AS VIREEN

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn, (kuupäev digiallkirjas) nr 12

AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT

AS Vireen, registrikood 10787656, asukoht Ebavere küla, Väike-Maarja vald, 46209 Lääne-

Virumaa, Eesti Vabariik

AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes

Terras

Aktsiate/häälte arv: 21 230 aktsiat/häält, aktsia nimiväärtus 100 eurot

Otsus tehakse äriseadustiku § 298 lõike 1 punkti 1, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 5 lõike

5 alusel.

AINUAKTSIONÄR OTSUSTAB:

1. Kinnitan AS-i Vireen põhikirja käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis;

2. Tunnistan kehtetuks maaeluministri 28.06.2022. a otsuse nr 1.3-1/5 punkti 1 alates

käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja redaktsiooni äriregistrisse kandmisest.

Saata: AS Vireen, rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

AS Vireen põhikiri 10.09.2026. a ainuaktsionäri

otsusega nr 12 muudetud redaktsioonis

AS-i VIREEN PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT, TEGEVUSVALDKOND JA EESMÄRK

1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Vireen.

1.2. Aktsiaseltsi asukoht on Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Ebavere küla.

1.3. Aktsiaseltsi tegevusvaldkonnaks on loomsete-, samuti teiste põllumajanduses ja toidukäitluses

tekkivate kõrvalsaaduste kogumine ja kahjutustamine ning biomassist kütuse ja energia tootmine.

1.4. Aktsiaseltsi eesmärk on erahaldustegevuse raames pakkuda põllumajandustootjatele ja teistele

toidukäitlejatele teenuseid eelkõige loomsetest kõrvalsaadustest vabanemiseks, toidu- ja söödaahela

ohutuse kaitsmiseks ning inimeste ja loomade terviseriskide vältimiseks, samuti saavutada säästva

arengu ja keskkonnakaitse kõrge taseme juures biomassi ärakasutamine võimalikult suurel määral.

1.5. Aktsiaseltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku

tegevuse põhimõtteid ning kirjeldatakse selle järgimist majandusaasta aruandes.

2. AKTSIASELTSI AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

2.1. Aktsiaseltsi miinimumkapitali suurus on 2 100 000 (kaks miljonit ükssada tuhat) eurot ning

maksimumkapitali suurus on 8 400 000 (kaheksa miljonit nelisada tuhat) eurot.

2.2. Aktsiaseltsil on ühte liiki aktsiad. Kõik aktsiaseltsi aktsiad on nimelised ja vabalt võõrandatavad ning

panditavad.

2.3. Aktsiaseltsi iga aktsia nimiväärtus on 100 (ükssada) eurot.

2.4. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite registri pidaja.

2.5. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised sissemaksed

tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele. Mitterahalisi sissemakseid hindab aktsiaseltsi nõukogu või

nõukogu poolt valitud ekspert lähtudes seejuures mitterahalise sissemakse aluseks oleva asja või

varalise õiguse harilikust väärtusest ning vormistab asjakohase hindamisakti.

3. AKTSIASELTSI ÜLDKOOSOLEK

3.1. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek.

3.2. Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas. Kuni aktsiaseltsil on üks aktsionär, võib ta otsuseid

vastu võtta temale sobivas kohas Eestis.

3.3. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab nõukogu üldkoosoleku päevakorra ja

esitab oma ettepaneku iga päevakorrapunkti kohta juhatuse poolt koostatud otsuse eelnõu kohta.

3.4. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest

arvates. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud tingimustel.

3.5. Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile nimeliste aktsiate omanikele seaduses sätestatud

korras aktsiaraamatusse kantud aadressile või elektrooniliselt aktsionäri teatatud elektronposti

aadressile. Elektroonilise teate saatmisel järgitakse äriseadustikus sätestatud teate kättesaamise

kinnitamise nõudeid.

3.6. Korralise koosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat. Erakorralise üldkoosoleku

toimumisest peab ette teatama vähemalt üks nädal. Nendest tähtaegadest kinnipidamine ei ole

kohustuslik, kuni aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, siiski peab juhatuse või nõukogu poolt

üldkoosoleku kokkukutsumisel, teate saatmise ja plaanitava otsuste vastuvõtmise päeva

(üheisikuaktsiaseltsi üldkoosoleku) vahel olema otsuste keerukust arvestades aega teabega

tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida

seaduses sätestatud andmed.

3.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kui

üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui 7

päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma

otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.

3.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud

häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamust. Nõukogu liikme enne

volituste tähtaja lõppu tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3

üldkoosolekul esindatud häältest.

3.9. Osaluse valitsejal on õigus nõuda aktsiaseltsis erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda juhitava

asutuse struktuuriüksust.

3.10. Osaluse valitsejal on õigus tutvuda aktsiaseltsi nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.

3.11. Lisaks äriseadustikus sätestatud pädevusele kuulub riigivaraseadusest tulenevalt üldkoosoleku

pädevusse:

3.11.1. teises äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse (edaspidi oluline

osalus) omandamise ja võõrandamise otsustamine; emaettevõtjana tegutseva aktsiaseltsi

üldkoosoleku otsus on vajalik ka tema tütarettevõtja poolt teises äriühingus olulise osaluse

omandamiseks või võõrandamiseks;

3.11.2. aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;

3.11.3. nende tütarettevõtja otsuste määramine, mille tegemiseks on vajalik emaettevõtjana tegutseva

aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolek, ning sellise nõusoleku andmine või selle

andmise delegeerimine nõukogule;

3.11.4. aktsiaseltsile omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse valdkondlikud ja

finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;

3.11.5. nõukogu liikmete tasustamine.

4. AKTSIASELTSI JUHTORGANITE LIIKMED

4.1. Aktsiaseltsi juhtorgani (nõukogu või juhatuse) liikmeks ei või olla isik:

4.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

4.1.3. kellel on ärikeeld;

4.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; nimetatud keeld ei

laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

4.1.6. kellel on aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on

aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

4.2. Punktides 4.1.1–4.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist,

tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

4.3. Punktides 4.1.1–4.1.5 ja 5.3 sätestatud piirangud tulenevad riigivaraseadusest ning kehtivad lisaks

äriseadustikus sätestatud piirangutele. Punktis 4.1.6 sätestatud piirang on põhikirjaga ette nähtud

täiendav piirang.

4.4. Kui punktides 4.1.1–4.1.6 nimetatud asjaolu ilmneb pärast isiku saamist aktsiaseltsi juhatuse või

nõukogu liikmeks, peab juhatuse liige sellest teavitama nõukogu ja nõukogu liige üldkoosolekut.

Asjaolu ilmnemine pärast isiku saamist juhatuse või nõukogu liikmeks on tema tagasikutsumise

aluseks ja mõjuvaks põhjuseks.

5. AKTSIASELTSI NÕUKOGU

5.1. Aktsiaseltsil on kolme- kuni seitsmeliikmeline nõukogu. Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks

aastaks. Nõukogu pädevus tuleneb äriseadustikust ja seda ei piirata põhikirjaga.

5.2. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning

vajadusest tagada nõukogu ülesannete tõhus täitmine. Kui riik ei ole aktsiaseltsi ainuaktsionär, on

osaluse valitsejal õigus teha nõukogu liikme valimise ja tagasikutsumise ettepanek vähemalt riigi

osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete kohta. Nende nõukogu liikmete valimisel ja

tagasikutsumisel, kelle kohta otsuse või ettepaneku tegemise õigus on riigil, ning nõukogu koosseisu

suuruse ja liikmete volituste kestuse määramisel lähtub osaluse valitseja riigivaraseaduses sätestatud

nimetamiskomitee ettepanekust, arvestades riigivaraseaduses sätestatud erandeid. Osalust valitseva

ministeeriumi ühe ametniku võib osaluse valitseja aktsiaseltsi nõukogu liikmeks valida ja nõukogust

tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata.

5.3. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.3.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja kes ei ole

aktsiaseltsi aktsionär;

5.3.2. on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik,

kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär;

5.3.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja kes ei ole

aktsiaseltsi aktsionär;

5.3.4. on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu

on riigi osalusega äriühinguga või aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või

äriühinguga, kes on aktsiaseltsi aktsionär;

5.3.5. omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on

aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

5.3.6. Seotud isik punkti 5.3 tähenduses on riigivaraseaduse kohaselt abikaasa, registreeritud

elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikme või nõukogu liikme

kandidaadiga ühine majapidamine.

5.4. Aktsiaseltsi kui riigi äriühingu nõukogu järgib äriseadustikus ja riigivaraseaduses ning nende alusel

kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli ja andmete esitamise kohta.

5.5. Üldkoosolek valib nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

5.6. Nõukogu ja nõukogu esimeest teenindab asjaajamisküsimustes, sealhulgas punktis 5.4 nimetatud

küsimustes, juhatus aktsiaseltsi arvel.

5.7. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes

üldkoosoleku kehtestatud omaniku ootustest.

5.8. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu liikmete tasu

suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat ning

riigivaraseaduse alusel kehtestatud tasude piirmäärasid. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav

tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele

võidakse määrata suurem tasu. Üldkoosolek võib nõukogu esimehe tasu vähendada või selle

maksmise peatada, kui punktis 5.4 sätestatud andmete esitamise kohustused on jäetud täitmata.

5.9. Tasu väljamaksmisel arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi

tegevuses.

5.10. Nõukogu liikme tagasikutsumise korral ei maksta temale hüvitist.

5.11. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on

vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

5.11.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, arvestades põhikirja punktis 3.11.1

sätestatut;

5.11.2. tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;

5.11.3. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

5.11.4. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;

5.11.5. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;

5.11.6. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;

5.11.7. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;

5.11.8. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse

raamest.

6. AKTSIASELTSI JUHATUS

6.1. Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, kes juhib aktsiaseltsi igapäevast tegevust ja esindab

aktsiaseltsi. Juhatuses on üks kuni kolm liiget, kelle valib nõukogu kuni viieks aastaks.

6.2. Kui juhatuses on rohkem kui üks liige, nimetab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe.

Iga juhatuse liige võib aktsiaseltsi esindada kõigis õigustoimingutes.

6.3. Juhatuse liikmele võib tasu ja punktis 6.4 nimetatud täiendavat tasu ning lahkumishüvitist maksta

üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi

juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib

tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.4. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu

suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestatakse aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning

aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu

suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti

esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.

6.5. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema

volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal

kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.6. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi

lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest

makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

6.7. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees.

6.8. Juhatus on kohustatud kehtestama sisekontrollisüsteemi ja tagama selle toimimise.

6.9. Kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on aktsiaseltsi bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või

aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot, on aktsiaselts kohustatud moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust.

6.10. Aktsiaseltsil on õigus loobuda punktis 6.9 nimetatud siseaudiitori ametikoha loomisest ja siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee

moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud aktsiaseltsi kõigi

aktsionäridega ning riigi osaluse valitseja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda

juhitava asutuse siseauditi üksust.

7. TOETUSTE JA ANNETUSTE KORD

7.1. Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma

tegevusvaldkonnas ning üksnes juhul, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide

saavutamisele.

7.2. Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts koos oma konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega

kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses aktsiaseltsi kolme eelneva

majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist, kui aktsiaseltsi majanduslik seis seda

võimaldab. Kalendriaastaks toetuseks ja annetusteks ettenähtud piirsumma määrab nõukogu

aastaeelarves.

7.3. Toetuse maksmise või annetuse tegemise otsustab juhatus nõukogu kinnitatud aastaeelarves ette nähtud

piirsumma ulatuses. Vajaduse korral sõlmib juhatus toetuse või annetuse saajaga sihipärase

kasutamise lepingu ning kontrollib toetuse või annetuse sihipärast kasutamist.

7.4. Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse aktsiaseltsi veebilehel kolme tööpäeva

jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul

toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. Veebilehel märgitakse toetuse või annetuse

saaja nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ning põhjendus selle kohta, kuidas toetus või

annetus aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.

8. ARUANDLUS, RESERVKAPITAL, KASUMI JAOTAMINE JA EELARVE

8.1. Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta ehk periood 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitatakse ja esitatakse äriregistrile nelja kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates.

8.1.1. Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse majandusaasta aruandega samal ajal ülevaade selle kohta,

kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja

järelevalvet teinud.

8.1.2. Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse majandusaasta aruandega samal ajal ülevaade igale

nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summast, eristades

juhatuse liikmele töö tulemuslikkuse eest makstud täiendava tasu summa (punkt 6.4).

8.1.3. Majandusaasta aruanne sisaldab ülevaadet jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse

põhimõtete järgimisest ning aktsiaseltsi hinnangul tema tegevuse olulistest majanduslikest,

sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad

mõjutada asjaomaseid huvirühmi.

8.1.4. Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse kasumiaruanne, bilanss ning rahavoogude aruanne

majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna

eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaade kahe kuu

jooksul pärast kvartali lõppemist.

8.1.5. Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse riigivaraseaduse §-s 98 nimetatud aruanded samal ajal

nende registrile esitamisega.

8.2. Aktsiaseltsi kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks mõeldud reservkapital moodustatakse

iga-aastastest eraldistest puhaskasumist või muudest eraldistest. Reservkapitali suurus on 1/10

aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab üldkoosolek kooskõlas

seaduse ja käesoleva põhikirjaga.

8.3. Aktsiaseltsi juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne

majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole

ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

8.4. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse

§-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel

kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem

kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.

8.5. Aktsiaselts koostab riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava finantsplaani jooksva

eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta. Finantsplaan on

aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel. Finantsplaan esitatakse osaluse valitseja kaudu

Rahandusministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. juuliks. Kui pärast finantsplaani esitamist tehtud

Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsus mõjutab finantsplaani andmeid, kinnitab nõukogu uue

finantsplaani ja eelarve ning uus finantsplaan esitatakse osaluse valitseja kaudu

Rahandusministeeriumile ühe kuu jooksul selle kinnitamisest arvates.

9. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE

9.1. Aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud

korras riigivaraseaduses sätestatud erisusi arvestades.