Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Ministeeriumid 11.09.2026 nr 5-3/26/9

Vabariigi Valitsuse määruse "Tsiviiltoetuse registri põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamiseks. Palume teie tagasisidet hiljemalt 16.09.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri

EELNÕU

07.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tsiviiltoetuse registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 8 ja § 135 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus

(1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik

lühend on TTR.

(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets.

§ 2. Registri pidamise eesmärk

Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida

tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud

andmeid, sealhulgas pidada arvestust: 1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;

2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;

3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega

isikute ja asutuste üle;

4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning

tegevusvaru üle.

§ 3. Registri vastutavad ja volitatud töötlejad

(1) Registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet.

(2) Registri volitatud töötlejad on:

1) Kaitseressursside Amet;

2) Kaitsevägi;

3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;

4) Riigikantselei §-s 30 nimetatud teabe osas;

5) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §

82 lõike 4 alusel määratud asutus käesoleva määruse §-des 26 ja 30 nimetatud teabe osas;

6) Riigi tegevusvaru haldaja §-s 23 nimetatud teabe osas.

§ 4. Registri andmete õiguslik tähendus

Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus.

2. peatükk

Registri ülesehitus

2

§ 5. Registri pidamine ja ülesehitus

(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb

digitaalsetest registriandmetest.

(2) Register koosneb:

1) digitaalsest registrist;

2) digitaalsest kanderaamatust;

3) digitaalsest geoinfosüsteemist.

(3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).

§ 6. Registriandmete kaitse

(1) Registri pidamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.

(2) Registriandmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K2T2S2.

(3) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

meetmeid.

(4) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda

vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks.

(5) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse.

3. peatükk

Registrisse kantavad andmed

§ 7. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute andmed Eestis

Vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) isiku ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) ametikoht;

4) e-posti aadress;

5) mobiiltelefoni number.

§ 8. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed

Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku kohta kantakse

registrisse järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) töökoha või ametikoha nimetus;

4) elukoha aadress;

5) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number;

6) tööpiirkond ja ülesanded.

3

§ 9. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed

Kaitseväe sõjaväelinnakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) linnaku nimi;

2) linnaku aadress;

3) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

4) kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti ja veebilehe aadress;

5) laopinna olemasolu ja selle tüüp;

6) ladustatava varustuse klass;

7) töökohtade arv;

8) auditooriumite ja õppeklasside arv;

9) kasarmukohtade arv;

10) telkimisala olemasolu ja selle pindala;

11) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;

12) turvalise sidepidamise võimalus;

13) remonditöökodade olemasolu;

14) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

15) parkimisala suurus;

16) meditsiinikeskuse olemasolu ja voodikohtade arv selles;

17) pesupesemise võimalus;

18) kopteri maandumisväljaku olemasolu.

§ 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning

eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed

(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) harjutusvälja nimi;

2) veebilehe aadress;

3) asukoha aadress;

4) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

5) harjutava üksuse maksimaalne suurus;

6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

7) alalise valve olemasolu;

8) laskeväljade arv;

9) granaadiviskekohtade arv;

10) lõhkamisala olemasolu;

11) tagatud ohuala raadius;

12) majutusvõimalus ja majutuskohtade arv;

13) laagripaiga olemasolu;

14) meditsiinipersonali olemasolu ja arv kohapeal;

15) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;

16) laopinna olemasolu territooriumil ja selle suurus;

17) kopteri maandumisplatsi olemasolu;

18) ümbruskonna kirjeldus;

19) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;

20) andmed lasketiirude kohta;

21) laskeradade arv lasketiirus;

22) maksimaalne laskekaugus lasketiirus;

23) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu eraldiseisvate hoidlate ja depoode kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

4

1) objekti nimi;

2) objekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

3) objekti aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

4) lao pindala ja selle tüüp;

5) ohutustehnika kirjeldus;

6) pakendamisviiside kirjeldus;

7) turvalisuse aste;

8) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;

9) kasutamisega seotud piirangud.

(3) Kaitseväe merel paiknevate harjutusalade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) harjutusala nimetus;

2) harjutusala mõttelise keskpunkti rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi

(World Geodetic System, edaspidi WGS) koordinaadid;

3) harjutusala pindala ja suurim sügavus;

4) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

5) lähima ankruala kaugus harjutusalast;

6) harjutusala kaugus Miinisadamast;

7) suurim lubatud laskekaugus;

8) suurim lubatud laskekõrgus ilma õhuruumi broneeringuta;

9) veealuste operatsioonide harjutamise piirangud.

§ 11. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende

käsutuses oleva varustuse andmed

(1) Hoonete ja rajatiste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) hoone või rajatise omanik ja tema kontaktandmed;

2) hoone või rajatise asukoht;

3) hoone või rajatise valveteenistuse telefoninumber;

4) hoone või rajatise asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

5) staabiruumide või kontoriruumide arv;

6) auditooriumite või õppeklasside arv;

7) ööbimiskohtade arv;

8) telkimisala olemasolu ja suurus;

9) toitlustusvõimalus ja maksimaalne toitlustatavate arv;

10) turvalise sidepidamise võimalus;

11) remonditöökodade olemasolu;

12) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

13) parkimiskohtade arv sõiduautode jaoks;

14) parkimiskohtade arv veoautode jaoks;

15) konteinerite ladustamisala mahutavus;

16) kopteri maandumisväljaku olemasolu;

17) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Varustuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) paadikomplektide arv;

2) staabitöö konteinerite arv;

3) telgikomplektid, milles saab ööbida rohkem kui kümme inimest;

4) telgikomplektid staabiruumi jaoks;

5) mobiilsed soojendid;

6) mobiilsed elektrigeneraatorid;

7) mobiilsed toitlustusjaamad;

5

8) sanitaarkonteinerite arv;

9) mobiilne pesemisjaam, kus saab pesta ja kuivatada varustust ja pesu;

10) mobiilsed valgusallikad keskmiste ja suurte mahtude jaoks;

11) kasutamisega seotud piirangud.

§ 12. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi

pidajate andmed

(1) Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) haigla nimi;

2) registrikood;

3) haigla aadressiandmete süsteemi (ADS) aadress;

4) haigla kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress;

5) haigla ravikorpuste keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

6) haiglas osutatavate teenuste loetelu;

7) haigla vastavus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni klassifitseerimisstandardile;

8) haigla võimekus;

9) haigla voodikohtade üldarv;

10) intensiivravi voodikohtade arv;

11) voodikohtade hõivatus;

12) operatsioonilaudade arv;

13) erakorralise meditsiini teenistuse olemasolu ja voodikohtade arv;

14) kopteri maandumisplatsi olemasolu ja õhusõiduki suurim lubatud mass;

15) surnukuuri olemasolu ja mahutavus.

(2) Kiirabibrigaadi pidajate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kiirabibrigaadi pidaja nimi äriregistris;

2) äriregistrikood;

3) kiirabibrigaadi asukoht;

4) kiirabibrigaadi telefoninumber ja e-posti aadress;

5) arstibrigaadide arv;

6) õebrigaadide arv;

7) lisabrigaadide arv;

8) kiirabibrigaadi teeninduspiirkond.

§ 13. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed

Kütusehoidlate ja -tanklate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kütusehoidla või -tankla asukoht;

2) kütusehoidla või -tankla omaniku nimi ja registrikood või isikukood;

3) maksimaalne bensiinimahutavus;

4) maksimaalne diislikütusemahutavus;

5) kütusehoidla tüüp;

6) kütusepumpamise kiirus;

7) kasutamisega seotud piirangud.

§ 14. Alajaamade andmed

Alajaamade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) alajaama tunnus;

2) alajaama nimi;

6

3) alajaama keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

4) alajaama aadress;

5) alajaama tüüp;

6) alajaama nimivõimsus;

7) alajaamas kasutatav pingesüsteem;

8) alajaamaga ühendamise viisid ja liitumise võimalused.

§ 15. Sõidukite andmed

(1) Sõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) sõiduki registreerimisnumber;

2) sõiduki kategooria;

3) sõiduki mark;

4) sõiduki kaubanduslik nimetus;

5) sõiduki kere tüüp;

6) Euroopa Liidu keretüübi kinnitusnumber;

7) sõiduki omaniku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress;

8) sõiduki vastutava kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas

aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

9) sõiduki tegeliku kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas

aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

10) sõiduki mootori tüüp, töömaht ja võimsus;

11) VIN kood;

12) istekohtade arv sõidukis koos juhikohaga;

13) seisukohtade arv sõidukis;

14 esmase registreerimise kuupäev;15) Eestis registreerimise kuupäev;

16) sõiduki värvus;

17) sõiduki tühi-, täis- ja registrimass;

18) sõiduki kandevõime;

19) telgede arv;

20) sõiduki veotelgede arv;

21) sõiduki registri teljekoormused;

22) piduritega haagise lubatud suurim mass;

23) piduriteta haagise lubatud suurim mass;

24) sõiduki staatus registris (registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll alustatud või

läbitud, registreeritud, võõrandatud, registrist ajutiselt kustutatud, registrist kustutatud);

25) sõiduki kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangud ja muud erimärkused.

(2) Õhusõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) õhusõiduki riiklik registreerimistunnus;

2) õhusõiduki tüüp;

3) õhusõiduki liik;

4) õhusõiduki kasutusotstarve;

5) õhusõiduki omaniku nimi;

6) õhusõiduki omaniku aadress;

7) õhusõiduki valdaja nimi;

8) õhusõiduki valdaja aadress;

9) õhusõiduki ehitusaasta;

10) õhusõiduki värvus;

11) õhusõiduki istekohtade arv;

12) õhusõiduki maksimaalne stardimass;

7

13) õhusõiduki lennukaugus ja -kõrgus;

14) kasutamisega seotud piirangud.

(3) Veesõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) veesõiduki registreerimisnumber;

2) veesõiduki nimi;

3) veesõiduki reederi nimi, registrikood või -number või isikukood;

4) reederi nimi, registrikood või -number või isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

5) veesõiduki Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni number;

6) veesõiduki mere liikuvteenistuse tunnusnumber;

7) ehitusaasta;

8) veesõiduki kutsung;

9) veesõiduki kodusadam;

10) veesõiduki tüüp tegevusala järgi;

11) veesõiduki jääklass;

12) veesõiduki maksimaalne kiirus ja opereerimiskiirus;

13) veesõiduki kere materjal;

14) veesõiduki kogu- ja puhasmahutavus;

15) veesõiduki üldpikkus, laius, süvis ja kandevõime;

16) veesõiduki reisijate arv;

17) veesõidukile pandud kohustused riigihaldusülesannete täitmisel;

18) kasutamisega seotud piirangud.

§ 16. Masinate ja seadmete andmed

Masinate ja seadmete kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) registreerimisnumber;

3) paigaldise liik;

4) mark;

5) omaniku nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress;

6) valdaja nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress;

7) liikumiskiirus;

8) tõstevõime;

9) tõstekõrgus;

10) kasutamisega seotud piirangud.

§ 17. Raudtee taristu ja veeremi andmed

(1) Raudteede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) raudtee nimetus;

2) raudteejaama nimi;

3) jaamavahe;

4) rööbastee liigitus;

5) rööbastee alg- ja lõppobjekt;

6) rööbastee pikkus;

7) rööpmelaius;

8) rööpa tüüp;

9) raudtee omaniku või valdaja kontaktandmed.

8

(2) Raudteeveeremi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) vedurite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass ja kasutamise

piirangud;

2) elektrirongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass,

istekohtade arv ja kasutamise piirangud;

3) diiselrongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kasutatava kütuse liik, kiirus,

täismass, istekohtade arv ja kasutamise piirangud;

4) reisivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, küttesüsteemi olemasolu,

kliimaseadme olemasolu, kiirus, tühimass, täismass, istekohtade arv, magamiskohtade arv ja

kasutamise piirangud;

5) kaubavagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, mudel, kiirus, tühimass, täismass,

kandejõud ja kasutamise piirangud;

6) eriveeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud, tõsteseadme kandejõud

ja kasutamise piirangud;

7) eriotstarbeliste veeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud,

tõsteseadme kandejõud ja kasutamise piirangud.

(3) Raudtee laadimisplatvormide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) laadimisplatvormi koordinaadid;

2) jaam;

3) asukoht raudteel, algus ja lõpp;

4) asukoht raudtee suhtes;

5) raudtee number;

6) laadimisplatvormi materjal;

7) laadimisplatvormi üldpikkus;

8) laadimisplatvormi kasulik pikkus;

9) laadimisplatvormi laius;

10) laadimisplatvormi vertikaalehitusgabariit;

11) laadimisplatvormi horisontaalehitusgabariit;

12) kasutamisega seotud piirangud.

§ 18. Teede andmed

Teede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) tee number, tee nimetus, algus- ja lõppkilomeeter, kattematerjal, kas tee on riigi, kohaliku

omavalitsuse või eraomandis, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, sildade arv, viaduktide

arv, estakaadide arv, tunnelite arv;

2) sildade andmed, sealhulgas silla identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist, asukoha

X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne kandevõime,

kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede ja sildade

sõjalise kandevõime klassifikaatori kood;

3) viaduktide andmed, sealhulgas viadukti identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist,

asukoha X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne

kandevõime, kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede

ja sildade sõjalise kandevõime klassifikaatori kood.

§ 19. Sadamate andmed

(1) Sadamate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) sadama nimi;

2) sadama kood;

3) sadama mõttelise keskuse WGS-koordinaadid;

9

4) sadama maa-ala pindala;

5) sadama akvatooriumi pindala;

6) sadama pidaja või valdaja nimi, registrikood või isikukood ning kontaktandmed;

7) sadama laevaliikluse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja

veebilehe aadress;

8) sadama valveteenuse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja

veebilehe aadress;

9) sadama valverežiimi kirjeldus;

10) sadama sissesõidutee andmetena faarvaatri laius ja sügavus;

11) sadama põhifunktsioonid;

12) sadama navigatsioonihooaja algus ja lõpp;

13) suurima sadamas teenindatava veesõiduki pikkus, laius ja süvis;

14) sadama raadioside töökanalid ja kutsung;

15) sadama turvaside olemasolu ja vahendite liigid;

16) sadama navigatsioonimärkide numbrid ja kirjeldus;

17) osutatavad sadamateenused;

18) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Osutatavate sadama- ja lisateenuste kohta kogutakse järgmisi andmeid:

1) stividoritööde tegemise võimalus;

2) laevaheitmete, sealhulgas jäätmete, pilsivee ja reovee vastuvõtu võimalus ja vastuvõetavad

kogused;

3) kütusega varustamise võimalus ja kogused;

4) joogiveega varustamise võimalus ja kogused;

5) tuukritööde võimalus;

6) remondi- ja värvimistööde võimalus;

7) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

8) laeva sidesüsteemidega ühendamise võimalus;

9) laeva energiasüsteemidega ühendamise võimalus;

10) meditsiiniabi olemasolu;

11) raudteede iseloomustus;

12) maismaateede iseloomustus;

13) tõsteseadmete iseloomustus;

14) müra ja tolmu tekitavate tööde tegemise võimalus;

15) lahtise tulega keevitustööde tegemise võimalus;

16) pardataguste tööde tegemise võimalus;

17) paatide ja parvede veeskamise võimalus;

18) sadama skeem;

19) kopteri maandumisplatsi olemasolu;

20) veoautode pesemise võimalus;

21) ankrukohtade andmed, sealhulgas ankrukoha identifikaator, sügavus ja merepõhja

iseloomustus;

22) ro-ro-tüüpi laeva rampide andmed, sealhulgas rambi identifikaator, pikkus, süvis ja

kandevõime;

23) kaide andmed, sealhulgas kai identifikaator ja pikkus, vendri tüüp, haalamispollari tüüp, ro-

ro-tüüpi reisiparvlaeva teenindamine, reisilaeva teenindamine;

24) ühistranspordiühenduse olemasolu.

§ 20. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed

(1) Lennuväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) lennuvälja nimi;

10

2) lennuvälja aadress;

3) lennuvälja mõttelise keskpunkti WGS-koordinaadid;

4) lennuvälja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) kood;

5) lennuvälja põhifunktsioon;

6) lennuvälja omaniku või valdaja nimi, registrikood või isikukood, telefoninumber ja e-posti

aadress;

7) teenuse pakkuja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja veebilehe aadress;

8) laadimiskiirus (tonni ööpäevas);

9) remontimisvõimalus;

10) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

11) terminali läbilaskevõime (inimest ööpäevas);

12) toitlustuskoha olemasolu;

13) kohtade arv toitlustuskohas;

14) lennuradade andmed, sealhulgas lennuraja identifikaator, pikkus, kandevõime, seisukord ja

kattematerjal;

15) perroonide andmed, sealhulgas perrooni identifikaator, kandevõime ja pindala;

16) ladude andmed, sealhulgas lao identifikaator, liik ja pindala;

17) transporditehnika liigid ja hulk;

18) kasutatavate kütuste andmed, sealhulgas kütuse liik, kütusepumpamise kiirus, kütusehoidla

mahutavus ja reservkütuse kogus;

19) õhusõidukite parkimiskohtade keskmine arv;

20) tõsteseadmete iseloomustus;

21) lennuvälja skeem;

22) kandevõime ACN-PCN meetodi järgi;

23) püüdursüsteemide olemasolu ja tüüp;

24) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Kopteriväljakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kopteriväljaku üldandmed: tüüp, nimetus, ICAO kood, kandevõime, kaugus lähimast linnast

(km), viitepunkti koordinaadid N ja E ja lennutegevuse laad;

2) kopteriväljaku asukoha aadress;

3) kopteriväljaku kontaktandmed;

4) kopteriväljakul plaanitavad lennutegevused, raskeim õhusõiduk ja arvestuslik

lennuoperatsioonide arv;

5) käitaja nimi, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste riikliku registri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;

6) käitaja tegevuskoha ja postiaadress ning muud kontaktandmed;

7) aeronavigatsiooniteenuse osutaja registrikood ja nimetus;

8) muu lisainfo või märkused;

9) kasutamisega seotud piirangud.

§ 21. Kaardikihtide andmed

Kaardikihtide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) Eesti põhikaart;

2) joonobjektid;

3) punktobjektid;

4) pindobjektid;

5) abiobjektid;

6) tärkandmed;

7) metaandmed;

8) aadressiandmed;

11

9) katastriandmed.

§ 22. Katastriüksuste andmed

Katastriüksuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) katastritunnus;

2) asukoht ja olemasolul nimi;

3) omavalitsusüksuse nimetus;

4) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

5) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

6) üldpindala;

7) sihtotstarve;

8) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja

registreerimisnumber;

9) kasutamisega seotud piirangud.

§ 23. Riigi tegevusvaru andmed

Riigi tegevusvaru kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) lepinguga seotud ettevõtja ärinimi;

2) ettevõtja registrikood;

3) ettevõtja aadress;

4) füüsiline ja lepinguga tagatav ressurss;

5) riigi tegevusvaru moodustamise, hoidmise ning uuendamisega seotud lepingute andmed.

§ 24. Jäätmekäitluskohtade andmed

Jäätmekäitluskohtade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) jäätmekäitluskoha nimetus;

2) jäätmekäitluskoha tüüp;

3) jäätmekäitluskoha aadress;

4) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

5) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

6) ettevõtja registrikood või isikukood;

7) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;

8) katastritunnus;

9) lubatud käideldavate jäätmete maksimaalne kogus (tonni aastas) jäätmeliikide kaupa.

§ 25. Ettevõtjate andmed

Ettevõtjate, sealhulgas äriühingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ärinimi;

2) registrikood;

3) aadress;

4) õiguslik vorm;

5) tegevusalad;

6) sidevahendid, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber.

§ 26. Elutähtsa teenuse osutaja andmed

Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimi ja registrikood;

12

2) osutatav elutähtis teenus;

3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikatise seaduse §

82 lõike 4 alusel määratud asutus;

4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond;

5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp;

6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta;

7) elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu

lepingupartneri ja tütarettevõtjanimi ja registrikood;

8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.

§ 27. Puurkaevude andmed

Puurkaevude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) puurkaevu registrikood Eesti looduse infosüsteemis;

2) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

3) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

4) puurkaevu tüüp;

5) puurkaevu sügavus;

6) puurkaevu tehniline seisund;

7) põhjaveetase puurkaevus;

8) puurkaevu tootlikkus;

9) teave puurkaevu omaniku või valdaja kohta;

10) kasutamisega seotud piirangud.

§ 28. Spordiehitiste andmed

(1) Spordiobjektide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) spordiobjekti nimetus;

2) spordiobjekti nimi;

3) spordiobjekti tüüp;

4) spordiobjekti kasutuses oleku staatus;

5) spordiobjekti omaniku nimi, registrikood või -number või isikukood;

6) spordiobjekti asukoha aadress;

7) kontaktisiku telefoninumber ja e-posti aadress;

8) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

9) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

10) katastritunnus;

11) spordiobjekti veebilehe aadress;

12) pesemisruumide arv;

13) dušikohtade arv;

14) saunade arv;

15) WC-kohtade, sealhulgas pissuaaride arv;

16) õpperuumide arv;

17) istekohtade arv õpperuumides;

18) statsionaarse toitlustuskoha olemasolu;

19) istekohtade arv toitlustuskohas;

20) voodikohtade arv;

21) fotod spordiobjektist;

22) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse staadionite kohta registrisse järgmised

andmed:

13

1) staadioni nimi;

2) staadioni pikkus ja laius;

3) ringraja pikkus.

(3) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse jalgpalliväljakute kohta, mis ei ole

staadionid, registrisse järgmised andmed:

1) jalgpalliväljaku nimetus;

2) jalgpalliväljaku pikkus ja laius;

3) väljaku kate.

(4) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse spordihallide või võimlate kohta registrisse

järgmised andmed:

1) spordisaali, -halli või võimla nimetus;

2) spordisaali, -halli või võimla pindala;

3) spordisaali, -halli või võimla pikkus, laius ja kõrgus.

(5) Siselasketiirude, välilasketiirude või laskesuusatamistiirude kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) sise- või välilasketiiru või laskesuusatamistiiru nimetus;

2) laskeraja maksimaalne pikkus;

3) laskekohtade arv;

4) 10 m liikuva märklaua radade arv;

5) 50 m liikuva märklaua radade arv;

6) elektroonsete märklehtede või -laudade olemasolu;

7) kasutamisega seotud piirangud.

(6) Jahilasketiirude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) jahilasketiiru nimetus;

2) laskeraja maksimaalne pikkus;

3) kaevikrajal (inglise keeles trap) laskmise võimalus;

4) kaarrajal (inglise keeles skeet) laskmise võimalus;

5) jahipraktilise laskmise (inglise keeles sporting) võimalus;

6) kasutamisega seotud piirangud.

§ 29. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed

(1) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) vara omaniku nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress, telefoninumber,

e-posti aadress;

2) vara valdaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress ning

kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress;

3) vara liik;

4) vara asukoht;

5) vara kasutuseesmärk;

6) vara iseloomustavad andmed;

7) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise alus;

8) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kuupäev;

9) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise otsuse number;

10) märkused asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise rakendamise kohta.

14

(2) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise täitmise kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) haldusakti kättetoimetamise viis;

2) haldusakti kättetoimetamise kuupäev;

3) haldusakti kätte toimetanud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava

ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ameti- või töökoht ning telefoninumber ja e-posti aadress;

4) haldusakti täitmise kuupäev.

(3) Lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed saadakse §-des 8–20 ja 22–28 loetletud andmete

töötlemisel.

§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandja arvestus

Tööandja kohta, kelle juures on kriisiülesandega ameti- ja töökohti, kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) tööandja registrikood ja nimi;

2) kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus.

§ 31. Kriisiülesande andmise ja täitmise andmed

Ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;

2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;

3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha

aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;

5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;

6) teave kriisiülesande kohta;

7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.

4. peatükk

Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri andmetele

§ 32. Andmete esitajad ja andmete esitamine

(1) Registrisse esitavad andmeid:

1) ministeeriumid;

2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad;

3) Kaitseliit;

4) Kaitseressursside Amet;

5) Kaitsevägi;

6) Keskkonnaagentuur;

7) Keskkonnaamet;

8) Maa- ja Ruumiamet;

9) Politsei- ja Piirivalveamet;

10) Päästeamet;

11) Riigikantselei;

12) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;

13) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;

14) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

15) Terviseamet;

16) Transpordiamet;

15

17) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §

82 lõike 4 alusel määratud asutus.

(2) Andmeid esitatakse registrisse elektroonse andmevahetuse kaudu või kokkuleppel volitatud

töötlejaga muul viisil.

§ 33. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Register vahetab andmeid järgmiste riigi andmekogudega:

1) Eesti spordiregister;

2) ehitisregister;

3) kaitselennunduse õhusõidukite register;

4) keskkonnalubade infosüsteem;

5) Eesti looduse infosüsteem;

6) kaitseplaneerimise infosüsteem;

7) kaitseväekohustuslaste register;

8) kohtute registri kinnistusraamat;

9) laevakinnistusraamat;

10) liiklusregister;

11) maakataster;

12) majandustegevuse register;

13) mobilisatsiooniregister;

14) navigatsioonimärkide andmekogu;

15) raudteeliiklusregister;

16) sadamaregister;

17) teeregister;

18) tehnilise järelevalve infosüsteem;

19) tervishoiukorraldamise infosüsteem;

20) tsiviilõhusõidukite riiklik register;

21) äriregister;

22) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register;

23) töötamise register.

(2) Andmevahetus lõikes 1 nimetatud andmekoguga toimub X-tee kaudu või elektroonsel

andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.

§ 34. Andmete registrisse kandmise kord

(1) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutus või ettevõtja esitab andmekogu põhiandmed

lõikes 2 sätestatud viisil.

(2) Registritoiming tehakse § 32 lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku, ametiasutuse või

haldusorgani poolt volitatud töötlejale esitatud kirjaliku dokumendi alusel. Paragrahvi 32

lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan võib esitada andmeid andmevahetuse kaudu

või elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.

(3) Volitatud töötleja on kohustatud saadud andmete alusel tegema registritoimingu viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul pärast andmete saamist.

§ 35. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus

(1) Registrisse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja.

16

(2) Elektroonse andmevahetuse kaudu edastatud teabes vea tuvastamisel on andmete esitaja

kohustatud registri volitatud töötlejale edastama õiged andmed.

(3) Andmekogudest saadava teabe õigsuse eest vastutus sätestatakse vastava andmekogu

asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktidega.

§ 36. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine

(1) Esitatud andmete ebaõigsuse tuvastamisel või kui on tekkinud kahtlus registrisse kantud

andmete tõepärasuses, sulgeb registri volitatud töötleja juurdepääsu nendele andmetele kuni

andmete õigsuse kindlakstegemiseni või nende parandamiseni. Esitatud andmete ebaõigsuse

avastamisest või kahtlusest nende tõepärasuses teavitatakse viivitamata andmete esitajat või

andmekogu volitatud töötlejat.

(2) Registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale või andmekogu volitatud

töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta.

§ 37. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine

(1) Register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks

kasutamiseks.

(2) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete

väljastamisega.

(3) Registrile annab juurdepääsu ja registrile juurdepääsu õiguse võtab ära Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või Päästeameti peadirektor või nende volitatud

isik.

(4) Registri volitatud töötleja peab arvestust juurdepääsuõigust omavate isikute üle. Arvestuse

pidamiseks on vaja järgmisi andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, andmete

väljastamise põhjus, kuupäev ja väljastamise viis.

5. peatükk

Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja

registri likvideerimine

§ 38. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine

(1) Registriandmeid ei arhiveerita.

(2) Registrisse kantud andmed on ajakohased:

1) paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutuse või ettevõtja esitatud teave kümme aastat

esmasest kande tegemisest või kande muutmisest arvates;

2) paragrahvi 33 lõikes 1 loetletud andmekogust saadud teave kuni vastavast andmekogust

kustutamiseni;

3) paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatud andmed M kategooria sõiduki kohta 25 aastat alates sõiduki

esmase registreerimise kuupäevast liiklusregistris, teiste kategooriate sõidukid kuni

liiklusregistrist kustutamiseni ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud

sõiduk kuni registrist kustutamiseni.

17

(3) Registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete registrisse

kandmisest.

(4) Registrisse kantud andmete ajakohasuse lõppemisel andmed kustutatakse.

(5) Registriandmete töötlemisel ja kustutamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja

arhiiviseadusest.

§ 39. Registritoimingute kohta teabe säilitamine

(1) Registritoimingu kohta säilitatakse järgmisi andmeid:

1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed;

2) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) toimingu liik.

(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest

arvates.

§ 40. Järelevalve registri pidamise üle

(1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja, Kaitseministeerium või

Siseministeerium ja andmekaitse järelevalveasutus.

(2) Järelevalve tegijal on õigus:

1) tutvuda registrisse esitatud või kantud andmetega ja registri pidamise dokumentidega;

2) siseneda ruumi, kus andmeid töödeldakse või kus paikneb töötlemiseks kasutatav seade;

3) saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta.

(3) Registri volitatud töötleja on kohustatud likvideerima registri pidamisel ilmnenud puudused

järelevalve tegija ettekirjutuses määratud tähtajaks.

§ 41. Registri pidamise rahastamine

Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest registri vastutavate

töötlejate eelarve kaudu.

§ 42. Registri likvideerimise kord

(1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus.

(2) Register likvideeritakse vastavalt arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).

§ 43. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

Kristen Michal

18

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“

(edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026, kui jõustub kriisiolukorra ja

riigikaitse seadus (KORKS). KORKS-iga tunnistatakse kehtetuks Riigikaitseseadus, mille §

8214 lõike 4 alusel on kehtestatud kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral

muutuvad kehtetuks selle alusel antavad määrused, seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga

uus määrus.

Määrusega kehtestatakse tsiviiltoetuse register (edaspidi TTR), sätestatakse TTRi sisu,

määratakse kindlaks registri pidamise kord, sealhulgas fikseeritakse TTRi esitatavad ja

kantavad andmed, nähakse ette juurdepääsuõigused ja õigus teha TTRi kandeid ning töödelda

andmeid.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik

([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

teenistujatega. Eelnõule tehakse keeletoimetus peale eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringi.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 95/46/EÜ üksikisikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.1

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 43 paragrahvist.

Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu peatükkide ning paragrahvide sisust.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu esimene peatükk koosneb neljast paragrahvist, milles sätestatakse lisaks TTRi

ametlikule nimele ka TTRi vastutav töötleja ja volitatud töötleja, TTRi pidamise eesmärk ja

registriandmete õiguslik tähendus.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri ametlik lühend TTR ja tuuakse välja TTRi ingliskeelne nimi

Register of Civil Assets.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse TTRi pidamise eesmärk. TTRi eesmärk on koondada ja hoida

andmeid tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega

seotud nadmeid, sealhulgas pidada arvestust mobilisatsiooniks ja riigikaitseks vajalike

materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-

sõjaliseks koostööksvajalike vahendite üle, kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks

vajalike vahendite üle, samuti elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja

töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle ning asjade sundkasutusse võtmise ja

sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle.

1 ELT L 281, 23.11.1995, lk 31‒50

2

Andmete koondamine ühte registrisse hõlbustab vastuvõtva riigi toetuse osutamist, asja

sundkastutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramist ja arvestuse pidamist kriisiolukorra

lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite ning mobilisatsiooniks vajalike materiaalsete

vahendite üle, samuti andmete kogumist ning kättesaadavaks tegemist seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks ja nõuete järgimise soodustamiseks.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse TTR vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad. TTRi vastutavad

töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Päästeamet (edaspidi PäA),

mis tuleneb ka KORKS § 135 lõikest 2. TTR volitatud töötlejad on Kaitseressursside Amet

(edaspidi KRA), Kaitsevägi, RKIK, Riigikantselei, PäA, AS Eesti Varude Keskus (EVK) ning

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikatise seaduse § 82

lõike 4 alusel määratud asutus. Volitatud töötleja määramisel võeti arvesse kõnesolevate

asutuste ülesandeid. RKIK ja PäA kui TTRi vastutavate töötlejate roll on seotud RKIK-i ja

PäA ülesandega koguda ja talletada TTRi jaoks vajalikku teavet. EVK roll tuleneb KORKS §

135 lõike 1 punktist 4, on seotud arvestuse pidamisega riigi tegevusvaru üle. Andmekogu

põhimääruses sätestatud kohustus nimetada andmekogu vastutav töötleja on fikseeritud AvTSi

§ 435 lõikes 1, mille kohaselt andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord,

sealhulgas andmekogu vastutava töötleja (haldaja) õigused ja kohustused, andmekogusse

kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega

seotud korralduslikud küsimused. Elutähtsat teenust korraldava asutuse volitused piirduvad

TTR andmete töötlemise osas ulatuses, mis on sätestatud käesoleva määruse §-s 26 (elutähtsa

teenuse osutaja andmed).. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ja

kohustused on täpsemalt kehtestatud AvTSi §-ga 434, mille kohaselt vastutav töötleja korraldab

andmekogu kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu

haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Volitatud töötleja on kohustatud

tagama andmekogu turvalisuse ning täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja

andmekogu majutamisel. Konkreetsed ülesanded ja kohustused kehtestatakse asutuses

peadirektori käskkirjaga.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse registriandmete õiguslik tähendus. Registriandmetel on informatiivne

tähendus.

2. peatükk. Registri ülesehitus

Eelnõu teine peatükk koosneb kolmest paragrahvist, milles käsitletakse registri ülesehituse ja

pidamisega seotut.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse registri pidamine ja ülesehitus. Lõike 1 kohaselt on register

ühetasandiline ja sellel puuduvad alamregistrid. Lõikes 2 on loetletud registri koosseis. Register

koosneb järgmistest osadest. Esiteks, digitaalsest registrist, milles on registri pidamise eesmärgi

täitmiseks olev ajakohane teave. Teiseks, digitaalsest kanderaamatust, mis on digitaalsel kujul

salvestatud andmete kogum, millest on võimalik teha loetavas vormis kättesaadavaks kõigi

tehtud registrikannete andmed, nende tegemise aeg ja tegija, nende aluseks olevate

dokumentide andmed, nende tegemisega seotud kirjavahetuse andmed ning registrikande

teadete avaldamise kuupäevad. Kolmandaks, digitaalsest geoinfosüsteemist. HNSi registriga

võrreldes hõlmab TTR ka digitaalset geoinfosüsteemi, mis on automatiseeritud süsteem

ruumiliste andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks ning võimaldab muu hulgas vaadata erineva

3

teabega kaardikihte ja lisada kaardikihtidele valikuliselt teavet olenevalt kasutaja vajadustest.

Digitaalne geoinfosüsteem on registri kasutajaliides, mis kuvab registriandmed kaardile.

Lõike 3 kohaselt on TTR osa riigi infosüsteemist ja TTRi eelduseks on andmevahetus teiste

riiklike andmekogudega, mistõttu TTR on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga

(edaspidi X-tee).

Eelnõu §-s 6 kehtestatakse TTRi pidamise turvameetmed. Isikuandmete töötlemisel järgitakse

isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduses sätestatud nõudeid järgitakse andmeedastamisel mobilisatsiooniregistriga. Avaliku

teabe seaduse nõuded järgitakse juurdepääsu võimaldamisel, sest tegemist on ametkondlikuks

kasutamiseks mõeltud andmekoguga. Siinjuures on oluline märkida, et ükski andmeväli ei

sisalda riigisaladust, vaid salajane on mobilisatsiooniregistriga toimuva andmevahetuse

tehniline teostus. Lisaks järgitakse eelnimetatud seaduste alusel kehtestatud määruste nõudeid

(lõige 1). Eelnõu ei näe ette, et TTRis töödeldaks riigisaladust, küll aga võib toimuda

andmevahetus või -edastus registritesse, milles töödeldakse riigisaladust.

Lõikega 2 kehtestatakse turvanõuded registriandmetele. Turvameetmete eesmärk on kaitsta

riikliku registri andmeid nende isikute ligipääsu eest, kellel ei ole juurdepääsuõigust.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 252 „Infosüsteemide

turvameetmete süsteem“ sätestatut, on registri turbeaste keskmine ehk M, mis eeldab auditit

turvameetmete rakendamise üle iga kolme aasta järel. Andmete käideldavust arvestades on

TTRi turvaklassiks K2, mis eeldab andmekogu 99% töökindlust. K2 turvaklassiga andmekogu

lubatud suurim summaarne seisak nädalas on kuni kaks tundi ja reaktsiooniaja pikenemine

tippkoormusel 1–10 minutit. Registriandmete terviklust silmas pidades on määratud

turvaosaklassiks T2, mille puhul peab andmekogu infoallikas ning selle muutmise ja hävitamise

fakt olema tõestatav. Andmekogus kontrollitakse perioodiliselt info õigsust, täielikkust ja

ajakohasust. Andmete konfidentsiaalsuse osaeesmärki arvestades on määratud TTRi

turvaosaklassiks S2. Teabe kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja

juurdepääs on lubatud juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Ülaltoodut arvestades

on TTRi turbeaste keskmine (M) ja turvaklass K2T2S2.

Lõike 3 kohaselt kasutatakse registriandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid.

Lõikes 4 sätestatakse, et andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse vaid

isikule, kellel on seda vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks. Registriandmete kasutamise

õiguse annab TTRi vastutav töötleja. Andmeid selle kohta, kes ja millal andmeid kasutas,

säilitatakse tarkvaraliselt registri logifailidena. Andmete õiguspärase kasutamise seisukohalt on

väga oluline logifaile säilitada. Andmeid töötlev isik on kohustatud registriandmete töötlemisel

teatavaks saanud andmeid saladuses hoidma. TTRi vastutava ja volitatud töötleja selline

kohustus on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 55. Vaatamata asjaolule, et andmete

esitaja registris on andmed avalikud, ei avalikustata TTRis neid andmeid samal viisil nagu

andmete esitaja andmekogus.

Lõikes 5 sätestatakse, et kõik TTRis tehtavad toimingud salvestatakse (logifailidena).

Registrikannete puhul säilitatakse registrikande tegija ja kande tegemise kuupäev.

Registritoimingud on andmete registrisse kandmine, andmete registris muutmine ja andmete

registrist kustutamine.

4

3. peatükk. Registrisse kantavad andmed

Eelnõu kolmandas peatükis loetletakse registrisse kantavad andmed. Kuivõrd kõnesolevate

andmete loetelu on pikk ja koosneb omakorda alaliigitustest, siis õigusselguse mõttes on

andmete loetelu esitatud paragrahvidena, mistõttu kolmas peatükk koosneb 22 paragrahvist.

Eelnõu §-s 7 kehtestatakse pooled, kes peavad määrama asutuses vastuvõtva riigi toetuse

(inglise keeles Host Nation Support, edaspidi HNS) eest vastutava kontaktisiku ja edastama

tema andmed. Kuivõrd TTR täidab senise HNSi registri ülesandeid, siis on kõik HNSi andmed

olulised ja vajalikud. HNSi planeerimine ja osutamine eeldab paljude osaliste omavahelist

lävimist, mille tulemusel moodustub valdkonnapõhine võrgustik. TTRis on selle võrgustiku

osaliste andmed nähtavad, et osalised teaksid, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Tekkinud

kontaktiloend on kordumatu, sest enamiku sellega seotud ametnike kontaktandmed ei ole

teistele osalistele muidu kättesaadavad.

Olulised andmed on asutuse esindaja nimi, esindaja ametikoht, esindaja kontaktandmed ja

esindaja isikukood, mille alusel saab kiiresti lubada sissepääsu mitmesugustele objektidele,

näiteks Kaitseväe väeosadesse.

Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikud praegu on näiteks:

1) Kaitseministeeriumi ametnikud;

2) Kaitseväe ametnikud;

3) Eesti HNSi juhtkomitee liikmed;

4) Rahvuslike territoriaalsete juhtide komitee Eesti esindaja (inglise keeles National Territorial

Commanders Committee).

Lisaks ülaltoodule võib sõltuvalt vajadusest ning asutuste ülesannetest kontaktisikute ring

laieneda (nt ministeeriumite ametnikud).

Käesoleva paragrahvi andmed on TTRi põhiandmed, mis kogutakse eelkõige

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt. Eesti HNSi juhtkomitee on moodustatud

kaitseministri käskkirjaga ning andmete esitamise kohustus on Kaitseministeeriumil.

Vastuvõtva riigi ülesannete täpsustamisel võib andmete esitamise kohustus laieneda ka teistele

ministeeriumitele.

Eelnõu § 8 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist

teostava ametiisiku kontaktandmed. Teave ametiisiku kohta on oluline asja sundkasutusse

võtmisega ja sundvõõrandamisega seotud tegevuse koordineerimiseks ja elluviimiseks,.

Käesolevas paragrahvis nimetatud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava

ametiisiku andmed on TTRi põhiandmed, mis saadakse Kaitseväelt, RKIK-ist ja PäA-ilt. .

Eelnõu § 9 kohaselt kogutakse registrisse Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed. Andmeid

kogutakse eelkõige HNSi osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks.

Kaitseväe sõjaväelinnakute andmeid kogutakse sõjalise kaitsetegevuse planeerimiseks. Näiteks

saab nende andmete abil kavandada logistilist toetust ülesandeid täitvatele sõjaväeüksustele.

Lisaks saab nende andmete abil planeerida HNSi osutamist, näiteks majutamis- ja muude

logistiliste küsimuste lahendamisega linnakutes. Ladude andmeid kogutakse selleks, et

korraldada liitlasüksuste varustuse eelpaigutamist. Lisaks kogutakse andmeid riigikaitse laia

käsituse rakendamiseks ja ametkondade vastastikuse abi korraldamiseks, nagu näiteks abi

5

katastroofi tagajärgede likvideerimisel (meditsiiniabi, toitlustamise korraldamine jt elutähtsate

teenuste osutamisega seotud tugi).

Andmed esitab Kaitsevägi. Kaitseväe-siseses töökorralduses kasutatakse ressursihalduse

andmebaasi, mis hõlmab kogu Kaitseväe hallatava taristu, maa-alad, sadamad ja lennuväljad.

Selle ametkondliku andmebaasi abil saab ülevaate taristu seisundist ja on võimalik korraldada

haldustöid. Kaitseväe teabe esitamise kohustuse raames kantakse ametkondlikust andmebaasist

TTRi käesolevas paragrahvis loetletud andmed.

Eelnõu §-s 10 loetletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, eraldiseisvate hoidlate ja

depoode andmed ning merel paiknevate harjutusalade andmed, mida kogutakse eelkõige HNSi

planeerimiseks ja riigikaitse laia käsituse elluviimiseks. Andmeid kasutavad nii Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitseressursside Amet kui ka ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused.

Ettevalmistatud andmete abil saab tagada esmase iseseisva kaitsevõime, sõjalises koostöös

osalevate riikide relvajõudude üksuste vastuvõtmise ja nende kohaloleku ning elanikkonna

elutähtsate teenuste ja riigisisese julgeoleku korraldamise senisest koordineeritumal viisil.

Andmete esitamise kohustus on Kaitseväel, mistõttu andmete saamiseks toimub vastastikune

andmevahetus TTRi ja Kaitseväesiseseks töökorralduseks vajaliku andmebaasil vahel.

Eelnõu § 11 kohaselt kogutakse TTRi Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja

rajatiste ning nende käsutuses oleva varustuse andmed. Andmeid kogutakse riigikaitselistel

kaalutlustel, et planeerida ja rakendada iseseisvat kaitsevõimet ning riigikaitse laia käsitust.

Näiteks kogutakse valitsusasutuse hoonete ja taristu andmetena teavet päästekomandode ja

politseijaoskondade kohta, et kasutada neid vajaduse korral tugipunktidena Kaitseväe

manöövrite ja liikumise korraldamisel. Kaitsevägi peab oma manöövreid planeerides teadma,

kus paiknevad teised kriisidele reageerijad (nt PPA, PäA, kiirabibrigaadide pidajad) ning mis

on nende võime. PäA ja PPA kompleksid paiknevad Kaitseväe väeosadega võrreldes tihedamalt

üle Eesti ning paljudel juhtudel saab neid kasutada tugipunktidena Kaitseväe manöövrite ja

liikumise korraldamisel.

Lõikes 2 loetletud varustuse kohta kantakse registrisse näiteks Kaitseväe ja Kaitseliidu

käsutuses oleva varustuse andmed, mis kogutakse TTRi nii HNSi osutamiseks kui ka riigikaitse

laia käsituse elluviimiseks. Nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu ja valitsusasutuste varustuse

andmete ühte registrisse koondamise eesmärk on saada informatsiooni riigi kaitsestruktuuride

varustuse kohta, sest registris on lisaks kaitseotstarbelise varustuse andmetele ka andmed

üldvarustuse kohta, mida saab kasutada riigikaitse laia käsituse rakendamisel ja eriolukordade

puhul, näiteks päästetöödel. Käesolevas paragrahvis loetletud Kaitseväe varustuse andmed

kantakse üle Kaitseväe-sisese töökorralduse hõlbustamiseks loodud ametkondlikust

andmebaasist ning Kaitseliidu andmed esitatakse eraldi päringu teel. Seevastu valitsusasutuste

andmed kantakse registrisse, kui valitsusasutused on neile saadetud päringule vastanud.

Eelnõu §-s 12 loetletakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate2 ja

kiirabibrigaadi pidajate andmed. Andmed kogutakse TTRi riigikaitse laia käsituse

rakendamiseks. Kuivõrd TTR on register, mis peab olema töökindel igas olukorras ja kõigis

riigikaitse seisundites, siis saab käesolevas paragrahvis loetletud TTRi andmete abil näiteks

kavandada haavatute hospitaliseerimist.

2 Haiglavõrgu arengukavade haiglad https://www.riigiteataja.ee/akt/111072015003

6

Tervisesüsteemi vastavusel NATO meditsiiniabi doktriinile AJP-4.103 lähtutakse järgmisest

jaotusest:

• ROLE 1, üldarstiabi (esmatasandi arstiabi). Tagatakse spetsialiseeritud esmaabi, triaaž,

elustamine, stabiliseerimine ja esmatasandi tervishoiuteenused, võime patsiente hoida

väga limiteeritud.

• ROLE 2, erakorraline meditsiin ja elu või jäset päästev kirurgia eriarstiabi tasemel.

Vaheetapp, kus suudetakse kannatanute vastuvõtu ja triaaži ning elustamise ja

stabiliseerimisega tegelda kõrgemal tasemel, hõlmates ka esmase kirurgia, limiteeritud

võime patsiente hoida, operatsioonijärgse ja intensiivravi, vereteenistuse,

laboratooriumiteenused ja radioloogia.

• ROLE 3, spetsialiseeritud meditsiiniabi. Hõlmab kõiki spetsialiseeritud eriarstiabi

valdkondi, (sh neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, põletused jne), laiendatud

diagnostilisi võimeid (sh CT, labor, artroskoopia), ennetavat meditsiini.

• ROLE 4, mis hõlmab kõiki tervishoiuteenuseid, kaasa arvatud taastav kirurgia,

taastusravi, rehabilitatsioon.

Kuna Kaitseväe iseseisev meditsiiniabi osutamise võime piirdub ROLE 2 tasemega ja ülejäänud

vajalikud teenused tagavad teised tervishoiuteenuse osutajad, siis saab ROLE 2–4 jaotuse järgi

lahterdada ka haiglaid olenevalt nende liigist:

ROLE 2 – üldhaiglad;

ROLE 3 – keskhaiglad;

ROLE 4 – piirkondlikud haiglad.

Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed

saadakse Terviseametilt.

Eelnõu § 13 sätestab kütusehoidlate ja tanklate andmed, mida kogutakse Kaitseväe varustatuse

tagamise eesmärgil, lisaks HNSi raames välisriigi relvajõudude varustamiseks. Kütusehoidla

või -tankla asukoht ja kütusehoidla või -tankla omaniku andmed esitatakse majandustegevuse

registrist4 ning maksimaalne bensiinimahutavus, maksimaalne diislikütusemahutavus,

kütusehoidla tüüp ja kütusepumpamise kiiruse andmed saadakse andmevahetuse teel või eraldi

päringuga Tehnilise Järelevalve Ametist.

Eelnõu §-s 14 loetletakse registrisse kantavad alajaamade andmed. Andmeid kogutakse

Kaitseväele erikordade ajal tsiviiltoetuse osutamiseks ja manöövrite planeerimiseks, samuti

HNSi osutamiseks. Andmeid kogutakse TTRi ka selleks, et Kaitseväel ja sisejulgeoleku eest

vastutavatel asutustel oleks info strateegiliste objektide kohta, mis vajavad kõrgendatud kaitset

elutähtsa teenuse osutamiseks erinevate erikordade ajal. Andmed esitatakse TTRi võrguteenust

pakkuvate operaatorite poolt andmevahetuslepingute alusel.

Eelnõu § 15 sätestab sõidukite andmete loetelu. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud

tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms planeerimiseks.

Näiteks saab nende andmete põhjal planeerida ja korraldada asja sundkasutusele võtmist ja

sundvõõrandamist ja mitmesuguseid manöövreid, millesse kaasatakse vajalikke

sõiduvahendeid.

3 NATO meditsiiniabi doktriin AJP-4.10, arvutivõrgus: http://www.shape.nato.int/resources/site6362/medica-

secure/publications/ajp-4.10(a).pdf

4Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus 5 peatükk https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015051 (RT I,

19.03.2015, 51)

7

Registrisse kogutakse nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate sõidukite andmed kui ka

teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute sõidukite andmed. Teistele avaliku sektori asutustele

toetuse osutamisel on seni tähtis koht olnud just Kaitseväe sõidukite, sealhulgas eriotstarbeliste

sõidukite ja liikuvvarustuse kaasamisel. Näiteks osales Ülemiste järve maandunud lennuki

päästeoperatsioonil Kaitseväe eriotstarbeline sõiduk, samuti on Kaitseväe eriotstarbelisi

sõidukeid kaasatud mitmesuguste ilmastikunähtuste põhjustatud eriolukordade lahendamisse,

näiteks Padaorus lumetormi jäänud sõidukite abistamisse ja lumetormi tagajärgede

likvideerimisse. TTRi andmed annavad ülevaate olemasolevast sõidukipargist ja TTRi luuakse

rakendus, mille abil saab kindla sõiduki kasutamist teatud olukorras ette näha. Kaitseväe ja

Kaitseliidu sõidukite kohta kantakse TTRi vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed.

Õhusõidukeid ja laevu kasutatakse vajaduse korral transpordivahendina või üksuste

varustamiseks.

Sarnaselt Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kaasamisega toetuse osutamiseks muudes

valdkondades, on erasektori sõidukeid vaja kaasata KORKS-is loetletud kriisiolukorra ning

riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni või sõjaseisukorra lahendamiseks. . TTRi kantud sõidukite andmete põhjal

valitakse välja Kaitseväele vajalikud sõidukid, mis määratakse sundkasutusele. TTRi luuakse

rakendus, kus TTRis kajastuva sõiduki andmeväljale saab teha märke, mis näitab, et sõiduk

võib olla kasutatav Kaitseväe operatsioonide toetamiseks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrist

TTRi.

Lõikes 1 loetletud sõidukite andmed kantakse TTRi liiklusregistrist5, lõikes 2 loetletud

õhusõidukite andmed kantakse registrisse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist6 ja lõikes 3

loetletud andmed kantakse registrisse laevakinnistusraamatust ja laevapereta prahitud laevade

registrist.

Eelnõu § 16 sätestab masinate ja seadmete andmete loetelu. Masinate ja seadmete andmete

TTRi kogumise eesmärk on sama, mis sõidukite andmete kogumisel. Masinate ja seadmete

mõisted vastavad seadme ohutuse seaduses §-s 3 sätestatule.7 Näiteks kogutakse TTRi

korvtõstukite, sildkraanade, hüdrotõstukite, liikurnoolkraanade jt eriotstarbeliste masinate ning

seadmete andmed, mis tavaliikluses ei osale. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud

tegevuse planeerimiseks ja riigikaitsealaseks koostööks. Samuti kogutakse andmeid seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks..

TTRi kogutakse andmed nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate masinate ja seadmete kui

ka teiste asutuste ning isikute poolt kasutatavate masinate ja seadmete kohta. Viimasel juhul saadakse masinate ja seadmete andmed tehnilise järelevalve infosüsteemist8 (edaspidi JVIS) ja

Tehnilise Järelevalve Ametilt.

Eelnõu §-s 17 loetletakse raudtee taristu ja veeremi andmed, mida on samuti vaja sõjalise

kaitsega seotud tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms

planeerimiseks. Võrreldes HNSi põhimäärusega, kogutakse veel ka raudtee laadimisplatvormi

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042014003 (RT I, 17.04.2014, 3) 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/72096 (RT I, 2000, 49, 310) 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004 (RT I, 23.03.2015, 4) 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015009 (RT I, 28.06.2015, 9)

8

andmeid eriotstarbelise varustuse laadimise planeerimiseks. Paragrahvis loetletud andmed

kantakse raudteeliiklusregistrist.9

Eelnõu §-s 18 loetletakse TTRi kogutavate teede andmed. Erinevalt HNSi registrist ei koguta

TTRi estakaadide ja tunnelite andmeid. Andmed kogutakse registrisse HNSi osutamisega

seotud vedude planeerimiseks. Andmed kantakse TTRi Maanteeameti teeregistrist ning

käesolevas paragrahvis loetletud, teeregistrisse mittekogutavad andmed esitatakse TTRi

Maanteeametile eraldi esitatava päringu või andmevahetuslepingu alusel.

Eelnõu §-s 19 kehtestatakse TTRi kogutavate sadamate andmete loetelu. Andmeid kogutakse

TTRi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate riikide laevade vastuvõtmiseks ja HNSi

korraldamiseks, näiteks eriti RSOMi (Reception, Staging, Onward Movement) etapis. Andmed

kantakse TTRi sadamaregistrist.10 Sadama teenuste andmed, mis ei kajastu sadamaregistris,

saadakse Veeteede Ametilt. Sadama teenuste kohta on andmeid vaja selleks, et selgitada välja,

mis teenuseid saab kohapeal ja mis on vajalikud lisateenused. Teave sadama

navigatsioonimärkide numbrite ja kirjelduse kohta saadakse Veeteede Ameti hallatavast

navigatsioonimärkide andmekogust.11

Eelnõu § 20 sätestab lennuväljade ja kopteriväljakute andmete loetelu. Käesoleva paragrahvi

andmeid kogutakse TTRi HNSi osutamiseks liitlastele. TTRi kogutavad lennuväljade andmed

annavad rahvusvahelises sõjalises koostöö raames HNSi osutamiseks teavet taristu ja selle

elementide kohta. Praeguse seisuga on HNSi jaoks välja arendatud Ämari lennuväli, mis on

ainus Eesti lennuväli, mis suudab tagada täismahus teenuseid. Selle tulemusel paiknevad Balti

riikide õhuturvet tagavad püüdurlennukid ka Eesti territooriumil. Ka teiste lennuväljade

andmed, eelkõige taristu ja selle elementide kohta, on riigikaitset ellu viivatele struktuuridele

ning HNSi osutamisel olulised, muu hulgas õppuste planeerimiseks. Andmed saadakse TTRi

Lennuamet lennuohutuse järelevalve infosüsteemist12 ja infosüsteemis mitteolevad andmed

saadakse Lennuametilt.

Eelnõu § 21 kohaselt kogutakse TTRi kaardikihtide andmed, mida on vaja maa-alade

planeerimisel HNSi ja sõjaliste operatsioonide ning ametkondadevahelise koostöö

korraldamisel. Peale selle saab kaardikihtide andmete abil analüüsida ja visualiseerida muid

TTRi andmeid. Kaardirakendusel saab esile tuua varade paiknemise andmed. Kaardikihtide

andmete abil saab täita tsiviilkriisi ja riigikaitseks vajalikke seadusest tulenevaid ülesandeid.

Kaardikihtide andmed esitatakse TTRi Maa- ja Ruumiametist andmevahetuslepingu alusel.

Eelnõu §-s 22 loetletakse katastriüksuste andmed, mida samuti kogutakse HNSi osutamiseks

ja kaitsevalmiduse tagamiseks. Kaitseväel on kaitsetegevuse eesmärgil vaja hõivata ka maa-

alasid või planeerida manöövreid, kasutades teekonna planeerimisel katastriüksuste andmeid.

TTRi kogutavate katastriüksuste andmete põhjal saab nende omanikega kokku leppida maatüki

kasutamises või läbimises nii rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate väliriikide

relvajõudude üksustele HNSi osutamisel kui ka iseseisva kaitsevõime eesmärgil. Lisaks

eeltoodule on katastriüksused lisavahendid, mida võidakse võtta sundkasutusse, selleks luuakse

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/110062016002 (RT I, 10.06.2016, 2) 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122012014 (RT I, 13.12.2012, 14) 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 02.12.20002 määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise,

rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ § 3 lg 1

(https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010019). Andmekogu pidamidamise eeskori ja andmekoossei kehtestatud

Veeteede Ameti peadirektori 17.07.2015 käskkirjaga nr 122OP. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022014010 (RT I, 14.02.2014, 10)

9

TTRi eraldi rakendus. Katastriüksuste andmed esitab TTRi Maa-amet andmevahetuslepingu

alusel.

Eelnõu § 23 kohaselt kogutakse TTRi riigi tegevusvaru andmed, et tegevusvarudes kajastuvaid

kaubagruppe ei arvestataks riigikaitse laia käsitusega seotud planeerimisel. Näiteks

sundvõõrandamise otsustamisel, elutähtsate teenuste korraldamisel ja sisejulgeoleku tagamisel

saavad asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostavad ametnikud nende andmete

abil otsida ettevõtjaid, kellega ei ole veel sõlmitud lepingulisi suhteid, vältides nii juba

planeeritud vahendite topelt arvestamist. Lihtsustatult öeldes, tegemist on varuga, mida

Kaitsevägi ei saa oma ülesannete täitmisel kasutada.

Eelnõu kohaselt esitatakse TTRi ka riigi tegevusvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist

puudutavad lepinguandmed. Dokumentide valik on tingitud peamiselt vastuvõtva riigi toetuse

osutamist puudutavatest juhendmaterjalidest (sh NATO standardimiskokkulepped jms), aga ka

ametkondlikest huvidest ja kokkulepetest. Seega ei piiritleta konkreetsemalt, mis on

registrikande aluseks olev dokument. Selleks võib olla näiteks Vabariigi Valitsuse 15.10.2009

määruse nr 160 “Riigi tegevusvaru hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise ja

aruandluse kord“13 §-s 8 loetletud dokumendid: perioodilised aruanded,

raamatupidamisdokumendid või laoarvestusedokumendid. Registrikande aluseks võib olla ka

määrus, käskkiri, plaan vms dokument, kui see puudutab varu loomist, uuendamist või

hoidmist.

Eelnõu §-s 24 loetletakse jäätmekäitluskohtade andmed, mida riigikaitse laia käsitust

rakendavad struktuurid vajavad keskkonnaohutuse planeerimiseks. Näiteks saab nende

andmete abil leida lähima sobiva jäätmekäitluskoha, kuhu anda taaskasutamiseks või jäätmete

kõrrvaldamiseks tegevuse käigus tekkinud jäätmed, mis võivad konfliktiolukorras anda

vastaspoolele teavet üksuste tegutsemiskohtade ja -viiside kohta. Samuti saavad Kaitsevägi ja

liitlased kasutada neid andmeid, et leida sobiv jäätmekäitleja, kes aitab likvideerida saastet, mis

võib tekkida mitmesuguste ainete (nt kütus, lõhkeained jms) käitlemisel maastikul.

Jäätmekäitluskohtade andmed kantakse TTRi keskkonnaregistrist.14

Eelnõu § 25 kohaselt kantakse TTRi ettevõtjate (juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust

ettevõtjate) andmed, mida on vaja eelkõige asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise

haldamiseks. Antud andmete abil saavad asja sundkasutust ja sundvõõrandamist teostavad

ametnikud ja haldajad võtta ühendust vara omanike või valdajatega ning pidada läbirääkimisi

asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks või määramiseks või

ühekordse kriisiülesande andmiseks ja kontrollimiseks. Paljud koormatavad valdkonnad,

näiteks teenused, on valdavalt seotud juriidiliste isikutega.

Eelnõu §-s 26 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohta TTR-i kantavad andmed. Sätte

eesmärk on sätestada tsiviiltoetuse registrisse kantavate elutähtsa teenuse osutaja andmete

koosseis ning tagada seeläbi elutähtsa teenuse osutajate üle riikliku arvestuse pidamiseks

vajalike andmete olemasolu, ajakohasus ja kasutatavus.

Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamise õiguslik alus tuleneb kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 83 lõikest 6, mille kohaselt peetakse elutähtsa teenuse osutajate üle

arvestust tsiviiltoetuse registris. Nimetatud sätte kohaselt esitab elutähtsa teenuse osutajate üle

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/13352271 (RT I 2009, 49, 335; 2010, 60, 407) 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014018 (RT I, 08.07.2014, 18)

10

arvestuse pidamiseks vajalikud andmed registrisse ning uuendab varem esitatud andmeid

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema poolt määratud asutus.

Registrisse kantavad andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tuvastada, milline isik osutab

millist elutähtsat teenust, millises piirkonnas teenust osutatakse ning milline asutus vastutab

vastava teenuse toimepidevuse korraldamise eest. Tegemist on riikliku kriisireguleerimise ja

riigikaitselise planeerimise seisukohalt olulise teabega, kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse

tagamine eeldab selget ülevaadet teenuse osutajatest ja nende vastutusest.

Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimi ja registrikood – andmed on vajalikud elutähtsa teenuse osutaja üheseks

identifitseerimiseks;

2) osutatav elutähtis teenus – andmeväli võimaldab kindlaks teha, millise elutähtsa teenuse

osutajana isik registris arvele võetakse. Andmed on vajalikud riigi ülevaate tagamiseks

elutähtsate teenuste osutamisest ning asjaomase teenuse toimepidevuse korraldamiseks;

3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja – andmevälja eesmärk on määratleda asutus,

kelle pädevuses on asjaomase elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine. See tagab

pädevuse ja vastutuse selge jaotuse ning võimaldab registriandmete põhjal tuvastada, millise

asutuse või kohaliku omavalitsuse poole tuleb elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega

seotud küsimustes pöörduda;

4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond – piirkonna andmed on vajalikud selleks, et hinnata

elutähtsa teenuse geograafilist ulatust ja teenuse osutamisega seotud kriitilist mõju. Samuti

võimaldavad need andmed arvestada kriiside lahendamisel konkreetse piirkonna sõltuvust

asjaomasest teenusest. Elutähtsa teenuse osutamise piirkond on vajalik olukordade jaoks, kus

teenuse osutaja osutab teenust või teenuseid mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses. Ei ole

välistatud olukorrad, kus teenuseosutaja on ühes kohaliku omavalitsuse üksuses ETO ja teises

seda ei ole;

5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp – andmete eesmärk on määratleda ajavahemik,

mille jooksul isik on asjaomase elutähtsa teenuse osutaja. See võimaldab tagada registri ajalise

täpsuse ning eristada kehtivaid andmeid varasemast olukorrast;

6) teave elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta – andmed võimaldavad

saada ülevaate sellest, millisel elutähtsa teenuse osutajal on õigus määrata kriisiülesandega

ameti- ja töökohti. Kui TTRi kantud elutähtsa teenuse osutajal on elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja poolt elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaan kinnitamata,

siis ei teki sellel elutähtsa teenuse osutajal võimalust määrata kriisiülesande täitmiseks vajaliku

töökohustusega töökohti ega saa ka kriisiülesandega töökohtadele määrata oma töötajaid;

7) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu

lepingupartneri ja tütarettevõtja kohta – andmed võimaldavad saada ülevaate sellest, millistest

ettevõtetest ja millistest teenustest sõltub omakorda elutähtsa teenuse osutaja teenuse

osutamine, sest paljudel juhtudel tellib elutähtsa teenuse osutaja oma teenuse toimepidevuse

tagamiseks omakorda allhanke korras sisse. Ka elutähtsa teenuse osutaja kinnitatud

riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõttel tekib

õigus määrata kriisiülesande tagamiseks vajalikke ameti- ja töökohti teatud KORKSis

11

sätestatud erisustega. Seda ainult juhul, kui elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja

kriisiplaanis on vastav tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõtja vältimatult vajaliku

toimepidevuse tagamiseks kajastatud ning eelnimetatud riskianalüüs ja kriisiplaan on elutähtsa

teenuse toimepidevuse korraldaja poolt kinnitatud.

8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress – kontaktandmed

võimaldavad kriisi või muu kiiret reageerimist nõudva olukorra korral võtta elutähtsa teenuse

osutajaga operatiivselt ühendust. Kontaktandmete registrisse kandmine on seetõttu vajalik

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamise praktiliseks tagamiseks.

Eelnõu § 27 sätestab TTRi puurkaevude kohta kogutavad andmed, sealhulgas kogutakse

andmeid puurkaevu tüübi kohta arvestades klassifikaatoreid (nt 09 avatud soojussüsteemi

puurkaev, 06 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk, 04 puurkaev olmevee saamiseks). Andmeid

kogutakse näiteks isikkoosseisu veevarustuse korraldamiseks. Puurkaevude andmed kantakse

TTRi Keskkonnaagentuuri veekasutuse infosüsteemist VEKA ja keskkonnaregistrist.

Eelnõu § 28 kehtestab TTRi spordiehitiste kohta kogutavate andmete loetelu. Need andmed

kogutakse TTRi HNSi osutamiseks, riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning tagalatoetuse

andmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Näiteks saab vägede

ümberpaigutamisel ja formeerimisel kasutada spordirajatisi üksuste majutamiseks ja varustuse

ladustamiseks. Käesolevas paragrahvis loetletud andmed kantakse TTRi Eesti spordiregistrist15

ja ehitisregistrist16. Näiteks saadakse andmed spordiehitiste kohta spordiregistrist, samas

spordiregistri põhimäärusest tulenevalt kantakse spordiobjekti kohta spordiehitiste

alamandmekogusse ehitisregistri andmed. Samas ei kanta ehitisregistrisse pesuruumide,

dušikohtade, wc-kohtade arvu, viimati nimetatud andmed laekuvad spordiregistrist.

Eelnõu § 29 kehtestab asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise

andmed. Nimetatud andmed on TTRi põhiandmed, mis saadakse selle eelnõu 3. peatüki

paragrahvide 8–20 ja 22– 27 andmete töötlemisel. Kõiki eelloetletud andmeid analüüsitakse

Kaitseväe koondvajadust arvestades. Selleks selgitatakse välja, kuidas Kaitseväe valmidus riiki

kaitsta oleneb riigikaitselistest koormistest. Üksused, mis on juba rahuajal täielikult relvastatud

ja varustatud ning millele on tagatud täies mahus transport, logistika, remonditeenused jms, on

paremini valmis oma ülesandeid täitma kui üksused, mis vajavad vähemal või rohkemal määral

täiendamist muude vahenditega. Riigikaitseliste koormiste koondkavaga kinnitatakse vajalikud

materiaalsed ressursid ja vahendid, st varad ja teenused, mis on Kaitseväel puudu ja mis

planeeritakse tagada Kaitseväe-väliste vahenditega.

Lõikes 1 loetletakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise andmed. Asja

sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine on sätestatud KORKS §-des 77-80.

Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad RKIK, PäA, Kaitsevägi ja Vabariigi

Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva

asja juhul, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra

lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise,

lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse

§ 138 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

RKIK, PäA ja Kaitsevägi võivad asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse

panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/121022014019 (RT I, 21.02.2014, 19) 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015013 (RT I, 26.06.2015, 13)

12

kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus). Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda.

Eelotsuse tegemiseks kasutatakse TTR andmeid. Vastavalt KORKS § 80 lõikele 6 peetakse

asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle arvestust TTR-is.

Kõnesolevad vahendid valitakse analüüsi käigus välja TTRi kantud andmete põhjal.

Eelnõu § 30 loetleb kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandjate arvestuse pidamiseks

vajalikud andmed. TTR-is peetakse arvestust tööandja kohta, kelle juures on kriisiülesandega

ameti- ja töökoht. TTR-i kantakse eelnimetatud tööandja registrikood ja nimi ning

kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus.

Eelnõu § 31 sätestatakse kriisiülesande andmise ja täitmise andmed. Andmeid kogutakse

ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on tegu

uue KORKS terminoloogiaga, mis lisatakse seoses ühekordse kriisiülesande lisamisega

KORKS-i.

Riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamiseks või

lahendamise toetamiseks anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas

kohaliku omavalitsuse üksusele, ühekordse kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või

eesmärgist lähtudes. Ühekordne kriisiülesanne on KORKS alusel riigikaitselise kriisiolukorra

või eriolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust

ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.

Ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;

2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;

3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha

aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;

5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;

6) teave ühekordse kriisiülesande kohta;

7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.

4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri

andmetele

Eelnõu neljas peatükk koosneb kuuest paragrahvist, mis sätestavad andmete TTRi esitajad,

andmete TTRi esitamise ja kandmise korra, andmete töötlemise korra, registriandmete

muutmise ja ebaõigete andmete parandamise korra, juurdepääsu TTRi andmetele ja TTRist

andmete väljastamise,andmete TTRi vastuvõtmise, andmete säilitamise ning TTRist

väljastamise korra.

Eelnõu §-s 32 nimetatakse andmete esitajad.

Eelnõu § 33 lõikes 1 on nimetatudandmekogud, millega TTR andmeid vahetab.

TTR kogub andmeid HNSi osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning asjade

sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks ning ühekordsete kriisiülesannete andmiseks

ja elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks. Eelnimetatud eesmärkidel kogutavad

andmed esitatakse TTRi kas andmevahetusliidese kaudu või andmete registrisse kandmise ja

menetlemise alusdokumentide edastamisega. Paljudel juhtudel ei ole käesoleva eelnõu § 32

13

lõikes 1 loetletud asutustel organisatsiooni siseseks töökorralduseks vajaliku andmekogu, mis

oleks andmevahetuskihiga X-tee liidestatud ning sellisel juhul toimub andmevahetus TTRiga

andmevahetuslepingute alusel. Kui asutus ei saa teavet esitada elektroonselt, siis tuleb teave

esitada kirjalikult RKIK-i-le või PäA-le, kes volitatud töötlejana kannab teabe TTRi. Näiteks

riigi tegevusvaru puudutavad lepingud tuleks viia enne edastamist viia elektroonilisele kujule

(nt skäneerimine).

Andmekogudega toimub andmevahetus üldjuhul X-tee kaudu. Sellisel juhul saab TTR andmeid

mitmest andmekogust, kus neid kogutakse põhiandmetena. Andmevahetusega järgitakse

AvTSis sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei asutata mitut eraldi

andmekogu. See tähendab, et TTR ei kogu samu andmeid samadelt isikutelt, kellelt §-s 32

loetletud asutused ja § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogude kaudu neid andmeid küsivad, vaid

saab juba kogutud andmed nendelt registritelt TTRi ülesannete ja eesmärkide täitmiseks.

Andmekogudega, mis ei ole X-teega ühenduses, lepitakse andmevahetuse tehnilised

lahendused täpsemalt kokku volitatud ja vastutava töötlejaga.

Samas on TTR ise põhiandmete säilitaja mobilisatsiooniregistrile. Mobilisatsiooniregistrile

edastatava teabe puhul on osaliselt tegemist teabega, mida saadakse teistelt andmekogudelt.

Mobilisatsiooniregistris talletatavad andmed on tervikuna riigisaladus, mistõttu on oluline

vähendada mobilisatsiooniregistri andmevahetust teiste registritega ja seepärast vahendab TTR

teiste registrite põhiandmeid mobilisatsiooniregistrile muutmata kujul. Lisaks toimub

andmevahetus Kaitseväe ressursihaldustarkvaraga, et selgitada välja olemasolevad vahendid.

Kaitseväesiseseks töökorralduse vajadusteks loodud andmebaas koondab Kaitseväe

materjaliarvestust.

Lõikes 2 nimetatakse andmevahetuse viisid. Andmevahetus toimub peamiselt

andmevahetuslepingu alusel andmevahetuskihi X-tee kaudu. Erandjuhul võib andmekogu

andmeid esitada volitatud töötlejaga eraldi kokkulepitud viisil. Näiteks Kaitseväe sõidukite

register ei ole liidestatud X-tee abil.

Eelnõu §-s 34 sätestatakse andmete registrisse kandmise kord. Lõikega 1 nähakse ette, et § 32

lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan esitab andmed andmevahetuskihi kaudu või

elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud volitatud töötlejaga. Elektroonsel

andmekandjal esitatakse andmed, mida ei koguta põhiandmetena määruse § 33 lõikes 1

nimetatud andmekogudes.

Eelnõu §-s 35 sätestatu kohaselt vastutab registrisse esitatud andmete õigsuse eest nende

esitaja.

Andmete esitajaks loetakse selles määruses eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik või

valitsusasutus, mis omab registris kogutavat teavet. Kui TTRis avastatakse, et registri volitatud

töötlejale on esitatud ebaõiged andmed, siis on andmete esitajal kohustus teavitada registri

volitatud töötlejat õigetest andmetest, kes teeb seejärel kande muudatuse.

Kui TTR olev valeks osutunud teave on saadud muu eelnõu § 33 lõikes 1 nimetatud

andmekoguga andmevahetuse kaudu, siis andmete õiguse eest vastutus toimib andmekogu

asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt. Näiteks maakatastriseaduse § 8 lõike

5 esimese lause kohaselt vastutab katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) katastrisse tehtud kande

vastavuse eest kande algdokumendile, mitte andmete õigsuse ega ajakohasuse eest. Vabariigi

Valitsuse 08.10.2015 määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 6 lõike 3 esimese lause

14

kohaselt vastutab aadressiandmete õigsuse eest andmete aadressiandmete süsteemi esitaja.

Nimetatud andmekogude pidajate vastutus ei saa eelnõus olla sätestatud ulatuslikumana kui

vastava registri pidamist reguleerivas õigusaktis.

Antud juhul annab RKIK või PäA võimaliku vea kahtluse korral teada vastava andmekogu

volitatud töötlejale, kes lähtub andmete parandamisel ja kontrollimisel andmekogu tegevust

reguleerivates õigusaktidest.

Eelnõu §-s 36 sätestatakse ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine. Lõikes 1 pannakse

TTRi volitatud töötlejale kohustus kontrollida TTRi andmeid, kui andmete esitaja on teavitanud

volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või kui tekib muul viisil kahtlus, et TTRis on ebaõiged

andmed (nt volinikud avastavad vea rutiinse kontrollimise käigus). Registri volitatud töötlejale

on antud õigus sulgeda juurdepääs ebaõigetele registriandmetele või andmetele, mille õigsuse

suhtes on tekkinud kahtlus, kuni õigete andmete registrisse kandmiseni või kaheldavate

andmete õigsuse tuvastamiseni. Ebaõigete andmete parandamiseks eraldi tähtaega

põhimäärusega ette ei nähta, arvestades, et andmete esitajal kulub aega andmete õigsuse

kontrollimiseks ja parandatud andmete esitamiseks.

Volitatud töötlejal on lõike 2 kohaselt õigus teha andmete esitajale või põhiandmete andmekogu

volitatud töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta. Volitatud töötleja asendab ebaõiged

andmed, mida ei saadud X-tee kaudu ega muu andmevahetuse teel, parandatud andmetega

esimesel võimalusel pärast õigete andmete laekumist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva

jooksul. Ebaõigete andmete parandamisel tuleb märkida paranduse (asenduse) teinud isiku

andmed, paranduse tegemise aeg ja paranduskande aluseks olnud dokument.

Eelnõu §-s 37 kehtestatakse registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete väljastamise

tingimused. Lõike 1 kohaselt on TTR piiratud juurdepääsuga register, mille andmed on

mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks. AvTSi § 35 lõike 1 punktide 31–5, 6–62 ja 9–12

järgi on andmekogus hoitav teave käsitatav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena ning

TTRi turvaklassile seatud tingimuste kohaselt on teabe kasutamine lubatud ainult kindlatele

kasutajatele ja juurdepääs lubatud seda taotleva isiku õigustatud huvi korral.

Juurdepääsuõigusega isik või asutus esitab andmete saamiseks volitatud töötlejale kirjaliku

taotluse AvTSis sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Taotluses tuleb loetleda soovitud andmed.

Andmete puhul, mis ei ole registri põhiandmed, tuleb teabe soovijal pöörduda selle registri

volitatud töötleja poole, kus huvipakkuvat teavet hoitakse põhiandmetena, sest RKIK-il ega

PäA-le ei ole teada, mis teave on juurdepääsupiiranguga ning kas isiku palve on õigustatud.

Näiteks ei saa huvitatud isikud TTRist teavet sõiduki ja selle omaniku kohta, vaid nad peavad

teabe saamiseks pöörduma Maanteeametisse.

Lõige 2 käsitleb registriandmetele juurdepääsu. See tähendab, et antakse juurdepääs TTRile või

väljastatakse andmed TTRist. Juurdepääs registriandmetele antakse isikutele, kellel on neid

andmeid vaja tööülesannete täitmiseks. Registriandmeid väljastatakse ka juurdepääsu taotleva

isiku õigustatud huvi korral. Näiteks isikule, kelle vara koormatakse, väljastatakse sellisel juhul

ainult teda puudutavad registriandmed. Andmeid võib väljastada nii elektroonselt kui ka

paberil.

Juurdepääsuõiguse andmise või äravõtmise otsustab lõike 3 kohaselt RKIK-i või PäA

peadirektor või tema volitatud isik. Juurdepääsuõigus TTRile on enamasti vaid registri volitatud

ja vastutaval töötlejal. Erandjuhul võimaldatakse juurdepääs TTRile ka teistele isikutele, kellel

15

on seda vaja ametialase tegevuse tõttu. Neile väljastatakse andmeid päringu või teabenõude

alusel.

Lõike 4 kohaselt on registri volitatud töötlejal kohustus pidada arvestust juurdepääsuõigust

omavate isikute üle, näidates ära isiku nime, isikukoodi, andmete väljastamise põhjuse ja viisi

ning kuupäeva. Selline andmete kogumine võimaldab isikulisemat tuvastust.

5. peatükk. Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise

rahastamine ja registri likvideerimine

Viies peatükk koosneb neljast paragrahvist, mis reguleerivad registri andmete arhiveerimist,

järelevalvet, registri pidamise finantseerimist ning registri likvideerimisega seonduvat.

Eelnõu §-s 38 käsitletakse TTRi kantud andmete säilitamist ja arhiveerimist. Lõike 1 kohaselt

TTRis andmeid ei arhiveerita.

TTRis hoitakse andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni. Arvestades andmesubjekti,

määratakase ajakohasus ka erinevalt. Nii näiteks sõidukite osas on leitud, et andmed on

ajakohased, st sõidukid on eesmärgipäraselt kasutatavad, kümme aastat pärast sõiduki

esmakordset registreerimist liiklusregistris. Vanemaid sõidukeid ei ole mõistlik koormata, sest

üldjuhul nende kasutusväärtus on vähenenud. Teistest andmekogudest saadavad andmed on

ajakohased kuni nende kohta on teave põhiandmeid hoidvas andmekogus. Näiteks ehitise

andmed on ajakohased kuni ehituse kohta käivate andmete kutsutamiseni ehitisregistrist,

kuivõrd ehitiste kasutusväärtus on pikem kui mootorsõidukil. Andmed, mis esitatakse riigi

andmekogu väliselt on ajakohased kümme aastat TTRi esmakordsest kandmisest või andmete

muutmisest. Sätte eesmärk on tagada, et esitatud andmed oleks aktuaalsed. Näiteks vastuvõtva

riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja andmed võivad aeguda 10 aasta jooksul, kui

neid ei uuendata. Kui vahepeal tehakse muudatus näiteks seoses isiku ametikoha muutumisega,

siis algab ajakohasuse arvestus muutmise hetkest.

Ajakohasuse kaotanud andmeid ei kuvata TTRis ja neid ei saada ka andmevahetuse teel.

Ajakohasuse kaotanud andmed kustutakse registrist. TTRi andmeid arhiivi ei kanta. Küll

arhiveeritakse volitatud töötlejale esitatud kande aluseks olevad dokumendid ja neid säilitatakse

dokumendihaldussüsteemis vastavalt asjaajamiskorras sätestatule.

KORKS § 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete

registrisse kandmisest.

Eelnõu §-s 39 tuuakse välja TTRis tehtud toimingute kohta andmete säilitamise nõuded. Iga

toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest arvates toimingu tegija tuvastamist

võimaldavad andmed, toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg ning toimingu liik.

Eelnõu §-s 40 reguleeritakse järelevalvet registri pidamise üle. Lõike 1 kohaselt kontrollib

registri pidamise seaduslikkust TTRi vastutav töötleja ehk RKIK ja PäA, andmekaitse

järelevalvet teeb AKI oma pädevuse piires ja RIA teeb järelevalvet riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude üle.

Õigusselguse huvides on välja toodud järelevalvaja õigused. Järelevalve tegijal on õigus

tutvuda TTRi kantud andmete ja TTRi pidamise dokumentidega, siseneda ruumidesse, kus

andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ning saada teavet

andmete TTRist väljastamise ja kasutamise kohta. Oluline on vahet teha volitatud töötleja

16

õigustel ja kohustustel ning järelevalvet tegema volitatud isiku õigustel ja kohustustel. Neist

viimane kontrollib esimest. Kuna volitatud töötleja ja vastutav töötleja on RKIK ja PäA, siis

nimetatud asutuste peadirektorid on kohustatud tagama ametnike ülesannete selge jaotuse

asutuses, nii et ei tekiks ülesannete kattuvust.

Volitatud töötleja on kohustatud likvideerima TTRi pidamisel ilmnenud puudused järelevalvaja

ettekirjutuses määratud tähtajaks. RKIK ja PäA ise ettekirjutusi ei koosta ja vastutava töötleja

ülesandeid täitva ametniku järelevalve käigus tehtud tähelepanekud edastatakse teadmiseks

RKIK või PäA peadirektorile, kes vajaduse korral otsustab, mis meetmeid on vaja võtta.

Eelnõu §-s 41 sätestatakse TTRi arendamise ja pidamise rahastamine. Täpsem selgitus kulude

jaotuse kohta on antud selle seletuskirja punktis 5, mis kajastab määruse rakendamisega seotud

tegevusi ja nendeks ettenähtud kulusid. TTRi arendamise ja pidamise kulu kaetakse RKIK-ile

ja PäA-le eraldatud rahaliste vahendite arvelt.

Eelnõu § 42 kohaselt otsustab registri likvideerimise Vabariigi Valitsus.

Likvideerimisettepaneku esitab valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister. TTRi

likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, riiklikusse registrisse

või riiklikusse arhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.

Likvideerimisel täidetakse arhiiviseaduse ja AvTSi nõudeid.

Eelnõu §-s 43 on sätestatud määruse jõustumise aeg.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ.

4. Määruse mõjud

Määrus kehtestatakse KORKS § 135 lõike 3 alusel, mistõttu selle mõjud on juba hinnatud

seaduse seletuskirjas ja määrusest ei sõltu TTRi asutamine ja pidamine, mis on ette nähtud

seadusega.

Määrusel on otsene positiivne mõju riigi julgeolekule. Asjade sundksutusse võtmise ja

sundvõõrandamise määramise ning ühekordsete kriisiülesannete andmise põhiline ja kõige

olulisem eesmärk on tõhustada kaitsevõimet ja saavutada väeüksuste täielik komplekteeritus.

See tähendab, et nii Kaitsevägi, RKIK, PäA kui ka teised riigiasutused saavad kriiside ajal

vältida vara kasutuse topeltplaneerimist riigi julgeoleku korraldamisel.

Määrusel on positiivne mõju ka tervele avalikule sektorile, sest valitsusasutused saavad tsiviil-

sõjalise koostöö raames võimaluse lahendada ilma suure ajakuluta kriisiolukorda, sest vajalik

ressursiplaan ja andmestik on TTRis olemas ning TTRi kaudu võimaldatakse eri

stsenaariumites vajalike vahendite kasutuse kavandamist. See tähendab, et riigikaitseks

vajalikest vahenditest on olemas täielik ülevaade ja neid saab kasutada kriisiolukorra

lahendamisel, samuti on koondatud andmed olemasolevate vahendite kohta, et planeerida mh

riigikaitselises kriisiolukorras vajalike meetmete rakendamist.

Määrusel on otsene mõju välissuhetele, täpsemalt sõjalistele liitlassuhetele, sest TTR

võimaldab paremini planeerida ja hinnata, millises mahus suudetakse Eestis viibivaid välisriigi

17

relvajõudusid toetada ja osutada rahvusvahelises sõjalises koostöö raames Eestis viibivate

välisriigi relvajõudude üksustele paremini planeeritud teenuseid.

Määruse mõju ulatus ning sihtrühm ei ole võrreldes kehtiva määrusega muutunud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatav tulu

Määruse § 41 kohaselt kaetakse TTRi pidamise kulud riigieelarvest vastutava töötleja (RKIK

ja PäA) eelarvest. Samuti kaetakse RKIK ja PäA eelarvest TTRi arendamiseks vajalikud

kulutused.

TTRi on vaja teha RKIK vastutusala lõikes arendustöid seoses uute andmeväljadega ning

liidestustega. Registri maksumus aastas on ligikaudu 50 000 eurot, mis sisaldab TTRi jaoks

vajalikke arendus ja hooldustegevusi.

Lisaks TTRile on vaja teha arendustöid ka töötamise registris (TÖR), et kriisiülesandega

ametikohtade õigust omavate asutuste ja isikute info liiguks automaatse liidestuse kaudu TÖRi.

TÖR arenduskulud kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille § 134

lõike 3 alusel käesolev määrus kehtestatakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine. huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ning

Riigikantseleile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele, Päästeametile ja Eesti Varude Keskuse

AS-le.

EELNÕU

07.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tsiviiltoetuse registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 8 ja § 135 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus

(1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik

lühend on TTR.

(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets.

§ 2. Registri pidamise eesmärk

Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida

tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud

andmeid, sealhulgas pidada arvestust: 1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;

2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;

3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega

isikute ja asutuste üle;

4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning

tegevusvaru üle.

§ 3. Registri vastutavad ja volitatud töötlejad

(1) Registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet.

(2) Registri volitatud töötlejad on:

1) Kaitseressursside Amet;

2) Kaitsevägi;

3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;

4) Riigikantselei §-s 30 nimetatud teabe osas;

5) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §

82 lõike 4 alusel määratud asutus käesoleva määruse §-des 26 ja 30 nimetatud teabe osas;

6) Riigi tegevusvaru haldaja §-s 23 nimetatud teabe osas.

§ 4. Registri andmete õiguslik tähendus

Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus.

2. peatükk

Registri ülesehitus

2

§ 5. Registri pidamine ja ülesehitus

(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb

digitaalsetest registriandmetest.

(2) Register koosneb:

1) digitaalsest registrist;

2) digitaalsest kanderaamatust;

3) digitaalsest geoinfosüsteemist.

(3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).

§ 6. Registriandmete kaitse

(1) Registri pidamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.

(2) Registriandmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K2T2S2.

(3) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

meetmeid.

(4) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda

vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks.

(5) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse.

3. peatükk

Registrisse kantavad andmed

§ 7. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute andmed Eestis

Vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) isiku ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) ametikoht;

4) e-posti aadress;

5) mobiiltelefoni number.

§ 8. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed

Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku kohta kantakse

registrisse järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) töökoha või ametikoha nimetus;

4) elukoha aadress;

5) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number;

6) tööpiirkond ja ülesanded.

3

§ 9. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed

Kaitseväe sõjaväelinnakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) linnaku nimi;

2) linnaku aadress;

3) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

4) kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti ja veebilehe aadress;

5) laopinna olemasolu ja selle tüüp;

6) ladustatava varustuse klass;

7) töökohtade arv;

8) auditooriumite ja õppeklasside arv;

9) kasarmukohtade arv;

10) telkimisala olemasolu ja selle pindala;

11) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;

12) turvalise sidepidamise võimalus;

13) remonditöökodade olemasolu;

14) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

15) parkimisala suurus;

16) meditsiinikeskuse olemasolu ja voodikohtade arv selles;

17) pesupesemise võimalus;

18) kopteri maandumisväljaku olemasolu.

§ 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning

eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed

(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) harjutusvälja nimi;

2) veebilehe aadress;

3) asukoha aadress;

4) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

5) harjutava üksuse maksimaalne suurus;

6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

7) alalise valve olemasolu;

8) laskeväljade arv;

9) granaadiviskekohtade arv;

10) lõhkamisala olemasolu;

11) tagatud ohuala raadius;

12) majutusvõimalus ja majutuskohtade arv;

13) laagripaiga olemasolu;

14) meditsiinipersonali olemasolu ja arv kohapeal;

15) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;

16) laopinna olemasolu territooriumil ja selle suurus;

17) kopteri maandumisplatsi olemasolu;

18) ümbruskonna kirjeldus;

19) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;

20) andmed lasketiirude kohta;

21) laskeradade arv lasketiirus;

22) maksimaalne laskekaugus lasketiirus;

23) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu eraldiseisvate hoidlate ja depoode kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

4

1) objekti nimi;

2) objekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

3) objekti aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

4) lao pindala ja selle tüüp;

5) ohutustehnika kirjeldus;

6) pakendamisviiside kirjeldus;

7) turvalisuse aste;

8) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;

9) kasutamisega seotud piirangud.

(3) Kaitseväe merel paiknevate harjutusalade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) harjutusala nimetus;

2) harjutusala mõttelise keskpunkti rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi

(World Geodetic System, edaspidi WGS) koordinaadid;

3) harjutusala pindala ja suurim sügavus;

4) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

5) lähima ankruala kaugus harjutusalast;

6) harjutusala kaugus Miinisadamast;

7) suurim lubatud laskekaugus;

8) suurim lubatud laskekõrgus ilma õhuruumi broneeringuta;

9) veealuste operatsioonide harjutamise piirangud.

§ 11. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende

käsutuses oleva varustuse andmed

(1) Hoonete ja rajatiste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) hoone või rajatise omanik ja tema kontaktandmed;

2) hoone või rajatise asukoht;

3) hoone või rajatise valveteenistuse telefoninumber;

4) hoone või rajatise asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

5) staabiruumide või kontoriruumide arv;

6) auditooriumite või õppeklasside arv;

7) ööbimiskohtade arv;

8) telkimisala olemasolu ja suurus;

9) toitlustusvõimalus ja maksimaalne toitlustatavate arv;

10) turvalise sidepidamise võimalus;

11) remonditöökodade olemasolu;

12) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

13) parkimiskohtade arv sõiduautode jaoks;

14) parkimiskohtade arv veoautode jaoks;

15) konteinerite ladustamisala mahutavus;

16) kopteri maandumisväljaku olemasolu;

17) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Varustuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) paadikomplektide arv;

2) staabitöö konteinerite arv;

3) telgikomplektid, milles saab ööbida rohkem kui kümme inimest;

4) telgikomplektid staabiruumi jaoks;

5) mobiilsed soojendid;

6) mobiilsed elektrigeneraatorid;

7) mobiilsed toitlustusjaamad;

5

8) sanitaarkonteinerite arv;

9) mobiilne pesemisjaam, kus saab pesta ja kuivatada varustust ja pesu;

10) mobiilsed valgusallikad keskmiste ja suurte mahtude jaoks;

11) kasutamisega seotud piirangud.

§ 12. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi

pidajate andmed

(1) Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) haigla nimi;

2) registrikood;

3) haigla aadressiandmete süsteemi (ADS) aadress;

4) haigla kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress;

5) haigla ravikorpuste keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

6) haiglas osutatavate teenuste loetelu;

7) haigla vastavus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni klassifitseerimisstandardile;

8) haigla võimekus;

9) haigla voodikohtade üldarv;

10) intensiivravi voodikohtade arv;

11) voodikohtade hõivatus;

12) operatsioonilaudade arv;

13) erakorralise meditsiini teenistuse olemasolu ja voodikohtade arv;

14) kopteri maandumisplatsi olemasolu ja õhusõiduki suurim lubatud mass;

15) surnukuuri olemasolu ja mahutavus.

(2) Kiirabibrigaadi pidajate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kiirabibrigaadi pidaja nimi äriregistris;

2) äriregistrikood;

3) kiirabibrigaadi asukoht;

4) kiirabibrigaadi telefoninumber ja e-posti aadress;

5) arstibrigaadide arv;

6) õebrigaadide arv;

7) lisabrigaadide arv;

8) kiirabibrigaadi teeninduspiirkond.

§ 13. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed

Kütusehoidlate ja -tanklate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kütusehoidla või -tankla asukoht;

2) kütusehoidla või -tankla omaniku nimi ja registrikood või isikukood;

3) maksimaalne bensiinimahutavus;

4) maksimaalne diislikütusemahutavus;

5) kütusehoidla tüüp;

6) kütusepumpamise kiirus;

7) kasutamisega seotud piirangud.

§ 14. Alajaamade andmed

Alajaamade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) alajaama tunnus;

2) alajaama nimi;

6

3) alajaama keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

4) alajaama aadress;

5) alajaama tüüp;

6) alajaama nimivõimsus;

7) alajaamas kasutatav pingesüsteem;

8) alajaamaga ühendamise viisid ja liitumise võimalused.

§ 15. Sõidukite andmed

(1) Sõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) sõiduki registreerimisnumber;

2) sõiduki kategooria;

3) sõiduki mark;

4) sõiduki kaubanduslik nimetus;

5) sõiduki kere tüüp;

6) Euroopa Liidu keretüübi kinnitusnumber;

7) sõiduki omaniku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress;

8) sõiduki vastutava kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas

aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

9) sõiduki tegeliku kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas

aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

10) sõiduki mootori tüüp, töömaht ja võimsus;

11) VIN kood;

12) istekohtade arv sõidukis koos juhikohaga;

13) seisukohtade arv sõidukis;

14 esmase registreerimise kuupäev;15) Eestis registreerimise kuupäev;

16) sõiduki värvus;

17) sõiduki tühi-, täis- ja registrimass;

18) sõiduki kandevõime;

19) telgede arv;

20) sõiduki veotelgede arv;

21) sõiduki registri teljekoormused;

22) piduritega haagise lubatud suurim mass;

23) piduriteta haagise lubatud suurim mass;

24) sõiduki staatus registris (registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll alustatud või

läbitud, registreeritud, võõrandatud, registrist ajutiselt kustutatud, registrist kustutatud);

25) sõiduki kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangud ja muud erimärkused.

(2) Õhusõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) õhusõiduki riiklik registreerimistunnus;

2) õhusõiduki tüüp;

3) õhusõiduki liik;

4) õhusõiduki kasutusotstarve;

5) õhusõiduki omaniku nimi;

6) õhusõiduki omaniku aadress;

7) õhusõiduki valdaja nimi;

8) õhusõiduki valdaja aadress;

9) õhusõiduki ehitusaasta;

10) õhusõiduki värvus;

11) õhusõiduki istekohtade arv;

12) õhusõiduki maksimaalne stardimass;

7

13) õhusõiduki lennukaugus ja -kõrgus;

14) kasutamisega seotud piirangud.

(3) Veesõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) veesõiduki registreerimisnumber;

2) veesõiduki nimi;

3) veesõiduki reederi nimi, registrikood või -number või isikukood;

4) reederi nimi, registrikood või -number või isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

5) veesõiduki Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni number;

6) veesõiduki mere liikuvteenistuse tunnusnumber;

7) ehitusaasta;

8) veesõiduki kutsung;

9) veesõiduki kodusadam;

10) veesõiduki tüüp tegevusala järgi;

11) veesõiduki jääklass;

12) veesõiduki maksimaalne kiirus ja opereerimiskiirus;

13) veesõiduki kere materjal;

14) veesõiduki kogu- ja puhasmahutavus;

15) veesõiduki üldpikkus, laius, süvis ja kandevõime;

16) veesõiduki reisijate arv;

17) veesõidukile pandud kohustused riigihaldusülesannete täitmisel;

18) kasutamisega seotud piirangud.

§ 16. Masinate ja seadmete andmed

Masinate ja seadmete kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) registreerimisnumber;

3) paigaldise liik;

4) mark;

5) omaniku nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress;

6) valdaja nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress;

7) liikumiskiirus;

8) tõstevõime;

9) tõstekõrgus;

10) kasutamisega seotud piirangud.

§ 17. Raudtee taristu ja veeremi andmed

(1) Raudteede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) raudtee nimetus;

2) raudteejaama nimi;

3) jaamavahe;

4) rööbastee liigitus;

5) rööbastee alg- ja lõppobjekt;

6) rööbastee pikkus;

7) rööpmelaius;

8) rööpa tüüp;

9) raudtee omaniku või valdaja kontaktandmed.

8

(2) Raudteeveeremi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) vedurite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass ja kasutamise

piirangud;

2) elektrirongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass,

istekohtade arv ja kasutamise piirangud;

3) diiselrongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kasutatava kütuse liik, kiirus,

täismass, istekohtade arv ja kasutamise piirangud;

4) reisivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, küttesüsteemi olemasolu,

kliimaseadme olemasolu, kiirus, tühimass, täismass, istekohtade arv, magamiskohtade arv ja

kasutamise piirangud;

5) kaubavagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, mudel, kiirus, tühimass, täismass,

kandejõud ja kasutamise piirangud;

6) eriveeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud, tõsteseadme kandejõud

ja kasutamise piirangud;

7) eriotstarbeliste veeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud,

tõsteseadme kandejõud ja kasutamise piirangud.

(3) Raudtee laadimisplatvormide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) laadimisplatvormi koordinaadid;

2) jaam;

3) asukoht raudteel, algus ja lõpp;

4) asukoht raudtee suhtes;

5) raudtee number;

6) laadimisplatvormi materjal;

7) laadimisplatvormi üldpikkus;

8) laadimisplatvormi kasulik pikkus;

9) laadimisplatvormi laius;

10) laadimisplatvormi vertikaalehitusgabariit;

11) laadimisplatvormi horisontaalehitusgabariit;

12) kasutamisega seotud piirangud.

§ 18. Teede andmed

Teede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) tee number, tee nimetus, algus- ja lõppkilomeeter, kattematerjal, kas tee on riigi, kohaliku

omavalitsuse või eraomandis, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, sildade arv, viaduktide

arv, estakaadide arv, tunnelite arv;

2) sildade andmed, sealhulgas silla identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist, asukoha

X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne kandevõime,

kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede ja sildade

sõjalise kandevõime klassifikaatori kood;

3) viaduktide andmed, sealhulgas viadukti identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist,

asukoha X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne

kandevõime, kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede

ja sildade sõjalise kandevõime klassifikaatori kood.

§ 19. Sadamate andmed

(1) Sadamate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) sadama nimi;

2) sadama kood;

3) sadama mõttelise keskuse WGS-koordinaadid;

9

4) sadama maa-ala pindala;

5) sadama akvatooriumi pindala;

6) sadama pidaja või valdaja nimi, registrikood või isikukood ning kontaktandmed;

7) sadama laevaliikluse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja

veebilehe aadress;

8) sadama valveteenuse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja

veebilehe aadress;

9) sadama valverežiimi kirjeldus;

10) sadama sissesõidutee andmetena faarvaatri laius ja sügavus;

11) sadama põhifunktsioonid;

12) sadama navigatsioonihooaja algus ja lõpp;

13) suurima sadamas teenindatava veesõiduki pikkus, laius ja süvis;

14) sadama raadioside töökanalid ja kutsung;

15) sadama turvaside olemasolu ja vahendite liigid;

16) sadama navigatsioonimärkide numbrid ja kirjeldus;

17) osutatavad sadamateenused;

18) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Osutatavate sadama- ja lisateenuste kohta kogutakse järgmisi andmeid:

1) stividoritööde tegemise võimalus;

2) laevaheitmete, sealhulgas jäätmete, pilsivee ja reovee vastuvõtu võimalus ja vastuvõetavad

kogused;

3) kütusega varustamise võimalus ja kogused;

4) joogiveega varustamise võimalus ja kogused;

5) tuukritööde võimalus;

6) remondi- ja värvimistööde võimalus;

7) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

8) laeva sidesüsteemidega ühendamise võimalus;

9) laeva energiasüsteemidega ühendamise võimalus;

10) meditsiiniabi olemasolu;

11) raudteede iseloomustus;

12) maismaateede iseloomustus;

13) tõsteseadmete iseloomustus;

14) müra ja tolmu tekitavate tööde tegemise võimalus;

15) lahtise tulega keevitustööde tegemise võimalus;

16) pardataguste tööde tegemise võimalus;

17) paatide ja parvede veeskamise võimalus;

18) sadama skeem;

19) kopteri maandumisplatsi olemasolu;

20) veoautode pesemise võimalus;

21) ankrukohtade andmed, sealhulgas ankrukoha identifikaator, sügavus ja merepõhja

iseloomustus;

22) ro-ro-tüüpi laeva rampide andmed, sealhulgas rambi identifikaator, pikkus, süvis ja

kandevõime;

23) kaide andmed, sealhulgas kai identifikaator ja pikkus, vendri tüüp, haalamispollari tüüp, ro-

ro-tüüpi reisiparvlaeva teenindamine, reisilaeva teenindamine;

24) ühistranspordiühenduse olemasolu.

§ 20. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed

(1) Lennuväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) lennuvälja nimi;

10

2) lennuvälja aadress;

3) lennuvälja mõttelise keskpunkti WGS-koordinaadid;

4) lennuvälja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) kood;

5) lennuvälja põhifunktsioon;

6) lennuvälja omaniku või valdaja nimi, registrikood või isikukood, telefoninumber ja e-posti

aadress;

7) teenuse pakkuja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja veebilehe aadress;

8) laadimiskiirus (tonni ööpäevas);

9) remontimisvõimalus;

10) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

11) terminali läbilaskevõime (inimest ööpäevas);

12) toitlustuskoha olemasolu;

13) kohtade arv toitlustuskohas;

14) lennuradade andmed, sealhulgas lennuraja identifikaator, pikkus, kandevõime, seisukord ja

kattematerjal;

15) perroonide andmed, sealhulgas perrooni identifikaator, kandevõime ja pindala;

16) ladude andmed, sealhulgas lao identifikaator, liik ja pindala;

17) transporditehnika liigid ja hulk;

18) kasutatavate kütuste andmed, sealhulgas kütuse liik, kütusepumpamise kiirus, kütusehoidla

mahutavus ja reservkütuse kogus;

19) õhusõidukite parkimiskohtade keskmine arv;

20) tõsteseadmete iseloomustus;

21) lennuvälja skeem;

22) kandevõime ACN-PCN meetodi järgi;

23) püüdursüsteemide olemasolu ja tüüp;

24) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Kopteriväljakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kopteriväljaku üldandmed: tüüp, nimetus, ICAO kood, kandevõime, kaugus lähimast linnast

(km), viitepunkti koordinaadid N ja E ja lennutegevuse laad;

2) kopteriväljaku asukoha aadress;

3) kopteriväljaku kontaktandmed;

4) kopteriväljakul plaanitavad lennutegevused, raskeim õhusõiduk ja arvestuslik

lennuoperatsioonide arv;

5) käitaja nimi, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste riikliku registri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;

6) käitaja tegevuskoha ja postiaadress ning muud kontaktandmed;

7) aeronavigatsiooniteenuse osutaja registrikood ja nimetus;

8) muu lisainfo või märkused;

9) kasutamisega seotud piirangud.

§ 21. Kaardikihtide andmed

Kaardikihtide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) Eesti põhikaart;

2) joonobjektid;

3) punktobjektid;

4) pindobjektid;

5) abiobjektid;

6) tärkandmed;

7) metaandmed;

8) aadressiandmed;

11

9) katastriandmed.

§ 22. Katastriüksuste andmed

Katastriüksuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) katastritunnus;

2) asukoht ja olemasolul nimi;

3) omavalitsusüksuse nimetus;

4) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

5) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

6) üldpindala;

7) sihtotstarve;

8) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja

registreerimisnumber;

9) kasutamisega seotud piirangud.

§ 23. Riigi tegevusvaru andmed

Riigi tegevusvaru kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) lepinguga seotud ettevõtja ärinimi;

2) ettevõtja registrikood;

3) ettevõtja aadress;

4) füüsiline ja lepinguga tagatav ressurss;

5) riigi tegevusvaru moodustamise, hoidmise ning uuendamisega seotud lepingute andmed.

§ 24. Jäätmekäitluskohtade andmed

Jäätmekäitluskohtade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) jäätmekäitluskoha nimetus;

2) jäätmekäitluskoha tüüp;

3) jäätmekäitluskoha aadress;

4) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

5) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

6) ettevõtja registrikood või isikukood;

7) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;

8) katastritunnus;

9) lubatud käideldavate jäätmete maksimaalne kogus (tonni aastas) jäätmeliikide kaupa.

§ 25. Ettevõtjate andmed

Ettevõtjate, sealhulgas äriühingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ärinimi;

2) registrikood;

3) aadress;

4) õiguslik vorm;

5) tegevusalad;

6) sidevahendid, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber.

§ 26. Elutähtsa teenuse osutaja andmed

Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimi ja registrikood;

12

2) osutatav elutähtis teenus;

3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikatise seaduse §

82 lõike 4 alusel määratud asutus;

4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond;

5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp;

6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta;

7) elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu

lepingupartneri ja tütarettevõtjanimi ja registrikood;

8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.

§ 27. Puurkaevude andmed

Puurkaevude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) puurkaevu registrikood Eesti looduse infosüsteemis;

2) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

3) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

4) puurkaevu tüüp;

5) puurkaevu sügavus;

6) puurkaevu tehniline seisund;

7) põhjaveetase puurkaevus;

8) puurkaevu tootlikkus;

9) teave puurkaevu omaniku või valdaja kohta;

10) kasutamisega seotud piirangud.

§ 28. Spordiehitiste andmed

(1) Spordiobjektide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) spordiobjekti nimetus;

2) spordiobjekti nimi;

3) spordiobjekti tüüp;

4) spordiobjekti kasutuses oleku staatus;

5) spordiobjekti omaniku nimi, registrikood või -number või isikukood;

6) spordiobjekti asukoha aadress;

7) kontaktisiku telefoninumber ja e-posti aadress;

8) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

9) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

10) katastritunnus;

11) spordiobjekti veebilehe aadress;

12) pesemisruumide arv;

13) dušikohtade arv;

14) saunade arv;

15) WC-kohtade, sealhulgas pissuaaride arv;

16) õpperuumide arv;

17) istekohtade arv õpperuumides;

18) statsionaarse toitlustuskoha olemasolu;

19) istekohtade arv toitlustuskohas;

20) voodikohtade arv;

21) fotod spordiobjektist;

22) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse staadionite kohta registrisse järgmised

andmed:

13

1) staadioni nimi;

2) staadioni pikkus ja laius;

3) ringraja pikkus.

(3) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse jalgpalliväljakute kohta, mis ei ole

staadionid, registrisse järgmised andmed:

1) jalgpalliväljaku nimetus;

2) jalgpalliväljaku pikkus ja laius;

3) väljaku kate.

(4) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse spordihallide või võimlate kohta registrisse

järgmised andmed:

1) spordisaali, -halli või võimla nimetus;

2) spordisaali, -halli või võimla pindala;

3) spordisaali, -halli või võimla pikkus, laius ja kõrgus.

(5) Siselasketiirude, välilasketiirude või laskesuusatamistiirude kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) sise- või välilasketiiru või laskesuusatamistiiru nimetus;

2) laskeraja maksimaalne pikkus;

3) laskekohtade arv;

4) 10 m liikuva märklaua radade arv;

5) 50 m liikuva märklaua radade arv;

6) elektroonsete märklehtede või -laudade olemasolu;

7) kasutamisega seotud piirangud.

(6) Jahilasketiirude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) jahilasketiiru nimetus;

2) laskeraja maksimaalne pikkus;

3) kaevikrajal (inglise keeles trap) laskmise võimalus;

4) kaarrajal (inglise keeles skeet) laskmise võimalus;

5) jahipraktilise laskmise (inglise keeles sporting) võimalus;

6) kasutamisega seotud piirangud.

§ 29. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed

(1) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) vara omaniku nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress, telefoninumber,

e-posti aadress;

2) vara valdaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress ning

kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress;

3) vara liik;

4) vara asukoht;

5) vara kasutuseesmärk;

6) vara iseloomustavad andmed;

7) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise alus;

8) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kuupäev;

9) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise otsuse number;

10) märkused asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise rakendamise kohta.

14

(2) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise täitmise kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) haldusakti kättetoimetamise viis;

2) haldusakti kättetoimetamise kuupäev;

3) haldusakti kätte toimetanud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava

ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ameti- või töökoht ning telefoninumber ja e-posti aadress;

4) haldusakti täitmise kuupäev.

(3) Lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed saadakse §-des 8–20 ja 22–28 loetletud andmete

töötlemisel.

§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandja arvestus

Tööandja kohta, kelle juures on kriisiülesandega ameti- ja töökohti, kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) tööandja registrikood ja nimi;

2) kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus.

§ 31. Kriisiülesande andmise ja täitmise andmed

Ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;

2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;

3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha

aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;

5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;

6) teave kriisiülesande kohta;

7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.

4. peatükk

Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri andmetele

§ 32. Andmete esitajad ja andmete esitamine

(1) Registrisse esitavad andmeid:

1) ministeeriumid;

2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad;

3) Kaitseliit;

4) Kaitseressursside Amet;

5) Kaitsevägi;

6) Keskkonnaagentuur;

7) Keskkonnaamet;

8) Maa- ja Ruumiamet;

9) Politsei- ja Piirivalveamet;

10) Päästeamet;

11) Riigikantselei;

12) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;

13) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;

14) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

15) Terviseamet;

16) Transpordiamet;

15

17) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §

82 lõike 4 alusel määratud asutus.

(2) Andmeid esitatakse registrisse elektroonse andmevahetuse kaudu või kokkuleppel volitatud

töötlejaga muul viisil.

§ 33. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Register vahetab andmeid järgmiste riigi andmekogudega:

1) Eesti spordiregister;

2) ehitisregister;

3) kaitselennunduse õhusõidukite register;

4) keskkonnalubade infosüsteem;

5) Eesti looduse infosüsteem;

6) kaitseplaneerimise infosüsteem;

7) kaitseväekohustuslaste register;

8) kohtute registri kinnistusraamat;

9) laevakinnistusraamat;

10) liiklusregister;

11) maakataster;

12) majandustegevuse register;

13) mobilisatsiooniregister;

14) navigatsioonimärkide andmekogu;

15) raudteeliiklusregister;

16) sadamaregister;

17) teeregister;

18) tehnilise järelevalve infosüsteem;

19) tervishoiukorraldamise infosüsteem;

20) tsiviilõhusõidukite riiklik register;

21) äriregister;

22) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register;

23) töötamise register.

(2) Andmevahetus lõikes 1 nimetatud andmekoguga toimub X-tee kaudu või elektroonsel

andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.

§ 34. Andmete registrisse kandmise kord

(1) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutus või ettevõtja esitab andmekogu põhiandmed

lõikes 2 sätestatud viisil.

(2) Registritoiming tehakse § 32 lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku, ametiasutuse või

haldusorgani poolt volitatud töötlejale esitatud kirjaliku dokumendi alusel. Paragrahvi 32

lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan võib esitada andmeid andmevahetuse kaudu

või elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.

(3) Volitatud töötleja on kohustatud saadud andmete alusel tegema registritoimingu viivitamata,

kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul pärast andmete saamist.

§ 35. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus

(1) Registrisse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja.

16

(2) Elektroonse andmevahetuse kaudu edastatud teabes vea tuvastamisel on andmete esitaja

kohustatud registri volitatud töötlejale edastama õiged andmed.

(3) Andmekogudest saadava teabe õigsuse eest vastutus sätestatakse vastava andmekogu

asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktidega.

§ 36. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine

(1) Esitatud andmete ebaõigsuse tuvastamisel või kui on tekkinud kahtlus registrisse kantud

andmete tõepärasuses, sulgeb registri volitatud töötleja juurdepääsu nendele andmetele kuni

andmete õigsuse kindlakstegemiseni või nende parandamiseni. Esitatud andmete ebaõigsuse

avastamisest või kahtlusest nende tõepärasuses teavitatakse viivitamata andmete esitajat või

andmekogu volitatud töötlejat.

(2) Registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale või andmekogu volitatud

töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta.

§ 37. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine

(1) Register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks

kasutamiseks.

(2) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete

väljastamisega.

(3) Registrile annab juurdepääsu ja registrile juurdepääsu õiguse võtab ära Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või Päästeameti peadirektor või nende volitatud

isik.

(4) Registri volitatud töötleja peab arvestust juurdepääsuõigust omavate isikute üle. Arvestuse

pidamiseks on vaja järgmisi andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, andmete

väljastamise põhjus, kuupäev ja väljastamise viis.

5. peatükk

Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja

registri likvideerimine

§ 38. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine

(1) Registriandmeid ei arhiveerita.

(2) Registrisse kantud andmed on ajakohased:

1) paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutuse või ettevõtja esitatud teave kümme aastat

esmasest kande tegemisest või kande muutmisest arvates;

2) paragrahvi 33 lõikes 1 loetletud andmekogust saadud teave kuni vastavast andmekogust

kustutamiseni;

3) paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatud andmed M kategooria sõiduki kohta 25 aastat alates sõiduki

esmase registreerimise kuupäevast liiklusregistris, teiste kategooriate sõidukid kuni

liiklusregistrist kustutamiseni ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud

sõiduk kuni registrist kustutamiseni.

17

(3) Registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete registrisse

kandmisest.

(4) Registrisse kantud andmete ajakohasuse lõppemisel andmed kustutatakse.

(5) Registriandmete töötlemisel ja kustutamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja

arhiiviseadusest.

§ 39. Registritoimingute kohta teabe säilitamine

(1) Registritoimingu kohta säilitatakse järgmisi andmeid:

1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed;

2) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) toimingu liik.

(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest

arvates.

§ 40. Järelevalve registri pidamise üle

(1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja, Kaitseministeerium või

Siseministeerium ja andmekaitse järelevalveasutus.

(2) Järelevalve tegijal on õigus:

1) tutvuda registrisse esitatud või kantud andmetega ja registri pidamise dokumentidega;

2) siseneda ruumi, kus andmeid töödeldakse või kus paikneb töötlemiseks kasutatav seade;

3) saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta.

(3) Registri volitatud töötleja on kohustatud likvideerima registri pidamisel ilmnenud puudused

järelevalve tegija ettekirjutuses määratud tähtajaks.

§ 41. Registri pidamise rahastamine

Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest registri vastutavate

töötlejate eelarve kaudu.

§ 42. Registri likvideerimise kord

(1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus.

(2) Register likvideeritakse vastavalt arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).

§ 43. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

Kristen Michal

18

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“

(edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026, kui jõustub kriisiolukorra ja

riigikaitse seadus (KORKS). KORKS-iga tunnistatakse kehtetuks Riigikaitseseadus, mille §

8214 lõike 4 alusel on kehtestatud kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral

muutuvad kehtetuks selle alusel antavad määrused, seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga

uus määrus.

Määrusega kehtestatakse tsiviiltoetuse register (edaspidi TTR), sätestatakse TTRi sisu,

määratakse kindlaks registri pidamise kord, sealhulgas fikseeritakse TTRi esitatavad ja

kantavad andmed, nähakse ette juurdepääsuõigused ja õigus teha TTRi kandeid ning töödelda

andmeid.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik

([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

teenistujatega. Eelnõule tehakse keeletoimetus peale eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringi.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 95/46/EÜ üksikisikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.1

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 43 paragrahvist.

Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu peatükkide ning paragrahvide sisust.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu esimene peatükk koosneb neljast paragrahvist, milles sätestatakse lisaks TTRi

ametlikule nimele ka TTRi vastutav töötleja ja volitatud töötleja, TTRi pidamise eesmärk ja

registriandmete õiguslik tähendus.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri ametlik lühend TTR ja tuuakse välja TTRi ingliskeelne nimi

Register of Civil Assets.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse TTRi pidamise eesmärk. TTRi eesmärk on koondada ja hoida

andmeid tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega

seotud nadmeid, sealhulgas pidada arvestust mobilisatsiooniks ja riigikaitseks vajalike

materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-

sõjaliseks koostööksvajalike vahendite üle, kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks

vajalike vahendite üle, samuti elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja

töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle ning asjade sundkasutusse võtmise ja

sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle.

1 ELT L 281, 23.11.1995, lk 31‒50

2

Andmete koondamine ühte registrisse hõlbustab vastuvõtva riigi toetuse osutamist, asja

sundkastutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramist ja arvestuse pidamist kriisiolukorra

lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite ning mobilisatsiooniks vajalike materiaalsete

vahendite üle, samuti andmete kogumist ning kättesaadavaks tegemist seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks ja nõuete järgimise soodustamiseks.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse TTR vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad. TTRi vastutavad

töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Päästeamet (edaspidi PäA),

mis tuleneb ka KORKS § 135 lõikest 2. TTR volitatud töötlejad on Kaitseressursside Amet

(edaspidi KRA), Kaitsevägi, RKIK, Riigikantselei, PäA, AS Eesti Varude Keskus (EVK) ning

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikatise seaduse § 82

lõike 4 alusel määratud asutus. Volitatud töötleja määramisel võeti arvesse kõnesolevate

asutuste ülesandeid. RKIK ja PäA kui TTRi vastutavate töötlejate roll on seotud RKIK-i ja

PäA ülesandega koguda ja talletada TTRi jaoks vajalikku teavet. EVK roll tuleneb KORKS §

135 lõike 1 punktist 4, on seotud arvestuse pidamisega riigi tegevusvaru üle. Andmekogu

põhimääruses sätestatud kohustus nimetada andmekogu vastutav töötleja on fikseeritud AvTSi

§ 435 lõikes 1, mille kohaselt andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord,

sealhulgas andmekogu vastutava töötleja (haldaja) õigused ja kohustused, andmekogusse

kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega

seotud korralduslikud küsimused. Elutähtsat teenust korraldava asutuse volitused piirduvad

TTR andmete töötlemise osas ulatuses, mis on sätestatud käesoleva määruse §-s 26 (elutähtsa

teenuse osutaja andmed).. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ja

kohustused on täpsemalt kehtestatud AvTSi §-ga 434, mille kohaselt vastutav töötleja korraldab

andmekogu kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu

haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Volitatud töötleja on kohustatud

tagama andmekogu turvalisuse ning täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja

andmekogu majutamisel. Konkreetsed ülesanded ja kohustused kehtestatakse asutuses

peadirektori käskkirjaga.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse registriandmete õiguslik tähendus. Registriandmetel on informatiivne

tähendus.

2. peatükk. Registri ülesehitus

Eelnõu teine peatükk koosneb kolmest paragrahvist, milles käsitletakse registri ülesehituse ja

pidamisega seotut.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse registri pidamine ja ülesehitus. Lõike 1 kohaselt on register

ühetasandiline ja sellel puuduvad alamregistrid. Lõikes 2 on loetletud registri koosseis. Register

koosneb järgmistest osadest. Esiteks, digitaalsest registrist, milles on registri pidamise eesmärgi

täitmiseks olev ajakohane teave. Teiseks, digitaalsest kanderaamatust, mis on digitaalsel kujul

salvestatud andmete kogum, millest on võimalik teha loetavas vormis kättesaadavaks kõigi

tehtud registrikannete andmed, nende tegemise aeg ja tegija, nende aluseks olevate

dokumentide andmed, nende tegemisega seotud kirjavahetuse andmed ning registrikande

teadete avaldamise kuupäevad. Kolmandaks, digitaalsest geoinfosüsteemist. HNSi registriga

võrreldes hõlmab TTR ka digitaalset geoinfosüsteemi, mis on automatiseeritud süsteem

ruumiliste andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks ning võimaldab muu hulgas vaadata erineva

3

teabega kaardikihte ja lisada kaardikihtidele valikuliselt teavet olenevalt kasutaja vajadustest.

Digitaalne geoinfosüsteem on registri kasutajaliides, mis kuvab registriandmed kaardile.

Lõike 3 kohaselt on TTR osa riigi infosüsteemist ja TTRi eelduseks on andmevahetus teiste

riiklike andmekogudega, mistõttu TTR on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga

(edaspidi X-tee).

Eelnõu §-s 6 kehtestatakse TTRi pidamise turvameetmed. Isikuandmete töötlemisel järgitakse

isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduses sätestatud nõudeid järgitakse andmeedastamisel mobilisatsiooniregistriga. Avaliku

teabe seaduse nõuded järgitakse juurdepääsu võimaldamisel, sest tegemist on ametkondlikuks

kasutamiseks mõeltud andmekoguga. Siinjuures on oluline märkida, et ükski andmeväli ei

sisalda riigisaladust, vaid salajane on mobilisatsiooniregistriga toimuva andmevahetuse

tehniline teostus. Lisaks järgitakse eelnimetatud seaduste alusel kehtestatud määruste nõudeid

(lõige 1). Eelnõu ei näe ette, et TTRis töödeldaks riigisaladust, küll aga võib toimuda

andmevahetus või -edastus registritesse, milles töödeldakse riigisaladust.

Lõikega 2 kehtestatakse turvanõuded registriandmetele. Turvameetmete eesmärk on kaitsta

riikliku registri andmeid nende isikute ligipääsu eest, kellel ei ole juurdepääsuõigust.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 252 „Infosüsteemide

turvameetmete süsteem“ sätestatut, on registri turbeaste keskmine ehk M, mis eeldab auditit

turvameetmete rakendamise üle iga kolme aasta järel. Andmete käideldavust arvestades on

TTRi turvaklassiks K2, mis eeldab andmekogu 99% töökindlust. K2 turvaklassiga andmekogu

lubatud suurim summaarne seisak nädalas on kuni kaks tundi ja reaktsiooniaja pikenemine

tippkoormusel 1–10 minutit. Registriandmete terviklust silmas pidades on määratud

turvaosaklassiks T2, mille puhul peab andmekogu infoallikas ning selle muutmise ja hävitamise

fakt olema tõestatav. Andmekogus kontrollitakse perioodiliselt info õigsust, täielikkust ja

ajakohasust. Andmete konfidentsiaalsuse osaeesmärki arvestades on määratud TTRi

turvaosaklassiks S2. Teabe kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja

juurdepääs on lubatud juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Ülaltoodut arvestades

on TTRi turbeaste keskmine (M) ja turvaklass K2T2S2.

Lõike 3 kohaselt kasutatakse registriandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid.

Lõikes 4 sätestatakse, et andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse vaid

isikule, kellel on seda vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks. Registriandmete kasutamise

õiguse annab TTRi vastutav töötleja. Andmeid selle kohta, kes ja millal andmeid kasutas,

säilitatakse tarkvaraliselt registri logifailidena. Andmete õiguspärase kasutamise seisukohalt on

väga oluline logifaile säilitada. Andmeid töötlev isik on kohustatud registriandmete töötlemisel

teatavaks saanud andmeid saladuses hoidma. TTRi vastutava ja volitatud töötleja selline

kohustus on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 55. Vaatamata asjaolule, et andmete

esitaja registris on andmed avalikud, ei avalikustata TTRis neid andmeid samal viisil nagu

andmete esitaja andmekogus.

Lõikes 5 sätestatakse, et kõik TTRis tehtavad toimingud salvestatakse (logifailidena).

Registrikannete puhul säilitatakse registrikande tegija ja kande tegemise kuupäev.

Registritoimingud on andmete registrisse kandmine, andmete registris muutmine ja andmete

registrist kustutamine.

4

3. peatükk. Registrisse kantavad andmed

Eelnõu kolmandas peatükis loetletakse registrisse kantavad andmed. Kuivõrd kõnesolevate

andmete loetelu on pikk ja koosneb omakorda alaliigitustest, siis õigusselguse mõttes on

andmete loetelu esitatud paragrahvidena, mistõttu kolmas peatükk koosneb 22 paragrahvist.

Eelnõu §-s 7 kehtestatakse pooled, kes peavad määrama asutuses vastuvõtva riigi toetuse

(inglise keeles Host Nation Support, edaspidi HNS) eest vastutava kontaktisiku ja edastama

tema andmed. Kuivõrd TTR täidab senise HNSi registri ülesandeid, siis on kõik HNSi andmed

olulised ja vajalikud. HNSi planeerimine ja osutamine eeldab paljude osaliste omavahelist

lävimist, mille tulemusel moodustub valdkonnapõhine võrgustik. TTRis on selle võrgustiku

osaliste andmed nähtavad, et osalised teaksid, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Tekkinud

kontaktiloend on kordumatu, sest enamiku sellega seotud ametnike kontaktandmed ei ole

teistele osalistele muidu kättesaadavad.

Olulised andmed on asutuse esindaja nimi, esindaja ametikoht, esindaja kontaktandmed ja

esindaja isikukood, mille alusel saab kiiresti lubada sissepääsu mitmesugustele objektidele,

näiteks Kaitseväe väeosadesse.

Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikud praegu on näiteks:

1) Kaitseministeeriumi ametnikud;

2) Kaitseväe ametnikud;

3) Eesti HNSi juhtkomitee liikmed;

4) Rahvuslike territoriaalsete juhtide komitee Eesti esindaja (inglise keeles National Territorial

Commanders Committee).

Lisaks ülaltoodule võib sõltuvalt vajadusest ning asutuste ülesannetest kontaktisikute ring

laieneda (nt ministeeriumite ametnikud).

Käesoleva paragrahvi andmed on TTRi põhiandmed, mis kogutakse eelkõige

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt. Eesti HNSi juhtkomitee on moodustatud

kaitseministri käskkirjaga ning andmete esitamise kohustus on Kaitseministeeriumil.

Vastuvõtva riigi ülesannete täpsustamisel võib andmete esitamise kohustus laieneda ka teistele

ministeeriumitele.

Eelnõu § 8 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist

teostava ametiisiku kontaktandmed. Teave ametiisiku kohta on oluline asja sundkasutusse

võtmisega ja sundvõõrandamisega seotud tegevuse koordineerimiseks ja elluviimiseks,.

Käesolevas paragrahvis nimetatud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava

ametiisiku andmed on TTRi põhiandmed, mis saadakse Kaitseväelt, RKIK-ist ja PäA-ilt. .

Eelnõu § 9 kohaselt kogutakse registrisse Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed. Andmeid

kogutakse eelkõige HNSi osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks.

Kaitseväe sõjaväelinnakute andmeid kogutakse sõjalise kaitsetegevuse planeerimiseks. Näiteks

saab nende andmete abil kavandada logistilist toetust ülesandeid täitvatele sõjaväeüksustele.

Lisaks saab nende andmete abil planeerida HNSi osutamist, näiteks majutamis- ja muude

logistiliste küsimuste lahendamisega linnakutes. Ladude andmeid kogutakse selleks, et

korraldada liitlasüksuste varustuse eelpaigutamist. Lisaks kogutakse andmeid riigikaitse laia

käsituse rakendamiseks ja ametkondade vastastikuse abi korraldamiseks, nagu näiteks abi

5

katastroofi tagajärgede likvideerimisel (meditsiiniabi, toitlustamise korraldamine jt elutähtsate

teenuste osutamisega seotud tugi).

Andmed esitab Kaitsevägi. Kaitseväe-siseses töökorralduses kasutatakse ressursihalduse

andmebaasi, mis hõlmab kogu Kaitseväe hallatava taristu, maa-alad, sadamad ja lennuväljad.

Selle ametkondliku andmebaasi abil saab ülevaate taristu seisundist ja on võimalik korraldada

haldustöid. Kaitseväe teabe esitamise kohustuse raames kantakse ametkondlikust andmebaasist

TTRi käesolevas paragrahvis loetletud andmed.

Eelnõu §-s 10 loetletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, eraldiseisvate hoidlate ja

depoode andmed ning merel paiknevate harjutusalade andmed, mida kogutakse eelkõige HNSi

planeerimiseks ja riigikaitse laia käsituse elluviimiseks. Andmeid kasutavad nii Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitseressursside Amet kui ka ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused.

Ettevalmistatud andmete abil saab tagada esmase iseseisva kaitsevõime, sõjalises koostöös

osalevate riikide relvajõudude üksuste vastuvõtmise ja nende kohaloleku ning elanikkonna

elutähtsate teenuste ja riigisisese julgeoleku korraldamise senisest koordineeritumal viisil.

Andmete esitamise kohustus on Kaitseväel, mistõttu andmete saamiseks toimub vastastikune

andmevahetus TTRi ja Kaitseväesiseseks töökorralduseks vajaliku andmebaasil vahel.

Eelnõu § 11 kohaselt kogutakse TTRi Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja

rajatiste ning nende käsutuses oleva varustuse andmed. Andmeid kogutakse riigikaitselistel

kaalutlustel, et planeerida ja rakendada iseseisvat kaitsevõimet ning riigikaitse laia käsitust.

Näiteks kogutakse valitsusasutuse hoonete ja taristu andmetena teavet päästekomandode ja

politseijaoskondade kohta, et kasutada neid vajaduse korral tugipunktidena Kaitseväe

manöövrite ja liikumise korraldamisel. Kaitsevägi peab oma manöövreid planeerides teadma,

kus paiknevad teised kriisidele reageerijad (nt PPA, PäA, kiirabibrigaadide pidajad) ning mis

on nende võime. PäA ja PPA kompleksid paiknevad Kaitseväe väeosadega võrreldes tihedamalt

üle Eesti ning paljudel juhtudel saab neid kasutada tugipunktidena Kaitseväe manöövrite ja

liikumise korraldamisel.

Lõikes 2 loetletud varustuse kohta kantakse registrisse näiteks Kaitseväe ja Kaitseliidu

käsutuses oleva varustuse andmed, mis kogutakse TTRi nii HNSi osutamiseks kui ka riigikaitse

laia käsituse elluviimiseks. Nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu ja valitsusasutuste varustuse

andmete ühte registrisse koondamise eesmärk on saada informatsiooni riigi kaitsestruktuuride

varustuse kohta, sest registris on lisaks kaitseotstarbelise varustuse andmetele ka andmed

üldvarustuse kohta, mida saab kasutada riigikaitse laia käsituse rakendamisel ja eriolukordade

puhul, näiteks päästetöödel. Käesolevas paragrahvis loetletud Kaitseväe varustuse andmed

kantakse üle Kaitseväe-sisese töökorralduse hõlbustamiseks loodud ametkondlikust

andmebaasist ning Kaitseliidu andmed esitatakse eraldi päringu teel. Seevastu valitsusasutuste

andmed kantakse registrisse, kui valitsusasutused on neile saadetud päringule vastanud.

Eelnõu §-s 12 loetletakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate2 ja

kiirabibrigaadi pidajate andmed. Andmed kogutakse TTRi riigikaitse laia käsituse

rakendamiseks. Kuivõrd TTR on register, mis peab olema töökindel igas olukorras ja kõigis

riigikaitse seisundites, siis saab käesolevas paragrahvis loetletud TTRi andmete abil näiteks

kavandada haavatute hospitaliseerimist.

2 Haiglavõrgu arengukavade haiglad https://www.riigiteataja.ee/akt/111072015003

6

Tervisesüsteemi vastavusel NATO meditsiiniabi doktriinile AJP-4.103 lähtutakse järgmisest

jaotusest:

• ROLE 1, üldarstiabi (esmatasandi arstiabi). Tagatakse spetsialiseeritud esmaabi, triaaž,

elustamine, stabiliseerimine ja esmatasandi tervishoiuteenused, võime patsiente hoida

väga limiteeritud.

• ROLE 2, erakorraline meditsiin ja elu või jäset päästev kirurgia eriarstiabi tasemel.

Vaheetapp, kus suudetakse kannatanute vastuvõtu ja triaaži ning elustamise ja

stabiliseerimisega tegelda kõrgemal tasemel, hõlmates ka esmase kirurgia, limiteeritud

võime patsiente hoida, operatsioonijärgse ja intensiivravi, vereteenistuse,

laboratooriumiteenused ja radioloogia.

• ROLE 3, spetsialiseeritud meditsiiniabi. Hõlmab kõiki spetsialiseeritud eriarstiabi

valdkondi, (sh neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, põletused jne), laiendatud

diagnostilisi võimeid (sh CT, labor, artroskoopia), ennetavat meditsiini.

• ROLE 4, mis hõlmab kõiki tervishoiuteenuseid, kaasa arvatud taastav kirurgia,

taastusravi, rehabilitatsioon.

Kuna Kaitseväe iseseisev meditsiiniabi osutamise võime piirdub ROLE 2 tasemega ja ülejäänud

vajalikud teenused tagavad teised tervishoiuteenuse osutajad, siis saab ROLE 2–4 jaotuse järgi

lahterdada ka haiglaid olenevalt nende liigist:

ROLE 2 – üldhaiglad;

ROLE 3 – keskhaiglad;

ROLE 4 – piirkondlikud haiglad.

Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed

saadakse Terviseametilt.

Eelnõu § 13 sätestab kütusehoidlate ja tanklate andmed, mida kogutakse Kaitseväe varustatuse

tagamise eesmärgil, lisaks HNSi raames välisriigi relvajõudude varustamiseks. Kütusehoidla

või -tankla asukoht ja kütusehoidla või -tankla omaniku andmed esitatakse majandustegevuse

registrist4 ning maksimaalne bensiinimahutavus, maksimaalne diislikütusemahutavus,

kütusehoidla tüüp ja kütusepumpamise kiiruse andmed saadakse andmevahetuse teel või eraldi

päringuga Tehnilise Järelevalve Ametist.

Eelnõu §-s 14 loetletakse registrisse kantavad alajaamade andmed. Andmeid kogutakse

Kaitseväele erikordade ajal tsiviiltoetuse osutamiseks ja manöövrite planeerimiseks, samuti

HNSi osutamiseks. Andmeid kogutakse TTRi ka selleks, et Kaitseväel ja sisejulgeoleku eest

vastutavatel asutustel oleks info strateegiliste objektide kohta, mis vajavad kõrgendatud kaitset

elutähtsa teenuse osutamiseks erinevate erikordade ajal. Andmed esitatakse TTRi võrguteenust

pakkuvate operaatorite poolt andmevahetuslepingute alusel.

Eelnõu § 15 sätestab sõidukite andmete loetelu. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud

tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms planeerimiseks.

Näiteks saab nende andmete põhjal planeerida ja korraldada asja sundkasutusele võtmist ja

sundvõõrandamist ja mitmesuguseid manöövreid, millesse kaasatakse vajalikke

sõiduvahendeid.

3 NATO meditsiiniabi doktriin AJP-4.10, arvutivõrgus: http://www.shape.nato.int/resources/site6362/medica-

secure/publications/ajp-4.10(a).pdf

4Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus 5 peatükk https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015051 (RT I,

19.03.2015, 51)

7

Registrisse kogutakse nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate sõidukite andmed kui ka

teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute sõidukite andmed. Teistele avaliku sektori asutustele

toetuse osutamisel on seni tähtis koht olnud just Kaitseväe sõidukite, sealhulgas eriotstarbeliste

sõidukite ja liikuvvarustuse kaasamisel. Näiteks osales Ülemiste järve maandunud lennuki

päästeoperatsioonil Kaitseväe eriotstarbeline sõiduk, samuti on Kaitseväe eriotstarbelisi

sõidukeid kaasatud mitmesuguste ilmastikunähtuste põhjustatud eriolukordade lahendamisse,

näiteks Padaorus lumetormi jäänud sõidukite abistamisse ja lumetormi tagajärgede

likvideerimisse. TTRi andmed annavad ülevaate olemasolevast sõidukipargist ja TTRi luuakse

rakendus, mille abil saab kindla sõiduki kasutamist teatud olukorras ette näha. Kaitseväe ja

Kaitseliidu sõidukite kohta kantakse TTRi vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed.

Õhusõidukeid ja laevu kasutatakse vajaduse korral transpordivahendina või üksuste

varustamiseks.

Sarnaselt Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kaasamisega toetuse osutamiseks muudes

valdkondades, on erasektori sõidukeid vaja kaasata KORKS-is loetletud kriisiolukorra ning

riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni või sõjaseisukorra lahendamiseks. . TTRi kantud sõidukite andmete põhjal

valitakse välja Kaitseväele vajalikud sõidukid, mis määratakse sundkasutusele. TTRi luuakse

rakendus, kus TTRis kajastuva sõiduki andmeväljale saab teha märke, mis näitab, et sõiduk

võib olla kasutatav Kaitseväe operatsioonide toetamiseks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrist

TTRi.

Lõikes 1 loetletud sõidukite andmed kantakse TTRi liiklusregistrist5, lõikes 2 loetletud

õhusõidukite andmed kantakse registrisse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist6 ja lõikes 3

loetletud andmed kantakse registrisse laevakinnistusraamatust ja laevapereta prahitud laevade

registrist.

Eelnõu § 16 sätestab masinate ja seadmete andmete loetelu. Masinate ja seadmete andmete

TTRi kogumise eesmärk on sama, mis sõidukite andmete kogumisel. Masinate ja seadmete

mõisted vastavad seadme ohutuse seaduses §-s 3 sätestatule.7 Näiteks kogutakse TTRi

korvtõstukite, sildkraanade, hüdrotõstukite, liikurnoolkraanade jt eriotstarbeliste masinate ning

seadmete andmed, mis tavaliikluses ei osale. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud

tegevuse planeerimiseks ja riigikaitsealaseks koostööks. Samuti kogutakse andmeid seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks..

TTRi kogutakse andmed nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate masinate ja seadmete kui

ka teiste asutuste ning isikute poolt kasutatavate masinate ja seadmete kohta. Viimasel juhul saadakse masinate ja seadmete andmed tehnilise järelevalve infosüsteemist8 (edaspidi JVIS) ja

Tehnilise Järelevalve Ametilt.

Eelnõu §-s 17 loetletakse raudtee taristu ja veeremi andmed, mida on samuti vaja sõjalise

kaitsega seotud tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms

planeerimiseks. Võrreldes HNSi põhimäärusega, kogutakse veel ka raudtee laadimisplatvormi

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042014003 (RT I, 17.04.2014, 3) 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/72096 (RT I, 2000, 49, 310) 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004 (RT I, 23.03.2015, 4) 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015009 (RT I, 28.06.2015, 9)

8

andmeid eriotstarbelise varustuse laadimise planeerimiseks. Paragrahvis loetletud andmed

kantakse raudteeliiklusregistrist.9

Eelnõu §-s 18 loetletakse TTRi kogutavate teede andmed. Erinevalt HNSi registrist ei koguta

TTRi estakaadide ja tunnelite andmeid. Andmed kogutakse registrisse HNSi osutamisega

seotud vedude planeerimiseks. Andmed kantakse TTRi Maanteeameti teeregistrist ning

käesolevas paragrahvis loetletud, teeregistrisse mittekogutavad andmed esitatakse TTRi

Maanteeametile eraldi esitatava päringu või andmevahetuslepingu alusel.

Eelnõu §-s 19 kehtestatakse TTRi kogutavate sadamate andmete loetelu. Andmeid kogutakse

TTRi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate riikide laevade vastuvõtmiseks ja HNSi

korraldamiseks, näiteks eriti RSOMi (Reception, Staging, Onward Movement) etapis. Andmed

kantakse TTRi sadamaregistrist.10 Sadama teenuste andmed, mis ei kajastu sadamaregistris,

saadakse Veeteede Ametilt. Sadama teenuste kohta on andmeid vaja selleks, et selgitada välja,

mis teenuseid saab kohapeal ja mis on vajalikud lisateenused. Teave sadama

navigatsioonimärkide numbrite ja kirjelduse kohta saadakse Veeteede Ameti hallatavast

navigatsioonimärkide andmekogust.11

Eelnõu § 20 sätestab lennuväljade ja kopteriväljakute andmete loetelu. Käesoleva paragrahvi

andmeid kogutakse TTRi HNSi osutamiseks liitlastele. TTRi kogutavad lennuväljade andmed

annavad rahvusvahelises sõjalises koostöö raames HNSi osutamiseks teavet taristu ja selle

elementide kohta. Praeguse seisuga on HNSi jaoks välja arendatud Ämari lennuväli, mis on

ainus Eesti lennuväli, mis suudab tagada täismahus teenuseid. Selle tulemusel paiknevad Balti

riikide õhuturvet tagavad püüdurlennukid ka Eesti territooriumil. Ka teiste lennuväljade

andmed, eelkõige taristu ja selle elementide kohta, on riigikaitset ellu viivatele struktuuridele

ning HNSi osutamisel olulised, muu hulgas õppuste planeerimiseks. Andmed saadakse TTRi

Lennuamet lennuohutuse järelevalve infosüsteemist12 ja infosüsteemis mitteolevad andmed

saadakse Lennuametilt.

Eelnõu § 21 kohaselt kogutakse TTRi kaardikihtide andmed, mida on vaja maa-alade

planeerimisel HNSi ja sõjaliste operatsioonide ning ametkondadevahelise koostöö

korraldamisel. Peale selle saab kaardikihtide andmete abil analüüsida ja visualiseerida muid

TTRi andmeid. Kaardirakendusel saab esile tuua varade paiknemise andmed. Kaardikihtide

andmete abil saab täita tsiviilkriisi ja riigikaitseks vajalikke seadusest tulenevaid ülesandeid.

Kaardikihtide andmed esitatakse TTRi Maa- ja Ruumiametist andmevahetuslepingu alusel.

Eelnõu §-s 22 loetletakse katastriüksuste andmed, mida samuti kogutakse HNSi osutamiseks

ja kaitsevalmiduse tagamiseks. Kaitseväel on kaitsetegevuse eesmärgil vaja hõivata ka maa-

alasid või planeerida manöövreid, kasutades teekonna planeerimisel katastriüksuste andmeid.

TTRi kogutavate katastriüksuste andmete põhjal saab nende omanikega kokku leppida maatüki

kasutamises või läbimises nii rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate väliriikide

relvajõudude üksustele HNSi osutamisel kui ka iseseisva kaitsevõime eesmärgil. Lisaks

eeltoodule on katastriüksused lisavahendid, mida võidakse võtta sundkasutusse, selleks luuakse

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/110062016002 (RT I, 10.06.2016, 2) 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122012014 (RT I, 13.12.2012, 14) 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 02.12.20002 määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise,

rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ § 3 lg 1

(https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010019). Andmekogu pidamidamise eeskori ja andmekoossei kehtestatud

Veeteede Ameti peadirektori 17.07.2015 käskkirjaga nr 122OP. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022014010 (RT I, 14.02.2014, 10)

9

TTRi eraldi rakendus. Katastriüksuste andmed esitab TTRi Maa-amet andmevahetuslepingu

alusel.

Eelnõu § 23 kohaselt kogutakse TTRi riigi tegevusvaru andmed, et tegevusvarudes kajastuvaid

kaubagruppe ei arvestataks riigikaitse laia käsitusega seotud planeerimisel. Näiteks

sundvõõrandamise otsustamisel, elutähtsate teenuste korraldamisel ja sisejulgeoleku tagamisel

saavad asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostavad ametnikud nende andmete

abil otsida ettevõtjaid, kellega ei ole veel sõlmitud lepingulisi suhteid, vältides nii juba

planeeritud vahendite topelt arvestamist. Lihtsustatult öeldes, tegemist on varuga, mida

Kaitsevägi ei saa oma ülesannete täitmisel kasutada.

Eelnõu kohaselt esitatakse TTRi ka riigi tegevusvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist

puudutavad lepinguandmed. Dokumentide valik on tingitud peamiselt vastuvõtva riigi toetuse

osutamist puudutavatest juhendmaterjalidest (sh NATO standardimiskokkulepped jms), aga ka

ametkondlikest huvidest ja kokkulepetest. Seega ei piiritleta konkreetsemalt, mis on

registrikande aluseks olev dokument. Selleks võib olla näiteks Vabariigi Valitsuse 15.10.2009

määruse nr 160 “Riigi tegevusvaru hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise ja

aruandluse kord“13 §-s 8 loetletud dokumendid: perioodilised aruanded,

raamatupidamisdokumendid või laoarvestusedokumendid. Registrikande aluseks võib olla ka

määrus, käskkiri, plaan vms dokument, kui see puudutab varu loomist, uuendamist või

hoidmist.

Eelnõu §-s 24 loetletakse jäätmekäitluskohtade andmed, mida riigikaitse laia käsitust

rakendavad struktuurid vajavad keskkonnaohutuse planeerimiseks. Näiteks saab nende

andmete abil leida lähima sobiva jäätmekäitluskoha, kuhu anda taaskasutamiseks või jäätmete

kõrrvaldamiseks tegevuse käigus tekkinud jäätmed, mis võivad konfliktiolukorras anda

vastaspoolele teavet üksuste tegutsemiskohtade ja -viiside kohta. Samuti saavad Kaitsevägi ja

liitlased kasutada neid andmeid, et leida sobiv jäätmekäitleja, kes aitab likvideerida saastet, mis

võib tekkida mitmesuguste ainete (nt kütus, lõhkeained jms) käitlemisel maastikul.

Jäätmekäitluskohtade andmed kantakse TTRi keskkonnaregistrist.14

Eelnõu § 25 kohaselt kantakse TTRi ettevõtjate (juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust

ettevõtjate) andmed, mida on vaja eelkõige asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise

haldamiseks. Antud andmete abil saavad asja sundkasutust ja sundvõõrandamist teostavad

ametnikud ja haldajad võtta ühendust vara omanike või valdajatega ning pidada läbirääkimisi

asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks või määramiseks või

ühekordse kriisiülesande andmiseks ja kontrollimiseks. Paljud koormatavad valdkonnad,

näiteks teenused, on valdavalt seotud juriidiliste isikutega.

Eelnõu §-s 26 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohta TTR-i kantavad andmed. Sätte

eesmärk on sätestada tsiviiltoetuse registrisse kantavate elutähtsa teenuse osutaja andmete

koosseis ning tagada seeläbi elutähtsa teenuse osutajate üle riikliku arvestuse pidamiseks

vajalike andmete olemasolu, ajakohasus ja kasutatavus.

Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamise õiguslik alus tuleneb kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 83 lõikest 6, mille kohaselt peetakse elutähtsa teenuse osutajate üle

arvestust tsiviiltoetuse registris. Nimetatud sätte kohaselt esitab elutähtsa teenuse osutajate üle

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/13352271 (RT I 2009, 49, 335; 2010, 60, 407) 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014018 (RT I, 08.07.2014, 18)

10

arvestuse pidamiseks vajalikud andmed registrisse ning uuendab varem esitatud andmeid

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema poolt määratud asutus.

Registrisse kantavad andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tuvastada, milline isik osutab

millist elutähtsat teenust, millises piirkonnas teenust osutatakse ning milline asutus vastutab

vastava teenuse toimepidevuse korraldamise eest. Tegemist on riikliku kriisireguleerimise ja

riigikaitselise planeerimise seisukohalt olulise teabega, kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse

tagamine eeldab selget ülevaadet teenuse osutajatest ja nende vastutusest.

Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimi ja registrikood – andmed on vajalikud elutähtsa teenuse osutaja üheseks

identifitseerimiseks;

2) osutatav elutähtis teenus – andmeväli võimaldab kindlaks teha, millise elutähtsa teenuse

osutajana isik registris arvele võetakse. Andmed on vajalikud riigi ülevaate tagamiseks

elutähtsate teenuste osutamisest ning asjaomase teenuse toimepidevuse korraldamiseks;

3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja – andmevälja eesmärk on määratleda asutus,

kelle pädevuses on asjaomase elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine. See tagab

pädevuse ja vastutuse selge jaotuse ning võimaldab registriandmete põhjal tuvastada, millise

asutuse või kohaliku omavalitsuse poole tuleb elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega

seotud küsimustes pöörduda;

4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond – piirkonna andmed on vajalikud selleks, et hinnata

elutähtsa teenuse geograafilist ulatust ja teenuse osutamisega seotud kriitilist mõju. Samuti

võimaldavad need andmed arvestada kriiside lahendamisel konkreetse piirkonna sõltuvust

asjaomasest teenusest. Elutähtsa teenuse osutamise piirkond on vajalik olukordade jaoks, kus

teenuse osutaja osutab teenust või teenuseid mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses. Ei ole

välistatud olukorrad, kus teenuseosutaja on ühes kohaliku omavalitsuse üksuses ETO ja teises

seda ei ole;

5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp – andmete eesmärk on määratleda ajavahemik,

mille jooksul isik on asjaomase elutähtsa teenuse osutaja. See võimaldab tagada registri ajalise

täpsuse ning eristada kehtivaid andmeid varasemast olukorrast;

6) teave elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta – andmed võimaldavad

saada ülevaate sellest, millisel elutähtsa teenuse osutajal on õigus määrata kriisiülesandega

ameti- ja töökohti. Kui TTRi kantud elutähtsa teenuse osutajal on elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja poolt elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaan kinnitamata,

siis ei teki sellel elutähtsa teenuse osutajal võimalust määrata kriisiülesande täitmiseks vajaliku

töökohustusega töökohti ega saa ka kriisiülesandega töökohtadele määrata oma töötajaid;

7) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu

lepingupartneri ja tütarettevõtja kohta – andmed võimaldavad saada ülevaate sellest, millistest

ettevõtetest ja millistest teenustest sõltub omakorda elutähtsa teenuse osutaja teenuse

osutamine, sest paljudel juhtudel tellib elutähtsa teenuse osutaja oma teenuse toimepidevuse

tagamiseks omakorda allhanke korras sisse. Ka elutähtsa teenuse osutaja kinnitatud

riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõttel tekib

õigus määrata kriisiülesande tagamiseks vajalikke ameti- ja töökohti teatud KORKSis

11

sätestatud erisustega. Seda ainult juhul, kui elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja

kriisiplaanis on vastav tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõtja vältimatult vajaliku

toimepidevuse tagamiseks kajastatud ning eelnimetatud riskianalüüs ja kriisiplaan on elutähtsa

teenuse toimepidevuse korraldaja poolt kinnitatud.

8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress – kontaktandmed

võimaldavad kriisi või muu kiiret reageerimist nõudva olukorra korral võtta elutähtsa teenuse

osutajaga operatiivselt ühendust. Kontaktandmete registrisse kandmine on seetõttu vajalik

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamise praktiliseks tagamiseks.

Eelnõu § 27 sätestab TTRi puurkaevude kohta kogutavad andmed, sealhulgas kogutakse

andmeid puurkaevu tüübi kohta arvestades klassifikaatoreid (nt 09 avatud soojussüsteemi

puurkaev, 06 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk, 04 puurkaev olmevee saamiseks). Andmeid

kogutakse näiteks isikkoosseisu veevarustuse korraldamiseks. Puurkaevude andmed kantakse

TTRi Keskkonnaagentuuri veekasutuse infosüsteemist VEKA ja keskkonnaregistrist.

Eelnõu § 28 kehtestab TTRi spordiehitiste kohta kogutavate andmete loetelu. Need andmed

kogutakse TTRi HNSi osutamiseks, riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning tagalatoetuse

andmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Näiteks saab vägede

ümberpaigutamisel ja formeerimisel kasutada spordirajatisi üksuste majutamiseks ja varustuse

ladustamiseks. Käesolevas paragrahvis loetletud andmed kantakse TTRi Eesti spordiregistrist15

ja ehitisregistrist16. Näiteks saadakse andmed spordiehitiste kohta spordiregistrist, samas

spordiregistri põhimäärusest tulenevalt kantakse spordiobjekti kohta spordiehitiste

alamandmekogusse ehitisregistri andmed. Samas ei kanta ehitisregistrisse pesuruumide,

dušikohtade, wc-kohtade arvu, viimati nimetatud andmed laekuvad spordiregistrist.

Eelnõu § 29 kehtestab asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise

andmed. Nimetatud andmed on TTRi põhiandmed, mis saadakse selle eelnõu 3. peatüki

paragrahvide 8–20 ja 22– 27 andmete töötlemisel. Kõiki eelloetletud andmeid analüüsitakse

Kaitseväe koondvajadust arvestades. Selleks selgitatakse välja, kuidas Kaitseväe valmidus riiki

kaitsta oleneb riigikaitselistest koormistest. Üksused, mis on juba rahuajal täielikult relvastatud

ja varustatud ning millele on tagatud täies mahus transport, logistika, remonditeenused jms, on

paremini valmis oma ülesandeid täitma kui üksused, mis vajavad vähemal või rohkemal määral

täiendamist muude vahenditega. Riigikaitseliste koormiste koondkavaga kinnitatakse vajalikud

materiaalsed ressursid ja vahendid, st varad ja teenused, mis on Kaitseväel puudu ja mis

planeeritakse tagada Kaitseväe-väliste vahenditega.

Lõikes 1 loetletakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise andmed. Asja

sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine on sätestatud KORKS §-des 77-80.

Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad RKIK, PäA, Kaitsevägi ja Vabariigi

Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva

asja juhul, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra

lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise,

lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse

§ 138 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

RKIK, PäA ja Kaitsevägi võivad asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse

panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/121022014019 (RT I, 21.02.2014, 19) 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015013 (RT I, 26.06.2015, 13)

12

kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus). Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda.

Eelotsuse tegemiseks kasutatakse TTR andmeid. Vastavalt KORKS § 80 lõikele 6 peetakse

asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle arvestust TTR-is.

Kõnesolevad vahendid valitakse analüüsi käigus välja TTRi kantud andmete põhjal.

Eelnõu § 30 loetleb kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandjate arvestuse pidamiseks

vajalikud andmed. TTR-is peetakse arvestust tööandja kohta, kelle juures on kriisiülesandega

ameti- ja töökoht. TTR-i kantakse eelnimetatud tööandja registrikood ja nimi ning

kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus.

Eelnõu § 31 sätestatakse kriisiülesande andmise ja täitmise andmed. Andmeid kogutakse

ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on tegu

uue KORKS terminoloogiaga, mis lisatakse seoses ühekordse kriisiülesande lisamisega

KORKS-i.

Riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamiseks või

lahendamise toetamiseks anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas

kohaliku omavalitsuse üksusele, ühekordse kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või

eesmärgist lähtudes. Ühekordne kriisiülesanne on KORKS alusel riigikaitselise kriisiolukorra

või eriolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust

ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.

Ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;

2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;

3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha

aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;

5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;

6) teave ühekordse kriisiülesande kohta;

7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.

4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri

andmetele

Eelnõu neljas peatükk koosneb kuuest paragrahvist, mis sätestavad andmete TTRi esitajad,

andmete TTRi esitamise ja kandmise korra, andmete töötlemise korra, registriandmete

muutmise ja ebaõigete andmete parandamise korra, juurdepääsu TTRi andmetele ja TTRist

andmete väljastamise,andmete TTRi vastuvõtmise, andmete säilitamise ning TTRist

väljastamise korra.

Eelnõu §-s 32 nimetatakse andmete esitajad.

Eelnõu § 33 lõikes 1 on nimetatudandmekogud, millega TTR andmeid vahetab.

TTR kogub andmeid HNSi osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning asjade

sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks ning ühekordsete kriisiülesannete andmiseks

ja elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks. Eelnimetatud eesmärkidel kogutavad

andmed esitatakse TTRi kas andmevahetusliidese kaudu või andmete registrisse kandmise ja

menetlemise alusdokumentide edastamisega. Paljudel juhtudel ei ole käesoleva eelnõu § 32

13

lõikes 1 loetletud asutustel organisatsiooni siseseks töökorralduseks vajaliku andmekogu, mis

oleks andmevahetuskihiga X-tee liidestatud ning sellisel juhul toimub andmevahetus TTRiga

andmevahetuslepingute alusel. Kui asutus ei saa teavet esitada elektroonselt, siis tuleb teave

esitada kirjalikult RKIK-i-le või PäA-le, kes volitatud töötlejana kannab teabe TTRi. Näiteks

riigi tegevusvaru puudutavad lepingud tuleks viia enne edastamist viia elektroonilisele kujule

(nt skäneerimine).

Andmekogudega toimub andmevahetus üldjuhul X-tee kaudu. Sellisel juhul saab TTR andmeid

mitmest andmekogust, kus neid kogutakse põhiandmetena. Andmevahetusega järgitakse

AvTSis sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei asutata mitut eraldi

andmekogu. See tähendab, et TTR ei kogu samu andmeid samadelt isikutelt, kellelt §-s 32

loetletud asutused ja § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogude kaudu neid andmeid küsivad, vaid

saab juba kogutud andmed nendelt registritelt TTRi ülesannete ja eesmärkide täitmiseks.

Andmekogudega, mis ei ole X-teega ühenduses, lepitakse andmevahetuse tehnilised

lahendused täpsemalt kokku volitatud ja vastutava töötlejaga.

Samas on TTR ise põhiandmete säilitaja mobilisatsiooniregistrile. Mobilisatsiooniregistrile

edastatava teabe puhul on osaliselt tegemist teabega, mida saadakse teistelt andmekogudelt.

Mobilisatsiooniregistris talletatavad andmed on tervikuna riigisaladus, mistõttu on oluline

vähendada mobilisatsiooniregistri andmevahetust teiste registritega ja seepärast vahendab TTR

teiste registrite põhiandmeid mobilisatsiooniregistrile muutmata kujul. Lisaks toimub

andmevahetus Kaitseväe ressursihaldustarkvaraga, et selgitada välja olemasolevad vahendid.

Kaitseväesiseseks töökorralduse vajadusteks loodud andmebaas koondab Kaitseväe

materjaliarvestust.

Lõikes 2 nimetatakse andmevahetuse viisid. Andmevahetus toimub peamiselt

andmevahetuslepingu alusel andmevahetuskihi X-tee kaudu. Erandjuhul võib andmekogu

andmeid esitada volitatud töötlejaga eraldi kokkulepitud viisil. Näiteks Kaitseväe sõidukite

register ei ole liidestatud X-tee abil.

Eelnõu §-s 34 sätestatakse andmete registrisse kandmise kord. Lõikega 1 nähakse ette, et § 32

lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan esitab andmed andmevahetuskihi kaudu või

elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud volitatud töötlejaga. Elektroonsel

andmekandjal esitatakse andmed, mida ei koguta põhiandmetena määruse § 33 lõikes 1

nimetatud andmekogudes.

Eelnõu §-s 35 sätestatu kohaselt vastutab registrisse esitatud andmete õigsuse eest nende

esitaja.

Andmete esitajaks loetakse selles määruses eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik või

valitsusasutus, mis omab registris kogutavat teavet. Kui TTRis avastatakse, et registri volitatud

töötlejale on esitatud ebaõiged andmed, siis on andmete esitajal kohustus teavitada registri

volitatud töötlejat õigetest andmetest, kes teeb seejärel kande muudatuse.

Kui TTR olev valeks osutunud teave on saadud muu eelnõu § 33 lõikes 1 nimetatud

andmekoguga andmevahetuse kaudu, siis andmete õiguse eest vastutus toimib andmekogu

asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt. Näiteks maakatastriseaduse § 8 lõike

5 esimese lause kohaselt vastutab katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) katastrisse tehtud kande

vastavuse eest kande algdokumendile, mitte andmete õigsuse ega ajakohasuse eest. Vabariigi

Valitsuse 08.10.2015 määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 6 lõike 3 esimese lause

14

kohaselt vastutab aadressiandmete õigsuse eest andmete aadressiandmete süsteemi esitaja.

Nimetatud andmekogude pidajate vastutus ei saa eelnõus olla sätestatud ulatuslikumana kui

vastava registri pidamist reguleerivas õigusaktis.

Antud juhul annab RKIK või PäA võimaliku vea kahtluse korral teada vastava andmekogu

volitatud töötlejale, kes lähtub andmete parandamisel ja kontrollimisel andmekogu tegevust

reguleerivates õigusaktidest.

Eelnõu §-s 36 sätestatakse ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine. Lõikes 1 pannakse

TTRi volitatud töötlejale kohustus kontrollida TTRi andmeid, kui andmete esitaja on teavitanud

volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või kui tekib muul viisil kahtlus, et TTRis on ebaõiged

andmed (nt volinikud avastavad vea rutiinse kontrollimise käigus). Registri volitatud töötlejale

on antud õigus sulgeda juurdepääs ebaõigetele registriandmetele või andmetele, mille õigsuse

suhtes on tekkinud kahtlus, kuni õigete andmete registrisse kandmiseni või kaheldavate

andmete õigsuse tuvastamiseni. Ebaõigete andmete parandamiseks eraldi tähtaega

põhimäärusega ette ei nähta, arvestades, et andmete esitajal kulub aega andmete õigsuse

kontrollimiseks ja parandatud andmete esitamiseks.

Volitatud töötlejal on lõike 2 kohaselt õigus teha andmete esitajale või põhiandmete andmekogu

volitatud töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta. Volitatud töötleja asendab ebaõiged

andmed, mida ei saadud X-tee kaudu ega muu andmevahetuse teel, parandatud andmetega

esimesel võimalusel pärast õigete andmete laekumist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva

jooksul. Ebaõigete andmete parandamisel tuleb märkida paranduse (asenduse) teinud isiku

andmed, paranduse tegemise aeg ja paranduskande aluseks olnud dokument.

Eelnõu §-s 37 kehtestatakse registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete väljastamise

tingimused. Lõike 1 kohaselt on TTR piiratud juurdepääsuga register, mille andmed on

mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks. AvTSi § 35 lõike 1 punktide 31–5, 6–62 ja 9–12

järgi on andmekogus hoitav teave käsitatav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena ning

TTRi turvaklassile seatud tingimuste kohaselt on teabe kasutamine lubatud ainult kindlatele

kasutajatele ja juurdepääs lubatud seda taotleva isiku õigustatud huvi korral.

Juurdepääsuõigusega isik või asutus esitab andmete saamiseks volitatud töötlejale kirjaliku

taotluse AvTSis sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Taotluses tuleb loetleda soovitud andmed.

Andmete puhul, mis ei ole registri põhiandmed, tuleb teabe soovijal pöörduda selle registri

volitatud töötleja poole, kus huvipakkuvat teavet hoitakse põhiandmetena, sest RKIK-il ega

PäA-le ei ole teada, mis teave on juurdepääsupiiranguga ning kas isiku palve on õigustatud.

Näiteks ei saa huvitatud isikud TTRist teavet sõiduki ja selle omaniku kohta, vaid nad peavad

teabe saamiseks pöörduma Maanteeametisse.

Lõige 2 käsitleb registriandmetele juurdepääsu. See tähendab, et antakse juurdepääs TTRile või

väljastatakse andmed TTRist. Juurdepääs registriandmetele antakse isikutele, kellel on neid

andmeid vaja tööülesannete täitmiseks. Registriandmeid väljastatakse ka juurdepääsu taotleva

isiku õigustatud huvi korral. Näiteks isikule, kelle vara koormatakse, väljastatakse sellisel juhul

ainult teda puudutavad registriandmed. Andmeid võib väljastada nii elektroonselt kui ka

paberil.

Juurdepääsuõiguse andmise või äravõtmise otsustab lõike 3 kohaselt RKIK-i või PäA

peadirektor või tema volitatud isik. Juurdepääsuõigus TTRile on enamasti vaid registri volitatud

ja vastutaval töötlejal. Erandjuhul võimaldatakse juurdepääs TTRile ka teistele isikutele, kellel

15

on seda vaja ametialase tegevuse tõttu. Neile väljastatakse andmeid päringu või teabenõude

alusel.

Lõike 4 kohaselt on registri volitatud töötlejal kohustus pidada arvestust juurdepääsuõigust

omavate isikute üle, näidates ära isiku nime, isikukoodi, andmete väljastamise põhjuse ja viisi

ning kuupäeva. Selline andmete kogumine võimaldab isikulisemat tuvastust.

5. peatükk. Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise

rahastamine ja registri likvideerimine

Viies peatükk koosneb neljast paragrahvist, mis reguleerivad registri andmete arhiveerimist,

järelevalvet, registri pidamise finantseerimist ning registri likvideerimisega seonduvat.

Eelnõu §-s 38 käsitletakse TTRi kantud andmete säilitamist ja arhiveerimist. Lõike 1 kohaselt

TTRis andmeid ei arhiveerita.

TTRis hoitakse andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni. Arvestades andmesubjekti,

määratakase ajakohasus ka erinevalt. Nii näiteks sõidukite osas on leitud, et andmed on

ajakohased, st sõidukid on eesmärgipäraselt kasutatavad, kümme aastat pärast sõiduki

esmakordset registreerimist liiklusregistris. Vanemaid sõidukeid ei ole mõistlik koormata, sest

üldjuhul nende kasutusväärtus on vähenenud. Teistest andmekogudest saadavad andmed on

ajakohased kuni nende kohta on teave põhiandmeid hoidvas andmekogus. Näiteks ehitise

andmed on ajakohased kuni ehituse kohta käivate andmete kutsutamiseni ehitisregistrist,

kuivõrd ehitiste kasutusväärtus on pikem kui mootorsõidukil. Andmed, mis esitatakse riigi

andmekogu väliselt on ajakohased kümme aastat TTRi esmakordsest kandmisest või andmete

muutmisest. Sätte eesmärk on tagada, et esitatud andmed oleks aktuaalsed. Näiteks vastuvõtva

riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja andmed võivad aeguda 10 aasta jooksul, kui

neid ei uuendata. Kui vahepeal tehakse muudatus näiteks seoses isiku ametikoha muutumisega,

siis algab ajakohasuse arvestus muutmise hetkest.

Ajakohasuse kaotanud andmeid ei kuvata TTRis ja neid ei saada ka andmevahetuse teel.

Ajakohasuse kaotanud andmed kustutakse registrist. TTRi andmeid arhiivi ei kanta. Küll

arhiveeritakse volitatud töötlejale esitatud kande aluseks olevad dokumendid ja neid säilitatakse

dokumendihaldussüsteemis vastavalt asjaajamiskorras sätestatule.

KORKS § 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete

registrisse kandmisest.

Eelnõu §-s 39 tuuakse välja TTRis tehtud toimingute kohta andmete säilitamise nõuded. Iga

toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest arvates toimingu tegija tuvastamist

võimaldavad andmed, toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg ning toimingu liik.

Eelnõu §-s 40 reguleeritakse järelevalvet registri pidamise üle. Lõike 1 kohaselt kontrollib

registri pidamise seaduslikkust TTRi vastutav töötleja ehk RKIK ja PäA, andmekaitse

järelevalvet teeb AKI oma pädevuse piires ja RIA teeb järelevalvet riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude üle.

Õigusselguse huvides on välja toodud järelevalvaja õigused. Järelevalve tegijal on õigus

tutvuda TTRi kantud andmete ja TTRi pidamise dokumentidega, siseneda ruumidesse, kus

andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ning saada teavet

andmete TTRist väljastamise ja kasutamise kohta. Oluline on vahet teha volitatud töötleja

16

õigustel ja kohustustel ning järelevalvet tegema volitatud isiku õigustel ja kohustustel. Neist

viimane kontrollib esimest. Kuna volitatud töötleja ja vastutav töötleja on RKIK ja PäA, siis

nimetatud asutuste peadirektorid on kohustatud tagama ametnike ülesannete selge jaotuse

asutuses, nii et ei tekiks ülesannete kattuvust.

Volitatud töötleja on kohustatud likvideerima TTRi pidamisel ilmnenud puudused järelevalvaja

ettekirjutuses määratud tähtajaks. RKIK ja PäA ise ettekirjutusi ei koosta ja vastutava töötleja

ülesandeid täitva ametniku järelevalve käigus tehtud tähelepanekud edastatakse teadmiseks

RKIK või PäA peadirektorile, kes vajaduse korral otsustab, mis meetmeid on vaja võtta.

Eelnõu §-s 41 sätestatakse TTRi arendamise ja pidamise rahastamine. Täpsem selgitus kulude

jaotuse kohta on antud selle seletuskirja punktis 5, mis kajastab määruse rakendamisega seotud

tegevusi ja nendeks ettenähtud kulusid. TTRi arendamise ja pidamise kulu kaetakse RKIK-ile

ja PäA-le eraldatud rahaliste vahendite arvelt.

Eelnõu § 42 kohaselt otsustab registri likvideerimise Vabariigi Valitsus.

Likvideerimisettepaneku esitab valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister. TTRi

likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, riiklikusse registrisse

või riiklikusse arhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.

Likvideerimisel täidetakse arhiiviseaduse ja AvTSi nõudeid.

Eelnõu §-s 43 on sätestatud määruse jõustumise aeg.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ.

4. Määruse mõjud

Määrus kehtestatakse KORKS § 135 lõike 3 alusel, mistõttu selle mõjud on juba hinnatud

seaduse seletuskirjas ja määrusest ei sõltu TTRi asutamine ja pidamine, mis on ette nähtud

seadusega.

Määrusel on otsene positiivne mõju riigi julgeolekule. Asjade sundksutusse võtmise ja

sundvõõrandamise määramise ning ühekordsete kriisiülesannete andmise põhiline ja kõige

olulisem eesmärk on tõhustada kaitsevõimet ja saavutada väeüksuste täielik komplekteeritus.

See tähendab, et nii Kaitsevägi, RKIK, PäA kui ka teised riigiasutused saavad kriiside ajal

vältida vara kasutuse topeltplaneerimist riigi julgeoleku korraldamisel.

Määrusel on positiivne mõju ka tervele avalikule sektorile, sest valitsusasutused saavad tsiviil-

sõjalise koostöö raames võimaluse lahendada ilma suure ajakuluta kriisiolukorda, sest vajalik

ressursiplaan ja andmestik on TTRis olemas ning TTRi kaudu võimaldatakse eri

stsenaariumites vajalike vahendite kasutuse kavandamist. See tähendab, et riigikaitseks

vajalikest vahenditest on olemas täielik ülevaade ja neid saab kasutada kriisiolukorra

lahendamisel, samuti on koondatud andmed olemasolevate vahendite kohta, et planeerida mh

riigikaitselises kriisiolukorras vajalike meetmete rakendamist.

Määrusel on otsene mõju välissuhetele, täpsemalt sõjalistele liitlassuhetele, sest TTR

võimaldab paremini planeerida ja hinnata, millises mahus suudetakse Eestis viibivaid välisriigi

17

relvajõudusid toetada ja osutada rahvusvahelises sõjalises koostöö raames Eestis viibivate

välisriigi relvajõudude üksustele paremini planeeritud teenuseid.

Määruse mõju ulatus ning sihtrühm ei ole võrreldes kehtiva määrusega muutunud.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatav tulu

Määruse § 41 kohaselt kaetakse TTRi pidamise kulud riigieelarvest vastutava töötleja (RKIK

ja PäA) eelarvest. Samuti kaetakse RKIK ja PäA eelarvest TTRi arendamiseks vajalikud

kulutused.

TTRi on vaja teha RKIK vastutusala lõikes arendustöid seoses uute andmeväljadega ning

liidestustega. Registri maksumus aastas on ligikaudu 50 000 eurot, mis sisaldab TTRi jaoks

vajalikke arendus ja hooldustegevusi.

Lisaks TTRile on vaja teha arendustöid ka töötamise registris (TÖR), et kriisiülesandega

ametikohtade õigust omavate asutuste ja isikute info liiguks automaatse liidestuse kaudu TÖRi.

TÖR arenduskulud kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille § 134

lõike 3 alusel käesolev määrus kehtestatakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine. huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ning

Riigikantseleile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele, Päästeametile ja Eesti Varude Keskuse

AS-le.