| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01506-5 |
| Registreeritud | 10.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 10.09.2026 nr 2-5/26-01506-5
Eesti seisukohad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta
Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2026. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/87 /EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 seoses konkurentsivõime edendamise ja süsinikuheite kulutõhusa vähendamisega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrusi (EL) 2015/757 ja (EL) 2023/1805, et lihtsustada ja ühtlustada seiret, aruandlust ja kontrolli ning viia need määrused kooskõlla ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muudatustega, eelõude kohta: 1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite vähendamine ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise suurendamist maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete sektoris. 1.2 Eesti toetab HKS turustabiilsusreservi tugevdamist, et vähendada ELi HKSi ühiku hinna järske kõikumisi ja parandada hinnataseme prognoositavust. Eesti hinnangul ei ole Euroopa Komisjoni pakutud muudatused piisavad ühikuhinna järskudele tõusudele reageerimiseks, mistõttu tuleb luua selgem hinnatõusu pidurdav mehhanism, näiteks hinnalävendi kaudu, mille ületamisel suurendatakse enampakkumisturul ühikute kogust, või luues paindlikumad tingimused HKSi turustabiilsusreservi ühikuhinna stabiliseerimismehhanismide rakendumiseks. 1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate tegelikku valmidust, süsinikulekke riski ja ELi tööstuse konkurentsivõimet. Ühikute tasuta eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme. 1.3.1 Toetame tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluste vähendamist võimalikult
.
2 (5)
1.3.1 Toetame tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluste vähendamist võimalikult aeglases tempos, et vältida sektorite ülese parandusteguri rakendumist. Võrdlusaluste uuendamise protsess peab muutuma läbipaistvaks kõikidele osalistele ning arvestama regionaalsete eripäradega. 1.4 Eesti saab tingimuslikult toetada tasuta eraldatavate ühikute sidumist kohustuslike heite vähendamise investeeringutega, välja arvatud sektorites, kus heidet ei ole võimalik vähendada tehnoloogiate ebaküpsuse või nende majandusliku tasuvuse tõttu, ning taotleb ühikute koguse ja selle eeldusena esitatava investeeringute kava seose vähendamist, kuna heite vähendamise võimalused sõltuvad sektorist, asukohast, taristu olemasolust ja tehnoloogiate tegelikust valmidusest. Samuti ei tohi ebasoodsasse olukorda seada ettevõtteid, kes on juba investeerinud ja olemasolevate tehnoloogiatega saavutanud suure osa võimalikust heite vähendamisest. 1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või taristus, samuti tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja nende mõju heite vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht. 1.5 Eesti pooldab ELi HKSi enampakkumistulu kasutamisel liikmesriikidele võimalikult suurt paindlikkust ega pea vajalikuks kehtestada nende kasutamisele kindlaksmääratud prioriteetseid eesmärke. Samuti peame oluliseks, et enampakkumistulu planeerimisel saavad liikmesriigid lähtuda riigi strateegia- ja eelarveprotsessidest. 1.5.1 Juhul kui prioriteetsed eesmärgid siiski kehtestatakse, eelistab Eesti, et nende hulka hõlmataks ka hoonete energiatarbimise ja CO₂ heite vähendamine, arvestades hoonesektori olulist rolli kliimaeesmärkide saavutamisel. 1.5.2 Eesti ei toeta enampakkumistulu väljamaksetele kolmeaastase tähtaja kehtestamist. Kui tähtaja kehtestamata jätmist ei suudeta kokku leppida, tuleb see siduda enampakkumistulust rahastatavate meetmete raha kasutamise otsusega või määrata väljamaksete tähtaeg pikemana, et võimaldada toetada ka strateegilisi pikemaajalisi tegevusi. 1.6 Eesti soovib muudatusi uute ELi HKSi loodavate algatuste rahastamiseks kavandatud ümberjaotustesse, kuna need luuakse liikmesriikide enampakkumistulu arvelt ning see vähendab oluliselt liikmesriikide võimalusi ise heite vähendamisse ja energiatõhususse investeerida. Seetõttu pooldab Eesti ettepanekus olevate selliste rahastamisvahendite mahtude vähendamist või nende katmist muust kui liikmesriikide müügikogusest eraldatavate HKSi ühikute arvelt. 1.6.1 Eesti pooldab Euroopa Komisjonile suunatud ELi HKSi rakendamiskulu, sealhulgas HKSi registri ja merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP) halduskulu katmist ELi eelarve halduskulu osast. Kui see ei õnnestu, siis pooldame registriga seotud Euroopa Komisjoni täiendavate ülesannete eelarve kujundamisel läbipaistvat, põhjendatud ja konservatiivset lähenemist, suurimas võimalikus ulatuses ELi eelarve halduskulu vahendite kasutust ning sellele lisaks tõendatud vajaduse katmiseks jaotusvõtit, mis arvestab liikmesriigi ELi HKSi kuuluvate käitiste arvuga.
3 (5)
1.7 Eesti hinnangul on investeeringukiirendi kavandatud maht esimesel kolmel aastal liiga suur võrreldes toimivate analoogsete ELi instrumentide mahuga, seetõttu eelistame selle olulist vähendamist. Samuti leiame, et investeeringukiirendi abikõlblikud sektorid peavad hõlmama merendussektorit, katma ka investeeringuid taotleva ettevõtte teistes käitistes ja taristus, mis ei kuulu HKSi, kuid mõjutavad HKSi käitise heidet kaudselt, ning tegevusi, mis toetavad HKSi heite vähendamist väljaspool HKSi käitisi. 1.7.1 Investeeringukiirendi puhul „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtte rakendamine vähendab raskesti vähendatava heitega sektorite võimalust seda rahastusvahendit kasutada, mistõttu eelistame, et nimetatud rahastamisvahend jäetakse DNSH kohaldamisalast välja. Samuti eelistame, et DNSH põhimõtet ei kohaldata kaitse- ja sisejulgeolekuvaldkonnaga seotud projektides. 1.7.2 Eesti peab oluliseks, et ELi kesksetest fondidest ja toetusmehhanismidest nagu merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP) rahastamisel on tagatud toetuste tasakaalustatud geograafiline katvus kõigis liikmesriikides. Seetõttu eelistame võimalusel kindla eelarveosa eelbroneerimist konkreetsete riikide taotlustele. Projektivalikul ei poolda me sellistes fondides toetuse eraldamist üksnes taotluste esitamise järjekorra alusel, vaid õiglase konkurentsi huvides on instrumentide rakendamine läbipaistvate hindamiskriteeriumide alusel, mille peamised põhimõtted tuleb sätestada direktiivis. 1.8 Eesti tervitab moderniseerimisfondi jätkamist ning peab põhjendatuks, et moderniseerimisfondi abikõlblikkuse lävend on 75% ELi keskmisest sisemajanduse kogutoodangust. Samas leiame, et kaaluda võiks fondi vahendite jaotusvõtme täiendamist viisil, mis arvestab senisest enam liikmesriikide varasemat panust heite vähendamisse ning tunnustab paremini neid liikmesriike, kes on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel häid tulemusi saavutanud. 1.9 Teeme ettepaneku hinnata 400–4999 kogumahutavusega laevade lisamist ELi HKSi süsteemi pärast seda, kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on saavutanud rahvusvahelise kokkuleppe laevade kogumahutavusega alates 5000 heite vähendamisele suunatava süsteemi kohta. 1.9.1 Eesti peab oluliseks sätestada ELi HKSi direktiivis selge õiguslik kord, mis tagab, et IMO võimaliku globaalse kasvuhoonegaaside heidet reguleeriva turumehhanismi rakendamisel ei kaasne merendussektorile põhjendamatut kahekordset finants- ja halduskoormust. 1.9.2 Eesti peab Läänemere kliimaolusid arvestades oluliseks jääklassiga laevadele kehtiva heitkoguste erandi tähtajatut või vähemalt 2050. aastani pikendamist ning jääs navigeerimise eraldi arvestamist. 1.9.3 Eesti tervitab merendussektori aruandlussüsteemi lihtsustamist. Peame oluliseks, et aruandlustähtajad on omavahel loogiliselt kooskõlas ning jätavad tõendajatele piisava aja andmete kvaliteetseks kontrollimiseks. 1.9.4 Eesti toetab seire- ja aruandlussüsteemi laiendamist reisilaevadele, kuid soovime, et saartevahelise ühenduse erandi kehtivust pikendatakse, see kohaldub reisi- ja reisiparvlaevadele ning kehtib Eesti mandri ja saarte vahelisele elutähtsale ühendusele.
4 (5)
1.9.5 Eesti tervitab merenduse heite vähendamise tehnoloogiate ja säästvate kütuste kõrgema maksumuse kompenseerimiseks toetusmehhanismi loomist. 1.9.5.1 Turutõrgete ületamiseks peame oluliseks, et ettevõtetel oleks võimalik saada toetuse otsus enne investeeringu tegemist, lahendades samas ELi instrumendi finantshuvide kaitse asjakohaste maandamisvõtetega. 1.9.5.2 Eesti peab oluliseks ka tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist ning toetab toetuskõlblike kütuste nimekirja laiendamist vähemalt üleminekuperioodiks kasutatud toiduõlist, loomsetest kõrvalsaadustest, reoveepõhistest lähteainetest ning toidu- ja söödatootmiseks mittesobivast biomassist toodetud kütustele. 1.10 Eesti peab endiselt oluliseks, et ELi HKSi ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) rakendamine on omavahel seotud selliselt, et see ei too kaasa põhjendamatut halduskoormust, kattuvat rahalist koormust ega ELi lennundusettevõtete konkurentsivõime vähenemist maailmas. 1.10.1 Eesti peab oluliseks, et lennunduse ELi HKSi kohaldamisala laiendamisel ei kaasne väiksematele õhusõiduki käitajatele nõuete täitmisega ebamõistlikku haldus- ega finantskoormust. Väiksematele käitajatele ette nähtud lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuded peavad olema selged ja praktikas rakendatavad. 1.11 Eesti toetab süsiniku kogumise, kasutamise, säilitamise ja püsiva eemaldamise terviklikku ning tehnoloogianeutraalset lõimimist ELi HKSi. 1.11.1 Reeglid peavad vältima topeltarvestust, võimaldama sama ettevõtja sertifitseeritud biogeense süsiniku eemaldamise ühikuid kasutada tema eri ELi HKSi käitiste fossiilse heite katmiseks ning tagama, et biogeense või atmosfäärist pärineva CO₂ samaväärselt püsivat sidumist toodetes ja protsessides ei kohelda põhjendamatult ebasoodsamalt kui geoloogilist säilitamist. 1.11.2 Toetame põhimõtet, et süsiniku mittepüsiva sidumise ja kasutamise korral tekib heitkoguse kompenseerimise kohustus üksnes ühe korra ning võimalikult lähedal CO₂ tegelikule atmosfääri paiskumisele. 1.11.3 Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt loodav süsiniku eemaldamise ühikute ostu mehhanism ning piiriülene CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu peavad olema läbipaistvatel ja proportsionaalsetel tingimustel kättesaadavad ka väiksematele ja hajutatud projektidele ning CO₂ geoloogilise säilitamisvõimaluseta liikmesriikidele, kahjustamata seejuures ELi HKSi toimimist. Biogeense süsiniku püüdmise ja säilitamise puhul tuleb vältida täiendavat kestlikkuse survet biomassile. 1.12 Eesti leiab, et juhul, kui liikmesriigis kohaldatakse olmejäätmete põletamisele keskkonnatasusid või muid hinnastamise vahendeid, mis aitavad otseselt kaasa CO₂ heite vähendamisele, tuleb neid käsitada CO₂ tasuga samaväärse meetmena ning see võimalus peab olema direktiivis selgelt sätestatud. Eesti toetab erandit, mis võimaldab vabastada
olmejäätmeid põletavad käitised ELi HKSi heitkoguse kompenseerimise kohustusest. Oluline
5 (5)
olmejäätmeid põletavad käitised ELi HKSi heitkoguse kompenseerimise kohustusest. Oluline on, et liikmesriikidele jääb paindlikkus kasutada juba toimivaid riiklikke meetmeid ning võimalusel säilib erandi kohaldamise võimalus ka pärast 2035. aastat. 1.12.1 Eesti saab nõustuda prügilate arvamisega ELi HKSi seire- ja aruandlussüsteemi. Hilisemal võimalikul ELi HKSi täismahus laiendamisel prügilatele on oluline eelhinnata selle tegelikku lisaväärtust heite vähendamisel, mõju liikmesriikide halduskoormusele ning kooskõla kehtivate jäätme- ja kliimapoliitika meetmetega. 1.13 Eesti toetab rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute seostamist ELi HKSiga, et täiendada heitkoguste vähendamise võimalusi ning pikendada ELi HKSi trajektoori. Samas ei tohi nimetatud ühikute kasutamine vähendada liikmesriikide enampakkumistulu. 1.14 Eelistame, et kõik direktiivi muudatused on võimalik riigisisesesse õigusesse üle võtta samal tähtajal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Huvirühmade loetelu 3. Kaasamistabel 4. Eelnõu COM(2026) 616 5. Eelnõu COM(2026) 616 lisa 6. Eelnõu COM(2026) 620 7. Eelnõu COM(2026) 620 lisa Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Sandra Metste [email protected]
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 616 final
ANNEXES 1 to 2
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse
direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 seoses konkurentsivõime edendamise ja
süsinikuheite kulutõhusa vähendamisega
{COM(2026) 619 final} - {COM(2026) 620 final} - {SEC(2026) 616 final} -
{SWD(2026) 616 final} - {SWD(2026) 617 final} - {SWD(2026) 618 final}
ET 1 ET
I LISA
(1) Direktiivi 2003/87/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:
(a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„I LISA
LENNUNDUS, MERETRANSPORT JA KÄITISED“;
(b) punktis 5 asendatakse sõnad „ohtlike või olmejäätmete“ sõnadega „ohtlike
jäätmete“;
(c) tabelit muudetakse järgmiselt:
i) esimene rida asendatakse järgmisega:
„Kütuste põletamine käitistes, mille summaarne
nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (v.a ohtlike
või olmejäätmete põletamisega tegelevad
käitised)
Süsinikdioksiid“;
ii) kahekümne neljas rida asendatakse järgmisega:
„Vesiniku (H2) tootmine, sealhulgas vesiniku
tootmine ainult kõrvalsaadusena, ja sünteesigaasi
tootmine tootmisvõimsusega üle 5 tonni ööpäevas
Süsinikdioksiid“;
iii) kahekümne kuues rida asendatakse järgmisega:
„Käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevusaladest
tuleneva süsinikdioksiidi kogumine
Süsinikdioksiid“;
iv) kahekümne seitsmes rida asendatakse järgmisega:
„Süsinikdioksiidi transportimine käitisesse, mis
tegeleb käesoleva direktiiviga hõlmatud
tegevusalaga, välja arvatud heitkogused, mis on
hõlmatud käesoleva direktiivi kohase muu
tegevusalaga
Süsinikdioksiid“;
v) kahekümne kaheksanda rea järele lisatakse järgmised read:
„Käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevusaladest
tuleneva süsinikdioksiidi töötlemine, sealhulgas
puhastamine, veeldamine, gaasistamine, ajutine
säilitamine või muud sarnased teenused
Süsinikdioksiid
Käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevusaladest
tuleneva süsinikdioksiidi kasutamine selle
keemiliseks sidumiseks muude süsinikupõhiste
molekulidega
ET 2 ET
Selliste sünteetiliste kütuste turustamine, milles
sisalduv süsinik on pärit käesoleva direktiiviga
hõlmatud tegevustest kogutud
süsinikdioksiidist“;
vi) kahekümne üheksandat rida „Lennundus“ muudetakse järgmiselt:
(a) esimese lause järele lisatakse järgmine lause:
„Alates 1. jaanuarist 2029 lennud, mis väljuvad sellise liikmesriigi
territooriumil asuvalt lennuväljalt, mille suhtes kohaldatakse
asutamislepingut, välja arvatud selliste õhusõiduki käitajate puhul, kes
käitavad kahe erineva riigi vahelisi lende, mille käesoleva lisa kohaselt
arvutatud aastane koguheide on alla 10 000 tonni.“;
(b) punkt j asendatakse järgmisega:
„j) lende, mis ilma käesoleva punktita kuuluksid selle tegevusala alla ja
mida sooritab õhusõiduki käitaja, kelle lendude tekitatud iga-aastane
koguheide on alla 1 000 tonni, mis kuulub käesoleva direktiivi
kohaldamisalasse, nagu see on kindlaks määratud enne 2029. aastat, või
Šveitsi HKSi või Ühendkuningriigi HKSi kohaldamisalasse.
Punktides l ja m osutatud lende või lende, mida sooritatakse eranditult
liikmesriikide lähetuses viibivate valitsevate monarhide ja nende
lähimate pereliikmete, riigipeade, valitsusjuhtide ja valitsusministrite
transportimiseks, ei saa käesoleva punkti alusel välja jätta;“;
(c) punkt k asendatakse järgmisega:
„k) lende, mis ilma käesoleva punktita kuuluksid selle tegevusala alla ja
mida sooritab õhusõiduki käitaja, kelle lendude aastane koguheide,
mille suhtes kohaldatakse artikli 12 lõike 3 punkti b kohast
tagastamiskohustust, on alla 1 000 tonni aastas, võtmata arvesse
heitkoguseid, mille puhul loetakse tagastamiskohustus artikli 3c lõike 8
või artikli 28a lõike 1 alusel täidetuks;“;
vii) kolmekümnes rida asendatakse järgmisega:
„Meretransport
Määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud
meretransporditegevused, välja arvatud artikli 2
lõike 1d punktidega e ja f hõlmatud
meretransporditegevused ja kuni 31. detsembrini
2030 kõnealuse määruse artikli 2 lõigetega 1a,
1aa, 1ba ja lõike 1d punktidega a–d hõlmatud
meretransporditegevused ning alates 1. jaanuarist
2031 kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1b
hõlmatud meretransporditegevused.
Süsinikdioksiid
Alates 1. jaanuarist
2026: metaan ja
dilämmastikoksiid“
viii) lisatakse järgmised read:
„Jäätmete põletamine ja koospõletamine
Alates 1. jaanuarist 2031 jäätmete kõrvaldamine
Süsinikdioksiid
ET 3 ET
või taaskasutamine Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2010/75/EL artikli 3
punktides 40 ja 41 määratletud
jäätmepõletustehastes või
jäätmekoospõletustehastes tavajäätmete puhul
tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis, välja
arvatud keemiline ringlussevõtt.
Komisjon esitab 31. juuliks 2029 aruande selle
kohta, kas üks või mõlemad järgmistest
tingimustest on täidetud:
(2) prügilaregistri(te) loomine vastavalt
määruse (EL) […./..] [ringmajanduse
õigusakt] artiklile [X], et tagada
keskkonnaalane terviklikkus ja vältida
kõrvalehoidmist, ning
(3) prügilasse ladestamise parimat
võimalikku tehnikat käsitlevad
järeldused on avaldatud Euroopa Liidu
Teatajas vastavalt direktiivi 2010/75/EL
artiklile 13.
Kui mõlemad nimetatud tingimused on täidetud,
kohaldatakse prügilate suhtes, kus kõrvaldatakse
või taaskasutatakse tavajäätmeid, artikleid 14
ja 15 alates 1. jaanuarist 2031.
Kui üks või mõlemad nimetatud tingimustest ei
ole täidetud, kohaldatakse prügilate suhtes, kus
kõrvaldatakse või taaskasutatakse tavajäätmeid,
artikleid 14 ja 15 alates 1. jaanuarist 2034.
Süsinikdioksiid“.
(2) Direktiivi 2003/87/EÜ IIb lisa asendatakse järgmisega:
„IIb LISA
Moderniseerimisfondi vahendite jaotus vastavalt artikli 10 lõikele 1
Bulgaaria 5,44 %
Tšehhi 13,02 %
Eesti 1,62 %
Kreeka 8,42 %
Horvaatia 2,43 %
Läti 1,01 %
ET 4 ET
Leedu 2,17 %
Ungari 5,78 %
Poola 38,14 %
Portugal 7,26 %
Rumeenia 9,92 %
Slovakkia 4,78 %“
(3) Direktiivi 2003/87/EÜ IV lisa muudetakse järgmiselt:
a) A osa pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksetest“;
b) A osa punkti „Arvutamine“ muudetakse järgmiselt:
c) kolmandasse lõiku lisatakse järgmine tekst:
„Atmosfäärist või sellistest allikatest, mille heitekoefitsient on null, kogutud
süsinikdioksiidi heitekoefitsient on null, välja arvatud juhul, kui see
süsinikdioksiid lekib, lastakse välja või vabaneb muul viisil maapõues püsiva
säilitamise kohast.“
(4) Direktiivi 2003/87/EÜ V lisa A osa pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksetest“.
ET 5 ET
II LISA
Otsusele 2015/1814 lisatakse järgmine lisa:
„LISA
Dünaamilised parameetrid
Turustabiilsusreservi dünaamilised parameetrid, mis vähenevad 4 % aastas
Miljonit
LHÜd 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040
Ülemine
puhver
947 909 872 837 804 772 741 711 683 656 629 604 580
Ülemine
künnis
833 800 768 737 708 679 652 626 601 577 554 532 510
Alumine
künnis
400 384 369 354 340 326 313 301 289 277 266 255 245
Alumine
puhver
300 288 276 265 255 245 235 225 216 208 199 191 184
Vabastamise
määr
100 96 92 88 85 82 78 75 72 69 66 64 61“
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 616 final
2026/0212 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 seoses
konkurentsivõime edendamise ja süsinikuheite kulutõhusa vähendamisega
{COM(2026) 619 final} - {COM(2026) 620 final} - {SEC(2026) 616 final} - {SWD(2026) 616 final} - {SWD(2026) 617 final} - {SWD(2026) 618 final}
(EMPs kohaldatav tekst)
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on ELi kliimapoliitika nurgakivi, millega
edendatakse süsinikuheite vähendamist, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.
Direktiivis 2003/87/EÜ (edaspidi „HKSi direktiiv“) on sätestatud ELis kasvuhoonegaaside
lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi „LHÜd) kauplemist käsitlevad normid. Otsusega
(EL) 2015/18141 (edaspidi „turustabiilsusreservi otsus“) loodi ELi HKSi turustabiilsusreserv,
et muuta ELi HKS pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse suhtes vastupidavamaks. ELi
HKSi reguleerivate õigusaktide kogumit täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli
2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside
heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli2 (edaspidi „meretranspordi seire-, aruandlus- ja
kontrollimäärus“).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11193 (Euroopa kliimamäärus)
kehtestati kogu majandust hõlmav õiguslikult siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks
kasvuhoonegaaside netonullheide. HKSi direktiivi ja turustabiilsusreservi otsust muudeti
2023. aastal direktiividega (EL) 2023/958 ja (EL) 2023/9594 osana paketist „Eesmärk 55“,
mille eesmärk oli muuta kõik ELi majandussektorid selliseks, et need suudavad saavutada
2030. aasta vahe-eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt
55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Maailm on praegu teistsugune kui mõni aasta tagasi. Venemaa Ukraina-vastase
agressioonisõja ja Lähis-Ida konflikt tõttu seisab EL taas silmitsi energiahindade tõusuga, mis
kahjustab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Samal ajal süvenevad kliimamuutused ning
äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad Euroopas üha sagedasemaks ja rängemaks. Nende
probleemide lahendamiseks peab EL investeerima omamaisesse ja puhtasse energiasse ning
jätkama süsinikuheite vähendamist, et vähendada oma sõltuvust ja tugevdada tööstuse
konkurentsivõimet, edendades samal ajal kõigi jaoks ausat ja sotsiaalselt õiglast üleminekut.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi
kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning
millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1814/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb
meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega
muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55–76, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2015/757/oj). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja
(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/958, millega muudetakse
direktiivi 2003/87/EÜ seoses lennunduse panusega kogu liidu majandust hõlmavasse heitkoguste
vähendamise eesmärki ja üleilmse turupõhise meetme asjakohase rakendamisega (ELT L 130,
16.5.2023, lk 115–133, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/958/oj), ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ,
millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust
(EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi
turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134–202, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj).
ET 2 ET
See on juba sätestatud 2025. aastal vastu võetud konkurentsivõime kompassis5 ja puhta
tööstuse kokkuleppes6. Kiiresti muutuva geopoliitilise olukorra tõttu on see veelgi olulisem.
EL on vastu võtnud õiguslikult siduva kliimaeesmärgi vähendada 2040. aastaks
kasvuhoonegaaside netoheidet 90 %7. 2040. aasta kliimaeesmärk tagab vajaliku
prognoositavuse ja stabiilsuse, et kooskõlas ELi konkurentsivõime kompassi,8 puhta tööstuse
kokkuleppe9 ja AccelerateEU kavaga10 investeerida ELi puhtale energiale üleminekusse ja
tööstuse konkurentsivõime edendamisse, võttes täielikult arvesse praegust majandus-,
julgeoleku- ja geopoliitilist olukorda. Kogu majandust hõlmava uue 2040. aasta
kliimaeesmärgi saavutamiseks on Euroopa kliimamääruse artikli 4 lõikes 4 nõutud, et kliima-
ja energiaalased õigusaktid vaadataks läbi ja neid ajakohastataks.
Euroopa Ülemkogu kutsus oma 19. märtsi 2026. aasta järeldustes11 komisjoni üles esitama
hiljemalt 2026. aasta juuliks ELi HKSi läbivaatamise tulemused, et vähendada süsinikuhinna
volatiilsust ja leevendada selle mõju elektrihindadele, sealhulgas seonduvatele tarneahela
kuludele, ning tegevuste ümbersuunamisele, säilitades samal ajal HKSi olulise rolli
kliimapöördes ja energiasüsteemi ümberkujundamises süsinikuheite turupõhise hinnasignaali
kaudu, mis hoogustab investeeringuid ja innovatsiooni. Nõukogu, Euroopa Parlament ja
Euroopa Komisjon allkirjastasid 2026. aasta aprillis tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“,
milles seati 2027. aasta esimese kvartali eesmärgiks leppida kokku ELi HKSi
läbivaatamises12.
ELi HKSi praegune läbivaatamine on esimene osa ettepanekute paketist, mille eesmärk on
aidata suurendada Euroopa majanduslikku vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet ning
saavutada kogu majandust hõlmav 2040. aasta kliimaeesmärk. Seega on käesoleva ettepaneku
eesmärk tagada, et ELi HKS toetaks turu- ja reeglipõhisel, tehnoloogianeutraalsel ja
majanduslikult kulutõhusal viisil jätkuvalt eesmärki muuta kogu majandustegevus
2050. aastaks süsinikuneutraalseks, edendades samal ajal lihtsustamist, tugevdades ELi HKSi
rolli innovatsiooni ja investeeringute tõukejõuna, mis edendab konkurentsivõimet, ning
samuti premeerides esimesena tegutsejaid ja esirinnas olevaid ettevõtjaid ning pakkudes
rohkem toetust, et aidata tööstusel üleminekut ellu viia.
ELi HKS on tõestanud oma tõhusust, kuna HKSi kuuluvad sektorid on alates 2005. aastast
vähendanud oma heitkoguseid üle 50 %, samal ajal kui majandus on jätkuvalt kasvanud. ELi
HKS on puhta elektrifitseerimise oluline liikumapanev jõud. Elektri- ja soojusenergia
tootmisest tulenevad heitkogused on vähenenud 58 %, samal ajal kui tootmisvõimsus on
5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise
ühtne tegevuskava“ (COM(2025) 85 final). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2026. aasta määrus (EL) 2026/667, millega muudetakse
määrust (EL) 2021/1119 seoses liidu 2040. aasta kliimaalase vahe-eesmärgi kehtestamisega (ELT L,
2026/667, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/667/oj). 8 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 9 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise
ühtne tegevuskava (COM(2025) 85 final). 10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „AccelerateEU – Energialiit“ (COM(2026) 370 final). 11 Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2026. aasta järeldused EUCO 1/26 CO EUR 1 CONCL 1. 12 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuskava „Üks Euroopa, üks
turg“, 23. aprill 2026, 8473/26.
ET 3 ET
alates 1990. aastast suurenenud 24 %, mis stimuleerib omamaiste puhaste energiaallikate,
näiteks taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, toob kasu puhastele tootjatele ning
suurendab tööstuse konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Lisaks on HKS koos süsiniku
piirimeetmega aidanud veenda paljusid teisi riike looma oma süsiniku hinnastamise süsteeme.
Maailmapanga hinnangul on praegu ligikaudu 30 % ülemaailmsetest heitkogustest hõlmatud
süsiniku hinnastamisega ja see osakaal kasvab.
ELi HKS peaks jätkuvalt edendama majanduse moderniseerimist ja süsinikuheite
vähendamist. Samal ajal nõuab üleminek kliimaneutraalsusele tugevat toetust Euroopa
tööstussektorile ja puhta tehnoloogia sektorile. ELi HKSi 2023. aasta läbivaatamise käigus
lisati mitu läbivaatamisklauslit, et HKSi direktiivi artiklite 3gg, 28b ja 30 alusel hinnata, kas
on asjakohane teha 2026. aastal lennunduse, meretranspordi ja paiksete käitiste süsteemi
võimalikke kohandusi. Lisaks on turustabiilsusreservi otsuse artikliga 3 kehtestatud õiguslik
kohustus see otsus läbi vaadata, kusjuures järgmine läbivaatamine toimub 2026. aastal.
Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse asjakohased meetmed, mis tulenevad nende
läbivaatamisklauslite käsitlemiseks tehtud mõjuhinnangust. Sellega säilitatakse süsinikuturu
peamised tugevad küljed ja hinnasignaal kui investeeringute liikumapanev jõud, kohandades
samal ajal selle ülesehitust ja tehes sihipäraseid lihtsustusi, et vähendada halduskoormust ja
muuta süsteem tõhusamaks.
ELi HKSi juhtivast rollist majanduse ajakohastamisel ja süsinikuheite vähendamisel annab
tunnistust see, kui oluline on sõlmida sidumislepingud lähedaste partneritega, nagu Šveitsiga
vastavalt nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta otsusele (EL) 2018/219 ja Ühendkuningriigiga,
kellega praegu toimuvad läbirääkimised. Need lepingud on peamised vahendid süsinikuheite
ärahoidmiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks.
Prognoositava süsinikuturu tagamine HKSi kuuluvatele sektoritele
Läbivaatamine peaks viima ELi HKSi kooskõlla 2040. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega,
võimaldades järkjärgulisemat süsinikuheite vähendamist. Samuti tuleks arvesse võtta Euroopa
kliimamääruse muutmisel saavutatud kokkulepet, sealhulgas lisada süsiniku püsiv
eemaldamine, võttes arvesse jääkheidet, mida on raske vähendada,13 eelkõige
energiamahukates tööstusharudes, ning edendades sellise tehnoloogia kasutuselevõttu ja
kättesaadavust vajalikus ulatuses, mis käivitab turu.
Euroopa kliimamäärus sisaldab ka võimalust kasutada alates 2036. aastast piiratud koguses
kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et anda piisav panus kogu majandust hõlmava
2040. aasta eesmärgi saavutamisse. Need ühikud võivad moodustada ELi 1990. aasta
kasvuhoonegaaside netoheitest kuni 5 %, mis vastab kasvuhoonegaaside netoheite
vähendamisele liidus 2040. aastaks vähemalt 85 % võrreldes 1990. aasta tasemega.
Katseperioodina võidakse kaaluda ajavahemikku 2031–2035. Rahvusvahelised ühikud tuleks
lisada tulevastesse kliimaalastesse õigusaktidesse viisil, millega saavutatakse kulutõhusalt
kaugeleulatuvad eesmärgid. Ühikute kasutamine peaks toetama nii ELi kui ka kolmandaid
riike kasvuhoonegaaside vähendamisel kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Rahvusvaheliste
ühikute konkreetne kasutuselevõtt põhineb põhjalikul mõjuhinnangul ja sõltub liidu õigusakti
väljatöötamisest, millega kehtestatakse kindlad ja ranged usaldusväärsuskriteeriumid ning
muud kaitsemeetmed. Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse nende rahvusvaheliste
ühikute ostmist liidusiseste meetmete täienduseks, mis tähendab, et HKSi kuuluvatele
sektoritele luuakse täiendav liidusisene heiteruum.
ELi HKSi turustabiilsusreservi eeskirjade eesmärk on vähendada pakkumise ja nõudluse
struktuurset tasakaalustamatust olemasolevate CO2 LHÜde ja nõuete täitmise kohustusega
13 Vt Draghi aruande B osa jagu „ELi konkurentsivõime mahajäämuse peamine põhjus“.
ET 4 ET
ettevõtete heitkoguste vahel. Süsteemi ülesehituse aluseks on põhimõte, et turg kahaneb
vähehaaval. Selle tulemusena võib turu suurenenud ebatõhusus takistada ELi HKSi panust
heitkoguste kulutõhusasse vähendamisse. Seepärast vaadatakse käesoleva ettepanekuga
põhjalikumalt läbi ka turustabiilsusreserv, täiendades komisjoni 1. aprilli 2026. aasta
ettepanekut,14 et jätkuvalt tagada turu stabiilsus, prognoositavus ja süsinikuhinna sujuv areng.
ELi HKSi muutmine tugevamaks innovatsiooni ja investeerimise tõukejõuks, mis edendab
konkurentsivõimet
Ettepaneku oluline eesmärk on märkimisväärselt suurendada investeeringuid meie
energiasüsteemi ja tööstusesse. Suurendada tuleks Euroopa suutlikkust toota puhast, omamaist
ja taskukohast energiat, eelkõige elektrienergiat, asendades praegused kulutused imporditud
fossiilkütustele kapitaliinvesteeringutega majanduse moderniseerimisse. Selleks et saavutada
2050. aastaks kliimaneutraalsus, peab tööstus läbima järgmise kümne aasta jooksul
märkimisväärse ümberkujundamise, et moderniseerida, vähendada süsinikuheidet ning minna
üle puhtamale ja energiatõhusamale tehnoloogiale, näiteks elektrifitseerimise, taastuvatest
energiaallikatest toodetud vesiniku kasutamise, süsiniku kogumise, utiliseerimise ja
säilitamise kasutuselevõtu ning süsiniku eemaldamise abil. Samal ajal peab ELi tööstus
jääma maailmaturul konkurentsivõimeliseks ja tagama kvaliteetsed töökohad kooskõlas puhta
tööstuse kokkuleppe eesmärkidega. See muutus nõuab investeeringute olulist suurendamist.
See hõlmab kvalifitseeritud tööjõudu, kes on võimeline rakendama asjaomastes HKSi
kuuluvates sektorites vajalikku tehnoloogiat.
Selleks on oluline prognoositav HKSi hinnasignaal ja tulude sihipärane kasutamine. ELi HKS
on rohepöörde peamine rahastamismehhanism. Alates 2013. aastast on selle kaudu kogutud
üle 270 miljardi euro, millest ligikaudu 75 % on eraldatud liikmesriikidele, ning LHÜsid on
tasuta eraldatud 255 miljardi euro väärtuses. Et suurendada süsteemi kliimamõju
maksimumini, tuleb tulusid strateegiliselt kulutada meetmetele, mis kiirendavad süsinikuheite
vähendamist ja tugevdavad tööstuse konkurentsivõimet. Alates 2023. aasta juunist peavad
liikmesriigid kulutama 100 % HKSi tuludest kliima- ja energiaeesmärkidele ning tagama
nende kulutuste nähtavuse. Läbipaistvus ja tõhusus on siiski endiselt ebapiisavad. Praegused
kulutamisharjumused toovad esile olulised puudused: vaid väike osa tuludest (ligikaudu 5 %)
toetab otseselt tööstuse süsinikuheite vähendamist sellistes sektorites nagu terase-, kemikaali-
ja väetisesektor. Kokku tekitavad tööstussektorid ligikaudu 47 % ELi HKSi heitkogustest.
Lisaks võivad mõned investeeringud kliimaneutraalsust kahjustada, põlistades sõltuvuse
süsinikumahukast tehnoloogiast, näiteks fossiilkütuste taristust, mis võib põhjustada
pikaajalist tehnoloogilist kinnistumist. HKSi tulud tuleks reinvesteerida HKSi kuuluvate
sektorite innovatsiooni, puhtasse tehnoloogiasse ja tööstuse süsinikuheite vähendamisse palju
suuremas ulatuses nii ELi kui ka riiklikul tasandil, et premeerida ülemineku eestvedajaid ja
stimuleerida Euroopa tööstuslikku tugisammast. Kulutuste vähendamisega peaks kaasnema
tulude kasutamise suurem nähtavus, mis praegu on piiratud.
Süsiniku hinnasignaal stimuleerib tööstuse süsinikuheite vähendamist ning koos LHÜde
tasuta eraldamise süsteemi ja süsiniku piirimeetmega on olemas kaitse süsinikuheite
ülekandumise eest. Lisaks toimib süsiniku hinnastamine käsikäes regulatiivsete meetmetega,
nagu energiatõhususega seotud eesmärgid ja nõuded, omamaised puhtad energiaallikad, nagu
taastuvenergia, või vähese süsinikuheitega transport ja tööstus. Paljudes sektorites (nt terase-,
tsemendi- või keemiasektor) ei ole LHÜde tasuta eraldamine (koos reguleeriva raamistikuga)
14 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL) 2015/1814 seoses
turustabiilsusreservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise lõpetamisega
(COM(2026) 153 final).
ET 5 ET
siiski soodustanud põhjalikke muutusi ja peaks olema selgemalt seotud hädavajalike
investeeringutega Euroopas, samas kui lähitulevikus puudub investeeringutel endiselt
pangakõlblik ärimudel. Seepärast kuulutati puhta tööstuse kokkuleppes välja 100 miljardi
euro suurune tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu tulevase konkurentsivõime fondi
juhtimise raames. Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu eesmärk on edendada eelkõige
energiamahukates tööstusharudes kõigis liikmesriikides küpsemate tööstuse süsinikuheite
vähendamise projektide laiendamist ja kasutuselevõttu, mida rahastatakse peamiselt HKSi
LHÜde teatava osa reserveerimise kaudu15. Selliste investeeringute käivitamiseks ja
pikaajalise konkurentsivõime edendamiseks tehakse juba enne 2030. aastat kättesaadavaks
HKSi investeerimishoogusti, et tagada õigeaegne toetus ja kavandada see nii, et see edendaks
solidaarsust. Kuna tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu keskendub laiendamisele ja
kasutuselevõtule, käsitledes tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidega seotud äririske,
peab innovatsioonifond jätkama uuendusliku ja esimese omalaadse tehnoloogia turustamise
toetamist. ELi HKS toetab seega puhta tööstuse kokkuleppe eesmärke, pakkudes selget ja
prognoositavat süsinikuhinda, stimuleerides investeeringuid süsinikuheite vähendamise
lahendustesse ning pakkudes samal ajal jätkuvalt kaitset süsinikuheite ülekandumise eest ja
reinvesteerides süsteemist saadava tulu.
Jätkuv solidaarsus väiksema sissetulekuga liikmesriikidega tagatakse sihtotstarbeliste
mehhanismidega, sealhulgas enampakkumistuludest 10 % ümberjaotamise,
moderniseerimisfondi ja HKSi investeerimishoogusti garanteeritud juurdepääsuga. Samuti
peaksid need jätkuvalt aitama väiksema sissetulekuga liikmesriikidel ajakohastada oma
energiasüsteemi ja kiirendada tööstuse ümberkujundamist.
Kogu majandust hõlmava ülemineku saavutamine
Kogu majandust hõlmava ülemineku saavutamiseks peavad kõik sektorid panustama õiglaselt
ELi kliimaeesmärkide täitmisse. See hõlmab tõhusa süsiniku hinnasignaali kohaldamist ELi
õiglase osa suhtes lennunduse heitkogustest. Lennundus tekitab 2–3 % ülemaailmsest CO2 16
ja põhjustab muud kui CO2-st tulenevat kliimamõju, mis on vähemalt sama oluline kui CO2
mõju. Lennunduse arvele langeb praegu 14 % ELi transpordisektori heitkogustest ehk
ligikaudu 4 % ELi CO2 koguheitest. 2050. aastaks suureneb lennunduse osakaal eeldatavasti
ligikaudu 90 %ni17. Seda kasvu soodustavad pikamaalennud, mille suhtes tuleks kehtestada
mõistlik süsinikuhind. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO)
prognooside kohaselt suureneb rahvusvahelise lennunduse tekitatav heide järjepidevalt18.
Rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi
15 Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu hakkab kuuluma tulevase Euroopa Konkurentsivõime
Fondi juhtimise alla, et tagada mõlema rahastamisvahendi vastastikune täiendavus. Energiamahukate
tööstusharude süsinikuheite vähendamist toetab ka Euroopa Konkurentsivõime Fond. Võttes arvesse
nende sektorite suurt investeerimisvajadust, on mõlemad vahendid vajalikud, kuid need tuleks
kavandada nii, et need oleksid tehnoloogia arengu toetamise, vahendite liikide pakkumise ja projekti
investeerimisteekonnas täidetava rolli poolest teineteist täiendavad. Seda hõlbustab ka ühine
juhtimisraamistik. 16 EASA, „European Aviation Environmental Report“ (Euroopa lennunduse keskkonnaaruanne), 2025,
https://www.easa.europa.eu/en/domains/environment/eaer/downloads#download-2025. 17 Allikas: Kliimaeesmärgi mõjuhinnangu 8. lisa, joonis 76 „ELi transpordisektori otsene CO2 heide
transpordiliikide kaupa“ ja punkt 1.5.5 (lk 97), https://eur-
lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:6c154426-c5a6-11ee-95d9-
01aa75ed71a1.0001.02/DOC_3&format=PDF. 18 „2050. aastaks peab ülemaailmne lennundus teenindama igal aastal 12,4 miljardit reisijat, mis on
peaaegu kolm korda rohkem kui praegu“,
https://www.icao.int/sites/default/files/publications/Aviation%20Budget%20Brochure/ICAO-Budget-
Brochure-eVersion-27Mar25.pdf.
ET 6 ET
(CORSIA) eesmärk on kompenseerida suurem osa sellest kasvust19. Nagu ka laevandusel, on
lennundussektoril suuri probleeme süsinikuheite vähendamisega, kuna seda sektorit, kus
heidet on raske vähendada, iseloomustab varade pikk eluiga, märkimisväärne kapitalimahukus
ja fossiilkütuste otseste alternatiivide nappus.
Meretransport tekitab ligikaudu 14 % ELi transpordi koguheitest ehk ligikaudu 4 % ELi CO2
koguheitest. Rohepööre eeldab kogu ELi meretranspordi väärtusahela mobiliseerimist ning
märkimisväärseid investeeringuid laevade tõhususe suurendamisse, uute kestlike jõuseadmete
arendamisse ning kestlike taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste tootmise ja
turustamise suurendamisse, muu hulgas sadama- ja energiataristu ajakohastamise kaudu.
Lisaks töötab Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) välja üleilmset meedet, et
rakendada IMO 2023. aasta kasvuhoonegaaside strateegiat, mille eesmärk on muu hulgas
saavutada 2050. aastaks või selle lähedal rahvusvahelise laevanduse nullnetoheide. ELi HKS
võib vajada mehhanismi, mis võimaldaks uut üleilmset meedet pärast selle vastuvõtmist
toetada ning vältida eelkõige topeltmakseid, kuid säilitada hinnasignaali ja stiimulid ELi
sadamaid külastavatele laevadele.
Lennunduses ja meretranspordis toimivad täiendavad poliitikameetmed, nagu algatused
„RefuelEU Aviation“ ja „FuelEU Maritime“, koostoimes ELi HKSi arvukate stiimulitega,
millega toetatakse kestlikumate kütuste kasutuselevõttu20. Konkurentsivõime kompassis,
puhta tööstuse kokkuleppes ja ELi tööstusliku süsinikumajanduse strateegias21 on seatud ka
eesmärk vähendada majanduse süsinikuheidet, kiirendades üleminekut materjalide ja süsiniku
suuremale ringkasutusele ning toetades ELi majandusjulgeolekut, vastupanuvõimet ja
konkurentsivõimet. ELi HKSi läbivaatamine annab võimaluse stimuleerida ja suurendada
süsiniku ringkasutust kui peamist süsinikuheite vähendamise viisi sektorites, kus heidet on
raske vähendada (nt tsemendi-, terase- ja kemikaalisektor), ning tagada alternatiivsete
süsiniku lähteainete kättesaadavus. Seda eesmärki toetab jäätmete põletamise järkjärguline
lisamine, toetades samal ajal ka materjalide suurema ringkasutuse ärimudelit, vähendades
jäätmete kõrvaldamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja luues ringlussevõetud
materjale, mis tõrjuvad välja süsinikumahukamad esmased toorained. Lisaks sellele, et kaotsi
lähevad väärtuslikud ressursid, võib jäätmetel olla märkimisväärne negatiivne mõju inimeste
tervisele ja keskkonnale. Näiteks võib jäätmete põletamine põhjustada õhusaastet ning
prügilad võivad tekitada vee- ja pinnasereostust. Olmejäätmete põletamisest tulenev
kasvuhoonegaaside heide on märkimisväärne – ligikaudu 40 miljonit CO2 ekvivalenttonni
fossiilset CO2 heidet aastas, kuid enamikus liikmesriikides ei kohaldata praegu selle suhtes
spetsiaalset süsinikuheite vähendamise poliitikat. Vaja on terviklikku raamistikku, sealhulgas
sektori kaasamist ELi HKSi ja tugevdatud ringmajanduse poliitikat tulevase ringmajanduse
19 ICAO märgib, et osalise CORSIAs osalemise tõttu suurenevad rahvusvahelise lennunduse heitkogused
jätkuvalt üle CORSIA lähtetaseme (~500 miljonit tonni CO2 aastas). Allikas: ICAO A42-WP/28
aruanne „Technical Assessments in Support of the 2025 CORSIA Periodic Review“ (Tehnilised
hinnangud CORSIA 2025. aasta korrapärase läbivaatamise toetuseks),
https://www.icao.int/sites/default/files/Meetings/a42/Documents/WP/wp_028_en.pdf. 20 Lennunduses seatakse algatuses „ReFuelEU Aviation“ eesmärgid, mille kohaselt peavad kütusetootjad
tarnima üha suurema osa kestlikke lennukikütuseid – alustades sellest, et teatavate biokütuste osakaal
on 2025. aastal 2 % ja 2030. aastal 6 % (millest 0,7 % on sünteetilised kütused) – ning lennuettevõtjad
peavad tankima kestlikku kütust. Meretranspordisektori jaoks on algatusega „FuelEU Maritime“
kehtestatud Euroopa sadamaid külastavate üle 5 000 suuruse kogumahutavusega laevade kasutatava
energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse ülempiirid, olenemata laeva lipuriigist.
21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“ (COM(2024) 62
final).
ET 7 ET
õigusakti22 alusel, et toetada kogu majandust hõlmavat ringsust ja aidata kaasa sektori
süsinikuheite vähendamisele.
Seega on läbivaatamise eesmärk i) tagada, et turg on jätkuvalt tõhus ja loob stiimuli
investeerida süsinikuheite vähendamisse kogu maailmas, ning ii) tegeleda hõlmatud sektorite
konkreetsete probleemidega, et hõlbustada olemasolevate süsinikuheite vähendamise
lahenduste kasutuselevõttu, võttes samal ajal arvesse muid õigusakte, mis hõlbustavad
üleminekut puhtale energiale ja toetavad ELi tööstuse konkurentsivõimet.
Seetõttu hõlmab käesolev ettepanek järgmisi meetmeid.
i. Süsteem viiakse kooskõlla liidu eesmärgiga vähendada 2040. aastaks heitkoguseid 90 %,
kohandades ELi HKSi heitkoguste vähendamise trajektoori alates 2031. aastast. See muudatus
võimaldab jätkata LHÜde väljaandmist 2040. aastatel.
ii. Võetakse arvesse 260 miljoni rahvusvahelise ühiku võimalikku ostmist, et täiendada
liidusiseseid meetmeid ja vähendada neid 1990. aastaga võrreldes 85 %, mis tähendab, et
HKSi raames luuakse täiendav liidusisene heiteruum. See viiakse ellu lineaarse
vähendamisteguri kehtestamisega, mis on kooskõlas liidusisese eesmärgi tasemega, mis
tuleneb rahvusvaheliste ühikute ostmisest HKSi kuuluvate sektorite jaoks, ning LHÜde
eraldamisega nende rahvusvaheliste ühikute ostmiseks. Kui kvaliteetseid, usaldusväärseid ja
kulutõhusaid rahvusvahelisi ühikuid ei ole piisavalt, on lineaarne vähendamistegur kooskõlas
ELi sisemise eesmärgiga vähendada heitkoguseid 2040. aastaks 90 % võrra.
iii. ELi HKSi integreeritakse liidusisene süsiniku püsiv eemaldamine, suurendades piirmäära
LHÜde sellise koguse võrra, mis on võrdne komisjoni ostetavate süsiniku eemaldamise
ühikute arvuga, luues seeläbi garanteeritud täiendava heiteruumi sektoritele, kus heidet on
kõige raskem vähendada, ja toetades süsiniku eemaldamise tööstusharu laiendamist, tagades
samal ajal kontrolli süsiniku eemaldamise kvaliteedi ja koguse üle.
iv. Turustabiilsusreserv reformitakse, et tagada stabiilne ja likviidne turg ning hindade sujuv
areng kahaneva turu tingimustes.
v. LHÜde tasuta eraldamist ja süsinikuga seotud kaudsete kulude hüvitamist pikendatakse
kauemaks kui praeguse ajavahemiku lõpuni, samal ajal kui LHÜde tasuta eraldamise
tingimuseks seatakse ELis süsinikuheite vähendamisse investeerimise kavade esitamine ja
selliste süsinikuheite vähendamise investeeringute tegemine ELis.
vi. Suurendatakse rahalist toetust innovatsioonile ja investeeringutele süsinikuheite
vähendamisse, eelkõige tööstuse süsinikuheite vähendamisse, nii et suurem osa ELi HKSi
tuludest tagastatakse ELi HKSi kuuluvatele sektoritele. Luuakse tööstuse süsinikuheite
vähendamise rahastu, mis eraldab tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidele
100 miljardit eurot.
vii. Laiendatakse innovatsioonifondi, et toetada vähese süsinikuheitega innovatsiooni
turuleviimist ja suurendada puhta tehnoloogia tööstuse konkurentsivõimet.
viii. Tugevdatakse nõudeid liikmesriikide enampakkumistuluga seotud kulutustele, sealhulgas
kehtestades prioriteetsetele sektoritele minimaalsed kulutused ja muutes nähtavuse
kohustuslikuks.
ix. Nähakse ette jätkuv solidaarsus moderniseerimisfondi kaudu, et toetada energiasüsteemide
moderniseerimist ja tööstuse süsinikuheite vähendamist väiksema sissetulekuga
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [..../..] [ringmajanduse õigusakt] [ELT viide lisatakse
pärast vastuvõtmist].
ET 8 ET
liikmesriikides, ajakohastades samal ajal rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja
jaotamispõhimõtteid.
x. Jätkatakse enampakkumiste mahust 10 % ümberjaotamist väiksema sissetulekuga
liikmesriikidele, et tagada solidaarsus ja suunata need vahendid kliimaga seotud eesmärkidel.
xi. Ettepaneku eesmärk on saavutada tõhus süsiniku hinnastamine seoses ELi õiglase osaga
rahvusvahelise transpordi heitkogustest, kohaldades ELi HKSi sobivalt lendude suhtes, mis
väljuvad liidu vahetusse naabrusse. See hõlmab mitmepoolsuse toetamist CORSIA
kompenseerimiskulude mahaarvamise mehhanismi kaudu, millega välditakse topelthindu.
Seoses alates 2023. aastast kehtiva HKSi kohaldamisalaga pooldaks komisjon Islandi puhul
ühiskomitee otsuses sätestatud olemasoleva mehhanismi pikendamist kolme aasta võrra.
xii. Meretranspordile ja lennundusele nähakse ette sihtotstarbeline otsetoetus, millega
edendatakse eelkõige ELis toodetud kestlike lennuki- ja laevakütuste, puhta tehnoloogia ja
vesiniku kasutuselevõttu.
xiii. Nähakse ette ELi HKSi läbivaatamine IMO üleilmse meetme vastuvõtmise korral, et
vältida topeltmaksete ohtu, säilitades samal ajal ELi HKSi keskkonnaalase terviklikkuse.
xiv. Lisaks käsitletakse ettepanekus uute meetmete abil nõuetest kõrvalehoidmise riski
meretranspordisektoris ja toetatakse võrdseid tingimusi, laiendades HKSi kohaldamisala
sihipäraselt konkreetsetele väikelaevade kategooriatele (kogumahutavusega alla 5 000, kuid
mitte alla 400).
xv. Kehtestatakse sihipärased lihtsustamismeetmed, mis toovad kasu tööstusele ja avaliku
sektori asutustele, vähendades haldusnõuete täitmisega seotud kulusid ja suurendades
süsteemi rakendamise tõhusust.
xvi. ELi HKSi integreeritakse olmejäätmete põletamine. Süsiniku kogumise ja utiliseerimise
arvestuspunkt paigutatakse toodete puhul järgmise etapi ja elektrokütuste puhul kütusetarnija
tasandile. See võimaldab vähendada süsinikuheidet tööstusharudes, kus heidet on raske
vähendada.
HKSi direktiivi 2023. aasta läbivaatamise tulemusena loodi uus heitkogustega kauplemise
süsteem (HKS2), mis hõlmab hoonetes, maanteetranspordis ja väiketööstuses kütuse
põletamisel tekkivat CO2 heidet. HKS2 jäetakse käesoleva ettepaneku kohaldamisalast välja,
kuna see hakkab täielikult toimima 2028. aastal, selle kohaldamine tuleb läbi vaadata
2029. aastaks ning kõik HKS2 kuuluvate sektorite ELi HKSi integreerimise teostatavuse
hindamised tuleb teha 2031. aastaks.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik
majandussektorid. ELi HKSi praegune läbivaatamine on esimene osa ulatuslikust
meetmepaketist, millega tagatakse, et EL on valmis saavutama oma 2040. aasta
kliimaeesmärgid läbivaadatud energia- ja kliimaraamistiku abil, kasutades samal ajal ära kõiki
rohepöördest tulenevaid eeliseid ja suurendades ELi konkurentsivõimet.
Kõik paketi algatused on omavahel tihedalt seotud, nende puhul kasutatakse ühiseid mudeleid
ja eeldusi ning iga algatus sõltub teiste algatuste ülesehitusest. Heitkogused jaotatakse
poliitikavahendite vahel lähtuvalt kulutõhususest, tehnoloogilisest elujõulisusest ja
liikmesriikide eripäradest, sealhulgas nende omamaiste puhaste energiaallikate valikust. ELi
HKSi läbivaatamist ja tulevasi ettepanekuid toetavad mõjuhinnangud hõlmavad
valdkondadevahelist analüüsi, ekspertide ja sidusrühmade panust ning hiljutiste geopoliitiliste
arengusuundumuste mõju. Samuti kajastavad need liikmesriikide riiklikes energia- ja
kliimakavades esitatud eesmärke ja meetmeid.
ET 9 ET
Analüüs näitab, et nõutava heitkoguste vähendamise ja süsiniku eemaldamise saavutamiseks
on vaja tasakaalustatud poliitikameetmete kombinatsiooni, sealhulgas sihipäraseid
toetusmeetmeid, stabiilset süsiniku hinnastamist, selgeid eesmärke koos asjakohase
paindlikkusega ning ühtlustatud, kuid tõhusat reguleerimist. Need põhimõtted on poliitika
kujundamise aluseks, toetades investeeringuid, innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Raamistikku toetab ka kavandamist, rahastamist, koostööd ja edusammude jälgimist hõlmav
tugev juhtimisstruktuur, mis suurendab samal ajal vastupanuvõimet kliimamuutuste kasvavale
mõjule.
Pidades silmas ELi laienemiseesmärke, tuleb raamistiku kavandamisel ja rakendamisel
arvesse võtta ka kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide integreerimist.
Ühinemisprotsessis tuleks kaaluda, kuidas ELi HKSi solidaarsusmehhanismid ja -fondid
peaksid hõlmama laienemisprotsessis osalevaid riike. Üldiselt on see 2040. aasta
eesmärkidega kooskõlas, hõlmab ühiskonna kõiki sektoreid ning säilitab asjakohase tasakaalu
riiklike ja ELi tasandi õigusaktide vahel.
ELi HKSi läbivaatamise ettepanek on selle raamistiku oluline osa, tuginedes 2025. aasta
detsembris vastu võetud ettepanekule sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normide kohta ning
2026. aasta aprillis vastu võetud ettepanekule turustabiilsusreservi läbivaatamise kohta. ELi
HKS jätkab 2030. aastatel heitkoguste vähendamise ja majanduse ümberkujundamise
edendamist. Läbivaatamise eesmärk on säilitada süsinikuturu tõhusus, täiustades samal ajal
selle ülesehitust, et paremini toetada tööstuse konkurentsivõimet, süsinikuheite vähendamist,
innovatsiooni, investeeringuid ja Euroopa strateegilist vastupanuvõimet. Kliima- ja
energiapoliitika laiemas raamistikus on jätkuvalt oluline tugev ja prognoositav süsinikuhind,
et soodustada investeeringuid omamaisesse vähese süsinikuheitega energiasse,
elektrifitseerimisse ja puhtasse tehnoloogiasse, pakkudes samal ajal investoritele pikaajalist
kindlust.
2026. aasta lõpus esitatakse täiendavad seadusandlikud ettepanekud riiklike eesmärkide ja
rahvusvaheliste ühikute kasutamise kohta.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Puhta tööstuse kokkulepe koondab kliimameetmed ja konkurentsivõime kõikehõlmava
majanduskasvu strateegia alla. See on kohustus kiirendada samaaegselt süsinikuheite
vähendamist, taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni, muutes Euroopa ühtlasi vastupidavaks.
Kokkuleppe eesmärk on pakkuda Euroopa tööstusele tugevamat ärimudelit suurte
kliimaneutraalsete investeeringute tegemiseks energiamahukatesse tööstusharudesse ja
puhtasse tehnoloogiasse. ELi HKSi läbivaatamisel on nende eesmärkide saavutamisel keskne
roll ja seetõttu on see kooskõlas laiema liidu poliitikaga, mis on osa puhta tööstuse
kokkuleppest.
ELi 2040. aasta kliimaeesmärkide saavutamine ja sellega seotud poliitikameetmete
rakendamine nõuab järgmistel aastakümnetel pidevaid investeeringuid energiasüsteemi
ajakohastamisse. Lisaks sellistele algatustele nagu puhta tööstuse kokkulepe, tööstuse
kiirendamise õigusakt,23 puhtasse energiasse investeerimise strateegia,24 Euroopa
võrgupakett25 ja nullnetotööstuse määrus26 on 2040. aasta raamistiku eesmärk tagada
23 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik
tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes sektorites ning
muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110 (COM(2026) 100 final). 24 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Puhtasse energiasse investeerimise strateegia“ (COM(2026) 116 final). 25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Euroopa võrgupakett“ (COM(2025) 1005 final).
ET 10 ET
prognoositavus, mis on vajalik hoonete, transpordi, tööstuse ja energiavõrkude
energiatõhususe, elektrifitseerimise ja puhtasse tehnoloogiasse investeerimise kiirendamiseks.
Tööstuse süsinikuheite vähendamine sõltub ka süsiniku kogumisest, vesinikust ja muudest
uuenduslikest tehnoloogialahendustest, kusjuures erainvesteeringutel on selles juhtroll.
ELi HKS aitab neid eesmärke saavutada. Esiteks on selle eesmärk luua süsiniku hinnasignaal,
millega premeeritakse investeeringuid vähese süsinikuheitega tehnoloogiasse. HKSiga
kehtestatakse CO₂ heitele hind. Kuna süsinikuheite kulud suurenevad, muutuvad
investeeringud elektrifitseerimisse ja kliimaneutraalsetesse tootmisprotsessidesse
majanduslikult atraktiivsemaks kui traditsioonilised fossiilsed energiaallikad ja suure heitega
tootmismeetodid.
Teiseks on selle eesmärk teenida tulu, millest rahastatakse süsinikuheite vähendamist.
2026. aasta märtsis esitatud tööstuse kiirendamise õigusaktis on sätestatud selge raamistik
investeeringute ja innovatsiooni edendamiseks sektorites, kus Euroopa saab säilitada või
saavutada ülemaailmse juhtpositsiooni. Selleks on oluline üldsuse toetus, et kaasata erasektori
rahalisi vahendeid. Nende eesmärkidega on kooskõlas ELi ja liikmesriikide HKSi tulude
reinvesteerimine tööstuslikku üleminekusse, nagu on ette nähtud käesolevas ettepanekus.
Eelkõige suurendatakse käesoleva ettepanekuga tööstuse süsinikuheite vähendamise ja
kestlike kütuste rahastamist, mis aitab kiirendada elektrifitseerimist, edendada puhast
tehnoloogiat, tugevdada Euroopa tööstusbaasi ja luua kvaliteetseid töökohti.
Draghi aruandes esitatud soovitustele tuginedes teeb komisjon ettepaneku luua puhta tööstuse
kokkuleppe osana välja kuulutatud tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu varase etapina
HKSi investeerimishoogusti. Kui HKSi seadusandlik protsess on lõpule viidud, alustatakse
HKSi investeerimishoogusti rakendamist ja selle raames toetatakse eelnevalt kindlaks
määratud süsinikutasu abil süsinikuheite vähendamist toetavaid investeeringuid
energiamahukatesse tööstusharudesse. Osana laiemast eesmärgist võtta tööstuse süsinikuheite
vähendamiseks kasutusele 100 miljardit eurot hakatakse alates 2031. aastast kasutama
tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu teises etapis selliseid konkurentsipõhiseid
vahendeid nagu hinnavahelepingud.
Käesoleva ettepanekuga laiendatakse ka innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi tegevust.
Innovatsioonifondist, millele on eraldatud 200 miljonit LHÜd, toetatakse uuenduslikku
tööstustehnoloogiat tööstuse ja puhta tehnoloogia tootmise jaoks. Moderniseerimisfond
suunab artikli 9 kohasest piirmäärast 2,5 % enampakkumisel müümisest saadava tulu
väiksema sissetulekuga liikmesriikidesse, et ajakohastada energiataristut, laiendada taastuvaid
energiaallikaid, tugevdada võrke, parandada energiatõhusust ning toetada süsiniku kogumise
ja säilitamise tehnoloogiat.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 191, 192 ja 193 annavad ELile õiguse võtta
meetmeid, mille eesmärk on säilitada ja kaitsta keskkonda ning parandada keskkonna
kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist ning edendada piirkondlike ja ülemaailmsete
keskkonnaprobleemide lahendamiseks vajalikke meetmeid rahvusvahelisel tasandil.
Käesoleva algatuse õiguslik alus on artikli 192 lõige 1, kuna tegemist on meetmega, mis
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse
meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja
muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
ET 11 ET
võetakse kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja muude artiklis 191 sätestatud
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. HKS on tegutsenud sellel õiguslikul alusel alates
2003. aastast. Euroopa Parlament ja nõukogu on sellel õiguslikul alusel vastu võtnud kõik
HKSi direktiivi muudatused.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kliimamuutused on piiriülene probleem ning nii rahvusvaheliste kui ka ELi meetmetega saab
tõhusalt täiendada ja tugevdada piirkonna, riigi ja kohalikul tasandil võetavaid meetmeid.
HKSi kohandamine ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2040. aasta eesmärgiga
mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi majanduses. Seepärast on ELi tasandi koordineeritud
meetmed hädavajalikud ja neil on palju suurem võimalus kutsuda esile vajalik üleminek,
toimides kulutõhusate muutuste ja ülespoole suunatud lähenemise tugeva tõukejõuna. Lisaks
on paljudel käesolevas algatuses hinnatud poliitikaaspektidel, eelkõige süsinikuheite
ülekandumise vastase kaitse ja vähese süsinikuheite rahastamise mehhanismidega seotud
variantidel, oluline ühtse turu mõõde. ELi meetmed võivad inspireerida ja edendada ka muude
turupõhiste meetmete väljatöötamist.
Süsinikuturuna stimuleerib HKS heitkoguste vähendamist kulutõhusate lahenduste abil
kõigepealt kõigil HKSiga hõlmatud tegevusaladel, saavutades tänu oma ulatusele suurema
tõhususe. Sarnase meetme riiklikul tasandil rakendamise tulemuseks oleksid väiksemad ja
killustatud süsinikuturud, millega kaasneksid konkurentsimoonutuste oht ja tõenäoliselt
suuremad heitkoguste vähendamise kogukulud. Sama loogika kehtib süsiniku hinnastamise
laiendamisel uutele sektoritele.
• Proportsionaalsus
Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu analüüs näitab, et ettepanek on
proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Seda põhjusel, et see ei lähe kaugemale sellest,
mis on vajalik ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2040. aasta eesmärgi kulutõhusaks
saavutamiseks, tagades samal ajal ühtse turu nõuetekohase toimimise ja HKSi kuuluvate
sektorite konkurentsivõime.
Euroopa Parlament ja nõukogu on heaks kiitnud kasvuhoonegaaside heite üldise, kogu
majandust hõlmava ja liidusisese vähendamise 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta
tasemega, võimalusega kasutada alates 2036. aastast piiratud koguses kvaliteetseid
rahvusvahelisi ühikuid, et anda piisav panus 2040. aasta eesmärgi saavutamisse. Käesolev
ettepanek hõlmab suurt osa nendest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja selle eesmärgi
saavutamiseks vaadatakse HKSi direktiiv läbi.
• Vahendi valik
Käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks sobib kõige paremini direktiiv. See on
kehtiva HKSi direktiivi muutmiseks kõige asjakohasem õiguslik vahend.
Direktiiviga nõutakse, et liikmesriigid saavutaksid eesmärgid ja rakendaksid meetmed oma
riikliku materiaal- ja menetlusõiguse süsteemi raames. Selline lähenemisviis annab
liikmesriikidele ELi meetme rakendamisel suurema vabaduse kui määrus, kuna
liikmesriikidele jäetakse võimalus valida direktiivis sätestatud meetmete rakendamiseks kõige
sobivamad vahendid. See võimaldab liikmesriikidel tagada, et muudetud normid on
vastavuses olemasoleva materiaal- ja menetlusõiguse raamistikuga, millega rakendatakse ELi
HKSi, eriti seoses käitistele lubade andmise korra ning täitemeetmete ja karistustega.
Direktiiv on asjakohane vahend ka turustabiilsusreservi otsuse muutmiseks, sest selle
õigusakti läbivaatamine on tihedalt seotud ELi HKSi jaoks kavandatud kohanduste mõjuga
turu stabiilsusele.
ET 12 ET
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
HKSi direktiivi ja turustabiilsusreservi otsuse hindamisel (vt mõjuhinnangu 15. lisa) jõuti
järeldusele, et ELi HKS on väga suurel määral kooskõlas ELi laiema kliimapoliitikaga,
kusjuures HKSi kuuluvad sektorid annavad suurema panuse ELi 2030. aasta
kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamisse, kuna nende sektorite jaoks on see
majanduslikult tõhusam kui HKSi mittekuuluvate sektorite jaoks. Tõendid viitavad sellele, et
ELi HKS on olnud tõhus ELis täheldatud üldise heitkoguste vähendamise suundumuse
edendamisel.
Hindamisperioodil vähenes paiksete käitiste koguheide märkimisväärselt, mis on kooskõlas
trajektooriga, mis on vajalik, et saavutada HKSi direktiivi 2018. aasta läbivaatamisel seatud
eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 2005. aasta tasemega võrreldes 43 %, ja ületab
seda trajektoori. Tugevam CO2 hinnasignaal IV etapis (2021–2030) on tõenäoliselt
stimuleerinud suuremat üldist heitkoguste vähendamist, kuna viidi läbi reformid, et
kõrvaldada LHÜde nõudluse ja pakkumise struktuurne tasakaalustamatus, mis varem
kahjustas ELi HKSi tulemuslikkust III etapis (2013–2020). Heitkoguste vähendamise
võimalusi on energiasektoris tõenäoliselt rohkem kasutatud kui tööstussektorites. Osaliselt on
see tingitud täiendavatest meetmetest, mis on kehtestatud selleks, et toetada elektritootmise
süsinikuheite vähendamist kogu ELis, ning tasuta eraldatavate LHÜde puudumisest, mis
oleksid vähendanud süsinikuhinna mõju tööstusheite tekitajatele.
Turustabiilsusreservi kasutuselevõtt on märkimisväärselt suurendanud ELi HKSi
kokkusobivust laiema poliitikaraamistikuga (väline sidusus). Sellega on kõrvaldatud pikka
aega kritiseeritud nn vesivoodi efekt, võimaldades LHÜde pakkumisel reageerida nõudluse
muutustele, sealhulgas neile, mis tulenevad kattuvatest poliitikameetmetest, nagu need, mis
on sätestatud taastuvenergia direktiivis27 ja energiatõhususe direktiivis28. Viimastel aastatel on
ELi HKSi reformidega, näiteks LHÜde tasuta eraldamise reformidega, hakatud lahendama
varem tuvastatud probleeme, mis on seotud süsteemi ülesehituse erinevate elementide
kokkusobivusega (sisemine sidusus). Näiteks aitab rangemate võrdlusaluste kehtestamine
LHÜde tasuta eraldamiseks suurendada CO2 hinnasignaali mõju, et pakkuda stiimuleid
süsinikuheite vähendamiseks, saavutades samal ajal tasakaalu tööstuse kaitsmisel
süsinikuheite ülekandumise riski eest. Kirjandusest saadud tõendid toetavad väidet, et
läbivaadatud HKSi direktiivi rakendamine alates 2018. aastast on pakkunud liikmesriikidele
märkimisväärset ELi lisaväärtust ja selle tulemuseks on tõenäoliselt kulutõhusam
leevendamine võrreldes olukorraga, kui meetmeid oleks võetud ainult riiklikul tasandil.
Üldiselt kinnitab hindamine, et HKS on seni oma eesmärgid edukalt saavutanud ja on olnud
peamine vahend ELi kliimaeesmärkide saavutamisel. Hindamisel juhiti siiski tähelepanu ka
täiustamist vajavatele valdkondadele, nagu süsinikuheite ülekandumise vältimise vajaduse
parem tasakaalustamine süsinikuheite vähendamisse investeerimiseks jätkuvate stiimulite
tagamisega, tõhusama seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimissüsteemi tagamine ning
liidu registri turvameetmete tugevdamine.
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse
direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2413/oj). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb
energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231,
20.9.2023, lk 1–111, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj).
ET 13 ET
Turustabiilsusreserv võeti vastu 2015. aastal, et vähendada ELi HKSis II etapis (2008–2012)
ja III etapis (2013–2020) kogunenud ülemääraseid LHÜsid ning leevendada nõudluse ja
pakkumise puhul uue tasakaalustamatuse teket, eesmärgiga suurendada kestlikult ELi HKSi
vastupanuvõimet. Hindamine näitas, et see vahend aitas tõhusalt vähendada varasemat
nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatust LHÜde turul. Samuti aitas see tõhusalt leevendada
COVID-19 pandeemiast ja energiahinnakriisist tulenenud hinnašokke. Eelkõige andis
turustabiilsusreserv usaldusväärselt märku ELi pühendumusest ELi HKSile, suurendades
seeläbi usaldust turu vastu.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon konsulteeris käesoleva ettepaneku väljatöötamise eri etappides riiklike, piirkondlike
ja kohalike ametiasutustega, erasektori sidusrühmadega, sealhulgas üksikettevõtjatega ja
ettevõtjate ühendustega, vabaühenduste ja keskkonnaorganisatsioonidega, akadeemiliste ja
teadusasutustega, ametiühingutega ning üksikisikutega.
HKSi direktiivi ja turustabiilsusreservi otsuse läbivaatamine tugineb tagasisidele, mis on
saadud kehtiva raamistiku hindamise ja sellele järgnenud läbivaatamise mõjuhinnangu
raames. Konsultatsiooni peamine eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi võimalike
sätete kohta, mis käsitlevad süsinikuheite ülekandumist, süsiniku eemaldamist, lennundus- ja
meretranspordisektorit, jäätmekäitlusprotsesse, süsiniku ajutist kogumist ja kasutamist,
soojusvõimsuse künniseid, sidumist teiste süsinikuturgudega ja turustabiilsusreservi.
Konsultatsiooni käigus hinnati täiendavalt tulude kasutamist ja vähese süsinikuheitega
majanduse toetusmehhanisme. Komisjon kogus ka teavet võimalike lihtsustamismeetmete
kohta.
Komisjon korraldas veebipõhise avaliku konsultatsiooni koos küsimustikuga iga hinnatava ja
läbivaadatava valdkonna kohta, millele ta sai kokku 540 vastust,29 samuti kogus ta
tagasisidekorje käigus eri sidusrühmadelt üle 400 seisukohavõtu ja tagasiside. Lisaks
korraldati sihipäraseid küsitlusi ning komisjon osales mitmel (virtuaalsel) kahe- ja
mitmepoolsel sidusrühmade kohtumisel ja konverentsil, et arutada ELi HKSi läbivaatamist,
sealhulgas eri sektorite ettevõtjate ja nende ühendustega, ametiühingutega, vabaühendustega
ja liikmesriikide avaliku sektori asutustega. Meretranspordiga seotud teemade läbivaatamise
toetamiseks korraldati Euroopa säästva laevanduse foorumi meretranspordi seire-, aruandlus-
ja kontrollisüsteemi ning HKSi rakendamise allrühma ja kliimamuutuste eksperdirühma
(CCEG Maritime) ühiskoosolek. Lisaks tegi komisjon töövõtjatele30 ülesandeks koguda
üksikasjalike küsimustike kaudu arvamusi ja teavet paikseid käitisi ja meretranspordi
ettevõtjaid käsitlevate seire, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimisnormide rakendamise
kohta.
Samal ajal korraldas komisjon 29. jaanuaril 2026 ka ELi HKSi käsitleva sihtotstarbelise
seminari, kus osales üle 50 esindaja paiksetest käitistest kogu ELis. Seminaril keskenduti
praktilise rakendamise kogemustele ning vastavusprotsesside ja -nõuete lihtsustamise ja
ühtlustamise valdkondade kindlakstegemisele31. Samuti korraldas komisjon 12. mail 2026 ELi
HKSi läbivaatamise teemal kõrgetasemelise sidusrühmade ümarlaua. Ümarlaud täiendas
avalikku konsultatsiooni ja kogus täiendavat teavet poliitiliste prioriteetide kohta, et suunata
ELi HKSi ja turustabiilsusreservi eelseisvat läbivaatamist ajavahemikuks 2031–2040, ning
29 Avaliku konsultatsiooni üksikasjad on kättesaadavad aadressil ELi heitkogustega kauplemise süsteem
meretranspordi, lennunduse ja paiksete käitiste jaoks ning turustabiilsusreserv – läbivaatamine. 30 Ricardo Nederland B.V; Viegand Maagøe A/S ja SQ Consult. 31 Euroopa Komisjon, „Tegelikkuse kontroll – komisjon teeb kokkuvõtte HKSi rakendamisest paiksete
käitiste puhul“, 2. veebruar 2026.
ET 14 ET
täiendavate vahendite kohta, mida on vaja selleks, et muuta süsinikuheite vähendamine ELi
konkurentsivõime ja vastupanuvõime tõukejõuks.
Konsultatsioonide tulemused on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus ja
hindamisaruandes ning neid on käesolevas ettepanekus võimalikult suures ulatuses arvesse
võetud.
Üldjuhul avaldati avaliku konsultatsioonide käigus ELi HKSile kui poliitikavahendile
laialdast toetust. Sidusrühmad toetavad üldiselt ELi HKSi ja Euroopa kliimamääruses
sätestatud 2040. aasta kliimaeesmärgi vahelist kooskõla, et aidata jätkuvalt kaasa heitkoguste
vähendamisele kõige kulutõhusamal ja majanduslikult tõhusamal viisil, säilitades samal ajal
konkurentsivõime. Selleks et saavutada kooskõla 2040. aasta eesmärgiga, peavad paljud
sidusrühmad oluliseks lineaarse vähendamisteguri allapoole kohandamist, et piirata
süsinikuhindu ja parandada turu prognoositavust. Samal ajal peavad paljud
investeerimiskindluse jaoks oluliseks ka tugevat hinnasignaali. Mõlemad eesmärgid
kajastuvad käesolevas ettepanekus.
Selleks et vähendada süsinikuheite ülekandumise riski sektorites, mis ei ole hõlmatud
süsiniku piirimeetmega, toetatakse üldiselt (eelkõige tööstuse sidusrühmade seas) LHÜde
tasuta eraldamise jätkamist. Süsinikuheite vähendamise investeeringute seadmist LHÜde
tasuta eraldamise jätkamise tingimuseks toetavad peamiselt energiasektor ja
kodanikuühiskond. Ettepanekus on ühendatud LHÜde tasuta eraldamise jätkamine ja sellest
osa sõltuvusse seadmine süsinikuheite vähendamise investeeringutest, et saavutada tasakaal
süsinikuheite ülekandumise vältimise ja süsinikuheite vähendamise meetmetesse
investeerimise stiimulite tugevdamise vahel. Lisaks toetab valdav enamik sidusrühmi
ettepanekut jätkata kaudsete kulude hüvitamist ka pärast 2030. aastat, et vähendada
süsinikuheite ülekandumise ohtu, mis tuleneb süsinikuheite ülekandumisest elektrihindadesse.
Ainult mõned kodanikuühiskonna vastajad olid kaudsete kulude jätkuva hüvitamise vastu.
Tööstuse süsinikuheite vähendamise toetamise küsimuses toetab valdav enamik vastajaid
kõigist sidusrühmadest tööstuse süsinikuheite vähendamise jõupingutuste toetamiseks
tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu loomist, mis sisaldab rahastamisvahendeid, et
kohandada toetust muutuvatele prioriteetidele ja vajadustele. See kajastub nõuetekohaselt
ettepanekus. Üldiselt väljendavad sidusrühmad heameelt ka innovatsioonifondi ja
moderniseerimisfondi tegevuse jätkamise üle. See kajastub ettepanekus, mis toetab
moderniseerimisfondi raames investeeringute tegemist energiasüsteemide ajakohastamisse ja
energiatõhususse, parandades ja lihtsustades samal ajal innovatsioonifondi mõningaid
aspekte, kuid tegemata põhjalikke muudatusi selle toimimises ja eesmärkides.
Süsiniku eemaldamise küsimuses kajastab ettepanek enamiku sidusrühmade väljendatud
seisukohta, et süsiniku püsiv eemaldamine liidus tuleks lisada ELi HKSi koos
kaitsemeetmetega, millega tagatakse, et see ei takista vajalikku heitkoguste vähendamist.
Ainult mõned erasektori ja kodanikuühiskonna vastajad pooldasid vastavalt ka süsiniku
ajutise eemaldamise lisamist või süsiniku eemaldamise täielikku väljajätmist. Arvamused ELi
keskse avaliku sektori asutuse kaudu toimuva integreerimise konkreetse korra kohta olid
erinevad. Ettepanek sisaldab seda lähenemisviisi, et tagada HKSi kuuluvatele sektoritele
kindlus olemasoleva koguheite ruumi suhtes ja süsiniku eemaldamise nõudluse
prognoositavus, mis toob kasu süsiniku eemaldamise tööstusele. See toetaks turu suuremat
likviidsust ja sellise tehnoloogia kasutuselevõttu, tagades samal ajal keskkonnaalase
terviklikkuse ja vähendades süsinikuheite vähendamise edasilükkamist, integreerides vähesel
määral süsiniku kogumisel ja säilitamisel põhineva süsiniku eemaldamise ja
süsinikupõllunduse sertifitseerimise raamistiku kohaselt sertifitseeritud süsiniku eemaldamise
ET 15 ET
liidus, ning sellel oleksid väikesed halduskulud HKSi kuuluvatele sektoritele, kes jätkavad
kauplemist üksnes ELi LHÜdega.
Sidusrühmade seas peetakse turustabiilsusreservi üldiselt turul oleva ülejäägiga tegelemisel
tõhusaks. Enamik sidusrühmi, peamiselt tööstus- ja energiasektorist, toetab siiski selle
parameetrite muutmist, et parandada hindade prognoositavust ja suurendada likviidsust,
pidades silmas turu eeldatavat kahanemist tulevikus, samal ajal kui mõned
kodanikuühiskonna sidusrühmad eelistavad üldiselt praeguse lähenemisviisi säilitamist. Kõige
sagedamini välja pakutud muudatused olid kehtetuks tunnistamise eeskirja tühistamine ja
parameetrite dünaamiline kohandamine, et need vastaksid turule. Need muudatused
kajastuvad nõuetekohaselt käesolevas ettepanekus ja turustabiilsusreservi muutmist käsitlevas
2026. aasta aprilli sihipärases ettepanekus, millega peatatakse kehtetuks tunnistamise
mehhanism, võimaldades hoida puhvrina reservis üle 400 miljoni LHÜ, mis võib toetada turu
stabiilsust.
Lennunduse puhul toetatakse laialdaselt sektori panuse suurendamist süsinikuheite
vähendamisse ning enamik nii ettevõtlussektori kui ka kodanikuühiskonna sidusrühmi leiab,
et praegune lähenemisviis väljapoole Euroopat suunduvatele rahvusvahelistele lendudele ei
käsitle piisavalt nende lendude tekitatavaid heitkoguseid. Ettepanek aitab seda probleemi
lahendada, kohaldades tõhusat süsinikuhinda ka osale ELi õiglasest osast rahvusvahelise
lennunduse heitkogustest viisil, mis on kooskõlas algatuse „ReFuelEU Aviation“
reguleerimisalaga. Ettevõtlus- ja avaliku sektori sidusrühmad nimetasid peamise prioriteedina
ka suuremat toetust kestlikule lennukikütusele. Ettepanek kajastab seda nõuetekohaselt,
suurendades HKSi toetust kestlike lennukikütuste kasutuselevõtule, tagades samal ajal, et
liikmesriigid saavad endiselt HKSi tulu, et rahastada täiendavaid süsinikuheite vähendamise
meetmeid.
Meretranspordi valdkonnas olid sidusrühmad üldiselt nõus, et HKSi kaasamine aitab edukalt
kaasa süsinikuheite vähendamisele, juhtides samal ajal tähelepanu võimalustele parandada
koostoimet rahvusvaheliste meetmetega, suurendada konkurentsivõimet, kaasata väiksemaid
laevu ja lihtsustada norme. Ettepanek aitab kaasa nende eesmärkide saavutamisele, võttes
meetmeid nõuetest kõrvalehoidmise riski vähendamiseks ja kohandades läbivaatamisklauslit,
et eelkõige käsitleda topeltmaksete ohtu, võttes arvesse IMO tulevasi üleilmseid meetmeid.
Ettepanekuga luuakse ka HKSist rahastatav mehhanism, et toetada kestlike kütuste ja
keskkonnasõbralike jõuseadmete kasutuselevõttu. Tehakse ettepanek kohaldamisala
sihipäraseks laiendamiseks teatavatele väiksemate laevade kategooriatele, mis kajastab
vajalikku tasakaalu keskkonnakasu ja rakenduskulude vahel. Ettepanek sisaldab ühenduvuse
jaoks ja sotsiaal-majanduslikel põhjustel vajalike erandite pikendamist kindlaks
ajavahemikuks. Sellega kaasneb meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli
määruse ettepanek, et parandada ja lihtsustada süsteemi rakendamist.
Jäätmekäitlussektori puhul toetab enamik sidusrühmi olmejäätmete põletamise lisamist ELi
HKSi, jättes välja ohtlike jäätmete põletamise, nagu on kajastatud käesolevas ettepanekus, et
stimuleerida heitkoguste vähendamist, ringmajandust ning süsiniku eemaldamist ja süsiniku
kogumist ja kasutamist. Seda toetasid üldiselt tööstuse ja kodanikuühiskonna sidusrühmad,
välja arvatud jäätmepõletussektori sidusrühmad.
Enamik sidusrühmi pooldab süsiniku kogumise ja kasutamise stimuleerimist, kohandades
tagastamiskohustust püsiva ladustamiseta toodetest kogutud ja kasutatud heitkoguste puhul,
ning seda toetasid peamiselt energiasektor ja töötlev tööstus. Arvamused tagastamiskohustuse
täielikult järgnevale tasandile viimise kohta lahknevad rohkem, kusjuures mõned sidusrühmad
rõhutavad vajadust regulatiivse järjepidevuse järele seoses elektrokütustega. Ettepanekus
võetakse neid kaalutlusi arvesse, rakendades järgneva etapi ja kesketapi hübriidarvestust, et
ET 16 ET
stimuleerida süsiniku kogumist ja kasutamist eelneva etapi käitistes ning süsiniku kogumisel
ja kasutamisel põhineva süsiniku kasutamist järgneva etapi toodetes.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käesolev ettepanek põhineb tõenditel, mis koguti 2023. aastal lõpule viidud HKSi eelmise
läbivaatamise mõjuhinnangus32 ja 2040. aasta kliimaeesmärki käsitlevale teatisele ja
ettepanekule lisatud mõjuhinnangus,33 ning muudes samaaegsetes algatustes kogutud
asjakohastel tõenditel. Lisaks tugineti heiteandmetele ning ELi seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteemide rakendamisest saadud kogemustele.
Käesolevas ettepanekus kasutatakse kogu ELi majanduse kasvuhoonegaaside heidet hõlmavat
integreeritud modelleerimisvahendite kogumit. Neid vahendeid kasutatakse selleks, et
koostada stsenaariumid, mis kajastavad liidu 2040. aasta kliimaeesmärgiga kooskõlas olevaid
iseseisvaid poliitikavariante.
Lisaks on komisjon kasutanud üha arvukamaid eelretsenseeritud empiirilisi uuringuid ELi
HKSi kohta ning mitut toetuslepingut. Viegand Maagoe ja SQ Consult tegid täiendavat
toetavat tööd seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimissüsteemi hindamiseks.
Meretranspordi- ja lennundussektoris viis sektoripõhised uuringud läbi Ricardo34.
• Mõjuhinnang
Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang, mille esialgne versioon esitati
õiguskontrollikomiteele 23. märtsil 2026. Õiguskontrollikomitee esitas 15. aprillil 2026
reservatsioonidega positiivse arvamuse35. Õiguskontrollikomitee juhtis tähelepanu esialgse
versiooni viiele peamisele puudusele. Esiteks leidis ta, et ELi HKSi kulud ja tulud
hindamisperioodil, sealhulgas kulude jaotus, süsinikuhinna mõju ning LHÜde tasuta
eraldamise mõju heitkoguste vähendamisele ja investeeringutele, ei olnud piisavalt
kvantifitseeritud. Teiseks ei olnud probleemi määratlus selge ja selle eesmärgid ei olnud
määratletud SMARTi tingimustele (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja
tähtajaline) vastavalt. Kolmandaks oli lähtestsenaarium ebaselge, eelkõige küsimuses, kuidas
see on kooskõlas 2040. aasta kliimaeesmärgi mõjuhinnanguga. Neljandaks oli vaja tugevdada
meetmete poliitikavariantideks kombineerimise põhjendust ning täiendavalt analüüsida
konkurentsivõimet, taskukohasust ja ettepanekute koostoimet. Viiendaks ei ole
poliitikavariantide kulude ja tulude võrdlus piisavalt üksikasjalik, mis takistab tulemuslikkuse
32 SWD(2021) 601.
33 SWD(2024) 63. 34 Ricardo, „Support for the 2026 review of the ETS Directive for maritime, report prepared for DG
CLIMA, publication upcoming“ (Toetus HKSi direktiivi 2026. aasta läbivaatamisele meretranspordi
valdkonnas, kliimameetmete peadirektoraadi jaoks koostatud aruanne, avaldatakse peatselt), 2026;
Ricardo jt, „Supporting study for the implementation of the ETS Directive and MRV requirements for
maritime transport“ (HKSi direktiivi ning meretranspordi seire-, aruandlus- ja kontrollinõuete
rakendamist toetav uuring), 2024, ning täpsemalt osa „Meretranspordi seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteemi toetus“ 2026, avaldatakse peatselt; Ricardo, „Opportunities of the Green Transition
for the EU Maritime Industry and Value Chain“ (Rohepöörde võimalused ELi merendustööstusele ja
väärtusahelale), 2026, avaldatakse peatselt. Ricardo, „Support for the review by the Commission
regarding the implementation of ICAO’s CORSIA and for Commission reports on certain types of
flights, social impacts, and air connectivity of Islands, remote territories and Iceland“ (Toetus
komisjonipoolsele ICAO CORSIA rakendamise läbivaatamisele ning komisjoni aruannetele saarte,
äärealade ja Islandi teatavat liiki lendude, sotsiaalse mõju ja lennuühenduse kohta), koostatud
kliimameetmete peadirektoraadi jaoks, 2025, avaldatakse peatselt. 35 ARES(2026)3999719.
ET 17 ET
ja tõhususe põhjalikku hindamist. Mõjuhinnangut kohandati, et õiguskontrollikomitee
märkused arvesse võtta.
Hindamist tugevdati, et näidata erinevaid arengusuundumusi ning süsinikuhinna mõju
tööstusele ja energiasektorile. Lisati täiendavaid tõendeid, mis käsitlevad teistele
kütuseliikidele üleminekut ja HKSi roll söekasutuse vähendamisel, heitkoguste vähendamise
kulusid peamistes sektorites, heitkoguste vähendamise piirkulusid ja seost HKSi hinnaga,
ning lisati täiendava kirjanduse ülevaate tulemused HKSist tulenevate kulude ja tulude kohta.
Kirjandusest ja sidusrühmadelt saadi lisateavet HKSi mõju kohta konkurentsivõimele.
Hinnangut täiendati, et lisada rohkem teavet heitkoguste vähendamise ja eri sektorite kulude
ülekandumise kohta.
Mõju hindamise puhul selgitati probleemi määratlust ning eesmärgid määratleti ümber
SMARTi tingimustele vastavalt (SO1.1.2, SO2.1.2, SO.1.1.3 ja SO1.3.1). Võimaluse korral
probleemide põhjused kvantifitseeriti ja kui see ei olnud võimalik, siis kirjeldati neid veelgi
täpsemalt. Lisati selgitused peamiste erinevuste kohta lähtestsenaariumi, 85 % eesmärgi ja
ELi 2040. aasta kliimaeesmärki käsitleva ettepaneku vahel. Esitati rohkem teavet
investeerimisvajaduste ja nende trajektoori kohta, piirmäära kehtestamise variantide (CAP3
vs. CAP1) mõju kohta, eristades energiamahukaid ja muid tööstussektoreid, ning vajalike
tehnoloogialahenduste ja nende tehnilise valmisoleku taseme kohta. Tehti kindlaks peamised
kompromissid poliitikavariantide vahel ja kõige olulisemad meetmed, mis määraksid kõigi
kolme poliitikavariandi puhul nende üldmõju. Aruandele lisati rohkem teavet peamiste
modelleerimiseelduste kohta ja parandati teabe kasutatavust poliitikakujundajate jaoks,
ühtlustades korduvaid või põhjendamata väiteid. Peale selle lisati hinnangu IV liitesse
ülevaatlik tabel kindlakstehtud kulude ja tulude kohta. Samuti kõrvaldati
õiguskontrollikomitee poolt dokumentides tuvastatud väiksemad vastuolud.
Lisatud mõjuhinnangu punktides 5–7 selgitatakse uuritud poliitikavariante, võrreldakse neid
ja selgitatakse, miks lõplikku ettepanekut peeti parimaks poliitiliseks valikuks. Punktides 6
ja 7 ning 3. lisas esitatakse selgitus eelistatud poliitikavariandi peamiste majanduslike,
sotsiaalsete ja keskkonnamõjude kohta ning selle kohta, keda ja kuidas see mõjutaks, lisades
võimaluse korral kvantitatiivsed hinnangud eeliste ja kulude kohta. HKSi piirmäära jaoks
valitud variandi puhul kaldutakse lõplikus poliitikaettepanekus kõrvale mõjuhinnangus
hinnatud variantidest. Mõju on selgitatud punktis 6.2.3.1 ja lisas 8-1, mis käsitleb piirmäära.
Nagu on märgitud eespool sidusrühmadega konsulteerimist käsitlevas osas, saadi avaliku
konsultatsiooni käigus tagasisidekorje raames üle 400 vastuse, sealhulgas nii seisukohavõtud
kui ka tagasiside eri sidusrühmadelt. Seda on täpsemalt selgitatud lisatud mõjuhinnangu
2. lisas.
Mõjuhinnang hõlmab Euroopa kliimamääruse artikli 6 lõike 4 kohast kooskõla kontrolli –
selle sätte kohaselt peab komisjon hindama kõigi ELi kavandatavate meetmete ja
seadusandlike ettepanekute kooskõla Euroopa kliimamääruse eesmärkidega, näiteks ELi
kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Mõjuhinnang keskendub meetmete kliimamõju analüüsile.
See põhineb parimatel olemasolevatel teadusandmetel, selles kasutatakse kahte majandusliku
modelleerimise vahendit ja uuritakse iga poliitikavariandi kulutõhusust. Hinnangus
võrreldakse meetmete mõju lähtestsenaariumiga ja analüüsitakse tundlikkust peamiste
eelduste suhtes. Seadusandlik ettepanek on täielikult kooskõlas Euroopa kliimamääruses
sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuna selle põhieesmärk on viia HKS kõnealuse
eesmärgi ja 2040. aasta vahe-eesmärgiga kooskõlla. Kui meetmed tekitavad ebakindlust
seoses ELi HKSi kliimaalase netopanuse saavutamisega (süsiniku eemaldamise lisamine koos
piirmäära eelneva suurendamisega) või võivad tekitada lünki heitkoguste arvestamises
(süsiniku kogumise ja kasutamise arvestus järgnevas etapis), hinnatakse ja põhjendatakse riski
ET 18 ET
taset, võttes aluseks kliimaeesmärkide saavutamise laiemas kontekstis, ning
leevendusmeetmete kasutamist. Süsiniku eemaldamise puhul on meetmed põhjendatud, et
saavutada eemaldamise suurendamine ja vältida süsinikuheite ülekandumist, ning riskide
maandamiseks nähakse ette piisav eelarve süsiniku eemaldamise ühikute ostmiseks ja
läbivaatamisklausel. Süsiniku kogumise ja kasutamise puhul on riskid põhjendatud, et
stimuleerida süsiniku kogumist ja kasutamist, samas kui ettepanekuga kehtestatakse lünkade
esinemise puhuks leevendusmeetmed.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Alates HKSi direktiivi läbivaatamisest 2018. aastal on tehtud mitu lihtsustust. HKSi direktiivi
lisati artikkel 27a, mis võimaldab liikmesriikidel jätta välja käitised, mille heide on alla 2 500
CO2 ekvivalenttonni aastas. Lisaks sellele on seire- ja aruandlusmääruse (komisjoni
rakendusmäärus 2018/2066)36 muudatustega tehtud mitu lihtsust ja täpsustust ning
rakendamise hõlbustamiseks on välja töötatud standardmetoodikad ja -vahendid. Neid
meetmeid käsitletakse põhjalikumalt käesolevale mõjuhinnangule lisatud hindamisaruandes;
samal ajal on välja pakutud mitu võimalikku meedet täiendavaks ühtlustamiseks ja
lihtsustamiseks (vt 15. lisa punkt 9.4.4.2).
Mitu käesolevas ettepanekus esitatud meedet, mis puudutavad paiksete käitiste heitkoguseid,
ei hõlma üldiselt lihtsustamist, kuna kaalutakse ELi HKSi kohaldamisala laiendamist.
Nendega kaasneb siiski laiemas mõttes lihtsustamine, kuna kogu ELi hõlmavad
kliimameetmed peaksid vältima killustatud lähenemisviisi, mille puhul riiklikud või
piirkondlikud meetmed muudavad ühtse turu toimimise keerulisemaks. Lisaks lihtsustavad
kavandatud süsinikuheite ülekandumise vältimise meetmed LHÜde tasuta eraldamist, kuna
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu jäetakse V etapiks (2031–
2040) ajakohastamata, kõrvaldades seeläbi käitajate halduskoormuse. Kavandatav variant,
millega nähakse ette LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkuse laiendamine, tähendaks
suuremat halduskoormust, mida tuleb kaaluda tingimuslikkusest tuleneva keskkonnakasu ja
tasuta eraldatavate LHÜde väärtusega (vt mõjuhinnangu punkt 6.2.1.6). Mõjuhinnangus (vt
12. lisa) kaalutakse, kas lisada arutelu selle üle, kas kaasata ELi HKSi rohkem väikesi
käitiseid, vähendades 20 MW soojusvõimsuse künnist. Kooskõlas mõjuhinnanguga välistab
käesolev ettepanek siiski sellise laiendamise põhjusel, et see ei oleks proportsionaalne, kuna
suurem osa asjaomastest heitkogustest on ELi HKS2ga hõlmatud.
Paketiga tehakse lihtsustamisalgatuste kaudu vähehaaval täiustusi, et rakendada süsteemi
ühtlustatud ja usaldusväärsel viisil, vähendada praegust dubleerimist ning suurendada
tõhusust seoses meretranspordi heitkoguste seire-, aruandlus- ja kontrollimäärusega. See on
kooskõlas hindamisega (vt lisatud mõjuhinnangu 15. lisa punkt 8.5), milles jõuti järeldusele,
et kavandatud järkjärgulised täiustused oleksid paremad kui seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteemi struktuurne uuendamine, võttes arvesse, et seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteem toimib tugeva raamistikuna ning on edukalt toime tulnud 2023. aasta
läbivaatamisest tulenevate muudatustega, seadmata ohtu andmete üldist kvaliteeti või
kasutatavust.
Meretranspordisektori poliitikameede SI1 „Lihtsustamine ja sihipärased tõhustamismeetmed“
sisaldab erisätteid meretranspordi seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi lihtsustamiseks, mis
võimaldaks laevandusettevõtjatel kasutada ära veel kasutamata sünergiat, vähendada
põhjendamatut koormust ja lõppkokkuvõttes vähendada nõuete täitmisega seotud
36 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning
millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2066/oj).
ET 19 ET
halduskulusid. Muu hulgas tagaks meede, et konkreetse laeva heitkoguste nõuete täitmise eest
HKSi/meretranspordisektori seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi ning algatuse „FuelEU
Maritime“ süsteemi raames vastutab üks üksus ning et seire ja aruandluse ühekordsuse
põhimõtet rakendatakse täielikult seire-, aruandlus- ja kontrollinõuete täitmise ühise tsükli
kaudu. Lisatud mõjuhinnangu kohaselt tähendaksid meretranspordisektori lihtsustamise
elemendid laevandusettevõtjate jaoks iga-aastast kokkuhoidu 10–20 % praegustest iga-
aastastest seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõuete täitmisega seotud halduskuludest.
Lihtsustamist kavandatakse ka lennunduse puhul, eelkõige väiksemate käitajate jaoks, kelle
kaubandusliku staatuse määratlus jäetakse välja ja asendatakse lihtsa heitkoguste piirmääraga,
mida kohaldatakse võrdselt kõigi käitajate suhtes. Uued hõlmatud ettevõtjad ja suurem arv
vähese tegevusega olemasolevaid ettevõtjaid, mis on tingitud asjaomase künnise tõstmisest,
võivad tugineda lihtsustatud seirele ja aruandlusele ning loobuda tõendamisest. Väga madala
ELi HKSi tagastamiskohustusega käitajate väljajätmine tagab, et lennuettevõtjate ja
haldusasutuste halduskoormus jääb piiratuks, seadmata ohtu keskkonnaeesmärke.
• Põhiõigused
Ettepanekus austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta
põhimõtteid. See aitab eelkõige saavutada eesmärki tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse
kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega37.
4. MÕJU EELARVELE
Algatuse mõju eelarvele ning vajalikud inim- ja haldusressursid on esitatud finantsselgituses,
milles näidatakse mõju eelarvele.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon jätkab HKSi toimimise jälgimist ja hindamist oma iga-aastase süsinikuturgu
käsitleva aruande raames, nagu on sätestatud HKSi direktiivi artikli 10 lõikes 5. Süsinikuturgu
käsitlevas aruandes vaadeldakse HKSi praeguse läbivaatamise mõju. See tugineb HKSi
direktiivi kohaldamisel tehtud edusammude hindamise analüüsile, mida reguleeritakse HKSi
direktiivi artikliga 21, mille kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruande, mis
hõlmab LHÜde eraldamist, registri toimimist, seire ja aruandluse kohaldamist, tõendamist ja
akrediteerimist ning nõuete täitmisega seotud küsimusi. Iga-aastast süsinikuturgu käsitlevat
aruannet ja liikmesriikide aruandlust käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka nende sektorite
suhtes, millele HKSi on laiendatud. Uute sektorite reguleerimise kaudu saadud seire-,
aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas, mille põhjal komisjon hindab
asjaomastes sektorites tehtud edusamme.
Meretranspordi puhul tugineb komisjon ELi meretranspordi seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteemi kaudu kogutud andmetele ning meretranspordist tulenevat
kasvuhoonegaaside heidet käsitleva aastaaruande analüüsile, milles esitatakse põhjendatud
koondtulemused. Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse
(EL) 2018/199938 kohane integreeritud juhtimis- ja seireprotsess peaks samuti tagama, et
37 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive
ET 20 ET
Euroopa, piirkondliku, riikliku ja kohaliku tasandi kliima- ja energiameetmed, sealhulgas
HKS, aitavad saavutada ELi kliimaneutraalsuse ja energialiidu eesmärke. Süsinikuturu eri
aspekte jälgib tähelepanelikult mitu turuanalüütikut ning komisjon jätkab nende töö jälgimist.
Komisjon suhtleb korrapäraselt sidusrühmadega ning on seetõttu kursis nende seisukohtade ja
mureküsimustega, mis puudutavad HKSi toimimist. HKSiga seotud küsimusi arutatakse
spetsiaalsel foorumil, kliimamuutuste eksperdirühmas, mis ühendab liikmesriikide pädevaid
asutusi, tööstusliite ja vabaühendusi ning komisjoni. Eksperdirühm arutab oma eri
koosseisudes muu hulgas LHÜde tasuta eraldamise rakendamist, enampakkumisi ja liidu
registri toimimisega seotud küsimusi. Lisaks pakub HKSi nõuete täitmise foorum kõigi
HKSis osalevate riikide (27 liikmesriiki, Norra, Island ja Liechtenstein) pädevatele asutustele
platvormi teabe, ja kogemuste jagamiseks ning koos õppimiseks, mis viib HKSi tõhusa
rakendamiseni. Foorum korraldab sihtotstarbelisi üritusi, nagu kord aastas toimuv nõuete
täitmise foorumi konverents, mille eesmärk on jagada kogemusi ja hõlbustada dialoogi
liikmesriikide pädevate asutuste vahel, ning samuti konkreetsetele teemadele keskenduvad
rakkerühmad ja koolitusüritused. HKSi nõuete täitmise foorumi tegevuses kutsutakse
mõnikord osalema riiklikke akrediteerimisasutusi ja tõendajaid. Lisaks toob HKSi seire,
aruandluse, tõendamise ja akrediteerimise tehniline töörühm kokku liikmesriikide pädevate
asutuste esindajad, et jagada kogemusi ja ettepanekuid komisjoni rakendusmääruse
(EL) 2018/2066 (seire- ja aruandlusmäärus) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/206739
(akrediteerimis- ja tõendamismäärus) tulemusliku ja tõhusa rakendamise kohta ning arutada
HKSi seire-, aruandlus-, tõendamis- ja akrediteerimisraamistiku võimalikku ajakohastamist ja
täiustamist.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Liikmesriigid on kohustunud saatma teate ülevõtmismeetmete kohta koos ühe või mitme
dokumendiga, milles selgitatakse põhjendatud juhtudel, kuidas direktiivi osad ja ülevõtvate
riiklike õigusaktide vastavad osad on omavahel seotud. Seda peetakse käesoleva ettepaneku
puhul põhjendatuks, kuna riigisisesesse õigusesse on vaja teha sihipäraseid muudatusi, mis
tuleb esile tuua, nagu ka need sätted, mille ülevõtmist ei peetud vajalikuks.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
HKSi direktiivi põhielemendid, mida on muudetud, on järgmised.
• Piirmäär: selleks et viia süsteem kooskõlla liidu heitkoguste 90 % võrra
vähendamise 2040. aasta eesmärgiga, tehakse ettepanek muuta HKSi direktiivi
artiklit 9, et kohandada alates 2031. aastast ELi HKSi trajektoori. See
muudatus võimaldaks aeglasemat iga-aastast vähenemist ja LHÜde jätkuvat
väljastamist 2040. aastatel.
• Rahvusvahelised ühikud: tehakse ettepanek kaaluda usaldusväärsete
rahvusvaheliste ühikute kavandatud ostmist alates 2036. aastast, mis vähendab
2040. aastal vajadust liidusisese vähendamise järele kuni 5 protsendipunkti
võrra, tagades samal ajal kulutõhususe ja kooskõla Pariisi kokkuleppega.
Tehakse ettepanek alandada selle kohanduse kajastamiseks ELi HKSi
piirmäära, vähendades alates 2036. aastast lineaarset vähendamistegurit, mis on
kooskõlas eesmärgiga vähendada 2040. aastaks ELi-sisest heidet 85 %, ning
2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj). 39 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete
tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/2067/oj).
ET 21 ET
reserveerida LHÜsid, et rahastada sellise rahvusvaheliste ühikute koguse
(260 miljonit tonni) ostmist, mis vastab ELi HKSi eesmärgi vähendamisele.
Keskkonnaalase terviklikkuse säilitamiseks tehakse ettepanek luua
varumehhanism, millega pöördutakse HKSi kuuluvate sektorite puhul tagasi
trajektoorile, mis on kooskõlas ELi-sisese vähendamisega 90 % võrra
2040. aastaks, juhul kui kvaliteetsed ja usaldusväärsed kulutõhusad
rahvusvahelised ühikud ei ole kättesaadavad, lähtuvalt komisjoni aruandest
kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste ühikute turu arengu kohta,
milles võetakse arvesse määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kriteeriume ja
nende ühikute panust HKSi kuuluvate sektorite kliimaeesmärkide saavutamisse
(vt kavandatud uus artikkel 9b).
• Süsiniku eemaldamine: tehakse ettepanek lisada HKSi direktiivi uus
artikkel 9c, millega lisatakse ELi HKSi süsiniku püsiv eemaldamine,
suurendades piirmäära sellise LHÜde arvu võrra, mis vastab süsiniku
eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimise raamistiku kohastele,
liidusisesel biogeense süsiniku kogumisel ja säilitamisel (BioCCS) ning
süsiniku otse atmosfäärist kogumisel ja säilitamisel (DACCS) põhineva
süsiniku püsiva eemaldamise ühikutele (1:1), mida komisjon on volitatud
ostma. Need uued LHÜd eraldatakse süsiniku eemaldamise ühikute ostmiseks.
Tehakse ettepanek eraldada komisjonile täiendavaid LHÜsid, et vähendada
süsiniku eemaldamise ühikute ja LHÜde hinna erinevust. ELi HKSi
netoeesmärk arvutatakse nii, et koguheitest (mis vastab LHÜde üldkogusele)
lahutatakse süsiniku eemaldamise ühikud, mida kavatsetakse osta. Selleks et
käitajatel oleks lihtsam oma süsiniku eemaldamise ühikuid kasutada, tehakse
ettepanek lubada käitajatel, laevandusettevõtjatel ja õhusõiduki käitajatel
vajaduse korral kompenseerida oma fossiilne heide biogeense süsiniku
kogumisel ja säilitamisel põhineva süsiniku eemaldamisega, mis on süsiniku
eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimise raamistiku kohaselt
sertifitseeritud ja mille nad ise saavutavad (artikli 14 lõige 1a). See
kompenseerimismehhanism ei läheks kaugemale nullist – see ei saa tekitada
negatiivset heidet ja LHÜde saamist – ning nõuab süsiniku eemaldamise
ühikute ostmiseks eraldatud LHÜde ja ostetavate süsiniku eemaldamise
ühikute kohandamise mehhanismi, et vältida kogu heiteruumi suurenemist üle
piiri, mis kaasneb ostukava kaudu integreerimisega.
• Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu: tehakse ettepanek luua alates
2028. aastast ELi tasandi üksusena tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu,
et toetada selliste tehnoloogialahenduste, protsesside ja tehnikate laiendamist ja
kasutuselevõttu, mis vähendavad otseselt heitkoguseid I lisaga hõlmatud
paiksetes käitistes ja võivad seega saavutada ka süsiniku püsiva eemaldamise.
Rahastu hakkab tegutsema kahes etapis (uus artikkel 10cc). Esiteks
reserveeritakse ajavahemikul 2028–2031 investeerimishoogusti raames
400 miljonit LHÜd, et pakkuda fikseeritud määraga süsinikutasu, kasutades
taotluste saabumise järjekorras teenindamise süsteemi investeeringute
hoogustamiseks kiiruse alusel (uus artikkel 10cd). Solidaarsuse tagamiseks
reserveeritakse sihtotstarbeline osa väiksema sissetulekuga liikmesriikidele.
Toetus sõltub rangetest täitmistähtaegadest kinnipidamisest ja tulemuslikkus
tagatakse täitmistagatise väljastamisega. Maksed seotakse välditud
heitkogustega, mis on sõltumatult tõendatud, ja need võib teha LHÜdes.
Teiseks toetab rahastu alates 2031. aastast projekte peamiselt võistupakkumiste
kaudu, millega sõlmitakse süsinikuheite hinnavahe lepingud või määratakse
ET 22 ET
süsinikutasud, tagades seeläbi tulude pikaajalise stabiilsuse ja vähendades
investeeringutega seotud riske (uus artikkel 10ce). Ettepanekuga nähakse ette
pakkumuse tagatis ja täitmistagatis, et tagada tõsine kavatsus ja õigeaegne
täitmine, võimaldatakse jagada eelarvelised kulukohustused iga-aastasteks
osamakseteks ning lisatakse sätted tagasimaksete ja tulude kui rahastu
sihtotstarbelise välistulu kohta. Sünergiat Euroopa Konkurentsivõime Fondiga
tugevdab võimalus anda rahastu poolt hinnatud projektidele konkurentsivõime
märgis.
• Innovatsioonifond: ettepanekuga ajakohastatakse innovatsioonifondi
õiguslikku alust, et tagada jätkuv ja prognoositav toetus innovatsiooni
turuletoomiseks ning vähese süsinikuheitega ja null-süsinikuheitega
tehnoloogia laiemaks kasutuselevõtuks, mis aitab märkimisväärselt kaasa ELi
HKSi kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamisele (artikkel 10cb).
Ettepanekuga tugevdatakse ka rakenduspõhimõtteid, sealhulgas projektide
väljatöötamist ja tehnilist abi vähese osalusega liikmesriikidele, kehtestatakse
meetmed spekulatiivsete taotluste tõkestamiseks ning suurendatakse
läbipaistvust iga-aastase avaliku aruandluse kaudu. Nähakse ette
üleminekueeskirjad, et tagada artikli 10a lõike 8 jätkuv kohaldamine kuni
2030. aastani.
• Moderniseerimisfond: ettepanekuga kohandatakse moderniseerimisfondi
(muudetud artikkel 10d), et see oleks paremini kooskõlas kaugeleulatuvamate
kliimaeesmärkidega ja õigluse eesmärkidega, ajakohastades uusimaid
kättesaadavaid andmeid kasutades rahastamiskõlblikkuse ja jaotamise
näitajaid. Sellega laiendatakse rahastamiskõlblikke investeerimisvaldkondi, et
hõlmata elektrifitseerimine ja tööstuse süsinikuheite vähendamine, sealhulgas
süsiniku kogumine ja säilitamine / süsiniku kogumine ja kasutamine. Samas on
fossiilkütustel põhineva energiatootmise toetamine jätkuval keelatud. Samuti
suunab ettepanek solidaarsuse eesmärgil ümber jaotatud LHÜsid
moderniseerimisfondi kaudu, et suurendada mõju, ja võimaldab liikmesriikidel
vabatahtlikult kanda oma enampakkumismahtudest üle täiendavaid LHÜsid, et
suurendada fondi vahendeid. Lisaks eraldatakse toetatavatele liikmesriikidele
täiendav osa ELi HKSi piirmäärast, et toetada investeeringuid tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu, tugevdades tööstuse süsinikuheite
vähendamist väiksema sissetulekuga liikmesriikides.
• Enampakkumistulud: ettepanekuga viiakse ellu sihipärased reformid, et
tagada tulude tulemuslikum ja läbipaistvam kasutamine täielikus kooskõlas ELi
kliimaeesmärkidega (muudetud artikli 10 lõige 3). Tehakse ettepanek määrata
kindlaks selged prioriteetsed kuluvaldkonnad, kajastades põhimõtet, et
süsinikuhinda maksvaid HKSi kuuluvaid sektoreid tuleks toetada HKSist
saadava tuluga, ning keskenduda seega suure mõjuga sektoritele, kus HKSist
saadav tulu võib aidata heitkoguseid kõige rohkem vähendada ja pakkuda
kaasnevaid hüvesid. Need prioriteedid hõlmavad ELi kliimafonde, puhast
energiat ja võrke, vähese süsinikuheitega transporti (eriti meretranspordi- ja
lennundussektoris), tööstuse süsinikuheite vähendamist (sh elektrifitseerimine,
süsiniku kogumine ja säilitamine ning puhas tehnoloogia), jäätmekäitluse
süsinikuheite vähendamist, ringsust ning teadusuuringute ja innovatsiooni
toetamist nendes valdkondades. Sihipäraste ja suure mõjuga kulutuste
tagamiseks nähakse ettepanekuga ette, et liikmesriigid peavad eraldama
vähemalt 50 % HKSi tuludest nendele prioriteetsetele valdkondadele. See
ET 23 ET
siduv miinimum aitab korrigeerida praegust kulutuste tasakaalustamatust, st
olukorda, kus kriitilise tähtsusega sektorid saavad ebaproportsionaalselt vähe
rahalisi vahendeid, hoolimata nende olulisest rollist heitkoguste vähendamisel.
Ettepanekuga tagatakse täielik kooskõla kliimaneutraalsusega, keelates
investeeringud, mis kahjustavad ELi pikaajalisi kliimaeesmärke. See hõlmab
kulutusi meetmetele, mis tekitavad või pikendavad sõltuvust süsinikumahukast
tehnoloogiast, kusjuures peamine näide sellisest ebakõlast on sõltuvus
fossiilkütustest. Samuti tehakse ettepanek tugevdada nähtavusnõudeid,
tagamaks, et üldsus ja sidusrühmad saavad selgelt kindlaks teha, kuidas HKSi
tulusid kasutatakse (muudetud artikkel 30m), kohustades liikmesriike
teavitama avalikult HKSi rahastatud meetmete päritolust mitme kanali, näiteks
projektidokumentide ja üldsusele teabe esitamise kaudu. Standarditud ELi
märgise („(kaas)rahastatud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise
süsteemist“) kasutamine on peamine vahend selle nähtavuse saavutamiseks.
Prioriteetsed kuluvaldkonnad hõlmavad direktiivis sätestatud
toetusmehhanismide suurendamist HKSi kuuluvate sektorite kliimamõju
vähendamiseks. Liikmesriigid võivad juba praegu otsustada LHÜsid teatavatel
eesmärkidel enampakkumisel mitte müüa ning sellistel juhtudel tuleks
enampakkumisel müümata jäänud koguseid kasutada heitkogustega
kauplemisel põhinevate omavahendite summa arvutamiseks kooskõlas
komisjoni ettepanekuga omavahendite süsteemi kohta (COM(2025) 574,
põhjendus 14). Neid reforme täiendavad tulevase juhtimismääruse40
muudatused, millega nõutakse, et liikmesriigid integreeriksid oma riiklikesse
energia- ja kliimakavadesse HKSi enampakkumistulu kavandatud kasutamise.
See eelneva planeerimise kohustus tagab, et kulutused on enne tulude
eraldamist strateegiliselt kooskõlas riiklike ja kogu ELi hõlmavate
kliimaeesmärkidega, ning samuti parema seire, avaliku kontrolli ja nähtavuse.
• Lennunduse heitkogused: tehakse ettepanek laiendada tõhusa süsiniku
hinnastamise katvust, kohaldades HKSi vajaduse korral ELi õiglase osa suhtes
teatavatest väljapoole Euroopat väljuvatest lendudest (muudetud artikli 28a
lõige 1 ja I lisa) ning ärilendude suhtes (muudetud artikli 3 punktid o, p ja am,
artikli 28a lõige 4 ning I lisa punktid j ja k). Sellega kaasneb piirmäära vastav
suurendamine (muudetud artikli 28a lõige 1). Jätkatakse mitmepoolsete
meetmete toetamist, võimaldades vähendada HKSi tagastamiskohustust
CORSIAga hõlmatud heitkoguste kuludega (muudetud artikli 12 lõike 3
punkt b). Tehakse ettepanek pikendada CORSIA ühikute kehtetuks
tunnistamist kuni 2035. aastani (muudetud artikli 12 lõige 9). Suuremast
katvusest tulenevad LHÜd võetakse ringlusse, et suurendada investeeringuid
lennunduse kliimamõju vähendamisse kestlike lennukikütuste ja skaleeritavate
süsinikuheite vähendamise lahenduste kasutuselevõtu kaudu ning
kondensatsioonijälgede kliimamõju kulutõhusasse vähendamisse HKSiga
hõlmatud lendude puhul (muudetud artikli 3c lõige 6). Ettepanek sisaldab
aruandlust (muudetud artikli 28a lõige 4) ja lennunduse süsinikuheite
40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive
2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).
ET 24 ET
vähendamiseks HKSist rahastatava toetuse taotlemist (muudetud artikli 3c
lõige 6) lihtsustavaid sätteid.
• Meretranspordi heitkogused: ettepanekuga suurendatakse praeguse süsteemi
tõhusust, i) luues kestlike alternatiivsete mereenergiaallikate mehhanismi (uus
artikkel 3gaa), mille eesmärk on võtta ringlusse täiendavad ELi HKSi tulud, et
toetada meretranspordisektori süsinikuheite vähendamist, ii) tugevdades
kaitsemeetmeid riski vastu, et konteinerilaevad ja avameretoimingutes osalevad
või neid toetavad laevad hoiduvad nõuetest kõrvale (muudetud artikli 3ga
lõige 1 ja artikkel 3), ning sellise riski pidevat jälgimist. Võttes arvesse, et
jääklassi laevade ja kuni 31. detsembrini 2030 eranditega hõlmatud marsruute
teenindavate laevastikega seotud heitkoguste vähendamise lahenduste ulatuslik
kasutuselevõtt on endiselt piiratud, tehakse ettepanek pikendada teatavate
erandite kestust kuni 31. detsembrini 2035 (muudetud artikli 12 lõiked 3-e kuni
3-b). Ettepanekuga pikendatakse ka artikli 3ga lõike 3 teises lõigus sätestatud
ajutist ümberjaotamismehhanismi kuni 31. detsembrini 2038. Ettepanekuga
tugevdatakse võrdseid tingimusi, laiendades sihipäraselt ELi HKSi
kohaldamisala teatavatele väikelaevade kategooriatele (kogumahutavusega alla
5 000, kuid mitte alla 400) (muudetud I lisa). Selline sihipärane laiendamine
nõuab piirmäära suurendamist (muudetud artikkel 9). Kuna ELi meretranspordi
HKS on seotud IMOs väljatöötatavate üleilmsete meetmetega, nähakse
ettepanekuga ette läbivaatamisklausel, milles osutatakse võimalusele võtta
meede topeltmaksete vältimiseks (artikkel 3gg). Ettepanekuga nähakse ette ka
teatav kogus LHÜsid, mis reserveeritakse ja eraldatakse vähim arenenud
riikide ja väikeste arenevate saareriikide toetamiseks (uus artikkel 3gab).
• „HKS kui teenus“: selleks et toetada ülemaailmseid kliimameetmeid ja
hõlbustada kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamist kolmandates riikides,
tehakse ettepanek luua HKS kui teenus, et toetada kolmandaid riike seoses
heitkogustega, mille suhtes ei kohaldata juba ELi HKSi tagastamiskohustust
(uus artikkel 25b).
• Süsinikuheite ülekandumise risk, LHÜde tasuta eraldamine ja
võrdlusalused pärast 2031. aastat: tehakse ettepanek laiendada praeguseid
vahendeid (LHÜde tasuta eraldamine, süsinikuheite ülekandumise riskiga
sektorite loetelu) järgmisele ajavahemikule. Ettepanekuga pikendatakse
artikli 10b lõike 1 kohaste üleminekumeetmete kehtivust kuni 2040. aastani, et
toetada teatavaid energiamahukaid tööstusharusid, mida peetakse süsinikuheite
ülekandumisest ohustatuks. Ettepanekus sätestatakse ka eeskirjad paiksetele
käitistele ELi HKSis LHÜde tasuta eraldamise kohta HKSi direktiivi artiklis 11
osutatud viieaastasteks ajavahemikeks kuni 2040. aastani, kohandades
artikli 10a lõikes 2 sätestatud võrdlusaluste maksimaalset ajakohastamismäära,
et kajastada tööstussektorite tegelikku süsinikuheite vähendamise suundumust.
Juhul kui nõudlus tasuta eraldatavate LHÜde järele tekitab vajaduse kohaldada
enne 2040. aastat ühtset sektoriülest paranduskoefitsienti, suurendatakse
puhvrit 4 %ni LHÜde üldkogusest. Ettepanekuga laiendatakse kehtivat
lähenemisviisi kaugkütte tingimuslikkusele ja seatakse alates 1. jaanuarist 2031
algavast viieaastasest tasuta eraldamise ajavahemikust kõigi ELi HKSis tasuta
eraldatavate LHÜde puhul tingimuseks ELis süsinikuheite vähendamisse
investeerimise kava koostamine (suurendades seeläbi heiteta ja vähese
süsinikuheitega toodete omamaist tootmist) ning selliste süsinikuheite
vähendamise investeeringute tegemine, mis toovad kaasa heitkoguste
ET 25 ET
märkimisväärse vähendamise. Täpsemalt eraldatakse igal aastal 80 % igal
viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest, kui esitatakse
kava investeerida süsinikuheite vähendamisse ELis, sealhulgas investeeringute
ja heitkoguste vähendamise kava üldise kliimamõju vähendamiseks, mida
HKSi tõendajad on tõendanud ja mille pädev asutus on heaks kiitnud. Selleks
et veelgi stimuleerida tööstusinvesteeringuid liidus, peavad käitajad artikli 10a
lõike 3c esimese lõigu alusel saadud LHÜd tagasi kandma, kui käitaja paigutab
oma asjaomased tegevused ümber või viib need muul viisil üle väljapoole liitu.
Ülejäänud 20 % ajavahemiku LHÜde tasuta eraldamise kogusest eraldatakse
alles pärast seda, kui on tõendatud, et süsinikuheite vähendamise
investeeringud on edukalt ellu viidud ja et vastav märkimisväärne heitkoguste
vähendamine on viieaastase ajavahemiku lõpuks saavutatud. Süsiniku
piirimeetmega hõlmatud sektorite puhul tehakse ettepanek, et alates
2028. aastast taastataks 15 % SPIMi teguri tõttu järk-järgult kaotatud tasuta
eraldatud LHÜdest, et vähendada süsiniku piirimeetme järkjärgulise
kasutuselevõtu kiirust ja leevendada allesjäänud süsinikuheite ülekandumise
riski. Selle saavutamiseks vähendatakse vastavalt LHÜde tasuta eraldamise
järkjärgulist lõpetamist ja lükatakse see edasi kuni 2038. aastani. Lisatakse ka
ajavahemike 2031–2035 ja 2036–2040 võrdlusaluste ajakohastamise normid,
laiendades seega praeguse metoodika põhimõtteid nendele ajavahemikele.
• Uued valdkondlikud soojus- ja kütusepõhised võrdlusalused: ettepanek
sisaldab sätet, millega antakse komisjonile õigus kehtestada artikli 10a lõikes 1
osutatud delegeeritud õigusaktide alusel konkreetsete sektorite soojus- ja
kütusepõhised võrdlusalused.
• Kaudsete kulude hüvitamine: ettepanek võimaldab liikmesriikidel jätkuvalt
anda riigiabi, et hüvitada teatavatele elektrimahukatele tööstusharudele osa
süsinikuga seotud kuludest, mis kantakse üle elektrituru kaudu (artikli 10
lõige 6). Halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse ettepanekuga
kaudsete kulude hüvitamist käsitlev aruandlus juhtimismääruse kohasesse
laiemasse aruandlusse enampakkumisel saadud tulu kasutamise kohta,
kusjuures asjakohane õiguslik alus on juhtimismääruse eelseisvad muudatused.
• Olmejäätmete põletamine: tehakse ettepanek laiendada jäätmete
koospõletamist käsitleva ELi HKSi praegust kohaldamisala nii, et see hõlmaks
kogu tavajäätmete põletamist ja koospõletamist. Selleks tehakse ettepanek
lisada I lisasse uus eraldi tegevusala, mis hõlmab tavajäätmete kõrvaldamist
või taaskasutamist jäätmepõletus- ja jäätmekoospõletustehastes. Lisaks hõlmab
see artikli 3 punktides ak ja al vastavalt mõistete „ohtlikud jäätmed“ ja
„olmejäätmed“ uusi määratlusi. ELi HKSi laiendamist kohaldatakse selliste
tavajäätmete põletamisega tegelevate käitiste heitkoguste suhtes, mille võimsus
ületab 3 tonni tunnis, nagu on sätestatud direktiivis 2010/75/EL. Kohustus
tagastada LHÜd olmejäätmete põletamise sektoris kehtestatakse järk-järgult
ajavahemikul 2031–2034, kusjuures olmejäätmete põletamisega tegelevad
käitised on kohustatud tagastama 100 % oma tõendatud heitkogustest alates
2034. aastast (artikkel 12a). Erandina peaks asjakohaseid samaväärseid
meetmeid rakendavatel liikmesriikidel olema õigus ajutiselt sellest kohustusest
loobuda. Äärepoolseimate piirkondade käitistele on lisatud vabatahtlik ajaliselt
piiratud erand kuni 31. detsembrini 2035. Selle sektori puhul liidu LHÜde
üldkogusele lisatud LHÜde arv peaks olema vastavuses järkjärgulise
kasutuselevõtu trajektooriga aastatel 2031–2034 (artikkel 9). Jätkuvalt
ET 26 ET
kohaldatakse seiret ja aruandlust ning ka tõendamist ja akrediteerimist
(artiklid 14 ja 15). Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 sätestatud
seire- ja aruandluseeskirjad vaadatakse võimaluste piires läbi, et neid saaks
kohaldada olmejäätmete põletamise sektoris. Kaugküttes jäätmetest energia
tootmisele võib eraldada tasuta LHÜsid vastavalt kaugkütet käsitlevatele
sätetele. Elektritootmisele ei saa alates 2013. aastast LHÜsid tasuta eraldada.
Enampakkumistulu lubatud kasutusviiside loetelu (artikli 10 lõige 3)
laiendatakse, et toetada kohalikke omavalitsusi meetmete rakendamisel
kooskõlas jäätmehierarhia kõrgemate astmetega. Tehnoloogia, protsessid ja
tehnikad, mis otseselt vähendavad olmejäätmete põletamisega tegelevate
käitiste heitkoguseid, eelkõige süsiniku kogumine, on kõlblikud saama toetust
tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust, innovatsioonifondist ja
moderniseerimisfondist, et kiirendada tööstuse süsinikuheite vähendamist.
Lisaks käsitletakse kaugküttes jäätmetest energia tootmist kaugküttekäitistele
LHÜde tasuta eraldamist käsitlevas sättes, mida pikendatakse ajavahemikuks
pärast 2030. aastat. Selleks et jälgida metaaniheidet ja soovimatut mõju, mis
tuleneb kohaldamisala laiendamisest nii, et see hõlmab täielikult tavajäätmete
põletamist ja koospõletamist, tuleks seni, kuni ELi HKSi on täielikult
laiendatud olmejäätmete põletamisest tulenevale heitele, kohaldada seiret ja
aruandlust ning tavajäätmete prügilasse ladestamise tõendamist ja
akrediteerimist. Selleks lisatakse ettepanekuga I lisasse uue tegevusena
tavajäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine prügilates seire, aruandluse ja
kontrolli eesmärgil kooskõlas HKSi direktiivi artiklitega 14 ja 15. Seire- ja
aruandluseeskirjade väljatöötamisel tuleks kaaluda tulevast parimat võimalikku
tehnikat prügilate jaoks, et tagada regulatiivne järjepidevus ja keskkonnaalane
terviklikkus, ning need eeskirjad peaksid põhinema terviklikul prügilaregistril,
et vältida kõrvalehoidmist ja tagada tõhusus. Lisatakse aruandlus- ja
läbivaatamisklausel (artikli 30 lõige 9), et jälgida prügilatest pärit
metaaniheidet, võtta arvesse jäätmete kõrvalesuunamise asjakohaseid
suundumusi, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga, ning hinnata, kas on
asjakohane laiendada ELi HKSi prügilatest pärit heitele. Lõpuks muudetakse
I lisa punkti 5, et jätta välja olmejäätmete põletamise üksuste väljajätmine, mis
tuleks lisada käitise loale, kui asjaomase tegevuse võimsuse künnisväärtus on
ületatud. Välja tuleks jätta ohtlike jäätmete põletamise rajatised ja üksused.
• Süsiniku ajutine kogumine ja kasutamine: jäätmete põletamise lisamine
tähendab, et süsiniku kogumise ja kasutamise toote olelusringi enamiku
etappide suhtes, millest võib eralduda seonduvat süsinikku, kohaldatakse nüüd
süsiniku hinnastamist. See võimaldab arvestada heitkoguseid kohas, kus need
toodetest vabanevad, mitte kogumiskohas, vältides seeläbi heitkoguste
topeltarvestuse ja alaarvestuse ohtu. Selle tulemusena lükatakse juhtudel, kui
süsinikdioksiidi kogutakse ajutiselt vahe- või lõpptoodetes, millest süsinik ELi
HKSiga juba hõlmatud tegevustes (nt põletatud plastijäätmed) eeldatavasti
uuesti eraldub, HKSi direktiivi artikli 12 lõikega 3b LHÜde tagastamise
kohustus edasi seniks, kuni CO₂ vabaneb protsessi käigus, mis on loetletud
HKSi direktiivi I lisas (järgnev etapp). Ettepanekuga antakse komisjonile õigus
koostada loetelu toodetest, millest eeldatavasti eraldub uuesti süsinikku
HKSiga juba hõlmatud tegevustes. Erandina võetakse sünteetilistes kütustes
sisalduvat kogutud süsinikku arvesse kohas, kus kütuseid turustatakse
tarbimiseks (kesketapp), mitte kohas, kus kütused põletatakse tööstusrajatistes
või transpordisektoris. Täpsemalt oleks uus arvestuspunkt kütuste turustamise
ET 27 ET
koht, mille kohta on I lisasse lisatud uus tegevus. Lisaks tuleks süsinikdioksiidi
kogumise ja kasutamise ahela kõigi süsinikdioksiidi heitkoguste täieliku
hõlmamise tagamiseks laiendada I lisas esitatud HKSi kohaldamisala nii, et see
hõlmaks süsiniku kogumist kasutamiseks (praegu on hõlmatud ainult kogumine
säilitamise eesmärgil), kogutud süsiniku töötlemist, veeldamist ja sarnaseid
teenuseid ning kogutud süsiniku transporti kasutamise kohta (praegu hõlmab
see ainult transporti säilitamise eesmärgil).
• Kohaldamisala, lubade andmist ja aruandlust käsitlevate kehtivate
normide täpsustamine: tehakse ettepanek muuta uue osaleja määratlust, et
tagada täielik kooskõla komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33141
artikli 2 punktis 1 esitatud tegevkäitise määratlusega ning viia seeläbi
määratlus vastavusse tavaga ja lahendada probleem, et 18 kuu jooksul ei kehti
kahest määratlusest kumbki. Ettepanekus täpsustatakse HKSi direktiivi I lisa
kohase tegevuse „Vesiniku (H2) ja sünteesigaasi tootmine tootmisvõimsusel
üle 5 tonni päevas“ ulatust ja määratlust. Ettepanekuga antakse komisjonile
õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ELi tasandil
horisontaalsed miinimumeeskirjad kasvuhoonegaaside heite lubade andmise,
tühistamise ja peatamise kohta, et luua võrdsemad tingimused kõigis
liikmesriikides, lahendada rakendamisprobleemid ja tagada selged eeskirjad
seoses käitistele uue osaleja või tegevkäitise staatuse määramisega ELi HKSis.
Lisaks sisaldab ettepanek muudatusi, et täpsustada õiguslikku alust ning HKSi
direktiivi artikli 10 lõike 5 ja artikli 21 kohaste aruandlusmenetluste
koordineerimist.
• ELi HKSi nõuetekohase toimimise ja juhtimise rahastamine: selliste
tingimuste kehtestamine, mis võimaldavad võtta kasutusele tulu, et rahastada
ELi HKSi nõuetekohast toimimist ja juhtimist, sealhulgas liidu registri
(artikkel 19) nõuetekohast tegevust, toimimist ja turvalisust ning LHÜde tasuta
eraldamiseks vajalike investeeringute tingimuslikkuse eeskirjade rakendamist.
Turustabiilsusreservi otsuse peamised elemendid, mida muudetakse, on järgmised.
• Lisaks kehtetuks tunnistamise mehhanismi (COM(2026) 153 final42)
kavandatud väljajätmisele esitatakse käesolevas ettepanekus integreeritud
muudatuste pakett, et muuta turustabiilsusreservi parameetrid aja jooksul
dünaamiliseks. Eesmärk on võtta arvesse kahanevat piirmäära ja tagada reservi
jätkuv vastupidavus, et säilitada likviidsus.
• Esiteks tehakse ettepanek muuta aja jooksul ülemist ja alumist künnist ning
vabastatavat kogust (artikli 1 lõiked 5 ja 6), vähendades neid alates
2029. aastast igal aastal 4 %. Nende väärtuste täpsed summad on ümardatud
lähima miljonini ja täpsustatud turustabiilsusreservi otsuse I lisas.
• Teiseks muudetakse ettepanekuga LHÜde vabastamist.
41 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks
üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a
kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8–
69, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj). 42 Menetlus 2026/0085/COD, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse
otsust (EL) 2015/1814 seoses turustabiilsusreservis hoitavate lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks
tunnistamise lõpetamisega.
ET 28 ET
• Sellega luuakse alates 2028. aastast alumine puhver (artikli 1 lõige 5),
mis kajastab 2023. aasta läbivaatamise käigus kehtestatud ülemise puhvri
loogikat. Praegune alumine künnis on 400 miljonit eurot ja praegune
vabastamismäär on 100 miljonit eurot. See tähendab, et alumise puhvri
väärtus on 300 miljonit LHÜd. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv
jääb alumise künnise ja alumise puhvri vahele, arvutatakse
turustabiilsusreservist vabastatavate LHÜde kogus kui „alumine künnis –
ringluses olevate LHÜde koguarv“, selle asemel et vabastada kehtivate
eeskirjade alusel kindlaksmääratud kogus 100 miljonit. Kui ringluses
olevate LHÜde koguarv on alumisest puhvrist väiksem, vabastatakse
turustabiilsusreservist 100 miljonit.
• Tehakse ettepanek vähendada alates 2029. aastast alumist künnist
(400 miljonit) ja alumist puhvrit (300 miljonit) ning reservist
vabastatavate LHÜde kogust (100 miljonit LHÜd) kindlaksmääratud iga-
aastase vähendamise võrra, st 4 % aastas, kui ringluses olevate LHÜde
koguarv jääb allapoole alumist puhvrit.
• Kolmandaks vähendatakse reservi lisamise määra alates 2028. aastast 24 %-lt
12 %-le (artikli 1 lõige 5). See tähendab, et ülejäägi korral jaotatakse tulevased
sissetulevad kogused pikemale ajavahemikule. Võttes arvesse kahanevat
piirmäära ja turu tulevast pingelisust, on kasulik jaotada sissetulevad kogused
pikemale ajavahemikule. Sellest tulenevalt tuleb ülemise puhvri künnist
alandada 947 miljonini, et kajastada vähendatud reservi lisamise määra.
• Neljandaks tehakse ettepanek muuta lennunduse arvessevõtmist ringluses
olevate LHÜde koguarvu arvutamisel. Praegu on artikli 1 lõikes 4a nõutud, et
arvutustes võetaks arvesse lennunduse netonõudlust alates 2024. aastast. Seda
artiklit muudetakse, et lisada ringluses olevate LHÜde koguarvule lennunduse
netonõudluse kumulatiivne mõju aastatel 2012–2023. Seda kohaldatakse alates
2028. aastast, ja võttes 2027. aasta ringluses olevate LHÜde koguarvu
arvutamisel arvesse lennunduse kumulatiivset nõudlust alates 2012. aastast,
vähendatakse seda 173 miljoni LHÜ võrra. See muudab turustabiilsusreservi
reageerimisvõimelisemaks ja toob kaasa LHÜde varasema vabastamise.
Meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli määruse ning algatuse „FuelEU
Maritime“ määruse peamised muudatused on järgmised.
• Ettepaneku eesmärk on lihtsustada seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi
/HKSi ja algatuse „FuelEU“ kohaseid kohustusi täitvate käitajate tegevust,
ühendades asjakohased seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi nõuete täitmise
tsüklid ning vähendades olemasolevat dubleerimist ja lahknevusi. See nõuab
seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisala laiendamist (muudetud
artikkel 2), et see hõlmaks lisaks kasvuhoonegaaside heitekoguste ja
energiatõhususe andmetele ka energiatarbimist, ning seire- ja aruandlusnõuete
ajakohastamist (muudetud artiklid 9 ja 10), et tagada kõigi asjakohaste andmete
kogumine sama seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi raames.
• Kavandatud muudatustega tehakse vastavad muudatused seirekava sisus
ja selle esitamise korras (muudetud artikkel 6) ning heitearuandes
(muudetud artikkel 11). Sellest tulenevalt peavad ettevõtjad lisama kogu
vajaliku teabe ühte dokumenti ja esitama selle ühtses töövoos, et täita nii
seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi /HKSi kui ka algatuse „FuelEU“
kohaseid seire-, aruandlus- ja kontrollinõudeid.
ET 29 ET
• Ettepanekuga muudetakse kontrollinorme, et laiendada määrust nii, et see
hõlmaks energiatarbimist ja sellest tulenevaid uusi aruandlusnõudeid
(muudetud artiklid 13–16). Komisjonile käesoleva määrusega antud
kontrolli- ja akrediteerimisnormidega seotud volitusi tuleks rakendada, et
luua seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi, HKSi ja algatuse „FuelEU
Maritime“ raames kohaldatav ühtne akrediteerimis- ja kontrolliraamistik.
• Lisaks antakse ettepanekuga komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte, millega muudetakse seiremeetodeid ja -norme, et need
vastaksid määruse laiendatud kohaldamisalale, kuna energiatarbimise
hõlmamiseks lisatakse uusi andmepunkte (muudetud artikkel 5).
• Seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kavandatud muudatused nõuavad
sellest tulenevaid muudatusi FuelEU määruses, eelkõige seetõttu, et seire
ja aruandluse ühekordsuse põhimõtet rakendatakse täielikult seire-,
aruandlus- ja kontrollinõuete täitmise ühise tsükli kaudu.
• Samuti lisatakse ettepanekuga uus artikkel 4a, et selgitada seire-, aruandlus- ja
kontrollikohustuste eest vastutava haldava asutuse rolli ning luua
jaotusmehhanism kõigi seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisalasse
kuuluvate laevandusettevõtjate jaoks, et veelgi suurendada seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteemi töökindlust.
• Ettepaneku eesmärk on ka tugevdada võrdseid tingimusi, laiendades
sihipäraselt ELi HKSi kohaldamisala teatavatele laevakategooriatele (seire-,
aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud artikkel 2). Selline sihipärane
laiendamine eeldab komisjonile delegeeritud volituste ja rakendamisvolituste
andmist, et sätestada asjakohased seire- ja aruandluseeskirjad (seire-,
aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud artiklid 5, 6 ja 11).
• Ettepanek sisaldab kohandatud norme, et tugevdada kaitsemeetmeid
avameretoimingutes osalevate või neid toetavate laevade nõuetest
kõrvalehoidmise riski vastu. Need kohandatud normid nõuavad seire-,
aruandlus- ja kontrollimääruse kohaldamisala muutmist (seire-, aruandlus- ja
kontrollimääruse muudetud artikkel 2), uute mõistete lisamist (seire-,
aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud artikkel 3) ning avamerelaevade
loetelu väljajätmist (seire-, aruandlus- ja kontrollimääruse muudetud I lisa).
Ettepanekuga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et
sätestada asjakohased seire- ja aruandluseeskirjad (seire-, aruandlus- ja
kontrollimääruse muudetud artiklid 5, 6 ja 11).
ET 30 ET
2026/0212 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ja otsust (EL) 2015/1814 seoses
konkurentsivõime edendamise ja süsinikuheite kulutõhusa vähendamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu
võetud Pariisi kokkulepe3 (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 4. novembril 2016.
Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus
tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi
temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.
(2) Kiireloomuline vajadus jätkata jõupingutusi Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi
saavutamiseks on muutunud pakilisemaks pärast valitsustevahelise kliimamuutuste
eksperdirühma kuuendas hindamisaruandes esitatud järeldusi, mille kohaselt saab
globaalne soojenemine piirduda 1,5 °C-ga üksnes juhul, kui ülemaailmseid
kasvuhoonegaaside heitkoguseid hakatakse sellel kümnendil viivitamata oluliselt ja
püsivalt vähendama.
(3) 5. novembril 2025 esitas liit oma riiklikult kindlaksmääratud panuse pärast selle
heakskiitmist nõukogus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste
konverentsile. Riiklikult kindlaksmääratud panuses märgitakse, et pärast liidu
2040. aasta kliimaeesmärgi kehtestamist ja kooskõlas kavandatud läbivaatamistega
valmistab komisjon ette kliimapoliitika struktuuri 2030. aasta järgseks ajaks ning
koostab ettepanekud poliitikaraamistiku kohta, mida on vaja 2040. aasta eesmärgi
õiglaseks ja kulutõhusaks saavutamiseks.
(4) Riiklikult kindlaksmääratud panuse koostamisel lähtuti sellise poliitilise arutelu
tulemustest, mis algatati komisjoni 6. veebruari 2024. aasta teatisega „Meie tuleviku
kindlustamine. Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse
1 ELT C, , lk . 2 ELT C, , lk . 3 ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
ET 31 ET
saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“,4 mis
põhines ulatuslikul mõjuhinnangul ja avaliku konsultatsiooni käigus kogutud
sidusrühmade seisukohtadel. See mõjuhinnang on käesolevat direktiivi toetava
mõjuhinnangu alus.
(5) Konkurentsivõime kompassis5 ja puhta tööstuse kokkuleppes6 on kindlaks määratud
jätkuv süsinikuheite vähendamine ja kiirendatud ringsus, mis on olulised elemendid, et
veelgi vähendada Euroopa sõltuvust fossiilkütustest ning suurendada majanduse
konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet, määrates ühtlasi kindlaks suuna ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohandamiseks muutuva geomajandusliku
olukorraga ning säilitades samal ajal põhialused.
(6) Kiiresti muutuv geopoliitiline olukord rõhutas veelgi enam seda, kui oluline on täita
puhta tööstuse kokkulepet, et suurendada ressurssidega kindlustatust ja tegeleda
Euroopa sõltuvusega imporditud fossiilkütustest, mis on kõrgemate ja volatiilsemate
energiahindade peamine põhjus. Konfliktid Ukrainas ja Lähis-Idas seavad Euroopa
Liidu taas silmitsi volatiilsete ja tõusvate energiahindadega, sest Euroopa sõltub
imporditud fossiilkütustest, mis kahjustab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. ELi
HKS peaks jätkuvalt olema tugev, prognoositav ja eesmärgipärane süsinikuheite
vähendamise tõukejõud, mis vähendab ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist ja
tugevdab tema vastupanuvõimet, edendades samal ajal investeeringuid puhtale
energiale üleminekusse, st omamaistesse taastuvatesse energiaallikatesse ning
muudesse süsinikuheiteta ja vähese süsinikuheitega energiaallikatesse.
(7) Euroopa Ülemkogu kutsus oma 19. märtsi 2026. aasta järeldustes7 komisjoni üles
esitama hiljemalt 2026. aasta juuliks ELi HKSi läbivaatamise tulemused, et vähendada
süsinikuhinna volatiilsust ja leevendada selle mõju elektrihindadele, sealhulgas
seonduvatele tarneahela kuludele, ning tegevuste ümbersuunamisele, säilitades samal
ajal HKSi olulise rolli kliimapöördes ja energiasüsteemi ümberkujundamises
süsinikuheite turupõhise hinnasignaali kaudu, mis hoogustab investeeringuid ja
innovatsiooni. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon allkirjastasid tegevuskava
„Üks Euroopa, üks turg“, milles seati 2027. aasta esimeseks kvartaliks eesmärk
leppida kokku ELi HKSi läbivaatamises8.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11199 on liit seadnud eesmärgi
saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja seejärel
saavutada negatiivsed heitkogused. Kõnealuses määruses on ka sätestatud, et komisjon
püüab viia kõik tulevased kavandatavad meetmed ja seadusandlikud ettepanekud,
sealhulgas eelarveettepanekud, kooskõlla kõnealuse määruse eesmärkidega ning esitab
4 COM(2024) 63 final. 5 Komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“
(COM(2025) 30 final). 6 Komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja
süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava (COM(2025) 85 final). 7 Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2026. aasta järeldused EUCO 1/26 CO EUR 1 CONCL 1. 8 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuskava „Üks Euroopa, üks
turg“. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja
(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).
ET 32 ET
kooskõla puudumise korral põhjendused kõnealustele ettepanekutele lisatud
mõjuhinnangus.
(9) Määrusega (EL) 2021/1119, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2026/667,10 on kehtestatud liidu siduv eesmärk vähendada
2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast süsiniku eemaldamise
mahaarvamist) 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega. See eesmärk hõlmab võimalust
kasutada alates 2036. aastast piiratud koguses kvaliteetseid rahvusvahelisi ühikuid, et
anda piisav panus 2040. aasta eesmärgi saavutamisse. See kogus võib olla kuni 5 %
ELi 1990. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest, mis vastab kasvuhoonegaaside
netoheite vähendamisele liidus 2040. aastaks vähemalt 85 % võrreldes 1990. aasta
tasemega. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõike 5 punktiga a võib
kaaluda katseperioodi aastatel 2031–2035.
(10) Määrusega (EL) 2021/1119 kehtestatud heitkoguste vähendamise saavutamisele
peavad kaasa aitama kõik majandussektorid. Seepärast tuleks ELi HKSi eesmärki
kohandada, et see oleks kooskõlas kogu majandust hõlmava kasvuhoonegaaside
netoheite vähendamise 2040. aasta eesmärgiga, 2050. aastaks kliimaneutraalsuse
saavutamise eesmärgiga ja eesmärgiga saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused,
nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119.
(11) Pariisi kokkuleppe kohane liidu ja liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panus
hõlmab lennundusest tulenevaid heitkoguseid, mille suhtes kohaldatakse tõhusat
süsiniku hinnastamist ELi HKSi kaudu, mis kuni 31. detsembrini 2026 hõlmab ainult
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) siseseid lende ning Šveitsi ja Ühendkuningriiki
suunduvaid lende. Riiklikult kindlaksmääratud panuses märgitakse, et mis tahes laiem
kohaldamisala tuleneks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ11
muutmisest käesoleva direktiivi alusel. Lennundusest tulenevad heitkogused
eeldatavasti suurenevad, välja arvatud juhul, kui suurendatakse alternatiivkütuste
kasutamist. Alates 2027. aastast ELi HKSiga hõlmatud täiendavaid lennundusest
tulenevaid heitkoguseid ei tohiks veel liidu ja liikmesriikide riiklikult
kindlaksmääratud panusesse lisada ning neid ei tohiks käsitada heitkogustena määruse
(EL) 2021/1119 tähenduses.
(12) ELi HKS peaks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/240512
kohastele siduvatele seadusandlikele volitustele täiendavalt toetama kestlike
lennukikütuste kasutamist, olenemata sellest, et need volitused kehtivad isegi ilma ELi
HKSi toetuseta. Seepärast tuleks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõike 6 kohaselt
kestlike lennukikütuste ja muude lennukikütuste, mis ei ole saadud fossiilkütustest,
kasutamiseks reserveeritud lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“)
kättesaadavust pikendada kuni 2040. aastani. Selleks et võimaldada mehhanismi
rakendamiseks pikemat ajavahemikku, tuleks katta väiksem osa hinnavahest. Samuti
tuleks võrdselt kohelda kõiki jõuseadmeid ning elektrifitseerimist. ELi HKSi
geograafilise kohaldamisala laiendamine lennunduse puhul koos õhusõiduki
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2026. aasta määrus (EL) 2026/667, millega muudetakse
määrust (EL) 2021/1119 seoses liidu 2040. aasta kliimaalase vahe-eesmärgi kehtestamisega (ELT L,
2026/667, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/667/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse
ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi
96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/87/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2405, milles käsitletakse
võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks (ELT L, 2023/2405, 31.10.2023, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2405/oj).
ET 33 ET
käitajatele eraldatavate LHÜde üldkoguse vastava suurendamisega võimaldab
suurendada alternatiivsete jõuseadmete ja kütuste toetamiseks eraldatavate LHÜde
arvu.
(13) Hoolimata sellest, et süsiniku hinnastamise kohaldamisala laiendatakse alates
2029. aasta jaanuarist ainult osaliselt, tuleks HKSi toetust alternatiivsetele
jõuseadmetele ja kütustele siiski laiendada kõigile alates sellest kuupäevast väljuvatele
lendudele. Sellega säilitatakse võrdne kohtlemine kõigil marsruutidel, mis väljuvad
mis tahes Euroopa Majanduspiirkonna lennuväljalt, ning stimuleeritakse nimetatud
jõuseadmete ja kütuste kiiret kasutuselevõttu.
(14) Selleks et vähendada lennunduse kogumõju kliimale, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 3c lõikes 6 osutatud toetusmehhanismi raames toetada ka kulutõhusaid
lähenemisviise. Kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelite kasutamine
kondensatsioonijälgede kulutõhusa vähendamise toetamiseks täiendab odavalt muid
selle mehhanismiga toetatavaid lähenemisviise. See peaks tuginema piiratud osale
LHÜde arvust, mis on reserveeritud artikli 3c lõikes 6 sätestatud eesmärkidel.
Mehhanism peaks täiendama kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 5 kohast lennunduse
muu kui CO₂ heitega seotud mõju seire-, aruandlus- ja kontrolliraamistikku.
(15) Selleks et premeerida kõige tõhusamaid käitisi, on asjakohane pikendada võimalust, et
käitised, mis varem kuulusid ELi HKSi selliste põletusseadmete käitamise tõttu, mille
summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, ning mis muudavad
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks oma tootmisprotsesse ja ei vasta
seetõttu enam kõnealusele künnisele, kuuluvad pärast tootmisprotsesside muutmist
jätkuvalt ELi HKSi kuni kahe järgneva LHÜde tasuta eraldamise viieaastase
ajavahemiku lõpuni.
(16) Ärilendude puhul peaks LHÜde reserveeritud kogus olema kättesaadav üksnes elektri
või vesiniku jõul töötavate õhusõidukite korral. Selleks et tagada ühetaolised
tingimused reserveeritud LHÜde eraldamiseks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 3c lõikele 6, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu loetelu
õhusõidukitest, mida käsitatakse äriõhusõidukitena. Selliseid volitusi tuleks teostada
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201113.
(17) Tagamaks, et käitistel on igal direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 11 osutatud viieaastasel
ajavahemikul pidevalt kas uue osaleja või tegevkäitise staatus, on vaja kõnealuse
direktiivi kohane uue osaleja määratlus läbi vaadata. Täpsemalt on probleem selles, et
lugedes direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis h sätestatud uue osaleja määratlust
koostoimes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33114 artikli 2 punktis 1
sätestatud tegevkäitise määratlusega, on iga tasuta eraldamise ajavahemiku lõpus 1,5-
aastane ajavahemik, mis algab kolm kuud enne järgmise ajavahemiku loetelu esitamist
vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikele 1 ning mille jooksul kumbagi neist
kahest määratlusest ei kohaldata. Seepärast tuleks „uue osaleja“ määratlus läbi
vaadata, et viia see kooskõlla praeguse tavaga, mille kohaselt käsitatakse käitist
tegevkäitisena üksnes siis, kui see on kantud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõike 1
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13–18, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj). 14 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks
üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a
kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8–
69, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/331/oj).
ET 34 ET
kohaselt asjaomase ajavahemiku kohta esitatud loetellu. Sellest tulenevalt tuleks
käitist, mis saab loa esimest korda ajavahemiku jooksul, mis algab kolm kuud enne
artikli 11 lõike 1 kohase loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb LHÜde tasuta
eraldamiseks ette nähtud vastava viieaastase ajavahemiku viimase aasta
31. detsembril, käsitada sellel ajavahemikul uue osalejana. Olukorras, kus käitis saab
esimest korda kasvuhoonegaaside heiteloa, mis seejärel tühistatakse, ja sellele käitisele
antakse samal LHÜde eraldamise ajavahemikul uus kasvuhoonegaaside heite luba,
peaks käitisel olema võimalik ELi HKSiga järgmisel LHÜde eraldamise ajavahemikul
uuesti ühineda üksnes siis, kui ta on kohaldatava määratluse kohaselt uus osaleja või
tegevkäitis kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis h ja delegeeritud määruse
(EL) 2019/331 artikli 2 punktis 1 sätestatud asjakohaste määratlustega.
(18) Liit peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2050. aastaks ja kõik
majandussektorid, sealhulgas meretransport, peavad aitama saavutada määrusega
(EL) 2021/1119 kehtestatud heitkoguste vähendamise vastavalt oma ajakohastatud
riiklikult kindlaksmääratud panusele. Meretranspordi lisamine ELi HKSi alates
2024. aastast tagab, et sektor panustab õiglaselt liidu kliimaeesmärkide ja Pariisi
kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)
võttis 2023. aastal vastu strateegia laevanduse süsinikuheite vähendamiseks15
„2050. aastaks või selle paiku“ ning leppis kokku keskpika perioodi meetmete
väljatöötamises selle rakendamiseks, kaaludes nii tehnilisi kui ka majanduslikke
elemente hõlmavaid võimalikke meetmeid. Sellise üleilmse meetme vastuvõtmine ja
rakendamine, millega kehtestatakse meretranspordist tulenevale kasvuhoonegaaside
heitele hind paralleelselt ELi HKSiga, tooks kaasa laevandusettevõtjate topeltmaksete
ohu. Kui IMO võtab vastu üleilmse turupõhise meetme meretranspordist tuleneva
kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, tuleks direktiivi 2003/87/EÜ meretranspordi
tegevusalasid käsitlevad sätted läbi vaadata. Selleks peaks komisjon esitama Euroopa
Parlamendile ja nõukogule 18 kuu jooksul pärast sellise meetme vastuvõtmist ja enne
selle toimima hakkamist aruande. Komisjon peaks selles aruandes analüüsima
kõnealust üleilmset turupõhist meedet seoses selle eesmärkidega, pidades silmas
Pariisi kokkuleppe eesmärke, selle üldist keskkonnaalast terviklikkust, sealhulgas
võrreldes direktiivi 2003/87/EÜ sätetega, mis hõlmavad meretransporti, ning kõiki
küsimusi, mis on seotud ELi HKSi ja kõnealuse meetme sidususega, sealhulgas
topeltmaksete vältimisega. Asjakohasel juhul ja selleks, et vältida topeltmaksete ohtu,
tagades samal ajal, et ei toimu keskkonnaalast tagasilangust, tuleks kaasnevas
seadusandlikus ettepanekus ette näha IMO mahaarvamismehhanism, mille kohaselt on
asjakohane lubada laevandusettevõtjatel tagastada vähem LHÜsid kui nende tõendatud
heitkogused, niivõrd kui need heitkogused on IMO meetme alusel ka tegelikult
hinnastatud. Selleks et võtta arvesse liidu võimalikku rolli meretranspordi
süsinikuheite vähendamiseks tehtavate laiemate rahvusvaheliste jõupingutuste
toetamisel, tuleks kaasnevas seadusandlikus ettepanekus ette näha meede, mille
kohaselt reserveeritakse LHÜd kõige vähem arenenud riikide ja väikeste arenevate
saareriikide toetamiseks.
(19) Meretranspordi süsinikuheite vähendamise toetamiseks on jätkuvalt vaja
märkimisväärseid investeeringuid, sealhulgas investeeringuid laevastiku
moderniseerimisse ja puhta tehnoloogia kasutuselevõttu. Samal ajal kannavad
liikmesriigid, kus laevandusettevõtjate kontsentratsioon on elanikkonnaga võrreldes
eriti suur, jätkuvalt proportsionaalselt suuremaid halduskulusid ELi HKSi
15 1. lisa, resolutsioon MEPC.377(80), vastu võetud 7. juulil 2023, IMO laevade kasvuhoonegaaside heite
vähendamise 2023. aasta strateegia.
ET 35 ET
rakendamisel, et toetada meretranspordi süsinikuheite vähendamist, sealhulgas
toetades kapitaliinvesteeringuid meretranspordisektorisse, kaasa arvatud sadamatesse
ja laevandusettevõtjatesse, ning kestlike kütuste ja jõuseadmete kasutamist. Direktiivi
2003/87/EÜ artikli 3ga lõike 3 teises lõigus sätestatud LHÜde ajutine eraldamine aitab
neid eesmärke toetada, kasutades vastavat enampakkumistulu kooskõlas käesoleva
direktiiviga. Seepärast on asjakohane pikendada selle kohaldamist kuni
31. detsembrini 2038. Komisjon peaks 30. septembriks 2035 hindama, kas edasine
pikendamine on põhjendatud.
(20) Meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks on oluline saavutada üleminek
fossiilkütuste kasutamiselt ja parandada energiatõhusust. Seda üleminekut takistavad
siiski märkimisväärsed hinnaerinevused tavapäraste fossiilkütuste ja kestlike
laevakütuste vahel ning heiteta jõuseadmete, näiteks elektri- ja tuuleenergial
põhinevate jõuseadmete kasutuselevõtu tempo. Seepärast on soovitav toetada varajasi
tegutsejaid, et vähendada liidus meretranspordisektori süsinikuheite vähendamisse
tehtavate investeeringutega seotud riske. Seega tuleks ajavahemikul 1. jaanuarist
[2028/ esimene aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kuni 31. detsembrini 2040
reserveerida 110 miljoni LHÜ eraldamine laevandusettevõtjatele läbipaistval, võrdsel
ja mittediskrimineerival alusel, et katta osa tavapäraste fossiilkütuste ja nõuetele
vastavate kestlike laevakütuste hinnaerinevusest ning kõik või osa lisakuludest, mis
tekivad nõuetele vastavate heiteta jõuseadmete ja nõuetele vastavate kestlike
laevakütuste kasutamiseks vajaliku tehnoloogia kasutuselevõtul ja käitamisel, kui
selliste kütuste kasutamine on tõendatud. Kui laevandusettevõtjale eraldatakse selle
reservi raames LHÜsid, peaks laevandusettevõtja sellist eraldamist arvesse võtma, kui
ta kavatseb kanda LHÜde tagastamisest tulenevad kulud üle teisele üksusele kooskõlas
direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 3gc sätestatud hüvitamismehhanismiga. Näiteks võib
lepingupõhiste kokkulepetega ette näha eraldatud LHÜde ülekandmise
laevandusettevõtjalt teisele üksusele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2003/87/EÜ kõnealuse reservi
kohaldamiseks vajalike üksikasjalike normidega, ning võtta vastu rakendusakte, et
kehtestada loetelud liiduvälistest sadamatest ja kolmandatest riikidest, mille suhtes
tuleks kohaldada erandit päritolunõuetest.
(21) Komisjon peaks hindama artikli 3gaa alusel loodud reservi toimimist, võttes arvesse
kestlike laevakütuste ja heiteta alternatiivsete jõuseadmete tehnoloogilise ja
kaubandusliku küpsuse arengut.
(22) Laevandusettevõtjate nõuetest kõrvalehoidmine on problemaatiline, eelkõige seetõttu,
et see võib kahjustada ELi HKSi keskkonnaalast terviklikkust. Selleks et vähendada
riski, et konteinerilaevad külastavad nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil väljaspool
liitu asuvaid sadamaid ja viivad konteinerite ümberlaadimise väljapoole liitu, on
direktiiviga 2003/87/EÜ ette nähtud, et mõiste „külastatav sadam“ määratlusest
jäetakse välja konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas
naabersadamas, mis on kindlaks määratud kõnealuse direktiivi artikli 3ga lõike 2
kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Kriteerium, mis on seotud sadamas toimuva
konteinerite ümberlaadimise osakaaluga, ei pruugi siiski piisavalt hõlmata väljaspool
liitu asuvaid sadamaid, millel on suur potentsiaal meelitada ligi ümberlaadimistegevust
liidu sadamatest ja kus konteinerite ümberlaadimine moodustab suurema osa
konteinervedudest. Seepärast on asjakohane kehtestada kõnealuseks kriteeriumiks
65 % asemel 50 %. Lisaks on asjakohane jätta külastatava sadama määratlusest välja
konteinerite ümberlaadimiseks vajaliku taristuga sadamad, mis asuvad liidu vahetus
läheduses, st kuni 150 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast
ET 36 ET
sadamast. Meetme proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks võtta
arvesse kolmandate riikide meetmeid, millel on direktiiviga 2003/87/EÜ võrdväärne
mõju. See hõlmab sellise kolmanda riigi sadamaid, kellega on sõlmitud HKSide
sidumise leping. Selleks et paremini arvesse võtta suuri häireid laevandusturul, mis
võivad kiiresti muuta konteinerite ümberlaadimise tavasid, peaks komisjon
kontrollima konteinerite ümberlaadimisega tegelevate naabersadamate loetelu
korrektsust kord aastas, mitte kord kahe aasta järel. Haldustõhususe huvides peaks
komisjonil siiski olema õigus võtta vastu rakendusakte, millega muudetakse
konteinerite ümberlaadimisega tegelevate naabersadamate loetelu üksnes vajaduse
korral, näiteks juhul, kui sadam ei vasta enam konteinerite ümberlaadimisega tegeleva
naabersadama kriteeriumidele. Selleks et veelgi vähendada nõuetest kõrvalehoidmise
eesmärgil väljaspool liitu tehtavate sadamakülastuste riski ja konteinerite
ümberlaadimise ümberpaigutamist väljapoole liitu, on asjakohane näha ette täiendav
meede. Selline meede peaks seisnema ajutises erandis direktiivi 2003/87/EÜ kohastest
tagastamiskohustustest seoses selliste suurte konteinerilaevade teatava
meretransporditegevusega, mis teevad pikamaareise väljaspool liitu asuvate sadamate
ja liidu sadamate vahel.
(23) Selleks et vältida või vähendada ELi HKSi nõuete täitmisega seotud kulusid, võivad
avameretoimingutega tegelevad või neid toetavad laevandusettevõtjad kalduda
kasutama väljaspool liitu asuvaid baase liidus asuvate baaside asemel või lisama
nõuetest kõrvalehoidmiseks tehtavaid sadamakülastusi väljaspool liitu. Selleks et
vähendada nõuetest kõrvalehoidmise riski ja tagada võrdsed tingimused, tuleks muuta
külastatava sadama määratlust, et see hõlmaks avameretööalasid, kus
laevandusettevõtjad teostavad või toetavad avameretoiminguid, sealhulgas merepõhja
ja selle aluspinnase ressurssidega seotud teadusuuringuid ning avamererajatiste ja -
taristu projekteerimise, kavandamise, ehitamise, käitamise, hooldamise ja kasutuselt
kõrvaldamisega seotud tegevust.
(24) Selliste laevade heitkogused, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400,
moodustavad ligikaudu 15 % direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate
laevade heitkogustest, kuid sellesse vahemikku kuuluvate laevade heitkoguseid tekitab
suur hulk laevu. Selliste konkreetset liiki laevade heitkoguste lisamine, mille
kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400, aitab parandada ELi HKSi tõhusust
ja edendada võrdseid tingimusi laevadega, mille kogumahutavus on vähemalt 5 000,
ning seetõttu tuleks need laevad lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
Komisjon peaks hiljemalt 31. detsembriks 2031 esitama Euroopa Parlamendile ja
nõukogule aruande, milles ta peaks uurima alla 5 000 suuruse kogumahutavusega
parvlaevade ja reisilaevade heitkoguste direktiivi 2003/87/EÜ lisamise teostatavust
ning majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju.
(25) Praegused direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud erandid kohustusest tagastada LHÜsid
jääklassi laevade, äärepoolseimaid piirkondi ja maismaa püsiühenduseta väikesaari
hõlmavate reiside ning teatavate avaliku teenindamise kohustuste või avaliku
teenindamise lepingute alusel osutatavate reisijateveoteenuste puhul lõpevad
31. detsembril 2030. Kuigi jääklassi laevade ning nimetatud marsruute teenindavate ja
teenuseid osutavate laevastike süsinikuheite vähendamisel tehakse edusamme ning
uuenduslikud tehnoloogialahendused, nagu akutoitega elektrisõidukid ja tuuleenergial
põhinevad jõuseadmed, muutuvad üha elujõulisemaks, on heitkoguste vähendamise
lahenduste ulatuslik kasutuselevõtt ühenduvuse seisukohast olulistel laevadel endiselt
piiratud, eelkõige taristu- ja investeerimisvajaduste tõttu. Selleks et anda üleminekuks
ET 37 ET
piisavalt aega16 ning võttes arvesse vajadust tagada oluliste meretransporditeenuste
territoriaalne järjepidevus, ühendatus ja taskukohasus, tuleks nende erandite kestust
piiratud ajaks pikendada. Võttes arvesse jääklassi laevade süsinikuheite
vähendamisega seotud konkreetseid tehnilisi ja tegevuslikke probleeme, peaks
komisjon enne nende laevade suhtes kohaldatava erandi aegumist vaatama läbi
edusammud, mida on tehtud sobiva vähese heitega ja heiteta tehnoloogia
kasutuselevõtul, ning hindama, kas on asjakohane pikendada kõnealuse erandi
kehtivust kauemaks kui 31. detsembrini 2035.
(26) Selleks et toetada ülemaailmseid kliimameetmeid ja hõlbustada kasvuhoonegaaside
heitkoguste hinnastamist kolmandates riikides, tuleks kolmandatele riikidele anda
toetust seoses heitkogustega, mille suhtes ei kohaldata juba direktiivi 2003/87/EÜ
kohaseid tagastamiskohustusi. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte, et vajaduse korral muuta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3ga lõikes 1
sätestatud geograafilist kohaldamisala seoses meretranspordist tulenevate
heitkogustega, mis tekivad liidu ja toetust saava kolmanda riigi vaheliste reiside ajal.
Direktiivi 2003/87/EÜ täiendamiseks peaks komisjonil olema ka õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte, et kehtestada normid kõnealuse kolmandatele riikidele antava
toetuse toimimise kohta. See hõlbustaks ka Ühendkuningriigiga ettevalmistatava
HKSide sidumise lepingu rakendamist.
(27) Selleks et käsitleda ebaselgeid rakendamisolukordi ja liikmesriikide erinevaid tavasid
ning pakkuda vahendeid direktiivi 2003/87/EÜ pideva rikkumise käsitlemiseks, on
vaja täpsustada kehtivaid norme, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitelubade
andmist, peatamist ja tühistamist pädevate asutuste poolt, ning neid ühtlustamise
edendamiseks edasi arendada. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte,
et tagada ühtlustatud tingimused direktiivi 2003/87/EÜ artikli 6 rakendamiseks seoses
kasvuhoonegaaside heiteloa andmise, peatamise ja tühistamisega pädevate asutuste
poolt. Selliseid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
(28) Direktiivi 2003/87/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2023/959,17 laiendades direktiivi 2003/87/EÜ I lisas sätestatud tegevusala, mis
puudutab kasvuhoonegaaside torutransporti nende säilitamise eesmärgil, kõigile
transpordivahenditele. Selle tegevusala areng on näidanud, kui keeruline on määrata
piiriülese transpordi juhtumite jaoks haldavat asutust, mistõttu on vaja täpsustada,
milline liikmesriik peaks CO2 transporditaristu käitajale lube andma. Selguse
suurendamiseks ja seega lubade andmise kiirendamiseks tuleks kehtestada selge
eeskiri, mida kohaldatakse kõigil juhtudel ja mille kohaselt peaks pädev asutus olema
selle liikmesriigi pädev asutus, kus CO2 kogutakse. Pädev asutus peaks vastutama
selle CO2 transpordi eest seni, kuni teises liikmesriigis asuv käitaja CO2 kogub.
Liikmesriigid, kus CO2 veetakse ainult transiidina, ei tohiks olla seotud CO2
transportimiseks loa andmisega.
16 Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat ja Ricardo, „Electric vessels and wind-assisted
propulsion systems- opportunities for the EU maritime industry and value chain – Final report“
(Elektrilaevad ja tuuleenergial põhinevad jõuseadmed – võimalused ELi merendustööstusele ja
väärtusahelale – lõpparuanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2026,
https://data.europa.eu/doi/10.2834/7505429. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse
direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2023/959/oj).
ET 38 ET
(29) Selleks et saavutada liidu eesmärk vähendada 2040. aastaks heitkoguseid 90 %
võrreldes 1990. aasta tasemega, on vaja kohandada ELi HKSi kuuluvate sektorite
heitkoguste vähendamise määra alates 2031. aastast. Seepärast tuleks kohandada
direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 sätestatud lineaarset vähendamistegurit.
(30) Vähendamismäära puhul tuleks arvesse võtta ka Euroopa kliimamääruse sätteid, mis
käsitlevad kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute kasutamist alates 2036. aastast, et
anda piisav panus ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse. Rahvusvahelised
ühikud tuleks integreerida tulevastesse kliimaalastesse õigusaktidesse, kasutades
kvaliteetseid ja usaldusväärseid ühikuid. Ühikute kasutamine peaks toetama nii liitu
kui ka kolmandaid riike Pariisi kokkuleppega kooskõlas oleva kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise saavutamisel. Tuleb tagada ühikute suur usaldusväärsus ja
vajaduse korral võib Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõike 4 alusel välja töötatud eeskirju
täiendada. Rahvusvaheliste ühikute konkreetne roll ja kasutuselevõtt põhineb
mõjuhinnangul ning sõltub liidu õigusakti väljatöötamisest, millega kehtestatakse
kindlad ja ranged usaldusväärsuskriteeriumid ning muud kaitsemeetmed. Pidades
silmas rahvusvaheliste ühikute ostmiseks rahastu loomist, et vähendada üldist vajadust
liidusiseste meetmete järele kuni 5 protsendipunkti võrra, peaks ELi HKSi heitkoguste
vähendamise eesmärk olema kooskõlas kogu ELi hõlmava üldise liidusisese
eesmärgiga vähendada heitkoguseid kuni 2035. aastani 90 % ja 2036.–2040. aastal
85 %. See peaks kajastuma väiksemas ELi HKSi lineaarses vähendamisteguris alates
2036. aastast ja LHÜd tuleks panna kõrvale sellise rahvusvaheliste ühikute koguse
ostmiseks, mis vastab ELi HKSi eesmärkide vähendamisele. Komisjon peaks esitama
Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kvaliteetse ja usaldusväärse
rahvusvaheliste ühikute turu arengu kohta, võttes arvesse määruses (EL) 2021/1119
sätestatud kriteeriume ning nende ühikute panust lisas loetletud tegevusalade
kliimaeesmärkide saavutamisse. Selle aruande kohaselt peaks lineaarne
vähendamistegur alates 2036. aastast naasma HKSi kuuluvate sektorite puhul
trajektoorile, mis on kooskõlas ELi-sisese vähendamisega 90 % võrra 2040. aastaks,
juhul kui kvaliteetsed ja usaldusväärsed kulutõhusad rahvusvahelised ühikud ei ole
kättesaadavad.
(31) Süsiniku eemaldamine lisatakse Euroopa kliimamäärusesse paindlikkusena, mis
võimaldab ELil saavutada 2040. aasta kliimaeesmärgi kulutõhusamal viisil, kuna
teatavaid heitkoguseid on kulutõhusam eemaldamise kaudu kompenseerida kui neid
vähendada. Eelkõige võib see aidata kompenseerida allesjäänud kasvuhoonegaase,
mida on ELi HKSi kuuluvates sektorites raske vähendada. Sellega seoses peaks ELi
HKS aitama kaasa süsiniku eemaldamise kasutuselevõtule ja rahastamisele, sealhulgas
seetõttu, et süsiniku eemaldamist saab saavutada tegevustega, mis on juba ELi HKSiga
hõlmatud. Loobumine paindlikkusest, mida võimaldab süsiniku püsiv eemaldamine,
kahjustaks keskpikas ja pikas perspektiivis ELi konkurentsivõimet ja keskkonda. Koos
muude süsteemi kohandustega, nagu koguheite piirmäär ja turustabiilsusreserv, võib
süsiniku püsiva eemaldamise integreerimine aidata vähendada kulusid ja parandada
likviidsust ELi HKSis, kui selle piirmäär väheneb. Süsiniku püsiva eemaldamise
integreerimine võib anda ka võimaluse stimuleerida uue negatiivse heite tehnoloogia
väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Pärast 2040. aastat võib olla vaja töötada süsiniku
püsiva eemaldamise saavutamiseks välja alternatiivsed või täiendavad mehhanismid,
et saavutada 2050. aastaks netonullheide ja seejärel negatiivne netoheide. Artiklis 9
sätestatud piirmäära kohandamisel tuleks arvesse võtta EMP ja Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) heitkoguseid ning liidusisese süsiniku
püsiva eemaldamise integreerimist.
ET 39 ET
(32) ELi HKSi integreerimine tugineb aluspõhimõttele, et süsiniku eemaldamise ühiku
kehtetuks tunnistamisega asendatakse LHÜde tagastamine, mis kujutab endast teatava
hinna maksmist ühe tonni CO2 heite eest. Selle tulemusena saab ELi HKSi
integreerida ainult süsiniku püsiva eemaldamise. Lisaks on soovitav integreerida ELi
HKSi ainult selline süsiniku eemaldamine, mille puhul jälgitakse tagasilendumist ja
tagastatakse LHÜd.
(33) Praegune süsiniku püsiva eemaldamise ja LHÜde hinnaerinevus tähendab, et süsiniku
püsivat eemaldamist tuleb toetada prognoositaval viisil, tagamaks, et süsiniku
eemaldamise saavutamine vastab täiendavale heiteruumile, mis on HKSis loodud
LHÜde väljaandmise kaudu. Kuna tegemist on uudsete vahenditega, peab nende
integreerimine kaitsma ELi HKSi ebakindluse eest ja tagama ELi HKSis heitkoguste
kompenseerimiseks kasutatavate ühikute keskkonnaalase terviklikkuse. Seepärast
peaks komisjon integreerima süsiniku eemaldamise ELi HKSi. Selleks tuleks ELi
HKSi LHÜde üldkogust suurendada sellise arvu LHÜde võrra, mis tuleks eraldada
komisjonile samaväärse koguse süsiniku püsiva eemaldamise ühikute ostmiseks, et
kompenseerida uusi LHÜsid. Lineaarset vähendamistegurit ei tuleks selle LHÜde
koguse suhtes kohaldada, kuna see on samaväärne süsiniku eemaldamise ühikute
kogusega, mis tuleks osta. Lisaks nendele uutele LHÜdele tuleks komisjonile eraldada
täiendavaid LHÜsid, et saada nende enampakkumise kaudu tulu süsiniku püsiva
eemaldamise ühikute ostmiseks, võttes arvesse eeldatavat kulude erinevust LHÜde ja
süsiniku eemaldamise vahel. Kui süsiniku eemaldamise rahastamiseks on vaja
oodatust vähem LHÜsid, tuleks kasutamata LHÜd direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9
osutatud liidu LHÜde üldkoguse hulka tagasi arvata. ELi HKSi netoeesmärk on
samaväärne koguheitega, millest on maha arvatud süsiniku püsiva eemaldamise
ühikud, mis integreeritakse.
(34) Selleks et käitajatel, laevandusettevõtjatel ja õhusõiduki käitajatel oleks süsiniku
püsivat eemaldamist lihtsam kasutada, peaks neil olema lubatud kompenseerida oma
fossiilne heide kogutud ja püsivalt säilitatud biogeense CO2 heitega, mis on
sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikutena vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2024/301218 alusel kehtestatud püsival liidusisesel
biogeense süsiniku kogumisel ja säilitamisel (BioCCS) põhineva süsiniku
eemaldamise sertifitseerimise metoodikale. Topeltarvestuse vältimiseks tuleks oma
heitkoguste kompenseerimiseks kasutatavad süsiniku eemaldamise ühikud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/301219 artiklis 12 sätestatud liidu registrist
kustutada. See kompenseerimismehhanism ei tohi hõlmata negatiivse heite tekitamist
ega LHÜde saamist. See peaks viima süsiniku eemaldamise ühikute ostmiseks
eraldatud LHÜde ja ostetavate süsiniku eemaldamise ühikute kohandamiseni, et
vältida kogu heiteruumi suurenemist üle piiri, mis kaasneb ostukava kaudu
integreerimisega.
(35) Kõigis artiklis 9 sätestatud piirmäära kohanduste, samuti liidusisese süsiniku püsiva
eemaldamise ühikute integreeritava koguse puhul tuleks arvesse võtta EMP ja Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni heitkoguseid.
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega
kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikku siduva majandamise ja toodetes
süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks (ELT L, 2024/3012, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3012/oj). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega
kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikku siduva majandamise ja toodetes
süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks (ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3012/oj).
ET 40 ET
(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/3012 on kehtestatud raamistik
süsiniku eemaldamise, toodetes süsiniku säilitamise ja süsinikupõllunduse
sertifitseerimiseks liidus. Süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimise
raamistiku määrusega on ette nähtud süsiniku säilitamise kestuse suur läbipaistvus,
sest süsinikku käsitatakse säilitatuna ainult seni, kuni tegevust jälgitakse ja selle suhtes
kohaldatakse asjakohaseid vastutuseeskirju. Selleks et pidada looduspõhistest
lahendustest tulenevat süsiniku säilitamist püsivaks, on vaja tagada süsinikupõllunduse
piisavalt pikaajaline seire ning võtta vastutus tulevase tagasilendumise eest
asjakohaselt jõustatavate finants-, institutsiooniliste ja lepinguliste mehhanismide,
näiteks püsivusfondi kaudu. Seepärast peaks komisjon käesoleva direktiivi
läbivaatamise raames uurima looduspõhiste lahenduste ja süsinikupõllunduse
võimalikku panust süsiniku püsivasse eemaldamisse.
(37) ELi HKS on kliimameetmete rahastamise oluline vahend. Alates 2013. aastast on see
toonud märkimisväärset tulu, millest suurem osa eraldatakse liikmesriikidele, ning on
eraldanud sama suure väärtusega tasuta LHÜsid. Selle potentsiaali täielikuks
ärakasutamiseks tuleb HKSist saadavat tulu kasutada strateegiliselt, et kiirendada
süsinikuheite vähendamist ja seeläbi suurendada tööstuse konkurentsivõimet. Kuigi
liikmesriigid on kohustatud alates 2023. aasta juunist eraldama kogu HKSi tulu
kliima- ja energiaeesmärkidele ning tagama läbipaistvuse, osutavad praegused
kulumudelid puudustele. Kriitilise tähtsusega valdkonnad, nagu tööstuse süsinikuheite
vähendamine, mille arvele langeb suur osa ELi heitkogustest, saavad
ebaproportsionaalselt vähe rahalisi vahendeid, nagu ka muud süsinikuheite
vähendamiseks olulised valdkonnad. Lisaks võivad mõned investeeringud
kliimaneutraalsust kahjustada, põlistades sõltuvuse süsinikumahukast tehnoloogiast ja
tekitades sellega pikaajalise tehnoloogilise kinnistumise.
(38) Tööstuse süsinikuheite vähendamine nõuab praegu fossiilkütuseid kasutavate
protsesside otsest või kaudset elektrifitseerimist, sealhulgas energiasüsteemiga seotud
investeeringuid. Elektrifitseerimise tegevuskava20 sisaldab konkreetseid meetmeid
tööstuse taskukohase elektrifitseerimise võimaldamiseks ja kiirendamiseks.
Energiasüsteemi ettevalmistamine tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidest
tuleneva lisanõudluse rahuldamiseks, eelkõige tööstusklastrite ümbruses, on
kiireloomuline prioriteet. Riiklike HKSi tulude kasutamine selleks, et toetada
investeeringuid võrgu tugevdamisse, elektri salvestamisse ja muudesse
energiasüsteemi paindlikkust suurendavatesse võimalustesse ning kiirendatud
planeerimisse ja lubade andmisse kohalikul ja piirkondlikul tasandil, annab tööstusele
taskukohased ja usaldusväärsed võimalused kasutada elektrifitseerimist süsinikuheite
vähendamiseks.
(39) Nende aspektidega tegelemiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad kulutaksid
minimaalse osa oma tuludest prioriteetsetele eesmärkidele, keskendudes HKSi
kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamisele, sealhulgas energiasüsteemiga seotud
investeerimisvajadustele. See peaks hõlmama investeeringuid tööstuse süsinikuheite
vähendamisse (nt terase-, kemikaali- ja väetisesektoris, millel on oluline roll toiduga
kindlustatuse tagamisel), kasutades selleks elektrifitseerimist, süsiniku kogumist,
utiliseerimist ja säilitamist ning muid puhtaid tehnoloogialahendusi, puhtaid
energiaallikaid ja võrgutaristut, vähese süsinikuheitega transporti (eelkõige mere- ja
lennutransporti), jäätmekäitluse süsinikuheite vähendamist ja ringkasutuse meetmeid
HKSi kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamiseks, vähese süsinikuheitega ja
20 [Lisada täielik viide] COM(2026) 595.
ET 41 ET
ringsuspõhiste toodete (nt bioressursipõhised väetised, bioressursipõhised kemikaalid
ja keskkonnahoidlik teras) juhtivate turgude arendamist, millest saavad kasu ka
lõppkasutajad, näiteks põllumajandustootjad, ning teadusuuringuid ja innovatsiooni
nendes valdkondades. Esmatähtsaks tuleks pidada tööstusprotsessides kasutatava
soojusega seotud elektrifitseerimist, kui see on tehniliselt teostatav, suurendades
energiajulgeolekut. Väetistega seoses tuleks investeeringutega eelkõige toetada
lõppkasutajaid bioressursipõhiste, orgaaniliste ja ringsuspõhiste väetiste
kasutuselevõtul kooskõlas väetiste tegevuskavaga21. Seoses süsinikuheite vähendamist
toetavate looduspõhiste lahendustega peaksid liikmesriigid võtma arvesse prioriteete,
meetmeid ja rahastamisvajadusi, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2024/1991
kohaselt kehtestatud riiklikes taastamiskavades. Lisaks peaksid investeeringud olema
võimalikud üksnes juhul, kui need on kooskõlas liidu pikaajaliste kliimaeesmärkidega,
jättes välja investeeringud, mis pikendavad elektritootmises sõltuvust fossiilkütustest.
Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus kasutada tulusid HKSi
rahastamismehhanismide täiendamiseks.
(40) Liidu kliimapoliitika vastuvõetavuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on oluline
enampakkumistulude kasutamise läbipaistvus ja nähtavus. Liikmesriikidel peaks
olema kohustus teavitada avalikult HKSi rahastatud meetmete päritolust mitme kanali,
näiteks projektidokumentide ja üldsusele teabe esitamise kaudu. Standarditud ELi
märgise kasutamine on peamine vahend selle nähtavuse saavutamiseks. Selliseid
enampakkumistulude kasutamise reforme tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2018/199922 muudatustega, millega nõutakse, et liikmesriigid
integreeriksid HKSi enampakkumistulude kavandatud kasutamise oma riiklikesse
energia- ja kliimakavadesse. See eelneva planeerimise kohustus tagab strateegilise
kooskõla riiklike ja kogu ELi hõlmavate kliimaeesmärkidega, hõlbustab sidusrühmade
suuremat osalemist ning parandab seiret, avalikku kontrolli ja nähtavust.
(41) Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal aruande direktiivi 2003/87/EÜ
rakendamise kohta vastavalt direktiivi artiklile 21. Selle põhjal avaldab komisjon
aruande Euroopa süsinikuturu toimimise kohta. Seepärast tuleks esitatud andmete sel
viisil kasutamist täpsustada, lisades kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikesse 5 viite
artikli 21 lõikele 1. Kehtiva tava järgimiseks tuleks iga-aastase aruande esitamise
tähtajaks kehtestada 30. juuni. Komisjon peaks avaldama aruande Euroopa
süsinikuturu toimimise kohta kuue kuu jooksul pärast liikmesriikidelt asjakohase teabe
ja aruannete saamist. Lisaks selle aruande avaldamisele tuleks halduskoormuse
vähendamiseks välja jätta artikli 21 kohane komisjoni eraldi aruandluskohustus.
Teabevahetus, mille komisjon korraldab artikli 21 lõike 5 kohaselt, ei tohiks enam
käsitleda ühisrakenduse heitkoguste vähendamise ühikute ja puhta arengu mehhanismi
tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamist ELi HKSis, kuna puhta arengu
mehhanism ja ühisrakendus on asendatud Pariisi kokkuleppe alusel loodud uue
turumehhanismiga.
(42) Süsinikuheite ülekandumise riski vähendamiseks ja elektrimahukate tööstusharude
konkurentsivõime toetamiseks peaks liikmesriikidele jääma võimalus anda kooskõlas
21 COM(2026) 310 final. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive
2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).
ET 42 ET
liidu riigiabi eeskirjadega riigiabi, millega hüvitatakse elektrihindade kaudu
ülekantavad kaudsed heitekulud. Pärast 2030. aastat kohaldatavate riigiabi suuniste
puhul hindab komisjon, kuidas stimuleerida majanduslikult elujõulist süsinikuheite
vähendamist, kahjustamata seejuures toetuse eesmärki vältida süsinikuheite
ülekandumist. Hüvitise arvutamiseks kasutatavad heitekoefitsiendid peaksid kajastama
asjaomase elektritootmise kombinatsiooni heitemahukust asjaomases geograafilises
piirkonnas, et võtta võimaluse korral arvesse fossiilsete ja mittefossiilsete allikate rolli
elektrihindade määramisel. Haldusmenetluste ühtlustamiseks tuleks kaudsete kulude
hüvitamist käsitlev aruandlus integreerida määruse (EL) 2018/1999 kohastesse
laiematesse aruandluskohustustesse enampakkumistulude kasutamise kohta.
(43) Direktiiviga (EL) 2023/959 vaadati läbi ELi HKSi õigusraamistik, kehtestades
energiaaudititest tulenevate energiatõhususe soovituste rakendamisega seotud LHÜde
tasuta eraldamise tingimuslikkuse ning kohustuse koostada iga HKSi tootepõhise
võrdlusaluse puhul kaugkütte ja 20 % kõige vähem tõhusate käitiste
kliimaneutraalsuskavad. Tuginedes kaugküttega seotud tingimuslikkuse kohaldamisel
saadud kogemustele ja pidades silmas kooskõla ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga,
peaks LHÜde tasuta eraldamine ELi HKSis alates 1. jaanuaril 2031 algavast
viieaastasest LHÜde tasuta eraldamise ajavahemikust põhimõtteliselt sõltuma ELis
süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava (edaspidi „ELi süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kava“) koostamisest ja selliste süsinikuheite
vähendamise investeeringute tegemisest, mille tulemusel suureneb heiteta ja vähese
süsinikuheitega toodete omamaine tootmine ning väheneb märkimisväärselt üldine
kliimamõju, sealhulgas kahanevad heitkogused. Seepärast on asjakohane asendada
alates 2031. aastast muud konkreetsed LHÜde tasuta eraldamise tingimuslikkuse
korrad süsinikuheite vähendamise investeeringute tegemist ELis käsitleva
tingimuslikkusega, mis kehtestatakse LHÜde tasuta eraldamiseks.
(44) ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava peaks olema lihtne ning pakkuma
käitistele struktureeritud ja läbipaistva viisi koos vahe-eesmärkidega, et saavutada
2050. aastaks kogu liitu hõlmav kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses
(EL) 2021/1119, ning kavas tuleks arvesse võtta selles sisalduvate meetmete ja
investeeringute mõju heitkoguste märkimisväärsele vähendamisele. ELi süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kava ja selle sisu tuleks tõendada kooskõlas artikli 15
kohaste kehtivate ja väljakujunenud normidega ning teha üldsusele kättesaadavaks.
Selleks et tagada heitkoguste ja nende mõju vähendamine ELis, tuleks LHÜde tasuta
eraldamist taotlevate käitiste käitajatelt nõuda, et nad investeeriksid ELis summa, mis
vastab 100 %-le neile asjaomasel viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatud LHÜde
rahalisest väärtusest, oma käesoleva direktiiviga hõlmatud tegevustest tuleneva
süsinikuheite vähendamisse, mis toob sama ajavahemiku jooksul tegelikult kaasa
heitkoguste märkimisväärse tõendatud vähenemise. Komisjon peaks delegeeritud
õigusaktidega teaduspõhiselt määratlema, mida tähendab „heitkoguste märkimisväärne
vähendamine“, ja viima selle kooskõlla määruses (EL) 2021/1192 sätestatud
kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Sellest tulenevalt muutuvad tasuta eraldatud LHÜd
ELis süsinikuheite vähendamisse tehtavate investeeringute LHÜdeks.
(45) Selleks et vähendada halduskoormust ja tagada kooskõla käitistele LHÜde tasuta
eraldamise kindlaksmääramise menetlustega, on asjakohane kasutada täielikult ära
koostoimet väljakujunenud, väga tõhusa ja küpse protsessiga. Seepärast tuleb ELi
süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava esitada üks kord viie või enama aasta
kohta koos direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohastes riiklikes rakendusmeetmetes
sisalduvate andmetega tegevkäitiste kohta ning uute osalejate puhul koos LHÜde
ET 43 ET
tasuta eraldamise taotlusega. Tagamaks, et ELi süsinikuheite vähendamisse
investeerimise kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute sisu kajastab tegelikku
heitkoguste vähendamise strateegiat, on asjakohane näha ette paindlikkus nende
esitamiseks hilisemas etapis koos komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/184223
osutatud tootmistaseme muutumise aruannetega. Vajaduse korral peaks komisjon
delegeeritud õigusaktidega täpsustama ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise
kavade esitamise üksikasjalikku ajakava.
(46) Asjaomasel viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest, mille kohta
on esitatud tasuta eraldamise taotlus, tuleks 80 % eraldada aastaste osadena koos
tasuta eraldatavate LHÜde korrapärase ülekandmisega pärast ELi süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kava heakskiitmist. Ülejäänud 20 % kõnealusel
viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest tuleks käitisele eraldada
üksnes pärast seda, kui on tõendatud, et süsinikuheite vähendamise investeeringud,
mis võivad hõlmata nii kapitalikulusid kui ka tegevuskulusid ja mis vastavad 100 %-le
kõnealuseks ajavahemikuks tasuta eraldatavate LHÜde koguse majanduslikust
väärtusest, on tehtud ning et asjakohaste olemasolevate ja väljakujunenud iga-aastaste
heitearuannete põhjal vähenesid heitkogused nende investeeringute tulemusel
viieaastase ajavahemiku lõpuks märkimisväärselt. Selleks et veelgi stimuleerida
pikaajalisi investeeringuid liidus, tuleks käitajatelt nõuda, et nad kannaksid artikli 10a
lõike 3c esimese lõigu alusel saadud LHÜd tagasi, kui käitaja viib oma asjaomase
tegevuse liidust välja või viib selle muul viisil üle. Selleks et muuta protsessid
võimalikult lihtsaks ja tõhusaks ning kajastada väljakujunenud tööstustavasid, tagades
samal ajal strateegilised investeeringud Euroopa tööstuse ajakohastamisse, on
asjakohane, kui komisjon jätkaks nende normide rakendamist, kehtestades
delegeeritud õigusaktidega ning tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja
läbipaistvalt loetelu nõuetest ja toetuskõlblikest kuludest, mis kvalifitseeruvad
süsinikuheite vähendamise investeeringuteks, ning metoodika saadud tasuta eraldud
LHÜde koguse majandusliku väärtuse kindlaksmääramiseks. Selleks et veelgi
vähendada halduskoormust, tugevdada koostoimet olemasolevate tööstustavadega ja
võtta täielikult arvesse ELi HKSi kuuluvate tööstussektorite konkreetseid asjaolusid,
tuleks need delegeeritud õigusaktid välja töötada tihedas koostöös tööstussektoriga.
(47) Halduskoormuse vähendamiseks ja nõuete kindla täitmise tagamiseks tuleks
süsinikuheite vähendamise investeeringute tegemist ELis ja heitkoguste
märkimisväärse vähendamise saavutamist tõendada hiljemalt kaks aastat pärast
asjaomase viieaastase ajavahemiku lõppu, tuginedes juba nõutavatele iga-aastastele
heite- ja tootmistaseme aruannetele, mis esitatakse olemasolevate usaldusväärsete
seire-, aruandlus- ja tõendamisprotsesside raames. Asjaomase viieaastase ajavahemiku
jooksul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest eraldamata või tagasi kantud LHÜsid
tuleks kasutada seoses järgmisel ajavahemikul LHÜde tasuta eraldamisega.
(48) Selleks et tagada koostoime uue investeerimishoogusti, tööstuse süsinikuheite
vähendamise rahastu ja innovatsioonifondiga, tuleks nendest fondidest toetuse
saamiseks valitud käitiste suhtes kohaldada erandeid hiljuti kehtestatud investeeringute
tingimuslikkuse eeskirjadest LHÜde tasuta eraldamiseks. Menetluste lihtsustamiseks
ja täiendava halduskoormuse vältimiseks on asjakohane vabastada käitiste käitajad
ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava kehtestamisest, kui nende käitises
23 Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta
eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282,
4.11.2019, lk 20–24).
ET 44 ET
on tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust või innovatsioonifondist toetuse
saamiseks valitud projekt, mida rakendatakse asjaomase viieaastase LHÜde tasuta
eraldamise ajavahemiku jooksul. Esimesed 80 % asjaomasel viieaastasel ajavahemikul
tasuta eraldatavate LHÜde kogusest tuleks käitisele eraldada pärast seda, kui on tehtud
otsus anda projektile toetust kõnealustest fondidest. Lisaks tuleks nende käitiste puhul
lugeda investeerimise ja heitkoguste vähendamise nõuded, mis seavad tingimuseks
ülejäänud 20 % asjaomasel ajavahemikul tasuta eraldatavatest LHÜdest, täidetuks
kahel tingimusel: innovatsioonifondist toetuse väljamaksmine või füüsiline ehitamine
seoses tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust või investeerimishoogustist
toetatavate projektidega algab ning on tõendatud, et rahastamiskõlblikud kulud
vastavad mahule, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomase viieaastase ajavahemiku
LHÜde tasuta eraldamise koguse majandusliku väärtusega. Võttes arvesse nende
käitajate arvu, kes eeldatavasti saavad innovatsioonifondist, tööstuse süsinikuheite
vähendamise rahastust ja investeerimishoogustist toetust, toob see automaatselt kaasa
nende käitajate vabastamise tingimuslikkusest ja lihtsustab seega veelgi nende
juurdepääsu LHÜde tasuta eraldamisele.
(49) Selleks et tunnustada nende jõupingutusi ning vähendada halduskoormust ja nõuete
täitmisega seotud koormust 10 % kõige tõhusamate käitiste jaoks, kelle järgi
määratakse sektori või allsektori jaoks läbivaadatud võrdlusalused kooskõlas direktiivi
2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmanda lõiguga, heiteta ja vähese süsinikuheitega
käitiste jaoks ning väikeste käitiste jaoks, mis jäävad HKSi vabatahtlikult, on
asjakohane vabastada nad kohustusest täita LHÜde tasuta eraldamiseks
investeeringutega seotud tingimuslikkuse eeskirju.
(50) Vabastatud käitistel peaks olema õigus saada kogu tasuta eraldatavate LHÜde kogus
selle viieaastase ajavahemiku jooksul, mil nad LHÜde tasuta eraldamist taotlevad,
ilma et nad peaksid kehtestama ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava
või tegema ELis investeeringuid, mille tulemusel vähenevad heitkogused
märkimisväärselt. Määrates delegeeritud õigusaktidega kindlaks nõuded, millele
käitised peavad vastama, et kvalifitseeruda heiteta või vähese süsinikuheitega
käitiseks, peaks komisjon arvesse võtma hinnangulist sektoripõhist heite vähendamist,
määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki ning
iga sektori jaoks kättesaadavat vähese süsinikuheitega tehnoloogiat ja muid heite
vähendamise võimalusi, sealhulgas määruse (EL) 2024/173524 artiklis 4 loetletud
nullnetotehnoloogia lahendusi.
(51) Selleks et kajastada valdkondlikku suutlikkust ja võtta arvesse ühelt poolt üksikute
käitiste ebavõrdset juurdepääsu süsinikuheite vähendamise lahendustele, sealhulgas
piisava võimsusega elektrivõrkudele, rohevesinikule ja süsinikdioksiidi transpordi
taristule, ning teiselt poolt geograafilisi erinevusi, peaks olema lubatud võimendada
ühiseid jõupingutusi eri käitiste vaheliste, sealhulgas mitme liikmesriigi käitiste
vaheliste tootmisprotsesside süsinikuheite vähendamiseks.Seepärast on asjakohane
lubada täita tingimuslikkuse nõuet, mis on seotud investeeringutega heitkoguste
märkimisväärsesse vähendamisse ELis, mitme HKSi kuuluva käitise vahelise ühise
süsinikuheite vähendamise investeerimislepingu kaudu. See peaks võimaldama
paindlikkust, et üks või mitu ettevõtjat saaksid täita süsinikuheite vähendamisse
investeerimise nõudeid teiste lepingus osalevate ettevõtjate eest. Sellise heiteühenduse
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse
meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja
muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
ET 45 ET
heitkoguste ja suutlikkuse kajastamiseks on asjakohane nõuda, et investeerimismaht
peab vastama vähemalt 100 %-le kõigile heiteühendusse kuuluvatele käitistele
viieaastase ajavahemiku jooksul tasuta eraldatavate LHÜde kogusest. Selleks et piirata
halduskoormust ja tagada integreerimine ELi käitistele LHÜde tasuta eraldamise
kehtestamise protsessi, tuleks sellist lepingut kohaldada vähemalt sellise direktiivi
2003/87/EÜ artiklis 11 osutatud viieaastase ajavahemiku jooksul, mille jaoks käitised
taotlevad LHÜde tasuta eraldamist, ning see tuleks sõlmida enne, kui mõni
heiteühendusse kuuluv käitis esitab LHÜde tasuta eraldamise taotluse. Heiteühenduse
nimel investeeringuid tegeva(te) käitise(te) puhul tuleks nõuda heitkoguste suuremat
vähendamist. Komisjon peaks rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega nägema
täiendavalt ette heiteühenduse moodustamise taotluse menetluse üksikasjad,
sealhulgas heiteühenduse moodustamise taotluse miinimumsisu ja üksikasjalikud
tingimused, taotluse pädevale asutusele esitamise üksikasjaliku ajakava ning
heiteühenduse moodustavate ettevõtjate vahel vastutuse ja kohustuste jaotamise
üksikasjad. Selline heiteühendusi käsitlev säte vähendab märkimisväärselt ka
heiteühendusse kuuluvate käitajate halduskoormust, sest tingimuslikkusega seotud
seire- ja aruandluskohustust täidavad heiteühenduses üksnes määratud käitised.
(52) LHÜde eraldamise ajavahemikeks aastatel 2031–2040 tuleb kehtestada võrdlusaluste
ajakohastamist reguleerivad normid. Nagu varasematel ajavahemikel juba tehti, tuleks
ajakohastatud võrdlusalused kindlaks määrata 2007. ja 2008. aasta andmete põhjal
ning neid tuleks ajakohastada vastavalt täheldatud paranemisele, kohaldades tegurit,
mis kujutab endast ajavahemiku jooksul sektorite lõikes tehtud edusammude parimat
hinnangut, ning võttes arvesse 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmisi tulemusi
asjaomastel aastatel. 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmiste näitajate
kindlaksmääramisel tuleks võrdlusalusena kasutada käesoleva direktiivi artikli 11
kohaselt käitistelt saadud usaldusväärseid, objektiivseid ja tõendatud andmeid, et
võrdlusalused kajastaksid tegelikku paranemismäära. Arvesse võib võtta ka teavet,
mille kolmas riik on esitanud oma territooriumil asuvate käitiste kohta vastavalt
artikli 25 kohaselt sõlmitud lepingule. Selleks et tagada asjakohane kaitse
süsinikuheite ülekandumise ohu eest ja piisavad LHÜde tasuta eraldamise mahud, mis
kajastavad paremini tööstussektorite tegelikku süsinikuheite vähendamise suundumust
ajavahemikul 2031–2040, tuleks kohaldada sama minimaalset ajakohastamismäära
nagu käimasoleval ajavahemikul 2026–2030, samas kui sama ajavahemiku
maksimaalset ajakohastamismäära tuleks selle vajaduse kajastamiseks ajakohastada.
Seepärast tuleks kõigi aastate puhul alates 2008. aastast kuni ajavahemike 2031–2035
ja 2036–2040 (olenevalt sellest, kumb on asjakohane) keskpaigani kohandada
võrdlusaluseid vahemikus minimaalsest ajakohastamismäärast 0,3 % kuni
maksimaalse ajakohastamismäärani 2 %, mis tähendab ajavahemikul 2031–2035
vastavalt 7,5–50 % paranemist võrreldes ajavahemikul 2013–2020 kohaldatava
väärtusega.
(53) Selleks et paremini kajastada eri tööstussektorites olemasolevat heitkoguste
vähendamise suutlikkust, on asjakohane kehtestada konkreetsete sektorite soojus- ja
kütusepõhised võrdlusalused (edaspidi „varuvõrdlusalused“). Selleks on vaja volitusi
käsitlevat kehtivat sätet täiendada ja anda komisjonile volitused määratleda
delegeeritud määruse (EL) 2019/331 I lisas sätestatud kogu liitu hõlmavates eelnevates
võrdlusalustes sellised konkreetsete sektorite varuvõrdlusalused, nende süsteemipiirid
ja kontrollväärtused iga-aastase ajakohastamismäära kindlaksmääramiseks.
(54) Juhul kui nõudlus tasuta eraldatavate LHÜde järele tekitab vajaduse kohaldada enne
2040. aastat ühtset sektoriülest paranduskoefitsienti, tuleks 1. jaanuaril 2031 algava
ET 46 ET
kümneaastase ajavahemiku jooksul enampakkumisel müüdavate LHÜde osa
vähendada kuni 4 % võrra LHÜde üldkogusest.
(55) Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 5a kehtestatud LHÜde tasuta eraldamise
puhvrist üle jäänud LHÜsid tuleks kasutada innovatsioonifondi toetamiseks ja selleks,
et toetada investeerimishoogusti ja tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu teise
etapi kaudu küpsemate tehnoloogialahenduste laiendamist ja kasutuselevõttu
energiamahukates tööstusharudes. Kui olemasolevatest LHÜdest ei piisa 400 miljoni
LHÜ eraldamiseks investeerimishoogustile, tuleks selleks kasutada direktiivi
2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 7 sätestatud uute osalejate reservist üle jäänud LHÜsid.
Tagamaks, et uute osalejate reservi suurus on ELi HKSi eelseisva etapi jaoks piisav,
tuleks sellele eraldada LHÜsid, mis tulenevad LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulisest
lõpetamisest süsiniku piirimeetme järkjärgulise kasutuselevõtu tõttu, ning LHÜsid ei
peaks turustabiilsusreservi tagastama.
(56) Selleks et vältida uute osalejate karistamist ja seega võimalike süsinikuheite
vähendamise investeeringute piiramist, on asjakohane jätta välja lineaarse
vähendamisteguri kohaldamine uutele osalejatele direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a
lõike 7 kohaselt eraldatavate LHÜde suhtes.
(57) Selleks et tagada LHÜde eraldamise ja käitajate võrdse kohtlemisega seotud normide
nõuetekohane rakendamine ning vältida juhuslikku kasumit, tuleks täpsustada, et
pädevatel asutustel on kohustus nõuda käitajalt ülemääraste LHÜde tagasikandmist ja
anda riiklikule haldajale korraldus kanda tagasikantavad ülemäärased LHÜd üle ELi
eraldamiskontole.
(58) Kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 4 lõike 5 punktis m sätestatud kohustusega
ja võttes arvesse LHÜde tasuta eraldamise aeglasemat järkjärgulist kaotamist alates
2028. aastast, et toetada süsinikuheite vähendamist, investeeringuid ja tööhõivet liidus,
vähendades samal ajal süsinikuheite ülekandumise riski, tuleks süsiniku piirimeetmega
hõlmatud sektoritele ette näha täiendavad tingimuslikud tasuta eraldatavad LHÜd.
Selleks et näha see ette viisil, mis on kooskõlas rahvusvaheliste kaubandusnormidega
ja milles võetakse arvesse liidu käitiste süsinikuheite vähendamist, piirates samal ajal
täiendavat halduskoormust, on asjakohane aeglustada LHÜde tasuta eraldamise
järkjärgulist kaotamist nendes sektorites, kusjuures LHÜde tasuta eraldamine
lõpetatakse täielikult 2037. aasta lõpuks. Selleks et tagada saavutatav SPIMi teguri
järkjärguline kasutuselevõtt LHÜde tasuta eraldamisel kaupadele, mis lisatakse
määruse (EL) 2021/1119 tulevaste läbivaatamiste tulemusena, on asjakohane näha
nende uute kaupade jaoks ette konkreetsed LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulise
kaotamise määrad, mida kohaldatakse alates sellest LHÜde tasuta eraldamise
viieaastasest ajavahemikust, mis algab pärast nende lisamist kõnealuse määruse I lisa
kohaldamisalasse. Kooskõlas käesoleva direktiiviga, millega kehtestatakse alates
2031. aastast ELi HKSis LHÜde tasuta eraldamiseks investeeringute tingimuslikkuse
normid, tuleks neid tingimuslikkuse norme kohaldada alates 2031. aastast ka seoses
LHÜde tasuta eraldamisega käitistele, mille suhtes kohaldatakse SPIMi tegurit.
(59) Selleks et säilitada piisav kaitse süsinikuheite ülekandumise riski eest, tuleks jätkata
üleminekumeetmete kohaldamist teatavate energiamahukate tööstusharude
toetamiseks süsinikuheite ülekandumise korral kuni 31. detsembrini 2040, välja
arvatud juhul, kui kohaldatakse konkreetseid järkjärgulise lõpetamise sätteid. LHÜde
tasuta eraldamist kaugküttele tuleks alates 2030. aastast järk-järgult võrdsete koguste
kaupa vähendada, et saavutada 2040. aastaks LHÜde tasuta eraldamise nulltase.
ET 47 ET
(60) ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamiseks on vaja kiiresti ja põhjalikult
vähendada heitkoguseid tööstuses, eelkõige energiamahukates sektorites, kus
edusammud on seni tuginenud peamiselt energiatõhususe suurendamisele, mitte
murrangulisele süsinikuheite vähendamisele. Samal ajal on tööstusliku ülemineku
edendamiseks vaja märkimisväärseid investeeringuid. Olemasolev süsiniku
hinnasignaal, isegi kombineerituna taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevate
regulatiivsete meetmetega, on siiski osutunud ebapiisavaks, et stimuleerida
investeeringuid tööstuse süsinikuheite vähendamisse, õigustades seega LHÜde
eraldamist sihtotstarbelisele ELi tasandi rahastamisvahendile, st tööstuse süsinikuheite
vähendamise rahastule, mille eesmärk on see puudujääk kõrvaldada ja kiirendada
tööstuse süsinikuheite vähendamist, sealhulgas elektrifitseerimise kaudu, ning
suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Liikmesriikidel tuleks lubada teha ja neid
tuleks julgustada tegema rahastusse täiendavaid panuseid HKSi eraldatavatest
LHÜdest ja nendega seotud tuludest, et veelgi kiirendada tööstuse süsinikuheite
vähendamist kooskõlas riiklike prioriteetidega.
(61) Innovatsioonifondist tuleks jätkuvalt toetada uuenduslikku vähese süsinikuheitega
tehnoloogiat kõigis rahastamiskõlblikes sektorites, sealhulgas süsiniku piirimeetmega
hõlmatud sektorites, tagamaks, et murrangulised lahendused saavutavad
kaubandusliku ulatuse, kaotades üleminekul tutvustamise ja turuvalmiduse vahelise
lõhe. Seepärast peaks innovatsioonifond jätkuvalt keskenduma innovatsioonile,
toetades varajases arengujärgus olevat suure riskiga tehnoloogiat, samal ajal kui
tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu peaks toetama küpsema tehnoloogia
laiendamist ja kasutuselevõttu energiamahukates tööstusharudes, luues samal ajal
vastupidavaid väärtusahelaid ja aidates kaasa energiasüsteemi integreerimisele.
Elektrifitseerimine on peamine süsinikuheite vähendamise viis, nagu on kirjeldatud
elektrifitseerimise tegevuskavas. Tuleks tagada kooskõla nullnetotööstuse määruse ja
tööstuse kiirendamise õigusakti nõuetega, sealhulgas ELi päritolu tootmissisendit
käsitlevate nõuetega, ning ringmajanduse põhimõtetega. Tööstuse süsinikuheite
vähendamise rahastu peaks oma tervikliku lähenemisviisiga alates heite vähendamisest
kuni ümberkujundamiseni ja sihipärasema valdkondliku kohaldamisalaga toetama nii
olemasolevate käitiste süsinikuheite vähendamist kui ka uue vähese süsinikuheitega
või heiteta tootmisvõimsuse kasutuselevõttu, sealhulgas protsesse, millega asendatakse
süsinikumahukad tööstustooted või -meetodid muu hulgas bioressursipõhiste
materjalide, toodete ja meetoditega ning mis võivad seega tuua kaasa ka süsiniku
püsiva eemaldamise. Sellega seoses peaks toetust saama ka alla 20 MW võimsusega
põletustegevus. Selleks et säilitada liidu suutlikkus toetada uuendusliku vähese
süsinikuheitega tehnoloogia arendamist, laiendamist ja kasutuselevõttu, on vaja
tagada, et innovatsioonifondi jaoks eeldatavad üldised rahalised vahendid on jätkuvalt
kättesaadavad. Innovatsioonifondi rahastamiseks nähti ette 50 miljonit LHÜde tasuta
eraldamise puhvrist kuni 2030. aastani, mis on oluline eeldus projektide õigeaegseks
ettevalmistamiseks ja rakendamiseks käesoleva kümnendi lõpus. 2028. aastaks peaks
innovatsioonifond olema eraldanud peaaegu kõik oma olemasolevad vahendid ning
selliste projektide jätkuv toetamine nõuab liikmesriikide enampakkumiste mahu
õigeaegset täiendamist ja prognoositavat rahastamisbaasi, eelkõige juhul, kui LHÜde
tasuta eraldamise normide toimimise tõttu ei oleks osa innovatsioonifondi jaoks
kättesaadavast LHÜde tasuta eraldamise puhvrist algselt kavandatud LHÜdest enam
sel eesmärgil kättesaadavad.
(62) Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu esimene etapp peaks olema HKSi
investeerimishoogusti, mida rahastatakse 400 miljoni LHÜga. Selleks et hoogustada
süsinikuheite vähendamise investeeringuid, peaks HKSi investeerimishoogusti, mis
ET 48 ET
toimib taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel, pakkuma fikseeritud
määraga süsinikutasu välditud CO₂ tonni kohta ja seda makstaks HKSi LHÜdes.
Samuti peaks see tagama solidaarsuse, eraldades LHÜsid liikmesriikidele, kellel on
väiksema sissetuleku või suurema heite vähendamise vajaduse tõttu suuremad
investeerimisprobleemid. Halduslikult kehtestatud fikseeritud määraga süsinikutasu
peaks tagama majanduslikult atraktiivse tulu, kompenseerima äririske ja tagama
täiendava erasektori rahastamise, nõudes samal ajal rangeid täitmistähtaegu ja tagatisi,
mis suurendab juba eelnevalt ärikindlust ja võimaldab kiiremat rakendamist. Selleks et
tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, peaks komisjon töötama välja süsinikuheite
vähendamise diferentseeritud viiside tingimused, kehtestades muu hulgas fikseeritud
määraga süsinikutasu ärahoitud CO2 tonni kohta, tuginedes rahastamispuudujäägi
analüüsile, milles kasutatakse parimaid olemasolevaid teadmisi toetatava tehnoloogia
konkreetse liigi ja maksumuse kohta ning võetakse arvesse vajadust tagada toetuse
proportsionaalsus. Komisjon peaks neid tingimusi perioodiliselt hindama, võttes
arvesse saadud kogemusi ja turusuundumusi.
(63) Investeerimishoogustile peaks järgnema teine etapp, mille käigus tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu jätkaks väljakujunenud süsinikuheite vähendamise
tehnoloogia laiendamise ja kasutuselevõtu toetamist energiamahukates tööstusharudes
muu hulgas süsinikuhinna taseme tagamisega, vähendades seeläbi investeeringute
riske ja tagades süsinikuheite vähendamiseks tehtavate jõupingutuste jaoks tulude
pikaajalise stabiilsuse selliste mehhanismide kaudu nagu süsinikuheite hinnavahe
lepingud või fikseeritud määraga süsinikutasu, mis makstakse välja pärast
kasvuhoonegaaside heite tõendatud vähendamist, ning kiirendades tööstuse
süsinikuheite vähendamist. Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu 2. etapi
rakendamisel peaks komisjon püüdma tagada tõhusa ja kvaliteedipõhise geograafilise
katvuse kogu liidus. Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu peab kiiresti
tegutsema, et hoogustada Euroopa tööstuse süsinikuheite vähendamist ja muuta iga
euro varakult investeeringuks. Kui investeerimishoogusti on oma LHÜd täielikult
kasutusele võtnud, peaks tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu avama 2. etapi,
tagades jätkuva suutlikkuse tööstuse süsinikuheite vähendamiseks aegsasti enne
2031. aastat.
(64) Selleks et tagada sidus ja tugevam toetus tööstuse süsinikuheite vähendamisele,
edendades nii kliima- kui ka konkurentsivõime eesmärke, peaks komisjon suurendama
tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi
koostoimet. Selleks tuleks projektidele, mis vastavad kõigile tööstuse süsinikuheite
vähendamise rahastu raames toetuse saamise tingimustele, anda kavandatud
konkurentsivõime märgis, lihtsustades seeläbi juurdepääsu täiendavale rahastamisele.
(65) Moderniseerimisfondil on õigluse ja solidaarsuse tagamisel oluline roll, kuna see
toetab väiksema sissetulekuga liikmesriike üleminekul kliimaneutraalsele
majandusele. Selleks et muuta moderniseerimisfond tõhusamaks ja viia see kooskõlla
liidu 2040. aasta raamistikuga, on vaja sihipäraseid kohandusi. Moderniseerimisfond
moodustab 2,0 % üldisest ELi HKSi piirmäärast ja tagab ressursside tasakaalustatud
jaotamise, optimeerides toetust seal, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning kajastades
samal ajal liikmesriikide muutuvat majanduslikku suutlikkust. Selleks et kiirendada
tööstuse süsinikuheite vähendamist, mis on vajalik 2040. aasta kliimaeesmärgi
saavutamiseks, tuleks tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu eraldada
toetatavatele liikmesriikidele täiendavalt 0,5 % ELi HKSi piirmäärast. Koos
laiendatud kohaldamisalaga antakse sellega rahalist toetust suuremale hulgale
uuenduslikele ja laiendamiskõlblikele lahendustele, sealhulgas süsiniku kogumise ja
ET 49 ET
säilitamise ning süsiniku kogumise ja kasutamise ning elektrifitseerimise lahendustele,
mis on olulised heitkoguste vähendamiseks energiamahukates tööstusharudes ja
elektritootmises, tagades samal ajal enampakkumistulude tõhusa kasutamise. Lisaks
tuleks solidaarsuskaalutlustel põhineva 10 % ümberjaotamise kaudu
moderniseerimisfondist toetuse saajatele kättesaadavad LHÜd suunata
moderniseerimisfondi kaudu, et nende mõju oleks võimalikult suur. Samal põhjusel
peaksid teised liikmesriigid, kes saavad solidaarsuskaalutlustel põhinevast 10 %
ümberjaotamisest kasu, kasutama neid LHÜsid enampakkumistulu kasutamise
prioriteetsete valdkondade jaoks. Lisaks tuleks liikmesriikidel lubada vabatahtlikult
kanda täiendavaid LHÜsid oma enampakkumismahtudest üle moderniseerimisfondi,
mis suurendab nende jaoks paindlikkust vahendite suunamisel mõjusatesse
süsinikuheite vähendamise jõupingutustesse. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja
jaotamispõhimõtteid tuleks ajakohastada, tuginedes uusimatele kättesaadavatele
andmetele (2022–2024), sealhulgas künnisele 75 % SKPst elaniku kohta ja
heitemahukusele. See kajastab praeguseid majandus- ja heiteandmeid, tagades, et
suurimate üleminekuvajadustega liikmesriigid saavad jätkuvalt kasu.
Moderniseerimisfondi kohaldamisala tuleks laiendada, et veelgi hõlbustada tööstuse
süsinikuheite vähendamist, sealhulgas vajaduse korral toetada investeeringuid süsiniku
kogumisse ja säilitamisse, süsiniku kogumisse ja kasutamisse, elektrifitseerimisse ning
taskukohaste vähese süsinikuheitega väetiste tootmisse. Liidu finantshuvide
kaitsmiseks tuleks moderniseerimisfondist antavat toetust rakendada kooskõlas
määrusega (EL, Euratom) 2020/209225.
(66) Käesolev direktiiv peaks sisaldama tugevaid kaitsemeetmeid seoses Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a
sätestatud õigusriigi põhimõtetega, et kaitsta moderniseerimisfondi vahendeid. Nende
põhimõtete rikkumise korral tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, kohaldades määruse
(EL, Euratom) 2020/2092 artiklis 6 sätestatud menetlust.
(67) Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikega 3 peaks ELi HKSi geograafilise
kohaldamisala laiendamisega lennutegevuse suhtes kaasnema õhusõiduki käitajate
võimalus arvata ELi HKSi tagastamiskohustusest maha kulud, mis on tekkinud
rahvusvahelise lennunduse süsinikuheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi
(CORSIA) raames Euroopa-välistel marsruutidel, et vältida topeltmaksustamist.
Selliste mahaarvamiste suhtes tuleks kohaldada ühtlustatud norme ning seepärast
tuleks mahaarvamiste arvutamiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 5
kohaselt vastu võetud süsinikuturgu käsitlevas aruandes avaldatud ühikute ja LHÜde
väärtusi. Artikli 11a kohaselt kõlblike ühikute väärtus peaks põhinema parimatel
kättesaadavatel hinnaindeksitel.
(68) CO₂ maapõues säilitamine turvalistes ja pidevalt jälgitavates kohtades on oluline, et
võimaldada tööstusel heitkoguseid ulatuslikult vähendada. Kolmandate riikide
säilitamiskohtade lähedus ja juurdepääsetavus ELi tööstuskeskustele võib vähendada
transpordikulusid, minimeerida süsinikuheite ülekandumise riski ning kiirendada
süsiniku kogumise ja säilitamise kasutuselevõttu võrreldes kaugemate või vähem
arenenud säilitamisvõimalustega, hõlbustades seeläbi seda ELi tööstuse süsinikuheite
vähendamise viisi. Säilitamist kolmandates riikides tuleks siiski tunnustada üksnes
juhul, kui on olemas seire, aruandluse ja kontrolliga ning direktiivis 2009/31/EÜ
sätestatud normidega seotud piisavad kaitsemeetmed, kui on tegemist ELi HKSiga
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis
käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1).
ET 50 ET
artikli 25 kohaselt seotud süsteemiga, vastastikuse kasu põhimõttel alates 2031. aastast
ning tingimusel, et tegevuskohti ei kasutata nafta või gaasi täiendavaks tootmiseks.
(69) Kehtiva ELi HKSi raamistiku kohaselt võetakse CO₂ arvesse kogumise ajal (eelnev
etapp), mis tähendab, et CO₂ koguvad käitised peavad tagastama LHÜd kogu tekitatud
heite eest, välja arvatud juhul, kui CO₂ säilitatakse püsivalt maapõues või toodetes.
See ei aita saavutada ELi tööstusliku süsinikumajanduse strateegia eesmärke, st
suurendada süsiniku kogumist ja kasutamist kui peamist süsinikuheite vähendamise
viisi sektorites, kus heidet on raske vähendada, nagu tsemendi-, terase- ja
kemikaalisektoris, ning tagada alternatiivsete süsiniku lähteainete kättesaadavus.
Jäätmete põletamise lisamine tähendab, et enamiku toote olelusringi etappide suhtes,
milles kasutatakse kogutud süsinikku, kohaldatakse süsiniku hinnastamist, mis
võimaldab heite arvestuse üle viia toodetest atmosfääri vabanemise hetkele, ilma et
tekiks suur alaarvestuse oht. Seetõttu tuleks juhtudel, kui CO₂ kogutakse ja kasutatakse
sellistes vahe- või lõpptoodetes nagu sünteetilised kütused, kemikaalid või muud
tööstuslikud lähteained, millest süsinik ELi HKSiga juba hõlmatud tegevustes
eeldatavasti uuesti eraldub, lükata LHÜde tagastamise kohustus edasi (mitte see
kaotada) kuni CO₂ vabanemiseni I lisas loetletud protsessi käigus (järgnev etapp).
Seevastu juhul, kui CO₂ kasutatakse vahetult ilma selles sisalduvat süsinikku tootes
keemiliselt sidumata, tuleks seda jätkuvalt arvesse võtta eelnevas etapis
kogumiskohas, kuna selle CO₂ võimalik eraldumine toimub väljaspool ELi HKSi
põllumajanduslikus toidutööstuses, farmaatsiatoodetes, tulekustutites või muudes
sarnastes rakendustes. Sünteetilistes kütustes sisalduva kogutud süsiniku
arvessevõtmine peaks toimuma sünteetiliste kütuste turustamisel (kesketapp), mitte
sünteetiliste kütuste põletamisel tööstusrajatistes või transpordisektoris. Selleks et
tagada, et CO₂ kogumise ja kasutamise ahel hõlmaks kõiki süsiniku heitkoguseid,
tuleks HKSi kohaldamisala laiendada süsiniku kogumisele utiliseerimise eesmärgil,
kogutud süsiniku töötlemisele, veeldamisele ja sarnastele teenustele ning kasutamise
eesmärgil kogutud süsiniku transpordile, välja arvatud otseseks kasutamiseks mõeldud
CO₂. Komisjonil peaks olema õigus koostada loetelu süsiniku kogumise ja kasutamise
rakendustest, millest süsinik HKSiga juba hõlmatud tegevustes eeldatavasti uuesti
eraldub. Lisaks tuleks tunnustada ka süsinikdioksiidi püsivat kogumist füüsilistes
objektides, mis ei ole tooted. Kuna iga utiliseerimisviisi puhul valitseb ebakindlus
seoses olelusringi lõpus toimuva töötlemisega, peaks komisjonil olema ka õigus
kehtestada juba kogutud süsiniku uuesti atmosfääri sattumise ohu jaoks vähese
tähtsusega künnised väljaspool ELi HKSi ning ta võib võtta meetmeid, näiteks
kehtestada osalise tagastamise nõuded, et käsitleda juhtumeid, kus künnis on peaaegu
ületatud.
(70) Olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste heitkogused on märkimisväärsed ning
alates 2024. aastast on nende suhtes kohaldatud seire-, aruandlus- ja
kontrollikohustust, mille kohaselt tuleb 31. juuliks 2026 hinnata, kas sellise heite
täielik lisamine ELi HKSi on teostatav. Selle hinnangu põhjal peetakse asjakohaseks ja
teostatavaks muuta direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada olmejäätmete põletamisega
tegelevate käitiste heitkogused ELi HKSi. ELi HKSi laiendamine olmejäätmete
põletamisele osana terviklikust lähenemisviisist, mis hõlmab tugevdatud
ringmajanduse poliitikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)
[..../..] (ringmajanduse õigusakt)26 ning mida täiendavad eeltingimused, stimuleerib
süsinikuheite vähendamist kogu majanduses, materjalide ja süsiniku ringkasutust ning
võrdseid tingimusi sektorite sees ja vahel. Olmejäätmete põletamise lisamine ELi
26 [ELT viide lisatakse pärast vastuvõtmist].
ET 51 ET
HKSi aitab saavutada konkurentsivõime kompassis ja puhta tööstuse kokkuleppes
sätestatud eesmärke vähendada majanduse süsinikuheidet, kiirendada üleminekut
suuremale ringsusele ning luua selge seos süsinikuheite vähendamise ja ringkasutuse
stiimulite vahel, mis suurendab ELi majandusjulgeolekut, vastupanuvõimet ja
konkurentsivõimet. Süsiniku hinnasignaal täiendab ringmajanduse poliitikat, kuna see
stimuleerib ja toetab rahaliselt süsiniku kogumise ärimudelit kui sektori peamist
süsinikuheite vähendamise viisi 2050. aasta kogu majandust hõlmava
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks, vähendades põletamisel tekkivat fossiilset
heidet, soodustades samal ajal biogeensest heitest tuleneva süsiniku püsivat
eemaldamist ning toetades kogu majandust hõlmavat süsinikuheite vähendamist.
Põletamisega seotud süsiniku hinnasignaal tugevdab veelgi materjalide suurema
ringkasutuse ärimudelit, mis vähendab jäätmete kõrvaldamisest tulenevat
kasvuhoonegaaside heidet ja loob ringlussevõetud materjale, mis asendavad
süsinikumahukamaid esmaseid tooraineid. Lisaks loob ELi HKSi laiendamine
tööstuskäitistele ja puhta energia tootmisele võrdsed tingimused, ühtlustades süsiniku
hinnasignaali koospõletamise, elektritootmise ja kaugkütte tootmisega, mis on juba
ELi HKSiga hõlmatud.
(71) Süsiniku hinnasignaal ja ringmajanduse poliitika tugevdavad teineteist vastastikku.
ELi jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ27 sätestatud jäätmekäitluse hierarhilistes
põhimõtetes eelistatakse jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist,
ringlussevõttu ja taaskasutamist kõrvaldamisele, sealhulgas põletamisele, ning
rõhutatakse vajadust vähendada jäätmete keskkonnamõju nende olelusringi igas etapis.
Süsinikuhind täiendab regulatiivseid ja maksualaseid poliitikameetmeid ühtlustatud
stiimulite ja toetusega jäätmekäitlusele kooskõlas jäätmehierarhia kõrgemate
astmetega, parandades jäätmetekke vältimist, korduskasutamiseks ettevalmistamist,
liigiti kogumist, sortimist ja ringlussevõttu. Suurem ringsus omakorda vähendab
jäätmekäitlusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja tõrjub välja
süsinikumahukamad esmased toorained. Jäätmete põletamisel tekkivat süsinikuheidet
ei määra siiski üksnes põletamisprotsess ja käitajate poolne eeltöötlemine. Neid
heitkoguseid mõjutavad ka eelneva etapi tegevused, sealhulgas ringlussevõtu,
korduskasutamise ja kompostimise taristu kättesaadavus ja kasutamine,
ringlussevõetavate ja taaskasutatavate materjalide liigiti kogumise süsteemide tõhusus,
kodumajapidamiste, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste poolt jäätmete tekkekohas
sortimise ulatus, toodete ja materjalide tarbimise harjumused ning kaupade disain ja
kasutusiga. Seetõttu aitavad määruse (EL) […./..] [ringmajanduse õigusakt] kohased
täiendavad jäätmepoliitika meetmed tagada tervikliku lähenemisviisi, ergutades ühtset
turgu ning nõudlust teiseste materjalide ja ringsuspõhiste toodete järele, toetades
investeeringuid ringlussevõtu suutlikusse, vähendades kasutatud toorainete prügilasse
ladestamist ja põletamist ning rakendades eelneva etapi tootjale suunatud
poliitikameetmeid, nagu ökodisaini nõuded ja tugevam laiendatud tootjavastutus.
(72) I lisaga tuleks kehtestada uus jäätmete põletamise ja koospõletamise tegevusala.
Tavajäätmete puhul tuleks sellist tegevust teostavad käitised määratleda kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL sätestatud
jäätmepõletustehaste ja jäätmekoospõletustehaste määratlusega. See uus tegevusala
hõlmab koospõletamisel tekkivaid heitkoguseid, mis olid tegevuse „kütuste
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid
ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid.
ET 52 ET
põletamine“ osana28 juba hõlmatud direktiiviga 2003/87/EÜ, nii et jäätmete
põletamine ja koospõletamine võivad olla osa ühest tegevusest. Lisaks tuleks ELi
HKSiga seotud tegevuse kasvuhoonegaaside heitelubadesse lisata üksused, mis on ette
nähtud olmejäätmete põletamiseks. Selleks tuleks selliste üksuste suhtes praegu kehtiv
erand direktiivi 2003/87/EÜ I lisa punktist 5 välja jätta. ELi HKSi kohaldamisala
laiendamine ei hõlma jäätmete taaskasutamist keemilise ringlussevõtu, sealhulgas
termilise töötlemise, näiteks pürolüüsi või gaasistamise teel, kui töötlemisel saadud
aineid hiljem ei põletata. Selleks et tagada regulatiivne järjepidevus, võtta arvesse
jäätmete kui lähteaine eriomadusi ning edendada kindla ja tervikliku katvuse kaudu
keskkonnaalast terviklikkust, vältides väiksematesse, vähem tõhusatesse käitistesse
kõrvalesuunamisest tulenevat künniseefekti, tuleks selle tegevusala puhul viia
võimsuse künnisväärtus kooskõlla direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 5.2
alapunktiga a, kuna tegemist on käitistega, mille tootmisvõimsus on üle 3 tonni tunnis.
Rakendusmäärus (EL) 2018/2066 tuleks läbi vaadata ja seda tuleks seoses
olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste heitkoguste suhtes kohaldavate seire- ja
aruandluseeskirjadega vastavalt ajakohastada.
(73) Ohtlike jäätmete põletamine, st peamiselt ohtlikke jäätmeid töötlevad
jäätmepõletustehased ja jäätmekoospõletustehased, tuleks ELi HKSist välja jätta, kuna
süsiniku hinnasignaal ei stimuleeri eeldatavasti kulutõhusat süsinikuheite vähendamist.
Ranged regulatiivsed, tehnilised ja käitamisnõuded piiravad alternatiivseid
töötlemisvõimalusi ohtlike materjalide puhul, mida ei saa ohutult ringlusse võtta,
taaskasutada või muul viisil töödelda. Lisaks ei ole ettevõtjatel märkimisväärseid
võimalusi süsiniku püsivaks eemaldamiseks, kuna biogeense süsiniku osakaal ohtlikes
jäätmevoogudes on piiratud. Kehtiv õigusraamistik, põletamisprotsessi tehnilised ja
tegevuslikud erinevused ning ohtlike jäätmete põletamisega seotud suured
põletamiskulud vähendavad ohtu, et olmejäätmed suunatakse ümber ohtlike jäätmete
põletamisega tegelevatesse käitistesse.
(74) Selleks et tagada sektori sujuv üleminek ELi HKSi, tuleks järk-järgult kehtestada
LHÜde tagastamine olmejäätmete põletamisega tegelevate käitiste poolt, kelle suhtes
hakatakse süsteemi kohaldama alates 2031. aastast, võttes arvesse ajavahemiku 2031–
2034 kohta teatatud tõendatud heitkoguseid. Sellist järkjärgulist integreerimist ei
tohiks kohaldada käitiste suhtes, mis on juba ELi HKSiga hõlmatud. Nõuete täitmise
kohustuse järkjärgulist integreerimist kohese täieliku kaasamise asemel toetab mitu
põhjust. Kohaldamise alustamine alates 2031. aastast võimaldab teha tehnilisi ja
halduslikke ettevalmistusi, eelkõige selleks, et töötada välja seire- ja
aruandluseeskirjad, mis on paremini kohandatud olmejäätmete põletamisele,
sealhulgas biomassi ja fossiilsete heidete eristamisele. Kohaldamise alustamine alates
2031. aastast koos järkjärgulise kasutuselevõtuga võimaldab käitajatel ja kohalikel
omavalitsustel planeerida ja prognoosida investeeringuid, sealhulgas kohandada
kohalike omavalitsuste ja jäätmepõletustehaste vahelisi lepingulisi kokkuleppeid.
Samuti võimaldab see anda käitiste ja kohalike omavalitsuste heite vähendamise
meetmetele ette nähtud eelnevat investeeringutoetust, sealhulgas HKSist saadava tulu
kasutamise kaudu. Olmejäätmete põletamisega seotud järkjärgulise tagastamise
28 Kooskõlas komisjoni tõlgendusega, mis on esitatud juhenddokumendis „Guidance Document No. 0:
Guidance on Interpretation of Annex I of the EU ETS Directive (excl. aviation and maritime activities)
(Suunised ELi HKSi direktiivi I lisa tõlgendamiseks (v.a lennundus ja meretransport)):
https://climate.ec.europa.eu/document/edc93136-82a0-482c-bf47-39ecaf13b318_en.
ET 53 ET
kohustused aitavad ka kaasa direktiivi 1999/31/EÜ29 artikli 5 lõikes 5 sätestatud
prügilasse ladestamise eesmärgi saavutamisele, võimaldades samal ajal tugevdada
täiendavat ringmajanduse poliitikat ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil, et toetada
jäätmetekke vältimist, jäätmete vähendamist, kogumist, sortimist ja ringlussevõttu
ning tegeleda prügilasse ladestamise probleemiga, vältides soovimatuid tagajärgi
seoses jäätmete ümbersuunamisega, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga. Süsteemi
keskkonnaalase terviklikkuse kaitsmiseks peaks sektori piirmäärale lisatav LHÜde arv
olema proportsionaalne asjaomastel aastatel järk-järgult suureneva
tagastamiskohustusega. Olmejäätmete põletamise lisamisega seotud arvnäitajad tuleks
tuletada direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt liidus ning EMP ja EFTA riikides sektori
kohta 2024. aastal seiratud ja esitatud andmetest, mida on 2024.–2031. aastal
kohandatud prognoositud aruandlusandmete ja võimsuse arenguga. Sektori puhul liidu
LHÜde koguarvule lisatavate LHÜde arv peaks olema kooskõlas järkjärgulise
kasutuselevõtu trajektooriga aastatel 2031–2034, moodustades 2031. aastal 25 %
kõnealusest koguarvust, 2032. aastal 50 % sellest koguarvust, mida on korrigeeritud
lineaarse vähendamisteguriga, 2033. aastal 75 % sellest koguarvust, mida on
korrigeeritud lineaarse vähendamisteguriga, ja alates 2034. aastast 100 % sellest
koguarvust, mida on korrigeeritud lineaarse vähendamisteguriga. Alates 2035. aastast
peaksid olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised tagastama sellise arvu LHÜsid,
mis vastab kõigile nende eelmisel aastal teatatud tõendatud heitkogustele.
(75) Sujuva ülemineku tagamiseks tuleks juhul, kui liikmesriik on kehtestanud
samaväärsed meetmed, millega saavutatakse eesmärk lisada olmejäätmete põletamine
direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, kehtestada lisaks ajutine loobumisvõimalus
kuni 2035. aasta lõpuni. Selleks et tagada kooskõla süsinikuheite vähendamise,
materjalide ja süsiniku ringkasutuse ning võrdsete võimalustega, peaks selle erandi
kohaldamise võimalus olema kättesaadav üksnes juhul, kui liikmesriik suudab
tõendada, et ta vastab vähemalt kahele järgmisest kolmest tingimusest: kehtestatud on
samaväärne riiklik süsinikumaks, mille määr on kõrgem kui asjaomase aasta keskmine
enampakkumishind; direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide d ja e kohaste
ELi olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamine kulgeb kavakohaselt ning
direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõike 5 kohase olmejäätmete prügilasse ladestamise
eesmärgi saavutamine kulgeb kavakohaselt. Süsteemi stabiilsuse ja läbipaistvuse
tagamiseks tuleks taotlus, sealhulgas asjakohane teave, millega tõendatakse vastavust
vähemalt kahele kolmest tingimusest, esitada komisjonile 31. juuliks 2029. Selle
erandi ajutine laad on oluline, et tagada kooskõla heitkoguste arvestuse üleviimisega
sinna, kus süsinikdioksiidi kogutakse ja kasutatakse vahe- või lõpptoodetes, kuni
nendest toodetest heite atmosfääri vabanemise hetkeni, vältides samal ajal suurt
alaarvestuse ohtu.
(76) Võttes arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade eripära ja püsivaid piiranguid, mida
on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)
artiklis 349, ning pidades silmas nende piiranguid tervikliku jäätmekäitluse
ökosüsteemi ulatuslikul kasutuselevõtmisel ringlussevõtuturgudest kaugel, nähakse
liikmesriikidele ette võimalus vabastada äärepoolseimates piirkondades asuvad
käitised ajutiselt direktiivi 2003/87/EÜ kohasest jäätmete põletamise ja
koospõletamisega seotud tagastamiskohustusest.
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid
ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30) (ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj).
ET 54 ET
(77) Selleks et saavutada käitumise oluline muutus jäätmete väärtusahela kõigis etappides
ning tagada süsinikuhinna tõhusus ringsuse ja süsinikuheite vähendamise edendamisel,
on oluline, et hinnasignaal kajastuks hinnastamismehhanismides ning seda suunataks
sihipäraste meetmete ja poliitika kaudu, millel on positiivne suunav mõju ning mis
pakuvad kodumajapidamistele ja mitteeluruumide sektorile nii stiimulit kui ka
valikuvõimalust vältida segajäätmete kõrvaldamise kulusid jäätmete tekke vältimise,
vähendamise ja sorteerimise kaudu. Selliste meetmete hulka, millel on tõendatud
positiivne mõju jäätmete vähendamisele, sortimisele ja ringlussevõtule, kuuluvad
näiteks kohandatud prügila vastuvõtutasud, jäätmete kogusest sõltuvad tasud,
kaalupõhised ja arukad prügikasti kogumise süsteemid, tagatisrahasüsteemid või
kohustuslikud liigiti kogumise süsteemid konkreetsete jäätmevoogude jaoks. Neid
meetmeid tuleks täiendada põhimõtte „saastaja maksab“ tõhusama kohaldamisega
eelnevates etappides selliste meetmete abil nagu tugevama ühtlustatud laiendatud
tootjavastutuse süsteemid ja ökodisaini nõuded. Liikmesriigid peaksid kasutama
heitkogustega kauplemisest saadavat tulu selleks, et toetada olmejäätmete kogumise ja
kõrvaldamisega seotud pädevaid asutusi, eelkõige kohalikke omavalitsusi, kõnealuste
ringmajanduse meetmete rakendamisel, et juhtida jäätmete kõrvaldamist kooskõlas
jäätmehierarhiaga, hallata kodumajapidamistele avalduvat mõju ja tagada
jäätmesektori sujuv üleminek, tasakaalustades keskkonnakasu ja ringsust
jäätmekäitluse kui avaliku teenuse kuludega.
(78) Süsinikuhinna laiendamisega olmejäätmete põletamisele peaksid kaasnema tõhusad
meetmed, et jätkata prügilasse ladestamise vähendamist ja vältida soovimatuid
tagajärgi jäätmete kõrvalesuunamise näol, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga. Seda
riski leevendab asjaolu, et põletamisel tekkiva kestliku biomassi heite suhtes
kohaldatakse nullmäära, mis vähendab stiimulit suunata orgaanilised jäätmed
süsinikuhinna maksmise vältimiseks prügilasse, kus need on peamine metaaniallikas.
Fossiilsete materjalide kõrvalesuunamise oht püsib aga seal, kus ei ole kehtestatud
prügilate suhtes tõhusaid regulatiivseid või maksualaseid poliitikameetmeid. Seetõttu
on oluline tulemuslikult ja tõhusamalt rakendada ja jõustada poliitikat ja meetmeid,
millega piiratakse 2035. aastaks prügilasse ladestatavate olmejäätmete osakaalu
10 %ga või alla selle, nagu on sätestatud direktiivis 1999/31/EÜ. Lisaks tuleks
tulevikus välja töötada olmejäätmete prügilasse ladestamisest tuleneva heite seire ja
aruandlus ning tõendamine ja akrediteerimine, et jälgida metaaniheidet pärast ELi
HKSi täielikku laiendamist olmejäätmete põletamisest tulenevale heitele. Prügilatest
pärit heite kvantifitseerimisel valitseb endiselt suur ebakindlus. Seepärast tuleks
kõigepealt kehtestada ühtlustatud seire- ja aruandlusraamistikud standarditud,
usaldusväärsete ja tõendatud heiteandmete kogumiseks, et tagada süsteemi suur
usaldusväärsus. Täpsete seire- ja aruandluseeskirjade väljatöötamine sõltub esiteks
tulevase prügilate parima võimaliku tehnika väljatöötamisest, et tagada
keskkonnaalane terviklikkus, regulatiivne järjepidevus ja täiustatud seirevahendite,
sealhulgas mõõtmis- ja modelleerimismeetodite kasutamine, ning teiseks põhjalikust
prügilaregistrist (või põhjalikest prügilaregistritest), et vältida kõrvalehoidmist ja
tagada tõhusus. Selleks peaks komisjon esitama 31. juuliks 2029 aruande selle kohta,
kas need eeltingimused on täidetud, et seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem töötataks
välja 2031. aastaks, mil algab olmejäätmete põletamise järkjärguline ELi HKSi
integreerimine. Kui üks neist tingimustest ei ole täidetud, tuleks ELi HKSi
laiendamine prügilatele, et luua seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, lükata
2031. aastalt edasi 2034. aastale, mis toimub olmejäätmete põletamise täielik
integreerimine, et anda lisaaega nende tingimuste täitmiseks. Komisjon peaks
ET 55 ET
direktiivi 2003/87/EÜ 31. detsembriks 2034 läbi vaatama, võttes arvesse neid muutusi
ja soovimatuid tagajärgi.
(79) Süsinikku saab koguda säilitamiseks ja utiliseerimiseks käitistes, mille heitkogused
tulenevad fossiilsete allikate ja nullmääraga allikate, näiteks kestliku biomassi
põletamise (mis on ELi HKSis nullmääraga) kombinatsioonist. Kuna nullmääraga
allikatest ja fossiilsetest allikatest pärit CO2 käsitletakse ELi HKSi nõuete täitmise
kohustuste kindlaksmääramisel, süsiniku eemaldamisel ja sünteetiliste kütuste
tootmisel erinevalt, on vaja kehtestada üksikasjalikud normid selle kohta, millises
järjekorras loetakse eri liiki CO2 kogutuks ja kuidas arvestada heidet süsiniku
kogumise, transpordi, utiliseerimise või säilitamise ahelas.
(80) ELi HKSi nõuetekohase toimimise ja juhtimise tagamiseks on asjakohane eraldada
komisjonile liidu LHÜde üldkogusest kuni 5 miljonit LHÜd. Võttes arvesse
suurenevat kasutajate arvu ja ELi HKSi suuremat katvust, liidu registris hoitavate
LHÜde kasvavat väärtust ja süvenevaid julgeolekuprobleeme, tuleks seda tulu
kasutada eelkõige liidu registri nõuetekohase toimimise, haldamise ja turvalisuse
tagamiseks. Kooskõlas ELi HKSi suurema katvusega ja käesoleva direktiiviga tehtud
muudatustega on asjakohane tagada, et neid tulusid saab kasutada ELi HKSi
nõuetekohase toimimise ja juhtimise tagamise muudeks aspektideks, sealhulgas
selleks, et rakendada eeskirju, mis käsitlevad investeeringute tingimuslikkust LHÜde
tasuta eraldamiseks ning kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste ühikute
ostmise rahastu toimimist. Komisjon peaks kõnealuste tulude kasutamise tingimused,
korra ja menetlused sätestama üksikasjalikult delegeeritud õigusaktides.
(81) Selleks et tagada kooskõla sellise biomassist pärit heite käsitlemisega, mis vastab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/200130 biomassi kasutamiseks
kehtestatud kestlikkuse kriteeriumidele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise
kriteeriumidele, ning muude nullmääraga heitkoguste käsitlemisega ELi HKSis, peaks
atmosfäärist või allikatest, mille heitekoefitsient on null, kogutud süsinikdioksiidi
heitekoefitsient olema samuti null, kui see heide lastakse keskkonda ELi HKSis
toimuva tegevuse käigus. Selleks et tagada kooskõla sellise biomassist pärit heite
käsitlemisega, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
(EL) 2018/200131 biomassi kasutamiseks kehtestatud kestlikkuse kriteeriumidele ja
kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, ning muude nullmääraga
heitkoguste käsitlemisega ELi HKSis, peaks atmosfäärist või allikatest, mille
heitekoefitsient on null, kogutud süsinikdioksiidi heitekoefitsient olema samuti null,
kui see heide lastakse keskkonda ELi HKSis toimuva tegevuse käigus. Erandina tuleks
sama CO2 suhtes kohaldada tagastamiskohustust juhul, kui CO2 lekib, lastakse välja
või see vabaneb muul viisil maapõues püsiva säilitamise kohast, kuna CO2 eest on
makstud tasu kui negatiivse heitkoguse eest kooskõlas määrusega (EL) 2024/3012,
milles tuginetakse tagasilendumise eest vastutuse puhul ELi HKSile.
(82) Kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikega 2 hindas komisjon
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) üleilmse turupõhise
meetme keskkonnaalast terviklikkust. See aruanne näitas, et CORSIAt ei ole
tugevdatud ning et HKSi direktiivi artikli 25a lõike 3 kohaselt vastu võetud
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
ET 56 ET
rakendusaktis loetletud riigid tekitavad vähem kui 70 % rahvusvahelise lennunduse
heitkogustest. Seepärast tuleks kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28b lõikega 3
laiendada ELi HKSi kohaldamisala mittediskrimineerival viisil nii, et see hõlmaks
kõiki lende, mis väljuvad EMPs asuvalt lennuväljalt ja maanduvad kolmandate riikide
lennuväljadel kuni 5 000 kilomeetri kaugusel liidu geograafilise keskpunkti suurimast
lennuväljast. Kõiki nendel liinidel tegutsevaid lennuettevõtjaid tuleks kohelda
võrdselt. Lisaks peaks ELi HKSi toetus alternatiivkütustele ja
kondensatsioonijälgedega seotud meetmetele olema kättesaadav kõigile nendel
marsruutidel tegutsevatele lennuettevõtjatele. See kohaldamisala on umbes pool
Euroopa keskpunktist väljuvate lendude maksimaalsest lennukaugusest, võttes arvesse
analüüsi, mis näitab, et sellised marsruudid on võimaliku süsinikuheite ülekandumise
suhtes kõige vastuvõtlikumad. Seda katvust tuleks kohaldada nelja aasta jooksul alates
2029. aastast (mitte alates 2027. aastast) ja see peaks sõltuma 2032. aastal toimuvast
läbivaatamisest.
(83) Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks muuta, et ICAO CORSIA-süsteem rakendataks liidu
õiguses ajavahemikul 2026–2035 ning et tagada, et lennundus tervikuna panustaks
õiglaselt kliimamuutuse vastu võitlemisse kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.
Väljaspool Euroopat toimuvatest rahvusvahelistest lendudest tulenevatele
heitkogustele kehtestati alates 2021. aasta jaanuarist üleilmse turupõhise meetmega
piirmäär ning Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestasid tingimused, mille alusel
kaaluda, kas see süsteem on kliimamuutuste vastu võitlemiseks piisav või tuleks seda
täiendada. 2032. aastal, kui CORSIA toimimise tulemused kompenseerimise vallas on
teada, tuleks korraldada läbivaatamine, et hinnata CORSIA rakendamist
lennundussektori peamistes riikides, kelle jaoks see on ICAO kehtestatud CORSIA
eeskirjade kohaselt kohustuslik. Kui CORSIA osutub ambitsioonikaks, tõhusaks ja
edukaks, tuleks ELi HKSi kohase tõhusa süsiniku hinnastamise kohaldamisala piirata
EMP-siseste lendudega ja lendudega Ühendkuningriiki, Šveitsi, Gibraltarile ja
muudesse riikidesse, mis kasutavad HKSi teenusena.
(84) Selleks et piirata täiendavat rangust, mis on seotud ELi HKSi kohaldamisala
geograafilise laiendamisega lennutegevusele, ja võttes arvesse asjaolu, et
lennutegevusest tulenevad heitkogused on suurenenud, on asjakohane suurendada
lennutegevuse jaoks kättesaadavate LHÜde koguarvu proportsionaalselt
kohaldamisalasse hiljuti lisatud heitkogustega, võttes arvesse uusimat kättesaadavat
teavet heitkoguste kohta, ning reserveerida nendest LHÜdest lisatoetus lennunduse
kliimamõju vähendamiseks kestlike lennukikütuste kasutamise, elektrifitseerimise ja
kondensatsioonijälgede kulutõhusa vähendamise kaudu. Lennutegevusega seoses
olemas olevate LHÜde koguarvu tuleks siiski vähendada koguse võrra, mis võrdub
heitkogustega, mille õhusõiduki käitajad on maha arvanud tagastamiskohustusest, et
võtta arvesse CORSIA raames kompenseerimisega seotud kulusid, sest need
heitkogused ei ole enam ELi HKSiga hõlmatud.
(85) Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas sätestatud, õhusõiduki käitajate väljajätmise suhtes
kohaldatava künnise alandamine toob kaasa mitme väiksema õhusõiduki käitaja
täiendava kaasamise. Selleks et võtta arvesse selliste väikeste õhusõiduki käitajate
piiratud haldussuutlikkust, on asjakohane künnist suurendada, et võimaldada kasutada
lihtsustatud aruandlusvahendeid. Eurocontroli loodud aruandlusvahend on mitme
kohaldamisaasta jooksul saavutanud suure täpsuse ja seda on alates kasutuselevõtust
pidevalt täiustatud, seega saab selle abil esitada kõigi asjaomaste õhusõiduki käitajate
heite väärtused.
ET 57 ET
(86) Direktiivi 2003/87/EÜ I lisa tegevuse „Vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine
tootmisvõimsusel üle 5 tonni päevas“ ulatust ja määratlust tuleks muuta, et lahendada
korduvad rakendamisküsimused ja täpsustada, et vesiniku tootmise tegevus (ka siis,
kui seda toodetakse üksnes kõrvalsaadusena) on hõlmatud ka juhul, kui ületatakse
tootmisvõimsuse künnis üle 5 tonni päevas.
(87) Äriõhusõidukeid käitavate õhusõiduki käitajate lendude heitkogused on ELi HKSist
suures osas välja jäetud, sest üldiselt käitavad nad vähem lende või tekitavad vähem
heitkoguseid kui direktiivi 2003/87/EÜ I lisas sätestatud väljajätmiskünnised.
Õhusõiduki käitajad, kelle aastane heide rahvusvahelistel lendudel on alla 10 000 tonni
CO2, ei kuulu ICAO CORSIA süsteemi alla ja seetõttu peaksid nad andma oma panuse
ELi HKSi kaudu. Tagamaks, et kõik õhusõiduki käitajad panustavad
kliimameetmetesse, on seetõttu asjakohane, et lendude arv ei oleks enam ELi HKSist
erandi tegemise kriteerium ning heitkoguste künnist vähendataks ja lihtsustataks,
kehtestades kõigi õhusõiduki käitajate liikide jaoks ühe künnise. Tagamaks, et
pädevate asutuste täiendav halduskoormus jääb mõistlikuks, on siiski asjakohane teha
erand väga väikese heitkogusega õhusõiduki käitajatele, kelle suhtes kohaldatakse ELi
HKSi tagastamiskohustust, võttes arvesse ka piiratud kumulatiivset keskkonnakasu,
mida nende lisamine tooks.
(88) Komisjoni poolse reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs näitab, et LHÜde
järkjärgulisem reservist vabastamine kahaneva turu korral leevendab turul järskude
hinnatõusude ohtu, kui ringluses olevate LHÜde arv on alumise künnise lähedal.
Alates 2028. aastast tuleks kehtestada alumise puhvri parameeter LHÜde
proportsionaalseks vabastamiseks, kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb
vahemikku 400–300 miljonit LHÜd.
(89) Selleks et võtta arvesse heitkoguste trajektoori kahanemist ja tagada, et reserv jääb aja
jooksul välistele vapustustele vastupidavaks, tuleks turustabiilsusreservi
võrdlusparameetreid ajakohastada nii, et reservi sissetulevad ja reservist vabastatavad
kogused oleksid proportsionaalsed turusuundumustega. Selleks tuleks ülemist künnist,
alumist künnist ja vastavaid puhvreid ning vabastatavat kogust igal aastal kohandada
ja 4 % võrra vähendada, et need oleksid kooskõlas kahaneva turu arenguga.
(90) Komisjoni poolt reservi läbivaatamise raames tehtud analüüs ja süsinikuturuga seotud
eeldatavad suundumused näitavad, et reservi lisamise määr 24 % on täitnud oma
eesmärgi, ning võttes arvesse turu hiljutist ja tulevast arengut, peaks see reservi
lisamise määr olema jälle 12 %. Selleks tuleks vastavalt kohandada puhvri ülemist
künnist.
(91) Ringluses olevate LHÜde koguarvu arvutamisel võetakse arvesse üksnes paiksete
käitistega seotud andmeid kuni 31. detsembrini 2023. Selleks et võtta arvesse
lennunduse varasemat nõudlust LHÜde järele ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni
31. detsembrini 2023, tuleks LHÜde üldkoguse iga-aastast arvutamist kohandada, et
kajastada lennundussektori kumulatiivset nõudlust sellel ajavahemikul.
(92) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt edendada kogu ELi hõlmava laiendatud ja
muudetud turupõhise mehhanismi kaudu kasvuhoonegaaside heite vähendamist
kulutõhusal ja majanduslikult tõhusal viisil, mis vastab kogu majandust hõlmavale
kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 2040. aasta eesmärgile, ei suuda
liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu
paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu
lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud
ET 58 ET
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(93) Selleks et tagada ühetaolised tingimused direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 4–7 (milles
käsitletakse kasvuhoonegaaside heitelubade andmist, peatamist ja kehtetuks
tunnistamist pädevate asutuste poolt) ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a
lõigete 3b–3d (milles käsitletakse süsinikuheite vähendamise investeeringuid LHÜde
tasuta eraldamist käsitlevates ELi tingimuslikkuse eeskirjades seoses ELi süsinikuheite
vähendamise kavadesse investeerimise vormi ja sisuga) rakendamiseks, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused. Lisaks tuleks komisjonile anda
rakendamisvolitused, et tagada ühetaolised tingimused direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 3gaa kohase reserveerimis- ja jaotusmehhanismi rakendamiseks seoses
liiduväliste sadamate ja kolmandate riikidega, mille suhtes tuleks kohaldada erandit
päritolunõuetest. Komisjonile direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 kohaselt antud
rakendamisvolitusi tuleks laiendada, et kehtestada nii nullmääraga kui ka nullmäärata
allikatest pärit kogutud CO2 heite arvestuse kord ning sünteetilistest kütustest tuleneva
heite arvestuse kord, eesmärgiga tagada heitkoguste arvessevõtmine ja vältida
topeltarvestust. Lisaks sellele tuleks pikendada komisjonile artikli 3ga lõike 2 kohaselt
antud rakendamisvolitusi, et võtta arvesse muudatusi meetmes, mille eesmärk on
veelgi vähendada kõrvalehoidmise eesmärgil toimuvate sadamakülastuste ja
konteinerite ümberpaigutamise ohtu. Neid rakendamisvolitusi tuleb kasutada
kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
(94) Selleks et võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja
täiendavad või muudavad mõne seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi,
peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290
vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a
lõigetes 3b–3d sätestatud norme, mis käsitlevad LHÜde tasuta eraldamise suhtes
kohaldatavat tingimust investeerida süsinikuheite vähendamisse ELis, seoses
artikli 10a lõike 3d kohase ühenduse moodustamise üksikasjalike tingimustega ja
sellisel juhul vastutuse jagamisega käitajate vahel, artikli 10a lõike 3c viiendas ja
kuuendas lõigus sätestatud erandite üksikasjalike tingimustega, ELi süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kavade esitamise üksikasjaliku ajakavaga, süsinikuheite
vähendamise liigitumisega märkimisväärseks ja tasuta eraldatavate LHÜde koguse
majandusliku väärtuse kindlaksmääramisega. Lisaks peaks komisjonil olema õigus
võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 9c süsiniku eemaldamise ühikute ostmise ja
vastavate LHÜde enampakkumisel müümise üksikasjade kohta ning täiendada
direktiivi 2003/87/EÜ artikleid 10cb, 10cc, 10cd ja 10ce innovatsioonifondi ja tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu toimimise kohta. Peale selle peaks komisjonil
olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud
õigusakte direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 täiendamiseks seoses tingimuste, korra ja
menetlustega, mille kohaselt põhihaldaja kasutab LHÜde enampakkumisest saadud
tulu ELi HKSi toimimise ja juhtimisega seotud kulude katmiseks. Samuti peaks
komisjonil olema õigus võtta vastu selliseid õigusakte, et täiendada artikli 12 lõiget 3b
seoses nõuetega, mille kohaselt tuleb lugeda kasvuhoonegaasid püsivalt keemiliselt
seotuks või keemiliselt seotuks, ning määrata kindlaks meetmed lünkade ohu
vähendamiseks. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu
artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada direktiivi 2003/87/EÜ
artiklit 3gaa seoses üksikasjalike normidega, mis on vajalikud kestlike laevakütuste ja
heiteta jõuseadmete kasutamiseks ette nähtud LHÜde reserveerimise ja eraldamise
kohaldamiseks, ning samuti artiklit 3gab. Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta
ET 59 ET
kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada direktiivi 2003/87/EÜ artiklit 25b seoses HKSi kui teenuse toimimist
käsitlevate normidega ning muuta kõnealuse direktiivi artikli 3ga lõiget 1 seoses
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja sellise kolmanda riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama vahelise reisi käigus vabanevate
ülejäänud heitkoguste hõlmamisega, kellele osutatakse HKSi kui teenust. On eriti
oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid
konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid
viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema
õigusloome kokkuleppes32 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada
delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa
Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning
nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,
millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(95) Sätteid, mis on seotud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti h muutmisega ning
artikli 6 lõike 4 ja artikli 10a lõike 3f lisamisega, tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist
2028, et täpsustada võimalikult varakult lubade andmise eeskirju ja korrektsioone
ülemääraste LHÜde tasuta eraldamise korral. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid
võtma nende artiklitega seotud sätted üle 31. detsembriks 2027. Käesoleva direktiivi
ülejäänud sätete ülevõtmise tähtaeg peaks olema 31. detsember 2028, et anda piisavalt
aega nõuetekohaseks rakendamiseks. Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni
28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide
kohta33 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid
käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja
ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul
leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud.
(96) Selleks et tagada selgus juba käimasoleval ajavahemikul, peaksid liikmesriigid võtma
1. jaanuariks 2028 üle sätted, millega täpsustatakse kehtivaid norme kooskõlas nende
rakendamise ja tavaga. See puudutab sätteid, millega täpsustatakse norme artikli 3
punktis h seoses uue osaleja määratlusega, artikli 6 lõikes 4, millega täpsustatakse
selliste käitiste kohtlemist, millele antakse esimest korda kasvuhoonegaaside
heiteluba, mis tunnistatakse kehtetuks, ja millele antakse seejärel uus luba sama
viieaastase LHÜde tasuta eraldamise ajavahemiku jooksul ja pärast artikli 11 lõikes 1
osutatud loetelu esitamist selle ajavahemiku kohta, ning direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 10a lõikes 4d seoses ülemääraste LHÜde tagasikandmisega, ning viiakse need
eeskirjad kooskõlla tavaga.
(97) Selleks et tagada asjaomaste vahendite õigeaegne kättesaadavus, tuleks sätteid, millega
muudetakse artikli 10a lõikeid 5b ja 7 ning lisatakse uus artikli 19 lõige 1a, hakata
kohaldama 30. septembril 2027. Need sätted käsitlevad vastavalt täiendavast kogusest,
mis moodustab kuni 3 % artikli 10a lõikes 5a osutatud LHÜde üldkogusest,
järelejäänud LHÜde koguse kasutamist, LHÜsid, mis tuleks reserveerida uutele
osalejatele, ning komisjonile võimaluse andmist kasutada liidu LHÜde üldkogusest
LHÜsid ELi HKSi toimimise ja juhtimisega seotud kulude katmiseks. Õigeaegse
kohandamise tagamiseks tuleks sätet, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 10a lõiget 1a seoses SPIMi teguriga, kohaldada samuti alates 30. septembrist
2027.
32 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj. 33 Liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate
dokumentide kohta (2011/C 369/02).
ET 60 ET
(98) Seepärast tuleks vastavalt muuta direktiivi 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsust (EL) 2015/181434,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2003/87/EÜ muudatused
Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I ja III lisas loetletud tegevusalade ja II lisas
loetletud kasvuhoonegaaside suhtes. Kui käitis, mis kuulub ELi HKSi
kohaldamisalasse, kuna tema käitamisel olevate põletusseadmete summaarne
nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, muudab kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähendamiseks oma tootmisprotsessi ega ületa enam nimetatud künnist, pakub
liikmesriik, kus käitis asub, käitajale võimalust jääda pärast tootmisprotsessi
muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse kuni artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud
jooksva viieaastase ajavahemiku ja sellele järgneva kahe viieaastase ajavahemiku
lõpuni. Kõnealuse käitise käitaja võib otsustada, et käitis jääb pärast
tootmisprotsesside muutmist ELi HKSi kohaldamisalasse ainult jooksva viieaastase
ajavahemiku lõpuni, ainult sellele järgneva viieaastase ajavahemiku lõpuni või
sellele järgneva kahe viieaastase ajavahemiku lõpuni. Asjaomane liikmesriik teatab
komisjonile muudatustest võrreldes artikli 11 lõike 1 kohaselt komisjonile esitatud
loeteluga.“
2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) „käitis“ – üks järgmistest:
i) paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud
tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud teostatava
tegevusega ning mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;
ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735* artikli 3
punktis 29 määratletud CO2 transporditaristu, mis tegeleb I lisas loetletud
süsinikdioksiidi transpordiga;
___________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus
(EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa
nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja
muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).“;
b) punkt h asendatakse järgmisega:
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi
kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning
millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dec/2015/1814/oj).
ET 61 ET
„h) „uus osaleja“ – käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud
tegevusega või artikli 24 kohaselt ELi HKSi lisatud tegevusega ning mis on
saanud kasvuhoonegaaside heite loa esimest korda ajavahemiku jooksul, mis
algab kolm kuud enne artikli 11 lõike 1 kohase loetelu esitamise kuupäeva ja
lõpeb artikli 11 lõikes 1 osutatud vastava viieaastase lubatud heitkoguse
ühikute tasuta eraldamise ajavahemiku viimase aasta 31. detsembril;“
c) punkt o asendatakse järgmisega:
„o) „õhusõiduki käitaja“ – isik, kes käitab õhusõidukit ajal, mil see teostab
I lisas loetletud lennutegevust, või kui seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha,
siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2803* artikli 32
kohaselt aeronavigatsiooniteenuste tasude maksmise eest vastutav üksus või
lõpuks õhusõiduki omanik;
___________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus
(EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (ELT L,
2024/2803, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2803/oj).“;
d) punkt p jäetakse välja;
e) punkt z asendatakse järgmisega:
„z) „külastatav sadam“ – üks järgmistest:
i) ärilisel eesmärgil kaupa või reisijaid vedavate laevade puhul sadam, kus laev
peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või
maale laskmiseks; siia ei kuulu üksnes tankimise, varude täiendamise,
meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva, selle seadmete või
mõlema remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva
peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool
sadamaid, üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku
otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil sadamas tehtavad peatused ning
konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas
naabersadamas, mis on loetletud artikli 3ga lõike 2 kohaselt vastu võetud
rakendusaktis;
ii) avameretööalaga seotud avameretoiminguid tegevate või toetavate laevade
puhul sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate
pealevõtmiseks või maale laskmiseks, või avameretööala, kus laev teeb või
toetab avameretoiminguid; siia ei kuulu üksnes tankimise, varude täiendamise,
meeskonna vahetamise, kuivdokki mineku või laeva, selle seadmete või
mõlema remondi eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva
peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool
sadamaid, üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku
otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas ning
konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas
naabersadamas, mis on loetletud artikli 3ga lõike 2 kohaselt vastu võetud
rakendusaktis;“
f) punktist ag jäetakse välja sõnad „käesoleva direktiivi IVa peatüki
kohaldamisel“;
g) lisatakse järgmised punktid:
ET 62 ET
„aj) „ohtlikud jäätmed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2008/98/EÜ* artikli 3 punktis 2 määratletud ohtlikud jäätmed;
ak) „olmejäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 2b määratletud
olmejäätmed;
al) „sünteetilised kütused“ – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest
valmistatud kütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001
artikli 2 punktis 36 ning vähese CO2 heitega kütused, nagu need on määratletud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1788* artikli 2
punktis 13;
am) „avameretoimingud“ – tegevused, mis on seotud merepõhja ja selle
aluspinnase loodusvarade uurimise, hindamise või kasutamisega, või
tegevused, mis on seotud avamererajatiste või -taristuga, välja arvatud nafta ja
gaasi meretranspordiga seotud tegevused;
an) „avameretööala“ – geograafiline piirkond, kus võib pädeva asutuse antud
loa kohaselt teha avameretoiminguid;
ao) „ärilend“ – lend, mis toimub äriõhusõidukiga, mis on kantud komisjoni
poolt artikli 3c lõike 6 kohaselt vastu võetud loetellu.
___________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud
direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2008/98/oj).
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv
(EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi,
maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse
direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ
(uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj).“
3) Artiklit 3c muudetakse järgmiselt:
a) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 reserveeritakse
kuni 20 miljonit lõikes 5 osutatud lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest
läbipaistvalt, võrdselt ja mittediskrimineerivalt õhusõiduki käitajatele kestlike
lennukikütuste ning muude lennukikütuste, mis ei ole saadud fossiilkütustest ja
millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405*
artikli 4 lõike 1 teises lõigus, kasutamiseks ning elektrienergia kasutamiseks
sellistel allahelikiirusega lendudel, mille eest tuleb tagastada lubatud
heitkoguse ühikuid vastavalt käesoleva direktiivi artikli 12 lõikele 3 ja mille
puhul ei loeta see kohustus käesoleva direktiivi artikli 28a lõike 1 kohaselt
täidetuks. Ärilendude puhul on reserveeritud kogus kättesaadav üksnes
elektrienergia kasutamiseks. Kui nõuetele vastavat lennukikütust ei saa
füüsiliselt seostada konkreetse lennuga, on käesoleva lõigu alusel reserveeritud
lubatud heitkoguse ühikud kättesaadavad EMPs tangitud nõuetele vastavate
lennukikütuste jaoks proportsionaalselt heitkogustega, mille on põhjustanud
õhusõiduki käitaja muud lennud kui ärilennud ja mille eest tuleb tagastada
lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt käesoleva direktiivi artikli 12 lõikele 3 ja
ET 63 ET
mille puhul ei loeta see kohustus käesoleva direktiivi artikli 28a lõike 1
kohaselt täidetuks. Sama põhimõtet kohaldatakse selliste kütuste koguse
kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse nulliga võrduvat
heitekoefitsienti.
Liikmesriigid eraldavad käesoleva lõike esimese lõigu alusel reserveeritud
lubatud heitkoguse ühikud, et katta osaliselt või täielikult hinnaerinevus
fossiilpetrooleumi ja asjaomaste nõuetele vastavate lennukikütuste kasutamise
vahel, võttes arvesse stiimuleid, mis tulenevad süsinikuhinnast ja fossiilkütuste
ühtlustatud madalaimast maksustamistasemest. Hinnaerinevuse arvutamisel
võtab komisjon arvesse tehnilist aruannet, mille Euroopa Liidu
Lennundusohutusamet on avaldanud vastavalt määruse (EL) 2023/2405
artikli 13 lõikele 1. Liikmesriigid tagavad käesoleva lõike kohase rahastamise
nähtavuse käesoleva direktiivi artikli 30m lõike 1 punktides a ja b osutatud
nõuetele vastaval viisil.
Käesoleva lõike alusel eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud katavad
järgmise:
(a) 50 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ja selliste Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001** artikli 2 teise lõigu
punktis 34 määratletud täiustatud biokütuste kasutamise vahel, mille
heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või
käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile;
(b) 60 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ning selliste
lennunduses kasutatavate, direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 25
vastavate taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku ja muust kui
bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud asenduskütuste
kasutamise vahel, mille heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt
käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt
vastu võetud rakendusaktile;
(c) 100 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ja käesoleva lõike
esimese lõiguga hõlmatud iga sellise nõuetele vastava lennukikütuse
kasutamise vahel, mis ei ole saadud fossiilkütustest, lennujaamades, mis
asuvad saartel, mis on väiksemad kui 10 000 km² ja millel puudub
maantee- või raudteeühendus mandriga, ning äärepoolseimates
piirkondades asuvates lennujaamades, kus nõuetele vastava
lennukikütuse füüsiline tarnimine väljaspool massibilansisüsteemi
toimus;
(d) kuni 31. detsembrini 2029 muudel kui punktides a, b ja c osutatud
juhtudel 30 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilpetrooleumi ja käesoleva
lõike esimese lõiguga hõlmatud iga sellise nõuetele vastava
lennukikütuse kasutamise vahel, mis ei ole saadud fossiilkütustest;
(e) alates 1. jaanuarist 2027 sama arv lubatud heitkoguse ühikuid tarbitud
elektrienergia megadžauli (MJ) kohta, kui õhusõiduki käitajatel on õigus
saada punkti b kohaselt muust kui bioloogilise päritoluga
taastuvtoorainest valmistatud asenduskütuste kasutamise eest, kui
tegemist on elektri- või hübriidõhusõidukiga, mis sooritab lende, mille
eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt artikli 12
lõikele 3.
ET 64 ET
Kütused vastavad käesolevas lõikes osutatud toetuse saamise tingimustele
üksnes juhul, kui need on toodetud EMPs, kolmandas riigis, kus on ELi
HKSiga seotud heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandas riigis,
millele liit pakub artikli 25b kohast tuge. Kolmanda lõigu punktides a, b ja d
osutatud kütuste puhul võib kaetust suurendada 10 protsendipunkti võrra, kui
need on toodetud lähteainest, mis on hangitud liidust, kolmandast riigist, kus
on ELi HKSiga seotud heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandast
riigist, millele liit pakub artikli 25b kohast tuge.
Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel käesoleva lõike alusel võib arvesse
võtta muudest riigi, liidu või rahvusvahelise tasandi kavadest saadavat
võimalikku toetust.
Õhusõiduki käitajad võivad igal aastal taotleda lubatud heitkoguse ühikute
eraldamist iga käesolevas lõikes osutatud nõuetele vastava lennukikütuse
koguse alusel, mida kasutatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni
31. detsembrini 2040 allahelikiirusega lendudel (välja arvatud ärilennud), mille
eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt artikli 12 lõikele 3,
välja arvatud lennud, mille puhul loetakse see nõue artikli 28a lõike 1 kohaselt
täidetuks. Õhusõiduki käitajad võivad igal aastal taotleda lubatud heitkoguse
ühikute eraldamist elektri- või hübriidõhusõidukite puhul, mis kasutavad
elektrienergiat või vesinikku sellisteks kuni 31. detsembrini 2035 toimuvateks
lendudeks, mille eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt
artikli 12 lõikele 3.
Kui õhusõiduki käitaja tõendab komisjonile veenvalt, et kolmanda lõigu
punktides a, b ja e osutatud kütuste kohta on sõlmitud siduv pikaajaline
kütusetarneleping, mis on siduv nii kütusetarnijale kui ka õhusõiduki käitajale
ja kehtib vähemalt kolm aastat, reserveeritakse kõnealusele õhusõiduki
käitajale hinnaerinevust katvad lubatud heitkoguse ühikud lepingu kehtivuse
iga aasta kohta maksimaalselt viieks aastaks. Lubatud heitkoguse ühikute iga-
aastane eraldamine nende lepingute alusel tarnitud nõuetele vastavate kütuste
kasutamiseks toimub samal viisil, nagu on sätestatud teises kuni neljandas
lõigus. Käesoleva punkti alusel ei saa reserveerida rohkem kui 10 miljonit
lubatud heitkoguse ühikut.
Kui asjaomasel aastal ületab käesoleva lõike kohaste lubatud heitkoguse
ühikute nõudlus lubatud heitkoguse ühikute kättesaadavat kogust,
vähendatakse lubatud heitkoguse ühikute kogust ühetaoliselt kõigi õhusõiduki
käitajate puhul, keda lubatud heitkoguse ühikute eraldamine selleks aastaks
puudutab.
Kuni 420 000 lubatud heitkoguse ühikut aastas võib kasutada selleks, et
stimuleerida kondensatsioonijälgede kliimamõju märkimisväärset vähendamist
miljonite CO2 ekvivalenttonnide võrra. Esimese lõigu kohaselt reserveeritud
kogusest eraldatakse kondensatsioonijälgede kliimamõju kulutõhusaks
vähendamiseks kuni 3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, mis on
kättesaadavad kuni 31. detsembrini 2033. Liikmesriigid eraldavad sellise
õhusõiduki käitaja taotlusel, kes on lisanud oma lendude planeerimise
vahenditesse kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelid, lubatud
heitkoguse ühikuid koguses, mis vastab 0,1 %-le selle õhusõiduki käitaja
tõendatud heitkogustest. Selleks et õhusõiduki käitajal oleks õigus saada
kõnealuseid eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid, esitab ta
ET 65 ET
kondensatsioonijälgede prognoosid oma juhtimiskeskusele või samaväärsele
üksusele, kellele antakse korraldus hinnata nende toimivust ja võimaluse korral
neid vastavate lendude registreerimisel arvesse võtta. Käesoleva lõigu esimeses
lauses osutatud õhusõiduki käitajatele eraldatakse täiendav kogus, mis võrdub
0,02 %ga tõendatud heitkogustest, lendude jaoks, mille puhul õhusõiduki
käitaja kasutab asjaomase aasta puhul lennu ajal mõõdetud lennutrajektoore ja
kütusevoogu, et anda vastavalt artikli 14 lõikele 5 aru lennunduse muu kui CO2
heite mõju kohta. Käesoleva lõigu esimeses lauses osutatud õhusõiduki
käitajate kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelid põhinevad samal
ühtsel numbrilisel ilmaprognoosi referentsmudelil ja samadel ilmaandmetel,
mida kasutatakse artikli 14 lõikes 5 osutatud komisjoni pakutavates seire-,
aruandlus- ja kontrollivahendites.
Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas igal aastal üksikasjad selle kohta,
missugused olid eelmisel aastal keskmiselt kulude erinevused, kui võrrelda
ühelt poolt fossiilpetrooleumi kasutamist, võttes arvesse stiimuleid, mis
tulenevad süsinikuhinnast ja fossiilkütuste ühtlustatud madalaimast
maksustamistasemest, ning teiselt poolt nõuetele vastavate lennukikütuste
kasutamist.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte,
et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjalikud normid käesoleva
lõike kuuendas lõigus osutatud kulude erinevuse iga-aastaseks arvutamiseks,
lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks selliste käesoleva lõike esimeses
lõigus kindlaks määratud kütuste kasutamise eest, millest on teatatud artikli 14
lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusakti alusel, ning kehtestades
süsinikuhinnast ja fossiilkütuste ühtlustatud madalaimatest
maksustamistasemetest tulenevate stiimulite arvessevõtmise korra. Kõnealustes
delegeeritud õigusaktides võib sätestada ka täiendavad normid ja menetlused
kondensatsioonijälgede prognoosimise mudelite valideerimiseks ja nende
lisamiseks lennuplaneerimisvahenditesse.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles loetletakse äriõhusõiduk(id),
millega tehtud lende käsitatakse ärilendudena. Need rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon hindab 1. juuliks 2032 käesoleva lõike kohaldamist ning esitab
tulemused aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandele võib
asjakohasel juhul lisada seadusandliku ettepaneku käesoleva lõike alusel kuni
31. detsembrini 2040 reserveeritud koguse läbivaatamiseks, võttes arvesse
artikli 12 lõikes 3 sätestatud tagastamiskohustuse kohaldamisalasse kuuluvate
lendude geograafilise ulatuse muudatusi, et jätkuvalt stimuleerida käesoleva
lõike esimeses lõigus kindlaks määratud kütuste kasutamist, eelkõige selliste
lennunduses kasutatavate muust kui bioloogilist päritolu taastuvtoorainest
valmistatud kütuste kasutamist, mis vastavad direktiivi (EL) 2018/2001
artiklile 25 ja mille heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt IV lisale või
käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile.
Alates 1. jaanuarist 2028 hindab komisjon käesoleva lõike kohaldamist iga-
aastases aruandes, mille ta peab esitama vastavalt artikli 10 lõikele 5.
___________
ET 66 ET
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus
(EL) 2023/2405, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku
lennutranspordi jaoks (ELT L 2023/2405, 31.10.2023, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2405/oj).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv
(EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).“;
b) lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Erandina artikli 12 lõikest 3, artikli 14 lõikest 3 ja artiklist 16 loevad
liikmesriigid kõnealustes sätetes esitatud nõuded täidetuks ega võta õhusõiduki
käitajate suhtes meetmeid seoses heitkogustega, mis on tekkinud kuni
31. detsembrini 2035 lendudest liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas asuva
lennuvälja ja samas liikmesriigis asuva lennuvälja, kaasa arvatud samas
äärepoolseimas piirkonnas või sama liikmesriigi muus äärepoolseimas
piirkonnas asuva muu lennuvälja vahel.“
4) Artiklit 3ga muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamise ja tagastamisnõuete kohaldamine
meretranspordi tegevusala suhtes hõlmab ärilisel eesmärgil kaupa või reisijaid
vedavate laevade puhul viitkümmet protsenti (50 %) selliste laevade
heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast
külastatavast sadamast ja saabuvad väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni
asuvasse külastatavasse sadamasse, viitkümmet protsenti (50 %) selliste
laevade heitkogustest, mis alustavad reisi väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni
asuvast külastatavast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvasse külastatavasse sadamasse, sada protsenti (100 %) selliste laevade
heitkogustest, mis alustavad reisi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast
külastatavast sadamast ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse
külastatavasse sadamasse, ning sada protsenti (100 %) selliste laevade
heitkogustest, mis seisavad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas
külastatavas sadamas.
Selliste laevade puhul, mis teevad või toetavad avameretööalaga seotud
avameretoiminguid, kohaldatakse lubatud heitkoguse ühikute eraldamist ja
tagastamisnõudeid järgmise suhtes:
i) pool asjaomase laeva heitkogustest, mis tekivad liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja väljaspool liikmesriigi
jurisdiktsiooni asuva külastatava sadama vahelistel reisidel, mille
eesmärk on teha või toetada avameretoiminguid, mis on seotud
liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis, mandrilaval või
šelfimeres asuva avameretööalaga;
ii) kõik asjaomase laeva heitkogused, mis tekivad selliste reiside ajal, mis
väljuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast
ja saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse
sadamasse ning mille eesmärk on teha või toetada avameretoiminguid,
mis on seotud liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis,
mandrilaval või šelfimeres asuva avameretööalaga;
ET 67 ET
iii) kõik asjaomase laeva heitkogused, mis tekivad liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas sadamas, kui need heitkogused
on tihedalt seotud selliste avameretoimingute tegemise või toetamisega,
mis on seotud liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis,
mandrilaval või šelfimeres asuva avameretööalaga.
Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ja tagastamisnõuete kohaldamine ei
kehti siiski heitkoguste suhtes, mis tekivad reiside ajal, mille eesmärk on teha
või toetada sellise avameretööalaga seotud avameretoiminguid, mis asub
väljaspool liikmesriigi territoriaalmerd, majandusvööndit, mandrilava või
šelfimerd, ega heitkoguste suhtes, mis tekivad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvas külastatavas sadamas, kui need heitkogused on tihedalt seotud selliste
avameretoimingute tegemise või toetamisega, mis on seotud väljaspool
liikmesriigi territoriaalmerd, majandusvööndit, mandrilava või šelfimerd asuva
avameretööalaga.“;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Komisjon koostab rakendusaktidega konteinerite ümberlaadimisega
tegelevate naabersadamate loetelu ja ajakohastab seda loetelu vajaduse korral
iga aasta 31. detsembriks.
Kõnealustes rakendusaktides loetletakse sadam konteinerite ümberlaadimisega
tegeleva naabersadamana, kui see sadam asub väljaspool liitu, kuid vähem kui
150 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast, kui
selle sadama süvis ja kai pikkus on vastavalt üle 11 meetri ja 250 meetri ning
kui on olemas konteinerite laevalt kaldale ümberlaadimiseks sobivad kraanad,
või kui konteinerite ümberlaadimise osakaal, mõõdetuna 20-jalase konteineri
ekvivalentühikutes (TEU), on suurem kui 50 % selle sadama konteinerivedude
kogumahust viimase 12 kuu jooksul, mille kohta on asjakohased andmed
kättesaadavad, ning kui see sadam asub väljaspool liitu, kuid vähem kui
300 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast.
Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse konteinerid ümberlaadimisele
kuuluvaks, kui need lossitakse laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga need teisele
laevale laadida. Esimese lõigu kohaselt komisjoni koostatud loetelu ei sisalda
kolmandas riigis asuvaid sadamaid, kus kõnealune kolmas riik kohaldab
tegelikult meetmeid, mis on käesoleva direktiiviga samaväärsed. See hõlmab
selliste kolmandate riikide sadamaid, kellega on sõlmitud heitkogustega
kauplemise süsteemide sidumise leping.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.“;
c) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
i) kuupäev „31. detsembrini 2030“ asendatakse kuupäevaga „31. detsembrini
2038“;
ii) eelviimane lause asendatakse järgmisega:
„Lubatud heitkoguse ühikute kõnealuse osa enampakkumisel müümisest
saadud tulu kasutatakse artikli 10 lõike 3 esimese lõigu punktides a ja d
osutatud prioriteetsetel eesmärkidel ning artikli 10 lõike 3 teise lõigu punktis g
osutatud eesmärgil.“;
d) lisatakse järgmine uus lõige:
ET 68 ET
„4. Ajavahemikul kuni 2040. aastani kasutab komisjon artiklis 9 osutatud liidu
lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest kuni 0,5 miljonit lubatud heitkoguse
ühikut, et rahastada süsteemi rakendamist seoses meretransporditegevustega.
Need lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel kooskõlas
käesoleva direktiivi artikli 10 lõikega 4 ning saadud tulu käsitatakse vastavalt
määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise
välistuluna.“
5) Lisatakse artikkel 3gaa:
„Artikkel 3gaa
Lubatud heitkoguse ühikute reserveerimine ja eraldamine kestlike laevakütuste ja
heiteta jõuseadmete kasutamiseks
1. Olenemata artikli 10 lõikest 1 reserveeritakse ajavahemikul 1. jaanuarist [2028/
esimene aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] kuni 31. detsembrini 2040 artiklis 9
osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest kuni 110 miljonit kestlike laevakütuste
kasutamiseks või heiteta jõuseadmete, sealhulgas elektriliste ja tuuleenergial põhinevate
jõuseadmete kasutuselevõtuks ja käitamiseks, tingimusel et neid kütuseid ja jõuseadmeid
kasutatakse kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud normidega.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel on „kestlikud laevakütused“
a) vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktides 28 ja 34
määratletud biogaas ja täiustatud biokütused, mille heitekoefitsient võrdub
nulliga vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14
kohaselt vastu võetud rakendusaktile;
b) muust kui bioloogilist päritolu taastuvtoorainest valmistatud kütused, mis
vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 25 ja mille heitekoefitsient võrdub
nulliga vastavalt IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14 kohaselt vastu
võetud rakendusaktile;
c) vastavalt direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktides 11 ja 13 määratletud
vähese CO2 heitega vesinik ja vähese CO2 heitega kütused, mille
heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt IV lisale või käesoleva direktiivi
artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatud heitkoguse ühikud reserveeritakse
läbipaistvalt, võrdselt ja mittediskrimineerivalt laevandusettevõtjatele kestlike laevakütuste ja
heiteta jõuseadmete kasutamiseks reisidel, mille eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse
ühikuid vastavalt artikli 12 lõikele 3.
Lubatud heitkoguse ühikutega võib toetada kestlike laevakütuste või heiteta jõuseadmete
kasutamist laevadel, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400, nende reisidel
viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse
sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena
külastatavasse sadamasse ning nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates
külastatavates sadamates.
4. Liikmesriigid eraldavad käesoleva artikli lõike 1 alusel reserveeritud lubatud
heitkoguse ühikuid, et katta täielikult või osaliselt
a) kestlike laevakütuste kasutamise ja fossiilsete laevakütuste kasutamise ülejäänud
hinnaerinevus;
ET 69 ET
b) tavapäraste jõuseadmetega võrreldes heiteta jõuseadmete kasutuselevõtu ja
käitamisega seotud kulud proportsionaalselt heitkoguste vähenemisega, mis on
saavutatakse heiteta jõuseadmete kasutamisega.
5. Komisjon määrab fossiilsete laevakütuste ja kestlike laevakütuste kasutamise
hinnaerinevuse kindlaks objektiivse ja tõendatava teabe, sealhulgas võimaluse korral tegelike
tehinguhindade alusel. Kui kestlike laevakütuste tüüpiline turuhind puudub, kehtestab
komisjon objektiivsete ja tõendatavate elementide alusel võrdlushinnad. Fossiilsete
laevakütuste puhul hindab komisjon kaalutud keskmist hinda, mis kajastab määruse
(EL) 2015/757 kohaselt teatatud fossiilsete laevakütuste tegelikku kombinatsiooni.
Laevandusettevõtjad arvutavad heiteta jõuseadmete kasutuselevõtu ja käitamise kulud
võrreldes tavapäraste jõuseadmetega komisjoni poolt kindlaks määratud keskmiste
heitevähenduskulude alusel, võttes arvesse objektiivset ja tõendatavat teavet.
6. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel vastavalt käesolevale artiklile tagavad
liikmesriigid, et täidetud on järgmised päritolunõuded:
a) kestlike laevakütuste partiid on toodetud liidus või kolmandas riigis, kus on
käesoleva direktiivi kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemiga
seotud heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandas riigis, millele liit
pakub artikli 25b kohaselt tuge kasvuhoonegaaside heite hinnastamise tõhusaks
kohaldamiseks heitkoguste absoluutse ülempiiriga;
b) heiteta jõuseadmeid toodetakse liidus või kolmandas riigis, kus on käesoleva
direktiivi kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud
heitkogustega kauplemise süsteem, või kolmandas riigis, millele liit pakub
artikli 25b kohaselt tuge kasvuhoonegaaside heite hinnastamise tõhusaks
kohaldamiseks heitkoguste absoluutse ülempiiriga.
7. Erandina lõikest 6 ei kohalda liikmesriigid päritolunõudeid selliste kestlike
laevakütuste suhtes, mida kasutatakse toetuskõlblikel reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla
kuuluva külastatava sadama ja lõike 8 esimese lõigu kohaselt vastu võetud rakendusaktis
kindlaks määratud väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuva sadama vahel.
8. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles loetletakse väljaspool
liikmesriigi jurisdiktsiooni olevad sadamad, mis on kooskõlas ELi sadamastrateegias*
kindlaks määratud kolmandate riikide sadamaprojektide toetamise juhtpõhimõtetega ja mis
osalevad rohelaevateedel koos teiste liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamatega.
Samuti on komisjonil õigus võtta vajaduse korral vastu rakendusakte kõnealuse loetelu
ajakohastamiseks. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega.
9. Kestlike laevakütuste ja heiteta jõuseadmete kasutamisega seoses eraldatud lubatud
heitkoguse ühikud katavad järgmise:
a) 55 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilsete laevakütuste ning selliste direktiivi
(EL) 2018/2001 artikli 2 punktides 28 ja 34 määratletud biogaaside ja
täiustatud biokütuste kasutamise vahel, mille heitekoefitsient võrdub nulliga
vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi artikli 14
kohaselt vastu võetud rakendusaktile;
b) 90 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilsete laevakütuste ja selliste direktiivi
(EL) 2018/2001 artiklile 25 vastavate muust kui bioloogilist päritolu
taastuvtoorainest valmistatud kütuste kasutamise vahel, mille heitekoefitsient
ET 70 ET
võrdub nulliga vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale või käesoleva direktiivi
artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile;
c) 80 % ülejäänud hinnaerinevusest fossiilsete laevakütuste ning sellise vastavalt
direktiivi (EL) 2024/1788 artikli 2 punktides 11 ja 13 määratletud vähese
süsinikuheitega vesiniku ja vähese süsinikuheitega kütuse kasutamise vahel,
mille heitekoefitsient võrdub nulliga vastavalt IV lisale või käesoleva direktiivi
artikli 14 kohaselt vastu võetud rakendusaktile;
d) 90 % lisakuludest, mis tekivad heiteta jõuseadmete kasutuselevõtul ja
käitamisel võrreldes tavapäraste jõuseadmetega.
Kui kestlikke laevakütuseid või heiteta jõuseadmeid kasutatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni
alla kuuluva sadama ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva saarel asuva sadama vahelisel
reisil, mille eest tuleb tagastada lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt artikli 12 lõikele 3,
suurendatakse esimese lõigu punktides a–d sätestatud protsendimäärasid 5 protsendipunkti
võrra.
Kui lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse seoses kestlike laevakütustega, mille tootmisel on
kasutatud lähteaineid, mis on hangitud liidust või kolmandast riigist, kus on käesoleva
direktiivi kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud heitkogustega
kauplemise süsteem, või kolmandast riigist, millele liit pakub artikli 25b kohaselt tuge
kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise tõhusaks kohaldamiseks heitkoguste absoluutse
ülempiiriga, suurendatakse esimese lõigu punktides a–c sätestatud protsendimäärasid
10 protsendipunkti võrra.
Kui lubatud heitkoguse ühikuid eraldatakse seoses selliste heiteta jõuseadmete kasutuselevõtu
ja käitamisega, mis on paigaldatud laevadele liidu laevatehastes, suurendatakse esimese lõigu
punktis d sätestatud protsendimäära 5 protsendipunkti võrra.
Kui kestlikke laevakütuseid kasutatakse või kui heiteta jõuseadmed võetakse kasutusele või
neid käitatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja väljaspool
liikmesriigi jurisdiktsiooni asuva külastatava sadama vahelisel reisil, korrutatakse käesoleva
artikli kohaselt eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus 50 %ga vastavalt käesoleva
direktiivi artiklis 3ga osutatud geograafilisele kohaldamisalale.
10. Laevandusettevõtjad võivad igal aastal taotleda lubatud heitkoguse ühikute eraldamist
eelmisel kalendriaastal kasutatud kestlike laevakütuste koguse ja heiteta jõuseadmete abil
saavutatud heitkoguste vähendamise alusel.
11. Kui asjaomasel aastal ületab lubatud heitkoguse ühikute nõudlus lubatud heitkoguse
ühikute kättesaadavat kogust, vähendatakse lubatud heitkoguse ühikute kogust ühetaoliselt
kõigi laevandusettevõtjate puhul, keda lubatud heitkoguse ühikute eraldamine selleks aastaks
puudutab.
12. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel käesoleva artikli alusel võib arvesse võtta
muudest riigi, liidu või rahvusvahelise tasandi kavadest saadavat võimalikku toetust.
13. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas järgmise teabe:
a) fossiilsete laevakütuste ja kestlike laevakütuste keskmine hinnaerinevus
eelmisel aastal – avaldatakse kord aastas;
b) heiteta jõuseadmete kasutuselevõtust ja käitamisest tulenevad keskmised
heitevähenduskulud eelneva kolme aasta jooksul – avaldatakse iga kolme aasta
järel.
ET 71 ET
14. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat direktiivi üksikasjalike normidega, mis käsitlevad järgmist:
a) hinnaerinevuste arvutamine, sealhulgas võrdlushindade kehtestamine, kui
tüüpilised turuhinnad ei ole kättesaadavad;
b) selliste objektiivsete kriteeriumide kindlaksmääramine, mida kohaldatakse
nõuetele vastavate heiteta jõuseadmete suhtes, kui need aitavad vähendada
kasvuhoonegaaside heidet;
c) heiteta jõuseadmete kasutuselevõtust ja käitamisest tuleneva heitkoguste
vähenemise kindlaksmääramine;
d) käesoleva artikli kohase lubatud heitkoguse ühikute eraldamisega seotud
taotlemis-, eraldamis-, seire-, aruandlus- ja tõendamiskord;
e) kaitsemeetmed ülemäärase hüvitamise vältimiseks, sealhulgas seoses riiklike,
liidu või rahvusvaheliste kavadega;
f) kaitsemeetmete ja menetluste kehtestamine, et tagada lubatud heitkoguse
ühikute õiglane ja proportsionaalne jaotamine laevandusettevõtjate vahel,
võttes samal ajal arvesse vajadust säilitada tõhus konkurents ning väikeste ja
keskmise suurusega laevandusettevõtjate juurdepääs.
15. Liikmesriigid tagavad käesoleva artikli kohase rahastamise nähtavuse viisil, mis
vastab artikli 30m lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.
16. Alates 1. jaanuarist 2032 hindab komisjon käesoleva artikli kohaldamist iga-aastases
aruandes, mille ta peab vastavalt artikli 10 lõikele 5 esitama.
___________
* Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi sadamastrateegia“
(COM(2026) 112 final), 1. lisa punkt B „Kolmandate riikide sadamaprojektide toetamise
juhtpõhimõtted.“
6) Artikli 3gaa järele lisatakse artikkel 3gab:
„Artikkel 3gab
Lubatud heitkoguse ühikute reserveerimine ja eraldamine meretranspordisektori süsinikuheite
vähendamiseks teatavates vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides
Artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest reserveeritakse 0,9 miljonit
lubatud heitkoguse ühikut meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks ÜRO
määratletud vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides, välja arvatud
nendes riikides, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisega võrdne või sellest suurem. See
kogus reserveeritakse igal aastal kuni 2035. aastani.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada
käesolevat direktiivi, kehtestades normid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud
reserveeritud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise ja nende lubatud heitkoguse ühikute
kättesaadavaks tegemise menetluse kohta.“
7) Artiklit 3gg muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
ET 72 ET
„c) kõik küsimused, mis on seotud ELi HKSi ja selle meetme vahelise
sidususega, sealhulgas topeltmaksetega.“;
b) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Asjakohasel juhul võib komisjon lisada käesoleva lõike teises lõigus
osutatud aruandele seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks
viisil, mis on kooskõlas liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja määruses
(EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning eesmärgiga
säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus, et
tagada üleilmse turupõhise meetme ja ELi HKSi rakendamise sidusus,
vältides samal ajal topeltmakseid ja märkimisväärset topeltkoormust.“;
c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„Hiljemalt 30. septembriks 2035 hindab komisjon artikli 3ga lõike 3 teise
lõigu rakendamist, sealhulgas selle panust meretranspordi süsinikuheite
vähendamisse ja mõju asjaomaste liikmesriikide halduskuludele, ning seda,
kas on asjakohane pikendada selle lõigu kohaldamist kauemaks kui
31. detsembrini 2038, ja esitab asjakohasel juhul selle kohta seadusandliku
ettepaneku.“;
d) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Hiljemalt 31. detsembriks 2031 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja
nõukogule aruande, milles uuritakse määruse (EL) 2015/757 artikli 2 lõike 1d
punktides e ja f osutatud laevade, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid
mitte alla 400, heitkoguste käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise
teostatavust ning selle majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju.“;
e) lisatakse lõiked 6 ja 7:
„6. Komisjon hindab 1. jaanuariks 2032 artikli 3gaa kohaldamist ning esitab
aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“
7. Hiljemalt 30. septembriks 2033 hindab komisjon artikli 12 lõikes 3-e
sätestatud erandi rakendamist, võttes arvesse tehnoloogia arengut, jääklassi
laevadele sobivate vähese süsinikuheitega ja heiteta jõuseadmete ning
kestlike kütuste kättesaadavust ja kasutuselevõttu, erandi mõju
meretranspordi süsinikuheite vähendamisele ning seda, kas on asjakohane
pikendada selle kohaldamist kauemaks kui 31. detsembrini 2035, ning esitab
asjakohasel juhul selle kohta seadusandliku ettepaneku.“
8) Artiklis 4 asendatakse sõnad „artiklile 27“ sõnadega „artiklitele 27 ja 27a“.
9) Artiklisse 6 lisatakse järgmised lõiked:
„3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad
pädeva asutuse poolt kasvuhoonegaaside heiteloa andmise, peatamise ja kehtetuks
tunnistamise kohta. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Kui pädev asutus annab artikli 3 punktis h osutatud ajavahemiku jooksul esimest
korda kasvuhoonegaaside heiteloa, tunnistab selle kehtetuks ja annab seejärel uue
loa, lisatakse käitis asjakohase staatusega, st kas tegevkäitise või uue osalejana uuesti
ELi HKSi alles järgmisel artikli 11 lõikes 1 osutatud viieaastasel lubatud heitkoguse
ühikute tasuta eraldamise ajavahemikul. Kõnealune käitis jääb ELi HKSi
kohaldamisalast välja selle artikli 11 lõikes 1 osutatud viieaastase lubatud heitkoguse
ET 73 ET
ühikute tasuta eraldamise ajavahemiku lõpuni, mille jooksul luba esimest korda anti
ja seejärel kehtetuks tunnistati.“
10) III peatüki pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksed“.
11) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 6a
CO2 transporditaristu eest vastutav pädev asutus
1. CO2 transporditaristu eest vastutav pädev asutus on selle liikmesriigi pädev asutus, kus
transporditav CO2 kogutakse. Kui CO2 kogutakse väljaspool EMPd, on pädev asutus selle
liikmesriigi pädev asutus, mille CO2 esimesena läbib.
2. Lõike 1 kohased pädevad asutused ning transiidiliikmesriigi või vastuvõtva
liikmesriigi pädevad asutused vahetavad asjakohast teavet, mis on vajalik seirekavade
heakskiitmiseks ja CO2 transporditaristu heitearuannete tõendamiseks.“
12) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
a) neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Alates vastavalt 1. jaanuarist 2026 ja 1. jaanuarist 2027 suurendatakse lubatud
heitkoguse ühikute kogust, et võtta arvesse meretranspordist pärit muude
kasvuhoonegaaside kui CO2 heite hõlmamist ja avamerelaevade heite
hõlmamist, võttes aluseks nende heitkogused viimasel aastal, mille kohta on
andmed kättesaadavad. Olenemata artikli 10 lõikest 1 tehakse sellest
suurendamisest tulenevad lubatud heitkoguse ühikud alates 2030. aastast
kättesaadavaks innovatsiooni toetamiseks kooskõlas artikliga 3gaa.“;
b) artiklisse 9 lisatakse järgmised lõiked:
„[2031. aastal / kaks aastat pärast täiendavate väikeste laevade lisamist seire-,
aruandlus- ja kontrollisüsteemi] suurendatakse liidu lubatud heitkoguse ühikute
üldkogust, et võtta arvesse selliste I lisas osutatud laevakategooriate
heitkoguste hõlmamist, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla
400, võttes aluseks nende heitkogused viimasel aastal, mille kohta on andmed
kättesaadavad. Sellest suurendamisest tulenevad lubatud heitkoguse ühikud
lisanduvad artiklis 3gaa osutatud kogusele.
Liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust suurendatakse seoses olmejäätmete
põletamisega järgmiste koguste võrra, võttes arvesse artiklis 12a kehtestatud
järkjärgulise kohaldamise nõudeid:
– 2031. aastal 10,2 miljonit lubatud heitkoguse ühikut;
– 2032. aastal 19,5 miljonit lubatud heitkoguse ühikut;
– 2033. aastal 28,1 miljonit lubatud heitkoguse ühikut ja
– 2034. aastal 36 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, ning seejärel
kohaldatakse selle suhtes lineaarset vähendamistegurit.
Ajavahemikul 2031–2035 on lineaarne tegur 3,7 % ja alates 2036. aastast
1,7 %.
Komisjon avaldab liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkoguse 2028. aasta
septembriks.“
ET 74 ET
13) Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 9b
Rahvusvaheliste ühikute rahastamine
1. Artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest tehakse kuni
260 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kättesaadavaks rahastule, et osta määruses
(EL) 2021/1119 sätestatud rahvusvaheliste ühikute hulgast kuni 260 miljonit tonni
kvaliteetseid ja usaldusväärseid rahvusvahelisi ühikuid, eesmärgiga aidata kaasa I lisas
loetletud tegevuste kliimaeesmärkide saavutamisele aastatel 2036–2040. Kõigi ostude puhul
peavad olema täidetud määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kriteeriumid.
2. Lõike 1 kohaste lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu käsitatakse
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21
lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna. Komisjon tagab aegsasti enne ostude algust, et rahastu
jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumine toimub vastavalt artikli 10
lõikes 4 osutatud põhimõtetele ja korrale.
3. Komisjon esitab 31. jaanuariks 2033 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande,
milles hinnatakse kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste ühikute turu arengut, võttes
arvesse kõiki määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kriteeriume, ja selliste ühikute
kättesaadavust, et aidata kaasa I lisas loetletud tegevuste kliimaeesmärkide saavutamisele,
sealhulgas järgmist:
a) keskkonnaeesmärkidele vastavuse, arvepidamise usaldusväärsuse ja
tõendamise nõuded, mis peavad olema täidetud, et sellised ühikud aitaksid
kaasa nende sektorite eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse Pariisi
kokkuleppe ja ELi õigusaktide raames toimuvat arengut;
b) rahvusvaheliste ühikute turu areng pakkumise ja nõudluse osas;
c) sellise kasutamise võimalik mõju ELi HKSi toimimisele ja terviklikkusele;
d) konkreetne mõju ELi HKSi kuuluvatele sektoritele, sealhulgas süsinikuheite
ülekandumise risk, mõju konkurentsivõimele, süsinikuheite vähendamise
edasilükkamise risk ning kooskõla kogu liidu majandust hõlmava
kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
4. Võttes arvesse lõikes 3 osutatud aruannet ja erandina artiklist 9, kui lõikes 1 osutatud
kvaliteetsed, usaldusväärsed ja kulutõhusad rahvusvahelised ühikud ei ole kättesaadavad, on
lineaarne tegur alates 2036. aastast 2,7 %.
5. Kui lõike 1 kohaselt reserveeritud lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata lõikes 1
sätestatud eesmärkidel, eraldatakse need tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastule
tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide jaoks kooskõlas artikliga 10ce.
Artikkel 9c
Liidusisene süsiniku püsiv eemaldamine
1. Artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust suurendatakse
250 miljoni lubatud heitkoguse ühiku võrra. Kõnealused lubatud heitkoguse ühikud tehakse
kättesaadavaks komisjonile nende enampakkumisel müümiseks ajavahemikul 2031–2040, et
saada tulu samaväärse koguse selliste liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikute
ostmiseks, mis on loodud biogeense CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiat rakendavate
tegevuste (edaspidi „BioCCS-tegevused“) ning CO2 otse atmosfäärist kogumise ja säilitamise
ET 75 ET
tehnoloogiat rakendavate tegevuste (edaspidi „DACCS-tegevused“) käigus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3012* alusel. Komisjon ostab need süsiniku
eemaldamise ühikud, seades prioriteediks selliste kulutõhusate ja usaldusväärsete projektide
portfelli, mille eest tehakse maksed sertifitseeritud ühikute üleandmisel.
2. Komisjonile tehakse ajavahemikul 2031–2040 kättesaadavaks täiendavad 10 miljonit
lubatud heitkoguse ühikut artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, et
müüa need enampakkumisel eesmärgiga saada tulu kõnealuste süsiniku püsiva eemaldamise
ühikute ostmiseks, juhul kui lõike 1 kohastest lubatud heitkoguse ühikutest saadav tulu ei
oleks liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikute täieliku koguse ostmiseks piisav.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohasel lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel
saadud tulu käsitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)
2024/2509** artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna. Lubatud heitkoguse ühikute
enampakkumine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise
ühikute ostmiseks toimub vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 4 osutatud
põhimõtetele ja korrale. Kui käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt reserveeritud lubatud
heitkoguse ühikuid ei müüda enampakkumisel käesoleva artikli lõike 1 eesmärkidel enne
2041. aastat, kantakse need tagasi käesoleva direktiivi artiklis 9 osutatud liidu lubatud
heitkoguse ühikute üldkogusesse.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat direktiivi seoses lõikes 1 osutatud liidusisese süsiniku püsiva
eemaldamise ühikute ostmise üksikasjaliku korraga, sealhulgas lõigetes 1 ja 2 osutatud
lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise ajastamisega, toetuse vormide, valikumenetluse
ja -kriteeriumidega, toetuskõlblikkuse kriteeriumidega ja tehnoloogiliste nõuetega eri liiki
toetuste ja maksemehhanismide puhul, kasutades võimaluse korral võistupakkumist ja andes
läbipaistvalt aru menetluste tulemustest, ning samuti finantseeskirjadega, et tagada ostu
nõuetekohane läbiviimine. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tagatakse, et lõigetes 1 ja 2
osutatud lubatud heitkoguse ühikute varajane enampakkumine tasakaalustatakse artikli 10
kohase lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kaudu, et saavutada samaväärne mõju,
mis vastab süsiniku eemaldamise ühikute järkjärgulisele integreerimisele selliselt, et 2040.
aastal müüakse enampakkumisel 48 miljonit lõigetes 1 ja 2 osutatud lubatud heitkoguse
ühikut. Nendes delegeeritud õigusaktides sätestatakse üksikasjalik kord liidusisese süsiniku
püsiva eemaldamise ühikute ostmiseks selliselt, et prioriteediks seatakse kulutõhusate ja
usaldusväärsete projektide portfell, maksed tehakse sertifitseeritud ühikute üleandmisel ja
eesmärk on piirata finantsriski.
5. Ostetavat liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikute kogust vähendatakse sellise
BioCCSil põhineva liidusisese süsiniku eemaldamise koguse võrra, mida käitajad, õhusõiduki
käitajad ja laevandusettevõtjad kasutavad kooskõlas artikli 14 lõikega 1a, ning lõikes 1
osutatud 250 miljonist lubatud heitkoguse ühikust tunnistatakse vastav kogus lubatud
heitkoguse ühikuid kehtetuks.
6. Kõik määruse (EL) 2024/3012 alusel BioCCS- ja DACCS-tegevustega loodud
sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikud, mille komisjon on ostnud kooskõlas
käesoleva artikliga, tunnistatakse kehtetuks ja neid ei lubata enam käesoleva direktiivi
artikli 14 lõike 1a kohaselt negatiivse heitena arvesse võtta.
7. Artiklis 9 sätestatud lineaarset vähendamistegurit ei kohaldata lõikes 1 sätestatud
lubatud heitkoguse ühikute suurendamise suhtes.
8. Komisjon esitab enne 31. detsembrit 2034 Euroopa Parlamendile ja nõukogule
aruande, milles ta hindab edusamme, mida on tehtud lõikes 1 sätestatud liidusisese süsiniku
ET 76 ET
püsiva eemaldamise ühikute ostmisel, võttes arvesse kättesaadavat varu ja liidusisese süsiniku
püsiva eemaldamise ühikute hinda võrreldes eraldatud eelarvega. Aruandes uuritakse ka
määruse (EL) 2024/3012 alusel sertifitseeritud looduspõhise eemaldamise ja
süsinikupõllunduse talletamisühikute võimalikku panust süsiniku püsivasse eemaldamisse
ning hinnatakse, kas on võimalik minna komisjoni hallatavalt liidusisese süsiniku püsiva
eemaldamise ühikute ELi HKSi integreerimiselt järk-järgult üle nende otsesele
integreerimisele käitajate poolt laiemalt kui oma tarbeks kasutamine.
_________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3012, millega
kehtestatakse liidu raamistik süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikku siduva majandamise ja
toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks (ELT L, 2024/3012, 6.12.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3012/oj).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL,
Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid
(ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).“
14) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid müüvad enampakkumisel vähemalt 57 % käesoleva direktiivi
artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, mida ei
eraldata kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 9, 3gaa, 3gab, 9c, 10cc ja 19,
ilma et see piiraks lubatud heitkoguse ühikute võimalikku vähendamist
vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10a lõikele 5a, lubatud heitkoguse ühikute
paigutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814* loodud
turustabiilsusreservi või lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamist
vastavalt käesoleva direktiivi artikli 12 lõikele 4. Liikmesriikide poolt
enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute osakaal suureneb
SPIMi teguri kohaldamise tulemusena kooskõlas käesoleva direktiivi
artikli 10a lõikega 1a. Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate
lubatud heitkoguse ühikute kogus jaotatakse vastavalt käesoleva artikli
lõikele 2.
_____
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus
(EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega
muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).“;
b) lõike 2 punkti b lisatakse järgmine lause:
„Hispaania, Küpros, Malta ja Sloveenia kasutavad oma täiendavaid lubatud
heitkoguse ühikuid artikli 10 lõike 3 esimeses lõigus loetletud prioriteetsetel
eesmärkidel.“;
c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada käesoleva artikli
lõikes 2 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud
tulu, välja arvatud tulu, mis on ELi toimimise lepingu artikli 311 kolmanda
lõigu kohaselt kindlaks määratud omavahenditena ja kantud liidu eelarvesse.
Liikmesriigid kasutavad vähemalt 50 % sellest tulust, välja arvatud tulu, mida
ET 77 ET
kasutatakse käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 6 osutatud kaudsete
süsinikukulude hüvitamiseks, või selle tuluga rahalises väärtuses samaväärse
summa ühel või mitmel järgmisel prioriteetsel eesmärgil, et toetada HKSi
kuuluvate sektorite süsinikuheite vähendamist:
a) nende käesolevas direktiivis sätestatud toetusmehhanismide täiendamine,
mis on ette nähtud HKSi kuuluvate sektorite kliimamõju vähendamiseks;
b) puhta energia, elektrienergia salvestamise ning elektri ülekande- ja
jaotusvõrkude arendamine, eelkõige tööstusklastrite ümber, pidades
silmas tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidest tulenevat
suurenenud elektrinõudlust, ning riiklikes energia- ja kliimakavades
võetud taastuvenergia, energiatõhususe ja võrkude omavahelise
ühendatusega seotud kohustuste täitmine;
c) tööstuse süsinikuheite vähendamisse ja seda võimaldavatesse
meetmetesse, sealhulgas tööstuse elektrifitseerimisse, puhta tööstusliku
tootmise tehnoloogiasse, CO2 kogumisse, kasutamisse ja säilitamisse
ning CO2 transpordivõrgu arendamisse tehtavate investeeringute
rahastamine;
d) meetmed meretranspordisektori süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas
laevade ja sadamate energiatõhususe parandamine, uuenduslik
tehnoloogia ja taristu, elektrifitseerimine ja kestlikud alternatiivkütused,
nagu taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik ja ammoniaak, ning
heiteta jõuseadmed;
e) meetmed, mille eesmärk on investeerida uuenduslikku tehnoloogiasse
lennunduse süsinikuheite vähendamiseks, sealhulgas elektrifitseerimise
toetamine, meetmed lennunduse üldise kliimamõju vähendamiseks ning
vähese süsinikuheitega ja null-süsinikuheitega kütuste tootmise
suurendamiseks ning meetmed lennujaamade süsinikuheite vähendamise
toetamiseks;
f) meetmed, millega toetatakse üleminekut vähese süsinikuheitega
transpordiliikidele;
g) olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega tegelevate pädevate asutuste
toetamine direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhia
kõrgemate astmetega kooskõlas olevate meetmete, nimelt jäätmetekke
vältimise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, liigiti kogumise,
sortimise ja ringlussevõtu rakendamisel;
h) ringmajanduse meetmed HKSi kuuluvate sektorite heitkoguste
vähendamiseks;
i) toetus juhtivate turgude arendamiseks selliste vähese süsinikuheitega ja
ringluspõhiste toodete jaoks nagu bioressursipõhised väetised,
bioressursipõhised kemikaalid või keskkonnahoidlik teras;
j) punktides a–h nimetatud eesmärkide seisukohast vajaliku teadus- ja
arendustegevuse rahastamine.
Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid kasutada ülejäänud osa
sellest tulust, mille kasutamise üle nad otsustavad, järgmistel eesmärkidel:
ET 78 ET
a) süsiniku püsiva eemaldamise meetodid, nagu CO2 otse atmosfäärist
kogumine ja säilitamine;
b) meetmed raadamise vältimiseks ning turbaalade, metsade ja muude
maismaa- või mereökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamiseks,
sealhulgas meetmed, mis aitavad kaasa nende kaitsele, taastamisele ja
paremale majandamisele, eelkõige seoses merekaitsealadega, ning
suurendavad elurikkust soodustavat metsastamist ja taasmetsastamist,
sealhulgas arengumaades, kes on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe;
c) süsiniku sidumine metsanduse abil ja mullas;
d) investeeringud, mille eesmärk on vähendada põllumajandusest tulenevat
heidet ja mis on seotud väetiste tõhusama kasutamisega liidus või muude
kasvuhoonegaasidega kui CO2, ning toetada lõppkasutajaid
bioressursipõhiste, orgaaniliste ja ringluspõhiste väetiste kasutuselevõtul
kooskõlas väetiste tegevuskavaga;
e) meetmed, mille eesmärk on vähendada hoonete heitkoguseid
energiatõhususe, kaugküttesüsteemide ja isolatsiooni parandamise kaudu,
toetada tõhusaid ja taastuvenergiapõhiseid kütte- ja jahutussüsteeme või
toetada hoonete tervikrekonstrueerimist ja etapiviisilist
tervikrekonstrueerimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2024/1275,* alustades halvimate tõhususnäitajatega hoonete
rekonstrueerimisest;
f) rahalise toetuse andmine kliimamuutustega seotud sotsiaalsete aspektide
käsitlemiseks väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;
g) ELi HKSi juhtimise halduskulude katmine;
h) kliimamuutuste mõjuga kohanemine;
i) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja
tehnosiirde meetmete rahastamine haavatavates kolmandates riikides;
j) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et toetada
õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige töökohtade
ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, tehes tihedat
koostööd sotsiaalpartneritega, ning üleminekust potentsiaalselt mõjutatud
töötajate, sealhulgas meretransporditöötajate täienduskoolitusse ja
ümberõppesse investeerimine;
k) süsinikuheite ülekandumise jääkriskiga tegelemine Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2023/956** I lisaga hõlmatud sektorites,
toetades üleminekut ja edendades nende süsinikuheite vähendamist
kooskõlas riigiabi eeskirjadega.
Esimese ja teise lõigu kohane tulude kasutamine ei tohi pikendada sõltuvust
fossiilkütustest elektritootmises ning peab olema kooskõlas üleminekuga
ohutule ja kestlikule vähese süsinikuheitega majandusele, liidu 2040. aasta
kliima- ja energiapoliitika raamistiku eesmärkidega ning määruses
(EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva artikli
lõike 3 kohaselt võetud meetmetest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2018/1999*** artikli 19 lõike 2 kohaselt esitatavas aruandes, täpsustades,
ET 79 ET
kui see on asjakohane, milliseid tulusid nad kasutavad ja milliseid meetmeid
võtavad kõnealuse määruse kohaselt esitatud lõimitud riikliku energia- ja
kliimakava ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056****
artikli 11 kohaselt koostatud õiglase ülemineku territoriaalse kava
rakendamiseks. Liikmesriigid maksavad oma tulud välja kolmandaks aastaks
pärast nende saamise aastat.
Aruanne peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks hinnata, kas
liikmesriigid järgivad käesoleva artikli lõiget 3 ja artiklit 30m.
___________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv 2024/1275
hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 1275, 8.5.2024,
lk 1).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956,
millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52).
*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus
(EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist
ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ)
nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive
94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja
2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus
(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231,
30.6.2021, lk 1).“;
a) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Komisjon jälgib Euroopa süsinikuturu toimimist. Igal aastal esitab ta
Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande süsinikuturu toimimise kohta,
sealhulgas enampakkumiste korraldamise, likviidsuse ja kaubeldavate mahtude
kohta, ning teeb kokkuvõtte teabest, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
(ESMA) on esitanud vastavalt lõikele 6, ja teabest, mille liikmesriigid on
esitanud artikli 10a lõikes 6 osutatud finantsmeetmete kohta. Liikmesriigid
esitavad igal aastal 30. juuniks kogu asjakohase teabe ja aruande küsimustiku
või vormi alusel, mille komisjon on vastu võtnud rakendusaktidena vastavalt
artikli 21 lõikele 1. Komisjon avaldab aruande Euroopa süsinikuturu toimimise
kohta kuue kuu jooksul pärast liikmesriikidelt asjakohase teabe ja aruannete
saamist.“;
b) lisatakse järgmine lõige:
„7. Kui liikmesriik otsustab lubatud heitkoguse ühikuid kasutavaid HKSi
mehhanisme täiendada, võib ta selle lähenemisviisi säilitada, hoidudes
enampakkumisest, et anda toetust samal viisil.“
15) Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud
õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses kogu liitu hõlmavate ja
ET 80 ET
täielikult ühtlustatud eeskirjadega käesoleva artikli lõigetes 3b–3d, 5, 7 ja 19
osutatud lubatud heitkoguse ühikute eraldamise kohta.“;
b) lõiget 1a muudetakse järgmiselt:
i) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust eraldatakse määruse
(EL) 2023/956 kohaldamise esimestel aastatel kõnealuse määruse I lisas
loetletud kaupade tootmiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikuid
vähendatud kogustes kooskõlas lõigetega 3a–3d. Kohaldatakse tegurit,
millega vähendatakse nende kaupade tootmiseks tasuta eraldatavate
lubatud heitkoguse ühikute kogust (SPIMi tegur). SPIMi tegur on alates
nimetatud määruse jõustumisest kuni 2025. aasta lõpuni 100 % ning
sõltuvalt nimetatud määruse artikli 36 lõike 2 punkti b sätete
kohaldamisest 2026. aastal 97,5 %, 2027. aastal 95 %, 2028. aastal
91,5 %, 2029. aastal 81 %, 2030. aastal 59 %, 2031. aastal 48 %,
2032. aastal 37,5 % ja 2033. aastal 27 % ning 2034.–2037. aastal 15 %.
Alates 2038. aastast on kohaldatav SPIMi tegur 0 %.“;
ii) teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
„Olenemata teisest lõigust, kui määruse (EL) 2023/956 I lisa loetellu
lisatakse täiendavaid kaupu, mille tootmiseks eraldatakse tasuta lubatud
heitkoguse ühikuid, on SPIMi tegur nende täiendavate kaupade puhul
pärast nende lisamist kõnealusesse lisasse käesoleva direktiivi artiklis 11
osutatud järgmise viieaastase ajavahemiku esimesel aastal 97,9 % ja
teisel aastal 95,8 % ning see väheneb, olles igal järgneval aastal sama,
mis teises lõigus sätestatud SPIMi tegur, alustades 2028. aasta SPIMi
tegurist. Ajavahemikul alates nende kaupade lisasse kandmise algusest
kuni käesoleva direktiivi artiklis 11 osutatud järgmise viieaastase
ajavahemiku esimese aastani on SPIMi tegur 100 %.“;
iii) neljas lõik asendatakse järgmisega:
„Tasuta eraldamise vähendamisest tulenevad lubatud heitkoguse ühikud
müüakse enampakkumisel kooskõlas artikli 10 lõikega 1, välja arvatud
artiklite 10cb ja 10ce jaoks artikli 10cc kohaselt reserveeritud lubatud
heitkoguse ühikud ning käesoleva artikli lõike 7 esimese lõigu kohaselt
uutele osalejatele reserveeritud lubatud heitkoguse ühikud.“;
c) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:
„Komisjon täiendab käesolevat direktiivi, sätestades lõike 1 esimese
lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sektorispetsiifiliste
soojus- ja kütusepõhiste võrdlusaluste sektorispetsiifilised määratlused
koos vastavate süsteemipiiridega ning lähtepunktide väärtused, et
määrata kindlaks aastane vähendamismäär võrdlusaluste
ajakohastamiseks kolmandas lõigus osutatud rakendusaktides.“;
ii) kolmandasse lõiku lisatakse punkti e järele järgmised punktid:
„f) võrdlusalused ajavahemikuks 2031–2035 määratakse kindlaks
samal viisil, nagu on sätestatud käesoleva lõigu punktides a ja g, võttes
aluseks artikli 11 kohaselt 2026. ja 2027. aasta kohta esitatud teabe ning
ET 81 ET
aastase vähendamismäära, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–
2033 jääva aasta osas. Arvesse võib võtta ka teavet, mille kolmas riik on
esitanud oma territooriumil asuvate käitiste kohta vastavalt artikli 25
kohaselt sõlmitud lepingule;
g) kui aastane vähendamismäär ületab 2 % või jääb alla 0,3 %, on
aastate 2031–2035 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud
võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2033 jääva aasta osas
vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra;
h) võrdlusalused ajavahemikuks 2036–2040 määratakse kindlaks
samal viisil, nagu on sätestatud käesoleva lõigu punktides a ja g, võttes
aluseks artikli 11 kohaselt 2031. ja 2032. aasta kohta esitatud teabe ning
aastase vähendamismäära, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–
2038 jääva aasta osas. Arvesse võib võtta ka teavet, mille kolmas riik on
esitanud oma territooriumil asuvate käitiste kohta vastavalt artikli 25
kohaselt sõlmitud lepingule;
i) kui aastane vähendamismäär ületab 2 % või jääb alla 0,3 %, on aastate
2036–2040 võrdlusalused ajavahemikus 2013–2020 kohaldatud
võrdlusalused, mida on iga ajavahemikku 2008–2038 jääva aasta osas
vähendatud ühe asjakohase eespool nimetatud protsendimäära võrra.“;
d) lõike 2 järele lisatakse järgmised lõiked:
„3a. Alates 2031. aastast ei kohaldata käesoleva artikli lõike 1 kolmandat kuni
kuuendat lõiku ning artikli 10b lõike 4 teist kuni viiendat lõiku.
3b. I lisas loetletud tegevusaladel tegutsevate käitiste käitajad koostavad,
teevad üldsusele kättesaadavaks ja esitavad nende käitiste kohta, mille jaoks
nad taotlevad lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist, ELis süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kava (edaspidi „ELi süsinikuheite vähendamisse
investeerimise kava“).
Tegevkäitiste käitajad esitavad pädevale asutusele ELi süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kava koos teabega, mis esitatakse artikli 11
lõike 1 teise lõigu kohaselt 30. septembriks 2029 ja seejärel iga viie aasta järel.
Uute osalejate käitajad esitavad pädevale asutusele ELi süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kava koos lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamise taotlusega vastavalt käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu kohaselt
vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud korrale.
Erandina käesoleva lõike teisest lõigust võib ELi süsinikuheite vähendamisse
investeerimise kava esitada hiljem koos tootmistaseme muutumise
aruannetega, mis esitatakse vastavalt lõike 21 kohaselt vastu võetud
rakendusaktidele.
Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kava peab olema kooskõlas määruse
(EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja
sisaldama kõiki järgmisi elemente:
a) meetmed ja investeeringud, mis on kooskõlas 2050. aastaks käitise
tasandil kliimaneutraalsuse saavutamisega, võttes arvesse ringmajanduse
meetmete rolli, välja arvatud süsinikukompensatsiooni ühikute
kasutamine (edaspidi „süsinikuheite vähendamise meetmed ja
investeeringud“);
ET 82 ET
b) vahe-eesmärgid, et mõõta 31. detsembriks 2035 ja seejärel iga viienda
aasta 31. detsembriks edusamme, mida on punktis a sätestatud meetmete
ja investeeringute abil tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisel.
Igal artiklis 11 osutatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise
viieaastasel ajavahemikul peavad punktis a osutatud süsinikuheite vähendamise
investeeringud vastama mahule, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomasel
viieaastasel ajavahemikul tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute
koguse majandusliku väärtusega. Need süsinikuheite vähendamise
investeeringud peavad kvalifitseeruma toetuskõlblikeks kuludeks, need tuleb
teha ELis ja nendega peab kaasnema käitise tasandil heitkoguste
märkimisväärne vähendamine asjaomasel viieaastasel ajavahemikul, mille
jaoks asjaomane käitis taotleb lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist,
kooskõlas käesoleva artikli lõike 3e kohaselt kehtestatud loetelu ja
kriteeriumidega.
3c. Pärast artikli 15 kohaselt tõendatud ja pädeva asutuse poolt heaks kiidetud
ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava esitamist eraldatakse
käitisele igal aastal 80 % asjaomase viieaastase ajavahemiku jooksul tasuta
eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusest.
Kui käitis on saanud kooskõlas esimese lõiguga lubatud heitkoguse ühikuid
asjaomase viieaastase ajavahemiku jooksul alates 2031. aastast, kuid on
seejärel oma asjakohase tootmisvõimsuse või sellega seotud majandustegevuse
täielikult või osaliselt ümber paigutanud või selle muul viisil otse või kaudselt
üle kandnud väljapoole liitu, nõuab liikmesriik käitajalt asjaomase
ajavahemiku jaoks saadud lubatud heitkoguse ühikute tagasikandmist. Kui
tagasikandmist ei toimu, arvab liikmesriik tasuta eraldatavad lubatud
heitkoguse ühikud järgmistel aastatel maha.
Ülejäänud 20 % kõnealuseks viieaastaseks ajavahemikuks tasuta eraldatavate
lubatud heitkoguse ühikute kogusest eraldatakse käitisele alles pärast seda, kui
selle liikmesriigi pädev asutus, kus süsinikuheite vähendamise investeeringud
tehakse, on hiljemalt kaks aastat pärast asjaomase viieaastase ajavahemiku
lõppu kinnitanud, et täidetud on järgmised tingimused:
a) süsinikuheite vähendamise investeeringud on selleks ajaks tehtud ja need
on tehtud ELis;
b) on investeeritud toetuskõlblikud kulud mahus, mis on vähemalt võrdne
100 % asjaomase viieaastase ajavahemiku jaoks tasuta eraldatavate
lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku väärtusega;
c) olemasolevad artiklis 15 osutatud aastaaruanded näitavad, et käitise
tasandil saavutati asjaomasel viieaastasel ajavahemikul märkimisväärne
heitkoguste vähenemine.
Lubatud heitkoguse ühikud, mida ei eraldata kooskõlas esimese ja kolmanda
lõiguga või mis kantakse tagasi kooskõlas teise lõiguga, tehakse tasuta
eraldamiseks kättesaadavaks järgmisel viieaastasel ajavahemikul.
Erandina esimesest lõigust, kui projekti, mis valiti artiklite 10cc, 10cd ja 10ce
alusel loodud tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust ja
investeerimishoogustist või artiklis 10cb osutatud innovatsioonifondist toetuse
saamiseks, rakendatakse käitises selle viieaastase ajavahemiku jooksul, mille
jaoks see taotleb lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist, vabastatakse
ET 83 ET
selle käitise käitaja kohustusest koostada lõike 3b kohane kava ning ta saab
80 % esimeses lõigus osutatud tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute
kogusest ilma täiendava tõendamiseta. Erandina kolmandast lõigust eraldatakse
ülejäänud 20 % asjaomaseks viieaastaseks ajavahemikuks tasuta eraldatavate
lubatud heitkoguse ühikute kogusest samale käitisele üksnes pärast seda, kui on
alanud projektile innovatsioonifondist toetuse väljamaksmine või tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastust või investeerimishoogustist toetust saanud
projektide puhul ehitustööd, ning pärast seda, kui pädev asutus on kooskõlas
kolmanda lõiguga kinnitanud, et ELis on investeeritud toetuskõlblikud kulud
mahus, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomase viieaastase ajavahemiku
jaoks tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku
väärtusega.
Lõikes 3b ning käesoleva lõike esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud
nõudeid ei kohaldata artikli 10a lõike 2 esimeses lõigus osutatud käitiste
suhtes, mis kuuluvad liidus sektori või allsektori 10 % kõige tõhusamate
käitiste hulka, ja seoses aastatega, mida kasutatakse kõnealuse artikli kolmanda
lõigu kohaste läbivaadatud võrdlusaluste kindlaksmääramiseks asjaomaseks
viieaastaseks tasuta eraldamise ajavahemikuks, samuti ei kohaldata neid
nõudeid heiteta või vähese süsinikuheitega käitiste ega selliste käitiste suhtes,
mille puhul käitajad otsustavad pärast nende tootmisprotsesside muutmist
vastavalt artikli 2 lõikele 1, et need jäävad ELi HKSi kohaldamisalasse.
3d. Käesoleva artikli kohaselt lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist
taotlevate käitiste käitajad võivad taotleda käitiste ühenduse moodustamist, et
ühiselt täita lõike 3b viienda lõigu kohaseid investeerimisnõudeid.
Käitajad, kes soovivad moodustada ühenduse, taotlevad selle moodustamist
pädevalt asutuselt, esitades lepingu, mille nad on sõlminud investeerimisnõuete
ühiseks täitmiseks (edaspidi „ühine süsinikuheite vähendamise
investeerimisleping“) ning milles täpsustatakse käitised ja ajavahemik, milleks
nad soovivad ühenduse moodustada. Ühine süsinikuheite vähendamise
investeerimisleping võidakse sõlmida viieks või enamaks kalendriaastaks,
tingimusel et iga lepingu minimaalne kestus hõlmab täielikult artiklis 11
osutatud viieaastast ajavahemikku, milleks käitised taotlevad lubatud
heitkoguse ühikute tasuta eraldamist.
Ühine süsinikuheite vähendamise investeerimisleping sõlmitakse enne lubatud
heitkoguse ühikute tasuta eraldamise taotluse esitamist ja see esitatakse
pädevale asutusele koos artikli 11 lõike 1 teise lõigu kohaselt esitatava teabega.
Pärast seda, kui ühine süsinikuheite vähendamise investeerimisleping on
pädevale asutusele esitatud, võib sellesse lepingusse lisada teisi käitajaid
üksnes järgmiseks artiklis 11 osutatud viieaastaseks lubatud heitkoguse ühikute
tasuta eraldamise ajavahemikuks.
Kui sõlmitakse ühine süsinikuheite vähendamise investeerimisleping, peavad
lõike 3b viiendas lõigus osutatud süsinikuheite vähendamise investeeringud
vastama mahule, mis on vähemalt võrdne 100 % asjaomasel viieaastasel
ajavahemikul kõigile ühendusse kuuluvatele käitistele tasuta eraldatavate
lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku väärtusega.
3e. Komisjon täiendab käesolevat direktiivi, esitades tihedas koostöös
asjaomaste sidusrühmadega lõike 1 esimese lõigu kohaselt vastu võetud
delegeeritud õigusaktis täiendavad üksikasjad käesoleva artikli lõigetes 3b–3d
ET 84 ET
esitatud lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist käsitlevate sätete
rakendamise kohta, sealhulgas:
a) loetelu nõuetest ja toetuskõlblikest kuludest, mis kvalifitseeruvad
süsinikuheite vähendamise investeeringuteks;
b) heitkoguste vähendamise märkimisväärseks liigitamist käsitlevad
normid;
c) metoodika, mille alusel tehakse kindlaks, kas ELi süsinikuheite
vähendamisse investeerimise kavas loetletud meetmete ja
investeeringutega kaasneb heitkoguste märkimisväärne vähenemine;
d) ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kavade esitamise
üksikasjalik ajakava;
e) saadud tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute koguse majandusliku
väärtuse kindlaksmääramise metoodika;
f) lõike 3c teise lõigu kohast lubatud heitkoguse ühikute tagasikandmist
käsitlevad normid;
g) nõuded, millele käitised peavad vastama, et kvalifitseeruda heiteta või
vähese süsinikuheitega käitiseks vastavalt lõike 3c kuuendale lõigule;
h) lõike 3c viienda ja kuuenda lõigu kohaste erandite suhtes kohaldatavad
üksikasjalikud tingimused;
i) ühenduse moodustamise taotluse menetluse üksikasjad, sealhulgas lõike
3d kohast ühenduse moodustamist käsitleva taotluse miinimumsisu ja
üksikasjalikud tingimused (sh mitmes liikmesriigis asuvate käitiste
puhul) ning selle pädevale asutusele esitamise üksikasjalik ajakava;
j) lõike 3b viiendas lõigus osutatud investeerimisnõuete täitmisega seotud
vastutuse jaotus, kui käitajad otsustavad moodustada ühenduse.
Kui komisjon määrab kindlaks nõuded, millele käitised peavad vastama, et
kvalifitseeruda heiteta või vähese süsinikuheitega käitisteks, võtab ta arvesse
hinnangulist sektoripõhist heitkoguste vähendamist, mis tuleb 2040. ja
2050. aastaks saavutada, et olla kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2
lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, ning iga sektori jaoks
kättesaadavat vähese süsinikuheitega tehnoloogiat ja muid heite vähendamise
võimalusi, võttes arvesse määruse (EL) 2024/1735 artiklis 4 loetletud
nullnetotehnoloogiaid.
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et täpsustada järgmist:
i) lõike 3b neljanda lõigu punktides a ja b osutatud teabe sisu;
ii) ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava vorm.
ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise kava vormi ja sisu
täpsustamisel püüab komisjon saavutada koostoimet sarnaste liidu õigusega
ette nähtud kavadega ning näha ELi süsinikuheite vähendamisse investeerimise
kavade jaoks ette lihtsa vormi.
Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.“;
e) lõike 3e järele lisatakse järgmine lõige:
ET 85 ET
„3f. Kui käitis sai rohkem lubatud heitkoguse ühikuid kui käesolevas artiklis
sätestatud tasuta eraldamise eeskirjade kohaselt eraldatav kogus, nõuab pädev
asutus käitiselt selliste ülemääraste lubatud heitkoguse ühikute tagasikandmist
ja annab riiklikule haldajale korralduse tagasikantavad ülemäärased lubatud
heitkoguse ühikud üle kanda.“;
f) lõige 5a asendatakse järgmisega:
„5a. Erandina käesoleva artikli lõikest 5 kasutatakse liikmesriikide poolt
artikli 10 lõike 1 kohaselt aastatel 2031–2040 enampakkumisel müüdavate
lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest kogust, mis vastab 4 %-le artiklis 9
osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest ajavahemikuks 2031–
2040, et suurendada vajalikul määral käesoleva artikli lõike 5 kohaselt
kättesaadavat maksimaalset kogust.“;
g) lõige 5b asendatakse järgmisega:
„5b. Järgmist kohaldatakse 2030. aasta lõpuni, kui käesoleva artikli lõike 5
kohaselt kättesaadava maksimaalse koguse suurendamiseks on vaja vähem kui
3 % lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, ja aastatel 2031–2040, kui
käesoleva artikli lõike 5 kohaselt kättesaadava maksimaalse koguse
suurendamiseks on vaja vähem kui 4 % lubatud heitkoguse ühikute
üldkoguses:
a) kuni 50 miljonit lubatud heitkoguse ühikut kasutatakse selleks, et
suurendada nende lubatud heitkoguse ühikute kogust, mis on
kättesaadavad innovatsiooni toetamiseks artikli 10a lõike 8 või artikli 10cb alusel loodud innovatsioonifondist;
b) ülejäänud lubatud heitkoguse ühikuid kasutatakse kooskõlas
artikliga 10cc.“;
h) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Liikmesriigid peaksid kooskõlas käesoleva lõike teise ja neljanda lõiguga
võtma vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille
puhul esineb tõeline süsinikuheite ülekandumise risk suurte kaudsete kulude
tõttu, mis on tegelikult põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud
kulude edasikandumisest elektrihindadesse, eeldusel et sellised finantsmeetmed
on kooskõlas riigiabi eeskirjadega ega moonuta põhjendamatult konkurentsi
siseturul. Vastuvõetud finantsmeetmete alusel ei tohiks hüvitada lõike 1
kohaselt kehtestatud võrdlusaluste järgi tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse
ühikutega kaetavaid kaudseid kulusid.
Samuti püüavad liikmesriigid kasutada esimeses lõigus osutatud
finantsmeetmete jaoks mitte rohkem kui 25 % lubatud heitkoguse ühikute
enampakkumise tulust.
Liikmesriigid, kes on kehtestanud esimeses lõigus osutatud finantsmeetmed,
teatavad komisjonile määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatavates aruannetes
hüvitise kogusumma toetatava sektori ja allsektori kohta, samuti teabe
meetmete rakendamise ja nende panuse kohta süsinikuheite vähendamisse.
Lisaks esitab liikmesriik igal aastal, mil ta kasutab sel eesmärgil rohkem kui
25 % lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud tulust, selle summa
ületamise põhjused ja lisab asjakohase teabe sellistest finantsmeetmetest kasu
saavate suurte tööstustarbijate elektrihindade kohta, ilma et see piiraks
ET 86 ET
konfidentsiaalse teabe kaitsega seotud nõuete kohaldamist, ning teabe selle
kohta, kas on nõuetekohaselt arvesse võetud muid meetmeid süsinikuga seotud
kaudsete kulude kestlikuks vähendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis.
Komisjon lisab artikli 10 lõikes 5 sätestatud aruandesse muu hulgas hinnangu
kõnealustest finantsmeetmetest siseturule tuleneva mõju kohta ja vajaduse
korral soovitab meetmeid, mis võivad hinnangust tulenevalt vajalikuks
osutuda.
Need meetmed peavad tagama piisava kaitse süsinikuheite ülekandumise riski
eest, tuginedes CO2 kaudse heite eelnevatele võrdlusalustele toodanguühiku
kohta. Eelnevad võrdlusalused arvutatakse konkreetse sektori või allsektori
jaoks, korrutades kõige tõhusamale olemasolevale tehnoloogiale vastava
elektritarbimise toodanguühiku kohta asjaomasest elektritootmise jaotusest
tuleneva CO2 heitkogusega.“;
i) lõiget 7 muudetakse järgmiselt:
i) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud maksimaalsest kogusest
eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud, mida ei ole eraldatud tasuta
hiljemalt 2020. aastaks, reserveeritakse uute osalejate jaoks koos
200 miljoni lubatud heitkoguse ühikuga, mis paigutatakse
turustabiilsusreservi vastavalt otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõikele 3,
ja 50 miljoni lubatud heitkoguse ühikuga sellest lubatud heitkoguse
ühikute kogusest, mis tuleneb käesoleva artikli lõikes 1a osutatud tasuta
eraldamise vähendamisest.“;
ii) kolmas lõik jäetakse välja;
j) lõiked 8 ja 8a jäetakse välja.
16) Artiklit 10b muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teises lauses asendatakse aastaarv „2030“ aastaarvuga „2040“;
b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„4. Muud sektorid ja allsektorid suudavad eeldatavasti lubatud heitkoguse
ühikute kulu suuremal määral tootehindadesse üle kanda ja neile eraldatakse
lubatud heitkoguse ühikuid tasuta 30 % ulatuses kogusest, mis määratakse
kindlaks artikli 10a kohaselt. Kui artikli 30 kohase läbivaatamise tulemusel ei
otsustata teisiti, vähendatakse pärast 2026. aastat muudele sektoritele ja
allsektoritele (v.a kaugküte) lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist
võrdsete koguste kaupa, eesmärgiga 2030. aastal lubatud heitkoguse ühikute
tasuta eraldamine lõpetada. Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist
kaugküttele vähendatakse pärast 2030. aastat võrdsete koguste kaupa,
eesmärgiga 2040. aastal lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine
lõpetada.“
17) Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 10cb
Innovatsioonifond
ET 87 ET
1. Luuakse fond (edaspidi „innovatsioonifond“), et toetada innovatsiooni turule toomist
ning selliste vähese süsinikuheitega, null-süsinikuheitega ja negatiivse süsinikuheitega
toodete, protsesside ja tehnoloogialahenduste laiemat kasutuselevõttu, mis aitavad
märkimisväärselt vähendada käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorite süsinikuheidet.
2. Innovatsioonifondi rahastamiseks müüakse enampakkumisel 200 miljonit lubatud
heitkoguse ühikut, mis tulenevad lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamisest
kooskõlas artikli 10a lõikega 1a. Kui pärast artikli 10a lõike 5 kohast maksimaalse koguse
suurendamist kooskõlas artikli 10a lõikega 5b jääb alles vähem kui 50 miljonit lubatud
heitkoguse ühikut, tehakse vahe innovatsioonifondile kättesaadavaks kogusest, mida muidu
saaks artikli 10 kohaselt 2028. aastal enampakkumisel müüa.
Innovatsioonifondi jaoks ette nähtud lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel
kooskõlas artikli 10 lõikega 4 ning saadud tulu käsitatakse vastavalt määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna. Komisjon tagab, et
innovatsioonifondi iga-aastaste meetmete jaoks on kättesaadavad piisavad vahendid. Selleks
võib eelarvelised kulukohustused jagada iga-aastasteks osamakseteks ja vahendid võib
eeljaotada, tagades samal ajal fondi lubatud heitkoguse ühikute tasakaalustatud jaotamise aja
jooksul.
Liikmesriigid võivad toetada projekte, mis vastavad kõigile valikukriteeriumidele, kuid mida
ei saa asjaomaste projektikonkursside eelarvest rahastada, tehes kättesaadavaks täiendavad
rahalised vahendid. Selleks teatavad nad komisjonile oma kavatsusest enne asjaomase
projektikonkursi lõppemist.
3. Innovatsioonifondist toetatakse kõigi liikmesriikide territooriumil projekte I ja III lisas
loetletud sektorites, sealhulgas süsinikumahukaid tooteid, tehnoloogialahendusi ja protsesse
asendavaid tooteid, tehnoloogialahendusi ja protsesse, uuenduslikku
taastuvenergiatehnoloogiat ja energiasalvestustehnoloogiat, sealhulgas puhta tehnoloogia
tootmist, elektrifitseerimist, CO2 keskkonnaohutut kogumist ja utiliseerimist, mis aitab
oluliselt leevendada kliimamuutusi, CO2 keskkonnaohutut kogumist, transporti ja maapõues
säilitamist, eelkõige sellise tööstusheite puhul, mida on raske vähendada, CO2 kogumist otse
atmosfäärist ja selle ohutut, kestlikku ja püsivat säilitamist ning läbimurdelist uuenduslikku
tehnoloogiat ja taristut, sealhulgas elektrifitseerimist, vähese süsinikuheitega ja null-
süsinikuheitega kütuste tootmist, et vähendada meretranspordi ja lennunduse süsinikuheidet.
Lennundus- ja meretranspordisektoris võib innovatsioonifondist toetada ka meetmeid üldise
kliimamõju, sealhulgas muu kui CO2 heite mõju vähendamiseks.
4. Kooskõlas liidu kliima- ja energiaeesmärkide ning ringmajanduse eesmärkidega peab
innovatsioonifond prioriteetseks uuenduslikku tehnoloogiat, millel on kõrge tehnoloogiline
valmidus, ent mis ei ole veel äriliselt tasuv.
5. Komisjon rakendab innovatsioonifondi kooskõlas määrusega (EL,
Euratom) 2024/2509, kas täites eelarvet otse või täites seda kaudselt kõnealuse määruse
artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksuste kaudu.
Innovatsioonifondi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on
saanud liidu toetust mõnest muust programmist, võib saada teise toetuse ka
innovatsioonifondist. Selle toetuse suhtes kohaldatakse asjaomase liidu programmi eeskirju
ning kui see põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi innovatsioonifondist ja kõnealusest
muust liidu programmist antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblikke
kogukulusid ja selle võib arvutada proportsionaalselt.
Innovatsioonifondist võib toetust anda mis tahes vormis, mis on sätestatud määruses (EL,
Euratom) 2024/2509, kui see on vajalik käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks.
ET 88 ET
Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõikest 3 kasutatakse käesoleva artikli
alusel kasutusele võetud vahenditest saadud tulu ja tagasimaksed, mis on komisjonile tagasi
makstud, innovatsioonifondi sihtotstarbelise välistuluna vastavalt kõnealuse määruse
artikli 21 lõikele 5.
Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõikega 2 võib rahaline toetus, kui
see on vajalik julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõime seisukohast oluliste projektide
elluviimiseks, hõlmata meetmeid, mille rakendamist alustati enne nende meetmete kohta
ettepaneku esitamise kuupäeva.
Kui komisjon otsustab innovatsioonifondi toetuse välja maksta ECFi InvestEU instrumendi
osamaksete kaudu, rakendatakse innovatsioonifondi toetust kooskõlas ECFi InvestEU
instrumendi suhtes kohaldatavate normidega. Projektide rahastamiskõlblikkust hinnatakse
siiski käesoleva artikli kohaselt.
Toetuste puhul valitakse projektid läbipaistval viisil avatud projektikonkursside kaudu.
Projektikonkursside ettevalmistamisel püüab komisjon tagada, et kõik sektorid on
nõuetekohaselt hõlmatud ning valikuprotsess jääb lihtsaks ja juurdepääsetavaks. Komisjon
võtab meetmeid tagamaks, et konkursikutsed edastatakse võimalikult laialdaselt ning eelkõige
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Toetus makstakse välja eelnevalt
kindlaksmääratud vahe-eesmärkide alusel kooskõlas projekti edenemisega.
Komisjon võib projekte valida ka võistupakkumise teel. Selleks et hoida ära spekulatiivsete
taotluste esitamist projektikonkurssidel või võistupakkumistel, võib komisjon nõuda, et
taotlejad esitaksid tõsise kavatsuse tagatisena pakkumuse tagatise, mis vastab teatavale
protsentuaalsele osale lepingu hinnangulisest kogumaksumusest ja mille on välja andnud ELi
tegevusloaga finantsasutus. Komisjon võib nõuda ka ELi tegevusloaga finantsasutuse
väljastatud täitmistagatist, mis vastab teatavale protsentuaalsele osale maksimaalsest taotletud
kogutoetusest. Kui toetuslepingus või pakkumuses kirjeldatud kohustusi ei täideta, jätab
komisjon pakkumuse tagatise või täitmistagatise tagastamata. Käesoleva lõike kohaselt
tagastamata jäetud tagatissummat kasutatakse innovatsioonifondi sihtotstarbelise välistuluna
vastavalt määruse 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.
6. Innovatsioonifondi rakendamisel püüab komisjon tagada tulemusliku ja
kvaliteedipõhise geograafilise katvuse kogu liidus, tagada VKEde, eelkõige idu- ja
kasvufirmade piisava osalemise ning luua koostoime muude ELi tasandil kättesaadavate
rahaliste vahenditega, eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ja Euroopa
Konkurentsivõime Fondiga. Sellega seoses võib komisjon pakkuda liikmesriikidele, kelle
tegelik osalemine innovatsioonifondis on väike, projektiarendusabi ja taotluse korral tehnilist
abi, et lahendada konkreetsed projektidega seotud probleemid nendes riikides ja parandada
geograafilist katvust.
Projektidele, mida on hinnatud innovatsioonifondi väljavalimismenetluses ja mis vastavad
selle väljavalimismenetluse minimaalsetele kvaliteedinõuetele, võib anda Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) [...]/[...]* artiklis 8 osutatud konkurentsivõime märgise.
Väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võib seada lisatingimusi.
7. Käesoleva artikli alusel rahastatavad projektid peavad jagama teadmisi teiste
asjakohaste projektidega ja liidus asuvate teadlastega, kellel on õigustatud huvi.
8. Komisjon esitab igal aastal kliimamuutuste komiteele, Euroopa Parlamendile ja
nõukogule innovatsioonifondi rakendamise kohta aruande, milles analüüsitakse rahastatud
projekte sektorite ja liikmesriikide kaupa ning hinnatakse nende eeldatavat panust liidu
kliimaneutraalsuse saavutamisse määruse (EL) 2021/1119 alusel. Kõnealused aruanded
avalikustatakse.
ET 89 ET
9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat artiklit normidega, mis käsitlevad innovatsioonifondi toimimist,
sealhulgas selle juhtimist, rahastamiskõlblikkust, toetuse vorme ja nendega seotud tingimusi,
valikumenetlust, valikukriteeriume ning menetluslikke, organisatsioonilisi ja finantsreegleid,
et tagada innovatsioonifondi asjakohane rakendamine kooskõlas käesoleva artikliga.
___________
* [Pärast vastuvõtmist lisatakse ELT viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)
[…]/[…], millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas kaitseuuringute ja -
innovatsiooni eriprogramm.]
Artikkel 10cc
Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu
1. Alates 2028. aastast luuakse vahend, millega toetatakse tööstuse süsinikuheidet
vähendavate tehnoloogialahenduste, protsesside ja tehnikate laiendamist ja kasutuselevõttu
(edaspidi „tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu“). Sellega kiirendatakse liidus tööstuse
süsinikuheite vähendamist, sealhulgas elektrifitseerimist, toetades kapitaliinvesteeringuid,
sealhulgas projektidega seotud võrguühenduse, salvestamise ja paindlikkuse kulusid, ning
tegevuskulusid, mis on seotud heitkoguste vähendamise või eemaldamisega käesoleva
direktiivi I lisas osutatud tööstuslikke tootmisprotsesse teostavates või asendavates paiksetes
käitistes, sealhulgas jäätmete põletamisega tegelevates käitistes. Ajavahemikul 2028–2030
reserveeritakse lubatud heitkoguse ühikute kogusest, mis on kättesaadav vastavalt artikli 10a
lõike 5b teisele taandele, 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut tööstuse süsinikuheite
vähendamise projektide toetamiseks lähtuvalt taotluste saabumise järjekorras teenindamise
põhimõttest kooskõlas artikliga 10cd.
Kui artikli 10a lõike 5b teise taande kohaselt saadaolevaid lubatud heitkoguse ühikuid on
vähem kui eelmises lauses osutatud 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut, kaetakse vahe
artikli 10a lõike 7 kohaselt reserveeritud lubatud heitkoguse ühikutega.
Lubatud heitkoguse ühikud on kättesaadavad projektidele kõigis liikmesriikides. Esimese
18 tegevuskuu jooksul reserveeritakse 100 miljonile lubatud heitkoguse ühikule vastav osa
lubatud heitkoguse ühikuid projektidele, mis viiakse ellu liikmesriikides, mille SKP elaniku
kohta turuhindades oli aastatel 2022–2024 alla 75 % liidu keskmisest. Pärast 18 kuu
möödumist vähendatakse seda reserveeritud kogust 60 miljonini.
2. 2031. aastal kasutatakse kooskõlas artikliga 10d ära kõik lubatud heitkoguse ühikud,
mis on alles jäänud 60 miljonist lubatud heitkoguse ühikust, mis oli reserveeritud projektidele
liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta turuhindades oli aastatel 2022–2024 alla 75 % liidu
keskmisest. Kui on veel ülejäänud lubatud heitkoguse ühikuid, kasutatakse need ära kooskõlas
artikliga 10ce.
Ajavahemikul 2031–2040 reserveeritakse artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute
üldkogusest 400 miljonit lubatud heitkoguse ühikut tööstuse süsinikuheite vähendamise
projektide toetamiseks vastavalt artiklile 10ce. Need lubatud heitkoguse ühikud müüakse
enampakkumisel kooskõlas artikli 10 lõikega 4 ja tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna
vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.
Kui lõikes 1 osutatud lubatud heitkoguse ühikute kogus on artikli 10cd kohaselt täielikult ära
kasutatud, teeb komisjon artikli 10ce kohase toetuse projektidele kättesaadavaks enne
2031. aastat. Liikmesriikide poolt artikli 9 kohaselt enampakkumisel müüdavat lubatud
heitkoguse ühikute kogust vähendatakse, kui see on vajalik kõnealuse varasema alustamise
ET 90 ET
võimaldamiseks. Sellest kogusest saadud tulule vastavad lubatud heitkoguse ühikud
tagastatakse liikmesriikidele alates 2031. aastast käesoleva lõike teise lõigu kohaselt
reserveeritud lubatud heitkoguse ühikutest.
3. Liikmesriigid võivad toetada projekte, mis vastavad kõigile asjakohastele
kriteeriumidele, ent mida ei saa rahastada asjaomase väljavalimismenetluse eelarvest tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu raames vastavalt artiklile 10ce, tehes kättesaadavaks
täiendavad rahalised vahendid. Selleks teatavad nad komisjonile oma kavatsusest enne
asjaomase väljavalimismenetluse lõppemist.
4. Artiklite 10cc ja 10ce kohasest tegevusest saadud tulu käsitatakse tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.
5. Selleks et tagada liidu vahendite tõhus kasutamine, tagab komisjon koostoime tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi, eelkõige selle
puhtale energiale ülemineku ja tööstuse süsinikuheite vähendamise komponendi vahel.
Projektidele, mida on hinnatud tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu menetluste alusel,
võib anda määruse [...]/[...] artiklis 8 osutatud konkurentsivõime märgise, tingimusel et need
vastavad kõigile selle menetlusega seotud dokumentides sätestatud kvaliteedinõuetele.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat direktiivi normidega tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu
toimimise kohta, sealhulgas menetluslike, organisatsiooniliste ja finantsreeglitega, et tagada
tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu asjakohane rakendamine.
Artikkel 10cd
Investeerimishoogusti
1. Kuni 2030. aastani toetab komisjon kooskõlas artikli 10cc lõikega 1 tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu raames liidus teostatavaid toetuskõlblikke projekte,
eraldades neile lubatud heitkoguse ühikuid fikseeritud määraga süsinikutasu põhjal. Komisjon
avaldab avatud kutsed taotluste esitamiseks ja teeb esitatud taotluste alusel projektide
eelvaliku. Seejärel eraldatakse lubatud heitkoguse ühikud eelvalitud projektidele
kronoloogilises järjekorras, lähtudes täitmistagatise esitamise kuupäevast ja kellaajast, kuni
artiklis 10cc osutatud kogus on eraldatud või kuni komisjon taotluste esitamise kutse sulgeb.
2. Esimeses lõigus osutatud lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks, sealhulgas
projektide eelvalikuks, avaldab komisjon tingimused, mis on välja töötatud sidusrühmadega
konsulteerides. Kõnealustes tingimustes määratakse eelkõige kindlaks fikseeritud määraga
süsinikutasu määr välditud CO2 heite tonni kohta, toetuskõlblikkuse kriteeriumid, heitkoguste
vähendamise miinimumnõuded, kohustuslikud dokumendid, täitmistagatise suurus ning seire-
ja tõendamisnõuded. Tingimustega võidakse ette näha ka mehhanismid võimaliku tulu
jagamiseks ning parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks, näiteks fikseeritud määraga
süsinikutasu läbivaatamine, kui on märke selle kohta, et see ei ole turusuundumusi silmas
pidades enam asjakohane, ja/või diferentseeritud tingimused.
3. Lõikes 1 osutatud täitmistagatise peab väljastama ELi tegevusloaga finantsasutus ja
see peab vastama teatavale protsentuaalsele osale maksimaalsest taotletud kogutoetusest. See
toimib täitmise garantiina, tagades projekti õigeaegse elluviimise. See vabastatakse kahes
osas: 50 % vabastatakse füüsilise ehitamise alustamisel ja 50 % käitamise alustamisel.
4. Pärast käesoleva artikli kohase eraldamise ametlikku heakskiitmist alustatakse
projektide raames füüsilist ehitamist tingimustes kindlaks määratud, kuni 30 kuu pikkuse
ET 91 ET
ajavahemiku jooksul. Füüsilise ehitamise alustamine käesoleva artikli tähenduses on ehitus-
või koostetööde alustamine projekti asukohas, välja arvatud ettevalmistustööd, nagu lubade
hankimine, projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringu ning muude uuringute
läbiviimine või ehitusplatsi puhastamine. Pärast füüsilise ehitamise algust käesoleva lõike
esimeses lauses sätestatud ajavahemiku jooksul vabastab komisjon poole täitmistagatisest.
Kui projekti raames ei ole füüsilist ehitamist käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud
ajavahemiku jooksul alustatud, jätab komisjon täitmistagatise täies ulatuses tagastamata.
Lisaks sellele tühistatakse toetus ja kõik toetusesaaja õigused lõppevad.
5. Pärast projekti tegevuse käivitamist saab toetusesaaja kuni kümne aasta jooksul
korrapäraselt lubatud heitkoguse ühikuid, kui heitkoguste vältimist on sõltumatult tõendatud.
Komisjon vabastab täitmistagatise ülejäänud poole. Kui projekti raames alustatakse füüsilist
ehitamist, kuid käitamist ei alustata, jätab komisjon täitmistagatise kasutamata poole
tagastamata. Lisaks sellele tühistatakse toetus ja kõik toetusesaaja õigused lõppevad.
6. Eelmises lõikes osutatud lubatud heitkoguse ühikute eraldamine vastab tõendatult
välditud CO₂ heite tonnidele, mis on korrutatud fikseeritud tasu määraga ja jagatud lubatud
heitkoguse ühikute keskmise hinnaga enampakkumistel, mis korraldatakse kooskõlas
käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega
eraldamise otsusele eelnenud kuue kuu jooksul. Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel
käesoleva lõike alusel võib arvesse võtta võimalikku muud projekti jaoks saadud avaliku
sektori toetust.
Komisjon tagab saadaolevate lubatud heitkoguse ühikute arvu asjakohase arvestuse, enne kui
ta võtab vastu otsuse lubatud heitkoguse ühikute eraldamise kohta käesoleva artikli alusel.
Eelkõige kontrollib ta, kas artikli 10cc kohaselt reserveeritud ülejäänud lubatud heitkoguse
ühikute arv on piisav, et katta hinnanguline nõudlus lubatud heitkoguse ühikute eraldamise
järele. Kui võetud kohustuste täitmiseks on vaja eraldada rohkem lubatud heitkoguse ühikuid,
võib komisjon võtta need täiendavad lubatud heitkoguse ühikud artikli 10ce lõike 1 kohaselt
kättesaadavast kogusest.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat direktiivi normidega, mis käsitlevad tööstuse süsinikuheite vähendamise
rahastu toimimist seoses investeerimishoogustiga, sealhulgas toetuskõlblikkuse eeskirju,
eelvalikumenetlust ja -kriteeriume, lubatud heitkoguse ühikute eraldamist ning täitmistagatist.
Artikkel 10ce
Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu teine etapp
1. Alates 2031. aastast kasutab komisjon artikli 10cc kohaselt reserveeritud lubatud
heitkoguse ühikute arvust saadavaid tulusid, reserveerides 400 miljonit lubatud heitkoguse
ühikut, et toetada liidus tööstuse süsinikuheite vähendamise projekte võistupakkumiste kaudu,
mille tulemusena sõlmitakse süsinikuheite hinnavahe lepingud või määratakse süsinikutasu,
ilma et see piiraks muude toetusvormide kasutamist, kui see on asjakohane.
2. Enne võistupakkumise algatamist avaldab komisjon sidusrühmadega konsulteerides
välja töötatud tingimused, et täpsustada eelkõige järgmist: kõlblikkuskriteeriumid,
kohustuslikud dokumendid, pakkumuse tagatise ja täitmistagatise suurus ning seire- ja
tõendamisnõuded, millega tagatakse läbipaistvus.
3. Süsinikuheite hinnavahe lepingutega toetatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise
projekte, kompenseerides võistupakkumise teel kindlaks määratud täitmishinna ja ühisel
enampakkumisplatvormil valitseva süsinikuhinna vahe kuni kümne aasta jooksul. Vahend
toimib maksetega, mille tingimuseks on heitkoguste tõendatud vähendamine kooskõlas
ET 92 ET
asjakohaste tingimustega. Komisjon võib kulutõhususe tagamiseks nõuda toetusesaajatelt
ülemäärase toetuse tagasimaksmist, kui süsinikuhind ületab täitmishinda rohkem kui eelnevalt
kindlaks määratud protsendi võrra. Kõiki selliseid tagasimakseid kasutatakse tööstuse
süsinikuheite vähendamise rahastu raames sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.
4. Komisjon võib nõuda, et võistupakkumise pakkujad esitaksid tõsise kavatsuse
tagatisena pakkumuse tagatise, mis vastab teatavale protsentuaalsele osale lepingu
koguväärtusest ja mille on välja andnud ELi tegevusloaga finantsasutus. Kui projekti ei valita,
vabastatakse pakkumuse tagatis viivitamata. Kui pakkumuses kirjeldatud kohustusi ei täideta,
jätab komisjon pakkumuse tagatise tagastamata. Käesoleva lõike kohaselt tagastamata jäetud
tagatissummat kasutatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu sihtotstarbelise
välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.
5. Komisjon võib tingimustes sätestada ka maksimaalse ajavahemiku, mille jooksul peab
projekti raames füüsiline ehitamine algama, ning võib nõuda, et toetusesaajad esitaksid enne
süsinikuheite hinnavahe lepingu või süsinikutasu õiguslikku jõustumist ELi tegevusloaga
finantsasutuse väljastatud täitmistagatise, mis vastab teatavale protsentuaalsele osale
maksimaalsest taotletud kogutoetusest. Füüsilise ehitamise alustamine käesoleva lõike
tähenduses on ehitus- või koostetööde alustamine projekti asukohas, välja arvatud
ettevalmistustööd, nagu lubade hankimine, projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringu
ja muude uuringute läbiviimine või ehitusplatsi puhastamine. Kui projekti raames ei ole
füüsilist ehitamist alustatud tingimustes sätestatud maksimaalse ajavahemiku jooksul, jätab
komisjon projekti täitmistagatise tagastamata. Lisaks sellele tühistatakse toetus ja kõik
toetusesaaja õigused lõppevad.
6. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 196 lõikega 2 võib rahaline
toetus, kui see on vajalik julgeoleku ja majandusliku vastupanuvõime seisukohast oluliste
projektide elluviimiseks, hõlmata meetmeid, mille rakendamist alustati enne nende meetmete
kohta ettepaneku esitamise kuupäeva.
7. Käesoleva artikli kohase võistupakkumise tulemusel sõlmitud süsinikuheite hinnavahe
lepingute või määratud süsinikutasude puhul ei tohi finantskohustused ületada tulu, mis
saadakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastule kättesaadavate lubatud heitkoguse
ühikute kogusumma enampakkumisel müümisest. Enne võistupakkumise algatamist võtab
komisjon vastu rahastamisotsuse, milles määratakse kindlaks süsinikuheite hinnavahe
lepingute sõlmimiseks või süsinikutasudeks saadaolev maksimaalne summa, mis põhineb
hinnangulisel tulul ja makseriskil, kasutades usutavat süsinikuhinna stsenaariumide
vahemikku. Tagamaks, et ei looda tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu eelarvet
ületavaid kohustusi, võib komisjon kehtestada asjaomastes tingimustes ka eeskirjad, mis
piiravad tõhusalt lepingutest tulenevat finantskohustust.
8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 23 vastu
delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et sätestada üksikasjalikud normid,
mis käsitlevad süsinikuheite hinnavahe lepingute rakendamist, sealhulgas
võistupakkumismenetlust, rahastamiskõlblikkuse tingimusi, toetuse arvutamist,
eelarveeraldisi, lepingulisi kohustusi ning seire- ja tõendamismenetlusi.
9. Lisaks süsinikuheite hinnavahe lepingule, mis sõlmitakse võistupakkumise teel, võib
komisjon otsustada anda käesoleva artikli alusel toetust mis tahes viisil ja vormis, mis on
sätestatud määruses (EL, Euratom) 2024/2509, sealhulgas liidu investeeringutoetuse vahendi
kohaste segarahastamistoimingute toetamise kaudu. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas
käesoleva direktiivi artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat
ET 93 ET
direktiivi seoses selliste muus vormis toetuste rakendamise üksikasjaliku korra ja
meetoditega.
10. Käesoleva artikli ja artikli 10 cd alusel kasutusele võetud vahenditest saadud tulu või
tagasimakseid kasutatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu raames sihtotstarbelise
välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikele 5.“
18) Artiklit 10d muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Ajavahemikuks 2031–2040 luuakse fond, et toetada selliste liikmesriikide
kavandatud investeeringuid, mille SKP elaniku kohta turuhindades oli
ajavahemikul 2022–2024 alla 75 % liidu keskmisest (edaspidi „toetust saavad
liikmesriigid“), sealhulgas rahastada väikesemahulisi investeerimisprojekte, et
moderniseerida energiasüsteeme, parandada energiatõhusust ning edendada
tööstuse süsinikuheite vähendamist ja elektrifitseerimist (edaspidi
„moderniseerimisfond“). Moderniseerimisfondi rahastatakse artikli 10 lõike 1
kohaselt liikmesriikide poolt aastatel 2031–2040 enampakkumisel müüdavate
lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest järgmiste lubatud heitkoguse ühikute
koguste enampakkumisel müümise kaudu:
– kogus, mis vastab 2 %-le artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute
üldkogusest ajavahemikuks 2031–2040, müüakse enampakkumisel toetust
saavate liikmesriikide jaoks ja seda kasutatakse vastavalt artiklile 10d;
– kogus, mis vastab 0,5 %-le artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse
ühikute üldkogusest ajavahemikuks 2031–2040, müüakse enampakkumisel
samade liikmesriikide huvides ja seda kasutatakse investeeringute toetamiseks
artikli 10ce alusel.
Kõnealustele lubatud heitkoguse ühikute kogustele vastavad vahendid
jaotatakse vastavalt IIb lisale.
Toetatavad investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi
eesmärkidega, samuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa
roheline kokkulepe“ ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega ning Pariisi
kokkuleppes väljendatud pikaajaliste eesmärkidega. Käesoleva artikli alusel
moderniseerimisfondist toetuse saamiseks investeeringute valimisel
kohaldavad toetust saavad liikmesriigid mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid
kriteeriume ja menetlusi. Selleks annavad nad pidevalt teavet
moderniseerimisfondist rahastatavate käimasolevate ja tulevaste
osalemiskutsete, projektikonkursside ja pakkumiskutsete kohta. Toetust
saavad liikmesriigid loovad oma investeeringute jaoks tulemuslikud ja tõhusad
juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning tagavad nende nõuetekohase toimimise
kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Toetust saavad
liikmesriigid võivad vajaduse korral kasutada moderniseerimisfondi vahendeid,
et rahastada investeeringuid, mis hõlmavad külgnevaid piirialasid liidus.
Moderniseerimisfondist ei anta toetust fossiilkütuseid kasutavatele
energiatootmisrajatistele ega fossiilkütuseid transportivatele rajatistele.“;
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Vähemalt 95 % tulust, mis on saadud artikli 10 lõike 1 kolmandas lõigus
osutatud lubatud heitkoguse ühikutest ja käesoleva artikli lõike 4 kohase
ET 94 ET
teatega hõlmatud lubatud heitkoguse ühikutest, kasutatakse investeeringute
toetamiseks järgmistes valdkondades:
a) taastuvate energiaallikate, sealhulgas biogaasi ja biometaani tootmine ja
kasutamine;
b) üldise energiatarbimise vähendamine energiatõhususe kaudu vähemalt
20 % võrra tööstuses, transpordis ja hoonetes, vältides fossiilkütustest
sõltuvuse ohtu ja edendades ringsust, ning põletustehaste heitsoojuse
taaskasutamine kaugkütteks;
c) nõudluspoole sektorite, sealhulgas tööstuse, hoonete ja transpordi
elektrifitseerimine;
d) elektri-, vesiniku-, kaugkütte- ja CO2 taristu, sealhulgas energia
salvestamise ajakohastamine ja laiendamine;
e) tööstuse süsinikuheite vähendamine, sealhulgas süsiniku kogumine ja
säilitamine ning süsiniku kogumine ja kasutamine ning
elektrifitseerimine;
f) madala sissetulekuga leibkondade toetamine, sealhulgas maa- ja
äärepoolseimates piirkondades, et tegeleda energiaostuvõimetusega ja
moderniseerida nende küttesüsteeme;
g) õiglane üleminek toetust saavate liikmesriikide süsinikumahukates
piirkondades, et toetada töötajate ümberpaigutamist, ümberõpet ja
oskuste täiendamist, haridust, tööotsimisalgatusi ja idufirmasid, mis
kiirendavad puhtale energiale üleminekut;
h) taskukohaste vähese süsinikuheitega ja bioressursipõhiste väetiste
tootmine.“;
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kõik toetust saavad liikmesriigid kasutavad artikli 10 lõike 2 punktis b
kindlaks määratud, liidus solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise
ühendatuse tagamise eesmärgil jaotatud lubatud heitkoguse ühikute kogust
kooskõlas artikliga 10d, et toetada moderniseerimisfondi raames
investeeringuid, suurendades seeläbi neile fondi raames kättesaadavaid
vahendeid. Iga asjaomane liikmesriik võib kasutada ka selle liikmesriigi poolt
artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt enampakkumisel müüdavate lubatud
heitkoguse ühikute kogust täielikult või osaliselt vastavalt artiklile 10d. Kui
liikmesriik kavatseb kasutada artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud lubatud
heitkoguse ühikuid vastavalt artiklile 10d, teatab ta komisjonile vastava koguse
hiljemalt eelneva kalendriaasta 30. septembriks.“;
c) lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Kui moderniseerimisfondi eesmärkidega kooskõlas olev investeering, mis on
pakutud välja moderniseerimisfondist rahastamiseks, ei kuulu lõikes 2 loetletud
valdkondadesse, hindab investeerimiskomitee selle investeeringu tehnilist ja
rahalist teostatavust, sealhulgas selle saavutatavat heitkoguste vähendamist,
ning esitab investeeringu rahastamist moderniseerimisfondist käsitleva
soovituse. Investeerimiskomitee tagab, et kõigi moderniseerimisfondist
rahastatavate investeeringutega saavutatakse heitkoguste vähendamise ja
asjakohasel juhul energiatõhususe oluline paranemine. Nimetatud soovitus võib
ET 95 ET
hõlmata ettepanekut asjakohaste rahastamisvahendite kohta. Kuni 50 % sellise
investeeringu asjakohastest kuludest, mis ei kuulu lõikes 2 loetletud
valdkondadesse, võib toetada moderniseerimisfondi vahenditest, tingimusel et
ülejäänud kulusid rahastavad eraõiguslikud juriidilised isikud.“;
d) lõike 10 algusesse lisatakse järgmine lause:
„Toetust saavad liikmesriigid avalikustavad teabe toetuse saajate kohta ja muu
teabe, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 38
lõikes 2, kui see on moderniseerimisfondist antava toetusega seoses
asjakohane.“;
e) lõikes 11 asendatakse aastaarv „2024“ aastaarvuga „2036“.
19) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 10da
Õigusriik
1. Toetust saavad liikmesriigid tagavad määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2
punktis a ja artiklis 3 sätestatud õigusriigi põhimõtete järgimise kogu moderniseerimisfondi
rakendamise ajal.
2. Lõikes 3 sätestatud asjakohaseid meetmeid võib võtta, kui on kindlaks tehtud, et
määruse 2020/2092 artikli 4 lõikes 2 osutatud õigusriigi põhimõtete rikkumised toetust saavas
liikmesriigis piisavalt otseselt mõjutavad või tekitavad tõsise riski, et need mõjutavad
moderniseerimisfondi usaldusväärset finantsjuhtimist.
3. Kui lõikes 2 sätestatud tingimus on täidetud, võib artiklis 10db sätestatud korras vastu
võtta ühe või mitu järgmistest asjakohastest meetmetest:
a) artikli 10d lõikes 3 osutatud väljamaksmisotsuse vastuvõtmise peatamine;
b) juba vastu võetud väljamaksmisotsuste alusel tehtavate väljamaksete
peatamine.
Võetavate meetmete puhul järgitakse vastavalt vajadusele määruse 2020/2092 artikli 5
lõigetes 2–5 sätestatud tingimusi.
4. Meetmed võetakse vastu määruse 2020/2092 artiklis 6 sätestatud korras. Menetluse
algatamisel kontrollib komisjon, kas puuduvad muud vahendid moderniseerimisfondi raames
hallatavate tulude tõhusamaks kaitsmiseks.
5. Meetmed rakendamine lõpetatakse määruse 2020/2092 artiklis 7 sätestatud korras.“
20) Artikkel 10f asendatakse järgmisega:
„Artikkel 10f
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“
Moderniseerimisfondi jaoks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 10d, innovatsioonifondi
jaoks vastavalt artiklile 10cb ja tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu jaoks vastavalt
artiklile 10cc ette nähtud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümisest saadud tulu
kasutatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud
põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.“
21) IV peatüki pealkirjast jäetakse välja sõna „paiksete“.
ET 96 ET
22) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
i) punkt b asendatakse järgmisega:
„b) tagastab iga õhusõiduki käitaja tema eelmisel kalendriaastal tekitatud ja
kooskõlas artikliga 15 tõendatud koguheitele vastava arvu lubatud heitkoguse
ühikuid, mida on vähendatud vastavalt lõikele 3-f, et arvata maha CORSIA
kohasest kompenseerimisest tekkinud kulud ja vältida seeläbi
topeltmaksustamist.“;
ii) lõike 3 järele lisatakse järgmised lõiked:
„3-g. Erandina lõike 3 esimese lõigu punktist c võivad laevandusettevõtjad
tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui on nende tõendatud
heitkogused, seoses heitkogustega, mis on tekkinud kuni 31. detsembrini 2035
reisidel väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni asuvast külastatavast sadamast
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse, kui need
reisid toimuvad konteinerilaevadega, mille mahutavus on vähemalt
10 000 TEUd, ja kui reisi pikkus ületab 300 meremiili.
Kui laevandusettevõtjad kasutavad esimeses lõigus osutatud erandit, võivad
nad tagastada vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui on nende tõendatud
heitkogused, seoses esimeses lõigus osutatud reisidega seotud tegevuste käigus
sadamas tekitatud heitkogustega.
Nende lubatud heitkoguse ühikute kogust, mis tuleb esimeses lõigus osutatud
konteinerilaeva puhul liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas
sadamas tagastada, vähendatakse selle alusel, kui suur on konteinerilaevalt
lossitud konteinerite koguarvuga võrreldes nende konteinerite osakaal,
mõõdetuna TEUdes, mis on liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas
külastatavas sadamas lossitud üksnes nende ümberlaadimiseks teisele laevale,
mis teeb reisi sama külastatava sadama ja väljaspool liikmesriigi jurisdiktsiooni
asuva külastatava sadama vahel.
Kui tõendatud heitkogustega võrreldes tagastatakse vähem lubatud heitkoguse
ühikuid, siis pärast seda, kui iga aasta kohta on vahe tõendatud heitkoguste ja
tagastatud lubatud heitkoguse ühikute vahel kindlaks tehtud, ei müüda sellele
vahele vastavat lubatud heitkoguse ühikute kogust artikli 10 kohaselt
enampakkumisel, vaid tunnistatakse kehtetuks.
3-f. Marsruutidel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt
arvutatavat kompenseerimisnõuet, vastab tagastamiskohustuse vähendamine
õhusõiduki käitaja kompenseerimisnõudele, mis on arvutatud vastavalt
käesoleva artikli lõikele 6, proportsionaalselt sellega, kui suures osas
asjaomane marsruut on tagastamiskohustusega hõlmatud, korrutatuna lubatud
heitkoguse ühikute keskmise hinna ja artikli 11a kohaselt kõlblike ühikute
keskmise hinna suhtega. Suhtarvu arvutamiseks kasutades parimaid
kättesaadavaid ühikute hinnaindekseid, mis on avaldatud artikli 10 lõike 5
kohaselt avaldatud süsinikuturgu käsitlevas aruandes.
Kui lõike 9 kohast ühikute kehtetuks tunnistamist ei toimu kõnealuses lõikes
kirjeldatud konkreetse ajavahemiku kohta, tagastatakse lubatud heitkoguse
ühikud kõnealuse ajavahemiku aastate puhul juba tehtud mahaarvamiste eest
ET 97 ET
hiljemalt lõplikust kompenseerimiskohustusest teatamise kuupäevale järgneva
aasta 30. septembriks.
Kui õhusõiduki käitajaid ei teavitata lõike 6 kohasest lõplikust
kompenseerimisnõudest ja lõike 9 kohast ühikute kehtetuks tunnistamist ei
toimu kõnealuses lõikes kirjeldatud konkreetse ajavahemiku kohta,
tagastatakse lubatud heitkoguse ühikud kõnealuse ajavahemiku aastate puhul
juba tehtud mahaarvamiste eest hiljemalt lõplikust kompenseerimiskohustusest
teatamise tähtpäevale järgneva aasta 30. septembriks.“;
b) lõigetes 3-e, 3-d, 3-c ja 3-b asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2030“
kuupäevaga „31. detsembrini 2035“;
c) lõige 3a asendatakse järgmisega:
„3a. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki seoses
heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja transporditud püsivaks
säilitamiseks rajatisse, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ,* või vastastikuse kasu
põhimõttel alates 2031. aastast rajatisse, millel on kehtiv luba maapõues
säilitamiseks sellises kolmandas riigis, millel on kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise süsteem, mis on seotud ELi HKSiga vastavalt
käesoleva direktiivi artiklile 25 ja mille suhtes komisjon võtab vastu
rakendusotsuse, millega kinnitatakse piisavate kaitsemeetmete olemasolu
seoses direktiivis 2009/31/EÜ sätestatud eeskirjadega, tingimusel et rajatist ei
kasutata nafta või gaasi täiendavaks tootmiseks.
_______
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ,
milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega
muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ,
2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ)
nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).“;
d) lõige 3b asendatakse järgmisega:
„3b. Lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustust ei teki seoses
süsinikdioksiidi heitkogustega, mida loetakse kogutuks ja kasutatuks sellisel
viisil, et need on
a) püsivalt keemiliselt seotud nii, et need ei satu tavapärase kasutamise,
sealhulgas pärast toote olelusringi lõppu toimuva tavapärase tegevuse
korral atmosfääri, või
b) keemiliselt seotud nii, et need eralduvad peamiselt I lisas loetletud
tegevuste käigus ja nende suhtes kehtib artikli 12 lõike 3 kohane
tagastamiskohustus.
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusaktid, et
täiendada käesolevat direktiivi seoses nõuetega, mille alusel saab lugeda
kasvuhoonegaasid püsivalt keemiliselt seotuks või keemiliselt seotuks, nagu on
osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, ning loetleda utiliseerimisliigid, mida
peetakse kõnealustele nõuetele vastavaks või mittevastavaks. Kõnealustes
delegeeritud õigusaktides võib kindlaks määrata miinimumkünnised nende
nõuete täitmata jätmise riski jaoks ja kehtestada meetmed, näiteks osalise
ET 98 ET
tagastamise nõuded, et käsitleda süsinikuheite ülekandumise riski, kui need
künnised ületatakse.“;
e) lõige 9 asendatakse järgmisega:
„9. Õhusõiduki käitajad, kellel on mõne liikmesriigi välja antud lennuettevõtja
sertifikaat või kes on registreeritud mõnes liikmesriigis, sealhulgas asjaomase
liikmesriigi äärepoolseimates piirkondades, sõltkondades ja territooriumidel,
tunnistavad artiklis 11a osutatud ühikud kehtetuks üksnes asjaomase
liikmesriigi poolt lõike 6 kohaselt asjaomase CORSIA nõuete täitmise perioodi
kohta teatatud koguse ulatuses. Kehtetuks tunnistamine toimub ajavahemiku
2021–2023 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2025, ajavahemiku
2024–2026 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2028, ajavahemiku
2027–2029 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2031, ajavahemiku
2030–2032 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2034 ja ajavahemiku
2033–2035 heitkoguste puhul hiljemalt 31. jaanuariks 2037.“
23) Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 12a
Jäätmete põletamise ja koospõletamisega seotud nõuete järkjärguline kehtestamine
Jäätmepõletuskäitised ja jäätmekoospõletuskäitised, mille suhtes hakatakse süsteemi
kohaldama alates 2031. aastast, on kohustatud tagastama lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt
järgmisele ajakavale:
a) 25 % 2031. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, mille suhtes
kohaldatakse tagastamisnõudeid vastavalt artiklile 12;
b) 50 % 2032. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, mille suhtes
kohaldatakse tagastamisnõudeid vastavalt artiklile 12;
c) 75 % 2033. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest, mille suhtes
kohaldatakse tagastamisnõudeid vastavalt artiklile 12;
d) 100 % 2034. aasta kohta teatatud tõendatud heitkogustest ja seejärel igal aastal
vastavalt artiklile 12.
Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust võivad liikmesriigid vabastada ELi toimimise
lepingu artikli 349 kohastes äärepoolseimates piirkondades asuvad jäätmepõletuskäitised ja
jäätmekoospõletuskäitised lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kohustusest kuni
31. detsembrini 2035.
Artikkel 12b
Loobumisvõimalus seoses jäätmete põletamise ja koospõletamisega
1. Erandina artiklitest 12 ja 12a võib liikmesriigi pädev asutus vabastada I lisas osutatud
tegevuse „Jäätmete põletamine ja koospõletamine“ alla kuuluvad käitised kohustusest
tagastada lubatud heitkoguse ühikuid asjaomase võrdlusaasta heitkoguste eest kuni
2035. aastani, kui liikmesriik tõendab, et vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest on
täidetud:
a) asjaomases liikmesriigis on aastate 2031–2035 heitkoguste suhtes kehtiv riiklik
süsinikumaks, mis hõlmab I lisas osutatud tegevust; riigisisene õigusakt,
millega kehtestatakse aastatel 2031–2035 kohaldatavad maksumäärad, on
ET 99 ET
jõustunud hiljemalt teatamise kuupäevaks, milleks on 31. juuli 2029;
asjaomase liikmesriigi riiklik süsinikumaks, mida reguleeritud üksus tegelikult
maksab, on võrdlusaastal kõrgem kui käesoleva peatüki alusel loodud
heitkogustega kauplemise süsteemi keskmine enampakkumishind, mida on
kohandatud sektorile järkjärguliseks nõuete kehtestamiseks kooskõlas
artikliga 12a; asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni igast hilisemast riikliku
süsinikumaksu muudatusest;
b) asjaomane liikmesriik on kehtestanud poliitikameetmed direktiivi 2008/98/EÜ
artikli 11 lõike 2 punktides d ja e sätestatud sihtmäärade saavutamiseks ning
püsib nende eesmärkide saavutamisel graafikus;
c) asjaomane liikmesriik on kehtestanud poliitikameetmed direktiivi 1999/31/EÜ
artikli 5 lõikes 5 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ja püsib selle eesmärgi
saavutamisel graafikus.
2. Asjaomane liikmesriik tunnistab tema poolt iga võrdlusaasta kohta enampakkumisel
müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest, millele on osutatud artiklis 10, kehtetuks
sellise koguse lubatud heitkoguse ühikuid, mis on võrdne asjaomaste käitiste tõendatud
heitkogustega võrdlusaastal. Lubatud heitkoguse ühikud tunnistatakse kehtetuks kooskõlas
artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.
3. Asjaomane liikmesriik teavitab 31. juuliks 2029 komisjoni oma loobumistaotlusest,
tõendades vastavust vähemalt kahele lõikes 1 sätestatud kolmest tingimusest ning märkides
lõike 2 kohaselt kehtetuks tunnistatavate lubatud heitkoguse ühikute vastava koguse.
4. Erand jõustub kolme kuu jooksul alates käesoleva lõike kohasest teavitamisest, kui
komisjon ei esita erandi kohaldamise suhtes vastuväiteid põhjusel, et teatatud meede ei vasta
käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.
5. Lõike 2 kohaselt kehtetuks tunnistatavate lubatud heitkoguse ühikute kogus ei mõjuta
nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 kohaseid liidu eelarve omavahendeid, mis
tulenevad käesoleva direktiivi artikli 10 kohasest lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel
müümisest, kui need omavahendid on kehtestatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 311
kolmandale lõigule.
6. Asjaomased käitised peavad jätkuvalt täielikult täitma nende heitkoguste seiret ja
aruandlust käsitlevast artiklist 14 ning tõendamist ja akrediteerimist käsitlevast artiklist 15
tulenevaid kohustusi.“
24) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad käesoleva
direktiivi I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate heitkoguste ja asjakohasel
juhul nende tegevusandmete seire ja aruandluse üksikasjalikku korda ning
lennunduse muu kui CO2 heite mõju marsruutidel, mille kohta esitatakse
käesoleva direktiivi kohaselt heitearuanded, lähtudes käesoleva direktiivi
IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetest ning käesoleva artikli
lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetest. Kõnealuste rakendusaktidega määratakse
kindlaks ka iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaal ning neis
võetakse kõnealuste heitkoguste ja nende mõju, sealhulgas lennunduse muu kui
CO2 heite mõju seire- ja aruandlusnõuete puhul arvesse uusimaid teaduslikke
andmeid lennunduse muu kui CO2 heite mõju kohta. Selliste rakendusaktidega
nähakse ette direktiiviga (EL) 2018/2001 biomassi kasutamise suhtes
ET 100 ET
kehtestatud kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide
kohaldamine koos käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalike kohandustega,
et sellise biomassi suhtes kohaldataks nullmäära. Nendes täpsustatakse
kogumise järjekorda ja seda, kuidas arvestada nii nullmääraga kui ka
nullmäärata allikatest pärit kogutud CO2-ga seotud heitkoguseid. Samuti
täpsustatakse nendes, kuidas arvestada sünteetilistest kütustest tulenevaid
heitkoguseid, tagades, et selliseid heitkoguseid võetakse arvesse ja välditakse
topeltarvestust. Sünteetilistes kütustes keemiliselt seotud süsiniku puhul
loetakse, et see vabaneb sünteetiliste kütuste turustamisel, mis on I lisas
kindlaks määratud tegevusala.“;
b) lisatakse järgmine lõige:
„1a. Lõikes 1 osutatud õigusaktidega nähakse käitajatele, õhusõiduki
käitajatele ja laevandusettevõtjatele ette võimalus kompenseerida oma fossiilne
heide liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise ühikutega, mis tulenevad nende
käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate biogeensete heitkoguste
säilitamisest ja on sertifitseeritud määruse (EL) 2024/3012 alusel, vältides
samal ajal kõnealuse negatiivse heite topeltarvestust.“
25) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 teine lõik jäetakse välja;
b) pärast lõiget 1 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Ajavahemikul kuni 2040. aastani kasutab komisjon kuni 5 miljonit lubatud
heitkoguse ühikut artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute
üldkogusest, et katta kulusid, mis on seotud ELi HKSi toimimise ja
juhtimisega, sealhulgas liidu registri toimimise rahastamisega.
Need lubatud heitkoguse ühikud müüakse enampakkumisel kooskõlas
käesoleva direktiivi artikli 10 lõikega 4 ning saadud tulu käsitatakse
sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509
artikli 21 lõikele 5.
Kui käesoleva lõike esimese lõigu alusel reserveeritud lubatud heitkoguse
ühikuid ei müüda enne 2041. aastat enampakkumisel käesoleva lõike esimeses
lõigus sätestatud eesmärkidel, kasutatakse neid artikli 10a lõike 7 kohaselt
uutele osalejatele kättesaadava koguse suurendamiseks.
Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud õigusaktides määratakse kindlaks
tingimused, kord ja menetlused, mille alusel komisjoni poolt artikli 20 lõike 1
kohaselt määratud põhihaldaja kasutab lubatud heitkoguse ühikute
enampakkumisel müümisest saadud tulu vastavalt käesolevale lõikele.“
26) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Komisjon määrab põhihaldaja, kes peab liidu registrit lubatud heitkoguse
ühikute väljaandmise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise kohta.“;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki liidu registris olevaid tehinguid
tagamaks, et lubatud heitkoguse ühikute väljaandmisel, üleandmisel ja
kehtetuks tunnistamisel ei esineks nõuete rikkumisi.“;
ET 101 ET
c) lõige 3 jäetakse välja.
27) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande käesoleva direktiivi
kohaldamise kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu lubatud heitkoguse
ühikute eraldamise korrale, registrite pidamisele, seiret ja aruandlust ning
tõendamist ja akrediteerimist käsitlevate rakendusmeetmete kohaldamisele
ning käesoleva direktiivi täitmisega seotud küsimustele ja lubatud heitkoguse
ühikute võimalikule maksustamisele. Aruanne esitatakse komisjonile iga
aruandeaasta kohta 30. juuniks. Aruanne koostatakse komisjoni
rakendusaktidega vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Sellised
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega. Küsimustik või vorm tehakse liikmesriikidele
kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne esimese aruande esitamise tähtaega ja
seejärel võimalikult varakult enne iga aastaaruande esitamise tähtaega, olles
vajaduse korral konsulteerinud liikmesriikidega muudetud küsimustiku üle.“;
b) lõige 2 jäetakse välja;
c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Komisjon korraldab liikmesriikide pädevate asutuste vahel teabevahetuse,
milles käsitletakse lubatud heitkoguse ühikute eraldamise, registrite pidamise,
seire, aruandluse, tõendamise, akrediteerimise, infotehnoloogia ja käesoleva
direktiivi järgimisega seotud küsimusi.“;
d) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Iga kolme aasta tagant pööratakse lõikes 1 osutatud aruandes erilist
tähelepanu ka ELi HKSist välja arvatud väikeste käitiste jaoks vastu võetud
samaväärsetele meetmetele. Väikeste käitiste jaoks vastu võetud samaväärsete
meetmete küsimust käsitletakse ka lõikes 2 osutatud teabevahetuses.“
28) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 3c lõikes 6, artikli 3d lõikes 3, artiklis 3gaa, artiklis 3gab, artiklis 9c,
artikli 10 lõikes 4, artikli 10a lõigetes 1, 8 ja 8a, artikli 10a lõikes 3e,
artikli 10b lõikes 5, artikli 10cb lõikes 9, artikli 10cc lõikes 6, artikli 10cd
lõikes 7, artikli 10ce lõikes 9, artikli 12 lõikes 3b, artikli 19 lõikes 3, artiklis 22,
artikli 24 lõikes 3, artikli 24a lõikes 1, artikli 25a lõikes 1, artikli 25b lõikes 6,
artikli 25b lõikes 7, artiklis 28c ja artikli 30j lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 8. aprillist
2018.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste
delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses
nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal
kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;
c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
ET 102 ET
„6. Lõikes 2 osutatud artiklite alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub
üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul
pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud
selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle
tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa
Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
29) Artiklit 25a muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Heitkoguste puhul, mis tekivad kuni 31. detsembrini 2035 lendudel
käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud
riikidesse või lähtuvad nendest riikidest, ei ole õhusõiduki käitajad kohustatud
nende heitkoguste eest lubatud heitkoguse ühikuid kooskõlas artikli 12
lõikega 3 tagastama.“;
b) lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Kui õhusõiduki käitajad, kellel on mõne liikmesriigi välja antud
lennuettevõtja sertifikaat või kes on registreeritud mõnes liikmesriigis,
sealhulgas asjaomase liikmesriigi äärepoolseimates piirkondades, sõltkondades
ja territooriumidel, käitavad lende liikmesriigi ja käesoleva artikli lõike 3
kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud riigi vahel või lendu kahe
kõnealuses rakendusaktis loetletud riigi vahel, sealhulgas Šveitsi,
Ühendkuningriigi ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud
rakendusaktis loetletud riikide vahel, ning need riigid lubavad õhusõiduki
käitajatel kasutada muid kui artikli 11a lõike 8 kohaselt vastu võetud loetellu
kantud ühikuid ja see võib põhjustada olulist konkurentsimoonutust, on
komisjonil õigus võtta liikmesriigi taotlusel vastu rakendusakte, millega
lubatakse asjaomastel õhusõiduki käitajatel kasutada selliste lendude
heitkoguste puhul muid ühikuid kui need, mis on sellesse loetellu kantud, või
mitte täita artikli 11a lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22a lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.“
30) Lisatakse järgmine artikkel 25b:
„Artikkel 25b
HKS kui teenus
1. Kolmandatele riikidele võib pakkuda haldus- ja tehnilist tuge ning koordineerimist, et
hõlbustada kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamist (edaspidi „HKS kui teenus“),
eelkõige seoses heitkogustega, mis tulenevad järgmistest tegevustest:
a) I lisas nimetatud lennundus seoses EMP ja asjaomase kolmanda riigi vaheliste
lendude tekitatud heitkogustega;
b) I lisas nimetatud meretransport seoses ülejäänud viiekümne protsendiga (50 %)
heitkogustest, mis tekivad reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva
külastatava sadama ja asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva
külastatava sadama vahel ja mis ei kuulu artiklis 3ga sätestatud
kohaldamisalasse.
ET 103 ET
Sellist tuge pakutakse lennunduse heitkoguste puhul kõige varem alates 2027. aruandeaastast
ja meretranspordi heitkoguste puhul kõige varem alates 2029. aruandeaastast.
2. Kui lennunduse või meretranspordi heitkogustele on kehtestatud käesoleva artikli
lõike 1 kohaselt hind heitkoguste absoluutse ülempiiriga, saab kolmas riik kliimamuutuste
vastu võitlemiseks tulu järgmiselt:
a) lennunduse puhul EMP ja asjaomase kolmanda riigi vahelisest lennutegevusest
viiekümne protsendi (50 %) ulatuses;
b) meretranspordi puhul ülejäänud viiekümne protsendi (50 %) ulatuses
heitkogustest, mis tekivad reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva
külastatava sadama ja asjaomase kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva
külastatava sadama vahel ja mis ei kuulu artiklis 3ga sätestatud
kohaldamisalasse.
Kui lubatud heitkoguse ühikuid ei müüda riiklikult enampakkumisel, müüb liit need lubatud
heitkoguse ühikud enampakkumisel ühisel enampakkumisplatvormil, mis on määratud
vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile,
kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 4 osutatud põhimõtete ja korraga, kusjuures
tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509
artikli 21 lõikele 5. Kõnealuste lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadud vastav
tulu kantakse üle kolmandale riigile.
3. Kui liit müüb lubatud heitkoguse ühikuid enampakkumisel vastavalt käesoleva artikli
lõikele 2, suurendatakse artiklis 9 osutatud liidu lubatud heitkoguse ühikute üldkogust, et
võtta arvesse käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud lennunduse ja meretranspordi
heitkoguste hõlmatust, võttes aluseks nende heitkogused viimasel aastal, mille kohta on
andmed kättesaadavad. Lineaarset vähendamistegurit kohaldatakse ka nende lubatud
heitkoguse ühikute suhtes.
4. Enne riikliku halduskorra kehtestamist asjaomastes kolmandates riikides täidavad
asjaomaseid õhusõiduki käitajaid ja laevandusettevõtjaid haldavad liikmesriigid
haldusülesandeid nende eest. Õhusõiduki käitajate ja laevandusettevõtjate haldamiseks ning
tõhusa täitmise tagamiseks tagatakse parim vastastikune toime.
5. Komisjon, keda abistab EMSA, püüab teha kättesaadavaks artikli 18b lõikes 2
osutatud vahendid ja suunised.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et
muuta artikli 3ga lõiget 1 seoses liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate külastatavate
sadamate ja käesoleva artikli kohast tuge saava kolmanda riigi külastatavate sadamate
vaheliste reiside käigus tekkinud ülejäänud heitkoguste hõlmamisega.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat artiklit HKSi kui teenuse toimimist käsitlevate eeskirjadega, et tagada
HKSi kui teenuse rakendamine kooskõlas käesoleva artikliga.“
31) Artiklit 28a muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(i) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) liikmesriigi äärepoolseimas piirkonnas või sõltkondades ja
territooriumidel asuvalt lennuväljalt väljaspool EMPd asuvatesse
riikidesse väljuvate lendude, välja arvatud Ühendkuningriigis või Šveitsis
asuvatele lennuväljadele suunduvate lendude ning Gibraltarile
ET 104 ET
suunduvate ja Gibraltarilt väljuvate lendude kõik heitkogused igal
kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2029 kuni 31. detsembrini 2032, võttes
arvesse artiklis 28b osutatud läbivaatamist, välja arvatud selliste
õhusõiduki käitajate puhul, kes käitavad kahe eri riigi vahelisi lende,
mille aastane koguheide on vastavalt I lisale arvutatuna alla
10 000 tonni;“
(ii) punkti b järele lisatakse järgmised punktid:
„c) kõik selliste lendude heitkogused, mis suunduvad artikli 25a lõike 3
kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud vähim arenenud riikidesse
ja väikestesse arenevatesse saareriikidesse, nagu need on määratlenud
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, või väljuvad neist riikidest, välja
arvatud riigid, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisega võrdne või
sellest suurem;
d) väljaspool EMPd asuvate riikide lennuväljadele suunduvate ja sealt
väljuvate lendude, välja arvatud Ühendkuningriigis või Šveitsis asuvatele
lennuväljadele suunduvate lendude ning Gibraltarile suunduvate ja
Gibraltarilt väljuvate lendude kõik heitkogused igal kalendriaastal alates
1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2028, välja arvatud selliste
õhusõiduki käitajate puhul, kes käitavad kahe eri riigi vahelisi lende,
mille aastane koguheide on vastavalt I lisale arvutatuna alla 10 000 tonni,
kelle puhul kõik heitkogused igal kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2027
kuni 31. detsembrini [2027/ aasta enne käesoleva direktiivi jõustumist];
e) Frankfurdi lennuväljast rohkem kui 5 000 km kaugusel asuvatele EMP
väliste riikide lennuväljadele suunduvate lendude kõik heitkogused igal
kalendriaastal alates 1. jaanuarist 2029 kuni 31. detsembrini 2032, välja
arvatud selliste õhusõiduki käitajate puhul, kes käitavad kahe eri riigi
vahelisi lende, mille aastane koguheide on vastavalt I lisale arvutatuna
alla 10 000 tonni. Käesolevat punkti kohaldatakse ka selliste Frankfurdi
lennuväljast vähem kui 5 000 km kaugusel asuvate EMP välistes riikides
paiknevate lennuväljade suhtes, mille puhul on EMPst nendele
lennuväljadele suunduvate lendude aastane heide alla 15 000 tonni.“;
(iii) lisatakse järgmine lõik:
„Alates 1. jaanuarist 2027 suurendatakse alati, kui laiendatakse nende
lendude hõlmatust, mille suhtes kohaldatakse artikli 12 lõike 3 kohaseid
nõudeid, kord aastas õhusõiduki käitajatele artikli 3c lõike 5 kohaselt
eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogust sellise lubatud
heitkoguse ühikute arvu võrra, mis on võrdne asjaomaste lendude
heitkogustega kaks aastat enne kõnealuse laiendamise jõustumist, ning
alates järgmisest aastast kohaldatakse artiklis 9 osutatud lineaarset
tegurit. Seda kogust tuleks vähendada koguse võrra, mis võrdub artikli 12
lõike 3 punkti b kohaste tagastamiskohustuste vähendamise
kogusummaga, mis tuleneb artikli 12 lõike 6 kohasest
kompenseerimiskohustusest.“;
b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Erandina artikli 3d lõikest 3 vähendatakse iga liikmesriigi poolt
ajavahemikul 1. jaanuarist 2027 kuni 31. detsembrini 2032 enampakkumisel
müüdavate lubatud heitkoguse ühikute kogust nii, et see vastaks asjaomase
ET 105 ET
liikmesriigi osale lennunduse heitkogustest, mis tulenevad lendudest, mille
suhtes ei kohaldata artikli 3c lõikes 8 ja käesoleva artikli lõike 1 punktides a–e
sätestatud erandeid.“;
c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Erandina käesoleva direktiivi artiklitest 3g, 12, 15 ja 18a, kui õhusõiduki
käitaja aastane koguheide on alla 25 000 tonni CO2, arvutatuna kooskõlas
käesoleva direktiivi I lisa punkti „Lennundus“ alapunktiga j, või kui
õhusõiduki käitaja aastane koguheide on alla 10 000 tonni CO2, mille suhtes
kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 12 lõike 3 punkti b kohast
tagastamiskohustust, võtmata arvesse heitkoguseid, mille puhul loetakse
tagastamiskohustus täidetuks käesoleva direktiivi artikli 3c lõike 8 või
artikli 28a lõike 1 alusel, käsitatakse tema heitkoguseid tõendatud
heitkogustena, kui need on kindlaks määratud väikeheitetekitajatele ette nähtud
vahendiga, mis on heaks kiidetud komisjoni määrusega (EL) nr 606/2010* ja
milles kasutatakse Eurocontroli esitatud HKSi tugivahendi andmeid.
Liikmesriigid võivad muude kui kommertsõhusõiduki käitajate suhtes
rakendada lihtsustatud korda, kui see kord tagab samasuguse täpsuse kui
väikeheitetekitajatele ette nähtud vahend.
_____________
* Komisjoni 9. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 606/2010, milles käsitletakse
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) poolt teatavate
väikeste saasteallikate hulka kuuluvate õhusõidukite käitajate kütusekulu
hindamiseks välja töötatud lihtsustatud vahendi heakskiitmist (ELT L 175,
10.7.2010, lk 25, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/606/oj).“;
d) lisatakse järgmine lõige:
„6. Lisaks nõuetele vastavate lennukikütuste ja elektrienergia kasutamiseks
artikli 3c lõike 6 kohaselt reserveeritud kogusele ning võttes arvesse
geograafilise kohaldamisala ajutist piiramist vastavalt artikli 28a lõike 1
punktile d, reserveeritakse artikli 3c lõikes 6 sätestatud eesmärkidel kuni
31. detsembrini 2040 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud lubatud heitkoguse
ühikutest veel kuni 110 miljonit lubatud heitkoguse ühikut.
Alates 1. jaanuarist 2029 on see kogus kättesaadav kõigi lendude jaoks, mis
väljuvad mõnelt EMPs asuvalt lennuväljalt, võttes arvesse artikli 3c lõike 6
kohaseid ärilendude piiranguid. Alates sellest kuupäevast ei kohaldata artikli 3c
lõike 6 esimese lõigu kahte viimast lauset kõnealuse artikli kohase lubatud
heitkoguse ühikute eraldamise suhtes.“
32) Artiklisse 28b lisatakse järgmine lõige:
„4. Komisjon esitab 1. juuliks 2032 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande,
milles ta hindab ICAO üleilmse turupõhise meetme keskkonnaalast terviklikkust,
sealhulgas selle üldist eesmärki seoses Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, CORSIA
kohases kompenseerimises osalemise taset, selle täidetavust, läbipaistvust,
mittetäitmise korral kohaldatavaid karistusi, üldsuse kaasamise protsesse,
kompensatsiooniühikute kvaliteeti, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist,
registreid, vastutust ning biokütuste kasutamise eeskirju, pöörates erilist tähelepanu
alates 2027. aastast toimunud arengusuundumustele. Komisjon avaldab ka kõnealuse
aruande 1. juuliks 2032.
ET 106 ET
Komisjoni aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek käesoleva
direktiivi muutmiseks viisil, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe
temperatuurieesmärgiga, liidu poolt 2040. aastaks võetud kohustusega vähendada
kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja eesmärgiga saavutada
hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning eesmärgiga säilitada liidu
kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tõhusus. Lisatud ettepanekuga
piiratakse vajaduse korral ELi HKSi kohaldamist EMP riikides asuva kahe
lennuvälja vahelistele, Šveitsis ja Ühendkuningriigis asuvatele lennuväljadele
suunduvatele ning Gibraltarile suunduvatele ja sealt väljuvatele lendudele, kui
aruandest nähtub, et
a) CORSIAt on tugevdatud kooskõlas selle pikaajalise ülemaailmse
eesmärgi saavutamisega, et täita Pariisi kokkuleppe eesmärgid, ning
b) artikli 25a lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis loetletud riigid
tekitavad uusimate kättesaadavate andmete põhjal üle 70 %
rahvusvahelise lennunduse heitkogustest.“
33) Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 7 esimeses lõigus jäetakse välja ainus joonealune märkus;
b) lisatakse järgmine lõige:
„9. Komisjon esitab 31. detsembriks 2034 Euroopa Parlamendile ja nõukogule
aruande, milles ta hindab, kas on asjakohane lisada prügilatest pärinevad
heitkogused ELi HKSi. Sellega seoses võtab komisjon arvesse kõiki
võimalikke tõendeid, mis puudutavad jäätmete ümbersuunamist nende
kõrvaldamiseks prügilasse ladestamise teel. Komisjon võib asjakohasel juhul
lisada aruandele seadusandliku ettepaneku prügilate lisamiseks ELi HKSi.“
34) Artikli 30m lõige 3 asendatakse järgmisega:
„Kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatuga tagavad liikmesriigid
selliste meetmete või projektide rahastamisallika nähtavuse, mida rahastatakse ELi
HKSi enampakkumistulust, mille kasutamise üle nad otsustavad kooskõlas artikli 3d
lõikega 4, artikli 10 lõikega 3 ja artikli 30d lõikega 6.“
35) I–V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisadele.
Artikkel 2
Otsuse (EL) 2015/1814 muutmine
Otsuse (EL) 2015/1814 artiklit 1 muudetakse järgmiselt.
1) Lõike 4a esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Alates 2024. aastast hõlmab mis tahes aastal ringluses olevate LHÜde koguarvu
arvutamine lennunduse jaoks välja antud LHÜde kumulatiivset arvu ja ELi HKSiga
hõlmatud lennundusest tulenevate tõendatud heitkoguste kumulatiivset summat
tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni asjaomase aasta 31. detsembrini, välja
arvatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 6 kohaselt arvutatud
kompenseerimisega hõlmatud marsruutidel toimuvatest lendudest tulenevad
heitkogused. Kõnealune arvutus hõlmab ka lennunduse jaoks välja antud LHÜde
kumulatiivset arvu ja ELi HKSiga hõlmatud lennundusest tulenevate tõendatud
heitkoguste kumulatiivset summat tonnides ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni
31. detsembrini 2023, välja arvatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 6 kohaselt
ET 107 ET
arvutatud kompenseerimisega hõlmatud marsruutidel toimuvatest lendudest
tulenevad heitkogused.“
2) Lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb mis tahes aastal vahemikku 833–
947 miljonit, arvatakse asjaomasel aastal liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha selline
arv LHÜsid, mis on võrdne ringluses olevate LHÜde viimase käesoleva artikli
lõike 4 kohaselt avaldatud koguarvu ning 833 miljoni vahega, ning see kogus
lisatakse reservi kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku
jooksul. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv on suurem kui 947 miljonit, arvatakse
liikmesriikide poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt
enampakkumisel müüdavate LHÜde kogusest maha selline arv LHÜsid, mis vastab
12 %-le ringluses olevate LHÜde koguarvust, ning see kogus lisatakse reservi
kõnealuse aasta 1. septembril algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Alates
2029. aastast vähendatakse käesoleva lõike kohaseid künniseid, mis on 833 miljonit
ja 947 miljonit, igal aastal 4 %, ümardatuna lähima miljonini, nagu on täpsustatud
lisas.“
3) Lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv jääb mis tahes aastal vahemikku 300–
400 miljonit, vabastatakse reservist selline arv LHÜsid, mis on võrdne 400 miljoni ja
ringluses olevate LHÜde koguarvu vahega. Kui ringluses olevate LHÜde koguarv on
väiksem kui 300 miljonit, vabastatakse reservist 100 miljonit LHÜd.
Alates 2029. aastast vähendatakse eelmises lõigus sätestatud künniseid, mis on
400 miljonit ja 300 miljonit, ning reservist vabastatavate LHÜde kogust, mis on
100 miljonit, igal aastal 4 %, ümardatuna lähima miljonini, nagu on täpsustatud lisas.
Kui reservis on vähem LHÜsid, kui tuleb käesoleva lõike kohaselt vabastada, on
vabastatavate LHÜde arv võrdne reservi jäänud LHÜde arvuga.
Käesoleva lõike alusel reservist vabastatud LHÜde kogus lisatakse liikmesriikide
poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel müüdavate
LHÜde kogusele.“
Artikkel 3
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2028. Nad edastavad kõnealuste normide
teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2029.
Liikmesriigid kohaldavad järgmiste sätete järgimiseks vajalikke norme siiski alates
järgmistest kuupäevadest:
a) alates 1. jaanuarist 2031:
(i) artikli 1 punkt 5 [seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3ga lõike 1 uue
teise lõiguga] [NB! Kohaldamise alguskuupäeva võib olla vaja muuta
tagamaks, et see algab kaks aastat pärast meretranspordi seire-,
aruandlus- ja kontrollisüsteemi kohaldamist 2029. aastal];
ET 108 ET
(ii) I lisa punkti 1 alapunkti c alapunktid iii–v seoses muudatustega
tegevustes, mis on seotud süsinikdioksiidi kogumise, süsinikdioksiidi
transpordi, süsinikdioksiidi utiliseerimise, süsinikdioksiidi töötlemise ja
sünteetiliste kütuste turustamisega, ja mis on nimetatud direktiivi
2003/87/EÜ I lisa 26. ja 27. reas ning 28. rea järele lisatud ridades;
a) alates 1. jaanuarist 2029: I lisa punkti 1 alapunkti c alapunkt vi seoses direktiivi
2003/87/EÜ I lisa tabeli kandega „Meretransport“;
b) alates 30. septembrist 2029: artikli 1 punkti 17 alapunkt d seoses direktiivi
2003/87/EÜ artikli 10a lõigetega 3b, 3c ja 3d, mis puudutab lubatud heitkoguse
ühikute tasuta eraldamise viieaastast ajavahemikku, mis algab 2031. aastal;
c) alates [avameretoimingutega seotud seire-, aruandlus- ja kontrollisätete
kohaldamise alguskuupäev]: artikli 1 punkti 3 alapunkt e seoses direktiivi
2003/87/EÜ artikli 3 punktiga z „külastatav sadam“.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku
avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad
ette liikmesriigid.
2. Erandina lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad hiljemalt 31. detsembriks
2027 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et järgida käesoleva direktiivi artikli 1
punkti 3 alapunkti b, punkti 12 ja punkti 17 alapunkti e seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3
punkti h muutmisega ning artikli 6 lõike 4 ja artikli 10a lõike 3f lisamisega. Nad kohaldavad
kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2028.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku
avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad
ette liikmesriigid.
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende
poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 4
Üleminekusätted
Delegeeritud otsuse (EL) 2019/708 lisas esitatud loetelu kohaldatakse kuni 31. detsembrini
2040.
Artikkel 5
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas.
2. Järgmisi artikleid kohaldatakse alates 30. septembrist 2027:
a) artikli 1 punkti 15 alapunkti b alapunktid i ja ii seoses direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 10a lõike 1a muudatustega;
b) artikli 1 punkti 15 alapunktid g ja i seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a
lõigete 5b ja 7 muudatustega;
ET 109 ET
c) artikli 1 punkt 17 seoses direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 10cc, 10cd ja 10ce
lisamisega;
d) artikli 1 punkti 25 alapunkt b seoses muudatustega, millega lisatakse direktiivi
2003/87/EÜ artiklisse 19 lõige 1a;
e) artikli 1 punkti 15 alapunkti c alapunkt i seoses muudatusega, millega lisatakse
artikli 10a lõike 2 teise lõigu järele uus lõik.
3. Järgmisi artikleid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2029:
a) artikli 1 punkti 14 alapunkt c seoses artikli 10 lõike 3 muudatustega;
b) artikli 1 punkti 15 alapunkti c alapunkt ii seoses punktide f–i lisamisega
direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 2 kolmandasse lõiku.
4. Artikli 1 punkti 15 alapunkti b alapunkti iii seoses lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamise vähendamisest tulenevate lubatud heitkoguse ühikute kasutamisega, artikli 1
punkti 15 alapunkti f seoses artikli 10a lõike 5a asendamisega, artikli 1 punkti 15 alapunkti j
seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigete 8 ja 8a väljajätmisega, artikli 1 punkti 17
seoses direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10cb lisamisega, artikli 1 punkti 18 seoses direktiivi
2003/87/EÜ artikli 10d muudatustega, artikli 1 punkti 20 seoses direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 10f muudatustega ning artikli 1 punkti 35 seoses direktiivi 2003/87/EÜ IIb lisa
muudatustega kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2031.
Komisjon tagab, et
c) käimasolevad projektid, mis on artikli 10a lõike 8 alusel heaks kiidetud või
rahastamiseks välja valitud enne 1. jaanuari 2031, jäävad väljamaksete
tegemiseks rahastamiskõlblikuks kooskõlas heakskiitmise ajal kehtinud
eeskirjadega;
d) 31. detsembri 2030. aasta seisuga eraldamata vahendid paigutatakse ümber
artiklisse 10cc.
Artikkel 6
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 1 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3
1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3
1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3
1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3
1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6
2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12
ET 2 ET
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29
4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29
4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30
4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30
4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32
ET 3 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi
2003/87/EÜ, otsust (EL) 2015/1814, määrust (EL) 2015/757 ja määrust
(EL) 2023/1805 seoses konkurentsivõime edendamise ja süsinikuheite kulutõhusa
vähendamisega.
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Kliimameetmed
Rubriik 2 – Konkurentsivõime, jõukus ja turvalisus
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et ELi HKS aitaks jätkuvalt kõige
kulutõhusamal, majanduslikult tasuvamal ja turvalisemal viisil täita üldist eesmärki
saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav süsinikuneutraalseks ja 2040. aasta
eesmärki, võttes arvesse laiemat poliitikaraamistikku ja vajadust, et kõik sektorid
annaksid oma panuse ELi kliimaalastesse jõupingutustesse, tagades samal ajal
majanduskasvu ja säilitades konkurentsivõime.
1.3.2. Erieesmärgid
• Eesmärk 1.1: stimuleerida heitkoguste edasist vähendamist: tagada, et ELi HKS
aitab kulutõhusalt kaasa kogu majandust (sh transporti) hõlmavatele jõupingutustele
saavutada ELi heitkoguste vähendamine kooskõlas kliimaneutraalsusega, ning aidata
kulutõhusalt tagada EL õiglane osa kogu majandustegevuse heitkoguste
vähendamises. Eesmärgi 1.1 puhul on kindlaks määratud järgmised erieesmärgid.
o Erieesmärk 1.1.1: võimaldada investeeringuid süsinikuheite vähendamise
tehnoloogiasse (nii uuenduslikku kui ka kasvu-/kasutuselevõtuvalmis
tehnoloogiasse), millel ei ole praegu veel ärimudelit (st enamik energiamahukate
tööstusharude heitkoguste vähendamiseks vajalikust tehnoloogiast ja eelkõige
investeeringud väljakujunenud süsinikuheite vähendamise tehnoloogiasse
süsinikumahukates ja väikese sissetulekuga liikmesriikides).
o Erieesmärk 1.1.2: tagada, et süsiniku hinnasignaali kohaldatakse täielikult
heiteallikate suhtes, mis ei kuulu praegu ELi HKSi kohaldamisalasse, kuid mis
sobiksid sinna hästi, ning sektorite suhtes, kus signaal on praegu nõrgenenud.
o Erieesmärk 1.1.3: tegeleda süsinikuheite ülekandumise ohuga.
• Eesmärk 1.2: saavutada eelnevalt kindlaksmääratud heitkoguste vähendamise
eesmärk, mis on sätestatud 2040. aasta poliitikapaketis, ja netoheite arvutamine:
uurida, kas ELi HKSi koguheidet saaks suurendada, seadmata ohtu sektorite panust
kogu majandust hõlmavasse netoheite vähendamisse kooskõlas kliimaneutraalsusega,
sealhulgas uurida, kas heitkoguste vähendamise jõupingutusi saaks täiendada
süsiniku sidumisega. Eesmärgi 1.2 erieesmärgid on järgmised.
o Erieesmärk 1.2.1: kaaluda, kuidas integreerida süsiniku eemaldamine ELi HKSi
piisavate keskkonnakaitsemeetmetega, säilitades samal ajal kulutõhususe HKSi/ELi
kliimaeesmärkide saavutamisel.
ET 4 ET
o Erieesmärk 1.2.2: kohandada ELi HKSi ülemmäära vastavalt eelnevalt kindlaks
määratud eesmärgile.
• Eesmärk 1.3: tagada tõhusad ELi kliimameetmed transpordist tulenevate
heitkoguste vähendamiseks.
Tõhusate ELi kliimameetmete tagamine tähendab, et ELi õiglasel osal
rahvusvahelise transpordi heitkogustest on mõistlik süsinikuhind.
• Lennunduse puhul on eesmärk tagada mõistlik süsinikuhind ELi õiglasele osale
rahvusvahelise lennunduse heitkogustest, mis võib täiendada CORSIAt.
• Meretranspordi puhul on eesmärk tagada sidusus kõigi IMO keskpika perioodi
meetmete ja ELi HKSi vahel, tegeledes samal ajal võimaliku märkimisväärse
topeltkoormuse ohuga, kui (ja kui) tehakse makseid IMO eeskirjade alusel seoses
heitkogustega, mille hind on juba ELi meretranspordi HKSis kindlaks määratud,
viisil, mis hoiab ära keskkonnaalase tagasilanguse.
Eesmärgi 1.3 puhul on kindlaks määratud järgmised erieesmärgid.
o Erieesmärk 1.3.1: tagada tõhusad meetmed seoses ELi õiglase osaga lennunduse
heitkogustest.
o Erieesmärk 1.3.2: säilitada ELi HKSi meretranspordile laiendamise rakendamise
tõhusus.
• Eesmärk 2.1: tagada turu tõhus toimimine: see tähendab, et kahanevast turust
hoolimata tuleb tagada turul piisav likviidsus, et vältida kauplemishäireid ja hindade
ülemäärast volatiilsust. Eesmärgi 2.1 erieesmärgid on järgmised.
o Erieesmärk 2.1.1: suurendada turgu.
o Erieesmärk 2.1.2: korrigeerida turustabiilsusreservi parameetreid.
• Eesmärk 2.2: tagada liidu tõhustatud registri turvaline ja nõuetele vastav
tegevusmudel ning eelkõige selle rahastamine.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Kehtivad HKSi käsitlevad õigusaktid vaadati 2023. aastal läbi, et vähendada ELi
HKSi heitkoguseid 2030. aastaks 62 % võrreldes 2005. aastaga. Pärast seda
läbivaatamist on EL võtnud vastu õiguslikult siduva eesmärgi vähendada
kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aasta tasemega, et
püsida 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise kursil.
Käesoleva algatusega kehtestatakse ELi HKSi panus 2030. aasta järgsesse
raamistikku. Selle peamine eeldatav mõju on järgmine:
– HKSi eesmärkide kooskõlla viimine 2040. aasta eesmärgiga;
– liidusisese süsiniku püsiva eemaldamise integreerimine ELi HKSi avaliku sektori
vahendi abil, luues täiendava heiteruumi sektoritele, kus heidet on kõige raskem
vähendada, ja toetades süsiniku eemaldamise tööstusharu laiendamist;
– turustabiilsusreservi reformimine, et anda sellele paremad vahendid nappusega
toimetulekuks, toetades turu likviidsust;
– LHÜde tasuta eraldamise ja kaudsete kulude hüvitamise pikendamine kauemaks
kui praegu õigusaktidega ette nähtud periood, samal ajal kui LHÜde tasuta
ET 5 ET
eraldamine seatakse järk-järgult sõltuvusse kliimaneutraalsuse kavade esitamisest ja
investeeringute tegemisest;
– suurem rahaline toetus innovatsioonile ja süsinikuheite vähendamisse tehtavatele
investeeringutele, sealhulgas tööstusele, et suurem osa ELi HKSi tuludest tagastataks
ettevõtjatele, eelkõige tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu kaudu;
– innovatsioonifondi tegevuse jätkamine vähese süsinikuheitega innovatsiooni
toetamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks;
– liikmesriikidele enampakkumisest saadava tuluga seotud nõuete karmistamine ja
nähtavuse suurendamine;
– väiksema sissetulekuga liikmesriikides energiasüsteemide ajakohastamise jätkuv
toetamine. Moderniseerimisfondi tõhustamine, ajakohastades rahastamiskõlblikkuse
kriteeriume ja jaotamispõhimõtteid ning jätkates enampakkumiste mahu 10 %
ümberjaotamist, tagades ELi rahvusvahelise transpordi heitkoguste õiglase osa
tõhusa süsiniku hinnastamise ELi HKSi asjakohase kohaldamise kaudu väljuvate
lendude suhtes, sealhulgas topelthinnastamise vältimise CORSIA
kompenseerimiskulude mahaarvamise mehhanismi kaudu;
– sihtotstarbelise otsetoetuse kehtestamine ELis toodetud kestlike lennuki- ja
laevakütuste, puhta tehnoloogia ja vesiniku kasutuselevõtuks;
– meretranspordisektori HKSi kohaldamisala laiendamine teatavatele väikelaevade
kategooriatele, et vähendada nõuetest kõrvalehoidmise ohtu;
– meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli lihtsustamine;
– selliste sihipäraste lihtsustamiselementide kasutuselevõtt, mis toovad kasu
tööstusele ja avaliku sektori asutustele, vähendades haldusnõuete täitmisega seotud
kulusid ja tõhustades süsteemi rakendamist;
– süsinikuheite vähendamise võimaldamine tööstusharudele, kus heidet on raske
vähendada, integreerides olmejäätmete põletamise ELi HKSi ning kehtestades
süsiniku kogumise ja kasutamise kohustuse toodete puhul ning elektrokütuste puhul
töötleja või turustaja tasandil;
– rahaliste vahendite tagamine, et luua tõhustatud liidu register, mis majutab
rakendustegevusi ja haldab turvaliselt rahastamisvahendeid.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Näitaja nr 1: kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tase ELis 2040. aastaks
90 % võrreldes 1990. aastaga, millele lisandub kuni viis protsendipunkti
kvaliteetsetest rahvusvahelistest ühikutest, nagu on sätestatud Euroopa
kliimamääruses.
Näitaja nr 2: kasvuhoonegaaside heite vähendamise tase olemasoleva ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektorites 2040. aastal ja süsiniku püsiva
eemaldamise tase liidus.
ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamisest antakse aru määruse (EL) 2018/1999 ja
selliste muude teiseste õigusaktide alusel, mis on seotud HKSi seire ja aruandlusega.
Näitaja nr 3: liidu registri täiustatud tegevusmudeli loomine ja haldamine.
ET 6 ET
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest77
✓olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist
teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid ning komisjon töötab välja asjakohased rakendusmeetmed.
Täiendavad meetmed asjakohaste rakendusmeetmete väljatöötamiseks, millega
alustatakse pärast direktiivi vastuvõtmist, hõlmavad mitme teisese õigusakti
läbivaatamist ja vastuvõtmist. Eelkõige puudutab see teiseseid õigusakte, milles
sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELi HKSi kohaldamisala muutmise ning
fondide, sealhulgas tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu ja HKSi
investeerimishoogusti, innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi toimimise kohta.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Kliimamuutused on piiriülene probleem ning nii rahvusvaheliste kui ka ELi
meetmetega saab tõhusalt täiendada ja tugevdada piirkonna, riigi ja kohalikul
tasandil võetavaid meetmeid. HKSi kohandamine ELi kasvuhoonegaaside heite
vähendamise 2040. aasta eesmärgiga mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi
majanduses ning seetõttu on ELi tasandi kooskõlastatud tegevus hädavajalik ja sellel
on palju suurem võimalus kutsuda esile vajalik pööre, toimides kulutõhusate
muutuste ja ülespoole suunatud lähenemise tugeva tõukejõuna. Lisaks on paljudel
käesolevas algatuses hinnatud poliitikaelementidel, eelkõige süsinikuheite
ülekandumise vastase kaitse ja süsinikuheite vähendamist toetavate
rahastamismehhanismidega seotud võimalustel, oluline siseturumõõde. ELi meetmed
võivad inspireerida ja edendada ka muude turupõhiste meetmete väljatöötamist.
Süsinikuturuna stimuleerib HKS heitkoguste vähendamist kulutõhusate lahenduste
abil kõigepealt kõigis HKSiga hõlmatud tegevustes, saavutades tänu oma ulatusele
suurema tõhususe. Sarnase meetme rakendamine riikide tasandil tooks kaasa
väiksemad ja killustunud süsinikuturud, võib tekitada konkurentsimoonutusi ja
tõenäoliselt suurendaks heite vähendamise kogukulusid. Sama loogika kehtib ka
süsiniku hinnastamise laiendamisel uutele sektoritele.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
HKSi direktiiv on olemasolev ELi õigusakt, mis võeti vastu 2003. aastal. Komisjon
on saanud väärtuslikke kogemusi rohkem kui 20 aasta jooksul, mil ELi HKS on
toiminud.
77 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 7 ET
Käesolev ettepanek tugineb kogemustele, mis on saadud varasematest ELi HKSi
läbivaatamistest ja algatustest, sealhulgas viimasest läbivaatamisest, mis viidi lõpule
2023. aastal, õiguslikult siduva 2040. aasta kliimaeesmärgi vastuvõtmisest, ELi
konkurentsivõime kompassist, puhta tööstuse kokkuleppest ja programmist
„AccelerateEU“. Käesolev algatus tugineb ka protsessile, mille aluseks on lõimitud
riiklikud energia- ja kliimakavad ning energialiidu ja kliimameetmete juhtimist
käsitlevas määruses sätestatud raamistik.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud
näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.
Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil
sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate
institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need
kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv
alates 2028. aastast on soovituslikud.
Käesolev ettepanek on esimene osa meetmepaketist, mille eesmärk on luua raamistik
kogu majandust hõlmava uue 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks. Käesoleva
ettepaneku eesmärk on tagada, et ELi HKS aitaks jätkuvalt kulutõhusal ja
majanduslikult tasuval viisil üldist eesmärki saavutada 2050. aastaks kogu majandust
hõlmav süsinikuneutraalseks ja 2040. aasta eesmärki, võttes arvesse laiemat
poliitikaraamistikku ja vajadust, et kõik sektorid annaksid oma panuse ELi
kliimaalastesse jõupingutustesse, tagades samal ajal majanduskasvu ja säilitades
konkurentsivõime.
Käesolevas finantsselgituses kirjeldatakse, kuidas komisjon kavatseb täita oma
ressursivajadused, kasutades sihtotstarbelist välistulu ja ELi vahendeid (taotledes
rahastamist Euroopa Konkurentsivõime Fondist elementide jaoks, mida praegu
rahastatakse programmist LIFE). Täpsem teave on esitatud punktis 3.
Finantsselgituses võetakse arvesse ELi HKSi panust ELi omavahenditesse vastavalt
komisjoni ettepanekule järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mille
kohaselt kantakse 30 % liikmesriikidega seotud enampakkumistulust sel eesmärgil
üle liidu eelarvesse. Ettepanekuga piiratakse täiendavaid halduskulusid, kasutades
võimaluse korral direktiivi jaoks kasutatavaid olemasolevaid struktuure.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ettepanek hõlmab mitut muudatust HKSiga hõlmatud heitkoguste (ja nende
eemaldamise) ulatuses ning muudatusi selle toimimises.
Selles tehakse ettepanek katta ressursivajadused sihtotstarbelise välistulu ja ELi
eelarvevahendite kombinatsioonist (täpsemalt Euroopa Konkurentsivõime Fondist
praegu programmiga LIFE hõlmatud elementide puhul).
Vt punkt 3 „Ettepaneku hinnanguline finantsmõju“.
ET 8 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
✓Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)
✓Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– ✓ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni
personali;
– ✓ rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
✓Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– ✓ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– ✓ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja
erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks
määratud asjaomases alusaktis;
– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust
või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste
vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad
avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja
kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või
samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse
maksimumsummaga.
Märkused
ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute haldamist korraldatakse õigusaktide kaudu, mille eest
vastutavad komisjoni talitused.
Innovatsioonifondi rakendab suures osas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna
Rakendusamet (CINEA). Ettepanekuga nähakse CINEA-le ette lisakohustused tööstuse
süsinikuheite vähendamise panga ja süsiniku eemaldamise ühikute ostmise vahendi
ET 9 ET
haldamisel ning Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) kohustused meretranspordi
seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemide ning HKSi süsteemide rakendamisel.
Moderniseerimisfond toimib toetust saavate liikmesriikide vastutusel; liikmesriigid teevad
seejuures tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga (EIP), fondi jaoks loodud
investeeringute komitee ja Euroopa Komisjoniga.
ET 10 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Komisjon jätkab HKSi toimimise jälgimist ja hindamist oma iga-aastaste
süsinikuturgu käsitlevate aruannete raames, nagu on sätestatud HKSi direktiivi
artikli 10 lõikes 5.
Süsinikuturgu käsitlevas aruandes ja HKSi direktiivi kohaldamisel tehtud
edusammude üldisel hindamisel kasutatakse artikli 21 kohaseid liikmesriikide
aruandeid; selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile
aastaaruande, milles pööratakse erilist tähelepanu sellistele küsimustele nagu LHÜde
eraldamine, registri toimimine, seire ja aruandluse kohaldamine, tõendamine ja
akrediteerimine ning nõuetele vastavusega seotud küsimused.
Nii süsinikuturgu käsitlev aruanne kui ka liikmesriikide aruanded hõlmavad ka HKSi
praeguse läbivaatamise mõju ning neid kohaldatakse ka sektorite suhtes, millele
heitkogustega kauplemist laiendatakse. Uute sektorite reguleerimise kaudu saadud
seire-, aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas, mille põhjal komisjon
hindab asjaomastes sektorites tehtud edusamme.
Komisjon teeb ka korrapäraselt uuringuid ELi kliimapoliitika erinevate asjakohaste
aspektide kohta.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Vajaduse korral juhindutakse tegevuseelarve täitmise mehhanismides ja
makseviisides innovatsioonifondi kehtivast korrast.
Kontrollistrateegias kohaldatakse finantsmäärusest tulenevaid eelarve otsese täitmise
kontrolle.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
ELi HKS on juhtiv poliitikavahend ELi heitkoguste vähendamise saavutamiseks
umbes pooltes majandusharudes. Alates 2013. aastast on komisjonile tehtud
ülesandeks luua liidu register – veebipõhine andmebaas, mille abil tagatakse
LHÜdega tehtavate tehingute täpne arvestus, liikmesriikide käsutuses olev ühine
pakkumisplatvorm LHÜde müümiseks enampakkumisel ja mõlemat tegevust toetav
asjakohane taristu. Liidu registrit, kus hoitakse ELi HKSi LHÜsid, ohustavad pettuse
eesmärgil korraldatavad küberründed, millega võib kaasneda LHÜde vargus või
omastamine, mis võib põhjustada suure rahalise kahju (kuni mitme miljardi euro
ulatuses), õigusvaidlused ning märkimisväärse mõju komisjoni mainele ja
usaldusväärsusele. See risk on valdkonnaülene, mõjutades kliimameetmete
peadirektoraadi kõrval informaatika, personalihalduse ja julgeoleku ning eelarve
peadirektoraati ja õigustalitust. Riski maandamise meetmed on kehtestatud.
Finantsrisk kasvab kooskõlas süsinikuturu väärtuse suurenemisega. Väga suure
koguväärtusega LHÜde jaotamine nõuab rangeid põhimõtteid LHÜde eraldamise
viiside kohta ja kindlust, et kehtivaid eeskirju järgitakse. Seetõttu on vajalik haldus-
ja kontrollisüsteem nii liikmesriikide kui ka komisjoni tasandil. Lisaks suurendab
ET 11 ET
HKSile uue kohaldamisala lisamine selle üldist ulatust ning vastavalt turu väärtust ja
sellega seotud riske.
2011. aastal loodi kõrgetasemeline juhtivkomitee, kuhu kuuluvad juhtiv
peadirektoraat ja seotud peadirektoraadid. 2014. aastal koostati täiemahuline
riskihinnang, mille raames määrati kindlaks uued, alates 2015. aastast rakendatavad
IT-turbe meetmed. Siseauditi talituse poolt liidu registrit käsitlevas auditiaruandes
(IT-turve) esitatud soovituste tulemusena on rakendatud meetmeid registrisüsteemi
turvalisuse edasiseks parandamiseks ning juhtimist, kvaliteedi tagamist ja testimist
käsitlevaid meetmeid. Täiendavaid riski maandamise meetmeid rakendatakse alates
2014. aastast.
2019. aastal viidi liidu registriga seoses läbi uus riskihindamine. Kliimameetmete
peadirektoraat koostas uue turvakava, mis sisaldab 12 turvameedet, ja rakendas neid
meetmeid tihedas koostöös informaatika peadirektoraadiga.
Alates 2022. aastast koostatakse iga-aastaste riskihindamiste tulemusena iga-aastased
turvakavad, mis tugevdavad veelgi liidu registri turvalisust. Sellegipoolest kinnitab
iga-aastane tulemus veel kord, et register on avatud kõrgele vastuvõetamatule
riskitasemele, mis toob kaasa reservatsiooni kliimameetmete peadirektoraadi iga-
aastases tegevusaruandes.
Rakendamist jälgitakse kõrgema juhtkonna tasandil koos kliimameetmete
peadirektoraadi ja informaatika peadirektoraadi vaheliste juhtkomiteedega.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
Algatusega ei kaasne uusi olulisi kontrolle/riske, mida olemasolev
sisekontrolliraamistik ei kataks. Ei ole kavandatud erimeetmeid peale finantsmääruse
kohaldamise.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Vastuseks ELi HKSiga seotud pettuseohule tugevdas kliimameetmete peadirektoraat
kogu komisjonile mõeldud, kutse-eetikat ja usaldusväärsust käsitlevaid
valdkonnasuuniseid „Siseringitehingute, pettuste ja tundliku teabe avalikustamisega
seotud eetikakoodeks ja tegevusjuhised“, hoogustas erikoolitusi ja teadlikkuse
suurendamise algatusi. Peadirektoraat töötas välja ka ELi HKSi tundliku teabe
liigitamise põhimõtted ja seonduvad käitlemisjuhised kolme tundlikkusastme kohta.
Personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat kinnitas kolm asjakohast HKSi
turvamärget (millele viidatakse 1. julgeolekuteate 10. versioonis). 2019. aastal
avaldas personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat julgeolekuteate C(2019) 1904,
millega ajakohastati tundlikku mittesalastatud teavet käsitlevat poliitikat.
Kliimameetmete peadirektoraat avaldas kooskõlas selle uue poliitikaga uued
käitlemisjuhised oma tundliku mittesalastatud teabe kohta. Uutele töötajatele
korraldatakse järjepidevalt asjakohaseid koolitusi.
ET 12 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
Hinnang alates 2027. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud
näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.
Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil
sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate
institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ja seejärel määratakse need
kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv on
soovituslikud.
Seoses töötajate arvu suurendamisega, kui personalijaotuse menetluse raames ei
otsustata teisiti, eeldatakse, et uued ülesanded kaetakse juhtiva peadirektoraadi
siseste ümberpaigutustega.
Lahknevuste korral on õigusakti ettepanek direktiivi 2003/87/EÜ, otsuse
(EL) 2015/1814, määruse (EL) 2015/757 ja määruse (EL) 2023/1805 muutmiseks
käesolevas jaos esitatud teabe suhtes ülimuslik.
Finantsmõju temaatiline kokkuvõte
Tulud
Omavahendid
Ajavahemikul alates 2013. aastast kuni 2025. aasta lõpuni on ELi HKSi
enampakkumistega kogutud üle 258 miljardi euro tulu, millest enamik eraldatakse
otse liikmesriikidele ja ülejäänu jaotatakse ELi tasandi fondide kaudu.
Vastavalt komisjoni ettepanekule järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta
panustab ELi HKS esimest korda ELi omavahenditesse,78 nõudes, et 30 %
liikmesriikide enampakkumistulust kantaks üle liidu eelarvesse.
Sihtotstarbeline välistulu
Tasud: siduva kolmanda riigi panus: pärast ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega
kauplemise süsteeme siduvad lepingu esialgset sõlmimist on ette nähtud, et
Ühendkuningriik aitab kaasa ELi HKSi toimimise aspektidele.
LHÜde müük enampakkumisel: ettepanek sisaldab muudatusi, mis käsitlevad
HKSi LHÜde müümist enampakkumisel ja tulu kasutamist sihtotstarbelise
välistuluna järgmistel eesmärkidel:
• liidu registri rahastamine: ettepanek sisaldab sätet, mis võimaldab
põhihaldajal (kelle ülesanne on hallata liidu registrit) rahastada registri toimimist,
ning õigusakti ettepaneku artiklis 9b ette nähtud vahendit rahvusvaheliste ühikute
ostmiseks;
• sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikute ostmine, pidades silmas
eeldatavat kulude erinevust HKSi LHÜde ja süsiniku eemaldamise ühikute vahel;
• tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu, innovatsioonifondi ja
moderniseerimisfondi79, sealhulgas investeerimishoogusti tegevuste rahastamine;
78 COM(2025) 574 final. Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi
ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom) 2020/2053. 79 Tehakse ettepanek, et moderniseerimisfond jätkuks eelarvevälise programmina.
ET 13 ET
• selliste meetmete rahastamine, mille eesmärk on hõlbustada
kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamist kolmandate riikide lennundus- ja
meretranspordisektoris.
Lisaks eespool nimetatud vahenditele luuakse ettepanekuga jätkuvalt
enampakkumistulu, mida liikmesriigid saavad kasutada, ning mõned LHÜd
eraldatakse käitistele jätkuvalt tasuta, et vähendada süsinikuheite ülekandumise ohtu.
Üksikasjalikum teave tulude kohta on esitatud käesoleva selgituse punktis 3.3.
Ressursivajadused
Käesoleva ettepaneku rakendamisega seotud ressursivajadused on kokkuvõtlikult
esitatud allpool temaatiliselt. Täiendavad üksikasjad on esitatud käesoleva selgituse
punktides 3.1 ja 3.2 esitatud tabelites.
Komisjon näeb käesoleva ettepaneku rakendamiseks ette rakendusametite
kasutamise. Elemendid, mille puhul see on ette nähtud, on vastavalt komisjoni
eelarve-eeskirjadele tähistatud punktis 3.1 esitatud tabelites märkega p.m. (pro
memoria).
• Liidu register
o Registri haldamist rahastatakse praegu liidu eelarvest. Käesoleva ettepaneku
eesmärk on koguda sihtotstarbelist välistulu sellise tegevuse rahastamiseks, mis on
vajalik ELi HKSi toimimiseks, eelkõige seoses kasutajate arvu suurenemise ja ELi
HKSi suurema katvusega, liidu registris hoitavate LHÜde kasvava väärtusega ja
suurenenud julgeolekuprobleemidega. Liidu registri täiustatud tegevusmudeli
kohaselt peaks tööle võtma 100 täistööajale taandatud töötajat (sh mõned ülesanded,
mida praegu rahastatakse liidu eelarvest).
o Tulevastes delegeeritud õigusaktides täpsustatakse liidu registri rahastamiseks
ette nähtud LHÜde enampakkumisel müümisest saadud sihtotstarbelise välistulu
kasutamise tingimused, kord ja menetlused.
• Süsiniku püsiv eemaldamine
o Süsiniku eemaldamise ühikute ostmise protsessi ettevalmistamine ja
rakendamine, uutele eemaldamise liikidele võimaliku laiendamise hindamine,
süsiniku eemaldamise integreerimine asjakohastesse süsteemidesse, sealhulgas
ühisesse enampakkumisplatvormi, liidu registrisse ja süsiniku eemaldamise
sertifitseerimisraamistiku registrisse. Haldusprotsessid võivad tugineda
innovatsioonifondi kogemustele, kuid on tehnoloogia väiksema arvu tõttu
piiratumad.
o 2034. aasta teatise koostamine liidusisese süsiniku eemaldamise ühikute
ostmisel tehtud edusammude kohta.
• Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu (nii 1. etapp –
investeerimishoogusti, 2027–2030, kui ka 2. etapp, 2031–2040)
o Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu loomine ja selle käesolevas
ettepanekus sätestatud tegevuste rakendamine. Eeldatakse, et tegevus- ja
halduskulude vajadused on võrreldavad olemasoleva innovatsioonifondiga, kuid
fondi suurust arvesse võttes on need eeldatavasti suuremad, isegi kui võtta arvesse
võimalikku koostoimet olemasolevate tegevustega.
• Innovatsioonifond
ET 14 ET
o Innovatsioonifondi laiendamine ja käesolevas ettepanekus sisalduvate
paranduste rakendamine.
• Moderniseerimisfond
o Moderniseerimisfondi laiendamine ning käesolevas ettepanekus sisalduvate
paranduste ja lihtsustuste rakendamine (rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ja
jaotamispõhimõtete muutmine, rahastamiskõlblike investeerimisvaldkondade
laiendamine).
• Lennundus
o Käesolevas ettepanekus sätestatud lennunduse kohaldamisala ja katvuse
muudatuste rakendamine (ärilennukite suurem hõlmatus, kestliku lennukikütuse
kasutuselevõtu toetamine, elektrifitseerimine ja üldise kliimamõju vähendamine,
lennunduse kasvuhoonegaaside heite hinnastamise toetamine kolmandates riikides).
• Meretransport
o Käesolevas ettepanekus sätestatud meretranspordi kohaldamisala ja katvuse
muudatuste rakendamine (seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi lihtsustamise ja
tõhustamise elemendid, laiendatud kohaldamisala, maksudest kõrvalehoidmise riski
laiendatud seire, IMO kohandused, meetmed meretranspordis kestlike jõuseadmete
kasutuselevõtu suurendamiseks, meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite
hinnastamise toetamine kolmandates riikides).
• Paikne: süsinikuheite ülekandumise ohu vähendamine
o 2030. aasta järgsete meetmete rakendamine süsinikuheite ülekandumise riski
vähendamiseks (uute võrdlusaluste väärtuste kehtestamine, võttes võimaluse korral
arvesse võrdlusaluseid seotud süsteemides, eeskirjade ja protsesside rakendamist,
järelevalve ja suutlikkuse suurendamist tingimuslike LHÜde tasuta eraldamiseks).
• Paikne: heitkoguste seire, aruandlus ja tõendamine
o 2030. aasta järgsete meetmete rakendamine, et arendada edasi heitkoguste seire
ja aruandluse õigusraamistikku seoses süsiniku kogumise ja kasutamise eeskirjadega,
süsiniku piiriülese kogumise ja säilitamise arvestuse eeskirjadega ning prügilatest
pärit heitkoguste eeskirjadega. Sarnaseid kohandusi on vaja teha ka heitearuannete
tõendamise ja tõendajate akrediteerimise raamistikus.
• Paikne: jäätmed ning süsiniku kogumine ja kasutamine
o Jäätmepõletuse ELi HKSi lisamise ettepaneku rakendamine, prügilate lisamise
hindamine (läbivaatamiseks 2034. aastal).
o Süsiniku ajutise kogumise ja kasutamise kavandatud lisamise rakendamine,
teiseste õigusaktide ja järelevalveraamistiku väljatöötamine.
• Ühenduse loomine kolmandate riikide heitkogustega kauplemise
süsteemidega
o ELi HKSi kohanduste rakendamine kolmandate riikidega (sh
Ühendkuningriigiga) sõlmitud sidumislepingute tulemusena.
• Ühtse CO2-turu (süsiniku kogumise ja säilitamise turu) arendamine
o Selliste õigusaktide, kaitsemeetmete ja rakendussüsteemide väljatöötamine,
mis on vajalikud, et võimaldada HKSi vabastust kogutud, transporditud ja püsivalt
ET 15 ET
säilitatud CO2-le, sealhulgas HKSiga seotud kolmandates riikides, nagu õigusaktis on
kavandatud.
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta80
EFTA
riigid81
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d82
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
2 [XX.YY.YY.YY] programmi LIFE
jätkuprogramm
Liigendatu
d
JAH JAH EI JAH
4 [XX.YY.YY.YY] EMSA toetus Liigendatu
d
JAH EI EI JAH
2 [XX.YY.YY.YY] Innovatsioonifond –
toetuskulud
Liigendam
ata
EI EI EI JAH
2 [XX.YY.YY.YY] Innovatsioonifond – toetuste
rakendusamet
Liigendam
ata
EI EI EI JAH
2 [XX.YY.YY.YY] Innovatsioonifond –
tegevuskulud
Liigendatu
d
EI EI EI JAH
4 [XX.YY.YY.YY] EMSA toetus Liigendatu
d
JAH EI EI JAH
4 20 01 02 01 – Peakorteris ja esindustes Liigendam
ata
EI EI EI EI
4 20 02 01 01 – Lepingulised töötajad Liigendam
ata EI EI EI EI
4 20 02 06 01 – Lähetus- ja esinduskulud Liigendam
ata EI EI EI EI
4 20 02 06 02 – Konverentside ja koosolekutega
seotud kulud Liigendam
ata EI EI EI EI
• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta83
EFTA
riigid84
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d85
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
2 [XX.YY.YY.YY] – süsiniku eemaldamise Liigendam EI EI EI JAH
80 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 81 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 82 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. 83 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 84 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 85 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 16 ET
integreerimine – toetuskulud ata
2 [XX.YY.YY.YY] – süsiniku eemaldamise
integreerimine – toetuste rakendusamet
Liigendam
ata
EI EI EI JAH
2 [XX.YY.YY.YY] – süsiniku eemaldamise
integreerimine – tegevuskulud
Liigendatu
d
EI EI EI JAH
2 [XX.YY.YY.YY] – investeerimishoogusti –
toetuskulud
Liigendam
ata
EI EI EI JAH
2 [XX.YY.YY.YY] – investeerimishoogusti –
toetuste rakendusamet
Liigendam
ata
EI EI EI JAH
2 [XX.YY.YY.YY] – investeerimishoogusti –
tegevuskulud
Liigendatu
d
EI EI EI JAH
4 [XX.YY.YY.YY] Liidu registri rahastamine –
toetuskulud
Liigendam
ata
EI EI JAH JAH
4 [XX.YY.YY.YY] Liidu registri rahastamine –
tegevuskulud Liigendatu
d EI EI JAH JAH
ET 17 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– ✓ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2
DG: <CLIMA> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik
2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
[XX.YY.YY.YY] programmi LIFE jätkuprogramm Kulukohustused (1a)
3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400
Maksed (2a)
3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0
Maksed (2b) 0
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud86
Eelarverida (3) 0
DG <CLIMA>Kulukohustused = 1a + 1b +
3
3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400
assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b +
3
0,000 3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600
86 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 18 ET
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
KOKKU
Kulukohustused (4)
3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400
Maksed (5) 0,000 3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase
finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6
3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 1,800 22,400
RUBRIIGI 2
kulukohustuste
assigneeringud
KOKKU
Maksed = 5 + 6
0,000 3,900 2,900 3,400 2,600 5,200 2,600 20,600
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“87
DG: <CLIMA> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Personalikulud 3,4514,2434,2434,0334,0334,0334,033 28,069
Muud halduskulud 0,2000,2000,2000,2000,2000,2000,200 1,400
87 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.
ET 19 ET
DG <CLIMA>
KOKKU
3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4
assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
3,615 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Mitmeaastase
finantsraamistikuKulukohustused 7,551 7,343 7,843 6,833 9,433 6,833 6,033 51,869
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud
KOKKU
Maksed 3,651 8,343 7,343 7,633 6,833 9,433 6,833 50,069
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2 HKSi vahendid
DG: <CLIMA – vahendid>
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
ET 20 ET
Eelarverida – innovatsioonifondi tegevuskulud Kulukohustused (1a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Eelarverida – investeerimishoogusti – tegevuskulud Kulukohustused (1b) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Maksed (2b) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Eelarverida – süsiniku eemaldamine – tegevuskulud Kulukohustused
(1c) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Maksed (2c) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Eelarverida – EMSA toetus Kulukohustused (1d) 4,028 4,028 4,028 3,698 3,698 3,698 3,698 26,877
Maksed (2d) 4,028 4,028 4,028 3,698 3,698 3,698 3,698 26,877
Eelarverida – investeerimisfond – toetus + toetuste rakendusamet
(3) p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.
Eelarverida – investeerimishoogusti – toetus + toetuste rakendusamet
(3) p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.
Eelarverida – süsiniku eemaldamine – toetus + toetuste
rakendusamet (3) p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.
DG <CLIMA>Kulukohustused = 1 +
3
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
assigneeringud KOKKU Maksed = 2 +
3
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
KOKKU
Kulukohustused (4) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
ET 21 ET
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6)
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Mitmeaastase
finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
RUBRIIGI 2
kulukohustuste
assigneeringud
KOKKU
Maksed = 5 + 6
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2 Registri rahastamine
DG: <CLIMA – register>
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
eelarverida [XX.YY.YY.YY] Register – tegevuskulud
Kulukohustused (1a) 2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 14,275 90,266
Maksed (2a)
2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 75,541
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0
Maksed (2b) 0
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud88
Eelarverida (3) 6,60414,17823,49123,49123,49123,49123,491138,239
88 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 22 ET
DG <CLIMA – register>Kulukohustused = 1a + 1b +
3 9,209 25,303 41,128 37,766 37,766 37,766 37,766 228,505
assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b +
3 6,604 16,782 34,617 41,128 37,766 37,766 37,766 213,780
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
KOKKU
Kulukohustused (4)
2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 14,275 88,466
Maksed (5)
2,604 11,126 17,636 14,275 14,275 14,275 74,191
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6)
6,604 14,178 23,491 23,491 23,491 23,491 23,491 138,239
Mitmeaastase
finantsraamistikuKulukohustused = 4 + 6
9,209 25,303 41,128 37,766 37,766 37,766 37,766 226,705
RUBRIIGI 2
kulukohustuste
assigneeringud
KOKKU
Maksed = 5 + 6
6,604 16,782 34,617 41,128 37,766 37,766 37,766 212,430
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
• Tegevusassigneeringud
KOKKU (kõik
rubriigid)
Kulukohustused (4)
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
ET 23 ET
• Eriprogrammide vahenditest
rahastatavad haldusassigneeringud
KOKKU (kõik rubriigid)
(6) p.m.
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Mitmeaastase
finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
rubriikide 1–3
assigneeringud
KOKKU
(vajalikud vahendid)
Maksed = 5 + 6
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“ – EMSA toetus
DG: <CLIMA> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0
EMSA toetus 4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907
Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0
DG <CLIMA>
KOKKU Assigneeringud 4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4
assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
ET 24 ET
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU
Mitmeaastase
finantsraamistikuKulukohustused
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud
KOKKU
Maksed
p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Märkige eesmärgid
ja väljundid Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta KOKKU
2028–2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
VÄLJUNDID
Välju
ndi
liik
Keskmi
ne kulu
Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Ar
v Kulu
ERIEESMÄRK nr 1.1.2 – jäätmed
Tehniline abi seire-,
aruandlus- ja
kontrolliprotsesside
ning eeskirjade
kohandamiseks 0,500 0,500 0,500 0,500 0 2,000
Tehnilise teostatavuse
uuring ja katsetamine 0,500 0,500 0,500 0,500 0 2,000
ERIEESMÄRK nr 1.1.2 – süsiniku kogumine ja kasutamine
Toetav uuring teiseste
õigusaktide
läbivaatamiseks 1 0,500 1 0,500
Rakendamist hindav
toetav uuring 1 0,500 1 0,500
Erieesmärgi nr 1.1.2 vahesumma 1 1,000 0 0,500 0 1,000 0 1,000 0 0,500 0 0,500 1 0,500 2 5,000
ERIEESMÄRK nr 1.1.3 – süsinikuheite ülekandumine
ET 25 ET
Valdkondlikud
varuvõrdlusalused,
arenguks antav
tehniline abi 0,500 0,500 0,500 0 1,500
Lubatud heitkoguse ühikute
tasuta eraldamine: NIMS- ja
FA-protsesside jätkamine pärast
2030. aastat 0,500 0,500 0,500 0 1,500
Lubatud heitkoguse ühikute
tasuta eraldamine:
tingimuslikkuse eeskirjade
väljatöötamine ja rakendamine 0,500 0,500 0,500 0 1,500
Lubatud heitkoguse
ühikute tasuta
eraldamine: riiklike
pädevate asutuste
koolitamine ja
suutlikkuse
suurendamine 0,500 0,500 0,500 0 1,500
Lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamine: tõhustatud järelevalve,
liikmesriikide teavitamine ja
halduskontrollid 0,500 0,500 0,500 0 1,500
Erieesmärgi nr 1.1.3 vahesumma 0 1,500 0 1,500 0 1,500 0 1,000 0 1,000 0 1,000 0 0,000 0 7,500
ERIEESMÄRK nr 1.2.1 – süsiniku eemaldamise integreerimine
Uuring
läbivaatamiseks
2034. aastal 1 0,500 1 0,500
Uuring uute
eemaldamisviiside
kasutuselevõtuks 1 0,500 1 0,500
Ostukava käsitlev
uuring 1 0,500 1 0,500
Teatis süsiniku
eemaldamise ühikute
ostmise
projektikonkursi kohta 1 0,200 1 0,200
Ostukava
rakendamine 0,500 0,200 0,200 0 0,900
Enampakkumise
ettevalmistamine 0,200 0,100 0,100 0 0,400
ET 26 ET
(ühine
enampakkumisplatvor
m)
Registri muudatused
(lubatud heitkoguse
ühikute sisemine
märkimine) 0,200 0,100 0,100 0 0,400
Süsiniku eemaldamise
ja süsinikupõllunduse
sertifitseerimise
raamistiku register:
ühikute kehtetuks
tunnistamine 0,200 0,100 0,100 0 0,400
Erieesmärgi nr 1.2.1 vahesumma 0 0,000 0 0,000 0 0,000 0 0,000 3 2,600 0 0,500 1 0,700 4 3,800
ERIEESMÄRK nr 1.3.1 – lennundus
Ajakohastada
aruandevormi, et
kajastada järgmist:
suurem geograafiline
ulatus 0,100 0,100 0,100 0 0,300
Eurocontroli
väikeheitetekitajatele
(ärilennukid) ette
nähtud vahendi
ajakohastamine 0,100 0,100 0,100 0 0,300
Ajakohastada
aruandevormi, et
kajastada järgmist:
kestlike
lennukikütuste toetus 0,100 0,100 0,100 0 0,300
Toetada
kasvuhoonegaaside
hinnastamist
kolmandates riikides 0,500 0,500 0,500 0,500 0,500 0,500 0,500 0 3,500
Erieesmärgi nr 1.3.1 vahesumma 0 0,8 0 0,8 0 0,8 0 0,5 0 0,5 0 0,5 0 0,5 0 4,400
ERIEESMÄRK nr 1.3.2 – meretransport
Kõrvalehoidmise risk
(uuring, IT- 0,100 0,100 0,100 0,100 0,100 0,100 0,100 0 0,700
ET 27 ET
kohandused, reaalajas
jälgimine)
Uuring tulevase IMO
mehhanismi
hindamiseks 0,500 0 0,500
Erieesmärgi nr 1.3.2 vahesumma 0 0,600 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 0,100 0 1,200
KOKKU 1 3,900 0,000 2,900 0,000 3,400 0 2,600 3,000 4,700 0,000 2,600 2 1,800 7 22,400
ET 28 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD
EELARVE
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 3,4514,2434,2434,0334,0334,0334,033 28,069
Muud halduskulud 0,2000,2000,2000,2000,2000,2000,200 1,400
RUBRIIK 4 kokku 3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 4,032 4,032 4,032 3,702 3,702 3,702 3,702 26,907
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 6,3571,06023,05127,29227,55727,55727,557 153,866
Muud haldusliku iseloomuga kulud (toetuste
rakendusamet) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Muud halduskulud 0,2480,7431,5001,5001,5001,5001,500 8,490
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 6,604 13,528 22,352 26,356 26,626 26,626 26,626 148,719
KOKKU 6,604 13,528 22,352 26,356 26,626 26,626 26,626 148,719
3.2.3.3. Assigneeringud kokku
HEAKSKIIDETUD
EELARVE
+
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU
KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 3,4514,2434,0334,0334,0334,0334,033 28,069
Muud halduskulud 0,2000,2000,2000,2000,2000,2000,200 1,400
ET 29 ET
RUBRIIK 4 kokku 3,651 4,443 4,443 4,233 4,233 4,233 4,233 29,469
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 6,357 14,495 23,051 27,292 27,557 27,557 27,557 153,866
Muud halduskulud 0,248 0,743 1,500 1,500 1,500 1,500 1,500 8,490
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 6,604 1,060 24,551 28,792 29,057 29,057 29,057 162,356
KOKKU 10,255 17,971 26,795 30,589 30,589 30,589 30,589 178,188
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille
asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees
ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest
lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– ✓ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris
ja esindustes)
14 17 17 17 17 17 17
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0
(Kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud eksperdid)
7 9 9 7 7 7 7
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • ELi
delegatsiooni
des
0 0 0 0 0 0 0
(Lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
(Lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) –
Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0
ET 30 ET
Muud eelarveread (märkige) –
Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 21 26 26 24 24 24 24
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris
ja esindustes) 0 0 0 0 0 0 0
20 01 02 03 (ELi
delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0
(Kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (register) 24 48 80 80 80 80 80
• Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud eksperdid)
0 0 0 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad,
kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • ELi
delegatsiooni
des
0 0 0 0 0 0 0
(Lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
(Lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese
teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) –
Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) –
Rubriigist 4 välja jäävad kulud
4 22 28 60 62 62 62
KOKKU 28 70 108 140 142 142 142
3.2.4.3. Personalivajadus kokku
HEAKSKIIDETUD
ASSIGNEERINGUD +
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris
ja esindustes)
14 17 17 17 17 17 17
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0
(Kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
ET 31 ET
Muud eelarveread (märkige) 24 48 80 80 80 80 80
• Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud eksperdid)
7 9 9 9 9 9 9
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • ELi
delegatsiooni
des
0 0 0 0 0 0 0
(Lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
(Lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese
teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) –
Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) –
Rubriigist 4 välja jäävad kulud
4 22 28 60 62 62 62
KOKKU 49 96 134 164 166 166 166
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
Kaetakse
komisjoni talituste
olemasolevast
personalist
Erakorraline lisapersonal*
Rahastatakse
rubriigist 4 või
teadusuuringute
eelarveridadelt
Rahastatakse BA
ridadelt
Rahastatakse
tasudest
Ametikohtade
loeteluga ette
nähtud
ametikohad
17 ei kohaldata 80
Koosseisuväline
personal
(lepingulised
töötajad, riikide
lähetatud
eksperdid ja
renditööjõud)
9 62
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Personalivajadused on seotud lisaülesannetega, mis on vajalikud käesolevas
ettepanekus esitatud muudetud ja laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemi
(HKS) rakendamiseks. Need hõlmavad liidu registri jätkuvat haldamist ja arendamist
ning meretranspordiga seotud meetmete rakendamist, süsinikuheite ülekandumise
vältimise meetmete haldamist, sidumist kolmandate riikide HKSidega, ELi HKSi
laiendamist jäätmetele ning süsinikdioksiidi ajutisele kogumisele ja utiliseerimisele
ET 32 ET
ning kogutud CO2 ühtset turgu.
Koosseisuvälised töötajad Personalivajadused on seotud vajadusega jätkata innovatsioonifondi tegevust, luua
tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu ja seda rakendada ning osta süsiniku
püsivat eemaldamise ühikuid, samuti liidu registriga seotud tehniliste ülesannetega.
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Käesolevas ettepanekus taotletud vahendid hõlmavad tegevusi, mille puhul
kasutatakse olemasolevaid IT-süsteeme. Vajadus täiendavate IT-investeeringute
järele vaadatakse uuesti läbi tulevastes ettepanekutes, eelkõige tulevastes
delegeeritud õigusaktides, mis käsitlevad liidu registri toimimist, IT-ühendust
Ühendkuningriigi HKSi registriga ja registri täiustatud tegevusmudelit.
Digi- ja IT-
assigneeringud
KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Institutsiooni tasandi IT-kulud
0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 0 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 0
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– ✓ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
Kulud tuleks katta Euroopa Konkurentsivõime Fondi (programmi LIFE
jätkuprogramm) kaudu eraldatavate mitmeaastase finantsraamistiku vahendite ja
sihtotstarbelise välistulu kombinatsiooni abil.
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
ET 33 ET
– ✓ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa
on järgmine:
ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteeme siduva lepinguga nähakse ette
Ühendkuningriigi panus ELi HKSi toimimise teatavatesse aspektidesse.
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– ✓ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– ✓ omavahenditele
– ✓ muudele tuludele
– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek
mõjutab.
3 olemasolevat innovatsioonifondi eelarverida
Tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu jaoks luuakse uued eelarveread (3)
Süsiniku eemaldamise ühikute vahendi jaoks luuakse uued eelarveread (3)
Lennunduse kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise toetamiseks kolmandates
riikides luuakse uued eelarveread
Meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise toetamiseks
kolmandates riikides luuakse uued eelarveread
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu
teave).
Ettepanekuga nähakse ette, et LHÜde enampakkumisest saadud tulu tuleks teha
kättesaadavaks alljärgnevaks:
– liidu registri ja rahvusvaheliste ühikute ostmise vahendi toimimise rahastamine;
– sertifitseeritud süsiniku püsiva eemaldamise ühikute ostmine, pidades silmas
eeldatavat kulude erinevust süsiniku eemaldamise ühikute ja HKSi LHÜde vahel,
ning et sellest enampakkumisest saadud tulu käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna;
– moderniseerimisfondist eraldatakse selleks jätkuvalt osa ülemmäärast,
toetatavatele liikmesriikidele eraldatakse tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu
kaudu täiendav osa;
– innovatsioonifond, mille tulud moodustavad sihtotstarbelise välistulu;
– tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu, mille tulud moodustavad
sihtotstarbelise välistulu. Rahastu tegevusest saadud tulu käsitatakse samuti
sihtotstarbelise välistuluna;
– kolmandate riikide lennundus- ja meretranspordisektorist pärit
kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnastamise hõlbustamine.
ET 34 ET
Lisaks nähakse ELi ja Ühendkuningriigi heitkogustega kauplemise süsteeme siduva
esialgse kokkuleppega ette Ühendkuningriigi panus ELi HKSi toimimise
teatavatesse aspektidesse.
4. DIGIMÕÕDE
ei kohaldata
4.1. Diginõuded
ei kohaldata
4.2. Andmed
ei kohaldata
4.3. Digilahendused
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
ei kohaldata
ei kohaldata
ei kohaldata
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 620 final
ANNEX
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2015/757 ja (EL) 2023/1805, et lihtsustada ja
ühtlustada seiret, aruandlust ja kontrolli ning viia need määrused kooskõlla ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi muudatustega
{SEC(2026) 616 final} - {SWD(2026) 616 final} - {SWD(2026) 617 final} - {SWD(2026) 618 final}
ET 1 ET
LISA
Määruse (EL) 2015/757 I lisa muudetakse järgmiselt.
(1) I lisa pealkiri asendatakse järgmisega:
„Kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kasutatava energia seire meetodid“.
(2) A osa muudetakse järgmiselt:
(a) A osa pealkiri asendatakse järgmisega:
„KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE JA KASUTATAVA ENERGIA
ARVUTAMINE (ARTIKKEL 9)“;
(b) punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise valemid
Ettevõtjad kasutavad kasvuhoonegaaside heitkoguse arvutamiseks järgmist valemit:
KHGMRV = KHG WtTMRV + KHG TtWMRV,
kus KHG WtTMRV =
∑
× 2 , × + ∑
× 2 ,
ja KHG TtWMRV =
∑ ∑ ,
× [(1 −
1
100 ,) × (2 ,,) + (
1
100 , × 2 ,,)]
Kütusekulu arvutatakse eraldi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vaheliste
reiside heitkoguste, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvate reiside
heitkoguste, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvate reiside
heitkoguste ning liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates tekkinud heitkoguste
kohta. Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres viibimisel tekkinud
kütusekulu arvutatakse eraldi.
Valemi liige Selgitus
KHGMRV Käesoleva määruse kohaselt esitatav kasvuhoonegaaside
heitkogus, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides, kus „CO2
ekvivalent“ on mõõtühik, mida kasutatakse CO2, CH4 ja N2O
heitkoguste arvutamiseks nende globaalse soojendamise
potentsiaali põhjal nii, et CH4 ja N2O kogused teisendatakse
samaväärseks süsinikdioksiidi koguseks, millel on sama
globaalse soojendamise potentsiaal.
KHG WtTMRV = Käesoleva määruse kohaselt esitatav kasvuhoonegaaside
heitkogus allikast paagini (Well-to-Tank, WtT), väljendatuna CO2
ekvivalenttonnides, kus „CO2 ekvivalent“ on mõõtühik, mida
kasutatakse CO2, CH4 ja N2O heitkoguste arvutamiseks nende
globaalse soojendamise potentsiaali põhjal nii, et CH4 ja N2O
kogused teisendatakse samaväärseks süsinikdioksiidi koguseks,
millel on sama globaalse soojendamise potentsiaal.
ET 2 ET
KHG TtWMRV = Käesoleva määruse kohaselt esitatav kasvuhoonegaaside
heitkogus paagist pardani (Tank-to-Wake, TtW), väljendatuna
CO2 ekvivalenttonnides, kus „CO2 ekvivalent“ on mõõtühik,
mida kasutatakse CO2, CH4 ja N2O heitkoguste arvutamiseks
nende globaalse soojendamise potentsiaali põhjal nii, et CH4 ja
N2O kogused teisendatakse samaväärseks süsinikdioksiidi
koguseks, millel on sama globaalse soojendamise potentsiaal.
CO2ekv WtT, i Allikast paagini KHG heite koefitsient kütuse i jaoks [gCO2eq/MJ]
4 CH4 globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul, nagu
on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1044 (1)
lisas.
2 N2O globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul, nagu
on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1044
lisas.
2 CO2 globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul, nagu
on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1044
lisas.
i Aruandeperioodi jooksul laeva pardal kasutatud kütuseid
nummerdav indeks.
j Laeva pardal olevaid heiteallikaid ja kütusetarbijaid nummerdav
indeks.
k Asendusenergiaallikaid ja kaldaelektri toite ühenduspunkte nummerdav
indeks.
n Aruandeperioodil laevale tarnitud kütuseliikide koguarv
c Kaldaelektri toite ühenduspunktide koguarv
m Heiteallikast üksuste ja kütusetarbijate koguarv
Ek Laevale tarnitud elektrienergia kaldaelektri toite ühenduse kohta või
asendusenergiaallikatest saadud energia punkti k kohta [MJ]
W Laeva pardale paigaldatud tuuleenergial põhinevate jõuseadmete abil saadud
energia kasutus
CO2ekv WtT, i Allikast paagini KHG heite koefitsient kütuse i jaoks [gCO2eq/MJ]
2 , Allikast paagini KHG heite koefitsient, mis on seotud kaldaelektri toite
ühenduspunkti k kaudu kai ääres seisvale laevale tarnitud elektriga
[gCO2eq/MJ]
LCVi Kütuse i alumine kütteväärtus [MJ/gFuel]
Mi, j Kütusekulu heiteallika või kütusetarbija j poolt kasutatud
konkreetse kütuse i massina
ET 3 ET
Cslip, j Põletamata kütuse i paagist pardani heitekoefitsient (põletamata
kütuse koefitsient) protsendina heiteallika või kütusetarbija j
poolt kasutatud kütuse i massist [%].
Cslip, j sisaldab hajusheidet ja põletamata kütuse heidet.
Hajusheide ja põletamata kütuse heide on heide, mis on
põhjustatud sellisest kütuse kogusest, mis ei jõua heiteallika või
kütusetarbija põlemiskambrisse või mida heiteallikas või
kütusetarbija ei kasuta, kuna see jääb põlemata või ventileeritakse
või lekib süsteemist välja.
2,, Heiteallika või kütusetarbija j poolt kasutatud kütuse i paagist
pardani CO2 heite koefitsient, nagu on määratletud käesoleva osa
punkti 2 tabeli 6. veerus.
4,, Heiteallika või kütusetarbija j poolt kasutatud kütuse i paagist
pardani CH4 heite koefitsient, nagu on määratletud käesoleva osa
punkti 2 tabeli 7. veerus.
2,,
Heiteallika või kütusetarbija j poolt kasutatud kütuse i paagist
pardani N2O heite koefitsient, nagu on määratletud käesoleva osa
punkti 2 tabeli 8. veerus
2,, , 4,,
, 2,,
Põletamata kütuse i paagist pardani KHG heite koefitsiendid
heiteallika või kütusetarbija j kohta [gGHG/gFuel]
CO2eq TtWslip, i, j Põletamata kütuse i paagist pardani CO2 ekvivalentheide
heiteallika või kütusetarbija j kohta [gCO2eq/gFuel]
2 ,, = (2, × 2
+ 4, × 4
+ 2, × 2)
,
kus Csf CO2, ja Csf N2O, = 0.
CsfCH4, j = 1.
CO2eq TtW, i, j Heiteallikas j põletatud kütuse i paagist pardani CO2 ekvivalentheite
koefitsient heiteallika või kütusetarbija j kohta [gCO2eq/gFuel]
2 ,, = (2, × 2
+ 4, × 4
+ 2, × 2)
(1)
Komisjoni 8. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1044, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise
potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse
ET 4 ET
kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (ELT L 230, 17.7.2020, lk 1).
“;
(c) lisatakse punkt 1a:
„1a. Kasutatava energia arvutamise valem
Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva kasutatava energia arvutamisel võtavad
ettevõtjad arvesse kõigi kütusetarbijate kütusekulu ja pardal olevatest asendusenergiaallikatest
saadud energiat asjaomasel perioodil. Selleks kasutavad ettevõtjad järgmist valemit:
∑ ×
+ ∑ +
Kütuse massi () määramiseks kasutavad ettevõtjad käesoleva lisa B osas kindlaks määratud
meetodeid.
Asendusenergiaallikatest saadud kasutatava energia koguse (∑ ) määramisel tuginevad
ettevõtjad kalda elektritoite kaudu saadud elektrienergia puhul määruse (EL) 2023/1805 I lisas
osutatud elektrienergia saatelehes sisalduvale teabele ning pardal toodetud muud liiki
taastuvelektri puhul laeva pardal toimuvale mõõtmisele.
Tuuleenergiast saadud kasutatava energia koguse (W) määramisel kohaldavad ettevõtjad
rahvusvahelisi standardeid ja sertifitseerimist, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse
artikli 5 lõikes 4 osutatud rakendusaktides. Kuni asjaomaste rakendusaktide jõustumiseni
määratakse W väärtuseks null.
Kasutatav energia arvutatakse eraldi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate
vaheliste reiside, liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest väljuvate reiside,
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamatesse suunduvate reiside ning liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates toimuvate tegevuste kohta. Liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates kai ääres kasutatav energia arvutatakse eraldi.“;
(d) punkt 2 asendatakse järgmisega:
„2. Järgmises tabelis kasutatud tähised:
– M – mõõdetakse;
– N/A – ei ole teada;
– mõttekriips (–) – ei kohaldata.
E määratakse kindlaks vastavalt meetoditele, mis on esitatud direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa
C osas ja VI lisa B osas, määruses (EL) 2023/1185 ja määruses (EL) 2025/2359.
Taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste puhul tuleks allikast paagini vaikeväärtuste
arvutamiseks kasutada kestlikkustõendis esitatud väärtusi, mis on kindlaks määratud
direktiivide (EL) 2018/2001 ja (EL) 2024/1788 alusel. Allikast paagini (WtT)
heitekoefitsiendi kindlaksmääramiseks lahutatakse kütuse olelusringi koguheitest (E) kütuse
kasutamisest tulenev heide (Eᵤ1).
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse laeva pardal kasutatavate kütuste, heiteallikate
ja kütusetarbijate heitekoefitsientide vaikeväärtusi, mis on esitatud järgmises tabelis.
Kui lahtrisse on märgitud kas M või N/A, kasutatakse asjaomase kütuseklassi jaoks samas
veerus märgitud kõrgeimat vaikeväärtust. Kui konkreetse kütuseklassi puhul on kõigis sama
1 Eu tähistab kütuse kasutamisest tulenevat heidet, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001.
ET 5 ET
veeru lahtrites märgitud kas M või N/A, kasutatakse kõige ebasoodsamate näitajatega
fossiilkütuse liigi vaikeväärtust. Seda reeglit ei kohaldata 9. veeru suhtes, kus M või N/A
tähendab, et heiteallika jaoks ei ole väärtused teada. Kui Cslip jaoks ei ole vaikeväärtust,
kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805* artikli 10 lõike 6
kohast sertifitseeritud väärtust.
Ettevõtjad võivad kasutada allpool esitatud tabelis loetletud heitekoefitsientide
vaikeväärtustest erinevaid väärtusi, kohaldades vastavalt vajadusele määruse (EL) 2023/1805
artikli 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimusi ja piiranguid.
Kütuste segamise korral käsitletakse iga kütust eraldi.
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Allikast
paagini
(WtT)
Paagist pardani (TtW)
Kütusekl
ass
Tootmisviis Alumine
küttevää
rtus
(LCV)
[
]
CO2eq WtT
[ 2
]
Kütust
tarbiva
üksuse
klass
2
[ 2
]
4
[ 4
]
2
[ 2
]
Cslip
%
moot
ori
tarbit
ud
kütus
e
massi
st
Fossiilküt
used
Raske kütteõli
(HFO)
ISO 8217:2024
kvaliteediklassid
RME kuni RMK ja
RF80–RF500
fossiilne komponent
0,0405 13,5 KÕIK 3,114 0,0000
5
0,0001
8
–
Kerge kütteõli
(LFO)
ISO 8217:2024
kvaliteediklassid
RMA ja RF20
fossiilne komponent
0,041 13,2 KÕIK 3,151 0,0000
5
0,0001
8
–
Laeva diislikütus
(MDO)
Laeva gaasiõli
(MGO)
0,0427 14,4 KÕIK 3,206 0,0000
5
0,0001
8
–
ET 6 ET
ISO 8217:2024
kvaliteediklassid
DMX kuni DMB ning
DFA, DFZ ja DFB
fossiilne komponent
Fossiilküt
used
Veeldatud maagaas
(LNG)
0,0491 18,5 LNG otto
(kahekütu
seline,
keskmine
kiirus)
2,750 0 0,0001
1
3,1
LNG otto
(kahekütu
seline,
aeglane
kiirus)
1,7
LNG
diisel
(kahekütu
seline,
aeglane
kiirus)
0,2
LBSI
(lahjasegu
l töötavad
sädesüüte
ga
gaasimoot
orid)
2,6
Veeldatud naftagaas
(LPG)
0,046 7,8 KÕIK 3,030
butaan
3,000
propaa
n
M M N/A
H2
(maagaas)
0,12 132 Kütuseele
mendid
0 0 – –
Sisepõlem
ismootor
0 0 M
NH3
(maagaas)
0,0186 121 Kütuseele
mendid
0 N/A M N/A
Sisepõlem
ismootor
0 N/A M N/A
ET 7 ET
Metanool
(maagaas)
0,0199 31,3 Kõik
sisepõlem
ismootori
d
1,375 M M –
Etaan 0,0471 18,5 KÕIK 2,927 M M N/A
Biokütuse
d
Etanool Direktiivi
(EL) 2018/2001
kohased
tootmisviisid
Direktiivi
(EL)
2018/200
1 III lisas
esitatud
väärtus
− 2
KÕIK 1,913 M M –
Biodiisel
Direktiivi (EL)
2018/2001 kohased
tootmisviisid
KÕIK 2,834 M M –
Hüdrogeenitud
taimeõli (HVO)
Direktiivi (EL)
2018/2001 kohased
tootmisviisid
KÕIK 3,115 0,0000
5
0,0001
8
–
Biometanool
Direktiivi (EL)
2018/2001 kohased
tootmisviisid
KÕIK 1,375 M M –
Muud direktiivi
(EL) 2018/2001
kohased
tootmisviisid
KÕIK 3,115 0,0000
5
0,0001
8
–
Veeldatud
biometaan
transpordikütusena
(Bio-LNG)
Direktiivi (EL)
2018/2001 kohased
tootmisviisid
− 2
LNG otto
(kahekütu
seline,
keskmine
kiirus)
2,750 0 0,0001
1
3,1
LNG otto
(kahekütu
seline,
aeglane
kiirus)
1,7
ET 8 ET
LNG
diisel
(kahekütu
seline)
0,2
LBSI
(lahjasegu
l töötavad
sädesüüte
ga
gaasimoot
orid)
2,6
Biovesinik
Direktiivi (EL)
2018/2001 kohased
tootmisviisid
Direktiivi
(EL)
2018/200
1 III lisas
esitatud
väärtus
N/A Kütuseele
mendid
0 0 0 –
Sisepõlem
ismootor
0 0 M
Muu kui
bioloogili
se
päritoluga
taastuvküt
used
(RFNBO)
–
e-kütused
e-diisel 0,0427 E–Eu KÕIK 3,206 0,0000
5
0,0001
8
–
e-metanool 0,0199 E–Eu KÕIK 1,375 M M –
e-LNG 0,0491 E–Eu LNG otto
(kahekütu
seline,
keskmine
kiirus)
2,750 0 0,0001
1
3,1
LNG otto
(kahekütu
seline,
aeglane
kiirus)
1,7
LNG
diisel
(kahekütu
seline)
0,2
LBSI
(lahjasegu
l töötavad
sädesüüte
ga
gaasimoot
orid)
2,6
ET 9 ET
e-H2 0,12 E–Eu Kütuseele
mendid
0 0 0 –
Sisepõlem
ismootor
0 0 M
e-NH3 0,0186 N/A Kütuseele
mendid
0 N/A M N/A
Sisepõlem
ismootor
0 N/A M N/A
e-LPG N/A N/A
N/A N/A N/A N/A
e-DME (e-
dimetüüleeter)
N/A N/A
N/A N/A N/A –
Muu Elekter – RIIGI
ENERGI
AALLIK
ATE
JAOTUS
Kaldaelek
tri toide
(OPS)
– – – –
1. veerus on märgitud kütuste klass, nimelt fossiilkütused, biokütused, biogaas ja e-kütused.
2. veerus on märgitud asjaomaste kütuste nimetused või nende tootmisviisid asjaomases
klassis.
3. veerus on esitatud kütuste alumised kütteväärtused [MJ/g]. Biokütuste puhul teisendatakse
direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas esitatud energiasisaldused massi kohta (alumine
kütteväärtus, MJ/kg) ühikutesse MJ/g ja kasutatakse neid väärtusi.
4. veerus on esitatud allikast paagini (WtT) KHG heite koefitsiendid ühikutes gCO2eq/MJ:
a) biokütuste puhul kasutatakse vaikeväärtuste arvutamiseks direktiivi (EL) 2018/2001 V lisa
C osas kõigi biokütuste ja VI lisa B osas biogaasi jaoks sätestatud metoodika kohaselt
kindlaks määratud E väärtusi ning võetakse aluseks vaikeväärtused, mis on seotud konkreetse
transpordikütusena kasutatava biokütuse ja selle tootmisviisiga ja mis on esitatud kõnealuse
direktiivi V lisa D ja E osas kõigi biokütuste ja VI lisa D osas biogaasi kohta. E väärtusi tuleb
korrigeerida, lahutades asjaomasest väärtusest 6. veerus (Cf_CO2) ja 3. veerus (LCV) esitatud
väärtuste suhtarvu. Seda nõutakse käesoleva määrusega, mis eraldab WtT ja TtW arvutused,
et vältida heitkoguste topeltarvestust;
b) RFNBO ja muude punktis a osutamata kütuste puhul, mida tuleb arvesse võtta määruse
(EL) 2023/1805 artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, arvutatakse vaikeväärtused kas direktiivi
(EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud metoodika
alusel või asjakohasel juhul sarnase metoodika alusel, kui see on kindlaks määratud
taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturge käsitlevas
liidu õigusaktis, vastavalt käesoleva määruse (EL) 2023/1805 artikli 10 lõigetele 1 ja 2.
5. veerus on märgitud selliste kütust tarbivate üksuste peamised tüübid/klassid nagu 2- ja 4-
taktilised sisepõlemismootorid, diisel- või ottomootorid, lahjasegul töötavad sädesüütega
ET 10 ET
gaasimootorid (LBSI), kütuseelemendid jne. 6. veerg sisaldab CO2 heite koefitsienti Cf
ühikutes gCO2/gfuel.
7. veerg sisaldab metaani heitekoefitsienti Cf ühikutes gCH4/gfuel. Veeldatud maagaasi
kütuste puhul on metaani Cf väärtuseks määratud null.
8. veerg sisaldab dilämmastikoksiidi heitekoefitsienti Cf ühikutes gN2O/gfuel.
9. veerus on märgitud kütuse osa, mis läheb kaotsi hajusheitena ja põletamata kütuse heitena
(Cslip) ja mida mõõdetakse protsendina konkreetse kütust tarbiva üksuse poolt kasutatud
kütuse massist. Selliste kütuste jaoks nagu veeldatud maagaas, mille puhul esineb hajusheide
ja põletamata kütuse heide, on tabelis esitatud hajusheite ja põletamata kütuse heite kogus
väljendatud protsendina kasutatud kütuse massist (9. veerg). Tabelis esitatud Cslip väärtused
on arvutatud 50 % jaoks mootori täiskoormusest.“;
(3) AA osa jäetakse välja;
(4) B osa muudetakse järgmiselt:
(a) B osa pealkiri asendatakse järgmisega:
„B. SEIREMEETODID KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE JA KASUTATAVA
ENERGIA MÄÄRAMISEKS“;
(b) esimene lause asendatakse järgmisega:
„Ettevõtja märgib seirekavas, millist seiremeetodit kasutatakse iga tema vastutusel oleva laeva
kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kasutatava energia kindlaksmääramiseks, ning tagab, et
valitud meetodit kohaldatakse järjepidevalt.“;
(c) kolmas lause asendatakse järgmisega:
„Arvutuspõhiste meetodite korral (meetodid A, B ja C) arvutatakse heitkogused ja kasutatav
energia A osas esitatud valemite abil. Selleks määratakse ühega allpool kirjeldatud
meetoditest A, B või C kindlaks iga reisi tegelik kütusekulu ja seda kasutatakse arvutustes.
Meetodi A, B või C valikul võetakse arvesse mõõtemääramatuse allikaid ja sellega seotud
mõõtemääramatuse tasemeid.“;
(d) punkti 3 esimene lause asendatakse järgmisega:
„See meetod põhineb pardal toimuval kütuse vooluhulkade mõõtmisel. Kõigi asjaomaste
kasvuhoonegaaside heiteallikate ja kütusetarbijatega seotud vooluhulgamõõturite andmed
liidetakse, et leida kindla perioodi kogukütusekulu.“
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 17.7.2026 COM(2026) 620 final
2026/0210 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2015/757 ja (EL) 2023/1805, et lihtsustada ja
ühtlustada seiret, aruandlust ja kontrolli ning viia need määrused kooskõlla ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi muudatustega
{SEC(2026) 616 final} - {SWD(2026) 616 final} - {SWD(2026) 617 final} -
{SWD(2026) 618 final}
(EMPs kohaldatav tekst)
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Määruse (EL) 2015/757 ja määruse (EL) 2023/1805 kavandatud muudatused esitatakse
komisjoni ettepanekust COM(2026) 6161 (edaspidi „üldine HKSi ettepanek“) eraldi üksnes
õigusliku vormiga seotud küsimuste tõttu. Järgmisi küsimusi käsitletakse üldise HKSi
ettepaneku seletuskirjas: i) ettepaneku põhjused ja eesmärgid; ii) kooskõla
poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega; iii) kooskõla muude liidu
tegevuspõhimõtetega.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on sama (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1) nagu
üldise HKSi ettepaneku puhul, kuna selles käsitletakse üldise läbivaatamise üht elementi.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELi HKS põhineb suures osas kogu liitu hõlmavatel ühtlustatud eeskirjadel. Käesolev
ettepanek on üldisest HKSi ettepanekust eraldatud üksnes õigusliku vormiga seotud põhjustel
ning seda tuleks käsitleda koos peamise ettepanekuga. Määruste muudatustega muudetakse
ühtlustatud sätteid.
• Proportsionaalsus
Määruse (EL) 2015/757 ja määruse (EL) 2023/1805 kavandatud muudatused esitatakse
üldisest HKSi ettepanekust eraldi üksnes õigusliku vormiga seotud küsimuste tõttu. Seda
küsimust käsitletakse üldise HKSi ettepaneku seletuskirjas.
• Vahendi valik
Kuna algsed õigusaktid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused, tuleb ka muudatused
teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
Määruse (EL) 2015/757 ja määruse (EL) 2023/1805 kavandatud muudatused esitatakse
üldisest HKSi ettepanekust eraldi üksnes õigusliku vormiga seotud küsimuste tõttu. Järgmisi
küsimusi käsitletakse üldise HKSi ettepaneku seletuskirjas: i) praegu kehtivate õigusaktide
järelhindamine või toimivuse kontroll; ii) konsulteerimine sidusrühmadega; iii)
eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine; iv) mõju hindamine; v) õigusnormide toimivus ja
lihtsustamine; vi) põhiõigused.
Käesolevale ettepanekule ja sellega seotud komisjoni ettepanekule HKSi direktiivi
läbivaatamise kohta on lisatud üks üldine mõjuhinnang, mis esitati õiguskontrollikomiteele
23. märtsil 2026. Laiemat konteksti selgitatakse peamise ettepaneku seletuskirjas.
Mõjuhinnang hõlmab kooskõla kontrolli vastavalt Euroopa kliimamääruse artikli 6 lõikele 4,
1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ja
otsust (EL) 2015/1814 seoses konkurentsivõime suurendamise ja süsinikuheite kulutõhusa
vähendamisega, COM(2026) 616.
ET 2 ET
mille kohaselt peab komisjon hindama kõigi kavandatavate ELi meetmete ja seadusandlike
ettepanekute kooskõla kliimamääruse eesmärkidega, näiteks ELi
kliimaneutraalsuseesmärgiga.
4. MÕJU EELARVELE
Seda küsimust käsitletakse üldise HKSi ettepaneku seletuskirjas, millest on need elemendid
eraldatud üksnes õigusliku vormiga seotud küsimuste tõttu.
Üldisele HKSi ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses käsitletakse kõiki käesoleva
ettepanekuga seotud küsimusi.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Seda küsimust käsitletakse üldise HKSi ettepaneku seletuskirjas, millest on need elemendid
eraldatud üksnes õigusliku vormiga seotud küsimuste tõttu.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja kontrolli (monitoring, reporting, verification,
MRV) määruse ning FuelEU Maritime’i määruse peamised muudatused on järgmised.
• Ettepaneku eesmärk on lihtsustada MRV/HKSi ja FuelEUga seotud kohustusi
täitvate käitajate tegevust, ühendades asjakohased MRV nõuete täitmise tsüklid ning
minimeerides dubleerimist ja lahknevusi. See eeldab MRV määruse kohaldamisala
laiendamist (muudetud artikkel 2), et see hõlmaks lisaks kasvuhoonegaaside heite ja
energiatõhususe andmetele ka energiakasutust, ning seire- ja aruandlusnõuete
ajakohastamist (muudetud artiklid 9 ja 10), et tagada kõigi asjakohaste andmete
kogumine sama MRV-süsteemi alusel.
– Kavandatud muudatustega tehakse vastavad muudatused seirekava sisus ja
selle esitamise korras (muudetud artikkel 6) ning heitearuandes (muudetud
artikkel 11). Sellest tulenevalt peavad ettevõtjad lisama kogu vajaliku teabe
ühte dokumenti ja esitama selle ühtses töövoos, millega täidetakse nii
MRV/HKSi kui ka FuelEU kohaseid seire-, aruandlus- ja kontrollinõudeid.
– Ettepanekuga muudetakse kontrollieeskirju tulenevalt määruse kohaldamisala
laiendamisest selliselt, et see hõlmaks energiakasutust, ja kehtestatakse uued
aruandlusnõuded (muudetud artiklid 13–16). Komisjonile käesoleva määrusega
antud volitusi, mis on seotud kontrolli- ja akrediteerimiseeskirjadega, tuleks
rakendada eesmärgiga luua ühtne MRV, HKSi ja FuelEU Maritime’i raames
kohaldatav akrediteerimis- ja kontrolliraamistik.
– Lisaks antakse ettepanekuga komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte, et muuta seiremeetodeid ja -eeskirju, et need vastaksid määruse
laiendatud kohaldamisalale, kuna energiakasutuse hõlmamiseks lisatakse uusi
andmeid (muudetud artikkel 5).
– MRV määruse kavandatud muudatustest tulenevalt tuleb teha vastavad
muudatused FuelEU määruses, eelkõige seetõttu, et seire ja aruandluse
ühekordsuse põhimõtet rakendatakse täielikult ühise seire-, aruandlus- ja
kontrollinõuete täitmise tsükli kaudu.
ET 3 ET
• Ettepanekuga muudetakse teatavaid mõisteid (muudetud artikkel 3) ning seire- ja
aruandlusnõudeid (muudetud artikkel 11 ja II lisa), et tagada suurem kooskõla IMO
andmekogumissüsteemiga.
• Peale selle lisatakse ettepanekuga uus artikkel 4a, et täpsustada vastutava haldava
asutuse rolli seoses seire-, aruandlus- ja kontrollikohustustega ning luua MRV
määruse kohaldamisalasse kuuluvatele laevandusettevõtjatele vastutava haldava
asutuse määramise mehhanism, et veelgi suurendada MRV-süsteemi töökindlust.
• Samuti soovitakse ettepanekuga luua võrdsemaid tingimusi ELi HKSi kohaldamisala
sihipärase laiendamisega teatavatele laevakategooriatele (MRV määruse muudetud
artikkel 2). Selline sihipärane laiendamine eeldab, et komisjonile antakse
delegeeritud ja rakendamisvolitused, et näha ette asjakohased seire- ja
aruandluseeskirjad (MRV määruse muudetud artiklid 5, 6 ja 11).
• Ettepanek sisaldab kohandatud norme, mille eesmärk on tugevdada kaitsemeetmeid
nõuete täitmisest kõrvalehoidumise riski vähendamiseks selliste laevade puhul, mis
osalevad avameretoimingutes või toetavad neid. Need kohandatud normid eeldavad
MRV määruse kohaldamisala muutmist (MRV määruse muudetud artikkel 2), uute
mõistete lisamist (MRV määruse muudetud artikkel 3) ning avamerelaevade loetelu
väljajätmist (MRV määruse muudetud I lisa). Ettepaneku kohaselt antakse
komisjonile delegeeritud ja rakendamisvolitused, et näha ette asjakohased seire- ja
aruandluseeskirjad (MRV määruse muudetud artiklid 5, 6 ja 11).
ET 4 ET
2026/0210 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2015/757 ja (EL) 2023/1805, et lihtsustada ja
ühtlustada seiret, aruandlust ja kontrolli ning viia need määrused kooskõlla ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi muudatustega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/7574 on sätestatud
meretransporditegevusest, sealhulgas direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse
kuuluvast meretransporditegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja muu
asjakohase teabe seire, aruandluse ja kontrolli eeskirjad. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2023/18055 on muu hulgas kehtestatud nõuded laevade
pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse kohta, et edendada
taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis.
(2) Määruse (EL) 2023/1805 kohane seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem sisaldab
nõudeid, mis on sarnased määruses (EL) 2015/757 sätestatud nõuetega, ning selle
kohaselt tuleb võimalikult suures ulatuses kasutada viimati nimetatud määruse alusel
esitatud andmeid. Eelkõige põhineb määruse (EL) 2015/757 alusel seiratavatel
andmetel laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heite mahukuse
kindlaksmääramine vastavalt määrusele (EL) 2023/1805.
(3) Kohaldatavad seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemid on ülesehituse, protsesside ja
kaasatud osalejate poolest sarnased, kuid need on formaalselt eraldiseisvad ning nende
2 ELT C , , lk . 3 ELT C , , lk . 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb
meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega
muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2015/757/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1805, 13. september 2023, mis käsitleb
taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse
direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.9.2023, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1805/oj).
ET 5 ET
puhul esineb mõningaid kattuvusi ja lahknevusi, mis tähendab ettevõtjate jaoks nõuete
täitmise meetmete ja asjaomaste asutustega suhtlemise dubleerimist.
(4) Selleks et suurendada ühelt poolt direktiivi 2003/87/EÜ ja teiselt poolt määruse (EL)
2023/1805 järgimise tagamiseks kohaldatava seire-, aruandlus- ja kontrolliraamistiku
tõhusust ning vähendada halduskoormust, tuleks määrust (EL) 2015/757 muuta, et
luua üks seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mis hõlmab nii kasvuhoonegaaside
heidet kui ka laevade pardal kasutatavat energiat, et täita direktiivis 2003/87/EÜ ja
määruses (EL) 2023/1805 sätestatud nõudeid.
(5) Tagamaks, et ettevõtjad seiravad ja esitavad asjakohaseid andmeid sama seire-,
aruandlus- ja kontrollisüsteemi alusel ainult üks kord, tuleks muuta määruse (EL)
2015/757 kohaseid seire- ja aruandlusnõudeid, et need hõlmaksid energiakasutust,
allikast pardani heidet vastavalt määruse (EL) 2023/1805 artiklis 3 esitatud
määratlusele ja muud asjakohast teavet, mis on vajalik määrusest (EL) 2023/1805
tulenevate kohustuste täitmiseks. Kui käesolevas määruses osutatakse
kasvuhoonegaaside summaarsele heitkogusele, tuleks seda mõista nii, et see hõlmab
heidet nii allikast paagini kui ka paagist pardani, kusjuures need kaks komponenti
tuleb esitada eraldi.
(6) Menetluste dubleerimise vältimiseks tuleks määrust (EL) 2015/757 ja määrust (EL)
2023/1805 muuta tagamaks, et laevandusettevõtjad esitavad iga nende vastutusel oleva
laeva kohta ühe seirekava ja ühe aruande, mis hõlmab nii kasvuhoonegaaside heidet
kui ka laevade pardal kasutatavat energiat.
(7) Lisaks tuleks määrust (EL) 2015/757 ja määrust (EL) 2023/1805 muuta selleks, et
kooskõlastada eeskirju, mis käsitlevad akrediteerimis- ja kontrollitoiminguid ning
liikmesriikide rolli nõuete täitmise tagamisel, ning koondada need määrusse (EL)
2015/757. See peaks tagama ühtse seire-, aruandlus- ja kontrolliraamistiku sidusa
rakendamise ja nõuete täitmise kõigi kasvuhoonegaaside heitkoguste ja laevade pardal
kasutatava energia osas. Selleks et suurendada halduse ja nõuete täitmise tagamise
sidusust, tuleks veelgi täpsustada liikmesriikide rolli seoses laevandusettevõtjatega,
kes kuuluvad määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse, ning kehtestada
vastutusalasse määramise mehhanism selliste laevandusettevõtjate jaoks, kes kuuluvad
määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse, kuid ei kuulu direktiivi 2003/87/EÜ
kohaldamisalasse.
(8) Selleks et tagada halduse ja nõuete täitmise tagamise sidusus, peaks üksus, kes
vastutab määruse (EL) 2023/1805 järgimise eest, olema sama, kes vastutab nii
määruse (EL) 2015/757 kui ka direktiivi 2003/87/EÜ järgimise eest.
(9) Selleks et tagada kohaldamisala sidusus määrusega (EL) 2023/1805, tuleks määruses
(EL) 2015/757 täpsustada, et selliste riigi omandis olevate või riigi käitatavate laevade
tegevus, mida kasutatakse üksnes mittekaubanduslikel eesmärkidel, ei kuulu käesoleva
määruse kohaldamisalasse.
(10) Selleks et täpsustada, millised laevaliigid ei kuulu määruse kohaldamisalasse, on
asjakohane asendada praegused viited kalapüügi- või -töötlemislaevadele üldisema
viitega kalalaevadele. Viimane peaks hõlmama paljusid laevaliike, sealhulgas mitte
ainult kalapüügi- ja -töötlemislaevu, vaid ka muid kalalaevu, mis ei ole
kalapüügilaevad.
(11) Selleks et viia määrus (EL) 2015/757 veelgi paremini vastavusse Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO) andmekogumissüsteemiga, tuleks teatavaid mõisteid ja
ET 6 ET
aruandlusnõudeid muuta, et kaotada võimalik dubleerimine viisil, mis on kooskõlas
liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi poliitiliste eesmärkide ja põhimõtetega.
(12) Selleks et suurendada seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi keskkonnaalast
tulemuslikkust ning tagada võrdsed tingimused ja vähendada kõrvalehoidmise riski,
tuleks naftatankerid, kemikaalitankerid, gaasitankerid, veeldatud maagaasi tankerid,
parvlaevad ja reisilaevad, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400,
lisada alates 2029. aastast määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse.
(13) Direktiivi 2003/87/EÜ muudetakse, et tagada võrdsed tingimused ja vähendada
direktiivi sätete täitmisest kõrvalehoidmise riski avameretoiminguid tegevate või
toetavate laevade puhul. Seepärast on asjakohane muuta määrust (EL) 2015/757, et
võtta arvesse direktiivis 2003/87/EÜ tehtavaid muudatusi. Selleks et tagada seire-,
aruandlus- ja kontrollisüsteemi tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta
kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte
avameretoiminguid tegevate või toetavate laevade heitkoguste seire meetodite ja
eeskirjade ning heitearuandluse eeskirjade kohta.
(14) Üleilmsete kliimameetmete toetamiseks peaks komisjon Euroopa Meresõiduohutuse
Ameti (EMSA) abiga püüdma pakkuda kolmandatele riikidele vahendeid ja suuniseid,
mis on vajalikud kasvuhoonegaaside heite maksustamise süsteemide, sealhulgas
määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalast välja jäävaid reise hõlmava seire-, aruandlus-
ja kontrollisüsteemi kehtestamiseks, kuna usaldusväärne seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteem on iga turupõhise meetme eeltingimus. Selline toetus peaks sõltuma
kinnitusest, et kolmandate riikide seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemid on kooskõlas
käesolevas määruses sätestatud põhimõtete ja meetoditega.
(15) Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et tagada ühetaolised tingimused
tuuleenergiast saadud kasutatava energia määramiseks ning automatiseeritud
süsteemide ja elektrooniliste standardvormide kasutamiseks, et määruse (EL)
2015/757 kohaste kontrolliaruannete väljaandmine oleks sidus. Lisaks tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused, et tagada ühetaolised tingimused
automatiseeritud süsteemide ja standardvormide kasutamisele asjakohase teabe seireks
ja esitamiseks määruse (EL) 2023/1805 alusel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(16) On vaja tagada ELi HKSi ja FuelEU Maritime’i ühtse seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteemi tulemuslik toimimine ning võtta arvesse seda, et määruse (EL)
2015/757 kohaldamisalasse lisatakse teatavat liiki laevade, mille kogumahutavus on
alla 5 000, kuid mitte alla 400, ning avameretoiminguid tegevate või toetavate laevade
kasvuhoonegaaside heitkogused ja nende laevade kasutatav energia. Sellega seoses
peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290
vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud
heitkoguste ja kõnealuses määruses sätestatud muu asjakohase teabe seire meetodeid
ja eeskirju ning aruandluse eeskirju. Selleks et võtta arvesse FuelEU ja ELi HKSi
jaoks ühtse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi loomist, tuleks määruse (EL)
2015/757 artikli 5 lõikes 2 sätestatud volitusi laiendada, et need hõlmaksid
kasvuhoonegaaside heitkoguste ja energiakasutuse seire teatavate tehniliste aspektide
läbivaatamist, et võtta arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi norme ja standardeid, liidu
õigusakte energeetika valdkonnas ning tehnoloogia ja teaduse arengut. Selleks et võtta
arvesse teatavat liiki laevade, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400,
ning avameretoiminguid tegevate või toetavate laevade kasvuhoonegaaside
heitkoguseid ja nende laevade kasutatavat energiat, tuleks määruse (EL) 2015/757
ET 7 ET
artikli 5 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 4 sätestatud volitusi laiendada, et need hõlmaksid
kõnealuste laevade suhtes kohaldatavaid seire- ja aruandluseeskirju. On eriti oluline, et
komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone,
sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas
13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes6
sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik
dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev
juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamist.
(17) Selleks et komisjon saaks õigeaegselt vastu võtta õigusaktid, millega seoses on talle
kõnealuse määruse kohaselt antud volitused, tuleks volitusi käsitlevaid sätteid hakata
kohaldama kahekümnendal päeval pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Selleks et tagada uue ühtse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi tõhus toimimine,
tuleks seiret, aruandlust ja kontrolli käsitlevate sätete kohaldamine edasi lükata.
(18) Seetõttu tuleks määrust (EL) 2015/757 ja määrust (EL) 2023/180 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2015/757 muudatused
Määrust (EL) 2015/757 muudetakse järgmiselt.
(1) Kogu määruses asendatakse sõna „heitearuanne“ sõnaga „seire-, aruandlus- ja
kontrolliaruanne“ ning tehakse vajalikud grammatilised muudatused.
(2) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse normid liikmesriikide jurisdiktsiooni alla
kuuluvatesse sadamatesse saabuvatelt, seal viibivatelt või sealt lahkuvatelt laevadelt
pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste, nende laevade kasutatava energia ja muu
olulise teabe täpseks seireks, aruandluseks ja kontrolliks eesmärgiga edendada
meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite kulutõhusat vähendamist.“
(3) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille kogumahutavus on
5 000 või rohkem, seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkega ja
energiakasutusega nende ärilistel eesmärkidel kauba või reisijate veoks
tehtavatel reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni
alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse sadamasse ning
nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates
sadamates.“;
(b) lõige 1a asendatakse järgmisega:
6 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.
ET 8 ET
„1a. Alates 1. jaanuarist 2025 kohaldatakse käesolevat määrust ka
segalastilaevade suhtes, mille kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla
400, seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkega ja energiakasutusega
nende ärilistel eesmärkidel kauba veoks tehtavatel reisidel viimasena
külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse
sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast
järgmisena külastatavasse sadamasse ja nende viibimisel liikmesriigi
jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates.“;
(c) lisatakse lõige 1aa:
„1aa. Käesolevat määrust kohaldatakse ka laevade suhtes, mille
kogumahutavus on alla 5 000, kuid mitte alla 400, seoses kasvuhoonegaaside
heitkoguste tekkega ja energiakasutusega nende reisidel, mis tehakse viimasena
külastatud sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse
sadamasse ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast
järgmisena külastatavasse sadamasse eesmärgiga teha või toetada
avameretoiminguid, mis on seotud liikmesriigi territoriaalmeres,
majandusvööndis, mandrilaval või šelfimeres asuva avameretööalaga, ning
nende laevade viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates külastatavates
sadamates, kui kõnealused heitkogused on tihedalt seotud selliste
avameretoimingute tegemise või toetamisega, mis on seotud liikmesriigi
territoriaalmeres, majandusvööndis, mandrilaval või šelfimeres asuva
avameretööalaga.“;
(d) lisatakse lõige 1ba:
„1ba. Käesolevat määrust kohaldatakse laevade suhtes, mille kogumahutavus
on 5 000 või rohkem, seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkega ja
energiakasutusega nende reisidel, mis tehakse viimasena külastatud sadamast
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena
külastatavasse sadamasse eesmärgiga teha või toetada avameretoiminguid, mis
on seotud liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis, mandrilaval või
šelfimeres asuva avameretööalaga, ning nende laevade viibimisel liikmesriigi
jurisdiktsiooni all olevates külastatavates sadamates, kui kõnealused
heitkogused on tihedalt seotud selliste avameretoimingute tegemise või
toetamisega, mis on seotud liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis,
mandrilaval või šelfimeres asuva avameretööalaga.“;
(e) lisatakse lõige 1d:
„1d. Käesolevat määrust kohaldatakse ka laevade suhtes, mille kogumahutavus
on alla 5 000, kuid mitte alla 400, ja mis kuuluvad järgmiste laevaliikide hulka:
a) naftatankerid;
b) kemikaalitankerid;
c) gaasitankerid;
d) veeldatud maagaasi tankerid;
e) parvlaevad;
f) reisilaevad.
ET 9 ET
Käesolevat lõiget kohaldatakse seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste tekkega
ja energiakasutusega nende laevade ärilistel eesmärkidel kauba või reisijate
veoks tehtavatel reisidel viimasena külastatud sadamast liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse ja liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast järgmisena külastatavasse
sadamasse ning nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevates
külastatavates sadamates.“;
(f) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade,
kalalaevade, lihtsa ehitusega puidust laevade ega mehaanilise jõuajamita
laevade suhtes.“;
(g) lisatakse lõige 3:
„3. Käesolevat määrust ei kohaldata riigi omandis või kasutuses olevate ja
üksnes mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade kasvuhoonegaaside
heitkoguste tekke ja energiakasutuse suhtes.“
(4) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt n asendatakse järgmisega:
„n) „kai ääres seisev laev“ – laev, mis on liikmesriigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvas sadamas lastimise või lossimise või reisijate majutamise ajaks
sildunud, alates esimese kinnitusotsa andmisest kaldale kuni viimase
kinnitusotsa vabastamiseni kaldalt, või ankrus, alates ankru viiramisest kuni
ankru hiivamiseni, sh aeg, mil laev on sildunud või ankrus, kuid seda ei lastita
ega lossita;“;
(b) lisatakse punktid r–ag :
„r) „avameretoimingud“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis [am]
määratletud avameretoimingud;
s) „avameretööala“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis [an] määratletud
avameretööala;
t) „dedveit“ – suvise süvisega laeva veeväljasurve vees suhtelise tihedusega
1,025 kg/m3 ja tühja laeva massi vahe tonnides; suvist süvist tuleks käsitada
suvise maksimumsüvisena, mis on kinnitatud püstivusteabes, mille on heaks
kiitnud ametiasutus või selle poolt tunnustatud organisatsioon;
u) „biokütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 33
määratletud biokütused;
v) „ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001
artikli 2 teise lõigu punktis 35 määratletud ringlussevõetud süsinikupõhised
kütused;
w) „muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused“ – direktiivi
(EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36 määratletud muust kui
bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused;
x) „heitevaba tehnoloogia“ – määruse (EL) 2023/1805 artikli 3 punktis 7
määratletud heitevaba tehnoloogia;
y) „asendusenergiaallikad“ – pardal toodetud taastuvenergia, kaldaelektri
toitest saadav elekter või tuuleenergial põhinevad jõuseadmed;
ET 10 ET
z) „tuuleenergial põhinev veojõud“ – laeva osaliselt või täielikult tuuleenergial
põhinev veojõud, mille saamiseks kasutatakse tuuleenergial põhinevaid
jõuseadmeid, näiteks rootorpurjed, kerged ülapurjed, kõvad või jäigad purjed,
pehmed purjed, imitiivad või turbiinid;
aa) „pardal kasutatav energia“ – gigadžaulides (GJ) väljendatud energiahulk,
mida laev kasutab käitursüsteemi jaoks ja pardal olevate seadmete käitamiseks
merel või kai ääres seistes;
ab) „kaldaelektri toide“ – süsteem, mille abil varustatakse elektriga kai ääres
seisvaid laevu madal- või kõrgepingelise vahelduv- või alalisvooluga,
sealhulgas laeval ja sadamas olevad seadmed, kui nad toidavad vahetult laeva
peajaotuskilpi, varustades energiaga laeval olevaid eluruume, teeninduspunkte
või laadides akusid;
ac) „elektrienergia nõudlus kai ääres“ – kai ääres seisva laeva nõudlus
elektrienergia järele, et rahuldada laeva pardal kõik elektripõhised
energiavajadused;
ad) „kai ääres seisva laeva kindlakstehtud elektrienergia kogunõudlus“ – kai
ääres seisva laeva elektrienergia kogunõudluse kõrgeim väärtus, mida
väljendatakse kilovattides ning mis hõlmab laeval olevate eluruumide ja
lastikäitlemise koormust;
ae) „jääserv“ – lahtise mere ja igasuguse merejää (kinnis- või ajujää) vaheline
piiriala teataval ajahetkel, nagu see on kindlaks määratud Maailma
Meteoroloogiaorganisatsiooni 2014. aasta märtsis avaldatud merejää
nomenklatuuri punktis 4.4.8;
af) „jääoludes navigeerimine“ – jääklassiga laeva navigeerimine jääserva jääval
merealal;
ag) „kontrolliperiood“ – vahetult aruandeperioodile järgnev kalendriaasta.“
(5) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Seire ja aruandlus peavad olema täielikud ning hõlmama nii laeva merel kui
ka sadamas, sh kai ääres viibimise ajal, kütuste põletamisel tekkivaid
kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning laeva pardal käitursüsteemi jaoks ja
pardaseadmete käitamiseks kasutatavat energiat. Ettevõtjad rakendavad
sobivaid meetmeid, et vältida aruandeperioodil andmelünkade tekkimist.“;
(b) lisatakse lõige 2a:
„2a. Kasvuhoonegaaside heitkogused ja pardal kasutatav energia määratakse
kooskõlas I lisas esitatud seiremeetoditega, võttes arvesse kõiki heiteallikaid,
kütust tarbivaid üksusi, asendusenergiaallikaid, pardale paigaldatud heitevaba
tehnoloogiat ja asjakohaseid heitekoefitsiente.“;
(c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Ettevõtjad koguvad, registreerivad, koostavad, analüüsivad ja
dokumenteerivad seireandmeid ning säilitavad vähemalt kümme aastat kõiki
seireandmeid, sealhulgas eeldusi, võrdlusaluseid, heitekoefitsiente, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805* I lisa kohaseid kütusemahuti
saatelehti ning tegevusandmeid läbipaistval viisil, mis võimaldab
ET 11 ET
kasvuhoonegaaside heitkoguste ja laevade pardal kasutatava energia määramist
korrata.
________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL)
2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste
kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ
(ELT L 234, 22.9.2023, lk 48, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1805/oj).“;
(d) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Ettevõtjad tagavad, et kasvuhoonegaaside heitkoguste ja laeva pardal
kasutatava energia määramisel ei esine süstemaatilist või teadlikku ebatäpsust.
Ebatäpsuste põhjused tuleb kindlaks teha ja nende mõju vähendada.“;
(e) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Ettevõtjad tagavad piisava kindlusega seire- ja aruandekohustuse alla
kuuluvate andmete tervikluse.“;
(f) lisatakse lõige 9:
„9. Lõike 1 kohaselt esitatud andmeid kasutatakse määruse (EL) 2023/1805
nõuete täitmiseks.“
(6) Lisatakse artikkel 4a:
„Artikkel 4a
Vastutav haldav asutus
1. Vastutav haldav asutus tagab, et tema vastutusalasse kuuluv laevandusettevõtja
täidab artiklites 4–12 sätestatud kohustusi iga käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluva laeva puhul.
2. Kui ettevõtjal tekivad käesoleva määruse kohased kohustused esimest korda pärast
[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse kohaldamise
alguskuupäev] ja kui kõnealune ettevõtja ei ole kantud direktiivi 2003/87/EÜ artikli
3gf lõike 2 kohaselt koostatud loetellu, määratakse ettevõtjale vastutav haldav asutus
kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3gf.
Ühe kuu jooksul pärast seda, kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv laev
on esimest korda külastanud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat sadamat, võtab
kõnealune ettevõtja ühendust Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA), et
määrata ettevõtjale vastutav haldav asutus. Kõnealune ettevõtja jääb määratud
vastutava haldava asutuse vastutusalasse vähemalt kuni direktiivi 2003/87/EÜ artikli
3gf lõike 2 kohase loetelu ajakohastamiseni.“
(7) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
(a) pealkiri ja lõige 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 5
Asjakohase teabe seire meetodid
1. Artikli 4 kohaldamisel määravad ettevõtjad iga neile kuuluva laeva kohta
kasvuhoonegaaside heitkogused vastavalt ühele käesoleva määruse I lisas esitatud
meetodile ning kasutatava energia vastavalt käesoleva määruse I lisas ja määruse
ET 12 ET
(EL) 2023/1085 I lisas esitatud meetoditele ning koguvad muud asjakohast teavet
vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud või selle alusel vastu võetud
eeskirjadele.“;
(b) lõiked 2–4 asendatakse järgmisega:
„2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 23 vastu
delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I ja II lisa, et võtta arvesse CH4
ja N2O heite ning avameretoiminguid tegevatelt või toetavatelt laevadelt pärit
kasvuhoonegaaside heitkoguste lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse
vastavalt käesoleva direktiivi artikli 2 lõigetele 1aa ja 1b ning direktiivi 2003/87/EÜ
muutmist ja et viia käesoleva määruse I ja II lisa kooskõlla direktiivi 2003/87/EÜ
artikli 14 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusaktidega, asjakohaste rahvusvaheliste
normidega ning rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega. Komisjonil on samuti
õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva määruse I ja II lisa muutmiseks, et arendada edasi nendes sätestatud
seiremeetodite elemente, sealhulgas heitekoefitsiente, võttes arvesse tehnoloogia ja
teaduse arengut ning et tagada direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kehtestatud ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) ja määruse (EL) 2023/1805 kohaselt
loodud algatuse FuelEU Maritime tõhus toimimine ning kooskõla tulevaste
rahvusvaheliste standardite või liidu õigusaktidega energeetika valdkonnas parimate
kättesaadavate teaduslike ja tehniliste teadmiste kohaselt.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte I ja
II lisa muutmiseks, et võtta arvesse käesoleva määrusega hõlmatud liikidesse
kuuluvatelt väiksema kui 5 000se kogumahutavusega laevadelt pärit
kasvuhoonegaaside heitkoguste lisamist vastavalt artikli 2 lõigetele 1a ja 1d,
sealhulgas selleks, et näha ette lihtsustatud seirenõuded.
4. Selleks et tagada ühetaolised tingimused tuuleenergiast saadud kasutatava energia
hulga määramiseks, on komisjonil õigus võtta rakendusaktidega vastu normid, milles
määratakse kindlaks standardid ja sertifitseerimine, mida ettevõtjad peavad
kasutama. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega.“
(8) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Olenemata lõikest 1 esitab ettevõtja laevade kohta, mis kuuluvad käesoleva
määruse kohaldamisalasse esimest korda pärast 31. augustit 2017, tõendajale
seirekava ilma põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast
seda, kui asjaomane laev on esimest korda külastanud liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvat sadamat. Selles seirekavas peab olema märgitud
meetod, mida kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste ja pardal kasutatava
energia, sealhulgas kasutatava energia hulga ja liigi, kohaldatavate
heitekoefitsientide ja muu asjakohane teabe seireks ja aruandluseks.“;
(b) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
1) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) kõigi laeva pardal olevate kasvuhoonegaaside heiteallikate ja
kütusetarbijate kirjeldus;“;
2) punkti c järele lisatakse punktid ca–cg:
ET 13 ET
„ca) pardale paigaldatud heiteallikate ja kütusetarbijate kasutatavate
kütuseliikide kirjeldus;
cb) pardale paigaldatud asendusenergiaallikate ja heitevaba tehnoloogia
kirjeldus ning seotud võimsus megavattides (MW);
cc) määruse (EL) 2023/1805 artikli 6 lõike 4 punktis b osutatud laevade
puhul selliste seadmete standardite ja omaduste kirjeldus, mis
võimaldavad ühendada laeva kaldaelektri toitega, või heitevaba
tehnoloogia standardite ja omaduste kirjeldus;
cd) kai ääres seisva laeva kindlakstehtud elektrienergia kogunõudluse
väärtus, nagu on ette nähtud selle elektrikoormuse bilansis või
elektrikoormuse uuringus, mida on kasutatud vastavuse tõendamiseks
inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni
(SOLASi konventsioon) peatüki II-1 reeglitele 40 ja 41, nagu selle on
heaks kiitnud lipuriigi ametiasutus või tunnustatud organisatsioon, nagu
on määratletud IMO tunnustatud organisatsioonide koodeksis, mis on
vastu võetud resolutsioonidega MEPC.237(65) ja MSC.349(92); kui
laeval ei ole võimalik seda väärtust esitada, loetakse väärtuseks 25 %
laeva peamootorite kestva koormuse maksimaalsest väljundvõimsusest,
mis on kindlaks määratud rahvusvahelise laevade põhjustatava
merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOLi konventsioon) alusel
välja antud EIAPP sertifikaadis, või kui mootorite puhul ei nõuta EIAPP
sertifikaadi olemasolu, siis mootorite nimivõimsusest;
ce) selliste energiaallikate kirjeldus, mis on ette nähtud navigeerimise ja
kai ääres seismise ajal pardal kasutamiseks, et vastata määruse (EL)
2023/1805 artiklites 4 ja 6 sätestatud nõuetele;
cf) selliste menetluste kirjeldus, mida kasutatakse laeva
kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kütusekulu ning
asendusenergiaallikate või heitevaba tehnoloogia abil saadud energia
seireks;
cg) kohaldatavate heitekoefitsientide seire ja aruandluse korra kirjeldus;“;
3) punkt d asendatakse järgmisega:
„d) aruandeperioodil kasvuhoonegaaside heiteallikate, kütusetarbijate,
asendusenergiaallikate ja heitevaba tehnoloogia loendi uuendamisega
seotud menetluste, süsteemide ja vastutusalade kirjeldus;“;
4) punkti f alapunkt i asendatakse järgmisega:
„i) I lisas sätestatud meetodite seast valitud meetod iga
kasvuhoonegaaside heiteallika ja kütusetarbija kütusekulu arvutamiseks,
sealhulgas vajaduse korral kasutatud mõõteseadmete kirjeldus;“;
5) punkt g jäetakse välja;
6) punkti h alapunkt iii asendatakse järgmisega:
„iii) lähte- ja sihtsadama vahel merel viibitud aja ja kai ääres viibitud aja
määramiseks ja registreerimiseks kasutatud meetodid, vastutusalad,
valemid ja andmeallikad;“;
7) lisatakse punkt ha:
ET 14 ET
„ha) tuuleenergial põhineva veojõuga varustatud laeva puhul pardale
paigaldatud tuuleenergial põhinevate jõuseadmete kirjeldus ning määruse
(EL) 2023/1805 I lisas osutatud määratud PWind ja PProp väärtused;“;
8) lisatakse järgmised punktid k–n:
„k) teave laeva jääklassi kohta, kui ettevõtja taotleb kooskõlas määruse
(EL) 2023/1805 IV lisaga laeva jääklassi tõttu kasutatava lisaenergia
väljaarvamist laeva vastavusbilansi arvutamisest;
l) jääklassi laevade kasutatava energia arvutamiseks sellise kontrollitava
menetluse kirjeldus, mida kasutatakse kogu reisi jooksul läbitud vahemaa
ning jääoludes navigeerimisel läbitud vahemaa, jääoludesse sisenemise ja
sealt väljumise kuupäeva, kellaaja ja asukoha ning jääoludes sõitmise
kütusekulu seireks, kui ettevõtja taotleb jääoludes navigeerimise tõttu
kasutatava lisaenergia väljaarvamist laeva vastavusbilansi arvutamisest
vastavalt määruse (EL) 2023/1805 IV lisale;
m) selliste menetluste kirjeldus, mida järgitakse energiakasutuse
jaotamiseks, et kohaldada määruse (EL) 2023/1805 kohaseid
asjakohaseid erandeid või kohandusi;
n) selliste menetluste kirjeldus, mida järgitakse direktiivi 2003/87/EÜ
kohaste asjakohaste erandite või kohanduste kohaldamiseks;“;
(c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Seirekava võib sisaldada ka teavet laeva jääklassi kohta ja/või jääoludes
navigeerimise korral läbitud vahemaa ja aja määramiseks ja registreerimiseks
kasutatud meetodite, vastutusalade, valemite ja andmeallikate kohta.“;
(d) lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:
„Hiljemalt 1. aprilliks 2029 esitavad ettevõtjad vastutavale haldavale asutusele
iga oma käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva laeva kohta seirekava,
mille tõendaja on hinnanud käesoleva määruse nõuetele vastavaks ning milles
kajastatakse energiakasutuse, allikast pardani tekkivate heitkoguste ja
määrusest (EL) 2023/1805 tulenevate kohustuste täitmiseks vajaliku muu teabe
lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse.“;
(e) lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Olenemata lõikest 6 esitavad ettevõtjad laevade kohta, mis kuuluvad
käesoleva määruse kohaldamisalasse esimest korda pärast 1. jaanuari 2029,
vastutavale haldavale asutusele käesoleva määruse nõuetele vastava seirekava
ilma liigse viivituseta ja mitte hiljem kui kaks kuud pärast seda, kui asjaomane
laev on esimest korda külastanud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat
sadamat.“;
(f) lõiget 8 muudetakse järgmiselt:
(1) esimene lõik asendatakse järgmisega:
„8. Hiljemalt 31. detsembriks 2029 kiidavad vastutavad haldavad
asutused ettevõtjate esitatud seirekavad heaks kooskõlas käesoleva lõike
kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud normidega.
Laevade puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse
esimest korda pärast 1. jaanuari 2029, kiidab vastutav haldav asutus
ET 15 ET
esitatud seirekava kooskõlas komisjoni poolt käesoleva lõike kolmanda
lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud
normidega heaks nelja kuu jooksul pärast seda, kui asjaomane laev on
esimest korda külastanud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat
sadamat.“;
(2) teine lõik jäetakse välja;
(g) lisatakse lõige 9:
„9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud
õigusakte artiklite 6–10 muutmiseks kõnealustes artiklites sisalduvate
seirekavasid käsitlevate normide osas, et võtta arvesse käesoleva määrusega
hõlmatud liikidesse kuuluvatelt väiksema kui 5 000se kogumahutavusega
laevadelt pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende laevade
energiakasutuse lisamist vastavalt artikli 2 lõigetele 1a ja 1d, sealhulgas
selleks, et näha ette lihtsustatud seirenõuded, ning et võtta arvesse
avameretoiminguid tegevatelt või toetavatelt laevadelt pärit kasvuhoonegaaside
heitkoguste ja nende laevade energiakasutuse lisamist käesoleva määruse
kohaldamisalasse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 2 lõigetele 1aa ja 1b.“
(9) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
(a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
1) punkt b asendatakse järgmisega:
„b) tekivad uued kasvuhoonegaaside heitkogused või uus kütusekulu, mis
on tingitud seirekavaga veel hõlmamata uutest heiteallikatest või
kütusetarbijatest või uut liiki kütuste kasutamisest, või võetakse
kasutusele uut liiki energia, uued süsteemid kaldaelektri toitega
ühendamiseks, uued asendusenergiaallikad või uus heitevaba
tehnoloogia;“;
2) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) muutub andmete kättesaadavus uut tüüpi mõõteseadmete, uute
proovivõtu- või analüüsimeetodite tõttu või muudel põhjustel, mis võib
kogutud andmete täpsust mõjutada;“;
3) punkt d asendatakse järgmisega:
„d) ettevõtjad, tõendajad või vastutav haldav asutus on kindlaks teinud, et
kasutatud seiremeetodiga saadud andmed on valed;“;
4) lisatakse punkt da:
„da) ettevõtjad, tõendajad või vastutav haldav asutus on kindlaks teinud,
et andmelünkade vältimise ja vigaste andmete tuvastamise meetodid on
ebapiisavad andmete täpsuse, täielikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks;“;
5) punkt e asendatakse järgmisega:
„e) tõendajad on kindlaks teinud, et seirekava mõni osa ei vasta
käesoleva määruse nõuetele ning tõendaja nõuab ettevõtjalt kava
läbivaatamist kooskõlas artikli 13 lõikega 1.“;
(b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
ET 16 ET
„4. Tõendaja hindab kooskõlas artikli 13 lõikega 1 seirekavas käesoleva artikli
lõike 2 punktide b, c, d ja da alusel tehtud muudatusi. Pärast hindamist teatab
tõendaja ettevõtjale, kas kõnealused muudatused vastavad nõuetele. Ettevõtja
esitab muudetud seirekava vastutavale haldavale asutusele pärast seda, kui on
saanud tõendajalt teate, et seirekava vastab nõuetele.“;
(c) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Vastutav haldav asutus kiidab seirekavas lõike 2 punktide a–da alusel tehtud
muudatused heaks kooskõlas komisjoni poolt käesoleva lõike teise lõigu
kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud normidega.“
(10) 3. jao pealkiri asendatakse järgmisega:
„Asjakohase teabe seire“.
(11) Artikkel 8 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 8
Tegevuse seire aruandeperioodil
Ettevõtjad seiravad artikli 13 lõike 1 kohaselt hinnatud seirekava alusel iga
laeva kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja pardal kasutatavat energiat
üksikreiside ja aasta lõikes, kasutades I lisa B osas esitatud meetodite hulgast
valitud sobivat kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kasutatava energia
määramise meetodit ning arvutades heitkogused ja kasutatava energia vastavalt
I lisa A osale.“
(12) Artikli 9 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt b asendatakse järgmisega:
„b) kogus ja heitekoefitsient iga liiki kütusetarbija kohta ja kasutatud energia
koguhulk;“;
(a) lisatakse järgmised punktid ea–ec:
„ea) kai ääres viibitud aeg;
eb) kai ääres sildununa või ankrukohas viibitud aeg;
ec) sadamakülastuse eesmärk;“;
(b) iii) lisatakse punktid h–l:
„h) kaldaelektri toite kaudu laevale tarnitud elektrienergia kogus;
i) iga laeva kohta, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2023/1805 artikli 6
lõiget 1, ühendus kaldaelektri toitega ja selle ühenduse kasutamine või
kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 5 sätestatud erand, mille olemasolu on
kinnitatud kõnealuse määruse artikli 6 lõike 9 punkti a kohaselt;
j) iga kai ääres seismisel ja merel tarbitava kütuseliigi puhul allikast paagini
heitekoefitsient, põletatud kütuse paagist pardani heitekoefitsiendid ja
põletamata kütuse paagist pardani heitekoefitsiendid, mis on seotud erinevate
kütusetarbijatega pardal, hõlmates kõiki asjaomaseid kasvuhoonegaase;
k) laeva jääklass, kui ettevõtja taotleb laeva jääklassi tõttu kasutatava
lisaenergia väljaarvamist määruse (EL) 2023/1805 IV lisas esitatud
vastavusbilansi arvutamisest, kasutades Läänemere merekeskkonna kaitse
ET 17 ET
komisjoni (HELCOM) soovitust 25/7 talvise navigeerimise ohutuse kohta
Läänemerel, et määrata kindlaks jääklasside vaheline vastavus;
l) laeva jääklass, jääoludesse sisenemise ja sealt väljumise kuupäev, kellaaeg ja
koht, jääoludes navigeerimise ajal tarbitud igat liiki kütuse kogus ja läbitud
vahemaa ning aruandeperioodil tehtud kõigi reiside läbitud vahemaa kokku,
kui ettevõtja taotleb jääoludes navigeerimise tõttu kasutatava lisaenergia
väljaarvamist määruse (EL) 2023/1805 IV lisas esitatud vastavusbilansi
arvutamisest.“;
(c) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Kui see on asjakohane, võivad ettevõtjad vabatahtlikult koguda teavet ka
laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta.“
(13) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
(d) esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
1) punktid b–f asendatakse järgmisega:
„b) käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv summaarne
kasvuhoonegaaside heitkogus ja kasutatud energia;
c) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate vahel toimunud
kõigi reiside summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus ja kasutatud
energia;
d) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest sadamatest alanud kõigi
reiside summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus ja kasutatud energia;
e) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates lõppenud kõigi
reiside summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus ja kasutatud energia;
f) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates tekkinud
kasvuhoonegaaside heide ja kasutatud energia, kusjuures kai ääres
seismise ajal tekkinud kasvuhoonegaaside heidet ja kasutatud energiat
seiratakse eraldi;“;
2) iii) lisatakse punkt l:
„l) määrusega (EL) 2023/1805 hõlmatud kogu summaarne
energiakasutus, eristades kütuse- ja energialiike, heitekoefitsiente ja
tegevusi, koos teabega, mis on vajalik, et põhjendada määruse (EL)
2023/1805 kohase mis tahes asjakohase erandi või kohanduse
kohaldamist.“;
(e) teine lõik asendatakse järgmisega:
„Kui see on asjakohane, võivad ettevõtjad vabatahtlikult koguda teavet ka
laeva jääklassi ja jääs navigeerimise kohta.“;
(f) kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Ettevõtjad võivad koguda andmeid tarbitud kütuse, kasvuhoonegaaside
heitkoguse ja kasutatava energia kohta, eristades neid seirekavas kindlaks
määratud muude kriteeriumite alusel.“
(14) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
(g) lõige 1 asendatakse järgmisega:
ET 18 ET
„1. Kontrolliperioodi 28. veebruariks esitavad ettevõtjad tõendajale eelneva
aasta aruandeperioodi kohta koostatud aruande (edaspidi „seire-, aruandlus- ja
kontrolliaruanne“), milles sisaldub kogu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud
teave ning artikli 4 lõikes 4 osutatud seireandmed ja dokumendid.
Kontrolliperioodi 31. märtsiks esitavad ettevõtjad iga nende vastutusel olnud
laeva kohta oma vastutavale haldavale asutusele, liikmesriigi lipu all sõitvate
laevade puhul asjaomaste lipuriikide ametiasutustele ja komisjonile kogu
aruandeperioodi kohta seire-, aruandlus- ja kontrolliaruande, mille tõendaja on
kooskõlas artikliga 13 rahuldavaks tunnistanud.
Kontrolliperioodi 30. aprilliks esitavad ettevõtjad iga nende vastutusel olnud
laeva kohta asjaomaste lipuriikide ametiasutustele kogu aruandeperioodi kohta
seire-, aruandlus- ja kontrolliaruande, mille tõendaja on kooskõlas artikliga 13
rahuldavaks tunnistanud.“;
(h) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ettevõtja vahetumise korral esitab eelmine ettevõtja oma vastutavale
haldavale asutusele, liikmesriigi lipu all sõitvate laevade puhul asjaomastele
lipuriikide ametiasutustele, uuele ettevõtjale ja komisjonile võimalikult kiiresti
pärast muudatuse lõpuleviimise kuupäeva ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast
seda, kontrollitud aruande, mis sisaldab samu elemente kui lõikes 1 osutatud
heitearuanne, kuid selles käsitletakse üksnes ajavahemikku, mille jooksul viidi
tegevust ellu tema vastutusel.“;
(i) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:
1) punkti a alapunkt v asendatakse järgmisega:
„v) laeva tehniline tõhusus (energiatõhususe indeks (EEDI),
olemasolevate laevade energiatõhususe indeks (EEXI) või vajaduse
korral näitaja hinnanguline väärtus (EIV) vastavalt IMO resolutsioonile
MEPC.215 (63));“;
2) lisatakse punkti a alapunktid xi–xiv:
„xi) viimane kättesaadav CO2-mahukuse näitaja (CII) klass, kui see
on asjakohane;
xii) laeva kogumahutavus;
xiii) laeva dedveit;
xiv) laeva lipp;“;
3) lisatakse punkt aa:
„aa) vajaduse korral teave uuendusliku energiatõhusust suurendava
tehnoloogia paigaldamise kohta laeva pardale kooskõlas ringkirjas
MEPC.1/Circ.896 esitatud liigitusega;“;
4) lisatakse punkt e:
„e) iga reisi ja sadamakülastuse puhul artiklis 9 osutatud näitajad, välja
arvatud veetud last ja transporditöö maht.“;
(j) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud
õigusakte artiklite 11, 11a ja 12 muutmiseks aruandlust käsitlevate normide
ET 19 ET
osas, et võtta arvesse käesoleva määrusega hõlmatud liikidesse kuuluvatelt
väiksema kui 5 000se kogumahutavusega laevadelt pärit kasvuhoonegaaside
heitkoguste ja nende laevade energiakasutuse lisamist vastavalt artikli 2
lõigetele 1a ja 1d, sealhulgas selleks, et näha ette lihtsustatud aruandlusnõuded,
ning et võtta arvesse avameretoiminguid tegevatelt või toetavatelt laevadelt
pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende laevade energiakasutuse lisamist
käesoleva määruse kohaldamisalasse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 2
lõigetele 1aa ja 1b.“
(15) Artikli 11a lõige 3 jäetakse välja.
(16) Artiklisse 13 lisatakse lõige 7:
„7. Tõendaja kasutab kontrolliaruannete väljastamiseks automatiseeritud süsteeme ja
andmevahetusvorminguid, sealhulgas elektroonilisi vorme. Komisjon kehtestab
rakendusaktidega andmevahetusvorminguid, sealhulgas elektroonilisi vorme
käsitlevad tehnilised eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
(17) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
(k) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
1) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) kütusekulu omistamine reisidele ja asendusenergiaallikate kasutamine
reiside ja kai ääres seismise ajal;“;
2) lisatakse punktid f ja g:
„f) määruse (EL) 2023/1805 artikli 10 lõike 3 kohaselt nõutav teave;
g) kaldaelektri toite kasutamine või määruse (EL) 2023/1805 artikli 6
lõike 9 punkti a kohaselt FuelEU andmebaasis registreeritud erandite
kohaldamine.“;
(l) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Tõendaja võtab artikli 12 kohaselt esitatud seire-, aruandlus- ja
kontrolliaruanded kontrollimisele üksnes juhul, kui usaldusväärsete andmete ja
teabe põhjal on võimalik määrata kasvuhoonegaaside heitkogused ja kasutatav
energia piisava kindlusega ning täidetud on järgmised nõuded:
a) esitatud andmed on kooskõlas laeva jälgimisandmetel ja omadustel
(näiteks paigaldatud jõuseadme võimsus) põhinevate hinnanguliste
andmetega;
b) esitatud andmed ei sisalda vasturääkivusi, eriti kui igale laevale
ostetud aastast kütuse üldkogust võrreldakse reiside summaarse
kütusekuluga;
c) andmed on kogutud vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ning
d) asjaomased laevadokumendid on täielikud ja järjepidevad.“
(18) Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
(m) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Tõendaja teeb kindlaks seire ja aruandlusega seotud võimalikud riskid,
võrreldes aruandes esitatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning aruandes
ET 20 ET
esitatud energia hulka, liiki ja heitekoefitsienti laeva jälgimisandmetel ja
omadustel, näiteks paigaldatud jõuseadme võimsusel, põhinevate hinnanguliste
andmetega. Oluliste lahknevuste leidmise korral teeb tõendaja täiendavaid
analüüse.“;
(n) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Ettevõtja annab tõendajale lisateavet, mis võimaldab viimasel kontrolli
teostada. Tõendaja võib kontrolli käigus teha kohapealseid kontrollkäike, et
teha kindlaks esitatud andmete ja teabe usaldusväärsus, usutavus, täpsus ja
täielikkus.“
(19) Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Tõendaja akrediteerib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate
tegevuste kontrollimise jaoks riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele
(EÜ) nr 765/2008. Iga aasta lõpuks esitab riiklik akrediteerimisasutus
komisjonile akrediteeritud tõendajate nimekirja koos kõigi asjakohaste
kontaktandmetega.“
(20) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
(o) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Seire-, aruandlus- ja kontrollinõuetele vastavuse tunnistus“;
(p) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui artiklites 11–15 ning I ja II lisas sätestatud nõuetele vastav seire-,
aruandlus- ja kontrolliaruanne on esitatud vastutavale haldavale asutusele,
liikmesriigi lipu all sõitvate laevade puhul asjaomaste lipuriikide
ametiasutustele ja komisjonile, väljastab tõendaja kontrolliaruande põhjal
asjaomase laeva kohta nõuetele vastavuse tunnistuse.“;
(q) lisatakse lõige 3a:
„3a. Kui haldav asutus tuvastab artikli 11 lõikes 1 osutatud seire-, aruandlus- ja
kontrolliaruandes väärkajastamisi, mittevastavusi või valearvutusi, mille
tulemuseks on mittevastavus artiklites 8–12 ning I ja II lisas sätestatud
nõuetele, võetakse asjaomase laeva kohta väljastatud asjakohane nõuetele
vastavuse tunnistus tagasi. Haldav asutus teavitab vastutavat ettevõtjat ja
eemaldab nõuetele vastavuse tunnistuse artikli 17 lõikes 4 osutatud
automatiseeritud süsteemidest.“;
(r) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Tõendaja kasutab nõuetele vastavuse tunnistuse, sealhulgas lõikes 2
osutatud teabe väljastamiseks automatiseeritud süsteeme ja
andmevahetusvorminguid, sealhulgas elektroonilisi vorme. Nõuetele vastavuse
tunnistus tehakse kättesaadavaks komisjonile, lipuriigi asutusele ja vastutavale
haldavale asutusele.“
(21) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 18
Kehtiva nõuetele vastavuse tunnistuse omamise kohustus
ET 21 ET
Aruandeperioodile järgneva aasta 30. juuniks peab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvasse sadamasse saabuvatel, seal viibivatel või sealt väljuvatel kõnealusel
aruandeperioodil reise teinud laevadel olema kehtiv nõuetele vastavuse tunnistus.“
(22) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
(s) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Iga liikmesriik tagab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas viibiva
laeva kontrollimine kooskõlas direktiiviga 2009/16/EÜ hõlmab selle
kontrollimist, kas laeval on kehtiv nõuetele vastavuse tunnistus.“;
(t) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Kõigi selliste laevade suhtes, mille kohta ei ole artikli 21 lõike 2 punktides i
ja j osutatud teave kättesaadav liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse
sadamasse sisenemisel, võib asjaomane liikmesriik kontrollida kehtiva nõuetele
vastavuse tunnistuse olemasolu.“
(23) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
(u) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Komisjon teeb iga aasta 30. juuniks avalikkusele kättesaadavaks
kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kasutatavat energiat käsitleva teabe, mis on
saadud näitajate iga-aastase seirega vastavalt artiklile 10 ning esitatud vastavalt
artiklile 11, ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud teabe.“;
(v) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
1) lisatakse punktid aa–ac:
„aa) laeva kogumahutavus;
ab) laeva dedveit;
ac) laeva lipp;“;
2) lisatakse punktid ba ja bb:
„ba) viimane kättesaadav CO2-mahukuse näitaja (CII) klass, kui see on
asjakohane;
bb) vajaduse korral teave uuendusliku energiatõhusust suurendava
tehnoloogia paigaldamise kohta laeva pardale kooskõlas ringkirjas
MEPC.1/Circ.896 esitatud liigitusega;“;
3) punkt i asendatakse järgmisega:
„i) seire-, aruandlus- ja kontrollinõuetele vastavuse tunnistuse
väljastamise ja aegumise kuupäev;“;
(w) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Komisjon avaldab iga kolme aasta järel aruande meretranspordist pärit
kasvuhoonegaaside heitkoguse, kasutatava energia ja muu asjakohase teabe
kohta, sealhulgas selgitustega koondtulemused, mille eesmärk on teavitada
üldsust ja võimaldada hinnata meretranspordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid,
kasutatavat energiat ja energiatõhusust laevade suuruse ja tüübi, tegevuse või
mis tahes muu asjakohaseks peetava kategooria osas. Aruanne hõlmab
hinnangut selle kohta, milline on meretransporditegevuste kogumõju maailma
kliimale, sealhulgas muude kasvuhoonegaaside kui CO2 ja selliste osakeste
ET 22 ET
heite või mõju kaudu, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, kuid millel on
globaalse soojendamise potentsiaal.“;
(x) lõige 5 jäetakse välja;
(y) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Oma volituste raames aitab EMSA komisjoni käesoleva artikli ja käesoleva
määruse artiklite 12 ja 17 nõuete täitmiseks tehtavas töös vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2025/2434*.
_________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2025. aasta määrus (EL)
2025/2434, milles käsitletakse Euroopa Meresõiduohutuse Ametit ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1406/2002 (ELT L, 2025/2434,
29.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2434/oj).“
(24) Artiklisse 22 lisatakse lõige 4:
„4. Komisjon, keda abistab EMSA, püüab teha direktiivi 2003/87/EÜ artikli
25b kohast toetust ja koordineerimist taotlevatele kolmandatele riikidele
kättesaadavaks vahendid ja suunised, mis on vajalikud, et hõlbustada
kasvuhoonegaaside heite hinnastamist, sealhulgas sellise seire-, aruandlus- ja
kontrollisüsteemi kehtestamist, mis hõlmab käesoleva määruse kohaldamisalast
välja jäävaid reise, kui selline seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem on
kooskõlas käesolevas määruses sätestatud seire-, aruandlus- ja
kontrollipõhimõtete ning -meetoditega.“
(25) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
(z) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 5 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5 ning artikli 16 lõikes 3 osutatud õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates
1. juulist 2015.
Artikli 6 lõikes 8, artikli 7 lõikes 5, artikli 11a lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 6
osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks
aastaks alates 5. juunist 2023.
Artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 9 ja artikli 11 lõikes 4 osutatud õigus võtta
vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates
[jõustumise kuupäev].
Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud
enne vastava viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb
automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa
Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne
iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3,
artikli 6 lõikes 8, artikli 6 lõikes 9, artikli 7 lõikes 5, artikli 11 lõikes 4,
artikli 11a lõikes 4, artikli 13 lõikes 6, artikli 15 lõikes 5, ja artikli 16 lõikes 3
osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega
lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud
ET 23 ET
hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide
kehtivust.“;
(aa) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Artikli 5 lõike 2, artikli 5 lõike 3, artikli 6 lõike 8, artikli 6 lõike 9, artikli 7
lõike 5, artikli 11 lõike 4, artikli 11a lõike 4, artikli 13 lõike 6, artikli 15 lõike 5
või artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes
juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast
õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle
suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja
möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa
Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
(26) I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
(27) II lisa muudetakse järgmiselt:
(bb) A osa punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) läbitud vahemaa arvutatakse merepõhja suhtes läbitud vahemaana. Kui
kasutatakse lähte- ja sihtsadama vahelise kõige lühema marsruudi pikkust,
võetakse andmelünkade täitmiseks arvesse konservatiivset parandustegurit,
millega välistatakse läbitud vahemaa oluline alahindamine. Seirekavas
täpsustatakse, millist vahemaa arvutamise meetodit ja vajaduse korral
parandustegurit kasutatakse. Läbitud vahemaad mõõdetakse lähtesadama kai
äärest sihtsadama kai äärde ning väljendatakse meremiilides;“;
(cc) A osa punkti 1 alapunkt f asendatakse järgmisega:
„f) konteinerilaevade puhul määratakse veetud last pardal oleva lasti
kogumassina tonnides ja 20-jalase konteineri ekvivalentühikute (TEU) arvuna.
Lasti kogumassi tonnides võib määrata 20-jalase konteineri ekvivalentühikute
(TEU) arvu ja nende massi vaikeväärtuste korrutisena. Kui konteinerilaevade
puhul määratakse veetud last kooskõlas kohaldatavate IMO suunistega või
SOLASi konventsiooni (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest
merel) kohaste õigusaktidega, loetakse seda määratlust vastavaks käesoleva
määruse nõuetele.
Käesoleva määruse kohaldamisel käsitletakse konteinerilaevana laeva, mis on
ette nähtud üksnes konteinerite veoks lastiruumis ja tekil;“.
(dd) C osa punkt 1.1 asendatakse järgmisega:
„1.1. Üldpõhimõtted
Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt esitatavate laeva kasvuhoonegaaside
summaarsete heitkoguste seireks kasutavad ettevõtjad käesoleva määruse I lisa
A osas esitatud valemeid, võttes arvesse direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud
kasvuhoonegaaside paagist pardani heitkoguseid.“
Artikkel 2
Määruse (EL) 2023/1805 muudatused
Määrust (EL) 2023/1805 muudetakse järgmiselt.
(1) Kogu määruses asendatakse sõna „FuelEU aruanne“ sõnaga „seire-, aruandlus- ja
kontrolliaruanne“ ning tehakse vajalikud grammatilised muudatused.
ET 24 ET
(2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt 8 asendatakse järgmisega:
„8) „asendusenergiaallikad“ – pardal toodetud taastuvenergia, kaldaelektri
toitest saadav elekter või tuuleenergial põhinevad jõuseadmed;“;
(b) punkt 13 asendatakse järgmisega:
„13) „ettevõtja“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis w määratletud
laevandusettevõtja;“;
(c) punkt 17 asendatakse järgmisega:
„17) „pardal kasutatav energia“ – gigadžaulides (GJ) väljendatud energiahulk,
mida laev kasutab käitursüsteemi jaoks ja pardal olevate seadmete käitamiseks
merel või kai ääres;“;
(d) punkt 21 asendatakse järgmisega:
„21) „jääklass“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis o määratletud
jääklass; “;
(e) punkt 40 asendatakse järgmisega:
„40) „haldav riik“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis p määratletud
vastutav haldav asutus;“.
(3) Artikli 4 lõige 4 jäetakse välja.
(4) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
(f) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kooskõlas artiklitega 8, 9 ja 10 teevad ettevõtjad aruandeperioodil iga oma
laeva asjakohaste andmete seiret ja esitavad sellekohase aruande kooskõlas
seire ja aruandluse ühispõhimõtetega, mis on sätestatud määruse (EL)
2015/757 artiklis 4.“;
(g) lõiked 2–5 jäetakse välja.
(5) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
(h) lõige 1 jäetakse välja;
(i) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ettevõtjad esitavad tõendajale ja haldavale riigile iga käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluva laeva kohta määruse (EL) 2015/757 artiklis 6
osutatud seirekava.“;
(j) lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.
(6) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(k) lõige 1 jäetakse välja;
(l) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ettevõtjad järgivad määruse (EL) 2015/757 artiklis 7 sätestatud norme ja
vajaduse korral muudavad seirekava vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud
normidele.“;
(m) lõige 3 jäetakse välja.
ET 25 ET
(7) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
(n) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Fossiilkütuste puhul ei tohi ettevõtjad kalduda kõrvale allikast paagini
heitekoefitsientide vaikeväärtustest, mis on esitatud määruse (EL) 2015/757
I lisas. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, on ettevõtjatel
õigus kalduda kõrvale määruse (EL) 2015/757 I lisas esitatud allikast paagini
heitekoefitsientide vaikeväärtustest, tingimusel et tegelikud väärtused on
sertifitseeritud komisjoni poolt tunnustatud kava kohaselt. Kõnealune
sertifitseerimine toimub biokütuste, biogaasi, muu kui bioloogilise päritoluga
taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul kooskõlas
direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigetega 5 ja 6 või kooskõlas taastuvatest
energiaallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturge käsitlevate
liidu õigusaktide asjakohaste sätetega, kui need on kohaldatavad.“;
(o) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Ettevõtjatel on õigus kalduda kõrvale määruse (EL) 2015/757 I lisas
esitatud paagist pardani heitekoefitsientide vaikeväärtustest, välja arvatud
fossiilkütuste paagist pardani CO2 heite koefitsientide puhul, tingimusel et
tegelikud väärtused on tõendatud laborikatsete või heitkoguste otsese
mõõtmisega.“
(8) Artikli 11 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„1. Tõendaja hindab seirekava vastavust kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artikli 13
sätetega iga laeva puhul ja juhul, kui tõendaja on muutunud.
2. Tõendaja hindab määruse (EL) 2015/757 artikli 7 lõike 4 kohaseid seirekava
muudatusi kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artikli 13 lõikega 1.
3. Kui seirekava ja muudetud seirekava on rahuldavalt hinnatud, täidab tõendaja
määruse (EL) 2015/757 artiklis 13 sätestatud kohustused.“
(9) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
(p) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Tõendaja täidab üldisi kohustusi ja järgib tööpõhimõtteid, mis on sätestatud
määruse (EL) 2015/757 artiklis 14.
2. Tõendaja hindab laeva pardal kasutatava energia hulga, liigi ja
heitekoefitsiendiga seotud andmete ja teabe usaldusväärsust, usutavust, täpsust
ja täielikkust kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artikli 14 lõikega 2.
Tõendaja hindab täiendavalt käesoleva määruse artiklis 15 osutatud
vastavusbilansi aruandes sisalduvate andmete ja teabe usaldusväärsust,
usutavust, täpsust ja täielikkust kooskõlas artikliga 16 ning käesoleva määruse
artiklites 20 ja 21 ette nähtud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.
Vastavusbilansi aruande kontrollimisel hindab tõendaja esitatud andmete
täielikkust ja kooskõla ettevõtja esitatud teabega, sealhulgas määruse (EL)
2015/757 artiklis 11 osutatud seire-, aruandlus- ja kontrolliaruandega.“;
(q) lõige 3 jäetakse välja.
(10) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
(r) lõige 1 asendatakse järgmisega:
ET 26 ET
„1. Tõendaja täidab määruse (EL) 2015/757 artiklis 15 sätestatud
kontrollimenetlustega seotud kohustusi.“;
(s) lõiked 2–4 jäetakse välja;
(t) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada käesolevas määruses
osutatud kontrollitoiminguid käsitlevaid norme seoses vähemalt järgmisega:
tõendajate pädevus; ettevõtjate poolt tõendajatele esitatavad dokumendid;
tõendajate tehtav riskihindamine, sealhulgas kontrollid; artiklis 15 osutatud
vastavusbilansi aruande kontrollimine; olulisustase; tõendajate antav piisav
kindlus; väärkajastamised ja mittevastavused; kontrolliaruande sisu;
parandussoovitused; tegevuskoha külastused ning ettevõtjate, tõendajate,
pädevate asutuste ja komisjoni teabevahetus. Nendes rakendusaktides kindlaks
määratud normid põhinevad artiklites 11 ja 12 ning käesolevas artiklis
sätestatud kontrollipõhimõtetel, samuti asjaomastel rahvusvaheliselt
heakskiidetud standarditel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“
(11) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Akrediteering käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate
kontrollitoimingute jaoks antakse üksnes tõendajatele, kellel on kehtiv
akrediteering määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse kuuluvate
kontrollitoimingute tegemiseks;“;
b) lõiked 2–5 jäetakse välja.
(12) V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:
„Nõuetele vastavuse seire, kontroll, aruandlus ja hindamine“.
(13) Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
(u) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Seire ja aruandlus“;
(v) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Ettevõtjad teevad asjakohaste andmete seiret ja esitavad need andmed
kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artiklites 8–11 sätestatud normidega.“;
(w) lõige 2 jäetakse välja;
(x) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Kontrolliperioodi 28. veebruariks esitavad ettevõtjad määruse (EL)
2015/757 artikli 11 kohase seire-, aruandlus- ja kontrolliaruande põhjal
tõendajale konkreetse laeva kohta koostatud aruande (edaspidi „vastavusbilansi
aruanne“), mis sisaldab järgmist teavet käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluva energiakasutuse kohta:
a) asjaomase laeva pardal kasutatava energia aasta keskmine
kasvuhoonegaaside heitemahukus, mis on määratud käesoleva määruse I lisas
esitatud meetodiga;
ET 27 ET
b) laeva vastavusbilanss, mis on koostatud käesoleva määruse IV lisa A osas
esitatud valemiga;
c) laevaga eelmisel aruandeperioodil tehtud nõuetele mittevastavate
sadamakülastuste arv, sealhulgas kai ääres sildununa ja – kui see on kooskõlas
käesoleva määruse artikli 6 lõikega 9 kohaldatav – ankrualal viibitud aeg kõigi
käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud nõuetele mittevastavate
sadamakülastuste puhul;
d) laeva pardal kasutatava energia hulk aastas, välja arvatud kaldaelektri toite
kaudu saadud energia;
e) laeva pardal kasutatava muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest
toodetud energia hulk aastas.“;
(y) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Laeva üleandmisel ühelt ettevõtjalt teisele
a) esitab üle andev ettevõtja tõendajale ajaperioodi kohta, mil tema vastutas
laeva käitamise eest, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe, kui määruse
(EL) 2015/757 artiklis 11 osutatud osaline seire-, aruandlus- ja
kontrolliaruanne on kättesaadav;
b) lõpliku üleandmise päevale võimalikult lähedal ning hiljemalt ühe kuu
jooksul pärast seda kontrollib tõendaja, kes tegi kõnealuse laeva puhul
kontrollitoiminguid siis, kui see kuulus üle andvale ettevõtjale, käesoleva lõike
punktis a osutatud teavet ning registreerib selle FuelEU andmebaasis kooskõlas
artikliga 16, ning
c) ilma et see piiraks punktide a ja b kohaldamist, vastutab ettevõtja, kes
vastutab laeva käitamise eest aruandeperioodi 31. detsembril, selle eest, et laev
vastab artiklites 4 ja 6 sätestatud nõuetele kogu aruandeperioodi jooksul, mil
toimus üleandmine või mitu üleandmist.“;
(z) lisatakse lõige 5:
„5. Ettevõtjad kasutavad standardseid vastavusbilansi aruande vorme ning
esitavad kõnealused aruanded automatiseeritud süsteeme ja
andmevahetusvorminguid kasutades. Komisjonil on õigus võtta vastu
rakendusakte, milles määratakse kindlaks need vormid, sealhulgas nende ühtse
kohaldamise tehnilised reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“
(14) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
(aa) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Vastavusbilansi aruande kontrollimine“;
(bb) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Tõendaja hindab vastavusbilansi aruande kvaliteeti, täielikkust ja täpsust.
Selleks kasutab tõendaja FuelEU andmebaasis sisalduvat teavet, sealhulgas
kontrollitud seire-, aruandlus- ja kontrolliaruandes sisalduvat teavet ning
kooskõlas artikliga 6 sadamakülastuste kohta esitatud teavet.“;
(cc) lõige 2 asendatakse järgmisega:
ET 28 ET
„2. Kui tõendaja järeldab lõikes 1 osutatud kontrolliva hindamise käigus
piisava kindlusega, et vastavusbilansi aruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi
ega nõuetele mittevastavusi, väljastab tõendaja asjaomasele ettevõtjale
kontrolliaruande, milles märgitakse, et vastavusbilansi aruanne vastab
käesolevale määrusele. Kontrolliaruandes kirjeldatakse kõiki tõendaja tehtud
tööga seotud küsimusi.“;
(dd) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Kui kontrolliva hindamise käigus tuvastatakse väärkajastamisi või
käesolevale määrusele mittevastavusi, teavitab tõendaja sellest aegsasti
asjaomast ettevõtjat. Ettevõtja parandab väärkajastamised või nõuetele
mittevastavused põhjendamatu viivituseta, et kontrolli saaks õigeks ajaks
lõpule viia, ning esitab tõendajale muudetud vastavusbilansi aruande ja
tuvastatud väärkajastamiste või nõuetele mittevastavuste parandamiseks
vajaliku muu teabe. Tõendaja märgib oma kontrolliaruandes, kas muudetud
vastavusbilansi aruanne on käesoleva määrusega kooskõlas. Kui teada antud
väärkajastamisi või nõuetele mittevastavusi ei ole parandatud ning need
põhjustavad olulisi väärkajastamisi, esitab tõendaja ettevõtjale
kontrolliaruande, milles märgitakse, et vastavusbilansi aruanne ei ole käesoleva
määrusega kooskõlas.“;
(ee) lõige 4 jäetakse välja;
(ff) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Kontrolliperioodi 31. märtsiks registreerib tõendaja FuelEU andmebaasis
vastavusbilansi aruande, mis leiti olevat kooskõlas käesoleva määrusega. Kogu
asjakohane FuelEU andmebaasis registreeritud teave on haldavale riigile
kättesaadav.“;
(a) lisatakse lõige 6:
„6. Ettevõtjad kasutavad standardseid kontrolliaruande vorme ning esitavad
kõnealused aruanded automatiseeritud süsteeme ja andmevahetusvorminguid
kasutades. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks
need vormid, sealhulgas nende ühtse kohaldamise tehnilised reeglid. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.“
(15) Artikli 17 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) artiklis 15 osutatud vastavusbilansi aruanne.“
(16) Artikli 20 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Kui laeval on artikli 16 kohaselt tehtud kontrolli põhjal aruandeperioodil nõuetele
vastavuse ülejääk seoses kasvuhoonegaaside heitemahukusega, millele on osutatud
artikli 4 lõikes 2, või asjakohasel juhul seoses muu kui bioloogilise päritoluga
taastuvkütuste alleesmärgiga, millele on osutatud artikli 5 lõikes 3, võib ettevõtja
kanda selle ülejäägi sama laeva järgmise aruandeperioodi vastavusbilanssi. Pärast
tõendaja heakskiitu registreerib ettevõtja nõuetele vastavuse ülejäägi ülekandmise
järgmisse aruandeperioodi FuelEU andmebaasis. Pärast FuelEU vastavustunnistuse
väljastamist ei tohi ettevõtja nõuetele vastavuse ülejääki enam üle kanda.
2. Kui laeval on artikli 16 kohaselt tehtud kontrolli põhjal aruandeperioodil nõuetele
vastavuse puudujääk, võib ettevõtja laenata vastava koguse eelnevat nõuetele
ET 29 ET
vastavuse ülejääki järgmise aruandlusperioodi nõuetele vastavusest. Asjaomane
nõuetele vastavuse eelnev ülejääk lisatakse aruandeperioodil laeva vastavusbilanssi
ning nõuetele vastavuse eelnev ülejääk, mis on korrutatud 1,1ga, arvatakse maha
sama laeva järgmise aruandeperioodi vastavusbilansist. Nõuetele vastavuse eelnevat
ülejääki ei tohi laenata
a) koguse puhul, mis ületab rohkem kui 2 % artikli 4 lõikes 2 sätestatud
piirmäära, korrutatuna laeva energiakuluga, mis on arvutatud kooskõlas
I lisaga;
b) kahel järjestikusel aruandeperioodil.“
(17) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kahe või enama laeva artikli 16 kohaselt kontrollitud vastavusbilansid
artikli 4 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta ja
asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga
taastuvkütuste alleesmärgi kohta võib artiklis 4 ja asjakohasel juhul artikli 5
lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise eesmärgil ühendada. Laeva vastavusbilanssi
ei või sama aruandeperioodi jooksul lisada rohkem kui ühte kogumisse.“;
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kogum on kehtiv ainult juhul, kui laevade kogumi vastavusbilanss on
positiivne, kui laevadel, mille puhul on kooskõlas artikliga 16 kindlaks tehtud
nõuetele vastavuse puudujääk, see puudujääk pärast kogumi vastavusbilansi
jaotamist ei suurene, ning laevadel, mille puhul on kooskõlas artikliga 16
kindlaks tehtud nõuetele vastavuse ülejääk, ei teki pärast kogumi
vastavusbilansi jaotamist nõuetele vastavuse puudujääki.“
(18) Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Enne kontrolliperioodi 1. maid registreerib tõendaja kooskõlas artikliga 16
tehtud kontrolli põhjal ja pärast artiklite 20 ja 21 võimalikku kohaldamist
FuelEU andmebaasis laeva kontrollitud vastavusbilansid artikli 4 lõikes 2
osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta ning asjakohasel juhul
artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste
alleesmärgi kohta.
Kui laeval on artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga
taastuvkütuste alleesmärgi osas nõuetele vastavuse puudujääk, arvutatakse
IV lisa B osas esitatud valemiga FuelEU sanktsioon.“;
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kui see on kooskõlas artikliga 16 tehtud kontrolli alusel asjakohane,
registreerib tõendaja enne kontrolliperioodi 1. maid FuelEU andmebaasis
nende tundide koguarvu, mille jooksul laev viibis kai ääres sildununa artiklis 6
sätestatud nõudeid rikkudes.“
(19) Artikli 30 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:
„e) kaldaelektri toite kaudu tarnitud elektrienergia arvestamise meetodid käesoleva
määruse I lisas ning selle elektrienergiaga seotud allikast paagini heitekoefitsiendi
kindlaksmääramise meetodid määruse (EL) 2015/757 I lisas;“.
ET 30 ET
(20) I lisa muudetakse järgmiselt:
(gg) Lause „Kütuse mass [Mi] määratakse kindlaks, kasutades kogust, millest
teatatakse kooskõlas määruse (EL) 2015/757 kohase aruandlusraamistikuga
käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate reiside puhul, võttes aluseks
ettevõtja valitud seiremeetodi.“ asendatakse järgmisega:
„Kütuse mass [Mi] määratakse kindlaks, kasutades kogust, millest teatatakse
kooskõlas määruse (EL) 2015/757 kohase aruandlusraamistikuga käesoleva
määruse kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste puhul, võttes aluseks ettevõtja
valitud seiremeetodi.“;
(hh) kogu I lisas asendatakse tekst „II lisa“ tekstiga „määruse (EL) 2015/757 I lisa“.
(21) II lisa jäetakse välja.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist [2029 / teine aasta pärast jõustumist].
Siiski kohaldatakse artikli 1 punkti 7 seoses määruse (EL) 2015/757 artikli 5 lõigetega 2–4,
artikli 1 punkti 8 alapunkti f seoses määruse (EL) 2015/757 artikli 6 lõikega 9, artikli 3 punkti
14 alapunkti d, seoses määruse (EL) 2015/757 artikli 11 lõikega 4, artikli 1 punkti 16 seoses
määruse (EL) 2015/757 artikli 13 lõikega 7, artikli 1 punkti 23 seoses määruse (EL) 2015/757
artikliga 23, artikli 2 punkti 13 alapunkti f seoses määruse (EL) 2023/1805 artikli 15 lõikega
5, artikli 2 punkti 10 alapunkti b seoses määruse (EL) 2023/1805 artikli 13 lõikega 5, artikli 2
punkti 14 alapunkti g seoses määruse (EL) 2023/1805 artikli 16 lõikega 6 alates [jõustumise
kuupäev].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 31 ET
1
Lisa 3: Kaasatud huvigrupid EL HKS ülevaatamise algatus
Asutus E-post
Alexela [email protected]; [email protected]
Arenguseire Keskus [email protected]
Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti
Liit
Autoettevõtete Liit [email protected]
Auvetech [email protected]
Balti Keskkonnafoorum [email protected]
Circle K [email protected]
Cyberexer [email protected]
Cybernetica AS [email protected]
Edelaraudtee [email protected]
Eesti Asfaldiliit [email protected]
Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected]; [email protected]
Eesti Biokütuste Ühing [email protected]
Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected]
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected]
Eesti Elektritööstuse Liit [email protected]
Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected]
Eesti Energia [email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected];
Eesti Gaas [email protected]
Eesti Gaasiliit [email protected]
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected]
Eesti Kaitsetööstuse Liit [email protected]
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]
Eesti Kaugpüüdjate Liit [email protected]
Eesti Kaupmeeste Liit [email protected]
Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected]
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected]
Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected]
Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]
Eesti Korteriühistute Liit [email protected]
Eesti Külmaliit [email protected]
Eesti Laevaomanike Liit [email protected]
Eesti Lennuakadeemia [email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]
2
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise
Assotsiatsioon
Eesti Looduskaitse Selts [email protected]
Eesti Maaülikool [email protected]
Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu [email protected]
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus [email protected]
Eesti Masinatööstuse Liit [email protected]
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected]
Eesti Metsaselts [email protected]
Eesti Mäetööstuse Liit [email protected]
Eesti Mööblitootjate Liit [email protected]
Eesti Noore Teaduste Akadeemia [email protected]
Eesti Noorteühenduste Liit [email protected]
Eesti Pandipakend [email protected]
Eesti Plastitööstuse Liit [email protected]
Eesti Puitmajaliit [email protected]
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Eesti Raudtee [email protected]
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected]
Eesti Rooma Klubi [email protected]
Eesti Sadamate Liit [email protected]
Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected]
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected]
Eesti Taastuvenergia Koda [email protected]
Maaelu Teadmuskeskus
[email protected], [email protected]
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected]
Eesti Teadusagentuur [email protected]
Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected]
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit [email protected]
Eesti Turbaliit [email protected]
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected]
Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected]
Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected]
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing [email protected]
Eesti Vesinikuklaster [email protected]
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Transpordikütuse Ühing [email protected]
Eesti Üliõpilaskondade Liit [email protected]
3
Eestimaa Looduse Fond [email protected]
Eestimaa Talupidajate Keskliit [email protected]
Efenco OÜ [email protected]
Elcogen [email protected]
Elektrilevi [email protected]
Elering [email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected];
Elron [email protected]
Energiasalv [email protected]
Erametsaliit [email protected]
Estiko [email protected]
Estonian Logistics Cluster [email protected]
Fermi Energia OÜ [email protected]
Fridays for future [email protected]
Finest Twins [email protected]
Graanul Invest AS [email protected]
Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Harjumaa Ühistranspordikeskus [email protected]
Hiiumaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Ida-Viru Ühistranspordikeskus [email protected]
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus [email protected]
Kagu Ühistranspordikeskus [email protected]
Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI)
[email protected]; [email protected]
Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected]
Keskkonnaõiguste Keskus [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Keskkonnaagentuur [email protected]
Kiviõli Keemiatööstus [email protected];
Konkurentsiamet [email protected]
Koolijuhtide Ühendus [email protected]
Kunda Nordic Tsement [email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected]; [email protected];
Lennuliiklusteeninduse AS [email protected]
Logistika ja Sadamate Liit [email protected]
Läänemaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Läänemaa Rannakalanduse Selts [email protected]
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit [email protected]
Maaelu Edendamise Sihtasutus [email protected]
4
Meretööstuse Liit [email protected];
MTÜ EES-Ringlus [email protected]
MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected]
MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected]
MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate
Ühing
MTÜ Eesti Pakendiringlus [email protected]
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon [email protected]
MTÜ Linnalabor [email protected]
MTÜ Maaturism [email protected]
Noorte keskkonnanõukogu [email protected]
Operail [email protected]
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon [email protected]
Paikre [email protected]
Pakri teadus- ja tööstuspark [email protected]
Parox Energy OÜ [email protected]
Powerup Technologies [email protected]
PRIA [email protected]
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus [email protected]
Põllumajandusamet [email protected]
Põlvamaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Pärandkoosluste Kaitse Ühing [email protected]
Pärnumaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Pärnumaa Ühistranspordikeskus [email protected]
Rail Baltic Estonia OÜ [email protected]
Raplamaa Omavalitsuste Arengufond [email protected]
Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Ravimitootjate Liit [email protected]
Riigi Infosüsteemi Amet [email protected]
Riigikogu Vesinikutehnoloogia toetusrühm [email protected]
Robotex [email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
SA KredEx [email protected]
SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond [email protected]
Saare Wind [email protected]
Saarte Liinid [email protected]
Scania [email protected]
Skeleton Technologies [email protected]
Skycorp [email protected]
Starfeld OÜ [email protected]
5
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
Keskus
Sunly [email protected]
Taastuvenergia Koda [email protected]
Tallink [email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected]; Anna- [email protected];
[email protected]; [email protected];
Tallinna Lennujaam [email protected]
Tallinna Linnatranspordi AS [email protected]
Tallinna Linnavolikogu [email protected]
Tallinna Sadam [email protected]
Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]
Tallinna Tehnikaülikool [email protected]
Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]
Targa Linna klaster
Tartu Biotehnoloogia Park [email protected]
Tartu Observatoorium [email protected]
Tartu Regiooni Energiaagentuur [email protected]
Tartu Ülikool [email protected]; [email protected]; [email protected]
Tartu Ülikooli Grandikeskus [email protected]; [email protected]
Tartumaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Teaduste Akadeemia [email protected]
Teede Infokeskus [email protected]
Teede Tehnokeskus AS [email protected]
Terviseamet [email protected]
Tervisearengu Instituut [email protected]
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Transpordi Varahaldus [email protected]
TS Laevad [email protected]
Utilitas [email protected]; [email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected];
Valgamaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Veterinaar- ja Toiduamet [email protected]
Viljandimaa Omavalitsuste Liit [email protected]
6
Viljandimaa Ühistranspordikeskus [email protected]
Viru Keemia Grupp [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]
World Energy Council Eesti [email protected]
Võrumaa Omavalitsuste Liit [email protected]
Eesti Pangaliit [email protected]
MTÜ FinanceEstonia [email protected]
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) [email protected]
Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]
Sihtasutus Kutsekoda [email protected]
Eesti Asutajate Selts
Eesti Rohetehnoloogia Liit [email protected];
Loodushoiu Fond [email protected]
Rohetiiger [email protected]
E-Agronoom [email protected]
Ragn-Sells [email protected]
Epler ja Lorenz
Kuusakoski
UpCatalyst [email protected]
Merendusklaster [email protected]
Ignitis [email protected]; [email protected]
Marabu Airlines OÜ [email protected];
Botnica (laev) [email protected]
Amisco AS [email protected];
Hansa Shipping AS [email protected];
Tschudi Ship Management AS [email protected];
7
Eestis merenduse HKSiga seotud inglise
keelt kõnelevad ettevõtted
[email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected];
[email protected]; marine@surfina-
maritime.ee; [email protected];
[email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected];
[email protected]; marios.tsigkas@bs-
shipmanagement.com; saad.adnan@bs-
shipmanagement.com; [email protected];
[email protected]; operation@surfina-
maritime.ee ; [email protected] ;
[email protected]; [email protected];
HKS tõendajad [email protected]; [email protected];
Eesti Akrediteerimiskeskus [email protected]; [email protected]
Gren Eesti AS [email protected];
8
[email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected];
[email protected]; [email protected];
Adven Eesti AS [email protected] ;
Estonian Cell [email protected];
Nordkalk [email protected];
Nomine Consult OÜ [email protected];
Danpower [email protected]; [email protected];
Liwathoneos [email protected];
Silpower [email protected];
Muuga Storage Terminal [email protected]; jlebedeva@muuga-
terminal.com;
Horizon [email protected];
Wienerberger [email protected];
Räpina paberivabrik [email protected]; [email protected];
Saint-Gobain Eesti + Leca [email protected];
Puma Energy [email protected];
Põlva Soojus [email protected]; [email protected]; ;
9
Kobras OÜ [email protected];
Kuressaare Soojus [email protected];
O-I Estonia AS [email protected]; maido.martsin@o-
i.com;
Lemma OÜ [email protected];
HKS ühe kauplemiskonto volitatud esindaja [email protected];
Endise AS Nitrofert esindaja [email protected];
Lisa 4. Märkuste tabel: Euroopa Komisjoni ettepanek ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamiseks ning
seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamiseks
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar
Regionaal- ja
Põllumajandusminist
eerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi
konkurentsivõime suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise
kohta järgmised ettepanekud:
1. Peame oluliseks, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime
suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise ettepaneku
menetluse tulemusel jätkuks võimalus panustada hoonete energiatõhususe parandamisse
kui ühte prioriteetsesse valdkonda. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on
rakendanud ja rakendamas meetmeid kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete
energiatõhusaks muutmiseks nii heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust
kui ka moderniseerimisfondist ning meetmete jätkamine on oluline hoonete
energiatõhususe direktiivi täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksustele (avalik sektor)
kuuluvate hoonete osas.
2. Kui õigesti aru saame, tooks ettepanek kaasa ka seni riigieelarvesse laekunud
heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahendite suunamise
moderniseerimisfondi ning nende kasutamisel lähtumise moderniseerimisfondi reeglitest.
Juhime tähelepanu, et seni on olnud riigieelarvesse laekuva heitkogustega kauplemise
süsteemi enampakkumistulu vahendite kasutamise tingimused paindlikumad, mis on
ühtlasi andnud võimaluse disainida sihtgrupile paindlikumaid tingimusi ja vastata
paremini nende vajadusele, või disainida toetusskeeme vajadusel kiiremini ringi.
Eelistame sellise paindlikkuse jätkumist.
Arvestatud. Seisukohtades kajastub
vajadus säilitada liikmesriikidele
paindlikkus HKS tulude
kasutamisel ning arvestada hoonete
energiatõhususega. Samuti on
seisukohtades viide, mille kohaselt
tuleb vältida maakasutussektorile
tahtmatuid mõjusid. Selgitame, et
ettepaneku kohaselt ei liigu senini
LR eraldatud enampakkumistulu
MFi. MF mahuks on pakutud 2%.
Täname energiasäästu küsimusele
tähelepanu juhtimast, hoiame
teemat läbirääkimistel fookuses,
kuid eraldi seisukohta selles osas ei
pea vajalikuks kehtestada.
Enampakkumistulu kasutamine
toimub ka edaspidi RE ja RES
protsessi osana.
3. Ettepanekus seatakse ka eesmärk saavutada investeeringuga 20%-line energiasääst.
Ettepaneku sõnastusest ei selgu, millise energia kasutuse eesmärki silmas peetakse, kas
lõppenergia, primaarenergia või millegi muu. Kui nõue kehtestatakse, peaks näitaja valik
jääma liikmesriigile või hoonete vaates olema eelistatum lõppenergia sääst, mida on
lihtsam tõendada ja mis on regulatiivsete ja metoodiliste muudatuste suhtes vähem
tundlikum kui primaarenergia tarbimise näitaja. Lõppenergia tarbimise vähenemine on
olnud näitajaks ka avaliku sektori hoonete seni rakendatud toetusmeetmetes.
4. Kuigi põllumajandus ei kuulu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) alla,
mõjutab ETS põllumajandust kaudselt energia, väetiste, transpordi jm kulude kaudu.
Seetõttu on oluline, et lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu
saaks suunata meetmetesse, mis panustavad ringmajandusse ning aitavad
põllumajandustootjatel vähendada heidet, parandada sisendite kasutamise tõhusust ja võtta
kasutusele madalama süsinikujalajäljega lahendusi.
5. Toetame läbivaatamisklauslit, mille kohaselt on komisjoni kohustus hinnata
looduspõhise süsiniku eemaldamise ja sidumise võimalikku rolli ja selle integreerimist
ETSi. Samas ei tohiks see tähendada põllumajanduse lisamist ETSi ega luua
põllumajandustootjatele kohustust heitkoguste ühikute loomiseks või ostmiseks.
Majandus- ja
Kommunikatsioonim
inisteerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile Euroopa
Liidu tööstust ja energeetikasektorit ning merendust ja lennundust puudutava
kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi uuendamise algatuste kohta
järgmised ettepanekud.
Euroopa kliimapoliitika peab toetama üleminekut puhtamale majandusele viisil, mis
säilitab samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja
Arvestatud. Seisukohtades on
kajastatud trajektoori paindlikkuse,
konkurentsivõime, rahastuse
geograafilise katvuse ja abikõlblike
tegevuste ulatuse ning
valikuprotsessi metoodika olulisus,
samuti CCUSi,
moderniseerimisfondi, merenduse
tootmisvõimekuse. ELi ettevõtted ei tohi sattuda maailmaturul ebavõrdsesse
konkurentsiolukorda ega Euroopa sõltuvus energia ja tööstustoodangu impordist
ülemineku käigus suureneda.
Üleminek peab võimaldama uute kohalike tootmisvõimsuste rajamist paralleelselt
fossiilkütustel põhinevate võimsuste järkjärgulise vähendamisega, et vältida
olukorda, kus oma tootmise vähenemine suurendab sõltuvust impordist. Seetõttu
peab heitkogustega kauplemise süsteem olema piisavalt paindlik ja etteaimatav ning
arvestama liikmesriikide erineva lähtepositsiooni, energiatootmise struktuuri ja
tehnoloogiate tegeliku kasutuselevõtu võimalustega.
Euroopa pikaajalise konkurentsivõime alus on piisav, taskukohane ja üha puhtam
kohapealne energiatootmine ning tugev tööstusbaas. Seni, kuni selleks vajalikud
uued tootmisvõimsused ja tehnoloogiad ei ole piisavas mahus kasutusele võetud, peab
heitkogustega kauplemise süsteem võimaldama üleminekut, mis on majanduslikult
teostatav, tehnoloogiliselt realistlik ja ettevõtetele etteaimatav.
Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanekuga tahetakse luua tööstust, energeetikat,
lennundust ja merendust puudutavasse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise
süsteemi täiendavat paindlikkust sh aeglasem heite vähendamise tempo kuni 2040. aastani,
tasuta heitkoguste ühikute eraldamisega jätkamine ja täpsemad põhimõtted
turustabiilsusreservi kasutamiseks.
Kvootide vähendamise tempo aeglustamine koos stabiliseerimisreserviga aitab
stabiliseerida CO₂ kvootide hinda ning vähendada hinnatõusu. Koos pakkumise
vähenemisega on oodata ka nõudluse vähenemist tänu väiksema heitega tehnoloogiate
kasutuselevõtmisele.
Eesti huvides on, et komisjoni pakutud paindlikkused kinnistuksid ja võimalusel
suureneksid.
Toetame heite vähendamise tempo aeglustamist ning enamate tasuta heitkoguste ühikute
kättesaadavust turul kuni 2040. aastani, eriti majanduslikult haavatavamas olukorras
liikmesriikidele. See vähendaks faktoreid (energia hind, sooja hind, meretranspordi
sh IMO ja põlevkivisektori ning
olmejäätmete põletamise eripärad.
kulukus jm), mis võiksid tõsta inflatsiooni Eestis ja teistes Euroopa Liidu idapiiril asuvate
riikides, mõjutades oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet, elanike toimetulekut ja seeläbi
üldist majandusolukorda.
Senine kogemus näitab, et mitmed Eesti soojatootjad ja koostootmisjaamad on tänu
taastuvkütusele üleminekule oma heidet kordades vähendanud, mistõttu ei tähendaks
nende tarbijate jaoks tasuta kvootide kaotamine olulist muutust soojuse hinnas. Tasuta
kvoodid on viimastel aastatel olnud mitme tootja jaoks pigem täiendav tuluallikas.
Suuremate energiasektori ettevõtete jaoks on tasuta heitkoguste ühikud aidanud katta
olulise osa vajalikest CO₂ kvootidest ja selle võimaluse kadumine mõjutaks hinda
tarbijate jaoks ning ettevõtete konkurentsipositsiooni.
Toetame lahendusi heitkoguste ühikuhinna stabiliseerimiseks ja ette-ennustatavamaks
muutmiseks. Ühe võimalusena saaks kasutada hinnalae või sellega võrdväärset mõju
omava lahenduse kasutuselevõttu, sealhulgas turustabiilsusreservi kasutamiseks lävendite
seadmist. Toetame lahendusi, mille tulemusel tekib turustabiilsusreservi kasutamiseks
sekkumishinna lävend sarnaselt hoonetele ja maanteetranspordile kehtiva süsteemiga.
Kliimaeesmärkide täitmist toetava uue tööstuse dekarboniseerimise rahastu
disainimisel on oluline, et keskendutakse reaalselt kasutatavale tehnoloogiale.
Fondide meetmete keskselt jaotamisel näeme vajadust, et “kes ees see mees”
põhimõtet ei rakendataks üldse või ainult osaliselt ning eelistame regionaalset või
riigipõhist jaotusvõtit. Rahastu sh ka investeeringukiirendi kasutuse põhimõtted
tuleks võimalikult suurel määral leppida kokku õigusakti tasandil, mitte
rakendusaktidega.
Selgitus: Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tuleb liikmesriikidele tagada
piisavad vahendid muutuste elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks.
Eesti huvides on, et investeeringutoetusi jagatakse õiglaselt ja suunatakse praktikas
teostatavatesse lahendustesse.
Eesti vaatest on oluline tagada, et mitut käitist katvate dekarboniseerimise investeeringute
kavade puhul püsiksid abikõlblikena ka taristusse tehtavad investeeringud ja koostöösse
hõlmatud käitiste asukohtadele ei seataks ruumilisi piiranguid. Näitena, kui võimaldatakse
soojatootja investeerimist torustikku, siis väheneb heide tänu väiksemale tarbimisele
(väiksemate soojakadude tõttu).
Heitkogustega kauplemissüsteemi hõlmatud käitiste hulgas on mitmeid Eesti ettevõtteid,
kes on ennetavalt investeerinud heitekoguste vähendamisse ja efektiivsuse
suurendamisesse. ELi kesksete investeeringutoetuste jaotamisel soovime, et
tagasiulatuvalt võetaks arvesse ka lähiaastatel (2024-2026) tehtud investeeringuid, et
ennetavalt heidet vähendanud ning ELi kliimaeesmärkide saavutamisesse varem
panustanud ettevõtteid mitte karistada vähendatud ligipääsuga
investeerimisvõimalustesse.
Eelistame, et toetuse saamiseks ei pea ettevõtted ELi kesksest vahendist toetust taotlema
(tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ning investeerimiskiirendi (IB) mõistes on
toetusena silmas peetud tasuta ühikuid). Võttes arvesse Eesti ettevõtete võimekust
kasutada ära kesksete fondide võimalusi, lühidat konkureerimisperioodi ning väikeriikide
madalamat võimekust keskse fondi suurt mahtu absorbeerida, ei aita see ettepanek Eesti
ettevõtetel olulisel määral heite vähendamisse investeerida ega konkurentsivõimet
suurendada.
Kesksete fondide ettepaneku säilimisel eelistame, et “kes ees see mees” põhimõttel
toimivate fondide, eeskätt tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ja selle esimese
faasina toimiva investeerimiskiirendi (IB) maht oleks planeeritust väiksem (näitlikustades,
IB 400 miljoni HKS ühiku asemel 200 miljonit). Väiksem maht vähendaks kesksete
fondide kaudu jagatavate ühikute hulka ning võimaldaks need suunata otse
liikmesriikidele või fondidesse nagu Moderniseerimisfond, mille maht on riikide kaupa
ette-broneeritud.
Õigusselguse huvides seisab Eesti Euroopa Liidu läbirääkimistel selle eest, et
sotsiaalmajanduslikult olulist mõju omavad normid kirjutatakse Euroopa Liidu
seadustesse, mitte ei jäeta Euroopa Komisjoni dikteeritud komitoloogia otsustustasandile.
Saame nõustuda Euroopa Komisjoni ettepanekuga süsiniku püüdmise, kasutamise
ja säilitamise kohta, kuna see võimaldab investeeringuid tegevaid ettevõtteid
erinevates faasides hõlmata.
Konkreetne kasu tuleb Eesti ettevõtetele uue ettepaneku rakendamisel võimalustest võtta
kasutusele süsiniku kasutamise tehnoloogiad nii süsiniku taastöötlemiseks kui seda
võimaldava tehnoloogia edasiarendamiseks ja turustamiseks (nt UP Catalyst). Samas
näeme vajadust paindlikumaks lähenemiseks süsiniku või selle pooltoodete kasutamisega
toormena erinevates toodetes.
ELi CCUS reeglid ja nõuded peaksid toetama süsiniku taaskasutamist erinevates toodetes,
mitte süsiniku ladestamist, kuna taaskasutamisega toetame ettevõtete majandustegevust,
innovatsiooni ning süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiate arengut, samas kui
ladestamine on inertne, ei võimalda süsiniku taaskasutamist ning suunab rahastuse
üksikutesse riikidesse kus on ladestamise võimekus.
Lisaks nõuab suuremahuline ladestamine ulatuslikke investeeringuid CO₂ transpordi
taristusse, mis väikesetel ja ladestamiskohtades geograafiliselt kaugetel riikidel nagu Eesti
on keeruline.
Moderniseerimisfond peab olema üles ehitatud viisil, mis tagaks Eesti meetmete
rahastuse võrreldavas või suuremas mahus praeguse perioodiga Soovime näha, et
rahastamisvahendite kasutuse otsustusõigus püsib liikmesriikides ja ei liigu Euroopa
Liidu tasandile.
Selgitus: Eesti huvides on, et Moderniseerimisfond (MF) säiliks
solidaarsusmehhanismina. Direktiivi ettepaneku sel kujul vastuvõtmise järel kaotaks Eesti
riik olulise osa kehtival perioodil ette nähtud Moderniseerimisfondi rahastusest.
Käesoleval perioodil 2024-2030 osaleb Eesti MF toetuse saaja liikmesriigina 4,5% HKS1
ühikute müügitulu kasutamisel. Eelnõu kohaselt osaleks Eesti järgneval perioodil 2031-
2040 MF kaudu 2,0% müügitulu kasutamisel. MF ühikute müügikogus väheneb sellega
4/9-le praegusest.
Arvesse tuleb võtta, et MF 2021-2030 perioodi mahus on Eesti direktiiviga määratud
osakaal 2,78%, kuid tegelik osakaal 1,19%. Tegelik osakaal on väiksem, kuna MF esialgne
maht suurenes läbi LR-de HKS müügikogustest osa juurde tõstmise (Eesti seda ei teinud,
et tagada HKS müügitulu investeeringute suurem paindlikkus). Samas peab Eesti lähtuma
oma seisukohtades direktiivi ettepanekus ette nähtud jaotusest.
Praeguse ettepaneku kohaselt on Eesti proportsionaalselt kõige suurem kaotaja. Eesti
osakaal langeb 2,78% (2021-2030) > 2,1% (2024-2030) > 1,62% (ligi 42% eelarvest
võrreldes esimese perioodiga, ligi 23% võrreldes teise perioodiga).
Vähenemisel oleks suur mõju Eestis rahastatavatele või potentsiaalselt kavandatavatele
kliimamõjude vähendamise projektidele, mis aitaksid tõsta Eesti ettevõtete
konkurentsivõimet (nt taastuvenergia tootmine ja kasutamine, tööstuse energiatõhusus ja
elektrifitseerimine). Nende projektide kavandamiseks ja elluviimiseks on oluline, et Eesti
osakaal Moderniseerimisfondis jääks samaks või suureneks. Seose saab luua ettepanekuga
vähendada kesksetesse rahastusmehhanismidesse nagu IB planeeritavate ühikute mahtu,
mis võimaldaks kasutada neid ühikuid näiteks Moderniseerimisfondis.
Toetame Eesti laevaehitusele potentsiaalset kasu toovaid ettepanekuid. Tulenevalt
merendussektori globaalsest iseloomust, tuleb Euroopa Liidu tasemel tehtud
sammud viia kooskõlla IMO seatavate eesmärkidega ning ajaraamistikuga, et vältida
Euroopa Liidu merendussektori konkurentsiolukorra halvenemist.
Selgitus: Arvestades rahvusvahelist olukorda ja mereteid pidi käivat kaubavahetust saame
toetada lahendusi, mis muudavad ettevõtete konkurentsitingimused võrdsemaks ja
tegutsemise turupõhisemaks.
Euroopa Komisjoni ettepanekuga võib kaasneda positiivne mõju Eesti ettevõtetele
merendussektoris. Merendusega seotud regulatsiooni laienemine HKS raames 400-5000
tonnaažiga laevadele loob hea potentsiaali Eesti laevaehituse, retrofittingu ning
rohelahendustega (targad navigatsioonilahendused, autonoomsed süsteemid jne)
tegelevate ettevõtete vaatest. Kui ELi ülene laevatranspordi fookus suundub laevade heite
vähendamisele, võib suurenev kvoodimõju tuua tellimusi Eesti ettevõtetele.
Laevakütuste kasutuselevõtu kiirendamise puhul toetame eelise andmist Euroopa Liidus
toodetud alternatiivkütustele. Küll aga tuleks analüüsida, kas väiksemamahuliste laevade
hõlmamisega heitkogustega kauplemise süsteemi ei teki olukorda, kus alternatiivkütuse
järel tekkiv nõudlus ei ületa ebaproportsionaalselt kütuse pakkumist.
Toetame saarte ning jääklassilaevade erandi pikendamist. Eelistame, et vastav erand
pikeneks 2040. aastani.
Leiame, et Euroopa Liit peaks arvestama ka IMO seisukohtadega.
Eestile tuleb läbirääkimistel taotleda erandeid, mis tagaksid põlevkiviõlitööstusele ja
jäätmepõletusjaamadele etteaimatava tegevusruumi.
Selgitus: Põlevkivisektor on Eestis koondunud Venemaa piirile ja on selles regioonis
oluline tööandja. Sektoris on hõlmatud otse üle 4000 inimese, ent kaudselt üle 9000
inimese s.o ligi 10 protsenti kõigist Ida-Virumaa hõivatutest.
Kuigi elektri tootmises on ka heide vähenenud, siis see tuleneb eelkõige põlevkivi
väiksemast kasutamisest ehk põlevkivil põhinevad elektrijaamad ei ole pääsenud kõrgema
hinna tõttu turule.
Olemasoleva tehnoloogia täiendamine tõenäoliselt olulist mõju heite vähendamisele ei
oma, lahendus saab olla vaid uue tootmisvõimsuse loomine. CO2 püüdmine pole tänasel
hinnatasemel mõistlik, lisaks puudub Eestis reaalne CO2 ladustamise võimalus.
Tasuta kvootide kasutamist ka tulevikus (ilma tingimuslikkuseta) võib rõhuda
toimepidevuse tagamisele – seni kuni pole alternatiivseid võimsusi, mis kriitilistes
olukordades (ja ilma välisühendusteta) suudaksid tagada Eestis igal hetkel baasvõimsuse,
tuleks jätta võimalus tasuta kvootide eraldamiseks.
Põlevkiviõlitootmisesse on Eesti ettevõtted teinud pikaajalisi investeeringuid, äriplaanid
arvestavad soetatud tehnoloogia elueaga. Seni on Eesti põlevkiviõlitööstuse ja
energiasektori käitised saanud märkimisväärses mahus tasuta kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise ühikuid.
Arvestades Eesti põlevkivisektori eripära ja nende mõju piirkonnale tuleks esmajärjekorras
seista selle eest, et sektoril oleks võimalik kasutada tasuta heitkogustega kauplemise
ühikuid.
Toetame ka suunda, et rafineerimissektor jääks erandkorras investeeringutoetuste saajate
ringi. Seda enam, et Euroopa Komisjon on Ukraina sõja tingimustes võtnud suuremaks
geopoliitiliseks eesmärgiks vähendada sõltuvusi kolmandatest vaenulikest riikidest.
Seetõttu tuleks õigusakti muuta nii, et oleks võimalik kasutada kasvuhoonegaaside
kauplemisest saadud tulusid fossiilkütustega seotud uuteks investeeringuteks juhtudel kui
julgeoleku, siseturvalisuse ja elutähtsate teenuste tagamiseks puuduvad kuluefektiivsed ja
töökindlad alternatiivid või kui tehnoloogiliselt ei ole võimalik fossiilkütuseid vähese või
nullheitega kütustega asendada.
Jäätmepõletuse ja koospõletusjaamade käitiste puhul kehtestatakse erand, mis võimaldab
käitised heitkogustega kauplemissüsteemist ajutiselt välja jätta.
Jäätmete põletamisel lisanduv CO₂ kulu mõjutab Iru elektrijaama kliente. Näeme, et Eesti
käitistele annaks hingetõmbeaega, kui tingimuslikkuse kriteeriumina kustuks õigusaktist
riikliku süsinikumaksu säte.
Saame nõustuda ettepanekuga, et erandi rakendamise ajal jääb jäätmepõletus ja
koospõletusjaamade käitistele kohustus heidet seirata ja sellest aru anda.
Välisministeerium Välisministeerium esitab Kliimaministeeriumile järgnevad seisukohad seoses Euroopa
Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) muudatusettepanekutega, mille esitas
Euroopa Komisjon 17. juulil 2026, et viia ETSi õigusraamistik vastavusse hiljuti jõustunud
2040. Aasta ELi kliimaeesmärgiga.
1. Välisministeeriumi hinnangul toetab heitkogustega kauplemise süsteemi kohandamine
Eesti energia- ja seeläbi riiklikku julgeolekut. ETS on toonud kaasa EL
süsinikuemissioonide vähenemise ning energiasektori ülemineku puhtamale
energiatootmisele. Eesti ja Euroopa energiajulgeolek sõltub otseselt sellest, kui kiiresti
suudetakse vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Praegu pärineb suur osa ELi
energia kogutarbimisest endiselt impordist, kusjuures fossiilkütused moodustavad
impordis valdava osa. See muudab Euroopa haavatavaks geopoliitiliste kriiside,
tarnehäirete ja energiahindade järskude muutuste suhtes. Nii Venemaa täiemahulise sõja
algus Ukrainas 2022. aastal kui ka Iraani sõda ja Hormuzi väina sulgemine tõid kaasa
energiahindade märkimisväärse tõusu. Euroopa Komisjoni hinnangul maksid EL
liikmesriigid tänavu kevadel vedelkütuste ja gaasi eest kõrgemate energiahindade tõttu üle
50 miljardi euro enam. Vahendite ümbersuunamine kohaliku puhta energia ja
salvestusvõimsuste toetamiseks aitab seega parandada energiajulgeolekut, vähendab
sõltuvusi ning võimaldab fossiilkütustele kuluvaid summasid kasutada muudeks
eelarveprioriteetideks. ETS aitab seda suunda süsteemselt tugevdada, muutes
fossiilkütustel põhineva tootmise järk-järgult vähem atraktiivseks ning suunates
investeeringuid taastuvenergiasse, elektrifitseerimisse ja energiatõhususse. Selle tulemus
on suurem kodumaine energiatootmine ja väiksem vajadus osta energiat väljastpoolt ELi.
Arvestatud. Seisukohtades on
läbivalt kajastatud EL HKS mõju
energiajulgeolekule ning
väiksemate liikmesriikide
eripäradele ja rahastuse
paindlikkusele.
Seetõttu tuleb ETSi ja selle muudatusettepanekut käsitleda mitte üksnes kliimapoliitika,
vaid Euroopa energiajulgeoleku, strateegilise autonoomia ja välispoliitilise
vastupanuvõime meetmena. Mida kiiremini liigub Euroopa puhtale kodumaisele energiale,
seda vähem sõltub ta fossiilkütuste importijatest ning seda suurem on tema võimekus
tegutseda välis- ja julgeolekupoliitikas iseseisvalt. Puhta energiatootmise ja tehnoloogiate
arendamine ning välisinvesteeringute Eestisse meelitamine on ka väga oluline
äridiplomaatia prioriteet.
2. Välisministeerium leiab, et ETS alusel toimivate olemasolevate või loodavate rahastute
rahastamistingimustes tuleb arvestada ka väiksemate liikmesriikide eripärade ja huvidega.
Oluline on tagada paindlikkus liikmesriikidele ETS tulude kasutamisel, mis võimaldaks
liikmesriikidel endal sihitatult suunata võimalikult palju vahendeid sektoritesse ja
lahendustesse, mis on kõige mõjusamad heitkoguste vähendamisel. Rahastute tingimused
peaksid arvestama liikmesriikide tööstuse struktuuriga, et vältida kohustuslikku
investeerimist sektoritesse, kus reaalsed alternatiivsed tehnoloogiad puuduvad või on
investeeringute tegemine ebaotstarbekas.
Keskkonnaamet 17.07. avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse
ühikutega kauplemise esimese süsteemi (ELi HKS1) ülevaatamise ettepaneku paketi, et
viia HKS1 õigusraamistik vastavusse hiljuti jõustunud 2040. aasta ELi kliimaeesmärgiga.
Algatusega vaadatakse muuhulgas üle HKS1 ulatus, tasuta lubatud heitkoguse ühikute
vähendamise tempo ja arvutusalused, HKS1 tulud ja nende jaotamine, sh seotud fondide
tulevik ja uued rahastusallikad, tegeletakse CO2 ühikute arvu ja hinnakujundamise
ülevaatamisega stabiliseerimise eesmärgil, käsitletakse ELi HKS1 ja sarnaste
rahvusvaheliste merendus- ja lennundussektori süsteemide koostoimet ning sektorites
kestlike kütuste kasutuselevõtu toetamist, täpsustatakse süsiniku kogumise, kasutamise ja
ladustamise reegleid, lihtsustatakse seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustusi.
Keskkonnaamet esitab oma seisukohad ja tähelepanekud Euroopa Komisjoni 17.07.
avaldatud ELi HKSi direktiivi muutmise ettepaneku kohta. Juhime tähelepanu, et
Keskkonnaamet rakendusasutusena lähtub seisukohtade esitamisel eelkõige
Arvestatud suures osas.
Seisukohtades kajastuvad
halduskoormuse vähendamine,
õigusselgus, lineaarse
vähendamisfaktori sujuvamaks
muutmine, rahvusvahelised
krediidid, heitkoguse ühikuhinna
stabiilsus ja prognoositavus,
dekarboniseerimiskavade
proportsionaalsus,
rahastusvahendite kasutatavus,
aruandlussüsteemide lihtsustamine,
olemjäätmete põletamise, jääklassi
laevade erandi pikendamine,
SMAP rakendamine ning
Keskkonnaametit ja ELi HKS1 osalisi otseselt puudutavatest ettepanekutest, mis tähendab,
et fonde, rahastusallikaid jm süvitsi ei puuduta.
Läbivad põhimõtted:
- Halduskoormuse vähendamine/mittesuurendamine ja piisavate ressursside
olemasolu pädevatele asutustele
ELi HKS1 muudatused ei tohiks oluliselt tõsta HKS1 osaliste halduskoormust ega
liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust ja töökoormust. Uute nõuete seadmisel
tuleks hinnata nende haldusmõju ja vältida dubleerivat andmekogumist, aruandlust ja
menetlusi. Võimaluse korral tuleks eelistada olemasolevate andmete ja süsteemide
kasutamist ning vältida uute süsteemide loomist ja andmete mitmetele asutustele esitamist.
Lisanduvate nõuete kehtestamisel tuleks alati põhjalikult hinnata nende mõju pädevate
asutuste halduskoormusele ja töökorraldusele ning tagada, et uute kohustuste täitmiseks
on olemas piisavad inim-, aja- ja tehnilised ressursid. Tuleb vältida olukorda, kus uute
ülesannete lisandumine suurendab märkimisväärselt menetluste mahtu ja mõjutab
olemasolevate ülesannete täitmist negatiivselt.
- Läbirääkimistega mittekiirustamine ja põhjalik mõjuanalüüs
Kuna Euroopa Komisjoni välja pakutud muudatused ei ole väikesed tehnilised süsteemi
toimimist parandavad muudatused, vaid suured, põhimõttelised muudatused, mis
mõjutavad nii tööstussektorit, lennundust ja merendust ning lisaks ka HKSist tulenevat
hinnasignaali, mitmeid fonde jne, siis on oluline põhjalikult analüüsida mõju tervikuna
ning selleks võib olla vaja pikemat ajaperioodi kui hetkel võimalik paistab olevat.
- Direktiivi muudatused vs delegeeritud aktide väljatöötamine
merenduse MRV/HKS/FuelEU
aruandluse lihtsustamise vajadus.
Läbirääkimiste tempo osas
eelistame samuti mõistlikku
tempot, kuid praktikas peame
lähtuma töögruppide ajakavast.
Artikkel 10a lg 3c, tasuta
eraldatavate ühikute eraldamise
tähtaja ning ERT kasutamise osas
hoiame teemat fookuses, kuid
eraldi seisukohta ei lisa. EL HKS
merenduse laiendamise osas
näeme, et see tuleks tugevamalt
siduda IMO otsustega, MRV jt
merenduse täpsustused esitame
küsimustena töögrupis.
Leiame, et on oluline, et just nimelt direktiivis saaks paika võimalikult selge õiguslik
raamistik ja võimalikult vähe olulisi detaile jääks delegeeritud akti tasandile, ehk et
delegeeritud aktis täpsustatakse vaid tehnilisi detaile.
Seisukohad paiksete käitiste käitajaid puudutavate sätete kohta
Keskkonnaamet toetab ELi HKSi lineaarse vähendamisteguri ülevaatamist selliselt, et ELi
HKS1 käitajatele jätkuks tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜsid)
kauemaks kui seni kehtinu järgi võimalik oleks olnud.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside
ühikute kasutusele võtmine peab olema põhjalikult läbi töötatud ning tagama selle, et heide
on kolmandas riigis tegelikult vähendatud, et ei esineks topelt arvestust ning et loodav
süsteem võimaldaks pädevatel asutustel hinnata nende ühikute päritolu ja kvaliteeti. Lisaks
tuleks hinnata rahvusvaheliste ühikute odavama hinna mõju ELi HKS1 käitajate poolt
tehtavate investeerimisvõimaluste suhtes ehk et kas see ei või teatud tingimustel viia
selleni, et ELi HKS1 käitajad lükkavad investeeringute tegemist edasi, kuna rahvusvahelisi
ühikuid on odavam osta.
Keskkonnaamet leiab, et turustabiilsusreservi muudatused, mis jätavad turule rohkem
LHÜsid, on tervitatavad, sest pakkumise suurenedes peaks ka LHÜde hind langema. Kui
samal ajal laiendatakse HKSi aga uutele sektoritele, siis ei pruugi oodatav mõju hinnale
olla väga suur. Käitajad on ELi HKSi toimimise suure puudusena välja toonud, et LHÜde
hind ei ole piisavalt prognoositav, mistõttu usub ka Keskkonnaamet, et võimaluse korral
peaksid turustabiilsusreservi toimimise muutmise ettepanekud seda teemat adresseerima,
kuid samal ajal peaks vältima üleliigset sekkumist turu toimimisse.
Keskkonnaamet on skeptiline tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise
tingimuslikkuse osas. Saame ettepanekust aru, et see tähendab, et kõikide käitiste jaoks
muutuksid dekarboneerimisse investeerimise kavad kohustuslikuks, mis tähendaks
märkimisväärset lisatööd nii käitajatele, tõendajatele kui pädevatele asutustele. Kuna juba
praegu on lubatud heitkoguse ühikutega seonduv üpriski keeruline – käitajad esitavad
võrdlusandmete aruanded ning iga-aastaseid tootmistaseme aruandeid ja osa käitajad (küll
mitte Eestis) ka kliimaneutraalsuskavasid, siis on hetkel raske näha, kuidas siia suhestuks
veel üks täiendav tingimuslikkus. Keskkonnaamet näeb riski, et pädeva asutuse jaoks on
see suur lisanduv koormus, kui võtta arvesse, et EK ettepaneku kohaselt on just pädev
asutus see, kes peab kinnitama, kas kava on piisav ja kellel on lõplik sõna selle osas, kas
tehtud investeeringute tulemusena heide tõesti vähenes. Keskkonnaameti hinnangul on
oluline arvesse võtta, et liikmesriikide pädevatele asutustele sellistes küsimustes
tõlgendamisruumi ja kinnitamise jätmine loob suure tõenäosusega olukorra, kus
liikmesriigid tõlgendavad reegleid erinevalt, ehkki ELi HKS peaks olema ELis ühetaoliselt
rakendatud ja ELi HKSi osalised saama ühetaolise kohtlemise. Sama juhtus ka
tootmistaseme aruannetes energiatõhususega seotud hindamistega, kus mõni aeg pärast
reegli tutvustamist selgus, et liikmesriigid lahendavad sarnaseid olukordi erinevalt ja mille
tulemusena EK otsustas senist lähenemist ja reegleid muuta konkreetsemaks. Seega
juhtumipõhine hindamine on vaja viia miinimumini, et halduskoormust ja võimalike
vaidluste tekkimise tõenäosust maksimaalselt vähendada. Eeltoodust tulenevalt võiks
kaaluda liikmesriikide kinnitamise asemel ka EK poolset kinnitamist.
Keskkonnaamet eelistaks, et ELi HKSi direktiivis oleks välja toodud, kes on need art 10a
p 3c sätestatud “low-carbon installations”, kellele dekarboniseerimise kava koostamise ja
esitamise nõue ei kehti.
Lisaks toob Keskkonnaamet välja, et kui vaadata 2025. aasta HKSi heidet, siis oli 21 käitist
(nende hulgas ka need, kes alates 01.01.2026 on HKSist välja arvatud), kelle heide oli alla
2 000 tonni CO2 ning meie hinnangul on kõikidele HKSi käitistele (nii väikestele kui
suurtele) samasuguste nõuete kehtestamine dekarboniseerimise investeerimise kavade
näol ebaproportsionaalne ja võimaluse korral peaksid olema väikestele käitistele erandid
ja/või lihtsustused.
Kui tingimuslikkuse reegel jääb, siis peavad olema kehtestatud erandid olukordadeks, kus
investeering on küll tehtud, kui käitajast mitteolenevatel põhjustel ei ole kaasnenud heite
oodatud vähenemist. Samuti on vaja reguleerida protsess olukordades, kus investeeringud
on väga pikaajalised. Oluline on teada, milline on omaosaluse määr ja tagada selle
motiveeriv määr.
Keskkonnaametile jääb selgusetuks art 10a lg 3c sätestatu, mille kohaselt pädev asutus
peaks teatud juhtudel nõudma käitajalt hüvitist ning kui käitaja hüvitist ei tasu, siis peaks
pädev asutus vähendama järgmistel aastatel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute
hulka, ent kui käitaja on osaliselt või tervikuna tootmise väljapoole ELi viinud ja lubatud
heitkoguse ühikute eraldamine on toimunud tootmistaseme aruannete põhjal, ei ole käitise
tootmistase ELis enam endisel tasemel ja eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute maht
väheneb, mis tähendab, et nende allesjäävate lubatud heitkoguse ühikute mitteeraldamise
arvelt ei pruugi olla võimalik katta hüvitise mittetasumist.
Keskkonnaameti hinnangul on vajalik suurema õigusselguse loomine tasuta ühikute
eraldamisega seotud protsessis. Seega teeme ettepaneku, et direktiivis peaks sisalduma
sätted selle kohta, millise tähtaja jooksul peaks Euroopa Komisjon menetlema
võrdlusandmete aruandeid ja tootmistaseme aruandeid. Praegu on olnud nii 2019. aastal
kui ka 2024. aastal esitatud võrdlusandmete aruannetega olukord, kus ei pädevad asutused
ega käitajad tea, kui kaua menetlusprotsess Euroopa Komisjonil aega võib võtta. Sellest
tulenevalt on raske planeerida tegevusi ning ei ole võimalik teada, kas lubatud heitkoguse
ühikute eraldamine toimub tähtaegselt või mitte. Nii 2021. aastal kui ka 2026. aastal ei ole
tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine tähtaegselt toimunud, sest Euroopa
Komisjoni menetlusprotsessid on väga pikad ja planeeritud ajakava nihkunud. Seega
puudub käitajate jaoks õigusselgus ning käitajatel on väga raske teha investeerimis- ja
finantsotsuseid.
Keskkonnaamet näeb kasu, mida tööstuse dekarboniseerimise rahastu kaasa võib tuua oma
suurest mahust (100 miljardit eurot) tulenevalt, kuid „kes ees, see mees“ põhimõte ei
pruugi olla Eestile meie väiksuse tõttu kõige kasulikum. Võimaluse korral võiks kaaluda
riikidele kindlate osakaalude tekitamist, millele neil õigus on ja nende mittekasutamise
korral võiksid minna need summad nö üldisesse potti tagasi. Keskkonnaameti hinnangul
tuleks enne riiklike seisukohtade kujundamist teha eeltööd võimalike investeeringute osas,
mida Eesti turuosalised kaaluvad ja peavad võimalikuks ning seejärel veenduda, et
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt neid ka abikõlblikuks peetakse. Kuna meie
ettevõtted on suurriikide omadega võrreldes väiksemad, siis võib eduka projekti
koostamine kauem võtta ja seepärast võiks võimaluse korral juba olla rahastatud ka
taotlusvoorule eelnevad tegevused, mis on seotud nt tasuvusanalüüside koostamisega jne.
Kindlasti on oluline, et oleks mõistlikult reguleeritud olukord, kus Eesti
enampakkumistulust suunatakse vahendid rahastusse ehk et Eesti riigi tulu väheneb, aga
näiteks lõpuks ei saa ükski Eesti projekt sellest rahastust kasu. Kui luuakse uus rahastu
innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi kõrvale ning lisaks on ka riigil kohustus 50%
vahenditest suunata tagasi HKSi heite vähendamisse, siis leiame, et on äärmiselt oluline
seda terviklikult vaadata, et tekiks arusaam, millised projektid kuhu paremini sobituvad
mh konkurentsivõime aspektist lähtuvalt.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et paiksete käitiste käitajate pädevale asutusele
esitatavad kavad ja aruanded oleksid võimalikult suures mahus Euroopa Komisjoni
arendatud aruandlussüsteemis EU ETS Reporting Tool (ERT). Hetkel on ERTis
seirekavad, heitkoguse aruanded, heitkoguse aruannete tõendamisaruanded ja
parandusaruanded. Keskkonnaameti hinnangul võiks ERTil olla võimekus vastu võtta ka
tootmistaseme aruandeid, seiremetoodikakavasid, võrdlusandmete aruandeid,
võrdlusandmete aruannete tõendamisaruandeid, uue tulija aruandeid ja uue tulija aruannete
tõendamisaruandeid. ERT võeti kasutusele 2021. aastal ja seda on aastatega pidevalt
täiendatud. ERTi suurimateks plussideks on vormide versioonide jälgitavus, võrreldavus
ja see, et vormid asuvad ühes kohas. Kui käitaja soovib pädeva asutuse konsultatsiooni
vormi täitmise osas, siis piisab mustandi olekus oleva vormi jagamisest pädeva asutusega
(tuleb teha ERTis hiireklikk teatud väljal) ja pädeva asutuse esindaja saab samal ajal ERTi
sisse logides seda vormi vaadata, st puudub vajadus e-kirja teel dokumentide saatmiseks.
Mitmed liikmesriigid on töögruppide kohtumistel teinud Euroopa Komisjonile ettepaneku
ERTi laiendamiseks, kuid seni ei ole Euroopa Komisjon selle laiendamist lubanud. ERTi
kasutamine on liikmesriikidele tasuta.
Keskkonnaameti jäätmebüroo näeb HKSi laiendamisel jäätmepõletusele probleemkohana
seda, et seeläbi tõuseb põletuse hind ning võib suureneda ladestamisele suunatavate
jäätmete kogus.
Seisukohad laevandusettevõtjaid puudutavate sätete kohta
Keskkonnaamet toetab MRV ja ELi HKSi kohaldamisala laiendamist väiksematele
laevatüüpidele, eeldusel, et sellega kaasnevad proportsionaalsed ja võimalikult
lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuded (MRV). MRV kohaldamisalasse
lisanduksid ettepaneku kohaselt 400-4999 GT naftatankerid, kemikaalitankerid,
gaasitankerid, LNG-tankerid, ro-pax-laevad ja reisilaevad; 400-4999 GT üldkauba- ja
avamerelaevad kuuluvad MRV kohaldamisalasse juba alates 2025. aastast.
Euroopa Komisjoni analüüsi kohaselt tekitasid kõik 400-4999 GT laevad 2023. aastal
ligikaudu 19 Mt CO₂e ehk 15% MRV raames raporteeritud merenduse koguheitest. Kui
sellest jätta välja väiksemad üldkauba- ja avamerelaevad, mis kuuluvad MRV
kohaldamisalasse juba alates 2025. aastast, moodustasid ülejäänud väiksemad laevatüübid
ligikaudu 11,32 Mt CO2 ehk 8,9% MRV merenduse koguheitest. Seega võimaldaks MRV
kohaldamisala laiendamine katta täiendava arvestatava osa merenduse heitest.
Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette ka ELi HKSi kohaldamisala laiendamise alates
2031. aastast 400-4999 GT üldkauba-, avamere-, naftatankeri-, kemikaalitankeri-,
gaasitankeri- ja LNG-tankeri kategooriatele. Väiksemate ro-pax- ja reisilaevade HKSiga
hõlmamist ettepanek seejuures ette ei näe. Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu andmete
põhjal moodustaksid ettepanekuga HKSiga hõlmatavad väiksemad (400-4999 GT)
üldkauba-, avamere- ja tankerilaevad ligikaudu 9,2 Mt CO₂e ehk suurusjärgus 10,7% 2023.
aasta HKSi geograafilisele ulatusele vastavast merenduse heitest.
Ka Eesti 2025. aasta andmed näitavad, et alla 5000 GT laevade heide ei ole marginaalne.
Eesti haldusalas olevate laevade ligikaudu 696,5 tuhande tonni suurusest MRV koguheitest
moodustas 65 alla 5000 GT laeva heide ligikaudu 221,6 tuhat t CO₂e ehk 31,8%. ELi HKSi
geograafilisele ulatusele vastavast ligikaudu 655,5 tuhande tonni suurusest heitest
moodustas nende laevade osa ligikaudu 32,5%. Viimast ei saa käsitleda nende laevade
2025. aasta HKS kohustusena, kuid see annab indikatsiooni väiksemate laevade
võimalikust osakaalust HKSi kohaldamisala laiendamisel.
Keskkonnaameti hinnangul toetavad nii Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kui ka Eesti
andmed valitud väiksemate laevatüüpide HKSiga hõlmamist, kuna sellega on võimalik
katta täiendav arvestatav osa merenduse heitest. Kohaldamisala laiendamine aitaks ühtlasi
vähendada 5000 GT künnisest tulenevat erinevat regulatiivset kohtlemist ja võimalikku
konkurentsimoonutust suuremate, juba HKSiga hõlmatud laevadega. Samas tuleb
kohaldamisala laiendamisel säilitada tasakaal täiendavalt kaetava heite ning ettevõtjatele,
tõendajatele ja haldavatele asutustele tekkiva halduskoormuse vahel.
Kohaldamisala laiendamisega kaasnevat haldusmõju tuleb siiski eraldi hinnata. THETIS-
MRV andmetel on Eestile praegu omistatud 22 laevandusettevõtjat, sh nii Eestis kui ka
kolmandates riikides registreeritud ettevõtjaid. Kohaldamisala laiendamisel võib
Keskkonnaameti haldusalasse kuuluvate laevade ja ettevõtjate arv suureneda nii juba
Eestile omistatud ettevõtjate laevastikku lisanduvate uute 400-4999 GT laevade kui ka
Eestile omistatavate uute laevandusettevõtjate tõttu.
2025. aasta andmetel oli Eestile omistatud 65 alla 5000 GT laeva, millest valdava osa
moodustasid üldkauba- ja avamerelaevad, mis kuuluvad juba MRV kohaldamisalasse.
Seetõttu tuleb haldusmõju hindamisel eristada juba MRVga hõlmatud laevu, millele
lisanduvad HKSi kohustused, uusi MRV ja HKSi kohaldamisalasse lisanduvaid laevu ning
täiesti uusi Eestile omistatavaid laevandusettevõtjaid.
Kohaldamisala laiendamisega võib eelkõige suureneda seirekavade heakskiitmise ja
nõuete täitmisega seotud töökoormus. Ettepaneku kohaselt ühendatakse senised MRV ja
FuelEU Maritime seirenõuded ühte MRV seirekavasse, mis hakkab sisaldama nii
kasvuhoonegaaside heite seireks kui ka energiakasutuse, well-to-wake heite ja FuelEU
Maritime nõuete täitmiseks vajalikku teavet. MRV määruse ettepaneku kohaselt peavad
ettevõtjad esitama hiljemalt 1. aprilliks 2029 haldavale asutusele tõendaja poolt nõuetele
vastavaks hinnatud seirekava iga MRV kohaldamisalasse kuuluva laeva kohta ning haldav
asutus peab need heaks kiitma hiljemalt 31. detsembriks 2029. Keskkonnaamet juhib
tähelepanu, et ettepaneku sõnastuse kohaselt näib uus heakskiitmise kohustus hõlmavat ka
laevu, mille seirekavad on kehtiva korra alusel juba heaks kiidetud. Kui ettepaneku
eesmärk on nõuda ka juba heakskiidetud seirekavade uut heakskiitmist, võib see
põhjustada haldavatele asutustele 2029. aastal märkimisväärse täiendava töökoormuse.
Keskkonnaamet peab vajalikuks, et kohaldamisala laiendamise mõju hindamisel
arvestataks sellest tuleneva võimaliku täiendava ressursivajadusega, eelkõige seirekavade
heakskiitmise, aruandluskohustuste täitmise järelevalve ja muude haldava asutuse
ülesannete suurenemise tõttu. Samuti toetab Keskkonnaamet võimalust kehtestada 400-
4999 GT laevadele lihtsustatud seirenõuded, mis vähendaksid ettevõtjate, tõendajate ja
haldavate asutuste töökoormust, säilitades samal ajal MRV raames kogutavate ning ELi
HKSi ja FuelEU Maritime rakendamiseks vajalike seireandmete kvaliteedi.
Keskkonnaamet toetab merenduse seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustuste
lihtsustamist ning ELi HKSi, MRV ja FuelEU Maritime süsteemide paremat
omavahelist ühildamist. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt muutuks MRV ELi
HKSi ja FuelEU Maritime ühise seire- ja aruandlustsükli aluseks ning sama laeva kohta
vajalikud andmed kogutaks võimalikult suures ulatuses ühe korraga. Keskkonnaameti
hinnangul tuleb muudatuste rakendamisel tagada, et „monitoring and reporting only once“
põhimõte vähendaks ka praktikas dubleerivat andmete esitamist ja kontrollimist ega looks
olemasolevate kohustuste asemele uusi paralleelseid töövooge. Kuna ettepaneku määruse
(EL) 2015/757 artikli 11 kohaselt muutub MRV aruande sisu senisest oluliselt
ulatuslikumaks, peab süsteemide ühildamise tulemusel vähenema ettevõtjate, tõendajate
ja haldavate asutuste töökoormus ka tervikuna. Vastasel juhul ei saavutaks muudatus
kavandatud lihtsustamise eesmärki.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku kasutada seire- ja aruandluse ühildamisel võimalikult
suures ulatuses THETISe automatiseeritud kontrolle ja arvutusloogikat. Eelkõige võiks
süsteem laeva reiside ja sadamakülastuste andmete põhjal automaatselt määrata, millises
ulatuses kuulub konkreetne reis ELi HKSi või FuelEU Maritime kohaldamisalasse ning
kas asjaomase reisi heidet või energiakasutust tuleb arvestada 100% või 50% ulatuses. See
vähendaks ettevõtjate ja tõendajate käsitööd ning andmete valesti klassifitseerimisest
tulenevate vigade riski. Sellise automatiseerimise vajadusele juhiti tähelepanu ka
13.08.2026 toimunud Eesti merendussektori HKSi direktiivi muudatuse ettepanekute
arutelul.
Keskkonnaamet juhib eraldi tähelepanu Euroopa Komisjoni ettepanekus sätestatud
aruandlustähtaegade omavahelisele loogikale. Ettepaneku kohaselt tuleb nii MRV
aruanne kui ka selle andmetel põhinev FuelEU Compliance Balance report esitada
tõendajale tõendamiseks hiljemalt 28. veebruariks. Samas peab tõendaja Compliance
Balance report'i kontrollimisel tuginema muu hulgas tõendatud MRV aruande andmetele.
MRV aruande tõendamine tuleb lõpule viia 31. märtsiks ning samaks ajaks tuleb ELi HKSi
kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate puhul lõpule viia ka ettevõtte tasandi HKSi
aruandlus.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku vaadata FuelEU Compliance Balance report'i esitamise
ja tõendamise tähtajad üle selliselt, et aruandlustsükkel võimaldaks kõigepealt lõpetada
MRV aruande tõendamise ning seejärel selle andmetel põhineva Compliance Balance
report’i lõpliku kontrollimise ja tõendamise. See on oluline ka tõendajate töökoormuse
seisukohalt, kuna vastasel juhul koonduvad mitme omavahel seotud aruande
tõendamiskohustused väga lühikesele ajavahemikule. Ühe võimalusena võiks Compliance
Balance report'i tõendamise tähtaega nihutada ning vajaduse korral kohandada sellele
vastavalt ka järgnevaid FuelEU menetlustähtaegu. Ettepaneku praeguse sõnastuse järgi
tuleb nõuetekohaseks tunnistatud Compliance Balance report FuelEU andmebaasi kanda
juba 31. Märtsiks.
Keskkonnaamet palub täpsustada uue MRV määruse artiklis 4a sätestatud haldava
asutuse kohustuste ulatust. Sätte kohaselt peab haldav asutus tagama, et tema
vastutusalasse kuuluvad laevandusettevõtjad täidavad artiklites 4-12 sätestatud kohustusi
iga kohaldamisalasse kuuluva laeva suhtes. Ettepanekust ei selgu üheselt, kas haldavalt
asutuselt eeldatakse eelkõige kohustuste täitmise administratiivset järelevalvet (nt
seirekava, tõendatud aruannete ja muude nõutud dokumentide olemasolu ning õigeaegse
esitamise kontroll) või ka tõendaja poolt tõendatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud MRV
aruannete täiendavat sisulist kontrolli.
Küsimus on oluline ka seetõttu, et MRV määruse uue artikli 17 lõike 3a kohaselt peab
haldav asutus MRV aruandes väärkajastamiste, mittevastavuste või valearvutuste
tuvastamisel võtma tagasi asjaomase laeva MRV nõuetele vastavuse dokumendi,
teavitama ettevõtjat ning eemaldama dokumendi süsteemist. Samal ajal sätestavad artiklid
13-15 tõendaja ülesandena seirekava ja MRV aruande nõuetele vastavuse ning esitatud
andmete usaldusväärsuse, tõepärasuse, täpsuse, täielikkuse ja järjepidevuse sisulise
kontrolli.
Keskkonnaamet peab seetõttu vajalikuks haldava asutuse ja tõendaja ülesannete selget
piiritlemist ning täpsustamist, millist kontrolli eeldatakse haldavalt asutuselt artikli 4a
sätestatud kohustuse täitmiseks. Vältida tuleks olukorda, kus pädevalt asutuselt nõutakse
tõendaja poolt juba tehtud sisulise kontrolli kordamist. Nõude rakendamine peaks olema
liikmesriikides ühetaoline ega tohiks kaasa tuua ebaproportsionaalset täiendavat
halduskoormust.
Keskkonnaamet peab oluliseks, et kohaldamisala laiendamise tulemusena
lisanduvate laevandusettevõtjate haldavale liikmesriigile omistamine toimuks
võimalikult automatiseeritult ja üheselt määratletud kriteeriumide alusel. Uus MRV
artikkel 4a seob MRV haldava asutuse määramise ELi HKSi direktiivi artiklis 3gf
sätestatud süsteemiga, mille kohaselt omistatakse haldavale liikmesriigile
laevandusettevõtja, mitte üksik laev. ELis registreeritud ettevõtja puhul on haldavaks
liikmesriigiks ettevõtja registreerimisriik, kolmandates riikides registreeritud ettevõtjate
puhul lähtutakse HKS direktiivi artiklis 3gf sätestatud kriteeriumidest, sh ettevõtja laevade
sadamakülastustest ning teatud juhtudel esimesest kohaldamisalasse kuuluvast
sadamakülastusest. Seetõttu võivad Eesti haldava asutuse vastutusalasse kuuluda ka
väljaspool Eestit registreeritud laevandusettevõtjad.
Kohaldamisala laiendamisel võivad juba Eestile omistatud ettevõtjate laevastikku
lisanduda uued kohaldamisalasse kuuluvad laevad ning Eestile võidakse omistada ka
täiesti uued laevandusettevõtjad. Keskkonnaamet peab seetõttu oluliseks, et uute
ettevõtjate omistamise protsess, sh ettepanekus teatud juhtudeks ette nähtud EMSA kaudu
omistamine, ei tekitaks ettevõtjatele ega liikmesriikide haldavatele asutustele täiendavat
käsitsi tehtavat halduskoormust ning et omistamisega seotud teabevahetus toimuks
võimalikult automatiseeritult olemasolevate süsteemide kaudu.
Keskkonnaamet peab oluliseks, et valitsuse omandis või käitatavate mitteärilisel
eesmärgil kasutatavate laevade erandi ulatus oleks samuti üheselt mõistetav.
Ettepanek seob erandi konkreetse tegevusega ehk MRV määrust ei kohaldata heitele ja
energiakasutusele, mis tekib valitsuse omandis või käitatava laeva üksnes mitteärilisel
eesmärgil kasutamise käigus. Rakendamisel peab olema üheselt määratud, kuidas käsitleda
laevu, mida kasutatakse erinevatel perioodidel või reisidel nii avalike ülesannete täitmiseks
kui ka ärilisel eesmärgil, ning milliste kriteeriumide alusel eristatakse kommerts- ja
mittekommertstegevust.
Õigusselgust on vaja ka olukorras, kus avalikku ülesannet täidab eraomandis olev laev
riigiga sõlmitud lepingu alusel, nt osutades riigile jäämurdmisteenust. Sellisel juhul peaks
olema üheselt selge, kas ja millistel tingimustel saab konkreetset tegevust käsitleda
valitsuse nimel toimuva mitteärilise kasutamisena ning kas erandit hinnatakse laeva
omandi, käitamise, konkreetse tegevuse eesmärgi või nende kombinatsiooni alusel.
Keskkonnaamet toetab jääklassiga laevade ELi HKSi erandi pikendamist vähemalt
2035. aasta lõpuni. Erand on Eesti jaoks oluline tulenevalt Läänemere talvise
navigatsiooni eripärast ning jääklassiga laevade vajadusest aastaringse ühenduvuse
tagamisel. Arvestades, et jääoludes navigeerimisega kaasneb objektiivselt suurem
energiavajadus ja sellest tulenev täiendav heide, võiks kaaluda ka pikemaajalist lahendust,
mille puhul erand ei oleks seotud üksnes kindla lõpptähtajaga.
Keskkonnaamet toetab põhimõtteliselt kestlike merenduskütuste ja heitevabade
tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamist, arvestades nende jätkuvalt kõrgemat
maksumust võrreldes fossiilkütustega ning FuelEU Maritime määrusest tulenevaid järjest
rangemaid heitemahukuse vähendamise nõudeid. Seejuures tuleb tagada toetusskeemi
kooskõla FuelEU Maritime nõuetega ning vältida sama tegevuse ülemäärast või
topelttoetamist.
Keskkonnaamet peab oluliseks, et toetusskeemi rakendamisel oleks selgelt määratletud
liikmesriikide ja pädevate asutuste ülesanded ning menetluskord. Ettepaneku kohaselt
eraldavad liikmesriigid laevandusettevõtjatele toetuseks ette nähtud lubatud heitkoguse
ühikuid, kuid menetluse täpsemad reeglid kehtestatakse hiljem. Võimalike uute menetlus-
ja kontrolliülesannete puhul tuleks võimalikult suures ulatuses kasutada MRV ja FuelEU
Maritime raames juba kogutavaid ja tõendatud andmeid ning vältida täiendava
halduskoormuse tekitamist.
Samuti peaksid abikõlblike kütuste ja tehnoloogiate määratlused olema piisavalt laiad ja
tehnoloogianeutraalsed, et põhjendamatult ei jääks välja merenduses reaalselt kasutatavad
kestlikud kütused.
Keskkonnaagentuur Keskkonnaagentuur toetab heitkogustega kauplemise süsteemi jätkamist ja algatusega
kavandatavaid muudatusi, et tagada kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heite
jätkusuutlik, paindlik ning sektorite ja riikide eripärasid arvestav vähendamine
energeetika-, tööstus- ja transpordisektoris. Leiame, et nimetatud sektorites heite
vähendamiseks on vajalik meetme rakendamine. Seejuures ei tohiks tekkida olukorda, kus
heite vähendamise asemel kujuneb sektoritel ootus kompenseerida ebapiisavat heite
Arvestatud. Seisukohtades on
rõhutatud, et EL HKS peab
jätkama heite vähendamise
instrumendina ning rahvusvaheliste
ühikute või maakasutussektori
süsiniku sidumise kasutamine ei
vähendamist suures ulatuses maakasutus- ja metsandussektori süsiniku sidumise või
rahvusvaheliste CO₂ ühikutega.
peaks kompenseerima sektori heite
vähendamise eesmärgi saavutamist.
Amisco AS 1. 400–5000 GT segalastilaevade kaasamine HKSi
Toetame 400–5000 GT segalastilaevade HKSi alla toomist, et vähendada praegu
eksisteerivat konkurentsimoonutust erineva suurusega, kuid samadel turgudel tegutsevate
laevade vahel. Kohaldamisala osas tuleks teha võimalikult selge ja lõplik otsus, et
ettevõtetel oleks võimalik pikaajalisi investeeringuid ja laevastiku arendamist planeerida
kindlas ja etteaimatavas regulatiivses keskkonnas.
2. MRV ja FuelEU Maritime andmete ning verifitseerimise ühtlustamine
Toetame MRV ja FuelEU Maritime seire, raporteerimise ning verifitseerimise võimalikult
ulatuslikku ühtlustamist. Eesmärk peaks olema lahendus, kus ettevõte esitab ühe
kvaliteetse ja kontrollitud andmestiku, mille põhjal täidetakse MRV, HKSi ja FuelEU
Maritime kohustused. See vähendaks dubleerivat tööd nii laevandusettevõtete kui ka
tõendajate jaoks ning aitaks vältida olukorda, kus samu lähteandmeid kontrollitakse
erinevate regulatsioonide raames korduvalt. Samas peab ajakava tagama tõendajatele
piisava aja andmete sisuliseks ja kvaliteetseks kontrollimiseks ning selleks võiks tähtaegu
pikendada 30 päeva võrra.
3. MRV kohustuse laiendamine täiendavatele 400–5000 GT laevatüüpidele
Toetame MRV raporteerimiskohustuse laiendamist alates 2029. aastast täiendavatele 400–
5000 GT laevatüüpidele. Erinevate, samas suurusvahemikus ja samadel turgudel
tegutsevate laevatüüpide erinev kohtlemine ei ole põhjendatud. Võimalikult ühtne
raporteerimiskohustus parandab süsteemi läbipaistvust, vähendab regulatiivseid erisusi
ning loob aluse erinevate laevatüüpide võrdsemaks kohtlemiseks ka tulevastes
kliimameetmetes.
4. Jääklassi laevade erand
Arvestatud osaliselt. Arvestatud on
vajadusega säilitada
laevandussektori konkurentsivõime
ning vältida haldus- ja finantsilist
topeltkoormust ELi ja
Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO)
meetmete vahel. MRV ja FuelEU
Maritime andmete ühtlustamist
toetame aruandlussüsteemi üldise
lihtsustamisega. Rõhutame, et
tähtajad peavad omavahel
ühilduma ja jätma tõendajatele
piisavalt aega andmete
kontrollimiseks. Seisukohtades
kajastub jääklassiga laevade erandi
pikendamine ja jääs navigeerimise
eraldi arvestuse vajadus.
Toetusmehhanismide osas on
arvestatud nõudega tagada
ettevõtetele toetusotsus enne
investeeringu tegemist. Lisaks on
positsioonidesse lisatud toetus
direktiivi (EL) 2018/2001 lisa IX
osa B kütuste kasutamisele
üleminekuperioodil. Osaliselt on
arvestatud 400–4999
kogumahutavusega laevade HKSi
Leiame, et jääklassi laevadele ette nähtud HKSi erand peaks olema püsiva iseloomuga
ning sellele ei peaks rakendama automaatset lõpptähtaega. Jääklassist tulenev täiendav
energiakulu on seotud laeva konstruktsiooni, suurema massi ning jääoludes
opereerimiseks vajalike tehniliste lahendustega ning ei ole ajutise iseloomuga. Jääklassiga
laevad jäävad ka tulevikus võrreldavate tavalaevadega võrreldes energiamahukamaks,
kuid samal ajal on nende kasutamine vajalik regulaarse laevaliikluse ja kaubavedude
tagamiseks piirkondadesse, kus esinevad talvised jääolud. Erandi suurust ja
arvutusmetoodikat võib tehnoloogia arengust lähtudesperioodiliselt üle vaadata, kuid
jääklassiga seotud püsivat lisakoormust arvestav põhimõte peaks säilima.
5. IMO Net-Zero Framework ja topeltkoormuse vältimine
IMO Net-Zero Framework'i rakendamisel ei tohiks tekkida olukorda, kus ülemaailmsele
IMO süsteemile lisanduvad täies mahus ka EL HKSi ja FuelEU Maritime'i kohustused
ning sama heitkoguse või kütuse kasutamisega seotud majanduslik koormus kumuleerub
mitme paralleelse regulatsiooni kaudu. EL õigusraamistikus peaks olema selgelt ja üheselt
sätestatud, et sellist topelt- või mitmekordset maksustamist ei teki, ning ette tuleks näha
automaatne mehhanism EL kohustuste vastavaks kohandamiseks.
Pikemas perspektiivis peaks eesmärk olema liikuda ühe ülemaailmse IMO süsteemi
suunas, mis tagaks laevandussektorile võrdsed konkurentsitingimused sõltumata laeva
lipust või sõidupiirkonnast ning asendaks vajaduse paralleelsete regionaalsete süsteemide
järele. Samuti peaks eesmärk olema sellise ülemaailmse süsteemi kohaldamisala
laiendamine kõikidele asjakohastele laevadele alates 400 GT.
6. SMAP toetuse etteaimatavus ja toetatavate tehnoloogiate selgus
Leiame, et SMAP toetusskeem peab andma ettevõttele enne investeeringu tegemist või
täiendava kulu kandmist piisava kindluse toetuse saamise ja selle eeldatava suuruse osas.
Kui otsus hinnavahe või investeeringukulu kompenseerimise kohta tehakse alles pärast
seda, kui ettevõte on vastava kulu juba kandnud, suurendab see investeerimisriski ja
regulatiivset ebakindlust ning vähendab toetusskeemi võimet uusi investeeringuid
tegelikult käivitada.
kaasamisega. Selgitame, et kohese
liitmise asemel teeme ettepaneku
hinnata seda sammu alles pärast
seda, kui IMO on saavutanud
rahvusvahelise kokkuleppe
suuremate laevade osas. See
järjestus on vajalik globaalsete
konkurentsimoonutuste
ennetamiseks.
Aruandlustähtaegade osas toetame
paindlikkust. Arvestatud on
vajadusega tagada HKSi hinna
prognoositavus ja stabiilsus.
Seisukohtades toetatakse
turustabiilsusreservi tugevdamist ja
selgete hinnatõusu pidurdavate
mehhanismide (näiteks uute
hinnalävendite) loomist, et vältida
ühikuhinna järske kõikumisi.
7. Direktiivi (EL) 2018/2001 lisa IX osa B
Leiame, et SMAP toetusskeemi alla tuleks vähemalt üleminekuperioodil kaasata
ka direktiivi (EL) 2018/2001 lisa IX osa B kütused. Nende kütuste kasutamine võimaldab
juba praegu vähendada meretranspordi kasvuhoonegaaside intensiivsust ning pakub
reaalselt kättesaadavat võimalust vähendada fossiilkütuste kasutamist ajal, mil kõrgema
dekarboniseerimispotentsiaaliga kütuste kättesaadavus ja hinnakonkurentsivõime on veel
piiratud. Lisa IX osa B kütuste abikõlblikkus võiks kehtida vähemalt kuni 2031. aasta
lõpuni, võimaldades sektorile realistliku üleminekuperioodi järgmise põlvkonna kütustele.
8. HKSi hinna prognoositavus
HKSi hinna suur volatiilsus raskendab laevandusettevõtete pikaajaliste investeeringute,
laevastiku uuendamise ja dekarboniseerimisprojektide planeerimist. Kui tulevase CO₂
hinna kujunemine on ettevõtte jaoks raskesti prognoositav, on keeruline hinnata ka
energiatõhususse, alternatiivkütustesse või uutesse tehnoloogiatesse tehtavate
investeeringute tegelikku mõistlikust.
Leiame, et pikemas perspektiivis oleks kõige läbipaistvam ja ettevõtetele paremini
prognoositav lahendus fikseeritud HKSi hind, mis annaks turuosalistele selge teadmise
tulevase CO₂ kulu kohta ning looks stabiilse aluse pikaajaliste investeerimisotsuste
tegemiseks. Fikseeritud hind võiks olla perioodiliselt üle vaadatav, kuid selle muutmine
peaks toimuma ette teada oleva metoodika ja ajakava alusel, mitte igapäevase
turukõikumise tulemusena.
Esimese sammuna võiks kehtestada EUA hinnalae tasemel 60 eurot ühiku kohta. Hinnalae
saavutamisel peaks automaatselt rakenduma turgu stabiliseeriv mehhanism, näiteks
täiendavate ühikute vabastamine turustabiilsusreservist, et piirata edasist hinnatõusu.
Eesmärk peaks olema liikuda järk-järgult süsteemi suunas, kus CO₂ hind on turuosaliste
jaoks stabiilne, läbipaistev ja etteaimatav ning võimaldab usaldusväärselt planeerida
investeeringuid, mis reaalselt toetavad laevandussektori dekarboniseerimist.
Eesti
Merendusklaster
Eesti Merendusklaster toetab Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist ning
merendussektori panust heitmete vähendamisse. Samas rõhutame, et merenduse eripärad,
piirkondlikud olud ja varustuskindluse vajadused peavad olema ETS-i reformi
kujundamisel selgelt arvesse võetud.
Tänases majandusolukorras, kus Eesti ettevõtted tegutsevad kõrgete sisendhindade,
pingeliste tarneahelate ja rahvusvahelise konkurentsi keskel, on meretranspordi roll veelgi
olulisem. Eesti majandus sõltub otseselt meretranspordist: ligikaudu 78% Eesti impordist
ja ekspordist liigub meritsi. See tähendab, et iga muudatus meretranspordi regulatsioonides
mõjutab otseselt kogu Eesti majandust, tarneahelaid ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Meritsi liiguvad Eesti põllumajanduse, puidutööstuse, keemiatööstuse, masinatööstuse ja
energiasektori kaubad — seega mõjutavad meretranspordi kulud otseselt nii eksporti kui
siseturgu. UNCTAD hindas viimase globaalse konteinerkriisi mõjusid Eestile ligikaudu
5% tarbijahindade kasvuna, mis tulenes vaid ühe meretranspordi segmendi häiretest. See
näitab selgelt, et meretranspordi toimimine on Eesti majanduse jaoks kriitilise tähtsusega
ning kõik regulatiivsed muudatused peavad olema põhjalikult hinnatud enne nende
elluviimist.
Sellest lähtuvalt esitame alljärgnevad Eesti Merendusklastri seisukohad ETS-i
kavandatavate muudatuste kohta.
1. Jääklassilaevade erandi pikendamine ja varustuskindlus
Eesti Merendusklaster peab jääklassilaevade erandi alaliseks muutmist vältimatuks.
Läänemere talvised jääolud ja Eesti varustuskindlus sõltuvad jääklassiga laevade
toimimisest ning see olukord ei muutu ka tulevikus. Jääklassilaevad on konstruktsioonilt
raskemad, nende kere on tugevdatud ning jõuseadmed on oluliselt võimsamad, et tagada
Esitatud sisend on põhjalik, kuid
kõiki spetsiifilisi ettepanekuid ja
ootusi ei ole
läbirääkimispositsioonide
kujundamisel täies mahus
arvestatud. Arvestatud on
vajadusega säilitada
laevandussektori konkurentsivõime
ning vältida haldus- ja finantsilist
topeltkoormust ELi ja
Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO)
meetmete vahel. Seisukohtades
kajastub jääklassiga laevade erandi
pikendamine ja jääs navigeerimise
eraldi arvestuse vajadus.
Arvestatud on vajadusega tagada
HKSi hinna prognoositavus ja
stabiilsus. Seisukohtades toetatakse
turustabiilsusreservi tugevdamist ja
selgete hinnatõusu pidurdavate
mehhanismide (näiteks
hinnalävendite) loomist, et vältida
ühikuhinna järske kõikumisi.
Arvestatud on klastri ettepanekuga
katta HKSi rakendamis- ja
halduskulud, sealhulgas registri ja
toetusrahastu halduskulud, Euroopa
Liidu eelarvest.
liikumine jääoludes. See tähendab, et nende energiavajadus, koormustaluvus ja
operatiivsed nõuded on püsivalt kõrgemad kui laevadel, millel jääklassi ei ole.
See erinevus ei kao ka uute kütuste või kestlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtul. Isegi
kui jääklassilaev kasutab alternatiivkütuseid või madala-/nullheitega lahendusi, jääb ta
konstruktsioonilt ja energiavajaduselt püsivalt erinevaks võrreldes jääklassita laevaga.
Jääklassiga laev on oma olemuselt teistsugune laev — suurem, raskem, võimsam ja
energiamahukam — ning seetõttu ei ole võimalik neid käsitleda samadel alustel.
Eesti Merendusklaster rõhutab, et jääklassilaevade erisus peab olema alaline, mitte ajutine.
Jääklassiga laevade konstruktsioonilised eripärad ja operatiivsed vajadused ei kao ning
ajutine erisus ei ole piisav, et tagada Eesti varustuskindlus ja Läänemere talvine
laevatatavus.
2. ETS süsteemi prognoositavus, hinnastabiilsus ja stabiilsusmehhanismid
Merendusklaster rõhutab, et ETS peab olema pikaajaliselt prognoositav ja stabiilne.
Merendussektor vajab investeeringute tegemiseks kindlust, et ETS-i reeglid ei muutu
järsult ega ettearvamatult. ETS-i hinnakõikumised ja ekstreemsed turuliikumised võivad
tekitada majandusele laiemat kahju, vähendada ettevõtete investeerimisvõimet ning
halvendada Euroopa merenduse konkurentsivõimet globaalsetel turgudel.
Toetame stabiilsusmehhanismide pikendamist, sh ajutise ümberjaotamismehhanismi
jätkumist kuni 2038. aastani ning ETS halduskulude katmist EL tasandil. ETS peab
toimima viisil, mis ei tekita ettevõtetele ebaproportsionaalseid kulusid ega halduskoormust
ning tagab merendussektorile pikaajalise investeerimiskindluse.
3. Modaalsuse nihke risk ja vajadus põhjaliku mõjuanalüüsi järele
Merendusklaster näeb olulist riski, et ETS-i kavandatavad muudatused — eriti
kohaldamisala laiendamine laevadele 400–5000 GT — võivad tõsta meretranspordi
kulusid määral, mis tekitab modaalsuse nihke maanteetranspordile. Arvestades, et 78%
Eesti impordist ja ekspordist liigub meritsi, mõjutab iga meretranspordi hinnamuutus
otseselt Eesti majandust, tarneahelaid ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Modaalsuse nihe maanteele suurendaks heitmeid, koormaks teedevõrku, tõstaks logistika
kulusid ning oleks keskkonna seisukohalt negatiivse mõjuga. Seetõttu peab ETS-i
muudatuste mõju hindamine olema süsteemne, põhjalik ja Eesti majanduse eripärasid
arvestav.
Eesti Merendusklaster teeb ettepaneku, et Kliimaministeerium viiks läbi põhjaliku
mõjuanalüüsi, mis hindab:
-ETS-i muudatuste mõju Eesti meretranspordi kuludele,
-mõju Eesti impordile ja ekspordile,
-riski kaubavoogude nihkele maanteetranspordile,
-ETS2 erinevate stsenaariumide (rakendub / lükkub edasi / muudetakse / ei rakendu) mõju,
-meetmeid, mis väldivad nihkumist vähem keskkonnasõbralikele transpordiliikidele.
4. Tehnoloogianeutraalsus EL kliima- ja merenduspoliitikas
Merendusklaster rõhutab, et ETS/HKS, GBER ning kõik merenduse dekarboniseerimisega
seotud EL poliitikainstrumendid peavad olema rangelt tehnoloogianeutraalsed.
Regulatsioonid ei tohi luua kunstlikke eeliseid ühelegi konkreetsele tehnoloogiale, sest see
moonutab turgu, vähendab konkurentsi ja pidurdab innovatsiooni.
Viimastes aruteludes ja regulatiivsetes ettepanekutes on näha, et tehnoloogianeutraalsuse
põhimõttest on hakatud eemalduma. Teatud tehnoloogiatele — sh tuulepõhistele
jõuseadmetele — on loodud eriregulatsioone ja valikulisi stiimuleid, mis ei ole kooskõlas
EL siseturu toimimise ega ausa konkurentsi põhimõtetega.
Merendusklaster peab oluliseks, et kõik EL kliima- ja merenduspoliitika instrumendid
toetaksid innovatsiooni ning võimaldaksid kõigi sobivate madala- ja nullheitega
tehnoloogiate kasutuselevõttu ilma eelistuste ja erisusteta. Tehnoloogianeutraalsus peab
olema kogu regulatiivse raamistikuga läbivalt tagatud.
5. Transhipment-risk ja Läänemere sadamate konkurentsivõime
Merendusklaster toetab kõrvalehoidmise vältimist, kuid rõhutab, et meetmed peavad
olema proportsionaalsed. Praegu arutatakse transhipment-kriteeriumi karmistamist, sh
150/300 meremiili reegli muutmist ning transhipment-sadama definitsiooni laiendamist, et
vältida kunstlikke peatuseid EL-i välises sadamas ETS-i kohustuse vähendamiseks.
Need muudatused võivad oluliselt mõjutada Läänemere kaubavoogude
konkurentsivõimet, eriti arvestades Norra, Ühendkuningriigi ja teiste lähedaste EL-väliste
sadamate rolli. Vajalik on põhjalik mõjuanalüüs, et hinnata mõju Eesti sadamatele ning
tagada, et meetmed ei suuna kaubavooge EL-i välistesse sadamatesse. Palume
Kliimaministeeriumil läbi viia vastav analüüs (EMDE vms andmete alusel), mis täpsemalt
annaks ülevaate, mis võimaldaks ka detailsemat seisukohta kujundada selles küsimuses.
6. ETS tulude tagasisuunamine merendusse
Merendusklaster peab oluliseks, et merendusest kogutud ETS tulud suunatakse tagasi
merendussektorisse. Toetada tuleb:
• alternatiivkütuseid,
• Null ja vähese heitega tehnoloogiaid sh üleminekutehnoloogiad,
• sadamate taristut,
• meretranspordi dekarboniseerimist.
Tagasisuunamine peab olema lihtne, läbipaistev ja bürokraatiavaba. Vajalik on selge
suunis EL tasandilt, et liikmesriigid suunaksid merendussektorisse tagasi proportsionaalse
osa merendusest kogutud tuludest.
7. Koordineeritus teiste EL poliitikatega
Merendusklaster rõhutab, et ETS, MRV, FuelEU, AFIR ja GBER peavad olema omavahel
kooskõlas. Regulatsioonide avamine eraldiseisvalt suurendab riski, et erinevad
muudatused ei sobitu tervikuks ning tekitavad vastuolusid. Tehnoloogianeutraalsus peab
olema tagatud — regulatsioonid ei tohi eelistada ühte tehnoloogiat teise ees, sest see
moonutab konkurentsi ja kahjustab teatud laevandussegmente.
Praeguses muudatuspaketis näeme, et regulatiivseid muudatusi ei koordineerita piisavalt
ning mitmes kohas on hakatud eemalduma tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest.
Meretransport on mitmekesine sektor, kus üks tehnoloogiline lahendus ei sobi kõikidele
liinidele, laevatüüpidele ega operatiivsetele profiilidele. Seetõttu peab EL
poliitikaraamistik olema koordineeritud ja tehnoloogianeutraalne.
8. Modaalsuse nihe maanteetranspordile
Merendusklaster näeb tõsist ohtu, et ETS-i laiendamine laevadele 400–5000 GT muudab
meretranspordi märkimisväärselt kallimaks. Kui ETS2 ei rakendu paralleelselt, tekib risk,
et kaubad liiguvad maanteele, mis suurendab heitmeid ja on keskkonna seisukohalt
negatiivse mõjuga. Seetõttu tuleb enne muudatuste kehtestamist läbi viia põhjalikud
mõjuanalüüsid, mis annaksid selgema indikatsiooni, mida selline laiendamine tegelikult
tähendab. PAlume Kliimministeeriumile viia läbi vajalikud mõjuanalüüsid.
9. IMO topeltmaksustamise vältimine ja vajadus selge lähenemise järele
Merendusklaster toetab selget mehhanismi, mis väldib topeltmaksustamist juhul, kui IMO
rakendab globaalse turupõhise meetme. ETS peab vähenema proportsionaalselt IMO
meetmete rakendumisel, et merendussektor ei maksaks sama heite eest kahel tasandil.
Praeguses ETS muudatuspaketis ei ole siiski piisavalt selgust, millist lähenemist Euroopa
Komisjon plaanib rakendada juhul, kui IMO süsinikumaks jõustub. Puudub arusaam,
milliseid stsenaariume EL kaalub — kas ETS merenduse osa peatatakse, kohandatakse või
rakendub paralleelselt. Selline ebamäärasus tekitab ettevõtetele ebakindlust ning
raskendab pikaajaliste investeeringute planeerimist.
Rahvusvaheline meretransport toimib globaalses konkurentsikeskkonnas ning laevad
võivad vajadusel liikuda lippude alla, kus kohaldub ainult IMO tulevane süsteem. Seetõttu
on oluline, et EL väldiks olukorda, kus Euroopa laevandus satub topeltbürokraatia või
topeltmaksustamise alla.
Eesti Merendusklaster peab oluliseks, et EL esitaks selge ja läbipaistva stsenaariumipõhise
lähenemise, mis käsitleb:
• muudatusi juhul, kui IMO võtab vastu globaalse tasandi lahenduse,
• muudatusi juhul, kui IMO kokkulepe viibib või ei jõustu,
• meetmeid, mis väldivad topeltregulatsiooni,
• lahendusi, mis tagavad Euroopa merenduse konkurentsivõime.
Eesti Merendusklaster toetab ETS reformi eesmärke, kuid rõhutab, et merendussektori
eripärad, regionaalsed olud ja varustuskindluse vajadused peavad olema läbirääkimistel
selgelt esindatud. Reform peab tagama kliimaeesmärkide saavutamise, kuid mitte
kahjustama Eesti ja Euroopa meretranspordi toimimist, konkurentsivõimet ega ühendusi.
Merendusklaster palub Kliimaministeeriumil arvestada kõigi ülaltoodud seisukohtadega
Eesti positsiooni kujundamisel EL läbirääkimistel.
Rail Baltic Estonia Olles tutvunud muudatusettepaneku tekstiga ja osalenud infoseminaril (29.07.2026) esitab
Rail Baltic Estonia alljärgnevad ettepanekud ja seisukohad:
1. Rail Baltic Estonia teeb ettepaneku säilitada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike
3 punktis f sätestatud prioriteetse eesmärgi sõnastus muudatusettepanekus
esitatud kujul:
„meetmed, mis toetavad üleminekut vähem süsinikumahukatele transpordiliikidele“.
Rail Baltic Estonia hinnangul on nimetatud eesmärgi säilitamine oluline, et võimaldada
liikmesriikidel jätkuvalt suunata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS)
enampakkumistulusid investeeringutesse, mis toetavad reisijate ja kaubavoogude
üleviimist suurema süsinikuheitega transpordiliikidelt väiksema süsinikuheitega
transpordiliikidele, eelkõige maanteetranspordilt raudteele.
Kõnealune eesmärk toetab Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist, transpordisektori
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ning kestlike transpordiliikide
konkurentsivõime suurendamist. Ühtlasi võimaldab see kasutada ETSi
enampakkumistulusid transpordisektori dekarboniseerimist toetavate investeeringute
rahastamiseks nagu seda on ka Rail Baltica projekt.
Seetõttu ei toeta Rail Baltic Estonia artikli 10 lõike 3 punkti f sõnastuse eemaldamist,
kitsendamist ega laiendamist kõnesoleva direktiivi muudatuste läbirääkimiste
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
on kajastatud enampakkumistulu
kasutamine. Selgitame, et KOM
pakutud sõnastus
transpordivaldkonna osas on sobiv
ja seda seisukohana eraldi ei
väljendata. SPIMi reguleerib
määrus, mida selles paketis ei
muudeta. Siin pikendatakse EL
käitistele tasuta eraldatavate
ühikute kehtimise tähtaega
2034ndalt aastalt 2038ndani ehk
muudetakse olukorda soodsamaks.
käigus.
2. Rail Baltic Estonia juhib tähelepanu sellele, et muudatusettepaneku artikli 10a
lõikes 1a sätestatud süsiniku piirimehhanismi (CBAM) järkjärguline
rakendamine ning Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute
tasuta eraldatavate ühikute jaotamise vähenemine võib suurendada terase ja
teiste CBAMi kohaldamisalasse kuuluvate ehitusmaterjalide maksumust.
Arvestades, et teras on oluline raudteetaristu ehitusmaterjal, mida kasutatakse muu hulgas
rööbaste, pöörmete ja muude raudteerajatiste ehitamisel, toob terase ja terastoodete
kallinemine kaasa taristuprojektide kogumaksumuse kasvu.
Rail Baltic Estonia teeb ettepaneku hinnata põhjalikumalt CBAMi rakendamise mõju
Euroopa strateegiliste transporditaristuprojektide maksumusele ning kaaluda meetmeid,
mis aitaksid vältida olukorda, kus transpordisektori dekarboniseerimist toetavad
investeeringud muutuvad märkimisväärselt kallimaks, sealhulgas mehhanisme, mis
võimaldaksid leevendada CBAMist tulenevat kulusurvet või tagada täiendavad
rahastusallikad selle mõju kompenseerimiseks.
Rail Baltica eesmärk on toetada reisijate ja kaubavoogude üleminekut väiksema
süsinikuheitega transpordiliikidele ning aidata kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide
saavutamisele. Seetõttu on oluline, et kliimapoliitika meetmed ei vähendaks strateegiliste
taristuprojektide teostatavust ega majanduslikku elujõulisust.
Eesti Energia (2
kirja)
Euroopa Komisjoni 17. juulil 2026 esitatud heitkogustega kauplemise süsteemi
muudatuste ettepanekud kujundavad järgmisel kümnendil nii Euroopa tööstuse
konkurentsivõimet, energiajulgeolekut kui ka jäätmekäitluse toimimist. Eesti Energia
hinnangul peaks Eesti nendes läbirääkimistes lähtuma lihtsast põhimõttest: kliimapoliitika
peab heidet jätkusuutlikult vähendama, mitte viima tootmist ja sellega kaasnevat heidet
Euroopast välja ning suunama jäätmeid ringlussevõtu ja energiakasutuse asemel
prügilasse.
Euroopa ei peaks valima kliimaeesmärkide, konkurentsivõime ja energiajulgeoleku vahel.
Need eesmärgid tuleb panna koos toimima. Selleks peab üleminek arvestama heite
vähendamiseks vajalike tehnoloogiate tegelikku kättesaadavust, kavandatavate meetmete
majanduslikku mõistlikkust ja vajadust vähendada, mitte suurendada, Euroopa
impordisõltuvust (sh. imporditavatest fossiilkütustest).
Eesti Energia hinnangul vajavad kavandatavas süsteemis Eesti seisukohast lahendamist
kaks põhimõttelist teemat: vedelkütuste tootmise käsitlus ning jäätmete energiakasutuse
viimine täies mahus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alla.
1. Vedelkütuste tootmine: üleminek peab käima koos nõudluse ja impordisõltuvuse
vähenemisega. Fossiilsete vedelkütuste tootmist ei saa käsitleda samamoodi nagu teisi
tööstusharusid
Fossiilse vedelkütuse tootmise puhul tuleb alustada ausast lähtekohast. Tootmisprotsessi
saab muuta tõhusamaks ja selle otseseid heiteid vähendada, kuid fossiilset toodet ennast ei
ole võimalik muuta süsinikuvabaks. Täielik dekarboniseerimine tähendab põlevkivist
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
on kajastatud põlevkiviõli tootmise
eripära, tasuta eraldatavate ühikute
tingimuslikkuse riskid ja
taotletavad erandid ning kavade
ulatus, hinnastabiilsusmeetmed,
olmejäätmepõletuse EL HKSiga
hõlmamine, süsteemi mõjud
kaugküttele ning CCUSiga seotud
vajadus. Taotletud erandite ulatust
ei ole seisukohtades täies ulatuses
kajastatud. Selgitame, et kirja lõpus
toodud konkreetseid küsimusi
hoiame fookuses töögruppides.
vedelkütuste tootmise lõpetamist. Üleminekuperioodil saab vältimatut jääkheidet
tasakaalustada üksnes usaldusväärse ja püsiva süsiniku sidumisega.
Sellest tulenevalt ei sobi vedelkütuste tootmisele sama toetuse loogika, mida kasutatakse
terase-, tsemendi- või keemiatööstuses. Nende toodangut vajab Euroopa ka
kliimaneutraalses majanduses ning seetõttu on põhjendatud toetada tootmisprotsessi
ümberkujundavaid investeeringuid. Fossiilsete vedelkütuste puhul on suund teine:
nõudlus peab aja jooksul vähenema ning olemasolev tootmine lõpetatakse, kui Euroopas
seda toodangut enam ei vajata.
Komisjoni ettepanek seob tasuta kvoodid majanduslikult ebarealistlike
investeeringutega
Alates 2031. aastast oleks tasuta kvootide saamine seotud Komisjoni ettepanekul
investeeringutega. 80% kvootidest saaks käitis heakskiidetud investeerimiskava alusel ja
ülejäänud 20% pärast investeerimiskava tulemuslikku ellurakendamist ning tulemuste
tõendamist. Tehtavate investeeringute väärtus peaks seejuures olema vähemalt sama suur,
kui tasuta saadavate kvootide väärtus.
Tulemuseks oleks tootmise lõpetamine enne, kui nõudlus on kadunud
Selline loogika võib olla põhjendatud seal, kus on olemas tehniliselt teostatav ja
majanduslikult mõistlik tee vähese süsinikuheitega tootmiseni. See ei ole aga põhjendatud
juhul, kui regulatsioon nõuab ettevõttelt pikaajalisi investeeringuid varasse, mille sama
poliitika soovib hiljem sulgeda. Tulemuseks oleks valik investeerida ilma realistliku
tasuvuseta või loobuda tasuta kvootidest ja lõpetada tootmine enne, kui Euroopa vajadus
fossiilsete vedelkütuste järele on kadunud.
Euroopa kliimaseadus ise sellist lähenemist ei nõua. 2026. aastal kinnitatud 2040. aasta
eesmärk näeb ette kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 90% võrreldes 1990.
aastaga, kuid kohustab õigusaktide koostamisel arvestama kulutõhusust, tehnoloogia
kättesaadavust ja skaleeritavust, varustuskindlust, energiahindu, tööstuse
konkurentsivõimet ning süsinikulekke ohtu, sealhulgas eksporditurgudel. Seadus näeb ette
ka süsiniku püsiva sidumise kasutamise raskesti vähendatava jääkheite tasakaalustamiseks
ning arvestab piiratud heite püsimisega ka pärast 2039. aastat.
Euroopa vajab vedelkütuseid ka pärast 2030. aastat
Ka Euroopa Komisjoni enda analüüs ei eelda fossiilkütuste täielikku kadumist 2040.
aastaks. Komisjoni stsenaariumis väheneb fossiilkütuste energiakasutus 2021. aastaga
võrreldes ligikaudu 80%. See on väga suur muutus, kuid tähendab ühtlasi, et nõudlus
fossiilkütuste järele säilib ka pärast 2040. aastat.
Samal ajal sõltub Euroopa jätkuvalt fossiilkütuste impordist. Eurostati andmetel kattis EL
2024. aastal oma energiavajadusest 57% ulatuses impordiga. Nafta ja naftatooted
moodustasid 67% kogu energiaimpordist, 38% ELi energiaallikate valikust ning 37%
energia lõpptarbimisest. See ei ole marginaalne jääknõudlus, mida saab poliitika
kujundamisel eirata.
Venemaa sõda Ukraina vastu näitas, kui kiiresti võib energiasõltuvus muutuda
majanduslikuks ja julgeolekupoliitiliseks haavatavuseks. 2026. aasta sündmused Hormuzi
väinas kinnitasid sama õppetundi teises piirkonnas: häired eemaldasid turult ligi viiendiku
maailma veeldatud maagaasi pakkumisest ning viisid Euroopa gaasihinna kõrgeimale
tasemele alates 2023. aasta algusest. Ka vedelkütuste hinnad ja tarneahelad reageerisid
järsult.
Tänases maailmas ei saa Euroopa käsitleda enda territooriumilt pärit toormest fossiilse
vedelkütuse tootmist üksnes tavapärase äritegevusena. Vedelkütus, mis tavapärases
turuolukorras on kasutatav laevatranspordi kütusena ja on formaalselt eksport, võib kriisis
olla osa Euroopa ja Eesti varustuskindlusest. Näiteks 2022/23 talve energiakriisi ajal
asendati Eestis osa imporditavast maagaasist kohaliku põlevkiviõliga. Tootmise ja sellega
seotud kaevanduste sulgemine on pöördumatu otsus; kriisi tekkides ei ole tööstuslikku
tarneahelat, inimesi ja oskusi võimalik mõne kuuga taastada.
Ekspordile suunatud tootmise puhul on süsinikulekke risk eriti otsene. Põlevkiviõli hind
kujuneb maailmaturul ning Eesti tootjal puudub võimalus Euroopa Liidu heitkogustega
kauplemise süsteemis kujunevat CO₂ kulu lõpphinda üle kanda. Samal ajal ei kuulu
vedelkütuste tootmine süsiniku piirimeetme ehk CBAM-i kaitse alla. Seega, Euroopas
asuva vedelkütuse tootmise sulgemine ei kaota vedelkütuste nõudlust ega nende
kasutamisel tekkivat heidet – see annab turuosa Euroopa-välistele tootjatele ja suurendab
ELi impordisõltuvust.
Eesti Energia tootis 2025. aastal 378 400 tonni vedelkütuseid. Selle tootmise mõju
Euroopa koguheitele on väike, kuid mõju Ida-Virumaa tööhõivele, Eesti ekspordile,
maksutulule, oskuste säilimisele ning kriisiaegsele varustuskindlusele on oluline.
Põlevkiviõli tootmise tõttu on Eesti kõige väiksema energia impordisõltuvusega riik
Euroopa Liidus (2024. a. oli Eesti energia impordisõltuvus 4,6%; EL keskmine 57%).
Majandusliku mõju ulatus on nähtav ka ettevõtte tulemustest. Eesti Energia vedelkütuste
segmendi 2025. aasta müügitulu oli 150 miljonit eurot ja EBITDA 47,3 miljonit eurot,
samal aastal eraldati Enefit õlitootmise käitisele 913 862 tasuta heitkoguse ühikut.
Komisjoni mõjuhinnangus kasutatud 150-eurose kvoodihinna juures oleks nende ühikute
väärtus ligikaudu 137 miljonit eurot aastas – peaaegu sama suur kui kogu segmendi
müügitulu ja ligi kolm korda suurem kui EBITDA. Tasuta kvootide kaotamisel viiks
ainuüksi lisanduv CO₂-kulu senise 47 miljoni euro suuruse EBITDA ligikaudu 92 miljoni
euroga miinusesse, seda veel enne kulumit, finantseerimiskulusid ja tootmise säilitamiseks
vajalikke investeeringuid. Müüdud vedelkütuse tonni kohta tähendaks see ligikaudu 353
euro suurust lisakulu, samal ajal kui 2025. aasta keskmine realiseeritud müügihind oli 381
eurot tonni kohta. Kuna vedelkütuse hind kujuneb maailmaturul, ei ole Euroopa tootjal
võimalik seda CO₂-kulu müügihinda edasi kanda.
Komisjoni ettepaneku rakendumisel tuleks tootmine peatada ja mõju puudutaks
otseselt ligikaudu 2500 töötajat
Kui tasuta kvoodid säilivad üksnes tingimusel, et käitis investeerib dekarboniseerimisse
nende kogu majandusliku väärtuse, tähendaks see sama suurusjärgu juures viie aasta
jooksul ligi 700 miljoni euro suurust investeerimiskohustust ja seda olukorras, kus
vajalikus mahus ja avatud turu konkurentsis majanduslikult jätkusuutlikku tehnoloogiat
selle tootmisprotsessi dekarboniseerimiseks ei ole olemas. Ettevõtte valik ei ole seega
väiksema ja suurema kasumi vahel, vaid kahjumliku tootmise ja majanduslikult teostamatu
investeerimiskohustuse vahel. Mõlema tulemus oleks tootmise peatamine, mitte selle
dekarboniseerimine. Sulgemine puudutaks otseselt ligikaudu 2500 Eesti Energia töötajat
ning selle mõju ulatuks töötajate peredest kogu Ida-Virumaa majanduse ja kohalike
omavalitsuste tulubaasini Euroopa Liidu välispiiril. Nagu öeldud, siis Euroopa
fossiilkütuste vajadus sellest ei kaoks: kodumaine toodang asendatakse impordiga ning
koos tootmisega liiguvad Euroopa Liidust välja ka töökohad, maksutulu ja
energiajulgeolekut toetav võimekus.
Palume Eestil kaitsta läbirääkimistel õlitootmisele sobivat erandit, sest:
• vedelkütuste tootmise süsinikulekke kaitse peab säilima seni, kuni ELi enda
vedelkütuste nõudlus ja impordisõltuvus on mõõdetavalt ning püsivalt vähenenud;
• tasuta kvootide või samaväärse kompensatsiooni eesmärk peaks selles
rahvusvahelises konkurentsis osalevas sektoris olema tegevuskulude
leevendamine, mitte kohustus teha majanduslikult põhjendamatuid pikaajalisi
investeeringuid fossiilse vara eluea pikendamiseks;
• tasuta kvootide maht võib väheneda koos ELi vedelkütuste tarbimise ja
impordisõltuvuse vähenemisega ning selle vajadust tuleb regulaarselt hinnata
objektiivsete Eurostatis avaldatud näitajate alusel;
• komisjoni ettepaneku aktsepteerimiseks peaks käitistele olema kättesaadav avatud
turul majanduslikult konkurentsivõimeline ELi kliimaseaduses ette nähtud
süsiniku püsiva sidumise mehhanism vältimatu jääkheite tasakaalustamiseks;
• tootmise lõpetamise ja õiglase ülemineku toetus muutub põhjendatuks siis, kui
Euroopa enda fossiilkütuste nõudlus, impordisõltuvus ja kriisiaegne vajadus on
tegelikult vähenenud.
Me ei taotle fossiilkütustele tähtajatut tootmise võimaldamist. Taotleme, et Euroopa ei
sulgeks oma tootmist kiiremini, kui vähendab oma fossiilkütuste tarbimist ja
impordisõltuvust ebasõbralikest riikidest. Vastasel juhul ei ole tulemuseks
dekarboniseerimine, vaid riskide ja süsinikulekke suurenemine.
2. Jäätmete energiakasutus: CO₂ hind peab toetama jäätmehierarhiat, mitte
lükkama jäätmeid prügilasse
Jäätmete energiakasutus on osa jäätmehierarhiast. Ringlussevõtuks sobiva materjali
põletamist tuleb vähendada ning materjalide ringlussevõtt peab kasvama. Kuid süsiniku
hinnastamine ei tohi luua eelist kõige soovimatumale jäätmekäitlussüsteemi osale -
jäätmete kõrvaldamisele ilma energiat kasulikult kasutamata.
Eestis tekkis 2024. aastal ligikaudu 514 000 tonni olmejäätmeid. Neist võeti ringlusse
36%, põletati energia saamiseks 42% ja ladestati prügilasse 13%. Eesti ei ole seega
saavutanud 2025. aastaks nõutavat 55% ringlussevõtu taset ning ka 2035. aasta kuni 10%
ladestamise eesmärk ei ole veel täidetud.
Samas näitab riiklik sortimisuuring, et segaolmejäätmetes sisalduvast materjalist ligikaudu
70% oleks võimalik liigiti kogumise teel materjalina uuesti kasutusse võtta.
Segaolmejäätmete suurimad kasutamata ressursid on pakendid, mis moodustavad
ligikaudu 38% ja biojäätmed, mille osakaal on 23%. Need arvud näitavad probleemi
tegelikku asukohta, põletusse jõuab liiga palju materjali, mis oleks pidanud olema eraldi
kogutud juba jäätme tekkekohas.
Iru jäätmete energiakasutusplokk ei määra, millised pakendid turule lastakse või kui hästi
jäätmeid kodudes ja ettevõtetes sorditakse. Käitis töötleb jääkfraktsiooni, mis pärast
kogumist ja sortimist üle jääb. Kui selline energiakasutuse võimalus kaob, ei kao jäätmed
koos neid põletava käitisega, vaid varem energiakasutusse jõudnud jäätmed kõrvaldatakse
ilma neis sisalduvat energiat kasulikult kasutamata.
Irus on võimalik aastas käidelda kuni 250 000 tonni segaolmejäätmeid ja jäätmekütust ning
toota sellest aastas kuni 310 GWh soojust ja 134 GWh elektrit. Irus toodetud soojus
suunatakse Tallinna ja Maardu kaugküttevõrku ning selle Konkurentsiameti kinnitatud
piirhind on Tallinnas kõige odavam, 21,22 eurot megavatt-tunni kohta.
Komisjoni ettepaneku kohaselt lisanduksid alates 2031. aastast ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi üle kolme tonni tunnis põletavad tavajäätmete põletus- ja
koospõletuskäitised. Kvootide loovutamise kohustus suureneks järk-järgult: 25%
tõendatud fossiilsest CO₂ heitest 2031. aastal, 50% 2032. aastal, 75% 2033. aastal ning
100% alates 2034. aastast.
Ligikaudu pool jäätmepõletuse CO₂ heitest on biogeenset päritolu ja pool fossiilne,
peamiselt plastist ja muudest fossiilsetest materjalidest. ETS-i kulu hakkaks sõltuma nii
jäätmete koostisest, fossiilse süsiniku määramise metoodikast kui ka kvoodi turuhinnast.
Komisjoni mõjuhinnangus eeldatakse 2030. aastaks CO₂ hinnaks 110 eurot tonni kohta.
Sellise hinna juures lisaks ETS ühe tonni olmejäätmete põletamisele hinnanguliselt 38,5–
66 eurot. See suurendaks Euroopa keskmist põletuse väravatasu 38,5–66%. Perioodi
2031–2040 keskmiseks kvoodihinnaks kasutab komisjon juba 150 eurot tonni kohta.
Eestis kehtib samal ajal alates 1. juulist 2026 segaolmejäätmete energiakasutusele
saastetasu 60 eurot tonni kohta ning muudele tavajäätmetele, välja arvatud puidujäätmed,
40 eurot tonni kohta. Tavajäätmete ladestustasu tõusis 90 euroni tonni kohta.
Kui jäätmete energiakasutusele lisandub täismahus jäätmete fossiilse osa eest CO₂ kulu,
kuid riigisisene põletustasu jääb muutmata, hakkavad kaks eri süsteemi koormama sama
tegevust. Selle tulemuseks on jäätmete suunamine ladestamisele (või alternatiivina ka
ekspordiks), ning kaugkütte hinnatõus Tallinnas.
Iru elektri ja soojuse koostootmisjaam on sõltumatu soojatootja, mitte kaugküttevõrgu
omanik. Käitis pääseb soojust müüma üksnes juhul, kui selle toodetav soojus on
konkureerivatest tootmisviisidest odavam. Eesti Energia käitisepõhine analüüs näitab, et
CO₂ hinna tõusmisel üle 105 euroni tonni kohta muutub jäätmetest toodetud soojus
kallimaks kui ainult biomassist toodetud soojus ning jäätmete energiakasutus Irus
lõpetatakse. Komisjoni pikaajaline CO₂ hinna eeldus ületab seda taset selgelt.
Kui jäätmete energiakasutuses toodetud soojus tõrjutakse Tallinnas soojuse turult välja, ei
teki probleem ainult ühe elektrijaama majandustulemuses. Eestis tuleb endiselt käidelda
sadu tuhandeid tonne jäätmeid. Suureneks jäätmete ladestamine ja jäätmete eksport.
Tallinnale vajaliku soojuse tootmiseks tuleks põletada rohkem biomassi.
Seetõttu peaks jäätmepõletusele CO2 kvootide loovutamise kohustus rakenduma üksnes
osana terviklahendusest.
Palume Eestil kaitsta läbirääkimistel järgmisi tingimusi:
• jäätmete kõrvaldamisele (sh. ladestamisele) peab rakenduma energiakasutusest
suurem kvoodihind või kvootide hinda arvestav muu kliimapoliitiline
hinnasignaal. Vastasel juhul võib ETS motiveerida jäätmete käitlemist
jäätmehierarhia kõige madalamal tasemel, mis välistab jäätmete ladestamise
vähendamiseks seatud eesmärgi täitmise;
• üleminekuajal peab säilima liikmesriigi võimalus kasutada Euroopa Komisjoni
ettepaneku COM(2016) 616 artikli 1 punktiga 23 ETSi direktiivi lisatavas artiklis
12b ette nähtud erandit vähemalt 2035. aasta lõpuni. Erandit peab olema võimalik
rakendada ka juhul kui liikmesriigi ringlussevõtu-, ja hinnastamissüsteemid ei ole
veel valmis energiakasutusele ETSi täiendava kulu lisamiseks, ilma et see tooks
kaasa jäätmekäitlushindade järsu tõusu või jäätmete suunamise ladestamisele;
• enne 2031. aastat tuleb Euroopa Liidus kehtestada ühtne, usaldusväärne ja
käitisepõhine fossiilse CO₂ määramise metoodika. Ettevõttel peab olema võimalik
kontrollida, millise jäätmekoostise ja milliste mõõtmistulemuste alusel tema
kohustus tekib;
• süsiniku püüdmine võib saada osaks lahendusest, kuid see peab esmalt enda
efektiivsust ja majanduslikku jätkusuutlikkust tõendama (st hetkel ei saa eeldada
selle tehnoloogia tegelikku kasutuselevõttu 2031. aastal).
Jäätmete energiakasutusele suunatud CO₂ hinna eesmärk peaks olema suunata fossiilne
materjal jäätmevoost välja enne energiakasutust, kuid see ei tohi motiveerida fossiilsete
jäätmete kõrvaldamist ilma energiakasutuseta. Seda eesmärki ei saavutata, kui ETSi
direktiiv loob jäätmete kõrvaldamisele majandusliku eelise energiakasutuse ees.
Kokkuvõtteks, Eesti vajab lahendust, mis vähendab heidet ilma tootmist enneaegselt
sulgemata
Õlitootmist ja jäätmete energiakasutust ühendab üks põhimõtteline küsimus. Kas
Komisjoni tehtud ettepanekud on mõeldud käitiste heidete reaalseks vähendamiseks või
sunnitakse nende abil käitisi üksnes enda tegevust lõpetama.
Vedelkütuste nõudlus Euroopas ei vähene koos tootmise sulgemisega Eestis. Kuni
Euroopa impordib suurema osa vajaminevast vedelkütustest, tuleks säilitada olemasolev
kodumaine tootmisvõimekus ja selle kaitse süsinikulekke ohu eest. Kaitse süsinikulekke
ohu eest tähendab, et Euroopas asuva tootja kulud ei tohi CO2 kvootidele tehtava kulu tõttu
ületada kütuse hinda maailmaturul. Tasuta kvoodid on vajalikud ETSi tõttu suurenenud
tegevuskulude pidevaks kompenseerimiseks, mitte uute investeeringute tegemiseks. Kui
nõudlus ja impordisõltuvus tegelikult vähenevad, on põhjendatud alustada vedelkütuste
tootmise korrastatud lõpetamist Euroopa Liidus.
Jäätmekäitluses ei kao jäätmed koos põletusvõimekuse sulgemisega. Kui jäätmete
ladestamisel puudub ETS-ga võrreldav hinnasignaal, võivad jäätmed liikuda prügilasse või
Eestist välja.
Palume arvestada Eesti seisukohtade kujundamisel käesolevas kirjas kirjeldatud mõjude ja
ettepanekutega. Euroopa kliimapoliitika on usaldusväärne siis, kui see vähendab päriselt
heidet, suurendamata impordisõltuvust ning motiveerib jäätmete käitlemist
jäätmehierarhia alusel. Oleme valmis kirjeldatud mõjusid ja nende aluseks olevaid
ettepanekuid lähemalt selgitama ja toetama riiki läbirääkimisteks vajaliku täiendava teabe
ja analüüsiga.
-----------------------------------
Eesti Energia AS-i kommentaarid ja ettepanekud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise
süsteemi ülevaatamise algatuse kohta (17.07.2026)
Eesti Energia toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ning ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi (EL HKS) kui turupõhist vahendit kasvuhoonegaaside heite
kulutõhusaks vähendamiseks. Euroopa Komisjoni 17. juuli 2026. aasta ettepanek
COM(2026) 616 sisaldab siiski lahendusi, mis võivad vähendada tasuta LHÜ süsinikuleket
ennetavat mõju, kiirendada elujõuliste tootmisvõimsuste sulgemist ning tekitada
jäätmekäitluses ja kaugküttes soovimatuid kõrvalmõjusid.
Käesolev kiri jagab Eesti Energia seisukohad vastutustasandi järgi kaheks: Euroopa
Komisjoni ettepanekus taotletavad muudatused ning Eesti tasandil vajalikud otsused ja
rakendusmeetmed. Mõlemas osas käsitletakse ettevõtte tegevuse seisukohalt kolme
keskset valdkonda: õlitööstust, jäätmepõletust ja kaugkütet.
Seisukohtade lühikokkuvõte
- Õlitööstus. Eesti peab taotlema põlevkiviõlitööstusele ja sellega seotud uttegaasi
väärtusahelale erandit perioodiks 2031–2040, säilitades tasuta eraldise tingimused,
kaitsetaseme ja 100% iga-aastase väljastamise 2026–2030 tasemel. Erand on
vajalik süsinikulekke vältimiseks ning kohaliku vedelkütuse tootmisvõime,
ekspordi ja energiajulgeoleku säilitamiseks. Kaitsta tuleb ka jääkgaasi
tootmisosaga seotud LHÜ-d, sest õlitootmise lõppemisel kaoks Narva konkursiga
valitud uttegaasil põhineva baassoojuse lahenduse kütusebaas. Lisaks on vajalikud
prognoositav LHÜ hind ning CCUS-i ja CCfD rakendusraamistik.
- Jäätmete energiakasutus. CO₂ hinnastamine peab toetama jäätmehierarhiat:
ringlussevõttu tuleb suurendada, kuid jäätmete ladestamine ja eksportimine ei tohi
muutuda energiakasutusest soodsamaks. Jäätmete energiakasutuse kvoodikohustus
saab rakenduda üksnes terviklahendusega, mis tagab kõrvaldamisele tugevama
keskkonnapoliitilise hinnasignaali, võimaldab süsteemi puuduliku valmisoleku
korral kasutada ajutist erandit ning väldib EL HKS-i kulu ja riigisisese põletustasu
kumuleerumist. Enne 2031. aastat tuleb kehtestada ühtne fossiilse CO₂ määramise
metoodika. CCS-i ei saa käsitada 2031-2035 aastate perioodil kasutatava
standardlahendusena.
- Kaugküte. Tasuta LHÜ-d ei tohi lõpetada ilma mõjuhinnangu ja
ülevaatamisklauslita. Soojuse võrdlusalus peab jääma tehnoloogianeutraalseks. Iru
on sõltumatu soojatootja, kes saab müüa sooja ainult konkurentsivõimelise
hinnaga. Jäätmete energiakasutuse juures tuleb lahendada kvoodikulu, tasuta LHÜ,
jäätmete vastuvõtutasu ja reguleeritud soojuse hinna koostoime, sest vastasel juhul
suureneb jäätmete ladestamine ja eksport ning primaarse biomassi kasutamine
sooja tootmiseks.
I. Muudatused Euroopa Komisjoni ettepanekus
1. Õlitööstus
1.1 2040. aasta kliimaeesmärgi eeldused, konkurentsivõime ja varustuskindlus
Komisjoni ettepaneku 100% investeerimis- ja opereerimismeetmete kohustus ning tasuta
LHÜ tingimuslikkus on rakenduslikus vastuolus 2040. aasta kliimaeesmärgi eeldustega,
kui süsinikulekke kaitse väheneb olukorras, kus käitajale ei ole kulutõhus, ohutu ja
skaleeritav vähendamistehnoloogia, vajalik taristu või piisav rahastus tegelikult
kättesaadav. Tingimuslikkus peab sõltuma võimaldavate tingimuste olemasolust ja
sisaldama regulaarset ülevaatamis- ja kohandamismehhanismi; enne tasuta LHÜ
tingimuste karmistamist tuleb hinnata mõju ELi konkurentsivõimele, varustuskindlusele
ja impordisõltuvusele.
Määrus (EL) 2026/667 seab siduva eesmärgi vähendada ELi netoheidet 2040. aastaks 90%
võrreldes 1990. aastaga, kuid ei eelda selle saavutamist üksnes käitisepõhiste kohustuste
karmistamisega. Määruse artikli 4 lõiked 4 ja 5 kohustavad Komisjoni tugevdama
võimaldavat raamistikku ning kajastama 2030. aasta järgses seadusandluses kulutõhusust,
tehnoloogianeutraalsust, tööstuse konkurentsivõimet, energia kättesaadavust ja
varustuskindlust, investeerimisvõimet, avaliku ja erarahastuse kättesaadavust,
püsieemaldusi ning sektorite ja instrumentide vahelist paindlikkust. Põhjendus 13 näeb
seejuures ette tasuta eraldise aeglasema vähendamise kaalumise, et toetada
dekarboniseerimist, investeeringuid ja tööhõivet ning vähendada süsinikulekke riski.
Komisjoni enda EL HKS-i mõjuhinnang (SWD(2026) 616, osa 1, punkt 2.1) möönab, et
piisava kestuse ja mahuga rahastusmehhanismide puudumisel võib HKS vähendada heidet
eeskätt tootmismahu, mitte tootmise süsinikumahukuse vähenemise kaudu. Mõjuhinnangu
järgi on risk eriti suur tehnoloogiate puhul, mis ei ole veel turuküpsed või eeldavad
rajamata taristut, näiteks CO₂- või vesinikutranspordivõrku. Seetõttu ei ole põhjendatud
panna võimaldavate tingimuste puudumise majanduslikku ja teostusriski täielikult
käitajale.
Ettepanek tuleb viia 2040. aasta raamistiku eeldustega kooskõlla. Tasuta LHÜ-d ei tohi
vähendada, kinni pidada ega tagasi nõuda osas, milles kava täitmist takistab tõendatult
käitajast sõltumatu tehnoloogia-, taristu-, loa- või rahastuspuudus. Tasuta LHÜ aeglasema
vähendamise ja käitisepõhise kaitseklausli kasutamine peab olema võimalik seni, kuni
nõutava ülemineku võimaldavad tingimused ei ole tegelikult olemas.
EL tervikuna on vedelkütuste impordist väga sõltuv. Eurostati järgi moodustasid nafta ja
naftatooted 2024. aastal 67% ELi energiaimpordist; 2022. aastal ulatus toornafta ja
naftatoodete impordisõltuvus 97,7%-ni. Komisjoni varustuskindluse analüüs on seostanud
rafineerimisvõimsuse sulgemise naftatoodete impordi suurenemisega. ELi rafineerimis- ja
vedelkütuste tootmisvõime kiirendatud sulgemine suurendab sõltuvust mitte ainult
imporditud toorainest, vaid ka kolmandates riikides toodetud lõpptoodetest. Tarnehäire
korral ei ole toornafta varu samaväärne kasutusvalmis kütuse ega seda tootva
võimekusega.
Põlevkiviõli kasutusalade täielik elektrifitseerimine või muul viisil dekarboniseerimine ei
ole praegu tõendatud kulutõhusa lahendusena. Kui vedelkütuse nõudlus väheneb, LHÜ
ostukulu kasvab ja tasuta LHÜ saamiseks tuleb teha täiendavaid madala või negatiivse
tasuvusega investeeringuid, võib tehase enneaegne sulgemine muutuda majanduslikult
ratsionaalseks. Kuna nõudlus ei kao samas tempos, asenduks ELi tootmine tõenäoliselt
kolmandate riikide toodanguga, mille tulemusel varustuskindlus ja tööstusvõimekus
väheneksid ilma samaväärse globaalse heitevähenduseta.
Põlevkiviõli ja muu ELis säilitatava strateegilise vedelkütuse tootmisvõime suhtes tuleb
enne tasuta LHÜ tingimuste karmistamist teha varustuskindluse ning impordisõltuvuse
mõjuhinnang. Süsinikulekke kaitset ei tohi eemaldada kiiremini, kui väheneb tegelik
nõudlus EL-s ja tekib asendav kodumaine tarne.
Tootmisvõimsuse EList väljaviimisega seotud tagastamiskohustus peab rakenduma
üksnes tahtliku ümberpaigutamise korral. Seda ei tohi kohaldada tootmise vähendamisele
või sulgemisele, mille põhjustavad muutunud turutingimused, tehnoloogia puudumine või
ELi regulatsioonist tulenev majanduslik elujõuetus.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.1 2040. aasta
kliimaeesmärgi
eeldused,
Määruse (EL)
2021/1119 art 4 lg-
d 4–5 (muudetud
määrusega (EL)
Siduda tasuta LHÜ tingimuslikkus ning
investeerimis- ja opereerimismeetmete
kohustus kulutõhusa tehnoloogia, taristu,
konkurentsivõime
ja varustuskindlus
2026/667);
määruse (EL)
2026/667
põhjendus 13;
COM(2026) 616,
art 1 p 15(d),
direktiivi
2003/87/EÜ uued
art 10a lg-d 3b–3e;
SWD(2026) 616,
osa 1, p 2.1
lubade ja rahastuse tegeliku
kättesaadavusega.
• Tasuta LHÜ-d ei tohi vähendada, kinni
pidada ega tagasi nõuda osas, milles kava
täitmist takistab tõendatult käitajast
sõltumatu tehnoloogia-, taristu-, loa-,
tarneahela- või rahastuspuudus.
• Enne tingimuste karmistamist tuleb
hinnata mõju ELi konkurentsivõimele,
impordisõltuvusele, varustuskindlusele ja
vara enneaegsele mahakandmisele ning
võimaldada aeglasemat vähendamist või
käitisepõhist kaitset.
• Tootmisvõimsuse EList väljaviimise
tagastamiskohustus peab piirduma
tahtliku ümberpaigutamisega; turu,
tehnoloogia puudumise või ELi
regulatsioonist tingitud sulgemist ei tohi
käsitada väljaviimisena.
1.2 Tasuta LHÜ eesmärk, proportsionaalsus ja süsinikulekke kaitseklausel
Ettepanek Eesti seisukohaks: palume Eestil taotleda EL HKS-i direktiivi artiklites 9
ja 10a olemasolevale põlevkiviõli tootmisele ning sellega seotud uttegaasi
väärtusahelale erandit, millega säilitatakse perioodil 2031–2040 tasuta LHÜ-de
eraldamise tingimused, arvutuslik maht ja 100% iga-aastane väljastamine 2026–
2030 tasemel.
Eesti peab taotlema EL HKS-i direktiivis olemasolevale põlevkiviõlitööstusele selgelt
piiritletud erandit. Erandi alusel tuleb kogu viienda kauplemisperioodi ehk 2031–2040
jooksul säilitada põlevkiviõli tootmise ja sellega seotud uttegaasi väärtusahela tasuta LHÜ-
de eraldamise tingimused ning kaitsetase 2026–2030 tsükli tasemel.
Konkurentsivõime, impordisõltuvuse ja varustuskindluse riskid avalduvad
põlevkiviõlitööstuses koos. Tegemist on ELis kohaliku maavara väärindamisel põhineva
vedelkütuste tootmisega, mille toodang konkureerib rahvusvahelisel turul, ei ole CBAM-
iga kaitstud ning mille ennetähtaegne sulgemine suurendaks tõenäoliselt vedelkütuste
importi. Lisaks on õlitootmine seotud elektri- ja soojusvarustusega õlitootmisel tekkiva
uttegaasi utiliseerimise kaudu, sealhulgas Narva soojusvarustuse peatükis kirjeldatud
baassoojuse lahendusega.
Komisjoni üldised erandid põlevkiviõlitööstuse olukorda ei kata. Kõige tõhusamatele või
vähese heitega käitistele ning ELi rahastust saanud projektidele kavandatud erandid
eeldavad, et vähendamistehnoloogia ja rahastus on juba olemas. Põlevkiviõlitööstuse
probleem seisneb seevastu selles, et täismahus tingimuslikkuse rakendamine muudaks
tootmise majanduslikult elujõuetuks enne tehniliselt ja majanduslikult teostatava
asenduslahenduse valmimist.
Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-519/24, Nitrogénművek, kinnitab, et tasuta eraldise
kompenseerivat mõju ei tohi neutraliseerida viisil, mis kahjustab süsinikulekke vältimise
ja ELi tööstuse konkurentsivõime eesmärki. Kohtuotsus ei loo põlevkiviõlitööstusele
automaatset erandit, kuid toetab erandi vajadust olukorras, kus uued tingimused võtaksid
tasuta eraldiselt selle tegeliku kaitsefunktsiooni.
Erandi eesmärk ei ole vabastada põlevkiviõlitööstust EL HKS-i kvoodikohustusest, vaid
vältida olukorda, kus süsinikulekke kaitse eemaldatakse enne vedelkütuste nõudluse,
impordivajaduse ja olemasoleva integreeritud energiasüsteemi tegelikku asendumist.
Erand tuleb sätestada EL HKS-i direktiivis objektiivsete ja kumulatiivsete tunnuste kaudu.
Nii ei seota erandit konkreetse ettevõtte nimega, kuid selle kohaldamisala piirdub sisuliselt
olemasoleva põlevkiviõlitööstusega.
Erandit kohaldatakse enne uue regulatsiooni jõustumist olemas olnud tootmisvõimsusele,
kui:
• vedelkütust toodetakse sama liikmesriigi territooriumil kaevandatavast
primaarenergiast (põlevkivist);
• toodang konkureerib rahvusvahelisel turul ja oluline osa sellest eksporditakse;
• toodang ei ole kaitstud CBAM-i ega muu samaväärse piirikaitsemeetmega;
• tootmisvõime säilitab ELis kohaliku vedelkütuste tarneahela ning kriisiolukorras
kasutatava alternatiivi imporditud kütustele;
• tootmine moodustab integreeritud väärtusahela, milles õlitootmisel tekkivat
uttegaasi kasutatakse elektri või soojuse tootmiseks;
• uute tasuta LHÜ tingimuste rakendamine muudaks tootmise majanduslikult
elujõuetuks enne tehniliselt ja majanduslikult teostatava asenduslahenduse
valmimist;
• tootmise lõpetamisel asenduks ELis toodetud vedelkütus tõenäoliselt kolmandatest
riikidest imporditava toodanguga.
Erandit ei kohaldata uue fossiilse tootmisvõimsuse rajamisele ega olemasoleva
tootmismahu laiendamisele.
Erandi alusel tuleb perioodil 2031–2040 säilitada põlevkiviõlitööstusele:
• tasuta LHÜ saamise õigus ja allkäitiste süsteemipiirid;
• protsessiheite ja mõõdetud soojuse käsitlus;
• 2026–2030 perioodi tasuta eraldise arvutusparameetrid ja vähendamistingimused;
• tasuta LHÜ katvuse tase ja arvutuslik maht;
• arvutatud tasuta eraldise 100% iga-aastane väljastamine.
Põlevkiviõlitööstusele ei kohaldata 80/20 väljastamismudelit ega kohustust teha
investeerimis- ja opereerimismeetmeid kogu tasuta LHÜ majandusliku väärtuse ulatuses.
Erandiga säilitatakse 2026–2030 perioodi arvutuslik kaitsetase, kuid eraldise tegelik
aastane kogus määratakse jätkuvalt tõendatud tegevustaseme põhjal. Seega ei anna erand
õigust saada LHÜ-sid lõpetatud tootmise või tõendamata tootmismahu eest.
Käitaja peab jätkuvalt seirama ja tõendama heidet ning loovutama LHÜ-d kogu fossiilse
heite ulatuses. Tasuta LHÜ ja tegeliku heite vahe kaetakse turult ostetavate LHÜ-dega.
Erand ei vabasta seega põlevkiviõlitööstust süsinikuhinnast, vaid säilitab tasuta eraldise
senise süsinikuleket leevendava funktsiooni.
Erand peab hõlmama lisaks õlitehastele ka õlitootmisel tekkiva uttegaasi tootmisosaga
seotud tasuta LHÜ-sid. Uttegaasi kasutatakse teistes EL HKS-i käitistes elektri ja soojuse
tootmiseks, kuid tootmisosaga seotud eraldise alus on õlitootmise protsessis tekkinud
jääkgaas, mitte elektri tootmine.
Kui õlitootmise tingimused säilitatakse, kuid uttegaasi tootmisosaga seotud eraldist
vähendatakse või see muudetakse tingimuslikuks, kandub sama tootmisprotsessi täiendav
süsinikukulu väärtusahela teise lülisse ning erand ei kaitse õlitööstust tegelikult.
Seetõttu tuleb perioodil 2031–2040 säilitada:
• uttegaasi tootmisosaga seotud protsessiheite eraldis;
• jääkgaasi tootmisosa süsteemipiirid ja arvutuspõhimõtted 2026–2030 tasemel;
• põhimõte, et tootmisosaga seotud eraldis antakse jääkgaasi kasutavale käitisele, kui
gaas tekkis väljaspool tootevõrdlusaluse süsteemipiiri;
• tootmisosaga seotud eraldise 100% iga-aastane väljastamine;
• tootmisosaga seotud eraldise väljajätmine 80/20 mudelist ning investeerimis- ja
opereerimiskohustuse rahalise mahu arvutusbaasist;
• tootmisosa arvutamine tegelikult energiaks kasutatud ja tõrvikus põletamata
uttegaasi koguse alusel.
Jääkgaasi tarbimisosaga seotud tasuta LHÜ elektritootmisele jääb nulliks. Erandiga ei
taotleta tasuta LHÜ-sid elektritootmise eest, vaid säilitatakse õlitootmisprotsessis tekkinud
jääkgaasi tootmisosaga seotud eraldis.
Erand peab kehtima kogu viienda kauplemisperioodi ehk 2031–2040. Erandi vajalikkust
tuleb hinnata enne järgmise kauplemisperioodi algust, lähtudes sellest, kas:
• EL impordib jätkuvalt vedelkütuseid;
• importtoodangule rakendub ELi tootmisega samaväärne süsinikukulu;
• põlevkiviõli kasutusaladele ja tootmisvõimele on olemas kodumaine,
varustuskindel ja majanduslikult proportsionaalne asendus;
• uttegaasil põhinevad elektri- ja soojuslahendused on asendatud tarbijate jaoks
samaväärse lahendusega.
Erandit ei tohi lõpetada üksnes 2040. aasta saabumise tõttu, kui selle aluseks olev
vedelkütuste impordisõltuvus, süsinikulekke risk ja asendusvõimekuse puudumine
püsivad.
Erandi materiaalõiguslik alus tuleb sätestada direktiivi artiklis 10a. Artiklis 9 tuleb tagada
erandi rakendamiseks vajalik LHÜ-de maht nii, et põlevkiviõlitööstuse kaitsetaseme
säilitamine ei suurendaks sektoriülese parandusteguri kaudu teiste süsinikulekke ohuga
sektorite koormust.
Sihitud erand ei oleks EL HKS-is pretsedenditu. Direktiiv sisaldab juba praegu
objektiivsetel tehnilistel ja geograafilistel tunnustel põhinevaid tähtajalisi erandeid
merendussektorile, sealhulgas jääklassiga laevadele ning teatavaid väikesaari ja
äärepoolseimaid piirkondi teenindavatele liinidele.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.2 Tasuta LHÜ
eesmärk,
proportsionaalsus
ja süsinikulekke
kaitseklausel
Direktiivi
2003/87/EÜ art-d
1, 9 ja 10a;
COM(2026) 616,
art 1 p 15(d),
direktiivi
2003/87/EÜ uued
art 10a lg-d 3b–3e;
Euroopa Kohtu
16.04.2026 otsus
kohtuasjas C-
519/24,
Nitrogénművek,
ECLI:EU:C:2026:2
97
Lisada direktiivi olemasolevale
põlevkiviõli tootmisele ja sellega seotud
uttegaasi väärtusahelale sihitud erand
perioodiks 2031–2040.
• Säilitada 2026–2030 tasemel tasuta
LHÜ saamise õigus, allkäitiste ja
süsteemipiiride käsitlus, protsessiheite ja
mõõdetud soojuse arvestus,
arvutusparameetrid,
vähendamistingimused, kaitsetase ja
arvutuslik maht ning väljastada 100%
arvutatud eraldisest iga-aastaselt
tõendatud tegevustaseme alusel.
• Jätta väärtusahel 80/20 mudelist ja
100% investeerimis- ja
opereerimiskohustusest välja. Käitaja
jätkab kogu fossiilse heite seiret,
tõendamist ja LHÜ-de loovutamist ning
katab tasuta eraldise ja tegeliku heite vahe
turult.
• Piiritleda erand objektiivsete
kumulatiivsete tunnustega: enne uue
regulatsiooni jõustumist olemas olnud
kohalikul maavaral põhinev vedelkütuste
tootmine; rahvusvaheline ja ekspordile
suunatud turg; CBAM-kaitse puudumine;
oluline varustuskindluse ja
impordisõltuvuse mõju; integreeritud
uttegaasi energiakasutus; majanduslikult
proportsionaalse asenduse puudumine
ning impordiga asendumise risk.
• Erand ei laiene uuele fossiilsele
võimsusele ega tootmismahu
laiendamisele. Selle vajalikkus tuleb enne
järgmist kauplemisperioodi uuesti hinnata
ning artiklis 9 tuleb tagada vajalik LHÜ-
de maht teiste sektorite koormust
suurendamata.
1.3 80/20 väljastamismudeli majandus- ja julgeolekumõju
Kui tasuta kvootide iga-aastane 100% eraldamine ei ole võimalik, siis Komisjoni
kavandatud 80/20 väljastamismudel tuleb esimesel rakendusperioodil asendada 98/2 või
95/5 üleminekumudeliga. Aastatel 2031–2035 tuleb kinnitatud dekarboniseerimiskava
korral väljastada igal aastal 95% arvutatud tasuta eraldisest ning siduda perioodi
järelkontrolliga kuni 2-5%. Tingimuslikkuse võimalik suurendamine peab põhinema 2035.
aasta ülevaatusel, mitte olema automaatselt ette määratud.
Aastad 2031–2035 on esimene periood, mil käitajad peavad korraga rakendama
dekarboniseerimiskava, 100% investeerimis- ja opereerimismeetmete kohustust ning
tasuta eraldise tingimuslikkust. Samal ajal on tehnoloogia-, taristu-, loa-, rahastus- ja
teostusrisk kõige suurem. CCS, elektrifitseerimine ja alternatiivkütused sõltuvad muu
hulgas tehnoloogiate kommertsküpsusest, võrguühendustest, taristust, lubadest,
tarneahelatest ja toetustest, mis ei ole valdavalt käitaja kontrolli all.
20% eraldise kinnipidamisel peab ettevõte samaaegselt rahastama
dekarboniseerimismeetmeid ja ostma turult kinnipeetud LHÜ-de asendamiseks
täiendavaid ühikuid.
Põlevkiviõlitööstuse 2025. aasta tulemused näitavad mõju ulatust:
• toodeti 378 400 tonni vedelkütuseid;
• segmendi müügitulu oli 150 miljonit eurot ja EBITDA 47,3 miljonit eurot;
• õlitootmisele eraldati 913 862 tasuta LHÜ-d;
• LHÜ hinna 150 €/t korral oleks nende väärtus ligikaudu 137 miljonit eurot ehk
91% müügitulust ja ligi kolm korda EBITDA;
Tasuta LHÜ täielikul kadumisel oleks täiendav CO₂-kulu ligikaudu 353 €/t, võrreldes
põlevkiviõli 2025. aasta keskmise realiseeritud müügihinnaga 381 €/t. CO₂-kulu
moodustaks ligikaudu 93% põlevkiviõli müügihinnast. Sellisel juhul ei ole alternatiiv
väiksem kasum, vaid tootmise majandusliku aluse kadumine.
LHÜ hinna 150 €/t juures oleks erinevate mudelite indikatiivne aastane
finantseerimisvajadus:
• 80/20: 27,4 miljonit eurot ehk 58% 2025. aasta EBITDA-st ja ligikaudu 70,6 €/t
müüdud vedelkütuse kohta;
• 95/5: 6,9 miljonit eurot ehk 14% EBITDA-st ja ligikaudu 17,7 €/t;
• 98/2: 2,7 miljonit eurot ehk 6% EBITDA-st ja ligikaudu 7,1 €/t.
See suurendab investeeringute eelfinantseerimis- ja teostusriski ning võib kiirendada
süsinikulekke ohuga või varustuskindluse seisukohalt olulise tootmise sulgemist.
Tingimuslikkus saab kasvada koos lahenduste küpsusega: esimese perioodi eesmärk peab
olema käitiste tegevuse säilitamine ning investeeringute käivitamine, mitte esimeste
investeerijate riski maksimeerimine.
Enne 2036. aastat tuleb hinnata esimese perioodi rakenduskogemust ning tehnoloogiate,
taristu ja rahastamisvõimaluste tegelikku küpsust ning konkurentsiolukorda. Positiivse
hinnangu korral võib perioodil 2036–2040 suurendada tingimuslikku osa näiteks kuni
10%-ni. Edasine suurendamine ei tohi toimuda automaatselt ega suurendada
ebaproportsionaalselt süsinikulekke-, investeerimis- või varustuskindlusriski.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.3 80/20
väljastamismudeli
majandus- ja
julgeolekumõju
COM(2026) 616,
art 1 p 15(d);
direktiivi
2003/87/EÜ uus art
10a lg 3c, esimene
kuni neljas lõik
Esmane lahendus on väljastada kinnitatud
dekarboniseerimiskava korral 100%
arvutatud tasuta eraldisest iga-aastaselt.
Kui see ei ole vastuvõetav, rakendada
aastatel 2031–2035 98/2 või vähemalt
95/5 üleminekumudelit.
• Siduda järelkontrolliga kuni 2–5%
eraldisest. Tingimusliku osa võimalik
suurendamine peab põhinema 2035. aasta
ülevaatusel; see ei tohi olla automaatne ja
võib positiivse hinnangu korral kasvada
järgmisel perioodil näiteks kuni 10%-ni.
• Põlevkiviõli 2025. aasta andmetel
tekitaks 80/20 mudel LHÜ hinnaga 150
€/t ligikaudu 27,4 mln euro suuruse
aastase finantseerimisvajaduse ehk 58%
segmendi EBITDA-st. 95/5 mõju oleks
ligikaudu 6,9 mln eurot ja 98/2 mõju 2,7
mln eurot.
• Tasuta LHÜ täielikul kadumisel oleks
täiendav CO₂-kulu ligikaudu 353 €/t
võrreldes 381 €/t keskmise
müügihinnaga; seega on alternatiiv
tootmise majandusliku aluse kadumine,
mitte üksnes väiksem kasum.
1.4 Õlitööstuse seos Narva soojusvarustusega
Tasuta LHÜ tingimused ei tohi põhjustada õlitööstuse ennetähtaegset sulgemist enne, kui
õlitootmise kõrvalsaadustel põhinevatele energialahendustele on olemas tehniliselt toimiv,
varustuskindel ja majanduslikult proportsionaalne asendus. Õlitööstuse mõju hindamisel
tuleb arvestada lisaks vedelkütuste tootmisele ka selle seost Narva kaugküttega.
Põlevkiviõli tootmine on osa Ida-Virumaa integreeritud energiasüsteemist, milles tootmise
kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks. Seetõttu ei
piirdu õlitööstuse võimaliku sulgemise mõju vedelkütuste tootmisvõimsuse, tööhõive ja
energiajulgeolekuga, vaid kandub edasi ka nendele energiateenustele, mille kütusebaas
sõltub õlitootmisest.
Narva Soojusvõrk korraldas 2026. aasta Konkurentsiameti nõudmisel konkursi
eesmärgiga leida linnale alates 2028. aasta detsembrist kuni 85 MW võimsusega ja
ligikaudu 300 GWh aastase toodanguga soodsaim soojuse tarne lahendus. Kolmest
pakkumusest tunnistati parimaks Enefit Industry pakkumus hinnaga 53,80 €/MWh.
Võitnud lahendus põhineb Eesti elektrijaama 5. ploki katla rekonstrueerimisel, et kasutada
kütusena õlitehaste pürolüüsiprotsessis kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi. Auvere
tootmiskompleksi ühendamiseks Narva kaugküttevõrguga rajatakse ligikaudu 20
kilomeetri pikkune soojustrass.
Õlitootmine tekitab seega kütuse, mille energiakasutusele on üles ehitatud Narva
konkursiga valitud lõpptarbijale soodsaim baassoojuse lahendus: õlitootmise lõpetamisel
lõppeb uttegaasi tekkimine ning kaob selle lahenduse keskne kütusebaas.
Narva soojuskonkursi tulemus on turupõhine tõend selle kohta, et õlitööstuse
kõrvalsaaduse energiakasutusel on jätkuvalt majanduslik väärtus. Konkursil osales kolm
soojatootjat ning uttegaasil põhinev Enefit Industry lahendus osutus neist lõpptarbijale
soodsaimaks. Seetõttu tuleb uttegaasi käsitleda mitte kõrvaldamist vajava jäägina, vaid
kohapealse energiakandjana, mille kasutamine vähendab vajadust hankida Narva
baassoojuse tootmiseks samas mahus eraldi primaarset kütust.
Komisjoni kavandatud tasuta LHÜ vähenemine ning dekarboniseerimiskava,
investeerimis- ja opereerimiskohustuse ja tasuta LHÜ-de tingimusliku väljastamise
nõuded võivad muuta õlitootmise majanduslikult võimatuks enne, kui seotud
energialahendused on oma kavandatud kasutusaja läbinud või neile on rajatud samaväärne
asendus. Sellisel juhul ei kao üksnes vedelkütuste tootmisvõimsus, vaid osaliselt kaotavad
kasutuse ka uttegaasi energiakasutuseks tehtud investeeringud ning Narva
soojusvarustuses tekib täiendav kütuse- ja investeerimisvajadus.
Regulatsiooni mõju tuleb seetõttu hinnata kogu seotud väärtusahela ulatuses. Õlitööstuse
tegevuse lõpetamine peab toimuma koordineeritult seda asendavate tootmis- ja
energialahenduste valmimisega, mitte neist kiiremini. Vastasel juhul võib EL HKS
põhjustada olemasoleva integreeritud energiasüsteemi enneaegse lõhkumise ning
suurendada dekarboniseerimise kogukulu, imporditud kütustest sõltuvust ja Narva
kaugkütte hinnariski.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.4 Õlitööstuse seos
Narva
soojusvarustusega
Direktiivi
2003/87/EÜ art-d 1
ja 10a; COM(2026)
616, art 1 p 15(d),
uued art 10a lg-d
3b–3e
Hinnata tasuta LHÜ tingimuste mõju
kogu põlevkiviõli ja uttegaasi
väärtusahelale ning hõlmata uttegaas
punktis 1.2 taotletava erandiga.
• Regulatsioon ei tohi põhjustada
õlitootmise lõpetamist enne, kui uttegaasil
põhinevale Narva baassoojuse
lahendusele on olemas tehniliselt toimiv,
varustuskindel ja majanduslikult
proportsionaalne asendus.
• Arvestada, et 2026. aasta konkursil
osutus uttegaasil põhinev 53,80 €/MWh
lahendus Narva tarbijale soodsaimaks
ning selle kütusebaas kaob õlitootmise
lõpetamisel.
1.5 Dekarboniseerimismeetmete ulatus ja hindamine
Dekarboniseerimiskohustus tuleb kujundada investeerimis- ja opereerimismeetmete
kohustusena ning kava täitmist hinnata meetmete portfelli ja olelusringi heitevähenduse
järgi. Abikõlblikuks tuleb lugeda ka põhjendatud ELis asuvad HKS-i välised projektid,
mille mõõdetav seos käitise, käitiste grupi või väärtusahela vähese süsinikuheitega
üleminekuga on tõendatud enamusomanduse kaudu. Investeering ja heitevähendus ei ole
üks-üheses seoses: iga investeering ei anna viie aasta jooksul olulist vähendust ning
tootmise vähendamine, reservrežiim või sulgemine võivad vähendada heidet ilma samas
mahus kapitaliinvesteeringuta.
Ettepanek eeldab, et investeering tehakse ELis ja see toob viieaastase perioodi jooksul
kaasa olulise heite vähenemise asjaomases käitises või enne taotlust moodustatud käitiste
koondises. See ei arvesta aga üldse võimalikku olukorda, kus olemasolev HKS-i käitis ei
ole tehniliselt ega majanduslikult mõistlik investeerimiskoht, kuid sama kapital annaks
suurema heitevähenduse kontserni mõnes teises projektis või käitise opereerimist toetavas
taristus.
Selliste projektide hulka peaksid kuuluma näiteks taastuvelektri ja -soojuse tootmine,
energiasalvestus, elektrivõrk ja võrguühendus, biometaani, taastuvvesiniku või
sünteetiliste kütuste (RFNBO) tootmise ja käitlemise taristu, ringmajandus ning CO₂
transpordi- ja püsiladustamistaristu. Selline ulatus vastab Komisjoni energiasüsteemi
lõimimise põhimõttele, mille järgi tuleb elektri-, soojus-, gaasi- ja kütusesektori seoseid
kasutada vähima kogukuluga dekarboniseerimiseks, ning HKS-i oksjonitulude lubatud
laiale kasutusele taastuvenergia, võrgu, salvestuse ja energiajulgeoleku meetmeteks.
Seost ei tuleks hinnata üksnes vara asukoha järgi. Käitaja peab tõendama projekti
põhjusliku seose, välditud heite, vahe-eesmärgid ja topeltarvestuse puudumise. Nii
välditakse kohustuse muutumist üldiseks investeerimisvabaduseks, kuid kapital ei lukustu
ebatõhusasse käitisepõhisesse lahendusse valdkondades, kus investeerimisvajadus ei ole
prioriteetne või sellises ulatuses puudub.
Komisjoni ettepaneku mudel sätestab üheaegselt nii kohustuslikus korras tehtavate
investeeringute mahu kui ka olulise käitisepõhise heitevähenduse. Need tingimused tuleb
lahutada:
- Iga investeering ei anna viie aasta jooksul olulist heitevähendust, näiteks pika
valmimisajaga võrgu-, alternatiivkütuse või CO₂ taristu.
- Vedelkütuste nõudlus EL-s on kavandatud vähenema, mistõttu
asendusinvesteeringud süsinikuneutraalsete vedelkütuste tootmiseks võivad
osutuda mittevajalikeks nõudluse puudumise tõttu.
- Nõudluse vähenemisest tulenevad käitise osalise sulgemise ja konserveerimisega
kaasnevad lammutamise, ohutustamise, keskkonnaseire ja valmisoleku
opereerimiskulud ei pruugi olla käsitatavad heitivähendamise investeeringuna,
mistõttu käitisel tuleb nõudluse vähenemisest tuleneva toodangu vähendamise
asemel valida kohene täielik tegevuse lõpetamine.
Dekarboniseerimiskava peab sõnaselgelt võimaldama vähemalt järgmisi tegevusi:
- energiatõhusus, protsessimuudatused, ringmajandus ja elektrifitseerimine;
- fossiilkütuse asendamine taastuv- või madala süsinikuheitega kütusega ning kahe
kütuse kasutamise valmisolek;
- taastuvenergia, salvestuse, alternatiivkütuse ning CO₂ kogumise, transpordi,
kasutamise ja püsiladustamise taristu;
- CO₂ püsiv kasutamine toodetes, sealhulgas mineraliseerimine ja muud EL HKS-i
direktiivi artikli 12 lõike 3b nõuetele vastavad lahendused;
- tootmise põhjendatud vähendamine, üleminek hooajalisele käitamisele,
konserveerimine, reservrežiim ja taasaktiveerimise valmisolek;
- käitise etapiviisiline või lõplik sulgemine, ohutustamine ja lammutamine;
- kontserni, käitiste koondi või väärtusahela HKS-i välised projektid, kui nende seos
ELis saavutatava heitevähendusega on tõendatud.
Praegune ettepanek kasutab küll mõistet „meetmed ja investeeringud“, kuid rahalise
kohustuse täitmine ja 20% eraldise vabastamine on seotud kitsalt
„dekarboniseerimisinvesteeringutega“. See erinevus jätab ebaselgeks, kas kütusevahetus,
fossiilsetest kütustest energia tootmise vähendamine, seadmete reservrežiimi viimine või
sulgemine saavad kohustust täita. Need tegevused tuleb kindlasti nimetada direktiivis,
mitte jätta hilisema rakendusmääruse otsustada.
Käitise planeeritud etapiviisiline sulgemine võiks olla aktsepteeritav
dekarboniseerimismeede, kuid seda ei tohi regulatiivselt esile kutsuda enne
asendusvõimekuse olemasolu ega sulgemist käsitada automaatselt käitaja
investeerimiskohustuse rikkumisena.
Püsiva CCU puhul ei ole vaja luua uut erandit. Uutes tasuta eraldise rakendusreeglites
tuleb tagada, et kõik EL HKS-i direktiivi artikli 12 lõike 3b nõuetele vastavad lahendused,
sealhulgas mineraliseerimine, kvalifitseeruksid dekarboniseerimismeetmena võrdselt
geoloogilise CCS-iga.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.5
Dekarboniseerimis
-meetmete ulatus
ja hindamine
COM(2026) 616,
art 1 p 15(d),
direktiivi
2003/87/EÜ uued
art 10a lg-d 3b ja
3e; täiendavalt
direktiivi
2003/87/EÜ art 10
lg 3 ja art 12 lg 3b
Muuta investeerimiskohustus
investeerimis- ja opereerimismeetmete
kohustuseks ning hinnata kava meetmete
portfelli, vahe-eesmärkide ja olelusringi
heitevähenduse alusel, mitte nõuda
samaaegselt kindla summa kulutamist ja
olulist vähendamist samas käitises.
• Nimetada direktiivis abikõlblikena
energiatõhusus, protsessimuudatus,
ringmajandus, elektrifitseerimine,
kütusevahetus ja kahe kütuse valmidus;
taastuvenergia, salvestus,
alternatiivkütused, CCU/CCS ja seotud
taristu; tootmise vähendamine,
hooajalisus, konserveerimine,
reservrežiim, taasaktiveerimisvalmidus,
etapiviisiline sulgemine, ohutustamine ja
lammutamine.
• Lubada ELis asuvaid kontserni-, käitiste
koondi- ja väärtusahelaüleseid, sealhulgas
põhjendatud HKS-i väliseid projekte, kui
enamusomanduse kaudu on tõendatud
seos üleminekuga, välditud heide, vahe-
eesmärgid ja topeltarvestuse puudumine.
• Lubada põhjendatud asjaoludel muuta
käitiste koondi koosseisu, meetmete
jaotust ja ajakava, säilitades kogu koondi
kontrollitavad eesmärgid.
1.6 Raskesti vähendatava jääkheite piiratud paindlikkus
Raskesti dekarboniseeritava jääkheite puhul tuleb võimaldada rangelt piiratud
kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute ja püsieemalduste kasutamist, kui käitises
rakendatavad tehniliselt ja majanduslikult teostatavad vähendamismeetmed on
ammendatud ning vajalik tehnoloogia või taristu ei ole asjaomasel perioodil kättesaadav.
2026. aasta Euroopa kliimamäärus võimaldab alates 2036. aastast katta kõrge kvaliteediga
Pariisi kokkuleppe artikli 6 ühikutega kuni 5% ELi 2040. aasta eesmärgist ning näeb ette
võimaluse katsetada lahendust aastatel 2031–2035. EL HKS-i dekarboniseerimiskava ei
tohiks sellist paindlikkust kategooriliselt välistada.
Ühikute kasutamine peab olema täiendav ega tohi asendada kohalikke
vähendamismeetmeid. See peab vastama ELi tasandil kehtestatud additsionaalsuse,
püsivuse, seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuete, topeltarvestuse vältimise ning
keskkonnaterviklikkuse tingimustele.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.6 Raskesti
vähendatava
jääkheite piiratud
paindlikkus
Määruse (EL)
2021/1119 art 4 lg
3 (muudetud
määrusega (EL)
2026/667); Pariisi
kokkuleppe art 6;
direktiivi
2003/87/EÜ art 10a
Võimaldada raskesti vähendatava
jääkheite puhul rangelt piiratud kõrge
kvaliteediga Pariisi kokkuleppe artikli 6
ühikute ja püsieemalduste kasutamist, kui
käitises rakendatavad tehniliselt ning
majanduslikult teostatavad meetmed on
ammendatud ja vajalik tehnoloogia või
taristu ei ole asjaomasel perioodil
kättesaadav.
• Ühikute kasutamine peab olema
täiendav ning vastama additsionaalsuse,
püsivuse, seire, tõendamise,
topeltarvestuse vältimise ja
keskkonnaterviklikkuse nõuetele.
1.7 Rakendusreeglite õiguskindlus ja õigeaegne avaldamine
Kõik dekarboniseerimiskava sisulised reeglid, metoodikad ja järgmise perioodi
võrdlusalused peavad olema lõplikult teada hiljemalt 31. detsembriks 2028. Vastasel juhul
tuleb kava esitamise tähtaega edasi lükata. Käitaja ei saa võtta siduvat rahalist kohustust
enne selle mahu ja abikõlblikkuse selgumist ning ühe perioodi kava täitmata jätmine ei
tohi automaatselt välistada järgmise perioodi kava kinnitamist.
Käitaja peab esitama dekarboniseerimisplaani 30. septembriks 2029. Samal ajal
arvutatakse perioodi 2031–2035 ajakohastatud võrdlusalused (benchmark'id) 2026.–2027.
aasta andmete alusel ning ettepanek ei taga, et nende lõplikud väärtused ja kõik vajalikud
rakendusreeglid on käitajale piisava ajavaruga teada. Hilisema delegeeritud või
rakendusakti lahendada jäävad muu hulgas:
- abikõlblikud investeerimis- ja opereerimiskulud ning kava nõutav detailsus;
- „olulise heite vähenemise“ kriteerium, olelusringi arvestus ja seose tõendamine;
- tasuta LHÜ-de majandusliku väärtuse määramise metoodika;
- ajakohastatud toote-, soojus- ja kütusepõhised benchmark'id ning asjakohased
süsinikulekke tegurid;
- madala või nullheitega käitise erandid.
Täiendav ebaselgus puudutab mõistet „HKS-i sektor“. Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 2
määrab HKS-i kohaldamisala lisades I ja III loetletud tegevuste kaudu, samas kui
süsinikulekke sektorid määratakse artikli 10b lõike 5 alusel NACE-4 tasemel ning tasuta
eraldis arvutatakse benchmark'i-alamkäitiste järgi. Komisjoni ettepanekus ja
mõjuhinnangus kasutatakse lisaks mõisteid „HKS-i sektor“, „tööstussektor“, „CBAM-i
sektor“ ja „CBAM-iga katmata sektor“, kuid neist ei tulene üheselt, milline liigitus määrab
kava, koondamise, erandi või heitevähenduse võrdlusgrupi. Siduvates reeglites tuleb
seetõttu täpsustada, kas sektor tähendab lisa I tegevust, NACE/PRODCOM-koodi,
süsinikulekke nimekirja, CBAM-i tootekategooriat või benchmark'i-alamkäitist.
Ka „oluline ja tõendatud heite vähenemine“ on tasuta eraldise saamise keskne materiaalne
tingimus. Direktiivis tuleb sätestada vähemalt hindamise alused: tegevustasemega
korrigeeritud lähteaasta või -periood, absoluutse ja suhtelise vähenemise käsitlus, otsese
ja olelusringi heite piir, viieaastase perioodi arvestus, sulgemise ja tootmise vähendamise
kohtlemine ning käitajast sõltumatute viivituste mõju. Delegeeritud akt võib täpsustada
arvutusmetoodikat, kuid ei tohi hiljem määrata kohustuse põhisisu ega muuta varem
heakskiidetud meedet tagasiulatuvalt abikõlbmatuks.
Nende andmeteta ei tea käitaja tasuta eraldise eeldatavat mahtu ega sellest tuletatud rahalist
kohustust. Kava koostamine enne benchmark'ide, abikõlblikkuse ja tõendamiskorra
selgumist ei ole investeerimisotsus, vaid määratlemata regulatiivse kohustuse võtmine.
Ettepaneku ajastus on sisemiselt vastuoluline: esimene dekarboniseerimiskava tuleb
esitada 30. septembriks 2029 ja järgmine 30. septembriks 2034, kuid esimese perioodi
heitevähenduse vahe-eesmärk hinnatakse alles 31. detsembri 2035 seisuga ning
tingimusliku eraldise üle võib otsustada kuni kaks aastat hiljem. Seetõttu tuleks teise
perioodi kava koostada enne, kui esimese perioodi tulemus ja investeeringute täitmine on
lõplikult hinnatud.
Järgmise perioodi kava lõplik kinnitamine peab toimuma pärast eelmise perioodi
tulemuste järelhindamist. Kui tasuta eraldise haldustsükkel nõuab kava varasemat
esitamist, peab käitajal olema õigus esitada esialgne kava ja seda pärast hindamist ilma
sanktsioonita ajakohastada.
Kava täitmata jätmise tagajärg peab olema proportsionaalne ning seotud täitmata jäänud
kohustuse, asjaomase perioodi tasuta eraldise ja täitmata jäämise põhjusega. Kui kava jäi
täitmata tegevuskeskkonna muutumise või käitajast sõltumatu tehnoloogia-, loa-, taristu-
või tarneahelaviivituse tõttu, ei tohi seda käsitada käitajale omistatava rikkumisena.
Järgmise perioodi kava tuleb hinnata iseseisvalt selle meetmete usutavuse, tehnilise
teostatavuse ja eeldatava heitevähenduse alusel. Varasema kava täitmata jätmist võib
arvestada järelevalve või täiendavate tagatiste määramisel, kuid mitte uue kava automaatse
tagasilükkamise alusena.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.7
Rakendusreeglite
õiguskindlus ja
õigeaegne
avaldamine
COM(2026) 616,
art 1 p 15(c)(i)–(ii)
ja p 15(d);
direktiivi
2003/87/EÜ art 10a
lg 2 p-d f–i ning
uued art 10a lg 3b
teine lõik ja lg 3e;
kava esitamise
tähtaeg 30.09.2029
Avaldada kõik dekarboniseerimiskava
sisulised reeglid, metoodikad ja perioodi
2031–2035 lõplikud võrdlusalused
hiljemalt 31. detsembriks 2028.
Hilinemise korral lükata 30. septembri
2029. aasta esitamise tähtaega edasi.
• Kaitsta heakskiidetud kava ja selle
alusel tehtud kulutusi hilisemate
reeglimuudatuste ning tagasiulatuvate
korrektsioonide eest.
• Viia kava tsükkel kooskõlla eelmise
perioodi järelhindamisega: lubada
esialgset kava hiljem sanktsioonita
ajakohastada ning hinnata järgmise
perioodi kava iseseisvalt. Eelmise kava
täitmata jätmine ei tohi olla järgmise kava
automaatse tagasilükkamise alus.
• Siduda võimalik tagasinõue üksnes
asjaomase perioodi, täitmata kohustuse
ulatuse, rikkumise põhjuse ja käitajale
omistatava vastutusega.
1.8 Jääkgaasi tootmisosaga seotud tasuta eraldis ja energiakasutuse stiimul
Jääkgaasi metoodika järgi arvutatud tootmisosaga seotud eraldis tuleb säilitada pärast
2030. aastat, väljastada 100% ulatuses iga-aastaselt ning jätta 80/20 mudelist ja
dekarboniseerimiskohustuse rahalise mahu arvutusbaasist välja. Tegemist on õlitootmises
tekkinud jääkgaasi protsessiheitega, mitte tasuta eraldisega elektri tootmise eest;
elektritootmise tarbimisosa peab jääma nulliks, kuid tootmisosa kaotamine nõrgestaks
jääkgaasi tõhusa energiakasutuse stiimulit.
Õlitööstuse uttegaas tekib väljaspool tootepõhise võrdlusaluse süsteemipiiri. Kui uttegaas
antakse kasutamiseks teisele EL HKS-i käitisele, omistatakse selle arvutatud tootmisosaga
seotud eraldis gaasi kasutavale käitisele, EEJ-le (Eesti soojuselektrijaam) või AEJ-le
(Auvere soojuselektrijaam), protsessiheite allkäitise metoodika kohaselt. Eraldise aluseks
on tegelikult energiaks kasutatud jääkgaasi kogus, kütteväärtus ja asjaomane heitearvestus.
Tegemist ei ole elektritootmise toetamisega, vaid õlitootmise protsessis tekkinud jääkgaasi
tootmisosaga seotud eraldisega. Mõõdetava soojuse võimalik tarbimisosa tuleb arvestada
eraldi ja topeltarvestus välistada.
Uttegaas tekib põlevkiviõli tootmise tehnoloogiliselt kaasneva kõrvalsaadusena. EEJ ja
AEJ ei ole selles väärtusahelas üksnes turult vabalt valitud kütust kasutavad elektritootjad,
vaid täidavad õlitööstusele vajalikku jääkgaasi utiliseerimise funktsiooni. Kui
utiliseerimine muutub majanduslikult ebamõistlikuks, kandub mõju tagasi õlitootmisele:
suureneda võib ohutuspõletuse või muu käitluse vajadus, väheneda kogu kompleksi
energiatõhusus ning tekkida tootmise tehnilised piirangud. Tööstuslikul jääkgaasil ei ole
alternatiivset turgu, kuhu tootja saaks selle suunata.
Käitise tasandil mõõdetav heite vähenemine võib seetõttu anda väärsignaali. Jääkgaasi
kasutamise lõpetamine vähendab küll seda utiliseeriva elektrijaama heidet, kuid ei
kõrvalda gaasi tekkimist õlitootmises. Kui sama gaas suunatakse energiakasutusest
ohutuspõletusse või vähem tõhusasse käitlusse ning ärajäänud energia tuleb toota muust
kütusest, ei vähene kogu tööstuskompleksi ega ELi heide. Jääkgaasi energiakasutuse mõju
tuleks seetõttu hinnata tootja, utiliseerija ja asendatava energiatootmise ühises
süsteemipiiris.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.8 Jääkgaasi
tootmisosaga
seotud tasuta
eraldis ja
energiakasutuse
stiimul
Direktiivi
2003/87/EÜ art 10a
lg 1; COM(2026)
616, art 1 p 15(d),
direktiivi
2003/87/EÜ uued
art 10a lg-d 3b–3c;
komisjoni
delegeeritud
määruse (EL)
2019/331
põhjendus 19, art
16 lg-d 2–7 ja VII
lisa p 10.1.5
Säilitada pärast 2030. aastat uttegaasi
tootmisosaga seotud protsessiheite
eraldis, väljastada see 100% iga-aastaselt
ning jätta 80/20 mudelist ja
dekarboniseerimiskohustuse rahalise
mahu arvutusbaasist välja.
• Kui jääkgaas tekkis väljaspool
tootevõrdlusaluse süsteemipiiri, anda
tootmisosaga seotud eraldis gaasi
tegelikult energiaks kasutavale käitisele
(EEJ või AEJ) ning arvutada see
energiaks kasutatud ja tõrvikus
põletamata gaasi alusel.
• Jääkgaasi tarbimisosaga seotud eraldis
elektritootmisele peab jääma nulliks;
mõõdetava soojuse võimalik tarbimisosa
arvestada eraldi ja välistada
topeltarvestus.
• Hinnata heitevähendust tootja,
utiliseerija ja asendatava energiatootmise
ühises süsteemipiiris, et energiakasutuse
lõpetamist ei käsitataks ekslikult tegeliku
heitevähendusena.
1.9 LHÜ hinna prognoositavus ja turustabiilsusreserv
EL HKS-i tuleb lisada absoluutsel hinnatasemel põhinev automaatne
turustabiliseerimismehhanism. MSR peab tagama cap’i täitmiseks piisava hinnasignaali ja
turu likviidsuse, kuid vältima püsivalt kõrget LHÜ hinda, mis ei anna proportsionaalset
täiendavat heitevähendust. Mehhanismi rakendamist peab juhtima sõltumatu ELi tasandi
asutus avaliku metoodika ja ette kindlaks määratud reeglite alusel.
MSR mõjutab LHÜ hinda kaudselt, muutes ringluses olevate LHÜ-de koguse alusel iga-
aastast oksjonipakkumist. Ülejäägi korral eemaldatakse LHÜ-d turult ja nappuse korral
vabastatakse neid reservist. Senine MSR on aidanud taastada dekarboniseerimiseks
vajaliku hinnasignaali, kuid kahaneva cap’i ja struktuurse nappuse tingimustes võib liiga
aeglane vabastamine suurendada likviidsuspuudust, hinnavolatiilsust ja turuosaliste
kuluriski.
Komisjoni ettepanek vähendab seda riski osaliselt. Kavandatud TNAC-i tehniline
korrigeerimine, reservi suunamise määra vähendamine 24%-lt 12%-le ja üle 400 miljoni
reservis oleva LHÜ kehtetuks tunnistamise lõpetamine võimaldavad säilitada suurema
likviidsuspuhvri. Samal ajal kohandataks MSR-i künniseid kahaneva turuga. Muudatuste
mõju ei ole siiski ühesuunaline: väiksem reservi suunamine ja kehtetuks tunnistamise
lõpetamine säilitavad rohkem LHÜ-sid, kuid langevad vabastamiskünnised võivad nende
turule jõudmist edasi lükata.
Reservi säilitatud LHÜ-d ei lisandu automaatselt turupakkumisse. Nende mõju hinnale
tekib alles siis, kui rakendub koguseline vabastamisreegel või hinnapäästik. Seetõttu
parandavad Komisjoni muudatused reservi võimet tulevastele šokkidele reageerida, kuid
ei kaitse käitajaid olukorras, kus LHÜ hind tõuseb järk-järgult ja püsib pikaajaliselt kõrgel
tasemel. Ka kehtiva direktiivi artikli 29a suhteline hinnapäästik sõltub varasemast
hinnatasemest ega toimi seetõttu usaldusväärse absoluutse hinnakaitsena.
Liiga kõrge LHÜ hind võib töötada vastu ka elektrifitseerimise eesmärgile. ETS1
süsinikukulu kandub fossiilkütusel marginaaltootja kaudu elektri hulgihinda. LHÜ hinna
tõus suurendab seega ühelt poolt fossiilsete protsesside asendamise motivatsiooni, kuid
teiselt poolt elektrifitseerimise opereerimiskulu. Kuni fossiilkütustel tootmine mõjutab
elektri marginaalhinda, võib liiga kõrge LHÜ hind vähendada elektrifitseerimise
majanduslikku eelist.
ETS2-s kasutatav 45 eurot/t CO₂ hinnapäästik 2020. aasta hindades koos
inflatsiooniindekseerimisega annab absoluutsel hinnatasemel põhinevale sekkumisele
õigusliku lähtekoha. Seda ei tule käsitada ETS1 optimaalse hinnana. ETS1 hinnapäästiku
tase peab põhinema analüüsil, milline hinnasignaal on vajalik asjaomase perioodi cap’i
kulutõhusaks täitmiseks. Ka Komisjoni mõjuanalüüsis kasutatud 150 eurot/t on
modelleerimiseeldus, mitte hinnasiht, turuprognoos ega hinnalagi.
Seetõttu tuleb MSR-i muudatusi täiendada ette teada ja indekseeritava hinnapäästikuga,
mille ületamisel vabastatakse reservist automaatselt täiendavaid LHÜ-sid. See muudab
hinnariski juhitavamaks, säilitades samal ajal väheneva cap’i ja EL HKS-i
keskkonnaeesmärgi.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1.9 LHÜ hinna
prognoositavus ja
turustabiilsusreser
v
Direktiivi
2003/87/EÜ art 29a
ning võrdluseks art
30h lg 2; otsuse
Täiendada MSR-i ette teada,
indekseeritava ja absoluutsel
hinnatasemel põhineva automaatse
hinnapäästikuga. Päästiku ületamisel
(EL) 2015/1814 art
1 lg-d 5–6;
COM(2026) 616,
art 2 p-d 2–3;
SWD(2026) 616
vabastada reservist LHÜ-sid automaatselt
ja vajaduse korral korduvalt, säilitades
väheneva cap’i ja EL HKS-i
keskkonnaeesmärgi.
• Määrata päästiku tase analüüsiga, mis
tuvastab cap’i kulutõhusaks täitmiseks
piisava hinnasignaali. ETS2 45 €/t CO₂
tase 2020. aasta hindades on õiguslik
lähtekoht, mitte ETS1 optimaalne hind.
• Anda hinnariski seire, avalik aruandlus
ja automaatsete sekkumisreeglite
haldamine eraldi sõltumatule ELi tasandi
asutusele.
• Arvestada, et MSR-i koguselised
muudatused ei piira pikaajaliselt kõrget
hinda ja LHÜ kulu kandub fossiilse
marginaaltootja kaudu elektrihinda,
vähendades elektrifitseerimise eelist.
Mõjuhinnangu 150 €/t on
modelleerimiseeldus, mitte hinnasiht,
turuprognoos ega hinnalagi.
2. Jäätmete energiakasutus
2.1 Jäätmepõletuse kvoodikohustuse eeltingimused ja ajutine erand
Jäätmete energiakasutuse CO₂ hinnastamine peab toetama jäätmehierarhiat.
Ringlussevõtuks sobiva materjali põletamist tuleb vähendada, kuid jäätmete kõrvaldamine
ei tohi muutuda energiakasutusest majanduslikult soodsamaks. Kvoodikohustus saab
rakenduda üksnes terviklahendusega, milles kõrvaldamisele, sealhulgas ladestamisele,
kehtib energiakasutusest tugevam kvoodihinda arvestav keskkonnapoliitiline hinnasignaal
ning üleminekuajal säilib liikmesriigi võimalus kasutada ajutist erandit.
2024. aastal tekkis Eestis ligikaudu 514 000 tonni olmejäätmeid, millest võeti ringlusse
36%, kasutati energia tootmiseks 42% ja ladestati 13%. Ringlussevõtu tase jäi seega
oluliselt alla 2025. aastaks nõutud 55% eesmärgi ning ladestamise osakaal ületas 2035.
aastaks seatud 10% piirmäära. Riikliku sortimisuuringu järgi oleks ligikaudu 70%
segaolmejäätmetes sisalduvast materjalist võimalik liigiti koguda ja materjalina kasutusse
võtta. Suurima kasutamata ressursi moodustavad pakendid, mille osakaal on ligikaudu
38%, ja biojäätmed, mille osakaal on 23%. Probleemi tuleb seetõttu lahendada eelkõige
jäätmete tekkekohas, liigiti kogumisel ja sortimisel.
Iru jäätmepõletusplokk (JPP) ei määra turule lastavate pakendite koostist ega jäätmete
liigiti kogumise tulemuslikkust, vaid käitleb pärast kogumist ja sortimist järele jäävat
jääkfraktsiooni. Kui energiakasutuse võimalus kaob, ei kao jäätmed koos neid käitleva
käitisega, vaid need ladestatakse või eksporditakse ning jäätmetes sisalduv energia jääb
kasutamata.
Irus on võimalik käidelda aastas kuni 250 000 tonni segaolmejäätmeid ja jäätmekütust ning
toota sellest kuni 310 GWh soojust ja 134 GWh elektrit. Soojus tarnitakse Tallinna ja
Maardu kaugküttevõrku. Iru jäätmesoojuse Konkurentsiameti kinnitatud piirhind on 21,22
€/MWh, mis on Tallinna soojatootjate seas madalaim.
Komisjoni ettepaneku kohaselt rakenduks jäätmete fossiilsest osast tekkiva tõendatud
CO₂-heite loovutamiskohustus järk-järgult: 25% 2031. aastal, 50% 2032. aastal, 75%
2033. aastal ja 100% alates 2034. aastast. Ligikaudu pool Iru JPP CO₂-heitest on
biogeenset ja pool fossiilset päritolu.
Komisjoni mõjuhinnangus kasutatud 110 €/t CO₂ hinna korral lisanduks ühe tonni
olmejäätmete energiakasutusele hinnanguliselt 38,5–66 eurot kvoodikulu. Perioodi 2031–
2040 keskmise CO₂ hinna eeldus 150 €/t suurendaks mõju veelgi. Eesti Energia
käitisepõhise analüüsi järgi muutub Iru jäätmesoojus CO₂ hinna tõusmisel üle 105 €/t
kallimaks kui biomassist toodetud soojus. Sellisel juhul tõrjutakse Iru Tallinna soojuse
turult välja ning jäätmete energiakasutus muutub majanduslikult jätkusuutmatuks.
Kui konverteerida täna olmejäätmete põletamise soojuse tootmisel tekkiva CO₂ saastetasu
ja jäätmete vastuvõtmisel põletustasu kogu jäätmete põletamisel tekkiva fossiilse CO₂
peale, siis 2025. aastal ja 2026 aasta esimesel poolel oleks CO₂ komponendi hind 111-115
eurot tonni kohta.
Kui asendada kehtivas regulatsioonis CO₂ saastetasu LHÜ hinnaga, siis kaotab toodetud
soojus konkurentsivõime alates LHÜ hinnast 75 eurot.
Eesti Energia ettepanek on:
• rakendada jäätmete kõrvaldamisele energiakasutusest tugevamat kvoodihinda
arvestavat keskkonnapoliitilist hinnasignaali;
• säilitada vähemalt 2035. aasta lõpuni COM(2026) 616 artikli 1 punktis 23
kavandatava artikli 12b kohane ajutine erand;
• täiendada erandi tingimusi nii, et seda saaks kasutada ka juhul, kui liikmesriigi
ringlussevõtu-, hinnastamis- või jääkjäätmete käitlussüsteem ei võimalda veel
kvoodikulu lisada ilma jäätmekäitlushindade järsu tõusu või jäätmete ladestamise
suurenemiseta;
• kehtestada enne 2031. aastat ühtne ja kontrollitav käitisepõhine fossiilse CO₂
määramise metoodika;
• käsitada CCS-i ühe võimaliku tulevikulahendusena, mitte 2031. aastaks eeldatavalt
kasutusvalmis kohustusliku meetmena.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
2.1 Jäätmepõletuse
kvoodikohustuse
eeltingimused ja
ajutine erand
COM(2026) 616,
art 1 p 23,
direktiivi
2003/87/EÜ uued
art 12a ja 12b lg-d
1–4; art 1 p 35
koos I lisa p-ga
1(c)(viii); art 1 p
33, direktiivi art 30
uus lg 9
Rakendada jäätmete energiakasutuse
loovutamiskohustust üksnes
terviklahendusena, milles jäätmete
kõrvaldamisele, sealhulgas ladestamisele,
kehtib enne kvoodikohustuse algust
energiakasutusest tugevam kvoodihinda
arvestav kliimapoliitiline hinnasignaal.
• Säilitada liikmesriigi võimalus kasutada
artikli 12b ajutist erandit vähemalt 2035.
aasta lõpuni ka siis, kui ringlussevõtu-,
hinnastamis- või jääkjäätmete
käitlussüsteem ei võimalda veel
kvoodikulu lisada ilma
jäätmekäitlushindade järsu tõusu,
ladestamise suurenemise või ekspordita.
• Siduda erandi kasutamine enne 31. juulit
2029 tehtava valmisoleku- ja
tasuvusanalüüsiga, mis hõlmab
jäätmehierarhiat, käitlusvõimekust,
kvoodikulu, riigisiseseid tasusid ja
oksjonitulu.
• Erandi korral tühistada liikmesriigi
oksjonimahust LHÜ-sid üksnes asjaomase
aasta artikli 12a faasiteguriga
korrigeeritud loovutamiskohustuse
ulatuses, mitte kogu tõendatud heite eest.
2.2 Fossiilse CO₂ määramise metoodika
Enne jäätmepõletuse loovutamiskohustuse rakendumist tuleb ELi tasandil kehtestada
ühtne, usaldusväärne ja käitisepõhine fossiilse CO₂ määramise metoodika. Metoodika
peab määratlema proovivõtu, mõõtmise, arvutamise, määramatuse ja tõendamise nõuded
ning võimaldama käitajal kontrollida, millise jäätmekoostise ja mõõtmistulemuste alusel
kvoodikohustus tekib.
JPP kvoodikohustus sõltub otseselt põletatavate jäätmete fossiilse süsiniku osakaalust. Iru
JPP-l on juba kasutusel tõendatud KHG seire ning fossiilse ja biogeense CO₂ eristamine.
Praegustel andmetel moodustab biogeenne CO₂ suurusjärgus 50% kogu JPP CO₂-heitest.
Kuna kvoodikulu sõltub otseselt fossiilse süsiniku osakaalust, mõjutab metoodika täpsus
vahetult käitise majanduslikku jätkusuutlikkust. Pädeva asutuse kinnitatud seirekava järgi
määratud heitele ei tohi hilisema metoodikamuutuse tõttu teha tagasiulatuvaid
finantskorrektsioone.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
2.2 Fossiilse CO₂
määramise
metoodika
Direktiivi
2003/87/EÜ art 14;
komisjoni
rakendusmääruse
(EL) 2018/2066
art-d 32–35, 38 ja
39 ning II lisa p
2.4; COM(2026)
616, art 1 p 35
koos I lisa p-ga
1(c)(viii)
Kehtestada enne 2031. aastat ELi tasandil
ühtne, usaldusväärne ja käitisepõhine
fossiilse CO₂ määramise metoodika, mis
määrab proovivõtu, mõõtmise,
arvutamise, määramatuse ja tõendamise
nõuded.
• Lubada üleminekuajal jätkata pädeva
asutuse heakskiidetud käitisepõhise
seiremetoodikaga ning välistada hilisema
metoodikamuutuse tõttu tagasiulatuvad
finantskorrektsioonid.
2.3 CCS ja bioCCS
CCS ja BioCCS võivad kujuneda jäätmete energiakasutuse heite vähendamise osaks, kuid
nende tegelikku rakendamist ei saa eeldada 2031-2035 perioodil. Tehnoloogia peab esmalt
tõendama oma tehnilise efektiivsuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse ning eeldab toimivat
CO₂ transpordi- ja ladustamistaristut. CCS-i puudumine ei tohi põhjustada tasuta eraldise
vähendamist ega käitise karistamist, kui lahendus ei ole käitajast sõltumatutel põhjustel
kättesaadav.
Jäätmepõletuse heite vähendamiseks võib pikaajaliselt olla vajalik CCS. Iru JPP puhul
võimaldab biogeense CO₂ osakaal rakendada BioCCS-i ja tekitada püsivaid
süsinikueemaldusi. Komisjoni ettepaneku artikli 14 uus lõige 1a, mis võimaldab käitajal
kompenseerida fossiilset heidet EL HKS-i kohaldamisalasse kuuluva biogeense CO₂
püsiladustamisest saadud ühikutega, on seetõttu põhimõtteliselt toetatav.
CCS-i ja BioCCS-i ei saa siiski käsitada aastateks 2031–2035 kättesaadava
standardlahendusena. CO₂ püüdmine, veeldamine, transport ja püsiladustamine vajavad
suuri investeeringuid ja energiat ning sõltuvad käitajast väljaspool asuva taristu ja
piiriüleste teenuste tekkimisest. JRC (Joint Research Centre) 2026. aasta ülevaates jäävad
üksnes püüdmise hinnangulised kulud sõltuvalt sektorist ja tehnoloogiast vahemikku 40–
235 eurot/t CO₂ ning püütud gaaside puhastamine on kõrge kapitalimahukusega valdkond,
kusjuures püüdmisele lisanduvad transport ja ladustamine. Eesti Energia esialgse hinnangu
järgi võib Iru CCS/BioCCS-i täisahela kulu ületada suurusjärku 200 eurot/t püütud ja
püsivalt ladustatud CO₂ kohta. Sellele tuginedes Iru CCS-i või BioCCS-i kasutuselevõttu
ei saa käsitada EL HKS-i rakendamise eeltingimusena enne, kui kogu väärtusahel on
tehniliselt kättesaadav ja majanduslikult rahastatav.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
2.3 CCS ja BioCCS COM(2026) 616,
art 1 p 24(b),
direktiivi
2003/87/EÜ uus art
14 lg 1a; art 1 p 17,
uued art 10cb–
10ce; uued art 10a
lg-d 3b–3e; määrus
(EL) 2024/3012;
direktiivi
Toetada võimalust kasutada EL HKS-i
kohaldamisalasse kuuluva biogeense CO₂
püsiladustamisest saadud ühikuid käitise
fossiilse heite katteks, välistades
topeltarvestuse ja hõlmates kogu
püüdmise, sealhulgas käitisevälise ja
piiriülese transpordi ning ladustamise
väärtusahela.
2003/87/EÜ art 12
lg 3a; direktiiv
2009/31/EÜ
• Mitte käsitada CCS-i/BioCCS-i aastatel
2031–2035 igale käitisele kättesaadava
kohustusliku standardlahendusena.
Tehnoloogia või taristu puudumine,
kõrgem kulu ja käitajast sõltumatud
viivitused ei tohi vähendada tasuta
eraldist ega põhjustada tagasinõuet.
• Tagada pärast 2030. aastat jätkuv
kapitali- ja opereerimistoetus ning
süsiniku hinnavahelepingu võimalus. Iru
täisahela indikatiivne kulu võib ületada
200 €/t CO₂, mistõttu 150 €/t LHÜ-eeldus
ei taga projekti tasuvust.
3. Kaugküte
3.1 Kaugkütte tasuta eraldise jätkumine ja tehnoloogianeutraalne võrdlusalus
Kaugküttesse tarnitud soojuse tasuta eraldist ei tohi 2040. aastal lõpetada ilma eelneva
mõjuhinnangu ja ülevaatamisklauslita. Soojuse võrdlusalus peab jääma
tehnoloogianeutraalseks ning sihitud tasuta LHÜ võimalus peab säilima tõhusale
koostootmisele, jäätmetest ja jääkkütustest toodetud soojusele ning varustus- ja
tipukoormuskindluseks vajalikule tootmisvõimsusele, kui kulutõhus madala heitega
alternatiiv või muu põhjendatud süsinikukulu katmise mehhanism puudub.
Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneks kaugküttele kohaldatav tasuta LHÜ tegur 2030.
aasta 30%-lt kolme protsendipunkti võrra aastas ning jõuaks 2040. aastal nullini. Aastatel
2031–2035 oleksid tegurid vastavalt 27%, 24%, 21%, 18% ja 15%. Tasuta LHÜ saamisega
kaasneksid dekarboniseerimiskava, investeerimis- ja opereerimismeetmete kohustus ning
LHÜ tingimuslik väljastamine. Nende tingimuste täitmine ei peataks tasuta LHÜ iga-
aastast vähenemist.
Muudatuse mõju Eesti Energia käitistele on erinev:
- Iru JPP kaugküttevõrku tarnitud nõuetele vastav mõõdetav soojus oleks tasuta
LHÜ saamiseks abikõlblik. Samal ajal lisanduks alates 2031. aastast järk-järgult
suurenev LHÜ-de loovutamise kohustus jäätmete fossiilsest osast tekkiva CO₂-
heite eest. Seega suureneks JPP kvoodikulu ajal, mil soojuse eest saadav tasuta
LHÜ väheneb.
- Iru veesoojenduskatlad kuuluvad juba praegu EL HKS-i, sest kasutavad maagaasi.
Tasuta LHÜ vähenemine suurendaks katelde maagaasi põletamisest tekkiva heite
katmata kvoodikulu. Katelde rolli hindamisel tuleb arvestada ka nende vajalikkust
Tallinna kaugkütte tipu- ja reservvõimsusena. Direktiiv ei arvesta, et tasuta LHÜ-
de kaotamine toob kaasa reservvõimsuste kadumise.
- Auvere, Balti ja Eesti elektrijaamadele avaldub kaugkütte tasuta LHÜ muudatuse
mõju ulatuses, milles need tarnivad kaugküttevõrku nõuetele vastavat mõõdetavat
soojust. Elektri tootmine iseenesest tasuta LHÜ alust ei anna. Fossiilkütuste
kasutamisest tulenev kvoodikulu jääb soojuse tarbijate kanda.
- Auvere ja Eesti elektrijaama jääkgaasi (uttegaasi) käsitlus tuleb hoida kaugkütte
tasuta LHÜ-dest eraldi. Jääkgaasi tootmisosaga seotud eraldis kompenseerib
õlitootmise protsessis tekkinud jääkgaasiga seotud protsessiheidet ega ole tasuta
LHÜ elektri tootmise eest. Selle eraldise säilitamist käsitletakse õlitööstuse
väärtusahela peatükis.
Kaugkütte tasuta LHÜ-d moodustavad olulise osa Iru JPP soojuse turulepääsust. Iru SEJ
on sõltumatu soojatootja, kellel puudub garanteeritud müügimaht ja võimalus kanda kogu
lisanduv kvoodikulu automaatselt soojuse hinda. Käitis pääseb Tallinna kaugküttevõrku
soojust müüma üksnes juhul, kui selle hind on konkureerivatest tootmisviisidest madalam.
Iru jäätmesoojuse Konkurentsiameti kinnitatud piirhind on praegu 21,22 €/MWh ja see on
Tallinna soojuse turul kõige madalam.
Eesti Energia käitisepõhise analüüsi järgi muutub Iru jäätmesoojus CO₂ hinna tõusmisel
üle 105 €/t biomassist toodetud soojusest kallimaks. Komisjoni 2030. aasta CO₂ hinna
eeldus on 110 €/t ning perioodi 2031–2040 keskmine eeldus 150 €/t. Seega ei piirdu mõju
Iru kasumlikkuse vähenemisega, vaid tekib käitise soojuse turult väljalangemise ja
jäätmete energiakasutuse lõpetamise risk.
Iru jäätmesoojuse asendamine biomassist toodetud soojusega ei kõrvalda vajadust
jäätmeid käidelda: selle tulemusel suureneksid jäätmete ladestamine või eksport ning
Tallinna soojusvajaduse katmiseks kasutatava biomassi kogus.
Dekarboniseerimiskava ja tasuta eraldise tingimused peavad võimaldama meetmeid kogu
kaugküttesüsteemi või koostööd tegevate käitiste ulatuses. Arvestada tuleb koostootmist,
jääk- ja heitsoojust, käitiste erinevaid kütuseid, reserv- ja tipuvõimsust, vältimatut
jääkjäätmevoogu ning tegelikult olemasolevat asendusvõimsust. Ühe käitise heidet ei ole
põhjendatud vähendada viisil, mis suurendab jäätmete ladestamist, biomassi kasutamist
või kogu kaugküttesüsteemi kulu.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
3.1 Kaugkütte
tasuta eraldise
jätkumine ja
tehnoloogianeutraa
lne võrdlusalus
COM(2026) 616,
art 1 p 16(b),
direktiivi
2003/87/EÜ art
10b lg 4 asendatav
Asendada kaugkütte tasuta eraldise
automaatne nullini vähendamine 2040.
aastaks kohustusliku 2035. aasta
mõjuhinnangu ja ülevaatamisklausliga.
Säilitada sihitud tasuta LHÜ võimalus
esimene lõik; art 1
p 15(d), uued art
10a lg-d 3b–3e
tõhusale koostootmisele, jäätmetest ja
jääkkütustest toodetud soojusele ning
tipu- ja reservvõimsusele, kuni kulutõhus
madala heitega alternatiiv või muu
süsinikukulu katmise mehhanism on
tegelikult olemas.
• Säilitada soojuse võrdlusaluse
tehnoloogianeutraalsus ja võimaldada
dekarboniseerimismeetmeid kogu
kaugküttesüsteemi või koostööd tegevate
käitiste ulatuses, arvestades koostootmist,
jääk- ja heitsoojust, kütuseid, vältimatut
jääkjäätmevoogu, reservvõimsust ja
tegelikku asendusvõimsust.
• Iru JPP puhul suureneb fossiilse
jäätmeosa loovutamiskohustus ajal, mil
soojuse tasuta LHÜ väheneb; Iru
gaasikatelde puhul suureneb
maagaasiheite katmata kvoodikulu. EEJ-
le, AEJ-le ja BEJ-le avaldub mõju nende
nõuetele vastava mõõdetava kaugkütte
soojuse ulatuses. Elektritootmine ise
tasuta LHÜ alust ei anna ning uttegaasi
tootmisosa tuleb hoida kaugkütte
eraldisest eraldi.
• Arvestada Iru sõltumatu tootja
konkurentsipiirangut: kvoodikulu ei saa
automaatselt soojuse hinda kanda. Üle
105 €/t CO₂ hinna võib Iru jäätmesoojus
kaotada eelise biomassi ees, mis
suurendaks jäätmete ladestamist või
eksporti ja Tallinna biomassi nõudlust.
4. Direktiivis otsustavad põhiküsimused ja hilisemad aktid
Komisjoni ettepanek sätestab dekarboniseerimiskava, 100% investeerimiskohustuse ja
tasuta LHÜ-de tingimusliku väljastamise, kuid jätab mitu nende kohustuste tegelikku
ulatust määravat mõistet ja metoodikat hilisemate delegeeritud või rakendusaktide
otsustada. Tehnilised üksikasjad võib täpsustada hiljem, kuid tasuta LHÜ saamise õigust,
kohustuse rahalist mahtu või nõutavat tulemust määravate tingimuste põhisisu peab olema
teada juba direktiivist.
Komisjoni ettepanekus on praegu sisuliselt määratlemata:
- mida tähendab „oluline ja tõendatud heite vähenemine“, sealhulgas millise
lähteperioodi, süsteemipiiri ning absoluutse või suhtelise vähenemise alusel seda
hinnatakse;
- millised tegevused on käsitatavad dekarboniseerimisinvesteeringuna ja millised
kulud on abikõlblikud;
- kuidas arvutatakse tasuta LHÜ-de majanduslik väärtus, mille ulatuses tuleb
investeerimis- ja opereerimismeetmeid teha;
- kui detailne peab dekarboniseerimiskava olema ning kuidas hinnatakse selle
täitmist ja lubatakse kava muuta;
- millised on 20% tingimusliku eraldise väljastamata jätmise, tagasinõudmise ja
järgmisele perioodile kanduvad tagajärjed;
- milliste kriteeriumide alusel määratakse vähese või nullheitega käitised ning
sektori 10% kõige tõhusamad käitised, kellele kohaldub erand;
- mida tähendavad „HKS-i sektor“, käitiste grupp ja ühine dekarboniseerimiskava
ning milliste süsteemipiiride ulatuses saab heite vähendamist arvestada;
- millised on sektoripõhiste soojus- ja kütusevõrdlusaluste kohaldamisala ning
süsteemipiirid.
Need on tingimused, millest sõltuvad tasuta LHÜ saamine, selle suurus ja käitaja rahaline
vastutus. Hilisema aktiga võib täpsustada arvutusvalemeid, dokumentide vorme,
tõendamisprotseduuri ja andmetest sõltuvaid võrdlusaluste arvväärtusi, kuid mitte
kujundada kohustuse põhisisu.
Kõik dekarboniseerimiskava koostamiseks vajalikud reeglid ja perioodi 2031–2035
võrdlusalused peavad olema lõplikult teada hiljemalt 31. detsembriks 2028. Kui reeglid
selleks ajaks ei valmi, tuleb direktiivis sätestada edasilükkumine ning selle tingimused.
Hilisem õigusakt ei tohi muuta tagasiulatuvalt juba heakskiidetud kava või meetme
abikõlblikkust.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
4. Direktiivis
otsustavad
põhiküsimused ja
hilisemad aktid
COM(2026) 616,
art 1 p 15(a), p
15(c)(i)–(ii) ja p
15(d); direktiivi
2003/87/EÜ art 10a
Sätestada direktiivis, mitte hilisemas
delegeeritud või rakendusaktis, tasuta
LHÜ saamise õigust, rahalist mahtu ja
lg-d 1–2 ning uued
art 10a lg-d 3b–3e,
eelkõige art 10a lg
3e
nõutavat tulemust määravate tingimuste
põhisisu.
• Direktiiv peab määratlema „olulise ja
tõendatud heite vähenemise“
põhikriteeriumid;
dekarboniseerimismeetmete ja abikõlblike
kulude ulatuse; tasuta LHÜ majandusliku
väärtuse arvutamise alused; kava
minimaalse detailsuse, muutmise ja
hindamise põhimõtted; tingimusliku
eraldise väljastamata jätmise, tagasinõude
ja järgmisele perioodile kanduvad
tagajärjed.
• Samuti tuleb direktiivis määrata vähese
või nullheitega ning 10% kõige
tõhusamate käitiste erandikriteeriumid;
mõistete „HKS-i sektor“, käitiste grupp ja
ühine kava sisu; heitevähenduse
süsteemipiirid ning soojus- ja
kütusevõrdlusaluste kohaldamisala.
• Hilisema aktiga võib täpsustada üksnes
arvutusvalemeid, vorme,
tõendamisprotseduuri ja andmetest
sõltuvaid võrdlusaluste arvväärtusi.
Reeglid peavad olema lõplikud hiljemalt
31. detsembriks 2028 ja neid ei tohi
kohaldada tagasiulatuvalt.
II. Eesti tasandil vajalikud otsused ja rakendusmeetmed
Eesti peab EL HKS-i läbirääkimistel lähtuma 2040. aasta kliimaeesmärgi võimaldavatest
eeldustest – kulutõhusate ja skaleeritavate tehnoloogiate, taristu ja rahastuse
kättesaadavusest, tehnoloogianeutraalsusest, konkurentsivõimest ning
energiavarustuskindlusest – ja kujundama järgmised riiklikud rakendusmeetmed.
1. Riiklik CCUS-i tervikahel ja CCfD-pilootskeem
Eesti peab looma enne 2035. aastat toimiva CCUS-i tervikahela ja tehnoloogianeutraalse
CCfD-pilootskeemi, mis katab raskesti dekarboniseeritavate käitiste investeerimis- ja
põhjendatud opereerimiskulu. Skeemi peab saama rakendada nii põlevkiviõli tootmisele,
jäätmepõletusele kui ka muudele tõendatava heitevähendusega tööstusprotsessidele.
Riigi ülesanne on luua eeltingimused, mida üks käitaja ei saa iseseisvalt tagada: piiriülene
CO₂ transport ja juurdepääs ladustamisvõimsusele, pikaajaliste transpordi- ja
ladustamislepingute mudel, vajalik sadama-, raudtee-, laeva- või torutaristu, püsiva CCU
lahendused Eestis ning taristu viibimise riski jagamine.
Rahastus tuleb kujundada EL HKS-i enampakkumistulude, Innovatsioonifondi ja muude
ELi vahendite, põhjendatud riikliku kaasrahastuse ning süsiniku hinnavahelepingu
kombinatsioonina. CCfD peab katma kokkulepitud dekarboniseerimiskulu ja välditud
LHÜ turuväärtuse vahe ning toetama lisaks alginvesteeringule kogu tööea põhjendatud
energia-, transpordi- ja ladustamiskulu.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
1. Riiklik CCUS-i
tervikahel ja
CCfD-pilootskeem
Riiklik
rakendusmeede;
direktiivi
2003/87/EÜ art 10a
lg 8 ja art 12 lg 3a;
komisjoni
delegeeritud
määruse (EL)
2019/856 art-d 5–
6; direktiiv
2009/31/EÜ;
määruse (EL)
2024/1735 art-d
20–23;
COM(2026) 616,
direktiivi
2003/87/EÜ uued
art 10cb–10ce
Luua enne 2035. aastat toimiv CCUS-i
tervikahel ja tehnoloogianeutraalne
CCfD-pilootskeem, millele on
abikõlblikud põlevkiviõli tootmine, Iru
jäätmepõletus ja muud tõendatava
heitevähendusega tööstusprotsessid.
• Tagada piiriülene CO₂ transport ja
ladustamisvõimsus, pikaajaliste lepingute
mudel, vajalik sadama-, raudtee-, laeva-
või torutaristu, püsiva CCU lahendused
ning taristu viibimise riski jagamine.
• Rahastada tõendatud täisahela kapitali-
ja põhjendatud opereerimiskulu EL HKS-
i enampakkumistulude,
Innovatsioonifondi ja muude ELi
vahendite, riikliku kaasrahastuse ning
CCfD kombinatsioonina.
2. Kodumaise vedelkütuse ja reservvõimsuste roll varustuskindluses
Eesti peab enne 2031. aastat hindama, millist kodumaist vedelkütuse tootmisvõimet on
kriisivalmiduse ja energiajulgeoleku seisukohalt põhjendatud säilitada ning milline on
selle minimaalne vajalik võimsus. Analüüsi tulemust tuleb kasutada EL HKS-i
läbirääkimispositsiooni, strateegiliste varude poliitika ja võimaliku CCUS-i ning CCfD
toetusskeemi kujundamisel.
Põlevkiviõli tootmise enneaegne lõpetamine mõjutaks kogu integreeritud
põlevkivitööstuse väärtusahelat: uttegaasi kasutamist elektri- ja soojuse tootmisel,
tööhõivet, ekspordi- ja maksutulu ning Ida-Virumaa tööstuskompetentsi. Samal ajal kaoks
Eestis kontrollitav vedelkütuse tootmisvõime ning võimekus pakkuda elektri tootmise
saartalitusvõime reservi, mis vähendaks tarnehäiretele reageerimise võimet ja suurendaks
impordisõltuvust.
2022. aasta energiakriis näitas, et see võimekus ei ole teoreetiline. Venemaa-Ukraina sõja
tagajärjel suurenes maagaasi tarnekatkestuse oht ja selle hind tõusis järsult.
Konkurentsiamet käsitles põlevkiviõli ühe peamise alternatiivkütusena olukorras, kus
kaugkütteettevõtjatel ei pruukinud olla võimalik talveks gaasilepingut sõlmida.
Keskkonnaamet andis loa Narvas ja Tallinnas asendada kõrge gaasihinna ja
varustuskindluse tõttu maagaas põlevkiviõliga ning 22. juulil 2022 alustati põlevkiviõlist
kaugküttesoojuse tootmist.
Juhtum kinnitab kodumaise põlevkiviõli praktilist rolli imporditud kütuse tarne- ja
hinnakriisi leevendamisel.
Põlevkiviõli ei ole ELi ainus omamaine kütus, kuid see on Eesti kontrollitav ja ELi vaates
spetsiifiline vedelkütuse tootmisahel, mille lähteaine, tootmisvara ja oskusteave asuvad
Eestis. Seda tuleb käsitada strateegilise alternatiivina tarne- ja hinnakriisis, mitte
tavapärase impordikütuse asendajana.
Reserv- ja avariivõimsuste kulukate
Riiklikult vajalikule reserv- ja avariivõimsusele tuleb dekarboniseerimiskavas lubada
reservrežiim ning põhjendatud opereerimis- ja valmisolekumeetmed. Käitist ei tohi
sundida ebaproportsionaalsesse kütusevahetusse või sulgemisse. EL HKS hinnastab
heidet, kuid ei tasusta harva töötava jaama võimsuse, personali, hoolduse,
käivitusvalmiduse ega kütusevaru säilitamist. Elektrituru määrus käsitleb
võimsusmehhanisme eraldi varustuskindluse vahendina, mis tasustab ressursi
kättesaadavust süsteemi pingelisel ajal, mistõttu ei saa varustuskindluse teenust hinnata
üksnes käitise absoluutse heitevähenduse alusel.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
2. Kodumaise
vedelkütuse ja
reservvõimsuste
roll
varustuskindluses
Riiklik
rakendusmeede;
määruse (EL)
2019/943 art-d 20–
22; nõukogu
direktiiv
2009/119/EÜ;
vedelkütusevaru
seadus;
hädaolukorra
seadus;
kaugkütteseaduse §
7 lg 3¹
Hinnata enne 2031. aastat, millist
kodumaist põlevkiviõli tootmisvõimet on
kriisivalmiduse ja energiajulgeoleku
seisukohalt vaja säilitada, ning kasutada
tulemust EL HKS-i
läbirääkimispositsiooni, strateegiliste
varude ja CCUS/CCfD meetmete
kujundamisel.
• Käsitleda integreeritud väärtusahela
mõju: uttegaasi kasutamine elektri ja
Narva soojuse tootmisel, saartalitluse
reserv, tööhõive, ekspordi- ja maksutulu
ning Ida-Virumaa tööstuskompetents.
• Arvestada 2022. aasta energiakriisi
kogemust, mil põlevkiviõli kasutati kõrge
gaasihinna ja tarneriski tõttu
alternatiivkütusena.
• Luua riiklikult vajalikule reserv- ja
avariivõimsusele võimsusmehhanism või
muu tasustus, mis katab hoolduse,
personali, käivitusvalmiduse ja
kütusevaru; EL HKS ise neid
valmisolekukulusid ei kata.
3. Iru jäätmepõletus: erand, riigisisesed tasud ja CCUS
Ajutise erandi kasutamise otsus
Eesti peab valmistuma artikli 12b kohase ajutise erandi kasutamiseks, kui 2029. aastaks ei
ole riigi ringlussevõtu-, hinnastamis- ja jäätmete käitlussüsteem valmis kvoodikulu
lisandumiseks ilma jäätmekäitlushindade järsu tõusu või ladestamise suurenemiseta.
Süsteemi valmisoleku analüüs tuleb teha enne 31. juuli 2029. aasta taotlustähtaega,
arvestades Iru välditavat kvoodikulu, riigi oksjonitulu, jäätmekäitluse eesmärkide täitmist,
riigisiseseid tasusid ning jäätmete ladestamise ja ekspordi riski. Erandi kasutamise otsust
ei tohi teha üksnes riigi oksjonitulu põhjal, vaid kogu Eesti jäätmekäitlussüsteemi kulust
ja valmisolekust lähtudes.
Riigisiseste tasude ja hinnaregulatsiooni koostoime
Jäätmete energiakasutusele kohaldatav riigisisene saastetasu tuleb EL HKS-i kvoodikulu
rakendumisel kaotada või kvoodikulu ulatuses maha arvata. Samal ajal peab jäätmete
kõrvaldamisele jääma energiakasutusest tugevam keskkonnapoliitiline hinnasignaal.
Vastasel juhul koormavad kaks süsteemi sama tegevust ning loovad majandusliku eelise
jäätmete ladestamisele või ekspordile.
HKS üksi ei võimalda anda piisavat hinnasignaali, et jäätmete energiakasutus toimuks
jäätmehierarhia alusel. Kuna fossiilsete jäätmete ladestamisel prügilasse CO2 ei teki, ei
ole HKSi alusel midagi maksustada.
Alates 1. juulist 2026 on segaolmejäätmete energiakasutuse saastetasu 60 €/t ning muude
tavajäätmete, välja arvatud puidujäätmed, tasu 40 €/t. Tavajäätmete ladestustasu on 90 €/t.
Kui energiakasutuse tasule lisandub 110 €/t CO₂ hinna juures hinnanguliselt 38,5–66 €/t
kvoodikulu, ulatuvad üksnes energiakasutusele rakenduvad kliima- ja keskkonnatasud
98,5–126 euroni tonni kohta. Selline hinnasuhe võib muuta ladestamise energiakasutusest
soodsamaks.
Iru ei saa sõltumatu tootjana kvoodikulu soojuse hinda piiramatult üle kanda: liiga kõrge
soojuse hind lõpetab soojuse müügi ja muudab kogu jäätmete energiakasutuse
majanduslikult jätkusuutmatuks.
Iru CCUS/BioCCS rahastus
Iru peab olema punktis 1 kirjeldatud tehnoloogianeutraalses CCUS-i ja CCfD
toetusskeemis abikõlblik ning toetus peab katma nii investeeringu kui ka põhjendatud
energia-, transpordi- ja ladustamiskulu. Komisjoni mõjuhinnangu 150 eurot/t LHÜ-eeldus
ei muuda Iru CCS-i või BioCCS-i projekti automaatselt tasuvaks. Kehtiv EL HKS-i
direktiiv võimaldab Innovatsioonifondist CCS-i toetada ning komisjoni delegeeritud
määrus (EL) 2019/856 arvestab abikõlbliku netolisakulu hulka nii investeerimis- kui ka
opereerimiskulud; tasuta eraldise investeerimiskohustus ei tohi seda rahastust asendada.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
3. Iru
jäätmepõletus:
Riiklik
rakendusmeede;
COM(2026) 616,
Valmistada ette artikli 12b ajutise erandi
taotlus, kui 2029. aastaks ei ole Eesti
ringlussevõtu-, hinnastamis- ja
erand, riigisisesed
tasud ja CCUS
art 1 p 23,
direktiivi
2003/87/EÜ uus art
12b lg-d 1–4;
direktiivi
2008/98/EÜ art 11
lg 2 p-d d–e;
direktiivi
1999/31/EÜ art 5
lg 5;
keskkonnatasude
seaduse §-d 18¹ ja
20¹
jääkjäätmete käitlussüsteem valmis
kvoodikulu lisandumiseks ilma
hinnahüppe, ladestamise või ekspordi
suurenemiseta. Otsus peab põhinema
kogu jäätmekäitlussüsteemi kulul, mitte
üksnes oksjonitulul.
• Kaotada jäätmete energiakasutuse
riigisisene saastetasu EL HKS-i
kvoodikulu rakendumisel või arvata see
kvoodikulu ulatuses maha; samal ajal
peab kõrvaldamisele jääma
energiakasutusest tugevam hinnasignaal.
• Tagada Iru abikõlblikkus
tehnoloogianeutraalses CCUS-i ja CCfD
skeemis, mis katab nii investeeringu kui
ka põhjendatud energia-, transpordi- ja
ladustamiskulu.
4. Kaugkütte hinnaregulatsioon ja sõltumatu tootja kohtlemine
Kaugkütte hinnaregulatsioonis ja soojuse ostmisel tuleb arvestada, et Iru JPP on sõltumatu
soojatootja, kellel puudub garanteeritud müügimaht ja võimalus kanda kogu lisanduv
kvoodikulu soojuse hinda. Iru soojuse kasutamist tuleb hinnata jäätme- ja energiasüsteemi
kogukulu alusel, mitte üksnes võrguettevõtja vahetu soojuse ostu- või tootmiskulu järgi.
Iru jäätmesoojuse hind on praegu Tallinna turu madalaim, kuid Eesti Energia analüüsi järgi
kaotab see CO₂ hinna tõusmisel üle 105 €/t konkurentsieelise biomassist toodetud soojuse
ees. Sellisel juhul ei vähene üksnes Iru soojuse müügitulu, vaid kaob kogu jäätmete
energiakasutuse majanduslik alus. Jäätmed tuleb siiski käidelda ning Tallinna
soojusvajadus katta, mistõttu suureneksid jäätmete ladestamine või eksport ja biomassi
kasutamine.
Soojuse ostuotsus, mis tõrjub Iru turult välja, ei kõrvalda jäätmepõletuse kulu ega heidet,
vaid võib suurendada Eesti jäätme- ja energiasüsteemi kogukulu.
Seetõttu tuleb tagada mittediskrimineerivad soojuse ostutingimused, viia riigisisene
energiakasutuse tasu kooskõlla EL HKS-i kuluga ning hinnata enne Iru soojuse asendamist
mõju jäätmekäitlusele, biomassi nõudlusele, kaugkütte hinnale ja varustuskindlusele.
Teema Komisjoni
ettepaneku säte
või õiguslik alus
Eesti Energia ettepanek
4. Kaugkütte
hinnaregulatsioon
ja sõltumatu tootja
kohtlemine
Riiklik
rakendusmeede;
kaugkütteseaduse §
8 lg-d 3–3¹, § 9 ja §
14¹; majandus- ja
kommunikatsiooni
ministri 21.06.2011
määrus nr 47
„Soojuse ostmiseks
konkursi
korraldamise kord
ja pakkumiste
Arvestada hinnaregulatsioonis ja soojuse
ostmisel, et Iru JPP on sõltumatu tootja,
kellel puudub garanteeritud müügimaht ja
võimalus kogu lisanduv kvoodikulu
soojuse hinda üle kanda.
• Hinnata Iru jäätmesoojuse kasutamist
jäätme- ja energiasüsteemi kogukulu,
mitte üksnes võrguettevõtja vahetu
soojuse ostu- või tootmiskulu järgi;
tagada mittediskrimineerivad
ostutingimused.
• Enne Iru soojuse asendamist hinnata
mõju jäätmete ladestamisele ja ekspordile,
hindamise
metoodika“
biomassi nõudlusele, kaugkütte hinnale ja
varustuskindlusele ning viia riigisisene
energiakasutuse tasu kooskõlla EL HKS-i
kuluga.
Eesti Energia ja Viru
Keemia Grupp AS
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemise (EL HKS) direktiivi muudatusettepaneku.
Ettepaneku kohaselt soovitakse Euroopa Liidus vähendada sõltuvust fossiilkütuse
impordist.
Eurostati andmetel kattis EL 2024. aastal 57% oma energiavajadusest impordiga ning nafta
ja naftatooted moodustasid 67% kogu energiaimpordist. Energiasõltuvuse vähendamiseks
ja energiajulgeolekusse panustamiseks on lisaks oluline ka kodumaistest ressurssidest
vedelkütuste tootmisevõimekuse säilitamine. Kodumaine toodang asendatakse impordiga
ning koos tootmisega liiguvad Euroopa Liidust välja ka töökohad, maksutulu ja
varustuskindlust toetav võimekus.
Venemaa sõda Ukraina vastu ja 2026. aasta sündmused Hormuzi väinas on näidanud, kui
kiiresti võib sõltuvus imporditud energiast muutuda majandus- ja julgeolekupoliitiliseks
riskiks.
Põlevkiviõli tootmine aitab energiasõltuvust vähendada (sh uttegaasi kasutamine
vähendab sõltuvust maagaasist) ning säilitab Eestis tööstusliku tootmisvõimekuse ja
tuhanded töökohad eelkõige Ida-Virumaal.
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub põlevkiviõli tootmise
eripära, EL HKS trajektoor, tasuta
eraldatavate ühikute maht ja
tingimuslikkus, hinnastabiilsus ja
piirhinna sätestamise ettepanek,
2026-2030 võrdlusaluste ettepanek,
tsentraalsete fondide kasutamine
ning direktiivis oluliste nõuete
sätestamine. Taotletud erandite
ulatust ei ole seisukohtades täies
ulatuses kajastatud.
Euroopa Komisjoni kavandatud EL HKSi muudatused ei tekita ettevõtetele valikut
väiksema ja suurema kasumi vahel. Tasuta kvootide jõuline vähendamine muudab
põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimetuks ja sektori elujõuetuks ajavahemikul 2031-
2033. Sellega suureneb energiasõltuvus, väheneb varustuskindlus ning mõju
kliimamuutustele puudub kuna nõudlus asendatakse imporditud kütustega.
Meie ettepanek Eesti seisukohaks EL HKSi direktiivi läbirääkimistel:
Palume Eestil taotleda põlevkiviõli tootmisele selget erandit EL HKSi direktiivis kuni
Euroopa Liitu imporditakse vedelkütuseid. Selleks tuleb viiendal kauplemisperioodil
(2031-2040) põlevkiviõli tootmisele selle väärtusahela ulatuses säilitada tasuta kvootide
eraldamise tingimused ja maht neljanda kauplemisperioodi teise viieaastase tsükli ehk
2026–2030 aasta tasemel.
Ilma erandita ei ole Eesti põlevkiviõlitööstusel võimalik viiendal kauplemisperioodil
majanduslikult jätkusuutlikult ning õiglases konkurentsis kolmandate riikidega tegutseda.
Liikmesriikide erihuve on EL HKSi direktiiv arvestatud ka varem, näiteks
merendussektori puhul, mistõttu ei looks kavandatav lahendus pretsedenti. Erandi saab
sätestada EL HKSi direktiivi artiklites 9 ja 10a.
Viru Keemia Grupp
AS
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil 2026 Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise
süsteemi (ETS) muutmise ettepaneku eesmärgiga parandada Euroopa Liidu
konkurentsivõimet ja saavutada 2040 aastaks seatud Euroopa Liidu kliimaeesmärk. Kui
lepiti kokku Euroopa Liidu 2040 aasta kliimaeesmärk, siis fookuses oli tehnoloogiliste
lahenduste olemasolu ja kättesaadavus. Kahjuks on komisjon seda eeldust ignoreerinud –
mõjuhinnangus praktiliselt puudub analüüs tehnoloogiate osas.
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub põlevkiviõli tootmise
eripära, EL HKS trajektoor, tasuta
eraldatavate ühikute maht ja
tingimuslikkus, hinnastabiilsus ja
piirhinna sätestamise ettepanek,
2026-2030 võrdlusaluste ettepanek,
Viru Keemia Grupp AS (VKG) saatis 11.05.2026 ettepanekud Eesti seisukohtadeks ETS
ülevaatamisele. Kuna me sisulist vastust nendele ettepanekutele ei ole saanud, siis palume
nende seisukohtadega jätkuvalt arvestada Eesti seisukohtade kujundamisel, mida kordame
üle ja täiendame selles kirjas toodud ettepanekutega.
VKG hinnangul ei arvesta ETS ettepanek Euroopa tööstuse konkurentsivõime,
energiajulgeoleku, strateegilise autonoomia ega raskesti dekarboniseeritavate sektorite
tegelike üleminekuvõimalustega. Euroopa Liidu kliimaeesmärgi saavutamine on võimalik
tööstuse sulgemise ning kaupade ja kütuste impordi suurendamise teel, kus väheneb küll
Euroopa Liidu heide aga mitte globaalne heide, mis peaks olema kliimapoliitika eesmärk.
Seetõttu tuleb ETS lahti siduda dekarboniseerimise eesmärgist ehk reformida ETS
keskkonnamaksulaadseks instrumendiks, kus fikseeritakse kulutase ja mehhanism selle
ülevaatamiseks.
See jätab riikidele võimaluse jätkuvalt koguda maksu CO2 heite eest aga ettevõtteid ei
sunnita võtma kasutusele lahendusi, mida ei eksisteeri või millel puudub majanduslik
mõistlikkus.
Pidades silmas seda, et komisjon oma ettepanekus ning sellele lisatud mõjuhinnangus
alternatiivseid võimalusi peavoolust ehk ETS jätkumist tänasel kujul, ei soovinud
analüüsida, siis kordame üle ja täiendame oma varasemalt esitatud seisukohtasid
arvestades komisjoni ettepanekut.
1. Fossiilkütuste impordisõltuvus vs kodumaine vedelkütuste tootmine
tsentraalsete fondide kasutamine
ning direktiivis oluliste nõuete
sätestamine. Taotletud erandite
ulatust ei ole seisukohtades täies
ulatuses kajastatud. Selgitame, et
2026-2030 tasemel tasuta
eraldatavate ühikute mahtu ei ole
võimalik juba tulenevalt LRFist
järgmiseks perioodiks kehtestada.
Viimaste aastate arengud on oluliselt muutnud konteksti, milles Euroopa Liidu
kliimapoliitikat kujundatakse. Venemaa kallaletung Ukrainale, energiakriis, geopoliitiliste
riskide realiseerumine, Hormuzi väina kriis on näidanud, et energiasõltumatus ning
energiajulgeolek on väärtus mida tuleb kaitsta ja säilitada.
Komisjoni ettepanek toob välja vajaduse vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditud
fossiilkütustest. Euroopa Liidu sõltuvus imporditud fossiilkütustest on märkimisväärne –
Euroopa Liit kattis 2024 aastal oma energiavajaduse 57% ulatuses impordiga. Eesti oli
samal ajal kõige energiasõltumatum riik Euroopa Liidus – sõltuvusmäär 5%. Põlevkiviõli
kasutatakse peamiselt laevakütusena ja on oluline ekspordiartikkel. Samas on see
kriisiolukorras osa Euroopa ja Eesti varustuskindlusest. Põlevkiviõli oli lahenduseks 2022
aasta energiakriisi ajal kui see asendas maagaasi importi ja võimaldas tagada vajaliku
energiaga varustatus. Kui tootmine ja kaevandamine lõpetada, siis tegemist on praktiliselt
pöördumatu otsusega ja kriisiolukorras välistab olulise varustuskindluse meetme.
Meie hinnangul ütleb see ainult ühte asja – kaitsta ja hoida seda, mis meil on ja lahendada
probleemi seal kus see päriselt on. Teisisõnu kui eesmärgiks on vähendada sõltuvust
fossiilkütuste impordist, siis samal ajal ei tohi vähendada kodumaise vedelkütuse tootmist.
See ainult suurendab impordisõltuvust.
VKG ettepanek: Põlevkiviõli tootmisele kehtestada ETS-s erisus kuni vedelkütuseid
imporditakse Euroopa Liitu. Seda on võimalik kohaldada läbi võrdlusaluste ja
sektoriülese koefitsiendi rakendusmetoodika erisuste, mis on sätestatud ETS
direktiivi artiklites 9 ja 10a.
2. Põlevkiviõli tootmise konkurentsivõime ja uttegaasi kasutamine impordisõltuvuse
vähendamiseks
Põlevkiviõli tootmine kuulub ETSis nafta rafineerimise sektorisse, mis on süsinikulekke
ohuga sektor. Selle ohu vältimiseks või minimeerimiseks eraldatakse põlevkiviõli
tootmisele tasuta kvoote. Põlevkiviõli tootmine koosneb suures pildis kahest üksteisest
lahutamatust protsessist – pürolüüs ning jääkgaaside (uttegaasi) põletamine energia
tootmiseks. Need protsessid on integreeritud ning tasuta kvootide eraldamine peab
arvestama mõlema tegevusega. Uttegaasi kasutamine energiatootmiseks vähendab
vajadust importkütuste (maagaasi) kasutamiseks.
Põlevkiviõli on oluline ekspordiartikkel, mille hind on seotud raske kütteõli
maailmaturuhinnaga.
Põlevkiviõlile on jätkuvalt globaalne nõudlus ja hetkel ei ole näha ka nõudluse vähenemist.
Seda asjaolu kinnitavad uute laevade tellimuste nimekirjad, kus üle 75% ehitamisel
olevatest uutest laevadest kasutavad fossiilkütuseid.
Samal ajal pole laevakütuseid tootvates riikides ligilähedaseltki sarnaseid kliimapoliitilisi
ambitsioone ja makse. See tähendab, et juba praegu on põlevkiviõli tootjad ebavõrdses
olukorras võrreldes konkurentidega. Komisjoni ettepanekus ei ole jätkuvalt ette nähtud
kaitset eksportiva tööstuse kuhu põlevkiviõli tootmine kuulub. Vastupidi, komisjoni
ettepanekuga soovitakse tänast olukorda veelgi halvendada, vähendades põlevkiviõli
tootjatele eraldatavaid tasuta kvoote. See tõstab põlevkiviõli omahinda kuid ei mõjuta
kütteõli maailmaturuhinda ja täiendavat CO2 kulu ei ole võimalik edasi kanda. Sisuliselt
tähendab see, et põlevkiviõli tootjad sunnitakse tasuma maksu, mida konkurendid maksma
ei pea.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt vähenevad tasuta kvoodid märkimisväärselt. Kui
võtta aluseks komisjoni prognoositud CO2 kvoodihind 150 eurot aastatel 2031-2040, siis
oleks CO2 kulu meie toodangu hinnas ca 300 €/tonni õli kohta. Kui sellele lisada põlevkivi
kaevandamise ja töötlemisega seotud kulud ja täiendavad riiklikud maksud, siis toodangu
omahind läheb märkimisväärselt kõrgemaks kui turuhind. Kuna globaalses konkurentsis
seda klientidele edasi kanda ei saa, siis EL lihtsalt maksustab oma õlitootjad CO2 maksuga
surnuks. Olukorras, kus mingil kujul tasuta kvoodid säilivad (eeldusel, et tasuta kvootide
tingimuslikkus kaob), siis esialgsed hinnangud näitavad, et juba 2032 aastal
maksukoormus kahekordistub. Sellest tulenevalt põlevkiviõli tootmine ei ole enam
konkurentsivõimeline.
Selleks, et säilitada sektori konkurentsivõime on minimaalselt vajalik tagada, et tasuta
kvootide maht ei väheneks võrreldes praeguse perioodiga ehk aastate 2026-2030
keskmisega. Selle lahenduseks oleks protsessiheite võrdlusaluse säilitamine tänasel
tasemel ning sektoriülese koefitsiendi mitte kohaldamine põlevkiviõli tootmisele. See
võimaldab säilitada töökohad Ida-Virumaal, eksporditulu ning stabiilse maksulaekumise
riigile.
VKG ettepanek: säilitada aastatel 2031-2040 põlevkiviõli tootmise väärtusahelale
eraldatavate tasuta kvootide maht 2026-2030 aastate tasemel.
3. Turustabiilsusreservi muudatused ei taga CO2 kvoodihinna prognoositavust
Euroopa Komisjoni ettepanekus on toodud ettepanekud turustabiilsusreservi
kohandamiseks, et vähendada CO2 hinna volatiilsust ning prognoositavust. Lahendused
on seotud nõudluse ja pakkumise ehk enampakkumisel olevate kvootide korrigeerimisega.
Kui see pakub mõningast lahendust hindade volatiilsusele, siis CO2 hindade
prognoositavust see ei taga. Seda kinnitab ka käesoleval perioodil toimunu, kus Euroopa
Komisjoni hinnaprognoosid olid oluliselt madalamad kui tegelik CO2 hind. See näitab, et
tänasel kujul toimiv turustabiilsusreserv hinna prognoositavust ei taga ja vaja on oluliselt
selgemat mehhanismi. Seetõttu tuleb CO2 hinnale seada hinnalagi, millega on ettevõtetel
võimalik halvimal juhul arvestada. Saame aru, et praegune olukord meeldib riikidele ja
komisjonile kes saavad enampakkumisest rohkem tulu kuid siin ei
arvestata riskiga, et kui reaalseid heite vähendamise tehnoloogiaid ei ole, siis tuleb
tootmine lõpetada. See omakorda toob kaasa CO2 müügitulude vähenemise kaudu
täiendavate maksude kehtestamise vajaduse eelarveaukude katmiseks.
VKG ettepanek: kehtestada ETS direktiivis CO2 hinnalagi, mis välistab hinnaga
spekuleerimise ning tagab tööstuse konkurentsivõime.
4.Tasuta kvoodid on süsinikulekke kaitse, mitte investeerimistoetus
Peame oluliseks rõhutada, et tasuta heitkoguste eraldamise peamine eesmärk on
süsinikulekke vältimine. Tasuta kvoodid ei ole loodud ettevõtete toetamiseks ega
erakorralise majandusliku eelise andmiseks, vaid kompenseerima olukorda, kus Euroopa
ettevõtetele rakendub CO₂ hind, kuid globaalsed konkurendid tegutsevad märkimisväärselt
madalama regulatiivse koormuse tingimustes. Seetõttu on vastuvõetamatud Euroopa
Komisjoni ettepanekus pakutud lähenemine, mille kohaselt tasuta kvootide saamine
seotakse kohustusega teha nende majandusliku väärtusega võrreldavas mahus
dekarboniseerimiseks vajalikke investeeringuid. Selline lähenemine ajab sassi omavahel
kaks erinevat poliitikaeesmärki: süsinikulekke vältimist ning dekarboniseerimiseks
vajalike investeeringute edendamist. Mõlemad eesmärgid on olulised, kuid neid tuleb
käsitleda eraldi mehhanismide kaudu. Süsinikulekke oht ei kao seetõttu, et ettevõtteid
sunnitakse investeerima tasuta kvootidega võrdses mahus, mis tõstab nende kapitali- ning
opereerimiskulusid ja vähendab konkurentsivõimet. See on eriti veider tänasel hetkel kui
tasuta kvoodid muutuvad tingimuslikuks olukorras, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole turul
kättesaadavad ning majanduslikult rakendatavad. Selle tulemuseks ei ole globaalne heite
vähenemine, vaid tootmise ümberpaiknemine Euroopa Liidust väljapoole. Sel juhul
väheneb Euroopa tööstuslik tootmine, kuid üleilmsed heitkogused ei vähene, pigem
suurenevad. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks on ettenähtud erinevad
rahastusmehhanismid – nt. Innovatsioonifond ja Dekarboniseerimispank – kus ettevõtetel
on võimalik saada vajalikku investeeringutoetust. Kuna neisse fondidesse suunatud
kvoodid vähendavad tööstusele eraldatavate tasuta kvootide mahtu, siis kuidagi ei ole
loogiline tasuta kvoote võrdsustada investeerimistoetusega.
VKG ettepanek: tasuta kvootide eraldamine siduda lahti investeerimiskohustuse
tingimuslikkusest
5.Komisjoni varuvõrdlusaluste ettepanek
Toetame komisjoni ettepanekut, et varuvõrdlusaluseid üle vaadata, kuid peame
põhjendamatuks ettepanekus pakutud lahendust, mille kohaselt jäetakse sellisest
täiendavast kohtlemisest välja NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla kuuluvad
tegevused sh põlevkiviõli tootmine. Komisjon põhjendab käesolevat ettepanekut
vajadusega toetada sektoreid, kus:
heite vähendamise tehnoloogiad ja meetmed on piiratud;
dekarboniseerimise võimalused ei ole veel piisavalt kättesaadavad;
esineb oluline süsinikdioksiidi lekke risk.
Need põhjendused on 2026–2030 perioodil jätkuvalt asjakohased ka nafta- ja
gaasisektori puhul.
Nafta ja gaasi kasutamine Euroopa ja maailma majanduses ei kao lähiaastatel. Kuigi
fossiilkütuste kasutamine väheneb järk-järgult, jääb nafta ja gaas 2026–2030 perioodil
Euroopa majanduses olulisele kohale, sealhulgas sektorites, kus alternatiivsete lahenduste
kasutuselevõtt on tehniliselt või majanduslikult keeruline. Eriti puudutab see selliseid
rakendusi nagu meretransport, lennundus ning teatavad keemiatööstuse tooraine
kasutused. Seetõttu ei pea me põhjendatuks olukorda, kus komisjon tunnistab piiratud
võimalusi dekarboniseerida ja süsinikulekke riski olemasolu ühelt poolt, kuid jätab
samadel alustel nafta- ja gaasisektori täiendavast kaitsest välja.
VKG ettepanek: mitte jätta Komisjoni ettepanekus kavandatud meetmest välja
NACE 0610, 0620, 1920 ja 4950 koode ning võimaldada ka nende tegevuste puhul
kasutada kavandatavat täiendavat tasuta kvootide eraldamist.
6.Euroopa Komisjoni ettepanek lähtub -90% vähendamise eesmärgist, mida Eesti
toetas tingimustel, et vajalikud tehnoloogilised lahendused on olemas. Need
tingimused on täitmata.
Euroopa Komisjoni ettepanekute üheks põhiprobleemiks on asjaolu, et regulatiivne
ambitsioon liigub mitmes sektoris ettepoole tehnoloogilisest valmidusest ja
majanduslikust mõistlikkusest. Raskesti dekarboniseeritavates tööstussektorites nähakse
peamiste lahendustena:
süsiniku kogumist ja ladustamist/kasutamist (CCUS);
rohevesinikku;
Praktikas ei ole need lahendused kasutusel. Pigem on varem välja hõigatud projektid
pandud pausile või lõpetatud. Mitmed CCS-projektid eksisteerivad täna piloot- või
demonstratsioonifaasis. CO₂ transpordi- ja ladustamistaristu ning seda toetavad turud ja
regulatsioonid on alles välja kujunemas. Seega vägasuurel osal Euroopa tööstusest puudub
reaalne ligipääs sellistele lahendustele. Sama kehtib rohevesiniku kohta, mille
tootmiskulud on jätkuvalt kõrged (maksab ca 2,5 korda rohkem kui maagaasist toodetud
vesinik) ning mille kasutamist toetavad valdavalt avaliku sektori toetusmeetmed kuid
turutingimustel rohevesinik ei ole lahendus. See probleem puudutab otseselt keemia-,
tsemendi-, rafineerimis- ja teisi energiamahukaid sektoreid, kus märkimisväärne osa
heitest tuleneb tootmisprotsessidest endist ning mida ei ole võimalik kõrvaldada üksnes
elektrifitseerimisega ja laialdase taastuvenergia kasutamisega. Avalikus
kommunikatsioonis on Eesti toetanud 2040 eesmärki -90% tingimusel, et vajalikud
tehnoloogiad on olemas. Kuna neid tehnoloogiaid ei ole, siis ETS trajektoori seadmisel ei
saa lähtuda -90% eesmärgist ja ETS trajektoori tuleb kohandada olukorrale, kus
kasutusvalmis ja majanduslikult mõistlikuid tehnoloogiaid ei ole.
Regulatsioon ei tohiks panna ettevõtteid olukorda, kus süsinikulekke kaitse säilitamiseks
tuleb valida tehnoloogia, mida turul sisuliselt veel ei ole.
VKG ettepanek: ETS direktiivis seada CO2 vähendamise trajektoor selliselt, mis
vastab tegelikule olukorrale, kus dekarboniseerimiseks vajalikud tehnoloogiad
puuduvad ning mitte lähtuda ebarealistlikest eeldustest.
7.Üldisemad tähelepanekud ETS eelnõu kohta
• Eesti ei peaks toetama Euroopa Komisjoni lähenemist, kus väga palju tingimusi ja
kohustusi sätestatakse hilisemate rakendusotsuste ja juhendmaterjalidega.
Maksimaalselt palju tingimusi tuleb kokku leppida direktiivis, et vältida
hilisemates protsessides arusaamatusi, kus suuremate liikmesriikide
haldussuutlikkus on kõrgem.
• Eesti tööstusbaas on kitsas ning ettevõtete võimekus konkureerida Euroopa
suurtööstusega on oluliselt madalam, siis meie hinnangul ei peaks ettepanekus
toodud mahus liigutama CO2 kvoote kesksetesse fondidesse. Need ühikud
jõuaksid turule läbi enampakkumise ja tasuta kvoodi. Sellega on võimalus paremini
arvestada riiklike eripäradega.
Kokkuvõtteks
Euroopa Liidu kliimaeesmärk 2040 aastaks -90% lähtus eeldusest, et vajalikud
tehnoloogilised lahendused on olemas. Tegelikkuses lahendused puuduvad ja seetõttu
tuleks ETS lahti siduda Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgist ja seda
käsitled süsinikumaksuna. Lisaks rõhutame, et põlevkiviõli tootmine saab jätkuda
kui sellele on tagatud vähemalt tänases mahus tasuta kvooti. Tasuta kvoodid on
vajalikud ETSi tõttu suurenenud tegevuskulude pidevaks kompenseerimiseks, mitte
uute investeeringute tegemiseks. See aitaks hoida vedelkütuste tootmist Euroopas ja
ei suurenda veelgi sõltuvust imporditud kütustest. Loodame, et Eesti riik on valmis
seisma põlevkiviõli tootmise säilimise eest ning tagama vajalikud erisused ETS
direktiivi läbirääkimistel.
Eesti Metsa- ja
Puidutööstuse Liit
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on seisukohal, et ETS-i süsteemi ülevaatamise
ettepaneku paketi osas tuleks Eesti Vabariigi esindajatel Eesti huvides algatuse
läbirääkimistel Euroopa Komisjonis järgida ja nõuda alljärgnevat:
• Heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta ühikute arvestus tuleb üle vaadata
selliselt, et tasuta ühikute arvestus ei väheneks ettevõtete jaoks liiga kiires tempos
ja neid eraldataks ka pärast 2040. aastat.
• Ettevõtetele tuleb tagada suurem hinnastabiilsus ja investeerimiskindlus.
• Tuleb tagada Euroopa ja Eesti tööstuse konkurentsivõime üleminekuperioodil.
• Ettevõtete ja liikmesriikide halduskoormust tuleb märkimisväärselt vähendada.
• Tuleb tunnustada ja õiglaselt kohelda liikmesriike ning ettevõtteid, kes on juba
varakult heitmeid vähendanud.
• Tuleb säilitada liikmesriikide paindlikkus HKSi tulude kasutamisel vastavalt iga
liikmesriigi vajadustele.
• HKS peab jätkuvalt toetama kulutõhusat heitmete vähendamist ning Euroopa
majanduse pikaajalist vastupidavust ja konkurentsivõimet.
• Tuleb luua ELi ja rahvusvaheliste süsteemide selge ja sidus koostoime
(koherentsus), et vältida kattuvaid kohustusi ja korduvaid regulatsioone.
Arvestatud suures osas.
Seisukohtades kajastub EL HKSi
laugem trajektoor ja selle seos
teiste sektorite heite
vähendamisega ning EL
konkurentsivõime, hinnastabiilsus
ja investeerimiskindlus,
halduskoormus, varajaste
investeerijate ja heite vähendajate
temaatika, tulude kasutamise
paindlikkus ja kesksed fondid, EL
ja rahvusvaheliste süsteemide
koostoime.
• Tuleb vältida olukorda, kus Euroopa ettevõtetele kehtestatakse oluliselt rangem ja
kallim dekarboniseerimiskohustus kui globaalsetele konkurentidele ning seda
püütakse hiljem kompenseerida piiratud rahvusvaheliste ühikute kasutamisega.
• Kui tootmine ja investeeringud liiguvad Euroopa Liidust piirkondadesse, kus
tootmise süsinikuintensiivsus või keskkonnanõuded on madalamad, ei saa Euroopa
territoriaalsete heitkoguste vähenemist käsitleda automaatselt kliimapoliitika
eduna.
• Kuna väiksemate liikmesriikide, sealhulgas Eesti, projektiportfell ja
absorptsioonivõime on piiratud, tuleks kesksetesse EL-i fondidesse suunatavate
ühikute maht hoida võimalikult väiksena ning pigem tagada tulude sisuline
tagasijõudmine liikmesriiki või alternatiivina tasuta eraldatavate ühikute
arvu suurendamine: see hoiab süsinikuühikute hinna madalamal ja toetab
puudutatud sektorite konkurentsivõimet.
• Kliimaeesmärgi, HKSi ja LULUCFi koosmõju ei tohi kanda
ebaproportsionaalset koormust metsandusele ja biomajandusele.
• Peame põhjendatuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kui üldist kliimaeesmärki
ei muudeta realistlikumaks, langeb HKS-ist tulenevalt üha suurem koormus Eesti
maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorile. Seda koormust ei saa ega tohi
üle kanda LULUCF-sektorile viisil, mis sunniks senisest veelgi enam vähendama
raiemahtu ning nõrgestaks Eesti biomajandust ja metsapõhiseid väärtusahelaid.
Metsakasvatuse ja süsiniku sidumise võimekus on väärtuslik ressurss, mida ei tohi
käsitleda pelgalt heitkoguste vähendamise kohustuse odava
kompenseerimiskanalina.
• Risk teravneb eriti ETS2 kontekstis, kus süsteemi lisanduvad uued, hajusad
sektorid, näiteks transport. Kui nendes sektorites ei kaeta heitkoguste vähendamise
kohustust reaalsete lahendustega, tekib surve kompenseerida puudujääk
metsanduse arvelt. Kliimaeesmärkide saavutamine peab tuginema tasakaalustatud
koormusjaotusele, mis väärtustab võrdselt nii metsakasvatust, süsiniku suuremat
sidumist kui ka biomajanduse konkurentsivõimet, mitte ei sea neid omavahel
vastandusse.
Tööandjate Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit peab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi
ülevaatamist vajalikuks. Euroopa majanduslik, geopoliitiline ja konkurentsiolukord on
võrreldes senise kliimapoliitika kujundamise ajaga oluliselt muutunud ning HKS peab
lisaks heitkoguste vähendamisele toetama Euroopa tööstuse konkurentsivõimet,
investeerimisvõimet, energiajulgeolekut ja strateegilist autonoomiat.
Euroopa Komisjoni ettepanekutes on mitmeid muudatusi, mis liiguvad ettevõtjate poolt
seni tõstatatud probleemide lahendamise suunas. Positiivseks võib pidada heitkoguste
ülemmäära vähendamise trajektoori leevendamist, turustabiilsusreservi paindlikumaks
muutmist, tasuta ühikute kasutamise jätkamist, tööstuse dekarboniseerimiseks mõeldud
rahastuse suurendamist ning suurema osa HKS tulude suunamist tagasi energeetika,
tööstuse ja puhaste tehnoloogiate investeeringutesse.
Samas vajavad mitmed ettepanekud täiendavat analüüsi, et reform ei vähendaks Euroopa
ja Eesti tööstuse konkurentsivõimet kiiremini, kui ettevõtetel tekivad tehnoloogiliselt ja
majanduslikult teostatavad võimalused heitkoguste vähendamiseks. See on eriti oluline
energiamahukate ja ekspordile orienteeritud sektorite jaoks, sealhulgas Eesti keemia- ja
põlevkiviõlitööstuse jaoks, kelle jaoks mõned ettepanekud – eelkõige tasuta ühikute
tingimuslikkus ning heitkoguste ülemmäära vähenemise tempo – jäävad praegusel kujul
Arvestatud suures osas.
Seisukohtades kajastub hinna
prognoositavus, süsinikulekke
kaitse vajadus, tasuta eraldatavate
ühikute tingimuslikkus ja
võrdlusalused, EL HKS trajektoori
laugemaks muutmine,
enampakkumistulude kasutamine,
CCUS, sektorite surve,
rahvusvahelised ühikud,
olmejäätmete põletus ja jäätmete
ladustamine. Selgitame, et
enampakkumistulude kasutamine
erasektoris on tihedalt seotud
riigiabi reeglitega, mistõttu neid
tuleb vaadata koostoimes.
problemaatiliseks ja vajavad olulist täpsustamist. Täpsemad ettepanekud Eesti riigi
seisukohtade kujundamiseks oleme välja toonud dokumendi lisas (LISA 1).
Tööandjate jaoks on reformi edasisel kujundamisel võtmeküsimused:
• HKS-i hinna ja regulatiivse raamistiku prognoositavus;
• süsinikulekke tõhusa kaitse jätkumine;
• tasuta ühikute tingimusteta säilimine süsinikulekke ohu püsimisel ning tingimuslikkuse
realistlikkus;
• heitevähendamise trajektoori vastavus tehnoloogiliste lahenduste ja taristu tegelikule
arengule;
• HKS tulude sisuline tagasisuunamine Euroopa ja Eesti tööstuse investeeringutesse;
• CCUS-i ja muude tehnoloogiliste lahenduste võrdne kohtlemine;
• energiajulgeoleku, strateegilise autonoomia ja kodumaiste energiaressursside
strateegilise väärtuse tunnustamine;
• metsanduse ja biomajanduse kaitse LULUCF-sektorile ülekantava ebaproportsionaalse
koormuse eest, sealhulgas ETS2 laiendamise kontekstis;
• ning HKS-i mõju regulaarne hindamine Euroopa tööstustootmise, investeeringute ja
globaalse konkurentsivõime vaates.
Oleme valmis eelnõu küsimusi täpsemalt arutama ja tehnilistes aruteludes osalema.
LISA 1
1. HKS-i heitkoguste vähendamise trajektoor peab lähtuma tehnoloogilisest ja
majanduslikust teostatavusest
Toetame Komisjoni ettepanekut muuta lineaarne vähendamistegur senisest laugemaks.
See on samm õiges suunas. Samas ei ole kavandatud leevendus meie hinnangul siiski
piisav: lineaarset vähendamistegurit tuleks muuta oluliselt laugemaks, arvestades, et
paljudes raskesti dekarboniseeritavates sektorites puuduvad lähiaastatel majanduslikult ja
tehnoloogiliselt teostatavad heitevähenduse lahendused. Erilist tähelepanu vajab periood
2026–2031, mil ülemmäär väheneb kiiresti, kuid vajalik taristu ja tehnoloogiad ei ole veel
kättesaadavad.
Heitkoguste ülemmäära vähendamine ei tohiks toimuda lahus tehnoloogia,
energiataristu ja investeerimisvõime tegelikust arengust. Mitmes energiamahukas
tööstusharus tulenevad heitkogused vältimatult tootmisprotsessist ning
konkurentsivõimelised madala või nullheitega tehnoloogilised lahendused ei ole veel
tööstuslikus mahus kättesaadavad.
Seisukoha ettepanek: HKS-i trajektoori kujundamisel peab olema võimalik arvestada
tehnoloogiate tegelikku küpsust, puhta energia ja võrguühenduste kättesaadavust, CCUS-
taristu arengut ning investeeringute majanduslikku teostatavust.
2. Süsinikuturg peab andma prognoositava hinnasignaali, mitte suurendama
investeerimisriski
Tööandjad on korduvalt juhtinud tähelepanu HKS ühikute hinna suurele volatiilsusele.
Pikaajaliste tööstusinvesteeringute puhul, mille tasuvusaeg võib ulatuda aastakümnetesse,
muudab ettearvamatu CO₂ hind investeerimisotsused keerulisemaks.
Seetõttu toetame Komisjoni ettepanekut vähendada turustabiilsusreservi kaudu turult
eemaldatavate ühikute osakaalu ning vaadata MSR-i toimimine laiemalt üle.
HKS-i reformi eesmärk peab olema süsinikuturu parem likviidsus ja prognoositavus.
Vajalik on hinnata, kas kavandatavad muudatused on selle saavutamiseks piisavad või
tuleks kaaluda täiendavaid mehhanisme erakordsete hinnakõikumiste piiramiseks.
Seisukoha ettepanek: HKS peab toimima heitkoguste vähendamist suunava
mehhanismina, mis arvestab ettevõtete investeerimissammudega, mitte ettevõtetele
ettearvamatu fiskaalkoormusena.
3. Tasuta ühikute säilitamine on vajalik seni, kuni püsib reaalne süsinikulekke risk
Peame positiivseks, et Komisjon näeb ette tasuta ühikute kasutamise jätkumist.
Süsinikulekke tõhus kaitse peab jääma tingimusteta.
Tasuta ühikute muutmine investeeringuid motiveerivaks mehhanismiks saab kõne alla
tulla üksnes juhul, kui see ei nõrgenda süsinikulekke kaitset. Samas tuleb tagada, et tasuta
eraldamise sidumine dekarboniseerimiskava ja investeeringute elluviimisega ei vähendaks
kaitset ettevõtetele, kelle puhul tehnoloogiline alternatiiv ei ole veel majanduslikult või
tehniliselt olemas. Tasuta eraldamist ei tohiks siduda kohustusega teha
dekarboniseerimisinvesteeringuid tasuta ühikute majandusliku väärtusega võrreldavas
mahus.
Dekarboniseerimiskava ei saa eeldada investeeringut tehnoloogiasse, mida turul reaalselt
ei eksisteeri või mille kasutuselevõtt muudaks tootmise globaalses konkurentsis
majanduslikult võimatuks. Dekarboniseerimisinvesteeringuid tuleb toetada eraldiseisvate
ja piisavate rahastamismehhanismidega, mitte siduda neid tasuta ühikute säilitamise
tingimuslikkusega.
Seisukoha ettepanek: Tasuta ühikute süsteemi peamine eesmärk peab jätkuvalt olema
süsinikulekke vältimine. Seda tuleb vaadelda koos CBAM-i tegeliku toimimise ja Euroopa
eksporditööstuse konkurentsivõimega.
4. Võrdlusaluste süsteem peab arvestama Euroopa tööstuse tegelikke energiakulusid
Toetame Komisjoni samme võrdlusaluste ajakohastamiseks ning elektri kaudsete
heitkoguste paremat arvestamist.
Energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet mõjutavad lisaks otsestele süsinikukuludele
kõrged elektrihinnad ja HKS-ist elektrihinda kanduvad kaudsed kulud. Seetõttu tuleb
vältida olukorda, kus võrdlusaluste karmistamine või sektoritevaheline
paranduskoefitsient vähendavad tasuta eraldamist kiiremini kui ettevõtete tegelik
tehnoloogiline võimekus heiteid vähendada.
Seisukoha ettepanek: Võrdlusalused peavad olema pikaajaliselt prognoositavad ning
lähtuma reaalselt saavutatavast tehnoloogilisest tasemest. Leevendusmeetmeid tuleb
rakendada ka varuvõrdlusaluste (fallback) puhul, sealhulgas sektoris NACE 1920 (koksi
ja rafineeritud naftatoodete, sh põlevkiviõli tootmine), kus süsinikulekke risk ja piiratud
tehnoloogilised lahendused on selgelt olemas. Sektoritevaheline paranduskoefitsient
(CSCF) ei tohi tasuta eraldamist täiendavalt vähendada olukorras, kus märkimisväärne
kogus ühikuid on turult juba eemaldatud.
5. HKS tulud tuleb senisest oluliselt suuremas mahus suunata tagasi majanduse
ümberkujundamisse
Peame väga oluliseks Komisjoni hinnangut, et praegu jõuab HKS tuludest tööstuse
dekarboniseerimisse tagasi vaid ligikaudu 5%. Toetame põhimõtet, et vähemalt 50% HKS
tuludest suunatakse prioriteetsetesse investeeringutesse, sealhulgas energeetikasse,
tööstuse dekarboniseerimisse, cleantech'i, elektrivõrkudesse ja vajalikku taristusse.
Tööandjate hinnangul võiks ambitsioon olla veel kõrgem: HKS-ist saadav tulu peab
eelkõige aitama luua ettevõtetele reaalseid võimalusi CO₂ heitkoguste vähendamiseks.
Seisukoha ettepanek: Eesti puhul on eriti oluline tagada, et Moderniseerimisfondi,
Innovatsioonifondi ja kavandatava tööstuse dekarboniseerimise rahastu vahendid oleksid
Eesti ettevõtetele sisuliselt kättesaadavad. Rahastusmehhanismide puhul tuleb vältida
liigset bürokraatiat ning arvestada väiksemate liikmesriikide projektide mastaabiga. Kuna
väiksemate liikmesriikide, sealhulgas Eesti, projektiportfell ja absorptsioonivõime on
piiratud, tuleks kesksetesse EL-i fondidesse suunatavate ühikute maht hoida
võimalikult väiksena ning pigem tagada tulude sisuline tagasijõudmine liikmesriiki
või alternatiivina tasuta eraldatavate ühikute arvu suurendamine: see hoiab
süsinikuühikute hinna madalamal ja toetab puudutatud sektorite konkurentsivõimet.
Senised fondipõhised investeeringud ei ole tegelikkuses toonud tööstusele ja merendusele
majanduslikult õigustatud lahendusi – suur osa eeldatud tehnoloogiatest ei ole
realiseerunud ega jõudnud turule. Rahastamisreeglites tuleks selgelt eristada
fossiilkütustel põhinevat energiatootmist ja tööstusprotsesse, sh kõrvalsaaduste (näiteks
uttegaasi) kasutamist, et viimane ei jääks põhjendamatult toetuskõlbmatuks.
6. Investeeringutoetused peavad eelnema regulatiivse surve suurenemisele
Peame positiivseks Komisjoni ettepanekut luua 100 miljardi euro mahus tööstuse
dekarboniseerimise rahastu ning investeeringute kiirendi.
Oluline on aga ajastus. Ettevõtetele ei saa esmalt kehtestada kiiresti kasvavat CO₂ kulu
ning alles hiljem avada võimalust konkureerida toetuse saamiseks. Näiteks Eesti
põlevkiviõlisektori jaoks tähendab kavandatav raamistik lähikümnendil 2-3 miljardi euro
suurusjärgus CO₂ kulu, samal ajal kui ainus reaalne heitevähenduslahendus – süsiniku
kogumine – ei ole veel rakendatav.
Regulatiivse surve ja toetusvõimaluste ajaline lõhe seab sellised ettevõtted põhjendamatult
ebasoodsasse olukorda.
Kavandatav muudatus toob kaasa selle, et järgmise kümnendi alguses ei ole põlevkiviõli
tootmine enam konkurentsivõimeline. Praeguste prognooside kohaselt suureneb sektori
maksukoormus juba enne 2035. aastat ligikaudu kaks korda. Kuna ülejäänud maailm
samasuguste nõuetega kaasa ei tule, ei ole võimalik seda kulu toote lõpphinnas arvestada
ning tulemuseks on sektori kokkutõmbumine.
2024. aastal maksis põlevkiviõlisektor riigi tuludesse 114 miljonit eurot maksutulu, mis
jääb tulevikus saamata. Sektoris töötas 5480 töötajat, kelle töökohad on ohus.
Seisukoha ettepanek: HKS-i rangemaks muutmine, vajaliku energia- ja CO₂-taristu
arendamine ning investeerimistoetused peavad toimuma koordineeritult.
7. CCUS-i ja püsiva CO₂ eemaldamise rolli tuleb suurendada
Toetame püsiva CO₂ eemaldamise integreerimist HKS-i.
Mitmes tööstussektoris ei ole protsessiheiteid võimalik täielikult vältida. Seetõttu peab
tulevane HKS käsitlema CCUS-i ja muid püsiva süsiniku eemaldamise lahendusi
kliimaneutraalsuse saavutamise täieõiguslike vahenditena. Osa vajalikest lahendustest,
näiteks süsiniku kogumine, on tehnoloogiliselt küll küpsuse lähedal (TRL 8–9), kuid nende
laialdast kasutuselevõttu takistab vajaliku taristu ja turu puudumine. Ühtlasi tuleb HKS-is
paremini tunnustada süsiniku ringluse ja süsiniku tööstusliku toorainena kasutamise rolli.
See eeldab lisaks regulatsioonile piiriülese CO₂ transpordi- ja ladustamistaristu arengut
ning selgeid vastutus- ja arvestusreegleid.
Seisukoha ettepanek: Eesti jaoks on oluline, et süsteem ei asetaks geoloogilise CO₂
ladustamisvõimaluseta liikmesriikide ettevõtteid ebasoodsasse olukorda.
8. Rahvusvaheliste ühikute kasutamine võib suurendada paindlikkust, kuid peab
säilitama võrdse konkurentsi
Komisjoni ettepanek lubada trajektoori hilisemas faasis rahvusvaheliselt kaubeldavate
KHG ühikute kasutamist võib aidata vähendada kõige kallimate heitevähenduste
majanduslikku koormust.
Seda võimalust tuleks toetada juhul, kui ühikute keskkonnaalane terviklikkus ja täiendavus
on usaldusväärselt tagatud.
Seisukoha ettepanek: Tuleb vältida olukorda, kus Euroopa ettevõtetele kehtestatakse
oluliselt rangem ja kallim dekarboniseerimiskohustus kui globaalsetele konkurentidele
ning seda püütakse hiljem kompenseerida piiratud rahvusvaheliste ühikute kasutamisega.
9. HKS-i laiendamisel uutele sektoritele tuleb hinnata mõju kogu väärtusahelale
Jäätmepõletuse, merenduse ja lennunduse HKS-i laiendamisel ei piisa üksnes otseste
heitkoguste hindamisest.
Tuleb hinnata ka mõju ettevõtete sisendhindadele, logistika- ja transpordikuludele,
kaugkütte hinnale ning Euroopa ekspordiettevõtete konkurentsivõimele.
Jäätmepõletuse puhul tuleb eriti vältida olukorda, kus HKS tekitab vastuolu ringmajanduse
ja jäätmekäitluse eesmärkidega või suurendab põhjendamatult kaugkütte hinda.
10. HKS-i edukust tuleb hinnata globaalse, mitte ainult territoriaalse heite järgi
Euroopa kliimapoliitika eesmärk peab olema globaalsete kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähenemine. Kui tootmine ja investeeringud liiguvad Euroopa Liidust piirkondadesse, kus
tootmise süsinikuintensiivsus või keskkonnanõuded on madalamad, ei saa Euroopa
territoriaalsete heitkoguste vähenemist käsitleda automaatselt kliimapoliitika eduna.
Seetõttu peab HKS-i ülevaatusega kaasnema põhjalik konkurentsivõime ja süsinikulekke
mõjuanalüüs, mis hindab lisaks EL-i heitkogustele muutusi tootmismahtudes,
investeeringutes, impordis ning Euroopa osakaalus globaalsetes väärtusahelates. Euroopa
tootmisvõimsuse sulgemine ei vähenda üleilmset nõudlust, vaid suurendab sõltuvust
kolmandate riikide impordist, mille süsinikujalajälg on sageli suurem. Eesti
energiasõltuvus impordist oli Eurostati andmetel 2024. aastal üks EL-i madalamaid –
ligikaudu 5%, võrreldes EL-i keskmisega üle 55% –, mis tuleneb suuresti kodumaisest
energiatootmisvõimekusest. HKS peab paremini tunnustama Euroopa-sisese tootmise ja
lühemate tarneahelate strateegilist väärtust energiajulgeoleku seisukohast.
Põlevkiviõli tootmisel tekivad heitmed nii vedelkütuse tootmisest (ligikaudu 50%) kui ka
kõrvalsaaduse – uttegaasi – kasutamisest elektri- ja soojatootmiseks. Olukorras, kus
Euroopa Liit on vedelkütuste impordist sõltuv, tuleb kodumaist vedelkütuste tootmist
kaitsta. Tegemist on maailmaturul konkureeriva tootega, millele on nõudlus eelkõige
merendussektoris, mis on raskesti dekarboniseeritav sektor. Lisaks tuleb arvestada, et
teistes vedelkütuseid tootvate riikides sarnaseid kliima- ja keskkonnanorme ei ole. Seega
asendub vedelkütuste tootmise lõpetamisel Euroopa Liidus nõudlus impordiga
kolmandatest riikidest, mistõttu globaalsed heitkogused ei vähene, kuid sõltuvus
vedelkütuste impordist suureneb veelgi.
Uttegaasi põletamine on kõrvalsaaduse mõistlik kasutus energiatootmiseks, mille käigus
toodetakse nii soojust kui elektrit. Uttegaasiga köetavates piirkondades on soojuse hind
Eesti odavaimate hulgas. Lisaks annab uttegaasi kasutamine elektritootmiseks ligikaudu 1
TWh ulatuses üle 10% stabiilsest baaskoormusest, mis on oluline varustuskindluse ja
energiajulgeoleku seisukohast.
11. Kliimaeesmärgi, HKSi ja LULUCFi koosmõju ei tohi kanda ebaproportsionaalset
koormust metsandusele ja biomajandusele
Peame põhjendatuks tähelepanu juhtida ka asjaolule, et kui üldist kliimaeesmärki ei
muudeta realistlikumaks, langeb HKS süsteemist üha suurem koormus Eesti maakasutuse
ja metsanduse (LULUCF) sektorile. Seda koormust ei saa ega tohi üle kanda LULUCF-
sektorile viisil, mis sunniks senisest veelgi enam vähendama raiemahtu ning nõrgestaks
Eesti biomajandust ja metsapõhiseid väärtusahelaid. Metsakasvatuse ja süsiniku sidumise
võimekus on väärtus, mida ei tohi käsitleda heitkoguste vähendamise kohustuse odava
kompenseerimiskanalina.
Risk teravneb eriti ETS2 kontekstis, kus süsteemi lisanduvad uued, hajusad sektorid,
näiteks transport. Kui nendes sektorites ei kaeta heitkoguste vähendamise kohustust
reaalsete lahendustega, tekib surve kompenseerida puudujääk metsanduse arvelt.
Kliimaeesmärkide saavutamine peab tuginema tasakaalustatud koormusjaotusele, mis
väärtustab võrdselt nii metsakasvatust, süsiniku suuremat sidumist kui ka biomajanduse
konkurentsivõimet, mitte ei sea neid omavahel vastandusse.
Eesti jõujaamade ja
kaugkütte ühing
Täname kliimaministeeriumi ühiste arutelude korraldamise eest Euroopa
heitmekaubanduse direktiivi (ETS) muudatuste teemadel. Eesti jõujaamade ja kaugkütte
ühing esindab ettevõtjaid, kelle plaane, tegevust ja investeerimisvõimekust komisjoni
tehtud ettepanek mõjutab. Toome välja järgmised murekohad, millega tuleks EL tasemel
läbirääkimistel kindlasti arvestada:
1. Vajalik on suurem selgus 10% kõige tõhusamate käitiste määratluse,
hindamiskriteeriumide ja kliimatingimuste kohta. Tänane süsteem ja valimi
kujunemine ei ole piisavalt läbipaistev. Peame oluliseks saada selgust, millised käitised
kuuluvad benchmarkimise, kavandatava nullheitega ja madala süsinikuheitega käitiste
erandi aluseks olevate nn 10% kõige tõhusamate käitiste hulka, milliste näitajate ja
metoodika alusel on need käitised määratud ning millistes klimaatilistes tingimustes need
käitised tegutsevad.
2. Tasuta eraldise võrdlusaluste määramisel komisjonile antava pädevusega peavad
kaasnema selged piirid, läbipaistev metoodika ja piisav prognoositavus. Ettepanekuga
laiendatakse komisjoni pädevust tasuta eraldise aluseks olevate soojuse ja kütuse
võrdlusaluste tehniliste aluste määramisel, sealhulgas sektorispetsiifiliste võrdlusaluste
definitsioonide, süsteemipiiride ja lähteväärtuste kehtestamisel delegeeritud aktidega.
Kuna võrdlusalused mõjutavad otseselt käitistele eraldatavate tasuta ühikute mahtu ning
seeläbi ettevõtete kulusid ja investeerimisotsuseid, on oluline tagada selle pädevuse
kasutamisel piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Mõistame vajadust kohandada
Arvestatud suures osas.
Seisukohtades kajastub
võrdlusaluste kehtestamise aluste
läbipaistvus, tasuta eraldatavate
ühikute kogus, tasuta eraldatavate
ühikute tingimuslikkus ja
investeeringute ulatus,
regionaalsete eripäradega
arvestamine tasuta eraldatavate
ühikute määramisel, hinnastabiilsus
ja ühikuhind, varajaste
investeerijate õiglane kohtlemine
ning eemaldamisühikute
kasutamine. Selgitame, et
rahastustingimuste selguse
temaatikat hoiame aruteludes
fookuses.
metoodikat tehnoloogilise arengu ja sektorite dekarboniseerimise tempoga, kuid liiga suur
kaalutlusruum ilma selgete piiride ja ette teada olevate kriteeriumideta suurendab
regulatiivset ebakindlust kapitalimahukate, pika elueaga investeeringute puhul, kus
ettevõtetel peab olema võimalik hinnata tasuta eraldise kujunemist pikema perioodi
jooksul.
Seetõttu peame vajalikuks, et direktiivis või selle alusel kehtestatavates õigusaktides oleks
selgelt määratletud võrdlusaluste muutmise alused, kasutatav andmestik ja metoodika ning
muudatuste võimalik ulatus / piirid, ning et oluliste muudatuste puhul oleks tagatud
liikmesriikide ja sektorite varajane kaasamine koos adekvaatse mõjuhindamisega, et
vältida olukorda, kus tasuta eraldise suurus muutub lühikese etteteatamisega oluliselt.
3. Abikõlblike investeeringute määratlus peab kaugkütte puhul laienema üksiku
ETS-käitise piiridest kogu võrgupiirkonnale. Kaugküttesüsteem toimib võrgupiirkonna
tasandil ühtse tervikuna ning selle moodustavad erinevad tootmisüksused, torustikud,
salvestid ja tarbijad. ETSi heitmekaubandusload on täna väljastatud üksikute käitiste
tasandil. Näiteks võrgupiirkonnas asuva gaasikatlamaja heite vähendamiseks ei pruugi olla
otstarbekas investeerida sellesse katlamajja või tema territooriumile. Samas
võrgupiirkonnas aga teise asukohta rajatav uus soojuspump, elektrikatel, soojussalvesti või
muu heitmevaba tootmisüksus võib vähendada konkreetse ETS-käitise töötunde ja heidet
oluliselt rohkem või optimaalsemalt. Samuti on tootmisseadmete hajutamine oluline nii
võrgu hüdraulika vaatenurgast kui toimepidevuse ja varustuskindluse seisukohast.
Ettepanekus kavandatud käitiste ühine investeerimiskohustuse täitmine (ingl. pooling) ei
lahenda seda probleemi täielikult. See võimaldab investeerimiskohustust koondada üksnes
juba tasuta eraldist taotlevate ETS-käitiste vahel ehk osaleda saavad ainult käitised, mis
juba iseseisvalt kuuluvad ETS-i alla. Uus, eraldiseisev tootmisüksus (nt
soojuspumbajaam), mis ise ei ületa ETSi lävendit (20 MW) või ei ole põletusseade, ei saa
osaleda, kuna tal puudub tasuta eraldise taotlus, millega liituda. Seetõttu peaks kaugkütte
puhul investeerimiskava ja tasuta eraldise tingimuslikkuse loogika võimaldama hinnata
investeeringuid võrgupiirkonda hõlmava kaugküttesüsteemi tasandil, sõltumata sellest,
kas investeering tehakse ETS-käitises, mõnes teises samasse kaugküttesüsteemi kuuluvas
ETS-käitises, või täiesti uues, ETSi kohaldamisalasse mittekuuluvas tootmisüksuses.
Selline lähenemine võimaldaks arvesse võtta muu hulgas uusi taastuv- ja heitmevabu
tootmisüksusi, soojuspumpasid, elektrikatlaid, soojussalvesteid, heitsoojust ning
kaugküttevõrgu rekonstrueerimist ja temperatuuri alandamist. Selline lähenemine oleks ka
kooskõlas Komisjoni poolt hiljuti avaldatud elektrifitseerimise tegevuskavaga, mis näeb
prioriteetsete tehnoloogiatena justnimelt heitmevabu tehnoloogiaid.
4. Madala süsinikuheitega ja nullheitega käitiste määratlus peab arvestama
kaugkütte tipu- ja reservkoormuse eripäraga. Komisjoni ettepanekus on kavandatud
erand nullheitega ja madala süsinikuheitega käitistele, kuid täpne määratlus jäetakse
hilisemasse delegeeritud akti. See määratlus on Eesti kaugküttesektori jaoks väga oluline,
kuna sellest sõltub, kas suures osas juba heidet vähendanud, kuid tipukoormuse ja
reservvõimsuse tagamiseks piiratud ulatuses fossiilkütust kasutavad käitised saaksid
kvalifitseeruda vastava erandi alla. Kaugküttesüsteem võib olla sisuliselt
dekarboniseeritud ka juhul, kui säilib ilmastikust sõltuv väiksemahuline fossiilkütuse
kasutus erakordselt külmade ilmade korral tipukoormuse katmiseks, reservvõimsustes,
avariiolukordades, käivitustel või muudel tehniliselt vältimatutel juhtudel. Sellist
kaugküttesüsteemi käitajat ei tohiks käsitleda samaväärselt valdavalt fossiilkütustel
põhinevate käitiste käitlejaga.
5. Olemasolevat ETSi hinnastabiliseerimise mehhanismi tuleks muuta kiiremini ja
prognoositavamalt reageerivaks. ETSis on juba olemas artikli 29a kohane mehhanism
erakordse hinnatõusu korral sekkumiseks. Peame oluliseks hinnata, kas selle praegused
käivitustingimused ja reageerimiskiirus on piisavad olukorras, kus EUA turul võib tekkida
lühikese aja jooksul oluline hinnašokk. Eesti seisukoht võiks toetada mehhanismi
muutmist selliselt, et see reageeriks erakordsele hinnaliikumisele kiiremini ja
automaatsemalt ning selle tingimused oleksid turuosalistele ette teada ja piisavalt selged.
Prognoositavam ja tõhusam mehhanism aitaks vähendada hinnariski ning parandada
pikaajaliste investeerimisotsuste tegemise võimalusi.
6. Investeerimiskavade nõude puhul tuleb vältida varakult heidet vähendanud
ettevõtete ebasoodsat kohtlemist. Tallinnas on Utilitas viimastel aastatel teinud suuri
investeeringuid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja varustuskindluse
suurendamiseks. Baaskoormuse katmiseks vajalik soojus toodetakse valdavalt biomassil
töötavates koostootmisjaamades ja katlamajades. Täiendavalt on investeeritud
soojuspumpadesse, soojussalvestitesse ja elektrikateldesse. Need investeeringud on välja
vahetanud seniseid fossiilkütuseid kasutanud põhitootmisseadmeid ning vähendanud ka
fossiilkütuseid kasutavate tipukoormuse katelde töötunde ja heidet. Sarnaseid
invedsteeringuid on tehtud ka Eesti teistes linnades ning mitmete ettevõtete pool.
Kavandatav muudatus näeb ette, et tasuta ühikud eraldatakse vaid siis, kui käitis esitab
investeerimiskava, teeb investeeringuid ning saavutab olulise heitmete vähenemise.
Selline lähenemine seab ebasoodsasse olukorda selliste kaugküttesüsteemide käitajad, mis
on põhiosa tehniliselt ja majanduslikult mõistlikust heitmete vähendamisest juba enne
2031. aastat ellu viinud.
Peame vajalikuks luua lahendus, mille kohaselt enne uue tingimuslikkuse rakendumist
tehtud ja tõendatud heitemete vähendamise investeeringuid võetakse vähemalt osaliselt
arvesse või saavad sellised kaugküttesüsteemi käitajad kvalifitseeruda madala
süsinikuheitega käitiste erandi alla. Valdavalt taastuvkütusel töötavat kaugküttesüsteemi,
mille fossiilkütuse kasutus piirdub tipukoormuse, reservvõimsuse, käivituste või
varustuskindluse tagamisega, oleks võimalik käsitleda madala süsinikuheitega käitisena.
Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus varakult investeerinud ettevõtetelt nõutakse
täiendavaid investeeringuid üksnes regulatiivse tingimuse täitmiseks, kuigi tegelik
majanduslikult põhjendatud heitevähenduspotentsiaal on juba suures osas realiseeritud.
7. Külmadest talvedest tulenevat fossiilkütuse kasutuse kõikumist kaugkütte sektoris
tuleb arvestada benchmakimise, piirmäärade ja investeerimiskavade hindamisel.
Kaugküttes on fossiilkütuse kasutus tipukoormuse katmiseks otseses sõltuvuses
ilmastikust. Erakordselt külmal talvel võib fossiilkütuse kasutus ja sellest tulenev heide
olla oluliselt suurem kui tavapärasel või soojal aastal, ilma et see viitaks kaugküttesüsteemi
kui terviku dekarboniseerimise taseme halvenemisele. Kehtiva ETS direktiivi artikkel 27a
näeb ette kaks eraldiseisvat võimalust käitiste süsteemist välja arvamiseks: alla 2500
tCO2e aastase heitega käitistele ning reserv- ja varu seadmetele, mis ei ole töötanud üle
300 tunni aastas. Mõlemal juhul hinnatakse tingimuse täitmist igal kolmel eelneval aastal
eraldi. See tähendab, et üks erakordselt külm aasta võib mõjutada käitise kvalifitseerumist
või tuua kaasa käitise ETSi süsteemi tagasitoomise.
Peame vajalikuks kaaluda mehhanismi, mis vähendaks üksikute erakordsete
ilmastikuaastate ebaproportsionaalset mõju. Eelistatud lahendus oleks kliimanormeeritud
näitaja, näiteks kraadpäevade põhine korrigeerimine. Alternatiivina võiks kaaluda
mitmeaastase keskmise kasutamist. Sama põhimõtet tuleks rakendada ka
investeerimiskavades nõutava „olulise heitevähenduse“ hindamisel. Ettevõte ei tohiks
kaotada erandi või tasuta eraldise õigust üksnes seetõttu, et konkreetne aasta osutus
statistiliselt erakordselt külmaks.
8. Vajalik on varajane selgus investeeringukiirendi ja tööstuse dekarboniseerimise
rahastu toetustingimuste, toetuse suuruse ja abikõlblikkuse kohta.
Investeeringukiirendi ja tööstuse dekaboniseerimise rahastu kavandatavad meetmed
võivad olla olulised suuremahuliste heite vähendamise investeeringute elluviimisel.
Ettevõtete jaoks on investeerimisotsuste tegemisel kriitilise tähtsusega, et nende
instrumentide rakendustingimused oleksid teada võimalikult varakult ning piisava
detailsusega. Praeguses ettepanekus ei ole veel piisavalt selge, kuidas kujuneb
investeeringukiirendi raames makstava süsinikupreemia suurus, milliste kriteeriumide
alusel projekte valitakse, kuidas arvutatakse ja tõendatakse välditud heitkogust ning millise
perioodi jooksul toetust makstakse. Peame oluliseks, et meetmete rakendamisel ei tekiks
olukorda, kus ettevõtetel on majanduslikult otstarbekas juba kavandatud investeeringuid
edasi lükata üksnes selleks, et kvalifitseeruda tulevikus avatavale toetusmeetmele. Seetõttu
tuleks võimalikult vara määratleda projektide abikõlblikkuse alguspunkt ning kaaluda
lahendusi, mis võimaldavad arvesse võtta ka enne meetme täielikku rakendumist alustatud
projekte tingimusel, et investeerimisotsus ja heitevähendus on nõuetekohaselt
tõendatavad. Ebamäärasus toetuse suuruse, heitevähenduse arvestuse või projekti ajastuse
osas vähendab meetme võimet kiirendada investeeringuid ja võib vastupidi kaasa tuua
investeerimisotsuste edasilükkamise.
9. Abikõlblike investeeringute määratlemisel tuleks lisaks otsesele heitevähendusele
arvestada ka investeeringute panust energiasüsteemi varustuskindlusse,
paindlikkusse ja energiajulgeolekusse. Dekarboniseeritud kaugküttesüsteemis jääb ka
tulevikus vajalikuks piisava tipu- ja reservvõimsuse olemasolu, et tagada soojusvarustus
erakordselt külmade ilmade, avariide või teiste tootmisüksuste rikete korral. Selliste
investeeringute vajalikkust ei saa hinnata üksnes nende tavapärase aastase kasutusaja või
otsese heitevähenduse põhjal. Oluline on, et regulatsioon ei looks olukorda, kus
dekarboniseerimise eesmärkide täitmiseks vähendatakse või kaovad süsteemist vajalikud
reservvõimsused või muudetakse nende rajamine majanduslikult põhjendamatuks.
Investeeringute hindamisel tuleks seetõttu lisaks heitevähendusele arvestada ka nende
panust energiasüsteemi töökindlusse, kriisivalmidusse, elanikkonna kaitsesse, kütuste
mitmekesistamisse ning Euroopa energiasõltuvuse vähendamisse.
10. Sagedusreservelektrijaamade või süsteemi taastamisvõimekust tagavate
elektrijaamade puhul on vajalik selge raamistik nii ETS-i erandi kui ka näiteks
biometaanile ülemineku kohta. Elektrisüsteemi varustuskindluse ja sageduse hoidmiseks
on vajalikud kiiresti käivitatavad juhitavad tootmisvõimsused, mille tegelik kasutus võib
olla suhteliselt väike ja sõltub eelkõige elektrisüsteemi vajadusest ning süsteemihalduri
aktiveerimistest. Seetõttu ei ole nende fossiilkütuse kasutus võrreldav tavapärase
turupõhise tootmisega. Kehtiva ETS direktiivi Art. 27a lg 3 võimaldab liikmesriikidel
ETSist välja arvata reserv- ja varuüksused, mis ei ole töötanud üle 300 tunni aastas igal
kolmel eelneval aastal. Palume täpsustada, kas ja millistel tingimustel kehtib see erand
sagedusreservi või süsteemi taaskäivitamise võimekuse teenust pakkuvatele
tootmisüksustele, ning kas 300-tunnine piirmäär on piisavalt paindlik, arvestades, et jaama
kasutus võib üksikutel aastatel olla suurem, sest sõltub erakorralisest süsteemivajadusest,
mida käitaja ise ei kontrolli. Regulatsioon ei tohiks lasta ühel erandlikul aastal muuta
pikaajaliselt reservifunktsiooni täitva käitise regulatiivset staatust.
Kui selline käitis jääb ETSi kohaldamisalasse, on vajalik selge ja prognoositav võimalus
heidet näiteks biometaani kasutamise kaudu vähendada. Millistel tingimustel loetakse
gaasivõrgust tarbitud gaas ETSis nullmääraga biogaasiks, milliseid ostu-,
jätkusuutlikkuse- ja jälgitavustõendeid (sh päritolutunnistuste rolli) selleks nõutakse,
kuidas toimub koguste registreerimine ja tühistamine topeltarvestuse vältimiseks, ning kas
ja kuidas saab usaldusväärse tõendamise korral teises liikmesriigis toodetud biometaani
arvesse võtta. Eesti seisukoht peaks toetama tehnoloogianeutraalset ja pikaajaliselt
prognoositavat lahendust, mis tunnustab reservvõimsuste rolli varustuskindluse tagamisel
ja loob selge tee nende järkjärguliseks dekarboniseerimiseks.
11. Biogeense süsiniku püüdmise tulemusel tekkivaid eemaldamisühikuid peab olema
võimalik kasutada sama kaugküttesüsteemi käitaja (või juriidilise isiku) erinevate
ETS-käitiste heite katmiseks ilma liigse bürokraatiata. Komisjoni ettepanek võimaldab
käitajal kasutada enda biogeensest süsinikust toodetud ja püsivalt ladustatud
eemaldamisühikuid enda fossiilse heite kompenseerimiseks. Samas ei ole ettepanekus
piisavalt üheselt selge, kas seda tuleb tõlgendada üksiku käitise või käitaja ehk
kaugküttesüsteemi (või ka juriidilise isiku) tasandil.
Peame oluliseks, et regulatsioon võimaldaks sama kaugküttesüsteemi või juriidilise isiku
ühes käitises toodetud sertifitseeritud BioCCS-i eemaldamisühikuid kasutada sama käitaja
teise ETS-käitise fossiilse heite katmiseks. Näiteks peaks olema ilma keeruka
bürokraatiata võimalik kasutada biomassi kasutavas koostootmisjaamas püütud ja püsivalt
ladustatud biogeense CO2 eest saadud eemaldamisühikuid sama juriidilise isiku maagaasil
töötava tipukoormus- või reservjaama fossiilse heite kompenseerimiseks.
Selline lähenemine võimaldaks käsitleda käitaja dekarboniseerimist terviklikult,
suurendaks BioCCS-i investeeringute majanduslikku atraktiivsust ning looks ettevõtetele
paindlikuma võimaluse vähendada allesjäänud fossiilse tipu- ja reservvõimsuse ETS-kulu.
Seetõttu peame vajalikuks, et Eesti toetaks artikli 14 lõike 1a rakendamisel selget
tõlgendust, mille kohaselt hinnatakse „enda fossiilset heidet“ käitaja ehk juriidilise isiku,
mitte üksnes konkreetse käitise tasandil.
Loodame, et meie eeltoodud ettepanekud võetakse riikliku läbirääkimispositsiooni
kujundamisel arvesse. Põhjamaistes tingimustes on varustuskindlus ja energiajulgeolek
ülimalt olulised. ETS näol on tegemist olulise finantsinstrumendiga, mis võimaldab
projekte planeerida ja realiseerida. Vajadusel oleme valmis täiendavalt selgitama.
Eesti
Keemiatööstuse Liit
HKS-i muutmine peab vähendama heidet, mitte Euroopa tootmist Eesti Keemiatööstuse
Liit (EKTL), mis esindab keemia- ja põlevkiviõlisektori ettevõtteid, leiab, et Euroopa
Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamise ettepanek sisaldab küll
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub EL konkurentsivõimega
arvestamine, EL HKSi trajektoori
laugemaks muutmine, tasuta
eraldatavate ühikute tingimuslikkus
mõningaid positiivseid elemente, kuid tervikuna ei arvesta piisavalt Euroopa oluliselt
muutunud geopoliitilist, majanduslikku ja tööstuslikku reaalsust.
Praegune HKS raamistik loodi põhimõtteliselt teistsugustes oludes. Täna seisab Euroopa
samaaegselt silmitsi:
• tööstuse konkurentsivõime vähenemisega;
• tootmiskulude kasvuga;
• energiahindade volatiilsuse suurenemisega;
• kasvava impordisõltuvusega;
• geopoliitilise ebastabiilsuse ja julgeolekuriskidega;
• tööstusliku tootmise kiireneva ümberpaigutamisega väljapoole Euroopa Liitu.
Sellises olukorras peab HKS-i läbivaatamine pöörama oluliselt suuremat tähelepanu
tööstuse konkurentsivõimele, energiajulgeolekule, strateegilisele autonoomiale ning
energiamahukate tööstusharude realistlikele üleminekuradadele.
Kliimapoliitika ei tohi viia strateegilise tööstustootmise, investeeringute ja oskusteabe
ümberpaigutamiseni Euroopast väljapoole olukorras, kus üleilmne nõudlus energia,
kütuste, kemikaalide ja tööstustoodete järele ei vähene. Eesmärk peab olema üleilmsete
heitkoguste vähendamine, säilitades samal ajal Euroopa tööstusbaasi, strateegilised
väärtusahelad ja tehnoloogilise võimekuse.
ja maht, fondide abikõlblike
kulude/sektorite laiendamine,
hinnastabiilsus ja MSR,
võrdlusalused aastatel 2026-2030
ning ka järgnevatel perioodidel,
CCUS. Selgitame, et
enampakkumistulude kasutamine
erasektoris on tihedalt seotud
riigiabi reeglitega, mistõttu neid
tuleb vaadata koostoimes ning
rahastustingimuste selguse
temaatikat hoiame aruteludes
fookuses.
EKTLi kokkuvõtvad ettepanekud Eesti seisukoha kujundamiseks
EKTL teeb Kliimaministeeriumile ettepaneku toetada HKS-i ettepaneku menetlemisel
järgmisi põhimõtteid:
1. Tulevane HKS raamistik peab oluliselt paremini toetama lisaks
kliimaeesmärkidele ka tööstuse konkurentsivõimet, ELi ja liikmesriikide strateegilist
autonoomiat ja varustuskindlust.
2. Süsinikulekke kaitse peab jääma tingimusteta. Tasuta kvootide saamist ei tohi siduda
kohustusega teha tasuta kvootide majandusliku väärtusega võrreldavas mahus
dekarboniseerimisinvesteeringuid. Dekarboniseerimisinvesteeringuid tuleb toetada
eraldiseisvate rahastamismehhanismidega. Ettevõtet ei tohi panna olukorda, kus tasuta
kvootide säilitamiseks tuleb teha investeering tehnoloogiasse, mida ei ole veel
kommertskasutuses või mille jaoks puudub vajalik taristu.
3. HKS ülemmäära (cap'i) trajektoor peab arvestama tehnoloogilist ja
majanduslikku realismi. Seejuures tuleb leida lahendus ka perioodile 2026–2030, mil
HKS cap väheneb kiiresti, kuid paljude raskesti dekarboniseeritavate sektorite jaoks
puuduvad veel piisavad lahendused.
4. Võrdlusalused (s.h varuvõrdlusalused) peavad põhinema realistlikul
tehnoloogilisel arengul ja laialdaselt kättesaadavatel tööstuslikel lahendustel.
5. HKS tulud tuleb suunata tugevamalt tagasi HKS-sektorite dekarboniseerimisse.
Eriti tuleb suurendada toetust projektidele, mille puhul turupõhine ärimudel ei ole veel
olemas, kuid mille elluviimine on Euroopa tööstuse säilitamiseks ja dekarboniseerimiseks
vajalik.
6. Rahastamisreeglites tuleb selgelt eristada fossiilkütustel põhinevat energiatootmist
ja tööstusprotsessi kõrvalsaaduste kasutamist. „Energy või power generation“ ei tohiks
automaatselt hõlmata tööstuslikke tootmisprotsesse ega nende kõrvalsaaduste, sealhulgas
uttegaasi, väärindamist elektri ja soojuse tootmiseks.
1. Tööstuse konkurentsivõime, energiajulgeolek, strateegiline autonoomia ja
kodumaine tootmisvõimekus
Euroopa keemiatööstus on üha suurema surve all globaalsetelt konkurentidelt, kes
tegutsevad märkimisväärselt madalamate energia- ja regulatiivkuludega. Viimased
tööstusandmed näitavad tootmisüksuste sulgemiste sagenemist ja tootmisvõimsuste
vähenemist üle Euroopa.
Samas ei ole nõudlus kemikaalide, kütuste ega tööstusmaterjalide järele kadunud.
Tootmine liigub üha enam väljapoole Euroopat piirkondadesse, kus keskkonnanõuded on
leebemad ja süsinikumahukus sageli kõrgem. See tekitab paradoksaalse olukorra, kus
Euroopa kliimapoliitika võib vähendada Euroopa sisest tööstustegevust, kuid üleilmsed
heitkogused kasvavad.
Peamine eesmärk peaks olema tööstustootmise, investeeringute ja strateegiliste
väärtusahelate säilitamine Euroopas, mitte tootmise ja heitkoguste ümberpaigutamine
väljapoole Euroopa Liitu.
Viimaste aastate geopoliitilised arengud on näidanud, et energiajulgeolek ja strateegiline
autonoomia peavad muutuma tulevase kliima- ja tööstuspoliitika keskseteks kaalutlusteks.
Euroopa võimet säilitada kodumaist tootmisvõimekust, tööstuslikku oskusteavet ja
turvalisi tarneahelaid tuleb käsitleda strateegilise eesmärgina võrdväärselt
heitkogustevähendamisega.
Eurostati andmetel oli Eesti energiasõltuvus impordist 2024. aastal üks Euroopa Liidu
madalamaid – ligikaudu 5%, võrreldes EL-i keskmisega, mis ületas 55%. See on olnud
võimalik suuresti tänu kodumaisele energiatootmisvõimekusele ja kohalikele
energiaressurssidele.
HKS raamistik peaks paremini tunnustama Euroopa-sisese energiatootmise ja lühemate
tarneahelate strateegilist väärtust. Energiajulgeoleku seisukohast panustab Euroopa Liidus
toodetud energia Euroopa vastupanuvõimesse teistsugusel viisil kui kolmandatest riikidest
imporditud fossiilkütused.
Eesti kontekstis täidab põlevkiviõlisektor jätkuvalt olulist rolli:
• varustuskindluse tagamisel;
• juhitava energiatootmise toetamisel;
• kaugkütte- ja elektritootmises osalemisel;
• tööhõive ja piirkondliku majandusliku stabiilsuse tagamisel.
Lisaks on Eesti põlevkiviõlitoodetel jätkuvalt nõudlus rahvusvahelistel merenduskütuste
turgudel. Praegused üleilmsed laevaehituse trendid näitavad, et tavapäraste ja hübriidsete
merenduskütuste nõudlus jääb oluliseks veel aastakümneteks. See tähendab, et Euroopa
tootmisvõimsuse sulgemine ei kaota nõudlust maailmaturult, vaid suurendab sõltuvust
Euroopa Liidu välistest tarnijatest.
Kodumaiste energiaressursside panus energiajulgeolekusse ja vastupanuvõimesse erineb
olemuslikult imporditud kütustest ja imporditud tööstustoodetest sõltumisest. Tulevane
HKS peab võimaldama piisavat paindlikkust liikmesriikidele, kelle energiasüsteemidel on
eripärad ning kelle jaoks varustuskindlus on oluline kaalutlus.
2. Süsinikuleke, tasuta kvootide säilitamise vajadus energiamahukale tööstusele ja
realistlik HKS-i ülemmäära trajektoor
a. Süsinikulekke kaitse peab jääma tingimusteta – dekarboniseerimisinvesteeringuid
ei tohi seada tasuta kvootide saamise eeltingimuseks
EKTL peab üheks Komisjoni ettepaneku kõige olulisemaks probleemiks tasuta kvootide
sidumist kohustusega teha Euroopa Liidus dekarboniseerimisinvesteeringuid.
Tasuta kvootide põhifunktsioon on kaitsta Euroopa ettevõtteid süsinikulekke eest
olukorras, kus Euroopa tootjatele rakendub CO₂ hind, kuid kolmandate riikide
konkurentidele võrreldavat kulukohustust ei rakendu. Dekarboniseerimisinvesteeringute
toetamine on seevastu eraldiseisev poliitikaeesmärk. EKTL leiab, et neid kahte eesmärki
ei tohiks omavahel siduda. Süsinikulekke risk ei kao seetõttu, et ettevõte ei suuda teha
dekarboniseerimisinvesteeringut.
Ettevõtte õigus saada kaitset süsinikulekke eest ei tohiks sõltuda sellest, kas tal on
konkreetsel hetkel olemas tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatav võimalus teha
nõutud ulatuses dekarboniseerimisinvesteeringuid.
Kolmandate riikide konkurentidele samaväärset kohustust ei teki
Euroopa ettevõttele kavandatav kohustus investeerida dekarboniseerimisse ei rakendu
samal viisil väljaspool ELi asuvatele tootjatele. Kui Euroopa ettevõte peab lisaks
täiendavale administreerimiskoormale kandma ka ulatuslikku investeerimiskohustust,
samal ajal kui kolmandas riigis tegutsev konkurent sellist kohustust ei kanna, suureneb
Euroopa tootmisesuhteline kulukoormus veelgi.
Kõik sektorid ei jõua 2029. aastaks tehnoloogilise valmisolekuni
Erilist tähelepanu tuleb pöörata sektoritele, mille dekarboniseerimiseks puuduvad täna
laialdaselt kättesaadavad, tehnoloogiliselt küpsed ja majanduslikult tasuvad lahendused.
2029. aastaks võib olla olukordi, kus ettevõte peab esitama pikaajalise investeerimiskava,
kuid:
sobiv tehnoloogia ei ole veel kommertskasutuses;
vajalikud infrastruktuurid, regulatsioonid ning turud puuduvad;
CO₂ transportimise ja geoloogilise ladustamise võimekus ei ole kättesaadav;
investeeringu majanduslik tasuvus sõltub toetustest või tulevastest
energiahindadest;
või ei ole võimalik tõendada, et kavandatav lahendus annab Komisjoni nõutud
ulatuses „significant emissions reduction“.
Regulatsioon ei tohiks panna ettevõtet olukorda, kus tasuta kvootide säilitamiseks tuleb
valida tehnoloogia, mida turul veel sisuliselt ei ole.
Tingimuslikkus tekitaks olulise finantskohustuse ja ebakindluse
Komisjoni ettepanek jätab tingimuslikkuse olulised detailid suuresti hilisemate
rakendusaktide otsustada. Praegu ei ole piisavalt selge, mida tähendab „oluline
vähendamine“, millised investeeringud kvalifitseeruvad ning kuidas hinnatakse kohustuse
täitmist. See tekitab ettevõtjatele märkimisväärse ebakindluse ja võib tähendada olulist,
kuid ette teadmata finantskohustust.
Lisaks pole kaalutud, kas ja kuidas võetakse arvesse ettevõtete juba tehtud või
käimasolevaid dekarboniseerimise investeeringuid, et vältida olukorda, kus varasemad
investeeringud ei lähe tingimuslikkuse täitmisel arvesse.
EKTL leiab, et selline lähenemine muudab tasuta kvootide olemust: meetmest, mille
põhifunktsioon on süsinikulekke vältimine, saab mehhanism, mille kaudu
kohustatakse ettevõtet tegema täiendavaid investeeringuid.
EKTL toetab tugevalt põhimõtet, et Euroopa tööstuse dekarboniseerimiseks tuleb
investeeringuid suurendada. Kuid seda tuleks teha selgete ja piisavate
rahastamismehhanismide kaudu, mitte muuta investeerimiskohustust süsinikulekke kaitse
saamise tingimuseks.
EKTLi ettepanek
Süsinikulekke kaitset ja dekarboniseerimise toetamist tuleb käsitleda eraldiseisvate
poliitikameetmetena. Tasuta kvootide saamine süsinikulekke riskiga sektorites peab
jääma tingimusteta.
Kui tingimuslikkus jääb lõplikku õigusakti, peab vähemalt:
arvestama sektoripõhist tehnoloogilist valmisolekut;
arvestama vajaliku taristu olemasolu;
välistama olukorra, kus ettevõtet karistatakse tehnoloogia puudumise eest;
tagama piisava paindlikkuse;
ning tagama, et tingimuslikkus ei suurenda Euroopa ettevõtete konkurentsieelise
puudujääki kolmandate riikidega võrreldes.
Need peavad kajastuma direktiivi tekstis ning tuleb vältida põhimõtete ja tingimuste
välja töötamist komisjoni rakendusaktidega.
b. HKS ülemmäära (cap'i) vähendamise trajektoor on jätkuvalt liiga järsk
EKTL mõistab vajadust vähendada ELi HKS-sektori heidet ning toetab liikumist madala
heitega majanduse suunas. Samas ei ole üksnes heitkoguste lineaarne vähendamine piisav,
kui selle aluseks ei ole realistlik hinnang sellele, millises tempos on tööstusel võimalik
tegelikult tehnoloogiliselt ja majanduslikult ümber kujuneda. Euroopa tööstuse
konkurentsivõime on juba praegu surve all. Samal ajal väheneb HKS ülemmäär kiiresti
ning ettevõtete CO₂-kulu võib suureneda olukorras, kus:
vajalikud tehnoloogiad ei ole veel laialdaselt kättesaadavad;
vajalik energiataristu ei ole valmis;
madala süsinikusisaldusega energia ei ole piisavalt konkurentsivõimeline;
CO₂ transportimise ja ladustamise taristu on alles kujunemas;
madala süsinikusisaldusega toodete turg ei ole piisavalt välja arenenud.
Seetõttu võib HKS hakata mõne raskesti dekarboniseeritava sektori puhul toimima vähem
dekarboniseerimise stiimulina ja rohkem tootmise vähendamise/sulgemise stiimulina.
See ei ole Euroopa kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas. Heite vähendamine ei tohi
toimuda Euroopa tootmise vähendamise arvelt. Seetõttu tuleb HKS cap'i trajektoori
hindamisel arvestada mitte ainult Euroopa territooriumil tekkiva heitega, vaid ka tootmise
ümberpaiknemise ja impordist tuleneva kaudse kliimamõjuga.
HKS ei tohiks ennetavalt määratleda, millised tööstusvarad peavad muutuma
kasutuskõlbmatuks enne seda, kui nende sügavaks dekarboniseerimiseks vajalikud
tehnoloogiad, CO₂ transpordi- ja ladustamistaristu ning majanduslikud tingimused
on
tegelikult välja arenenud.
Samas valitseb jätkuvalt ebakindlus nende jääkheitmete käsitlemise osas, mida ei ole
võimalik praegu olemasolevate tehnoloogiatega kõrvaldada. Ilma usaldusväärsete
lahendusteta nende heitmete käsitlemiseks suureneb lõhe regulatiivse ambitsiooni ja
tehnilise teostatavuse vahel.
Heitkoguste vähendamise tempo peaks kajastama võimaldavate tingimuste tegelikku
arengut, sealhulgas:
• majanduslikult elujõuliste vähese süsinikuheitega tehnoloogiate kättesaadavust;
• energia-, vesiniku- ja CO₂ taristu rajamist;
• taskukohase vähese süsinikuheitega energia kättesaadavust;
• tõhusat turupoolset nõudlust vähese süsinikuheitega toodete järele;
• tugevaid süsinikulekke vältimise mehhanisme;
• praktilisi lahendusi jääkheitmete käsitlemiseks.
Vajalik on lahendus ka enne 2030. aastat ning prognoositav raamistik pärast 2030.
ja 2040. aastat.
EKTL peab vajalikuks leida mehhanismid, mis annaksid raskesti dekarboniseeritavatele
tööstussektoritele suurema paindlikkuse juba enne 2030. aastat ning muuta heite
vähendamise trajektoor tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavaks. Sektorite jaoks,
kus süsinikulekke risk püsib ning tehnoloogilised alternatiivid on piiratud, on prognoositav
üleminekuraamistik ka pärast 2030. ja 2040. aastat hädavajalik investeerimiskindluse ja
tööstustootmise säilitamiseks Euroopas.
Komisjoni mõjuhinnangus on puudu hinnang tehnoloogiate valmidusest ning
realiseeritavusest. Puudub analüüs selle kohta kuidas, millal ja mis hinnaga tehnoloogiad
on majanduslikult mõistliku kuluga kättesaadavad ja milline on selliste tehnoloogiate
kasutuselevõtu mõju konkurentsis kolmandate riikidega.
3. Prognoositavad ja mõistlikud süsinikukulud ning turustabiilsusreserv (MSR)
EKTL peab positiivseks Komisjoni ettepanekut muuta MSR-i toimimist selliselt, et
reservis
hoitavate kvootide suhtes ei rakenduks edaspidi automaatne kehtetuks tunnistamine üle
400 miljoni kvoodi piiri puhul. See muudatus võimaldaks säilitada MSR-is oleva
kvoodivaru pikaajalisema turupuhvrina ning suurendaks süsteemi vastupidavust
ootamatutele muutustele pakkumise ja nõudluse tasakaalus.
Samas ei lahenda MSR-i kavandatav muudatus täielikult küsimust, kuidas tagada
tööstusele prognoositav ja piisav süsinikulekke kaitse olukorras, kus HKS-i üldine
ülemmäär (cap) väheneb kiiresti. Komisjoni ettepanekus jäävad tasuta eraldamise maht ja
MSR jätkuvalt suurel määral eraldiseisvateks mehhanismideks. Seetõttu võib tekkida
olukord, kus ühelt poolt vähenevad HKS-i üldine kvootide kogus ja sellest tulenev tasuta
eraldamise
potentsiaal, samal ajal kui teiselt poolt suureneb või säilib MSR-is märkimisväärne
kvoodivaru.
EKTL peab vajalikuks vältida olukorda, kus süsinikulekke ohuga tööstuse tasuta
eraldamist vähendatakse täiendavalt üksnes tasuta eraldamise eelarve piirangu tõttu, samal
ajal kui HKS-is endiselt eksisteerib märkimisväärne hulk kvoote, mis ei ole süsteemist
lõplikult eemaldatud. Seejuures tuleb arvestada, et tööstuse tasuta eraldamine ja MSR
täidavad küll erinevaid funktsioone, kuid nende koostoime mõjutab otseselt Euroopa
tööstuse süsinikukulu ja konkurentsivõimet.
Komisjoni enda analüüs näitab, et tasuta eraldamise vajaduse ja selleks kättesaadava mahu
erinevus võib 2030. aastatel kujuneda märkimisväärseks. Seetõttu vajab CSCF-i tulevane
toimimine põhjalikumat läbivaatamist.
EKTL peab vajalikuks eelkõige:
säilitada MSR-is piisav kvoodipuhver ning toetada Komisjoni ettepanekut lõpetada
reservis olevate kvootide kehtetuks tunnistamine;
hinnata täiendavalt MSR-i ja tasuta eraldamise mehhanismide koostoimet, et vältida
olukorda, kus tööstuse süsinikulekke kaitset vähendatakse samal ajal, kui HKS-is
säilitatakse märkimisväärne kogus kvoote reservis;
vältida CSCF-i automaatset rakendumist või piirata selle mõju olukorras, kus tasuta
eraldamise vähenemine tuleneb eelkõige HKS-i üldise cap'i kiirest vähenemisest,
mitte tööstuse tegeliku süsinikulekke riski vähenemisest;
tagada, et MSR-i vabastamismehhanismid võimaldaksid vajaduse korral ennetada
liigset kvoodinappust ja süsinikuhinna järsku kasvu;
hinnata võimalust kasutada MSR-is säilitatavat kvoodipuhvrit HKS-i ootamatute
struktuursete muutuste ja konkurentsivõime riskide leevendamiseks.
HKS peab jääma tõhusaks kliimapoliitika instrumendiks, kuid selle ülesehitus peab
vältima olukorda, kus süsinikukulu suureneb kiiremini kui tööstuse tegelik võimekus
heitkoguseid vähendada. Eriti oluline on see sektorite puhul, kus majanduslikult ja
tehnoloogiliselt teostatavad vähese süsinikuheitega alternatiivid ei ole veel laialdaselt
kättesaadavad.
Sellisel juhul ei pruugi kõrgem süsinikuhind viia kiirema dekarboniseerimiseni, vaid võib
põhjustada tootmise vähenemist või ümberpaiknemist väljapoole EL-i.
4. Võrdlusalused (s.h varuvõrdlusalused) peavad kajastama realistlikku
tehnoloogilist arengut
Võrdlusalused peavad põhinema tehnoloogiatel, tootmisprotsessidel ja lahendustel, mis on
Euroopa tööstuses reaalselt kättesaadavad ja rakendatavad.
Võrdlusaluste arvutamisel ei tohiks lähtuda üksikutest parima tulemusega käitistest,
piiratud kättesaadavusega tehnoloogiatest ega eeldustest, mis ületavad enamiku
tööstussektorite tegelikku tehnoloogilist valmisolekut.
Regulatiivsed nõuded peavad jääma tehnoloogianeutraalseks ja olema kooskõlas
praktiliste rakendusvõimalustega. Reaalsest tehnoloogilisest arengust lahutatud
võrdlusaluste vähendamine suurendab süsinikulekke riski ilma täiendavat üleilmset
kliimakasu saavutamata.
Komisjoni varuvõrdlusaluste ettepanek
Euroopa Komisjoni varuvõrdlusaluseid puudutava ettepaneku positiivseks aspektiks on
asjaolu, et komisjon tunnistab vajadust täiendava kaitse järele sektorites, kus heite
vähendamise tehnoloogiate ja meetmete kättesaadavus on piiratud ning kus sellest
tulenevalt on suurem süsinikulekke risk.
Peame siiski põhjendamatuks ettepaneku lahendust, mille kohaselt jäetakse sellisest
täiendavast kohtlemisest välja NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla kuuluvad
tegevused. Leiame, et komisjon peaks uuesti hindama vajadust jätta õli- ja gaasisektoriga
seotud tegevused kavandatud täiendavast tasuta kvootide eraldamise võimalusest välja.
Komisjon põhjendab käesolevat ettepanekut vajadusega toetada sektoreid, kus:
heite vähendamise tehnoloogiad ja meetmed on piiratud;
dekarboniseerimise võimalused ei ole veel piisavalt kättesaadavad;
esineb oluline süsinikdioksiidi lekke risk.
Need põhjendused on 2026–2030 perioodil jätkuvalt asjakohased ka nafta- ja
gaasisektori puhul.
Nafta ja gaasi kasutamine Euroopa ja maailma majanduses ei kao lähiaastatel. Kuigi
fossiilkütuste kasutamine väheneb järk-järgult, jääb nafta ja gaas 2026–2030 perioodil
Euroopa majanduses olulisele kohale, sealhulgas sektorites, kus alternatiivsete lahenduste
kasutuselevõtt on tehniliselt või majanduslikult keeruline. Eriti puudutab see selliseid
rakendusi nagu meretransport, lennundus ning teatavad keemiatööstuse tooraine
kasutused.
Kui Euroopa tootmine muutub regulatiivsete kulude tõttu konkurentsivõimetuks, võib
tulemuseks olla toodangu või vastavate toodete asendumine kolmandatest riikidest
pärineva impordiga.
Sellisel juhul ei pruugi EL HKS saavutada soovitud globaalset kliimamõju, samal ajal kui
Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja strateegiline tootmisvõimekus vähenevad.
Seetõttu ei pea me põhjendatuks olukorda, kus komisjon tunnistab piiratud
dekarboniseerimisvõimaluste ja süsinikulekke riski olemasolu ühelt poolt, kuid jätab
samadel alustel nafta- ja gaasisektori täiendavast kaitsest välja.
EKTL ettepanek: mitte jätta Komisjoni ettepanekus kavandatud meetmest välja
NACE 0610, 0620, 1920 ja 4950 koode ning võimaldada ka nende tegevuste puhul
kasutada kavandatavat täiendavat tasuta kvootide eraldamist.
Sektorispetsiifilised varuvõrdlusalused (sub-benchmark'id)
Komisjoni ettepanek näeb ette sektorispetsiifiliste sub-benchmark'ide kehtestamise muu
hulgas NACE 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla kuuluvatele tegevustele.
EKTL peab sektorispetsiifilisema lähenemise põhimõtet tervitatavaks, kuid juhib
tähelepanu olulisele riskile: NACE 1920 ei moodusta tehnoloogiliselt homogeenset
tegevuste rühma.
Kui selle koodi alla kuuluvate erinevate tegevuste andmeid kasutatakse ühise
subbenchmark'i kujundamisel, võib tulemusena tekkida võrdlusalus, mis ei kajasta
põlevkiviõli tootmise tegelikku tehnoloogilist olukorda ega selle dekarboniseerimise
võimalusi.
See võib viia olukorrani, kus põlevkiviõli tootmisele rakendatakse võrdlusalust, mis
põhineb suuresti teistsuguse tootmistehnoloogia ja toorainega tegevuste tulemustel.
Selline lähenemine võib vähendada tasuta kvootide eraldamist viisil, mis ei ole kooskõlas
tegeliku tehnoloogilise arengupotentsiaali ega süsinikulekke riskiga.
EKTL ettepanek: enne NACE 1920 sektorispetsiifilise sub-benchmark'i kehtestamist
tuleb hinnata eraldi põlevkiviõli tootmise tehnoloogilisi ja majanduslikke eripärasid.
Põlevkiviõli tootmise andmeid ei tohiks automaatselt koondada tavapärase nafta
rafineerimise andmetega, kui selle tulemusena tekiks võrdlusalus, mis ei kajasta
põlevkiviõli tootmise tegelikku tehnoloogilist olukorda ja dekarboniseerimispotentsiaali.
5. HKS-i tulud peavad toetama tööstuse ümberkujundamist
HKS tulud peavad jõudma senisest tugevamalt tagasi HKS-sektorite
dekarboniseerimisse.
EKTL toetab Komisjoni põhimõtet suurendada HKS-i tulude kasutamist Euroopa tööstuse
dekarboniseerimiseks. See on eriti oluline sektorite puhul, mille heite vähendamine nõuab
väga suuri investeeringuid ning millel puuduvad täna piisavad turupõhised stiimulid.
6. Rahastamisreeglid peavad olema selged ja ühetaoliselt kohaldatavad
EKTL toetab põhimõtet, et HKS-i tulusid tuleb senisest suuremas mahus suunata HKS-i
kuuluvate sektorite dekarboniseerimisse ning nendes sektorites vajalike investeeringute
toetamiseks. Samas peab olema selgelt määratletud, mida käsitatakse HKS-sektorite
dekarboniseerimisega seotud energia- ja energiasüsteemi investeeringutena ning
millised tegevused on rahastamisreeglite kohaselt välistatud.
Eelkõige palub EKTL Komisjonil täpsustada mõiste „energia tootmine“ (energy/power
generation) tähendust ja ulatust ning tagada, et liikmesriigid ei tõlgendaks seda erinevalt.
Vastasel juhul võib sama tüüpi investeering olla ühes liikmesriigis rahastamiskõlblik ja
teises välistatud. Selgus on oluline ka olukordades, kus tööstusprotsessis tekkivat
kõrvalsaadust kasutatakse energia tootmiseks – näiteks põlevkiviõli tootmisel tekkiva
uttegaasi kasutamine elektri ja soojuse koostootmiseks. Sellist tegevust ei tohiks
automaatselt käsitada samaväärsena fossiilkütustel põhineva tavapärase
energiatootmisega, kui energia tootmine on integreeritud tööstusprotsessi ning põhineb
selle protsessi kõrvalsaaduse väärindamisel.
Samuti peab olema läbipaistvam, mida tähendab Komisjoni ettepanekus põhimõte, et
HKS-i tulud tuleb suunata tagasi HKS-sektoritesse. EKTL peab vajalikuks, et oleks
võimalik selgelt hinnata, kui suur osa liikmesriigi kogutud HKS-i tuludest jõuab tegelikult
HKS sektorite dekarboniseerimise, nende konkurentsivõime säilitamise ja vajaliku
tehnoloogilise ülemineku toetamiseks. Pelgalt laiemate kliima- või energiapoliitika
meetmete rahastamist ei peaks käsitama samaväärsena HKS-sektoritesse tagasi suunatud
toetusega.
EKTL peab vajalikuks, et direktiivis sätestataks piisavalt täpsed ja ühetaoliselt
kohaldatavad kriteeriumid nii „energia tootmise“ kui ka HKS-sektoritesse suunatavate
investeeringute määratlemiseks. Komisjoni rakendusaktides ja juhendmaterjalides ning
liikmesriikide praktikas ei tohiks jääda võimalust neid mõisteid ühepoolselt laiendada või
kitsendada.
Süsiniku ringlus ja CCU/S
Tulevane HKS peaks paremini tunnustama süsiniku kogumise, kasutamise ja säilitamise
(CCUS), süsiniku ringluse ning süsiniku kasutamise rolli tööstusliku toorainena.
Heitkoguste arvestamise reeglid peaksid toetama, mitte takistama investeeringuid
süsinikupüüdmisse, süsiniku kasutamisse ja innovaatilistesse tööstusliku
dekarboniseerimise lahendustesse. HKS-i läbivaatamine peab tagama, et süsinikuhalduse
lahendustele kehtiks selge ja prognoositav regulatiivne raamistik.
Ilma piisava reinvesteerimiseta Euroopa tööstusse suureneb oht, et kliimapoliitika aitab
kaasa deindustrialiseerimisele, mitte tehnoloogilisele ümberkujundamisele.
Kokkuvõte
EL-i HKS-i läbivaatamine kujutab endast kriitilise tähtsusega võimalust taastada tasakaal
kliimaambitsiooni, tööstuse konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia vahel.
Euroopa vajab HKS raamistikku, mis:
• vähendab heitkoguseid realistlikul ja majanduslikult kestlikul viisil;
• säilitab tööstustootmise, investeeringud ja strateegilised väärtusahelad Euroopas;
• tagab tõhusa kaitse süsinikulekke vastu;
• tugevdab energiajulgeolekut ja strateegilist autonoomiat;
• parandab turu stabiilsust ja investeeringute prognoositavust;
• toetab tehnoloogilist innovatsiooni ja tööstuse ümberkujundamist HKS-i tulude
piisava reinvesteerimise kaudu.
Tulevane HKS peab jääma kliimapoliitika instrumendiks, kuid samal ajal tunnustama
üleilmse konkurentsi, tööstusinvesteeringute tsüklite ja Euroopa kasvava kodumaise
tootmisvõimekuse vajaduse tegelikkust. Vastasel juhul suureneb oht, et Euroopa kaotab
tööstustegevust kuid üleilmsed heitkogused kasvavad.
Eestimaa Looduse
Fond ja Eesti
Roheline Liikumine
Täname võimaluse eest anda oma sisendit ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (EL
HKS) ülevaatamisel Eesti seisukohtade kujundamiseks.
Esmalt rõhutame, et arvestades kliimakriisi tõsidust ja vajadust kiireks tegutsemiseks,
tuleb ELi HKS hoida toimivana viisil, mis tagab heitkoguste tõhusa vähendamise.
Tuletame meelde, et oleme viimastel aastatel globaalselt ületanud juba 1,5 kraadi
soojenemise piiri ning praeguste prognooside kohaselt saab see piir lõplikult (keskmiseid
aastaid vaadates) ületatud juba 2030. aastate alguses. IPCC 2023. aasta raporti järgi peaks
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub Moderniseerimisfond,
rahastusvahendid, sh SMAP,
halduskoormus.
Selgitame, et meie hinnangul ei
tähenda laugem
vähendamistrajektoor
kliimaambitsiooni vähendamist,
vaid võimaldab saavutada sama
maailm saavutama kliimaneutraalsuse 2050. aastateks ja arenenud riigid, sh EL peaksid
võrdsuse põhimõtet arvestades selleni jõudma kiiremini.
Eesti positsiooni osas soovime näha tugevamaid sõnumeid, mis tagaksid kliimakriisile
vastava tegutsemise ja toetaksid jõuliste meetmetega ettevõtete üleminekut
kliimaneutraalsuseni hiljemalt 2040. aastaks.
Järgnevalt loetleme Eesti esialgsed huvid algatuse läbirääkimistel ning lisame Eestimaa
Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise kommentaarid iga punkti juures:
● HKSi tasuta ühikute arvestuse ülevaatamine, et need ei väheneks ettevõtetele liiga
kiires tempos ja neid eraldataks ka pärast 2040. aastat.
○ Oluline on tasuta heitkoguse ühikute arvestuses mitte minna tagasi
leebemate reeglite suunas, st varasemaid kokkuleppeid ei tohi ülevaatamise
käigus muuta selliselt, et ettevõtted saavad algsest planeeritust rohkem
tasuta ühikuid. Rõhutame, et tasuta ühikute jaotamise pikendamine ja nende
vähendamistempo aeglustamine läheb vastuollu ELi HKSi
aluspõhimõttega, milleks on “saastaja maksab”. Selle tulemusena kaob
ettevõtetel ja tööstusel stiimul puhtamate tehnoloogiate suunas liikuda.
○ Tasuta ühikute andmine peaks lõppema 2034. aastal ja tasuta ühikute
saamiseks peaks olema ettevõtetel selge ja siduv dekarboniseerimise
investeeringute kava, mis oleks samas väärtuses tasuta saadud ühikutega.
Seda vajadust kinnitab ka Euroopa Kontrollikoja hiljutine raport, mille
hinnangul oli ELi HKSi kolmandas faasis ja neljanda faasi alguses tasuta
ühikute eraldamine liiga vähe sihitud. Leiti, et tasuta ühikute suur
eesmärki prognoositavamalt ja
kulutõhusamalt. Kehtiva direktiivi
järgi pidi tasuta eraldatavate
ühikute eraldamine lõppema 2034
vaid süsiniku piirimeetmega kaetud
sektorites. Ka praegu kehtib
enampakkumistulu jaoks 100%
kliima ja energia eesmärkide jaoks
kasutamise reegel ning ühtsed
aruandlusvormid. Tasuta ühikute
tingimuslikkus seab varajased
investeerijad olukorda, kus neil ei
ole võimalik tasuta eraldatavate
ühikute tingimuslikkusele vastata,
mistõttu on oluline reeglid üle
vaadata, et need ka praktiliselt
rakendatavad oleksid. Silmas on
peetud merenduskütuseid KOM
ettepanekust ning lisaks kasutatud
toiduõlist, loomsetest
kõrvalsaadustest, reoveepõhistest
lähteainetest ning toidu- ja sööda
tootmiseks mittesobivast
biomassist toodetud kütuseid. Meie
hinnangul on oluline, et Eesti
ettevõtete konkurentsitingimused
on samaväärsed teiste riikidega,
mistõttu on oluline arvestada
ilmastikuoludega, mis tähendavad
meile suuremat kütusekasutust.
eraldamine ei pruugi seetõttu toetada tõhusat dekarboniseerimist. Tasuta
ühikute eraldamist tuleks käsitleda ajutise ja sihitud meetmena
süsinikulekke riski leevendamiseks, mitte püsiva toetusmehhanismina.
● Suurem hinnastabiilsus ja investeerimiskindlus.
○ ELi HKS toimib turupõhiselt, seega hind sõltub ka ettevõte tegevusest või
tegevusetusest. Kui lubada suuremat hinnastabiilsust, siis kaotab süsteem
ka oma esialgse mõtte. Praegune turustabiilsusreserv on teatud ulatuses
hinnastabiilsuse taganud, kuid sellest suurema stabiilsuse nõudmine
muudab küsitavaks kogu süsteemi mõtte. Kindel süsteem ja selge arusaam,
et süsinikuhind on tõusutrendis ning seda ei hoita kunstlikult madalana,
annab ettevõtetele kindluse teha roheinvesteeringuid. Süsteemi
nõrgestamine kahjustaks just investeerimissignaale ja jätaks Eesti ja kogu
Euroopa tööstuse sõltuvaks fossiilkütuste maailmaturu hindadest ja seega
ka haavatavaks globaalsetele hinnašokkidele.
● Tagada Euroopa ja Eesti tööstuse konkurentsivõime üleminekuperioodil.
○ Mõistame vajadust tagada konkurentsivõime süsinikulekke ohuga
sektorites. Teisalt on Eesti põlevkivitööstus äärmiselt saastav ning
õlitootmise pikendamine tasuta ühikute andmisega veel pärast 2040. aastat
ei ole kuidagi lubatav. Eesti on taaste- ja vastupidvuskavaga võtnud
kohustuse väljuda põlevkivielektritootmisest aastaks 2035 ja õlitootmisest
aastaks 2040. Seega ei ole põhjendatud seista selle eest, et
põlevkivitööstuses jätkuks tasuta ühikute saamine veel pikemalt.
○ Samuti peaks perioodil 2030-2040 tasuta ühikute arv vähenema plaanitult
hoogsas tempos, et anda turuosalistele selge märk, et ELi HKS süsteemil
on tõsi taga ning motiveerima oma tegevust ümber korraldama. Kui vaadata
näiteks VKG Oil AS käitistele eraldatud kvoodiühikuid aastatel 2021-2025
ja võrrelda neid tõestatud heitekogustega, siis on märgata, kuidas mitmetel
juhtudel ületavad tasuta eraldatud ühikud tõendatud heitekoguseid. Jätkuv
heldekäeline tasuta ühikute väljaandmine ei motiveeri tööstust tegema
vajalikke investeeringuid kliimaneutraalseks tootmiseks.
Allikas: Keskkonnaamet
○ Kõige olulisem on suurendada investeeringuid puhtasse tööstusesse ning
tugevdada moderniseerimisfondi, suunates selle vahendeid tööstuse
elektrifitseerimisse, tulevikukindlate energiasüsteemide arendamisse,
energiatõhususse ning elektrivõrkude ja salvestusvõimekuse rajamisse,
mitte leevendada HKSi hinnasignaali või suurendada tasuta kvootide rolli.
○ Oluline on säilitada solidaarsusmehhanism madalama sissetulekuga
riikidele, kuid kindlustada, et lisavahendeid kasutatakse selleks, et
kiirendada üleminekut taastuvenergial põhinevale süsteemile ja väljuda
fossiilkütustest.
● Vähendada ettevõtete ja liikmesriikide halduskoormust.
○ Toetame seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustuste tehnilist lihtsustamist,
kuid rõhutame, et lihtsustamise sildi all ei tohi nõrgendada süsteemi sisulisi
kohustusi ega kvootide jaotusreegleid. Halduskoormuse vähendamisega ei
tohi kannatada läbipaistvus ja kliimaambitsioon. Lisaks peab süsteem
tagama, et halduskoormuse vähendamine ei mõjutaks seiret ega lahjendaks
nõudeid.
○ Samuti peab paranema selgus, kuidas tasuta ühikuid saavad ettevõtted
planeerivad oma tootmist samm-sammult ümber korraldada.
● Tunnustada ja õiglaselt kohelda liikmesriike ning ettevõtteid, kes on juba varakult
heitmeid vähendanud.
○ Eesti suur heitkoguste vähendamine võrreldes 1990. aastaga toimus tänu
Nõukogude Liidu tööstuse kokkuvarisemisele, seega ei ole siin mingit
põhjust riiki selle eest eraldi tunnustada. Tõepoolest, ka viimastel aastatel
on riik suutnud heitkoguseid vähendada, kuid see näitab, et ELi HKS täidab
lõpuks oma eesmärki. ELi HKS süsteemis saab riik juba tunnustuse selle
kaudu, kui palju talle eraldatakse ühikuid börsil müümiseks, sest see sõltub
varasemast heitkogusest (hetkel võrdlusel perioodiga 2005-2008). Samuti,
kui ettevõtted on tänu oma tehtud investeeringutele nii palju puhtamad, et
ei pea ostma turult CO2 ühikuid või saavad maha müüa oma saadud tasuta
ühikud, siis see ongi juba süsteemi sisse disainitud tunnustus. Jääb
segaseks, millist ekstra tunnustust riigi esindajad siin veel sooviksid näha?
● Säilitada liikmesriikide paindlikkus HKSi tulude kasutamisel vastavalt riiklikele
vajadustele.
○ ELi HKSi tulude kasutamine peaks, vastupidi, olema selgemalt
reguleeritud. 100% tuludest peab minema energiaüleminekuks,
kliimategevusteks ja sotsiaalseteks meetmeteks, mis leevendavad
üleminekuga seotud probleeme. ELi HKSi tulude kasutuskoht peab olema
tegevus, mis on lisaks niikuinii riigieelarvelistest kuludest plaaneeritavatele
tegevustele. See tähendab, et tuleks selgelt defineerida, millistesse
meetmetesse liikmesriikides saab ELi HKSi raha kasutada (millised kliima-
, sotsiaalsed ja tööstuse meetmed).
○ Looma peaks üle Euroopa ühesugused aruandlusvormid, mille kaudu
liikmesriigid saavad raporteerida oma ELi HKSi tulude kasutamist. See
tagaks läbipaistvuse ja võrdlusvõimaluse ELi riikide vahel.
○ ELi HKSi tulud rahastavad muuhulgas ka Sotsiaalse Kliimafondi (SKF)
tegevusi, mille sihtrühmaks on vähekaitstud leibkonnad, kogukonnad ja
mikroettevõtted. ELi HKSi tulude jaotamise reeglite muutmine võib
nihutada edasi ka SKFi väljamaksed. ELi HKSi tulude kasutamine
Sotsiaalse Kliimafondi tegevusteks motiveerib liikmesriike ka Sotsiaalse
Kliimaplaaniga tegelema ning neid kinnitama. Euroopa Komisjon on juba
kinnitanud mitmete liikmesriikide Sotsiaalsed Kliimaplaanid, kuid
ebaselgus ELi HKSiga pigem aeglustab seda protsessi.
● Tagada, et ELi HKS toetaks jätkuvalt kulutõhusat heitmete vähendamist ning
Euroopa majanduse pikaajalist vastupidavust ja konkurentsivõimet.
○ Nõustume, et ELi HKS on toiminud hästi heitmete vähendamisel ja seetõttu
ei tohi seda ka edaspidi nõrgendada.
○ Kliimakriisi kontrolli all hoidmiseks peaks EL 2040. aastaks saavutama
kliimaneutraalsuse, seega praeguse kursi hoidmine, st LRF hoidmine 4,4%
tasemel selliselt, et heitkoguste üldmaht jõuaks nulli hiljemalt aastaks 2040.
aastaks vastaks sellele. Selle nõrgendamine on tagasiminek senistes
poliitikates.
○ Selleks, et tagada pikaajalist konkurentsivõimet, tuleb tugevalt panustada
rohetehnoloogia sektorisse ja üleminek taastuvenergial põhinevale
majandusele peab looma uusi tasuvaid töökohti. Ettepanek on pühendada
ELi HKSi tuludest üks osa selgelt uue majanduse ja rohetehnoloogia sektori
toetuseks.
● Seista merenduse-HKSis jääklassi laevade erandi jätkumise eest ning laiendada
seda navigatsioonile.
○ Mõistame vajadust erandi järgi jääklassi laevadel, kuid rõhutame, et igas
sektoris on vaja liikuda kliimaneutraalsuse suunas ning seega ka siin on
vajadus innovatsiooni järele, mis tekib kõige paremini siis, kui ajaline surve
seda tagant tõukab. ELi HKSi tuludest on võimalik järele aidata
innovatsiooni sektorites, mis seda kõige enam vajavad ja Eesti võiks oma
ELi HKSi tulude kasutust ka selliselt planeerida. ELi tasandil peaks
selgemalt reguleerima, et ELi HKSi tulude kasutus jõuaks just sinna
valdkondadesse, mida on vaja kõige rohkem järele aidata.
● Toetame toetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist keskkonnasõbralikumate
merenduskütuste kasutuselevõtu soodustamiseks.
○ Nõustume, et selged toetusmeetmed valdkonnas, mida on vaja järele aidata,
on vajalikud. Palume täpsustada, mida tähendavad keskkonnasõbralikud
kütused. Need peavad olema kütused mis on kliimaneutraalsed, aga ka
laiemalt ei kahjustaks nt elurikkust. Kui kasutatakse nt biodiislit, siis on
väga oluline, kust pärineb biodiisli tooraine ja et selle keskkonnajalajälg
oleks adekvaatselt hinnatud, arvestades kogu elutsüklit.
Palume tutvuda ja arvestada ka Climate Action Network Europe (CAN
Europe) soovitustega Kesk- ja Ida-Euroopa suunas. CAN Europe koondab
endas kliimavaldkonnas tegutsevaid vabaühendusi ja selle liige on ka
Eestimaa Looduse Fond.
https://caneurope.org/news/making-the-most-of-the-eu-ets-revision-in-
central-and-eastern-europe/
Elektritööstuse Liit Euroopa Liidu 2050 aasta kliimaeesmärk sõltub võimest suurendada elektrifitseerimise
kiirust ja ulatust, et kasutada ära elektrifitseerimise kogupotentsiaal.
Elektritööstusena toetame energiasüsteemide mõistlikku dekarboniseerimist ning
selleks ühiskonnale vastuvõetaval viisil majanduse elektrifitseerimist, kuivõrd
kulutõhus üleminek on kasulik kõikidele osapooltele. Samuti vajame seda toetavat
regulatsiooni, sh usaldusväärset heitkogustega kauplemise süsteemi, et kiirendada
kuluefektiivset elektrifitseerimist ühiskonnas, tagades seejuures õiguskindluse.
Seetõttu on Euroopa Liidus äärmiselt oluline pikaajaline, stabiilne ja prognoositav
kliima- ja energiapoliitika olemasolu, mis on tehnoloogianeutraalne, turupõhine ja
kestlik. Samas peame mõistma, et Euroopa Komisjoni liigne tormakus, perspektiivi ja
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub vajadus direktiivis
sätestada olulised nõuded ning
reeglid, tasuta eraldatavate ühikute
tingimuslikkus ja investeeringute
ulatus, ühikuhinna prognoositavus,
hinnapiir ja MSR, olmejäätmete
põletamine, rahastusfondide
geograafiline tasakaal. Selgitame,
et tegemist on plaanilise EL HKSi
ülevaatusega, mis oli kehtivasse
direktiivi sisse kirjutatud. Ka
praegu kehtib enampakkumistulu
tervikpildi puudumine võib viia Eesti ühiskonna tasakaalust välja ja vähendada
tuntavalt majandusarengu võimalusi ja ühiskonna heaolu.
Heitekoguste kauplemise süsteemi ülevaatamise algatuse väljatöötamise põhjus oli
seotud vajadusega tasakaalustada ebarealistlikke kliimaeesmärke tegelikule
tehnoloogilisele valmisolekule, taastada EL tööstuse konkurentsivõime ning säilitada
töökohad, stabiilsemat ja prognoositavamat süsinikukvoodi hinda heitkoguste
kauplemise süsteemis, et vältida turu ülemääraseid järske kõikumisi ning vältida
ühiskondade ülemaksmist. Kuid pigem on realiseerunud eelnevalt Euroopa
(elektri)tööstuse adresseeritud ohuhinnang, et menetluses olev algatus tekitab pigem
suuremat määramatus ja ebaselgust ning on oma sisus ka vastuoluline, sest
Euroopa Komisjoni 17. juuli 2026. aasta algatus COM(2026) 616 sisaldab ettepanekuid,
mis sisuliselt lõpetab Eestis kohaliku ressursi väärindamise, vähendab tuntavalt
energiajulgeolekut ja varustuskindlust ning tekitab mitmetes valdkondades soovimatuid
negatiivseid kõrvalmõjusid.
Euroopa Komisjoni algatuse üldsõnalisuse peamiseks probleemiks ongi see, et ei ole
selgelt arusaadav, mis on selle tegelik mõju Eesti ühiskonnale, majandusele või
konkreetsemalt ettevõtete tegevusele, sest tegelikult soovib Komisjon endale saada
volitusi ebamääraste ettepanekute edasiseks formuleerimiseks, et välistada järgnevas
protsessis liikmesriikide otsustusõiguse. Seetõttu on Liidu seisukoht, et kõik sisulised
tingimused tuleb sätestada põhidokumenti/õigusakti ning mitte anda Komisjonile
volitusi tal endal välja töötada täpsustavaid tingimusi ilma liikmesriike kaasamata
(määramatus, ebaselgus, olematu õiguskindlus jms).
Samuti juhime tähelepanu Komisjoni algatuse süvaprobleemile, kus soovitakse muuta
heitkoguste kauplemise süsteemi alusloogikat ja millele ei ole antud Komisjonile
jaoks 100% kliima ja energia
eesmärkide jaoks kasutamise reegel
ning kõik enampakkumistulu
meetmed on avalikult
kättesaadavad riigi
eelarvestrateegia lisas 5. Juhime
tähelepanu asjaolule, et
Moderiniseerimisfondi vahendite
kasutamine on projekti elluviijale
oluliselt halduskoormavam kui
enampakkumistulu meetmetel
põhinevate rahastuste kasutamine.
volitusi liikmesriikide poolt. Nimelt on süsteemi loomisest peale sätestatud väljaspoole
Euroopa Liitu eksportivale tööstusele tasuta süsinikukvoodid, et säilitada selle
konkurentsivõime globaalsel turul ning see oligi selle süsteemilahenduse ainuke
eesmärk. Nüüd on Komisjon oma algatuses toodud ettepanekuga muutmas süsteemi
alusparadigmat ning sisuliselt hävitamas väljaspoole eksportiva tööstuse
konkurentsivõimet Euroopa Liidus ja ka Eestis, seades tingimuslikud eeldused
konkurentsivõime säilitamiseks ehk sisuliselt välistab tasuta süsinikukvootide mõju.
Kokkuvõtlikult ei tohiks Euroopa Komisjon tasuta süsinikukvootide kompenseerivat
mõju neutraliseerida viisil, mis kahjustab süsinikulekke vältimise ja ELi tööstuse
konkurentsivõime eesmärki. Liidu seisukoht on, et heitkoguste kauplemise süsteemis
peab säilima konkurentsivõime säilitamiseks tasuta kvoodid väljaspoole Euroopa
Liidu eksportival tööstusel ning algatuse tingimuslikkus (investeerimiskohustus
samaväärses mahus) tuleb eos lõpetada ning sellega ei tohi Eesti kindlasti
nõustuda. Samuti juhib Liit tähelepanu asjaolule, et algatuses väljapakutud heite
vähendamise tempo on Eesti tööstusele vastuvõetamatu ning sisuliselt viib järgneval
kümnendil tööstuse sulgemiseni. Antud ettepaneku põhjendatud muutmiseks on vaja
teostada täiendav siseriiklik mõjuanalüüs, mis selgitaks välja realistliku heite
vähendamise mõistliku tempo.
ETL täiendavad kommentaarid:
1. LHÜ hinna prognoositavus ja turustabiilsusreserv
EL HKS-i tuleb täiendavalt lisada absoluutsel hinnatasemel põhinev automaatne
turustabiliseerimismehhanism. MSR peab garanteerima cap’i täitmiseks vajaliku
hinnasignaali ja turu likviidsuse, samas vältima pidevat kõrget LHÜ hinda, mis seetõttu
ei too kaasa proportsionaalset täiendavat heitevähendust. Mehhanismi rakendamist
peab juhtima sõltumatu asutus avaliku metoodika ja kindlaks määratud reeglite alusel.
MSR mõjutab LHÜ hinda kaudselt, muutes ringluses olevate LHÜ-de koguse alusel
iga-aastast oksjonipakkumist. Ülejäägi puhul eemaldatakse LHÜ-d turult ja vähesuse
korral vabastatakse ühikud reservist. Senine MSR on aidanud teatud määral taastada
dekarboniseerimiseks vajalikku hinnasignaali, samas väheneva cap’i ja madala mahu
tõttu võib ajaliselt aeglane vabastamine suurendada likviidsuspuudust, hinnavolatiilsust
ja turuosaliste kuluriski.
Euroopa Komisjoni ettepanek vähendab antud riski ainult osaliselt. Planeeritud TNAC-
i tehniline korrigeerimine, reservi suunamise määra vähendamine 24%-lt 12%-le ja üle
400 miljoni reservis oleva LHÜ kehtetuks tunnistamise lõpetamine võimaldavad
säilitada suurema likviidsuspuhvri. Samal ajal kohandataks MSR-i künniseid kahaneva
turuga. Muudatuste mõju ei ole ühesuunaline: väiksem reservi suunamine ja kehtetuks
tunnistamise lõpetamine säilitavad rohkem LHÜ-sid, kuid langevad
vabastamiskünnised võivad nende turule jõudmist edasi lükata. Reservis olevad LHÜ-
d automaatselt turupakkumisse ei lisandu. Nende mõju hinnale tekib alles siis, kui
rakendub koguseline vabastamisreegel või hinnapäästik. Seetõttu parandavad
Komisjoni muudatused reservi võimet tulevastele šokkidele reageerida, kuid ei kaitse
käitajaid olukorras, kus LHÜ hind tõuseb järk-järgult ja püsib pikaajaliselt kõrgel
tasemel. Ka kehtiva direktiivi artikli 29a suhteline hinnapäästik sõltub varasemast
hinnatasemest ega toimi seetõttu usaldusväärse absoluutse hinnakaitsena.
Seetõttu töötab liiga kõrge LHÜ hind vastu elektrifitseerimise eesmärgile, sest ETS 1
süsinikukulu kandub fossiilkütusel marginaaltootja kaudu elektri hulgihinda. LHÜ
hinna tõus suurendab seetõttu fossiilsete protsesside asendamise motivatsiooni, samuti
elektrifitseerimise opereerimiskulu. Kuivõrd fossiilkütustel tootmine mõjutab elektri
marginaalhinda, siis liiga kõrge LHÜ hind vähendab elektrifitseerimise majanduslikku
eelist. ETS 2 kasutatav 45 eurot/t CO₂ hinnapäästik 2020. aasta hindades koos
inflatsiooniindekseerimisega annab absoluutsel hinnatasemel põhinevale sekkumisele
õigusliku lähtekoha, aga seda ei tuleks käsitleda ETS 1 optimaalse hinnana. ETS 1
hinnapäästiku määr peab põhinema mõjuanalüüsil, et milline hinnasignaal on vajalik
ettenähtud perioodi cap’i kulutõhusaks täitmiseks.
Liidu seisukoht on, et MSR-i muudatusi tuleb täiendada ette teada ja
indekseeritava hinnapäästikuga, mille ületamisel vabastatakse reservist
automaatselt täiendavaid LHÜ-sid. See muudaks hinnariski juhitavamaks,
säilitades samal ajal väheneva cap’i ja EL HKS-i keskkonnaeesmärgid.
2. Jäätmete energeetiline väärindamine (MWI)
Olmejäätmete põletamist (MWI) ei tohiks heitkogustega kauplemise süsteemi lisada
selle piiratud keskkonnakasu ja märkimisväärse halduskoormuse tõttu. Euroopa
Komisjon soovib prügipõletuse viia ETS-i alla ning hetkel ei ole Eesti riigil erilisi
vastuväiteid ja või seda ei ole lihtsalt avalikustatud. Antud juhul on oluline, et Eesti oma
prügipõletust ära ei lõpetaks.
Liit on seisukohal, et jäätmete energiakasutuse hinnastamine peab toetama
jäätmehierarhiat, samas jäätmete kõrvaldamine/ladustamine prügilatesse ei tohi
muutuda jäätmete energeetilisest väärindamisest majanduslikult soodsamaks, sest
vastasel juhul suureneb jäätmete ladestamine ja eksport ning suureneb primaarse
biomassi kasutamine soojusenergia tootmiseks. Olmejäätmete põletamisele seatav
kohustus peab rakenduma terviklahenduses, milles jäätmete kõrvaldamisele, sealhulgas
ladestamisele, kehtib energeetilisest väärindamisest kõrgem keskkonnapoliitiline
hinnasignaal ning kindlasti tuleb üleminekuajal säilitada Eestile võimalus kasutada
ajutist erandit ehk säilitada vähemalt COM(2026) 616 artikli 1 punktis 23 kavandatava
artikli 12b kohane ajutine erand.
3. Oksjonitulud
Oksjonitulude kasutamisel liikmesriikides tuleks need eraldada konkreetsete
süsinikdioksiidiheite vähendamise programmide finantseerimiseks ja mitte kanda üle
riikide eelarvetesse poliitilise suvaotsuste finantseerimiseks. Kvoodioksjonite raha
kasutamine on killustunud, puuduvad kasutamise mõju ja tulemuse analüüs ehk
tervikpildis on poliitiliste otsuste ebakvaliteetsus toonud kaasa reaalsuses vähese
tulemuslikkuse.
Moderniseerimisfondi vahendeid tuleks Eestis lubada kasutada ka
(era)ettevõtetele, eelkõige ETS süsteemi kuuluvatele ettevõtetele, aga mitte ainult
riiklikes meetmetes. 4. Innovatsioonifond
Innovatsioonifondi rakendamisel tuleb nõuda suurema geograafilise tasakaalu
arvestamist ja seetõttu tuleb muuta välditud heitkoguste arvutamise metoodikat. Liidu
seisukoht on, et konkreetsemalt tuleks liikmesriikidel lubada kohaldada riiklikke
võrdlusaluseid, mis kajastavad paremini nende lähtekohta süsinikdioksiidiheite
vähendamise protsessis. Praegune, kogu Euroopa Liitu hõlmavatele võrdlusalustele
tuginemine, seab Eesti ebasoodsasse olukorda ning see ei ole aktsepteeritav. Seetõttu
peab metoodika arvestama liikmesriikide erinevusi, aga mitte lähtuma keskmistatud
alusandmetest metoodikas.
Siinjuures juhib Liit tähelepanu asjaolule, et võimalikud investeerimisvahendid on
eelkõige mõeldud energiatootmise dekarboniseerimiseks ning mõistlikuks üleminekuks
ei ole uus kavandatav nõue, et ei tohi toetada investeeringuid, mis pikendaksid
fossiilkütuste kasutamist energia tootmises, on ebamõistlikud. Eriti Venemaaga
piirnevas riigis Eesti, kus energiajulgeolek ja varustuskindlus on kordades suurema
kaaluga ning elektrisüsteemi saarestumine sõjalises konfliktis on suhteliselt tõenäoline.
5. Koostootmisjaamade käitamine
EL energiatõhususe direktiiv lubab suure kasuteguriga koostootmisjaamade käitamist
kuni 2045. aastani, samas saastekvootide pakkumine esmasel turul lõppeb 2038. või
2039. aastal. Antud regulatiivne ebakõla seab ohtu gaasiküttel töötava energiatootmise
pikaajalise elujõulisuse, mis on energiajulgeoleku ja juhitava võimsuse olemasolu jaoks
ülioluline.
Praegused artikli 27a eeskirjad lubavad reserv- või varuüksused heitkogustega
kauplemise süsteemist välja jätta ainult siis, kui need on viimase kolme aasta jooksul
töötanud vähem kui 300 tundi aastas. Antud säte välistab uued tootmisvõimsused, millel
definitsiooni järgi sellised ajaloolised andmed puuduvad. Ettepanek on töötunde
suurendada 300 tunnilt 1000 tunnile, et toetada selliseid tootmisvõimsusi nagu avatud
tsükliga gaasiturbiinid (OCGT-d), mis on olulised taastuvenergia tootmisvõimsuste
integreerimiseks, elektrivõrgu stabiilsuse säilitamiseks ja varustuskindluse tagamiseks.
Samas põlevkivist elektritootmist asendanud gaasil töötavate võimsuste poolt CO2
vähendamine on probleemne, sest kasvavad saastekvootide kulu ei pruugi tingimata
kiirendada CO2 vähendamist, vaid võivad selle asemel piirata ettevõtete rahalist
suutlikkust investeerida puhtamatesse tehnoloogiatesse. Seetõttu on vaja heitkogustega
kauplemise süsteemis realistlikku ja sidusat lähenemisviisi gaasil töötavate
tootmisvõimsustele tuleviku vaates.
Liidu seisukoht on, et gaasijaamad on taastuvelektrienergia integreerimiseks ja
varustuskindluse tagamiseks vajalikud, nad saavad töötunde turutingimustel ja
seetõttu ei ole vaja neid rangelt piirata. Positsioon, et vesinikku hakatakse kasutama
elektri tootmiseks on hetkel lihtsalt majanduslikult ebamõistlik.
6. Reservjaamade valmisolek kui eraldi varutuskindluse teenus
EL HKS hinnastab reservjaamade heidet, kuid ei tasusta harva töötava jaama võimsuse,
personali, hoolduse ega kütusevaru säilitamist, mistõttu ei saa varustuskindluse teenust
hinnata üksnes käitise absoluutse heitevähenduse alusel. Liit on seisukohal, et
riiklikult vajalikule reservjaamale tuleb dekarboniseerimiskavas lubada
reservrežiim ning põhjendatud opereerimis- ja valmisolekumeetmed, kus käitist
ei tohi sundida ebaproportsionaalsesse kütusevahetusse või sulgemisse.
EL HKS hinnastab heidet, kuid ei tasusta harva töötava reservjaama võimsuse
säilitamist, personali, hooldust, käivitusvalmidust ega kütusevaru. Samas käsitleb
elektrituru määrus võimsusmehhanisme eraldi varustuskindluse vahenditena, mis
tasustavad ressursi kättesaadavust süsteemi pingelisel ajal, mitte üksnes toodetud
energiat. Samas võiks analüüsida ettepanekut, et agressoriga piiririikide
varustuskindlust ja energiajulgeolekut tagavad elektritootmise käitised võiksid kuuluda
ETS 2 süsteemi, kus heitkoguste kauplemise ühiku hinnad on selgelt stabiilsemad,
tekitavad pikaajalisemat õiguskindlust ning annavad vajalikele investeeringutele
elektrisüsteemis paremad väljavaated ning koosmõjus loovad parema
energiajulgeoleku ja varustuskindluse Eestis.
Eesti Gaasiliit Eesti Gaasiliit esitab oma seisukohad Euroopa Komisjoni 17. juulil 2026 avaldatud
ettepaneku ja sellega seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformipaketi
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub EL HKSi prognoositavus,
sh trajektoor ning ühikuhind ja
kohta. Ettepanek kujundab ETS 1 toimimise pärast 2030. aastat ning mõjutab oluliselt
tööstuse ja energeetika investeerimisotsuseid, konkurentsivõimet ja varustuskindlust.
Eesti Gaasiliit toetab ETSi turupõhist toimimist, prognoositavat süsinikuhinna signaali
ning ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamist kulutõhusal viisil. Me ei taotle
fossiilse maagaasi heitkogustele erandit ega kliimaeesmärkide nõrgendamist. Peame
aga oluliseks, et taastuvgaase ja vähese CO2 heitega gaase, süsinikueemaldusi ning
nende kasutamiseks vajalikku taristut hinnataks tegeliku heite ja elutsükli kliimamõju,
mitte üksnes tehnoloogia nimetuse alusel.
Palume Eesti seisukohtade kujundamisel ja Euroopa Liidu läbirääkimistel toetada
järgmisi põhimõtteid.
Prognoositav ja turupõhine ETS ETS 1 heitkoguste ülempiiri, lineaarse vähendamisteguri ja turustabiilsusreservi
muudatused peavad looma pärast 2030. aastat selge ja prognoositava arengutee.
Toetame lahendust, mis säilitab piisava turulikviidsuse, vähendab põhjendamatut
hinnavolatiilsust ja annab ettevõtjatele pikaajaliste investeeringute tegemiseks
usaldusväärse signaali. Vältida tuleb sagedasi ettenägematuid sekkumisi ja reeglite
tagasiulatuvat muutmist.
Biometaani ja muude taastuvgaaside ühetaoline ETS-arvestus ETSis tuleb kogu Euroopa Liidus ühetaoliselt tunnustada säästlikkuse nõuetele vastavat
biometaani ja sünteetilist metaani ka juhul, kui need muuhulgas tarnitakse käitisele
ühendatud gaasivõrgu kaudu. Arvestus peab põhinema kontrollitaval massibilansil,
tunnustatud säästlikkuse tõenditel ja liidu andmebaasil ning välistama topeltarvestuse.
Füüsilise gaasimolekuli jälgimise nõue ei oleks ühendatud gaasiturul teostatav ega
põhjendatud.
Piiriüleste tarnete puhul tuleb tagada päritoluriigist ja tarneahelast sõltumatu võrdne
kohtlemine. Selged reeglid võimaldavad ETSi käitistel asendada fossiilset gaasi
taastuvgaasiga ning loovad kohalikele biometaanitootjatele toimiva turu.
rahastusvahendiete kasutatavus.
Selgitame, et tehnilistel detailidel
sh biometaani küsimust hoiame
töögruppides fookuses.
Moderniseerimisfondi gaasiinvesteeringute piirangu täpsustamine Komisjoni ettepanek välistada moderniseerimisfondist gaasiinvesteeringute
rahastamine ei tohiks kujuneda üldiseks keeluks, mis hõlmab biometaani, sünteetilist
metaani ja muid taastuvgaase või vähese CO2 heitega gaase. Piirang peab olema
sõnastatud nii, et see puudutab uusi fossiilgaasi investeeringuid, millel puudub usutav
heite vähendamise teekond, kuid ei välista taastuvgaaside tootmist, võrku sisestamist,
transporti, hoiustamist ega olemasoleva taristu kohandamist.
Liikmesriigile peaks jääma piiratud võimalus toetada ka selgelt põhjendatud
varustuskindluse investeeringuid, kui puudub mõistliku kulu ja ajaga rakendatav
heitevaba alternatiiv ning investeering on projekteeritud kasutama järjest suuremat
taastuvgaaside või vähese CO2 heitega gaaside osakaalu.
Biogeense CO2 püsiladustamise tunnustamine Biometaani tootmisel eraldatakse biogaasi väärindamise käigus kontsentreeritud
biogeenne CO2. Kui see CO2 püütakse kinni ja ladustatakse püsivalt, peab lahendus
olema selgete kvaliteedi-, seire- ja vastutusreeglite täitmisel tunnustatav ETSi
süsinikueemaldusena. Reeglid peavad arvestama biometaani tootmise eripära ega tohi
muuta väiksemate ja hajutatud tootmisüksuste osalemist ebaproportsionaalselt
keeruliseks.
CCU ja e-kütuste selge süsinikuarvestus Kinnipüütud CO2 kasutamisel toodetes või e-kütustes tuleb määrata selge arvestuspunkt
ja vastutav isik. Arvestus peab tagama, et CO2 lõplik atmosfääri vabanemine kaetakse
ühe korra, määrates kohustuse väärtusahelas selgelt ühele osalisele. Sama heidet ei tohi
arvestada kaks korda. Samuti ei tohi ajutist CO2 kasutamist käsitada püsiva
süsinikueemaldusena. Ühetaolised reeglid on vajalikud piiriüleste CO2- ja e-kütuste
väärtusahelate tekkeks.
Juurdepääs ETSi rahastusmehhanismidele Innovatsioonifond, tööstuse dekarboniseerimise pank (Industrial Decarbonisation
Bank), ETS Investment Booster ning liikmesriikidele laekuvad ETSi
enampakkumistulud peavad olema tehnoloogianeutraalselt kasutatavad ka biometaani,
sünteetilise metaani, biogeense CO2 kinnipüüdmise, kasutamise ja püsiva ladustamise
ning nendega seotud võrguühenduste ja taristu projektide toetamiseks. Rahastusreeglid
peavad olema jõukohased ka väiksematele ja keskmise suurusega projektidele ning
arvestama liikmesriikide erinevat lähteolukorda.
Olemasoleva gaasitaristu roll energiasüsteemis Olemasolev gaasivõrk ja gaasihoidlad võimaldavad taastuvgaase kulutõhusalt turule
tuua, katta hooajalist energiavajadust ning toetada elektrisüsteemi juhitavust ja
varustuskindlust. ETSi rakendus- ja delegeeritud õigusaktid ning rahastusreeglid ei
peaks välistama investeeringut üksnes põhjusel, et see kasutab gaasitaristut.
Otsustamisel tuleb lähtuda projekti tegelikust heitest, elutsükli kliimamõjust ja panusest
energiasüsteemi toimepidevusse.
Palume Eestil toetada läbirääkimistel ETS 1 raamistikku, mis ühendab ambitsioonika
kliimapoliitika, ettevõtete konkurentsivõime ja energiajulgeoleku ning loob selged
investeerimistingimused kodumaiste taastuvgaaside ja süsinikueemalduste
arendamiseks.
Eesti
Ringmajandusette-
võtete Liit
Saadan Teile Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu/ERMEL arvamuse seoses ettepanekuga
laiendada ETS'i jäätmete energiakasutusele.
Jäätmete energiakasutusele saab laiendada ETS kvootide loovutamise kohustust vaid peale
seda, kui jäätmete kõrvaldamisele (sh. ladestamisele) on Euroopa Liidus rakendatud
jäätmepoliitiline hinnasignaal, mis hoiab jäätmete kõrvaldamise kallimana kui on jäätmete
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub olmejäätmete põletamine
ja ladestamine. Selgitame, et Eesti
eelistab jääda erandina kasutada
riiklikult kehtestatud süsteemi.
energiakasutus. Vastasel korral on välistatud jäätmete ladestamise vähendamiseks seatud
eesmärgi täitmine;
Üleminekuajal peab säilima liikmesriigi võimalus kasutada Euroopa Komisjoni
ettepaneku COM(2016) 616 artikli 1 punktiga 23 ETSi direktiivi lisatavas artiklis 12b ette
nähtud erandit vähemalt 2035. aasta lõpuni. Erandit peab olema võimalik rakendada ka
juhul kui liikmesriigi ringlussevõtu-, ja hinnastamissüsteemid ei ole veel valmis
energiakasutusele ETSi täiendava kulu lisamiseks, ilma et see tooks kaasa
jäätmekäitlushindade järsu tõusu või jäätmete suunamise ladestamisele;
Enne 2031. aastat tuleb Euroopa Liidus kehtestada ühtne, usaldusväärne ja käitisepõhine
fossiilse CO₂määramise metoodika. Ettevõttel peab olema võimalik kontrollida, millise
jäätmekoostise ja milliste mõõtmistulemuste alusel tema kohustus tekib;
Süsiniku püüdmine võib saada osaks lahendusest, kuid see peab esmalt enda efektiivsust
ja majanduslikku jätkusuutlikkust tõendama (st süsiniku püüdmise kulu ei tohi teha
jäätmete käitlust ebamõistlikult kulukaks).
Kokkuvõtteks:
Jäätmete energiakasutusele suunatud CO₂ hinna eesmärk peaks olema suunata fossiilne
materjal jäätmevoost välja enne energiakasutust, kuid see ei tohi samaaegselt motiveerida
fossiilsete jäätmete kõrvaldamist ilma energiakasutuseta.
Seda eesmärki ei saavutata, kui ETSi direktiiv loob jäätmete kõrvaldamisele majandusliku
eelise energiakasutuse ees.
ERMEL palub ministeeriumil neid seisukohti arvestada Eesti seisukohtade kujundamisel.
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Kliimaministeeriumit
võimaluse eest avaldada arvamust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ülevaatamise
algatuse kohta. Kaubanduskoja hinnangul ei arvesta ettepanek piisavalt ELi, sealhulgas
väiksemate liikmesriikide nagu Eesti, tööstuse konkurentsivõime ja energiajulgeoleku
tegeliku olukorraga ning seab ettevõtetele kohustusi, mille sisu ja rahaline mõju ei ole
piisavalt selge ja prognoositav.
Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud ettepaneku kohta.
1. Kliimaeesmärgid ja tööstuse konkurentsivõime koostoime
Kehtiv heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi: HKS) raamistik loodi praegusega
võrreldes olulisel määral erinevas geopoliitilises ja majanduslikus olukorras. Venemaa
agressioon Ukraina vastu, energiakriis ja hiljutised häired ülemaailmsel energiaturul,
sealhulgas Hormuzi väina sulgemine, on näidanud, et energiasõltumatus ja varustuskindlus
on nii ELi kui ka kitsamalt Eesti jaoks strateegilise tähtsusega.
Peame oluliseks, et ELis sätestatud regulatsioonid suurendaksid tootlikkust viisil, mis
vastab kliimaeesmärkidele, kuid ei vähenda samal ajal ettevõtete konkurentsivõimet
võrreldes liiduväliste tootjatega. ELi regulatsioonid ei tohi seada liidus tegutsevatele
ettevõtetele rangemat dekarboniseerimiskohustust kui globaalsetele konkurentidele ega
viia tootmist Euroopast välja.
Kaubanduskoja seisukoht:
HKSi ülevaatamisel tuleb käsitleda tööstuse konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut
kliimaeesmärkidega võrdväärsena.
2. Fossiilkütuste tootmine ja impordisõltuvuse vähendamine
Komisjoni ettepaneku kohaselt on muudatuste eesmärk suurendada Euroopa võimet toota
puhast, kohapeal toodetud ja taskukohast energiat, eelkõige elektrit, asendades praegused
kulutused imporditud fossiilkütustele kapitaliinvesteeringutega majanduse
moderniseerimisse. Komisjon leiab, et HKS peaks jätkuvalt olema tugev, prognoositav ja
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub EL HKSi mõju ettevõtete
konkurentsile sh süsteemi
trajektoor ja hinnastabiilsus, tasuta
eraldatavate ühikute maht ning
tingimuslikkus ja investeeringute
ulatus, enampakkumistulu
kasutamine, 2026-2030
võrdlusaluste kehtestamine.
Selgitame, et toetame oluliste
detailide ja reeglite kehtestamist
direktiivi tasemel.
eesmärgipärane süsinikuvabaks muutumise edasiviiv jõud, vähendades seeläbi ELi
sõltuvust fossiilkütuste impordist ja tugevdades selle vastupidavust, edendades samal ajal
investeeringuid puhta energia üleminekusse kodumaistesse taastuvatesse
energiaallikatesse ning muudesse süsinikuvabadesse ja madala süsinikusisaldusega
energiaallikatesse.
Leiame, et Komisjoni ettepaneku eesmärk on tervitatav, kuid ettepanek ei arvesta, et osa
ELi kodumaisest energiatootmisest, sealhulgas fossiilsete vedelkütuste tootmine, panustab
impordisõltuvuse vähendamisse juba täna. Näiteks 2024. aastal oli Eestil ELi madalaim
energiasõltuvus impordist – kõigest 4,6%, samal ajal kui ELi keskmine oli 57,3%[1]. Kui
aga HKS kohtleb kodumaist fossiilkütuste tootmist samamoodi nagu tööstusharusid, mille
toodangut on võimalik järk-järgult süsinikuvabaks muuta, jääb see vahepealne panus
tunnustamata.
Samuti hakkaks praegune komisjoni ettepanek kodumaist tootmist piirama enne kui ELi
enda nõudlus ja impordisõltuvus on vähenenud, mistõttu ei kao nõudlus fossiilkütuste
järele, vaid see asendub impordiga kolmandatest riikidest. Tulemuseks on suurem, mitte
väiksem sõltuvus liiduvälistest tarnijatest, mis läheb otseselt vastuollu komisjoni
ettepaneku eesmärgiga vähendada impordisõltuvust.
Lisaks on viimaste aastate sündmused, sealhulgas Venemaa agressioon Ukraina vastu ja
häired ülemaailmsel energiaturul, näidanud, et kodumaine tootmisvõimekus on
kriisiolukorras asendamatu. Põlevkiviõli tootmine Eestis aitas 2022.-2023. aasta
energiakriisi ajal asendada osa imporditavast maagaasist ja tagada varustuskindluse. Seega
oleks tootmise ja kaevandamise sulgemine praktikas pöördumatu. Samuti pole
kriisiolukorras tarneahelat, taristut ega oskusteavet võimalik lühikese ajaga taastada, mis
võib seada ohtu Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse.
Kaubanduskoja seisukoht:
Kodumaise fossiilsete vedelkütuste tootmise piiramine ei tohi toimuda kiiremini, kui
väheneb ELi enda nõudlus ja impordisõltuvus fossiilsete vedelkütuste osas.
3. Süsinikulekke kaitse tingimuslikkus
HKSi direktiivi ülevaatamise ettepaneku artikkel 1 punktiga 15(d) lisatakse HKSi
direktiivi artiklisse 10a lõiked 3b-3c, mille kohaselt seob komisjon alates 2031. aastast
tasuta kvootide saamise investeerimiskohustusega. Käitis peab edaspidi tegema
dekarboniseerimisinvesteeringuid summas, mis vastab 100%-le tema tasuta kvootide
majanduslikule väärtusele. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole tasuta kvootide saamine
investeerimiskohustusega seotud.
Leiame, et selline lähenemine muudab aga tasuta kvootide olemust, kuna meetmest, mille
eesmärk on kaitsta ettevõtteid süsinikulekke eest, saab mehhanism, mis kohustab ettevõtet
tegema täiendavaid koormavaid investeeringuid. Tasuta kvootide eesmärk on kaitsta ELi
ettevõtteid süsinikulekke eest olukorras, kus ELi tootjale rakendub CO2 hind, kuid
kolmanda riigi konkurendile mitte. Kui ELi ettevõttel puudub praegu tehnoloogiline või
majanduslik võimalus nõutud investeeringut teha, ei kao süsinikulekke risk. Meie
hinnangul ei ole mõistlik, kui kaitse saamine süsinikulekke eest on sõltuvuses sellest, kas
ettevõttel on konkreetsel ajahetkel võimalik dekarboniseerimisinvesteeringuid teha.
Paljude sektorite jaoks ei ole vajalikud tehnoloogiad, näiteks CO2 transport ja ladustamine,
veel laialdaselt kättesaadavad või majanduslikult tasuvad. Seega ei tohiks süsinikulekke
kaitse sõltuda sellest, kas käitisel on hetkel olemas teostatav investeerimisvõimalus või kas
sobilikud tehnoloogiad on turul üldse saadaval. Samuti leiame, et nõue teha
dekarboniseerimisinvesteeringuid summas, mis vastab 100%-le tema tasuta kvootide
majanduslikule väärtusele, halvendaks ettevõtete rahavoogu, ilma et see lahendaks juba
praegust probleemi ehk raskust leida dekarboniseerimiseks vajalikku kapitali.
Lisaks näeb ettepanek ette, et kui käitis viib tootmisvõimsuse või majandustegevuse üle
EList väljapoole, peab ta juba saadud tasuta kvoodid tagasi maksma. Selline nõue tekitab
praktilisi küsimusi jõustatavuse osas ning kujutab endast olulist sekkumist
ettevõtlusvabadusse.
Kuna süsinikulekke vältimine ja dekarboniseerimisinvesteeringute toetamine on kaks
erinevat poliitikaeesmärki, ei tohiks neid omavahel siduda. Investeeringute
soodustamiseks on juba olemas eraldi rahastusmehhanismid, näiteks Innovatsioonifond,
mille kaudu saab investeeringuid toetada ilma tasuta kvootide olemust moonutamata. Kahe
eesmärgi kokku sidumine ei aita meie hinnangul paremini kaitsta süsinikulekke eest ega
kiirenda dekarboniseerimist, küll aga võib see jätta süsinikulekke kaitseta just need
ettevõtted, kes seda kõige enam vajavad.
Kaubanduskoda peab murekohaks ka tasuta kvootide vähendamise üldist tempot. Isegi kui
ettevõte on teinud nõutud 100% mahus investeeringu ja tõendanud sellega olulise heite
vähenemise ning saanud seetõttu kõik tasuta kvoodid kätte, väheneb tasuta eraldatavate
kvootide maht kavandatud ajakava kohaselt igal juhul ning kaitse süsinikulekke eest kaob
praeguse ettepaneku kohaselt 2040. aastaks täielikult. See ei arvesta sellega, et
süsinikulekke risk ei pruugi kõigis sektorites selleks ajaks olla ka reaalselt kadunud. Peame
vajalikuks, et tasuta ühikute arvestuse vähendamine ei toimuks ettevõtete jaoks liiga kiires
tempos ning et tasuta kvoote oleks võimalik eraldada ka pärast 2040. aastat, kui
süsinikulekke risk sektoris tegelikkuses siiski püsib.
Kui aga tasuta kvootide saamise eeldus siiski dekarboniseerimisinvesteeringutega säilib,
leiame, et ettevõtetele tuleks jätta piisavalt lai valik kvalifitseeruvaid investeeringuid, mis
selle kohustuse täitmiseks sobivad. Näiteks võiks lubada ettevõtetel suunata osa nõutavast
investeeringust süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse (EL) 2024/3012
(edaspidi: CRCF määrus) alusel sertifitseeritud süsinikupõllunduse ühikute ostmisesse.
See annaks mõistliku alternatiivi just nendele sektoritele, kus käitise enda heite
vähendamiseks vajalik tehnoloogia ei ole veel majanduslikult või valmiduselt kättesaadav.
See ei tähendaks HKSi heitkoguste kompenseerimist ega täiendavate kvootide loomist,
vaid oleks üks lisavõimalus ELi-sisese dekarboniseerimisinvesteeringu tegemiseks, mida
ettevõte saaks vabatahtlikult valida.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Tasuta kvootide saamine süsinikulekke riskiga sektorites ei tohi sõltuda
sellest, kas ettevõte on teinud dekarboniseerimisinvesteeringu summas, mis
vastab kvootide majanduslikule väärtusele.
• Oleme vastu plaanitavale muudatusele, mille kohaselt on ettevõte kohustatud
tootmise EList väljaviimisel kvoote tagasi maksma.
• Tasuta kvootide arvestuse vähendamine ei tohi toimuda ettevõtete jaoks liiga
kiires tempos. Tasuta kvoote tuleb jagada ka pärast 2040. aastat, kui
süsinikulekke risk on sektoris jätkuvalt olemas.
• Kui investeerimiskohustus siiski säilib, palume laiendada kvalifitseeruvate
investeeringute ringi, näiteks võimaldada osa kohustusest täita ELi süsiniku
eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse alusel sertifitseeritud
süsinikupõllunduse ühikute soetamisega.
4. Tasuta kvootide eraldamise tingimuste kehtestamine delegeeritud
õigusaktides
HKSi direktiivi ülevaatamise ettepaneku artikli 1 punktiga 15(d) lisatakse HKSi direktiivi
artiklisse 10a lõige 3c, mille kohaselt eraldatakse tasuta kvootide saamiseks nõutud
investeeringute mahust 80% investeerimiskava alusel ning ülejäänud 20% alles pärast
seda, kui kava on ellu viidud ja selle tulemusel on saavutatud „oluline tõendatud heite
vähendamine" (significant verified reduction in emissions).
Ettepanek ei määratle, mida “oluline heite vähendamine” täpselt tähendab, millised
investeeringud kvalifitseeruvad ning kuidas seda kohustuse täitmist hinnatakse. Nende
reeglite kehtestamine on ette nähtud alles hilisemate delegeeritud õigusaktidega. See
tähendab, et ettevõtted peavad hakkama kohustusega juba arvestama, teadmata, mis
ulatuses ja millistel tingimustel neile tulevikus rahaline kohustus tekib. Selline ebaselgus
raskendab pikaajaliste investeerimisotsuste tegemist, kuna ettevõtted ei suuda
usaldusväärselt prognoosida, kas ja millises ulatuses nende tehtavad investeeringud nõutud
tingimusi täidavad.
Kaubanduskoja ettepanek:
„Olulise heite vähendamise" kvalifitseerumise kriteeriumid ja selle hindamise
metoodika tuleb sätestada direktiivis, mitte hilisemates delegeeritud õigusaktides.
See tagab õigusselguse ja investeerimiskindluse juba enne investeerimiskohustuse
rakendumist 2031. aastal.
5. HKSi enampakkumistulude kasutamine süsinikupõllunduse toetamiseks
HKSi direktiivi ülevaatamise ettepaneku artikli 1 punktiga 14(c) muudetava HKSi
direktiivi artikli 10 lõike 3 teise lõigu punkti c kohaselt peavad liikmesriigid suunama
vähemalt 50% enampakkumistulust tööstuse dekarboniseerimisele suunatud
prioriteetsetele eesmärkidele. Metsandus ja mulla süsiniku sidumine sellesse
prioriteetsesse nimekirja ei kuulu. Selle saab liikmesriik valida ainult tulu ülejäänud, kuni
50% suuruse osa arvelt. Kehtiva õiguse kohaselt on metsandus ja mulla süsiniku sidumine
seevastu üks mitmest võrdväärsest võimalusest, kuidas liikmesriik võib
enampakkumistulu kasutada, ilma et sellele oleks seatud protsentuaalset osakaalu
piirangut.
Peame vajalikuks, et liikmesriikidele antakse selge võimalus kasutada HKSi
enampakkumistulusid CRCF määruse alusel sertifitseeritud süsinikupõllunduse
toetamiseks, sealhulgas erasektori nõudlust võimendavate meetmete kaudu. Näiteks
võiksid liikmesriigid hüvitada osaliselt ettevõtetele süsinikupõllunduse ühikute ostmise
kulu juhul, kui ühikud pärinevad selle liikmesriigi põllumajandussektorist. See ei paneks
kummalegi poolele kohustust. Riik ei peaks süsinikupõllundust rahastama ega ettevõte
ühikuid ostma, kuid see annaks siiski liikmesriikidele täiendava paindliku vahendi, kuidas
oma HKSi tulu suunata. Samuti aitaks see avaliku toetuse kaudu kaasata täiendavat
erasektori kapitali. Eestile tähendaks see reaalset võimalust suunata Euroopas tegutsevate
ettevõtete raha Eesti põllumaade süsinikuvarude kasvatamisse, parandades samal ajal meie
põllumajanduse konkurentsivõimet, mullatervist ja kliimakindlust.
Kaubanduskoja ettepanek:
Anda liikmesriikidele võimalus kasutada HKSi enampakkumistulu ülejäänud osa
ELi CRCF määruse alusel sertifitseeritud süsinikupõllunduse toetamiseks,
sealhulgas erasektori nõudlust võimendavate meetmete kaudu.
6. NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 väljajätmine täiendavast kaitsest
Võrdlusaluste arvestamise (2026-2030) uuendamise ettepaneku artikli 1 punktiga 1
täiendatakse HKSi direktiivi artiklit 10a lõikega 2a, mille kohaselt komisjon vähendab
ajavahemikus 2027-2030 soojuse ja kütuse varuvõrdlusaluste maksimaalset aastast
vähendamismäära, mis tähendab suuremat tasuta kvootide mahtu ja seeläbi täiendavat
kaitset süsinikulekke riski vastu. Sama artikli lõike 2b kohaselt ei kohaldata seda
täiendavat kaitset edaspidi aga NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla kuuluvatele
tegevustele, mis muuhulgas hõlmavad ka õli- ja gaasisektoriga seotud tegevusi.
Kehtiva õiguse kohaselt kohaldub kõigile varuvõrdlusalustele, sealhulgas õli- ja
gaasisektorile, ühesugune maksimaalne vähendamismäär. Ettepaneku (lk 2) kohaselt on
muudatuse eesmärk pakkuda täiendavat kaitset süsinikulekke riski vastu sektoritele, kus
heite vähendamise tehnoloogiate ja meetmete kättesaadavus on piiratud ning kus on
seetõttu suurem süsinikulekke risk, kuid NACE koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 alla
kuuluvatele tegevustele see leevendus ei laiene ning nende suhtes kehtiks edaspidi
jätkuvalt praegune, rangem määr.
Toetame ettepanekut vaadata varuvõrdlusalused üle, kuid meie hinnangul on NACE
koodide 0610, 0620, 1920 ja 4950 täiendavast kaitsest väljajätmine põhjendamatu. Ka
nende sektorite puhul on heite vähendamise tehnoloogiad ja meetmete kättesaadavus
piiratud ning on suurem süsinikulekke risk. See tähendab, et ka need neli sektorit täidavad
samu kriteeriume, mille alusel teistele sektoritele kaitse antakse. Seega ei ole välistus
loogiline ja seetõttu koheldakse teatud sektoreid ebaõiglaselt.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume mitte jätta komisjoni ettepanekus kavandatud täiendavast kaitsest välja
NACE koode 0610, 0620, 1920 ja 4950 ning võimaldada ka nende tegevuste puhul
kasutada kavandatavat täiendavat tasuta kvootide eraldamist.
7. Heite vähendamise trajektoor
HKSi direktiivi ülevaatamise ettepaneku artikli 1 punktiga 12(b) soovib komisjon
vähendada HKS direktiivi artiklis 9 sätestatud HKSi sektori heidet selliselt, et heite
vähendamise tempo aastatel 2031-2035 oleks 3,7% ja sealt edasi alates 2036. aastast 1,7%.
Kehtiva õiguse kohaselt on 2024-2027 heite vähendamise tempo 4,3% ja 2028-2030
aastatel 4,4%.
Peame positiivseks, et võrreldes praegu kehtiva korraga on kavandatav tempo aeglasem,
mis annab tööstusele senisest enam aega üleminekuks. Samas peame oluliseks, et komisjon
arvestaks veelgi enam sellega, kas tööstus suudab sellise tempoga ka kaasas käia võttes
arvesse ettevõtete tehnoloogilisi ja majanduslikke võimekusi. Kui heite vähendamise
tehnoloogiad, vajalik energiataristu ja madala süsinikusisaldusega toodete turg ei ole
piisavalt välja arenenud, muutub HKS pigem tootmise vähendamise ja sulgemise kui
dekarboniseerimise stiimuliks, mis omakorda ei ole kliimapoliitika eesmärkidega
kooskõlas. Seetõttu tuleb heite vähendamise trajektoori hindamisel arvestada mitte ainult
ELi territooriumil tekkivat heidet, vaid ka tootmise ümberpaiknemise ja impordist tuleneva
kaudse kliimamõjuga.
Samuti on oluline, et raskesti dekarboniseeritavatele sektoritele antaks suurem paindlikkus
juba enne 2030. aastat ning muuta trajektoor ka neile realistlikuks sihtpunktiks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume kujundada HKSi sektori heite vähendamise trajektoor tehnoloogia tegeliku
valmiduse ja majandusliku teostatavuse põhjal (vajadusel praegu kavandatust veelgi
aeglasemas tempos), anda raskesti dekarboniseeritavatele sektoritele suurem
paindlikkus juba enne 2030. aastat ning arvestada trajektoori hindamisel ka tootmise
ümberpaiknemisest tulenevat kaudset kliimamõju.
8. Kaudsete CO2 kulude kompensatsioon
HKSi direktiivi ülevaatamise eelnõu artikli 1 punktiga 15 asendatakse HKS direktiivi
artikkel 10(b) lõige 6 uue sõnastusega, mis säilitab liikmesriikide võimaluse anda
ettevõtetele jätkuvalt riigiabi, et kompenseerida elektrimahukatele tööstusharudele osa
CO2 kulust, mis kandub üle elektrihinna kaudu.
Peame vajalikuks, et see kompensatsioonivõimalus säiliks ka edaspidi, kuna selle
kadumine suurendaks veelgi elektrimahukate tööstusharude kulusid ja nõrgendaks nende
konkurentsivõimet võrreldes liiduväliste tootjatega, kellele elektrihinna kaudu
ülekanduvat CO2 kulu ei rakendu.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame komisjoni ettepanekut säilitada liikmesriikide võimalus kompenseerida
elektrimahukatele tööstusharudele kaudseid CO2 kulusid, mis kanduvad üle
elektrihinna kaudu.
9. Turustabiilsusreserv ja CO2 hinna prognoositavus
HKSi direktiivi ülevaatamise ettepaneku artikli 2 punktidega 2 ja 3 muudetakse ELi otsuse
2015/1814 artikli 1 lõigetes 5 ja 6 sätestatud turustabiilsusreservi toimimist, kohandades
künniseid ja kvootide vabastamise/kõrvaldamise mahtusid, et süsteem reageeriks paremini
turul tekkivale kvootide üle- või puudujäägile. Kehtiva õiguse kohaselt need künnised ja
mahud aastate lõikes ei muutu, kuid ettepaneku kohaselt hakkavad need iga-aastaselt
vähenema.
Meie hinnangul ei ole see mehhanism senini taganud ettevõtetele piisavat CO2 hinna
prognoositavust. Tegelik hind on korduvalt kujunenud oluliselt kõrgemaks, kui komisjoni
enda prognoosid on ette näinud. See raskendab ettevõtetel pikaajalist
investeerimisplaneerimist ja suurendab riski, et heite vähendamise asemel peatatakse
tootmine. Lisaks jäävad praeguses ettepanekus tasuta kvootide eraldamine ja
turustabiilsusreserv suures osas eraldiseisvateks mehhanismideks, mistõttu ei ole tagatud,
et süsteem reageeriks piisavalt kiiresti ja prognoositavalt järskudele hinna kõikumistele.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume kaaluda täiendavaid meetmeid, mis tagaksid ettevõtetele suurema CO2 hinna
prognoositavuse ja kaitseksid neid ootamatute hinnakõikumiste eest.
10. Süsiniku sidumise lahenduste roll HKSi tulevases raamistikus
HKSi direktiivi ülevaatamise ettepaneku artikli 1 punktiga 13 lisatakse HKSi direktiivi
artikli 9c lõige 8, mille kohaselt esitab komisjon enne 2034. aasta 31. detsembrit Euroopa
Parlamendile ja Euroopa Nõukogule aruande, milles ta hindab muuhulgas looduspõhiste
sidumiste ja ELi CRCF määruse alusel sertifitseeritud süsinikupõllunduse ühikute
võimalikku panust püsivasse süsiniku eemaldamisse.
Oleme saanud ettevõtetelt tagasisidet, et selle asemel võiks vastav hindamine toimuda juba
hiljemalt 2028. aastal, kui peaks käivituma ELi CRCF register ning tekib ühine ELi
raamistik sertifitseeritud süsinikupõllunduse ühikutele. Lisaks kavandab Euroopa
Komisjon aastatel 2031-2036 alustada väga olulises mahus rahvusvaheliste
süsinikuühikute ning ELi-siseste tööstuslike püsivate süsinikueemalduste kasutamist
HKSi paindlikkuse suurendamiseks. See võib suunata kümneid miljardeid eurosid
Euroopast välja ning samas mahus kapitali tehnoloogiliste püsivate süsinikueemalduste
arendamisse. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta Euroopa enda looduspõhiste ja
süsinikupõllunduse lahenduste võimalik roll hindamata kuni 2034. aastani.
Varasem hindamine ei tähendaks automaatselt süsinikupõllunduse ühikute HKSi lisamist.
See võimaldaks üksnes hinnata nende keskkonnaterviklikkust, püsivust, kuluefektiivsust
ja võimalikku rolli piisavalt vara, et teha tõenduspõhine otsus. See on oluline ka Euroopa
konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia seisukohalt. Süsinikupõllundusse tehtavad
investeeringud jääksid sellisel juhul Euroopa majandusse, suurendaksid
põllumajandustootjate sissetulekuid ning võivad samaaegselt toetada mullatervist,
põllumajanduse kliimakindlust ja toidujulgeolekut.
Lisaks võib süsinikupõllundusel olla oluline mõju HKSi kuluefektiivsusele. Nimelt kui
kvaliteetseid CRCF süsinikupõllunduse ühikuid on võimalik pakkuda suurusjärgus
ligikaudu 50 eurot tonni kohta ning Euroopa põllumajandusel on potentsiaali kasvatada
pakkumist kuni ligikaudu 100 miljoni ühikuni aastas, võiks nende kasutamine tulevikus
suurendada HKSi paindlikkust ja mõjuda kvoodihinnale stabiliseerivalt ning
potentsiaalselt langetavalt. Seda potentsiaalset mõju tuleks samuti hinnata võimalikult
varakult, mitte alles 2034. aastal.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume tuua ELi CRCF süsinikupõllunduse võimaliku rolli hindamine HKSi
kontekstis 2028. aastasse.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse
võtta.
[1] Eurostat. Energy imports dependency.
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_id/bookmark/bar?lang=en&book
markId=731473f6-68d7-414e-85be-27872193dfc8&c=1786627673000
eAgronom Eesti vaates näeme siin võimalust kujundada HKS-i nii, et see toetaks korraga kolme
eesmärki: hoida ettevõtetele vajalikku paindlikkust, parandada hinnastabiilsust ning
suunata rohkem investeeringuid Euroopa-sisestesse lahendustesse, mis tugevdavad ka
meie põllumajandust ja toidujulgeolekut.
1. HKS enampakkumistulude paindlikum kasutamine
Komisjoni ettepanek liigub suunas, kus liikmesriikide võimalusi HKS
enampakkumistulude kasutamisel hakatakse senisest rohkem raamima ja suunama
konkreetsetele kliima- ja dekarboniseerimise eesmärkidele. Eesti on samal ajal toonud oma
esialgsetes huvides välja vajaduse säilitada liikmesriikide paindlikkus HKS tulude
kasutamisel vastavalt riiklikele vajadustele.
Selles kontekstis tuleks liikmesriikidele anda selge võimalus kasutada HKS
enampakkumistulusid muuhulgas ka EL CRCF määruse alusel sertifitseeritud carbon
farming’u toetamiseks erasektori nõudlust võimendavate meetmete kaudu. Näiteks võiks
liikmesriik osaliselt hüvitada ettevõttele CRCF carbon farming ühikute ostmise kulu juhul,
kui ühikud pärinevad selle liikmesriigi põllumajandussektorist.
Arvestatud osaliselt. Seisukohtades
kajastub ülevaatamisklausli
toetamine, investeerimiskavade
ning investeeringukiirendi juures
käsitletud vajadust laiemalt
abikõlblike tegevuste järgi.
Selline võimalus ei looks riigile kohustust süsinikupõllundust toetada ega ettevõttele
kohustust ühikuid osta. Küll aga annaks see liikmesriikidele täiendava paindliku võimaluse
täita HKS tulude kasutamise kliimaeesmärke viisil, mis mobiliseerib avaliku raha kõrvale
ka erasektori kapitali. Eesti puhul võiks see motiveerida üle Euroopa tegutsevaid
ettevõtteid rahastama just Eesti põllumeeste süsiniku sidumist ning suunata HKS tulusid
Eesti põllumajanduse konkurentsivõime, mullatervise ja kliimakindluse parandamisse.
2. Free allocation’i investeerimiskohustus
Kui Komisjoni ettepanek siduda tasuta kvootide saamine
dekarboniseerimisinvesteeringutega jääb (vähemalt osaliselt) alles, võiks CRCF carbon
farming olla üks võimalik kvalifitseeruv investeering. Ehk ettevõte võiks vabatahtlikult
suunata osa talle seatud investeerimiskohustusest EL CRCF carbon farming ühikute
ostmisse.
See oleks eriti relevantne sektorites, kus käitise enda heite vähendamiseks vajalik
tehnoloogia ei ole veel majanduslikult või tehnoloogiliselt kättesaadav. Siin ei vähendaks
carbon farming ühik ettevõtte ETS-kvoodikohustust ega muutuks ETS-kvoodiks. See
oleks lihtsalt üks võimalik EL-sisene dekarboniseerimisinvesteering olemasoleva
investeerimiskohustuse täitmisel.
3. Carbon farming’u võimalikku rolli HKS-is tuleks hinnata 2028, mitte alles 2034
eAgronomi ettepanek on tuua CRCF süsinikupõllunduse võimaliku rolli hindamine HKSi
kontekstis oluliselt varasemaks. Komisjoni ettepaneku kohaselt hinnataks looduspõhiste
sidumiste ja süsinikupõllunduse võimalikku panust alles 2034. aastaks. Meie hinnangul
võiks vastav hindamine toimuda hiljemalt 2028. aastal, mil peaks käivituma ELi CRCF
register ning tekib ühine ELi raamistik sertifitseeritud süsinikupõllunduse ühikutele.
See on oluline eelkõige seetõttu, et Euroopa Komisjon kavandab samal ajal väga olulises
mahus nii rahvusvaheliste süsinikuühikute kui ka ELi-siseste tööstuslike püsivate
süsinikueemalduste kasutamist HKSi paindlikkuse suurendamiseks.
Rahvusvaheliste krediitide puhul nähakse ette kuni 260 miljoni täiendava HKSi ühiku
oksjonile panemine ning saadud tulu kasutamine kuni 260 miljoni tonni ulatuses
rahvusvaheliste süsinikuühikute ostmiseks aastatel 2036-2040. Kui HKSi ühiku hind oleks
näiteks 80–100 eurot, tähendaks see ligikaudu 21–26 miljardi euro suunamist
rahvusvaheliste süsinikuprojektide rahastamisse väljaspool Euroopa Liitu.
Samal ajal nähakse ELi-siseste püsivate süsinikueemalduste puhul ette HKSi cap’i
suurendamine 250 miljoni täiendava ühiku võrra, mille oksjonituludega ostaks Euroopa
Komisjon vastavas mahus tehnoloogilisi süsinikueemaldusi, eelkõige BioCCS-i ja
DACCS-i ühikuid. Sama 80-100 euro suuruse HKSi hinna juures tähendaks see ligikaudu
20–25 miljardi euro suuruse nõudluse loomist Euroopa tööstuslike püsivate
süsinikueemalduste jaoks.
Seega tehakse juba praegu ettepanek luua kahe eraldi mehhanismi kaudu kümnete
miljardite eurode suurune turg nii rahvusvahelistele krediitidele kui ka Euroopa
tööstuslikele püsivatele süsinikueemaldustele. Selle taustal ei ole meie hinnangul
põhjendatud jätta Euroopa enda süsinikupõllunduse võimalik roll sisuliselt hindamata kuni
2034. aastani.
Oluline on rõhutada, et varasem hindamine ei tähendaks automaatselt süsinikupõllunduse
ühikute HKSi lisamist.
Süsinikupõllunduse puhul on oluline ka selle majanduslik ja strateegiline väärtus
Euroopale. Nendesse lahendustesse suunatud kapital jääb Euroopa majandusse, suurendab
põllumajandustootjate sissetulekuid ning võib samaaegselt toetada mullatervist,
põllumajanduse kliimakindlust ja toidujulgeolekut.
Lisaks võib süsinikupõllundusel olla oluline mõju HKSi kuluefektiivsusele. Kvaliteetsete
süsinikupõllunduse ühikute hind on ligikaudu 50 eurot tonni kohta ning Euroopa
põllumajanduse pikaajaline potentsiaal võib ulatuda kuni 100 miljoni ühikuni aastas. Kui
tulevikus leitakse, et osa sellest mahust sobib HKSi raamistikus kasutamiseks, võiks see
suurendada süsteemi paindlikkust ning avaldada kvoodihinnale stabiliseerivat ja
potentsiaalselt alandavat mõju.
Seetõttu palume Eestil toetada seisukohta, et CRCF süsinikupõllunduse võimalikku rolli
HKSi tulevases raamistikus hinnataks juba 2028. aastal, mitte alles 2034. aastal. Me ei tee
ettepanekut otsustada täna nende ühikute HKSi lisamise üle, vaid tagada, et Euroopa ei
välistaks ette üht potentsiaalselt väga kuluefektiivset, skaleeritavat ja Euroopa-sisest
süsiniku sidumise lahendust.
Kuidas hindab Kliimaministeerium nende kolme ettepaneku sobivust Eesti ja
Euroopa huvide seisukohalt ning kas näete, et mõni neist võiks jõuda Eesti
ametlikesse HKS1 seisukohtadesse?
Meie hinnangul ei kitsenda ükski neist Eesti või ettevõtete valikuid. Vastupidi - kõik kolm
suurendavad paindlikkust ja loovad täiendavaid võimalusi HKS kulude vähendamiseks
ning Euroopa-siseste investeeringute mobiliseerimiseks.
Kui mõne punkti puhul näete õiguslikku või tehnilist takistust, oleksin väga tänulik ka selle
täpse selgituse eest. Siis saame ettepanekut vastavalt kohandada või anda täiendavaid
selgitusi.
1
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamiseks ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamiseks
Kokkuvõte Euroopa Komisjon esitas 17. juulil ettepanekud HKS1 reeglite muutmiseks süsteemi laiemaks toimimiseks pärast 2030. aastat.
Üks olulisemaid muudatusi on heite vähendamise trajektoori muutmine sujuvamaks: kui kehtiva direktiivi järgi jõuaks uute ühikute turule lisandumine sisuliselt nullini 2039. aasta paiku, siis ettepaneku järgi pikeneks trajektoor ligikaudu 2047.–2048. aastani.
Eesti jaoks on peamine küsimus tasuta ühikute võimalikult pikk jätkumine ja nendega seotud tingimused. Näiteks põlevkiviõlitööstuses on järgmine samm heite vähendamisel süsiniku tehnoloogiline kinnipüüdmine. See tehnoloogia ei ole hetkel veel majanduslikult tasuv ega turuküps. Seetõttu on sellisele tööstusele vaja erandit, et nad saaksid tasuta ühikuid ka edaspidi. Lisaks, ettevõtted, kes on juba heite vähendamisse investeerinud, ei tohi sattuda halvemasse olukorda ning peaksid samuti pärast 2030. aastat saama tasuta ühikuid.
Eesti peab oluliseks ka HKS ühikuhinna stabiilsust ja prognoositavust. Komisjoni ettepanek sisaldab turustabiilsuse meetmeid, kuid Eesti soovib tõhusamat mehhanismi, mis võimaldaks hinna liiga kiire tõusu või teatud hinnalävendi ületamise korral tuua turule täiendavaid ühikuid. See vähendaks järske hinnahüppeid ja annaks ettevõtetele investeeringute tegemiseks suurema kindluse.
Lisaks on oluline küsimus ka liikmesriikide enampakkumistulu. Ettepanekuga kavandatakse uusi keskseid rahastusvahendeid, komisjoni halduskulude rahastamist ja ühikute reserveerimist, mille tulemusel jääks liikmesriikidele vähem tulu. Eesti ei toeta ümberjaotusi liikmesriikide tulu arvelt komisjoni ettepaneku kavandatud mahus ning peab oluliseks säilitada riikidele piisav paindlikkus oma enampakkumistulu kasutamisel.
Uute rahastusvahendite, sealhulgas investeeringukiirendi puhul tuleb veel täpsustada nende mahtu, tingimusi ja mõju liikmesriikide tuludele. Oluline on, et ELi kesksetele rahastusvahenditele oleks reaalne ligipääs ka väiksematel majandustel ja väiksema tööstusbaasiga riikidel. Moderniseerimisfondi jätkumist toetame, aga soovime Eestile soodsamat jaotusvõtit fondi vahendite jaotamisel.
Ettepanek laiendaks HKSi ka väiksematele laevadele ja olmejäätmete põletamisele. Merenduses on Eesti jaoks oluline arvestada saartevaheliste ühenduste ja jääoludega ning vältida tuleb ettevõtete topeltkoormust kui rahvusvahelisel tasandil samuti merenduse heitkogustega tegelemise süsteemis kokku lepitakse. Jäätmete puhul tuleb arvesse võtta juba rakendatud riiklikke meetmeid, sealhulgas Eestis kehtivaid keskkonna- ja CO₂ tasusid.
Sissejuhatus
2
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on ELi kliimapoliitika keskne vahend, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet, toetada majanduse süsinikuneutraalsusele üleminekut ning tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. ELi HKS-i reguleerivad peamiselt direktiiv 2003/87/EÜ, turustabiilsusreservi käsitlev otsus (EL) 2015/1814 ning meretranspordi heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise määrus (EL) 2015/757. Süsteemi ajakohastati viimati 2023. aastal paketi „Eesmärk 55“ raames, et toetada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.
Pärast viimast HKS-i uuendamist on oluliselt muutunud nii majanduslik kui ka geopoliitiline olukord. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, energiahindade volatiilsus ning kasvav konkurentsisurve on suurendanud vajadust tagada Euroopa Liidu tööstuse vastupidavus ja energiajulgeolek. Samuti on EL seadnud 2040. aastaks õiguslikult siduva eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega ning säilitanud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks. ELi kliimamääruse kohaselt tuleb nende eesmärkide saavutamiseks läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada olemasolevad kliima- ja energiaalased õigusaktid.
Euroopa Komisjon esitas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise ettepanekute paketi 17. juulil 20261. Ettepanekud on osa kliima- ja energiaalase õigusraamistiku ajakohastamisest seoses 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisega. Ettepanekute menetlemine on alanud Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning eesistujariigi eesmärk on jõuda liikmesriikide vahel üldise lähenemisviisi kokkuleppeni 2026. aasta detsembris.
Käesolev ettepanek on esimene osa laiemast õigusloome paketist, mille eesmärk on viia ELi HKS kooskõlla 2040. aasta kliimaeesmärgiga, parandada süsteemi toimimist ning tugevdada selle rolli investeeringute, innovatsiooni ja tööstuse ümberkujundamise toetamisel. Direktiivi uuendamise eelnõu käsitleb muu hulgas turustabiilsusreservi toimimist, tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute süsteemi, rahastusvahendite uuendusi ning lennunduse, merenduse ja jäätmepõletuse sektorite kokkupuudet käsitlemist HKSis. Samuti tehakse ettepanekuid HKS-i lihtsustamiseks ning turustabiilsuse suurendamiseks.
Ettepaneku üldeesmärk on tagada, et ELi HKS jätkaks Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamise toetamist turupõhisel ja tehnoloogianeutraalsel viisil, aidates samal ajal kaasa Euroopa majanduse konkurentsivõime ja energiajulgeoleku tugevdamisele ning tööstuse moderniseerimisele.
Koostajad
Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas ([email protected]); nõunikud Annika Varik ([email protected]) ja Mariann Leps ([email protected]); sama osakonna rohereformi teekaartide valdkonnajuht Maria Värton ([email protected]) ning kliimapoliitika strateegia valdkonna juht Merilyn Möls ([email protected]); välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila ([email protected]); merendusosakonna merenduse arendustegevuse valdkonna juht Reet Laos ([email protected]); lennundusosakonna nõunik Teisi Timma ([email protected]). Valdkonna
1 Komisjon suurendab Euroopa konkurentsivõimet, CO2-heite vähendamist ja sõltumatust
3
eest vastutab välissuhete osakonna juhataja Euroopa Liidu ja välissuhete asekantsleri ülesannetes Kerli Kiili.
Sisu ja võrdlev analüüs
Ettepanekuga muudetakse ELi HKSi, et viia see kooskõlla ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga ning tugevdada EL tööstuse konkurentsivõimet ja investeerimiskeskkonda.
Eesti kehtivad raamseisukohad ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga seoses on:
- 05.06.2025 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027;
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatisele „Meie tuleviku kindlustamine Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“, mis on heaks kiidetud 14.11.2024 Vabariigi Valitsuse istungil ning 13.12.2024 Riigikogu ELAKis;
- Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik kohta, mis on kinnitatud 28.08.2025 Vabariigi Valitsuse istungil ning 15.09.2025 Riigikogu ELAKis
Peamised muudatusettepanekud HKSi süsteemile on paketis järgmised: - ELi HKS-i ühikute koguse ülempiiri (cap) muudetakse alates 2031. aastast, et viia
süsteem vastavusse 2040. aasta eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. See võimaldab heitkoguse ühikute kogust vähendada senisest aeglasemalt ning pikendab süsteemi eluiga ka pärast 2040. aastat. Kui kehtiva korra järgi oleks HKSi ühikute kogus jõudnud nullini hinnanguliselt aastal 2039, siis laugema vähendamise trajektooriga jätkub ühikuid hinnanguliselt veel ka 2040ndate teise pooleni.
- HKSiga kavandatakse alates 2036. aastast integreerida kvaliteetseid rahvusvaheliselt kaubeldavaid KHG ühikuid ehk rahvusvahelised krediidid. Selle tulemusena väheneks sel perioodil vajadus täiendavate heitevähenduste järele ELi sees ning kohandataks vastavalt ka ELi HKS-i heitkoguse ülempiiri. Juhul kui piisava kvaliteediga ühikuid ei ole võimalik hankida, rakenduks automaatselt rangem heite vähendamise trajektoor. Selliste ühikute ostmiseks soovitakse eelnõuga reserveerida tulu 260 miljoni HKSi ühiku müügis. Ettepanek on luua ELi keskne süsteem kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute hankimiseks (eraldi õigusakt avaldatakse 2026.a sügisel/talvel) ning 2033. aastal hinnata rahvusvahelise kauplemisturu toimivust ja ühikute kättesaadavust.
- ELi HKS-i lisatakse püsivate süsiniku sidumise lahenduste arvestamine, sealhulgas biogeense süsiniku püüdmise ja säilitamise (BioCCS) ning õhust süsiniku püüdmise ja säilitamise (DACCS) tehnoloogiad. Samuti luuakse võimalus teatud tingimustel kasutada ettevõtete enda poolt süsiniku sidumist oma heite kompenseerimiseks. Samuti on ette nähtud läbivaateklausel 2034. aasta detsembriks, hindamaks tehnoloogilisi ja turu arenguid, aga hinnatakse ka nt süsiniku looduspõhise eemaldamise rolli ja mõju.
- Täpsustatakse süsiniku püüdmise ja kasutamise (CCU) arvestusreegleid ning laiendatakse süsteemi kohaldamisala süsiniku kasutamisega seotud tegevustele.
- Ühikute tasuta eraldamise süsteemi pikendatakse hiljemaks kui 2030. aasta. Mitte- CBAM2i sektorites pikendatakse tasuta ühikute eraldamist 2030. aastalt 2040. aastani. Kaugküttele ühikute tasuta eraldamine säilib, kuid nende eraldamise määr
2 CBAM ehk carbon border adjustment mechanism ehk ELi süsiniku piirimeede
4
vähendatakse järk-järgult: alates 2030. aastast moodustab see 30% ning jõuab 2040. aastaks nullini. Samal ajal tugevdatakse ühikute tasuta eraldamise tingimuslikkust võrreldes kehtiva süsteemiga. Alates 2031. aastast seotakse ühikute tasuta eraldamine ettevõtete süsinikuheite vähendamise investeeringute kavade ja nende tegeliku elluviimisega. Ühikute tasuta saamiseks tuleb ettevõtetel koostada ja ellu viia ELis investeeringuid hõlmav heite vähendamise kava ning 20% tasuta ühikutest eraldatakse alles pärast kavakohaste investeeringute tegemist ja saavutatud heitevähenduste tõendamist. CBAMi sektorites lükatakse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamise lõpptähtaeg 2034. aastalt 2038. aastale.
- Samuti nähakse ette muudatused süsinikulekke vältimise meetmetes ning võrdlusaluste ajakohastamises, kus uuendatakse ja pikendatakse praegust metoodikat. Samas püütakse muuta süsteemi paindlikumaks. Selleks vähendatakse võrdlusaluste maksimaalset aastast ajakohastamise määra 2%-ni (senise 2,5% asemel), suurendatakse tasuta eraldamise puhvrit 4%-ni ning luuakse võimalus kehtestada sektoripõhised soojuse ja kütuse võrdlusalused, mis on tasuta eraldatavate ühikute jaotamise üheks arvutuskomponendiks.
- Lisaks muudetakse turustabiilsusreservi (TSR) toimimise põhimõtteid, et suurendada süsinikuturu stabiilsust ja prognoositavust. Selleks vähendatakse reservi suunatavate lubatud heitkoguse ühikute osakaalu - 12% varasema 24% asemel, mis jätab suurema hulga ühikuid turul kättesaadavaks. Säilib võimalus hüvitada konkreetsete kriteeriumide alusel teatavatele elektrimahukatele ettevõtetele EL HKSist tingitud kõrgema elektrihinna tõttu ülekanduvaid kaudseid süsinikukulusid.
- Alates 2028. aastast luuakse ELi tasandi Tööstuse Heite Vähendamise Rahastu (Industrial Decarbonisation Bank ehk IDB), mille eesmärk on toetada tööstuse heitevähendusinvesteeringuid ning suurendada kaubanduslikult valmis tehnoloogiate kasutuselevõttu. Perioodil 2028–2030 rakendatakse investeeringukiirendit (Investment Booster), mille rahastamiseks reserveeritakse eelnõu kohaselt kehtiva EL HKSi ülemmäärast (cap) 400 miljonit ühikut. Ettepanek sisaldab ka solidaarsuse elementi: esimese 18 kuu jooksul on 100 miljonit ühikut eelbroneeritud madalama sissetulekuga liikmesriikide ettevõtete taotlustele. Pärast selle perioodi lõppu jäetaks neile kasutamiseks 60 miljoni ühiku suurune reserv ning kasutamata jäänud ühikud suunataks Moderniseerimisfondi. Alates 2031. aastast või varem, kui investeeringukiirendi vahendid ammenduvad, minnakse üle teise, IDB etappi. Selleks eraldatakse uue ETSi ülemmäärast täiendavalt 400 miljonit ühikut. Eelkõige investeeringukiirendi etapis on oluline taotluste esitamise kiirus, kuna vahendid on eelnõu kohaselt kavas eraldada põhimõttel „kes ees, see mees“.
- Innovatsioonifondi ja Moderniseerimisfondi reegleid ajakohastatakse. Innovatsioonifondi eesmärk on jätkuvalt toetada uuenduslike madala ja nullheitega tehnoloogiate turule jõudmist. Fondi kavandatav kogumaht vahemikuks 2031-2040 on 200 mln ühikut ning täiendavalt tehakse kättesaadavaks 50 mln ühikut enne 2030. aastat. Tugevdatakse rakenduspõhimõtteid, eesmärk on tagada lai valdkondlik ja geograafiline ulatus, VKEde osalemine ja sünergia teiste ELi programmidega. Moderniseerimisfondi kasutusvaldkondi laiendatakse, hõlmates muu hulgas elektrifitseerimist ja tööstuse heite vähendamist. Moderniseerimisfondi piirkondliku abikõlblikkuse kriteerium jääb samaks: fondi kuuluvad liikmesriigid, mille SKP elaniku kohta jääb 2022–2024 andmete põhjal alla 75% ELi keskmisest. Selle tulemusena väheneb Moderniseerimisfondi kuuluvate liikmesriikide arv 12-ni. Võrreldes kehtiva perioodiga ei kvalifitseeru fondi enam Sloveenia, samas kui Eesti jääb jätkuvalt fondi toetusesaajate hulka.
- Muudetakse enampakkumistest saadava tulu kasutamise reegleid. Liikmesriigid peavad kogu HKSi tulust vähemalt 50% suunama prioriteetsetesse kliima- ja energiapoliitika
5
valdkondadesse, sealhulgas puhta energia tootmisse, elektrivõrkudesse, tööstuse heite vähendamisse, ringmajandusse ning teadus- ja arendustegevusse; ülejäänud osa tulust tuleb suunata muudeks direktiivis määratletud eesmärkideks. Tulu ei saa kasutada fossiilkütuste sõltuvuse pikendamiseks energiatootmises. Samuti tugevdatakse tulu kasutamise läbipaistvust.
- Lennunduses laiendatakse HKS-i kohaldamisala teatavatele Euroopa Majanduspiirkonnast kolmandatesse riikidesse väljuvatele lendudele. Lisaks kaotatakse senine eristus kommertslennuettevõtjate ja muude kui kommertslende käitavate õhusõidukikäitajate vahel. Samuti jätkatakse EL HKSi ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ülemaailmse CORSIA süsteemi omavahelise kooskõla püüdlemisega, et vältida samade rahvusvahelise lennunduse heitkoguste eest kattuvat rahalist koormust. Samuti suurendatakse toetust säästvatele lennukikütustele ning toetatakse lennunduse elektrifitseerimist.
- Merendussektoris luuakse uus toetussüsteem (Sustainable Maritime Alternative Propulsion ehk SMAP), mis aitab rahastada meretranspordi heite vähendamist. SMAPi rahastamiseks eraldatakse kuni 2040. aastani HKSist 110 miljonit ühikut (hinnanguliselt ligikaudu 15 miljardit eurot). Toetust saab kasutada kestlike merekütuste ja nullheitega laevatehnoloogiate kasutuselevõtuks. Üldjuhul peavad toetatavad kütused ja tehnoloogiad pärinema EList või ELiga seotud HKSi riikidest, kuid ette on nähtud ka erandid, näiteks roheliste merenduskoridoride jaoks. Toetuse määr katab sõltuvalt tehnoloogiast 55–90% lisakulust võrreldes tavapäraste energialahendustega ning sisaldab täiendavaid stiimuleid saartele ja ELi laevatehastes toodetud lahendustele. Kui taotluste maht ületab eelarve, vähendatakse toetusi kõigi toetusesaajate vahel proportsionaalselt. Merenduse HKS-i kohaldamisala laiendatakse järk-järgult väiksematele, 400–4999 kogumahutavusega laevadele. 400-4999 GT üldkauba- ja avamerelaevad kuuluvad seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi (MRV) kohaldamisalasse juba alates 2025. aastast ning ettepaneku kohaselt lisanduvad need ELi HKSi alates 2031. aastast. Nafta- kemikaali-, gaasi- ja LNG-tankerid ning reisi- ja reisiparvlaevad hõlmatakse MRVga alates 2029. aastast ning alates 2031. aastast HKS-iga (välja arvatud reisi- ja reisiparvlaevad). Lisaks teeb komisjon ettepaneku täpsustada merenduse HKS-i kohaldamist avamereoperatsioonidega seotud laevadele. HKS hõlmaks kõiki ELi vetes asuvaid avamere rajatisi teenindavaid veesõidukeid, näiteks tuuleparke ja muud meretaristut teenindavaid laevu, sõltumata nende liigist. Lisaks teeb eelnõu ettepaneku pikendada kuni 2035. aastani mitme merenduse HKS-i erandi kehtivust, sealhulgas jääklassiga laevade, liikmesriikide ja nende äärepoolseimate piirkondade vaheliste reiside, teatavate avaliku teenindamise kohustusega ühenduste ning väikesaari teenindavate reisilaevade puhul. Meretranspordi seire- ja aruandlusmääruses (MRV) ning FuelEU Maritime määruses tehakse muudatusi, mille eesmärk on lihtsustada ettevõtjate seire- ja aruandluskohustusi, ühtlustada erinevate õigusaktide nõudeid ning tugevdada merendussektori heitkoguste seiret ja kontrolli. Samuti tugevdatakse meetmeid süsteemist kõrvalehoidmise vältimiseks.
- ELi HKS-i kohaldamisala laiendatakse olmejäätmete põletamisele. Heitkoguse ühikute tagastamise kohustus rakendub järk-järgult aastatel 2031–2034. Liikmesriikidele jäetakse kuni 2035. aastani võimalus rakendada erandeid kui täidetud on vähemalt 2 tingimust 3st - samaväärne riiklik CO₂-tasuvastavus ELi ringlussevõtu eesmärkide saavutamise trajektooril / vastavus ELi prügilasse ladestamise eesmärkide saavutamise trajektooril. Samal ajal nähakse ette toetavad meetmed, sealhulgas võimalus kasutada HKSi tulu jäätmekäitluse ja süsiniku kogumise projektide rahastamiseks ning säilitada kaugküttele teatud kogus tasuta ühikuid pärast 2030. aastat. Samuti kavandatakse ka
6
prügilate heitmete seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi (MRV) kasutuselevõttu aastatel 2031–2034.
- Selgitatakse olemasolevaid norme seoses HKS-i kohaldamisala, lubade väljastamise ja aruandlusega ning luuakse võimalus rahastada Euroopa Komisjoni halduskulu HKSiga seoses selle enda tuludest.
- Luuakse uus mehhanism “HKS kui teenus” („ETS as a Service“), mille eesmärk on toetada kolmandaid riike süsiniku hinnastamise süsteemide loomisel ja rakendamisel.
ELis hõlmab HKS enam kui 11 000 ettevõtjat paiksete käitiste, lennunduse ja merenduse sektoris. Paiksete käitiste puhul kohaldub süsteem eelkõige käitistele, mille kütuste põletamise tootmisvõimsus ületab 20 MW, ning suure heiteintensiivsusega tööstusharudele, nagu tsemendi-, raua- ja terasetootmine, lubja- ja klaasitootmine ning muud direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud tegevusalad.
Eestis kuulub ELi HKSi 2026.a augusti seisuga 37 paikset käitist, sealhulgas ligikaudu pooled kaugkütteettevõtetest. Hõlmatud tegevusalade hulka kuuluvad energiatootmine, mineraalõli rafineerimine, lubja ja klaasi tootmine, paberimassi ning paberi ja papi tootmine ning keraamiliste toodete valmistamine. Lisaks kuulub süsteemi Eestis üks lennundusettevõtja ning 14 merendusettevõtjat, kelle tegevus on seotud üle 5000 kogumahutavusega kauba- ja kruiisilaevadega.
ELi HKSi rakendamisel peavad paiksed käitised omama kauplemissüsteemi luba, mis on väljastatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana ning sisaldab heitkoguste seirekava. Käitajad ja laevandusettevõtjad seiravad ning raporteerivad oma heitkoguseid kinnitatud seirekava alusel. Tõendatud heitkoguste aruande alusel tuleb ettevõtjatel katta aruandeaastal tekkinud heitkogused vastava arvu heitkoguse ühikute loovutamisega HKS registrisse (Union Registry) hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks.
Eestis on HKS direktiiv üle võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega3 ning pädev asutus on Keskkonnaamet.
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1, mis võimaldab võtta meetmeid kliimamuutuste vastaseks võitluseks ning muude ELi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Samale õiguslikule alusele on EL HKS direktiiv tuginenud selle loomisest 2003. aastal.
Subsidiaarsus Ettepaneku eesmärk on kohandada ELi HKS vastavalt EL 2040. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgile. Kliimamuutused on piiriülene probleem, mille tõhus lahendamine eeldab koordineeritud tegutsemist Euroopa Liidu tasandil. Kuna EL HKS on ühtne ELi süsinikuturg, ei ole liikmesriikidel võimalik sama tulemust saavutada üksnes riiklike meetmetega. Eraldiseisvad riiklikud süsinikuhinnastamise süsteemid killustaksid siseturgu, suurendaksid konkurentsimoonutuste riski ning tooksid kaasa kõrgemad heite vähendamise kulud. Samuti on kavandatavatel muudatustel oluline mõju siseturu toimimisele, eelkõige süsinikulekke vältimise meetmete ja vähese süsinikuheitega investeeringute toetamise
3 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/102102025018?leiaKehtiv
7
mehhanismide osas. Seetõttu on meetme eesmärgid paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil ning leiame, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
Proportsionaalsus Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna selles sisalduvad meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik EL 2040. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks ning siseturu toimimise ja EL HKSiga hõlmatud sektorite kliimamõju vähendamiseks. Ettepanekuga muudetakse heitkogustega kauplemise direktiivi ulatuses, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kinnitatud eesmärgi saavutamiseks vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% võrreldes 1990. aasta tasemega. Seetõttu on kavandatud meetmed eesmärgi saavutamiseks asjakohased ja vajalikud ning ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Muudatusettepanekute mõju keskkonnale on positiivne, kuna muudatuste peamine eesmärk on vähendada CO2 heidet, kiirendada vähese heitega tehnoloogiate kasutuselevõttu ning toetada ressursitõhusamat majandusmudelit. Kõige otsesemalt avaldub positiivne mõju kliimamuutuste leevendamise kaudu.
Kliimamõju kõrval on muudatustel positiivne kaudne mõju teistele keskkonnavaldkondadele. Fossiilkütuste kasutamise vähenemine ja puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtt aitab parandada välisõhu kvaliteeti. Samuti vähendab fossiilkütuste kasutamine survet veekeskkonnale ja pinnasele, mis kaasneb kütuste kaevandamise, töötlemise ja transpordiga. Ressursitõhususe suurenemine ja ringsuse põhimõtete tugevam rakendamine aitavad vähendada esmase toorme kasutamist, jäätmeteket ning tootmisega kaasnevat keskkonnakoormust.
Muudatused toetavad kaudselt ka elurikkuse ja ökosüsteemide seisundi paranemist, kui väiksem kasvuhoonegaaside ja muu saasteainete heide vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele. Ressursside tõhusam kasutamine võib omakorda vähendada uute toormete kaevandamise vajadust ning sellega seotud maakasutus- ja keskkonnamõjusid.
Samas ei ole muudatuste positiivne keskkonnamõju automaatne, vaid sõltub olulisel määral sellest, milliseid tehnoloogilisi lahendusi ja ressursse ülemineku elluviimiseks kasutatakse. Kliimaneutraalsele majandusele üleminek suurendab nõudlust muuhulgas elektri, võrkude, energiasalvestuse ning erinevate kriitiliste ja strateegiliste toormete järele. Näiteks elektrifitseeritud transpordi ja taastuvenergiatehnoloogiate ulatuslikum kasutuselevõtt võib suurendada vajadust erinevate maavarade järele. Nende kaevandamise ja töötlemisega võivad kaasneda olulised mõjud elurikkusele, veekeskkonnale, pinnasele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas kolmandates riikides.
Seetõttu on oluline lähtuda terviklikust keskkonnamõju käsitlusest, mille puhul ei hinnata üksnes kasvuhoonegaaside heite vähenemist, vaid arvestatakse ka vajalike tehnoloogiate kogu elutsükli ja tarneahelaga. Ressursivajaduse suurenemist tuleb võimalikult varakult prognoosida ning toetada lahendusi, mis vähendavad esmase toorme kasutamist, suurendavad materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu ning parandavad toodete ressursitõhusust.
8
Kokkuvõttes kaalub muudatusettepanekute rakendamisega kaasnev positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele üles võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud, eeldusel et üleminekut toetavad meetmed kavandatakse terviklikult.
Mõju majandusele Komisjoni mõjuanalüüsi põhjal on EL HKSi muudatuste majandusmõju üldjoontes tasakaalustatud, kuid sektorite ja ettevõtjate lõikes erinev. Süsteemi kujundus on pakutud viisil, mis toetaks 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamist ning samal ajal säilitaks Euroopa tööstuse konkurentsivõime. Kavandatud laugem heite vähendamise trajektoor võrreldes kehtiva direktiiviga piirab süsinikukulu kasvu. Koos laugema trajektooriga pikeneb ka tasuta eraldatavate ühikute aeg, kuigi ettepaneku kohaselt seotakse nende eraldamine kohustuslike investeeringutega. Samas jääb süsteemi põhieesmärgiks heite järkjärguline vähendamine, mistõttu suureneb pikemas perspektiivis jätkuvalt vajadus investeerida vähese heitega tehnoloogiatesse. Eelkõige vajavad suuremahulisi investeeringuid energeetika ja energiamahukas tööstus, kus heite vähendamine eeldab sageli tootmisprotsesside ümberkujundamist, elektrifitseerimist, uute energiaallikate kasutuselevõttu või muid kapitalimahukaid lahendusi.
Ettevõtete majandusmõju leevendamiseks on ette nähtud luua ka suuremad investeerimis- ja rahastamisvõimalused. Komisjoni ettepanekuga tugevdatakse tööstuse heite vähendamise rahastamist ning nähakse ette muu hulgas tööstuse heite vähendamise rahastu ja investeeringukiirendi kasutamine koos olemasolevate Innovatsioonifondi ja Moderniseerimisfondi vahenditega.
Eesti jaoks võib üldistusena välja tuua, et pakett vähendab võrreldes rangema kehtiva reeglistikuga tõenäoliselt süsinikuhinnast tulenevat lühiajalist kulusurvet, kuid ei kaota ettevõtjate vajadust teha olulisi investeeringuid heite vähendamiseks. Majanduslik mõju sõltub seejuures oluliselt ettevõtte sektorist, kasutatavast tehnoloogiast ja uute olemasolust ning kättesaadavusest , energiakuludest ning võimalusest saada investeeringuteks toetust.
Eesti seisukohast on oluline tagada, et muudatuste rakendamisel oleks tasakaal kliimaeesmärkide, ettevõtete investeerimisvõimekuse ja konkurentsivõime vahel. Kuna mitmes sektoris ei ole heite vähendamiseks veel kättesaadavad majanduslikult tasuvad lahendused, võib liiga kiire kulusurve põhjustada olukorra, kus heite vähendamise asemel väheneb tootmine või suureneb tootmise ümberpaiknemise risk.
Seega on majanduslikust vaatest oluline, et süsinikuhinna trajektoor oleks prognoositav ja ettevõtjatele tagatakse piisavas mahus tasuta eraldatavaid heitkoguse ühikuid ja piisavad võimalused investeeringute rahastamiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada heidet viisil, mis toetab Euroopa tööstuse pikaajalist konkurentsivõimet, mitte ei suurenda üksnes ettevõtjate kulusid.
Täpsemalt avaldub Eestis mõju majandusele otseselt EL HKS käitiste kaudu, mida saab suures plaanis jagada 4 rühma: põlevkivitööstus, sh elektri tootmine ja põlevkiviõlitööstus, soojusenergia tootjad ja tööstusettevõtted ning merendus ja lennundus. Süsteemi mõju ärikasumi vähenemise suurusele sõltub heitkoguse ühikute turuhinna muutustest ja sellest kui palju saavad paiksed käitajad edaspidi tasuta eraldatavaid ühikuid. Samuti mõjutab olukorda, see milliseid investeeringuid ettevõtted teevad, et oma heidet vähendada.
9
Suurimat mõju avaldab prognoositav ärikasumi langus põlevkivitööstuses. Põlevkivitööstuse käitajad tekitavad kõige rohkem heidet ning sellest tulenevalt vajavad toodangu omahinna vähendamiseks ka suuremal hulgal tasuta eraldatavaid ühikuid. Suurima surve all on käitajad, kes kasutavad põlevkivi õli tootmiseks. Elektritootmisele EL HKS muudatused nii mastaapseid mõjusid kaasa ei too. Juhul kui põlevkiviõlitööstuse seni tasuta eraldatud ühikud muutuvad tingimuslikeks ning nende eraldamiseks tuleb esitada ja ellu viia heite vähendamise investeeringute kava, siis sektori sõnul muudab toote omahinna tõus turul konkurentsivõimetuks. Arvestades pikemaajalist trendi fossiilkütustest väljumiseks, ei ole äriliselt mõistlik investeerida süsinikupüüdmise tehnoloogiasse.
Põlevkiviõli tootmise muutustega kaasnev mõju avaldub otseselt töökohtade võimalikus kaotuses Ida-Virumaal ja ka seotud valdkondades (transport, äriteenused). Sektor on ka edukas eksportöör: viimastel aastatel ligi 3% Eesti päritolu kaupade ekspordist, so ca 300 mln eurot (2021. a. ca 1,5 mld ja 2022. a 0,8 mld). Statistikaameti andmetel müüakse suur enamus põlevkiviõli toodangut praegu Singapuri, ka Hollandisse, Soome, Belgiasse jm4. 2026. a augusti lõpu seisuga on aasta ekspordimaht 271 mln eurot.
Soojusenergia tootjate KHG heited on suurusjärgu võrra madalamad (suurimad käitised ca 40 000 t/a, enamus alla 2000 ). Ettevõtjad on investeerinud alternatiivsetesse lahendustesse, sh taastuvenergia, energiasalvestus, ka soojuspumbad ja jääksoojuse kasutuselevõtt. Nende peamine heide tuleb tipukoormuse katmisest külmal perioodil, kuna siis ei piisa nõudluse katmiseks taastuvatest energiaallikatest. Kui ettevõtte on suuremas mahus läinud üle säästlikkuse kriteeriumitele vastava biomassi kasutamisele, siis on talle tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute arv suurem kui iga-aastane KHG heide.
2028. a kaugkütteperioodi alguseks valmib Enefit Power Narva linna kaugküttega varustamiseks kaugküttetoru. Toru kaudu varustatakse Narva linna Auvere elektrijaamas tekkinud jääksoojusega. Auvere elektrijaam kasutab ühe põhikütusena põlevkiviõli töötlemisel tekkivat uttegaasi, mis võimaldab müüa Narva kaugkütet hinnaga 53,8 €/MWh (lisandub võrgu kaudu edastamise kulu ja käibemaks). Põlevkiviõli tootmismahtude vähenemine vähendab uttegaasi tootmismahtu ning võib muuta seeläbi ka Narva kaugkütte lõpphinda.
Soojamajandust mõjutab ka tehtud ettepanek viia jäätmepõletus järk-järgult EL HKSi alla alates 2031. Üleminekuajaks on lubatud erand, kui riigis on kehtestatud samaväärne tasu. Eestis kehtib keskkonnatasude seaduse alusel jäätmepõletusele 2 tasu: saastetasu 25 €/t CO2 kohta ja jäätmepõletustasu 40 või 60 eurot tonni jäätmete kohta. Arvestades, et tonn jäätmeid sisaldab Iru tehtud jäätmeuuringu põhjal 60% CO2, on ligikaudne jäätmepõletustasu CO2 tonni kohta üle 80 euro. Need 2 tasu kokku on võrreldavad EL HKSi mõjuga.
Tööstusettevõtetest kuuluvad EL HKSi alla: O-I Estonia AS, AS Estonian Cell, Leca Eesti OÜ, Räpina Paberivabrik AS ja Wienerberger AS. Suurimad heitkogused nende seas olid 2025. a O- I Estonia klaasivabrikul (ca 29 000 t/a) ja AS Estonian Cellil (ligi 19 000 t/a) ja Leca Eesti OÜ (üle 12 000 t/a). Tööstusettevõtetena on nad saanud tasuta eraldatavaid ühikuid süsinikulekke ohu maandamiseks5.
Merendus on EL HKSi rakendanud alates 2024. aastast. EL HKSi kulu kantakse enamus juhtudel ilmselt üle tarbijale. Ettepaneku kohaselt plaanitakse laiendada HKSi ka väiksematele laevadele, mis ühest küljest toob väiksematele kulusid juurde, teisalt kaotaks terava konkurentsivahe üle ja napilt alla 5000 GT laevade puhul. HKSi mõju leevendamiseks on
4 Kuhu Eesti ekspordib järgmist kaupa: järgmist kaupa: Õlid jm tooted kivisöetõrvast? (2025) | Data Estonia 5 ELi HKSi käitiste ja lennunduse heitkogused ja ühikute kogus 4. kauplemisperioodil_0.pdf
10
sektorile suunatud toetusmeetmeid, Eestis laevade ümberehitamise meede, EL üleselt Innovatsioonifondi rahastu ning uue eelnõu kohaselt ka kütuste ja tehnoloogiate toetuseks SMAP.
EL HKSi kuulub 2026. aasta augusti seisuga 1 õhusõiduki käitaja. Kaudselt mõjutavad EL HKSi muutmisettepanekud piletihindu, kuid mõju ulatust on keeruline prognoosida, sest see sõltub mitmetest teguritest. Ka Komisjoni mõjuhinnangus ei ole selle kohta selget hinnangut antud.
Positiivselt mõjub majandusele heite vähendamisega seotud uute tehnoloogiate arendamine ja nendel baseeruvate kliimamuutusi leevendavate lahenduste turule toomine, mis pakub Euroopa, sh Eesti, ettevõtjatele võimaluse saavutada konkurentsieeliseid globaalses plaanis. Nende arengute tõttu kasvab ka teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustes vajadus keskenduda tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele ja käikuandmisele.
Lisaks otseselt Eesti ettevõtteid/käitisi puudutavatele mõjudele mõjutavad meid ka mujalt Euroopast üle kanduvad mõjud, seda eelkõige kõrgema hinna kaudu (näiteks merenduses, lennunduses või teatud heitemahukate toodete kaudu).
Mõju regionaalarengule Kliimamuutuste ja kliimapoliitika mõju regionaalarengule avaldub eelkõige tööhõive, ettevõtlusstruktuuri ning töökohtade geograafilise paiknemise muutumise kaudu. Kuigi majandustegevus ja uute töökohtade loomise võimalused on Eestis suurel määral koondunud linnapiirkondadesse, paiknevad mitmed kliimamuutuste suhtes haavatavamad majandussektorid just maapiirkondades. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja turism sõltuvad otsesemalt looduslikest tingimustest ning on seetõttu tundlikumad nii kliimamuutuste füüsiliste mõjude kui ka kliimapoliitikast tulenevate muutuste suhtes. Seetõttu on oluline arvestada maapiirkondade ja seal tegutsevate ettevõtete haavatavusega erinevate poliitikameetmete kavandamisel.
ELi HKSi direktiivi muudatuste mõju Eestis avaldub regionaalselt kõige enam Ida-Virumaal, kus paikneb suur osa põlevkivisektoriga seotud ettevõtetest. Need ettevõtted kuuluvad ELi HKSi ning nende heide moodustab Eesti HKSi heitest olulise osa. Seetõttu võivad süsteemi muudatused, sealhulgas tasuta eraldatavate ühikute vähenemine ja sellest tulenevad muutused ettevõtete kulustruktuuris, avaldada Ida-Virumaa majandusele suuremat mõju kui teistele Eesti piirkondadele.
Samas tuleb arvestada, et ELi HKSi muudatuste mõju ei pruugi väljenduda üksnes negatiivse majandusmõjuna. Kliimaneutraalsele majandusele üleminek võib luua Ida-Virumaale uusi investeerimis- ja majandusvõimalusi, eelkõige juhul, kui piirkonnas suudetakse olemasolevat taristut, oskustööjõudu ja tööstuslikku kompetentsi kasutada uute tegevusalade arendamiseks. Seetõttu on sujuva ülemineku seisukohalt oluline toetada nii olemasolevate ettevõtete kohanemist kui ka uute majandustegevuste ja töökohtade teket.
Selle eesmärgi saavutamiseks on Eestis Ida-Virumaale suunatud märkimisväärses mahus investeeringu- ja üleminekutoetusi, millega püütakse toetada majanduse mitmekesistamist, uute töökohtade loomist ning piirkonna sõltuvuse vähendamist põlevkivisektorist6. Samas ei ole investeeringute tegelik rakendumine olnud alati ootuspärane – suurte ja pikaajaliste projektide käivitamine võib võtta aega ning esineb ka projektide edasilükkumisi või ebaõnnestumisi.
6 Toetatud projektid - EIS
11
Seetõttu ei saa eeldada, et uued investeeringud asendavad olemasolevaid majandustegevusi piisavalt kiiresti, et täielikult leevendada muutuste mõju tööhõivele ja piirkonna majandusele.
Sellest tulenevalt on oluline, et ELi HKSi muudatuste rakendamisel arvestataks nende regionaalse mõjuga ning jäetaks piisavalt aega ja võimalusi ettevõtete kohanemiseks. Sujuvam üleminek eeldab samaaegseid investeeringuid nii ettevõtetelt kui ka avalikult sektorilt, samuti piisavaid meetmeid uute töökohtade ja majandustegevuste tekkeks piirkondades, mida üleminek kõige enam mõjutab. Eriti oluline on vältida olukorda, kus olemasolevad töökohad ja majandustegevus vähenevad kiiremini, kui uued tegevusalad ja töökohad suudavad neid asendada.
Seega on ELi HKSi muudatuste regionaalse mõju seisukohalt oluline tasakaalustada heite vähendamise eesmärki piirkondliku majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõimega. Muudatuste rakendamise tempo ja toetavate meetmete kujundamine peaksid võimaldama ettevõtetel teha vajalikke investeeringuid ning piirkondadel kohaneda järk-järgult, vähendades samal ajal pikaajalist sõltuvust suure heitega majandustegevusest.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
ELi HKSi põhieesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mille saavutamiseks võivad ettevõtted olla sunnitud oma olemasolevaid tehnoloogilisi süsteeme ümber kujundama või võtma kasutusele uusi, vähese heitega tehnoloogiaid. Selliste investeeringutega võivad kaasneda vajadused erinevate lubade, kooskõlastuste ja haldusotsuste järele, mistõttu mõjutab süsteemi rakendamine lisaks ettevõtjatele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust.
Kliimaeesmärkide täitmisega seotud tehnoloogilised ja investeerimisotsused eeldavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt teatavat valmisolekut hinnata kliima- ja energiamõjusid ning mõista uute tehnoloogiate eripära. See võib suurendada vajadust nende asutuste töötajate teadmiste ja pädevuse järele kliima, energeetika ja heite vähendamise valdkonnas. Eelkõige võib täiendavat pädevust olla vaja olukordades, kus menetletakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud lubasid .
Teadlikkuse ja pädevuse suurendamine võib omakorda kaasa tuua täiendava koolitusvajaduse ning vajaduse suunata olemasolevaid inim- ja rahalisi ressursse ümber või suurendada neid. Samuti võib süsteemi rakendamise algfaasis suureneda asutuste töökoormus, kuna uute tehnoloogiate ja muutuvate nõuetega kohanemine eeldab täiendavat nõustamist, menetluste kohandamist ja asutustevahelist koostööd.
ELi HKSi kohaldamisala või sellega seotud ülesannete laienemisel tuleb eraldi arvestada Keskkonnaameti töökoormuse ja ressursivajadusega. Süsteemiga kaasnevate uute ülesannete täitmiseks tuleb ametil kas kohandada olemasolevat töökorraldust ja leida võimalusi ülesannete tõhusamaks täitmiseks või suurendada selleks vajalikku inim- ja rahalist ressurssi. Juhul kui realiseerub merenduse laiendamine, MRV tööülesannete jaotamine ning tasuta ühikute eraldamise tingimuslikkus võib Keskkonnaamet vajada 2029. aastast ühte lisatöökohta, mille aastane maksumus 2026. aastal on 53 000€, mida tuleb korrigeerida 2030+ asutuse palgakuluga. Nimetatud vajaduse katmine kavandatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.
Seetõttu võib ELi HKSi muudatuste mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele hinnata mõõdukalt suureneva haldus- ja ressursivajadusena.
Mõju riigirahandusele
12
ELi HKSi direktiivi muutmise ettepanek mõjutab otseselt liikmesriikide eelarvetulusid. Enampakkumistulu sõltub ühelt poolt enampakkumisele suunatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusest ning teiselt poolt nende turuhinnast. Lisaks mõjutab riigi tulu ettepanekuga kavandatavad uued rahastusmehhanismid ja võimalikud HKSi rakendamisega seotud kulud.
Eesti on alates 2013. aastast saanud ELi HKSist kokku ligikaudu 2,3 miljardit eurot tulu, mistõttu on tegemist Eesti jaoks olulise riigitulu allikaga. Enampakkumistulu suurus võib aastate lõikes märkimisväärselt kõikuda, sest seda mõjutavad nii lubatud heitkoguse ühikute müügikogus kui ka ühikute hind. Seetõttu on riigi jaoks oluline, et süsteemi muudatuste mõju ühikuhinnale ja enampakkumistulule oleks võimalikult hästi prognoositav ning et uute mehhanismide lisamisel hinnataks nende mõju liikmesriikide tuludele ja riikide investeeringuvõimekusele tervikuna.
Eestile laekuva enampakkumistulu kasutus planeeritakse riigieelarve protsessi osana ning kajastatakse riigi eelarvestrateegias (lisas 5).
Komisjoni ettepaneku esialgsel hindamisel võivad kavandatavad uued süsteemielemendid vähendada Eesti heitkoguse ühikute müügikogust HKSis alates 2028. aastast ligikaudu 23% võrreldes kehtiva direktiivi alusel prognoositud müügikogusega. Prognoosi järgi kasvab mõnevõrra küll heitkoguse ühiku hind, kuid arvestades ettepanekut muuta heitkoguse ühikute vähenemise trajektoor leebemaks ning kehtestada meetmed hinnastabiilsuse tagamiseks, ei tasanda ühiku hinna prognoositav muutus ühikute koguse vähenemist. Uued eelnõuga kavandatavad instrumendid, mille rahastamiseks on kavas HKS ühikute üldkogust vähendada lisaks olemasolevatele Innovatsioonifondile, Moderniseerimisfondile, tasuta eraldatavate ühikute 3% puhvrile ja lennunduse kütusekasutuse muutuse toetamisele perioodil 2028+, on Tööstuse Heite Vähendamise Rahastu, sh investeeringukiirendi, broneering ühikutele rahvusvaheliselt kaubeldavate ühikute (nn krediitide) ostuks ja CO2 eemaldamise ühikute ostuks ning 10% lisapuhver, merenduses tööstuse ja kütusekasutuse muutuse toetamise fond SMAP ja selle rakendamiskulu komisjonile, lennunduse kütusekasutuse muutuse toetamise suurendamine, (kolmandate) arenguriikide merendussektori heite vähendamise toetamine, tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute puhvri suurendamine 1% võrra ning EL HKS registri haldamise täiendava kulu komisjonile. Tegemist on märkimisväärse mõjuga Eesti enampakkumistulule, mille tulemusel väheneb sellest tulust rahastatavate sihtotstarbeliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele suunatavate meetmete maht.
Täiendavalt võib liikmesriikide tulu väheneda juhul, kui ELi tasandil otsustatakse järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimiste osana kehtestada ka HKSi tulupõhine omavahend Sellisel juhul väheneks liikmesriikide käsutusse jäävate vahendite maht alates 2028. aastast veelgi.
Eesti peab seetõttu oluliseks, et uute rahastusmehhanismide ja muude enampakkumistulu vähendavate elementide lisamise vajadust, mahtu ja tõhusust hinnataks põhjalikult ning kaalutakse võimalusi uute instrumentide rahastamiseks muudest allikatest (kui liikmesriikide müügikogus) eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute tulust. Enampakkumistulu vähendamine tähendab liikmesriikidele väiksemat võimalust rahastada oma kliima- ja energiapoliitika eesmärke otse riigi tasandil. Seetõttu peaks iga uus keskne rahastusmehhanism andma selget lisandväärtust kõikidele liikmesriikidele võrreldes olukorraga, kus vastavad vahendid jääksid liikmesriikide käsutusse.
Eesti huvides on, et võimalikult suur osa enampakkumistulust jõuaks otse liikmesriikide käsutusse, kuna liikmesriigil on kõige parem ülevaade oma majanduse, energiasektori ja ettevõtete vajadustest ning võimalusest suunata vahendeid sinna, kus need annavad suurima
13
kliimamõju kliima- ja energiaeesmärkidele. Riigieelarve kaudu kasutatavad vahendid võimaldavad kavandada pikemaajalisi investeeringuid ja tagada rahastuse järjepidevuse. Sel viisil on otselaekuva enampakkumistulu kasutamisse suunamine kriisi- või erakorralises olukorras paindlikum, kiirem ning väiksema halduskoormusega kui EL üleste instrumentide kaudu. Eelnõu kohaselt loodavatest kesksetest fondidest kiiret reageerimist vajavate otsuste korral tuge võimalik saada ei ole.
Kesksetesse fondidesse suunatud vahendite puhul sõltub rahastamistaotlusi esitavate ettevõtete jt taotlejate projektide taotlemisedukusest, millises mahus suudetakse EL üleseid rahastamisvõimalusi Eestis (riigi eesmärkide saavutamiseks) kasutada . Eriti oluline on see vähemjõukate liikmesriikide puhul. Eesti senine kogemus EL kliimapoliitika kesksete fondide taotlusvoorudega näitab, et väiksema turu ja piiratud taotlusvõimekusega liikmesriikide taotlejate taotlemisedukus on olnud suhteliselt madal (osalt tulenevalt taotluste hindamiskriteeriumide suunitlusest), seega on eeldatav Eestisse selliste instrumentide kaudu jõudvate vahendite osakaal EL üleses mahus tõenäoliselt väiksem kui Eesti osakaal analoogse mahuga EL HKS ühikute müügikoguses. Seetõttu on kesksetesse fondidesse suunatava HKS ühikute müügikoguse mõju Eesti võimalustele kliima- ja energiaeesmärkidesse panustada eeldatavasti väiksem kui riigi enda käsutusse jääva enampakkumistulu korral.
Eesti seisukohad ja –nende põhjendused
1. Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite vähendamine ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise suurendamist maakasutussektoris ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete sektoris.
Selgitus: EL HKS on olnud oluline vahend kasvuhoonegaaside heite kulutõhusaks vähendamiseks ning andnud ettevõtjatele pikaajalise signaali investeerida vähese heitega tehnoloogiatesse. Seetõttu peab Eesti oluliseks säilitada süsteemi põhialused ja toimiv arhitektuur.
EL HKSi hõlmatud sektorites on heite vähendamine olnud tõhusam kui EL HKSi väliste sektorite puhul. ELi HKS on vähendanud süsteemiga hõlmatud sektorite heidet ELi tasandil enam kui 50% võrreldes 2005.aastaga. ELi HKSi sektorite heide moodustab Eesti koguheitest (v.a LULUCF) 2025.aasta esialgsete andmete järgi 41%. Samas on ELi HKSi sektorites KHG heide Eestis vähenenud 67% võrreldes 2005.aastaga, 40% võrreldes 2021.aastaga ning 8% võrreldes 2024.aastaga.
Suurimad muutused on EL üleselt toimunud peamiselt energiatootmises, samas kui tööstussektorites on KHG heite vähendamine olnud aeglasem. Ka Eestis on heide vähenenud eelkõige tänu põlevkivielektri tootmise vähenemisele. Heidet on jõudsamalt vähendatud just energiasektoris, kuna seal on puhtamate kütuste näol olemas alternatiivid ülemineku tagamiseks. Tööstuskäitistel ei ole nii suurt KHG heite vähenemist toimunud, eeldatavasti peamiselt aeglasema tehnoloogilise arengu tõttu.
14
EL HKSi pikaajalise toimivuse tagamiseks on vajalik süsteemi järjepidevalt ajakohastada, sest julgeolekuolukord, tehnoloogilised võimalused, energiaturg ja ettevõtete investeerimisvõimekus muutuvad. Heite vähendamise eesmärgid peavad olema kooskõlas tegelikult kättesaadavate ja tehnoloogiliselt teostatavate lahendustega, sest liiga kiire nõuete karmistamine olukorras, kus sobivad alternatiivid ei ole veel piisavalt turuküpsed või on ebaproportsionaalselt kallid, võib suurendada ettevõtete kulusid ilma, et oleks võimalik saavutada täiendavat heite vähenemist.
Samuti on oluline tagada ühikuhinna stabiilsus ja prognoositavus. Ülemäärane hinnavolatiilsus või ootamatult kõrge ühikuhind võib suurendada ettevõtete ja tarbijate kulusid, mõjutada investeerimisotsuseid ning vähendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega. Samal ajal peab ühikuhind säilitama piisava stiimuli heite vähendamiseks ja puhtamatesse tehnoloogiatesse investeerimiseks.
Seetõttu peab EL HKSi edasine arendamine leidma tasakaalu kolme eesmärgi vahel: tõhus kliimapoliitika, tehnoloogiliste lahenduste tegeliku kättesaadavuse parandamine ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõime. Selline tasakaalustatud lähenemine aitab tagada, et EL HKS täidab oma eesmärki – suunata majandust järk-järgult väiksema süsinikuheite poole –, säilitades samal ajal ettevõtjatele konkurentsi maailmaturul, piisava investeerimiskindluse ja süsteemi usaldusväärsuse.
Lisaks leiame, et heitkoguse ühikute koguse vähendamise trajektoor peab olema kooskõlas majanduse tegeliku valmisolekuga heidet vähendada. Eelkõige praeguses olukorras on oluline vältida liiga järsku heitkoguse ühikute pakkumise vähendamist ja sellest tulenevat võimalikku hinnasurvet.
Heitkoguse ühikute üldkogus on määratud EL liikmeriikide ajalooliste heitkoguse andmete põhjal. Alates kolmanda kauplemisperioodi (2013-2020) algusest kehtestati üldkogus EL liikmesriikide aastate 2008–2012 heitkoguse andmete põhjal. Igal aastal vähendatakse seda vastavalt lineaarsele vähendamistegurile (inglise keeles linear reduction factor, LRF). Kehtivas direktiivis on heitkoguse ühikute üldkogust vähendav lineaarne vähendamistegur sätestatud aastatel 2024.–2027. 4,3 % aastas ja 2028. aastal 4,4 %. Lineaarse vähendamisteguri kasutamine tagab stabiilse ühikute üldkoguse vähendamise, mille prognoositavus on turuosalistele väga oluline investeeringute kavandamisel ja tootmistegevuse planeerimisel. Ühikute üldkogus jaguneb 57% osas riikidele enampakkumiseks suunatud ühikuteks ning 43% eraldatakse ettevõtetele tasuta. Seega on ühikute üldkoguse vähenemisega otseses seoses ka ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute kogus. Mida järsem on lineaarne vähendamistegur, seda kiiremini vähendatakse nii tasuta eraldatavate ühikute kui ka enampakkumisele suunatavate ühikute kogus.
Euroopa tööstus seisab praegu silmitsi suurte investeerimisvajaduste ja ebakindla majanduskeskkonnaga. Paljudes sektorites on kõige lihtsamad ja kulutõhusamad heite vähendamise võimalused juba kasutusele võetud, samas kui järgmised vähendamismeetmed eeldavad suuri investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. Seetõttu ei pruugi kõikides sektorites heite vähendamise tegelik tempo olla sama kiire kui EL HKSi direktiivi eelmise muutmisega kokku lepitud heitkoguse ühikute pakkumise vähendamise tempo. Liiga järsk koguste vähendamine võib sellises olukorras viia heitkoguse ühikute hinna kiire ja ebaproportsionaalse tõusuni, ilma et ettevõtetel oleks võimalik sellele sama kiiresti reageerida tegeliku heite vähendamisega. See suurendaks eelkõige nende ettevõtete kulusid, kellel puuduvad praegu tehnoloogiliselt või majanduslikult realistlikud alternatiivid fossiilkütuste kasutamisele, ja
15
mõjutaks nende konkurentsivõimet ning toodete tarbijahinda kandmist. Samuti võib kõrge ja kõikuv süsinikuhind suurendada tootmiskulusid ning nõrgendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikidega.
Laugem vähendamistrajektoor ei tähenda kliimaambitsiooni vähendamist, vaid võimaldab saavutada sama eesmärki prognoositavamalt ja kulutõhusamalt. See annab ettevõtetele rohkem aega investeeringute tegemiseks ning võimaldab tehnoloogilisel arengul ja taristu väljaehitamisel heite vähendamise eesmärkidega sammu pidada. Samuti vähendab see riski, et EL HKSi ühikute hinnasignaal muutub nii tugevaks, et selle majanduslik mõju ületab ettevõtete tegeliku võimekuse heidet vähendada. Seetõttu peab EL HKSi ülesehitus ja toimimisloogika tagama piisavalt tugeva hinnasignaali, et motiveerida investeerima heite vähendamisse, kuid vältima hinnataset, mille juures muutub süsteem ettevõtete jaoks ebaproportsionaalselt kulukaks või vähendab investeerimisvõimekust.
Eesti kliimaeesmärkide ning viimaste kasvuhoonegaaside prognooside põhjal tehtud arvutused näitavad vajadust kujundada heitkoguse ühikute vähendamise trajektoor kooskõlas tegelike heitevähendamise võimalustega. Sealt lähtub, et EL HKS sektoril on perioodil 2031–2035 veel teatav paindlikkus heite vähendamise tempo aeglustamiseks, kuid see väheneb järk-järgult. 2040. aasta eesmärkide vaates täiendav paindlikkus nii olemasolevate meetmete kui ka lisameetmetega stsenaariumis sisuliselt puudub.
Samuti näitavad heitkoguste prognoosi lisameetmetega stsenaariumi tulemused, et heite vähendamine ei realiseeru alati kohe pärast meetmete rakendamist. Selle põhjuseks on peamiselt vajadus rajada taastuvenergia tootmise toetamiseks täiendavaid gaasiküttel reservvõimsusi ning suurendada biomassi kasutamist. Alles hiljem, kui investeeringud, energiatõhususmeetmed, taastuvenergia tootmisvõimsused ja muu vajalik taristu on rakendunud täies mahus, avaldub nende mõju heitkoguse vähenemisel. See näitab, et heite tegelik vähenemine ei pruugi toimuda samas tempos kui heitkoguse ühikute pakkumise vähendamine. Seetõttu on oluline, et heitkoguste vähendamise trajektoor arvestaks investeeringute, tehnoloogiate ja taristu tegelikku rakendumise kiirust ning annaks piisavalt aega vajalike heitevähenduste saavutamiseks.
Seetõttu leiame, et praeguses majanduslikus ja tehnoloogilises olukorras on põhjendatud liikuda järkjärgulisema ja laugema ühikute koguse vähendamise trajektoori suunas, säilitades samal ajal ELi pikaajalised kliimaeesmärgid. Selline lähenemine looks parema tasakaalu kliimaambitsiooni, süsinikuhinna prognoositavuse, ettevõtete konkurentsivõime ja vajalike investeeringute elluviimise vahel.
2. Eesti toetab HKS turustabiilsusreservi tugevdamist, et vähendada EL HKS ühiku hinna järske kõikumisi ja parandada hinnataseme prognoositavust. Eesti hinnangul ei ole Euroopa Komisjoni pakutud muudatused piisavad ühikuhinna järskudele tõusudele reageerimiseks, mistõttu tuleb luua selgem hinnatõusu pidurdav mehhanism, näiteks hinnalävendi kaudu, mille ületamisel suurendatakse enampakkumisturul ühikute kogust või luues paindlikumad tingimused HKS turustabiilsusreservi ühikuhinna stabiliseerimismehhanismide rakendumiseks.
Selgitus: EL HKS peab andma ettevõtjatele piisavalt tugeva ja usaldusväärse hinnasignaali, et suunata investeeringuid heite vähendamisse, kuid samal ajal peab hinnakujundus olema
16
piisavalt prognoositav, et ettevõtted saaksid teha pikaajalisi investeerimisotsuseid. Liiga suur hinnavolatiilsus ja järsud hinnatõusud võivad seevastu vähendada investeerimiskindlust ning suurendada ettevõtjate kulusid.
Turustabiilsusreservi (TSR) otsus võeti vastu 2015. aastal (rakendus 2019. aastal), kuna tookord oli turule tekkinud suur heitkoguse ühikute ülejääk, mis hoidis heitkoguse hinda madalal ega andnud piisavat hinnasignaali. Madala hinna mõju avaldus ka KHG heite ebapiisavas vähendamises. TSR loomisest alates on heitkoguse ühiku hind tõusnud ning süsteem on jõudnud hinnatasemeni, mille puhul hinna kõikumine on muutunud süsteemis osalevatele ettevõtetele probleemseks. Seetõttu on TSRi rolli hakatud nägema ka kui kõrgete hinnatippude leevendajana.
Seetõttu tunnustab Eesti ettepanekus kavandatud TSRi muudatusi, mille eesmärk on parandada ühikute pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning vähendada turu liigse volatiilsuse riski. Samas leiame, et TSR üksi ei pruugi olla piisav mehhanism olukorras, kus ühikuhind tõuseb kiiresti ja oluliselt. Süsteemi toimimiseks on vaja täiendavat automaatset kaitsemehhanismi, mis võimaldaks reageerida hinnatasemele enne, kui kõrge süsinikuhind hakkab avaldama ebaproportsionaalset mõju ettevõtjatele ja tarbijatele.
Lisaks on siiski oluline leida lahendus ELi HKSis senisest oluliselt paindlikuma reageerimise võimaldamiseks põhjendatud juhtudel, ehk nn hinnašokkidele reageerimiseks. Kehtiva ELi HKSi direktiivi artikkel 29a kohaselt suunatakse TSRist 75 miljonit heitkoguse ühikut tagasi enampakkumisturule, kui heitkoguse ühiku eelneva kuue kalendrikuu keskmine hind on kaht eelnevat aastat hõlmava võrdlusperioodi ühiku keskmisest hinnast üle 2,4 korra suurem. Näiteks 2025. aasta keskmine ühikuhind oli 73,4 eurot. Arvestades seda, et 2026. aasta keskmine hind jääb ilmselt samasse suurusjärku, siis lähiaastatel 2,4 kordselt suurem ühikuhind ei ole realistlik. See tähendab, et artikkel 29a lõige 1 ei aita tegelikult hinnataset stabiliseerida. Artikkel 29a muutmisel võiks kaaluda võrdlusperioodina 1 eelnevat aastat ning 1,25 kordset suurenemist, mis oleks nt võrdlusperioodi 73 eurose hinna puhul 91,25 eurone hind.
Seepärast tuleks direktiivi artikli 29a lõiget 1 ajakohastada, kehtestades ühikuhinna lävendi, mille ületamisel suurendatakse turul pakutavate ühikute kogust. Sarnane põhimõte on juba ette nähtud HKS2 puhul direktiivi artikli 30h lõikes 2. Sellise mehhanismi eelis on see, et sekkumise tingimus oleks ette teada, läbipaistev ja automaatselt rakendatav. See annaks ettevõtetele suurema kindluse investeeringute kavandamisel ning vähendaks järskude hinnatõusude mõju ettevõtete konkurentsivõimele ja tarbijatele.
Hinnalävend ei tähendaks EL HKSi hinnasignaali nõrgestamist ega kliimaeesmärkidest loobumist. Vastupidi, eesmärk on vältida olukorda, kus ühikute nappusest tulenev hinnatõus muutuks eesmärgiks iseeneses ja hakkaks kahjustama EL HKSi põhiülesannet – suunata investeeringuid kulutõhusale heite vähendamisele. Kui hind tõuseb tasemele, mille juures ettevõtjatel ei ole võimalik kuludele vastata tegelike heite vähendamise investeeringutega, võib tulemuseks olla tootmiskulude kasv, konkurentsivõime vähenemine ja süsinikulekke riski suurenemine.
Seetõttu peab Eesti oluliseks, et EL HKSis oleks lisaks ühikute koguste kaudu juhtimisele ka selge hinnapõhine kaitsemehhanism, mis võimaldab kõrge hinnataseme korral suunata müüki täiendavaid ühikuid. See aitaks vähendada hinnavolatiilsust, suurendada ettevõtjate investeerimiskindlust ning vältida ebaproportsionaalselt kõrge süsinikukulu kandumist ettevõtjatele ja lõpptarbijatele.
17
3. Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate tegelikku valmidust, süsinikulekke riski ja ELi tööstuse konkurentsivõimet. Ühikute tasuta eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud heite vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.
3.1 Toetame tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluste vähendamist võimalikult aeglases tempos, et vältida sektorite ülese parandusteguri rakendumist. Võrdlusaluste uuendamise protsess peab muutuma läbipaistvaks kõikidele osalistele ning arvestama regionaalsete eripäradega.
Selgitus: Heitkoguse ühikute tasuta eraldamise eesmärk on vähendada süsinikulekke riski ja säilitada Euroopa ettevõtete konkurentsivõime olukorras, kus kolmandate riikide ettevõtjatele ei pruugi kehtida võrreldavat süsinikukulu. Seetõttu peab heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vähendamine olema seotud mitte üksnes ELi kliimaeesmärkide ja üldise tehnoloogilise arenguga, vaid ka sellega, kas ettevõtetel on tegelikult võimalik võtta kasutusele sobivaid, piisavalt küpseid ja majanduslikult tasuvaid vähese heitega tehnoloogiaid.
Ka perioodil 2031+ eraldatakse tasuta heitkoguse ühikuid viieaastaste tsüklite kaupa. 2025. aastal taotleti Eestis tasuta heitkoguse ühikute eraldamist kokku 37 käitisele. 2025. aastal uuendas komisjon võrdlusaluseid ning kinnitas sektorite üleseks parandusteguriks (inglise keeles cross sectoral correction factor ehk CSCF) 1. Kuna CSCF on üks teguritest käitistele tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute arvutamisel, siis CSCF võrdumine ühega ei mõjuta heitkoguse ühikute kogust. CSCF võrdub ühega, kui käitiste poolt taotletud tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute kogus on väiksem kui ELi HKSis tervikuna saadaval olevate tasuta eraldamiseks mõeldud ühikute kogus.
Liiga kiire tasuta eraldatava ühikute koguse vähendamine olukorras, kus alternatiivsed tehnoloogiad ei ole veel kättesaadavad või on ebaproportsionaalselt kallid, võib tähendada, et ettevõtetele tekib täiendav süsinikukulu ilma reaalse võimaluseta seda heite vähendamise kaudu vältida. Nagu eelpool viidatud võib see nõrgendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet eelkõige eksportturgudel.
Käitistele tasuta eraldatavad ühikute kogus arvutatakse välja käitajate esitatud tegevusandmete alusel, mille põhjal määratakse käitaja ajalooline tootmistase. Ajalooline tootmistase korrutatakse läbi sektori võrdlusalusega (inglise keeles benchmark) ning vajadusel ka sektoriteülese parandusteguriga. Võrdlusalus on ELi HKSi kuuluva sektori või allsektori 10% kõige efektiivsema käitise tegevusandmete põhjal arvutatud tegur, mis ilmestab võrdluseks nende käitiste keskmist heitemahukust konkreetses sektoris. CSCFi rakendatakse juhul, kui käitiste taotletud tasuta eraldatavate ühikute kogus ületab ELi HKSis saada olevat ühikute kogust. Komisjon arvutab CSCFi välja iga heitkoguse ühikute eraldusperioodi alguses, kui on teada käitajate taotletud heitkoguse ühikute lõplik kogus.
Kuna võrdlusalustel on suur roll tasuta eraldatavate ühikute kogusele, siis tuleb erilist tähelepanu pöörata nende vähendamise kiirusele. Võrdlusaluste liiga kiire vähendamine võib viia olukorrani, kus kogu süsteemi hõlmav parandustegur muutub vajalikuks. Selline mehhanism vähendaks heitkoguse ühikute tasuta eraldamist täiendavalt ka nendes sektorites ja
18
käitistes, kus süsinikulekke risk on jätkuvalt kõrge ning heite vähendamise võimalused piiratud.
Samuti peab võrdlusaluste määramise ja uuendamise protsess olema läbipaistev ja prognoositav. Ettevõtjatel ja liikmesriikidel peab olema võimalik mõista, millistel andmetel, eeldustel ja metoodikal võrdlusalused põhinevad. Seetõttu on oluline, et Komisjon avaldaks nende 10% ettevõtete nimekirjad, kelle andmed on võrdlusaluste määramisel võetud aluseks.
Eesti asub regioonis, kus ilmastikuolud võivad talvel olla äärmuslikud, mistõttu on soojatootjatel ja koostootmisjaamadel vaja omada võimsusi, mida nad tavaolukorras ei kasuta ehk nn tipuvõimsusi. Isegi kui süsteemid tavapärases režiimis kasutavad taastuvenergia lahendusi, on praeguseni tavapärane see, et tippvõimsusel kasutatakse lisaks fossiilkütet. Lähiaastatel ei leidu sellele taastuvenergial põhinevaid piisavaid alternatiive, seetõttu leiame, et võrdlusaluste määramisel peaks üks osa olema ka regionaalseid eripärasid arvestav.
Seetõttu peab Eesti vajalikuks, et võrdlusaluste vähendamise tempo lähtuks tegelikust tehnoloogilisest arengust ning tasuta eraldatavate koguste vähendamine toimuks järk-järgult koos alternatiivsete tehnoloogiate kättesaadavuse paranemisega. Selline lähenemine aitab ühitada kolm eesmärki: saavutada ELi kliimaeesmärgid, vähendada süsinikulekke riski ja säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime.
4. Eesti saab tingimuslikult toetada tasuta eraldatavate ühikute sidumist kohustuslike heite vähendamise investeeringutega, välja arvatud sektorites, kus heidet ei ole võimalik vähendada tehnoloogiate ebaküpsuse või nende majandusliku tasuvuse tõttu ning taotleb ühikute koguse ja selle eeldusena esitatava investeeringute kava seose vähendamist, kuna heite vähendamise võimalused sõltuvad sektorist, asukohast, taristu olemasolust ja tehnoloogiate tegelikust valmidusest. Samuti ei tohi ebasoodsasse olukorda seada ettevõtteid, kes on juba investeerinud ja olemasolevate tehnoloogiatega saavutanud suure osa võimalikust heite vähendamisest.
4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või taristus, samuti tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja nende mõju heite vähendamisele. Eelistame, et kavade kestvus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui käitise viieaastase EL HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht.
Selgitus: Heitkoguse ühikute tasuta eraldamise eesmärk on leevendada süsinikulekke riski, mis tuleneb sellest, et ELis tegutsevad ettevõtted kannavad süsiniku hinnastamisest tulenevaid kulusid, samal ajal kui nende konkurentidele kolmandates riikides samaväärseid kohustusi ei pruugi kehtida.
Alates 2031. aastast seotakse komisjoni ettepaneku kohaselt ühikute tasuta eraldamine ettevõtete heite vähendamise investeeringute kavade ja nende tegeliku elluviimisega. Tasuta ühikute saamiseks tuleb ettevõtetel koostada ja ellu viia ELis investeeringuid hõlmav heite
19
vähendamise kava ning 20% tasuta ühikutest eraldatakse alles pärast investeeringute tegemist ja saavutatud heitevähenduste tõendamist.
Heite vähendamise investeeringute toetamine ja süsinikulekke riski leevendamine on mõlemad vajalikud kliimapoliitika eesmärgid, kuid neid tuleks käsitleda erinevate ja üksteist täiendavate poliitikavahenditega. Kui heitkoguse ühikute tasuta eraldamine muutub tasuks konkreetsete investeeringute tegemise eest, ei ole tegemist enam üksnes süsinikulekke riski leevendamise mehhanismiga, vaid see hakkab täitma investeeringutoetuse funktsiooni. Selline lähenemine võib vähendada süsteemi selgust ja tekitada olukorra, kus heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kättesaadavus sõltub teguritest, mis ei ole otseselt seotud ettevõtte süsinikulekke ohuga ega ka reaalsete võimalustega.
Kõigil EL HKSi kuuluvatel paiksetel käitistel ei ole võrdsed võimalused heidet vähendavaid investeeringuid teha. Heite vähendamise võimalused, tehnoloogiate küpsus, investeeringute maksumus ja vajalik taristu erinevad sektorite, käitiste ja liikmesriikide lõikes märkimisväärselt. Mõnes sektoris on suurem osa olemasolevatest tehnoloogiliselt ja majanduslikult mõistlikest heite vähendamise investeeringutest juba rakendatud, samas kui teistes sektorites on heite oluliseks vähendamiseks kättesaadavad üksnes vähesed või väga kulukad tehnoloogilised lahendused. Näiteks võib CO₂ kogumine ja säilitamine olla teatud sektorites üks väheseid võimalusi, kuid Eesti tingimustes ei pruugi selline lahendus olla realistlik ega kättesaadav ka 2031. aastaks, eelkõige vajaliku transpordi- ja säilitamistaristu puudumise tõttu (sh tulenevalt geoloogilistest tingimustest). Seetõttu võib heitkoguse ühikute tasuta eraldamise tingimuslikuks muutmine asetada käitised ebavõrdsesse olukorda. Käitise võimalus täita investeerimistingimusi ei sõltu alati ettevõtja enda otsustest või valmisolekust investeerida, vaid sageli asukohast, sektori tehnoloogilistest võimalustest ning avaliku või piiriülese taristu olemasolust. Näiteks võib ettevõtjal olla valmisolek investeerida CO₂ kogumisse, kuid ilma CO₂ transpordi- ja säilitamistaristuta ei ole selline investeering praktikas mõistlik ega aita heidet vähendada.
Sellises olukorras võib investeerimiskohustuse täitmata jätmine kaasa tuua heitkoguse ühikute tasuta eraldatava koguse vähendamise ka ettevõtjatele, kellel puudub objektiivselt võimalus nõutud investeeringuid teha. See suurendaks nende kulu EL HKSis ja võib omakorda suurendada süsinikulekke riski just nendes sektorites ja piirkondades, kus alternatiivsete tehnoloogiate ja taristu kättesaadavus on kõige piiratum.
Näiteks enamus ELi HKSi sektorite KHG heitest tuleb Eestis põlevkivisektorist, sealhulgas õlitootmisest. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on oluline põlevkivisektori heidet vähendada, kuid seda saab teha järk-järgult. Praegustes tasuta heitkoguse ühikute eraldamise tingimustes on põlevkiviõli tootmine jätkuvalt konkurentsivõimeline, mille tõttu on võimalik jätkata selle tootmisega.
Senine kogemus näitab, et mitmed Eesti soojatootjad ja koostootmisjaamad on tänu taastuvkütustele üleminekule oma kasvuhoonegaaside heidet juba märkimisväärselt, kohati kordades, vähendanud. Seetõttu on nende käitistel edasiste heite vähendamise võimaluste leidmine üha keerulisem ning täiendavad meetmed ei pruugi olla enam majanduslikult põhjendatud või tehnoloogiliselt lihtsasti rakendatavad. Sellises olukorras ei pruugi tasuta eraldatava koguse vähenemine tähendada olulist mõju soojuse tootmise hinnale, kuna ettevõtete tegelik heide on juba oluliselt vähenenud. Samas on ettevõtted oma varasemaid investeerimisotsuseid tehes tõenäoliselt arvestanud ka tasuta eraldatavate ühikute pikaajalisema mõjuga ning nende ootamatu vähenemine võib mõjutada juba tehtud investeeringute majanduslikku tasuvust.
20
Praegune ettepanek ei näe samal ajal piisavalt ette mehhanisme nende ettevõtete varasema panuse tunnustamiseks, kes on heite vähendamisse juba investeerinud. See võib tekitada olukorra, kus tingimuslikkus soodustab suhteliselt enam neid ettevõtteid, kellel on veel võimalik teha lihtsamini rakendatavaid heite vähendamise investeeringuid, samal ajal kui juba olulise heite vähendamise saavutanud ettevõtetel on tingimuste täitmiseks vähem majanduslikult mõistlikke võimalusi. Seetõttu on oluline, et tingimuslikkuse rakendamisel võetaks arvesse ka juba tehtud investeeringuid ja ettevõtte tegelikku panust heite vähendamisse. Samuti peaks olema võimalik arvestada investeeringuid ettevõtte teistesse tootmisüksustesse ja taristusse, kui need aitavad vähendada HKS käitise heidet.
Ühe võimaliku lisa-leevendusmeetmena võiks heite vähendamise kavades käsitleda abikõlblike tegevustena ka enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid- eelistatult juba 2025-2026 aastast alates. See võimaldaks tunnustada ettevõtteid, kes on heite vähendamisse juba varakult panustanud, ning tagaks, et tasuta eraldamise tingimuslikkus ei looks olukorda, kus varasemad investeeringud ja saavutatud heite vähendamine jäävad HKSis piisavalt arvesse võtmata.
Tingimuslikkuse korral peaks kehtima erand vähemalt nendele käitistele, millel puudub reaalne investeerimisvõimalus heite vähendamiseks. Sellise olukorra lahendamiseks tuleks lisada direktiivi artikli 10a lõike 3c kuuenda lõigu ja lõike 3e punkti g juurde kolmas erandi kategooria, mis kataks käitised, millel on raskesti vähendatava heite tunnused: pika elueaga tehnoloogia, kõrge kapitalimahukus ja majanduslikult mõistliku kohese heite vähendamise alternatiivi puudumine. Sarnast põhimõtet on ettepanekus juba mujal kasutatud, näiteks lennunduse valdkonnas.
Pikem heite vähendamise kava pikkus annaks käitistele suurema paindlikkuse pikaajaliste investeeringute kavandamisel, kuna tööstuse heite vähendamine nõuab sageli rohkem aega kui viieaastane periood. Samal ajal võiks kava miinimummaht olla väiksem kui kogu viieaastase perioodi tasuta eraldatavate ühikute väärtus. See võimaldaks arvestada käitiste erineva investeerimisvõimekuse ja heite vähendamise tempoga.
Seetõttu leiab Eesti, et esmajärjekorras tuleks ühikute tasuta eraldamine säilitada süsinikulekke riski leevendamise vahendina ning toetada heite vähendamise investeeringuid eraldiseisvate rahastusmehhanismide kaudu. Kui tasuta eraldamise tingimuslikkus siiski säilib, tuleb tagada paindlik ja tehnoloogianeutraalne lähenemine, mis arvestab erinevate sektorite, käitiste ja liikmesriikide tegelikke võimalusi ning võimaldab arvesse võtta kõiki investeeringuid, millel on tõendatav mõju HKS käitise heite vähendamisele.
5. Eesti pooldab ELi HKS enampakkumistulu kasutamisel liikmesriikidele võimalikult suurt paindlikkust ega pea vajalikuks kehtestada nende kasutamisele kindlaksmääratud prioriteetseid eesmärke. Samuti peame oluliseks, et enampakkumistulu planeerimisel saavad liikmesriigid lähtuda riigi strateegia- ja eelarveprotsessidest.
5.1 Juhul kui prioriteetsed eesmärgid siiski kehtestatakse, eelistab Eesti, et nende hulka hõlmataks ka hoonete energiatarbimise ja CO₂-heite vähendamine, arvestades hoonesektori olulist rolli kliimaeesmärkide saavutamisel.
21
5.2 Eesti ei toeta enampakkumistulu väljamaksetele kolmeaastase tähtaja kehtestamist. Kui tähtaja kehtestamata jätmist ei suudeta kokku leppida, tuleb see siduda enampakkumistulust rahastavate meetmete raha kasutamise otsusega või määratleda väljamaksete tähtaeg pikemana, et võimaldada toetada ka strateegilisi pikemaajalisi tegevusi.
Selgitus: Alates 2013. aastast kuni 2025. aasta lõpuni on ELi HKS heitkoguse ühikute müügist riikidele ja HKS-iga seotud fondidele (Moderniseerimisfond, Innovatsioonifond) saadud EL ülene kogutulu üle 258 miljardi euro. 2025. aastal ulatusid HKSi tulud 43 miljardi euroni. Need laekusid peamiselt riikide eelarvetesse, toetades samal ajal ka HKSi programme, st innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi, ning osa taaste- ja vastupidavusrahastust kooskõlas REPowerEU kavaga. Eesti on alates 2013. aastast saanud EL HKSist tulu 2,3 miljardit eurot.
Heitkoguse ühikute üldkoguse jaotamise põhimõtet komisjoni ettepaneku kohaselt ei muudeta. Kehtiva direktiivi kohaselt eraldatakse 57% ühikute üldkogusest riikidele enampakkumistel kauplemiseks. Ülejäänud 43% eraldatakse ettevõtetele direktiivis sätestatud alustel tasuta. Riikidele suunatava enampakkumistulu ja käitistele tasuta eraldatavate ühikute mahtu mõjutavad kesksed fondid (Moderniseerimisfond, Innovatsioonifond), komisjoni ettepaneku uued rahastamisvahendid nagu investeeringukiirendi ja heite vähendamise rahastu, rahvusvaheliste KHG ühikute ostuks ühikute reserveerimine, CO2 eemaldamise ühikud (inglise keeles removals), merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP), lennunduse kütuste hinnavahe kompenseerimise mehhanism, kolmandate riikide toetusmehhanism ja EL HKSi registri ülevalpidamise EL halduskulu katmine. Lisaks, kui nii otsustatakse, siis ka Euroopa Liidu omavahend. Riikide enampakkumiseks mõeldud kogustest arvutatakse maha ka turustabiilsusreservi tõstetavad ühikud. Selleks võetaks eelnõu kohaselt täiendav kogus ühikuid maha riikide enampakkumiskogustest ning suunataks eespool loetletud instrumentidesse. Kõik see tähendab, et liikmesriikidele otse suunatud enampakkumistulu väheneks märkimisväärselt juba alates 2028. aastast.
ELi HKSist saadud tulu tuleb kasutada HKSi direktiivis sätestatud eesmärkidel, keskendudes heite vähendamisele. Liikmesriigid peavad kasutama kogu oma HKSist saadava tulu abikõlblikeks kliima- ja energiapoliitika eesmärkideks, seega on ELi HKS enampakkumistulu riikidele oluline vahend nende eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute rahastamiseks. Eesti hinnangul on liikmesriikidel parim oskusteave, et hinnata oma majanduse, energiasektori ja ühiskonna konkreetseid vajadusi ning otsustada, millistesse valdkondadesse on enampakkumistulu suunamine kõige tõhusam ja otstarbekam. Seetõttu peab Eesti oluliseks säilitada liikmesriikidele võimalikult suur paindlikkus ega poolda ette kindlaksmääratud rahastamisprioriteetide loetelu kehtestamist ELi tasandil.
Liikmesriikide vajadused ja lähtepositsioonid on märkimisväärselt erinevad. Mõnes riigis on suurem vajadus investeerida näiteks energiataristusse ja taastuvenergiasse, teises hoonete energiatõhususse või transpordi heite vähendamisse . Ka on riikide huvides käsitleda HKS tulu kasutust muude eelarve vahenditega koosmõjust st Liiga jäik rahastamisraamistik võib viia olukorrani, kus olemasolevaid vahendeid ei ole võimalik suunata sinna, kus need annaksid konkreetses liikmesriigis suurima kliima- ja majandusliku mõju. Paindlikkus võimaldab arvestada ka tehnoloogilise arengu, energiaturu muutuste ja vajadusel ka riiklike kliimaeesmärkide muutumisega.
Samuti peab Eesti oluliseks, et ELi HKS enampakkumistulu planeerimine jääks kooskõlla liikmesriigi strateegia- ja eelarveprotsessidega. Enampakkumistulu on osa riigi eelarvelisest
22
planeerimisest ning selle kasutamine peab olema võimalik siduda riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega. Seetõttu ei pea Eesti põhjendatuks siduda enampakkumistulu planeerimist otseselt riikliku energia- ja kliimakavaga ega selles toodud meetmetega (REKK), kuna REKKide ülesehitus ja uuendamise ajakava ei pruugi kattuda riigisiseste eelarveotsuste tegemise ajakavaga. Paindlikum lähenemine võimaldab liikmesriikidel kavandada HKS tulude kasutust viisil, mis toetab kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist, kuid arvestab samal ajal riigisisese eelarvekorralduse ja strateegilise planeerimise loogikaga.
Kui ELi tasandil siiski otsustatakse kehtestada enampakkumistulude kasutamisele prioriteetsed rahastamiseesmärgid, peab Eesti vajalikuks lisada nende hulka hoonete energiatarbimise ja CO₂ heite vähendamine. Hoonete sektor moodustab olulise osa energiatarbimisest ja EL heitkogusest ning selle heite vähendamine eeldab pikaajalisi investeeringuid hoonete rekonstrueerimisse, energiatõhususse ja küttesüsteemide ümberkujundamisse. Samuti vähendab hoonete energiatõhususe parandamine energiakulu ja CO₂ heitkogust ning toetab kliimapoliitika sotsiaalseid eesmärke.
Eesti ei toeta enampakkumistulude väljamaksetele kolmeaastase tähtaja kehtestamist, kuna selline piirang ei arvesta kliima- ja energiaprojektide tegeliku ettevalmistamise ja elluviimise ajakuluga. Eelkõige suuremahulised investeeringud, nagu energiataristu, hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimine või energiatootmise projektid, nõuavad sageli mitmeaastast planeerimist, projekteerimist, lubade menetlemist, hangete korraldamist ja ehitamist. Komisjon on oma kommunikatsioonis viidanud, et liikmesriigid peaksid suunama enampakkumistulust senisest suurema osa EL HKS sektori heite vähendamiseks. EL HKS sektoris tähendab see ka ettevõtete toetamist, mis on otseses seoses riigiabiga. Riigiabi vajalike nõusolekute taotlemise ja saamise lühimaks ajaks hinnatakse 6 kuud, realistlikumaks 12 kuud. Sellele järgnev kas hanke korraldamine või avatud taotlusvooru korraldamine võib samuti võtta kuni aasta. Sellisel juhul jääks investeeringu praktiliseks realiseerimiseks vaid 1 aasta. Seetõttu võib jäik kolmeaastane tähtaeg töötada vastu komisjoni püstitatud eesmärgile, takistades strateegiliselt oluliste projektide HKS tulust toetamist ning pärssida kõige tõhusamaid kliimainvesteeringuid. See võib omakorda vähendada investeeringute kvaliteeti ja kulutõhusust ning piirata liikmesriikide võimalusi panustada pikaajalistesse süsteemsetesse muutustesse.
Liiga lühike tähtaeg võib olla eriti problemaatiline olukorras, kus investeeringuprojekti ettevalmistamine algab enne seda, kui rahastamise kasutamine on võimalik, või kus projekti elluviimine sõltub muudest samal ajal tehtavatest investeeringutest ja taristust. Rahastamise kasutamise ajakava peaks seetõttu lähtuma investeeringu olemusest, mitte olema kõigile meetmetele ühesugune.
Kui kolmeaastast tähtaega ei ole võimalik sätestamata jätta, peab Eesti eelistatuks lahendust, mille puhul kolmeaastane tähtaeg seotakse raha kasutamise otsuse või kulukohustuse võtmisega, mitte väljamakse tegeliku toimumisajaga. Selline lähenemine võimaldaks liikmesriigil teha rahastamisotsuse ja võtta rahalise kohustuse ette nähtud tähtaja jooksul, kuid annaks suuremahulise investeeringu tegelikuks elluviimiseks ja väljamaksete tegemiseks piisavalt aega.
Alternatiivina tuleks võimaldada väljamaksete perioodi pikendamist, eelkõige projektide puhul, mille elluviimine on oma olemuselt mitmeaastane, arvestades seejuures ka ajakulu vajalikele riigiabi- ja riigihankemenetlustele. Nii oleks võimalik ühendada ELi vahendite tõhus ja õigeaegne kasutamine liikmesriikide vajadusega panustada pikaajalistesse ja suure mõjuga kliimainvesteeringutesse.
23
6. Eesti soovib muudatusi uute EL HKSi loodavate algatuste rahastamiseks kavandatud ümberjaotustesse, kuna need luuakse liikmesriikide enampakkumistulu arvelt ning see vähendab oluliselt liikmesriikide võimalusi ise heite vähendamisse ja energiatõhususse investeerida. Seetõttu pooldab Eesti ettepanekus olevate selliste rahastamisvahendite mahtude vähendamist või nende katmist muust kui liikmesriikide müügikogusest eraldatavate HKS ühikute arvelt.
6.1 Eesti pooldab Euroopa Komisjonile suunatud EL HKSi rakendamiskulu, sealhulgas HKS registri ja merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP) halduskulu katmist EL eelarve halduskulu osast. Kui see ei õnnestu, siis pooldame registriga seotud Euroopa Komisjoni täiendavate ülesannete eelarve kujundamisel läbipaistvat, põhjendatud ja konservatiivset lähenemist, suurimas võimalikus ulatuses EL eelarve halduskulu vahendite kasutust ning sellele lisaks tõendatud vajaduse katmiseks jaotusvõtit, mis arvestab liikmesriigi EL HKSi kuuluvate käitiste arvuga.
Selgitus: Eesti ei poolda uusi EL HKS süsteemi loodavaid algatusi mahus, millega suurendatakse oluliselt ELi HKS enampakkumistulude kasutamist Euroopa Liidu tasandi kesksete rahastamisvahendite või komisjoni ettepanekus toodud muude uute eesmärkide jaoks. Enampakkumistulud on liikmesriikidele oluline ja otseselt kliimapoliitika elluviimiseks kasutatav tuluallikas ning iga nende vähendamine piirab liikmesriikide võimalusi rahastada heite vähendamist, energiasüsteemi ümberkujundamist ja teisi kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid. Seetõttu peab iga uus algatus olema selgelt põhjendatud ning selle lisandväärtus võrreldes olemasolevate rahastamisvahenditega peab olema tõendatud.
Ettepaneku järgi väheneks Eesti tulu alates 2028. aastast kehtiva direktiivi kohase prognoosiga võrreldes 23%, sellele võib lisanduda HKS tulu põhine EL omavahend, kui nii otsustatakse. Kesksete fondide kaudu rahastamise puhul kaasneb ebakindlus selle suhtes, kui suur osa Eesti poolt panustatud vahenditest Eestisse tagasi jõuab. Ehk tõenäosus muutuda süsteemi neto- panustajaks tõuseb märkimisväärselt.
Taotlusvoorupõhine rahastamine tähendab, et rahastuse saamine sõltub konkurentsist teiste liikmesriikide ja ettevõtjatega. Eriti oluline on see väiksema riigi puhul, kus ettevõtjate ja projektide arv ning kesksete fondide kasutamise kogemus on väiksem kui suuremates liikmesriikides. Samuti võib keskne rahastamine kaasa tuua täiendava halduskoormuse ja pikema ajakulu, kuna toetuse saamine sõltub ELi tasandi taotlusvoorudest, hindamiskriteeriumidest ja rahastamisotsustest. See võib vähendada paindlikkust reageerida kiiresti riikide vajadustele või suunata raha sinna, kus investeeringu mõju oleks Eestis kõige suurem.
Eelkõige on oluline hinnata uute algatuste vajalikkust, tõhusust ja proportsionaalsust ning sellega kaasnevalt ka nende mõju liikmesriikide enampakkumistulule. Eesti eelistab seetõttu uute kavandatud algatuste mahu vähendamist ning leiab, et täiendavaid keskseid rahastamisvahendeid tuleks luua üksnes juhul, kui nende eesmärki ei ole võimalik olemasolevate vahendite kaudu tulemuslikult saavutada, ja nende vajaduse katteks tuleks eelistada riikide müügikoguste vähendamisele muid allikaid, nt HKS turustabiilsusreservist ühikute eraldamist.
24
Komisjonile suunatud rakendamiskulude ettepanek sh nii HKS registri halduskulu kui SMAPiga kaasnev halduskulu tuleks katta EL eelarve halduskulu osast ning selle aluseks olevad eelarvevajadused peavad olema liikmesriikidele selgelt esitatud ja põhjendatud. Komisjoni poolt ELi HKS rakendamiseks planeeritud kulud peavad olema läbipaistvalt, proportsionaalselt ja konservatiivselt planeeritud.
Selline lähenemine parandaks EL halduskulu katmise läbipaistvust, võimaldaks liikmesriikidel paremini hinnata komisjoni tegevusega seotud eelarvevajadusi ning väldiks olukorda, kus komisjoni halduskulu katmisega vähendataks täiendavalt liikmesriikidele kliimaeesmärkide saavutamiseks kättesaadavaid vahendeid.
Juhul kui registri rahastamine jääb ettepanekus toodud kujule, peab Eesti vajalikuks konservatiivset ja läbipaistvat jaotusmehhanismi. Eesti eelistab sellisel juhul kulu jaotamiseks liikmesriikide vahel jaotusvõtit, mis võtab aluseks liikmesriigis tegutsevate ELi HKSi kuuluvate käitiste arvu. Käitiste arv on registri kasutamise ja halduskoormuse seisukohast selgelt mõõdetav näitaja ning võimaldab kujundada suhteliselt lihtsa, prognoositava ja proportsionaalse kulude jaotamise põhimõtte.
Kokkuvõttes on Eesti jaoks oluline säilitada võimalikult suur ja prognoositav enampakkumistulu, mis võimaldab liikmesriigil rahastada oma kliima- ja energiasiiret vastavalt riiklikele prioriteetidele ja vajadustele. Uute kesksete rahastusmehhanismide loomisel tuleb seetõttu arvestada nende mõju liikmesriikide tuludele ning katteallikate valikul lähtuda mh sellest, et riikides ei oleks mõju kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamisele ebaproportsionaalne ning tagada, et keskne rahastamine tooks eesmärkide saavutamisel liikmesriikidele selget lisandväärtust võrreldes liikmesriikide tasemel rakendatavate meetmetega. Kesksete instrumentide korral tuleb nendega seotud peamised kriteeriumid ja põhimõtted selguse ja läbipaistvuse huvides sätestada EL õigusakti (direktiivi) tasemel. Nende täpsustamisel eelistame rakendusakti taset ja liikmesriikide suuremat kaasatust sisu väljatöötamisel. Samuti peab süsteemi rakendamisega seotud kulude suurus ja rahastamine olema läbipaistev ning võimalusel kaetud ELi eelarve halduskulu omavahenditest.
7. Eesti hinnangul on investeeringukiirendi kavandatud maht esimesel kolmel aastal liiga suur võrreldes toimivate analoogsete EL instrumentide mahuga, seetõttu eelistame selle olulist vähendamist. Samuti leiame, et investeeringukiirendi abikõlblikud sektorid peavad hõlmama merendussektorit, katma ka investeeringuid taotleva ettevõtte teistes käitistes ja taristus, mis ei kuulu HKSi, kuid mõjutavad HKS käitise heidet kaudselt ning tegevusi, mis toetavad HKSi heite vähendamist väljaspool HKSi käitisi.
7.1 Investeeringukiirendi puhul „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) põhimõtte rakendamine vähendab raskesti vähendatava heitega sektorite võimalust seda rahastusvahendit kasutada, mistõttu eelistame, et nimetatud rahastamisvahend jäetakse DNSH kohaldamisalast välja. Samuti eelistame, et DNSH põhimõtet ei kohaldata kaitse- ja sisejulgeolekuvaldkonnaga seotud projektides.
7.2 Eesti peab oluliseks, et ELi kesksetest fondidest ja toetusmehhanismidest nagu merenduse kütuste hinnavahe ja tehnoloogiate arengu rahastu (SMAP) rahastamisel on tagatud toetuste tasakaalustatud geograafiline katvus kõigis liikmesriikides. Seetõttu eelistame võimalusel kindla eelarveosa eelbroneerimist konkreetsete riikide taotlustele. Projektivalikul ei poolda me
25
sellistes fondides toetuse eraldamist üksnes taotluste esitamise järjekorra alusel, vaid õiglase konkurentsi huvides on instrumentide rakendamine läbipaistvate hindamiskriteeriumide alusel, mille peamised põhimõtted tuleb sätestada direktiivis.
Selgitus: Puhta tööstuse leppega kuulutati välja tööstuse heite vähendamise rahastu, mille kavandatav eelarve on 100 miljardit eurot ning mida rahastatakse EL HKS enampakkumistuludest ja InvestEU läbivaatamisest, et saavutada märkimisväärne mõju tööstuse heite vähendamise ELis. Rahastu on planeeritud tegutsema innovatsioonifondi ja Euroopa konkurentsivõime fondi kõrval ning jaguneb kahe perioodi vahel: 2028. aastal rakendatakse seda investeeringukiirendi kaudu ning alates 2031 tööstuse heite vähendamise panga kaudu.
Eesti peab investeeringukiirendit potentsiaalselt oluliseks vahendiks, millega kiirendada tööstuse heite vähendamiseks vajalikke investeeringuid. Samas on tegemist uue rahastusvahendiga, mille ülesehitus, abikõlblikkuse tingimused ja taotlemisprotsess ei ole liikmesriikidega veel läbi räägitud. Seetõttu on põhjendatud rakendada selle käivitamisel konservatiivset lähenemist ning vältida olukorda, kus esimestel aastatel kavandatud rahastamismaht on suurem kui turu tegelik suutlikkus kvaliteetseid ja abikõlblikke projekte ette valmistada.
Eelkõige võib uue rahastusvahendi esimestel aastatel olla piiravaks teguriks sobivate projektide ettevalmistamise võimekus, sest ettevõtjatel võib kuluda aega, et mõista uusi rahastamistingimusi, kujundada investeerimisprojektid nõuetele vastavaks ning läbida vajalikud menetlused. Liiga suur eelarvemaht algusaastatel võib seetõttu suurendada riski, et vahendeid ei kasutata piisavalt kiiresti või kliima- ja majandusliku lisandväärtuse seisukohast kulutõhusalt. Seetõttu toetame investeeringukiirendi algatamist esimesel kolmel aastal ettepanekust väiksemas mahus, eelkõige juhul, kui selle rahastamine toimub liikmesriikide enampakkumistulude arvelt. Alternatiivina saaks investeeringukiirendi mahu vähendamisega kaasneva ühikute mahu suunata fondidesse nagu Moderniseerimisfond, mille maht on riikide kaupa eelbroneeritud. Investeeringukiirendi eesmärk peaks olema toetada võimalikult laialt neid investeeringuid, mis aitavad tegelikult vähendada ELi HKSi kuuluvate käitiste heidet. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et abikõlblike sektorite hulka kuuluks ka merendussektor, kuna ka seal on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid heite vähendamiseks ning sektori tehnoloogiline üleminek eeldab sageli suuri ja pikaajalisi investeeringuid.
Samuti peab abikõlblike tegevuste loetelu olema piisavalt lai ja paindlik, et arvestada tööstuse heite vähendamise tegelikku ülesehitust. EL HKS käitise heite vähendamine ei pruugi alati toimuda käitise enda territooriumil või otsese investeeringu kaudu. Näiteks võib heite vähendamine eeldada investeeringuid ettevõtte teises käitises või muusse seotud taristusse, mis ise ei kuulu HKSi kohaldamisalasse, kuid mille olemasolu võimaldab EL HKS käitisel oma heidet vähendada.
Selliste investeeringute välistamine kitsalt selle tõttu, et need ei paikne EL HKS käitises, piiraks põhjendamatult ettevõtjate võimalusi kasutada kõige tõhusamaid heite vähendamise lahendusi. Seetõttu peab abikõlblikkus lähtuma eelkõige investeeringu tegelikust ja tõendatavast mõjust EL HKS käitise heite vähendamisele, mitte üksnes investeeringu asukohast.
26
Kui investeeringukiirendi kehtestatakse ettepaneku mahus, siis tuleb avardada Eesti võimalusi rahastuse kasutamisel. Seetõttu on meie huvides kaitsta võimalikult laia sh EL HKSist väljaspoole ulatuvat abikõlblikkust.
Eesti hinnangul võib investeeringukiirendi puhul üldise DNSH-põhimõtte ehk „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamine kujuneda raskesti vähendatava heitega sektorite jaoks ebaproportsionaalselt piiravaks. Just nendes sektorites on sageli vaja toetada üleminekutehnoloogiaid ja keerukamaid investeeringuid, mille puhul ei ole täna võimalik täielikult vältida kõiki võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Kui DNSH nõudeid kohaldatakse liiga rangelt, võib tulemuseks olla olukord, kus rahastusvahendist jäävad kõrvale just need sektorid, mille heite vähendamine on kõige keerulisem ja kulukam. See vähendaks investeeringukiirendi kliimapoliitilist lisandväärtust ning piiraks selle võimet tegelikult toetada tööstuse üleminekut vähese heitega tootmisele. Seetõttu eelistab Eesti, et investeeringukiirendile ei kohaldataks DNSH põhimõtet, või vähemalt rakendataks selle asemel proportsionaalset ja sektorite eripära arvestavat lähenemist. Rahastamise keskseks kriteeriumiks peaks olema eelkõige investeeringu võime anda täiendav ja mõõdetav panus heite vähendamisse.
Eesti ei toeta investeeringukiirendi rahastusotsuste tegemist põhimõttel „kes ees, see mees“, kuna selline lähenemine võib anda olulise eelise suurematele liikmesriikidele ja ettevõtjatele, kellel on kesksete rahastusprogrammide kasutamiseks juba suurem haldus- ja projektide ettevalmistamise võimekus. Varasem kogemus kesksete ELi fondidega näitab, et väiksemate riikide ja ettevõtjate võimalused edukalt konkureerida suurte liikmesriikide ja ettevõtjatega ei pruugi olla võrdsed, eelkõige rahastusvahendi käivitamise esimestel aastatel. Suurematel riikidel on tavaliselt rohkem ettevõtjaid, suuremad projektide ettevalmistamise meeskonnad ning rohkem kogemust ELi tasandi rahastusvahendite kasutamisel. Selle tulemusena võib rahastamine koonduda ebaproportsionaalselt vähestesse liikmesriikidesse, sõltumata sellest, et heite vähendamise vajadus on kõikides liikmesriikides.
Seetõttu peab Eesti oluliseks, et EL kesksete fondide puhul oleks tagatud tasakaalustatud geograafiline katvus ning ettevõtjatele kõigis liikmesriikides tegelik ja võrdne juurdepääs rahastusele. See võib eeldada näiteks rahastamise geograafilise jaotuse mehhanisme, liikmesriikide miinimumosakaale või muid meetmeid, mis aitavad vältida rahastuse liigset koondumist suurematest riikidest esitatud projektidele.
8. Eesti tervitab moderniseerimisfondi jätkamist ning peab põhjendatuks, et moderniseerimisfondi abikõlblikkuse lävend on 75% ELi keskmisest sisemajanduse kogutoodangust. Samas leiame, et kaaluda võiks fondi vahendite jaotusvõtme täiendamist viisil, mis arvestab senisest enam liikmesriikide varasemat panust heite vähendamisse ning tunnustab paremini neid liikmesriike, kes on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel häid tulemusi saavutanud.
Selgitus: Eesti tervitab moderniseerimisfondi jätkamist ka 2031-2040 perioodil, kuna tegemist on olulise rahastusvahendiga olukorras, kus kliimaeesmärkide saavutamine eeldab suuri investeeringuid ning liikmesriikide majanduslik ja investeerimisvõimekus on erinev. Moderniseerimisfond peab olema üles ehitatud viisil, mis tagaks Eesti meetmete rahastuse võrreldavas osakaalus praeguse perioodiga. Soovime näha, et rahastamisvahendite kasutuse otsustusõigus püsib liikmesriikides ja ei liigu Euroopa Liidu tasandile. Seetõttu eelistame kesksete fondide, nagu investeerimiskiirendi, mahu vähendamist.
27
Eesti peab põhjendatuks ettepanekut säilitada moderniseerimisfondi abikõlblikkuse lävend 75% ELi keskmisest siseriiklikus kogutoodangust (SKPst) elaniku kohta. Selline lävend võimaldab suunata fondi vahendid eelkõige liikmesriikidesse, kus majanduslik suutlikkus vajalikke investeeringuid iseseisvalt rahastada on väiksem, kuid kus energiasektori ümberkujundamise vajadus on samal ajal suur.
Liikmesriikide osakaalud Moderniseerimisfondist senini:
Esimene Moderniseerimisfondi otsus: Bulgaaria 5,84%, Tšehhi 15,59%, Eesti 2,78%, Horvaatia 3,14%, Läti 1,44%, Leedu 2,57%, Ungari 7,12%, Poola 43,41%, Rumeenia 11,98%, Slovakkia 6,13 %.
Laiendusotsus: Bulgaaria 4,9%, Tšehhi 12,6%, Eesti 2,1%, Kreeka 10,1%, Horvaatia 2,3%, Läti 1,0%, Leedu 1,9%, Ungari 5,8%, Poola 34,2%, Portugal 8,6%, Rumeenia 9,7%, Slovakkia 4,8%, Sloveenia 2,0%
Direktiivi muudatusettepanekus toodud liikmesriikide osakaalud:
Bulgaaria 5.44%, Tšehhi 13.02%, Eesti 1.62%, Kreeka 8.42%, Horvaatia 2.43%, Läti 1.01%, Leedu 2.17%, Ungari 5.78%, Poola 38.14%, Portugal 7.26%, Rumeenia 9.92%, Slovakkia 4.78%
Eelistame vältida olukorda, kus liikmesriik, kes on varem oma heidet märkimisväärselt vähendanud, saab seetõttu tulevikus väiksemat toetust kasutada kui riik, kus heite vähendamise tulemused on olnud tagasihoidlikumad. Kliimapoliitikas tuleks arvestada mitte üksnes mingi ajahetke olukorra erinevustega, vaid ka liikmesriikide senise panuse ja saavutatud tulemustega. Seetõttu peaks fondi vahendite jaotus senisest enam arvestama liikmesriikide tegelikke tulemusi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Tulemuspõhisema jaotusvõtme kasutamine looks täiendava stiimuli liikmesriikidele jätkata ambitsioonikat heite vähendamist, sest saavutatud tulemused kajastuksid ka tulevases rahastamisvõimaluses. See muudaks moderniseerimisfondi rahastamise õiglasemaks ning tugevdaks seost fondi vahendite ja eesmärgi vahel. Komisjon on seni kiitnud Eestis projektide toetamiseks fondist heaks ligikaudu 630 miljonit eurot.
9. Teeme ettepaneku hinnata 400-4999 kogumahutavusega laevade lisamist EL HKS süsteemi pärast seda, kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on saavutanud rahvusvahelise kokkuleppe laevade kogumahutavusega alates 5000 heite vähendamisele suunatava süsteemi kohta.
9.1 Eesti peab oluliseks sätestada ELi HKSi direktiivis selge õiguslik kord, mis tagab, et IMO võimaliku globaalse kasvuhoonegaaside heidet reguleeriva turumehhanismi rakendamisel ei kaasne merendussektorile põhjendamatut kahekordset finants- ja halduskoormust.
28
9.2 Eesti peab Läänemere kliimaolusid arvestades oluliseks jääklassiga laevadele kehtiva heitkoguste erandi tähtajatut või vähemalt 2050. aastani pikendamist ning jääs navigeerimise eraldi arvestamist.
9.3 Eesti tervitab merendussektori aruandlussüsteemi lihtsustamist. Peame oluliseks, et aruandlustähtajad on omavahel loogiliselt kooskõlas ning jätavad tõendajatele piisava aja andmete kvaliteetseks kontrollimiseks.
9.4 Eesti toetab seire- ja aruandlussüsteemi laiendamist reisilaevadele, kuid soovime, et saartevahelise ühenduse erandi kehtivust pikendatakse, see kohaldub reisi- ja reisiparvlaevadele ning kehtib Eesti mandri ja saarte vahelisele elutähtsale ühendusele.
9.5 Eesti tervitab merenduse heite vähendamise tehnoloogiate ja säästvate kütuste kõrgema maksumuse kompenseerimiseks toetusmehhanismi loomist.
9.5.1 Turutõrgete ületamiseks peame oluliseks, et ettevõtetel oleks võimalik saada toetuse otsus enne investeeringu tegemist, lahendades samas EL instrumendi finantshuvide kaitse asjakohaste maandamisvõtetega. 9.5.2 Eesti peab oluliseks ka tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte järgimist ning toetab toetuskõlblike kütuste nimekirja laiendamist vähemalt üleminekuperioodiks kasutatud toiduõlist, loomsetest kõrvalsaadustest, reoveepõhistest lähteainetest ning toidu- ja sööda tootmiseks mittesobivast biomassist toodetud kütustele.
Selgitus: EL HKS kohaldub alates 2024. aastast reisi- ja kaubalaevadele kogumahutavusega alates 5000 ning hõlmab täies ulatuses heitkoguseid Euroopa Liidu sisestel reisidel ja sadamates viibimisel ning 50% ulatuses heitkoguseid reisidel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide sadamate vahel. ELi HKSi rakendamine on toimunud järk-järgult, kusjuures ühikute tagastamise kohustus algas 2025. aastal eelneva aasta heitkoguste eest. Alates 2026. aasta heitkogusest on laevaoperaatoritel kohustus tagastada ühikuid 100% ulatuses EL HKSi kohaldamisalasse kuuluvate heitkoguste eest.
Komisjoni hinnangul moodustab meretransport ligikaudu 14% ELi transpordisektori koguheitest ehk umbes 4% ELi kogu CO₂ heitest. Hinnanguliselt võiksid kõik laevade kategooriad, mille kogumahutavus on vahemikus 400-4999, lisada EL HKSi kohaldamisalasse kokku 14,6 Mt CO₂ (2023 aasta andmed). See tähendab, et väiksemad laevad andsid 2023. aastal ligikaudu 15% CO₂ ekv kogu EL laevanduse seire ja aruandluse määruse (edaspidi MRV) kohaldusalasse kuuluvate laevade tekitatud heitest.
Laevanduse heite vähendamine eeldab kogu ELi merenduse väärtusahela kaasamist ning märkimisväärseid investeeringuid laevade energiatõhususe suurendamisse, uute kestlike käitustehnoloogiate arendamisse ning kestlike taastuvate ja vähese CO₂ heitega kütuste tootmise ja kasutamise laiendamisse, sealhulgas sadama- ja energiataristu ajakohastamisse. Hinnanguliselt on ELi merendussektori heite vähendamiseks vajaliku rahastuse aastane maht 10,9–44,0 miljardit eurot. See hõlmab laevastiku heite vähendamist 2,4–8,5 miljardi euro eest ning taristut 8,5–35,5 miljardi euro eest. Taastuvate või vähese CO₂ heitega kütuste puhul saab merendussektor kasutada laia valikut võimalikke heite vähendamise alternatiive, sealhulgas erinevaid kütusetehnoloogiaid ning erinevaid võimalusi nende segamiseks tavapäraste kütustega olemasolevate ja kujunemisjärgus jõuseadmete puhul. Samas on nende
29
alternatiivkütuste turuküpsus praegu endiselt piiratud. ELi kestliku transpordi investeerimiskava (STIP) kohaselt on üks peamisi turu laiendamist takistavaid tegureid märkimisväärne hinnavahe võrreldes tavapäraste kütustega. Praegused hinnaerinevused ulatuvad ligikaudu 1,5–5-kordseni võrreldes tavapäraste kütuste maksumusega.
Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt tagaks ELi HKSi laiendamine võrdsemad tingimused sektoris kehtestades sarnased regulatiivsed nõuded laevadele, mis jäävad napilt üle või alla 5000 GT künnise ning konkureerivad sarnastes turusegmentides. Laevaandmete suurusepõhine analüüs viitab sellele, et 400–4999 GT suurused laevad moodustaksid ettepaneku puhul 19% laevastikust.
ELi HKSi laiendamine väiksematele laevadele peaks komisjoni hinnangul pakkuma stiimulit vähese ja nullheitega tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis sobivad eriti hästi selle laevastikusegmendi jaoks. Väiksemad laevad, mis liiguvad lühikestel ja prognoositavatel marsruutidel, on eriti heas positsioonis elektrifitseerimise kasutamiseks, kuna akutoitel elektriline käitus on saavutanud kõrge tehnoloogilise küpsuse taseme ning sobib hästi nende tegevusega. Nende laevade hõlmamine HKSi suurendaks puhaste tehnoloogiate majanduslikku atraktiivsust ning soodustaks investeeringuid toetavasse taristusse, näiteks kaldaelektrivarustusse. Aja jooksul kiirendavad sellest tulenevad turusignaalid tõenäoliselt laevastiku uuendamist, stimuleerivad innovatsiooni ning tugevdavad tööstuslikku võimekust arenenud merendustehnoloogiates, aidates lõppkokkuvõttes kaasa tööstuse kasvule ja töökohtade loomisele ning tugevdades Euroopa laevatehaste ja seadmetootjate konkurentsivõimet.
Analüüsides Eestis 2025. aasta MRV aruandluses esitatud andmeid, suureneks merenduse EL HKSi kohaldamisala ettepaneku jõustamisel märgatavalt. Kehtivas süsteemis oli Eesti vaatlusaluses andmestikus 48 EL HKS-ga hõlmatud laeva (GT > 5000) ning muudatuse tulemusena lisanduks hinnanguliselt 60 laeva (GT 400–4999). Seega suureneks EL HKSi kohaldamisalasse kuuluvate laevade arv 108 laevani ehk ligikaudu 125%. Lisanduvate laevade arv on seega suurem kui praegu EL HKSiga hõlmatud laevade arv, kuid heite seisukohalt on uute laevade osatähtsus väiksem.
Kehtiva EL HKSi kohaldamisalasse kuuluvate laevade aastane heide on ligikaudu 297,2 tuhat tonni CO₂-ekvivalenti. Lisanduvate laevade heide on 141,4 tuhat tonni CO₂-ekvivalenti, mistõttu suureneks EL HKSiga hõlmatud heide ja summa kokku on 438,6 tuhat tonni. Heitkoguse kasv võrreldes kehtiva süsteemiga on 47,6%. Seega toob muudatus laevade arvu poolest kaasa väga ulatusliku kohaldamisala laienemise, kuid lisanduvad laevad on keskmiselt väiksema heitega kui juba HKSis olevad laevad.
Vaadeldes mõju laevaliikide lõikes, siis muudatuse mõju koondub väga selgelt kaubalaevadele (General cargo ship). Kehtivas EL HKSis on Eesti analüüsitavas andmestikus 20 kaubalaeva, millele lisanduks 57 laeva. Seega suureneks selle laevaliigi süsteemiga hõlmatud laevade arv 77-ni. Kaubalaevade olemasolev EL HKS hõlmatud heide on ligikaudu 50,7 tuhat tonni CO₂- ekvivalenti ning lisanduv heide 135,6 tuhat tonni. Selle laevaliigi heide suureneks seega ligikaudu 268% ning moodustaks pärast muudatust 186,3 tuhat tonni CO₂-ekvivalenti. Teise lisanduva rühmana eristuvad offshore-tüüpi laevad.
Süsteemi rakendamisel ei ole teada CO₂ ühiku täpne hind, kuid kasutades baasvariandina 2025. aasta keskmist hinda 73 eurot/ CO2t oli 2025. aastal EL HKSi kuuluvate laevade heitkoguse ühikute ostmise kulu 21,7 miljonit eurot ja lisanduvate laevade puhul oleks kulu 10,3 miljonit eurot, mis tähendab, et kogukulu oleks 32 miljonit eurot.
30
Ettevõtjate tasandil on oluline eristada kolme mõju tüüpi: ettevõtjad, kes juba kuuluvad EL HKSi ja kellele lisanduvad uued laevad; ettevõtjad, kellele tekib muudatuse tulemusena esmakordselt EL HKSi kohustus; ning ettevõtjad, kelle olemasolevale EL HKSi kohustusele muudatus täiendavaid laevu ei lisa. Kõige suurem lisamõju langeb ettevõtjatele, kelle laevad on juba hõlmatud süsteemi ning kelle laevastikust lisanduvad reformiga uued laevad. Selliseid Eesti ettevõtjaid on neli ning nende 15 laevale lisanduks muudatusega 56 laeva. Nende laevade EL HKSiga hõlmatud heide on 127,3 tuhat tonni CO₂-ekvivalenti ning 73 euro/t ühikuhinna korral suureneb nende ettevõtjate aastane EL HKSiga kaasnev kulu kokku ligikaudu 9,3 miljoni euro võrra.
Ettevõtete müügituluga tehtud võrdlus viitab sellele, et vähemalt osal ettevõtjatest on täiendav EL HKSi kulu võrreldes juriidilise isiku müügituluga märkimisväärne. See toetab varasema mõjuanalüüsi järeldust, et kogu lisakulu ettevõtte enda kasumimarginaalist katmine ei pruugi olla realistlik ning vähemalt osa kulust kantakse tõenäoliselt veoteenuse hinda.
Kuivõrd Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) jätkuvad arutelud saavutamaks ambitsioonikas rahvusvaheline lahendus laevadele kogumahutavusega alates 5000, tekitaks EL HKSi 400-4999 GT laevade lisamine lisabürokraatiat ja suureneb oht, et merevedude asemel hakatakse eelistama maanteevedusid ning veohinna kasv kantakse üle tarbijale. Samuti mõjuks muudatus negatiivselt Eesti ekspordile-impordile. Seni kuni EL ei ole välja töötanud selget lahendust, kuidas EL HKS ja IMO lahendus koostöös toimiks nii, et ei kahjustaks EL laevaomanike konkurentsivõimet, oleme kahtlevad laevade kogumahutavusega 400-4999 lisamise osas EL HKS süsteemi. Peame mõistlikumaks esialgu tegeleda laevadega kogumahutavusega alates 5000 ja kui selles on rahvusvaheline kokkulepe sõlmitud ning leitud lahendus EL HKSi ja IMO süsteemide vahel, siis saab järgmise sammuna paremini analüüsida laevade kogumahutavusega 400-4999 lisamist EL HKS süsteemi.
Arvestades, et ka IMOs on arutlusel globaalse majandusliku meetme potentsiaalne kohaldamine sarnases suurusevahemikus laevadele, on sõltumata lõplikust kohaldamisalast hädavajalik tagada kahe regulatiivse raamistiku sujuv ühildamine. IMOs jätkuvad arutelud globaalse majandusliku meetme tingimuste üle. Et tagada Euroopa Liidu tasandil vajalik paindlikkus, on oluline toetada globaalseid püüdlusi, säilitades samal ajal Euroopa Liidu kehtiva regulatiivse raamistiku selguse. Juhul, kui IMO tasandil lepitakse kokku globaalne meede, on esmatähtis ennetada olukorda, kus ELi sadamaid külastavatele laevadele rakendub sama heitkoguse eest kattuv rahaline koormus. Topeltkoormus avaldaks ebasoodsat mõju ELi merendusettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele.
Kahe paralleelse süsteemi tekkimisel tuleb need omavahel siduda nii, et globaalse meetme raames tehtud kulutusi saaks arvesse võtta EL HKS kohustuste täitmisel. Reeglite ühtlustamine aitab vältida segadust, tagab ettevõtetele ausa konkurentsi ja kindlustab süsteemide eesmärgipärase toimimise. Lisaks kattuva rahalise koormuse vältimisele on oluline pöörata tähelepanu halduskoormuse optimeerimisele. Heitkoguste seire, aruandlus ja kontroll peaksid olema erinevate regulatiivsete tasandite vahel võimalikult suures ulatuses ühtlustatud.
Eesti sadamad asuvad piirkonnas, kus jääolud esinevad jätkuvalt regulaarselt ning ohutu aastaringse laevaliikluse tagamiseks on jääklassiga laevade kasutamine vältimatu. Jääolud on küll aastati erinevad, kuid Läänemere piirkonnas, sealhulgas Soome lahes, Väinameres, Liivi lahe põhjaosas ja Pärnu lahel mõjutab jää endiselt laevaliiklust oluliselt.
31
Jääklassi omamise nõuded laevadele tulenevad rahvusvahelisest mereõigusest ning tähendavad laevade konstruktsioonilisi erilahendusi, mis võimaldavad ohutut navigeerimist jääoludes. Sellised lahendused hõlmavad tugevdatud kere, suuremat konstruktsioonimassi, jääolude jaoks kohandatud kerekuju ning suuremat peamasina võimsust. Need omadused on vajalikud jäämurdmisvõime ja meresõiduohutuse tagamiseks, kuid suurendavad samal ajal energiatarvet võrreldes samaväärsete jääklassita laevadega. Täiendav energiakulu ei tulene seejuures madalamast efektiivsusest ega välditavatest tehnilistest valikutest, vaid piirkonnale omastest ilmastikuoludest, rahvusvahelistest ohutusnõuetest ning jääoludes opereerimisega seotud füüsikalistest piirangutest. Jääkindluse tagamiseks vajalikud konstruktsioonilised tugevdused suurendavad laevade massi ja veeväljasurvet, samas kui jääs navigeerimiseks optimeeritud kerekuju põhjustab avaveel suuremat hüdrodünaamilist takistust. Samuti eeldab ohutu opereerimine suuremat installeeritud võimsust. Seetõttu ei pruugi jääklassiga laevade suurem energiatarve olla otseselt võrreldav tavapäraste laevade tegevusliku energiatõhususega. Jääklassi erisuse kaotamine tooks kaasa olukorra, kus jääoludes tegutsevaid laevaoperaatoreid maksustatakse täiendavalt konstruktsiooniliste ohutusnõuete täitmise eest, mille osas nende võimalused heidet vähendada on vältimatud.
EL HKSi, MRV ja FuelEU eraldi aruandlussüsteemide lihtsustamine nende koondamise kaudu on tervitatav. Ka sektor on seda oma tagasisides välja toonud. MRV ja FuelEU aruandlustähtaegade puhul on oluline arvestada nende omavahelist järjestust. FuelEU Compliance Balance report’i kontrollimisel peab tõendaja tuginema muu hulgas tõendatud MRV aruande andmetele, kuid praeguse ettepaneku järgi koonduvad nende aruannete tõendamise tähtajad väga lühikesele ajavahemikule. Aruandluse ajaraami kehtestamisel tuleb arvestada sellega, et merendussektoris on tõendajate turg napp, mistõttu tuleb planeerida nende tööks piisavalt aega. Samuti on oluline, et merenduse aruandlussüsteem THETIS-MRV muutuks arenduste käigus veelgi kasutajasõbralikumaks ning oleks võimeline algandmete pealt suuremas osas arvutused vaikimisi ära tegema. Näiteks võiks THETIS-MRV automatiseerimisel süsteem reiside ja sadamakülastuste andmete põhjal automaatselt määrata, kas konkreetne reis kuulub EL HKSi või FuelEU Maritime kohaldamisalasse ning kas heidet või energiakasutust tuleb arvestada 100% või 50% ulatuses.
Eesti toetab MRV laienemist reisi- ja reisiparvlaevadele, kuna usaldusväärsed ja võrreldavad andmed laevandussektori heite kohta on vajalikud sektori heite vähendamise meetmete kavandamiseks ning nende mõju hindamiseks. Arvestada tuleb, et ka seirest ja aruandlusest tekib ettevõtetele kulu, mis eelduslikult kantakse teenuse hinda.
Samal ajal tuleb uute nõuete rakendamisel arvestada regulaarsete reisiparvlaevaühenduste eripäraga, eelkõige juhul, kui tegemist on saartele elutähtsat teenust osutava ühendusega. Eesti jaoks on mandri ja saarte vaheline reisiparvlaevaühendus oluline, kuna alternatiivsed ühendused on piiratud ning laevaliiklus tagab saarte elanikele ja ettevõtjatele igapäevase juurdepääsu mandrile. Saartevahelise erandi pikendamine ning lisaks reisilaevadele ka reisiparvlaevade lisamine, võimaldaks vältida olukorda, kus seire- ja aruandlusnõuete laiendamine suurendab elutähtsa ühenduse kulusid ebaproportsionaalselt. Erandi puhul on oluline, et see hõlmaks nii reisilaevu kui ka reisiparvlaevu, kuna mõlemad võivad täita sama olulist avaliku ühenduse funktsiooni.
Seetõttu peab Eesti vajalikuks, et saartevaheline erand pikeneks ning seda kohaldataks nii reisi- kui ka reisiparvlaevadele. Selline lahendus võimaldaks ühelt poolt parandada sektori heite seiret ja andmekvaliteeti ning teiselt poolt võtta arvesse Eesti geograafilist eripära ja saartele regulaarse laevaühenduse tähtsust.
32
Arvestades laevade pikka, sageli 30 kuni 40 aastani ulatuvat kasutusiga, on sektori investeerimisotsuste seisukohalt oluline õiguslik prognoositavus ja stabiilsus.
Eesti pooldab merendussektori kütuste ja tehnoloogiate arenguks välja pakutud rahastusvahendit SMAP. Selle loomine toetab otseselt kestlike merenduskütuste ja käitussüsteemide suuremat kasutuselevõttu, mis on merendussektori heite vähendamise võimaldamisel keskse tähtsusega. Komisjoni hinnangul võiks see 2035. aastaks aidata üle EL saavutada kasvuhoonegaaside heite iga-aastase vähenemise vahemikus 1,7–9 Mt CO₂, sõltuvalt kättesaadavaks tehtava rahastuse mahust. Lisaks loob sektori arendamine märkimisväärseid võimalusi tööstuse kasvuks ja töökohtade loomiseks ELis, sealhulgas sadamates energiakeskustena, toorainete, rafineerimistehaste ja jaotusvõrgu valdkonnas. Samuti võiks see aidata avada tööhõivepotentsiaali, mis on seotud tuulejõul põhinevate käitusabiseadmete tootmise ning paigaldamise või moderniseerimisega Euroopas, mida hinnatakse 2030. aastal enam kui 5800 töökohale, või tööhõivepotentsiaali, mis kaasneb elektriliste parvlaevade ja RoPax-laevade7 kasutamisega Euroopas, ligikaudu 800 töökohta aastatel 2024–2030. Euroopa kestlike merenduskütuste ja käitustehnoloogiate tööstuse laiendamine aitab samuti suurendada ELi energiasõltumatust, sealhulgas olukordades, kus välised ohud takistavad energiavarustust.
Turutõrgete ületamiseks on oluline, et SMAP toetusmeede võimaldaks ettevõtjatel saada rahastamisotsuse või toetuse põhimõttelise kinnituse enne investeeringu tegemist. Keskkonnasõbralikum kütus on fossiilkütustest märkimisväärselt kallim, mistõttu on oluline enne finantsotsuse tegemist saada kindlus, et lisakulu katteks antakse SMAPist toetust. Kuigi merenduse olukord erineb lennundusest, kuna meretranspordis on puhaste käituslahenduste ning taastuvate ja vähese CO₂ heitega kütuste valik laiem, siis kütuste tegelikku kasutamist pärsib nende kättesaadavus ja hind. Selleks, et esimeses etapis oleks võimalik kasutada võimalikult laia hulka väiksema heitega kütuseid on oluline, et turul leiaks kasutust võimalikult lai valim uuenduslikest kütustest. Seetõttu teeme ettepaneku lisada toetatavate kütuste nimekirja kasvõi ajutiselt direktiiv (EL) 2018/2001 lisa IX osa B kütused - kasutatud toiduõlist, loomsetest kõrvalsaadustest, reoveepõhistest lähteainetest ning toidu- ja sööda tootmiseks mittesobivast biomassist toodetud kütused.
10. Eesti peab endiselt oluliseks, et EL HKS ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) rakendamine on omavahel seotud selliselt, et see ei too kaasa põhjendamatut halduskoormust, kattuvat rahalist koormust ega ELi lennundusettevõtete konkurentsivõime vähenemist maailmas.
10.1 Eesti peab oluliseks, et lennunduse ELi HKSi kohaldamisala laiendamisel ei kaasne väiksematele õhusõiduki käitajatele nõuete täitmisega ebamõistlikku haldus- ega finantskoormust. Väiksematele käitajatele ette nähtud lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuded peavad olema selged ja praktikas rakendatavad.
Selgitus: Vastavalt Komisjoni mõjuhinnangule moodustab lennundus 2–3% üleilmsest CO₂ heitest ning põhjustab ka muid kui CO₂-ga seotud kliimamõjusid, mis on vähemalt sama olulised kui CO₂ mõju. Praegu on lennunduse osakaal ELi transpordisektori heites 13,9% ehk
7 Ro-pax-laev (inglise keeles roll-on/roll-off passenger vessel) on autotekiga reisilaev, mille eristamine parvlaevast on tinglik. Ro-pax-laeval on suurem osatähtsus veeremlastil ja väiksem reisijatel või veetaksegi üksnes autoga reisijaid. Laeval võib olla parvlaevaga sarnaseid mugavusi ja teenuseid, kuid peamine on sõidukite liiniliiklus.
33
ligikaudu 4% ELi kogu CO₂ heitest. Aastaks 2050 prognoositakse lennunduse osakaalu kasvu ligikaudu 90%-ni. Seda kasvu veavad eelkõige pikamaalennud. Üleilmsel tasandil prognoosib Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), et rahvusvahelise lennunduse heide jätkab suurenemist, kuigi rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) eesmärk on suurem osa sellest kasvust kompenseerida.
Eestis on 2026. aasta augusti seisuga ELi HKSi osaline ainult üks ettevõte. Eelduslikult on Komisjoni ettepanekud meie hallatava(te)le ettevõtte(te)le väikese mõjuga.
Eesti peab oluliseks, et ELi HKSi ja CORSIA rakendamine toimuks võimalikult lihtsa regulatiivse raamistikuga, mis toetab rahvusvahelise lennunduse heite vähendamist, kuid väldib samal ajal põhjendamatut halduskoormust, kulude kattumist ja Euroopa lennundusettevõtete konkurentsipositsiooni nõrgenemist. ELi HKSi ja CORSIA paralleelsel rakendamisel on oluline selgelt määratleda nende kahe süsteemi omavaheline seos, et sama heite eest ei tekiks ettevõtjatele topeltkohustusi ega kattuvaid rahalisi koormusi.
Samuti tuleb arvestada lennunduse rahvusvahelist konkurentsikeskkonda. Euroopa lennuettevõtjad tegutsevad turul, kus nende konkurentidele võivad kohalduda teistsugused või vähem kulukad kliimapoliitika meetmed. ELi meetmete kujundamisel tuleb seetõttu leida tasakaal ambitsioonika heite vähendamise ja Euroopa lennundussektori rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamise vahel. Eriti oluline on vältida olukorda, kus erinevate süsteemide kattuvusest tulenevad täiendavad kulud ja haldusnõuded asetavad ELi lennuettevõtjad põhjendamatult ebasoodsasse olukorda.
ELi HKSi kohaldamisala laiendamisel tuleb eraldi arvestada väiksemate õhusõiduki käitajate suutlikkusega täita seire-, aruandlus- ja tõendamisnõudeid. Suuremate lennuettevõtjatega võrreldes on väiksematel käitajatel sageli väiksemad haldusressursid ja piiratumad võimalused täiendavate regulatiivsete nõuete rakendamiseks. Seetõttu võib ka ühetaoliselt kohaldatav nõue tähendada väiksemale ettevõtjale proportsionaalselt oluliselt suuremat haldus- ja finantskoormust. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et väiksematele käitajatele kavandatavad lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuded oleksid selged, proportsionaalsed ja praktikas hõlpsasti rakendatavad. Nõuded peaksid vastama tegelikule kliima- ja keskkonnamõjule ning vältima olukorda, kus väikese käitaja nõuete täitmise kulud muutuvad ebaproportsionaalseks võrreldes tema tegevuse mahuga.
Kokkuvõttes peab Eesti oluliseks, et lennunduse kliimapoliitika oleks samal ajal halduslikult lihtne, proportsionaalne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. ELi HKSi ja CORSIA rakendamisel peaks seetõttu vähendama omavahel kattuvaid nõudeid, vältima sama heite suhtes topeltkohustusi ning tagama, et eelkõige väiksemate õhusõiduki käitajate kohustused oleksid nende suuruse ja tegeliku mõjuga proportsionaalsed.
11. Eesti toetab süsiniku kogumise, kasutamise, säilitamise ja püsiva eemaldamise terviklikku ning tehnoloogianeutraalset lõimimist ELi HKSi.
11.1 Reeglid peavad vältima topeltarvestust, võimaldama sama ettevõtja sertifitseeritud biogeense süsiniku eemaldamise ühikuid kasutada tema eri EL HKSi käitiste fossiilse heite katmiseks ning tagama, et biogeense või atmosfäärist pärineva CO₂ samaväärselt püsivat sidumist toodetes ja
34
protsessides ei kohelda põhjendamatult ebasoodsamalt kui geoloogilist säilitamist. 11.2 Toetame põhimõtet, et süsiniku mittepüsiva sidumise ja kasutamise korral tekib heitkoguse kompenseerimise kohustus üksnes ühe korra ning võimalikult lähedal CO₂ tegelikule atmosfääri paiskumisele.
11.3 Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt loodav süsiniku eemaldamise ühikute ostu mehhanism ning piiriülene CO₂ transpordi- ja säilitamistaristu peavad olema läbipaistvatel ja proportsionaalsetel tingimustel kättesaadavad ka väiksematele ja hajutatud projektidele ning CO₂ geoloogilise säilitamisvõimaluseta liikmesriikidele, kahjustamata seejuures EL HKSi toimimist. Biogeense süsiniku püüdmise ja säilitamise puhul tuleb vältida täiendavat kestlikkuse survet biomassile.
Selgitus: Komisjoni ettepanek muudab süsiniku kogumise, kasutamise, transportimise ja säilitamise arvestust EL HKSis ning loob püsivate süsinikueemalduste arvestamiseks uue mehhanismi. Eesti huvid ei piirdu geoloogilise säilitamisega, vaid hõlmavad ka süsiniku kasutamist tööstusliku toormena, püsivat sidumist toodetes, BioCCS-i rakendamist biogaasi-, soojus- ja jäätmepõletuskäitistes ning ligipääsu piiriülesele CO₂ taristule.
ELi süsiniku püüdmise, kasutamise ja säilitamise (CCUS-i) reeglid peaksid toetama süsiniku taaskasutamist erinevates toodetes, sest see toetab ettevõtete majandustegevust, innovatsiooni ning süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiate arengut. Komisjoni ettepanekus toodud süsiniku eemaldamiste ostumehhanism hõlmab esialgu üksnes BioCCS-i ja DACCS-i. Eesti varasemate seisukohtade kohaselt tuleb geoloogilise säilitamise kõrval arvesse võtta ka püsivat eemaldamist toodetes ja protsessides. Eesti ettevõtetele võib tekkida võimalus arendada ja turustada süsiniku taastöötlemise tehnoloogiaid, näiteks UP Catalysti tüüpi lahendusi. Seetõttu ei tohiks biogeense või atmosfäärist pärineva CO₂ samaväärselt püsivat sidumist toodetes kohelda põhjendamatult ebasoodsamalt kui geoloogilist säilitamist. Samal ajal vajab täpsustamist süsiniku või sellest toodetud pooltoodete kasutamine eri toodete toormena. Eesti Energia hinnangul peaksid kõik EL HKS-i direktiivi artikli 12 lõike 3b nõuetele vastavad lahendused, sealhulgas mineraliseerimine, kvalifitseeruma heite vähendamise meetmena võrdselt geoloogilise CCS-iga. Eemaldamise arvesse võtmine peab siiski sõltuma CO₂ päritolust, püsivusest ja kogu olelusringi kliimamõjust.
Kaugküttesektori jaoks vajab täpsustamist BioCCS-i eemaldamisühikute oma kasutuse võimalus. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu hinnangul ei ole eelnõus piisavalt selge, kas käitaja „enda fossiilset heidet“ käsitatakse üksiku käitise või sama käitaja ehk juriidilise isiku tasandil. Regulatsioon peaks võimaldama kasutada sama juriidilise isiku ühes käitises toodetud sertifitseeritud BioCCS-i eemaldamisühikuid tema teise HKS-käitise fossiilse heite katmiseks. Näiteks võiks biomassi kasutavas koostootmisjaamas püütud ja püsivalt ladustatud biogeense CO₂ eest saadud ühikuid kasutada sama ettevõtja maagaasil töötava tipukoormuse- või reservjaama heite katmiseks. See võimaldaks käsitleda käitaja heite vähendamist terviklikult ja suurendaks BioCCS-i investeeringute majanduslikku atraktiivsust. Sama eemaldamisühikut ei tohi aga kasutada korraga kahekordselt - nii oma kohustuse vähendamiseks kui ka komisjonile müümiseks.
Mittepüsiva CCU ja e-kütuste puhul tuleb määrata selge arvestuspunkt ja vastutav isik. Arvestus peaks tagama, et CO₂ lõplik atmosfääri vabanemine kaetakse ühe korra ning loovutamiskohustus määratakse väärtusahelas selgelt ühele osalisele. Ühetaolised reeglid on
35
vajalikud ka piiriüleste CO₂- ja e-kütuste väärtusahelate tekkeks, sh nende majandusliku põhjendatuse tarvis.
Eemaldamiste ostumehhanism ja rahastusreeglid peavad olema praktiliselt kättesaadavad ka väiksematele projektidele. Biometaani tootmisel eraldatakse biogaasi väärindamise käigus kontsentreeritud biogeenset CO₂, mille püsiv ladustamine võib anda süsinikueemalduse. Seetõttu peaks komisjoni ostumehhanism võimaldama osaleda ka väiksematel või mitme tootja koondatud projektidel. Samuti tuleb tagada läbipaistev hinnakujundus ja selgitada, kuidas lahendatakse olukord, kus täiendavate ühikute müügitulust ei piisa eemaldamisühikute ostmiseks, kahjustamata EL HKS-i turu toimimist.
CO₂ püüdmine, veeldamine, transport ja püsiv ladustamine vajavad suuri investeeringuid ja energiat ning sõltuvad käitajast väljaspool asuva taristu ja piiriüleste teenuste tekkimisest. Seetõttu ei tohi loodav süsteem asetada geoloogilise säilitamisvõimaluseta liikmesriikide ettevõtteid ebasoodsasse olukorda.
BioCCS-i puhul tuleb lähtuda tegelikust heitest ja olelusringi kliimamõjust, mitte üksnes tehnoloogia nimetusest. Samuti tuleb vältida olukorda, kus ühe käitise heite vähendamine suurendab põhjendamatult biomassi kasutamist, millega väheneks tooraine kättesaadavus põllu- ja metsamajanduse väärtusahelatele, või kogu kaugküttesüsteemi kulu.
Toetame, et komisjon hindaks tulevikus ka looduspõhise süsiniku eemaldamise ja sidumise võimalikku rolli ja integreerimist HKSi.
12. Eesti leiab, et juhul, kui liikmesriigis kohaldatakse olmejäätmete põletamisele keskkonnatasusid või muid hinnastamise vahendeid, mis aitavad otseselt kaasa CO₂ heite vähendamisele, tuleb neid käsitada CO₂ tasuga samaväärse meetmena ning see võimalus peab olema direktiivis selgelt sätestatud. Eesti toetab erandit, mis võimaldab vabastada olmejäätmeid põletavad käitised ELi HKSi heitkoguse kompenseerimise kohustusest. Oluline on, et liikmesriikidele jääb paindlikkus kasutada juba toimivaid riiklikke meetmeid ning võimalusel säilib erandi kohaldamise võimalus ka pärast 2035. aastat.
12.1 Eesti saab nõustuda prügilate arvamisega EL HKSi seire- ja aruandlussüsteemi. Hilisemal võimalikul EL HKSi täismahus laiendamisel prügilatele on oluline eelhinnata selle tegelikku lisaväärtust heite vähendamisel, mõju liikmesriikide halduskoormusele ning kooskõla kehtivate jäätme- ja kliimapoliitika meetmetega.
Selgitus: Komisjoni mõjuhinnangu andmetel ei kohaldata jäätmekäitlusest tulenevale kasvuhoonegaaside heitele enamikus liikmesriikides süsiniku hinnastamist. Jäätmesektor moodustab ligikaudu 3% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, välja arvatud energia taaskasutamisega jäätmepõletus, mis hinnanguliselt moodustab veel täiendavalt 2–3% ELi kasvuhoonegaaside heitest.
Eesti toetab kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke ning majanduslike instrumentide kasutamist keskkonnakahju hinnastamiseks ning ühtsemat lähenemist ELs. Samuti toetame, et antakse võimalus üleminekuperioodiks ja leevenduseks seoses olmejäätmete põletusega aastani 2035. Samas leiame, et tingimus, mille kohaselt peab liikmesriigis olema kehtiv samaväärne riiklik CO₂-tasu (artikkel 12b (1)(a) ehk leevenduse üks tingimusi), on direktiivi eelnõus liiga
36
kitsalt sõnastatud ning ei arvesta samaväärse keskkonnamõjuga alternatiivsete poliitikameetmetega.
Alates 1. juulist 2026 kohaldab Eesti jäätmete energiakasutusele keskkonnatasu (saastetasu), mille määr on segaolmejäätmete puhul 60 eurot tonni kohta ning muude tavajäätmete puhul (v.a puidujäätmed) 40 eurot tonni kohta. Keskkonnatasu eesmärk on tugevdada jäätmehierarhia rakendamist ning suunata jäätmed põletamiselt kõrgema väärtusega ringsetesse lahendustesse, sealhulgas jäätmetekke vältimisse, korduskasutusse ja ringlussevõttu. Tavajäätmete ladestustasu on Eestis 90 eurot tonni kohta. Tegemist on EL üleses võrdluses märkimisväärse majandusmeetmega ning mitmes liikmesriigis puudub põletustasu üldse või on selle määr oluliselt madalam. Kuna Eesti on rakendanud olulise potentsiaaliga meetmeid hiljutise jäätmereformi käigus, siis tuleks neid arvesse võtta nii EL kui ka riiklike keskkonna- ja kliimapoliitikate kujundamisel.
Lisaks maksavad Eestis EL HKS-i välised soojusettevõtjad kaugkütteks soojuse tootmisel tekkiva CO₂-heite eest saastetasu 25 eurot tonni kohta. Biomassist pärinev CO₂-heide loetakse seejuures nulliks. Need meetmed koos annavad tugeva majandusliku hinnasignaali nii fossiilse CO₂ heite kui ka jäätmete põletamise vähendamiseks ning toetavad jäätmehierarhia ja ringmajanduse eesmärke.
EL HKS-i kohaldamisalasse kuuluks Eestis üks olmejäätmete põletamise käitis. Sellises olukorras oleks meetme täiendav kliimamõju Eestis tõenäoliselt piiratud, kuid haldus- ja hinnamõju ebaproportsionaalselt suur ning koonduks ühe piirkonna kaugküttetarbijatele.
Täiendava CO₂-tasu kehtestamine sama tegevuse suhtes tooks kaasa samale jäätmekäitlustegevusele kumulatiivsed majanduslikud koormused ning see võib vähendada juba rakendatud poliitikameetmete sidusust ja kulutõhusust, samuti motivatsiooni kõrgema väärtusega jäätmete ringlussevõtuks. Samas ei kanduks kogu lisanduv kulu jäätmekäitlusteenuse hinda, kuna vähemalt osa kulust tuleks katta elektri- ja soojusenergia tootmise kaudu. Arvestada tuleb, et ka konkurendid, kes fossiilseid kütuseid kasutavad, peaksid heite eest lisatasu maksma. Hinnad tuleks kooskõlastada vastavalt Konkurentsiametiga. Teisalt on oht, et kui olmejäätmeid põletav käitis ei ole enam konkurentsivõimeline oma elektri- ja soojusenergia hinna tõttu, võib see kaasa tuua Tallinnas ja selle ümbruses kaugkütte hinnatõusu.
Eeldatavalt ei põhjusta olmejäätmete põletamise vähendamine olulist mõju jäätmekäitlusturule tervikuna, kuna jäätmereformi eesmärk on suurendada ringlussevõttu ning vajaduse korral on võimalik kasutada ka teisi käitluslahendusi. Jäätmereformi tulemusel on eesmärk oluliselt kasvatada jäätmete ringlussevõttu (2024. a tasemelt ehk 36%-lt 60%-le 2030.a ja 65%-le 2035.a). Lisaks on eeldatavalt võimalik suunata osa põletamiseks sobivaid jäätmeid käitlemiseks lähiriikidesse. Arvestades veokulusid ja Eestis kehtestatud põletustasu, on selliste lahenduste kogukulu eeldatavalt sarnane.
Seetõttu teeb Eesti ettepaneku käsitleda HKS direktiivis CO2 saastetasu koosmõjus piisavalt kõrge keskkonnamõjuga tavajäätmete põletustasuga riikliku CO₂-tasuga samaväärse alternatiivse meetmena. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus täita vastav tingimus erinevate poliitikainstrumentide kaudu, tingimusel, et need loovad võrreldava hinnasignaali ja aitavad saavutada samu kliima- ja ringmajanduse eesmärke. Eesti hinnangul ei tohiks liikmesriigid, kes on juba rakendanud ambitsioonikaid ringsust toetavaid maksumeetmeid, sattuda ebasoodsamasse olukorda võrreldes liikmesriikidega, kes kasutavad eesmärkide saavutamiseks üksnes CO₂ tasu.
37
Teeme ettepaneku muuta artikli 12b lõike 1 punkti a selliselt, et tingimuse täitmisel saaks lisaks riiklikule CO₂-tasule arvesse võtta ka muid riiklikke majandusmeetmeid või nende kombinatsiooni, kui need loovad võrreldava hinnasignaali ning aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmete põletamist ning toetavad jäätmehierarhia eesmärke. Samaväärsuse hindamisel tuleks lähtuda meetmete koosmõjust, majandusliku stiimuli tugevusest ja saavutatavast keskkonnamõjust, mitte meetme konkreetsest õiguslikust vormist. Eesti eelistab, et erandi kohaldamise võimalus säiliks ka pärast 2035. aastat.
Jäätmete ladestamisele prügilates täiendava seirenõude seadmine HKS-s ei ole olulise mõjuga, kuna juba täna peavad prügilad seirama enda tegevust detailselt. Eesti toetab prügilate heite seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustuse kehtestamist aastateks 2031–2034, kui metoodika on ühtlustatud, proportsionaalne ja arvestab prügilagaasi kogumist ning energeetilist kasutamist. Seiretulemuste põhjal tuleks enne prügilate võimalikku täielikku EL HKSi arvamist hinnata meetme lisaväärtust heite vähendamisel, kooskõla kehtivate jäätme- ja kliimapoliitika meetmetega ning mõju jäätmehierarhiale, vältides olukorda, kus jäätmete põletamise hinnastamine muudaks ladestamise suhteliselt soodsamaks.
13. Eesti toetab rahvusvaheliselt kaubeldavate kasvuhoonegaaside ühikute seostamist ELi HKSiga, et täiendada heitkoguste vähendamise võimalusi ning pikendada EL HKS trajektoori. Samas ei tohi nimetatud ühikute kasutamine vähendada liikmesriikide enampakkumistulu.
Selgitus: Rahvusvaheliste heitkoguse ühikute (krediitide) ostu võimaldamine ELi HKSi raames suurendaks süsteemi paindlikkust ja aitaks saavutada heite vähendamise eesmärke. Eelkõige võimaldaks see kasutada täiendavaid heite vähendamise võimalusi väljaspool Euroopa Liitu, kus mõningatel juhtudel võib heite vähendamine olla võimalik ka kulutõhusamalt/väiksema kuluga. Samuti pikendab rahvusvaheliste krediitide kasutamine ELi HKSi trajektoori kestust, vähendades riski, et heite vähendamise eesmärkide saavutamisel tekib liiga järsk kulusurve ettevõtjatele ja tarbijatele.
Samas on oluline, et rahvusvaheliste heitkoguse ühikute ostu kasutuselevõtt ei tooks kaasa olukorda, kus süsteemi paindlikkuse suurendamine toimub liikmesriikide enampakkumistulu arvelt, nt vähendaks riikide enampakkumisele suunatavate ühikute kogust või muudaks süsteemi viisil, mis vähendab liikmesriikidele laekuvat tulu, kuna see vähendaks riikide võimet rahastada oma kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Ettepaneku kohaselt eraldataks Euroopa Komisjonile ELi HKSi üldkoguse vähendamise arvel ühikute müügitulu, et selle eest osta vahemikul 2036-2040 rahvusvaheliselt kaubeldavaid heitkoguse ühikuid. Sel juhul ei mõjutaks niisuguste ühikute ost riikide heitkoguse vähendamise 2040.a sihttaseme saavutamist.
Eesti jaoks on enampakkumistulu oluline vahend, millega rahastada heite vähendamist, energiatõhusust ja energiasektorit. Rahvusvaheliste ühikute võimaliku ostu, nende kasutamise maht ja mehhanism tuleks kujundada sarnaselt CO2 eemaldamise ühikute omaga, et nende kasutamine ei vähendaks liikmesriikide enampakkumistulu ega piiraks nende võimalusi suunata saadud tulu riikide kliimaeesmärkide saavutamisse.
Lisaks on oluline tagada, et rahvusvaheliste ühikute kasutamine annaks tegeliku ja täiendava kliimakasu ning et nende ühikute kvaliteet, arvestus ja topeltarvestuse vältimine oleksid piisavalt usaldusväärsed. Vaid sellisel juhul võivad rahvusvahelised ühikud pakkuda ELi HKSi pikaajalise trajektoori saavutamiseks vajalikku paindlikkust, säilitades samal ajal süsteemi keskkonnaalase terviklikkuse.
38
14. Eelistame, et kõik direktiivi muudatused on võimalik riigisisesesse õigusesse üle võtta samal tähtajal.
Selgitus: Direktiivi muudatuste ülevõtmine eeldab sageli mitme õigusakti muutmist, sealhulgas vajalike rakendusmeetmete väljatöötamist ning kooskõlastamist erinevate asutuste ja sidusrühmadega. Ei ole realistlik eeldada, et liikmesriigid suudavad osa direktiivi muudatustest võtta riigisisesesse õigusesse üle oluliselt varem kui direktiivi üldine ülevõtmistähtaeg ehk 31. detsember 2028.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks tähtajaga 31.21.2027 üle võtma näiteks sätted, mis puudutavad definitsiooni muudatust; reegleid, mis puudutavad käitiseid, millele antakse esmakordselt kasvuhoonegaaside heitkoguse luba, seejärel luba tühistatakse ning sama viieaastase ajavahemiku jooksul antakse käitisele uus luba, ja reegleid, mis on seotud tasuta eraldatavate heitkoguse ühikute tagasinõudmisega, kui neid eraldati rohkem kui käitisele ette nähtud oli.
Varasemate eraldiseisvate tähtaegade kehtestamine võib seetõttu tekitada liikmesriikidele täiendava ja põhjendamatu halduskoormuse ning suurendada riski, et nõudeid ei ole võimalik nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta ega rakendada. Eriti problemaatiline on olukord, kus mõne sätte rakendamine sõltub teistest direktiivi muudatustest või Euroopa Komisjoni hiljem välja töötatavatest rakendus- ja delegeeritud õigusaktidest.
Samuti peab Eesti oluliseks ühtset ja selget direktiivi muudatuste ülevõtmise raamistikku. Kui erinevatele sätetele kehtestatakse erinevad ja varasemad ülevõtmistähtajad, muutub liikmesriikide jaoks direktiivi rakendamise ajakava keerukamaks ning suureneb õigusliku ja praktilise ebaselguse risk. Ühtne ülevõtmistähtaeg võimaldab liikmesriikidel kavandada vajalikud õiguslikud ja halduslikud muudatused terviklikult ning tagada nende omavaheline kooskõla.
Seetõttu leiab Eesti, et direktiivi üksikutele sätetele ei peaks kehtestama üldisest ülevõtmistähtajast varasemaid tähtaegu. Eelistame, et kõik direktiivi muudatused oleks võimalik riigisisesesse õigusesse üle võtta ühtse tähtajaga, eelistatult hiljem kui 31. detsembriks 2028 või kõige varem selleks tähtajaks.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Algatused saadeti arvamuse saamiseks lisas 3 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 4 esitatud kaasamistabelis. Ettepaneku tutvustamiseks ja sidusrühmade tagasiside kogumiseks korraldas Kliimaministeerium lisaks infoseminari ning viis sektoripõhist arutelu.
Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.