate tööstussektorite konkreetseid asjaolusid,

tuleks need delegeeritud õigusaktid välja töötada tihedas koostöös tööstussektoriga.

(47) Halduskoormuse vähendamiseks ja nõuete kindla täitmise tagamiseks tuleks

süsinikuheite vähendamise investeeringute tegemist ELis ja heitkoguste

märkimisväärse vähendamise saavutamist tõendada hiljemalt kaks aastat pärast

asjaomase viieaastase ajavahemiku lõppu, tuginedes juba nõutavatele iga-aastastele

heite- ja tootmistaseme aruannetele, mis esitatakse olemasolevate usaldusväärsete

seire-, aruandlus- ja tõendamisprotsesside raames. Asjaomase viieaastase ajavahemiku

jooksul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest eraldamata või tagasi kantud LHÜsid

tuleks kasutada seoses järgmisel ajavahemikul LHÜde tasuta eraldamisega.

(48) Selleks et tagada koostoime uue investeerimishoogusti, tööstuse süsinikuheite

vähendamise rahastu ja innovatsioonifondiga, tuleks nendest fondidest toetuse

saamiseks valitud käitiste suhtes kohaldada erandeid hiljuti kehtestatud investeeringute

tingimuslikkuse eeskirjadest LHÜde tasuta eraldamiseks. Menetluste lihtsustamiseks

ja täiendava halduskoormuse vältimiseks on asjakohane vabastada käitiste käitajad

ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava kehtestamisest, kui nende käitises

23 Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta

eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282,

4.11.2019, lk 20–24).

ET 44 ET

on tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust või innovatsioonifondist toetuse

saamiseks valitud projekt, mida rakendatakse asjaomase viieaastase LHÜde tasuta

eraldamise ajavahemiku jooksul. Esimesed 80 % asjaomasel viieaastasel ajavahemikul

tasuta eraldatavate LHÜde kogusest tuleks käitisele eraldada pärast seda, kui on tehtud

otsus anda projektile toetust kõnealustest fondidest. Lisaks tuleks nende käitiste puhul

lugeda investeerimise ja heitkoguste vähendamise nõuded, mis seavad tingimuseks

ülejäänud 20 % asjaomasel ajavahemikul tasuta eraldatavatest LHÜdest, täidetuks

kahel tingimusel: innovatsioonifondist toetuse väljamaksmine või füüsiline ehitamine

seoses tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust või investeerimishoogustist

toetatavate projektidega algab ning on tõendatud, et rahastamiskõlblikud kulud

vastavad mahule, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomase viieaastase ajavahemiku

LHÜde tasuta eraldamise koguse majandusliku väärtusega. Võttes arvesse nende

käitajate arvu, kes eeldatavasti saavad innovatsioonifondist, tööstuse süsinikuheite

vähendamise rahastust ja investeerimishoogustist toetust, toob see automaatselt kaasa

nende käitajate vabastamise tingimuslikkusest ja lihtsustab seega veelgi nende

juurdepääsu LHÜde tasuta eraldamisele.

(49) Selleks et tunnustada nende jõupingutusi ning vähendada halduskoormust ja nõuete

täitmisega seotud koormust 10 % kõige tõhusamate käitiste jaoks, kelle järgi

määratakse sektori või allsektori jaoks läbivaadatud võrdlusalused kooskõlas direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda lõiguga, heiteta ja vähese süsinikuheitega

käitiste jaoks ning väikeste käitiste jaoks, mis jäävad HKSi vabatahtlikult, on

asjakohane vabastada nad kohustusest täita LHÜde tasuta eraldamiseks

investeeringutega seotud tingimuslikkuse eeskirju.

(50) Vabastatud käitistel peaks olema õigus saada kogu tasuta eraldatavate LHÜde kogus

selle viieaastase ajavahemiku jooksul, mil nad LHÜde tasuta eraldamist taotlevad,

ilma et nad peaksid kehtestama ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava

või tegema ELis investeeringuid, mille tulemusel vähenevad heitkogused

märkimisväärselt. Määrates delegeeritud õigusaktidega kindlaks nõuded, millele

käitised peavad vastama, et kvalifitseeruda heiteta või vähese süsinikuheitega

käitiseks, peaks komisjon arvesse võtma hinnangulist sektoripõhist heite vähendamist,

määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki ning

iga sektori jaoks kättesaadavat vähese süsinikuheitega tehnoloogiat ja muid heite

vähendamise võimalusi, sealhulgas määruse (EL) 2024/173524 artiklis 4 loetletud

nullnetotehnoloogia lahendusi.

(51) Selleks et kajastada valdkondlikku suutlikkust ja võtta arvesse ühelt poolt üksikute

käitiste ebavõrdset juurdepääsu süsinikuheite vähendamise lahendustele, sealhulgas

piisava võimsusega elektrivõrkudele, rohevesinikule ja süsinikdioksiidi transpordi

taristule, ning teiselt poolt geograafilisi erinevusi, peaks olema lubatud võimendada

ühiseid jõupingutusi eri käitiste vaheliste, sealhulgas mitme liikmesriigi käitiste

vaheliste tootmisprotsesside süsinikuheite vähendamiseks.Seepärast on asjakohane

lubada täita tingimuslikkuse nõuet, mis on seotud investeeringutega heitkoguste

märkimisväärsesse vähendamisse ELis, mitme HKSi kuuluva käitise vahelise ühise

süsinikuheite vähendamise investeerimislepingu kaudu. See peaks võimaldama

paindlikkust, et üks või mitu ettevõtjat saaksid täita süsinikuheite vähendamisse

investeerimise nõudeid teiste lepingus osalevate ettevõtjate eest. Sellise heiteühenduse

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).

ET 45 ET

heitkoguste ja suutlikkuse kajastamiseks on asjakohane nõuda, et investeerimismaht

peab vastama vähemalt 100 %-le kõigile heiteühendusse kuuluvatele käitistele

viieaastase ajavahemiku jooksul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest. Selleks et piirata

halduskoormust ja tagada integreerimine ELi käitistele LHÜde tasuta eraldamise

kehtestamise protsessi, tuleks sellist lepingut kohaldada vähemalt sellise direktiivi

2003/87/EÜ artiklis 11 osutatud viieaastase ajavahemiku jooksul, mille jaoks käitised

taotlevad LHÜde tasuta eraldamist, ning see tuleks sõlmida enne, kui mõni

heiteühendusse kuuluv käitis esitab LHÜde tasuta eraldamise taotluse. Heiteühenduse

nimel investeeringuid tegeva(te) käitise(te) puhul tuleks nõuda heitkoguste suuremat

vähendamist. Komisjon peaks rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega nägema

täiendavalt ette heiteühenduse moodustamise taotluse menetluse üksikasjad,

sealhulgas heiteühenduse moodustamise taotluse miinimumsisu ja üksikasjalikud

tingimused, taotluse pädevale asutusele esitamise üksikasjaliku ajakava ning

heiteühenduse moodustavate ettevõtjate vahel vastutuse ja kohustuste jaotamise

üksikasjad. Selline heiteühendusi käsitlev säte vähendab märkimisväärselt ka

heiteühendusse kuuluvate käitajate halduskoormust, sest tingimuslikkusega seotud

seire- ja aruandluskohustust täidavad heiteühenduses üksnes määratud käitised.

(52) LHÜde eraldamise ajavahemikeks aastatel 2031–2040 tuleb kehtestada võrdlusaluste

ajakohastamist reguleerivad normid. Nagu varasematel ajavahemikel juba tehti, tuleks

ajakohastatud võrdlusalused kindlaks määrata 2007. ja 2008. aasta andmete põhjal

ning neid tuleks ajakohastada vastavalt täheldatud paranemisele, kohaldades tegurit,

mis kujutab endast ajavahemiku jooksul sektorite lõikes tehtud edusammude parimat

hinnangut, ning võttes arvesse 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmisi tulemusi

asjaomastel aastatel. 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmiste näitajate

kindlaksmääramisel tuleks võrdlusalusena kasutada käesoleva direktiivi artikli 11

kohaselt käitistelt saadud usaldusväärseid, objektiivseid ja tõendatud andmeid, et

võrdlusalused kajastaksid tegelikku paranemismäära. Arvesse võib võtta ka teavet,

mille kolmas riik on esitanud oma territooriumil asuvate käitiste kohta vastavalt

artikli 25 kohaselt sõlmitud lepingule. Selleks et tagada asjakohane kaitse

süsinikuheite ülekandumise ohu eest ja piisavad LHÜde tasuta eraldamise mahud, mis

kajastavad paremini tööstussektorite tegelikku süsinikuheite vähendamise suundumust

ajavahemikul 2031–2040, tuleks kohaldada sama minimaalset ajakohastamismäära

nagu käimasoleval ajavahemikul 2026–2030, samas kui sama ajavahemiku

maksimaalset ajakohastamismäära tuleks selle vajaduse kajastamiseks ajakohastada.

Seepärast tuleks kõigi aastate puhul alates 2008. aastast kuni ajavahemike 2031–2035

ja 2036–2040 (olenevalt sellest, kumb on asjakohane) keskpaigani kohandada

võrdlusaluseid vahemikus minimaalsest ajakohastamismäärast 0,3 % kuni

maksimaalse ajakohastamismäärani 2 %, mis tähendab ajavahemikul 2031–2035

vastavalt 7,5–50 % paranemist võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kohaldatava

väärtusega.

(53) Selleks et paremini kajastada eri tööstussektorites olemasolevat heitkoguste

vähendamise suutlikkust, on asjakohane kehtestada konkreetsete sektorite soojus- ja

kütusepõhised võrdlusalused (edaspidi „varuvõrdlusalused“). Selleks on vaja volitusi

käsitlevat kehtivat sätet täiendada ja anda komisjonile volitused määratleda

delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas sätestatud kogu liitu hõlmavates eelnevates

võrdlusalustes sellised konkreetsete sektorite varuvõrdlusalused, nende süsteemipiirid

ja kontrollväärtused iga-aastase ajakohastamismäära kindlaksmääramiseks.

(54) Juhul kui nõudlus tasuta eraldatavate LHÜde järele tekitab vajaduse kohaldada enne

2040. aastat ühtset sektoriülest paranduskoefitsienti, tuleks 1. jaanuaril 2031 algava

ET 46 ET

kümneaastase ajavahemiku jooksul enampakkumisel müüdavate LHÜde osa

vähendada kuni 4 % võrra LHÜde üldkogusest.

(55) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 5a kehtestatud LHÜde tasuta eraldamise

puhvrist üle jäänud LHÜsid tuleks kasutada innovatsioonifondi toetamiseks ja selleks,

et toetada investeerimishoogusti ja tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu teise

etapi kaudu küpsemate tehnoloogialahenduste laiendamist ja kasutuselevõttu

energiamahukates tööstusharudes. Kui olemasolevatest LHÜdest ei piisa 400 miljoni

LHÜ eraldamiseks investeerimishoogustile, tuleks selleks kasutada direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 7 sätestatud uute osalejate reservist üle jäänud LHÜsid.

Tagamaks, et uute osalejate reservi suurus on ELi HKSi eelseisva etapi jaoks piisav,

tuleks sellele eraldada LHÜsid, mis tulenevad LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulisest

lõpetamisest süsiniku piirimeetme järkjärgulise kasutuselevõtu tõttu, ning LHÜsid ei

peaks turustabiilsusreservi tagastama.

(56) Selleks et vältida uute osalejate karistamist ja seega võimalike süsinikuheite

vähendamise investeeringute piiramist, on asjakohane jätta välja lineaarse

vähendamisteguri kohaldamine uutele osalejatele direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

lõike 7 kohaselt eraldatavate LHÜde suhtes.

(57) Selleks et tagada LHÜde eraldamise ja käitajate võrdse kohtlemisega seotud normide

nõuetekohane rakendamine ning vältida juhuslikku kasumit, tuleks täpsustada, et

pädevatel asutustel on kohustus nõuda käitajalt ülemääraste LHÜde tagasikandmist ja

anda riiklikule haldajale korraldus kanda tagasikantavad ülemäärased LHÜd üle ELi

eraldamiskontole.

(58) Kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõike 5 punktis m sätestatud kohustusega

ja võttes arvesse LHÜde tasuta eraldamise aeglasemat järkjärgulist kaotamist alates

2028. aastast, et toetada süsinikuheite vähendamist, investeeringuid ja tööhõivet liidus,

vähendades samal ajal süsinikuheite ülekandumise riski, tuleks süsiniku piirimeetmega

hõlmatud sektoritele ette näha täiendavad tingimuslikud tasuta eraldatavad LHÜd.

Selleks et näha see ette viisil, mis on kooskõlas rahvusvaheliste kaubandusnormidega

ja milles võetakse arvesse liidu käitiste süsinikuheite vähendamist, piirates samal ajal

täiendavat halduskoormust, on asjakohane aeglustada LHÜde tasuta eraldamise

järkjärgulist kaotamist nendes sektorites, kusjuures LHÜde tasuta eraldamine

lõpetatakse täielikult 2037. aasta lõpuks. Selleks et tagada saavutatav SPIMi teguri

järkjärguline kasutuselevõtt LHÜde tasuta eraldamisel kaupadele, mis lisatakse

määruse (EL) 2021/1119 tulevaste läbivaatamiste tulemusena, on asjakohane näha

nende uute kaupade jaoks ette konkreetsed LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulise

kaotamise määrad, mida kohaldatakse alates sellest LHÜde tasuta eraldamise

viieaastasest ajavahemikust, mis algab pärast nende lisamist kõnealuse määruse I lisa

kohaldamisalasse. Kooskõlas käesoleva direktiiviga, millega kehtestatakse alates

2031. aastast ELi HKSis LHÜde tasuta eraldamiseks investeeringute tingimuslikkuse

normid, tuleks neid tingimuslikkuse norme kohaldada alates 2031. aastast ka seoses

LHÜde tasuta eraldamisega käitistele, mille suhtes kohaldatakse SPIMi tegurit.

(59) Selleks et säilitada piisav kaitse süsinikuheite ülekandumise riski eest, tuleks jätkata

üleminekumeetmete kohaldamist teatavate energiamahukate tööstusharude

toetamiseks süsinikuheite ülekandumise korral kuni 31. detsembrini 2040, välja

arvatud juhul, kui kohaldatakse konkreetseid järkjärgulise lõpetamise sätteid. LHÜde

tasuta eraldamist kaugküttele tuleks alates 2030. aastast järk-järgult võrdsete koguste

kaupa vähendada, et saavutada 2040. aastaks LHÜde tasuta eraldamise nulltase.

ET 47 ET

(60) ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks on vaja kiiresti ja põhjalikult

vähendada heitkoguseid tööstuses, eelkõige energiamahukates sektorites, kus

edusammud on seni tuginenud peamiselt energiatõhususe suurendamisele, mitte

murrangulisele süsinikuheite vähendamisele. Samal ajal on tööstusliku ülemineku

edendamiseks vaja märkimisväärseid investeeringuid. Olemasolev süsiniku

hinnasignaal, isegi kombineerituna taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevate

regulatiivsete meetmetega, on siiski osutunud ebapiisavaks, et stimuleerida

investeeringuid tööstuse süsinikuheite vähendamisse, õigustades seega LHÜde

eraldamist sihtotstarbelisele ELi tasandi rahastamisvahendile, st tööstuse süsinikuheite

vähendamise rahastule, mille eesmärk on see puudujääk kõrvaldada ja kiirendada

tööstuse süsinikuheite vähendamist, sealhulgas elektrifitseerimise kaudu, ning

suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Liikmesriikidel tuleks lubada teha ja neid

tuleks julgustada tegema rahastusse täiendavaid panuseid HKSi eraldatavatest

LHÜdest ja nendega seotud tuludest, et veelgi kiirendada tööstuse süsinikuheite

vähendamist kooskõlas riiklike prioriteetidega.

(61) Innovatsioonifondist tuleks jätkuvalt toetada uuenduslikku vähese süsinikuheitega

tehnoloogiat kõigis rahastamiskõlblikes sektorites, sealhulgas süsiniku piirimeetmega

hõlmatud sektorites, tagamaks, et murrangulised lahendused saavutavad

kaubandusliku ulatuse, kaotades üleminekul tutvustamise ja turuvalmiduse vahelise

lõhe. Seepärast peaks innovatsioonifond jätkuvalt keskenduma innovatsioonile,

toetades varajases arengujärgus olevat suure riskiga tehnoloogiat, samal ajal kui

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu peaks toetama küpsema tehnoloogia

laiendamist ja kasutuselevõttu energiamahukates tööstusharudes, luues samal ajal

vastupidavaid väärtusahelaid ja aidates kaasa energiasüsteemi integreerimisele.

Elektrifitseerimine on peamine süsinikuheite vähendamise viis, nagu on kirjeldatud

elektrifitseerimise tegevuskavas. Tuleks tagada kooskõla nullnetotööstuse määruse ja

tööstuse kiirendamise õigusakti nõuetega, sealhulgas ELi päritolu tootmissisendit

käsitlevate nõuetega, ning ringmajanduse põhimõtetega. Tööstuse süsinikuheite

vähendamise rahastu peaks oma tervikliku lähenemisviisiga alates heite vähendamisest

kuni ümberkujundamiseni ja sihipärasema valdkondliku kohaldamisalaga toetama nii

olemasolevate käitiste süsinikuheite vähendamist kui ka uue vähese süsinikuheitega

või heiteta tootmisvõimsuse kasutuselevõttu, sealhulgas protsesse, millega asendatakse

süsinikumahukad tööstustooted või -meetodid muu hulgas bioressursipõhiste

materjalide, toodete ja meetoditega ning mis võivad seega tuua kaasa ka süsiniku

püsiva eemaldamise. Sellega seoses peaks toetust saama ka alla 20 MW võimsusega

põletustegevus. Selleks et säilitada liidu suutlikkus toetada uuendusliku vähese

süsinikuheitega tehnoloogia arendamist, laiendamist ja kasutuselevõttu, on vaja

tagada, et innovatsioonifondi jaoks eeldatavad üldised rahalised vahendid on jätkuvalt

kättesaadavad. Innovatsioonifondi rahastamiseks nähti ette 50 miljonit LHÜde tasuta

eraldamise puhvrist kuni 2030. aastani, mis on oluline eeldus projektide õigeaegseks

ettevalmistamiseks ja rakendamiseks käesoleva kümnendi lõpus. 2028. aastaks peaks

innovatsioonifond olema eraldanud peaaegu kõik oma olemasolevad vahendid ning

selliste projektide jätkuv toetamine nõuab liikmesriikide enampakkumiste mahu

õigeaegset täiendamist ja prognoositavat rahastamisbaasi, eelkõige juhul, kui LHÜde

tasuta eraldamise normide toimimise tõttu ei oleks osa innovatsioonifondi jaoks

kättesaadavast LHÜde tasuta eraldamise puhvrist algselt kavandatud LHÜdest enam

sel eesmärgil kättesaadavad.

(62) Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu esimene etapp peaks olema HKSi

investeerimishoogusti, mida rahastatakse 400 miljoni LHÜga. Selleks et hoogustada

süsinikuheite vähendamise investeeringuid, peaks HKSi investeerimishoogusti, mis

ET 48 ET

toimib taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel, pakkuma fikseeritud

määraga süsinikutasu välditud CO₂ tonni kohta ja seda makstaks HKSi LHÜdes.

Samuti peaks see tagama solidaarsuse, eraldades LHÜsid liikmesriikidele, kellel on

väiksema sissetuleku või suurema heite vähendamise vajaduse tõttu suuremad

investeerimisprobleemid. Halduslikult kehtestatud fikseeritud määraga süsinikutasu

peaks tagama majanduslikult atraktiivse tulu, kompenseerima äririske ja tagama

täiendava erasektori rahastamise, nõudes samal ajal rangeid täitmistähtaegu ja tagatisi,

mis suurendab juba eelnevalt ärikindlust ja võimaldab kiiremat rakendamist. Selleks et

tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, peaks komisjon töötama välja süsinikuheite

vähendamise diferentseeritud viiside tingimused, kehtestades muu hulgas fikseeritud

määraga süsinikutasu ärahoitud CO2 tonni kohta, tuginedes rahastamispuudujäägi

analüüsile, milles kasutatakse parimaid olemasolevaid teadmisi toetatava tehnoloogia

konkreetse liigi ja maksumuse kohta ning võetakse arvesse vajadust tagada toetuse

proportsionaalsus. Komisjon peaks neid tingimusi perioodiliselt hindama, võttes

arvesse saadud kogemusi ja turusuundumusi.

(63) Investeerimishoogustile peaks järgnema teine etapp, mille käigus tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu jätkaks väljakujunenud süsinikuheite vähendamise

tehnoloogia laiendamise ja kasutuselevõtu toetamist energiamahukates tööstusharudes

muu hulgas süsinikuhinna taseme tagamisega, vähendades seeläbi investeeringute

riske ja tagades süsinikuheite vähendamiseks tehtavate jõupingutuste jaoks tulude

pikaajalise stabiilsuse selliste mehhanismide kaudu nagu süsinikuheite hinnavahe

lepingud või fikseeritud määraga süsinikutasu, mis makstakse välja pärast

kasvuhoonegaaside heite tõendatud vähendamist, ning kiirendades tööstuse

süsinikuheite vähendamist. Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu 2. etapi

rakendamisel peaks komisjon püüdma tagada tõhusa ja kvaliteedipõhise geograafilise

katvuse kogu liidus. Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu peab kiiresti

tegutsema, et hoogustada Euroopa tööstuse süsinikuheite vähendamist ja muuta iga

euro varakult investeeringuks. Kui investeerimishoogusti on oma LHÜd täielikult

kasutusele võtnud, peaks tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu avama 2. etapi,

tagades jätkuva suutlikkuse tööstuse süsinikuheite vähendamiseks aegsasti enne

2031. aastat.

(64) Selleks et tagada sidus ja tugevam toetus tööstuse süsinikuheite vähendamisele,

edendades nii kliima- kui ka konkurentsivõime eesmärke, peaks komisjon suurendama

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi

koostoimet. Selleks tuleks projektidele, mis vastavad kõigile tööstuse süsinikuheite

vähendamise rahastu raames toetuse saamise tingimustele, anda kavandatud

konkurentsivõime märgis, lihtsustades seeläbi juurdepääsu täiendavale rahastamisele.

(65) Moderniseerimisfondil on õigluse ja solidaarsuse tagamisel oluline roll, kuna see

toetab väiksema sissetulekuga liikmesriike üleminekul kliimaneutraalsele

majandusele. Selleks et muuta moderniseerimisfond tõhusamaks ja viia see kooskõlla

liidu 2040. aasta raamistikuga, on vaja sihipäraseid kohandusi. Moderniseerimisfond

moodustab 2,0 % üldisest ELi HKSi piirmäärast ja tagab ressursside tasakaalustatud

jaotamise, optimeerides toetust seal, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning kajastades

samal ajal liikmesriikide muutuvat majanduslikku suutlikkust. Selleks et kiirendada

tööstuse süsinikuheite vähendamist, mis on vajalik 2040. aasta kliimaeesmärgi

saavutamiseks, tuleks tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu eraldada

toetatavatele liikmesriikidele täiendavalt 0,5 % ELi HKSi piirmäärast. Koos

laiendatud kohaldamisalaga antakse sellega rahalist toetust suuremale hulgale

uuenduslikele ja laiendamiskõlblikele lahendustele, sealhulgas süsiniku kogumise ja

ET 49 ET

säilitamise ning süsiniku kogumise ja kasutamise ning elektrifitseerimise lahendustele,

mis on olulised heitkoguste vähendamiseks energiamahukates tööstusharudes ja

elektritootmises, tagades samal ajal enampakkumistulude tõhusa kasutamise. Lisaks

tuleks solidaarsuskaalutlustel põhineva 10 % ümberjaotamise kaudu

moderniseerimisfondist toetuse saajatele kättesaadavad LHÜd suunata

moderniseerimisfondi kaudu, et nende mõju oleks võimalikult suur. Samal põhjusel

peaksid teised liikmesriigid, kes saavad solidaarsuskaalutlustel põhinevast 10 %

ümberjaotamisest kasu, kasutama neid LHÜsid enampakkumistulu kasutamise

prioriteetsete valdkondade jaoks. Lisaks tuleks liikmesriikidel lubada vabatahtlikult

kanda täiendavaid LHÜsid oma enampakkumismahtudest üle moderniseerimisfondi,

mis suurendab nende jaoks paindlikkust vahendite suunamisel mõjusatesse

süsinikuheite vähendamise jõupingutustesse. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja

jaotamispõhimõtteid tuleks ajakohastada, tuginedes uusimatele kättesaadavatele

andmetele (2022–2024), sealhulgas künnisele 75 % SKPst elaniku kohta ja

heitemahukusele. See kajastab praeguseid majandus- ja heiteandmeid, tagades, et

suurimate üleminekuvajadustega liikmesriigid saavad jätkuvalt kasu.

Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks laiendada, et veelgi hõlbustada tööstuse

süsinikuheite vähendamist, sealhulgas vajaduse korral toetada investeeringuid süsiniku

kogumisse ja säilitamisse, süsiniku kogumisse ja kasutamisse, elektrifitseerimisse ning

taskukohaste vähese süsinikuheitega väetiste tootmisse. Liidu finantshuvide

kaitsmiseks tuleks moderniseerimisfondist antavat toetust rakendada kooskõlas

määrusega (EL, Euratom) 2020/209225.

(66) Käesolev direktiiv peaks sisaldama tugevaid kaitsemeetmeid seoses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a

sätestatud õigusriigi põhimõtetega, et kaitsta moderniseerimisfondi vahendeid. Nende

põhimõtete rikkumise korral tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, kohaldades määruse

(EL, Euratom) 2020/2092 artiklis 6 sätestatud menetlust.

(67) Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikega 3 peaks ELi HKSi geograafilise

kohaldamisala laiendamisega lennutegevuse suhtes kaasnema õhusõiduki käitajate

võimalus arvata ELi HKSi tagastamiskohustusest maha kulud, mis on tekkinud

rahvusvahelise lennunduse süsinikuheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi

(CORSIA) raames Euroopa-välistel marsruutidel, et vältida topeltmaksustamist.

Selliste mahaarvamiste suhtes tuleks kohaldada ühtlustatud norme ning seepärast

tuleks mahaarvamiste arvutamiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 5

kohaselt vastu võetud süsinikuturgu käsitlevas aruandes avaldatud ühikute ja LHÜde

väärtusi. Artikli 11a kohaselt kõlblike ühikute väärtus peaks põhinema parimatel

kättesaadavatel hinnaindeksitel.

(68) CO₂ maapõues säilitamine turvalistes ja pidevalt jälgitavates kohtades on oluline, et

võimaldada tööstusel heitkoguseid ulatuslikult vähendada. Kolmandate riikide

säilitamiskohtade lähedus ja juurdepääsetavus ELi tööstuskeskustele võib vähendada

transpordikulusid, minimeerida süsinikuheite ülekandumise riski ning kiirendada

süsiniku kogumise ja säilitamise kasutuselevõttu võrreldes kaugemate või vähem

arenenud säilitamisvõimalustega, hõlbustades seeläbi seda ELi tööstuse süsinikuheite

vähendamise viisi. Säilitamist kolmandates riikides tuleks siiski tunnustada üksnes

juhul, kui on olemas seire, aruandluse ja kontrolliga ning direktiivis 2009/31/EÜ

sätestatud normidega seotud piisavad kaitsemeetmed, kui on tegemist ELi HKSiga

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis

käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).

ET 50 ET

artikli 25 kohaselt seotud süsteemiga, vastastikuse kasu põhimõttel alates 2031. aastast

ning tingimusel, et tegevuskohti ei kasutata nafta või gaasi täiendavaks tootmiseks.

(69) Kehtiva ELi HKSi raamistiku kohaselt võetakse CO₂ arvesse kogumise ajal (eelnev

etapp), mis tähendab, et CO₂ koguvad käitised peavad tagastama LHÜd kogu tekitatud

heite eest, välja arvatud juhul, kui CO₂ säilitatakse püsivalt maapõues või toodetes.

See ei aita saavutada ELi tööstusliku süsinikumajanduse strateegia eesmärke, st

suurendada süsiniku kogumist ja kasutamist kui peamist süsinikuheite vähendamise

viisi sektorites, kus heidet on raske vähendada, nagu tsemendi-, terase- ja

kemikaalisektoris, ning tagada alternatiivsete süsiniku lähteainete kättesaadavus.

Jäätmete põletamise lisamine tähendab, et enamiku toote olelusringi etappide suhtes,

milles kasutatakse kogutud süsinikku, kohaldatakse süsiniku hinnastamist, mis

võimaldab heite arvestuse üle viia toodetest atmosfääri vabanemise hetkele, ilma et

tekiks suur alaarvestuse oht. Seetõttu tuleks juhtudel, kui CO₂ kogutakse ja kasutatakse

sellistes vahe- või lõpptoodetes nagu sünteetilised kütused, kemikaalid või muud

tööstuslikud lähteained, millest süsinik ELi HKSiga juba hõlmatud tegevustes

eeldatavasti uuesti eraldub, lükata LHÜde tagastamise kohustus edasi (mitte see

kaotada) kuni CO₂ vabanemiseni I lisas loetletud protsessi käigus (järgnev etapp).

Seevastu juhul, kui CO₂ kasutatakse vahetult ilma selles sisalduvat süsinikku tootes

keemiliselt sidumata, tuleks seda jätkuvalt arvesse võtta eelnevas etapis

kogumiskohas, kuna selle CO₂ võimalik eraldumine toimub väljaspool ELi HKSi

põllumajanduslikus toidutööstuses, farmaatsiatoodetes, tulekustutites või muudes

sarnastes rakendustes. Sünteetilistes kütustes sisalduva kogutud süsiniku

arvessevõtmine peaks toimuma sünteetiliste kütuste turustamisel (kesketapp), mitte

sünteetiliste kütuste põletamisel tööstusrajatistes või transpordisektoris. Selleks et

tagada, et CO₂ kogumise ja kasutamise ahel hõlmaks kõiki süsiniku heitkoguseid,

tuleks HKSi kohaldamisala laiendada süsiniku kogumisele utiliseerimise eesmärgil,

kogutud süsiniku töötlemisele, veeldamisele ja sarnastele teenustele ning kasutamise

eesmärgil kogutud süsiniku transpordile, välja arvatud otseseks kasutamiseks mõeldud

CO₂. Komisjonil peaks olema õigus koostada loetelu süsiniku kogumise ja kasutamise

rakendustest, millest süsinik HKSiga juba hõlmatud tegevustes eeldatavasti uuesti

eraldub. Lisaks tuleks tunnustada ka süsinikdioksiidi püsivat kogumist füüsilistes

objektides, mis ei ole tooted. Kuna iga utiliseerimisviisi puhul valitseb ebakindlus

seoses olelusringi lõpus toimuva töötlemisega, peaks komisjonil olema ka õigus

kehtestada juba kogutud süsiniku uuesti atmosfääri sattumise ohu jaoks vähese

tähtsusega künnised väljaspool ELi HKSi ning ta võib võtta meetmeid, näiteks

kehtestada osalise tagastamise nõuded, et käsitleda juhtumeid, kus künnis on peaaegu

ületatud.

(70) Olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste heitkogused on märkimisväärsed ning

alates 2024. aastast on nende suhtes kohaldatud seire-, aruandlus- ja

kontrollikohustust, mille kohaselt tuleb 31. juuliks 2026 hinnata, kas sellise heite

täielik lisamine ELi HKSi on teostatav. Selle hinnangu põhjal peetakse asjakohaseks ja

teostatavaks muuta direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada olmejäätmete põletamisega

tegelevate käitiste heitkogused ELi HKSi. ELi HKSi laiendamine olmejäätmete

põletamisele osana terviklikust lähenemisviisist, mis hõlmab tugevdatud

ringmajanduse poliitikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

[..../..] (ringmajanduse õigusakt)26 ning mida täiendavad eeltingimused, stimuleerib

süsinikuheite vähendamist kogu majanduses, materjalide ja süsiniku ringkasutust ning

võrdseid tingimusi sektorite sees ja vahel. Olmejäätmete põletamise lisamine ELi

26 [ELT viide lisatakse pärast vastuvõtmist].

ET 51 ET

HKSi aitab saavutada konkurentsivõime kompassis ja puhta tööstuse kokkuleppes

sätestatud eesmärke vähendada majanduse süsinikuheidet, kiirendada üleminekut

suuremale ringsusele ning luua selge seos süsinikuheite vähendamise ja ringkasutuse

stiimulite vahel, mis suurendab ELi majandusjulgeolekut, vastupanuvõimet ja

konkurentsivõimet. Süsiniku hinnasignaal täiendab ringmajanduse poliitikat, kuna see

stimuleerib ja toetab rahaliselt süsiniku kogumise ärimudelit kui sektori peamist

süsinikuheite vähendamise viisi 2050. aasta kogu majandust hõlmava

kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks, vähendades põletamisel tekkivat fossiilset

heidet, soodustades samal ajal biogeensest heitest tuleneva süsiniku püsivat

eemaldamist ning toetades kogu majandust hõlmavat süsinikuheite vähendamist.

Põletamisega seotud süsiniku hinnasignaal tugevdab veelgi materjalide suurema

ringkasutuse ärimudelit, mis vähendab jäätmete kõrvaldamisest tulenevat

kasvuhoonegaaside heidet ja loob ringlussevõetud materjale, mis asendavad

süsinikumahukamaid esmaseid tooraineid. Lisaks loob ELi HKSi laiendamine

tööstuskäitistele ja puhta energia tootmisele võrdsed tingimused, ühtlustades süsiniku

hinnasignaali koospõletamise, elektritootmise ja kaugkütte tootmisega, mis on juba

ELi HKSiga hõlmatud.

(71) Süsiniku hinnasignaal ja ringmajanduse poliitika tugevdavad teineteist vastastikku.

ELi jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ27 sätestatud jäätmekäitluse hierarhilistes

põhimõtetes eelistatakse jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist,

ringlussevõttu ja taaskasutamist kõrvaldamisele, sealhulgas põletamisele, ning

rõhutatakse vajadust vähendada jäätmete keskkonnamõju nende olelusringi igas etapis.

Süsinikuhind täiendab regulatiivseid ja maksualaseid poliitikameetmeid ühtlustatud

stiimulite ja toetusega jäätmekäitlusele kooskõlas jäätmehierarhia kõrgemate

astmetega, parandades jäätmetekke vältimist, korduskasutamiseks ettevalmistamist,

liigiti kogumist, sortimist ja ringlussevõttu. Suurem ringsus omakorda vähendab

jäätmekäitlusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja tõrjub välja

süsinikumahukamad esmased toorained. Jäätmete põletamisel tekkivat süsinikuheidet

ei määra siiski üksnes põletamisprotsess ja käitajate poolne eeltöötlemine. Neid

heitkoguseid mõjutavad ka eelneva etapi tegevused, sealhulgas ringlussevõtu,

korduskasutamise ja kompostimise taristu kättesaadavus ja kasutamine,

ringlussevõetavate ja taaskasutatavate materjalide liigiti kogumise süsteemide tõhusus,

kodumajapidamiste, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste poolt jäätmete tekkekohas

sortimise ulatus, toodete ja materjalide tarbimise harjumused ning kaupade disain ja

kasutusiga. Seetõttu aitavad määruse (EL) […./..] [ringmajanduse õigusakt] kohased

täiendavad jäätmepoliitika meetmed tagada tervikliku lähenemisviisi, ergutades ühtset

turgu ning nõudlust teiseste materjalide ja ringsuspõhiste toodete järele, toetades

investeeringuid ringlussevõtu suutlikusse, vähendades kasutatud toorainete prügilasse

ladestamist ja põletamist ning rakendades eelneva etapi tootjale suunatud

poliitikameetmeid, nagu ökodisaini nõuded ja tugevam laiendatud tootjavastutus.

(72) I lisaga tuleks kehtestada uus jäätmete põletamise ja koospõletamise tegevusala.

Tavajäätmete puhul tuleks sellist tegevust teostavad käitised määratleda kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL sätestatud

jäätmepõletustehaste ja jäätmekoospõletustehaste määratlusega. See uus tegevusala

hõlmab koospõletamisel tekkivaid heitkoguseid, mis olid tegevuse „kütuste

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid

ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid.

ET 52 ET

põletamine“ osana28 juba hõlmatud direktiiviga 2003/87/EÜ, nii et jäätmete

põletamine ja koospõletamine võivad olla osa ühest tegevusest. Lisaks tuleks ELi

HKSiga seotud tegevuse kasvuhoonegaaside heitelubadesse lisata üksused, mis on ette

nähtud olmejäätmete põletamiseks. Selleks tuleks selliste üksuste suhtes praegu kehtiv

erand direktiivi 2003/87/EÜ I lisa punktist 5 välja jätta. ELi HKSi kohaldamisala

laiendamine ei hõlma jäätmete taaskasutamist keemilise ringlussevõtu, sealhulgas

termilise töötlemise, näiteks pürolüüsi või gaasistamise teel, kui töötlemisel saadud

aineid hiljem ei põletata. Selleks et tagada regulatiivne järjepidevus, võtta arvesse

jäätmete kui lähteaine eriomadusi ning edendada kindla ja tervikliku katvuse kaudu

keskkonnaalast terviklikkust, vältides väiksematesse, vähem tõhusatesse käitistesse

kõrvalesuunamisest tulenevat künniseefekti, tuleks selle tegevusala puhul viia

võimsuse künnisväärtus kooskõlla direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 5.2

alapunktiga a, kuna tegemist on käitistega, mille tootmisvõimsus on üle 3 tonni tunnis.

Rakendusmäärus (EL) 2018/2066 tuleks läbi vaadata ja seda tuleks seoses

olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste heitkoguste suhtes kohaldavate seire- ja

aruandluseeskirjadega vastavalt ajakohastada.

(73) Ohtlike jäätmete põletamine, st peamiselt ohtlikke jäätmeid töötlevad

jäätmepõletustehased ja jäätmekoospõletustehased, tuleks ELi HKSist välja jätta, kuna

süsiniku hinnasignaal ei stimuleeri eeldatavasti kulutõhusat süsinikuheite vähendamist.

Ranged regulatiivsed, tehnilised ja käitamisnõuded piiravad alternatiivseid

töötlemisvõimalusi ohtlike materjalide puhul, mida ei saa ohutult ringlusse võtta,

taaskasutada või muul viisil töödelda. Lisaks ei ole ettevõtjatel märkimisväärseid

võimalusi süsiniku püsivaks eemaldamiseks, kuna biogeense süsiniku osakaal ohtlikes

jäätmevoogudes on piiratud. Kehtiv õigusraamistik, põletamisprotsessi tehnilised ja

tegevuslikud erinevused ning ohtlike jäätmete põletamisega seotud suured

põletamiskulud vähendavad ohtu, et olmejäätmed suunatakse ümber ohtlike jäätmete

põletamisega tegelevatesse käitistesse.

(74) Selleks et tagada sektori sujuv üleminek ELi HKSi, tuleks järk-järgult kehtestada

LHÜde tagastamine olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste poolt, kelle suhtes

hakatakse süsteemi kohaldama alates 2031. aastast, võttes arvesse ajavahemiku 2031–

2034 kohta teatatud tõendatud heitkoguseid. Sellist järkjärgulist integreerimist ei

tohiks kohaldada käitiste suhtes, mis on juba ELi HKSiga hõlmatud. Nõuete täitmise

kohustuse järkjärgulist integreerimist kohese täieliku kaasamise asemel toetab mitu

põhjust. Kohaldamise alustamine alates 2031. aastast võimaldab teha tehnilisi ja

halduslikke ettevalmistusi, eelkõige selleks, et töötada välja seire- ja

aruandluseeskirjad, mis on paremini kohandatud olmejäätmete põletamisele,

sealhulgas biomassi ja fossiilsete heidete eristamisele. Kohaldamise alustamine alates

2031. aastast koos järkjärgulise kasutuselevõtuga võimaldab käitajatel ja kohalikel

omavalitsustel planeerida ja prognoosida investeeringuid, sealhulgas kohandada

kohalike omavalitsuste ja jäätmepõletustehaste vahelisi lepingulisi kokkuleppeid.

Samuti võimaldab see anda käitiste ja kohalike omavalitsuste heite vähendamise

meetmetele ette nähtud eelnevat investeeringutoetust, sealhulgas HKSist saadava tulu

kasutamise kaudu. Olmejäätmete põletamisega seotud järkjärgulise tagastamise

28 Kooskõlas komisjoni tõlgendusega, mis on esitatud juhenddokumendis „Guidance Document No. 0:

Guidance on Interpretation of Annex I of the EU ETS Directive (excl. aviation and maritime activities)

(Suunised ELi HKSi direktiivi I lisa tõlgendamiseks (v.a lennundus ja meretransport)):

https://climate.ec.europa.eu/document/edc93136-82a0-482c-bf47-39ecaf13b318_en.

ET 53 ET

kohustused aitavad ka kaasa direktiivi 1999/31/EÜ29 artikli 5 lõikes 5 sätestatud

prügilasse ladestamise eesmärgi saavutamisele, võimaldades samal ajal tugevdada

täiendavat ringmajanduse poliitikat ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil, et toetada

jäätmetekke vältimist, jäätmete vähendamist, kogumist, sortimist ja ringlussevõttu

ning tegeleda prügilasse ladestamise probleemiga, vältides soovimatuid tagajärgi

seoses jäätmete ümbersuunamisega, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga. Süsteemi

keskkonnaalase terviklikkuse kaitsmiseks peaks sektori piirmäärale lisatav LHÜde arv

olema proportsionaalne asjaomastel aastatel järk-järgult suureneva

tagastamiskohustusega. Olmejäätmete põletamise lisamisega seotud arvnäitajad tuleks

tuletada direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt liidus ning EMP ja EFTA riikides sektori

kohta 2024. aastal seiratud ja esitatud andmetest, mida on 2024.–2031. aastal

kohandatud prognoositud aruandlusandmete ja võimsuse arenguga. Sektori puhul liidu

LHÜde koguarvule lisatavate LHÜde arv peaks olema kooskõlas järkjärgulise

kasutuselevõtu trajektooriga aastatel 2031–2034, moodustades 2031. aastal 25 %

kõnealusest koguarvust, 2032. aastal 50 % sellest koguarvust, mida on korrigeeritud

lineaarse vähendamisteguriga, 2033. aastal 75 % sellest koguarvust, mida on

korrigeeritud lineaarse vähendamisteguriga, ja alates 2034. aastast 100 % sellest

koguarvust, mida on korrigeeritud lineaarse vähendamisteguriga. Alates 2035. aastast

peaksid olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised tagastama sellise arvu LHÜsid,

mis vastab kõigile nende eelmisel aastal teatatud tõendatud heitkogustele.

(75) Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks juhul, kui liikmesriik on kehtestanud

samaväärsed meetmed, millega saavutatakse eesmärk lisada olmejäätmete põletamine

direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, kehtestada lisaks ajutine loobumisvõimalus

kuni 2035. aasta lõpuni. Selleks et tagada kooskõla süsinikuheite vähendamise,

materjalide ja süsiniku ringkasutuse ning võrdsete võimalustega, peaks selle erandi

kohaldamise võimalus olema kättesaadav üksnes juhul, kui liikmesriik suudab

tõendada, et ta vastab vähemalt kahele järgmisest kolmest tingimusest: kehtestatud on

samaväärne riiklik süsinikumaks, mille määr on kõrgem kui asjaomase aasta keskmine

enampakkumishind; direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide d ja e kohaste

ELi olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamine kulgeb kavakohaselt ning

direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 5 kohase olmejäätmete prügilasse ladestamise

eesmärgi saavutamine kulgeb kavakohaselt. Süsteemi stabiilsuse ja läbipaistvuse

tagamiseks tuleks taotlus, sealhulgas asjakohane teave, millega tõendatakse vastavust

vähemalt kahele kolmest tingimusest, esitada komisjonile 31. juuliks 2029. Selle

erandi ajutine laad on oluline, et tagada kooskõla heitkoguste arvestuse üleviimisega

sinna, kus süsinikdioksiidi kogutakse ja kasutatakse vahe- või lõpptoodetes, kuni

nendest toodetest heite atmosfääri vabanemise hetkeni, vältides samal ajal suurt

alaarvestuse ohtu.

(76) Võttes arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade eripära ja püsivaid piiranguid, mida

on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artiklis 349, ning pidades silmas nende piiranguid tervikliku jäätmekäitluse

ökosüsteemi ulatuslikul kasutuselevõtmisel ringlussevõtuturgudest kaugel, nähakse

liikmesriikidele ette võimalus vabastada äärepoolseimates piirkondades asuvad

käitised ajutiselt direktiivi 2003/87/EÜ kohasest jäätmete põletamise ja

koospõletamisega seotud tagastamiskohustusest.

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid

ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30) (ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj).

ET 54 ET

(77) Selleks et saavutada käitumise oluline muutus jäätmete väärtusahela kõigis etappides

ning tagada süsinikuhinna tõhusus ringsuse ja süsinikuheite vähendamise edendamisel,

on oluline, et hinnasignaal kajastuks hinnastamismehhanismides ning seda suunataks

sihipäraste meetmete ja poliitika kaudu, millel on positiivne suunav mõju ning mis

pakuvad kodumajapidamistele ja mitteeluruumide sektorile nii stiimulit kui ka

valikuvõimalust vältida segajäätmete kõrvaldamise kulusid jäätmete tekke vältimise,

vähendamise ja sorteerimise kaudu. Selliste meetmete hulka, millel on tõendatud

positiivne mõju jäätmete vähendamisele, sortimisele ja ringlussevõtule, kuuluvad

näiteks kohandatud prügila vastuvõtutasud, jäätmete kogusest sõltuvad tasud,

kaalupõhised ja arukad prügikasti kogumise süsteemid, tagatisrahasüsteemid või

kohustuslikud liigiti kogumise süsteemid konkreetsete jäätmevoogude jaoks. Neid

meetmeid tuleks täiendada põhimõtte „saastaja maksab“ tõhusama kohaldamisega

eelnevates etappides selliste meetmete abil nagu tugevama ühtlustatud laiendatud

tootjavastutuse süsteemid ja ökodisaini nõuded. Liikmesriigid peaksid kasutama

heitkogustega kauplemisest saadavat tulu selleks, et toetada olmejäätmete kogumise ja

kõrvaldamisega seotud pädevaid asutusi, eelkõige kohalikke omavalitsusi, kõnealuste

ringmajanduse meetmete rakendamisel, et juhtida jäätmete kõrvaldamist kooskõlas

jäätmehierarhiaga, hallata kodumajapidamistele avalduvat mõju ja tagada

jäätmesektori sujuv üleminek, tasakaalustades keskkonnakasu ja ringsust

jäätmekäitluse kui avaliku teenuse kuludega.

(78) Süsinikuhinna laiendamisega olmejäätmete põletamisele peaksid kaasnema tõhusad

meetmed, et jätkata prügilasse ladestamise vähendamist ja vältida soovimatuid

tagajärgi jäätmete kõrvalesuunamise näol, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga. Seda

riski leevendab asjaolu, et põletamisel tekkiva kestliku biomassi heite suhtes

kohaldatakse nullmäära, mis vähendab stiimulit suunata orgaanilised jäätmed

süsinikuhinna maksmise vältimiseks prügilasse, kus need on peamine metaaniallikas.

Fossiilsete materjalide kõrvalesuunamise oht püsib aga seal, kus ei ole kehtestatud

prügilate suhtes tõhusaid regulatiivseid või maksualaseid poliitikameetmeid. Seetõttu

on oluline tulemuslikult ja tõhusamalt rakendada ja jõustada poliitikat ja meetmeid,

millega piiratakse 2035. aastaks prügilasse ladestatavate olmejäätmete osakaalu

10 %ga või alla selle, nagu on sätestatud direktiivis 1999/31/EÜ. Lisaks tuleks

tulevikus välja töötada olmejäätmete prügilasse ladestamisest tuleneva heite seire ja

aruandlus ning tõendamine ja akrediteerimine, et jälgida metaaniheidet pärast ELi

HKSi täielikku laiendamist olmejäätmete põletamisest tulenevale heitele. Prügilatest

pärit heite kvantifitseerimisel valitseb endiselt suur ebakindlus. Seepärast tuleks

kõigepealt kehtestada ühtlustatud seire- ja aruandlusraamistikud standarditud,

usaldusväärsete ja tõendatud heiteandmete kogumiseks, et tagada süsteemi suur

usaldusväärsus. Täpsete seire- ja aruandluseeskirjade väljatöötamine sõltub esiteks

tulevase prügilate parima võimaliku tehnika väljatöötamisest, et tagada

keskkonnaalane terviklikkus, regulatiivne järjepidevus ja täiustatud seirevahendite,

sealhulgas mõõtmis- ja modelleerimismeetodite kasutamine, ning teiseks põhjalikust

prügilaregistrist (või põhjalikest prügilaregistritest), et vältida kõrvalehoidmist ja

tagada tõhusus. Selleks peaks komisjon esitama 31. juuliks 2029 aruande selle kohta,

kas need eeltingimused on täidetud, et seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem töötataks

välja 2031. aastaks, mil algab olmejäätmete põletamise järkjärguline ELi HKSi

integreerimine. Kui üks neist tingimustest ei ole täidetud, tuleks ELi HKSi

laiendamine prügilatele, et luua seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, lükata

2031. aastalt edasi 2034. aastale, mis toimub olmejäätmete põletamise täielik

integreerimine, et anda lisaaega nende tingimuste täitmiseks. Komisjon peaks

ET 55 ET

direktiivi 2003/87/EÜ 31. detsembriks 2034 läbi vaatama, võttes arvesse neid muutusi

ja soovimatuid tagajärgi.

(79) Süsinikku saab koguda säilitamiseks ja utiliseerimiseks käitistes, mille heitkogused

tulenevad fossiilsete allikate ja nullmääraga allikate, näiteks kestliku biomassi

põletamise (mis on ELi HKSis nullmääraga) kombinatsioonist. Kuna nullmääraga

allikatest ja fossiilsetest allikatest pärit CO2 käsitletakse ELi HKSi nõuete täitmise

kohustuste kindlaksmääramisel, süsiniku eemaldamisel ja sünteetiliste kütuste

tootmisel erinevalt, on vaja kehtestada üksikasjalikud normid selle kohta, millises

järjekorras loetakse eri liiki CO2 kogutuks ja kuidas arvestada heidet süsiniku

kogumise, transpordi, utiliseerimise või säilitamise ahelas.

(80) ELi HKSi nõuetekohase toimimise ja juhtimise tagamiseks on asjakohane eraldada

komisjonile liidu LHÜde üldkogusest kuni 5 miljonit LHÜd. Võttes arvesse

suurenevat kasutajate arvu ja ELi HKSi suuremat katvust, liidu registris hoitavate

LHÜde kasvavat väärtust ja süvenevaid julgeolekuprobleeme, tuleks seda tulu

kasutada eelkõige liidu registri nõuetekohase toimimise, haldamise ja turvalisuse

tagamiseks. Kooskõlas ELi HKSi suurema katvusega ja käesoleva direktiiviga tehtud

muudatustega on asjakohane tagada, et neid tulusid saab kasutada ELi HKSi

nõuetekohase toimimise ja juhtimise tagamise muudeks aspektideks, sealhulgas

selleks, et rakendada eeskirju, mis käsitlevad investeeringute tingimuslikkust LHÜde

tasuta eraldamiseks ning kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste ühikute

ostmise rahastu toimimist. Komisjon peaks kõnealuste tulude kasutamise tingimused,

korra ja menetlused sätestama üksikasjalikult delegeeritud õigusaktides.

(81) Selleks et tagada kooskõla sellise biomassist pärit heite käsitlemisega, mis vastab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/200130 biomassi kasutamiseks

kehtestatud kestlikkuse kriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise

kriteeriumidele, ning muude nullmääraga heitkoguste käsitlemisega ELi HKSis, peaks

atmosfäärist või allikatest, mille heitekoefitsient on null, kogutud süsinikdioksiidi

heitekoefitsient olema samuti null, kui see heide lastakse keskkonda ELi HKSis

toimuva tegevuse käigus. Selleks et tagada kooskõla sellise biomassist pärit heite

käsitlemisega, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2018/200131 biomassi kasutamiseks kehtestatud kestlikkuse kriteeriumidele ja

kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, ning muude nullmääraga

heitkoguste käsitlemisega ELi HKSis, peaks atmosfäärist või allikatest, mille

heitekoefitsient on null, kogutud süsinikdioksiidi heitekoefitsient olema samuti null,

kui see heide lastakse keskkonda ELi HKSis toimuva tegevuse käigus. Erandina tuleks

sama CO2 suhtes kohaldada tagastamiskohustust juhul, kui CO2 lekib, lastakse välja

või see vabaneb muul viisil maapõues püsiva säilitamise kohast, kuna CO2 eest on

makstud tasu kui negatiivse heitkoguse eest kooskõlas määrusega (EL) 2024/3012,

milles tuginetakse tagasilendumise eest vastutuse puhul ELi HKSile.

(82) Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikega 2 hindas komisjon

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) üleilmse turupõhise

meetme keskkonnaalast terviklikkust. See aruanne näitas, et CORSIAt ei ole

tugevdatud ning et HKSi direktiivi artikli 25a lõike 3 kohaselt vastu võetud

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).

ET 56 ET

rakendusaktis loetletud riigid tekitavad vähem kui 70 % rahvusvahelise lennunduse

heitkogustest. Seepärast tuleks kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikega 3

laiendada ELi HKSi kohaldamisala mittediskrimineerival viisil nii, et see hõlmaks

kõiki lende, mis väljuvad EMPs asuvalt lennuväljalt ja maanduvad kolmandate riikide

lennuväljadel kuni 5 000 kilomeetri kaugusel liidu geograafilise keskpunkti suurimast

lennuväljast. Kõiki nendel liinidel tegutsevaid lennuettevõtjaid tuleks kohelda

võrdselt. Lisaks peaks ELi HKSi toetus alternatiivkütustele ja

kondensatsioonijälgedega seotud meetmetele olema kättesaadav kõigile nendel

marsruutidel tegutsevatele lennuettevõtjatele. See kohaldamisala on umbes pool

Euroopa keskpunktist väljuvate lendude maksimaalsest lennukaugusest, võttes arvesse

analüüsi, mis näitab, et sellised marsruudid on võimaliku süsinikuheite ülekandumise

suhtes kõige vastuvõtlikumad. Seda katvust tuleks kohaldada nelja aasta jooksul alates

2029. aastast (mitte alates 2027. aastast) ja see peaks sõltuma 2032. aastal toimuvast

läbivaatamisest.

(83) Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks muuta, et ICAO CORSIA-süsteem rakendataks liidu

õiguses ajavahemikul 2026–2035 ning et tagada, et lennundus tervikuna panustaks

õiglaselt kliimamuutuse vastu võitlemisse kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

Väljaspool Euroopat toimuvatest rahvusvahelistest lendudest tulenevatele

heitkogustele kehtestati alates 2021. aasta jaanuarist üleilmse turupõhise meetmega

piirmäär ning Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestasid tingimused, mille alusel

kaaluda, kas see süsteem on kliimamuutuste vastu võitlemiseks piisav või tuleks seda

täiendada. 2032. aastal, kui CORSIA toimimise tulemused kompenseerimise vallas on

teada, tuleks korraldada läbivaatamine, et hinnata CORSIA rakendamist

lennundussektori peamistes riikides, kelle jaoks see on ICAO kehtestatud CORSIA

eeskirjade kohaselt kohustuslik. Kui CORSIA osutub ambitsioonikaks, tõhusaks ja

edukaks, tuleks ELi HKSi kohase tõhusa süsiniku hinnastamise kohaldamisala piirata

EMP-siseste lendudega ja lendudega Ühendkuningriiki, Šveitsi, Gibraltarile ja

muudesse riikidesse, mis kasutavad HKSi teenusena.

(84) Selleks et piirata täiendavat rangust, mis on seotud ELi HKSi kohaldamisala

geograafilise laiendamisega lennutegevusele, ja võttes arvesse asjaolu, et

lennutegevusest tulenevad heitkogused on suurenenud, on asjakohane suurendada

lennutegevuse jaoks kättesaadavate LHÜde koguarvu proportsionaalselt

kohaldamisalasse hiljuti lisatud heitkogustega, võttes arvesse uusimat kättesaadavat

teavet heitkoguste kohta, ning reserveerida nendest LHÜdest lisatoetus lennunduse

kliimamõju vähendamiseks kestlike lennukikütuste kasutamise, elektrifitseerimise ja

kondensatsioonijälgede kulutõhusa vähendamise kaudu. Lennutegevusega seoses

olemas olevate LHÜde koguarvu tuleks siiski vähendada koguse võrra, mis võrdub

heitkogustega, mille õhusõiduki käitajad on maha arvanud tagastamiskohustusest, et

võtta arvesse CORSIA raames kompenseerimisega seotud kulusid, sest need

heitkogused ei ole enam ELi HKSiga hõlmatud.

(85) Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas sätestatud, õhusõiduki käitajate väljajätmise suhtes

kohaldatava künnise alandamine toob kaasa mitme väiksema õhusõiduki käitaja

täiendava kaasamise. Selleks et võtta arvesse selliste väikeste õhusõiduki käitajate

piiratud haldussuutlikkust, on asjakohane künnist suurendada, et võimaldada kasutada

lihtsustatud aruandlusvahendeid. Eurocontroli loodud aruandlusvahend on mitme

kohaldamisaasta jooksul saavutanud suure täpsuse ja seda on alates kasutuselevõtust

pidevalt täiustatud, seega saab selle abil esitada kõigi asjaomaste õhusõiduki käitajate

heite väärtused.

ET 57 ET

(86) Direktiivi 2003/87/EÜ I lisa tegevuse „Vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine

tootmisvõimsusel üle 5 tonni päevas“ ulatust ja määratlust tuleks muuta, et lahendada

korduvad rakendamisküsimused ja täpsustada, et vesiniku tootmise tegevus (ka siis,

kui seda toodetakse üksnes kõrvalsaadusena) on hõlmatud ka juhul, kui ületatakse

tootmisvõimsuse künnis üle 5 tonni päevas.

(87) Äriõhusõidukeid käitavate õhusõiduki käitajate lendude heitkogused on ELi HKSist

suures osas välja jäetud, sest üldiselt käitavad nad vähem lende või tekitavad vähem

heitkoguseid kui direktiivi 2003/87/EÜ I lisas sätestatud väljajätmiskünnised.

Õhusõiduki käitajad, kelle aastane heide rahvusvahelistel lendudel on alla 10 000 tonni

CO2, ei kuulu ICAO CORSIA süsteemi alla ja seetõttu peaksid nad andma oma panuse

ELi HKSi kaudu. Tagamaks, et kõik õhusõiduki käitajad panustavad

kliimameetmetesse, on seetõttu asjakohane, et lendude arv ei oleks enam ELi HKSist

erandi tegemise kriteerium ning heitkoguste künnist vähendataks ja lihtsustataks,

kehtestades kõigi õhusõiduki käitajate liikide jaoks ühe künnise. Tagamaks, et

pädevate asutuste täiendav halduskoormus jääb mõistlikuks, on siiski asjakohane teha

erand väga väikese heitkogusega õhusõiduki käitajatele, kelle suhtes kohaldatakse ELi

HKSi tagastamiskohustust, võttes arvesse ka piiratud kumulatiivset keskkonnakasu,

mida nende lisamine tooks.

(88) Komisjoni poolse reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs näitab, et LHÜde

järkjärgulisem reservist vabastamine kahaneva turu korral leevendab turul järskude

hinnatõusude ohtu, kui ringluses olevate LHÜde arv on alumise künnise lähedal.

Alates 2028. aastast tuleks kehtestada alumise puhvri parameeter LHÜde

proportsionaalseks vabastamiseks, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb

vahemikku 400–300 miljonit LHÜd.

(89) Selleks et võtta arvesse heitkoguste trajektoori kahanemist ja tagada, et reserv jääb aja

jooksul välistele vapustustele vastupidavaks, tuleks turustabiilsusreservi

võrdlusparameetreid ajakohastada nii, et reservi sissetulevad ja reservist vabastatavad

kogused oleksid proportsionaalsed turusuundumustega. Selleks tuleks ülemist künnist,

alumist künnist ja vastavaid puhvreid ning vabastatavat kogust igal aastal kohandada

ja 4 % võrra vähendada, et need oleksid kooskõlas kahaneva turu arenguga.

(90) Komisjoni poolt reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs ja süsinikuturuga seotud

eeldatavad suundumused näitavad, et reservi lisamise määr 24 % on täitnud oma

eesmärgi, ning võttes arvesse turu hiljutist ja tulevast arengut, peaks see reservi

lisamise määr olema jälle 12 %. Selleks tuleks vastavalt kohandada puhvri ülemist

künnist.

(91) Ringluses olevate LHÜde koguarvu arvutamisel võetakse arvesse üksnes paiksete

käitistega seotud andmeid kuni 31. detsembrini 2023. Selleks et võtta arvesse

lennunduse varasemat nõudlust LHÜde järele ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni

31. detsembrini 2023, tuleks LHÜde üldkoguse iga-aastast arvutamist kohandada, et

kajastada lennundussektori kumulatiivset nõudlust sellel ajavahemikul.

(92) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt edendada kogu ELi hõlmava laiendatud ja

muudetud turupõhise mehhanismi kaudu kasvuhoonegaaside heite vähendamist

kulutõhusal ja majanduslikult tõhusal viisil, mis vastab kogu majandust hõlmavale

kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2040. aasta eesmärgile, ei suuda

liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu

paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu

lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud

ET 58 ET

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide

saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(93) Selleks et tagada ühetaolised tingimused direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 4–7 (milles

käsitletakse kasvuhoonegaaside heitelubade andmist, peatamist ja kehtetuks

tunnistamist pädevate asutuste poolt) ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

lõigete 3b–3d (milles käsitletakse süsinikuheite vähendamise investeeringuid LHÜde

tasuta eraldamist käsitlevates ELi tingimuslikkuse eeskirjades seoses ELi süsinikuheite

vähendamise kavadesse investeerimise vormi ja sisuga) rakendamiseks, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused. Lisaks tuleks komisjonile anda

rakendamisvolitused, et tagada ühetaolised tingimused direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 3gaa kohase reserveerimis- ja jaotusmehhanismi rakendamiseks seoses

liiduväliste sadamate ja kolmandate riikidega, mille suhtes tuleks kohaldada erandit

päritolunõuetest. Komisjonile direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 kohaselt antud

rakendamisvolitusi tuleks laiendada, et kehtestada nii nullmääraga kui ka nullmäärata

allikatest pärit kogutud CO2 heite arvestuse kord ning sünteetilistest kütustest tuleneva

heite arvestuse kord, eesmärgiga tagada heitkoguste arvessevõtmine ja vältida

topeltarvestust. Lisaks sellele tuleks pikendada komisjonile artikli 3ga lõike 2 kohaselt

antud rakendamisvolitusi, et võtta arvesse muudatusi meetmes, mille eesmärk on

veelgi vähendada kõrvalehoidmise eesmärgil toimuvate sadamakülastuste ja

konteinerite ümberpaigutamise ohtu. Neid rakendamisvolitusi tuleb kasutada

kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(94) Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja

täiendavad või muudavad mõne seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi,

peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290

vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

lõigetes 3b–3d sätestatud norme, mis käsitlevad LHÜde tasuta eraldamise suhtes

kohaldatavat tingimust investeerida süsinikuheite vähendamisse ELis, seoses

artikli 10a lõike 3d kohase ühenduse moodustamise üksikasjalike tingimustega ja

sellisel juhul vastutuse jagamisega käitajate vahel, artikli 10a lõike 3c viiendas ja

kuuendas lõigus sätestatud erandite üksikasjalike tingimustega, ELi süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kavade esitamise üksikasjaliku ajakavaga, süsinikuheite

vähendamise liigitumisega märkimisväärseks ja tasuta eraldatavate LHÜde koguse

majandusliku väärtuse kindlaksmääramisega. Lisaks peaks komisjonil olema õigus

võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 9c süsiniku eemaldamise ühikute ostmise ja

vastavate LHÜde enampakkumisel müümise üksikasjade kohta ning täiendada

direktiivi 2003/87/EÜ artikleid 10cb, 10cc, 10cd ja 10ce innovatsioonifondi ja tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu toimimise kohta. Peale selle peaks komisjonil

olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud

õigusakte direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 täiendamiseks seoses tingimuste, korra ja

menetlustega, mille kohaselt põhihaldaja kasutab LHÜde enampakkumisest saadud

tulu ELi HKSi toimimise ja juhtimisega seotud kulude katmiseks. Samuti peaks

komisjonil olema õigus võtta vastu selliseid õigusakte, et täiendada artikli 12 lõiget 3b

seoses nõuetega, mille kohaselt tuleb lugeda kasvuhoonegaasid püsivalt keemiliselt

seotuks või keemiliselt seotuks, ning määrata kindlaks meetmed lünkade ohu

vähendamiseks. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu

artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2003/87/EÜ

artiklit 3gaa seoses üksikasjalike normidega, mis on vajalikud kestlike laevakütuste ja

heiteta jõuseadmete kasutamiseks ette nähtud LHÜde reserveerimise ja eraldamise

kohaldamiseks, ning samuti artiklit 3gab. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta

ET 59 ET

kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 25b seoses HKSi kui teenuse toimimist

käsitlevate normidega ning muuta kõnealuse direktiivi artikli 3ga lõiget 1 seoses

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja sellise kolmanda riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama vahelise reisi käigus vabanevate

ülejäänud heitkoguste hõlmamisega, kellele osutatakse HKSi kui teenust. On eriti

oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid

konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid

viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema

õigusloome kokkuleppes32 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada

delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa

Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning

nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,

millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(95) Sätteid, mis on seotud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti h muutmisega ning

artikli 6 lõike 4 ja artikli 10a lõike 3f lisamisega, tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist

2028, et täpsustada võimalikult varakult lubade andmise eeskirju ja korrektsioone

ülemääraste LHÜde tasuta eraldamise korral. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid

võtma nende artiklitega seotud sätted üle 31. detsembriks 2027. Käesoleva direktiivi

ülejäänud sätete ülevõtmise tähtaeg peaks olema 31. detsember 2028, et anda piisavalt

aega nõuetekohaseks rakendamiseks. Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni

28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide

kohta33 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid

käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja

ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul

leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(96) Selleks et tagada selgus juba käimasoleval ajavahemikul, peaksid liikmesriigid võtma

1. jaanuariks 2028 üle sätted, millega täpsustatakse kehtivaid norme kooskõlas nende

rakendamise ja tavaga. See puudutab sätteid, millega täpsustatakse norme artikli 3

punktis h seoses uue osaleja määratlusega, artikli 6 lõikes 4, millega täpsustatakse

selliste käitiste kohtlemist, millele antakse esimest korda kasvuhoonegaaside

heiteluba, mis tunnistatakse kehtetuks, ja millele antakse seejärel uus luba sama

viieaastase LHÜde tasuta eraldamise ajavahemiku jooksul ja pärast artikli 11 lõikes 1

osutatud loetelu esitamist selle ajavahemiku kohta, ning direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10a lõikes 4d seoses ülemääraste LHÜde tagasikandmisega, ning viiakse need

eeskirjad kooskõlla tavaga.

(97) Selleks et tagada asjaomaste vahendite õigeaegne kättesaadavus, tuleks sätteid, millega

muudetakse artikli 10a lõikeid 5b ja 7 ning lisatakse uus artikli 19 lõige 1a, hakata

kohaldama 30. septembril 2027. Need sätted käsitlevad vastavalt täiendavast kogusest,

mis moodustab kuni 3 % artikli 10a lõikes 5a osutatud LHÜde üldkogusest,

järelejäänud LHÜde koguse kasutamist, LHÜsid, mis tuleks reserveerida uutele

osalejatele, ning komisjonile võimaluse andmist kasutada liidu LHÜde üldkogusest

LHÜsid ELi HKSi toimimise ja juhtimisega seotud kulude katmiseks. Õigeaegse

kohandamise tagamiseks tuleks sätet, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10a lõiget 1a seoses SPIMi teguriga, kohaldada samuti alates 30. septembrist

2027.

32 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 33 Liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate

dokumentide kohta (2011/C 369/02).

ET 60 ET

(98) Seepärast tuleks vastavalt muuta direktiivi 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu otsust (EL) 2015/181434,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/87/EÜ muudatused

Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I ja III lisas loetletud tegevusalade ja II lisas

loetletud kasvuhoonegaaside suhtes. Kui käitis, mis kuulub ELi HKSi

kohaldamisalasse, kuna tema käitamisel olevate põletusseadmete summaarne

nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, muudab kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähendamiseks oma tootmisprotsessi ega ületa enam nimetatud künnist, pakub

liikmesriik, kus käitis asub, käitajale võimalust jääda pärast tootmisprotsessi

muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse kuni artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud

jooksva viieaastase ajavahemiku ja sellele järgneva kahe viieaastase ajavahemiku

lõpuni. Kõnealuse käitise käitaja võib otsustada, et käitis jääb pärast

tootmisprotsesside muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse ainult jooksva viieaastase

ajavahemiku lõpuni, ainult sellele järgneva viieaastase ajavahemiku lõpuni või

sellele järgneva kahe viieaastase ajavahemiku lõpuni. Asjaomane liikmesriik teatab

komisjonile muudatustest võrreldes artikli 11 lõike 1 kohaselt komisjonile esitatud

loeteluga.“

2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) punkt e asendatakse järgmisega:

„e) „käitis“ – üks järgmistest:

i) paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud

tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud teostatava

tegevusega ning mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;

ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735* artikli 3

punktis 29 määratletud CO2 transporditaristu, mis tegeleb I lisas loetletud

süsinikdioksiidi transpordiga;

___________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus

(EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa

nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).“;

b) punkt h asendatakse järgmisega:

34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi

kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning

millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1814/oj).

ET 61 ET

„h) „uus osaleja“ – käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud

tegevusega või artikli 24 kohaselt ELi HKSi lisatud tegevusega ning mis on

saanud kasvuhoonegaaside heite loa esimest korda ajavahemiku jooksul, mis

algab kolm kuud enne artikli 11 lõike 1 kohase loetelu esitamise kuupäeva ja

lõpeb artikli 11 lõikes 1 osutatud vastava viieaastase lubatud heitkoguse

ühikute tasuta eraldamise ajavahemiku viimase aasta 31. detsembril;“

c) punkt o asendatakse järgmisega:

„o) „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes käitab õhusõidukit ajal, mil see teostab

I lisas loetletud lennutegevust, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha,

siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2803* artikli 32

kohaselt aeronavigatsiooniteenuste tasude maksmise eest vastutav üksus või

lõpuks õhusõiduki omanik;

___________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus

(EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (ELT L,

2024/2803, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2803/oj).“;

d) punkt p jäetakse välja;

e) punkt z asendatakse järgmisega:

„z) „külastatav sadam“ – üks järgmistest:

i) ärilisel eesmärgil kaupa või reisijaid vedavate laevade puhul sadam, kus laev

peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või

maale laskmiseks; siia ei kuulu üksnes tankimise, varude täiendamise,

meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva, selle seadmete või

mõlema remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva

peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool

sadamaid, üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku

otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil sadamas tehtavad peatused ning

konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas

naabersadamas, mis on loetletud artikli 3ga lõike 2 kohaselt vastu võetud

rakendusaktis;

ii) avameretööalaga seotud avameretoiminguid tegevate või toetavate laevade

puhul sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate

pealevõtmiseks või maale laskmiseks, või avameretööala, kus laev teeb või

toetab avameretoiminguid; siia ei kuulu üksnes tankimise, varude täiendamise,

meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva, selle seadmete või

mõlema remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva

peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool

sadamaid, üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku

otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas ning

konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas

naabersadamas, mis on loetletud artikli 3ga lõike 2 kohaselt vastu võetud

rakendusaktis;“

f) punktist ag jäetakse välja sõnad „käesoleva direktiivi IVa peatüki

kohaldamisel“;

g) lisatakse järgmised punktid:

ET 62 ET

„aj) „ohtlikud jäätmed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2008/98/EÜ* artikli 3 punktis 2 määratletud ohtlikud jäätmed;

ak) „olmejäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2b määratletud

olmejäätmed;

al) „sünteetilised kütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest

valmistatud kütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001

artikli 2 punktis 36 ning vähese CO2 heitega kütused, nagu need on määratletud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1788* artikli 2

punktis 13;

am) „avameretoimingud“ – tegevused, mis on seotud merepõhja ja selle

aluspinnase loodusvarade uurimise, hindamise või kasutamisega, või

tegevused, mis on seotud avamererajatiste või -taristuga, välja arvatud nafta ja

gaasi meretranspordiga seotud tegevused;

an) „avameretööala“ – geograafiline piirkond, kus võib pädeva asutuse antud

loa kohaselt teha avameretoiminguid;

ao) „ärilend“ – lend, mis toimub äriõhusõidukiga, mis on kantud komisjoni

poolt artikli 3c lõike 6 kohaselt vastu võetud loetellu.

___________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv

2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud

direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj).

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv

(EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi,

maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse

direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ

(uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj).“

3) Artiklit 3c muudetakse järgmiselt:

a) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 reserveeritakse

kuni 20 miljonit lõikes 5 osutatud lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest

läbipaistvalt, võrdselt ja mittediskrimineerivalt õhusõiduki käitajatele kestlike

lennukikütuste ning muude lennukikütuste, mis ei ole saadud fossiilkütustest ja

millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405*

artikli 4 lõike 1 teises lõigus, kasutamiseks ning elektrienergia kasutamiseks

sellistel allahelikiirusega lendudel, mille eest tuleb tagastada lubatud

heitkoguse ühikuid vastavalt käesoleva direktiivi artikli 12 lõikele 3 ja mille

puhul ei loeta see kohustus käesoleva direktiivi artikli 28a lõike 1 kohaselt

täidetuks. Ärilendude puhul on reserveeritud kogus kättesaadav üksnes

elektrienergia kasutamiseks. Kui nõuetele vastavat lennukikütust ei saa

füüsiliselt seostada konkreetse lennuga, on käesoleva lõigu alusel reserveeritud

lubatud heitkoguse ühikud kättesaadavad EMPs tangitud nõuetele vastavate

lennukikütuste jaoks proportsionaalselt heitkogustega, mille on põhjustanud

õhusõiduki käitaja muud lennud kui ärilennud ja mille eest tuleb tagastada

lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt käesoleva direktiivi artikli 12 lõikele 3 ja

ET 63 ET

mille puhul ei loeta see kohustus käesoleva direktiivi artikli 28a lõike 1

kohaselt täidetuks. Sama põhimõtet kohaldatakse selliste kütuste koguse

kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse nulliga võrduvat

heitekoefitsienti.

Liikmesriigid eraldavad käesoleva lõike esimese lõigu alusel reserveeritud

lubatud heitkoguse ühikud, et katta osaliselt või täielikult hinnaerinevus

fossiilpetrooleumi ja asjaomaste nõuetele vastavate lennukikütuste kasutamise

vahel, võttes arvesse stiimuleid, mis tulenevad süsinikuhinnast ja fossiilkütuste

ühtlustatud madalaimast maksustamistasemest. Hinnaerinevuse arvutamisel

võtab komisjon arvesse tehnilist aruannet, mille Euroopa Liidu

Lennundusohutusamet on avaldanud vastavalt määruse (EL) 2023/2405

artikli 13 lõikele 1. Liikmesriigid tagavad käesoleva lõike kohase rahastamise

nähtavuse käesoleva direktiivi artikli 30m lõike 1 punktides a ja b osutatud

nõuetele vastaval viisil.

Käesoleva lõike alusel eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud katavad

järgmise:

(a) 50 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ja selliste Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001** artikli 2 teise lõigu

punktis 34 määratletud täiustatud biokütuste kasutamise vahel, mille

heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või

käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile;

(b) 60 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ning selliste

lennunduses kasutatavate, direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 25

vastavate taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku ja muust kui

bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud asenduskütuste

kasutamise vahel, mille heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt

käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt

vastu võetud rakendusaktile;

(c) 100 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ja käesoleva lõike

esimese lõiguga hõlmatud iga sellise nõuetele vastava lennukikütuse

kasutamise vahel, mis ei ole saadud fossiilkütustest, lennujaamades, mis

asuvad saartel, mis on väiksemad kui 10 000 km² ja millel puudub

maantee- või raudteeühendus mandriga, ning äärepoolseimates

piirkondades asuvates lennujaamades, kus nõuetele vastava

lennukikütuse füüsiline tarnimine väljaspool massibilansisüsteemi

toimus;

(d) kuni 31. detsembrini 2029 muudel kui punktides a, b ja c osutatud

juhtudel 30 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ja käesoleva

lõike esimese lõiguga hõlmatud iga sellise nõuetele vastava

lennukikütuse kasutamise vahel, mis ei ole saadud fossiilkütustest;

(e) alates 1. jaanuarist 2027 sama arv lubatud heitkoguse ühikuid tarbitud

elektrienergia megadžauli (MJ) kohta, kui õhusõiduki käitajatel on õigus

saada punkti b kohaselt muust kui bioloogilise päritoluga

taastuvtoorainest valmistatud asenduskütuste kasutamise eest, kui

tegemist on elektri- või hübriidõhusõidukiga, mis sooritab lende, mille

eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt artikli 12

lõikele 3.

ET 64 ET

Kütused vastavad käesolevas lõikes osutatud toetuse saamise tingimustele

üksnes juhul, kui need on toodetud EMPs, kolmandas riigis, kus on ELi

HKSiga seotud heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandas riigis,

millele liit pakub artikli 25b kohast tuge. Kolmanda lõigu punktides a, b ja d

osutatud kütuste puhul võib kaetust suurendada 10 protsendipunkti võrra, kui

need on toodetud lähteainest, mis on hangitud liidust, kolmandast riigist, kus

on ELi HKSiga seotud heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandast

riigist, millele liit pakub artikli 25b kohast tuge.

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel käesoleva lõike alusel võib arvesse

võtta muudest riigi, liidu või rahvusvahelise tasandi kavadest saadavat

võimalikku toetust.

Õhusõiduki käitajad võivad igal aastal taotleda lubatud heitkoguse ühikute

eraldamist iga käesolevas lõikes osutatud nõuetele vastava lennukikütuse

koguse alusel, mida kasutatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni

31. detsembrini 2040 allahelikiirusega lendudel (välja arvatud ärilennud), mille

eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt artikli 12 lõikele 3,

välja arvatud lennud, mille puhul loetakse see nõue artikli 28a lõike 1 kohaselt

täidetuks. Õhusõiduki käitajad võivad igal aastal taotleda lubatud heitkoguse

ühikute eraldamist elektri- või hübriidõhusõidukite puhul, mis kasutavad

elektrienergiat või vesinikku sellisteks kuni 31. detsembrini 2035 toimuvateks

lendudeks, mille eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt

artikli 12 lõikele 3.

Kui õhusõiduki käitaja tõendab komisjonile veenvalt, et kolmanda lõigu

punktides a, b ja e osutatud kütuste kohta on sõlmitud siduv pikaajaline

kütusetarneleping, mis on siduv nii kütusetarnijale kui ka õhusõiduki käitajale

ja kehtib vähemalt kolm aastat, reserveeritakse kõnealusele õhusõiduki

käitajale hinnaerinevust katvad lubatud heitkoguse ühikud lepingu kehtivuse

iga aasta kohta maksimaalselt viieks aastaks. Lubatud heitkoguse ühikute iga-

aastane eraldamine nende lepingute alusel tarnitud nõuetele vastavate kütuste

kasutamiseks toimub samal viisil, nagu on sätestatud teises kuni neljandas

lõigus. Käesoleva punkti alusel ei saa reserveerida rohkem kui 10 miljonit

lubatud heitkoguse ühikut.

Kui asjaomasel aastal ületab käesoleva lõike kohaste lubatud heitkoguse

ühikute nõudlus lubatud heitkoguse ühikute kättesaadavat kogust,

vähendatakse lubatud heitkoguse ühikute kogust ühetaoliselt kõigi õhusõiduki

käitajate puhul, keda lubatud heitkoguse ühikute eraldamine selleks aastaks

puudutab.

Kuni 420 000 lubatud heitkoguse ühikut aastas võib kasutada selleks, et

stimuleerida kondensatsioonijälgede kliimamõju märkimisväärset vähendamist

miljonite CO2 ekvivalenttonnide võrra. Esimese lõigu kohaselt reserveeritud

kogusest eraldatakse kondensatsioonijälgede kliimamõju kulutõhusaks

vähendamiseks kuni 3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, mis on

kättesaadavad kuni 31. detsembrini 2033. Liikmesriigid eraldavad sellise

õhusõiduki käitaja taotlusel, kes on lisanud oma lendude planeerimise

vahenditesse kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelid, lubatud

heitkoguse ühikuid koguses, mis vastab 0,1 %-le selle õhusõiduki käitaja

tõendatud heitkogustest. Selleks et õhusõiduki käitajal oleks õigus saada

kõnealuseid eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid, esitab ta

ET 65 ET

kondensatsioonijälgede prognoosid oma juhtimiskeskusele või samaväärsele

üksusele, kellele antakse korraldus hinnata nende toimivust ja võimaluse korral

neid vastavate lendude registreerimisel arvesse võtta. Käesoleva lõigu esimeses

lauses osutatud õhusõiduki käitajatele eraldatakse täiendav kogus, mis võrdub

0,02 %ga tõendatud heitkogustest, lendude jaoks, mille puhul õhusõiduki

käitaja kasutab asjaomase aasta puhul lennu ajal mõõdetud lennutrajektoore ja

kütusevoogu, et anda vastavalt artikli 14 lõikele 5 aru lennunduse muu kui CO2

heite mõju kohta. Käesoleva lõigu esimeses lauses osutatud õhusõiduki

käitajate kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelid põhinevad samal

ühtsel numbrilisel ilmaprognoosi referentsmudelil ja samadel ilmaandmetel,

mida kasutatakse artikli 14 lõikes 5 osutatud komisjoni pakutavates seire-,

aruandlus- ja kontrollivahendites.

Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas igal aastal üksikasjad selle kohta,

missugused olid eelmisel aastal keskmiselt kulude erinevused, kui võrrelda

ühelt poolt fossiilpetrooleumi kasutamist, võttes arvesse stiimuleid, mis

tulenevad süsinikuhinnast ja fossiilkütuste ühtlustatud madalaimast

maksustamistasemest, ning teiselt poolt nõuetele vastavate lennukikütuste

kasutamist.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte,

et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjalikud normid käesoleva

lõike kuuendas lõigus osutatud kulude erinevuse iga-aastaseks arvutamiseks,

lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks selliste käesoleva lõike esimeses

lõigus kindlaks määratud kütuste kasutamise eest, millest on teatatud artikli 14

lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusakti alusel, ning kehtestades

süsinikuhinnast ja fossiilkütuste ühtlustatud madalaimatest

maksustamistasemetest tulenevate stiimulite arvessevõtmise korra. Kõnealustes

delegeeritud õigusaktides võib sätestada ka täiendavad normid ja menetlused

kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelite valideerimiseks ja nende

lisamiseks lennuplaneerimisvahenditesse.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles loetletakse äriõhusõiduk(id),

millega tehtud lende käsitatakse ärilendudena. Need rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon hindab 1. juuliks 2032 käesoleva lõike kohaldamist ning esitab

tulemused aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandele võib

asjakohasel juhul lisada seadusandliku ettepaneku käesoleva lõike alusel kuni

31. detsembrini 2040 reserveeritud koguse läbivaatamiseks, võttes arvesse

artikli 12 lõikes 3 sätestatud tagastamiskohustuse kohaldamisalasse kuuluvate

lendude geograafilise ulatuse muudatusi, et jätkuvalt stimuleerida käesoleva

lõike esimeses lõigus kindlaks määratud kütuste kasutamist, eelkõige selliste

lennunduses kasutatavate muust kui bioloogilist päritolu taastuvtoorainest

valmistatud kütuste kasutamist, mis vastavad direktiivi (EL) 2018/2001

artiklile 25 ja mille heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt IV lisale või

käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile.

Alates 1. jaanuarist 2028 hindab komisjon käesoleva lõike kohaldamist iga-

aastases aruandes, mille ta peab esitama vastavalt artikli 10 lõikele 5.

___________

ET 66 ET

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus

(EL) 2023/2405, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku

lennutranspordi jaoks (ELT L 2023/2405, 31.10.2023, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2405/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv

(EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise

edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).“;

b) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Erandina artikli 12 lõikest 3, artikli 14 lõikest 3 ja artiklist 16 loevad

liikmesriigid kõnealustes sätetes esitatud nõuded täidetuks ega võta õhusõiduki

käitajate suhtes meetmeid seoses heitkogustega, mis on tekkinud kuni

31. detsembrini 2035 lendudest liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva

lennuvälja ja samas liikmesriigis asuva lennuvälja, kaasa arvatud samas

äärepoolseimas piirkonnas või sama liikmesriigi muus äärepoolseimas

piirkonnas asuva muu lennuvälja vahel.“

4) Artiklit 3ga muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine

meretranspordi tegevusala suhtes hõlmab ärilisel eesmärgil kaupa või reisijaid

vedavate laevade puhul viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade

heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast

külastatavast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni

asuvasse külastatavasse sadamasse, viitkümmet protsenti (50 %) selliste

laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni

asuvast külastatavast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla

kuuluvasse külastatavasse sadamasse, sada protsenti (100 %) selliste laevade

heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast

külastatavast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse

külastatavasse sadamasse, ning sada protsenti (100 %) selliste laevade

heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas

külastatavas sadamas.

Selliste laevade puhul, mis teevad või toetavad avameretööalaga seotud

avameretoiminguid, kohaldatakse lubatud heitkoguse ühikute eraldamist ja

tagastamisnõudeid järgmise suhtes:

i) pool asjaomase laeva heitkogustest, mis tekivad liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja väljaspool liikmesriigi

jurisdiktsiooni asuva külastatava sadama vahelistel reisidel, mille

eesmärk on teha või toetada avameretoiminguid, mis on seotud

liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis, mandrilaval või

šelfimeres asuva avameretööalaga;

ii) kõik asjaomase laeva heitkogused, mis tekivad selliste reiside ajal, mis

väljuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast

ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse

sadamasse ning mille eesmärk on teha või toetada avameretoiminguid,

mis on seotud liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis,

mandrilaval või šelfimeres asuva avameretööalaga;

ET 67 ET

iii) kõik asjaomase laeva heitkogused, mis tekivad liikmesriigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas sadamas, kui need heitkogused

on tihedalt seotud selliste avameretoimingute tegemise või toetamisega,

mis on seotud liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis,

mandrilaval või šelfimeres asuva avameretööalaga.

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ja tagastamisnõuete kohaldamine ei

kehti siiski heitkoguste suhtes, mis tekivad reiside ajal, mille eesmärk on teha

või toetada sellise avameretööalaga seotud avameretoiminguid, mis asub

väljaspool liikmesriigi territoriaalmerd, majandusvööndit, mandrilava või

šelfimerd, ega heitkoguste suhtes, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla

kuuluvas külastatavas sadamas, kui need heitkogused on tihedalt seotud selliste

avameretoimingute tegemise või toetamisega, mis on seotud väljaspool

liikmesriigi territoriaalmerd, majandusvööndit, mandrilava või šelfimerd asuva

avameretööalaga.“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon koostab rakendusaktidega konteinerite ümberlaadimisega

tegelevate naabersadamate loetelu ja ajakohastab seda loetelu vajaduse korral

iga aasta 31. detsembriks.

Kõnealustes rakendusaktides loetletakse sadam konteinerite ümberlaadimisega

tegeleva naabersadamana, kui see sadam asub väljaspool liitu, kuid vähem kui

150 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast, kui

selle sadama süvis ja kai pikkus on vastavalt üle 11 meetri ja 250 meetri ning

kui on olemas konteinerite laevalt kaldale ümberlaadimiseks sobivad kraanad,

või kui konteinerite ümberlaadimise osakaal, mõõdetuna 20-jalase konteineri

ekvivalentühikutes (TEU), on suurem kui 50 % selle sadama konteinerivedude

kogumahust viimase 12 kuu jooksul, mille kohta on asjakohased andmed

kättesaadavad, ning kui see sadam asub väljaspool liitu, kuid vähem kui

300 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast.

Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse konteinerid ümberlaadimisele

kuuluvaks, kui need lossitakse laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga need teisele

laevale laadida. Esimese lõigu kohaselt komisjoni koostatud loetelu ei sisalda

kolmandas riigis asuvaid sadamaid, kus kõnealune kolmas riik kohaldab

tegelikult meetmeid, mis on käesoleva direktiiviga samaväärsed. See hõlmab

selliste kolmandate riikide sadamaid, kellega on sõlmitud heitkogustega

kauplemise süsteemide sidumise leping.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.“;

c) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i) kuupäev „31. detsembrini 2030“ asendatakse kuupäevaga „31. detsembrini

2038“;

ii) eelviimane lause asendatakse järgmisega:

„Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse osa enampakkumisel müümisest

saadud tulu kasutatakse artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktides a ja d

osutatud prioriteetsetel eesmärkidel ning artikli 10 lõike 3 teise lõigu punktis g

osutatud eesmärgil.“;

d) lisatakse järgmine uus lõige:

ET 68 ET

„4. Ajavahemikul kuni 2040. aastani kasutab komisjon artiklis 9 osutatud liidu

lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest kuni 0,5 miljonit lubatud heitkoguse

ühikut, et rahastada süsteemi rakendamist seoses meretransporditegevustega.

Need lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel kooskõlas

käesoleva direktiivi artikli 10 lõikega 4 ning saadud tulu käsitatakse vastavalt

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise

välistuluna.“

5) Lisatakse artikkel 3gaa:

„Artikkel 3gaa

Lubatud heitkoguse ühikute reserveerimine ja eraldamine kestlike laevakütuste ja

heiteta jõuseadmete kasutamiseks

1. Olenemata artikli 10 lõikest 1 reserveeritakse ajavahemikul 1. jaanuarist [2028/

esimene aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kuni 31. detsembrini 2040 artiklis 9

osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest kuni 110 miljonit kestlike laevakütuste

kasutamiseks või heiteta jõuseadmete, sealhulgas elektriliste ja tuuleenergial põhinevate

jõuseadmete kasutuselevõtuks ja käitamiseks, tingimusel et neid kütuseid ja jõuseadmeid

kasutatakse kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud normidega.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel on „kestlikud laevakütused“

a) vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktides 28 ja 34

määratletud biogaas ja täiustatud biokütused, mille heitekoefitsient võrdub

nulliga vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14

kohaselt vastu võetud rakendusaktile;

b) muust kui bioloogilist päritolu taastuvtoorainest valmistatud kütused, mis

vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 25 ja mille heitekoefitsient võrdub

nulliga vastavalt IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt vastu

võetud rakendusaktile;

c) vastavalt direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktides 11 ja 13 määratletud

vähese CO2 heitega vesinik ja vähese CO2 heitega kütused, mille

heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt IV lisale või käesoleva direktiivi

artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatud heitkoguse ühikud reserveeritakse

läbipaistvalt, võrdselt ja mittediskrimineerivalt laevandusettevõtjatele kestlike laevakütuste ja

heiteta jõuseadmete kasutamiseks reisidel, mille eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse

ühikuid vastavalt artikli 12 lõikele 3.

Lubatud heitkoguse ühikutega võib toetada kestlike laevakütuste või heiteta jõuseadmete

kasutamist laevadel, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400, nende reisidel

viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse

sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena

külastatavasse sadamasse ning nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates

külastatavates sadamates.

4. Liikmesriigid eraldavad käesoleva artikli lõike 1 alusel reserveeritud lubatud

heitkoguse ühikuid, et katta täielikult või osaliselt

a) kestlike laevakütuste kasutamise ja fossiilsete laevakütuste kasutamise ülejäänud

hinnaerinevus;

ET 69 ET

b) tavapäraste jõuseadmetega võrreldes heiteta jõuseadmete kasutuselevõtu ja

käitamisega seotud kulud proportsionaalselt heitkoguste vähenemisega, mis on

saavutatakse heiteta jõuseadmete kasutamisega.

5. Komisjon määrab fossiilsete laevakütuste ja kestlike laevakütuste kasutamise

hinnaerinevuse kindlaks objektiivse ja tõendatava teabe, sealhulgas võimaluse korral tegelike

tehinguhindade alusel. Kui kestlike laevakütuste tüüpiline turuhind puudub, kehtestab

komisjon objektiivsete ja tõendatavate elementide alusel võrdlushinnad. Fossiilsete

laevakütuste puhul hindab komisjon kaalutud keskmist hinda, mis kajastab määruse

(EL) 2015/757 kohaselt teatatud fossiilsete laevakütuste tegelikku kombinatsiooni.

Laevandusettevõtjad arvutavad heiteta jõuseadmete kasutuselevõtu ja käitamise kulud

võrreldes tavapäraste jõuseadmetega komisjoni poolt kindlaks määratud keskmiste

heitevähenduskulude alusel, võttes arvesse objektiivset ja tõendatavat teavet.

6. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel vastavalt käesolevale artiklile tagavad

liikmesriigid, et täidetud on järgmised päritolunõuded:

a) kestlike laevakütuste partiid on toodetud liidus või kolmandas riigis, kus on

käesoleva direktiivi kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemiga

seotud heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandas riigis, millele liit

pakub artikli 25b kohaselt tuge kasvuhoonegaaside heite hinnastamise tõhusaks

kohaldamiseks heitkoguste absoluutse ülempiiriga;

b) heiteta jõuseadmeid toodetakse liidus või kolmandas riigis, kus on käesoleva

direktiivi kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud

heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandas riigis, millele liit pakub

artikli 25b kohaselt tuge kasvuhoonegaaside heite hinnastamise tõhusaks

kohaldamiseks heitkoguste absoluutse ülempiiriga.

7. Erandina lõikest 6 ei kohalda liikmesriigid päritolunõudeid selliste kestlike

laevakütuste suhtes, mida kasutatakse toetuskõlblikel reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla

kuuluva külastatava sadama ja lõike 8 esimese lõigu kohaselt vastu võetud rakendusaktis

kindlaks määratud väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuva sadama vahel.

8. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles loetletakse väljaspool

liikmesriigi jurisdiktsiooni olevad sadamad, mis on kooskõlas ELi sadamastrateegias*

kindlaks määratud kolmandate riikide sadamaprojektide toetamise juhtpõhimõtetega ja mis

osalevad rohelaevateedel koos teiste liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamatega.

Samuti on komisjonil õigus võtta vajaduse korral vastu rakendusakte kõnealuse loetelu

ajakohastamiseks. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2

osutatud kontrollimenetlusega.

9. Kestlike laevakütuste ja heiteta jõuseadmete kasutamisega seoses eraldatud lubatud

heitkoguse ühikud katavad järgmise:

a) 55 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilsete laevakütuste ning selliste direktiivi

(EL) 2018/2001 artikli 2 punktides 28 ja 34 määratletud biogaaside ja

täiustatud biokütuste kasutamise vahel, mille heitekoefitsient võrdub nulliga

vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14

kohaselt vastu võetud rakendusaktile;

b) 90 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilsete laevakütuste ja selliste direktiivi

(EL) 2018/2001 artiklile 25 vastavate muust kui bioloogilist päritolu

taastuvtoorainest valmistatud kütuste kasutamise vahel, mille heitekoefitsient

ET 70 ET

võrdub nulliga vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi

artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile;

c) 80 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilsete laevakütuste ning sellise vastavalt

direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktides 11 ja 13 määratletud vähese

süsinikuheitega vesiniku ja vähese süsinikuheitega kütuse kasutamise vahel,

mille heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt IV lisale või käesoleva direktiivi

artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile;

d) 90 % lisakuludest, mis tekivad heiteta jõuseadmete kasutuselevõtul ja

käitamisel võrreldes tavapäraste jõuseadmetega.

Kui kestlikke laevakütuseid või heiteta jõuseadmeid kasutatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni

alla kuuluva sadama ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva saarel asuva sadama vahelisel

reisil, mille eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt artikli 12 lõikele 3,

suurendatakse esimese lõigu punktides a–d sätestatud protsendimäärasid 5 protsendipunkti

võrra.

Kui lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse seoses kestlike laevakütustega, mille tootmisel on

kasutatud lähteaineid, mis on hangitud liidust või kolmandast riigist, kus on käesoleva

direktiivi kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud heitkogustega

kauplemise süsteem, või kolmandast riigist, millele liit pakub artikli 25b kohaselt tuge

kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise tõhusaks kohaldamiseks heitkoguste absoluutse

ülempiiriga, suurendatakse esimese lõigu punktides a–c sätestatud protsendimäärasid

10 protsendipunkti võrra.

Kui lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse seoses selliste heiteta jõuseadmete kasutuselevõtu

ja käitamisega, mis on paigaldatud laevadele liidu laevatehastes, suurendatakse esimese lõigu

punktis d sätestatud protsendimäära 5 protsendipunkti võrra.

Kui kestlikke laevakütuseid kasutatakse või kui heiteta jõuseadmed võetakse kasutusele või

neid käitatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja väljaspool

liikmesriigi jurisdiktsiooni asuva külastatava sadama vahelisel reisil, korrutatakse käesoleva

artikli kohaselt eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus 50 %ga vastavalt käesoleva

direktiivi artiklis 3ga osutatud geograafilisele kohaldamisalale.

10. Laevandusettevõtjad võivad igal aastal taotleda lubatud heitkoguse ühikute eraldamist

eelmisel kalendriaastal kasutatud kestlike laevakütuste koguse ja heiteta jõuseadmete abil

saavutatud heitkoguste vähendamise alusel.

11. Kui asjaomasel aastal ületab lubatud heitkoguse ühikute nõudlus lubatud heitkoguse

ühikute kättesaadavat kogust, vähendatakse lubatud heitkoguse ühikute kogust ühetaoliselt

kõigi laevandusettevõtjate puhul, keda lubatud heitkoguse ühikute eraldamine selleks aastaks

puudutab.

12. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel käesoleva artikli alusel võib arvesse võtta

muudest riigi, liidu või rahvusvahelise tasandi kavadest saadavat võimalikku toetust.

13. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas järgmise teabe:

a) fossiilsete laevakütuste ja kestlike laevakütuste keskmine hinnaerinevus

eelmisel aastal – avaldatakse kord aastas;

b) heiteta jõuseadmete kasutuselevõtust ja käitamisest tulenevad keskmised

heitevähenduskulud eelneva kolme aasta jooksul – avaldatakse iga kolme aasta

järel.

ET 71 ET

14. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat direktiivi üksikasjalike normidega, mis käsitlevad järgmist:

a) hinnaerinevuste arvutamine, sealhulgas võrdlushindade kehtestamine, kui

tüüpilised turuhinnad ei ole kättesaadavad;

b) selliste objektiivsete kriteeriumide kindlaksmääramine, mida kohaldatakse

nõuetele vastavate heiteta jõuseadmete suhtes, kui need aitavad vähendada

kasvuhoonegaaside heidet;

c) heiteta jõuseadmete kasutuselevõtust ja käitamisest tuleneva heitkoguste

vähenemise kindlaksmääramine;

d) käesoleva artikli kohase lubatud heitkoguse ühikute eraldamisega seotud

taotlemis-, eraldamis-, seire-, aruandlus- ja tõendamiskord;

e) kaitsemeetmed ülemäärase hüvitamise vältimiseks, sealhulgas seoses riiklike,

liidu või rahvusvaheliste kavadega;

f) kaitsemeetmete ja menetluste kehtestamine, et tagada lubatud heitkoguse

ühikute õiglane ja proportsionaalne jaotamine laevandusettevõtjate vahel,

võttes samal ajal arvesse vajadust säilitada tõhus konkurents ning väikeste ja

keskmise suurusega laevandusettevõtjate juurdepääs.

15. Liikmesriigid tagavad käesoleva artikli kohase rahastamise nähtavuse viisil, mis

vastab artikli 30m lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

16. Alates 1. jaanuarist 2032 hindab komisjon käesoleva artikli kohaldamist iga-aastases

aruandes, mille ta peab vastavalt artikli 10 lõikele 5 esitama.

___________

* Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi sadamastrateegia“

(COM(2026) 112 final), 1. lisa punkt B „Kolmandate riikide sadamaprojektide toetamise

juhtpõhimõtted.“

6) Artikli 3gaa järele lisatakse artikkel 3gab:

„Artikkel 3gab

Lubatud heitkoguse ühikute reserveerimine ja eraldamine meretranspordisektori süsinikuheite

vähendamiseks teatavates vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides

Artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest reserveeritakse 0,9 miljonit

lubatud heitkoguse ühikut meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks ÜRO

määratletud vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides, välja arvatud

nendes riikides, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisega võrdne või sellest suurem. See

kogus reserveeritakse igal aastal kuni 2035. aastani.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada

käesolevat direktiivi, kehtestades normid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud

reserveeritud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise ja nende lubatud heitkoguse ühikute

kättesaadavaks tegemise menetluse kohta.“

7) Artiklit 3gg muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

ET 72 ET

„c) kõik küsimused, mis on seotud ELi HKSi ja selle meetme vahelise

sidususega, sealhulgas topeltmaksetega.“;

b) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Asjakohasel juhul võib komisjon lisada käesoleva lõike teises lõigus

osutatud aruandele seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks

viisil, mis on kooskõlas liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja määruses

(EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning eesmärgiga

säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus, et

tagada üleilmse turupõhise meetme ja ELi HKSi rakendamise sidusus,

vältides samal ajal topeltmakseid ja märkimisväärset topeltkoormust.“;

c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Hiljemalt 30. septembriks 2035 hindab komisjon artikli 3ga lõike 3 teise

lõigu rakendamist, sealhulgas selle panust meretranspordi süsinikuheite

vähendamisse ja mõju asjaomaste liikmesriikide halduskuludele, ning seda,

kas on asjakohane pikendada selle lõigu kohaldamist kauemaks kui

31. detsembrini 2038, ja esitab asjakohasel juhul selle kohta seadusandliku

ettepaneku.“;

d) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

 „Hiljemalt 31. detsembriks 2031 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aruande, milles uuritakse määruse (EL) 2015/757 artikli 2 lõike 1d

punktides e ja f osutatud laevade, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid

mitte alla 400, heitkoguste käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise

teostatavust ning selle majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju.“;

e) lisatakse lõiked 6 ja 7:

„6. Komisjon hindab 1. jaanuariks 2032 artikli 3gaa kohaldamist ning esitab

aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

7. Hiljemalt 30. septembriks 2033 hindab komisjon artikli 12 lõikes 3-e

sätestatud erandi rakendamist, võttes arvesse tehnoloogia arengut, jääklassi

laevadele sobivate vähese süsinikuheitega ja heiteta jõuseadmete ning

kestlike kütuste kättesaadavust ja kasutuselevõttu, erandi mõju

meretranspordi süsinikuheite vähendamisele ning seda, kas on asjakohane

pikendada selle kohaldamist kauemaks kui 31. detsembrini 2035, ning esitab

asjakohasel juhul selle kohta seadusandliku ettepaneku.“

8) Artiklis 4 asendatakse sõnad „artiklile 27“ sõnadega „artiklitele 27 ja 27a“.

9) Artiklisse 6 lisatakse järgmised lõiked:

„3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad

pädeva asutuse poolt kasvuhoonegaaside heiteloa andmise, peatamise ja kehtetuks

tunnistamise kohta. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a

lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Kui pädev asutus annab artikli 3 punktis h osutatud ajavahemiku jooksul esimest

korda kasvuhoonegaaside heiteloa, tunnistab selle kehtetuks ja annab seejärel uue

loa, lisatakse käitis asjakohase staatusega, st kas tegevkäitise või uue osalejana uuesti

ELi HKSi alles järgmisel artikli 11 lõikes 1 osutatud viieaastasel lubatud heitkoguse

ühikute tasuta eraldamise ajavahemikul. Kõnealune käitis jääb ELi HKSi

kohaldamisalast välja selle artikli 11 lõikes 1 osutatud viieaastase lubatud heitkoguse

ET 73 ET

ühikute tasuta eraldamise ajavahemiku lõpuni, mille jooksul luba esimest korda anti

ja seejärel kehtetuks tunnistati.“

10) III peatüki pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksed“.

11) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

CO2 transporditaristu eest vastutav pädev asutus

1. CO2 transporditaristu eest vastutav pädev asutus on selle liikmesriigi pädev asutus, kus

transporditav CO2 kogutakse. Kui CO2 kogutakse väljaspool EMPd, on pädev asutus selle

liikmesriigi pädev asutus, mille CO2 esimesena läbib.

2. Lõike 1 kohased pädevad asutused ning transiidiliikmesriigi või vastuvõtva

liikmesriigi pädevad asutused vahetavad asjakohast teavet, mis on vajalik seirekavade

heakskiitmiseks ja CO2 transporditaristu heitearuannete tõendamiseks.“

12) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Alates vastavalt 1. jaanuarist 2026 ja 1. jaanuarist 2027 suurendatakse lubatud

heitkoguse ühikute kogust, et võtta arvesse meretranspordist pärit muude

kasvuhoonegaaside kui CO2 heite hõlmamist ja avamerelaevade heite

hõlmamist, võttes aluseks nende heitkogused viimasel aastal, mille kohta on

andmed kättesaadavad. Olenemata artikli 10 lõikest 1 tehakse sellest

suurendamisest tulenevad lubatud heitkoguse ühikud alates 2030. aastast

kättesaadavaks innovatsiooni toetamiseks kooskõlas artikliga 3gaa.“;

b) artiklisse 9 lisatakse järgmised lõiked:

„[2031. aastal / kaks aastat pärast täiendavate väikeste laevade lisamist seire-,

aruandlus- ja kontrollisüsteemi] suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute

üldkogust, et võtta arvesse selliste I lisas osutatud laevakategooriate

heitkoguste hõlmamist, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla

400, võttes aluseks nende heitkogused viimasel aastal, mille kohta on andmed

kättesaadavad. Sellest suurendamisest tulenevad lubatud heitkoguse ühikud

lisanduvad artiklis 3gaa osutatud kogusele.

Liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust suurendatakse seoses olmejäätmete

põletamisega järgmiste koguste võrra, võttes arvesse artiklis 12a kehtestatud

järkjärgulise kohaldamise nõudeid:

– 2031. aastal 10,2 miljonit lubatud heitkoguse ühikut;

– 2032. aastal 19,5 miljonit lubatud heitkoguse ühikut;

– 2033. aastal 28,1 miljonit lubatud heitkoguse ühikut ja

– 2034. aastal 36 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, ning seejärel

kohaldatakse selle suhtes lineaarset vähendamistegurit.

Ajavahemikul 2031–2035 on lineaarne tegur 3,7 % ja alates 2036. aastast

1,7 %.

Komisjon avaldab liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse 2028. aasta

septembriks.“

ET 74 ET

13) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9b

Rahvusvaheliste ühikute rahastamine

1. Artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest tehakse kuni

260 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kättesaadavaks rahastule, et osta määruses

(EL) 2021/1119 sätestatud rahvusvaheliste ühikute hulgast kuni 260 miljonit tonni

kvaliteetseid ja usaldusväärseid rahvusvahelisi ühikuid, eesmärgiga aidata kaasa I lisas

loetletud tegevuste kliimaeesmärkide saavutamisele aastatel 2036–2040. Kõigi ostude puhul

peavad olema täidetud määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kriteeriumid.

2. Lõike 1 kohaste lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu käsitatakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21

lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna. Komisjon tagab aegsasti enne ostude algust, et rahastu

jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumine toimub vastavalt artikli 10

lõikes 4 osutatud põhimõtetele ja korrale.

3. Komisjon esitab 31. jaanuariks 2033 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande,

milles hinnatakse kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste ühikute turu arengut, võttes

arvesse kõiki määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kriteeriume, ja selliste ühikute

kättesaadavust, et aidata kaasa I lisas loetletud tegevuste kliimaeesmärkide saavutamisele,

sealhulgas järgmist:

a) keskkonnaeesmärkidele vastavuse, arvepidamise usaldusväärsuse ja

tõendamise nõuded, mis peavad olema täidetud, et sellised ühikud aitaksid

kaasa nende sektorite eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse Pariisi

kokkuleppe ja ELi õigusaktide raames toimuvat arengut;

b) rahvusvaheliste ühikute turu areng pakkumise ja nõudluse osas;

c) sellise kasutamise võimalik mõju ELi HKSi toimimisele ja terviklikkusele;

d) konkreetne mõju ELi HKSi kuuluvatele sektoritele, sealhulgas süsinikuheite

ülekandumise risk, mõju konkurentsivõimele, süsinikuheite vähendamise

edasilükkamise risk ning kooskõla kogu liidu majandust hõlmava

kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

4. Võttes arvesse lõikes 3 osutatud aruannet ja erandina artiklist 9, kui lõikes 1 osutatud

kvaliteetsed, usaldusväärsed ja kulutõhusad rahvusvahelised ühikud ei ole kättesaadavad, on

lineaarne tegur alates 2036. aastast 2,7 %.

5. Kui lõike 1 kohaselt reserveeritud lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata lõikes 1

sätestatud eesmärkidel, eraldatakse need tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastule

tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide jaoks kooskõlas artikliga 10ce.

Artikkel 9c

Liidusisene süsiniku püsiv eemaldamine

1. Artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust suurendatakse

250 miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra. Kõnealused lubatud heitkoguse ühikud tehakse

kättesaadavaks komisjonile nende enampakkumisel müümiseks ajavahemikul 2031–2040, et

saada tulu samaväärse koguse selliste liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikute

ostmiseks, mis on loodud biogeense CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiat rakendavate

tegevuste (edaspidi „BioCCS-tegevused“) ning CO2 otse atmosfäärist kogumise ja säilitamise

ET 75 ET

tehnoloogiat rakendavate tegevuste (edaspidi „DACCS-tegevused“) käigus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3012* alusel. Komisjon ostab need süsiniku

eemaldamise ühikud, seades prioriteediks selliste kulutõhusate ja usaldusväärsete projektide

portfelli, mille eest tehakse maksed sertifitseeritud ühikute üleandmisel.

2. Komisjonile tehakse ajavahemikul 2031–2040 kättesaadavaks täiendavad 10 miljonit

lubatud heitkoguse ühikut artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, et

müüa need enampakkumisel eesmärgiga saada tulu kõnealuste süsiniku püsiva eemaldamise

ühikute ostmiseks, juhul kui lõike 1 kohastest lubatud heitkoguse ühikutest saadav tulu ei

oleks liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikute täieliku koguse ostmiseks piisav.

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohasel lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel

saadud tulu käsitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)

2024/2509** artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna. Lubatud heitkoguse ühikute

enampakkumine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise

ühikute ostmiseks toimub vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 4 osutatud

põhimõtetele ja korrale. Kui käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt reserveeritud lubatud

heitkoguse ühikuid ei müüda enampakkumisel käesoleva artikli lõike 1 eesmärkidel enne

2041. aastat, kantakse need tagasi käesoleva direktiivi artiklis 9 osutatud liidu lubatud

heitkoguse ühikute üldkogusesse.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat direktiivi seoses lõikes 1 osutatud liidusisese süsiniku püsiva

eemaldamise ühikute ostmise üksikasjaliku korraga, sealhulgas lõigetes 1 ja 2 osutatud

lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise ajastamisega, toetuse vormide, valikumenetluse

ja -kriteeriumidega, toetuskõlblikkuse kriteeriumidega ja tehnoloogiliste nõuetega eri liiki

toetuste ja maksemehhanismide puhul, kasutades võimaluse korral võistupakkumist ja andes

läbipaistvalt aru menetluste tulemustest, ning samuti finantseeskirjadega, et tagada ostu

nõuetekohane läbiviimine. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tagatakse, et lõigetes 1 ja 2

osutatud lubatud heitkoguse ühikute varajane enampakkumine tasakaalustatakse artikli 10

kohase lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kaudu, et saavutada samaväärne mõju,

mis vastab süsiniku eemaldamise ühikute järkjärgulisele integreerimisele selliselt, et 2040.

aastal müüakse enampakkumisel 48 miljonit lõigetes 1 ja 2 osutatud lubatud heitkoguse

ühikut. Nendes delegeeritud õigusaktides sätestatakse üksikasjalik kord liidusisese süsiniku

püsiva eemaldamise ühikute ostmiseks selliselt, et prioriteediks seatakse kulutõhusate ja

usaldusväärsete projektide portfell, maksed tehakse sertifitseeritud ühikute üleandmisel ja

eesmärk on piirata finantsriski.

5. Ostetavat liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikute kogust vähendatakse sellise

BioCCSil põhineva liidusisese süsiniku eemaldamise koguse võrra, mida käitajad, õhusõiduki

käitajad ja laevandusettevõtjad kasutavad kooskõlas artikli 14 lõikega 1a, ning lõikes 1

osutatud 250 miljonist lubatud heitkoguse ühikust tunnistatakse vastav kogus lubatud

heitkoguse ühikuid kehtetuks.

6. Kõik määruse (EL) 2024/3012 alusel BioCCS- ja DACCS-tegevustega loodud

sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikud, mille komisjon on ostnud kooskõlas

käesoleva artikliga, tunnistatakse kehtetuks ja neid ei lubata enam käesoleva direktiivi

artikli 14 lõike 1a kohaselt negatiivse heitena arvesse võtta.

7. Artiklis 9 sätestatud lineaarset vähendamistegurit ei kohaldata lõikes 1 sätestatud

lubatud heitkoguse ühikute suurendamise suhtes.

8. Komisjon esitab enne 31. detsembrit 2034 Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande, milles ta hindab edusamme, mida on tehtud lõikes 1 sätestatud liidusisese süsiniku

ET 76 ET

püsiva eemaldamise ühikute ostmisel, võttes arvesse kättesaadavat varu ja liidusisese süsiniku

püsiva eemaldamise ühikute hinda võrreldes eraldatud eelarvega. Aruandes uuritakse ka

määruse (EL) 2024/3012 alusel sertifitseeritud looduspõhise eemaldamise ja

süsinikupõllunduse talletamisühikute võimalikku panust süsiniku püsivasse eemaldamisse

ning hinnatakse, kas on võimalik minna komisjoni hallatavalt liidusisese süsiniku püsiva

eemaldamise ühikute ELi HKSi integreerimiselt järk-järgult üle nende otsesele

integreerimisele käitajate poolt laiemalt kui oma tarbeks kasutamine.

_________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega

kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikku siduva majandamise ja

toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks (ELT L, 2024/3012, 6.12.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3012/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL,

Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid

(ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).“

14) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid müüvad enampakkumisel vähemalt 57 % käesoleva direktiivi

artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, mida ei

eraldata kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 9, 3gaa, 3gab, 9c, 10cc ja 19,

ilma et see piiraks lubatud heitkoguse ühikute võimalikku vähendamist

vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10a lõikele 5a, lubatud heitkoguse ühikute

paigutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814* loodud

turustabiilsusreservi või lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamist

vastavalt käesoleva direktiivi artikli 12 lõikele 4. Liikmesriikide poolt

enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute osakaal suureneb

SPIMi teguri kohaldamise tulemusena kooskõlas käesoleva direktiivi

artikli 10a lõikega 1a. Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate

lubatud heitkoguse ühikute kogus jaotatakse vastavalt käesoleva artikli

lõikele 2.

_____

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus

(EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega

kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega

muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).“;

b) lõike 2 punkti b lisatakse järgmine lause:

„Hispaania, Küpros, Malta ja Sloveenia kasutavad oma täiendavaid lubatud

heitkoguse ühikuid artikli 10 lõike 3 esimeses lõigus loetletud prioriteetsetel

eesmärkidel.“;

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada käesoleva artikli

lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud

tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda

lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse.

Liikmesriigid kasutavad vähemalt 50 % sellest tulust, välja arvatud tulu, mida

ET 77 ET

kasutatakse käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 6 osutatud kaudsete

süsinikukulude hüvitamiseks, või selle tuluga rahalises väärtuses samaväärse

summa ühel või mitmel järgmisel prioriteetsel eesmärgil, et toetada HKSi

kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamist:

a) nende käesolevas direktiivis sätestatud toetusmehhanismide täiendamine,

mis on ette nähtud HKSi kuuluvate sektorite kliimamõju vähendamiseks;

b) puhta energia, elektrienergia salvestamise ning elektri ülekande- ja

jaotusvõrkude arendamine, eelkõige tööstusklastrite ümber, pidades

silmas tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidest tulenevat

suurenenud elektrinõudlust, ning riiklikes energia- ja kliimakavades

võetud taastuvenergia, energiatõhususe ja võrkude omavahelise

ühendatusega seotud kohustuste täitmine;

c) tööstuse süsinikuheite vähendamisse ja seda võimaldavatesse

meetmetesse, sealhulgas tööstuse elektrifitseerimisse, puhta tööstusliku

tootmise tehnoloogiasse, CO2 kogumisse, kasutamisse ja säilitamisse

ning CO2 transpordivõrgu arendamisse tehtavate investeeringute

rahastamine;

d) meetmed meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas

laevade ja sadamate energiatõhususe parandamine, uuenduslik

tehnoloogia ja taristu, elektrifitseerimine ja kestlikud alternatiivkütused,

nagu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik ja ammoniaak, ning

heiteta jõuseadmed;

e) meetmed, mille eesmärk on investeerida uuenduslikku tehnoloogiasse

lennunduse süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas elektrifitseerimise

toetamine, meetmed lennunduse üldise kliimamõju vähendamiseks ning

vähese süsinikuheitega ja null-süsinikuheitega kütuste tootmise

suurendamiseks ning meetmed lennujaamade süsinikuheite vähendamise

toetamiseks;

f) meetmed, millega toetatakse üleminekut vähese süsinikuheitega

transpordiliikidele;

g) olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega tegelevate pädevate asutuste

toetamine direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhia

kõrgemate astmetega kooskõlas olevate meetmete, nimelt jäätmetekke

vältimise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, liigiti kogumise,

sortimise ja ringlussevõtu rakendamisel;

h) ringmajanduse meetmed HKSi kuuluvate sektorite heitkoguste

vähendamiseks;

i) toetus juhtivate turgude arendamiseks selliste vähese süsinikuheitega ja

ringluspõhiste toodete jaoks nagu bioressursipõhised väetised,

bioressursipõhised kemikaalid või keskkonnahoidlik teras;

j) punktides a–h nimetatud eesmärkide seisukohast vajaliku teadus- ja

arendustegevuse rahastamine.

Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid kasutada ülejäänud osa

sellest tulust, mille kasutamise üle nad otsustavad, järgmistel eesmärkidel:

ET 78 ET

a) süsiniku püsiva eemaldamise meetodid, nagu CO2 otse atmosfäärist

kogumine ja säilitamine;

b) meetmed raadamise vältimiseks ning turbaalade, metsade ja muude

maismaa- või mereökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamiseks,

sealhulgas meetmed, mis aitavad kaasa nende kaitsele, taastamisele ja

paremale majandamisele, eelkõige seoses merekaitsealadega, ning

suurendavad elurikkust soodustavat metsastamist ja taasmetsastamist,

sealhulgas arengumaades, kes on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe;

c) süsiniku sidumine metsanduse abil ja mullas;

d) investeeringud, mille eesmärk on vähendada põllumajandusest tulenevat

heidet ja mis on seotud väetiste tõhusama kasutamisega liidus või muude

kasvuhoonegaasidega kui CO2, ning toetada lõppkasutajaid

bioressursipõhiste, orgaaniliste ja ringluspõhiste väetiste kasutuselevõtul

kooskõlas väetiste tegevuskavaga;

e) meetmed, mille eesmärk on vähendada hoonete heitkoguseid

energiatõhususe, kaugküttesüsteemide ja isolatsiooni parandamise kaudu,

toetada tõhusaid ja taastuvenergiapõhiseid kütte- ja jahutussüsteeme või

toetada hoonete tervikrekonstrueerimist ja etapiviisilist

tervikrekonstrueerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2024/1275,* alustades halvimate tõhususnäitajatega hoonete

rekonstrueerimisest;

f) rahalise toetuse andmine kliimamuutustega seotud sotsiaalsete aspektide

käsitlemiseks väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;

g) ELi HKSi juhtimise halduskulude katmine;

h) kliimamuutuste mõjuga kohanemine;

i) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja

tehnosiirde meetmete rahastamine haavatavates kolmandates riikides;

j) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et toetada

õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige töökohtade

ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, tehes tihedat

koostööd sotsiaalpartneritega, ning üleminekust potentsiaalselt mõjutatud

töötajate, sealhulgas meretransporditöötajate täienduskoolitusse ja

ümberõppesse investeerimine;

k) süsinikuheite ülekandumise jääkriskiga tegelemine Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2023/956** I lisaga hõlmatud sektorites,

toetades üleminekut ja edendades nende süsinikuheite vähendamist

kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

Esimese ja teise lõigu kohane tulude kasutamine ei tohi pikendada sõltuvust

fossiilkütustest elektritootmises ning peab olema kooskõlas üleminekuga

ohutule ja kestlikule vähese süsinikuheitega majandusele, liidu 2040. aasta

kliima- ja energiapoliitika raamistiku eesmärkidega ning määruses

(EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva artikli

lõike 3 kohaselt võetud meetmetest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2018/1999*** artikli 19 lõike 2 kohaselt esitatavas aruandes, täpsustades,

ET 79 ET

kui see on asjakohane, milliseid tulusid nad kasutavad ja milliseid meetmeid

võtavad kõnealuse määruse kohaselt esitatud lõimitud riikliku energia- ja

kliimakava ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056****

artikli 11 kohaselt koostatud õiglase ülemineku territoriaalse kava

rakendamiseks. Liikmesriigid maksavad oma tulud välja kolmandaks aastaks

pärast nende saamise aastat.

Aruanne peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks hinnata, kas

liikmesriigid järgivad käesoleva artikli lõiget 3 ja artiklit 30m.

___________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv 2024/1275

hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 1275, 8.5.2024,

lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956,

millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus

(EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist

ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ)

nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive

94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja

2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231,

30.6.2021, lk 1).“;

a) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon jälgib Euroopa süsinikuturu toimimist. Igal aastal esitab ta

Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande süsinikuturu toimimise kohta,

sealhulgas enampakkumiste korraldamise, likviidsuse ja kaubeldavate mahtude

kohta, ning teeb kokkuvõtte teabest, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

(ESMA) on esitanud vastavalt lõikele 6, ja teabest, mille liikmesriigid on

esitanud artikli 10a lõikes 6 osutatud finantsmeetmete kohta. Liikmesriigid

esitavad igal aastal 30. juuniks kogu asjakohase teabe ja aruande küsimustiku

või vormi alusel, mille komisjon on vastu võtnud rakendusaktidena vastavalt

artikli 21 lõikele 1. Komisjon avaldab aruande Euroopa süsinikuturu toimimise

kohta kuue kuu jooksul pärast liikmesriikidelt asjakohase teabe ja aruannete

saamist.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„7. Kui liikmesriik otsustab lubatud heitkoguse ühikuid kasutavaid HKSi

mehhanisme täiendada, võib ta selle lähenemisviisi säilitada, hoidudes

enampakkumisest, et anda toetust samal viisil.“

15) Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud

õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses kogu liitu hõlmavate ja

ET 80 ET

täielikult ühtlustatud eeskirjadega käesoleva artikli lõigetes 3b–3d, 5, 7 ja 19

osutatud lubatud heitkoguse ühikute eraldamise kohta.“;

b) lõiget 1a muudetakse järgmiselt:

i) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust eraldatakse määruse

(EL) 2023/956 kohaldamise esimestel aastatel kõnealuse määruse I lisas

loetletud kaupade tootmiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikuid

vähendatud kogustes kooskõlas lõigetega 3a–3d. Kohaldatakse tegurit,

millega vähendatakse nende kaupade tootmiseks tasuta eraldatavate

lubatud heitkoguse ühikute kogust (SPIMi tegur). SPIMi tegur on alates

nimetatud määruse jõustumisest kuni 2025. aasta lõpuni 100 % ning

sõltuvalt nimetatud määruse artikli 36 lõike 2 punkti b sätete

kohaldamisest 2026. aastal 97,5 %, 2027. aastal 95 %, 2028. aastal

91,5 %, 2029. aastal 81 %, 2030. aastal 59 %, 2031. aastal 48 %,

2032. aastal 37,5 % ja 2033. aastal 27 % ning 2034.–2037. aastal 15 %.

Alates 2038. aastast on kohaldatav SPIMi tegur 0 %.“;

ii) teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata teisest lõigust, kui määruse (EL) 2023/956 I lisa loetellu

lisatakse täiendavaid kaupu, mille tootmiseks eraldatakse tasuta lubatud

heitkoguse ühikuid, on SPIMi tegur nende täiendavate kaupade puhul

pärast nende lisamist kõnealusesse lisasse käesoleva direktiivi artiklis 11

osutatud järgmise viieaastase ajavahemiku esimesel aastal 97,9 % ja

teisel aastal 95,8 % ning see väheneb, olles igal järgneval aastal sama,

mis teises lõigus sätestatud SPIMi tegur, alustades 2028. aasta SPIMi

tegurist. Ajavahemikul alates nende kaupade lisasse kandmise algusest

kuni käesoleva direktiivi artiklis 11 osutatud järgmise viieaastase

ajavahemiku esimese aastani on SPIMi tegur 100 %.“;

iii) neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Tasuta eraldamise vähendamisest tulenevad lubatud heitkoguse ühikud

müüakse enampakkumisel kooskõlas artikli 10 lõikega 1, välja arvatud

artiklite 10cb ja 10ce jaoks artikli 10cc kohaselt reserveeritud lubatud

heitkoguse ühikud ning käesoleva artikli lõike 7 esimese lõigu kohaselt

uutele osalejatele reserveeritud lubatud heitkoguse ühikud.“;

c) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon täiendab käesolevat direktiivi, sätestades lõike 1 esimese

lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sektorispetsiifiliste

soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste sektorispetsiifilised määratlused

koos vastavate süsteemipiiridega ning lähtepunktide väärtused, et

määrata kindlaks aastane vähendamismäär võrdlusaluste

ajakohastamiseks kolmandas lõigus osutatud rakendusaktides.“;

ii) kolmandasse lõiku lisatakse punkti e järele järgmised punktid:

„f) võrdlusalused ajavahemikuks 2031–2035 määratakse kindlaks

samal viisil, nagu on sätestatud käesoleva lõigu punktides a ja g, võttes

aluseks artikli 11 kohaselt 2026. ja 2027. aasta kohta esitatud teabe ning

ET 81 ET

aastase vähendamismäära, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–

2033 jääva aasta osas. Arvesse võib võtta ka teavet, mille kolmas riik on

esitanud oma territooriumil asuvate käitiste kohta vastavalt artikli 25

kohaselt sõlmitud lepingule;

g) kui aastane vähendamismäär ületab 2 % või jääb alla 0,3 %, on

aastate 2031–2035 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud

võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2033 jääva aasta osas

vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra;

h) võrdlusalused ajavahemikuks 2036–2040 määratakse kindlaks

samal viisil, nagu on sätestatud käesoleva lõigu punktides a ja g, võttes

aluseks artikli 11 kohaselt 2031. ja 2032. aasta kohta esitatud teabe ning

aastase vähendamismäära, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–

2038 jääva aasta osas. Arvesse võib võtta ka teavet, mille kolmas riik on

esitanud oma territooriumil asuvate käitiste kohta vastavalt artikli 25

kohaselt sõlmitud lepingule;

i) kui aastane vähendamismäär ületab 2 % või jääb alla 0,3 %, on aastate

2036–2040 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud

võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2038 jääva aasta osas

vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.“;

d) lõike 2 järele lisatakse järgmised lõiked:

„3a. Alates 2031. aastast ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 kolmandat kuni

kuuendat lõiku ning artikli 10b lõike 4 teist kuni viiendat lõiku.

3b. I lisas loetletud tegevusaladel tegutsevate käitiste käitajad koostavad,

teevad üldsusele kättesaadavaks ja esitavad nende käitiste kohta, mille jaoks

nad taotlevad lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist, ELis süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kava (edaspidi „ELi süsinikuheite vähendamisse

investeerimise kava“).

Tegevkäitiste käitajad esitavad pädevale asutusele ELi süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kava koos teabega, mis esitatakse artikli 11

lõike 1 teise lõigu kohaselt 30. septembriks 2029 ja seejärel iga viie aasta järel.

Uute osalejate käitajad esitavad pädevale asutusele ELi süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kava koos lubatud heitkoguse ühikute tasuta

eraldamise taotlusega vastavalt käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu kohaselt

vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud korrale.

Erandina käesoleva lõike teisest lõigust võib ELi süsinikuheite vähendamisse

investeerimise kava esitada hiljem koos tootmistaseme muutumise

aruannetega, mis esitatakse vastavalt lõike 21 kohaselt vastu võetud

rakendusaktidele.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kava peab olema kooskõlas määruse

(EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja

sisaldama kõiki järgmisi elemente:

a) meetmed ja investeeringud, mis on kooskõlas 2050. aastaks käitise

tasandil kliimaneutraalsuse saavutamisega, võttes arvesse ringmajanduse

meetmete rolli, välja arvatud süsinikukompensatsiooni ühikute

kasutamine (edaspidi „süsinikuheite vähendamise meetmed ja

investeeringud“);

ET 82 ET

b) vahe-eesmärgid, et mõõta 31. detsembriks 2035 ja seejärel iga viienda

aasta 31. detsembriks edusamme, mida on punktis a sätestatud meetmete

ja investeeringute abil tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisel.

Igal artiklis 11 osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise

viieaastasel ajavahemikul peavad punktis a osutatud süsinikuheite vähendamise

investeeringud vastama mahule, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomasel

viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute

koguse majandusliku väärtusega. Need süsinikuheite vähendamise

investeeringud peavad kvalifitseeruma toetuskõlblikeks kuludeks, need tuleb

teha ELis ja nendega peab kaasnema käitise tasandil heitkoguste

märkimisväärne vähendamine asjaomasel viieaastasel ajavahemikul, mille

jaoks asjaomane käitis taotleb lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist,

kooskõlas käesoleva artikli lõike 3e kohaselt kehtestatud loetelu ja

kriteeriumidega.

3c. Pärast artikli 15 kohaselt tõendatud ja pädeva asutuse poolt heaks kiidetud

ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava esitamist eraldatakse

käitisele igal aastal 80 % asjaomase viieaastase ajavahemiku jooksul tasuta

eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusest.

Kui käitis on saanud kooskõlas esimese lõiguga lubatud heitkoguse ühikuid

asjaomase viieaastase ajavahemiku jooksul alates 2031. aastast, kuid on

seejärel oma asjakohase tootmisvõimsuse või sellega seotud majandustegevuse

täielikult või osaliselt ümber paigutanud või selle muul viisil otse või kaudselt

üle kandnud väljapoole liitu, nõuab liikmesriik käitajalt asjaomase

ajavahemiku jaoks saadud lubatud heitkoguse ühikute tagasikandmist. Kui

tagasikandmist ei toimu, arvab liikmesriik tasuta eraldatavad lubatud

heitkoguse ühikud järgmistel aastatel maha.

Ülejäänud 20 % kõnealuseks viieaastaseks ajavahemikuks tasuta eraldatavate

lubatud heitkoguse ühikute kogusest eraldatakse käitisele alles pärast seda, kui

selle liikmesriigi pädev asutus, kus süsinikuheite vähendamise investeeringud

tehakse, on hiljemalt kaks aastat pärast asjaomase viieaastase ajavahemiku

lõppu kinnitanud, et täidetud on järgmised tingimused:

a) süsinikuheite vähendamise investeeringud on selleks ajaks tehtud ja need

on tehtud ELis;

b) on investeeritud toetuskõlblikud kulud mahus, mis on vähemalt võrdne

100 % asjaomase viieaastase ajavahemiku jaoks tasuta eraldatavate

lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku väärtusega;

c) olemasolevad artiklis 15 osutatud aastaaruanded näitavad, et käitise

tasandil saavutati asjaomasel viieaastasel ajavahemikul märkimisväärne

heitkoguste vähenemine.

Lubatud heitkoguse ühikud, mida ei eraldata kooskõlas esimese ja kolmanda

lõiguga või mis kantakse tagasi kooskõlas teise lõiguga, tehakse tasuta

eraldamiseks kättesaadavaks järgmisel viieaastasel ajavahemikul.

Erandina esimesest lõigust, kui projekti, mis valiti artiklite 10cc, 10cd ja 10ce

alusel loodud tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust ja

investeerimishoogustist või artiklis 10cb osutatud innovatsioonifondist toetuse

saamiseks, rakendatakse käitises selle viieaastase ajavahemiku jooksul, mille

jaoks see taotleb lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist, vabastatakse

ET 83 ET

selle käitise käitaja kohustusest koostada lõike 3b kohane kava ning ta saab

80 % esimeses lõigus osutatud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute

kogusest ilma täiendava tõendamiseta. Erandina kolmandast lõigust eraldatakse

ülejäänud 20 % asjaomaseks viieaastaseks ajavahemikuks tasuta eraldatavate

lubatud heitkoguse ühikute kogusest samale käitisele üksnes pärast seda, kui on

alanud projektile innovatsioonifondist toetuse väljamaksmine või tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastust või investeerimishoogustist toetust saanud

projektide puhul ehitustööd, ning pärast seda, kui pädev asutus on kooskõlas

kolmanda lõiguga kinnitanud, et ELis on investeeritud toetuskõlblikud kulud

mahus, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomase viieaastase ajavahemiku

jaoks tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku

väärtusega.

Lõikes 3b ning käesoleva lõike esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud

nõudeid ei kohaldata artikli 10a lõike 2 esimeses lõigus osutatud käitiste

suhtes, mis kuuluvad liidus sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate

käitiste hulka, ja seoses aastatega, mida kasutatakse kõnealuse artikli kolmanda

lõigu kohaste läbivaadatud võrdlusaluste kindlaksmääramiseks asjaomaseks

viieaastaseks tasuta eraldamise ajavahemikuks, samuti ei kohaldata neid

nõudeid heiteta või vähese süsinikuheitega käitiste ega selliste käitiste suhtes,

mille puhul käitajad otsustavad pärast nende tootmisprotsesside muutmist

vastavalt artikli 2 lõikele 1, et need jäävad ELi HKSi kohaldamisalasse.

3d. Käesoleva artikli kohaselt lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist

taotlevate käitiste käitajad võivad taotleda käitiste ühenduse moodustamist, et

ühiselt täita lõike 3b viienda lõigu kohaseid investeerimisnõudeid.

Käitajad, kes soovivad moodustada ühenduse, taotlevad selle moodustamist

pädevalt asutuselt, esitades lepingu, mille nad on sõlminud investeerimisnõuete

ühiseks täitmiseks (edaspidi „ühine süsinikuheite vähendamise

investeerimisleping“) ning milles täpsustatakse käitised ja ajavahemik, milleks

nad soovivad ühenduse moodustada. Ühine süsinikuheite vähendamise

investeerimisleping võidakse sõlmida viieks või enamaks kalendriaastaks,

tingimusel et iga lepingu minimaalne kestus hõlmab täielikult artiklis 11

osutatud viieaastast ajavahemikku, milleks käitised taotlevad lubatud

heitkoguse ühikute tasuta eraldamist.

Ühine süsinikuheite vähendamise investeerimisleping sõlmitakse enne lubatud

heitkoguse ühikute tasuta eraldamise taotluse esitamist ja see esitatakse

pädevale asutusele koos artikli 11 lõike 1 teise lõigu kohaselt esitatava teabega.

Pärast seda, kui ühine süsinikuheite vähendamise investeerimisleping on

pädevale asutusele esitatud, võib sellesse lepingusse lisada teisi käitajaid

üksnes järgmiseks artiklis 11 osutatud viieaastaseks lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamise ajavahemikuks.

Kui sõlmitakse ühine süsinikuheite vähendamise investeerimisleping, peavad

lõike 3b viiendas lõigus osutatud süsinikuheite vähendamise investeeringud

vastama mahule, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomasel viieaastasel

ajavahemikul kõigile ühendusse kuuluvatele käitistele tasuta eraldatavate

lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku väärtusega.

3e. Komisjon täiendab käesolevat direktiivi, esitades tihedas koostöös

asjaomaste sidusrühmadega lõike 1 esimese lõigu kohaselt vastu võetud

delegeeritud õigusaktis täiendavad üksikasjad käesoleva artikli lõigetes 3b–3d

ET 84 ET

esitatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist käsitlevate sätete

rakendamise kohta, sealhulgas:

a) loetelu nõuetest ja toetuskõlblikest kuludest, mis kvalifitseeruvad

süsinikuheite vähendamise investeeringuteks;

b) heitkoguste vähendamise märkimisväärseks liigitamist käsitlevad

normid;

c) metoodika, mille alusel tehakse kindlaks, kas ELi süsinikuheite

vähendamisse investeerimise kavas loetletud meetmete ja

investeeringutega kaasneb heitkoguste märkimisväärne vähenemine;

d) ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kavade esitamise

üksikasjalik ajakava;

e) saadud tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku

väärtuse kindlaksmääramise metoodika;

f) lõike 3c teise lõigu kohast lubatud heitkoguse ühikute tagasikandmist

käsitlevad normid;

g) nõuded, millele käitised peavad vastama, et kvalifitseeruda heiteta või

vähese süsinikuheitega käitiseks vastavalt lõike 3c kuuendale lõigule;

h) lõike 3c viienda ja kuuenda lõigu kohaste erandite suhtes kohaldatavad

üksikasjalikud tingimused;

i) ühenduse moodustamise taotluse menetluse üksikasjad, sealhulgas lõike

3d kohast ühenduse moodustamist käsitleva taotluse miinimumsisu ja

üksikasjalikud tingimused (sh mitmes liikmesriigis asuvate käitiste

puhul) ning selle pädevale asutusele esitamise üksikasjalik ajakava;

j) lõike 3b viiendas lõigus osutatud investeerimisnõuete täitmisega seotud

vastutuse jaotus, kui käitajad otsustavad moodustada ühenduse.

Kui komisjon määrab kindlaks nõuded, millele käitised peavad vastama, et

kvalifitseeruda heiteta või vähese süsinikuheitega käitisteks, võtab ta arvesse

hinnangulist sektoripõhist heitkoguste vähendamist, mis tuleb 2040. ja

2050. aastaks saavutada, et olla kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2

lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, ning iga sektori jaoks

kättesaadavat vähese süsinikuheitega tehnoloogiat ja muid heite vähendamise

võimalusi, võttes arvesse määruse (EL) 2024/1735 artiklis 4 loetletud

nullnetotehnoloogiaid.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et täpsustada järgmist:

i) lõike 3b neljanda lõigu punktides a ja b osutatud teabe sisu;

ii) ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava vorm.

ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava vormi ja sisu

täpsustamisel püüab komisjon saavutada koostoimet sarnaste liidu õigusega

ette nähtud kavadega ning näha ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise

kavade jaoks ette lihtsa vormi.

Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.“;

e) lõike 3e järele lisatakse järgmine lõige:

ET 85 ET

„3f. Kui käitis sai rohkem lubatud heitkoguse ühikuid kui käesolevas artiklis

sätestatud tasuta eraldamise eeskirjade kohaselt eraldatav kogus, nõuab pädev

asutus käitiselt selliste ülemääraste lubatud heitkoguse ühikute tagasikandmist

ja annab riiklikule haldajale korralduse tagasikantavad ülemäärased lubatud

heitkoguse ühikud üle kanda.“;

f) lõige 5a asendatakse järgmisega:

„5a. Erandina käesoleva artikli lõikest 5 kasutatakse liikmesriikide poolt

artikli 10 lõike 1 kohaselt aastatel 2031–2040 enampakkumisel müüdavate

lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest kogust, mis vastab 4 %-le artiklis 9

osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest ajavahemikuks 2031–

2040, et suurendada vajalikul määral käesoleva artikli lõike 5 kohaselt

kättesaadavat maksimaalset kogust.“;

g) lõige 5b asendatakse järgmisega:

„5b. Järgmist kohaldatakse 2030. aasta lõpuni, kui käesoleva artikli lõike 5

kohaselt kättesaadava maksimaalse koguse suurendamiseks on vaja vähem kui

3 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, ja aastatel 2031–2040, kui

käesoleva artikli lõike 5 kohaselt kättesaadava maksimaalse koguse

suurendamiseks on vaja vähem kui 4 % lubatud heitkoguse ühikute

üldkoguses:

a) kuni 50 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kasutatakse selleks, et

suurendada nende lubatud heitkoguse ühikute kogust, mis on

kättesaadavad innovatsiooni toetamiseks artikli 10a lõike 8 või artikli 10cb alusel loodud innovatsioonifondist;

b) ülejäänud lubatud heitkoguse ühikuid kasutatakse kooskõlas

artikliga 10cc.“;

h) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid peaksid kooskõlas käesoleva lõike teise ja neljanda lõiguga

võtma vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille

puhul esineb tõeline süsinikuheite ülekandumise risk suurte kaudsete kulude

tõttu, mis on tegelikult põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud

kulude edasikandumisest elektrihindadesse, eeldusel et sellised finantsmeetmed

on kooskõlas riigiabi eeskirjadega ega moonuta põhjendamatult konkurentsi

siseturul. Vastuvõetud finantsmeetmete alusel ei tohiks hüvitada lõike 1

kohaselt kehtestatud võrdlusaluste järgi tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse

ühikutega kaetavaid kaudseid kulusid.

Samuti püüavad liikmesriigid kasutada esimeses lõigus osutatud

finantsmeetmete jaoks mitte rohkem kui 25 % lubatud heitkoguse ühikute

enampakkumise tulust.

Liikmesriigid, kes on kehtestanud esimeses lõigus osutatud finantsmeetmed,

teatavad komisjonile määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatavates aruannetes

hüvitise kogusumma toetatava sektori ja allsektori kohta, samuti teabe

meetmete rakendamise ja nende panuse kohta süsinikuheite vähendamisse.

Lisaks esitab liikmesriik igal aastal, mil ta kasutab sel eesmärgil rohkem kui

25 % lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud tulust, selle summa

ületamise põhjused ja lisab asjakohase teabe sellistest finantsmeetmetest kasu

saavate suurte tööstustarbijate elektrihindade kohta, ilma et see piiraks

ET 86 ET

konfidentsiaalse teabe kaitsega seotud nõuete kohaldamist, ning teabe selle

kohta, kas on nõuetekohaselt arvesse võetud muid meetmeid süsinikuga seotud

kaudsete kulude kestlikuks vähendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis.

Komisjon lisab artikli 10 lõikes 5 sätestatud aruandesse muu hulgas hinnangu

kõnealustest finantsmeetmetest siseturule tuleneva mõju kohta ja vajaduse

korral soovitab meetmeid, mis võivad hinnangust tulenevalt vajalikuks

osutuda.

Need meetmed peavad tagama piisava kaitse süsinikuheite ülekandumise riski

eest, tuginedes CO2 kaudse heite eelnevatele võrdlusalustele toodanguühiku

kohta. Eelnevad võrdlusalused arvutatakse konkreetse sektori või allsektori

jaoks, korrutades kõige tõhusamale olemasolevale tehnoloogiale vastava

elektritarbimise toodanguühiku kohta asjaomasest elektritootmise jaotusest

tuleneva CO2 heitkogusega.“;

i) lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud maksimaalsest kogusest

eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud, mida ei ole eraldatud tasuta

hiljemalt 2020. aastaks, reserveeritakse uute osalejate jaoks koos

200 miljoni lubatud heitkoguse ühikuga, mis paigutatakse

turustabiilsusreservi vastavalt otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõikele 3,

ja 50 miljoni lubatud heitkoguse ühikuga sellest lubatud heitkoguse

ühikute kogusest, mis tuleneb käesoleva artikli lõikes 1a osutatud tasuta

eraldamise vähendamisest.“;

ii) kolmas lõik jäetakse välja;

j) lõiked 8 ja 8a jäetakse välja.

16) Artiklit 10b muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teises lauses asendatakse aastaarv „2030“ aastaarvuga „2040“;

b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Muud sektorid ja allsektorid suudavad eeldatavasti lubatud heitkoguse

ühikute kulu suuremal määral tootehindadesse üle kanda ja neile eraldatakse

lubatud heitkoguse ühikuid tasuta 30 % ulatuses kogusest, mis määratakse

kindlaks artikli 10a kohaselt. Kui artikli 30 kohase läbivaatamise tulemusel ei

otsustata teisiti, vähendatakse pärast 2026. aastat muudele sektoritele ja

allsektoritele (v.a kaugküte) lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist

võrdsete koguste kaupa, eesmärgiga 2030. aastal lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamine lõpetada. Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist

kaugküttele vähendatakse pärast 2030. aastat võrdsete koguste kaupa,

eesmärgiga 2040. aastal lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine

lõpetada.“

17) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10cb

Innovatsioonifond

ET 87 ET

1. Luuakse fond (edaspidi „innovatsioonifond“), et toetada innovatsiooni turule toomist

ning selliste vähese süsinikuheitega, null-süsinikuheitega ja negatiivse süsinikuheitega

toodete, protsesside ja tehnoloogialahenduste laiemat kasutuselevõttu, mis aitavad

märkimisväärselt vähendada käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorite süsinikuheidet.

2. Innovatsioonifondi rahastamiseks müüakse enampakkumisel 200 miljonit lubatud

heitkoguse ühikut, mis tulenevad lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest

kooskõlas artikli 10a lõikega 1a. Kui pärast artikli 10a lõike 5 kohast maksimaalse koguse

suurendamist kooskõlas artikli 10a lõikega 5b jääb alles vähem kui 50 miljonit lubatud

heitkoguse ühikut, tehakse vahe innovatsioonifondile kättesaadavaks kogusest, mida muidu

saaks artikli 10 kohaselt 2028. aastal enampakkumisel müüa.

Innovatsioonifondi jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel

kooskõlas artikli 10 lõikega 4 ning saadud tulu käsitatakse vastavalt määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna. Komisjon tagab, et

innovatsioonifondi iga-aastaste meetmete jaoks on kättesaadavad piisavad vahendid. Selleks

võib eelarvelised kulukohustused jagada iga-aastasteks osamakseteks ja vahendid võib

eeljaotada, tagades samal ajal fondi lubatud heitkoguse ühikute tasakaalustatud jaotamise aja

jooksul.

Liikmesriigid võivad toetada projekte, mis vastavad kõigile valikukriteeriumidele, kuid mida

ei saa asjaomaste projektikonkursside eelarvest rahastada, tehes kättesaadavaks täiendavad

rahalised vahendid. Selleks teatavad nad komisjonile oma kavatsusest enne asjaomase

projektikonkursi lõppemist.

3. Innovatsioonifondist toetatakse kõigi liikmesriikide territooriumil projekte I ja III lisas

loetletud sektorites, sealhulgas süsinikumahukaid tooteid, tehnoloogialahendusi ja protsesse

asendavaid tooteid, tehnoloogialahendusi ja protsesse, uuenduslikku

taastuvenergiatehnoloogiat ja energiasalvestustehnoloogiat, sealhulgas puhta tehnoloogia

tootmist, elektrifitseerimist, CO2 keskkonnaohutut kogumist ja utiliseerimist, mis aitab

oluliselt leevendada kliimamuutusi, CO2 keskkonnaohutut kogumist, transporti ja maapõues

säilitamist, eelkõige sellise tööstusheite puhul, mida on raske vähendada, CO2 kogumist otse

atmosfäärist ja selle ohutut, kestlikku ja püsivat säilitamist ning läbimurdelist uuenduslikku

tehnoloogiat ja taristut, sealhulgas elektrifitseerimist, vähese süsinikuheitega ja null-

süsinikuheitega kütuste tootmist, et vähendada meretranspordi ja lennunduse süsinikuheidet.

Lennundus- ja meretranspordisektoris võib innovatsioonifondist toetada ka meetmeid üldise

kliimamõju, sealhulgas muu kui CO2 heite mõju vähendamiseks.

4. Kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkide ning ringmajanduse eesmärkidega peab

innovatsioonifond prioriteetseks uuenduslikku tehnoloogiat, millel on kõrge tehnoloogiline

valmidus, ent mis ei ole veel äriliselt tasuv.

5. Komisjon rakendab innovatsioonifondi kooskõlas määrusega (EL,

Euratom) 2024/2509, kas täites eelarvet otse või täites seda kaudselt kõnealuse määruse

artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksuste kaudu.

Innovatsioonifondi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on

saanud liidu toetust mõnest muust programmist, võib saada teise toetuse ka

innovatsioonifondist. Selle toetuse suhtes kohaldatakse asjaomase liidu programmi eeskirju

ning kui see põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi innovatsioonifondist ja kõnealusest

muust liidu programmist antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblikke

kogukulusid ja selle võib arvutada proportsionaalselt.

Innovatsioonifondist võib toetust anda mis tahes vormis, mis on sätestatud määruses (EL,

Euratom) 2024/2509, kui see on vajalik käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks.

ET 88 ET

Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikest 3 kasutatakse käesoleva artikli

alusel kasutusele võetud vahenditest saadud tulu ja tagasimaksed, mis on komisjonile tagasi

makstud, innovatsioonifondi sihtotstarbelise välistuluna vastavalt kõnealuse määruse

artikli 21 lõikele 5.

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõikega 2 võib rahaline toetus, kui

see on vajalik julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõime seisukohast oluliste projektide

elluviimiseks, hõlmata meetmeid, mille rakendamist alustati enne nende meetmete kohta

ettepaneku esitamise kuupäeva.

Kui komisjon otsustab innovatsioonifondi toetuse välja maksta ECFi InvestEU instrumendi

osamaksete kaudu, rakendatakse innovatsioonifondi toetust kooskõlas ECFi InvestEU

instrumendi suhtes kohaldatavate normidega. Projektide rahastamiskõlblikkust hinnatakse

siiski käesoleva artikli kohaselt.

Toetuste puhul valitakse projektid läbipaistval viisil avatud projektikonkursside kaudu.

Projektikonkursside ettevalmistamisel püüab komisjon tagada, et kõik sektorid on

nõuetekohaselt hõlmatud ning valikuprotsess jääb lihtsaks ja juurdepääsetavaks. Komisjon

võtab meetmeid tagamaks, et konkursikutsed edastatakse võimalikult laialdaselt ning eelkõige

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Toetus makstakse välja eelnevalt

kindlaksmääratud vahe-eesmärkide alusel kooskõlas projekti edenemisega.

Komisjon võib projekte valida ka võistupakkumise teel. Selleks et hoida ära spekulatiivsete

taotluste esitamist projektikonkurssidel või võistupakkumistel, võib komisjon nõuda, et

taotlejad esitaksid tõsise kavatsuse tagatisena pakkumuse tagatise, mis vastab teatavale

protsentuaalsele osale lepingu hinnangulisest kogumaksumusest ja mille on välja andnud ELi

tegevusloaga finantsasutus. Komisjon võib nõuda ka ELi tegevusloaga finantsasutuse

väljastatud täitmistagatist, mis vastab teatavale protsentuaalsele osale maksimaalsest taotletud

kogutoetusest. Kui toetuslepingus või pakkumuses kirjeldatud kohustusi ei täideta, jätab

komisjon pakkumuse tagatise või täitmistagatise tagastamata. Käesoleva lõike kohaselt

tagastamata jäetud tagatissummat kasutatakse innovatsioonifondi sihtotstarbelise välistuluna

vastavalt määruse 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.

6. Innovatsioonifondi rakendamisel püüab komisjon tagada tulemusliku ja

kvaliteedipõhise geograafilise katvuse kogu liidus, tagada VKEde, eelkõige idu- ja

kasvufirmade piisava osalemise ning luua koostoime muude ELi tasandil kättesaadavate

rahaliste vahenditega, eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ja Euroopa

Konkurentsivõime Fondiga. Sellega seoses võib komisjon pakkuda liikmesriikidele, kelle

tegelik osalemine innovatsioonifondis on väike, projektiarendusabi ja taotluse korral tehnilist

abi, et lahendada konkreetsed projektidega seotud probleemid nendes riikides ja parandada

geograafilist katvust.

Projektidele, mida on hinnatud innovatsioonifondi väljavalimismenetluses ja mis vastavad

selle väljavalimismenetluse minimaalsetele kvaliteedinõuetele, võib anda Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) [...]/[...]* artiklis 8 osutatud konkurentsivõime märgise.

Väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib seada lisatingimusi.

7. Käesoleva artikli alusel rahastatavad projektid peavad jagama teadmisi teiste

asjakohaste projektidega ja liidus asuvate teadlastega, kellel on õigustatud huvi.

8. Komisjon esitab igal aastal kliimamuutuste komiteele, Euroopa Parlamendile ja

nõukogule innovatsioonifondi rakendamise kohta aruande, milles analüüsitakse rahastatud

projekte sektorite ja liikmesriikide kaupa ning hinnatakse nende eeldatavat panust liidu

kliimaneutraalsuse saavutamisse määruse (EL) 2021/1119 alusel. Kõnealused aruanded

avalikustatakse.

ET 89 ET

9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat artiklit normidega, mis käsitlevad innovatsioonifondi toimimist,

sealhulgas selle juhtimist, rahastamiskõlblikkust, toetuse vorme ja nendega seotud tingimusi,

valikumenetlust, valikukriteeriume ning menetluslikke, organisatsioonilisi ja finantsreegleid,

et tagada innovatsioonifondi asjakohane rakendamine kooskõlas käesoleva artikliga.

___________

* [Pärast vastuvõtmist lisatakse ELT viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

[…]/[…], millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -

innovatsiooni eriprogramm.]

Artikkel 10cc

Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu

1. Alates 2028. aastast luuakse vahend, millega toetatakse tööstuse süsinikuheidet

vähendavate tehnoloogialahenduste, protsesside ja tehnikate laiendamist ja kasutuselevõttu

(edaspidi „tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu“). Sellega kiirendatakse liidus tööstuse

süsinikuheite vähendamist, sealhulgas elektrifitseerimist, toetades kapitaliinvesteeringuid,

sealhulgas projektidega seotud võrguühenduse, salvestamise ja paindlikkuse kulusid, ning

tegevuskulusid, mis on seotud heitkoguste vähendamise või eemaldamisega käesoleva

direktiivi I lisas osutatud tööstuslikke tootmisprotsesse teostavates või asendavates paiksetes

käitistes, sealhulgas jäätmete põletamisega tegelevates käitistes. Ajavahemikul 2028–2030

reserveeritakse lubatud heitkoguse ühikute kogusest, mis on kättesaadav vastavalt artikli 10a

lõike 5b teisele taandele, 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut tööstuse süsinikuheite

vähendamise projektide toetamiseks lähtuvalt taotluste saabumise järjekorras teenindamise

põhimõttest kooskõlas artikliga 10cd.

Kui artikli 10a lõike 5b teise taande kohaselt saadaolevaid lubatud heitkoguse ühikuid on

vähem kui eelmises lauses osutatud 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, kaetakse vahe

artikli 10a lõike 7 kohaselt reserveeritud lubatud heitkoguse ühikutega.

Lubatud heitkoguse ühikud on kättesaadavad projektidele kõigis liikmesriikides. Esimese

18 tegevuskuu jooksul reserveeritakse 100 miljonile lubatud heitkoguse ühikule vastav osa

lubatud heitkoguse ühikuid projektidele, mis viiakse ellu liikmesriikides, mille SKP elaniku

kohta turuhindades oli aastatel 2022–2024 alla 75 % liidu keskmisest. Pärast 18 kuu

möödumist vähendatakse seda reserveeritud kogust 60 miljonini.

2. 2031. aastal kasutatakse kooskõlas artikliga 10d ära kõik lubatud heitkoguse ühikud,

mis on alles jäänud 60 miljonist lubatud heitkoguse ühikust, mis oli reserveeritud projektidele

liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta turuhindades oli aastatel 2022–2024 alla 75 % liidu

keskmisest. Kui on veel ülejäänud lubatud heitkoguse ühikuid, kasutatakse need ära kooskõlas

artikliga 10ce.

Ajavahemikul 2031–2040 reserveeritakse artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute

üldkogusest 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut tööstuse süsinikuheite vähendamise

projektide toetamiseks vastavalt artiklile 10ce. Need lubatud heitkoguse ühikud müüakse

enampakkumisel kooskõlas artikli 10 lõikega 4 ja tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna

vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.

Kui lõikes 1 osutatud lubatud heitkoguse ühikute kogus on artikli 10cd kohaselt täielikult ära

kasutatud, teeb komisjon artikli 10ce kohase toetuse projektidele kättesaadavaks enne

2031. aastat. Liikmesriikide poolt artikli 9 kohaselt enampakkumisel müüdavat lubatud

heitkoguse ühikute kogust vähendatakse, kui see on vajalik kõnealuse varasema alustamise

ET 90 ET

võimaldamiseks. Sellest kogusest saadud tulule vastavad lubatud heitkoguse ühikud

tagastatakse liikmesriikidele alates 2031. aastast käesoleva lõike teise lõigu kohaselt

reserveeritud lubatud heitkoguse ühikutest.

3. Liikmesriigid võivad toetada projekte, mis vastavad kõigile asjakohastele

kriteeriumidele, ent mida ei saa rahastada asjaomase väljavalimismenetluse eelarvest tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu raames vastavalt artiklile 10ce, tehes kättesaadavaks

täiendavad rahalised vahendid. Selleks teatavad nad komisjonile oma kavatsusest enne

asjaomase väljavalimismenetluse lõppemist.

4. Artiklite 10cc ja 10ce kohasest tegevusest saadud tulu käsitatakse tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

5. Selleks et tagada liidu vahendite tõhus kasutamine, tagab komisjon koostoime tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi, eelkõige selle

puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise komponendi vahel.

Projektidele, mida on hinnatud tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu menetluste alusel,

võib anda määruse [...]/[...] artiklis 8 osutatud konkurentsivõime märgise, tingimusel et need

vastavad kõigile selle menetlusega seotud dokumentides sätestatud kvaliteedinõuetele.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat direktiivi normidega tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu

toimimise kohta, sealhulgas menetluslike, organisatsiooniliste ja finantsreeglitega, et tagada

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu asjakohane rakendamine.

Artikkel 10cd

Investeerimishoogusti

1. Kuni 2030. aastani toetab komisjon kooskõlas artikli 10cc lõikega 1 tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu raames liidus teostatavaid toetuskõlblikke projekte,

eraldades neile lubatud heitkoguse ühikuid fikseeritud määraga süsinikutasu põhjal. Komisjon

avaldab avatud kutsed taotluste esitamiseks ja teeb esitatud taotluste alusel projektide

eelvaliku. Seejärel eraldatakse lubatud heitkoguse ühikud eelvalitud projektidele

kronoloogilises järjekorras, lähtudes täitmistagatise esitamise kuupäevast ja kellaajast, kuni

artiklis 10cc osutatud kogus on eraldatud või kuni komisjon taotluste esitamise kutse sulgeb.

2. Esimeses lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks, sealhulgas

projektide eelvalikuks, avaldab komisjon tingimused, mis on välja töötatud sidusrühmadega

konsulteerides. Kõnealustes tingimustes määratakse eelkõige kindlaks fikseeritud määraga

süsinikutasu määr välditud CO2 heite tonni kohta, toetuskõlblikkuse kriteeriumid, heitkoguste

vähendamise miinimumnõuded, kohustuslikud dokumendid, täitmistagatise suurus ning seire-

ja tõendamisnõuded. Tingimustega võidakse ette näha ka mehhanismid võimaliku tulu

jagamiseks ning parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks, näiteks fikseeritud määraga

süsinikutasu läbivaatamine, kui on märke selle kohta, et see ei ole turusuundumusi silmas

pidades enam asjakohane, ja/või diferentseeritud tingimused.

3. Lõikes 1 osutatud täitmistagatise peab väljastama ELi tegevusloaga finantsasutus ja

see peab vastama teatavale protsentuaalsele osale maksimaalsest taotletud kogutoetusest. See

toimib täitmise garantiina, tagades projekti õigeaegse elluviimise. See vabastatakse kahes

osas: 50 % vabastatakse füüsilise ehitamise alustamisel ja 50 % käitamise alustamisel.

4. Pärast käesoleva artikli kohase eraldamise ametlikku heakskiitmist alustatakse

projektide raames füüsilist ehitamist tingimustes kindlaks määratud, kuni 30 kuu pikkuse

ET 91 ET

ajavahemiku jooksul. Füüsilise ehitamise alustamine käesoleva artikli tähenduses on ehitus-

või koostetööde alustamine projekti asukohas, välja arvatud ettevalmistustööd, nagu lubade

hankimine, projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringu ning muude uuringute

läbiviimine või ehitusplatsi puhastamine. Pärast füüsilise ehitamise algust käesoleva lõike

esimeses lauses sätestatud ajavahemiku jooksul vabastab komisjon poole täitmistagatisest.

Kui projekti raames ei ole füüsilist ehitamist käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud

ajavahemiku jooksul alustatud, jätab komisjon täitmistagatise täies ulatuses tagastamata.

Lisaks sellele tühistatakse toetus ja kõik toetusesaaja õigused lõppevad.

5. Pärast projekti tegevuse käivitamist saab toetusesaaja kuni kümne aasta jooksul

korrapäraselt lubatud heitkoguse ühikuid, kui heitkoguste vältimist on sõltumatult tõendatud.

Komisjon vabastab täitmistagatise ülejäänud poole. Kui projekti raames alustatakse füüsilist

ehitamist, kuid käitamist ei alustata, jätab komisjon täitmistagatise kasutamata poole

tagastamata. Lisaks sellele tühistatakse toetus ja kõik toetusesaaja õigused lõppevad.

6. Eelmises lõikes osutatud lubatud heitkoguse ühikute eraldamine vastab tõendatult

välditud CO₂ heite tonnidele, mis on korrutatud fikseeritud tasu määraga ja jagatud lubatud

heitkoguse ühikute keskmise hinnaga enampakkumistel, mis korraldatakse kooskõlas

käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega

eraldamise otsusele eelnenud kuue kuu jooksul. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel

käesoleva lõike alusel võib arvesse võtta võimalikku muud projekti jaoks saadud avaliku

sektori toetust.

Komisjon tagab saadaolevate lubatud heitkoguse ühikute arvu asjakohase arvestuse, enne kui

ta võtab vastu otsuse lubatud heitkoguse ühikute eraldamise kohta käesoleva artikli alusel.

Eelkõige kontrollib ta, kas artikli 10cc kohaselt reserveeritud ülejäänud lubatud heitkoguse

ühikute arv on piisav, et katta hinnanguline nõudlus lubatud heitkoguse ühikute eraldamise

järele. Kui võetud kohustuste täitmiseks on vaja eraldada rohkem lubatud heitkoguse ühikuid,

võib komisjon võtta need täiendavad lubatud heitkoguse ühikud artikli 10ce lõike 1 kohaselt

kättesaadavast kogusest.

7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat direktiivi normidega, mis käsitlevad tööstuse süsinikuheite vähendamise

rahastu toimimist seoses investeerimishoogustiga, sealhulgas toetuskõlblikkuse eeskirju,

eelvalikumenetlust ja -kriteeriume, lubatud heitkoguse ühikute eraldamist ning täitmistagatist.

Artikkel 10ce

Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu teine etapp

1. Alates 2031. aastast kasutab komisjon artikli 10cc kohaselt reserveeritud lubatud

heitkoguse ühikute arvust saadavaid tulusid, reserveerides 400 miljonit lubatud heitkoguse

ühikut, et toetada liidus tööstuse süsinikuheite vähendamise projekte võistupakkumiste kaudu,

mille tulemusena sõlmitakse süsinikuheite hinnavahe lepingud või määratakse süsinikutasu,

ilma et see piiraks muude toetusvormide kasutamist, kui see on asjakohane.

2. Enne võistupakkumise algatamist avaldab komisjon sidusrühmadega konsulteerides

välja töötatud tingimused, et täpsustada eelkõige järgmist: kõlblikkuskriteeriumid,

kohustuslikud dokumendid, pakkumuse tagatise ja täitmistagatise suurus ning seire- ja

tõendamisnõuded, millega tagatakse läbipaistvus.

3. Süsinikuheite hinnavahe lepingutega toetatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise

projekte, kompenseerides võistupakkumise teel kindlaks määratud täitmishinna ja ühisel

enampakkumisplatvormil valitseva süsinikuhinna vahe kuni kümne aasta jooksul. Vahend

toimib maksetega, mille tingimuseks on heitkoguste tõendatud vähendamine kooskõlas

ET 92 ET

asjakohaste tingimustega. Komisjon võib kulutõhususe tagamiseks nõuda toetusesaajatelt

ülemäärase toetuse tagasimaksmist, kui süsinikuhind ületab täitmishinda rohkem kui eelnevalt

kindlaks määratud protsendi võrra. Kõiki selliseid tagasimakseid kasutatakse tööstuse

süsinikuheite vähendamise rahastu raames sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.

4. Komisjon võib nõuda, et võistupakkumise pakkujad esitaksid tõsise kavatsuse

tagatisena pakkumuse tagatise, mis vastab teatavale protsentuaalsele osale lepingu

koguväärtusest ja mille on välja andnud ELi tegevusloaga finantsasutus. Kui projekti ei valita,

vabastatakse pakkumuse tagatis viivitamata. Kui pakkumuses kirjeldatud kohustusi ei täideta,

jätab komisjon pakkumuse tagatise tagastamata. Käesoleva lõike kohaselt tagastamata jäetud

tagatissummat kasutatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu sihtotstarbelise

välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.

5. Komisjon võib tingimustes sätestada ka maksimaalse ajavahemiku, mille jooksul peab

projekti raames füüsiline ehitamine algama, ning võib nõuda, et toetusesaajad esitaksid enne

süsinikuheite hinnavahe lepingu või süsinikutasu õiguslikku jõustumist ELi tegevusloaga

finantsasutuse väljastatud täitmistagatise, mis vastab teatavale protsentuaalsele osale

maksimaalsest taotletud kogutoetusest. Füüsilise ehitamise alustamine käesoleva lõike

tähenduses on ehitus- või koostetööde alustamine projekti asukohas, välja arvatud

ettevalmistustööd, nagu lubade hankimine, projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringu

ja muude uuringute läbiviimine või ehitusplatsi puhastamine. Kui projekti raames ei ole

füüsilist ehitamist alustatud tingimustes sätestatud maksimaalse ajavahemiku jooksul, jätab

komisjon projekti täitmistagatise tagastamata. Lisaks sellele tühistatakse toetus ja kõik

toetusesaaja õigused lõppevad.

6. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõikega 2 võib rahaline

toetus, kui see on vajalik julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõime seisukohast oluliste

projektide elluviimiseks, hõlmata meetmeid, mille rakendamist alustati enne nende meetmete

kohta ettepaneku esitamise kuupäeva.

7. Käesoleva artikli kohase võistupakkumise tulemusel sõlmitud süsinikuheite hinnavahe

lepingute või määratud süsinikutasude puhul ei tohi finantskohustused ületada tulu, mis

saadakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastule kättesaadavate lubatud heitkoguse

ühikute kogusumma enampakkumisel müümisest. Enne võistupakkumise algatamist võtab

komisjon vastu rahastamisotsuse, milles määratakse kindlaks süsinikuheite hinnavahe

lepingute sõlmimiseks või süsinikutasudeks saadaolev maksimaalne summa, mis põhineb

hinnangulisel tulul ja makseriskil, kasutades usutavat süsinikuhinna stsenaariumide

vahemikku. Tagamaks, et ei looda tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu eelarvet

ületavaid kohustusi, võib komisjon kehtestada asjaomastes tingimustes ka eeskirjad, mis

piiravad tõhusalt lepingutest tulenevat finantskohustust.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 23 vastu

delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et sätestada üksikasjalikud normid,

mis käsitlevad süsinikuheite hinnavahe lepingute rakendamist, sealhulgas

võistupakkumismenetlust, rahastamiskõlblikkuse tingimusi, toetuse arvutamist,

eelarveeraldisi, lepingulisi kohustusi ning seire- ja tõendamismenetlusi.

9. Lisaks süsinikuheite hinnavahe lepingule, mis sõlmitakse võistupakkumise teel, võib

komisjon otsustada anda käesoleva artikli alusel toetust mis tahes viisil ja vormis, mis on

sätestatud määruses (EL, Euratom) 2024/2509, sealhulgas liidu investeeringutoetuse vahendi

kohaste segarahastamistoimingute toetamise kaudu. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas

käesoleva direktiivi artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat

ET 93 ET

direktiivi seoses selliste muus vormis toetuste rakendamise üksikasjaliku korra ja

meetoditega.

10. Käesoleva artikli ja artikli 10 cd alusel kasutusele võetud vahenditest saadud tulu või

tagasimakseid kasutatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu raames sihtotstarbelise

välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.“

18) Artiklit 10d muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ajavahemikuks 2031–2040 luuakse fond, et toetada selliste liikmesriikide

kavandatud investeeringuid, mille SKP elaniku kohta turuhindades oli

ajavahemikul 2022–2024 alla 75 % liidu keskmisest (edaspidi „toetust saavad

liikmesriigid“), sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et

moderniseerida energiasüsteeme, parandada energiatõhusust ning edendada

tööstuse süsinikuheite vähendamist ja elektrifitseerimist (edaspidi

„moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 lõike 1

kohaselt liikmesriikide poolt aastatel 2031–2040 enampakkumisel müüdavate

lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest järgmiste lubatud heitkoguse ühikute

koguste enampakkumisel müümise kaudu:

– kogus, mis vastab 2 %-le artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute

üldkogusest ajavahemikuks 2031–2040, müüakse enampakkumisel toetust

saavate liikmesriikide jaoks ja seda kasutatakse vastavalt artiklile 10d;

– kogus, mis vastab 0,5 %-le artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse

ühikute üldkogusest ajavahemikuks 2031–2040, müüakse enampakkumisel

samade liikmesriikide huvides ja seda kasutatakse investeeringute toetamiseks

artikli 10ce alusel.

Kõnealustele lubatud heitkoguse ühikute kogustele vastavad vahendid

jaotatakse vastavalt IIb lisale.

Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi

eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa

roheline kokkulepe“ ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega ning Pariisi

kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Käesoleva artikli alusel

moderniseerimisfondist toetuse saamiseks investeeringute valimisel

kohaldavad toetust saavad liikmesriigid mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid

kriteeriume ja menetlusi. Selleks annavad nad pidevalt teavet

moderniseerimisfondist rahastatavate käimasolevate ja tulevaste

osalemiskutsete, projektikonkursside ja pakkumiskutsete kohta. Toetust

saavad liikmesriigid loovad oma investeeringute jaoks tulemuslikud ja tõhusad

juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning tagavad nende nõuetekohase toimimise

kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Toetust saavad

liikmesriigid võivad vajaduse korral kasutada moderniseerimisfondi vahendeid,

et rahastada investeeringuid, mis hõlmavad külgnevaid piirialasid liidus.

Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele

energiatootmisrajatistele ega fossiilkütuseid transportivatele rajatistele.“;

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vähemalt 95 % tulust, mis on saadud artikli 10 lõike 1 kolmandas lõigus

osutatud lubatud heitkoguse ühikutest ja käesoleva artikli lõike 4 kohase

ET 94 ET

teatega hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutest, kasutatakse investeeringute

toetamiseks järgmistes valdkondades:

a) taastuvate energiaallikate, sealhulgas biogaasi ja biometaani tootmine ja

kasutamine;

b) üldise energiatarbimise vähendamine energiatõhususe kaudu vähemalt

20 % võrra tööstuses, transpordis ja hoonetes, vältides fossiilkütustest

sõltuvuse ohtu ja edendades ringsust, ning põletustehaste heitsoojuse

taaskasutamine kaugkütteks;

c) nõudluspoole sektorite, sealhulgas tööstuse, hoonete ja transpordi

elektrifitseerimine;

d) elektri-, vesiniku-, kaugkütte- ja CO2 taristu, sealhulgas energia

salvestamise ajakohastamine ja laiendamine;

e) tööstuse süsinikuheite vähendamine, sealhulgas süsiniku kogumine ja

säilitamine ning süsiniku kogumine ja kasutamine ning

elektrifitseerimine;

f) madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja

äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja

moderniseerida nende küttesüsteeme;

g) õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikumahukates

piirkondades, et toetada töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja

oskuste täiendamist, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid, mis

kiirendavad puhtale energiale üleminekut;

h) taskukohaste vähese süsinikuheitega ja bioressursipõhiste väetiste

tootmine.“;

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kõik toetust saavad liikmesriigid kasutavad artikli 10 lõike 2 punktis b

kindlaks määratud, liidus solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise

ühendatuse tagamise eesmärgil jaotatud lubatud heitkoguse ühikute kogust

kooskõlas artikliga 10d, et toetada moderniseerimisfondi raames

investeeringuid, suurendades seeläbi neile fondi raames kättesaadavaid

vahendeid. Iga asjaomane liikmesriik võib kasutada ka selle liikmesriigi poolt

artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud

heitkoguse ühikute kogust täielikult või osaliselt vastavalt artiklile 10d. Kui

liikmesriik kavatseb kasutada artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud lubatud

heitkoguse ühikuid vastavalt artiklile 10d, teatab ta komisjonile vastava koguse

hiljemalt eelneva kalendriaasta 30. septembriks.“;

c) lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui moderniseerimisfondi eesmärkidega kooskõlas olev investeering, mis on

pakutud välja moderniseerimisfondist rahastamiseks, ei kuulu lõikes 2 loetletud

valdkondadesse, hindab investeerimiskomitee selle investeeringu tehnilist ja

rahalist teostatavust, sealhulgas selle saavutatavat heitkoguste vähendamist,

ning esitab investeeringu rahastamist moderniseerimisfondist käsitleva

soovituse. Investeerimiskomitee tagab, et kõigi moderniseerimisfondist

rahastatavate investeeringutega saavutatakse heitkoguste vähendamise ja

asjakohasel juhul energiatõhususe oluline paranemine. Nimetatud soovitus võib

ET 95 ET

hõlmata ettepanekut asjakohaste rahastamisvahendite kohta. Kuni 50 % sellise

investeeringu asjakohastest kuludest, mis ei kuulu lõikes 2 loetletud

valdkondadesse, võib toetada moderniseerimisfondi vahenditest, tingimusel et

ülejäänud kulusid rahastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.“;

d) lõike 10 algusesse lisatakse järgmine lause:

„Toetust saavad liikmesriigid avalikustavad teabe toetuse saajate kohta ja muu

teabe, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 38

lõikes 2, kui see on moderniseerimisfondist antava toetusega seoses

asjakohane.“;

e) lõikes 11 asendatakse aastaarv „2024“ aastaarvuga „2036“.

19) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10da

Õigusriik

1. Toetust saavad liikmesriigid tagavad määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2

punktis a ja artiklis 3 sätestatud õigusriigi põhimõtete järgimise kogu moderniseerimisfondi

rakendamise ajal.

2. Lõikes 3 sätestatud asjakohaseid meetmeid võib võtta, kui on kindlaks tehtud, et

määruse 2020/2092 artikli 4 lõikes 2 osutatud õigusriigi põhimõtete rikkumised toetust saavas

liikmesriigis piisavalt otseselt mõjutavad või tekitavad tõsise riski, et need mõjutavad

moderniseerimisfondi usaldusväärset finantsjuhtimist.

3. Kui lõikes 2 sätestatud tingimus on täidetud, võib artiklis 10db sätestatud korras vastu

võtta ühe või mitu järgmistest asjakohastest meetmetest:

a) artikli 10d lõikes 3 osutatud väljamaksmisotsuse vastuvõtmise peatamine;

b) juba vastu võetud väljamaksmisotsuste alusel tehtavate väljamaksete

peatamine.

Võetavate meetmete puhul järgitakse vastavalt vajadusele määruse 2020/2092 artikli 5

lõigetes 2–5 sätestatud tingimusi.

4. Meetmed võetakse vastu määruse 2020/2092 artiklis 6 sätestatud korras. Menetluse

algatamisel kontrollib komisjon, kas puuduvad muud vahendid moderniseerimisfondi raames

hallatavate tulude tõhusamaks kaitsmiseks.

5. Meetmed rakendamine lõpetatakse määruse 2020/2092 artiklis 7 sätestatud korras.“

20) Artikkel 10f asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10f

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

Moderniseerimisfondi jaoks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10d, innovatsioonifondi

jaoks vastavalt artiklile 10cb ja tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu jaoks vastavalt

artiklile 10cc ette nähtud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tulu

kasutatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud

põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.“

21) IV peatüki pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksete“.

ET 96 ET

22) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) tagastab iga õhusõiduki käitaja tema eelmisel kalendriaastal tekitatud ja

kooskõlas artikliga 15 tõendatud koguheitele vastava arvu lubatud heitkoguse

ühikuid, mida on vähendatud vastavalt lõikele 3-f, et arvata maha CORSIA

kohasest kompenseerimisest tekkinud kulud ja vältida seeläbi

topeltmaksustamist.“;

ii) lõike 3 järele lisatakse järgmised lõiked:

„3-g. Erandina lõike 3 esimese lõigu punktist c võivad laevandusettevõtjad

tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui on nende tõendatud

heitkogused, seoses heitkogustega, mis on tekkinud kuni 31. detsembrini 2035

reisidel väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast külastatavast sadamast

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse, kui need

reisid toimuvad konteinerilaevadega, mille mahutavus on vähemalt

10 000 TEUd, ja kui reisi pikkus ületab 300 meremiili.

Kui laevandusettevõtjad kasutavad esimeses lõigus osutatud erandit, võivad

nad tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui on nende tõendatud

heitkogused, seoses esimeses lõigus osutatud reisidega seotud tegevuste käigus

sadamas tekitatud heitkogustega.

Nende lubatud heitkoguse ühikute kogust, mis tuleb esimeses lõigus osutatud

konteinerilaeva puhul liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas

sadamas tagastada, vähendatakse selle alusel, kui suur on konteinerilaevalt

lossitud konteinerite koguarvuga võrreldes nende konteinerite osakaal,

mõõdetuna TEUdes, mis on liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas

külastatavas sadamas lossitud üksnes nende ümberlaadimiseks teisele laevale,

mis teeb reisi sama külastatava sadama ja väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni

asuva külastatava sadama vahel.

Kui tõendatud heitkogustega võrreldes tagastatakse vähem lubatud heitkoguse

ühikuid, siis pärast seda, kui iga aasta kohta on vahe tõendatud heitkoguste ja

tagastatud lubatud heitkoguse ühikute vahel kindlaks tehtud, ei müüda sellele

vahele vastavat lubatud heitkoguse ühikute kogust artikli 10 kohaselt

enampakkumisel, vaid tunnistatakse kehtetuks.

3-f. Marsruutidel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt

arvutatavat kompenseerimisnõuet, vastab tagastamiskohustuse vähendamine

õhusõiduki käitaja kompenseerimisnõudele, mis on arvutatud vastavalt

käesoleva artikli lõikele 6, proportsionaalselt sellega, kui suures osas

asjaomane marsruut on tagastamiskohustusega hõlmatud, korrutatuna lubatud

heitkoguse ühikute keskmise hinna ja artikli 11a kohaselt kõlblike ühikute

keskmise hinna suhtega. Suhtarvu arvutamiseks kasutades parimaid

kättesaadavaid ühikute hinnaindekseid, mis on avaldatud artikli 10 lõike 5

kohaselt avaldatud süsinikuturgu käsitlevas aruandes.

Kui lõike 9 kohast ühikute kehtetuks tunnistamist ei toimu kõnealuses lõikes

kirjeldatud konkreetse ajavahemiku kohta, tagastatakse lubatud heitkoguse

ühikud kõnealuse ajavahemiku aastate puhul juba tehtud mahaarvamiste eest

ET 97 ET

hiljemalt lõplikust kompenseerimiskohustusest teatamise kuupäevale järgneva

aasta 30. septembriks.

Kui õhusõiduki käitajaid ei teavitata lõike 6 kohasest lõplikust

kompenseerimisnõudest ja lõike 9 kohast ühikute kehtetuks tunnistamist ei

toimu kõnealuses lõikes kirjeldatud konkreetse ajavahemiku kohta,

tagastatakse lubatud heitkoguse ühikud kõnealuse ajavahemiku aastate puhul

juba tehtud mahaarvamiste eest hiljemalt lõplikust kompenseerimiskohustusest

teatamise tähtpäevale järgneva aasta 30. septembriks.“;

b) lõigetes 3-e, 3-d, 3-c ja 3-b asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2030“

kuupäevaga „31. detsembrini 2035“;

c) lõige 3a asendatakse järgmisega:

„3a. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki seoses

heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja transporditud püsivaks

säilitamiseks rajatisse, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ,* või vastastikuse kasu

põhimõttel alates 2031. aastast rajatisse, millel on kehtiv luba maapõues

säilitamiseks sellises kolmandas riigis, millel on kasvuhoonegaaside

heitkogustega kauplemise süsteem, mis on seotud ELi HKSiga vastavalt

käesoleva direktiivi artiklile 25 ja mille suhtes komisjon võtab vastu

rakendusotsuse, millega kinnitatakse piisavate kaitsemeetmete olemasolu

seoses direktiivis 2009/31/EÜ sätestatud eeskirjadega, tingimusel et rajatist ei

kasutata nafta või gaasi täiendavaks tootmiseks.

_______

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ,

milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega

muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ,

2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ)

nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).“;

d) lõige 3b asendatakse järgmisega:

„3b. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki seoses

süsinikdioksiidi heitkogustega, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks sellisel

viisil, et need on

a) püsivalt keemiliselt seotud nii, et need ei satu tavapärase kasutamise,

sealhulgas pärast toote olelusringi lõppu toimuva tavapärase tegevuse

korral atmosfääri, või

b) keemiliselt seotud nii, et need eralduvad peamiselt I lisas loetletud

tegevuste käigus ja nende suhtes kehtib artikli 12 lõike 3 kohane

tagastamiskohustus.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusaktid, et

täiendada käesolevat direktiivi seoses nõuetega, mille alusel saab lugeda

kasvuhoonegaasid püsivalt keemiliselt seotuks või keemiliselt seotuks, nagu on

osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ning loetleda utiliseerimisliigid, mida

peetakse kõnealustele nõuetele vastavaks või mittevastavaks. Kõnealustes

delegeeritud õigusaktides võib kindlaks määrata miinimumkünnised nende

nõuete täitmata jätmise riski jaoks ja kehtestada meetmed, näiteks osalise

ET 98 ET

tagastamise nõuded, et käsitleda süsinikuheite ülekandumise riski, kui need

künnised ületatakse.“;

e) lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Õhusõiduki käitajad, kellel on mõne liikmesriigi välja antud lennuettevõtja

sertifikaat või kes on registreeritud mõnes liikmesriigis, sealhulgas asjaomase

liikmesriigi äärepoolseimates piirkondades, sõltkondades ja territooriumidel,

tunnistavad artiklis 11a osutatud ühikud kehtetuks üksnes asjaomase

liikmesriigi poolt lõike 6 kohaselt asjaomase CORSIA nõuete täitmise perioodi

kohta teatatud koguse ulatuses. Kehtetuks tunnistamine toimub ajavahemiku

2021–2023 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2025, ajavahemiku

2024–2026 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2028, ajavahemiku

2027–2029 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2031, ajavahemiku

2030–2032 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2034 ja ajavahemiku

2033–2035 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2037.“

23) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 12a

Jäätmete põletamise ja koospõletamisega seotud nõuete järkjärguline kehtestamine

Jäätmepõletuskäitised ja jäätmekoospõletuskäitised, mille suhtes hakatakse süsteemi

kohaldama alates 2031. aastast, on kohustatud tagastama lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt

järgmisele ajakavale: 

a) 25 % 2031. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, mille suhtes

kohaldatakse tagastamisnõudeid vastavalt artiklile 12;

b) 50 % 2032. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, mille suhtes

kohaldatakse tagastamisnõudeid vastavalt artiklile 12;

c) 75 % 2033. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, mille suhtes

kohaldatakse tagastamisnõudeid vastavalt artiklile 12;

d) 100 % 2034. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest ja seejärel igal aastal

vastavalt artiklile 12.

Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust võivad liikmesriigid vabastada ELi toimimise

lepingu artikli 349 kohastes äärepoolseimates piirkondades asuvad jäätmepõletuskäitised ja

jäätmekoospõletuskäitised lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustusest kuni

31. detsembrini 2035.

Artikkel 12b

Loobumisvõimalus seoses jäätmete põletamise ja koospõletamisega

1. Erandina artiklitest 12 ja 12a võib liikmesriigi pädev asutus vabastada I lisas osutatud

tegevuse „Jäätmete põletamine ja koospõletamine“ alla kuuluvad käitised kohustusest

tagastada lubatud heitkoguse ühikuid asjaomase võrdlusaasta heitkoguste eest kuni

2035. aastani, kui liikmesriik tõendab, et vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest on

täidetud:

a) asjaomases liikmesriigis on aastate 2031–2035 heitkoguste suhtes kehtiv riiklik

süsinikumaks, mis hõlmab I lisas osutatud tegevust; riigisisene õigusakt,

millega kehtestatakse aastatel 2031–2035 kohaldatavad maksumäärad, on

ET 99 ET

jõustunud hiljemalt teatamise kuupäevaks, milleks on 31. juuli 2029;

asjaomase liikmesriigi riiklik süsinikumaks, mida reguleeritud üksus tegelikult

maksab, on võrdlusaastal kõrgem kui käesoleva peatüki alusel loodud

heitkogustega kauplemise süsteemi keskmine enampakkumishind, mida on

kohandatud sektorile järkjärguliseks nõuete kehtestamiseks kooskõlas

artikliga 12a; asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni igast hilisemast riikliku

süsinikumaksu muudatusest;

b) asjaomane liikmesriik on kehtestanud poliitikameetmed direktiivi 2008/98/EÜ

artikli 11 lõike 2 punktides d ja e sätestatud sihtmäärade saavutamiseks ning

püsib nende eesmärkide saavutamisel graafikus;

c) asjaomane liikmesriik on kehtestanud poliitikameetmed direktiivi 1999/31/EÜ

artikli 5 lõikes 5 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ja püsib selle eesmärgi

saavutamisel graafikus.

2. Asjaomane liikmesriik tunnistab tema poolt iga võrdlusaasta kohta enampakkumisel

müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, millele on osutatud artiklis 10, kehtetuks

sellise koguse lubatud heitkoguse ühikuid, mis on võrdne asjaomaste käitiste tõendatud

heitkogustega võrdlusaastal. Lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse kehtetuks kooskõlas

artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.

3. Asjaomane liikmesriik teavitab 31. juuliks 2029 komisjoni oma loobumistaotlusest,

tõendades vastavust vähemalt kahele lõikes 1 sätestatud kolmest tingimusest ning märkides

lõike 2 kohaselt kehtetuks tunnistatavate lubatud heitkoguse ühikute vastava koguse.

4. Erand jõustub kolme kuu jooksul alates käesoleva lõike kohasest teavitamisest, kui

komisjon ei esita erandi kohaldamise suhtes vastuväiteid põhjusel, et teatatud meede ei vasta

käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

5. Lõike 2 kohaselt kehtetuks tunnistatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus ei mõjuta

nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 kohaseid liidu eelarve omavahendeid, mis

tulenevad käesoleva direktiivi artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel

müümisest, kui need omavahendid on kehtestatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 311

kolmandale lõigule.

6. Asjaomased käitised peavad jätkuvalt täielikult täitma nende heitkoguste seiret ja

aruandlust käsitlevast artiklist 14 ning tõendamist ja akrediteerimist käsitlevast artiklist 15

tulenevaid kohustusi.“

24) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad käesoleva

direktiivi I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate heitkoguste ja asjakohasel

juhul nende tegevusandmete seire ja aruandluse üksikasjalikku korda ning

lennunduse muu kui CO2 heite mõju marsruutidel, mille kohta esitatakse

käesoleva direktiivi kohaselt heitearuanded, lähtudes käesoleva direktiivi

IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetest ning käesoleva artikli

lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetest. Kõnealuste rakendusaktidega määratakse

kindlaks ka iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaal ning neis

võetakse kõnealuste heitkoguste ja nende mõju, sealhulgas lennunduse muu kui

CO2 heite mõju seire- ja aruandlusnõuete puhul arvesse uusimaid teaduslikke

andmeid lennunduse muu kui CO2 heite mõju kohta. Selliste rakendusaktidega

nähakse ette direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes

ET 100 ET

kehtestatud kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide

kohaldamine koos käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalike kohandustega,

et sellise biomassi suhtes kohaldataks nullmäära. Nendes täpsustatakse

kogumise järjekorda ja seda, kuidas arvestada nii nullmääraga kui ka

nullmäärata allikatest pärit kogutud CO2-ga seotud heitkoguseid. Samuti

täpsustatakse nendes, kuidas arvestada sünteetilistest kütustest tulenevaid

heitkoguseid, tagades, et selliseid heitkoguseid võetakse arvesse ja välditakse

topeltarvestust. Sünteetilistes kütustes keemiliselt seotud süsiniku puhul

loetakse, et see vabaneb sünteetiliste kütuste turustamisel, mis on I lisas

kindlaks määratud tegevusala.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„1a. Lõikes 1 osutatud õigusaktidega nähakse käitajatele, õhusõiduki

käitajatele ja laevandusettevõtjatele ette võimalus kompenseerida oma fossiilne

heide liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikutega, mis tulenevad nende

käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate biogeensete heitkoguste

säilitamisest ja on sertifitseeritud määruse (EL) 2024/3012 alusel, vältides

samal ajal kõnealuse negatiivse heite topeltarvestust.“

25) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

b) pärast lõiget 1 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Ajavahemikul kuni 2040. aastani kasutab komisjon kuni 5 miljonit lubatud

heitkoguse ühikut artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute

üldkogusest, et katta kulusid, mis on seotud ELi HKSi toimimise ja

juhtimisega, sealhulgas liidu registri toimimise rahastamisega.

Need lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel kooskõlas

käesoleva direktiivi artikli 10 lõikega 4 ning saadud tulu käsitatakse

sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artikli 21 lõikele 5.

Kui käesoleva lõike esimese lõigu alusel reserveeritud lubatud heitkoguse

ühikuid ei müüda enne 2041. aastat enampakkumisel käesoleva lõike esimeses

lõigus sätestatud eesmärkidel, kasutatakse neid artikli 10a lõike 7 kohaselt

uutele osalejatele kättesaadava koguse suurendamiseks.

Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud õigusaktides määratakse kindlaks

tingimused, kord ja menetlused, mille alusel komisjoni poolt artikli 20 lõike 1

kohaselt määratud põhihaldaja kasutab lubatud heitkoguse ühikute

enampakkumisel müümisest saadud tulu vastavalt käesolevale lõikele.“

26) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon määrab põhihaldaja, kes peab liidu registrit lubatud heitkoguse

ühikute väljaandmise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise kohta.“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki liidu registris olevaid tehinguid

tagamaks, et lubatud heitkoguse ühikute väljaandmisel, üleandmisel ja

kehtetuks tunnistamisel ei esineks nõuete rikkumisi.“;

ET 101 ET

c) lõige 3 jäetakse välja.

27) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande käesoleva direktiivi

kohaldamise kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu lubatud heitkoguse

ühikute eraldamise korrale, registrite pidamisele, seiret ja aruandlust ning

tõendamist ja akrediteerimist käsitlevate rakendusmeetmete kohaldamisele

ning käesoleva direktiivi täitmisega seotud küsimustele ja lubatud heitkoguse

ühikute võimalikule maksustamisele. Aruanne esitatakse komisjonile iga

aruandeaasta kohta 30. juuniks. Aruanne koostatakse komisjoni

rakendusaktidega vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Sellised

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega. Küsimustik või vorm tehakse liikmesriikidele

kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne esimese aruande esitamise tähtaega ja

seejärel võimalikult varakult enne iga aastaaruande esitamise tähtaega, olles

vajaduse korral konsulteerinud liikmesriikidega muudetud küsimustiku üle.“;

b) lõige 2 jäetakse välja;

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon korraldab liikmesriikide pädevate asutuste vahel teabevahetuse,

milles käsitletakse lubatud heitkoguse ühikute eraldamise, registrite pidamise,

seire, aruandluse, tõendamise, akrediteerimise, infotehnoloogia ja käesoleva

direktiivi järgimisega seotud küsimusi.“;

d) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Iga kolme aasta tagant pööratakse lõikes 1 osutatud aruandes erilist

tähelepanu ka ELi HKSist välja arvatud väikeste käitiste jaoks vastu võetud

samaväärsetele meetmetele. Väikeste käitiste jaoks vastu võetud samaväärsete

meetmete küsimust käsitletakse ka lõikes 2 osutatud teabevahetuses.“

28) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 3c lõikes 6, artikli 3d lõikes 3, artiklis 3gaa, artiklis 3gab, artiklis 9c,

artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1, 8 ja 8a, artikli 10a lõikes 3e,

artikli 10b lõikes 5, artikli 10cb lõikes 9, artikli 10cc lõikes 6, artikli 10cd

lõikes 7, artikli 10ce lõikes 9, artikli 12 lõikes 3b, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22,

artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1, artikli 25b lõikes 6,

artikli 25b lõikes 7, artiklis 28c ja artikli 30j lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 8. aprillist

2018.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste

delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses

nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal

kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

c) lõige 6 asendatakse järgmisega:

ET 102 ET

„6. Lõikes 2 osutatud artiklite alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub

üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul

pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud

selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle

tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa

Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

29) Artiklit 25a muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Heitkoguste puhul, mis tekivad kuni 31. detsembrini 2035 lendudel

käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud

riikidesse või lähtuvad nendest riikidest, ei ole õhusõiduki käitajad kohustatud

nende heitkoguste eest lubatud heitkoguse ühikuid kooskõlas artikli 12

lõikega 3 tagastama.“;

b) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Kui õhusõiduki käitajad, kellel on mõne liikmesriigi välja antud

lennuettevõtja sertifikaat või kes on registreeritud mõnes liikmesriigis,

sealhulgas asjaomase liikmesriigi äärepoolseimates piirkondades, sõltkondades

ja territooriumidel, käitavad lende liikmesriigi ja käesoleva artikli lõike 3

kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud riigi vahel või lendu kahe

kõnealuses rakendusaktis loetletud riigi vahel, sealhulgas Šveitsi,

Ühendkuningriigi ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud

rakendusaktis loetletud riikide vahel, ning need riigid lubavad õhusõiduki

käitajatel kasutada muid kui artikli 11a lõike 8 kohaselt vastu võetud loetellu

kantud ühikuid ja see võib põhjustada olulist konkurentsimoonutust, on

komisjonil õigus võtta liikmesriigi taotlusel vastu rakendusakte, millega

lubatakse asjaomastel õhusõiduki käitajatel kasutada selliste lendude

heitkoguste puhul muid ühikuid kui need, mis on sellesse loetellu kantud, või

mitte täita artikli 11a lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi. Nimetatud

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.“

30) Lisatakse järgmine artikkel 25b:

„Artikkel 25b

HKS kui teenus

1. Kolmandatele riikidele võib pakkuda haldus- ja tehnilist tuge ning koordineerimist, et

hõlbustada kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamist (edaspidi „HKS kui teenus“),

eelkõige seoses heitkogustega, mis tulenevad järgmistest tegevustest:

a) I lisas nimetatud lennundus seoses EMP ja asjaomase kolmanda riigi vaheliste

lendude tekitatud heitkogustega;

b) I lisas nimetatud meretransport seoses ülejäänud viiekümne protsendiga (50 %)

heitkogustest, mis tekivad reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva

külastatava sadama ja asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva

külastatava sadama vahel ja mis ei kuulu artiklis 3ga sätestatud

kohaldamisalasse.

ET 103 ET

Sellist tuge pakutakse lennunduse heitkoguste puhul kõige varem alates 2027. aruandeaastast

ja meretranspordi heitkoguste puhul kõige varem alates 2029. aruandeaastast.

2. Kui lennunduse või meretranspordi heitkogustele on kehtestatud käesoleva artikli

lõike 1 kohaselt hind heitkoguste absoluutse ülempiiriga, saab kolmas riik kliimamuutuste

vastu võitlemiseks tulu järgmiselt:

a) lennunduse puhul EMP ja asjaomase kolmanda riigi vahelisest lennutegevusest

viiekümne protsendi (50 %) ulatuses;

b) meretranspordi puhul ülejäänud viiekümne protsendi (50 %) ulatuses

heitkogustest, mis tekivad reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva

külastatava sadama ja asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva

külastatava sadama vahel ja mis ei kuulu artiklis 3ga sätestatud

kohaldamisalasse.

Kui lubatud heitkoguse ühikuid ei müüda riiklikult enampakkumisel, müüb liit need lubatud

heitkoguse ühikud enampakkumisel ühisel enampakkumisplatvormil, mis on määratud

vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile,

kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 4 osutatud põhimõtete ja korraga, kusjuures

tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artikli 21 lõikele 5. Kõnealuste lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud vastav

tulu kantakse üle kolmandale riigile.

3. Kui liit müüb lubatud heitkoguse ühikuid enampakkumisel vastavalt käesoleva artikli

lõikele 2, suurendatakse artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust, et

võtta arvesse käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud lennunduse ja meretranspordi

heitkoguste hõlmatust, võttes aluseks nende heitkogused viimasel aastal, mille kohta on

andmed kättesaadavad. Lineaarset vähendamistegurit kohaldatakse ka nende lubatud

heitkoguse ühikute suhtes.

4. Enne riikliku halduskorra kehtestamist asjaomastes kolmandates riikides täidavad

asjaomaseid õhusõiduki käitajaid ja laevandusettevõtjaid haldavad liikmesriigid

haldusülesandeid nende eest. Õhusõiduki käitajate ja laevandusettevõtjate haldamiseks ning

tõhusa täitmise tagamiseks tagatakse parim vastastikune toime.

5. Komisjon, keda abistab EMSA, püüab teha kättesaadavaks artikli 18b lõikes 2

osutatud vahendid ja suunised.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et

muuta artikli 3ga lõiget 1 seoses liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate külastatavate

sadamate ja käesoleva artikli kohast tuge saava kolmanda riigi külastatavate sadamate

vaheliste reiside käigus tekkinud ülejäänud heitkoguste hõlmamisega.

7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat artiklit HKSi kui teenuse toimimist käsitlevate eeskirjadega, et tagada

HKSi kui teenuse rakendamine kooskõlas käesoleva artikliga.“

31) Artiklit 28a muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas või sõltkondades ja

territooriumidel asuvalt lennuväljalt väljaspool EMPd asuvatesse

riikidesse väljuvate lendude, välja arvatud Ühendkuningriigis või Šveitsis

asuvatele lennuväljadele suunduvate lendude ning Gibraltarile

ET 104 ET

suunduvate ja Gibraltarilt väljuvate lendude kõik heitkogused igal

kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2029 kuni 31. detsembrini 2032, võttes

arvesse artiklis 28b osutatud läbivaatamist, välja arvatud selliste

õhusõiduki käitajate puhul, kes käitavad kahe eri riigi vahelisi lende,

mille aastane koguheide on vastavalt I lisale arvutatuna alla

10 000 tonni;“

(ii) punkti b järele lisatakse järgmised punktid:

„c) kõik selliste lendude heitkogused, mis suunduvad artikli 25a lõike 3

kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud vähim arenenud riikidesse

ja väikestesse arenevatesse saareriikidesse, nagu need on määratlenud

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, või väljuvad neist riikidest, välja

arvatud riigid, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisega võrdne või

sellest suurem;

d) väljaspool EMPd asuvate riikide lennuväljadele suunduvate ja sealt

väljuvate lendude, välja arvatud Ühendkuningriigis või Šveitsis asuvatele

lennuväljadele suunduvate lendude ning Gibraltarile suunduvate ja

Gibraltarilt väljuvate lendude kõik heitkogused igal kalendriaastal alates

1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2028, välja arvatud selliste

õhusõiduki käitajate puhul, kes käitavad kahe eri riigi vahelisi lende,

mille aastane koguheide on vastavalt I lisale arvutatuna alla 10 000 tonni,

kelle puhul kõik heitkogused igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2027

kuni 31. detsembrini [2027/ aasta enne käesoleva direktiivi jõustumist];

e) Frankfurdi lennuväljast rohkem kui 5 000 km kaugusel asuvatele EMP

väliste riikide lennuväljadele suunduvate lendude kõik heitkogused igal

kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2029 kuni 31. detsembrini 2032, välja

arvatud selliste õhusõiduki käitajate puhul, kes käitavad kahe eri riigi

vahelisi lende, mille aastane koguheide on vastavalt I lisale arvutatuna

alla 10 000 tonni. Käesolevat punkti kohaldatakse ka selliste Frankfurdi

lennuväljast vähem kui 5 000 km kaugusel asuvate EMP välistes riikides

paiknevate lennuväljade suhtes, mille puhul on EMPst nendele

lennuväljadele suunduvate lendude aastane heide alla 15 000 tonni.“;

(iii) lisatakse järgmine lõik:

„Alates 1. jaanuarist 2027 suurendatakse alati, kui laiendatakse nende

lendude hõlmatust, mille suhtes kohaldatakse artikli 12 lõike 3 kohaseid

nõudeid, kord aastas õhusõiduki käitajatele artikli 3c lõike 5 kohaselt

eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogust sellise lubatud

heitkoguse ühikute arvu võrra, mis on võrdne asjaomaste lendude

heitkogustega kaks aastat enne kõnealuse laiendamise jõustumist, ning

alates järgmisest aastast kohaldatakse artiklis 9 osutatud lineaarset

tegurit. Seda kogust tuleks vähendada koguse võrra, mis võrdub artikli 12

lõike 3 punkti b kohaste tagastamiskohustuste vähendamise

kogusummaga, mis tuleneb artikli 12 lõike 6 kohasest

kompenseerimiskohustusest.“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina artikli 3d lõikest 3 vähendatakse iga liikmesriigi poolt

ajavahemikul 1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2032 enampakkumisel

müüdavate lubatud heitkoguse ühikute kogust nii, et see vastaks asjaomase

ET 105 ET

liikmesriigi osale lennunduse heitkogustest, mis tulenevad lendudest, mille

suhtes ei kohaldata artikli 3c lõikes 8 ja käesoleva artikli lõike 1 punktides a–e

sätestatud erandeid.“;

c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Erandina käesoleva direktiivi artiklitest 3g, 12, 15 ja 18a, kui õhusõiduki

käitaja aastane koguheide on alla 25 000 tonni CO2, arvutatuna kooskõlas

käesoleva direktiivi I lisa punkti „Lennundus“ alapunktiga j, või kui

õhusõiduki käitaja aastane koguheide on alla 10 000 tonni CO2, mille suhtes

kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 3 punkti b kohast

tagastamiskohustust, võtmata arvesse heitkoguseid, mille puhul loetakse

tagastamiskohustus täidetuks käesoleva direktiivi artikli 3c lõike 8 või

artikli 28a lõike 1 alusel, käsitatakse tema heitkoguseid tõendatud

heitkogustena, kui need on kindlaks määratud väikeheitetekitajatele ette nähtud

vahendiga, mis on heaks kiidetud komisjoni määrusega (EL) nr 606/2010* ja

milles kasutatakse Eurocontroli esitatud HKSi tugivahendi andmeid.

Liikmesriigid võivad muude kui kommertsõhusõiduki käitajate suhtes

rakendada lihtsustatud korda, kui see kord tagab samasuguse täpsuse kui

väikeheitetekitajatele ette nähtud vahend.

_____________

* Komisjoni 9. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 606/2010, milles käsitletakse

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) poolt teatavate

väikeste saasteallikate hulka kuuluvate õhusõidukite käitajate kütusekulu

hindamiseks välja töötatud lihtsustatud vahendi heakskiitmist (ELT L 175,

10.7.2010, lk 25, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/606/oj).“;

d) lisatakse järgmine lõige:

„6. Lisaks nõuetele vastavate lennukikütuste ja elektrienergia kasutamiseks

artikli 3c lõike 6 kohaselt reserveeritud kogusele ning võttes arvesse

geograafilise kohaldamisala ajutist piiramist vastavalt artikli 28a lõike 1

punktile d, reserveeritakse artikli 3c lõikes 6 sätestatud eesmärkidel kuni

31. detsembrini 2040 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud lubatud heitkoguse

ühikutest veel kuni 110 miljonit lubatud heitkoguse ühikut.

Alates 1. jaanuarist 2029 on see kogus kättesaadav kõigi lendude jaoks, mis

väljuvad mõnelt EMPs asuvalt lennuväljalt, võttes arvesse artikli 3c lõike 6

kohaseid ärilendude piiranguid. Alates sellest kuupäevast ei kohaldata artikli 3c

lõike 6 esimese lõigu kahte viimast lauset kõnealuse artikli kohase lubatud

heitkoguse ühikute eraldamise suhtes.“

32) Artiklisse 28b lisatakse järgmine lõige:

„4. Komisjon esitab 1. juuliks 2032 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande,

milles ta hindab ICAO üleilmse turupõhise meetme keskkonnaalast terviklikkust,

sealhulgas selle üldist eesmärki seoses Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, CORSIA

kohases kompenseerimises osalemise taset, selle täidetavust, läbipaistvust,

mittetäitmise korral kohaldatavaid karistusi, üldsuse kaasamise protsesse,

kompensatsiooniühikute kvaliteeti, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist,

registreid, vastutust ning biokütuste kasutamise eeskirju, pöörates erilist tähelepanu

alates 2027. aastast toimunud arengusuundumustele. Komisjon avaldab ka kõnealuse

aruande 1. juuliks 2032.

ET 106 ET

Komisjoni aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva

direktiivi muutmiseks viisil, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe

temperatuurieesmärgiga, liidu poolt 2040. aastaks võetud kohustusega vähendada

kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja eesmärgiga saavutada

hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning eesmärgiga säilitada liidu

kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus. Lisatud ettepanekuga

piiratakse vajaduse korral ELi HKSi kohaldamist EMP riikides asuva kahe

lennuvälja vahelistele, Šveitsis ja Ühendkuningriigis asuvatele lennuväljadele

suunduvatele ning Gibraltarile suunduvatele ja sealt väljuvatele lendudele, kui

aruandest nähtub, et

a) CORSIAt on tugevdatud kooskõlas selle pikaajalise ülemaailmse

eesmärgi saavutamisega, et täita Pariisi kokkuleppe eesmärgid, ning

b) artikli 25a lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud riigid

tekitavad uusimate kättesaadavate andmete põhjal üle 70 %

rahvusvahelise lennunduse heitkogustest.“

33) Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 7 esimeses lõigus jäetakse välja ainus joonealune märkus;

b) lisatakse järgmine lõige:

„9. Komisjon esitab 31. detsembriks 2034 Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande, milles ta hindab, kas on asjakohane lisada prügilatest pärinevad

heitkogused ELi HKSi. Sellega seoses võtab komisjon arvesse kõiki

võimalikke tõendeid, mis puudutavad jäätmete ümbersuunamist nende

kõrvaldamiseks prügilasse ladestamise teel. Komisjon võib asjakohasel juhul

lisada aruandele seadusandliku ettepaneku prügilate lisamiseks ELi HKSi.“

34) Artikli 30m lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatuga tagavad liikmesriigid

selliste meetmete või projektide rahastamisallika nähtavuse, mida rahastatakse ELi

HKSi enampakkumistulust, mille kasutamise üle nad otsustavad kooskõlas artikli 3d

lõikega 4, artikli 10 lõikega 3 ja artikli 30d lõikega 6.“

35) I–V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisadele.

Artikkel 2

Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine

Otsuse (EL) 2015/1814 artiklit 1 muudetakse järgmiselt.

1) Lõike 4a esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Alates 2024. aastast hõlmab mis tahes aastal ringluses olevate LHÜde koguarvu

arvutamine lennunduse jaoks välja antud LHÜde kumulatiivset arvu ja ELi HKSiga

hõlmatud lennundusest tulenevate tõendatud heitkoguste kumulatiivset summat

tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni asjaomase aasta 31. detsembrini, välja

arvatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 6 kohaselt arvutatud

kompenseerimisega hõlmatud marsruutidel toimuvatest lendudest tulenevad

heitkogused. Kõnealune arvutus hõlmab ka lennunduse jaoks välja antud LHÜde

kumulatiivset arvu ja ELi HKSiga hõlmatud lennundusest tulenevate tõendatud

heitkoguste kumulatiivset summat tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni

31. detsembrini 2023, välja arvatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 6 kohaselt

ET 107 ET

arvutatud kompenseerimisega hõlmatud marsruutidel toimuvatest lendudest

tulenevad heitkogused.“

2) Lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb mis tahes aastal vahemikku 833–

947 miljonit, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha selline

arv LHÜsid, mis on võrdne ringluses olevate LHÜde viimase käesoleva artikli

lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvu ning 833 miljoni vahega, ning see kogus

lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku

jooksul. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv on suurem kui 947 miljonit, arvatakse

liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt

enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha selline arv LHÜsid, mis vastab

12 %-le ringluses olevate LHÜde koguarvust, ning see kogus lisatakse reservi

kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Alates

2029. aastast vähendatakse käesoleva lõike kohaseid künniseid, mis on 833 miljonit

ja 947 miljonit, igal aastal 4 %, ümardatuna lähima miljonini, nagu on täpsustatud

lisas.“

3) Lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb mis tahes aastal vahemikku 300–

400 miljonit, vabastatakse reservist selline arv LHÜsid, mis on võrdne 400 miljoni ja

ringluses olevate LHÜde koguarvu vahega. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv on

väiksem kui 300 miljonit, vabastatakse reservist 100 miljonit LHÜd.

Alates 2029. aastast vähendatakse eelmises lõigus sätestatud künniseid, mis on

400 miljonit ja 300 miljonit, ning reservist vabastatavate LHÜde kogust, mis on

100 miljonit, igal aastal 4 %, ümardatuna lähima miljonini, nagu on täpsustatud lisas.

Kui reservis on vähem LHÜsid, kui tuleb käesoleva lõike kohaselt vabastada, on

vabastatavate LHÜde arv võrdne reservi jäänud LHÜde arvuga.

Käesoleva lõike alusel reservist vabastatud LHÜde kogus lisatakse liikmesriikide

poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate

LHÜde kogusele.“

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud

õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2028. Nad edastavad kõnealuste normide

teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2029.

Liikmesriigid kohaldavad järgmiste sätete järgimiseks vajalikke norme siiski alates

järgmistest kuupäevadest:

a) alates 1. jaanuarist 2031:

(i) artikli 1 punkt 5 [seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3ga lõike 1 uue

teise lõiguga] [NB! Kohaldamise alguskuupäeva võib olla vaja muuta

tagamaks, et see algab kaks aastat pärast meretranspordi seire-,

aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaldamist 2029. aastal];

ET 108 ET

(ii) I lisa punkti 1 alapunkti c alapunktid iii–v seoses muudatustega

tegevustes, mis on seotud süsinikdioksiidi kogumise, süsinikdioksiidi

transpordi, süsinikdioksiidi utiliseerimise, süsinikdioksiidi töötlemise ja

sünteetiliste kütuste turustamisega, ja mis on nimetatud direktiivi

2003/87/EÜ I lisa 26. ja 27. reas ning 28. rea järele lisatud ridades;

a) alates 1. jaanuarist 2029: I lisa punkti 1 alapunkti c alapunkt vi seoses direktiivi

2003/87/EÜ I lisa tabeli kandega „Meretransport“;

b) alates 30. septembrist 2029: artikli 1 punkti 17 alapunkt d seoses direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10a lõigetega 3b, 3c ja 3d, mis puudutab lubatud heitkoguse

ühikute tasuta eraldamise viieaastast ajavahemikku, mis algab 2031. aastal;

c) alates [avameretoimingutega seotud seire-, aruandlus- ja kontrollisätete

kohaldamise alguskuupäev]: artikli 1 punkti 3 alapunkt e seoses direktiivi

2003/87/EÜ artikli 3 punktiga z „külastatav sadam“.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku

avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad

ette liikmesriigid.

2. Erandina lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad hiljemalt 31. detsembriks

2027 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et järgida käesoleva direktiivi artikli 1

punkti 3 alapunkti b, punkti 12 ja punkti 17 alapunkti e seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3

punkti h muutmisega ning artikli 6 lõike 4 ja artikli 10a lõike 3f lisamisega. Nad kohaldavad

kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2028.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku

avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad

ette liikmesriigid.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende

poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Üleminekusätted

Delegeeritud otsuse (EL) 2019/708 lisas esitatud loetelu kohaldatakse kuni 31. detsembrini

2040.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

2. Järgmisi artikleid kohaldatakse alates 30. septembrist 2027:

a) artikli 1 punkti 15 alapunkti b alapunktid i ja ii seoses direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10a lõike 1a muudatustega;

b) artikli 1 punkti 15 alapunktid g ja i seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

lõigete 5b ja 7 muudatustega;

ET 109 ET

c) artikli 1 punkt 17 seoses direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 10cc, 10cd ja 10ce

lisamisega;

d) artikli 1 punkti 25 alapunkt b seoses muudatustega, millega lisatakse direktiivi

2003/87/EÜ artiklisse 19 lõige 1a;

e) artikli 1 punkti 15 alapunkti c alapunkt i seoses muudatusega, millega lisatakse

artikli 10a lõike 2 teise lõigu järele uus lõik.

3. Järgmisi artikleid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2029:

a) artikli 1 punkti 14 alapunkt c seoses artikli 10 lõike 3 muudatustega;

b) artikli 1 punkti 15 alapunkti c alapunkt ii seoses punktide f–i lisamisega

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmandasse lõiku.

4. Artikli 1 punkti 15 alapunkti b alapunkti iii seoses lubatud heitkoguse ühikute tasuta

eraldamise vähendamisest tulenevate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega, artikli 1

punkti 15 alapunkti f seoses artikli 10a lõike 5a asendamisega, artikli 1 punkti 15 alapunkti j

seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigete 8 ja 8a väljajätmisega, artikli 1 punkti 17

seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10cb lisamisega, artikli 1 punkti 18 seoses direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10d muudatustega, artikli 1 punkti 20 seoses direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10f muudatustega ning artikli 1 punkti 35 seoses direktiivi 2003/87/EÜ IIb lisa

muudatustega kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2031.

Komisjon tagab, et

c) käimasolevad projektid, mis on artikli 10a lõike 8 alusel heaks kiidetud või

rahastamiseks välja valitud enne 1. jaanuari 2031, jäävad väljamaksete

tegemiseks rahastamiskõlblikuks kooskõlas heakskiitmise ajal kehtinud

eeskirjadega;

d) 31. detsembri 2030. aasta seisuga eraldamata vahendid paigutatakse ümber

artiklisse 10cc.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi

2003/87/EÜ, otsust (EL) 2015/1814, määrust (EL) 2015/757 ja määrust

(EL) 2023/1805 seoses konkurentsivõime edendamise ja süsinikuheite kulutõhusa

vähendamisega.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kliimameetmed

Rubriik 2 – Konkurentsivõime, jõukus ja turvalisus

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et ELi HKS aitaks jätkuvalt kõige

kulutõhusamal, majanduslikult tasuvamal ja turvalisemal viisil täita üldist eesmärki

saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav süsinikuneutraalseks ja 2040. aasta

eesmärki, võttes arvesse laiemat poliitikaraamistikku ja vajadust, et kõik sektorid

annaksid oma panuse ELi kliimaalastesse jõupingutustesse, tagades samal ajal

majanduskasvu ja säilitades konkurentsivõime.

1.3.2. Erieesmärgid

• Eesmärk 1.1: stimuleerida heitkoguste edasist vähendamist: tagada, et ELi HKS

aitab kulutõhusalt kaasa kogu majandust (sh transporti) hõlmavatele jõupingutustele

saavutada ELi heitkoguste vähendamine kooskõlas kliimaneutraalsusega, ning aidata

kulutõhusalt tagada EL õiglane osa kogu majandustegevuse heitkoguste

vähendamises. Eesmärgi 1.1 puhul on kindlaks määratud järgmised erieesmärgid.

o Erieesmärk 1.1.1: võimaldada investeeringuid süsinikuheite vähendamise

tehnoloogiasse (nii uuenduslikku kui ka kasvu-/kasutuselevõtuvalmis

tehnoloogiasse), millel ei ole praegu veel ärimudelit (st enamik energiamahukate

tööstusharude heitkoguste vähendamiseks vajalikust tehnoloogiast ja eelkõige

investeeringud väljakujunenud süsinikuheite vähendamise tehnoloogiasse

süsinikumahukates ja väikese sissetulekuga liikmesriikides).

o Erieesmärk 1.1.2: tagada, et süsiniku hinnasignaali kohaldatakse täielikult

heiteallikate suhtes, mis ei kuulu praegu ELi HKSi kohaldamisalasse, kuid mis

sobiksid sinna hästi, ning sektorite suhtes, kus signaal on praegu nõrgenenud.

o Erieesmärk 1.1.3: tegeleda süsinikuheite ülekandumise ohuga.

• Eesmärk 1.2: saavutada eelnevalt kindlaksmääratud heitkoguste vähendamise

eesmärk, mis on sätestatud 2040. aasta poliitikapaketis, ja netoheite arvutamine:

uurida, kas ELi HKSi koguheidet saaks suurendada, seadmata ohtu sektorite panust

kogu majandust hõlmavasse netoheite vähendamisse kooskõlas kliimaneutraalsusega,

sealhulgas uurida, kas heitkoguste vähendamise jõupingutusi saaks täiendada

süsiniku sidumisega. Eesmärgi 1.2 erieesmärgid on järgmised.

o Erieesmärk 1.2.1: kaaluda, kuidas integreerida süsiniku eemaldamine ELi HKSi

piisavate keskkonnakaitsemeetmetega, säilitades samal ajal kulutõhususe HKSi/ELi

kliimaeesmärkide saavutamisel.

ET 4 ET

o Erieesmärk 1.2.2: kohandada ELi HKSi ülemmäära vastavalt eelnevalt kindlaks

määratud eesmärgile.

• Eesmärk 1.3: tagada tõhusad ELi kliimameetmed transpordist tulenevate

heitkoguste vähendamiseks.

Tõhusate ELi kliimameetmete tagamine tähendab, et ELi õiglasel osal

rahvusvahelise transpordi heitkogustest on mõistlik süsinikuhind.

• Lennunduse puhul on eesmärk tagada mõistlik süsinikuhind ELi õiglasele osale

rahvusvahelise lennunduse heitkogustest, mis võib täiendada CORSIAt.

• Meretranspordi puhul on eesmärk tagada sidusus kõigi IMO keskpika perioodi

meetmete ja ELi HKSi vahel, tegeledes samal ajal võimaliku märkimisväärse

topeltkoormuse ohuga, kui (ja kui) tehakse makseid IMO eeskirjade alusel seoses

heitkogustega, mille hind on juba ELi meretranspordi HKSis kindlaks määratud,

viisil, mis hoiab ära keskkonnaalase tagasilanguse.

Eesmärgi 1.3 puhul on kindlaks määratud järgmised erieesmärgid.

o Erieesmärk 1.3.1: tagada tõhusad meetmed seoses ELi õiglase osaga lennunduse

heitkogustest.

o Erieesmärk 1.3.2: säilitada ELi HKSi meretranspordile laiendamise rakendamise

tõhusus.

• Eesmärk 2.1: tagada turu tõhus toimimine: see tähendab, et kahanevast turust

hoolimata tuleb tagada turul piisav likviidsus, et vältida kauplemishäireid ja hindade

ülemäärast volatiilsust. Eesmärgi 2.1 erieesmärgid on järgmised.

o Erieesmärk 2.1.1: suurendada turgu.

o Erieesmärk 2.1.2: korrigeerida turustabiilsusreservi parameetreid.

• Eesmärk 2.2: tagada liidu tõhustatud registri turvaline ja nõuetele vastav

tegevusmudel ning eelkõige selle rahastamine.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Kehtivad HKSi käsitlevad õigusaktid vaadati 2023. aastal läbi, et vähendada ELi

HKSi heitkoguseid 2030. aastaks 62 % võrreldes 2005. aastaga. Pärast seda

läbivaatamist on EL võtnud vastu õiguslikult siduva eesmärgi vähendada

kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega, et

püsida 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise kursil.

Käesoleva algatusega kehtestatakse ELi HKSi panus 2030. aasta järgsesse

raamistikku. Selle peamine eeldatav mõju on järgmine:

– HKSi eesmärkide kooskõlla viimine 2040. aasta eesmärgiga;

– liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise integreerimine ELi HKSi avaliku sektori

vahendi abil, luues täiendava heiteruumi sektoritele, kus heidet on kõige raskem

vähendada, ja toetades süsiniku eemaldamise tööstusharu laiendamist;

– turustabiilsusreservi reformimine, et anda sellele paremad vahendid nappusega

toimetulekuks, toetades turu likviidsust;

– LHÜde tasuta eraldamise ja kaudsete kulude hüvitamise pikendamine kauemaks

kui praegu õigusaktidega ette nähtud periood, samal ajal kui LHÜde tasuta

ET 5 ET

eraldamine seatakse järk-järgult sõltuvusse kliimaneutraalsuse kavade esitamisest ja

investeeringute tegemisest;

– suurem rahaline toetus innovatsioonile ja süsinikuheite vähendamisse tehtavatele

investeeringutele, sealhulgas tööstusele, et suurem osa ELi HKSi tuludest tagastataks

ettevõtjatele, eelkõige tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu;

– innovatsioonifondi tegevuse jätkamine vähese süsinikuheitega innovatsiooni

toetamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks;

– liikmesriikidele enampakkumisest saadava tuluga seotud nõuete karmistamine ja

nähtavuse suurendamine;

– väiksema sissetulekuga liikmesriikides energiasüsteemide ajakohastamise jätkuv

toetamine. Moderniseerimisfondi tõhustamine, ajakohastades rahastamiskõlblikkuse

kriteeriume ja jaotamispõhimõtteid ning jätkates enampakkumiste mahu 10 %

ümberjaotamist, tagades ELi rahvusvahelise transpordi heitkoguste õiglase osa

tõhusa süsiniku hinnastamise ELi HKSi asjakohase kohaldamise kaudu väljuvate

lendude suhtes, sealhulgas topelthinnastamise vältimise CORSIA

kompenseerimiskulude mahaarvamise mehhanismi kaudu;

– sihtotstarbelise otsetoetuse kehtestamine ELis toodetud kestlike lennuki- ja

laevakütuste, puhta tehnoloogia ja vesiniku kasutuselevõtuks;

– meretranspordisektori HKSi kohaldamisala laiendamine teatavatele väikelaevade

kategooriatele, et vähendada nõuetest kõrvalehoidmise ohtu;

– meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli lihtsustamine;

– selliste sihipäraste lihtsustamiselementide kasutuselevõtt, mis toovad kasu

tööstusele ja avaliku sektori asutustele, vähendades haldusnõuete täitmisega seotud

kulusid ja tõhustades süsteemi rakendamist;

– süsinikuheite vähendamise võimaldamine tööstusharudele, kus heidet on raske

vähendada, integreerides olmejäätmete põletamise ELi HKSi ning kehtestades

süsiniku kogumise ja kasutamise kohustuse toodete puhul ning elektrokütuste puhul

töötleja või turustaja tasandil;

– rahaliste vahendite tagamine, et luua tõhustatud liidu register, mis majutab

rakendustegevusi ja haldab turvaliselt rahastamisvahendeid.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Näitaja nr 1: kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tase ELis 2040. aastaks

90 % võrreldes 1990. aastaga, millele lisandub kuni viis protsendipunkti

kvaliteetsetest rahvusvahelistest ühikutest, nagu on sätestatud Euroopa

kliimamääruses.

Näitaja nr 2: kasvuhoonegaaside heite vähendamise tase olemasoleva ELi

heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektorites 2040. aastal ja süsiniku püsiva

eemaldamise tase liidus.

ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamisest antakse aru määruse (EL) 2018/1999 ja

selliste muude teiseste õigusaktide alusel, mis on seotud HKSi seire ja aruandlusega.

Näitaja nr 3: liidu registri täiustatud tegevusmudeli loomine ja haldamine.

ET 6 ET

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest77

✓olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid ning komisjon töötab välja asjakohased rakendusmeetmed.

Täiendavad meetmed asjakohaste rakendusmeetmete väljatöötamiseks, millega

alustatakse pärast direktiivi vastuvõtmist, hõlmavad mitme teisese õigusakti

läbivaatamist ja vastuvõtmist. Eelkõige puudutab see teiseseid õigusakte, milles

sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELi HKSi kohaldamisala muutmise ning

fondide, sealhulgas tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu ja HKSi

investeerimishoogusti, innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi toimimise kohta.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Kliimamuutused on piiriülene probleem ning nii rahvusvaheliste kui ka ELi

meetmetega saab tõhusalt täiendada ja tugevdada piirkonna, riigi ja kohalikul

tasandil võetavaid meetmeid. HKSi kohandamine ELi kasvuhoonegaaside heite

vähendamise 2040. aasta eesmärgiga mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi

majanduses ning seetõttu on ELi tasandi kooskõlastatud tegevus hädavajalik ja sellel

on palju suurem võimalus kutsuda esile vajalik pööre, toimides kulutõhusate

muutuste ja ülespoole suunatud lähenemise tugeva tõukejõuna. Lisaks on paljudel

käesolevas algatuses hinnatud poliitikaelementidel, eelkõige süsinikuheite

ülekandumise vastase kaitse ja süsinikuheite vähendamist toetavate

rahastamismehhanismidega seotud võimalustel, oluline siseturumõõde. ELi meetmed

võivad inspireerida ja edendada ka muude turupõhiste meetmete väljatöötamist.

Süsinikuturuna stimuleerib HKS heitkoguste vähendamist kulutõhusate lahenduste

abil kõigepealt kõigis HKSiga hõlmatud tegevustes, saavutades tänu oma ulatusele

suurema tõhususe. Sarnase meetme rakendamine riikide tasandil tooks kaasa

väiksemad ja killustunud süsinikuturud, võib tekitada konkurentsimoonutusi ja

tõenäoliselt suurendaks heite vähendamise kogukulusid. Sama loogika kehtib ka

süsiniku hinnastamise laiendamisel uutele sektoritele.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

HKSi direktiiv on olemasolev ELi õigusakt, mis võeti vastu 2003. aastal. Komisjon

on saanud väärtuslikke kogemusi rohkem kui 20 aasta jooksul, mil ELi HKS on

toiminud.

77 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 7 ET

Käesolev ettepanek tugineb kogemustele, mis on saadud varasematest ELi HKSi

läbivaatamistest ja algatustest, sealhulgas viimasest läbivaatamisest, mis viidi lõpule

2023. aastal, õiguslikult siduva 2040. aasta kliimaeesmärgi vastuvõtmisest, ELi

konkurentsivõime kompassist, puhta tööstuse kokkuleppest ja programmist

„AccelerateEU“. Käesolev algatus tugineb ka protsessile, mille aluseks on lõimitud

riiklikud energia- ja kliimakavad ning energialiidu ja kliimameetmete juhtimist

käsitlevas määruses sätestatud raamistik.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil

sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate

institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need

kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv

alates 2028. aastast on soovituslikud.

Käesolev ettepanek on esimene osa meetmepaketist, mille eesmärk on luua raamistik

kogu majandust hõlmava uue 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks. Käesoleva

ettepaneku eesmärk on tagada, et ELi HKS aitaks jätkuvalt kulutõhusal ja

majanduslikult tasuval viisil üldist eesmärki saavutada 2050. aastaks kogu majandust

hõlmav süsinikuneutraalseks ja 2040. aasta eesmärki, võttes arvesse laiemat

poliitikaraamistikku ja vajadust, et kõik sektorid annaksid oma panuse ELi

kliimaalastesse jõupingutustesse, tagades samal ajal majanduskasvu ja säilitades

konkurentsivõime.

Käesolevas finantsselgituses kirjeldatakse, kuidas komisjon kavatseb täita oma

ressursivajadused, kasutades sihtotstarbelist välistulu ja ELi vahendeid (taotledes

rahastamist Euroopa Konkurentsivõime Fondist elementide jaoks, mida praegu

rahastatakse programmist LIFE). Täpsem teave on esitatud punktis 3.

Finantsselgituses võetakse arvesse ELi HKSi panust ELi omavahenditesse vastavalt

komisjoni ettepanekule järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille

kohaselt kantakse 30 % liikmesriikidega seotud enampakkumistulust sel eesmärgil

üle liidu eelarvesse. Ettepanekuga piiratakse täiendavaid halduskulusid, kasutades

võimaluse korral direktiivi jaoks kasutatavaid olemasolevaid struktuure.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ettepanek hõlmab mitut muudatust HKSiga hõlmatud heitkoguste (ja nende

eemaldamise) ulatuses ning muudatusi selle toimimises.

Selles tehakse ettepanek katta ressursivajadused sihtotstarbelise välistulu ja ELi

eelarvevahendite kombinatsioonist (täpsemalt Euroopa Konkurentsivõime Fondist

praegu programmiga LIFE hõlmatud elementide puhul).

Vt punkt 3 „Ettepaneku hinnanguline finantsmõju“.

ET 8 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

✓Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

✓Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– ✓ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni

personali;

– ✓ rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

✓Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– ✓ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– ✓ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja

erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks

määratud asjaomases alusaktis;

– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust

või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste

vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad

avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja

kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või

samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute haldamist korraldatakse õigusaktide kaudu, mille eest

vastutavad komisjoni talitused.

Innovatsioonifondi rakendab suures osas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna

Rakendusamet (CINEA). Ettepanekuga nähakse CINEA-le ette lisakohustused tööstuse

süsinikuheite vähendamise panga ja süsiniku eemaldamise ühikute ostmise vahendi

ET 9 ET

haldamisel ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) kohustused meretranspordi

seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemide ning HKSi süsteemide rakendamisel.

Moderniseerimisfond toimib toetust saavate liikmesriikide vastutusel; liikmesriigid teevad

seejuures tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga (EIP), fondi jaoks loodud

investeeringute komitee ja Euroopa Komisjoniga.

ET 10 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Komisjon jätkab HKSi toimimise jälgimist ja hindamist oma iga-aastaste

süsinikuturgu käsitlevate aruannete raames, nagu on sätestatud HKSi direktiivi

artikli 10 lõikes 5.

Süsinikuturgu käsitlevas aruandes ja HKSi direktiivi kohaldamisel tehtud

edusammude üldisel hindamisel kasutatakse artikli 21 kohaseid liikmesriikide

aruandeid; selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile

aastaaruande, milles pööratakse erilist tähelepanu sellistele küsimustele nagu LHÜde

eraldamine, registri toimimine, seire ja aruandluse kohaldamine, tõendamine ja

akrediteerimine ning nõuetele vastavusega seotud küsimused.

Nii süsinikuturgu käsitlev aruanne kui ka liikmesriikide aruanded hõlmavad ka HKSi

praeguse läbivaatamise mõju ning neid kohaldatakse ka sektorite suhtes, millele

heitkogustega kauplemist laiendatakse. Uute sektorite reguleerimise kaudu saadud

seire-, aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas, mille põhjal komisjon

hindab asjaomastes sektorites tehtud edusamme.

Komisjon teeb ka korrapäraselt uuringuid ELi kliimapoliitika erinevate asjakohaste

aspektide kohta.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Vajaduse korral juhindutakse tegevuseelarve täitmise mehhanismides ja

makseviisides innovatsioonifondi kehtivast korrast.

Kontrollistrateegias kohaldatakse finantsmäärusest tulenevaid eelarve otsese täitmise

kontrolle.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

ELi HKS on juhtiv poliitikavahend ELi heitkoguste vähendamise saavutamiseks

umbes pooltes majandusharudes. Alates 2013. aastast on komisjonile tehtud

ülesandeks luua liidu register – veebipõhine andmebaas, mille abil tagatakse

LHÜdega tehtavate tehingute täpne arvestus, liikmesriikide käsutuses olev ühine

pakkumisplatvorm LHÜde müümiseks enampakkumisel ja mõlemat tegevust toetav

asjakohane taristu. Liidu registrit, kus hoitakse ELi HKSi LHÜsid, ohustavad pettuse

eesmärgil korraldatavad küberründed, millega võib kaasneda LHÜde vargus või

omastamine, mis võib põhjustada suure rahalise kahju (kuni mitme miljardi euro

ulatuses), õigusvaidlused ning märkimisväärse mõju komisjoni mainele ja

usaldusväärsusele. See risk on valdkonnaülene, mõjutades kliimameetmete

peadirektoraadi kõrval informaatika, personalihalduse ja julgeoleku ning eelarve

peadirektoraati ja õigustalitust. Riski maandamise meetmed on kehtestatud.

Finantsrisk kasvab kooskõlas süsinikuturu väärtuse suurenemisega. Väga suure

koguväärtusega LHÜde jaotamine nõuab rangeid põhimõtteid LHÜde eraldamise

viiside kohta ja kindlust, et kehtivaid eeskirju järgitakse. Seetõttu on vajalik haldus-

ja kontrollisüsteem nii liikmesriikide kui ka komisjoni tasandil. Lisaks suurendab

ET 11 ET

HKSile uue kohaldamisala lisamine selle üldist ulatust ning vastavalt turu väärtust ja

sellega seotud riske.

2011. aastal loodi kõrgetasemeline juhtivkomitee, kuhu kuuluvad juhtiv

peadirektoraat ja seotud peadirektoraadid. 2014. aastal koostati täiemahuline

riskihinnang, mille raames määrati kindlaks uued, alates 2015. aastast rakendatavad

IT-turbe meetmed. Siseauditi talituse poolt liidu registrit käsitlevas auditiaruandes

(IT-turve) esitatud soovituste tulemusena on rakendatud meetmeid registrisüsteemi

turvalisuse edasiseks parandamiseks ning juhtimist, kvaliteedi tagamist ja testimist

käsitlevaid meetmeid. Täiendavaid riski maandamise meetmeid rakendatakse alates

2014. aastast.

2019. aastal viidi liidu registriga seoses läbi uus riskihindamine. Kliimameetmete

peadirektoraat koostas uue turvakava, mis sisaldab 12 turvameedet, ja rakendas neid

meetmeid tihedas koostöös informaatika peadirektoraadiga.

Alates 2022. aastast koostatakse iga-aastaste riskihindamiste tulemusena iga-aastased

turvakavad, mis tugevdavad veelgi liidu registri turvalisust. Sellegipoolest kinnitab

iga-aastane tulemus veel kord, et register on avatud kõrgele vastuvõetamatule

riskitasemele, mis toob kaasa reservatsiooni kliimameetmete peadirektoraadi iga-

aastases tegevusaruandes.

Rakendamist jälgitakse kõrgema juhtkonna tasandil koos kliimameetmete

peadirektoraadi ja informaatika peadirektoraadi vaheliste juhtkomiteedega.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Algatusega ei kaasne uusi olulisi kontrolle/riske, mida olemasolev

sisekontrolliraamistik ei kataks. Ei ole kavandatud erimeetmeid peale finantsmääruse

kohaldamise.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Vastuseks ELi HKSiga seotud pettuseohule tugevdas kliimameetmete peadirektoraat

kogu komisjonile mõeldud, kutse-eetikat ja usaldusväärsust käsitlevaid

valdkonnasuuniseid „Siseringitehingute, pettuste ja tundliku teabe avalikustamisega

seotud eetikakoodeks ja tegevusjuhised“, hoogustas erikoolitusi ja teadlikkuse

suurendamise algatusi. Peadirektoraat töötas välja ka ELi HKSi tundliku teabe

liigitamise põhimõtted ja seonduvad käitlemisjuhised kolme tundlikkusastme kohta.

Personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat kinnitas kolm asjakohast HKSi

turvamärget (millele viidatakse 1. julgeolekuteate 10. versioonis). 2019. aastal

avaldas personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat julgeolekuteate C(2019) 1904,

millega ajakohastati tundlikku mittesalastatud teavet käsitlevat poliitikat.

Kliimameetmete peadirektoraat avaldas kooskõlas selle uue poliitikaga uued

käitlemisjuhised oma tundliku mittesalastatud teabe kohta. Uutele töötajatele

korraldatakse järjepidevalt asjakohaseid koolitusi.

ET 12 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Hinnang alates 2027. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil

sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate

institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ja seejärel määratakse need

kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv on

soovituslikud.

Seoses töötajate arvu suurendamisega, kui personalijaotuse menetluse raames ei

otsustata teisiti, eeldatakse, et uued ülesanded kaetakse juhtiva peadirektoraadi

siseste ümberpaigutustega.

Lahknevuste korral on õigusakti ettepanek direktiivi 2003/87/EÜ, otsuse

(EL) 2015/1814, määruse (EL) 2015/757 ja määruse (EL) 2023/1805 muutmiseks

käesolevas jaos esitatud teabe suhtes ülimuslik.

Finantsmõju temaatiline kokkuvõte

Tulud

Omavahendid

Ajavahemikul alates 2013. aastast kuni 2025. aasta lõpuni on ELi HKSi

enampakkumistega kogutud üle 258 miljardi euro tulu, millest enamik eraldatakse

otse liikmesriikidele ja ülejäänu jaotatakse ELi tasandi fondide kaudu.

Vastavalt komisjoni ettepanekule järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta

panustab ELi HKS esimest korda ELi omavahenditesse,78 nõudes, et 30 %

liikmesriikide enampakkumistulust kantaks üle liidu eelarvesse.

Sihtotstarbeline välistulu

Tasud: siduva kolmanda riigi panus: pärast ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega

kauplemise süsteeme siduvad lepingu esialgset sõlmimist on ette nähtud, et

Ühendkuningriik aitab kaasa ELi HKSi toimimise aspektidele.

LHÜde müük enampakkumisel: ettepanek sisaldab muudatusi, mis käsitlevad

HKSi LHÜde müümist enampakkumisel ja tulu kasutamist sihtotstarbelise

välistuluna järgmistel eesmärkidel:

• liidu registri rahastamine: ettepanek sisaldab sätet, mis võimaldab

põhihaldajal (kelle ülesanne on hallata liidu registrit) rahastada registri toimimist,

ning õigusakti ettepaneku artiklis 9b ette nähtud vahendit rahvusvaheliste ühikute

ostmiseks;

• sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikute ostmine, pidades silmas

eeldatavat kulude erinevust HKSi LHÜde ja süsiniku eemaldamise ühikute vahel;

• tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu, innovatsioonifondi ja

moderniseerimisfondi79, sealhulgas investeerimishoogusti tegevuste rahastamine;

78 COM(2025) 574 final. Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi

ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom) 2020/2053. 79 Tehakse ettepanek, et moderniseerimisfond jätkuks eelarvevälise programmina.

ET 13 ET

• selliste meetmete rahastamine, mille eesmärk on hõlbustada

kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamist kolmandate riikide lennundus- ja

meretranspordisektoris.

Lisaks eespool nimetatud vahenditele luuakse ettepanekuga jätkuvalt

enampakkumistulu, mida liikmesriigid saavad kasutada, ning mõned LHÜd

eraldatakse käitistele jätkuvalt tasuta, et vähendada süsinikuheite ülekandumise ohtu.

Üksikasjalikum teave tulude kohta on esitatud käesoleva selgituse punktis 3.3.

Ressursivajadused

Käesoleva ettepaneku rakendamisega seotud ressursivajadused on kokkuvõtlikult

esitatud allpool temaatiliselt. Täiendavad üksikasjad on esitatud käesoleva selgituse

punktides 3.1 ja 3.2 esitatud tabelites.

Komisjon näeb käesoleva ettepaneku rakendamiseks ette rakendusametite

kasutamise. Elemendid, mille puhul see on ette nähtud, on vastavalt komisjoni

eelarve-eeskirjadele tähistatud punktis 3.1 esitatud tabelites märkega p.m. (pro

memoria).

• Liidu register

o Registri haldamist rahastatakse praegu liidu eelarvest. Käesoleva ettepaneku

eesmärk on koguda sihtotstarbelist välistulu sellise tegevuse rahastamiseks, mis on

vajalik ELi HKSi toimimiseks, eelkõige seoses kasutajate arvu suurenemise ja ELi

HKSi suurema katvusega, liidu registris hoitavate LHÜde kasvava väärtusega ja

suurenenud julgeolekuprobleemidega. Liidu registri täiustatud tegevusmudeli

kohaselt peaks tööle võtma 100 täistööajale taandatud töötajat (sh mõned ülesanded,

mida praegu rahastatakse liidu eelarvest).

o Tulevastes delegeeritud õigusaktides täpsustatakse liidu registri rahastamiseks

ette nähtud LHÜde enampakkumisel müümisest saadud sihtotstarbelise välistulu

kasutamise tingimused, kord ja menetlused.

• Süsiniku püsiv eemaldamine

o Süsiniku eemaldamise ühikute ostmise protsessi ettevalmistamine ja

rakendamine, uutele eemaldamise liikidele võimaliku laiendamise hindamine,

süsiniku eemaldamise integreerimine asjakohastesse süsteemidesse, sealhulgas

ühisesse enampakkumisplatvormi, liidu registrisse ja süsiniku eemaldamise

sertifitseerimisraamistiku registrisse. Haldusprotsessid võivad tugineda

innovatsioonifondi kogemustele, kuid on tehnoloogia väiksema arvu tõttu

piiratumad.

o 2034. aasta teatise koostamine liidusisese süsiniku eemaldamise ühikute

ostmisel tehtud edusammude kohta.

• Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu (nii 1. etapp –

investeerimishoogusti, 2027–2030, kui ka 2. etapp, 2031–2040)

o Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu loomine ja selle käesolevas

ettepanekus sätestatud tegevuste rakendamine. Eeldatakse, et tegevus- ja

halduskulude vajadused on võrreldavad olemasoleva innovatsioonifondiga, kuid

fondi suurust arvesse võttes on need eeldatavasti suuremad, isegi kui võtta arvesse

võimalikku koostoimet olemasolevate tegevustega.

• Innovatsioonifond

ET 14 ET

o Innovatsioonifondi laiendamine ja käesolevas ettepanekus sisalduvate

paranduste rakendamine.

• Moderniseerimisfond

o Moderniseerimisfondi laiendamine ning käesolevas ettepanekus sisalduvate

paranduste ja lihtsustuste rakendamine (rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ja

jaotamispõhimõtete muutmine, rahastamiskõlblike investeerimisvaldkondade

laiendamine).

• Lennundus

o Käesolevas ettepanekus sätestatud lennunduse kohaldamisala ja katvuse

muudatuste rakendamine (ärilennukite suurem hõlmatus, kestliku lennukikütuse

kasutuselevõtu toetamine, elektrifitseerimine ja üldise kliimamõju vähendamine,

lennunduse kasvuhoonegaaside heite hinnastamise toetamine kolmandates riikides).

• Meretransport

o Käesolevas ettepanekus sätestatud meretranspordi kohaldamisala ja katvuse

muudatuste rakendamine (seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi lihtsustamise ja

tõhustamise elemendid, laiendatud kohaldamisala, maksudest kõrvalehoidmise riski

laiendatud seire, IMO kohandused, meetmed meretranspordis kestlike jõuseadmete

kasutuselevõtu suurendamiseks, meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite

hinnastamise toetamine kolmandates riikides).

• Paikne: süsinikuheite ülekandumise ohu vähendamine

o 2030. aasta järgsete meetmete rakendamine süsinikuheite ülekandumise riski

vähendamiseks (uute võrdlusaluste väärtuste kehtestamine, võttes võimaluse korral

arvesse võrdlusaluseid seotud süsteemides, eeskirjade ja protsesside rakendamist,

järelevalve ja suutlikkuse suurendamist tingimuslike LHÜde tasuta eraldamiseks).

• Paikne: heitkoguste seire, aruandlus ja tõendamine

o 2030. aasta järgsete meetmete rakendamine, et arendada edasi heitkoguste seire

ja aruandluse õigusraamistikku seoses süsiniku kogumise ja kasutamise eeskirjadega,

süsiniku piiriülese kogumise ja säilitamise arvestuse eeskirjadega ning prügilatest

pärit heitkoguste eeskirjadega. Sarnaseid kohandusi on vaja teha ka heitearuannete

tõendamise ja tõendajate akrediteerimise raamistikus.

• Paikne: jäätmed ning süsiniku kogumine ja kasutamine

o Jäätmepõletuse ELi HKSi lisamise ettepaneku rakendamine, prügilate lisamise

hindamine (läbivaatamiseks 2034. aastal).

o Süsiniku ajutise kogumise ja kasutamise kavandatud lisamise rakendamine,

teiseste õigusaktide ja järelevalveraamistiku väljatöötamine.

• Ühenduse loomine kolmandate riikide heitkogustega kauplemise

süsteemidega

o ELi HKSi kohanduste rakendamine kolmandate riikidega (sh

Ühendkuningriigiga) sõlmitud sidumislepingute tulemusena.

• Ühtse CO2-turu (süsiniku kogumise ja säilitamise turu) arendamine

o Selliste õigusaktide, kaitsemeetmete ja rakendussüsteemide väljatöötamine,

mis on vajalikud, et võimaldada HKSi vabastust kogutud, transporditud ja püsivalt

ET 15 ET

säilitatud CO2-le, sealhulgas HKSiga seotud kolmandates riikides, nagu õigusaktis on

kavandatud.

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta80

EFTA

riigid81

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d82

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 [XX.YY.YY.YY] programmi LIFE

jätkuprogramm

Liigendatu

d

JAH JAH EI JAH

4 [XX.YY.YY.YY] EMSA toetus Liigendatu

d

JAH EI EI JAH

2 [XX.YY.YY.YY] Innovatsioonifond –

toetuskulud

Liigendam

ata

EI EI EI JAH

2 [XX.YY.YY.YY] Innovatsioonifond – toetuste

rakendusamet

Liigendam

ata

EI EI EI JAH

2 [XX.YY.YY.YY] Innovatsioonifond –

tegevuskulud

Liigendatu

d

EI EI EI JAH

4 [XX.YY.YY.YY] EMSA toetus Liigendatu

d

JAH EI EI JAH

4 20 01 02 01 – Peakorteris ja esindustes Liigendam

ata

EI EI EI EI

4 20 02 01 01 – Lepingulised töötajad Liigendam

ata EI EI EI EI

4 20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud Liigendam

ata EI EI EI EI

4 20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekutega

seotud kulud Liigendam

ata EI EI EI EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta83

EFTA

riigid84

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d85

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 [XX.YY.YY.YY] – süsiniku eemaldamise Liigendam EI EI EI JAH

80 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 81 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 82 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. 83 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 84 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 85 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 16 ET

integreerimine – toetuskulud ata

2 [XX.YY.YY.YY] – süsiniku eemaldamise

integreerimine – toetuste rakendusamet

Liigendam

ata

EI EI EI JAH

2 [XX.YY.YY.YY] – süsiniku eemaldamise

integreerimine – tegevuskulud

Liigendatu

d

EI EI EI JAH

2 [XX.YY.YY.YY] – investeerimishoogusti –

toetuskulud

Liigendam

ata

EI EI EI JAH

2 [XX.YY.YY.YY] – investeerimishoogusti –

toetuste rakendusamet

Liigendam

ata

EI EI EI JAH

2 [XX.YY.YY.YY] – investeerimishoogusti –

tegevuskulud

Liigendatu

d

EI EI EI JAH

4 [XX.YY.YY.YY] Liidu registri rahastamine –

toetuskulud

Liigendam

ata

EI EI JAH JAH

4 [XX.YY.YY.YY] Liidu registri rahastamine –

tegevuskulud Liigendatu

d EI EI JAH JAH

ET 17 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

– ✓ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2

DG: <CLIMA> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

[XX.YY.YY.YY] programmi LIFE jätkuprogramm Kulukohustused (1a)

3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400

Maksed (2a)

3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0

Maksed (2b) 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud86

Eelarverida (3) 0

DG <CLIMA>Kulukohustused = 1a + 1b +

3

3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400

assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b +

3

0,000 3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600

86 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 18 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4)

3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400

Maksed (5) 0,000 3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6

3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400

RUBRIIGI 2

kulukohustuste

assigneeringud

KOKKU

Maksed = 5 + 6

0,000 3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“87

DG: <CLIMA> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 3,4514,2434,2434,0334,0334,0334,033 28,069

 Muud halduskulud 0,2000,2000,2000,2000,2000,2000,200 1,400

87 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 19 ET

DG <CLIMA>

KOKKU

3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

3,615 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused 7,551 7,343 7,843 6,833 9,433 6,833 6,033 51,869

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Maksed 3,651 8,343 7,343 7,633 6,833 9,433 6,833 50,069

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2 HKSi vahendid

DG: <CLIMA – vahendid>

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

ET 20 ET

Eelarverida – innovatsioonifondi tegevuskulud Kulukohustused (1a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Eelarverida – investeerimishoogusti – tegevuskulud Kulukohustused (1b) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (2b) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Eelarverida – süsiniku eemaldamine – tegevuskulud Kulukohustused

(1c) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (2c) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Eelarverida – EMSA toetus Kulukohustused (1d) 4,028 4,028 4,028 3,698 3,698 3,698 3,698 26,877

Maksed (2d) 4,028 4,028 4,028 3,698 3,698 3,698 3,698 26,877

Eelarverida – investeerimisfond – toetus + toetuste rakendusamet

(3) p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.

Eelarverida – investeerimishoogusti – toetus + toetuste rakendusamet

(3) p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.

Eelarverida – süsiniku eemaldamine – toetus + toetuste

rakendusamet (3) p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.

DG <CLIMA>Kulukohustused = 1 +

3

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

assigneeringud KOKKU Maksed = 2 +

3

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

ET 21 ET

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

RUBRIIGI 2

kulukohustuste

assigneeringud

KOKKU

Maksed = 5 + 6

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2 Registri rahastamine

DG: <CLIMA – register>

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

eelarverida [XX.YY.YY.YY] Register – tegevuskulud

Kulukohustused (1a) 2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 14,275 90,266

Maksed (2a)

2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 75,541

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0

Maksed (2b) 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud88

Eelarverida (3) 6,60414,17823,49123,49123,49123,49123,491138,239

88 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 22 ET

DG <CLIMA – register>Kulukohustused = 1a + 1b +

3 9,209 25,303 41,128 37,766 37,766 37,766 37,766 228,505

assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b +

3 6,604 16,782 34,617 41,128 37,766 37,766 37,766 213,780

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4)

2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 14,275 88,466

Maksed (5)

2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 74,191

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

6,604 14,178 23,491 23,491 23,491 23,491 23,491 138,239

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6

9,209 25,303 41,128 37,766 37,766 37,766 37,766 226,705

RUBRIIGI 2

kulukohustuste

assigneeringud

KOKKU

Maksed = 5 + 6

6,604 16,782 34,617 41,128 37,766 37,766 37,766 212,430

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4)

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

ET 23 ET

• Eriprogrammide vahenditest

rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

(6) p.m.

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

rubriikide 1–3

assigneeringud

KOKKU

(vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“ – EMSA toetus

DG: <CLIMA> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0

 EMSA toetus 4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907

 Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0

DG <CLIMA>

KOKKU Assigneeringud 4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

ET 24 ET

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Maksed

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid

ja väljundid Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU

2028–2034  2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

VÄLJUNDID

Välju

ndi

liik

Keskmi

ne kulu

Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Ar

v Kulu

ERIEESMÄRK nr 1.1.2 – jäätmed

Tehniline abi seire-,

aruandlus- ja

kontrolliprotsesside

ning eeskirjade

kohandamiseks 0,500 0,500 0,500 0,500 0 2,000

Tehnilise teostatavuse

uuring ja katsetamine 0,500 0,500 0,500 0,500 0 2,000

ERIEESMÄRK nr 1.1.2 – süsiniku kogumine ja kasutamine

Toetav uuring teiseste

õigusaktide

läbivaatamiseks 1 0,500 1 0,500

Rakendamist hindav

toetav uuring 1 0,500 1 0,500

Erieesmärgi nr 1.1.2 vahesumma 1 1,000 0 0,500 0 1,000 0 1,000 0 0,500 0 0,500 1 0,500 2 5,000

ERIEESMÄRK nr 1.1.3 – süsinikuheite ülekandumine

ET 25 ET

Valdkondlikud

varuvõrdlusalused,

arenguks antav

tehniline abi 0,500 0,500 0,500 0 1,500

Lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamine: NIMS- ja

FA-protsesside jätkamine pärast

2030. aastat 0,500 0,500 0,500 0 1,500

Lubatud heitkoguse ühikute

tasuta eraldamine:

tingimuslikkuse eeskirjade

väljatöötamine ja rakendamine 0,500 0,500 0,500 0 1,500

Lubatud heitkoguse

ühikute tasuta

eraldamine: riiklike

pädevate asutuste

koolitamine ja

suutlikkuse

suurendamine 0,500 0,500 0,500 0 1,500

Lubatud heitkoguse ühikute tasuta

eraldamine: tõhustatud järelevalve,

liikmesriikide teavitamine ja

halduskontrollid 0,500 0,500 0,500 0 1,500

Erieesmärgi nr 1.1.3 vahesumma 0 1,500 0 1,500 0 1,500 0 1,000 0 1,000 0 1,000 0 0,000 0 7,500

ERIEESMÄRK nr 1.2.1 – süsiniku eemaldamise integreerimine

Uuring

läbivaatamiseks

2034. aastal 1 0,500 1 0,500

Uuring uute

eemaldamisviiside

kasutuselevõtuks 1 0,500 1 0,500

Ostukava käsitlev

uuring 1 0,500 1 0,500

Teatis süsiniku

eemaldamise ühikute

ostmise

projektikonkursi kohta 1 0,200 1 0,200

Ostukava

rakendamine 0,500 0,200 0,200 0 0,900

Enampakkumise

ettevalmistamine 0,200 0,100 0,100 0 0,400

ET 26 ET

(ühine

enampakkumisplatvor

m)

Registri muudatused

(lubatud heitkoguse

ühikute sisemine

märkimine) 0,200 0,100 0,100 0 0,400

Süsiniku eemaldamise

ja süsinikupõllunduse

sertifitseerimise

raamistiku register:

ühikute kehtetuks

tunnistamine 0,200 0,100 0,100 0 0,400

Erieesmärgi nr 1.2.1 vahesumma 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 3 2,600 0 0,500 1 0,700 4 3,800

ERIEESMÄRK nr 1.3.1 – lennundus

Ajakohastada

aruandevormi, et

kajastada järgmist:

suurem geograafiline

ulatus 0,100 0,100 0,100 0 0,300

Eurocontroli

väikeheitetekitajatele

(ärilennukid) ette

nähtud vahendi

ajakohastamine 0,100 0,100 0,100 0 0,300

Ajakohastada

aruandevormi, et

kajastada järgmist:

kestlike

lennukikütuste toetus 0,100 0,100 0,100 0 0,300

Toetada

kasvuhoonegaaside

hinnastamist

kolmandates riikides 0,500 0,500 0,500 0,500 0,500 0,500 0,500 0 3,500

Erieesmärgi nr 1.3.1 vahesumma 0 0,8 0 0,8 0 0,8 0 0,5 0 0,5 0 0,5 0 0,5 0 4,400

ERIEESMÄRK nr 1.3.2 – meretransport

Kõrvalehoidmise risk

(uuring, IT- 0,100 0,100 0,100 0,100 0,100 0,100 0,100 0 0,700

ET 27 ET

kohandused, reaalajas

jälgimine)

Uuring tulevase IMO

mehhanismi

hindamiseks 0,500 0 0,500

Erieesmärgi nr 1.3.2 vahesumma 0 0,600 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 1,200

KOKKU 1 3,900 0,000 2,900 0,000 3,400 0 2,600 3,000 4,700 0,000 2,600 2 1,800 7 22,400

ET 28 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 3,4514,2434,2434,0334,0334,0334,033 28,069

Muud halduskulud 0,2000,2000,2000,2000,2000,2000,200 1,400

RUBRIIK 4 kokku 3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIK 4 kokku 4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 6,3571,06023,05127,29227,55727,55727,557 153,866

Muud haldusliku iseloomuga kulud (toetuste

rakendusamet) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Muud halduskulud 0,2480,7431,5001,5001,5001,5001,500 8,490

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 6,604 13,528 22,352 26,356 26,626 26,626 26,626 148,719

KOKKU 6,604 13,528 22,352 26,356 26,626 26,626 26,626 148,719

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

+

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 3,4514,2434,0334,0334,0334,0334,033 28,069

Muud halduskulud 0,2000,2000,2000,2000,2000,2000,200 1,400

ET 29 ET

RUBRIIK 4 kokku 3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 6,357 14,495 23,051 27,292 27,557 27,557 27,557 153,866

Muud halduskulud 0,248 0,743 1,500 1,500 1,500 1,500 1,500 8,490

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 6,604 1,060 24,551 28,792 29,057 29,057 29,057 162,356

KOKKU 10,255 17,971 26,795 30,589 30,589 30,589 30,589 178,188

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille

asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees

ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest

lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise

menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

– ✓ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes)

14 17 17 17 17 17 17

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(Kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

7 9 9 7 7 7 7

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] • ELi

delegatsiooni

des

0 0 0 0 0 0 0

(Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) –

Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0

ET 30 ET

Muud eelarveread (märkige) –

Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 21 26 26 24 24 24 24

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes) 0 0 0 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi

delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(Kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (register) 24 48 80 80 80 80 80

• Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad,

kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] • ELi

delegatsiooni

des

0 0 0 0 0 0 0

(Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) –

Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) –

Rubriigist 4 välja jäävad kulud

4 22 28 60 62 62 62

KOKKU 28 70 108 140 142 142 142

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD

ASSIGNEERINGUD +

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes)

14 17 17 17 17 17 17

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(Kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

ET 31 ET

Muud eelarveread (märkige) 24 48 80 80 80 80 80

• Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

7 9 9 9 9 9 9

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] • ELi

delegatsiooni

des

0 0 0 0 0 0 0

(Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(Lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) –

Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) –

Rubriigist 4 välja jäävad kulud

4 22 28 60 62 62 62

KOKKU 49 96 134 164 166 166 166

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 4 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

17 ei kohaldata 80

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

9 62

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Personalivajadused on seotud lisaülesannetega, mis on vajalikud käesolevas

ettepanekus esitatud muudetud ja laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemi

(HKS) rakendamiseks. Need hõlmavad liidu registri jätkuvat haldamist ja arendamist

ning meretranspordiga seotud meetmete rakendamist, süsinikuheite ülekandumise

vältimise meetmete haldamist, sidumist kolmandate riikide HKSidega, ELi HKSi

laiendamist jäätmetele ning süsinikdioksiidi ajutisele kogumisele ja utiliseerimisele

ET 32 ET

ning kogutud CO2 ühtset turgu.

Koosseisuvälised töötajad Personalivajadused on seotud vajadusega jätkata innovatsioonifondi tegevust, luua

tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu ja seda rakendada ning osta süsiniku

püsivat eemaldamise ühikuid, samuti liidu registriga seotud tehniliste ülesannetega.

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Käesolevas ettepanekus taotletud vahendid hõlmavad tegevusi, mille puhul

kasutatakse olemasolevaid IT-süsteeme. Vajadus täiendavate IT-investeeringute

järele vaadatakse uuesti läbi tulevastes ettepanekutes, eelkõige tulevastes

delegeeritud õigusaktides, mis käsitlevad liidu registri toimimist, IT-ühendust

Ühendkuningriigi HKSi registriga ja registri täiustatud tegevusmudelit.

Digi- ja IT-

assigneeringud

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Institutsiooni tasandi IT-kulud

0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 0 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 0

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

– ✓ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

Kulud tuleks katta Euroopa Konkurentsivõime Fondi (programmi LIFE

jätkuprogramm) kaudu eraldatavate mitmeaastase finantsraamistiku vahendite ja

sihtotstarbelise välistulu kombinatsiooni abil.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

ET 33 ET

– ✓ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteeme siduva lepinguga nähakse ette

Ühendkuningriigi panus ELi HKSi toimimise teatavatesse aspektidesse.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ✓ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ✓ omavahenditele

– ✓ muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

3 olemasolevat innovatsioonifondi eelarverida

Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu jaoks luuakse uued eelarveread (3)

Süsiniku eemaldamise ühikute vahendi jaoks luuakse uued eelarveread (3)

Lennunduse kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise toetamiseks kolmandates

riikides luuakse uued eelarveread

Meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise toetamiseks

kolmandates riikides luuakse uued eelarveread

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

Ettepanekuga nähakse ette, et LHÜde enampakkumisest saadud tulu tuleks teha

kättesaadavaks alljärgnevaks:

– liidu registri ja rahvusvaheliste ühikute ostmise vahendi toimimise rahastamine;

– sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikute ostmine, pidades silmas

eeldatavat kulude erinevust süsiniku eemaldamise ühikute ja HKSi LHÜde vahel,

ning et sellest enampakkumisest saadud tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna;

– moderniseerimisfondist eraldatakse selleks jätkuvalt osa ülemmäärast,

toetatavatele liikmesriikidele eraldatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu

kaudu täiendav osa;

– innovatsioonifond, mille tulud moodustavad sihtotstarbelise välistulu;

– tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu, mille tulud moodustavad

sihtotstarbelise välistulu. Rahastu tegevusest saadud tulu käsitatakse samuti

sihtotstarbelise välistuluna;

– kolmandate riikide lennundus- ja meretranspordisektorist pärit

kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise hõlbustamine.

ET 34 ET

Lisaks nähakse ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteeme siduva

esialgse kokkuleppega ette Ühendkuningriigi panus ELi HKSi toimimise

teatavatesse aspektidesse.

4. DIGIMÕÕDE

ei kohaldata

4.1. Diginõuded

ei kohaldata

4.2. Andmed

ei kohaldata

4.3. Digilahendused

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 620 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrusi (EL) 2015/757 ja (EL) 2023/1805, et lihtsustada ja