ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

KPMG Law OÜ Teie 27.08.2026 Meie 11.09.2026 nr 2.2-9/26/3336-2

Vastus selgitustaotlusele töötajate taustakontrolli kohta

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles palute seisukohta tööle

kandideerijate ja töötajate taustakontrolli läbiviimise kohta, eelkõige seoses karistusandmete

töötlemise ja karistusregistri väljavõtete küsimisega. Küsimused puudutavad muu hulgas

karistusandmete töötlemise õiguslikku alust, kandidaadilt või töötajalt karistusregistri väljavõtte

küsimise lubatavust, kandideerimis- ja töösuhte erinevusi ning karistusandmete kasutamist ja

säilitamist eraettevõtetes.

Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele

andmetöötlusprotsessile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult

järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta. Seetõttu on alljärgnev käsitlus

üldine ega kujuta endast hinnangut konkreetse andmetöötlustoimingu või konkreetse olukorra

õiguspärasusele.

Isikuandmete töötlemise nõuded tulenevad eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM),

mille kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (kogumiseks, säilitamiseks,

registrisse päringute tegemiseks jne) esinema IKÜM artiklis 6 nimetatud õiguslik alus (nõusolek,

lepingu täitmine, juriidiline kohustus, avalik ülesanne, õigustatud huvi). Töötlemise õiguslikest

alustest saate lugeda AKI kodulehelt rubriigist Töötlemise õiguslikud alused. Samuti tuleb

igasugusel andmetöötlusel järgida kõiki IKÜM artiklis 5 sätestatud andmetöötluse põhimõtteid.

Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil isikuandmeid töödeldakse, peab selgitama ja

vajaduse korral tõendama vastutav töötleja. Vastutava töötleja kohustuste kohta saab täpsemalt

lugeda siit.

Kui töötlemiseks puudub õiguslik alus, ei ole andmete töötlemine lubatud. Teatud juhtudel võib

taustakontrolli tegemise kohustus tuleneda mõnest eriseadusest. Näiteks näeb lastekaitseseadus

ette piirangud inimestele, kes ei tohi lastega töötada. Sellisel juhul toimub karistusregistri

andmete kontrollimine juriidilise kohustuse alusel.1 See alus eeldab, et inimese karistatuse

andmetega tutvumine on seatud andmetöötlejale just nimelt kohustusena, mitte üksnes soovituse

või võimalusena, ning vastav kohustus peab tulenema seadusest või seaduse alusel antud

määrusest.

1 1IKÜM art 6 lg 1 p c.

2 (2)

Üldjuhul ei ole töösuhetes sobiv õiguslik alus nõusolek2. Töösuhetes ja sageli ka

värbamisprotsessis ei ole pooled võrdses positsioonis ning seetõttu võib olla küsitav, kas

nõusolek on antud tegelikult vabatahtlikult. Asjaolu, et inimene on nõus taustakontrolliga või

esitab andmeid omal algatusel, ei tähenda iseenesest, et tööandjal tekib õigus neid andmeid

töödelda. Kui taustakontrolli teostamine seatakse aga töölepingu sõlmimise tingimuseks (st, et

ilma taustakontrolli teostamiseta inimesega töölepingut ei sõlmita), ei ole selline nõusolek

vabatahtlik.

Karistusandmete töötlemise puhul tuleb arvestada ka sellega, et tegemist on eraldi reguleeritud

andmeliigiga3. Karistusregistri seadus sätestab, kes ja millistel juhtudel võivad registris

sisalduvaid andmeid kasutada. Kui seadus annab tööandjale õiguse karistusregistri andmetega

tutvuda, peab tööandja üldjuhul kasutama selleks seaduses ettenähtud võimalusi.

Samas ei tähenda karistusregistrist vahetu päringuõiguse puudumine automaatselt seda, et

karistusandmete töötlemine oleks igas olukorras välistatud. AKI varasemates selgitustes on

märgitud, et teatud juhtudel võib kehtivate karistusandmete töötlemine tugineda ka õigustatud

huvile.4 Sellisel juhul peab tööandja suutma põhjendada, miks on karistatuse kontrollimine

konkreetse ametikoha puhul vajalik ning milliseid riske soovitakse sellega maandada.

Pelgalt tööandja huvist või üldisest soovist kandidaatide või töötajate tausta kontrollida siiski ei

piisa. Õigustatud huvi peab olema tegelik ja põhjendatud ning seotud konkreetse ametikoha

ülesannete ja riskidega. Eelduslikult ei ole õigustatud huvi olemas sellise teabe kogumiseks, mis

riivab ebaproportsionaalselt inimese eraelu või ei ole seotud isiku sobivusega konkreetsele

ametikohale. Seetõttu tuleb hinnata muu hulgas seda, kas karistatuse puudumine on konkreetse

töö tegemiseks tegelikult vajalik ning kas tähtsust võivad omada kõik karistusandmed või üksnes

teatud liiki rikkumised.

Sõltumata valitud õiguslikust alusest tuleb meeles pidada, et töödelda tohib üksnes neid andmeid,

mis on konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Samuti tuleb hinnata, kas sama eesmärki

oleks võimalik saavutada vähem eraelu riivavate meetmetega.

Kui karistusandmete töötlemiseks esineb õiguslik alus, tuleb järgida ka säilitamise piiramise

põhimõtet. Andmeid võib säilitada üksnes nii kaua ja sellises ulatuses, kui see on töötlemise

eesmärgi saavutamiseks vajalik. Samuti peab vastutav töötleja tagama asjakohased tehnilised ja

korralduslikud meetmed nende andmete kaitseks. See puudutab muu hulgas juurdepääsude

piiramist, turvalist andmevahetust, dokumentide säilitamise korraldust ning vajaduse korral

konfidentsiaalsusnõudeid.

Kokkuvõttes sõltub tööle kandideerijate või töötajate taustakontrolli, sealhulgas karistusandmete

töötlemise lubatavus konkreetse töötlemistoimingu eesmärgist ja õiguslikust alusest. Tööandja

peab ise hindama, milline õiguslik alus on konkreetsel juhul kohaldatav, miks on karistusandmete

töötlemine vajalik ning kas töötlemine on kooskõlas IKÜM-ist tulenevate põhimõtetega.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel

2 IKÜM põhjendus 43. 3 IKÜM artikkel 10. 4 Vt nt vastus selgitustaotlusele.