Vabariigi Valitsus EELNÕU

KORRALDUS

Rahvusvahelises mittetulundusühingus

Rahvuspaviljonide komitee riigi liikmeõiguste

teostaja määramine ja volituse andmine

Riigivaraseaduse § 6 lõike 3 ning § 78 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel:

1. Määrata rahvusvahelises mittetulundusühingus Rahvuspaviljonide komitee (ingl. k

Committee of National Pavilions, it. k Comitato dei Padiglioni Nazionali) riigi liikmeõiguste

teostajaks Kultuuriministeerium.

2. Volitada kultuuriministrit tegema vajalikud toimingud punktis 1 nimetatud

mittetulundusühingu asutamiseks ja liikmeks astumiseks.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Rahvusvahelises mittetulundusühingus Rahvuspaviljonide

komitee riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituse andmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korraldus „Rahvusvahelises mittetulundusühingus Rahvuspaviljonide komitee

riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituse andmine“ antakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS)

§ 6 lõike 3 ning § 78 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel. Eelnõu järgi määrab Vabariigi Valitsus

rahvusvahelises mittetulundusühingus Rahvuspaviljonide komiteeriigi liikmeõiguste teostajaks

Kultuuriministeeriumi ning volitab kultuuriministrit tegema asutamise ja liikmesusega seotud

toimingud.

Rahvuspaviljonide komitee (ingl. k Committee of National Pavilions, it. k Comitato dei Padiglioni

Nazionali) on kavas asutada 8. oktoobril 2026 Veneetsias. Eesti soovib olla koos Šveitsi, Austria,

Soome, Prantsusmaa ja Hollandiga Rahvuspaviljonide komitee asutajaliige. Rahvuspaviljonide

komitee tegevus hõlmab nii Veneetsia arhitektuuri- kui ka kunstibiennaali.

Asutatav juriidiline isik Rahvuspaviljonide komitee tagab rahvuspaviljonidele tugevama

positsiooni, et rääkida kaasa olulistes küsimustes suhetes biennaali juhtorganisatsiooniga La

Biennale di Venezia. Samuti loob komitee aluse rahvuspaviljonide omavahelisele

koostöövõrgustikule.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna

arhitektuuri- ja disaininõunik Johanna Jõekalda (tel 628 2207, [email protected]),

finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger (tel 628 2229, [email protected]) ning õigus- ja

haldusosakonna jurist Nora Viira (tel 628 2329, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Eelnõu punkti 1 kohaselt volitab Vabariigi Valitsus Rahvuspaviljonide komitee liikmeõiguste

teostajaks Kultuuriministeeriumi.

Eelnõu punkti 2 kohaselt volitatakse kultuuriministrit tegema vajalikud toimingud

Rahvuspaviljonide komitee asutamiseks ja liikmeks astumiseks.

Rahvuskomisjonide komitee asutamine toimub Itaalia õiguse alusel. Tegemist on välisriigis

registreeritud piiratud vastutusega eraõigusliku juriidilise isikuga. Eesti mõistes on tegemist

mittetulundusühinguga, mille liikmeks saavad astuda Veneetsia biennaalil osalevad riigid ja nende

esindusasutused.

2

Veneetsia biennaal on suurim riiklikul esindusel põhinev kunsti- ja arhitektuurisündmus. Eesti on

oma rahvuspaviljoniga osalenud Veneetsia biennaalil alates 1997. aastast. Iga Veneetsia biennaal

koosneb biennaali juhtorganisatsiooni valitud peakuraatori näitusest ning biennaalil osalevate

riikide rahvuspaviljonidest (viimasel Veneetsia kunstibiennaalil osales 100 riiki, viimasel Veneetsia

arhitektuuribiennaalil osales 66 riiki). Ehkki rahvuspaviljonid moodustavad enam kui poole

biennaali väljapanekust pole neil siiani olnud neid koondavat juriidilist isikut, mis võimaldaks

rääkida rahvuspaviljonidel kaasa biennaali juhtorganisatsiooni La Biennale di Venezia tehtavates

otsustes.

Rahvuspaviljonide komitee eesmärk on luua rahvuspaviljonide võrgustik, mis annaks võimaluse

regulaarseks dialoogiks biennaali juhtorganisatsiooni La Biennale di Venezia ja teiste oluliste

partneritega ning annaks rahvuspaviljonidele ühise platvormi oma vajaduste ja ettepanekute

väljendamiseks. Rahvuspaviljonide komitee loomise algatus on kasvanud välja rahvuspaviljonide

komissaride võrgustikust, kuhu Venemaa ei kuulu. Eesti on olnud rahvuspaviljonide komissaride

koostöövõrgustikus (komissar vastutab riikliku esinduse eest) aktiivne osaleja. Komitee asutamine

toimub Šveitsi eestvedamisel. Asutajariike on 6 – Šveits, Austria, Soome, Prantsusmaa, Holland, Eesti

– ning lähiaastatel on liituma oodata mitmeid teisi eelkõige komissaride võrgustikus aktiivseid riike.

Rahvuspaviljonide komiteest saabVeneetsia biennaalil osalevate riikide rahvuspaviljone koondav

koostöövõrgustik, mille eesmärk on muuta rahvuspaviljonide osalemine biennaalil paremini

koordineerituks, teadlikumaks ja jätkusuutlikumaks ning olla biennaali juhtorganisatsioonile La

Biennale di Venezia’le konstruktiivseks ja usaldusväärseks partneriks. Komitee loob ühtlasi püsiva

struktuuri kogemuste, teadmiste ja praktilise info jagamiseks ning aitab liikmetel tegeleda biennaalil

osalemise tehniliste, organisatoorsete, juriidiliste, majanduslike ja kommunikatsiooni valdkonna

küsimustega.

Komitee on mittetulunduslik ja kaasav: sellesse on oodatud nii biennaalil alaliselt esindatud riigid

kui ka riigid, kellel statsionaarseid rahvuspaviljoni ruume ei ole. Komitee eesmärk ei ole

rahvuspaviljonide tegevust ühtlustada, vaid tugevdada nendevahelist koostööd, institutsionaalset

järjepidevust ja vastastikust õppimist, säilitades samal ajal iga riigi ja rahvuspaviljoni iseseisvuse.

Pikemas perspektiivis soovib komitee olla konstruktiivne ja usaldusväärne partner La Biennale di

Venezia'le, aidates kaasa Veneetsia biennaali arengule, kestlikkusele ja toimimisele viisil, mis

arvestab rahvuspaviljonide kui oluliste sidusrühmade kogemuste, vajaduste ja väärtustega.

Eesti liikmesust välismaises eraõiguslikus juriidilises isikus reguleerib riigivaraseadus (RVS). RVS

§ 2 lõike 8 alusel RVS-i ei kohaldata riigi osalemisele välislepingute alusel moodustatud

finantsinstitutsioonides ja välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes, kui riigi osalemine tuleneb

Euroopa Liidu õigusaktist või välislepingust. Rahvuspaviljonide komitee tegevust ükski välisleping

ei reguleeri. Seetõttu ei esine RVS-i kohaldamist välistavat alust.

RVS § 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt on riigivara valitsejad muu hulgas ministeeriumid, kellel on õigus

korraldada riigi osalemist välisriigis piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus. RVS § 1

lõike 3 tähenduses on riigivara riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.

Riigivara valitsemine on RVS § 1 lõike 2 kohaselt muuhulgas riigi osalemine välisriigis

registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus. Ka mittetulundusühing on

eraõiguslik juriidiline isik. RVS § 6 lõike 3 kohaselt saab Vabariigi Valitsus määrata liikmeõigusi

teostama ministeeriumi või Riigikantselei. RVS § 6 lõike 6 alusel on liikmeõiguste teostajal kõik

seadusest tulenevad mittetulundusühingu liikme õigused ja kohustused, millest tulenevate

ülesannete täitmisel esindab riiki minister, riigisekretär või liikmeõigusi teostama volitatud asutuse

juht.

3

RVS § 78 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib liikmeõiguste teostaja hääletada mittetulundusühingu

asutamisel üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel. Sama lõike punkti 2 kohaselt on Vabariigi

Valitsuse volitus vajalik ka mittetulundusühingu liikmeks astumisel.

3. Eelnõu mõju, eelnõu rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud

Kultuuriministeeriumi osalemine Rahvuspaviljonide komitee tegevuses täidab seletuskirja

punktis 2 kirjeldatud eesmärke. Eesti liikmesus võimaldab tegeleda Eesti arhitektuuri ja kunsti

rahvusvahelistumisega kõrgemal tasemel. Kultuur 2030 arengukavast tulenevalt on Eesti

arhitektuuri ja kunsti rahvusvaheline nähtavus maailmas otseselt seotud Veneetsia biennaalil

osalemisega (nii arhitektuuri kui kunsti valdkondade puhul) ja aitab saavutada rahvusvahelistumise

eesmärke (arhitektuuri valdkonnas hea arhitektuurimaa maine, kunsti valdkonnas pikaajalised ja

jätkusuutlikud koostööprojektid).

Rahvuspaviljonide komitee hakkab koondama ka praktilisi teadmisi Veneetsia biennaalil osalemise

korralduslikust poolest ja annab võimaluse eri biennaalikogemusega riikidel üksteiselt

vastastikuselt õppida, kontakte vahetada ning operatiivselt organisatoorset infot vahetada ja

koostööd teha. Rahvuspaviljonide komitee asutajariikide seas on kõikidel teistel oma statsionaarsed

paviljonid Giardini biennaalialal Veneetsias ning Eestist oluliselt pikem biennaalil osalemise

ajalugu. Eestil on aga jagada väärtuslikke kogemusi sellest, kuidas kohanemisvõimeliselt eri

näitusepindadel oma väljapanekutega silma paista, ning valmisolek anda kogemusi edasi teistele

sarnases olukorras riikidele, kes komiteega ühinevad. Komitee loob võimaluse vastastikuseks

kogemuste vahetamiseks nii pika biennaalitraditsiooniga kui ka teiste osalemismudeliga riikide

vahel.

Samuti on Eesti asutajaliikmeks astumine oluline Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks.

Euroopa Liidus on kõige kõrgemal poliitilisel tasandil kokku lepitud, et nii kaua, kui Venemaa

agressioon Ukrainas ei ole lõppenud, ei saa normaliseerida koostööd spordis ja kultuuris, ning

Rahvuspaviljonide komitee asutajaliikmed seisavad selle põhimõtte eest.

2022.–2025. aastal oli Venemaa paviljon suletud, kuid 2026. aastal naasis Venemaa pärast

osalemispausi Veneetsia biennaalile. Venemaa rahvuspaviljon oli avatud biennaali pressiavamisel,

kuid on sellele järgneval perioodil erinevalt teistest rahvuspaviljonidest suletud. Biennaali

juhtorganisatsiooni senised seisukohad viitavad ohule, et Venemaa osalemine eesootavatel

biennaalidel võib taas aset leida hoolimata sellest, et Ukrainas kestab täiemahuline sõda. Eesti

korraldas 2026. aasta biennaali avamisel mitmeid algatusi survestamaks biennaali

juhtorganisatsiooni Venemaa osalemise otsust ümber pöörama ja väljendamaks ühtsust Ukrainaga,

sh Balti ja Poola kultuuriministrite ühisavaldus.

Komitee tegevustega kujundatakse seisukohti küsimustes, mis puudutavad biennaalil osalemise

väärtusruumi ja toimimispõhimõtteid. Eesti osalemine komitee asutajaliikmena annab võimaluse

nende seisukohtade kujundamisel kaasa rääkida ja seista jätkuvalt selle eest, et Venemaa osalemist

biennaalil ei normaliseeritaks.

Liikmesusega kaasneb riigile kulu aastase liikmemaksuna järgmiselt: 2026. aastal 4000 eurot,

2027. aastal 2000 eurot ja alates 2028. aastast 1000 eurot. Kuluga on Kultuuriministeeriumi

eelarves arvestatud.

4

4. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras

5. Kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitatakse vastavalt RVS § 101 lõike 1 punktile 2 kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 11.09.2026 nr 1-12/961-1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Riigivaraseaduse § 101 lõike 1 punkti 2 kohaselt esitame Rahandusministeeriumile

kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Rahvusvahelises mittetulundusühingus

Rahvuspaviljonide komitee riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituse andmine“ eelnõu

koos seletuskirjaga. Korraldusega määrab Vabariigi Valitsus rahvusvahelises

mittetulundusühingus Rahvuspaviljonide komitee (ingl. k Committee of National Pavilions, it. k

Comitato dei Padiglioni Nazionali) riigi liikmeõiguste teostajaks Kultuuriministeeriumi ning

volitab kultuuriministrit tegema asutamisega ja liikmesusega seotud toimingud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel

2. seletuskiri 4 lehel

Erle Toiger 628 2229

[email protected]