| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/957-1 |
| Registreeritud | 11.09.2026 |
| Sünkroonitud | 14.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | Merle Põld (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Ministeeriumid 11.09.2026 nr 5-3/26/9
Vabariigi Valitsuse määruse "Tsiviiltoetuse registri põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamiseks. Palume teie tagasisidet hiljemalt 16.09.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu
Seletuskiri
EELNÕU
07.09.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tsiviiltoetuse registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 8 ja § 135 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus
(1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik
lühend on TTR.
(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets.
§ 2. Registri pidamise eesmärk
Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida
tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud
andmeid, sealhulgas pidada arvestust: 1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;
3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega
isikute ja asutuste üle;
4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning
tegevusvaru üle.
§ 3. Registri vastutavad ja volitatud töötlejad
(1) Registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet.
(2) Registri volitatud töötlejad on:
1) Kaitseressursside Amet;
2) Kaitsevägi;
3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;
4) Riigikantselei §-s 30 nimetatud teabe osas;
5) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §
82 lõike 4 alusel määratud asutus käesoleva määruse §-des 26 ja 30 nimetatud teabe osas;
6) Riigi tegevusvaru haldaja §-s 23 nimetatud teabe osas.
§ 4. Registri andmete õiguslik tähendus
Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus.
2. peatükk
Registri ülesehitus
2
§ 5. Registri pidamine ja ülesehitus
(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb
digitaalsetest registriandmetest.
(2) Register koosneb:
1) digitaalsest registrist;
2) digitaalsest kanderaamatust;
3) digitaalsest geoinfosüsteemist.
(3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).
§ 6. Registriandmete kaitse
(1) Registri pidamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
(2) Registriandmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K2T2S2.
(3) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
meetmeid.
(4) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda
vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks.
(5) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse.
3. peatükk
Registrisse kantavad andmed
§ 7. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute andmed Eestis
Vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) ametikoht;
4) e-posti aadress;
5) mobiiltelefoni number.
§ 8. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed
Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku kohta kantakse
registrisse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) töökoha või ametikoha nimetus;
4) elukoha aadress;
5) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number;
6) tööpiirkond ja ülesanded.
3
§ 9. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed
Kaitseväe sõjaväelinnakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) linnaku nimi;
2) linnaku aadress;
3) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;
4) kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti ja veebilehe aadress;
5) laopinna olemasolu ja selle tüüp;
6) ladustatava varustuse klass;
7) töökohtade arv;
8) auditooriumite ja õppeklasside arv;
9) kasarmukohtade arv;
10) telkimisala olemasolu ja selle pindala;
11) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;
12) turvalise sidepidamise võimalus;
13) remonditöökodade olemasolu;
14) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;
15) parkimisala suurus;
16) meditsiinikeskuse olemasolu ja voodikohtade arv selles;
17) pesupesemise võimalus;
18) kopteri maandumisväljaku olemasolu.
§ 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning
eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed
(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) harjutusvälja nimi;
2) veebilehe aadress;
3) asukoha aadress;
4) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;
5) harjutava üksuse maksimaalne suurus;
6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
7) alalise valve olemasolu;
8) laskeväljade arv;
9) granaadiviskekohtade arv;
10) lõhkamisala olemasolu;
11) tagatud ohuala raadius;
12) majutusvõimalus ja majutuskohtade arv;
13) laagripaiga olemasolu;
14) meditsiinipersonali olemasolu ja arv kohapeal;
15) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;
16) laopinna olemasolu territooriumil ja selle suurus;
17) kopteri maandumisplatsi olemasolu;
18) ümbruskonna kirjeldus;
19) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;
20) andmed lasketiirude kohta;
21) laskeradade arv lasketiirus;
22) maksimaalne laskekaugus lasketiirus;
23) kasutamisega seotud piirangud.
(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu eraldiseisvate hoidlate ja depoode kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
4
1) objekti nimi;
2) objekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;
3) objekti aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
4) lao pindala ja selle tüüp;
5) ohutustehnika kirjeldus;
6) pakendamisviiside kirjeldus;
7) turvalisuse aste;
8) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;
9) kasutamisega seotud piirangud.
(3) Kaitseväe merel paiknevate harjutusalade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) harjutusala nimetus;
2) harjutusala mõttelise keskpunkti rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi
(World Geodetic System, edaspidi WGS) koordinaadid;
3) harjutusala pindala ja suurim sügavus;
4) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
5) lähima ankruala kaugus harjutusalast;
6) harjutusala kaugus Miinisadamast;
7) suurim lubatud laskekaugus;
8) suurim lubatud laskekõrgus ilma õhuruumi broneeringuta;
9) veealuste operatsioonide harjutamise piirangud.
§ 11. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende
käsutuses oleva varustuse andmed
(1) Hoonete ja rajatiste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) hoone või rajatise omanik ja tema kontaktandmed;
2) hoone või rajatise asukoht;
3) hoone või rajatise valveteenistuse telefoninumber;
4) hoone või rajatise asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;
5) staabiruumide või kontoriruumide arv;
6) auditooriumite või õppeklasside arv;
7) ööbimiskohtade arv;
8) telkimisala olemasolu ja suurus;
9) toitlustusvõimalus ja maksimaalne toitlustatavate arv;
10) turvalise sidepidamise võimalus;
11) remonditöökodade olemasolu;
12) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;
13) parkimiskohtade arv sõiduautode jaoks;
14) parkimiskohtade arv veoautode jaoks;
15) konteinerite ladustamisala mahutavus;
16) kopteri maandumisväljaku olemasolu;
17) kasutamisega seotud piirangud.
(2) Varustuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) paadikomplektide arv;
2) staabitöö konteinerite arv;
3) telgikomplektid, milles saab ööbida rohkem kui kümme inimest;
4) telgikomplektid staabiruumi jaoks;
5) mobiilsed soojendid;
6) mobiilsed elektrigeneraatorid;
7) mobiilsed toitlustusjaamad;
5
8) sanitaarkonteinerite arv;
9) mobiilne pesemisjaam, kus saab pesta ja kuivatada varustust ja pesu;
10) mobiilsed valgusallikad keskmiste ja suurte mahtude jaoks;
11) kasutamisega seotud piirangud.
§ 12. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi
pidajate andmed
(1) Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
1) haigla nimi;
2) registrikood;
3) haigla aadressiandmete süsteemi (ADS) aadress;
4) haigla kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress;
5) haigla ravikorpuste keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;
6) haiglas osutatavate teenuste loetelu;
7) haigla vastavus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni klassifitseerimisstandardile;
8) haigla võimekus;
9) haigla voodikohtade üldarv;
10) intensiivravi voodikohtade arv;
11) voodikohtade hõivatus;
12) operatsioonilaudade arv;
13) erakorralise meditsiini teenistuse olemasolu ja voodikohtade arv;
14) kopteri maandumisplatsi olemasolu ja õhusõiduki suurim lubatud mass;
15) surnukuuri olemasolu ja mahutavus.
(2) Kiirabibrigaadi pidajate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kiirabibrigaadi pidaja nimi äriregistris;
2) äriregistrikood;
3) kiirabibrigaadi asukoht;
4) kiirabibrigaadi telefoninumber ja e-posti aadress;
5) arstibrigaadide arv;
6) õebrigaadide arv;
7) lisabrigaadide arv;
8) kiirabibrigaadi teeninduspiirkond.
§ 13. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed
Kütusehoidlate ja -tanklate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kütusehoidla või -tankla asukoht;
2) kütusehoidla või -tankla omaniku nimi ja registrikood või isikukood;
3) maksimaalne bensiinimahutavus;
4) maksimaalne diislikütusemahutavus;
5) kütusehoidla tüüp;
6) kütusepumpamise kiirus;
7) kasutamisega seotud piirangud.
§ 14. Alajaamade andmed
Alajaamade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) alajaama tunnus;
2) alajaama nimi;
6
3) alajaama keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;
4) alajaama aadress;
5) alajaama tüüp;
6) alajaama nimivõimsus;
7) alajaamas kasutatav pingesüsteem;
8) alajaamaga ühendamise viisid ja liitumise võimalused.
§ 15. Sõidukite andmed
(1) Sõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) sõiduki registreerimisnumber;
2) sõiduki kategooria;
3) sõiduki mark;
4) sõiduki kaubanduslik nimetus;
5) sõiduki kere tüüp;
6) Euroopa Liidu keretüübi kinnitusnumber;
7) sõiduki omaniku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,
telefoninumber ja e-posti aadress;
8) sõiduki vastutava kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas
aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
9) sõiduki tegeliku kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas
aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
10) sõiduki mootori tüüp, töömaht ja võimsus;
11) VIN kood;
12) istekohtade arv sõidukis koos juhikohaga;
13) seisukohtade arv sõidukis;
14 esmase registreerimise kuupäev;15) Eestis registreerimise kuupäev;
16) sõiduki värvus;
17) sõiduki tühi-, täis- ja registrimass;
18) sõiduki kandevõime;
19) telgede arv;
20) sõiduki veotelgede arv;
21) sõiduki registri teljekoormused;
22) piduritega haagise lubatud suurim mass;
23) piduriteta haagise lubatud suurim mass;
24) sõiduki staatus registris (registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll alustatud või
läbitud, registreeritud, võõrandatud, registrist ajutiselt kustutatud, registrist kustutatud);
25) sõiduki kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangud ja muud erimärkused.
(2) Õhusõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) õhusõiduki riiklik registreerimistunnus;
2) õhusõiduki tüüp;
3) õhusõiduki liik;
4) õhusõiduki kasutusotstarve;
5) õhusõiduki omaniku nimi;
6) õhusõiduki omaniku aadress;
7) õhusõiduki valdaja nimi;
8) õhusõiduki valdaja aadress;
9) õhusõiduki ehitusaasta;
10) õhusõiduki värvus;
11) õhusõiduki istekohtade arv;
12) õhusõiduki maksimaalne stardimass;
7
13) õhusõiduki lennukaugus ja -kõrgus;
14) kasutamisega seotud piirangud.
(3) Veesõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) veesõiduki registreerimisnumber;
2) veesõiduki nimi;
3) veesõiduki reederi nimi, registrikood või -number või isikukood;
4) reederi nimi, registrikood või -number või isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
5) veesõiduki Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni number;
6) veesõiduki mere liikuvteenistuse tunnusnumber;
7) ehitusaasta;
8) veesõiduki kutsung;
9) veesõiduki kodusadam;
10) veesõiduki tüüp tegevusala järgi;
11) veesõiduki jääklass;
12) veesõiduki maksimaalne kiirus ja opereerimiskiirus;
13) veesõiduki kere materjal;
14) veesõiduki kogu- ja puhasmahutavus;
15) veesõiduki üldpikkus, laius, süvis ja kandevõime;
16) veesõiduki reisijate arv;
17) veesõidukile pandud kohustused riigihaldusülesannete täitmisel;
18) kasutamisega seotud piirangud.
§ 16. Masinate ja seadmete andmed
Masinate ja seadmete kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) nimetus;
2) registreerimisnumber;
3) paigaldise liik;
4) mark;
5) omaniku nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,
telefoninumber ja e-posti aadress;
6) valdaja nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,
telefoninumber ja e-posti aadress;
7) liikumiskiirus;
8) tõstevõime;
9) tõstekõrgus;
10) kasutamisega seotud piirangud.
§ 17. Raudtee taristu ja veeremi andmed
(1) Raudteede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) raudtee nimetus;
2) raudteejaama nimi;
3) jaamavahe;
4) rööbastee liigitus;
5) rööbastee alg- ja lõppobjekt;
6) rööbastee pikkus;
7) rööpmelaius;
8) rööpa tüüp;
9) raudtee omaniku või valdaja kontaktandmed.
8
(2) Raudteeveeremi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) vedurite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass ja kasutamise
piirangud;
2) elektrirongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass,
istekohtade arv ja kasutamise piirangud;
3) diiselrongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kasutatava kütuse liik, kiirus,
täismass, istekohtade arv ja kasutamise piirangud;
4) reisivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, küttesüsteemi olemasolu,
kliimaseadme olemasolu, kiirus, tühimass, täismass, istekohtade arv, magamiskohtade arv ja
kasutamise piirangud;
5) kaubavagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, mudel, kiirus, tühimass, täismass,
kandejõud ja kasutamise piirangud;
6) eriveeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud, tõsteseadme kandejõud
ja kasutamise piirangud;
7) eriotstarbeliste veeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud,
tõsteseadme kandejõud ja kasutamise piirangud.
(3) Raudtee laadimisplatvormide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) laadimisplatvormi koordinaadid;
2) jaam;
3) asukoht raudteel, algus ja lõpp;
4) asukoht raudtee suhtes;
5) raudtee number;
6) laadimisplatvormi materjal;
7) laadimisplatvormi üldpikkus;
8) laadimisplatvormi kasulik pikkus;
9) laadimisplatvormi laius;
10) laadimisplatvormi vertikaalehitusgabariit;
11) laadimisplatvormi horisontaalehitusgabariit;
12) kasutamisega seotud piirangud.
§ 18. Teede andmed
Teede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) tee number, tee nimetus, algus- ja lõppkilomeeter, kattematerjal, kas tee on riigi, kohaliku
omavalitsuse või eraomandis, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, sildade arv, viaduktide
arv, estakaadide arv, tunnelite arv;
2) sildade andmed, sealhulgas silla identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist, asukoha
X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne kandevõime,
kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede ja sildade
sõjalise kandevõime klassifikaatori kood;
3) viaduktide andmed, sealhulgas viadukti identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist,
asukoha X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne
kandevõime, kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede
ja sildade sõjalise kandevõime klassifikaatori kood.
§ 19. Sadamate andmed
(1) Sadamate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) sadama nimi;
2) sadama kood;
3) sadama mõttelise keskuse WGS-koordinaadid;
9
4) sadama maa-ala pindala;
5) sadama akvatooriumi pindala;
6) sadama pidaja või valdaja nimi, registrikood või isikukood ning kontaktandmed;
7) sadama laevaliikluse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja
veebilehe aadress;
8) sadama valveteenuse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja
veebilehe aadress;
9) sadama valverežiimi kirjeldus;
10) sadama sissesõidutee andmetena faarvaatri laius ja sügavus;
11) sadama põhifunktsioonid;
12) sadama navigatsioonihooaja algus ja lõpp;
13) suurima sadamas teenindatava veesõiduki pikkus, laius ja süvis;
14) sadama raadioside töökanalid ja kutsung;
15) sadama turvaside olemasolu ja vahendite liigid;
16) sadama navigatsioonimärkide numbrid ja kirjeldus;
17) osutatavad sadamateenused;
18) kasutamisega seotud piirangud.
(2) Osutatavate sadama- ja lisateenuste kohta kogutakse järgmisi andmeid:
1) stividoritööde tegemise võimalus;
2) laevaheitmete, sealhulgas jäätmete, pilsivee ja reovee vastuvõtu võimalus ja vastuvõetavad
kogused;
3) kütusega varustamise võimalus ja kogused;
4) joogiveega varustamise võimalus ja kogused;
5) tuukritööde võimalus;
6) remondi- ja värvimistööde võimalus;
7) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;
8) laeva sidesüsteemidega ühendamise võimalus;
9) laeva energiasüsteemidega ühendamise võimalus;
10) meditsiiniabi olemasolu;
11) raudteede iseloomustus;
12) maismaateede iseloomustus;
13) tõsteseadmete iseloomustus;
14) müra ja tolmu tekitavate tööde tegemise võimalus;
15) lahtise tulega keevitustööde tegemise võimalus;
16) pardataguste tööde tegemise võimalus;
17) paatide ja parvede veeskamise võimalus;
18) sadama skeem;
19) kopteri maandumisplatsi olemasolu;
20) veoautode pesemise võimalus;
21) ankrukohtade andmed, sealhulgas ankrukoha identifikaator, sügavus ja merepõhja
iseloomustus;
22) ro-ro-tüüpi laeva rampide andmed, sealhulgas rambi identifikaator, pikkus, süvis ja
kandevõime;
23) kaide andmed, sealhulgas kai identifikaator ja pikkus, vendri tüüp, haalamispollari tüüp, ro-
ro-tüüpi reisiparvlaeva teenindamine, reisilaeva teenindamine;
24) ühistranspordiühenduse olemasolu.
§ 20. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed
(1) Lennuväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) lennuvälja nimi;
10
2) lennuvälja aadress;
3) lennuvälja mõttelise keskpunkti WGS-koordinaadid;
4) lennuvälja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) kood;
5) lennuvälja põhifunktsioon;
6) lennuvälja omaniku või valdaja nimi, registrikood või isikukood, telefoninumber ja e-posti
aadress;
7) teenuse pakkuja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja veebilehe aadress;
8) laadimiskiirus (tonni ööpäevas);
9) remontimisvõimalus;
10) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;
11) terminali läbilaskevõime (inimest ööpäevas);
12) toitlustuskoha olemasolu;
13) kohtade arv toitlustuskohas;
14) lennuradade andmed, sealhulgas lennuraja identifikaator, pikkus, kandevõime, seisukord ja
kattematerjal;
15) perroonide andmed, sealhulgas perrooni identifikaator, kandevõime ja pindala;
16) ladude andmed, sealhulgas lao identifikaator, liik ja pindala;
17) transporditehnika liigid ja hulk;
18) kasutatavate kütuste andmed, sealhulgas kütuse liik, kütusepumpamise kiirus, kütusehoidla
mahutavus ja reservkütuse kogus;
19) õhusõidukite parkimiskohtade keskmine arv;
20) tõsteseadmete iseloomustus;
21) lennuvälja skeem;
22) kandevõime ACN-PCN meetodi järgi;
23) püüdursüsteemide olemasolu ja tüüp;
24) kasutamisega seotud piirangud.
(2) Kopteriväljakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kopteriväljaku üldandmed: tüüp, nimetus, ICAO kood, kandevõime, kaugus lähimast linnast
(km), viitepunkti koordinaadid N ja E ja lennutegevuse laad;
2) kopteriväljaku asukoha aadress;
3) kopteriväljaku kontaktandmed;
4) kopteriväljakul plaanitavad lennutegevused, raskeim õhusõiduk ja arvestuslik
lennuoperatsioonide arv;
5) käitaja nimi, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riikliku registri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;
6) käitaja tegevuskoha ja postiaadress ning muud kontaktandmed;
7) aeronavigatsiooniteenuse osutaja registrikood ja nimetus;
8) muu lisainfo või märkused;
9) kasutamisega seotud piirangud.
§ 21. Kaardikihtide andmed
Kaardikihtide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) Eesti põhikaart;
2) joonobjektid;
3) punktobjektid;
4) pindobjektid;
5) abiobjektid;
6) tärkandmed;
7) metaandmed;
8) aadressiandmed;
11
9) katastriandmed.
§ 22. Katastriüksuste andmed
Katastriüksuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) katastritunnus;
2) asukoht ja olemasolul nimi;
3) omavalitsusüksuse nimetus;
4) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;
5) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;
6) üldpindala;
7) sihtotstarve;
8) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja
registreerimisnumber;
9) kasutamisega seotud piirangud.
§ 23. Riigi tegevusvaru andmed
Riigi tegevusvaru kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) lepinguga seotud ettevõtja ärinimi;
2) ettevõtja registrikood;
3) ettevõtja aadress;
4) füüsiline ja lepinguga tagatav ressurss;
5) riigi tegevusvaru moodustamise, hoidmise ning uuendamisega seotud lepingute andmed.
§ 24. Jäätmekäitluskohtade andmed
Jäätmekäitluskohtade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) jäätmekäitluskoha nimetus;
2) jäätmekäitluskoha tüüp;
3) jäätmekäitluskoha aadress;
4) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;
5) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;
6) ettevõtja registrikood või isikukood;
7) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;
8) katastritunnus;
9) lubatud käideldavate jäätmete maksimaalne kogus (tonni aastas) jäätmeliikide kaupa.
§ 25. Ettevõtjate andmed
Ettevõtjate, sealhulgas äriühingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) ärinimi;
2) registrikood;
3) aadress;
4) õiguslik vorm;
5) tegevusalad;
6) sidevahendid, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber.
§ 26. Elutähtsa teenuse osutaja andmed
Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) nimi ja registrikood;
12
2) osutatav elutähtis teenus;
3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikatise seaduse §
82 lõike 4 alusel määratud asutus;
4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond;
5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp;
6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta;
7) elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu
lepingupartneri ja tütarettevõtjanimi ja registrikood;
8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress.
§ 27. Puurkaevude andmed
Puurkaevude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) puurkaevu registrikood Eesti looduse infosüsteemis;
2) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;
3) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;
4) puurkaevu tüüp;
5) puurkaevu sügavus;
6) puurkaevu tehniline seisund;
7) põhjaveetase puurkaevus;
8) puurkaevu tootlikkus;
9) teave puurkaevu omaniku või valdaja kohta;
10) kasutamisega seotud piirangud.
§ 28. Spordiehitiste andmed
(1) Spordiobjektide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) spordiobjekti nimetus;
2) spordiobjekti nimi;
3) spordiobjekti tüüp;
4) spordiobjekti kasutuses oleku staatus;
5) spordiobjekti omaniku nimi, registrikood või -number või isikukood;
6) spordiobjekti asukoha aadress;
7) kontaktisiku telefoninumber ja e-posti aadress;
8) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;
9) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;
10) katastritunnus;
11) spordiobjekti veebilehe aadress;
12) pesemisruumide arv;
13) dušikohtade arv;
14) saunade arv;
15) WC-kohtade, sealhulgas pissuaaride arv;
16) õpperuumide arv;
17) istekohtade arv õpperuumides;
18) statsionaarse toitlustuskoha olemasolu;
19) istekohtade arv toitlustuskohas;
20) voodikohtade arv;
21) fotod spordiobjektist;
22) kasutamisega seotud piirangud.
(2) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse staadionite kohta registrisse järgmised
andmed:
13
1) staadioni nimi;
2) staadioni pikkus ja laius;
3) ringraja pikkus.
(3) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse jalgpalliväljakute kohta, mis ei ole
staadionid, registrisse järgmised andmed:
1) jalgpalliväljaku nimetus;
2) jalgpalliväljaku pikkus ja laius;
3) väljaku kate.
(4) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse spordihallide või võimlate kohta registrisse
järgmised andmed:
1) spordisaali, -halli või võimla nimetus;
2) spordisaali, -halli või võimla pindala;
3) spordisaali, -halli või võimla pikkus, laius ja kõrgus.
(5) Siselasketiirude, välilasketiirude või laskesuusatamistiirude kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
1) sise- või välilasketiiru või laskesuusatamistiiru nimetus;
2) laskeraja maksimaalne pikkus;
3) laskekohtade arv;
4) 10 m liikuva märklaua radade arv;
5) 50 m liikuva märklaua radade arv;
6) elektroonsete märklehtede või -laudade olemasolu;
7) kasutamisega seotud piirangud.
(6) Jahilasketiirude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) jahilasketiiru nimetus;
2) laskeraja maksimaalne pikkus;
3) kaevikrajal (inglise keeles trap) laskmise võimalus;
4) kaarrajal (inglise keeles skeet) laskmise võimalus;
5) jahipraktilise laskmise (inglise keeles sporting) võimalus;
6) kasutamisega seotud piirangud.
§ 29. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed
(1) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
1) vara omaniku nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress, telefoninumber,
e-posti aadress;
2) vara valdaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress ning
kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress;
3) vara liik;
4) vara asukoht;
5) vara kasutuseesmärk;
6) vara iseloomustavad andmed;
7) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise alus;
8) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kuupäev;
9) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise otsuse number;
10) märkused asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise rakendamise kohta.
14
(2) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise täitmise kohta kantakse registrisse
järgmised andmed:
1) haldusakti kättetoimetamise viis;
2) haldusakti kättetoimetamise kuupäev;
3) haldusakti kätte toimetanud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava
ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ameti- või töökoht ning telefoninumber ja e-posti aadress;
4) haldusakti täitmise kuupäev.
(3) Lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed saadakse §-des 8–20 ja 22–28 loetletud andmete
töötlemisel.
§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandja arvestus
Tööandja kohta, kelle juures on kriisiülesandega ameti- ja töökohti, kantakse registrisse
järgmised andmed:
1) tööandja registrikood ja nimi;
2) kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus.
§ 31. Kriisiülesande andmise ja täitmise andmed
Ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;
2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;
3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha
aadress, telefoninumber, e-posti aadress;
4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;
5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;
6) teave kriisiülesande kohta;
7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.
4. peatükk
Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri andmetele
§ 32. Andmete esitajad ja andmete esitamine
(1) Registrisse esitavad andmeid:
1) ministeeriumid;
2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad;
3) Kaitseliit;
4) Kaitseressursside Amet;
5) Kaitsevägi;
6) Keskkonnaagentuur;
7) Keskkonnaamet;
8) Maa- ja Ruumiamet;
9) Politsei- ja Piirivalveamet;
10) Päästeamet;
11) Riigikantselei;
12) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;
13) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts;
14) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
15) Terviseamet;
16) Transpordiamet;
15
17) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §
82 lõike 4 alusel määratud asutus.
(2) Andmeid esitatakse registrisse elektroonse andmevahetuse kaudu või kokkuleppel volitatud
töötlejaga muul viisil.
§ 33. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Register vahetab andmeid järgmiste riigi andmekogudega:
1) Eesti spordiregister;
2) ehitisregister;
3) kaitselennunduse õhusõidukite register;
4) keskkonnalubade infosüsteem;
5) Eesti looduse infosüsteem;
6) kaitseplaneerimise infosüsteem;
7) kaitseväekohustuslaste register;
8) kohtute registri kinnistusraamat;
9) laevakinnistusraamat;
10) liiklusregister;
11) maakataster;
12) majandustegevuse register;
13) mobilisatsiooniregister;
14) navigatsioonimärkide andmekogu;
15) raudteeliiklusregister;
16) sadamaregister;
17) teeregister;
18) tehnilise järelevalve infosüsteem;
19) tervishoiukorraldamise infosüsteem;
20) tsiviilõhusõidukite riiklik register;
21) äriregister;
22) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register;
23) töötamise register.
(2) Andmevahetus lõikes 1 nimetatud andmekoguga toimub X-tee kaudu või elektroonsel
andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.
§ 34. Andmete registrisse kandmise kord
(1) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutus või ettevõtja esitab andmekogu põhiandmed
lõikes 2 sätestatud viisil.
(2) Registritoiming tehakse § 32 lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku, ametiasutuse või
haldusorgani poolt volitatud töötlejale esitatud kirjaliku dokumendi alusel. Paragrahvi 32
lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan võib esitada andmeid andmevahetuse kaudu
või elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.
(3) Volitatud töötleja on kohustatud saadud andmete alusel tegema registritoimingu viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul pärast andmete saamist.
§ 35. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus
(1) Registrisse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja.
16
(2) Elektroonse andmevahetuse kaudu edastatud teabes vea tuvastamisel on andmete esitaja
kohustatud registri volitatud töötlejale edastama õiged andmed.
(3) Andmekogudest saadava teabe õigsuse eest vastutus sätestatakse vastava andmekogu
asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktidega.
§ 36. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine
(1) Esitatud andmete ebaõigsuse tuvastamisel või kui on tekkinud kahtlus registrisse kantud
andmete tõepärasuses, sulgeb registri volitatud töötleja juurdepääsu nendele andmetele kuni
andmete õigsuse kindlakstegemiseni või nende parandamiseni. Esitatud andmete ebaõigsuse
avastamisest või kahtlusest nende tõepärasuses teavitatakse viivitamata andmete esitajat või
andmekogu volitatud töötlejat.
(2) Registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale või andmekogu volitatud
töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta.
§ 37. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine
(1) Register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks
kasutamiseks.
(2) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete
väljastamisega.
(3) Registrile annab juurdepääsu ja registrile juurdepääsu õiguse võtab ära Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või Päästeameti peadirektor või nende volitatud
isik.
(4) Registri volitatud töötleja peab arvestust juurdepääsuõigust omavate isikute üle. Arvestuse
pidamiseks on vaja järgmisi andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, andmete
väljastamise põhjus, kuupäev ja väljastamise viis.
5. peatükk
Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja
registri likvideerimine
§ 38. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Registriandmeid ei arhiveerita.
(2) Registrisse kantud andmed on ajakohased:
1) paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutuse või ettevõtja esitatud teave kümme aastat
esmasest kande tegemisest või kande muutmisest arvates;
2) paragrahvi 33 lõikes 1 loetletud andmekogust saadud teave kuni vastavast andmekogust
kustutamiseni;
3) paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatud andmed M kategooria sõiduki kohta 25 aastat alates sõiduki
esmase registreerimise kuupäevast liiklusregistris, teiste kategooriate sõidukid kuni
liiklusregistrist kustutamiseni ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud
sõiduk kuni registrist kustutamiseni.
17
(3) Registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete registrisse
kandmisest.
(4) Registrisse kantud andmete ajakohasuse lõppemisel andmed kustutatakse.
(5) Registriandmete töötlemisel ja kustutamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja
arhiiviseadusest.
§ 39. Registritoimingute kohta teabe säilitamine
(1) Registritoimingu kohta säilitatakse järgmisi andmeid:
1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed;
2) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;
3) toimingu liik.
(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest
arvates.
§ 40. Järelevalve registri pidamise üle
(1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja, Kaitseministeerium või
Siseministeerium ja andmekaitse järelevalveasutus.
(2) Järelevalve tegijal on õigus:
1) tutvuda registrisse esitatud või kantud andmetega ja registri pidamise dokumentidega;
2) siseneda ruumi, kus andmeid töödeldakse või kus paikneb töötlemiseks kasutatav seade;
3) saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta.
(3) Registri volitatud töötleja on kohustatud likvideerima registri pidamisel ilmnenud puudused
järelevalve tegija ettekirjutuses määratud tähtajaks.
§ 41. Registri pidamise rahastamine
Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest registri vastutavate
töötlejate eelarve kaudu.
§ 42. Registri likvideerimise kord
(1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Register likvideeritakse vastavalt arhiiviseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).
§ 43. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.
Kristen Michal
18
Peaminister
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
1
Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. a määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“
(edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026, kui jõustub kriisiolukorra ja
riigikaitse seadus (KORKS). KORKS-iga tunnistatakse kehtetuks Riigikaitseseadus, mille §
8214 lõike 4 alusel on kehtestatud kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral
muutuvad kehtetuks selle alusel antavad määrused, seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga
uus määrus.
Määrusega kehtestatakse tsiviiltoetuse register (edaspidi TTR), sätestatakse TTRi sisu,
määratakse kindlaks registri pidamise kord, sealhulgas fikseeritakse TTRi esitatavad ja
kantavad andmed, nähakse ette juurdepääsuõigused ja õigus teha TTRi kandeid ning töödelda
andmeid.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik
([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
teenistujatega. Eelnõule tehakse keeletoimetus peale eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringi.
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 95/46/EÜ üksikisikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 43 paragrahvist.
Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu peatükkide ning paragrahvide sisust.
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu esimene peatükk koosneb neljast paragrahvist, milles sätestatakse lisaks TTRi
ametlikule nimele ka TTRi vastutav töötleja ja volitatud töötleja, TTRi pidamise eesmärk ja
registriandmete õiguslik tähendus.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri ametlik lühend TTR ja tuuakse välja TTRi ingliskeelne nimi
Register of Civil Assets.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse TTRi pidamise eesmärk. TTRi eesmärk on koondada ja hoida
andmeid tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega
seotud nadmeid, sealhulgas pidada arvestust mobilisatsiooniks ja riigikaitseks vajalike
materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-
sõjaliseks koostööksvajalike vahendite üle, kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks
vajalike vahendite üle, samuti elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja
töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle ning asjade sundkasutusse võtmise ja
sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle.
1 ELT L 281, 23.11.1995, lk 31‒50
2
Andmete koondamine ühte registrisse hõlbustab vastuvõtva riigi toetuse osutamist, asja
sundkastutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramist ja arvestuse pidamist kriisiolukorra
lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite ning mobilisatsiooniks vajalike materiaalsete
vahendite üle, samuti andmete kogumist ning kättesaadavaks tegemist seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks ja nõuete järgimise soodustamiseks.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse TTR vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad. TTRi vastutavad
töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Päästeamet (edaspidi PäA),
mis tuleneb ka KORKS § 135 lõikest 2. TTR volitatud töötlejad on Kaitseressursside Amet
(edaspidi KRA), Kaitsevägi, RKIK, Riigikantselei, PäA, AS Eesti Varude Keskus (EVK) ning
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikatise seaduse § 82
lõike 4 alusel määratud asutus. Volitatud töötleja määramisel võeti arvesse kõnesolevate
asutuste ülesandeid. RKIK ja PäA kui TTRi vastutavate töötlejate roll on seotud RKIK-i ja
PäA ülesandega koguda ja talletada TTRi jaoks vajalikku teavet. EVK roll tuleneb KORKS §
135 lõike 1 punktist 4, on seotud arvestuse pidamisega riigi tegevusvaru üle. Andmekogu
põhimääruses sätestatud kohustus nimetada andmekogu vastutav töötleja on fikseeritud AvTSi
§ 435 lõikes 1, mille kohaselt andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord,
sealhulgas andmekogu vastutava töötleja (haldaja) õigused ja kohustused, andmekogusse
kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega
seotud korralduslikud küsimused. Elutähtsat teenust korraldava asutuse volitused piirduvad
TTR andmete töötlemise osas ulatuses, mis on sätestatud käesoleva määruse §-s 26 (elutähtsa
teenuse osutaja andmed).. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise
seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ja
kohustused on täpsemalt kehtestatud AvTSi §-ga 434, mille kohaselt vastutav töötleja korraldab
andmekogu kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu
haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Volitatud töötleja on kohustatud
tagama andmekogu turvalisuse ning täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja
andmekogu majutamisel. Konkreetsed ülesanded ja kohustused kehtestatakse asutuses
peadirektori käskkirjaga.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse registriandmete õiguslik tähendus. Registriandmetel on informatiivne
tähendus.
2. peatükk. Registri ülesehitus
Eelnõu teine peatükk koosneb kolmest paragrahvist, milles käsitletakse registri ülesehituse ja
pidamisega seotut.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse registri pidamine ja ülesehitus. Lõike 1 kohaselt on register
ühetasandiline ja sellel puuduvad alamregistrid. Lõikes 2 on loetletud registri koosseis. Register
koosneb järgmistest osadest. Esiteks, digitaalsest registrist, milles on registri pidamise eesmärgi
täitmiseks olev ajakohane teave. Teiseks, digitaalsest kanderaamatust, mis on digitaalsel kujul
salvestatud andmete kogum, millest on võimalik teha loetavas vormis kättesaadavaks kõigi
tehtud registrikannete andmed, nende tegemise aeg ja tegija, nende aluseks olevate
dokumentide andmed, nende tegemisega seotud kirjavahetuse andmed ning registrikande
teadete avaldamise kuupäevad. Kolmandaks, digitaalsest geoinfosüsteemist. HNSi registriga
võrreldes hõlmab TTR ka digitaalset geoinfosüsteemi, mis on automatiseeritud süsteem
ruumiliste andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks ning võimaldab muu hulgas vaadata erineva
3
teabega kaardikihte ja lisada kaardikihtidele valikuliselt teavet olenevalt kasutaja vajadustest.
Digitaalne geoinfosüsteem on registri kasutajaliides, mis kuvab registriandmed kaardile.
Lõike 3 kohaselt on TTR osa riigi infosüsteemist ja TTRi eelduseks on andmevahetus teiste
riiklike andmekogudega, mistõttu TTR on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga
(edaspidi X-tee).
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse TTRi pidamise turvameetmed. Isikuandmete töötlemisel järgitakse
isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduses sätestatud nõudeid järgitakse andmeedastamisel mobilisatsiooniregistriga. Avaliku
teabe seaduse nõuded järgitakse juurdepääsu võimaldamisel, sest tegemist on ametkondlikuks
kasutamiseks mõeltud andmekoguga. Siinjuures on oluline märkida, et ükski andmeväli ei
sisalda riigisaladust, vaid salajane on mobilisatsiooniregistriga toimuva andmevahetuse
tehniline teostus. Lisaks järgitakse eelnimetatud seaduste alusel kehtestatud määruste nõudeid
(lõige 1). Eelnõu ei näe ette, et TTRis töödeldaks riigisaladust, küll aga võib toimuda
andmevahetus või -edastus registritesse, milles töödeldakse riigisaladust.
Lõikega 2 kehtestatakse turvanõuded registriandmetele. Turvameetmete eesmärk on kaitsta
riikliku registri andmeid nende isikute ligipääsu eest, kellel ei ole juurdepääsuõigust.
Arvestades Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ sätestatut, on registri turbeaste keskmine ehk M, mis eeldab auditit
turvameetmete rakendamise üle iga kolme aasta järel. Andmete käideldavust arvestades on
TTRi turvaklassiks K2, mis eeldab andmekogu 99% töökindlust. K2 turvaklassiga andmekogu
lubatud suurim summaarne seisak nädalas on kuni kaks tundi ja reaktsiooniaja pikenemine
tippkoormusel 1–10 minutit. Registriandmete terviklust silmas pidades on määratud
turvaosaklassiks T2, mille puhul peab andmekogu infoallikas ning selle muutmise ja hävitamise
fakt olema tõestatav. Andmekogus kontrollitakse perioodiliselt info õigsust, täielikkust ja
ajakohasust. Andmete konfidentsiaalsuse osaeesmärki arvestades on määratud TTRi
turvaosaklassiks S2. Teabe kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja
juurdepääs on lubatud juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Ülaltoodut arvestades
on TTRi turbeaste keskmine (M) ja turvaklass K2T2S2.
Lõike 3 kohaselt kasutatakse registriandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid.
Lõikes 4 sätestatakse, et andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse vaid
isikule, kellel on seda vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks. Registriandmete kasutamise
õiguse annab TTRi vastutav töötleja. Andmeid selle kohta, kes ja millal andmeid kasutas,
säilitatakse tarkvaraliselt registri logifailidena. Andmete õiguspärase kasutamise seisukohalt on
väga oluline logifaile säilitada. Andmeid töötlev isik on kohustatud registriandmete töötlemisel
teatavaks saanud andmeid saladuses hoidma. TTRi vastutava ja volitatud töötleja selline
kohustus on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 55. Vaatamata asjaolule, et andmete
esitaja registris on andmed avalikud, ei avalikustata TTRis neid andmeid samal viisil nagu
andmete esitaja andmekogus.
Lõikes 5 sätestatakse, et kõik TTRis tehtavad toimingud salvestatakse (logifailidena).
Registrikannete puhul säilitatakse registrikande tegija ja kande tegemise kuupäev.
Registritoimingud on andmete registrisse kandmine, andmete registris muutmine ja andmete
registrist kustutamine.
4
3. peatükk. Registrisse kantavad andmed
Eelnõu kolmandas peatükis loetletakse registrisse kantavad andmed. Kuivõrd kõnesolevate
andmete loetelu on pikk ja koosneb omakorda alaliigitustest, siis õigusselguse mõttes on
andmete loetelu esitatud paragrahvidena, mistõttu kolmas peatükk koosneb 22 paragrahvist.
Eelnõu §-s 7 kehtestatakse pooled, kes peavad määrama asutuses vastuvõtva riigi toetuse
(inglise keeles Host Nation Support, edaspidi HNS) eest vastutava kontaktisiku ja edastama
tema andmed. Kuivõrd TTR täidab senise HNSi registri ülesandeid, siis on kõik HNSi andmed
olulised ja vajalikud. HNSi planeerimine ja osutamine eeldab paljude osaliste omavahelist
lävimist, mille tulemusel moodustub valdkonnapõhine võrgustik. TTRis on selle võrgustiku
osaliste andmed nähtavad, et osalised teaksid, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Tekkinud
kontaktiloend on kordumatu, sest enamiku sellega seotud ametnike kontaktandmed ei ole
teistele osalistele muidu kättesaadavad.
Olulised andmed on asutuse esindaja nimi, esindaja ametikoht, esindaja kontaktandmed ja
esindaja isikukood, mille alusel saab kiiresti lubada sissepääsu mitmesugustele objektidele,
näiteks Kaitseväe väeosadesse.
Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikud praegu on näiteks:
1) Kaitseministeeriumi ametnikud;
2) Kaitseväe ametnikud;
3) Eesti HNSi juhtkomitee liikmed;
4) Rahvuslike territoriaalsete juhtide komitee Eesti esindaja (inglise keeles National Territorial
Commanders Committee).
Lisaks ülaltoodule võib sõltuvalt vajadusest ning asutuste ülesannetest kontaktisikute ring
laieneda (nt ministeeriumite ametnikud).
Käesoleva paragrahvi andmed on TTRi põhiandmed, mis kogutakse eelkõige
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt. Eesti HNSi juhtkomitee on moodustatud
kaitseministri käskkirjaga ning andmete esitamise kohustus on Kaitseministeeriumil.
Vastuvõtva riigi ülesannete täpsustamisel võib andmete esitamise kohustus laieneda ka teistele
ministeeriumitele.
Eelnõu § 8 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist
teostava ametiisiku kontaktandmed. Teave ametiisiku kohta on oluline asja sundkasutusse
võtmisega ja sundvõõrandamisega seotud tegevuse koordineerimiseks ja elluviimiseks,.
Käesolevas paragrahvis nimetatud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava
ametiisiku andmed on TTRi põhiandmed, mis saadakse Kaitseväelt, RKIK-ist ja PäA-ilt. .
Eelnõu § 9 kohaselt kogutakse registrisse Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed. Andmeid
kogutakse eelkõige HNSi osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks.
Kaitseväe sõjaväelinnakute andmeid kogutakse sõjalise kaitsetegevuse planeerimiseks. Näiteks
saab nende andmete abil kavandada logistilist toetust ülesandeid täitvatele sõjaväeüksustele.
Lisaks saab nende andmete abil planeerida HNSi osutamist, näiteks majutamis- ja muude
logistiliste küsimuste lahendamisega linnakutes. Ladude andmeid kogutakse selleks, et
korraldada liitlasüksuste varustuse eelpaigutamist. Lisaks kogutakse andmeid riigikaitse laia
käsituse rakendamiseks ja ametkondade vastastikuse abi korraldamiseks, nagu näiteks abi
5
katastroofi tagajärgede likvideerimisel (meditsiiniabi, toitlustamise korraldamine jt elutähtsate
teenuste osutamisega seotud tugi).
Andmed esitab Kaitsevägi. Kaitseväe-siseses töökorralduses kasutatakse ressursihalduse
andmebaasi, mis hõlmab kogu Kaitseväe hallatava taristu, maa-alad, sadamad ja lennuväljad.
Selle ametkondliku andmebaasi abil saab ülevaate taristu seisundist ja on võimalik korraldada
haldustöid. Kaitseväe teabe esitamise kohustuse raames kantakse ametkondlikust andmebaasist
TTRi käesolevas paragrahvis loetletud andmed.
Eelnõu §-s 10 loetletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, eraldiseisvate hoidlate ja
depoode andmed ning merel paiknevate harjutusalade andmed, mida kogutakse eelkõige HNSi
planeerimiseks ja riigikaitse laia käsituse elluviimiseks. Andmeid kasutavad nii Kaitsevägi,
Kaitseliit ja Kaitseressursside Amet kui ka ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused.
Ettevalmistatud andmete abil saab tagada esmase iseseisva kaitsevõime, sõjalises koostöös
osalevate riikide relvajõudude üksuste vastuvõtmise ja nende kohaloleku ning elanikkonna
elutähtsate teenuste ja riigisisese julgeoleku korraldamise senisest koordineeritumal viisil.
Andmete esitamise kohustus on Kaitseväel, mistõttu andmete saamiseks toimub vastastikune
andmevahetus TTRi ja Kaitseväesiseseks töökorralduseks vajaliku andmebaasil vahel.
Eelnõu § 11 kohaselt kogutakse TTRi Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja
rajatiste ning nende käsutuses oleva varustuse andmed. Andmeid kogutakse riigikaitselistel
kaalutlustel, et planeerida ja rakendada iseseisvat kaitsevõimet ning riigikaitse laia käsitust.
Näiteks kogutakse valitsusasutuse hoonete ja taristu andmetena teavet päästekomandode ja
politseijaoskondade kohta, et kasutada neid vajaduse korral tugipunktidena Kaitseväe
manöövrite ja liikumise korraldamisel. Kaitsevägi peab oma manöövreid planeerides teadma,
kus paiknevad teised kriisidele reageerijad (nt PPA, PäA, kiirabibrigaadide pidajad) ning mis
on nende võime. PäA ja PPA kompleksid paiknevad Kaitseväe väeosadega võrreldes tihedamalt
üle Eesti ning paljudel juhtudel saab neid kasutada tugipunktidena Kaitseväe manöövrite ja
liikumise korraldamisel.
Lõikes 2 loetletud varustuse kohta kantakse registrisse näiteks Kaitseväe ja Kaitseliidu
käsutuses oleva varustuse andmed, mis kogutakse TTRi nii HNSi osutamiseks kui ka riigikaitse
laia käsituse elluviimiseks. Nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu ja valitsusasutuste varustuse
andmete ühte registrisse koondamise eesmärk on saada informatsiooni riigi kaitsestruktuuride
varustuse kohta, sest registris on lisaks kaitseotstarbelise varustuse andmetele ka andmed
üldvarustuse kohta, mida saab kasutada riigikaitse laia käsituse rakendamisel ja eriolukordade
puhul, näiteks päästetöödel. Käesolevas paragrahvis loetletud Kaitseväe varustuse andmed
kantakse üle Kaitseväe-sisese töökorralduse hõlbustamiseks loodud ametkondlikust
andmebaasist ning Kaitseliidu andmed esitatakse eraldi päringu teel. Seevastu valitsusasutuste
andmed kantakse registrisse, kui valitsusasutused on neile saadetud päringule vastanud.
Eelnõu §-s 12 loetletakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate2 ja
kiirabibrigaadi pidajate andmed. Andmed kogutakse TTRi riigikaitse laia käsituse
rakendamiseks. Kuivõrd TTR on register, mis peab olema töökindel igas olukorras ja kõigis
riigikaitse seisundites, siis saab käesolevas paragrahvis loetletud TTRi andmete abil näiteks
kavandada haavatute hospitaliseerimist.
2 Haiglavõrgu arengukavade haiglad https://www.riigiteataja.ee/akt/111072015003
6
Tervisesüsteemi vastavusel NATO meditsiiniabi doktriinile AJP-4.103 lähtutakse järgmisest
jaotusest:
• ROLE 1, üldarstiabi (esmatasandi arstiabi). Tagatakse spetsialiseeritud esmaabi, triaaž,
elustamine, stabiliseerimine ja esmatasandi tervishoiuteenused, võime patsiente hoida
väga limiteeritud.
• ROLE 2, erakorraline meditsiin ja elu või jäset päästev kirurgia eriarstiabi tasemel.
Vaheetapp, kus suudetakse kannatanute vastuvõtu ja triaaži ning elustamise ja
stabiliseerimisega tegelda kõrgemal tasemel, hõlmates ka esmase kirurgia, limiteeritud
võime patsiente hoida, operatsioonijärgse ja intensiivravi, vereteenistuse,
laboratooriumiteenused ja radioloogia.
• ROLE 3, spetsialiseeritud meditsiiniabi. Hõlmab kõiki spetsialiseeritud eriarstiabi
valdkondi, (sh neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, põletused jne), laiendatud
diagnostilisi võimeid (sh CT, labor, artroskoopia), ennetavat meditsiini.
• ROLE 4, mis hõlmab kõiki tervishoiuteenuseid, kaasa arvatud taastav kirurgia,
taastusravi, rehabilitatsioon.
Kuna Kaitseväe iseseisev meditsiiniabi osutamise võime piirdub ROLE 2 tasemega ja ülejäänud
vajalikud teenused tagavad teised tervishoiuteenuse osutajad, siis saab ROLE 2–4 jaotuse järgi
lahterdada ka haiglaid olenevalt nende liigist:
ROLE 2 – üldhaiglad;
ROLE 3 – keskhaiglad;
ROLE 4 – piirkondlikud haiglad.
Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed
saadakse Terviseametilt.
Eelnõu § 13 sätestab kütusehoidlate ja tanklate andmed, mida kogutakse Kaitseväe varustatuse
tagamise eesmärgil, lisaks HNSi raames välisriigi relvajõudude varustamiseks. Kütusehoidla
või -tankla asukoht ja kütusehoidla või -tankla omaniku andmed esitatakse majandustegevuse
registrist4 ning maksimaalne bensiinimahutavus, maksimaalne diislikütusemahutavus,
kütusehoidla tüüp ja kütusepumpamise kiiruse andmed saadakse andmevahetuse teel või eraldi
päringuga Tehnilise Järelevalve Ametist.
Eelnõu §-s 14 loetletakse registrisse kantavad alajaamade andmed. Andmeid kogutakse
Kaitseväele erikordade ajal tsiviiltoetuse osutamiseks ja manöövrite planeerimiseks, samuti
HNSi osutamiseks. Andmeid kogutakse TTRi ka selleks, et Kaitseväel ja sisejulgeoleku eest
vastutavatel asutustel oleks info strateegiliste objektide kohta, mis vajavad kõrgendatud kaitset
elutähtsa teenuse osutamiseks erinevate erikordade ajal. Andmed esitatakse TTRi võrguteenust
pakkuvate operaatorite poolt andmevahetuslepingute alusel.
Eelnõu § 15 sätestab sõidukite andmete loetelu. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud
tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms planeerimiseks.
Näiteks saab nende andmete põhjal planeerida ja korraldada asja sundkasutusele võtmist ja
sundvõõrandamist ja mitmesuguseid manöövreid, millesse kaasatakse vajalikke
sõiduvahendeid.
3 NATO meditsiiniabi doktriin AJP-4.10, arvutivõrgus: http://www.shape.nato.int/resources/site6362/medica-
secure/publications/ajp-4.10(a).pdf
4Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus 5 peatükk https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015051 (RT I,
19.03.2015, 51)
7
Registrisse kogutakse nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate sõidukite andmed kui ka
teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute sõidukite andmed. Teistele avaliku sektori asutustele
toetuse osutamisel on seni tähtis koht olnud just Kaitseväe sõidukite, sealhulgas eriotstarbeliste
sõidukite ja liikuvvarustuse kaasamisel. Näiteks osales Ülemiste järve maandunud lennuki
päästeoperatsioonil Kaitseväe eriotstarbeline sõiduk, samuti on Kaitseväe eriotstarbelisi
sõidukeid kaasatud mitmesuguste ilmastikunähtuste põhjustatud eriolukordade lahendamisse,
näiteks Padaorus lumetormi jäänud sõidukite abistamisse ja lumetormi tagajärgede
likvideerimisse. TTRi andmed annavad ülevaate olemasolevast sõidukipargist ja TTRi luuakse
rakendus, mille abil saab kindla sõiduki kasutamist teatud olukorras ette näha. Kaitseväe ja
Kaitseliidu sõidukite kohta kantakse TTRi vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed.
Õhusõidukeid ja laevu kasutatakse vajaduse korral transpordivahendina või üksuste
varustamiseks.
Sarnaselt Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kaasamisega toetuse osutamiseks muudes
valdkondades, on erasektori sõidukeid vaja kaasata KORKS-is loetletud kriisiolukorra ning
riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni,
demobilisatsiooni või sõjaseisukorra lahendamiseks. . TTRi kantud sõidukite andmete põhjal
valitakse välja Kaitseväele vajalikud sõidukid, mis määratakse sundkasutusele. TTRi luuakse
rakendus, kus TTRis kajastuva sõiduki andmeväljale saab teha märke, mis näitab, et sõiduk
võib olla kasutatav Kaitseväe operatsioonide toetamiseks.
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrist
TTRi.
Lõikes 1 loetletud sõidukite andmed kantakse TTRi liiklusregistrist5, lõikes 2 loetletud
õhusõidukite andmed kantakse registrisse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist6 ja lõikes 3
loetletud andmed kantakse registrisse laevakinnistusraamatust ja laevapereta prahitud laevade
registrist.
Eelnõu § 16 sätestab masinate ja seadmete andmete loetelu. Masinate ja seadmete andmete
TTRi kogumise eesmärk on sama, mis sõidukite andmete kogumisel. Masinate ja seadmete
mõisted vastavad seadme ohutuse seaduses §-s 3 sätestatule.7 Näiteks kogutakse TTRi
korvtõstukite, sildkraanade, hüdrotõstukite, liikurnoolkraanade jt eriotstarbeliste masinate ning
seadmete andmed, mis tavaliikluses ei osale. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud
tegevuse planeerimiseks ja riigikaitsealaseks koostööks. Samuti kogutakse andmeid seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks..
TTRi kogutakse andmed nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate masinate ja seadmete kui
ka teiste asutuste ning isikute poolt kasutatavate masinate ja seadmete kohta. Viimasel juhul saadakse masinate ja seadmete andmed tehnilise järelevalve infosüsteemist8 (edaspidi JVIS) ja
Tehnilise Järelevalve Ametilt.
Eelnõu §-s 17 loetletakse raudtee taristu ja veeremi andmed, mida on samuti vaja sõjalise
kaitsega seotud tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms
planeerimiseks. Võrreldes HNSi põhimäärusega, kogutakse veel ka raudtee laadimisplatvormi
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042014003 (RT I, 17.04.2014, 3) 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/72096 (RT I, 2000, 49, 310) 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004 (RT I, 23.03.2015, 4) 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015009 (RT I, 28.06.2015, 9)
8
andmeid eriotstarbelise varustuse laadimise planeerimiseks. Paragrahvis loetletud andmed
kantakse raudteeliiklusregistrist.9
Eelnõu §-s 18 loetletakse TTRi kogutavate teede andmed. Erinevalt HNSi registrist ei koguta
TTRi estakaadide ja tunnelite andmeid. Andmed kogutakse registrisse HNSi osutamisega
seotud vedude planeerimiseks. Andmed kantakse TTRi Maanteeameti teeregistrist ning
käesolevas paragrahvis loetletud, teeregistrisse mittekogutavad andmed esitatakse TTRi
Maanteeametile eraldi esitatava päringu või andmevahetuslepingu alusel.
Eelnõu §-s 19 kehtestatakse TTRi kogutavate sadamate andmete loetelu. Andmeid kogutakse
TTRi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate riikide laevade vastuvõtmiseks ja HNSi
korraldamiseks, näiteks eriti RSOMi (Reception, Staging, Onward Movement) etapis. Andmed
kantakse TTRi sadamaregistrist.10 Sadama teenuste andmed, mis ei kajastu sadamaregistris,
saadakse Veeteede Ametilt. Sadama teenuste kohta on andmeid vaja selleks, et selgitada välja,
mis teenuseid saab kohapeal ja mis on vajalikud lisateenused. Teave sadama
navigatsioonimärkide numbrite ja kirjelduse kohta saadakse Veeteede Ameti hallatavast
navigatsioonimärkide andmekogust.11
Eelnõu § 20 sätestab lennuväljade ja kopteriväljakute andmete loetelu. Käesoleva paragrahvi
andmeid kogutakse TTRi HNSi osutamiseks liitlastele. TTRi kogutavad lennuväljade andmed
annavad rahvusvahelises sõjalises koostöö raames HNSi osutamiseks teavet taristu ja selle
elementide kohta. Praeguse seisuga on HNSi jaoks välja arendatud Ämari lennuväli, mis on
ainus Eesti lennuväli, mis suudab tagada täismahus teenuseid. Selle tulemusel paiknevad Balti
riikide õhuturvet tagavad püüdurlennukid ka Eesti territooriumil. Ka teiste lennuväljade
andmed, eelkõige taristu ja selle elementide kohta, on riigikaitset ellu viivatele struktuuridele
ning HNSi osutamisel olulised, muu hulgas õppuste planeerimiseks. Andmed saadakse TTRi
Lennuamet lennuohutuse järelevalve infosüsteemist12 ja infosüsteemis mitteolevad andmed
saadakse Lennuametilt.
Eelnõu § 21 kohaselt kogutakse TTRi kaardikihtide andmed, mida on vaja maa-alade
planeerimisel HNSi ja sõjaliste operatsioonide ning ametkondadevahelise koostöö
korraldamisel. Peale selle saab kaardikihtide andmete abil analüüsida ja visualiseerida muid
TTRi andmeid. Kaardirakendusel saab esile tuua varade paiknemise andmed. Kaardikihtide
andmete abil saab täita tsiviilkriisi ja riigikaitseks vajalikke seadusest tulenevaid ülesandeid.
Kaardikihtide andmed esitatakse TTRi Maa- ja Ruumiametist andmevahetuslepingu alusel.
Eelnõu §-s 22 loetletakse katastriüksuste andmed, mida samuti kogutakse HNSi osutamiseks
ja kaitsevalmiduse tagamiseks. Kaitseväel on kaitsetegevuse eesmärgil vaja hõivata ka maa-
alasid või planeerida manöövreid, kasutades teekonna planeerimisel katastriüksuste andmeid.
TTRi kogutavate katastriüksuste andmete põhjal saab nende omanikega kokku leppida maatüki
kasutamises või läbimises nii rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate väliriikide
relvajõudude üksustele HNSi osutamisel kui ka iseseisva kaitsevõime eesmärgil. Lisaks
eeltoodule on katastriüksused lisavahendid, mida võidakse võtta sundkasutusse, selleks luuakse
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/110062016002 (RT I, 10.06.2016, 2) 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122012014 (RT I, 13.12.2012, 14) 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 02.12.20002 määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise,
rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ § 3 lg 1
(https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010019). Andmekogu pidamidamise eeskori ja andmekoossei kehtestatud
Veeteede Ameti peadirektori 17.07.2015 käskkirjaga nr 122OP. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/114022014010 (RT I, 14.02.2014, 10)
9
TTRi eraldi rakendus. Katastriüksuste andmed esitab TTRi Maa-amet andmevahetuslepingu
alusel.
Eelnõu § 23 kohaselt kogutakse TTRi riigi tegevusvaru andmed, et tegevusvarudes kajastuvaid
kaubagruppe ei arvestataks riigikaitse laia käsitusega seotud planeerimisel. Näiteks
sundvõõrandamise otsustamisel, elutähtsate teenuste korraldamisel ja sisejulgeoleku tagamisel
saavad asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostavad ametnikud nende andmete
abil otsida ettevõtjaid, kellega ei ole veel sõlmitud lepingulisi suhteid, vältides nii juba
planeeritud vahendite topelt arvestamist. Lihtsustatult öeldes, tegemist on varuga, mida
Kaitsevägi ei saa oma ülesannete täitmisel kasutada.
Eelnõu kohaselt esitatakse TTRi ka riigi tegevusvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist
puudutavad lepinguandmed. Dokumentide valik on tingitud peamiselt vastuvõtva riigi toetuse
osutamist puudutavatest juhendmaterjalidest (sh NATO standardimiskokkulepped jms), aga ka
ametkondlikest huvidest ja kokkulepetest. Seega ei piiritleta konkreetsemalt, mis on
registrikande aluseks olev dokument. Selleks võib olla näiteks Vabariigi Valitsuse 15.10.2009
määruse nr 160 “Riigi tegevusvaru hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise ja
aruandluse kord“13 §-s 8 loetletud dokumendid: perioodilised aruanded,
raamatupidamisdokumendid või laoarvestusedokumendid. Registrikande aluseks võib olla ka
määrus, käskkiri, plaan vms dokument, kui see puudutab varu loomist, uuendamist või
hoidmist.
Eelnõu §-s 24 loetletakse jäätmekäitluskohtade andmed, mida riigikaitse laia käsitust
rakendavad struktuurid vajavad keskkonnaohutuse planeerimiseks. Näiteks saab nende
andmete abil leida lähima sobiva jäätmekäitluskoha, kuhu anda taaskasutamiseks või jäätmete
kõrrvaldamiseks tegevuse käigus tekkinud jäätmed, mis võivad konfliktiolukorras anda
vastaspoolele teavet üksuste tegutsemiskohtade ja -viiside kohta. Samuti saavad Kaitsevägi ja
liitlased kasutada neid andmeid, et leida sobiv jäätmekäitleja, kes aitab likvideerida saastet, mis
võib tekkida mitmesuguste ainete (nt kütus, lõhkeained jms) käitlemisel maastikul.
Jäätmekäitluskohtade andmed kantakse TTRi keskkonnaregistrist.14
Eelnõu § 25 kohaselt kantakse TTRi ettevõtjate (juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust
ettevõtjate) andmed, mida on vaja eelkõige asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise
haldamiseks. Antud andmete abil saavad asja sundkasutust ja sundvõõrandamist teostavad
ametnikud ja haldajad võtta ühendust vara omanike või valdajatega ning pidada läbirääkimisi
asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks või määramiseks või
ühekordse kriisiülesande andmiseks ja kontrollimiseks. Paljud koormatavad valdkonnad,
näiteks teenused, on valdavalt seotud juriidiliste isikutega.
Eelnõu §-s 26 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohta TTR-i kantavad andmed. Sätte
eesmärk on sätestada tsiviiltoetuse registrisse kantavate elutähtsa teenuse osutaja andmete
koosseis ning tagada seeläbi elutähtsa teenuse osutajate üle riikliku arvestuse pidamiseks
vajalike andmete olemasolu, ajakohasus ja kasutatavus.
Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamise õiguslik alus tuleneb kriisiolukorra ja
riigikaitse seaduse § 83 lõikest 6, mille kohaselt peetakse elutähtsa teenuse osutajate üle
arvestust tsiviiltoetuse registris. Nimetatud sätte kohaselt esitab elutähtsa teenuse osutajate üle
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/13352271 (RT I 2009, 49, 335; 2010, 60, 407) 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072014018 (RT I, 08.07.2014, 18)
10
arvestuse pidamiseks vajalikud andmed registrisse ning uuendab varem esitatud andmeid
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema poolt määratud asutus.
Registrisse kantavad andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tuvastada, milline isik osutab
millist elutähtsat teenust, millises piirkonnas teenust osutatakse ning milline asutus vastutab
vastava teenuse toimepidevuse korraldamise eest. Tegemist on riikliku kriisireguleerimise ja
riigikaitselise planeerimise seisukohalt olulise teabega, kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse
tagamine eeldab selget ülevaadet teenuse osutajatest ja nende vastutusest.
Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) nimi ja registrikood – andmed on vajalikud elutähtsa teenuse osutaja üheseks
identifitseerimiseks;
2) osutatav elutähtis teenus – andmeväli võimaldab kindlaks teha, millise elutähtsa teenuse
osutajana isik registris arvele võetakse. Andmed on vajalikud riigi ülevaate tagamiseks
elutähtsate teenuste osutamisest ning asjaomase teenuse toimepidevuse korraldamiseks;
3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja – andmevälja eesmärk on määratleda asutus,
kelle pädevuses on asjaomase elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine. See tagab
pädevuse ja vastutuse selge jaotuse ning võimaldab registriandmete põhjal tuvastada, millise
asutuse või kohaliku omavalitsuse poole tuleb elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega
seotud küsimustes pöörduda;
4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond – piirkonna andmed on vajalikud selleks, et hinnata
elutähtsa teenuse geograafilist ulatust ja teenuse osutamisega seotud kriitilist mõju. Samuti
võimaldavad need andmed arvestada kriiside lahendamisel konkreetse piirkonna sõltuvust
asjaomasest teenusest. Elutähtsa teenuse osutamise piirkond on vajalik olukordade jaoks, kus
teenuse osutaja osutab teenust või teenuseid mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses. Ei ole
välistatud olukorrad, kus teenuseosutaja on ühes kohaliku omavalitsuse üksuses ETO ja teises
seda ei ole;
5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp – andmete eesmärk on määratleda ajavahemik,
mille jooksul isik on asjaomase elutähtsa teenuse osutaja. See võimaldab tagada registri ajalise
täpsuse ning eristada kehtivaid andmeid varasemast olukorrast;
6) teave elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta – andmed võimaldavad
saada ülevaate sellest, millisel elutähtsa teenuse osutajal on õigus määrata kriisiülesandega
ameti- ja töökohti. Kui TTRi kantud elutähtsa teenuse osutajal on elutähtsa teenuse
toimepidevuse korraldaja poolt elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaan kinnitamata,
siis ei teki sellel elutähtsa teenuse osutajal võimalust määrata kriisiülesande täitmiseks vajaliku
töökohustusega töökohti ega saa ka kriisiülesandega töökohtadele määrata oma töötajaid;
7) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu
lepingupartneri ja tütarettevõtja kohta – andmed võimaldavad saada ülevaate sellest, millistest
ettevõtetest ja millistest teenustest sõltub omakorda elutähtsa teenuse osutaja teenuse
osutamine, sest paljudel juhtudel tellib elutähtsa teenuse osutaja oma teenuse toimepidevuse
tagamiseks omakorda allhanke korras sisse. Ka elutähtsa teenuse osutaja kinnitatud
riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõttel tekib
õigus määrata kriisiülesande tagamiseks vajalikke ameti- ja töökohti teatud KORKSis
11
sätestatud erisustega. Seda ainult juhul, kui elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja
kriisiplaanis on vastav tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõtja vältimatult vajaliku
toimepidevuse tagamiseks kajastatud ning eelnimetatud riskianalüüs ja kriisiplaan on elutähtsa
teenuse toimepidevuse korraldaja poolt kinnitatud.
8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress – kontaktandmed
võimaldavad kriisi või muu kiiret reageerimist nõudva olukorra korral võtta elutähtsa teenuse
osutajaga operatiivselt ühendust. Kontaktandmete registrisse kandmine on seetõttu vajalik
elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamise praktiliseks tagamiseks.
Eelnõu § 27 sätestab TTRi puurkaevude kohta kogutavad andmed, sealhulgas kogutakse
andmeid puurkaevu tüübi kohta arvestades klassifikaatoreid (nt 09 avatud soojussüsteemi
puurkaev, 06 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk, 04 puurkaev olmevee saamiseks). Andmeid
kogutakse näiteks isikkoosseisu veevarustuse korraldamiseks. Puurkaevude andmed kantakse
TTRi Keskkonnaagentuuri veekasutuse infosüsteemist VEKA ja keskkonnaregistrist.
Eelnõu § 28 kehtestab TTRi spordiehitiste kohta kogutavate andmete loetelu. Need andmed
kogutakse TTRi HNSi osutamiseks, riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning tagalatoetuse
andmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Näiteks saab vägede
ümberpaigutamisel ja formeerimisel kasutada spordirajatisi üksuste majutamiseks ja varustuse
ladustamiseks. Käesolevas paragrahvis loetletud andmed kantakse TTRi Eesti spordiregistrist15
ja ehitisregistrist16. Näiteks saadakse andmed spordiehitiste kohta spordiregistrist, samas
spordiregistri põhimäärusest tulenevalt kantakse spordiobjekti kohta spordiehitiste
alamandmekogusse ehitisregistri andmed. Samas ei kanta ehitisregistrisse pesuruumide,
dušikohtade, wc-kohtade arvu, viimati nimetatud andmed laekuvad spordiregistrist.
Eelnõu § 29 kehtestab asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise
andmed. Nimetatud andmed on TTRi põhiandmed, mis saadakse selle eelnõu 3. peatüki
paragrahvide 8–20 ja 22– 27 andmete töötlemisel. Kõiki eelloetletud andmeid analüüsitakse
Kaitseväe koondvajadust arvestades. Selleks selgitatakse välja, kuidas Kaitseväe valmidus riiki
kaitsta oleneb riigikaitselistest koormistest. Üksused, mis on juba rahuajal täielikult relvastatud
ja varustatud ning millele on tagatud täies mahus transport, logistika, remonditeenused jms, on
paremini valmis oma ülesandeid täitma kui üksused, mis vajavad vähemal või rohkemal määral
täiendamist muude vahenditega. Riigikaitseliste koormiste koondkavaga kinnitatakse vajalikud
materiaalsed ressursid ja vahendid, st varad ja teenused, mis on Kaitseväel puudu ja mis
planeeritakse tagada Kaitseväe-väliste vahenditega.
Lõikes 1 loetletakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise andmed. Asja
sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine on sätestatud KORKS §-des 77-80.
Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad RKIK, PäA, Kaitsevägi ja Vabariigi
Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva
asja juhul, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra
lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise,
lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse
§ 138 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
RKIK, PäA ja Kaitsevägi võivad asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse
panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/121022014019 (RT I, 21.02.2014, 19) 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015013 (RT I, 26.06.2015, 13)
12
kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus). Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda.
Eelotsuse tegemiseks kasutatakse TTR andmeid. Vastavalt KORKS § 80 lõikele 6 peetakse
asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle arvestust TTR-is.
Kõnesolevad vahendid valitakse analüüsi käigus välja TTRi kantud andmete põhjal.
Eelnõu § 30 loetleb kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandjate arvestuse pidamiseks
vajalikud andmed. TTR-is peetakse arvestust tööandja kohta, kelle juures on kriisiülesandega
ameti- ja töökoht. TTR-i kantakse eelnimetatud tööandja registrikood ja nimi ning
kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirang ja piirangu alus.
Eelnõu § 31 sätestatakse kriisiülesande andmise ja täitmise andmed. Andmeid kogutakse
ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on tegu
uue KORKS terminoloogiaga, mis lisatakse seoses ühekordse kriisiülesande lisamisega
KORKS-i.
Riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamiseks või
lahendamise toetamiseks anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas
kohaliku omavalitsuse üksusele, ühekordse kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või
eesmärgist lähtudes. Ühekordne kriisiülesanne on KORKS alusel riigikaitselise kriisiolukorra
või eriolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust
ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
Ühekordse kriisiülesande andmise ning täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;
2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;
3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha
aadress, telefoninumber, e-posti aadress;
4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;
5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;
6) teave ühekordse kriisiülesande kohta;
7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.
4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri
andmetele
Eelnõu neljas peatükk koosneb kuuest paragrahvist, mis sätestavad andmete TTRi esitajad,
andmete TTRi esitamise ja kandmise korra, andmete töötlemise korra, registriandmete
muutmise ja ebaõigete andmete parandamise korra, juurdepääsu TTRi andmetele ja TTRist
andmete väljastamise,andmete TTRi vastuvõtmise, andmete säilitamise ning TTRist
väljastamise korra.
Eelnõu §-s 32 nimetatakse andmete esitajad.
Eelnõu § 33 lõikes 1 on nimetatudandmekogud, millega TTR andmeid vahetab.
TTR kogub andmeid HNSi osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning asjade
sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks ning ühekordsete kriisiülesannete andmiseks
ja elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks. Eelnimetatud eesmärkidel kogutavad
andmed esitatakse TTRi kas andmevahetusliidese kaudu või andmete registrisse kandmise ja
menetlemise alusdokumentide edastamisega. Paljudel juhtudel ei ole käesoleva eelnõu § 32
13
lõikes 1 loetletud asutustel organisatsiooni siseseks töökorralduseks vajaliku andmekogu, mis
oleks andmevahetuskihiga X-tee liidestatud ning sellisel juhul toimub andmevahetus TTRiga
andmevahetuslepingute alusel. Kui asutus ei saa teavet esitada elektroonselt, siis tuleb teave
esitada kirjalikult RKIK-i-le või PäA-le, kes volitatud töötlejana kannab teabe TTRi. Näiteks
riigi tegevusvaru puudutavad lepingud tuleks viia enne edastamist viia elektroonilisele kujule
(nt skäneerimine).
Andmekogudega toimub andmevahetus üldjuhul X-tee kaudu. Sellisel juhul saab TTR andmeid
mitmest andmekogust, kus neid kogutakse põhiandmetena. Andmevahetusega järgitakse
AvTSis sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei asutata mitut eraldi
andmekogu. See tähendab, et TTR ei kogu samu andmeid samadelt isikutelt, kellelt §-s 32
loetletud asutused ja § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogude kaudu neid andmeid küsivad, vaid
saab juba kogutud andmed nendelt registritelt TTRi ülesannete ja eesmärkide täitmiseks.
Andmekogudega, mis ei ole X-teega ühenduses, lepitakse andmevahetuse tehnilised
lahendused täpsemalt kokku volitatud ja vastutava töötlejaga.
Samas on TTR ise põhiandmete säilitaja mobilisatsiooniregistrile. Mobilisatsiooniregistrile
edastatava teabe puhul on osaliselt tegemist teabega, mida saadakse teistelt andmekogudelt.
Mobilisatsiooniregistris talletatavad andmed on tervikuna riigisaladus, mistõttu on oluline
vähendada mobilisatsiooniregistri andmevahetust teiste registritega ja seepärast vahendab TTR
teiste registrite põhiandmeid mobilisatsiooniregistrile muutmata kujul. Lisaks toimub
andmevahetus Kaitseväe ressursihaldustarkvaraga, et selgitada välja olemasolevad vahendid.
Kaitseväesiseseks töökorralduse vajadusteks loodud andmebaas koondab Kaitseväe
materjaliarvestust.
Lõikes 2 nimetatakse andmevahetuse viisid. Andmevahetus toimub peamiselt
andmevahetuslepingu alusel andmevahetuskihi X-tee kaudu. Erandjuhul võib andmekogu
andmeid esitada volitatud töötlejaga eraldi kokkulepitud viisil. Näiteks Kaitseväe sõidukite
register ei ole liidestatud X-tee abil.
Eelnõu §-s 34 sätestatakse andmete registrisse kandmise kord. Lõikega 1 nähakse ette, et § 32
lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan esitab andmed andmevahetuskihi kaudu või
elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud volitatud töötlejaga. Elektroonsel
andmekandjal esitatakse andmed, mida ei koguta põhiandmetena määruse § 33 lõikes 1
nimetatud andmekogudes.
Eelnõu §-s 35 sätestatu kohaselt vastutab registrisse esitatud andmete õigsuse eest nende
esitaja.
Andmete esitajaks loetakse selles määruses eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik või
valitsusasutus, mis omab registris kogutavat teavet. Kui TTRis avastatakse, et registri volitatud
töötlejale on esitatud ebaõiged andmed, siis on andmete esitajal kohustus teavitada registri
volitatud töötlejat õigetest andmetest, kes teeb seejärel kande muudatuse.
Kui TTR olev valeks osutunud teave on saadud muu eelnõu § 33 lõikes 1 nimetatud
andmekoguga andmevahetuse kaudu, siis andmete õiguse eest vastutus toimib andmekogu
asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt. Näiteks maakatastriseaduse § 8 lõike
5 esimese lause kohaselt vastutab katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) katastrisse tehtud kande
vastavuse eest kande algdokumendile, mitte andmete õigsuse ega ajakohasuse eest. Vabariigi
Valitsuse 08.10.2015 määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 6 lõike 3 esimese lause
14
kohaselt vastutab aadressiandmete õigsuse eest andmete aadressiandmete süsteemi esitaja.
Nimetatud andmekogude pidajate vastutus ei saa eelnõus olla sätestatud ulatuslikumana kui
vastava registri pidamist reguleerivas õigusaktis.
Antud juhul annab RKIK või PäA võimaliku vea kahtluse korral teada vastava andmekogu
volitatud töötlejale, kes lähtub andmete parandamisel ja kontrollimisel andmekogu tegevust
reguleerivates õigusaktidest.
Eelnõu §-s 36 sätestatakse ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine. Lõikes 1 pannakse
TTRi volitatud töötlejale kohustus kontrollida TTRi andmeid, kui andmete esitaja on teavitanud
volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või kui tekib muul viisil kahtlus, et TTRis on ebaõiged
andmed (nt volinikud avastavad vea rutiinse kontrollimise käigus). Registri volitatud töötlejale
on antud õigus sulgeda juurdepääs ebaõigetele registriandmetele või andmetele, mille õigsuse
suhtes on tekkinud kahtlus, kuni õigete andmete registrisse kandmiseni või kaheldavate
andmete õigsuse tuvastamiseni. Ebaõigete andmete parandamiseks eraldi tähtaega
põhimäärusega ette ei nähta, arvestades, et andmete esitajal kulub aega andmete õigsuse
kontrollimiseks ja parandatud andmete esitamiseks.
Volitatud töötlejal on lõike 2 kohaselt õigus teha andmete esitajale või põhiandmete andmekogu
volitatud töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta. Volitatud töötleja asendab ebaõiged
andmed, mida ei saadud X-tee kaudu ega muu andmevahetuse teel, parandatud andmetega
esimesel võimalusel pärast õigete andmete laekumist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul. Ebaõigete andmete parandamisel tuleb märkida paranduse (asenduse) teinud isiku
andmed, paranduse tegemise aeg ja paranduskande aluseks olnud dokument.
Eelnõu §-s 37 kehtestatakse registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete väljastamise
tingimused. Lõike 1 kohaselt on TTR piiratud juurdepääsuga register, mille andmed on
mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks. AvTSi § 35 lõike 1 punktide 31–5, 6–62 ja 9–12
järgi on andmekogus hoitav teave käsitatav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena ning
TTRi turvaklassile seatud tingimuste kohaselt on teabe kasutamine lubatud ainult kindlatele
kasutajatele ja juurdepääs lubatud seda taotleva isiku õigustatud huvi korral.
Juurdepääsuõigusega isik või asutus esitab andmete saamiseks volitatud töötlejale kirjaliku
taotluse AvTSis sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Taotluses tuleb loetleda soovitud andmed.
Andmete puhul, mis ei ole registri põhiandmed, tuleb teabe soovijal pöörduda selle registri
volitatud töötleja poole, kus huvipakkuvat teavet hoitakse põhiandmetena, sest RKIK-il ega
PäA-le ei ole teada, mis teave on juurdepääsupiiranguga ning kas isiku palve on õigustatud.
Näiteks ei saa huvitatud isikud TTRist teavet sõiduki ja selle omaniku kohta, vaid nad peavad
teabe saamiseks pöörduma Maanteeametisse.
Lõige 2 käsitleb registriandmetele juurdepääsu. See tähendab, et antakse juurdepääs TTRile või
väljastatakse andmed TTRist. Juurdepääs registriandmetele antakse isikutele, kellel on neid
andmeid vaja tööülesannete täitmiseks. Registriandmeid väljastatakse ka juurdepääsu taotleva
isiku õigustatud huvi korral. Näiteks isikule, kelle vara koormatakse, väljastatakse sellisel juhul
ainult teda puudutavad registriandmed. Andmeid võib väljastada nii elektroonselt kui ka
paberil.
Juurdepääsuõiguse andmise või äravõtmise otsustab lõike 3 kohaselt RKIK-i või PäA
peadirektor või tema volitatud isik. Juurdepääsuõigus TTRile on enamasti vaid registri volitatud
ja vastutaval töötlejal. Erandjuhul võimaldatakse juurdepääs TTRile ka teistele isikutele, kellel
15
on seda vaja ametialase tegevuse tõttu. Neile väljastatakse andmeid päringu või teabenõude
alusel.
Lõike 4 kohaselt on registri volitatud töötlejal kohustus pidada arvestust juurdepääsuõigust
omavate isikute üle, näidates ära isiku nime, isikukoodi, andmete väljastamise põhjuse ja viisi
ning kuupäeva. Selline andmete kogumine võimaldab isikulisemat tuvastust.
5. peatükk. Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise
rahastamine ja registri likvideerimine
Viies peatükk koosneb neljast paragrahvist, mis reguleerivad registri andmete arhiveerimist,
järelevalvet, registri pidamise finantseerimist ning registri likvideerimisega seonduvat.
Eelnõu §-s 38 käsitletakse TTRi kantud andmete säilitamist ja arhiveerimist. Lõike 1 kohaselt
TTRis andmeid ei arhiveerita.
TTRis hoitakse andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni. Arvestades andmesubjekti,
määratakase ajakohasus ka erinevalt. Nii näiteks sõidukite osas on leitud, et andmed on
ajakohased, st sõidukid on eesmärgipäraselt kasutatavad, kümme aastat pärast sõiduki
esmakordset registreerimist liiklusregistris. Vanemaid sõidukeid ei ole mõistlik koormata, sest
üldjuhul nende kasutusväärtus on vähenenud. Teistest andmekogudest saadavad andmed on
ajakohased kuni nende kohta on teave põhiandmeid hoidvas andmekogus. Näiteks ehitise
andmed on ajakohased kuni ehituse kohta käivate andmete kutsutamiseni ehitisregistrist,
kuivõrd ehitiste kasutusväärtus on pikem kui mootorsõidukil. Andmed, mis esitatakse riigi
andmekogu väliselt on ajakohased kümme aastat TTRi esmakordsest kandmisest või andmete
muutmisest. Sätte eesmärk on tagada, et esitatud andmed oleks aktuaalsed. Näiteks vastuvõtva
riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja andmed võivad aeguda 10 aasta jooksul, kui
neid ei uuendata. Kui vahepeal tehakse muudatus näiteks seoses isiku ametikoha muutumisega,
siis algab ajakohasuse arvestus muutmise hetkest.
Ajakohasuse kaotanud andmeid ei kuvata TTRis ja neid ei saada ka andmevahetuse teel.
Ajakohasuse kaotanud andmed kustutakse registrist. TTRi andmeid arhiivi ei kanta. Küll
arhiveeritakse volitatud töötlejale esitatud kande aluseks olevad dokumendid ja neid säilitatakse
dokumendihaldussüsteemis vastavalt asjaajamiskorras sätestatule.
KORKS § 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete
registrisse kandmisest.
Eelnõu §-s 39 tuuakse välja TTRis tehtud toimingute kohta andmete säilitamise nõuded. Iga
toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest arvates toimingu tegija tuvastamist
võimaldavad andmed, toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg ning toimingu liik.
Eelnõu §-s 40 reguleeritakse järelevalvet registri pidamise üle. Lõike 1 kohaselt kontrollib
registri pidamise seaduslikkust TTRi vastutav töötleja ehk RKIK ja PäA, andmekaitse
järelevalvet teeb AKI oma pädevuse piires ja RIA teeb järelevalvet riigi infosüsteemi kuuluvate
andmekogude üle.
Õigusselguse huvides on välja toodud järelevalvaja õigused. Järelevalve tegijal on õigus
tutvuda TTRi kantud andmete ja TTRi pidamise dokumentidega, siseneda ruumidesse, kus
andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ning saada teavet
andmete TTRist väljastamise ja kasutamise kohta. Oluline on vahet teha volitatud töötleja
16
õigustel ja kohustustel ning järelevalvet tegema volitatud isiku õigustel ja kohustustel. Neist
viimane kontrollib esimest. Kuna volitatud töötleja ja vastutav töötleja on RKIK ja PäA, siis
nimetatud asutuste peadirektorid on kohustatud tagama ametnike ülesannete selge jaotuse
asutuses, nii et ei tekiks ülesannete kattuvust.
Volitatud töötleja on kohustatud likvideerima TTRi pidamisel ilmnenud puudused järelevalvaja
ettekirjutuses määratud tähtajaks. RKIK ja PäA ise ettekirjutusi ei koosta ja vastutava töötleja
ülesandeid täitva ametniku järelevalve käigus tehtud tähelepanekud edastatakse teadmiseks
RKIK või PäA peadirektorile, kes vajaduse korral otsustab, mis meetmeid on vaja võtta.
Eelnõu §-s 41 sätestatakse TTRi arendamise ja pidamise rahastamine. Täpsem selgitus kulude
jaotuse kohta on antud selle seletuskirja punktis 5, mis kajastab määruse rakendamisega seotud
tegevusi ja nendeks ettenähtud kulusid. TTRi arendamise ja pidamise kulu kaetakse RKIK-ile
ja PäA-le eraldatud rahaliste vahendite arvelt.
Eelnõu § 42 kohaselt otsustab registri likvideerimise Vabariigi Valitsus.
Likvideerimisettepaneku esitab valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister. TTRi
likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, riiklikusse registrisse
või riiklikusse arhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.
Likvideerimisel täidetakse arhiiviseaduse ja AvTSi nõudeid.
Eelnõu §-s 43 on sätestatud määruse jõustumise aeg.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ.
4. Määruse mõjud
Määrus kehtestatakse KORKS § 135 lõike 3 alusel, mistõttu selle mõjud on juba hinnatud
seaduse seletuskirjas ja määrusest ei sõltu TTRi asutamine ja pidamine, mis on ette nähtud
seadusega.
Määrusel on otsene positiivne mõju riigi julgeolekule. Asjade sundksutusse võtmise ja
sundvõõrandamise määramise ning ühekordsete kriisiülesannete andmise põhiline ja kõige
olulisem eesmärk on tõhustada kaitsevõimet ja saavutada väeüksuste täielik komplekteeritus.
See tähendab, et nii Kaitsevägi, RKIK, PäA kui ka teised riigiasutused saavad kriiside ajal
vältida vara kasutuse topeltplaneerimist riigi julgeoleku korraldamisel.
Määrusel on positiivne mõju ka tervele avalikule sektorile, sest valitsusasutused saavad tsiviil-
sõjalise koostöö raames võimaluse lahendada ilma suure ajakuluta kriisiolukorda, sest vajalik
ressursiplaan ja andmestik on TTRis olemas ning TTRi kaudu võimaldatakse eri
stsenaariumites vajalike vahendite kasutuse kavandamist. See tähendab, et riigikaitseks
vajalikest vahenditest on olemas täielik ülevaade ja neid saab kasutada kriisiolukorra
lahendamisel, samuti on koondatud andmed olemasolevate vahendite kohta, et planeerida mh
riigikaitselises kriisiolukorras vajalike meetmete rakendamist.
Määrusel on otsene mõju välissuhetele, täpsemalt sõjalistele liitlassuhetele, sest TTR
võimaldab paremini planeerida ja hinnata, millises mahus suudetakse Eestis viibivaid välisriigi
17
relvajõudusid toetada ja osutada rahvusvahelises sõjalises koostöö raames Eestis viibivate
välisriigi relvajõudude üksustele paremini planeeritud teenuseid.
Määruse mõju ulatus ning sihtrühm ei ole võrreldes kehtiva määrusega muutunud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatav tulu
Määruse § 41 kohaselt kaetakse TTRi pidamise kulud riigieelarvest vastutava töötleja (RKIK
ja PäA) eelarvest. Samuti kaetakse RKIK ja PäA eelarvest TTRi arendamiseks vajalikud
kulutused.
TTRi on vaja teha RKIK vastutusala lõikes arendustöid seoses uute andmeväljadega ning
liidestustega. Registri maksumus aastas on ligikaudu 50 000 eurot, mis sisaldab TTRi jaoks
vajalikke arendus ja hooldustegevusi.
Lisaks TTRile on vaja teha arendustöid ka töötamise registris (TÖR), et kriisiülesandega
ametikohtade õigust omavate asutuste ja isikute info liiguks automaatse liidestuse kaudu TÖRi.
TÖR arenduskulud kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal, kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille § 134
lõike 3 alusel käesolev määrus kehtestatakse.
7. Eelnõu kooskõlastamine. huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ning
Riigikantseleile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele, Päästeametile ja Eesti Varude Keskuse
AS-le.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/26-0997 - Vabariigi Valitsuse määruse "Tsiviiltoetuse registri põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/449204d3-7dc1-4a05-81b3-0d29a0063810 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/449204d3-7dc1-4a05-81b3-0d29a0063810?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main