Keskse dokumendihaldussüsteemi juhtrühma koosoleku protokoll

26. august 2026 kell 15.30-16.30

Juhatas: Karin Madisson (RAM)

Protokollis: Aivi Koppel (RTK)

Osalejad: Alar Teras (Tiina Uudeberg asendaja) (JDM), Ingrid Kaskpeit (KUM), Krista Aas

(SIM), Kärt Allert (Nele Labi asendaja) (SOM), Kristel Mändmaa (Margit Gross asendaja) (KM),

Merilin Olo (KLIM), Merilin-Siret Sahku (RK), Priit Pallu (REM), Pärt-Eo Rannap (RTK), Regina

Siim (Triin Laasi-Õige asendaja) (HTM)

Kutsutud: Aire Õismäe (RTK), Janika Kabur (SMIT), Kristi Madismäe (RTK), Liis Piirma (RIK),

Marek Ilves (RTK), Natalia Belomestnõi (SMIT)

Puudujad: Ahti Kuningas (MKM), Triin Laasi-Õige (HTM), Rasmus Lumi (VÄM), Väino Kiuru

(SMIT), Aive Normak (RIK)

Esitatud materjalid:

20260826_DORISe_juhtrühm.pptx

Hinnastamismudelite taustamaterjal.pdf

Kasutuselevõtu ajakava.xlsx

Päevakord:

1. Asutuste kasutuselevõtu ajakava

2. Hinnastamine

1. Asutuste kasutuselevõtu ajakava

RTK esindaja tegi ülevaate:

I etapis 2027-2030 on keskvalitsusasutused (51 riigi ametiasutust, 97 hallatavat riigiasutust).

I etapi skoop ei sisalda sihtasutusi, vajadusel eraldi läbirääkimiste teema.

Juurutamise ajakava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et esmajärjekorras liiguvad DORIS-le

asutused, kelle üleminek on võimalik ilma asutusepõhiste eriliidesteta, vana DHS-i andmete

migratsioonita ning kes on RTK dokumendi- ja arhiivihaldusteenusel.

I etapp jaguneb:

• 2027. aastal 18 asutust, kes avaldasid soovi minna esimeste seas üle DORIS-le ning kelle

kasutuselevõtt on võimalik ilma eriliideste ja migratsioonita.

• 2028. aastal ettepanek asutustele: RTK dokumendi- ja arhiiviteenusel (4) või liituvad

teenusega 2027. aastal kasutuselevõtt on võimalik ilma eriliideste ja migratsioonita (35

asutust).

• 2029-2030. aastal ettepanek asutustele, kellel on vajadus DORIS-e kasutuselevõtuks

eriliides(ed) ja/või migratsioon (ettepanek 96 asutusele).

• Kokku 148 asutust.

Juurutamise tegevustega alustatakse septembrist 2026. Esmalt kohtumised asutustega (18 asutust),

kes DORISe 2027 kasutusele võtavad. Räägitakse läbi eeltegevused kasutuselevõtuks, lepitakse

kokku ajakava.

Laiem ettepanek (2028-2030) on edastatud lisamaterjalina. Kui asutused näevad, et ettepanek

vajab koheseid korrektuure, on võimalus sellest teada anda septembri juhtrühmaks

(30. september).

Sügisel on kavas laiem DORISe teabepäev kogu sihtrühmale, et jagada laiemalt teadmist kogu

edasise juurutamiskava kohta.

Arutelu ja küsimused:

Toodi välja, et Kaitseministeerium valitsemisalaga ja Kaitsepolitseiamet 2030. aastas liitumine on

ettepanekuna lisatud liitumise võimalusena.

Kultuuriministeeriumi 7 asutuse asemel peaks olema 6, Muinsuskaitseamet vajab liidest ja peab

jääma 2030. aastasse. Planeeritud on ka muudatused, mis Kultuuriministeeriumi haldusalas võivad

tuua asutuste arvus muudatusi.

Toodi välja, et 2028-2030. aastate asutuste ajakava on edastatud teadmiseks ning täpsustub aja

jooksul. Hinnastamismudel arvestab hetkel ettepanekuna lisatud asutuste liitumisi. Kui asutuste

ületulek hakkab muutuma, siis see mõjutab ka hinnastamismudelit.

Mis ajaks valmib juurutusplaan? Plaan valmib septembris, laiemalt on võimalik tutvustada

oktoobris.

Otsused:

1.1. Alustada 2027. aasta võimalusel 18 asutuse juurutamise tegevustega.

1.2. Võtta esmane asutuste juurutuskava teadmiseks.

2. Hinnastamine

RTK esindaja tegi ülevaate:

Eesmärk on saavutada kuluefektiivne riigiülene dokumendihaldussüsteem ja saavutada umbes

30% kulusääst võrreldes tänaste DHS-dega.

2023. aastal oli haldus- ja arenduskulu 52€ kasutaja kohta (2026. aasta juuni inflatsiooniga 57,1

eur). DHS-ide kulud olid 2023. aastal ministeeriumides ja nende valitsemisalades kokku 1 595

052 eurot, sh arenduskulud 355 948 eurot ja halduskulud (personal, litsentsid, majutus, jm) 1 239

104 eurot. 2023. aastal pakuti hinnanguliselt välja, et arendus- ja halduskulud on tulevikus

hinnanguliselt 1 000 000 eurot.

Kulude kokkuhoid saavutatakse dubleerivate süsteemide kaotamise, keskse süsteemi haldamise,

ühtlustatud kesksete arenduse ja keskse DHS teenusega.

DORIS-e kasutuselevõtt toimub etapiviisiliselt mitme aasta jooksul.

Arvestama peab, et:

• esimestel aastatel (2027 juuni – 2029 mai) on arenduskulud suuremad;

• migratsiooni lõpuleviimiseni jäävad alles asutustele olemasoleva(te) DHS-i(de) kulud;

• kulud, mis on seotud migratsioonide ja eriliidestega, jäävad asutuse kanda.

Senine rahastus on jagunenud ministeeriumide (2 349 900 €) ja digipöörde (1 200 000 €) vahel,

mis katab rahastuse 2027 I poolasta lõpuni..

Rahastusvajaduse prognoos 2027-2030:

Hinnakomponent Selgitus 2027 2028* 2029* 2030*

RIK halduskulu

Sisaldab hinnangulisi

riigipilve

majutusekulusid, sh

tööjõukulu (6FTE),

platvormi ressursse,

andmemahtu kuni 2000

GB koos varundusega,

seiret, hooldust ning

teenuse tehnilist toimimist

tagavaid tegevusi (vigade

parandamine,

komponentide

uuendamine).

233 499**

(aprill/juuli

-dets)

394 998 394 998 394 998

RTK halduskulu

Sisaldab keskse teenuse

juhtimise ja haldamise

kulusid (3FTE-d), sh

asutuste juurutamise

koordineerimist, keskset

kasutajatuge,

arendusvajaduste

koondamist ja

kokkuleppimist, äripoole

testimist, kesksete

kasutusjuhendite ja

koolitusmaterjalide

koostamist

129 629

(aprill-

dets)

172 839 172 839 172 839

Arenduskulu

Sisaldab RIK

arendusmeeskonna

tööjõukulu 7,5/4,5FTE-d

(esimestel aastatel

arendusmeeskond suurem)

210 100

(aug-dets) 504 239 403 568 302 896

KULU KOKKU 573 228 1 072 076 971 405 870 733

TULU KOKKU - KASUTAJAPÕHINE

TASU (36€/kasutaja) 389 232 624 276 824 832 1 031 652

VAHE -183 006 -447 800 -146 573 160 919

*Ei sisalda aastapõhist koefitsienti

** Sisalduvate teenistuskohtade täitmine erinevatel aegadel

Varasemalt hinnanguliselt toodud arendus- ja halduskulud olid 1 000 000 €. Kui kõik keskvalitsuse

asutused on 2030. aastaks DORIS-ega liitunud, võib kulude suurusjärk kujuneda hinnanguliselt

samasse suurusjärku.

Juhtrühmale tutvustati kolme võimalikku rahastusmudeli varianti:

• Rahastusmudel A (kasutajapõhine tasu) - asutus tasub 36 € iga kasutaja eest aastas;

• Rahastusmudel F (fikseeritud paketitasu asutuse suuruse järgi) - olenevalt asutuse

kasutajate arvust, tasuks iga asutus 1500 € (kuni 50 kasutajat)- 125 000 € (alates 2501

kasutajast) aastas;

• Rahastusmudel E (astmeline asutajahind asutuse suuruse järgi) - olenevalt asutuse

kasutajate arvust, tasuks iga asutus kasutaja kohta 28 € (alates 2501 kasutajast) - 47 € (alla

51 kasutajaga) aastas.

Arutelu ja küsimused:

Mis kulud jäävad asutuste enda kanda ning millal hindate, et migratsioonid ja liidestamised

on suuremas mahus lõpule viidud? Asutuste enda kanda jäävad asutusespetsiifilised kulud,

eelkõige eriliidestega seotud arendused ning andmete migratsioon DORIS-esse. Nende kulude

täpset suurust ei ole täna võimalik hinnata, kuna see sõltub olulisel määral asutuse olemasolevast

dokumendihaldussüsteemist, andmete mahust ja kvaliteedist ning vajalikest integratsioonidest

teiste infosüsteemidega. Migratsioonide osas eeldame, et üleminekuperioodil kaasnevad asutustele

mõningad topeltkulud, kuna paralleelselt tuleb hallata olemasolevaid lahendusi ning valmistada

ette DORIS-ele üleminekut. Praegu ei ole võimalik öelda, millal kõik migratsioonid ja

liidestamised lõplikult lõpetatud saavad, sest see sõltub, millal saavad migratsiooni- ja liidestamise

tööriistad arendatud, asutuste liitumisgraafikust kui ka nende individuaalsetest tehnilistest

vajadustest. Asutuse jaoks jääb kaalumise kohaks, kas andmed migreerida uude süsteemi või hoida

vanad süsteemid kuni andmete säilitamistähtaja lõpuni töös.

Kas varasemad liitujad maksavad kinni suurema arendusvajaduse esimestel aastatel

(2027 juuni - 2029 mai)? Ei. Arvestatud on ühtse kulumudeliga olenemata, kas liitutakse 2027

või 2030. Liitumise aeg ei mõjuta asutuse kulude arvestamise põhimõtteid. Järgmisel aastal on

olemas osa haldus- ja arenduskuludest. Vaja on katta halduskulud alates aprillist/juulist 2027 ning

arenduskulud alates augustist 2027.

Kas 36 € kulu kasutaja kohta on kuus või aastas? Aastas.

SOM seisukoht on, et hinnastamismudel võiks olla lihtne, arusaadav ja läbipaistev. Eelistatud on

mudel B või teise valikuna A. Ettepanek hoida haldus- ja majutuskulud eraldi arenduskuludest.

RTK näeb, et hinnastamismudelis oleks kohe arendus- ja halduskulu kasutaja hinna sees. Eraldi

arendus- ja hoolduse hoidmine toob kaasa pideva vajaduse arendusressursi leidmiseks.

SIM toetab RTK nägemust. Arenduskulu peab olema komponendi sees.

Kas on plaan ka keskselt arendusraha küsida? Eesmärk oleks arendustega minna samas tempos

edasi, et oleks võimalik 2030. aastaks kõik asutused üle tuua DORIS-le. Vaja on leida lahendused,

kuidas katta esimeste aastate arenduste puudujääk. Siiani on valitsemisalad katnud võrdselt

jagatuna kulud. Panime juhtrühma materjalidega mõtte kaasa, kas valitsemisalad oleks valmis

täiendavalt panustama. DORIS-e arendamise otsuse tegime ametkondlikul tasemel. Siseriiklikust

eelarvest küsimine on keeruline. Võimalik, et peame seda tegema. Valitsemisaladelt lisarahastust

võimalusel ei küsiks, aga ei välista olukorda, et seda on vaja teha.

Kas täna kokkulepitud mudeliga seonduvad kulud hakkavad asutusele kehtima

kasutuselevõtul? Üldjuhul jah. Samas arutati, et kuna juurutamine algab umbes neli kuud enne

tegelikku kasutuselevõttu, algaks tasu maksmine juba juurutamisel.

Kas kasutajapõhine hind võiks olla 45 €, et katta ka arenduskulud? 2030. aastaks tagab 36 €

kasutaja kohta kulude katmise. Ei oleks aus esimeste liitujate osas. Toodi ka välja, et

kasutajapõhine kõrgem hind oleks väga kulukas.

Kas Delta kulu saab vähendada, et sellest finantseerida DORISe arendust või vähendada

asutuste topeltkulu? Majutuse hind ilmselt ei muutu, võimalik on halduskulu vähenemine. Vajab

eraldi arutelu. Järgmiseks juhtrühmaks tuuakse välja võimalik Delta kulu vähendamine RIK

hallatavate Deltade osas (ei sisalda SIM valitsemsiala Deltat).

Kuidas on arvestatud 2027. aasta jooksul liituvate asutuste kulu? Kõik liituvate asutuste kulu

on hetkel planeeritud aastapõhisena, ei olene liitumise täpsest kuupäevast. Toodi välja, et lahendus

ei ole sobiv, arvestades kokkuhoiuvajadusi. Kasutajapõhine kulu 36 € tuleks jaotada

proportsionaalselt reaalse kasutamise ajale. Arvestada võib ka asutusele süsteemi seadistamise

perioodi.

Kas arendusrahad lõppevad ära (2027 II poolaasta)? Jah.

Kas kasutajate arvestusel võetakse aluseks aktiivsed kasutajad või asutaja töötajate arv?

Töötajate arv.

Kas rahastamismudel E arvestab valitsemisala suurust? Ei, arvestatud on asutuse kasutajate

arvuga. Miks ei ole arvestatud valitsemisala kasutajate arvuga vahemikes? Eelarvete

planeerimine käib asutuste kaupa.

Täpsustati, millised on teiste süsteemide mudelid. Nt ATK hind on kasutajapõhine aga xLaw hind

on sõltuv kasutajate arvust.

SIM seisukoht on, et otsustamise alus peaks olema lihtne haldamine. Võiks kasutada kesksete

teenuste puhul sarnast lähenemist.

Juhtrühma liikmetele anti võimalus välja tuua põhjused, miks nad eelistaksid 36-eurose

kasutajapõhise mudeli asemel mõnda paketipõhist lahendust. Juhtrühm täiendavaid eelistusi ega

põhjendusi ei esitanud.

Lahtiseks jäi arenduseks puuduva eelarve küsimus, millega RTK ja RIK tegelevad edasi ning

toovad teema tagasi juhtrühma.

Otsused:

2.1. Kinnitada DORISe kasutamise hinnaks 36€ kasutaja kohta aastas. Hinda arvestatakse

proportsionaalselt alates kasutuselevõtust (asutusele süsteemi seadistamise alustamisest).

2.2. Võtta, vastavalt toimunud arutelule, teadmiseks võimalused 2027 II poolaasta ja edasiste

arenduskulude katmiseks.

Keskse dokumendihaldussüsteemi juhtrühma koosoleku protokoll

26. august 2026 kell 15.30-16.30

Juhatas: Karin Madisson (RAM)

Protokollis: Aivi Koppel (RTK)

Osalejad: Alar Teras (Tiina Uudeberg asendaja) (JDM), Ingrid Kaskpeit (KUM), Krista Aas

(SIM), Kärt Allert (Nele Labi asendaja) (SOM), Kristel Mändmaa (Margit Gross asendaja) (KM),

Merilin Olo (KLIM), Merilin-Siret Sahku (RK), Priit Pallu (REM), Pärt-Eo Rannap (RTK), Regina

Siim (Triin Laasi-Õige asendaja) (HTM)

Kutsutud: Aire Õismäe (RTK), Janika Kabur (SMIT), Kristi Madismäe (RTK), Liis Piirma (RIK),

Marek Ilves (RTK), Natalia Belomestnõi (SMIT)

Puudujad: Ahti Kuningas (MKM), Triin Laasi-Õige (HTM), Rasmus Lumi (VÄM), Väino Kiuru

(SMIT), Aive Normak (RIK)

Esitatud materjalid:

20260826_DORISe_juhtrühm.pptx

Hinnastamismudelite taustamaterjal.pdf

Kasutuselevõtu ajakava.xlsx

Päevakord:

1. Asutuste kasutuselevõtu ajakava

2. Hinnastamine

1. Asutuste kasutuselevõtu ajakava

RTK esindaja tegi ülevaate:

I etapis 2027-2030 on keskvalitsusasutused (51 riigi ametiasutust, 97 hallatavat riigiasutust).

I etapi skoop ei sisalda sihtasutusi, vajadusel eraldi läbirääkimiste teema.

Juurutamise ajakava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et esmajärjekorras liiguvad DORIS-le

asutused, kelle üleminek on võimalik ilma asutusepõhiste eriliidesteta, vana DHS-i andmete

migratsioonita ning kes on RTK dokumendi- ja arhiivihaldusteenusel.

I etapp jaguneb:

• 2027. aastal 18 asutust, kes avaldasid soovi minna esimeste seas üle DORIS-le ning kelle

kasutuselevõtt on võimalik ilma eriliideste ja migratsioonita.

• 2028. aastal ettepanek asutustele: RTK dokumendi- ja arhiiviteenusel (4) või liituvad

teenusega 2027. aastal kasutuselevõtt on võimalik ilma eriliideste ja migratsioonita (35

asutust).

• 2029-2030. aastal ettepanek asutustele, kellel on vajadus DORIS-e kasutuselevõtuks

eriliides(ed) ja/või migratsioon (ettepanek 96 asutusele).

• Kokku 148 asutust.

Juurutamise tegevustega alustatakse septembrist 2026. Esmalt kohtumised asutustega (18 asutust),

kes DORISe 2027 kasutusele võtavad. Räägitakse läbi eeltegevused kasutuselevõtuks, lepitakse

kokku ajakava.

Laiem ettepanek (2028-2030) on edastatud lisamaterjalina. Kui asutused näevad, et ettepanek

vajab koheseid korrektuure, on võimalus sellest teada anda septembri juhtrühmaks

(30. september).

Sügisel on kavas laiem DORISe teabepäev kogu sihtrühmale, et jagada laiemalt teadmist kogu

edasise juurutamiskava kohta.

Arutelu ja küsimused:

Toodi välja, et Kaitseministeerium valitsemisalaga ja Kaitsepolitseiamet 2030. aastas liitumine on

ettepanekuna lisatud liitumise võimalusena.

Kultuuriministeeriumi 7 asutuse asemel peaks olema 6, Muinsuskaitseamet vajab liidest ja peab

jääma 2030. aastasse. Planeeritud on ka muudatused, mis Kultuuriministeeriumi haldusalas võivad

tuua asutuste arvus muudatusi.

Toodi välja, et 2028-2030. aastate asutuste ajakava on edastatud teadmiseks ning täpsustub aja

jooksul. Hinnastamismudel arvestab hetkel ettepanekuna lisatud asutuste liitumisi. Kui asutuste

ületulek hakkab muutuma, siis see mõjutab ka hinnastamismudelit.

Mis ajaks valmib juurutusplaan? Plaan valmib septembris, laiemalt on võimalik tutvustada

oktoobris.

Otsused:

1.1. Alustada 2027. aasta võimalusel 18 asutuse juurutamise tegevustega.

1.2. Võtta esmane asutuste juurutuskava teadmiseks.

2. Hinnastamine

RTK esindaja tegi ülevaate:

Eesmärk on saavutada kuluefektiivne riigiülene dokumendihaldussüsteem ja saavutada umbes

30% kulusääst võrreldes tänaste DHS-dega.

2023. aastal oli haldus- ja arenduskulu 52€ kasutaja kohta (2026. aasta juuni inflatsiooniga 57,1

eur). DHS-ide kulud olid 2023. aastal ministeeriumides ja nende valitsemisalades kokku 1 595

052 eurot, sh arenduskulud 355 948 eurot ja halduskulud (personal, litsentsid, majutus, jm) 1 239

104 eurot. 2023. aastal pakuti hinnanguliselt välja, et arendus- ja halduskulud on tulevikus

hinnanguliselt 1 000 000 eurot.

Kulude kokkuhoid saavutatakse dubleerivate süsteemide kaotamise, keskse süsteemi haldamise,

ühtlustatud kesksete arenduse ja keskse DHS teenusega.

DORIS-e kasutuselevõtt toimub etapiviisiliselt mitme aasta jooksul.

Arvestama peab, et:

• esimestel aastatel (2027 juuni – 2029 mai) on arenduskulud suuremad;

• migratsiooni lõpuleviimiseni jäävad alles asutustele olemasoleva(te) DHS-i(de) kulud;

• kulud, mis on seotud migratsioonide ja eriliidestega, jäävad asutuse kanda.

Senine rahastus on jagunenud ministeeriumide (2 349 900 €) ja digipöörde (1 200 000 €) vahel,

mis katab rahastuse 2027 I poolasta lõpuni..

Rahastusvajaduse prognoos 2027-2030:

Hinnakomponent Selgitus 2027 2028* 2029* 2030*

RIK halduskulu

Sisaldab hinnangulisi

riigipilve

majutusekulusid, sh

tööjõukulu (6FTE),

platvormi ressursse,

andmemahtu kuni 2000

GB koos varundusega,

seiret, hooldust ning

teenuse tehnilist toimimist

tagavaid tegevusi (vigade

parandamine,

komponentide

uuendamine).

233 499**

(aprill/juuli

-dets)

394 998 394 998 394 998

RTK halduskulu

Sisaldab keskse teenuse

juhtimise ja haldamise

kulusid (3FTE-d), sh

asutuste juurutamise

koordineerimist, keskset

kasutajatuge,

arendusvajaduste

koondamist ja

kokkuleppimist, äripoole

testimist, kesksete

kasutusjuhendite ja

koolitusmaterjalide

koostamist

129 629

(aprill-

dets)

172 839 172 839 172 839

Arenduskulu

Sisaldab RIK

arendusmeeskonna

tööjõukulu 7,5/4,5FTE-d

(esimestel aastatel

arendusmeeskond suurem)

210 100

(aug-dets) 504 239 403 568 302 896

KULU KOKKU 573 228 1 072 076 971 405 870 733

TULU KOKKU - KASUTAJAPÕHINE

TASU (36€/kasutaja) 389 232 624 276 824 832 1 031 652

VAHE -183 006 -447 800 -146 573 160 919

*Ei sisalda aastapõhist koefitsienti

** Sisalduvate teenistuskohtade täitmine erinevatel aegadel

Varasemalt hinnanguliselt toodud arendus- ja halduskulud olid 1 000 000 €. Kui kõik keskvalitsuse

asutused on 2030. aastaks DORIS-ega liitunud, võib kulude suurusjärk kujuneda hinnanguliselt

samasse suurusjärku.

Juhtrühmale tutvustati kolme võimalikku rahastusmudeli varianti:

• Rahastusmudel A (kasutajapõhine tasu) - asutus tasub 36 € iga kasutaja eest aastas;

• Rahastusmudel F (fikseeritud paketitasu asutuse suuruse järgi) - olenevalt asutuse

kasutajate arvust, tasuks iga asutus 1500 € (kuni 50 kasutajat)- 125 000 € (alates 2501

kasutajast) aastas;

• Rahastusmudel E (astmeline asutajahind asutuse suuruse järgi) - olenevalt asutuse

kasutajate arvust, tasuks iga asutus kasutaja kohta 28 € (alates 2501 kasutajast) - 47 € (alla

51 kasutajaga) aastas.

Arutelu ja küsimused:

Mis kulud jäävad asutuste enda kanda ning millal hindate, et migratsioonid ja liidestamised

on suuremas mahus lõpule viidud? Asutuste enda kanda jäävad asutusespetsiifilised kulud,

eelkõige eriliidestega seotud arendused ning andmete migratsioon DORIS-esse. Nende kulude

täpset suurust ei ole täna võimalik hinnata, kuna see sõltub olulisel määral asutuse olemasolevast

dokumendihaldussüsteemist, andmete mahust ja kvaliteedist ning vajalikest integratsioonidest

teiste infosüsteemidega. Migratsioonide osas eeldame, et üleminekuperioodil kaasnevad asutustele

mõningad topeltkulud, kuna paralleelselt tuleb hallata olemasolevaid lahendusi ning valmistada

ette DORIS-ele üleminekut. Praegu ei ole võimalik öelda, millal kõik migratsioonid ja

liidestamised lõplikult lõpetatud saavad, sest see sõltub, millal saavad migratsiooni- ja liidestamise

tööriistad arendatud, asutuste liitumisgraafikust kui ka nende individuaalsetest tehnilistest

vajadustest. Asutuse jaoks jääb kaalumise kohaks, kas andmed migreerida uude süsteemi või hoida

vanad süsteemid kuni andmete säilitamistähtaja lõpuni töös.

Kas varasemad liitujad maksavad kinni suurema arendusvajaduse esimestel aastatel

(2027 juuni - 2029 mai)? Ei. Arvestatud on ühtse kulumudeliga olenemata, kas liitutakse 2027

või 2030. Liitumise aeg ei mõjuta asutuse kulude arvestamise põhimõtteid. Järgmisel aastal on

olemas osa haldus- ja arenduskuludest. Vaja on katta halduskulud alates aprillist/juulist 2027 ning

arenduskulud alates augustist 2027.

Kas 36 € kulu kasutaja kohta on kuus või aastas? Aastas.

SOM seisukoht on, et hinnastamismudel võiks olla lihtne, arusaadav ja läbipaistev. Eelistatud on

mudel B või teise valikuna A. Ettepanek hoida haldus- ja majutuskulud eraldi arenduskuludest.

RTK näeb, et hinnastamismudelis oleks kohe arendus- ja halduskulu kasutaja hinna sees. Eraldi

arendus- ja hoolduse hoidmine toob kaasa pideva vajaduse arendusressursi leidmiseks.

SIM toetab RTK nägemust. Arenduskulu peab olema komponendi sees.

Kas on plaan ka keskselt arendusraha küsida? Eesmärk oleks arendustega minna samas tempos

edasi, et oleks võimalik 2030. aastaks kõik asutused üle tuua DORIS-le. Vaja on leida lahendused,

kuidas katta esimeste aastate arenduste puudujääk. Siiani on valitsemisalad katnud võrdselt

jagatuna kulud. Panime juhtrühma materjalidega mõtte kaasa, kas valitsemisalad oleks valmis

täiendavalt panustama. DORIS-e arendamise otsuse tegime ametkondlikul tasemel. Siseriiklikust

eelarvest küsimine on keeruline. Võimalik, et peame seda tegema. Valitsemisaladelt lisarahastust

võimalusel ei küsiks, aga ei välista olukorda, et seda on vaja teha.

Kas täna kokkulepitud mudeliga seonduvad kulud hakkavad asutusele kehtima

kasutuselevõtul? Üldjuhul jah. Samas arutati, et kuna juurutamine algab umbes neli kuud enne

tegelikku kasutuselevõttu, algaks tasu maksmine juba juurutamisel.

Kas kasutajapõhine hind võiks olla 45 €, et katta ka arenduskulud? 2030. aastaks tagab 36 €

kasutaja kohta kulude katmise. Ei oleks aus esimeste liitujate osas. Toodi ka välja, et

kasutajapõhine kõrgem hind oleks väga kulukas.

Kas Delta kulu saab vähendada, et sellest finantseerida DORISe arendust või vähendada

asutuste topeltkulu? Majutuse hind ilmselt ei muutu, võimalik on halduskulu vähenemine. Vajab

eraldi arutelu. Järgmiseks juhtrühmaks tuuakse välja võimalik Delta kulu vähendamine RIK

hallatavate Deltade osas (ei sisalda SIM valitsemsiala Deltat).

Kuidas on arvestatud 2027. aasta jooksul liituvate asutuste kulu? Kõik liituvate asutuste kulu

on hetkel planeeritud aastapõhisena, ei olene liitumise täpsest kuupäevast. Toodi välja, et lahendus

ei ole sobiv, arvestades kokkuhoiuvajadusi. Kasutajapõhine kulu 36 € tuleks jaotada

proportsionaalselt reaalse kasutamise ajale. Arvestada võib ka asutusele süsteemi seadistamise

perioodi.

Kas arendusrahad lõppevad ära (2027 II poolaasta)? Jah.

Kas kasutajate arvestusel võetakse aluseks aktiivsed kasutajad või asutaja töötajate arv?

Töötajate arv.

Kas rahastamismudel E arvestab valitsemisala suurust? Ei, arvestatud on asutuse kasutajate

arvuga. Miks ei ole arvestatud valitsemisala kasutajate arvuga vahemikes? Eelarvete

planeerimine käib asutuste kaupa.

Täpsustati, millised on teiste süsteemide mudelid. Nt ATK hind on kasutajapõhine aga xLaw hind

on sõltuv kasutajate arvust.

SIM seisukoht on, et otsustamise alus peaks olema lihtne haldamine. Võiks kasutada kesksete

teenuste puhul sarnast lähenemist.

Juhtrühma liikmetele anti võimalus välja tuua põhjused, miks nad eelistaksid 36-eurose

kasutajapõhise mudeli asemel mõnda paketipõhist lahendust. Juhtrühm täiendavaid eelistusi ega

põhjendusi ei esitanud.

Lahtiseks jäi arenduseks puuduva eelarve küsimus, millega RTK ja RIK tegelevad edasi ning

toovad teema tagasi juhtrühma.

Otsused:

2.1. Kinnitada DORISe kasutamise hinnaks 36€ kasutaja kohta aastas. Hinda arvestatakse

proportsionaalselt alates kasutuselevõtust (asutusele süsteemi seadistamise alustamisest).

2.2. Võtta, vastavalt toimunud arutelule, teadmiseks võimalused 2027 II poolaasta ja edasiste

arenduskulude katmiseks.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.08.2026

Kehtib kuni: otsuse vastuvõtmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

HINNASTAMISMUDELITE TAUSTAMATERJAL

Erinevate võimalike mudelite võrdlus

Hinnastamise variant Hind asutus (puudujäägid jaotatud

võrdselt 10 ministeeriumi vahel) *Ei sisalda aastapõhist koefitsenti

Plussid ja miinused Näited

(A) Kasutajapõhine tasu + ühine arendusrahastus Asutus tasub teenuse eest kasutajate arvu alusel. Arenduskulud jaotatakse võrdselt 10 ministeeriumi vahel.

• 36€/kasutaja • Puudujääk

2027- 19 000€ 2028 – 44 000€* 2029 – 12 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Lihtne ja prognoositav ; madalam kulu väiksematele asutustele; kulukoormus kasvab proportsionaalselt asutuse suurusega; tagab DORIS-e arendusvõimekuse; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult kasutajapõhise mudelini. Miinused: Ei arvesta DHS-i mittekasutavate teenistujatega; ei arvesta olemasolevate DHS-de ülevalpidamise kuluga, väga suurte asutuste kulud on kõrgemad; vajab 2027-2029 ministeeriumite täiendavat panust.

RTK: 450 kasutajat, 16 200€ PPA: 4911 kasutajat, 176 796€ AKI: 35 kasutajat, 1260€

(B) Kasutajapõhine teenustasu ilma arendusteta Asutused tasuvad teenuse eest kasutajate arvu alusel. Hinnamudel katab DORISe kasutamise ja teenuse osutamisega seotud kulud, kuid ei kata arenduskulusid.

• 36€/kasutaja Plussid: Lihtne ja prognoositav; madalam kulu väiksematele asutustele. Miinused: Ei kata arenduskulusid; vajab eraldi arendusrahastuse mudelit; kriitiliste funktsionaalsuste valmimine ei ole tagatud; risk asutuste liitumisvalmidusele.

RTK: 450 kasutajat, 16 200€ PPA: 4911 kasutajat, 176 796€ AKI: 35 kasutajat, 1260€

(C) Etapiline kasutajapõhine tasu Aastatel 2027-2029 rakendatakse soodsamat kasutajapõhist tasu (31 €/kasutaja), et vähendada asutuste koormust perioodil, mil tuleb samaaegselt ülal pidada olemasolevaid DHS-e. Kasutajatasust puudu jääv osa, sealhulgas arenduskulud, kaetakse võrdselt ministeeriumide poolt. Alates 2030. aastast rakendub täiemahuline kasutajapõhine tasu (36 €/kasutaja), mis katab nii teenuse haldus- kui ka arenduskulud.

31€/kasutaja 2027-2029. aastal 36€/kasutaja 2030. aastal

• Puudujääk 2027 – 24 000€ 2028 – 53 000€* 2029 – 24 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Arvestab paralleelsete DHS-de kuluga; tagab kriitiliste arenduste rahastamise; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult kasutajapõhise mudelini. Miinused: Vajab 2027-2029 ministeeriumite täiendavat panust; keerukam kui ühetaoline kasutajapõhine mudel.

RTK: 2027-2029 - 13950€ 2030 - 16 200€ PPA: 2027-2029 – 152 241€ 2030 – 176 795€ AKI: 2027-2029 - 1085€ 2030 - 1260€

(D) Aastapõhine kulukattega kasutajatasu Haldus- ja arenduskulud kaetakse igal aastal täielikult kasutajatasudest. Kasutajatasu kujuneb vastavalt konkreetse aasta kuluvajadusele ja kasutavate asutuste kasutajate arvule.

2027 - 53€/kasutaja 2028 - 61€/kasutaja* 2029 - 41€/kasutaja* 2030 - 30€/kasutaja*

Plussid: Katab täielikult haldus- ja arenduskulud; ei vaja täiendavat rahastust; tagab DORIS-e arendamise ja jätkusuutlikkuse. Miinused: Kõrge kasutajatasu aastatel 2027-2029; esimesed liitujad rahastavad suure osa arenduskuludest; võib vähendada asutuste liitumisvalmidust.

RTK: 2027 - 23850€, 2028 – 27 450€, 2029 – 18 450€, 2030 – 13 500€ PPA: 2027 – 260 283€ ,2028 – 299 571€, 2029 – 201 351€, 2030 – 147 330€ AKI: 2027 – 1855€ ,2028 – 2135€, 2029 – 1435€, 2030 – 1050€

(E) Astmeline kasutajahind asutuse suuruse järgi Asutuse kasutajatasu sõltub asutuse suurusklassist. Iga suurusastme jaoks on määratud erinev kasutajapõhine hind, kuid tasu arvutatakse tegeliku kasutajate arvu alusel. Seega maksab näiteks 55 kasutajaga

47€/kasutaja 1-50 kasutajat 43€/kasutaja 51-100 kasutajat 40€/kasutaja 101-150 kasutajat 38€/kasutaja 151-300 kasutajat 35€/kasutaja 301-600 kasutajat 33€/kasutaja 601-999 kasutajat 30€/kasutaja 1000-2500 kasutajat 28€/kasutaja 2501+ kasutajat

• Puudujääk

Plussid: Arvestab asutuse suurust; soodsam suurematele asutustele; toetab suurte asutuste liitumist; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult kasutajapõhise mudelini. Miinused: Vajab täiendavad rahastus puudujäägi katmiseks; väiksematel asutustel kõrgem kasutajahind; astmete

Riigi Tugiteenuste Keskus: 15 750€ PPA: 137 508€ AKI: 1645€

asutus 55 × 43 € ning 250 kasutajaga asutus 250 × 38 €.

2027 – 23 200€ 2028 – 49 000€* 2029 – 19 000€* 2030 - (kulud kaetud)

piiridel võivad tekkida võrdsuse küsimused.

(F) Fikseeritud paketitasu asutuse suuruse järgi Asutused jagatakse suurusklassidesse vastavalt kasutajate arvule. Iga suurusastme jaoks on määratud fikseeritud aastane paketitasu, mis ei sõltu täpsest kasutajate arvust astme sees. Näiteks maksavad nii 2 kui ka 100 kasutajaga asutused sama paketitasu.

1500€ 1-50 kasutajat 2700€ 51-100 kasutajat 5500€ 101-150 kasutajat 8500€ 151-300 kasutajat 14 000€ 301-600 kasutajat 20 000€ 601-999 kasutajat 45 000€ 1000-2500 kasutajat 125 000€ 2501+ kasutajat

• Puudujääk 2027 – 23 200€ 2028 – 49 000€* 2029 – 19 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Selged paketid asutuse suuruse järgi, lihtne prognoosida; soodsam paketi ülemises otsas olevatele asutustele ; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult paketitasust katva mudelini. Miinused: Tasu ei sõltu tegelikust kasutajate arvust; enam kui pooled asutused maksavad rohkem kui 36 €/kasutaja mudelis; astmete piiridel võivad tekkida võrdsuse küsimused; vajab täiendavat rahastust puudujäägi katkmiseks.

RTK: 14 000€ PPA: 125 000€ AKI: 1500€

(G) Kombineeritud kasutusmahupõhine hinnastus Asutuse tasu koosneb kolmest komponendist: Baastasu, mis katab teenuse osutamisega seotud püsikulud ja on kõigile asutustele ühesugune. Kasutajatasu, mis sõltub asutuse kasutajate arvust. Dokumenditasu, mis sõltub registreeritud või menetletud dokumentide mahust.

Baastasu 2000€ Kasutajatasu 15€ Dokumendi tasu 0,8€

Plussid: Arvestab nii kasutajate arvu kui tegelikku kasutusmahtu; võimaldab seostada tasu teenuse tegeliku kasutusega. Miinused: Vajab täpseid andmeid dokumentide mahu kohta; asutuse kulud võivad aastati kõikuda; võib tekitada vaidlusi dokumentide arvestamise metoodika üle.

RTK: 2000 + 6750 + 7605=16355 AKI: 2000 + 525 + 10353=12878 PPA:2000 + 73665 + 560 000= 635 665€

(H) Dokumendimahupõhine hinnastus Asutuse tasu sõltub dokumentide arvust. Tasu arvestatakse dokumentide mahu alusel (0,5 €/dokument).

0,5€ dokument Puudujääk: (Puudub ülevaade kõikide asutuste dokumentide mahust, hinnangud prognoositud) 2027 – 47 000€ 2028 – 60 000€ 2029 – 35 000€ 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Seotud kasutusmahuga, suurema dokumentide arvuga asutused maksavad rohkem, ei sõltu asutuse suurusest ega töötajate arvust; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult katva mudelini. Miinused: Dokumentide arv ei pruugi kattuda tegeliku töömahuga; võib mõjutada registreerimistavasid; kulud võivad kõikuda aastati; vajab täpset dokumentide statistikat; sama kasutajate arvuga asutuste kulud võivad väga palju erineda; väga suure dokumendimahuga asutustel (nt Tallinna Vangla, Sotsiaalkindlustusamet) võib tekkida ebaproportsilaaselt suur kulukoormus.

RTK: 5000€ AKI: 6500€ PPA: 166 813€ Tallinna Vangla: 73 784€ Sotsiaalkindlustusamet: 72 706€

(I) Säilitusmahu põhine hinnastus (GB) Asutus tasub vastavalt DORISes hallatava andmemahu suurusele. Tasu arvestatakse salvestatud andmete mahu alusel (GB).

Puuduvad algandmed mahupõhise hinnastamise arvutamiseks.

Plussid: Motiveerib korrastama säilitamistähtaegu ja vähendama ebavajalikku andmemahtu. Miinused: Ei kajasta kasutajate arvu; väike asutus võib teha suuremahulisi dokumente; arenduskulu ei ole seotud andmemahuga.

(J) Aktiivse kasutaja põhine hinnastus Asutus tasub DORISe kasutamise eest aktiivsete kasutajate arvu alusel. Aktiivseks kasutajaks loetakse kasutaja, kes kasutab vähemalt korra aastas DHS-i tööülesannete täitmiseks.

Puuduvad algandmed aktiivsete kasutaja põhise hinnastamise arvutamiseks. Eeldusel, et on asutusi , kus osa asutuse töötajatest kasutab DHS-I võib arvata, et kasutajapõhine kulu oleks 72€/aktiivne kasutaja ning puudujäägid suurusjärgus samad, mis 36€ kasutajapõhise mudeli puhul. 2027- 19 000€ 2028 – 44 000€* 2029 – 12 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Asutused maksavad ainult nende kasutajate eest, kes süsteemi reaalselt kasutavad; sobib hästi asutustele, kus ainult osa töötajatest kasutab DHS-i. Miinused: Puuduvad algandmed aktiivsete kasutajate arvu kohta; võib tekitada vaidlusi selle üle, keda lugeda aktiivseks kasutajaks; tekivad vaheisikud, kes teevad teiste eest tegevusi; tulude prognoositavus keeruline.

Hinnastamise mudelite võrdlus 2027. aasta liitujate näitel

Asutus Teenistujaid 36 €/kasutaja (A mudel)

Fikseeritud pakett (F mudel)

Astmeline hind (E mudel)

Vahe (36€ - pakett)

Vahe (36€ - astmeline hind)

Riigi Tugiteenuste Keskus 450 16 200 € 14 000 € 15 750 € +2 200 € +450 €

Registrite ja Infosüsteemide Keskus 293 10 548 € 8 500 € 11 134 € +2 048 € -586 €

Rahandusministeerium 251 9 036 € 8 500 € 9 538 € +536 € -502 €

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 163 5 868 € 8 500 € 6 194 € -2 632 € -326 €

Statistikaamet 340 12 240 € 14 000 € 11 900 € -1 760 € +340 €

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 251 9 036 € 8 500 € 9 538 € +536 € -502 €

Andmekaitse Inspektsioon 35 1 260 € 1 500 € 1 645 € -240 € -385 €

Konkurentsiamet 58 2 088 € 2 700 € 2 494 € -612 € -406 €

Patendiamet 48 1 728 € 1 500 € 2 256 € +228 € -528 €

Terviseamet 279 10 044 € 8 500 € 10 602 € +1 544 € -558 €

Riigi IT Keskus 264 9 504 € 8 500 € 10 032 € +1 004 € -528 €

Tööinspektsioon 97 3 492 € 2 700 € 4 171 € +792 € -679 €

Siseministeerium 176 6 336 € 8 500 € 6 688 € -2 164 € -352 €

Häirekeskus 244 8 784 € 8 500 € 9 272 € +284 € -488 €

Sisekaitseakadeemia 316 11 376 € 14 000 € 11 060 € -2 624 € +316 €

Päästeamet 2 165 77 940 € 45 000 € 64 950 € +32 940 € +12 990 €

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

471 16 956 € 14 000 € 16 485 € +2 956 € +471 €

Politsei- ja Piirivalveamet 4 911 176 796 € 125 000 € 137 508 € +51 796 € +39 288 €

Hinnastamise mudelite võrdluse kokkuvõte 2027. aasta liitujate näitel

Mudel 2027. aasta kokku

Kasutajapõhine tasu (36 €/kasutaja) 389 232 €

Fikseeritud paketid (F mudel) 295 400 €

Vahe (36 € - pakett) +93 832 €

Astmeline kasutajahind asutuse suuruse järgi (E mudel) 341 217 €

Vahe (36 € - astmeline kasutajahind) +48 015 €

Hinnastamise mudelite võrdlus 2030. aasta näitel

Kasutajate vahemik

36 €/kasutaja mudel (A mudel)

Fikseeritud paketid (F mudel)

Astmeline kasutajahind (E mudel)

Vahe (36€ – pakett)

Vahe (36€ – astmeline kasutajahind)

1-50 64 116 € 58 500 € 83 686 € +5 616 € -19 570 €

51-100 85 356 € 99 900 € 101 967 € -14 544 € -16 611 €

101-150 50 400 € 77 000 € 56 000 € -26 600 € -5 600 €

151-300 194 364 € 246 500 € 205 160 € -52 136 € -10 796 €

301-600 201 420 € 224 000 € 195 825 € -22 580 € +5 595 €

601-999 100 584 € 80 000 € 92 202 € +20 584 € +8 382 €

1000-2500 145 800 € 45 000 € 121 500 € +100 800 € +24 300 €

2501+ 189 612 € 125 000 € 147 476 € +64 612 € +42 136 €

Tulu 1 031 652 € 955 900 € 1 003 816 € +75 752 € +27 836 €

Hinnastamise mudelite võrdluse kokkuvõte 2030. aasta liitujate näitel

Näitaja Tulemus

Fikseeritud paketiga maksaks vähem 67 asutust

Fikseeritud paketiga maksaks rohkem 74 asutust

Vahe 36 €/kasutaja mudeli kasuks +75 752 €

Astmelise hinnaga maksaks vähem 67 asutust

Astmelise hinnaga maksaks rohkem 74 asutust

Vahe 36 €/kasutaja mudeli kasuks +27 836 €

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.08.2026

Kehtib kuni: otsuse vastuvõtmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

HINNASTAMISMUDELITE TAUSTAMATERJAL

Erinevate võimalike mudelite võrdlus

Hinnastamise variant Hind asutus (puudujäägid jaotatud

võrdselt 10 ministeeriumi vahel) *Ei sisalda aastapõhist koefitsenti

Plussid ja miinused Näited

(A) Kasutajapõhine tasu + ühine arendusrahastus Asutus tasub teenuse eest kasutajate arvu alusel. Arenduskulud jaotatakse võrdselt 10 ministeeriumi vahel.

• 36€/kasutaja • Puudujääk

2027- 19 000€ 2028 – 44 000€* 2029 – 12 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Lihtne ja prognoositav ; madalam kulu väiksematele asutustele; kulukoormus kasvab proportsionaalselt asutuse suurusega; tagab DORIS-e arendusvõimekuse; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult kasutajapõhise mudelini. Miinused: Ei arvesta DHS-i mittekasutavate teenistujatega; ei arvesta olemasolevate DHS-de ülevalpidamise kuluga, väga suurte asutuste kulud on kõrgemad; vajab 2027-2029 ministeeriumite täiendavat panust.

RTK: 450 kasutajat, 16 200€ PPA: 4911 kasutajat, 176 796€ AKI: 35 kasutajat, 1260€

(B) Kasutajapõhine teenustasu ilma arendusteta Asutused tasuvad teenuse eest kasutajate arvu alusel. Hinnamudel katab DORISe kasutamise ja teenuse osutamisega seotud kulud, kuid ei kata arenduskulusid.

• 36€/kasutaja Plussid: Lihtne ja prognoositav; madalam kulu väiksematele asutustele. Miinused: Ei kata arenduskulusid; vajab eraldi arendusrahastuse mudelit; kriitiliste funktsionaalsuste valmimine ei ole tagatud; risk asutuste liitumisvalmidusele.

RTK: 450 kasutajat, 16 200€ PPA: 4911 kasutajat, 176 796€ AKI: 35 kasutajat, 1260€

(C) Etapiline kasutajapõhine tasu Aastatel 2027-2029 rakendatakse soodsamat kasutajapõhist tasu (31 €/kasutaja), et vähendada asutuste koormust perioodil, mil tuleb samaaegselt ülal pidada olemasolevaid DHS-e. Kasutajatasust puudu jääv osa, sealhulgas arenduskulud, kaetakse võrdselt ministeeriumide poolt. Alates 2030. aastast rakendub täiemahuline kasutajapõhine tasu (36 €/kasutaja), mis katab nii teenuse haldus- kui ka arenduskulud.

31€/kasutaja 2027-2029. aastal 36€/kasutaja 2030. aastal

• Puudujääk 2027 – 24 000€ 2028 – 53 000€* 2029 – 24 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Arvestab paralleelsete DHS-de kuluga; tagab kriitiliste arenduste rahastamise; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult kasutajapõhise mudelini. Miinused: Vajab 2027-2029 ministeeriumite täiendavat panust; keerukam kui ühetaoline kasutajapõhine mudel.

RTK: 2027-2029 - 13950€ 2030 - 16 200€ PPA: 2027-2029 – 152 241€ 2030 – 176 795€ AKI: 2027-2029 - 1085€ 2030 - 1260€

(D) Aastapõhine kulukattega kasutajatasu Haldus- ja arenduskulud kaetakse igal aastal täielikult kasutajatasudest. Kasutajatasu kujuneb vastavalt konkreetse aasta kuluvajadusele ja kasutavate asutuste kasutajate arvule.

2027 - 53€/kasutaja 2028 - 61€/kasutaja* 2029 - 41€/kasutaja* 2030 - 30€/kasutaja*

Plussid: Katab täielikult haldus- ja arenduskulud; ei vaja täiendavat rahastust; tagab DORIS-e arendamise ja jätkusuutlikkuse. Miinused: Kõrge kasutajatasu aastatel 2027-2029; esimesed liitujad rahastavad suure osa arenduskuludest; võib vähendada asutuste liitumisvalmidust.

RTK: 2027 - 23850€, 2028 – 27 450€, 2029 – 18 450€, 2030 – 13 500€ PPA: 2027 – 260 283€ ,2028 – 299 571€, 2029 – 201 351€, 2030 – 147 330€ AKI: 2027 – 1855€ ,2028 – 2135€, 2029 – 1435€, 2030 – 1050€

(E) Astmeline kasutajahind asutuse suuruse järgi Asutuse kasutajatasu sõltub asutuse suurusklassist. Iga suurusastme jaoks on määratud erinev kasutajapõhine hind, kuid tasu arvutatakse tegeliku kasutajate arvu alusel. Seega maksab näiteks 55 kasutajaga

47€/kasutaja 1-50 kasutajat 43€/kasutaja 51-100 kasutajat 40€/kasutaja 101-150 kasutajat 38€/kasutaja 151-300 kasutajat 35€/kasutaja 301-600 kasutajat 33€/kasutaja 601-999 kasutajat 30€/kasutaja 1000-2500 kasutajat 28€/kasutaja 2501+ kasutajat

• Puudujääk

Plussid: Arvestab asutuse suurust; soodsam suurematele asutustele; toetab suurte asutuste liitumist; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult kasutajapõhise mudelini. Miinused: Vajab täiendavad rahastus puudujäägi katmiseks; väiksematel asutustel kõrgem kasutajahind; astmete

Riigi Tugiteenuste Keskus: 15 750€ PPA: 137 508€ AKI: 1645€

asutus 55 × 43 € ning 250 kasutajaga asutus 250 × 38 €.

2027 – 23 200€ 2028 – 49 000€* 2029 – 19 000€* 2030 - (kulud kaetud)

piiridel võivad tekkida võrdsuse küsimused.

(F) Fikseeritud paketitasu asutuse suuruse järgi Asutused jagatakse suurusklassidesse vastavalt kasutajate arvule. Iga suurusastme jaoks on määratud fikseeritud aastane paketitasu, mis ei sõltu täpsest kasutajate arvust astme sees. Näiteks maksavad nii 2 kui ka 100 kasutajaga asutused sama paketitasu.

1500€ 1-50 kasutajat 2700€ 51-100 kasutajat 5500€ 101-150 kasutajat 8500€ 151-300 kasutajat 14 000€ 301-600 kasutajat 20 000€ 601-999 kasutajat 45 000€ 1000-2500 kasutajat 125 000€ 2501+ kasutajat

• Puudujääk 2027 – 23 200€ 2028 – 49 000€* 2029 – 19 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Selged paketid asutuse suuruse järgi, lihtne prognoosida; soodsam paketi ülemises otsas olevatele asutustele ; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult paketitasust katva mudelini. Miinused: Tasu ei sõltu tegelikust kasutajate arvust; enam kui pooled asutused maksavad rohkem kui 36 €/kasutaja mudelis; astmete piiridel võivad tekkida võrdsuse küsimused; vajab täiendavat rahastust puudujäägi katkmiseks.

RTK: 14 000€ PPA: 125 000€ AKI: 1500€

(G) Kombineeritud kasutusmahupõhine hinnastus Asutuse tasu koosneb kolmest komponendist: Baastasu, mis katab teenuse osutamisega seotud püsikulud ja on kõigile asutustele ühesugune. Kasutajatasu, mis sõltub asutuse kasutajate arvust. Dokumenditasu, mis sõltub registreeritud või menetletud dokumentide mahust.

Baastasu 2000€ Kasutajatasu 15€ Dokumendi tasu 0,8€

Plussid: Arvestab nii kasutajate arvu kui tegelikku kasutusmahtu; võimaldab seostada tasu teenuse tegeliku kasutusega. Miinused: Vajab täpseid andmeid dokumentide mahu kohta; asutuse kulud võivad aastati kõikuda; võib tekitada vaidlusi dokumentide arvestamise metoodika üle.

RTK: 2000 + 6750 + 7605=16355 AKI: 2000 + 525 + 10353=12878 PPA:2000 + 73665 + 560 000= 635 665€

(H) Dokumendimahupõhine hinnastus Asutuse tasu sõltub dokumentide arvust. Tasu arvestatakse dokumentide mahu alusel (0,5 €/dokument).

0,5€ dokument Puudujääk: (Puudub ülevaade kõikide asutuste dokumentide mahust, hinnangud prognoositud) 2027 – 47 000€ 2028 – 60 000€ 2029 – 35 000€ 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Seotud kasutusmahuga, suurema dokumentide arvuga asutused maksavad rohkem, ei sõltu asutuse suurusest ega töötajate arvust; võimaldab jõuda 2030. aastaks täielikult katva mudelini. Miinused: Dokumentide arv ei pruugi kattuda tegeliku töömahuga; võib mõjutada registreerimistavasid; kulud võivad kõikuda aastati; vajab täpset dokumentide statistikat; sama kasutajate arvuga asutuste kulud võivad väga palju erineda; väga suure dokumendimahuga asutustel (nt Tallinna Vangla, Sotsiaalkindlustusamet) võib tekkida ebaproportsilaaselt suur kulukoormus.

RTK: 5000€ AKI: 6500€ PPA: 166 813€ Tallinna Vangla: 73 784€ Sotsiaalkindlustusamet: 72 706€

(I) Säilitusmahu põhine hinnastus (GB) Asutus tasub vastavalt DORISes hallatava andmemahu suurusele. Tasu arvestatakse salvestatud andmete mahu alusel (GB).

Puuduvad algandmed mahupõhise hinnastamise arvutamiseks.

Plussid: Motiveerib korrastama säilitamistähtaegu ja vähendama ebavajalikku andmemahtu. Miinused: Ei kajasta kasutajate arvu; väike asutus võib teha suuremahulisi dokumente; arenduskulu ei ole seotud andmemahuga.

(J) Aktiivse kasutaja põhine hinnastus Asutus tasub DORISe kasutamise eest aktiivsete kasutajate arvu alusel. Aktiivseks kasutajaks loetakse kasutaja, kes kasutab vähemalt korra aastas DHS-i tööülesannete täitmiseks.

Puuduvad algandmed aktiivsete kasutaja põhise hinnastamise arvutamiseks. Eeldusel, et on asutusi , kus osa asutuse töötajatest kasutab DHS-I võib arvata, et kasutajapõhine kulu oleks 72€/aktiivne kasutaja ning puudujäägid suurusjärgus samad, mis 36€ kasutajapõhise mudeli puhul. 2027- 19 000€ 2028 – 44 000€* 2029 – 12 000€* 2030 - (kulud kaetud)

Plussid: Asutused maksavad ainult nende kasutajate eest, kes süsteemi reaalselt kasutavad; sobib hästi asutustele, kus ainult osa töötajatest kasutab DHS-i. Miinused: Puuduvad algandmed aktiivsete kasutajate arvu kohta; võib tekitada vaidlusi selle üle, keda lugeda aktiivseks kasutajaks; tekivad vaheisikud, kes teevad teiste eest tegevusi; tulude prognoositavus keeruline.

Hinnastamise mudelite võrdlus 2027. aasta liitujate näitel

Asutus Teenistujaid 36 €/kasutaja (A mudel)

Fikseeritud pakett (F mudel)

Astmeline hind (E mudel)

Vahe (36€ - pakett)

Vahe (36€ - astmeline hind)

Riigi Tugiteenuste Keskus 450 16 200 € 14 000 € 15 750 € +2 200 € +450 €

Registrite ja Infosüsteemide Keskus 293 10 548 € 8 500 € 11 134 € +2 048 € -586 €

Rahandusministeerium 251 9 036 € 8 500 € 9 538 € +536 € -502 €

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 163 5 868 € 8 500 € 6 194 € -2 632 € -326 €

Statistikaamet 340 12 240 € 14 000 € 11 900 € -1 760 € +340 €

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 251 9 036 € 8 500 € 9 538 € +536 € -502 €

Andmekaitse Inspektsioon 35 1 260 € 1 500 € 1 645 € -240 € -385 €

Konkurentsiamet 58 2 088 € 2 700 € 2 494 € -612 € -406 €

Patendiamet 48 1 728 € 1 500 € 2 256 € +228 € -528 €

Terviseamet 279 10 044 € 8 500 € 10 602 € +1 544 € -558 €

Riigi IT Keskus 264 9 504 € 8 500 € 10 032 € +1 004 € -528 €

Tööinspektsioon 97 3 492 € 2 700 € 4 171 € +792 € -679 €

Siseministeerium 176 6 336 € 8 500 € 6 688 € -2 164 € -352 €

Häirekeskus 244 8 784 € 8 500 € 9 272 € +284 € -488 €

Sisekaitseakadeemia 316 11 376 € 14 000 € 11 060 € -2 624 € +316 €

Päästeamet 2 165 77 940 € 45 000 € 64 950 € +32 940 € +12 990 €

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

471 16 956 € 14 000 € 16 485 € +2 956 € +471 €

Politsei- ja Piirivalveamet 4 911 176 796 € 125 000 € 137 508 € +51 796 € +39 288 €

Hinnastamise mudelite võrdluse kokkuvõte 2027. aasta liitujate näitel

Mudel 2027. aasta kokku

Kasutajapõhine tasu (36 €/kasutaja) 389 232 €

Fikseeritud paketid (F mudel) 295 400 €

Vahe (36 € - pakett) +93 832 €

Astmeline kasutajahind asutuse suuruse järgi (E mudel) 341 217 €

Vahe (36 € - astmeline kasutajahind) +48 015 €

Hinnastamise mudelite võrdlus 2030. aasta näitel

Kasutajate vahemik

36 €/kasutaja mudel (A mudel)

Fikseeritud paketid (F mudel)

Astmeline kasutajahind (E mudel)

Vahe (36€ – pakett)

Vahe (36€ – astmeline kasutajahind)

1-50 64 116 € 58 500 € 83 686 € +5 616 € -19 570 €

51-100 85 356 € 99 900 € 101 967 € -14 544 € -16 611 €

101-150 50 400 € 77 000 € 56 000 € -26 600 € -5 600 €

151-300 194 364 € 246 500 € 205 160 € -52 136 € -10 796 €

301-600 201 420 € 224 000 € 195 825 € -22 580 € +5 595 €

601-999 100 584 € 80 000 € 92 202 € +20 584 € +8 382 €

1000-2500 145 800 € 45 000 € 121 500 € +100 800 € +24 300 €

2501+ 189 612 € 125 000 € 147 476 € +64 612 € +42 136 €

Tulu 1 031 652 € 955 900 € 1 003 816 € +75 752 € +27 836 €

Hinnastamise mudelite võrdluse kokkuvõte 2030. aasta liitujate näitel

Näitaja Tulemus

Fikseeritud paketiga maksaks vähem 67 asutust

Fikseeritud paketiga maksaks rohkem 74 asutust

Vahe 36 €/kasutaja mudeli kasuks +75 752 €

Astmelise hinnaga maksaks vähem 67 asutust

Astmelise hinnaga maksaks rohkem 74 asutust

Vahe 36 €/kasutaja mudeli kasuks +27 836 €