Vabariigi Valitsus EELNÕU

KORRALDUS

Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena

üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum

Riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 2 ja § 51 punkti 3 alusel anda kultuuriministrile nõusolek

võõrandada Sihtasutusele Eesti Meremuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena

Kultuuriministeeriumi valitsemisel olev, Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas

Merekooli tn 1 asuv kinnistu hariliku väärtusega 8614,62 eurot (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 4871731, katastritunnus 19101:001:0370, pindala 9118 m2,

sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV20851).

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena

üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele anda nõusolek võõrandada

Sihtasutusele Eesti Meremuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena Lääne-Viru

maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuv kinnistu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

varahaldusnõunik Erle Toiger (telefon 628 2229, e-post: [email protected]).

1.3. Riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmise menetlus

Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 26-10136, kuhu on lisatud

käesolevas seletuskirjas viidatud lisadokumendid (hindamisaruanne).

Enne võõrandamise algatamist viidi vastavalt riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-le 96 läbi

kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlus nr 26-9825 teiste riigivara valitsejate ja õigustatud

isikute huvi väljaselgitamist. Ühtegi taotlust menetluse raames ei esitatud.

2. Eelnõu sisu

2.1. Andmed üleantava kinnisasja kohta

RVS § 51 punkti 3 alusel võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara anda mitterahalise

sissemaksena üle riigi asutatud sihtasutuse omandisse. RVS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel võib

minister otsustada kinnisasja üleandmise mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele

isikule üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Korralduse sisuks on anda kultuuriministrile

nõusolek Kultuuriministeeriumi valitsemisel oleva, Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu

külas Merekooli tn 1 asuva kinnistu hariliku väärtusega 8614,62 eurot (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 4871731, katastritunnus 19101:001:0370, pindala 9118 m2,

sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV20851) Sihtasutusele

Eesti Meremuuseum mitterahalise sissemaksena üleandmiseks.

Kinnistul asuvad muuseumihoone (Käsmu piirivalvekordoni hoone, kultuurimälestiste riikliku

registri nr 16068) ja Käsmu tuletorn (kultuurimälestiste riikliku registri nr 16067) ning abihooned

(abihoone, puukuur, garaaž-töökoda, majandushoone) ja rajatised (vaateplatvorm, kelder,

välitualetid).

Kinnistu on antud kuni 30.04.2029 üürilepingu alusel kasutamiseks Sihtasutusele Käsmu

Meremuuseum (eramuuseum). Eramuuseumiga sõlmitud üürileping antakse muutmatul kujul koos

kinnistuga üle Sihtasutusele Eesti Meremuuseum. Üürilepingu tähtaja saabumisel lepivad kaks

asutust kokku edaspidise koostöövormi ning sõlmivad selleks vajalikud kokkulepped ja lepingud.

2

Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt RVS §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse hindamine.

RVS § 46 lõikes 1 sätestatud nõudeid (hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja

ja hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades) ei pea järgima, kui vastav

erisus tuleneb õigusaktist. Antud juhul tuleneb erisus Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määrusega

nr 22 kinnitatud „Kinnisasja erakorralise hindamise korra“ §-st 18 ning rahandusministri

11.12.2003 määrusega nr 105 kinnitatud „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse

juhendist“ (edaspidi juhend). Juhendi § 18 lõike 4 kohaselt võtab mitterahalise sissemakse objekti

saaja võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena

äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava

vara harilik väärtus määrati vastavalt juhendi § 18 lõiketele 4 ja 41 lihtsustatud viisil, lähtudes vara

bilansilisest jääkmaksumusest üleandja bilansis. Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada

vaid riigivara valitseja, kelle bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku

väärtuse hindamise läbi ja koostas hindamisaruande Kultuuriministeerium. Vara jääkväärtus

hindamisaruandes on fikseeritud 30.09.2026 seisuga eeldusel, et kinnistu üleandmine toimub

2026. aasta oktoobri kuu jooksul.

2.2. Sihtasutuse Eesti Meremuuseum eesmärgi saavutamise tegevuskava ja finantsplaan

Sihtasutus Eesti Meremuuseum on riigi sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on Eesti merenduse

ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel,

teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

Sihtasutusele on 01.12.2022 kinnitatud asutaja ootused, mis on leitavad sihtasutuse veebilehelt

https://meremuuseum.ee/asutaja-otsused/. Need hõlmavad strateegilisi eesmärke ja põhimõtteid,

mis on sihtasutuse nõukogule ja juhatusele abiks sihtasutuse juhtimisel ning mille alusel saab

hinnata sihtasutuse tegevuse edukust.

Sihtasutuse finantsplaan1 eelseisva nelja aasta lõikes (tuhandetes eurodes):

2027 2028 2029 2030

Tegevustulud 8 900 9 100 9 400 9 900

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 500 3 700 4 000 4 500

35 Saadud toetused 5 400 5 400 5 400 5 400

Tegevuskulud -8 900 -8 950 -9 100 -9 300

5 Tegevuskulud -8 050 -8 100 -8 250 -8 450

50 sh tööjõukulud -3 500 -3 500 -3 600 -3 700

55 sh majandamiskulud -4 550 -4 600 -4 650 -4 750

60 Muud kulud 0 0 0 0

61 Põhivara kulum ja ümberhindlused -850 -850 -850 -850

Tegevustulem 0 150 300 600

65 Finantstulud ja kulud 75 80 85 88

Tulem kokku 75 230 385 688

Investeerimistegevus kokku -2 500 -1 000 -1 000 -1 000

15Põhivara soetus (-)-2 500 -1 000 -1 000 -1 000

3502

Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 0 0 0 0

Finantseerimistegevus kokku 525 -210 -210 -105

1 Finantsplaan on kinnitatud sihtasutuse nõukogu 17.06.2026 koosolekul (protokoll nr 63/2026).

3

2081 Laenukohustiste võtmine (+)700000

2081 Laenukohustite tagasimaksed (-) -175 -210 -210 -105

* Finantsplaani arvestuse alus on 2026. aasta baaseelarve ning see korrigeerub vastavalt Riigikogu

poolt kinnitatavale iga-aastasele riigieelarve seadusele.

Ülevaade Sihtasutuse Eesti Meremuuseum eesmärkide täitmisest on toodud iga-aastastes

Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaates, mis

on avaldatud Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-

rahastamine/kultuuriministeerium/majandusteave-ja-varahaldus. Sihtasutuse Eesti

Meremuuseum arengukava aastateks 2026-2030 on leitav sihtasutuse veebilehelt https://meremuuseum.ee/organisatsioonist/ametlik-teave/.

2.3. Vara üleandmise eesmärk ja põhjendus

Üleantavat kinnistut vajab sihtasutus tema põhikirjas sätestatud eesmärgi ja ülesannete täitmiseks.

Kinnistu üleandmine Sihtasutusele Eesti Meremuuseum tagab muuseumitegevuse jätkumise

Käsmus professionaalsel tasemel. Käsmu on oma ajaloolise kapteniküla taustaga loogiline ja

inspireeriv paik merendusajaloo veelgi põhjalikumaks tutvustamiseks.

Sihtasutus Eesti Meremuuseum on koostanud Käsmu Meremuuseumi ala esialgse arendusplaani.

Esimestel aastatel, kui kehtib veel Sihtasutusega Käsmu Meremuuseum sõlmitud praegune

üürileping, kapitaalsemaid ümberkorraldusi ei kavandata. Millises vormis jätkub Sihtasutuse

Käsmu Meremuuseum ja Sihtasutuse Eesti Meremuuseum vaheline koostöö pärast üürilepingu

tähtaja (30.04.2029) saabumist, on muuseumide vahelise kokkuleppe küsimus. Võimalusel

uuendatakse ja täiendatakse nii muuseumi väliala (väliekspositsiooni) kui ka kordonihoones Käsmu

merendust ja küla ajalugu tutvustavat püsiekspositsiooni, aga ilma praeguse kohaliku

väikemuuseumi eripära kaotamata. Arvestades Käsmu Meremuuseumi senist aastast külastajate

arvu ja selle eeldatavat kasvu pärast ekspositsiooni uuendamist on laekuvad tulud piisavad katmaks

jooksvad personali-, korrashoiu-, remondi- ja kommunaalkulud. Vajalike lähiaastate

investeeringute suurus selgub planeerimise käigus ning on kavandatud katta Sihtasutuse Eesti

Meremuuseum ning kaasatavate partnerite vahenditest.

Kultuuriministeerium seab Sihtasutusele Eesti Meremuuseum kinnistu mitterahalise sissemaksena

üleandmisega kaks lisatingimust, mis piiravad kinnistu võõrandamist ja kinnistule hoonestusõiguse

seadmist. Sihtasutus ei või kinnistut võõrandada. Juhul, kui sihtasutus tulevikus ei vaja kinnistut

enam oma põhikirjas sätestatud eesmärgi ja ülesannet täitmiseks ning soovib kinnistust loobuda,

siis tuleb sihtasutusel selle omand tasuta tagasi anda riigile (sihtasutuse asutajaõiguste teostajale

Kultuuriministeeriumile). Kinnistu koormamiseks hoonestusõigusega peab sihtasutus esmalt

küsima riigi asutajaõiguste teostaja (Kultuuriministeeriumi) nõusoleku. Vastavad lisatingimused

fikseeritakse notariaalsest kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingus.

2.4. Riigiabi analüüs

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on keelatud igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Kultuuriministeerium on analüüsinud Sihtasutusele Eesti Meremuuseum riigivara mitterahalise

sissemaksena üleandmist riigiabi aspektist.

Riigiabi analüüs näitab, et kinnistu mitterahaline sissemakse Sihtasutusele Eesti Meremuuseum

vastab grupierandiga hõlmatud riigiabile Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53

4

tähenduses. Kinnistu üleandmine annab sihtasutusele majandusliku eelise, kuna ta saab kasutada

kinnistut ja hoonet teenuste pakkumiseks ilma, et ta peaks tasuma turuhinda. Sihtasutuse tegevus

kinnistul on suunatud ka väliskülastajatele, mistõttu toimub selle kaudu piiriülene teenuste

pakkumine. Sihtasutuse tegevus kinnistul ei ole üksnes mittetulunduslik, vaid prognoositavalt

rohkem kui 20% tegevusest on majanduslik, mis võib mõjutada konkurentsi ja kaubandust

liikmesriikide vahel. Seega on täidetud kõik riigiabi elemendid: kasutatakse riigi ressursse, antakse

majanduslik eelis, valitakse kindel abisaaja ja on olemas piiriülene mõju.

Pärast Vabariigi Valitsuselt riigivara üleandmiseks nõusoleku saamist vormistatakse

kultuuriministri käskkiri riigivara mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üleandmise kohta, kuhu

lisatakse viide riigiabile ja vastavale abikavale.

3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad kinnistu omanikuvahetuse vormistamisega

kaasnevatest riigilõivust ning notaritasust. Kulud katab Sihtasutus Eesti Meremuuseum.

4. Kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitati vastavalt RVS § 101 lõike 1 punktile 1 kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 11.09.2026 nr 1-12/828-2

Vabariigi Valitsuse korralduse "Nõusolek

riigivara mitterahalise sissemaksena

üleandmiseks Sihtasutusele Eesti

Meremuuseum" eelnõu esitamine

Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi

Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele

Eesti Meremuuseum“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel

2. seletuskiri 4 lehel

Erle Toiger 628 2229

[email protected]