Arvamuse andmine Euroopa Liidu elektrisüsteemi kulude vähendamise ning elektrifitseerimise määruse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile elektrisüsteemi kulude vähendamise ning elektrifitseerimise määruse eelnõu kohta järgmised mõtted.

Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki vähendada elektrienergia ülekandekulusid, kui selle tulemusel ei teki olukorda, mis kahjustab väiketarbijaid. Oluline on hoida tekstis paindlikkust, mis arvestab Euroopa Liidu liikmesriikide eripäradega.

Selgitus:
Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on vähendada elektrienergia ülekande ehk võrgu kulusid. Eestis on täna pigem Euroopa Liidu keskmisest madalamad võrgutasud, kallimad on suurtarbijate tasud.
Arvestades, et Eesti on juba täitnud mitmed ettepanekus seatud eesmärgid, siis selle mõju hinna alanemisele on pigem tagasihoidlik, küll võivad muutuda hinnad erinevate tarbijagruppide lõikes (hindade alanemine suurtarbijatele, hinnatõus väiketarbijatele).
Võrgutasude kujundamise ettepanekutest on mitmed eeldatavalt Eestis täidetud, näiteks kulupõhisus, mittediskrimineerimine. Tulevikus võidakse anda suuniseid võrgutasude struktuuri kujundamiseks, mis võib mõjutada ka Eestit.
Lõppkasutajatel üldiselt juba kasutatakse hinna kujundamisel aja- (päev/öö/nädalavahetus) ja võimsuskomponente (ampritasu).

Näeme, et võimsusepõhisel hinnakomponendil võib olla positiivne mõju tipunõudluse aja tarbimise vähendamisele.

Selgitus:
Juhul kui hind hakkab sõltuma ka konkreetse hetke võimsuse tarbimisest, siis muutuks hinnasignaal tugevamaks, et tarbimist nihutada. Sama eesmärki täidab ka elektri börsihind (suur osa kasutab siiski fikseeritud hinda) ning hinnasignaali tugevus sõltub sellest, kui suures osas hakkavad elektri ja võrgutasu hinnad liikuma samas suunas.
Kui elektri nõudluse- ja pakkumispõhine hinnakujundus ühtib võrgutasude võimsuse (nõudluse põhise) hinnaliikumisega, siis võib tõesti oodata, et see võiks vähendada tipunõudluse ajal tarbimist ja seega vähendada elektrivõrgu investeerimisvajadust. Kui aga hinnasignaalid on vastandlikud, siis ei pruugi see muudatus reaalset kasu tuua.
Tarbimise nihutamine puudutab eelkõige neid, kellel on võimalik tarbimist muuta kas otse läbi oma käitumise või kasutades salvestus- jmt lahendusi.
Peame mõistlikuks lahendusi, mis aitavad olemasolevaid võrke efektiivsemalt kasutada.

Oleme ettevaatlikud regioonipõhise hinnastamise küsimustes, sest ei oska praegu näha selle positiivset mõju väikestele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Selgitus:
Ettepanekus räägitakse ka regioonipõhisest hinnastamisest, mis eeldatavalt Eesti väiksust arvestades ei ole asjakohane, kuid selle puhul Eestis üldiselt ei saa tarbimist nihutada, välja arvatud asukoha valikul uute investeeringute puhul.
Energiamahukale tööstusele, andmekeskustele jmt võib kehtestada madalama tasu, kui see on kulupõhine. Võrgu kulusid saab osaliselt katta ka riigieelarvest. Põhimõtteliselt on sellised võimalused olnud ka varem, küsimus on pigem selle kasutamises (eriti kui eeldab tuge riigieelarvest).
Läbi tarkvõrgu arendamise soovitakse olemasolevaid võrke efektiivsemalt kasutada, mis vähendaks vajadust võrgu laiendamise investeeringute järele. Eesmärk on mõistlik.

Saame toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad andmevahetust, arukaid arvesteid, digitaliseerimist ja teatud projektide eelistamist võrguühenduste järjekorras, sest esialgne analüüs näitab, et Eesti juba täidab kehtestatavaid nõudeid ja nendega ei kaasne täiendavat halduskoormust.

Selgitus:
Ettepanekus on mitmed andmevahetust puudutavad küsimused (nii võrkude efektiivsuse analüüsimiseks kui ka teistele jagamiseks). Eesti tase võiks olla täna piisav selliste eesmärkide täitmiseks, täiendav arendusvajadus võib tekkida pigem siis, kui otsustatakse kasutusele võtta uus andmevahetuse standard.
Ettepanekus on mainitud juba seniste praktikate aluseks võtmist, kuid lõpuks sõltub kõik sellest, kelle standardid võetakse aluseks.
Arukate arvestite eesmärgid on Eestis juba suure varuga täidetud (katvus peaaegu 100%, sama olukord on Soomes ja Lätis, Leedu on mõnevõrra tagapool). Ka elektriaktsiisi ettepanek (peab olema madalam kui gaasiaktsiis) ei mõjuta otseselt Eestit, sest elektriaktsiis on kaks korda madalam kui gaasil.
Võimalus võrguühenduste järjekorras projekte eelistada võib lihtsustada spekulatiivsete taotluste eemaldamist, kuid seda peab hindama võrguettevõtja. Ka täna on tehtud muudatusi, mis võimaldaks vabastada ressursse n-ö päris projektide jaoks.