Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand nr1

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord Politsei-

ja Piirivalveametis

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10829 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reservi) väljaõppe ja

täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord.

§ 2. Teenistujate reservi väljaõpe

(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal

politseiametnikuna, peab omandama politsei ja piirivalve seaduses sätestatud politseihariduse või

erialase koolituse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised politseiametnikud,

piirivalvurid ja julgeolekuasutuse ametnikud.

(3) Reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega.

(4) Reservi väljaõppe käigus omandatakse teadmised ja oskused politsei ülesannetest, sh

piirivalve, objektikaitse ja massiohje osas.

§ 3. Teenistujate reservi täiendusõpe

(1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Kaitsepolitseiameti või Politsei-

ja Piirivalveameti peadirektori määratud ametnik reservi nimetatud isiku koolitusvajadust ja

korraldab vastava täiendusõppe.

(2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas.

§ 4. Teenistujate reservi õppe läbiviimise kord

(1) Teenistujate reservi õppekavad kinnitab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja piirivalveameti

peadirektor käskkirjaga.

(2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 2

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse

eest Politsei- ja Piirivalveameti poolt makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10833 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv)

liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja

väljamaksmise kord.

§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine

(1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Kaitsepolitseiametile või Politsei- ja

Piirivalveametile taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.

(2) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva

jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise

maksmisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …..

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 28. detsembri 2009. aasta

määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ muutmine

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 42 lõike 2 alusel.

§ 1. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 1 teksti

täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste teenistujate reservi“.

§ 2. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 2 lõiget

2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku politseiteenistusse või politsei või

piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideerimisest,

politseiteenistusest lahkumisest või endiste teenistujate reservi liikme staatusest vabastamisest.“.

§ 3. Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 4

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse

eest päästeasutuse poolt makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 2211 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv)

liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava toetuse taotlemise ja

väljamaksmise kord.

§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine

(1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Häirekeskusele või Päästeametile taotluse

ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.

(2) Häirekeskus või Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast

taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …..

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 5

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord

päästeasutuses

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 227 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) väljaõppe ja

täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord.

§ 2. Teenistujate reservi väljaõpe

(1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal

päästeteenistujana, peab vastama päästeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised päästeteenistujad.

(3) Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja

töökogemusega.

§ 3. Teenistujate reservi täiendusõpe

(1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Häirekeskuse või Päästeameti

peadirektori määratud ametnik reservi määratud isiku koolitusvajadust ja korraldab vastava

täiendusõppe.

(2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas.

§ 4.Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimise kord

(1) Teenistujate reservi väljaõppekavad kinnitab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor

käskkirjaga.

(2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 6

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse

kandideerija isikuankeedi vorm“ muutmine

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 72 lõike 3 alusel.

§ 1. Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi

vorm“ paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste

teenistujate reservi“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 7

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale, kriisirolliga

vabatahtlikule päästjale ning kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule kriisi lahendamises

osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10820 lõike 6, päästeseaduse § 423 lõike 6 ja

§ 4311 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale,

kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ja kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi

kriisirolliga vabatahtlik) kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja

väljamaksmise kord.

§ 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine

(1) Hüvitise saamiseks esitab kriisirolliga vabatahtlik Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile

või Häirekeskusele taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet või Häirekeskus otsustab hüvitise maksmise 14

kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või

keeldub hüvitise maksmisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …..

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 8

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 12. septembri 2012 määruse nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja

kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise

korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“

muutmine

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 1086 lõigete 8 ja 9, § 10810 lõike 2 ja § 10813

alusel.

§ 1. Siseministri 12. septembri 2012 määruses nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja

kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale,

välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet, täiendusõpet ja kriisiaegset väljaõpet kriisi ajal tehakse

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kinnitatud õppekava kohaselt.”;

2) määrust täiendatakse paragrahviga 82 järgmises sõnastuses:

„82. Nõuded vabatahtliku merepäästja väljaõppele kriisi ajal

Kriisi ajal väljaõppe läbinul on:

1) teadmised merepääste tegevusi reguleerivatest õigusaktidest ja merepäästesüsteemi

ülesehitusest;

2) teadmised otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimisest ja juhtimisest;

3) baasteadmised meresõiduohutusest ja -reeglitest ning meresidest;

4) teadmised tule- ja tööohutusest merel ning enesepääste oskused (sh päästevahendite

kasutamine);

5) teadmised ja oskused merel otsingu- ja päästetööde tegemiseks;

6) oskused esmaabi andmiseks ja kannatanute transpordiks.“

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 9

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 10. novembri 2010 määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija

kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi

kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse

läbiviimise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2, § 38 lõike 8 ja § 381 lõike 6 alusel.

§ 1. Siseministri 10. novembri 2010 määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija

kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta

ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv x lõige x sõnastatakse järgmiselt:

2) määrust täiendatakse paragrahviga x järgmises sõnastuses:

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 10

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Politsei- ja Piirivalveametis teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete

täpsem loetelu

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10827 lõike 7 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Politsei ja Piirivalveametisendiste teenistujate reservi (edaspidi

teenistujate reserv) liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 11

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Päästeasutuses teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 226 lõike 7 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse päästeasutusesendiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv)

liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ….

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 12

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ § 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) julgeolekuasutuse reservi korraldus, koosseis ja ülesanded, välja arvatud teave, mille

avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel

50 aastaks.“.

§ 2. Määrus jõustub …

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Märkustega arvestamise tabel

I KOOSKÕLASTUSRING

Haridus- ja Teadusministeerium, 15.06.2026 nr 8-3/26/2834-2

Kontaktisikud: Annaliisa Toom ([email protected]), Kristel Siimula-Saar (735 0638, [email protected])

1. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse termineid „väljaõpe“,

„täiendusõpe“, „õpe“, „täienduskoolitus“, kuid nende terminite õiguslik

sisu või omavaheline eristus ei ole üheselt määratletud. Nimetatud

terminitega hõlmatud tegevused vastavad osaliselt täienduskoolituse

tunnustele (õppekava, õppe maht, õpiväljundid, pädevuse omandamine),

mistõttu vajab selgitamist nende suhe täiskasvanute koolituse seaduse

täienduskoolituse regulatsiooniga. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu,

kas tegemist on teenistusliku väljaõppe eriregulatsiooniga – sellele

täiskasvanute koolituse seadus ei kohaldu. Palume eelnõus ja

seletuskirjas terminid üle vaadata ja selgitada, kas tegemist on väljaõppe

või täiendusõppe regulatsiooniga.

Arvestatud.

Eelnõus ja seletuskirjas läbivalt terminid ühtlustatud, va sätetes, mis

läbivalt kasutab terminit „õpe“ (vabatahtlike merepäästjate regulatsioon).

Eelnõus reguleeritud väljaõppele ei kohaldu täiskasvanute koolitusseadus

kuna tegemist ei ole täiskasvanute koolitusseaduse tähenduses

täienduskoolitusega, vaid riigi toimepidevuse ja kriiside lahendamise

võime tagamiseks ette nähtud eriliigilise väljaõppega. Väljaõppe eesmärk

on valmistada isikud ette täitma kriisireservi liikmena seadusest

tulenevaid ülesandeid ning tagada nende valmisolek osaleda kriisi

lahendamises ja selle tagajärgede kõrvaldamises. Tegemist ei ole

vabatahtliku enesetäiendamisega, vaid avalike ülesannete täitmiseks

vajalike teadmiste, oskuste ja valmisoleku omandamise ning

säilitamisega.

Täiskasvanute koolitusseadus reguleerib üldises korras täienduskoolituse

korraldamist ja täienduskoolitusasutuste tegevust. Kriisireservi väljaõpe

erineb sellest nii oma eesmärgi, õigusliku aluse kui ka korraldusliku

olemuse poolest.

Rahandusministeerium, 22.06.2026 nr 1.1-11/2257-2

Kontaktisikud: Karin Madisson (5887 0368, [email protected]), Liis Lepik (5370 0586, [email protected]), Anneli Valgma (5885 1315,

[email protected]), Marju Saar (5885 1438, [email protected]), Agnes Peterson (58851301, [email protected])

2

1. Teeme ettepaneku kaaluda vabatahtlike haldamise süsteemi loomist,

kus ühildatud oleksid vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud,

kaitseliitlased, naiskodukaitse jne. Eelnõus pakutud tugev

spetsialiseerumine ei pruugi olla mõistlik arvestades vabatahtlike arvu

ja nende vähesust ning vajaduste volatiilsust. Mõistlik oleks luua

vabatahtlike andmebaas, kus on sees kõik erinevad läbitud koolitused ja

erioskused (küberturve, küberrünne, sõjalised oskused, psühholoogiline

esmaabi, evakuatsioon, pääste, vastava valdkonna reservis olevad isikud

jne.), et kaasata vabatahtlikku tegevusse inimesi vastavalt nende

oskustele ja väljaõppele, mitte hoida neid seotuna kindlate

organisatsioonidega ja funktsioonidega. Hetkel on mitmed

vabatahtlikud seotud mitme funktsiooniga ja ei ole selge, kus neid

reaalselt kasutada saab kui riigis on hübriidkriis. Vabatahtlike

sundkorras kindla funktsiooni valiku ette panemine, vähendab nende

kaasamise võimalusi kriiside korral. Saame aru, et selle saavutamine

nõuab pikemat planeerimist ja ministeeriumite ülest koostööd. Siiski

soovitaksime seda hetkel kaaluda vähemalt oma haldusala puhul, kuna

see vähendaks oluliselt ka ministeeriumi enda halduskoormust.

Selgitame.

Siseministeerium kavandab siseturvalisuse vabatahtlikele ühist

digikeskkonda – vabatahtlike portaali (VAPO), mis lihtsustab

vabatahtlikuks saamist ja koondab eri ametite kasutuses olevad

lahendused ühtsesse, kaasaegsesse keskkonda. Eelnõu käsitleb kitsalt

iseministeeriumi valitsemisala kriisirollide ning reservi. Vabatahtlike

portaali arendamine on VVTP järgi eraldiseisev ülesanne ning süsteemi

loomine on struktuurne ja pikaaegne eraldiseisev tegevus.

2. Eelnõu seletuskirjas on politsei ja piirivalveseaduse § 10828 ja

päästeteenistuse seaduse § 226 muutmise kohta viide riigi personali- ja

palgaarvestuse andmekogule (RPPA), kuhu kantakse andmed

teenistujate reservi kohta ja kus peetakse vastavat arvestust.

Avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 on sätestatud andmete loetelu,

mida RPPA sisaldab. Kuigi sama lõike punktid 4¹ ja 4² võiksid

teenistujate reservide liikmeid hõlmata, palume kaaluda selle loetelu

täiendamist, näiteks nii: „2¹) ametiasutuse teenistujate reservi andmed;".

Lisaks tuleb vastavalt täiendada RPPA põhimäärust.

RPPA pidamise osas rõhutame seda, et tehniliselt on juba täna võimalik

kriisirolle SAP-is sisestada ning vabatahtlike andmete haldamine on

lahendatav, küll aga on seletuskirjas käsitlemata selle muudatuse

Täiendame seletuskirja. Avaliku teenistuse seaduse § 106 lõike 3 punktid 41 ja 42 hõlmavad riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogusse kantavaid vabatahtlike sh

teenistujate reservide liikmete, andmeid.

Täpsustasime seletuskirja kulude osa.

3

töökorralduslik mõju Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Andmeid ei

sisesta asutused ise, vaid seda teevad RTK personaliarvestajad asutuselt

saadud alusdokumentide alusel. RTK personaliteenuste osakonna roll

andmete kandmisel jääb tehniliselt samaks, kui eelnõu jõustumisel:

 suureneb oluliselt andmehalduse maht (lisanduvad kriisireservi

liikmed ja vabatahtlikud suuremas mahus kui täna ning

rohkemate andmete sisestamise vajadusega);

 kasvab andmete ajakohastamise sagedus;

 tekib vajadus täiendavate IT-liidetuste ja

andmevahetuslahenduste (nt vabatahtlike portaal)

rakendamiseks.

Eelnõuga planeeritud muudatused toova kaasa püsiva täiendava

töökoormuse personaliarvestuses, eelkõige andmete sisestamise,

kontrolli ja ajakohastamise osas. Esmane hinnang töömahule ja kuludele

oleks 0,5 töökoormus personaliarvestaja ametikohale, mille maksumus

aastas on ca 18 000 eurot (koos tööjõukuludega).

Palume arvestada täiendavate rahaliste vahendite planeerimisega, kui

soovitakse, et RPPA-s neid andmeid kajastatakse ja RTK nende

haldamisega tegeleb. Ilma täiendavate rahaliste vahenditeta ei saa RTK

planeeritud ülesannet täita.

3. Eelnõuga nähakse ette õigus saada töötamise registrist teavet isiku

töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal.

Riigikaitselisel ametikohal töötamine on kriisirolli võtmist ning

teenistujate reserviga liitumist välistav asjaolu. Eelnõuga muudetakse

vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punkte 26⁵ ja 55¹ ning

täiendatakse punktiga 55². MKS §-s 29 on sätted, mis annavad Maksu-

ja Tolliametile (MTA) õiguse avaldada Politsei- ja Piirivalveametile

(punkt 26⁵) ja Päästeametile (punkt 55¹) andmeid riigikaitselise

töökohustusega ameti või töökohal töötamise kontrollimiseks. Praegu

avaldatavatele andmetele lisatakse andmed vabatahtliku merepäästja ja

Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. Muudatused annavad õigusliku

aluse andmevahetuseks analoogselt täna toimiva lahendusega kriisirolliga

abipolitseinike ja kriisirolliga abidemineerijate andmevahetusel. Eelnõu

täiendatud andmete jagamise õiguse lisamisega julgeolekuasutustele.

Otsime koostöös Kaitseministeeriumiga võimalusi vastava tehnilise

lahenduse loomiseks, mis võimaldaks andmevahetuse automatiseerida ja

edastada andmeid üle X-tee. Siseministeerium kavandab siseturvalisuse

vabatahtlikele ühist digikeskkonda – vabatahtlike portaali (VAPO), mis

lihtsustab vabatahtlikuks saamist ja koondab eri ametite kasutuses olevad

lahendused ühtsesse, kaasaegsesse keskkonda.

4

endiste teenistujate reservi liikme (Politsei- ja Piirivalveamet) ning

vabatahtliku päästja ja endiste teenistujate reservi liikme (Päästeamet)

kohta. MKS §-i 29 punktiga 55² antakse MTA-le õigus avaldada

Häirekeskusele andmeid riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal töötamise kontrollimiseks.

Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millises vormis andmevahetus toimuma

hakkab. Üle x-tee saab MTA jagada andmeid vaid spetsiaalse

andmevahetusteenuse kaudu, aga sellisel juhul tuleb arvestada vajadust

arendada vastav andmevahetusteenus. Praegu sellist

andmevahetusteenust MTA-l arendatud ei ole. Märgime, et teenuste

arendust MTA enne 2030. a lubada ei saa. Andmevajadused vajavad ka

täpsemat analüüsi, milleks MTA-l hetkel ressurssi ei ole.

Üksikpäringute alusel andmete edastamine käsitööna ja eraldi

väljavõtetena toob MTA-le kaasa täiendava töökoormuse seoses

kasvava andmepäringute hulgaga. Tuleb arvestada, et ka üksikud

päringud aastas ühe partnerasutuse kohta moodustavad kokku

arvestatava töömahu, kuna andmeid vajavaid asutusi on kokku väga

palju. Selleks MTA-ls samuti ressurssi ei ole.

Kuna MTA-ga ei ole andmevahetust läbi arutatud ega arvestatud

mõjudega MTA ressurssidele, siis ei saa MKS muudatust toetada

nendesse asutustesse puutuvalt, kellel puudub MTA-ga x-tee liides või

vastav andmevahetusteenus.

Eelnõust ei nähtu, et Maksu- ja Tolliametile oleks antud õiguslikku alust

töötamise registri andmete jagamiseks Kaitsepolitseiametile. Palume

seda osa eelnõust täiendavalt selgitada või täiendada.

5

Soovitame alternatiivina kaaluda lahendust, et riigikaitseliste

töökohtade infot kogub ja jagab vajalikele osapooltele Kaitseressursside

Amet.

4. Eelnõuga politsei ja piirivalve seadusesse lisatava § 108²⁶ lõike 3 ja

julgeolekuasutuste seadusesse (JAS) lisatava § 20⁴ lõike 4 kohaselt on

Kaitsepolitseiametil või Politsei- ja Piirivalveametil ning

julgeolekuasutusel õigus saada enne isiku teenistujate reservi liikmeks

nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Palume selgitada,

millisel õiguslikul alusel on mõeldud nendel juhtudel andmete jagamine

MTA poolt.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskiri täiendatud.

5. Erinevalt teistest eelnõuga kehtestatavatest teenistujate reservidest ei

ole JAS-i täiendatud reservi liikme staatusest vabastamise

regulatsiooniga. Palume selgitada, miks see on nii või täiendada eelnõu

vastavalt.

Selgitame.

Kavandatav § 204 lg 2 sätestab, et julgeolekuasutuse juht nimetab ja

vabastab isiku reservi koosseisust. Julgeolekuasutuse reservi kuulumine

on vabatahtlik, st nii liikmeks saamine kui ka vabastamine toimub

eelkõige liikme avalduse alusel. Samuti sätestab regulatsioon nõuded,

millele peab liige vastama (ühelt poolt § 204 lg 2, teisalt RSVS nõuded).

Nõuetele mittevastavat isikut ei saa julgeolekuasutuse reservi liikmeks

nimetada või kui liikmeks olekut välistav asjaolu ilmneb liikmeks olemise

ajal, siis tuleb ta reservist vabastada. Julgeolekuasutuse reservi liikmelisus

ei ole isiku põhiõigus ning ka eelnõu ei näe ette subjektiivset õigust olla

reservi liige. Lähtekohaks on asutuse vajadus koos isiku nõusolekuga.

6. Eelnõu seletuskirja 7. osas „Seaduse rakendamisega seotud

tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud“ on

märgitud, et eelnõu rakendamisega seotud võimalikud kulud

kavatsetakse katta Vabariigi Valitsuse reservist. Palume täpsustada

seletuskirja 7. osa viimast lõiku. Seal on küll esitatud võimalus taotleda

vahendeid riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi kaudu, kuid on jäänud

selgusetuks, milliseid katteallikaid kasutatakse juhul, kui RES-i

protsessis raha ei eraldata. Palume lõiku täiendada märkusega, et

Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust täiendatud

6

rahastuse mittesaamisel kaetakse kulud Siseministeeriumi valitsemisala

vahenditest.

Justiits- ja Digiministeerium, 27.06.2026 nr 8-1/4145-2

Kontaktisik: Johanna Maria Kosk (58847154, [email protected])

1. Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 – juhime tähelepanu, et politsei ja piirivalve

seaduse (PPVS) § 42 ei vasta praegu nõuetele, mis peavad olema

täidetud andmetöötluse seaduses reguleerimisel.1 Juhul kui eelnõus ei

tehta muudatusi, et sätted vastaksid juhises toodud nõuetele, siis Justiits-

ja Digiministeerium eelnõu ei kooskõlasta. Eelkõige tuleb seadust

täiendada järgmiselt:

1. Millisel eesmärgil taustakontrolli tehakse;

2. Kellele taustakontrolli tehakse;

3. Milliseid isikuandmeid taustakontrolli eesmärgil töödeldakse,

ankeediga saab täpsustada seaduse tasandil sätestatud

isikuandmete kategooriaid. Lisaks tuleb eraldi välja tuua,

milliseid isikuandmeid võib töödelda sugulaste ja hõimlaste

kohta;

4. Milline asutus, kelle osas taustakontrolli ja mis ulatuses teeb;

5. Kui kaua andmeid säilitatakse;

6. Kehivat lõiget 43 tuleb täiendada, sätestades, et piirang ei saa olla

tähtajatu ning lisaks tuleb täiendada IKÜM art 23 lg 2

tingimustega.

Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada sätted järgmiselt:

„§ 42. Politseiteenistusse või õppeasutusse kandideerija,

politseiametniku ja endiste teenistujate reservi liikme

taustakontroll

(1) Taustakontrolli eesmärk on xxx.

Mitte arvestatud.

Taustakontrolli regulatsiooni revisjon ei ole käesoleva eelnõu eesmärk

ega selle skoobis. Vastav ülesanne on Justiits- ja Digiministeeriumi

vastutusalas vastavalt VVTP punktile 80 „töötame välja riigiülesed

taustakontrolli põhimõtted“. Siseministeerium on nõus JDM-i VVTP

ülesande täitmisse kaasuma ja sellesse panustama.

1 Juhis eelnõude koostamiseks.pdf

7

(2) Taustakontrolli tehakse järgmistele isikutele:

1) politseiteenistusse kandideeriv isik;

2) isik, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või

rakenduskõrgharidusõppesse;

3) isik, kes kandideerib politseiametniku ametikohale sisekaitselises

rakenduskõrgkoolis;

4) isik, kes soovib saada endiste teenistujate reservi liikmeks.

(3) Taustakontrolli teeb:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku puhul Politsei-

ja Piirivalveamet;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku puhul xxx;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku puhul xxx;

4) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku puhul xxx.

(4) Taustakontrolli käigus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku varasemad nimed;

3) isikut tõendava dokumendi andmed;

4) isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa,

endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud

elukaaslane), samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees-

ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht)

ning kontaktandmed;

5) jne

x) karistusregistri ja selle arhiivi andmed;

x) teave selle kohta, kas isik on taustakontrolli tegemise ajal kahtlustatav

või süüdistatav;

x) andmed viimase 15 aasta menetluste kohta, kus isik on olnud

kahtlustatav või süüdistatav ja mille kohta on jõustunud

8

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalmenetluse seadustiku

§ 201, 202, 203, 2031, 2032, 204, 205 või 2053 alusel.

(5) Taustakontrolli käigus töödeldavate andmete täpsema loetelu ja

isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(6) Taustakontrolli tegemiseks on õigus saada isikuandmeid ja muud

teavet:

1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-

õiguslikult juriidiliselt isikult;

2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;

3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse;

4) avalikest allikatest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud järelepärimise saanud

asutus või isik vastab sellele esimesel võimalusel, kuid kümne tööpäeva

jooksul järelepärimise saamisest arvates.

(8) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad

kontrollida politseiametniku sobivust politseiteenistusse ka tema

teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu,

mis välistaks tema politseiteenistusse võtmise.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuid teavitatakse enne

esmast taustakontrolli selle tegemisest.

(10) Taustakontrolli andmeid säilitatakse X aastat alates taustakontrolli

lõppemisest. Andmeid võib säilitada kauem kui X aastat, kui see on

vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast asja lahendamist andmed

kustutatakse.

9

§ 421. Taustakontrolli tulemus

(1) Taustakontrolli tulemus sisaldab andmeid ja hinnangut selle kohta,

kas isik vastab seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, ning

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingu tegemiseks oluliste

asjaolude kokkuvõtet.

(2) Taustakontrolli tulemuse andmeid säilitatakse kuni X aastat alates

taustakontrolli lõppemisest. Andmeid võib säilitada kauem kui X aastat,

kui see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast asja lahendamist

andmed kustutatakse.

(3) Asjaolu, mis on tuvastatud taustakontrolli käigus, võib olla aluseks

keelduda isiku teenistusse võtmisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja

keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata, kuni ning ulatuses, milles

see on vajalik, et tagada:

1) riigi julgeolek;

2) riigikaitse;

3) avalik kord;

4) süütegude tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse

täideviimine;

5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 kohaldatakse tingimusel, et asutus:

1) dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel seatud

piirangu põhjendused;

2) rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid;

10

3) rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et

andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui taustakontrolli eesmärgi

täitmiseks;

4) tagab, et andmetele juurdepääs on üksnes piiratud arvul tuvastatavatel

volitatud isikutel;

5) tagab piirangu aluse kehtivuse regulaarse kontrolli;

6) tagab töötlemistoimingute logide salvestamise;

7) rakendab muid asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja

vabaduste kaitsmiseks.“.

2. Üldine märkus – eelnõuga reguleeritakse vabatahtlike abiga

seonduvat kasutades seejuures sageli sõna „kaasamine“. Juhime

tähelepanu, et kuigi kaasamise üldist regulatsiooni ei ole Eesti

õiguskorras sätestatud, tuleks kaasamise all eelkõige pidada silmas ühe

haldusorgani poolt teise haldusorgani kaasamist oma ülesannete

täitmisse. Sarnaselt on seda reguleeritud ka näiteks nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduses (Terviseamet võib kaasata

korrakaitseorgani) ja ka korrakaitseseaduses (Kaitseväe ja Kaitseliidu

kaasamine). Nendime, et kehtivast õigusest leiab ka teistsuguseid

näiteid, kuid võimalusel palume siiski arvestada kaasamise sõna

sisustamisega viisil, mil sellega reguleeritakse ühe haldusorgani

kaasamist teise haldusorgani poolt.

Selgitame.

Eelnõus kasutatav sõnastus on kooskõlas juba väljakujunenud

terminikasutusega kehtivas päästeseaduses (kriisirolliga abidemineerija)

ja abipolitseiniku seaduses (kriisirolliga abipolitseinik). Samast

sõnastusest lähtub ka Riigikogu menetluses olev uus abipolitseiniku

seaduse terviktekst2. Jääme selguse huvides ka käesolevas eelnõus juba

kehtivas õiguses kasutusel sõnastuse juurde.

3. Eelnõu § 1 (PPVS § 40) – juhime tähelepanu, et kehtiva seaduse § 40

p-d 1 ja 2 kehtestavad absoluutsed piirangud, mis ei võimalda iga

konkreetse isiku puhul eraldi hinnata, kas ta sobib teenistusse või mitte.

Selline seaduse tasandil kehtestatud absoluutne elukestev piirang ei

pruugi olla proportsionaalne. Samuti võib selline piirang olla vastuolus

inimväärikuse põhimõttega, kui riigil puudub sellise piirangu

kehtestamiseks eriline põhjendus (vt Riigikohtunik Jüri Põllu

eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-101-06 p

4).

Selgitame.

Käesoleva eelnõuga ei tehta muudatusi politseiteenistusse võtmise osas.

Eelnõuga tehakse ainult kiireloomulised muudatused, mis on vajalik SiM

kriisreservi loomiseks.

PPVS § 40 p-des 1 ja 2 sätestatud absoluutsete piirangute

proportsionaalsuse ja põhiseaduspärasuse küsimus on põhimõtteline ja

süsteemne, puudutades kogu kehtivat politseiteenistusse võtmise

regulatsiooni, mitte üksnes käesolevat eelnõu. Käesoleva kiireloomulise

kriisireservi eelnõu raames ei ole otstarbekas ega proportsionaalne asuda

2 Abipolitseiniku seadus 931 SE

11

519 SE II muudatusettepanekute loetelust (lk 52-53) politsei ja piirivalve

seaduse rakendamise seaduse eelnõule nähtub, et piirangu eesmärk on

tagada, et kõik politseis töötavad isikud oleksid usaldusväärsed ja

teistele eeskujuks. Justiits- ja Digiministeerium ei vaidle vastu, et meede

on eesmärgi saavutamiseks sobiv. Jääb aga arusaamatuks, miks on

vajalik ning mõõdukas sellise eesmärgi saavutamiseks kehtestada

absoluutne ja elukestev teenistusse asumise keeld.

Isiku usaldusväärsus – isiku usaldusväärsuse all on ilmselt mõeldud, et

politseiteenistuses ei tohiks olla isikuid, kes võivad hakata oma

ametiseisundit kuritarvitama, sh uusi süütegusid toime panema. Risk, et

uue kuriteo paneb toime isik, kes pani kuriteo toime 10 või enam aastat

tagasi ja pole vahepeal kuritegusid toime pannud, on uuringute kohaselt

umbkaudu sama suur kui see, et ilma kuritegeliku minevikuta isik paneb

toime oma esimese kuriteo3. Eeltoodu ei tähenda, et minevikus toime

pandud kuritegusid ei tohiks arvesse võtta isikut iseloomustavate

andmetena – ka teadusuuringud osutavad, et sõltuvalt näiteks kuritegude

iseloomust ja inimese vanusest on varasemate tegude ennustusväärtus

mõnevõrra erinev. Küll aga ei toeta praegu olemasolev teaduslik

teadmine järeldust, et inimene, kes korra on seaduse vastu eksinud, on

kuni elu lõpuni kuritegeliku kalduvusega või ebausaldusväärne. Seega

jääb arusaamatuks, kuidas on vajalik ja mõõdukas absoluutne piirang

pärast 10 aastat kuriteo toimepanemisest.

Eeskuju teistele – eeskuju all on ilmselt mõeldud, et ühiskonna

ülejäänud liikmed peaksid saama oma käitumises juhinduda

riigiametnikest. Oleme nõus, et süütegude (eriti kuritegude)

toimepanemine on taunitav tegevus. Samas ei ole välistatud, et hulk aega

muutma § 40 üldist regulatsiooni, mis on kehtivas õiguses pikaajaliselt

väljakujunenud ja mida kohaldatakse ühtemoodi kõigile

politseiametnikele.

3 vt nt R. Karl Hanson, Long-Term Recidivism Studies Show That Desistance Is the Norm, 43 Crime & Just. Behav. 1340 (2018), või Shawn D. Bushway, Paul Nieuwbeerta

& Arjan Blokland, The Predictive Value of Criminal Background Checks: Do Age and Criminal History Affect Time to Redemption?, Off. Just. Programs,

https://www.ojp.gov/ncjrs/virtual-library/abstracts/predictive-value-criminal-background-checks-do-age-and-criminal.

12

tagasi kuriteo toime pannud, oma karistuse ära kandnud ja sellest

õppinud inimene on oma praeguse käitumise poolest märksa

eeskujulikum kui mõni teine, kellel karistusregister puhas. Veelgi enam

– just oma vigadest õppimine ja õiguskuulekale teele pöördumine

peakski olema eeskujuks kõikidele inimestele.

Eeltoodut silmas pidades palume selgitada, kuidas on põhjendatud kõigi

kriminaalkorras karistatud isikute politseiteenistusest automaatne

välistamine ilma haldusorgani diskretsiooniotsuseta. Praegu tehakse

otsus ilma isiku enda võimeid ja isikuomadusi hindamata grupitunnuse

põhjal ning selleks peab riigil olema eriline põhjus. Vastasel juhul võib

tegemist olla kohtlemisega, mis ei ole kooskõlas inimväärikuse

põhimõttega. Palume põhjendada ka seda, miks on politseiteenistuse

puhul põhjendatud rangemad piirangud kui riigisaladuse juurdepääsule

(vt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 32 lg-d 1 ja

2).

Samuti palume üle vaadata, põhjendada ning vajadusel muuta piirangud

järgmistes normides: päästeseaduse (PäästeS) § 434 ja päästeteenistuse

seaduse (PäästeTS) § 71.

4. Eelnõu § 1 p 1 (PPVS § 42 lg 1) – Justiits- ja Digiministeerium on

varasemalt tähelepanu juhtinud (PPVS § 42 lg 2 rakendusakti

muudatuste kooskõlastuse ajal 2026. a alguses) vajadusele vaadata üle

PPVS § 42 lg 1 sõnastus tervikuna, sest kehtiv norm on sisult

ebamäärane ja ebaselge, võimaldades isikuankeedis küsida sisuliselt

kõiksugu andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse.

Seaduse tekstis ei täpsustata, milliseid andmeid (andmekategooriaid) on

siin silmas peetud, kuid selline täpsustus tuleks seaduses teha. Nüüd

soovitakse kõnesoleva eelnõuga ankeedikohustus näha ette ka loodava

nn endiste teenistujate reservi liikmetele. Seega laiendatakse isikute

ringi, kellele ebamäärase sisuga sätet soovitakse kohaldada, veelgi.

Sellise lahendusega ei saa nõustuda. Palume sätte sõnastus tervikuna

nüüd üle vaadata ja täiendada.

Selgitame.

Taustakontrolli regulatsiooni revisjon ei ole käesoleva eelnõu eesmärk

ega selle skoobis. Vastav ülesanne on Justiits- ja Digiministeeriumi

vastutusalas vastavalt VVTP punktile 80 „töötame välja riigiülesed

taustakontrolli põhimõtted“. Siseministeerium on nõus JDM VVTP

ülesande täitmisse kaasuma ja sellesse panustama.

13

5. Eelnõu § 1 p 5 (PPVS § 1086 lg 31) – eelnõuga luuakse vabatahtlike

merepäästjate väljaõppeks tavapärasega võrreldes pea poole kiirem

lahendus – kriisiolukorraaegne õpe. Sätte kohaselt saab lühendatud

väljaõpet korraldada kriisiolukorras või selle ohu korral. Kuna

kriisiolukorra oht ei ole eelnõus ega kehtivas seaduses defineeritud

(reguleeritud ei ole ka ohu määratlemise kriteeriume), võib tekkida

küsimus, millal tagatakse tavapärane väljaõpe ja millal lähtutakse

kiirendatud lahendusest.

Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on tehtud parandused lähtuvalt 01.10.12026

jõustuvast kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Kriisiolukorra ohu

mõiste on eelnõu sättest, mis reguleerib vabatahtlike merepäästjate

kriisiolukorra aegset väljaõpet, välja jäetud.

6. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10819 lg 1) – sättes nimetatakse võimalikud

olukorrad, mille puhul kriisirolliga vabatahtlik merepäästja Politsei- ja

Piirivalveametit (PPA) abistada saab. Palume üle vaadata sättes

kasutatavad kriise defineerivad terminid arvestades, et Riigikogu on

vastu võtnud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, millega tunnistatakse

kehtetuks hädaolukorra seadus. Samuti palume kaaluda, kas erinevate

PPA-d abistavate kriisirolliga vabatahtlike kaasamise olukorrad peavad

olema erinevad. Kehtiva abipolitseiniku seaduse kohaselt saab

kriisirolliga abipolitseinike abi kasutada hädaolukorra ohu,

hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud

kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (sätet muudetakse Riigikogu

poolt vastuvõetud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega, kuid ka selles

sättes toodud olukordade loetelu ei kattu sõnastuslikult eelnõuga

sätestatava loeteluga, mil kasutatakse kriisirolliga merepäästjate abi).

Eelnõuga nähakse ette, et kriisirolliga vabatahtlik merepäästja on nõus

pakkuma PPA-le oma abi nii konkreetse kriisiolukorra puhul kui ka

kriisiolukorra ohu puhul. Kriisiolukorra ohtu eelnõu ega ka kehtiv

seadus ei ava, samuti ei anna kriteeriume selle määratlemiseks. Kas

selliselt saaks kriisirolliga vabatahtlike abi kasutada teoreetiliselt alati,

sest ohtliku olukorra tekkimise oht on teoreetiliselt alati olemas?

Arvestatud Eelnõus ja seletuskirjas on tehtud parandused lähtuvalt 01.10.12026

jõustuvast kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Kriisiolukorra ohu

mõiste on eelnõust välja jäetud.

7. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10820) – eelnõu kohaselt võib kriisirolliga

vabatahtlik merepäästja keelduda töö tegemisest oma tööandja juures

esitades tööst keeldumise avalduse. Tööst keeldumise õigus tekib vaid

Selgitame.

Töö tegemisest keeldumise ühepoolsuse ja tööandjate koormuse osas on

põhjendatud jääda kehtiva analoogse regulatsiooni juurde — sama õigus

14

juhul, kui vabatahtlik on kaasatud kriisiolukorra lahendamisse, st mitte

kriisiolukorra ohu korral. On arusaadav, et kriisiolukorrad võivad

tekkida ootamatult ja seega ei saa ka töötajalt nõuda tööst keeldumisest

ette teatamist. Samas võib see tekitada keerulise olukorra tööandjale,

keda võib tekkinud kriis samuti mõjutada ja lisaks peab ta arvestama x

arvu töötajate ajutise eemalolekuga (eeldatavasti ei ole tööandjale ka

eelnevalt teada, milline hulk tema töötajatest on kriisirolliga

vabatahtlikud). Kuigi seletuskirja kohaselt hinnatakse mõju tööandjatele

väikeseks, ei pruugi see väga väike olla kui vabatahtliku hulk oluliselt

suureneb.

Eelnõuga nähakse küll ette tööandja võimalus nõuda tööst keeldumisega

tekkinud otsese varalise kahju hüvitamist, kuid seda vaid piiratud

ulatuses (eelnõuga nähakse ette kahjunõude ülempiir). Kuigi kriisi

lahendamisega kaasnevaid tagajärgi peab taluma ühiskond tervikuna,

tuleb siiski eelnõuga tagada kahjunõude piirangute õiglus ja

põhjendatus. Lisaks soovitame üle vaadata sätte sõnastuse – kas

sõnastus „enne hüvitise nõudmist avaldatud Statistikaameti viimane

keskmine brutopalk“ tagab ühese arusaama, millisest palgast lähtuda

tuleb. Kuivõrd sellest sõltub võimaliku nõude suurus, on selgus olulise

tähtsusega.

on juba ette nähtud kehtivas PäästeS § 424 lg-s 1 (kriisirolliga

abidemineerija) ja kehtivas APolS § 425 lg-s 1 (kriisirolliga

abipolitseinik), kummaski ilma tööandja nõusoleku nõudeta.

Eelnõuga suureneb isikute hulk, kellele võib kriisirolli määrata. Kriisi

lahendamisse kaasatud täpne vabatahtlike hulk sõltub konkreetsest

olukorrast, mille lahendamisse vabatahtlikud kaasatakse. Seega mõju

suurus tööandjale sõltub konkreetsest kriisist.

Kahju hüvitise sätte sõnastamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi

poolt abipolitseiniku seaduse terviktekstile esitatud tähelepanekutega.

8. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10820 lg 1) – sätte kohaselt asutuste juhid

lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. Jääb ebaselgeks,

kuidas kokkulepe vormistatakse. Palume seda täpsustada.

Selgitame. Vastav osa eelnõust eemaldatud.

9. Eelnõu § 1 p-d 7 ja 8, § 2 p-d 20 ja 23 ning § 4 p 2 (PPVS § 10820

lg-d 3 ja 4, § 10833 lg 7, PäästeS § 423 lg-d 3 ja 4, § 4311 lg-d 3 ja 4 ning

julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 206 lg-d 8 ja 9) – seoses ametniku

avaliku võimu teostamise õiguse peatumisega palume täpsustada, kas on

mõeldud, et kohaldub avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 p 8 (vt ka

p 4 ja 5).

Selgitame.

Selle sätte puhul kohaldub avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 punkt

8, mille kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus

seaduses sätestatud juhul. Viidatud eelnõu sätted näevad ette sellise

seaduses sätestatud aluse. Kui avaliku teenistuse ametikohale nimetatud

kriisireservi liige kaasatakse kriisi lahendamisse, peatub tema avaliku

võimu teostamise õigus avaliku teenistuse ametikohal kogu kaasamise

ajaks. See väldib olukorda, kus isikul oleks samaaegselt õigus teostada

15

avalikku võimu kahes erinevas õiguslikus rollis ning tagab selguse tema

pädevuses, alluvussuhetes ja vastutuses. Avaliku võimu teostamise õiguse

peatumine tuleneb seega otseselt käesolevast eelnõust ning ATS § 83

punkt 8 annab selleks üldise õigusliku aluse.

Sätete eesmärk on tagada õigusselgus ning välistada pädevuste kattumine

olukorras, kus isik täidab kriisi lahendamisel ülesandeid väljaspool oma

avaliku teenistuse ametikohta. Avaliku võimu teostamise õiguse

peatumine ei lõpeta avaliku teenistuse teenistussuhet, vaid piirab üksnes

ametniku õigust teostada avalikku võimu ajutiselt kriisi lahendamisse

kaasamise ajaks.

10. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10821) – eelnõu ei sea vabatahtlike abi

kasutamisele muid nõudeid kui kriisi olemasolu (vabatahtlikud

kaasatakse appi kriisi lahendamisse). Kas vabatahtlike abi kasutamisele

ei peaks siiski seadma täiendavaid tingimusi, näiteks abi kasutamine

vaid tingimusel, et PPA ei saa oma jõududega oma ülesannete täitmisega

hakkama? Seletuskirjas sellist lähenemist justkui eeldatakse.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb vabatahtlike abi kasutamise

korralduses tuua ka ülesanne, mille täitmisse vabatahtlik kaasatakse.

Sellest tulenevalt tekib laiem küsimus – kas vabatahtlike merepäästjate

abi saab kriisi lahendamisel kasutada vaid kitsalt väljaõppe pinnalt (vaid

merepäästes) või ka laiemalt olukordades, kus riigil läheb lisakäsi vaja?

Eelnõu sõnastused jäävad üldiseks, lubades vabatahtlike abi kasutada

kriisi lahendamiseks, täpsustamata vabatahtliku ja kriisi seost.

Selgitame.

Kehtiva PPVS § 1081 lg 2 kohaselt on vabatahtliku merepäästja

osalemine politsei tegevuses PPVS-i tähenduses vabatahtliku merepäästja

poolt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga

merepäästetöö tegemine. See ei muutu kriisiolukorra ajal. Vabatahtlikud

merepäästjad osalevad Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses,

merepäästetöö tegemisel, sõltumata kriisist.

Eelnõuga nähakse ette võimalus määrata vabatahtlikele merepäästjatele

kriisiroll, mille eesmärk on tagada merepäästetöö jätkuvus merel

kriisiolukorras, kui tavapärane ressurss on ülekoormatud. Kriisirolliga

vabatahtliku kriisiaegse kaasamise osas on eelnõus juba piisav

tasakaalustav mehhanism (VV otsuse tasand, pädevuse piiritlus -

merepäästetöö), mistõttu ei ole vaja täiendavat materiaalõiguslikku

tingimust selle kohta, et abi kasutataks alles siis, kui PPA ise ei suuda

ülesannet täita.

Samuti reguleeritakse eelnõuga kriisiolukorra aegset väljaõpet, mille

eesmärk on luua võimalus omandada tavapärasest kiiremini (20 tunniga,

tavapärase 40 tunni asemel) vabatahtliku merepäästja staatus

kriisiolukorras.

11. Eelnõu § 1 p-d 7 ja 8, § 2 p 23, § 3 p 2, § 4 p 2 (PPVS § 10821 lg-d

1 ja 2, § 10835, PäästeS § 4313 lg-d 1 ja 2, PäästeTS § 2213 lg-d 1 ja 2,

JAS § 205 lg 1) – sätete kohaselt Vabariigi Valitsus otsustab isikute

Selgitame. Käesolevas eelnõus oleme lähtunud juba kehtivas

päästeseaduses ja abipolitseiniku seaduses toodud regulatsioonist, milles

samuti ei ole ette nähtud kaasamise maksimaalset tähtaega. Tegemist on

16

kaasamise kriisi lahendamisesse kuni 30 kalendripäevaks võimalusega

otsus 30 kalendripäeva tagant üle vaadata ja kaasamist pikendada kuni

30 kalendripäeva võrra. Palume selgitada, kas kaasamist saab pikendada

lõputult.

seega läbiva ja teadliku seadusandliku valikuga kogu Siseministeeriumi

valitsemisala kriisirollide regulatsioonis, mitte eelnõuga loodava uue

lahendusega. Ulatuslikud kriisid võivad kesta märkimisväärselt kauem

kui esialgu prognoositud ning nende lahendamiseks võib vabatahtlike

panus olla vältimatult vajalik kogu kriisi vältel. Vabariigi Valitsus peab

kaasamise vajalikkuse üle vaatama vähemalt iga 30 kalendripäeva järel.

Regulaarne ülevaatamine tagab, et kaasamise jätkumist hinnatakse iga

kord uuesti lähtuvalt tegelikust olukorrast ning vabatahtlike kaasamist ei

pikendata automaatselt, vaid üksnes juhul, kui see on jätkuvalt vajalik ja

põhjendatud.

Maksimaalse kogukestuse puudumine ei tähenda piiramatut

haldusdiskretsiooni. Vabariigi Valitsusel lasub kohustus hinnata igal

ülevaatamisel, kas kaasamise eesmärki on võimalik saavutada vähem

piiravate meetmetega või kas vabatahtlike kaasamise vajadus on

lõppenud. Kui kaasamise eeldused enam puuduvad, tuleb kaasamine

viivitamata lõpetada.

Selline regulatsioon võimaldab paindlikult reageerida erineva kestuse ja

ulatusega kriisidele ning tagab samal ajal, et vabatahtlike kaasamine on

kogu selle vältel õiguslikult kontrollitav, põhjendatud ja ajakohase

vajadusega kooskõlas.

12. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS 52. peatükk) – eelnõuga nähakse ette endiste

teenistujate reservi loomine, keda võidakse Vabariigi Valitsuse otsusel

kriisi lahendamisse kaasata. Eelnõu ei sea ka nende puhul täiendavaid

tingimusi, samuti ei reguleerita, kas eelistada tuleks endiste teenistujate

või vabatahtlike abi kasutamist. Eeltoodud märkused on osaliselt

laiendatavad ka teistele samasisulistele eelnõu sätetele. Palume sätted

üle vaadata.

Selgitame.

Eesmärk on eelnõuga luua paindlikult rakendatav kriisireserv. Kuna

järgneva kriis ulatus ning iseloom ei ole ette ennustatav, siis ei ole

põhjendatud ka seaduse tasandil määratleda, millises järjekorras tuleks

reservi rakendama hakata. Kas kriisi lahendamisse kaasatakse kriisirolliga

vabatahtlikud või endiste teenistujate reserv sõltub juba konkreetsetest

ülesannetest, mida on tarvis kriisi lahendamiseks täita.

Endiste teenistujate reservi kaasamisele kehtivad samad tasakaalustavad

mehhanismid, mida on käsitletud eespool vabatahtlike merepäästjate

juures — Vabariigi Valitsuse otsuse nõue ning ametikohale nimetamisega

kaasnev konkreetsete tööülesannete piiritlus. Valdkonna eest vastutav

17

minister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku, milles ta juba kujundab,

milliseid ressursse ja millises mahus konkreetseks ülesandeks kaasata,

ning Vabariigi Valitsus otsustab kaasamise korraldusega. Kuna otsus

tehakse kõrgel, olukorda tundval tasandil ning sõltub paratamatult

konkreetse kriisi iseloomust, vajaminevast pädevusest ja ressursside

kättesaadavusest, ei ole põhjendatud kehtestada seaduse tasandil ette

täiendavaid kriteeriume selle valiku tegemiseks.

13. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10823) – paragrahvis nähakse ette, millistes

olukordades teenistujate reservi liikmeid PPA või Kaitsepolitseiameti

(KAPO) tegevustes nn toetava jõuna kasutada tohib. Juhime tähelepanu,

et kehtivast õigusest ei tulene, mida tähendab hädaolukorra,

kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) jne oht. Riigikaitseseaduse (RiKS)

kohaselt on KKV ise selline termin, mille sisuks ongi nn kõrgenenud

ohu tase võrreldes üldise kaitsevalmidusega. RiKS § 12 lg 2 sätestab, et

kõrgendatud kaitsevalmidus on riigi valmisoleku aste, mille korral

riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab Eesti Vabariigi julgeolekut

ähvardava suurenenud ohu korral ja käesoleva seaduse § 30 punktis 1

nimetatud operatsioonil osalemiseks lisaks enda põhitegevusega seotud

ülesannetele lisaülesandeid, et tõrjuda ohtu ja tagada riigi toimimine.

Seega jääb arusaamatuks, millist lävendit on nende nimetatud

olukordade/seisukordade ohuna silmas peetud. Selgus oleks vajalik nii

riigi tegevuste lubatavuse hindamise (näiteks kas riik peaks

tavaolukorras oma ressurssidega riigi põhifunktsiooni täitmisel

hakkama saama) kui ka teenistujate reservi liikmete endi vaates (mille

jaoks on inimene oma nõusoleku lõppastmes andnud, nn erikorda ei ole

veel välja kuulutatud). Palume täpsustada.

Selgitame.

Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt 01.10.2026 jõustuvast kriisiolukorra

ja riigikaitse seadusest.

14. Eelnõu § 1 p 8 ning § 2 p-d 14 ja 23 (PPVS § 10823 ning PäästeS §

421 lg 1, § 4310 lg 1) – juhime tähelepanu, et kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis nõusolek toetada kriisiolukorras või ohu korral võib

olla ka näiteks SMSi teel antud nõusolek. Palume kaaluda, kas siin võiks

olla kirjalik nõusolek.

Selgitame.

Kriisirolli määramine eeldab paindlikkust. Kirjalikku taasesitamist

võimaldav vorm võimaldab vabatahtlikul kinnitada oma valmisolekut

ilma vajaduseta füüsilise allkirjastamise või igakordse

digitaalallkirjastamise järele, mida nõuaks kirjalik vorm. Konkreetsete

kriisirollide puhul on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm piisav, et

18

fikseerida isiku nõusolek viisil, mis on hiljem kontrollitav, kuid ei tekita

vabatahtlikule ega haldusorganile ebavajalikke tehnilisi takistusi. Samuti

ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldav vorminõue vastava regulatsiooni

puhul midagi enneolematut. Nii ei olnud kriisirolliga abidemineerijate

puhul nõusoleku vormi varasemalt seaduses üldse sõnaselgelt sätestatud.

Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi kehtestamisega ühtlustatakse

regulatsiooni ning sätestatakse vorminõue, mis aitab tagada

haldusmenetluse efektiivsust, samal ajal säilitades piisava

tõendusväärtuse. Niisugune muudatus on menetluses ka abipolitseinike

puhul. Riigikogu menetluses olev uue abipolitseiniku seaduse tervikteksti

kohaselt plaanitakse muuta kehtivat seadust selliselt, et abipolitseinike

puhul kaotatakse ära kirjaliku taotluse esitamise nõue ning

abipolitseinikule kriisirolli määramine eeldab vastavasisulist kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut4.

15. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10824) – palume eelnõu täiendada, et oleks

selge, milliseid isikuandmeid on siin lisaks tasutakontrolli andmetele

silmas peetud, sh milliseid eriliiki isikuandmeid on lubatud töödelda.

Sisuliselt sama märkus on ka § 10825 lg 2 ja eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS §

222) kohta.

Selgitame.

Eelnõust eemaldatud PPVS § 10824 ja PäästeTS § 222 kuna andmete (sh

terviseandmed ja taustakontroll jmt reservi tööks vajalik) on juba kaetud

erinevates normides tooduga.

16. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10828) – palume eelnõu täiendada, millises

andmekogus peetakse arvestust teenistuja reservi liikmete üle, milliseid

andmeid arvestuse pidamiseks töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

Arvestuse pidamise paragrahvi on täiendatud analoogselt abipolitseiniku

seaduse eelnõus 931 SE tooduga.

17. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10833 lg 5) – palume selgitada, millise ATS

paragrahvi alusel võib säilitada palga.

Selgitame.

Säte ei loo tööandjale ega asutusele eraldi õiguslikku alust palga

säilitamiseks — see on tööandja/asutuse enda vabatahtlik otsus, mida

seadus ei keela ega eraldi reguleeri.

Sätte eesmärk on välistada reservi liikme topelt tasustamise lisapuhkuse

ajal. Kui isik täidab töökohustust, ei saa ta oma tavalist

4 Abipolitseiniku seadus 931 SE

19

tööd teha ja tööandjal ei ole kohustust talle selle aja eest palka maksta.

Seetõttu on

ette nähtud hüvitise maksmine, et kaotatud sissetulek isikule vähemalt

osaliselt

hüvitada. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille

järgi ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu

liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise

eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja säilitab töötajale või

ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu või palga.

18. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10834) – leiame, et parem pealkirja sõnastus

oleks “Kulude hüvitamine”. Arvestatud.

Pealkiri muudetud.

19. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10836) – sätte kohaselt on teenistujate reservi

liikmel politseiametniku õigused, kohustused, vastutus, hüved jne.

Küsimus tekib, kas mõeldud on rakendada reservi liikmele ka näiteks

distsiplinaarkaristusi? Kuivõrd tegemist on riigiasutuse tegevusse

kaasunud isikuga, kellel puudub püsiv teenistussuhe riigiga, jääb selline

konstruktsioon arusaamatuks. Palume täpsustada.

Selgitame.

Teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise (kui Vabariigi

Valitsus on kaasamise otsuse teinud) ajaks teenistusse

politseiametnikuna, mistõttu laienevad talle teenistuses oleku ajaks samad

õigused, kohustused, vastutus ja hüved nagu igale politseiametnikule,

mistõttu ei ole välistatud tema suhtes ka distsiplinaarvõimu kohaldamine.

20. Eelnõu § 2 p-d 5 ja 8 (PäästeS § 19 lg-d 1 ja 3) – vt PPVS

samasisulist märkust käesoleva kirja punktis 13. Palume ka siin üle

vaadata, kas on selge, millist lävendit on silmas peetud hädaolukorra

ohu ajana.

Selgitame.

Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt 01.10.2026 jõustuvast kriisiolukorra

ja riigikaitse seadusest.

21. Eelnõu § 2 p 9 (PäästeS § 34) – seadust täiendatakse tingimustega,

mille korral isikut päästjaks on keelatud võtta. Vaadates kehtivat § 33 ja

järgnevaid sätteid, on tegemist sisuliselt isiku tasutakontrolliga, mille

sätted peavad vastama ka eespool toodule. Seaduse ei ole määratud,

milliseid isikuandmeid nõututele vastavuse hindamiseks töödeldakse, sh

kust neid saadakse jne. Palume siinkohal ka PäästeS vastavad täiendused

teha vabatahtlike päästjate osas. Näiteks §-s 437 on sätestatud

häirekeskuse vabatahtlike taustakontroll.

Selgitame.

Kooskõlastamisele edastatud eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse §-i 34

lõikega 11 (nüüdse eelnõu § 2 punkt 7), mis sätestab piirangud isikute

suhtes, keda on keelatud võtta kriisirolliga vabatahtlikus päästjaks.

Päästeameti vabatahtlikule kriisirolli määramine on reguleeritud

kooskõlastamisele edastatud eelnõu § 2 punktis 14 ning tasutakontrolliga

seonduv sama eelnõu § 2 punktis 10. Selgitame, et Päästeameti

vabatahtlikele, kellele ei määrata kriisirolli, taustakontrolli ei teostata ja

20

käesoleva eelnõuga taustakontrolli sisu ega ulatust ei muudeta –

rakendatakse käesolevalt kehtivat korda.

22. Eelnõu § 2 p 9 (PäästeS § 34 lg 11 p 1) – palume täpsustada, kas siin

peaks olema Eesti Vabariigi või „muu“ Euroopa Liidu liikmesriigi

kodakondsus.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

23. Eelnõu § 2 p 9 (PäästeS § 34 lg 11 p 5) – keeld kohaldub, kui isik

käitumise poolest ei sobi ülesandeid täitma ja käitumine võib ohustada

tema enda või teiste isikute turvalisust. Eelduslikult, kui isiku käitumine

on selline, mis võib ohustada tema enda või teiste turvalisust, siis ta ei

sobigi käitumise poolest vabatahtliku päästja ülesandeid täitma. Palume

üle vaadata ja vajadusel täpsustada.

Selgitame.

Säte on erinõue kriisirolliga vabatahtliku osas, kelle suhtes on PPA-l ka

vajadusel võimalik vastavust kontrollida. Sellist kontrollimehhanismi

kriisirollita vabatahtlikule ei laiendata.

24. Eelnõu § 2 p 20 (PäästeS § 423 lg-d 5 ja 6) – sätte kohaselt kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega kriisirolliga abidemineerija

ja kriisirolliga vabatahtliku päästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja

väljamaksmise korra. Palume kaaluda, kas see peaks olema reguleeritud

seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse tasandil.

Selgitame.

Kasutame käesolevas eelnõus kriisirolliga vabatahtlike puhul hüvitise

ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise korra puhul läbivalt ühetaolist

regulatsiooni. Eelnõu puudutab üksnes Siseministeeriumi valitsemisala

vabatahtlikke, kellele on määratud kriisiroll. Samast sõnastusest lähtub ka

Riigikogu menetluses olev uus abipolitseiniku seaduse terviktekst5.

25. Eelnõu § 2 p 22 (PäästeS § 431) – palume kaaluda, kas

abidemineerija ja vabatahtliku päästja peaks vabastama kriisirollist ka

siis, kui ta ei vasta nõuetele.

Selgitame.

Kasutame käesolevas eelnõus vabatahtlike kriisirollist vabastamise

regulatsiooni puhul läbivalt ühetaolist regulatsiooni. Samast sõnastusest

lähtub ka Riigikogu menetluses olev uus abipolitseiniku seaduse

terviktekst6.

26. Eelnõu § 2 p 23 (PäästeS § 433 ja § 434) – § 433 ja § 434 seos ei ole

üheselt arusaadav. Kas keelenõudele, st eesti keele C1 tasemel

valdamine, mittevastavus ei ole ühtlasi ka kohustuslikuks keeldumise

aluseks? Kas Häirekeskuses saab vabatahtlikuks olla vajadusel ka isik,

kes ei valda eesti keelt C1 tasemel (st inimene nõuetele justkui ei vasta,

kuid puudub kohustuslik keeldumisalus)? Palume vajadusel norm üle

vaadata ja selgemalt sõnastada, näiteks viide ATS §-le 15 on küsitav,

Selgitame.

Vastavad sätted on eelnõust välja jäetud.

5 Abipolitseiniku seadus 931 SE 6 Abipolitseiniku seadus 931 SE

21

kuivõrd vabatahtlikuks kandideerijad peavad sellest ristviitest aru

saama.

27. Eelnõu § 2 p 23 (PäästeS § 437) – Häirekeskuse vabatahtlikuks saada

soovivale isikule esitatavatest nõuete ja taustakontrolli sätetest

koosmõjus ei ole võimalik aru saada, millised nõudeid kogumis

vabatahtlikule seatakse. Näiteks selgub lõike 2 punktide 2 ja 3 puhul, et

isiku

puhul vaadatakse üle kõigi inimesele määratud karistuste jne ja ka

kriminaalmenetluses kahtlustatavaks või süüdistatavaks olemise

ajalugu, ehkki nõuded, millele isik peab vastama, on sätestatud piiratud

kujul (vt § 434). Samuti kontrollitakse RSVS-i alusel

teatamiskohustusega riikides reisimist, ehkki nõuet selle kohta, et isiku

puhul hinnataks julgeolekuohtu, regulatsioon ei sisalda. Näib, et siin on

osa regulatsioonist puudu. Lõppastmes peaks arvestama muuhulgas

sellega, et ülemäärase andmetöötluse vältimise huvides oleks

kandideerivale isikule endale ka arusaadav, millal

sooviavaldust/nõusolekut taustakontrolli läbiviimiseks anda ei olegi

mõistlik (vabatahtlikuks ei võeta). Palume eelnõu üle vaadata ja

vajadusel täiendada.

Selgitame.

Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontrolli regulatsioon

ei ole oma olemuselt uudne. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku

taustakontrolli reguleerib kehtiva päästeseaduse § 432. Eelnõuga ei

planeeritud muudeta kehtivas õiguses sätestatud vastavaid põhimõtteid.

Küll aga on vastavad sätted eelnõust välja jäetud. Taustakontrolli

regulatsiooni revisjon ei ole käesoleva eelnõu eesmärk ega selle skoobis.

Vastav ülesanne on Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalas vastavalt

VVTP punktile 80 „töötame välja riigiülesed taustakontrolli põhimõtted“.

Siseministeerium on nõus JDM-i VVTP ülesande täitmisse kaasuma ja

sellesse panustama.

28. Eelnõu § 2 p 23 (PäästeS § 439 lg 2) – eelnõu kohaselt asutus võib

hüvitada transpordi-, side- ja muud kulud. Leiame, et asutus peaks

hüvitama tekkinud kulud. Palume teha vastava muudatuse.

Selgitame. Kooskõlastusringi järgselt on vastav muudatus eelnõust välja jäetud.

29. Eelnõu § 3 p 1 (PäästeTS § 71) – palume üle vaadata kehtiva seaduse

§ 71 andmete koosseis. On küsitav, kas on proportsionaalne töödelda (p

3) andmeid isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on

tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades

tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta. Antud juhul on tegemist liiga

intensiivse põhiõiguste riivega. Võiks jaatada vajadust andmete järele,

kas isik on taustakontrolli tegemise ajal kahtlustatav või süüdistatav.

Sätte p 5 osas leiame, et ilmselt on vajalik teave fakti kohta, et isik viibis

välisriigis, mitte andmeid välisriigis viibimise kohta üldiselt. Lõike 2

osas juhime tähelepanu, et ankeediga võib üksnes täpsustada lõikes 1

Selgitame.

Eelnõu eesmärk on teha üksnes SiM VA kriisireservi loomiseks

vältimatult vajalikud ja kiireloomulised muudatused. Eelnõuga ei

kavandata kehtiva taustakontrolli regulatsiooni sisulist ümberkujundamist

ega olemasolevate isikuandmete töötlemise aluste ülevaatamist. Seetõttu

ei muudeta käesoleva eelnõuga ka kehtiva PäästeTS § 71 sätestatud

töödeldavate andmete koosseisu.

Märkuses tõstatatud küsimused puudutavad kehtiva taustakontrolli

regulatsiooni laiemat sisulist hindamist, sealhulgas isikuandmete

töötlemise proportsionaalsust ning andmesubjekti õiguste piirangute

22

nimetatud isikuandmete kategooriaid. Lõike 9 osas juhime tähelepanu,

et andmesubjekti õiguste piirang ei saa olla tähtajatu ning täidetud

peavad olema ka IKÜM-i art 23 lg 2 tingimused (vt sõnastusettepanekut

PPVS-i puhul).

vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Tegemist on oluliste

õiguspoliitiliste küsimustega, mille analüüsimine eeldab terviklikku

kehtiva regulatsiooni ülevaatamist ning mõju hindamist. Selline analüüs

väljub käesoleva eelnõu piiridest ja eesmärgist. Märkuses toodud

ettepanekuid on võimalik kaaluda kehtiva taustakontrolli regulatsiooni

tervikliku ülevaatamise käigus. Taustakontrolli regulatsiooni revisjon ei

ole käesoleva eelnõu eesmärk ega selle skoobis. Vastav ülesanne on

Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalas vastavalt VVTP punktile 80

„töötame välja riigiülesed taustakontrolli põhimõtted“. Siseministeerium

on nõus JDM-i VVTP ülesande täitmisse kaasuma ja sellesse panustama.

30. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 221) – palume kontrollida, kas

Kaitsepolitseiameti nimetamine sättes on asjakohane.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

31. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 221) – vt PPVS samasisulist märkust

käesoleva kirja punktis 13. Palume täpsustada, mis on

olukorrad/seisukorrad ja nende oht.

Selgitame.

Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt 01.10.2026 jõustuvast kriisiolukorra

ja riigikaitse seadusest.

32. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 224) – palume täpsustada, kas seadusest

ei tulene nõudeid, millele peab teenistujate reservi liige vastama. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

Teenistujate reservi liikme sobivuse hindamisel võetakse aluseks samad

nõuded kui on päästeteenistujal. Sarnaselt PäästeTSi § 224 tooduga

täpsustati PPVS § 10826.

33. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 226) – palume eelnõu täiendada, millises

andmekogus peetakse arvestust teenistuja reservi liikmete üle, milliseid

andmeid arvestuse pidamiseks töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud.

34. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 227 lg 2) – ebaselgeks jääb, kui kaua

täiendõpe kestab. Muudel juhtudel on väljaõppe/täiendõppe aeg

seaduses kirjas (või vähemalt minimaalne aeg). Palume täpsustada.

Selgitame.

Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja

korra sh selle, kui kaua täiendusõpe kestab, kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes

või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt tasustamata

lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Seega peab

õppes olemise aeg piirduma maksimaalselt 30 kalendripäevaga ühes

kalendriaastas.

Ka teiste vabatahtlike kategooriate (vabatahtlik merepäästja — PPVS §

1086 lg 4; abipolitseinik — kehtiv APolS § 8 lg 4) täiendusõppe puhul on

23

seaduses sätestatud üksnes läbimise sagedus (kord aastas, iga kolme aasta

järel), mitte täiendusõppe kestus tundides. Kestus tundides on seaduse

tasandil fikseeritud üksnes esmase, baastaseme väljaõppe puhul (nt

vabatahtlik merepäästja, vabatahtlik päästja, abipolitseinik), mitte juba

eelnevalt teenistuses olnud isikutele mõeldud täiendusõppe puhul.

35. Eelnõu § 3 p 2 ning § 4 p 2 (PäästeTS § 2211 lg 5 ning JAS § 206 lg

5) – palume selgitada, millisel alusel säilitab ametiasutus ametnikule

palga.

Selgitame.

Säte ei loo asutusele eraldi õiguslikku alust palga säilitamiseks — see on

tööandja/asutuse enda vabatahtlik otsus, mida seadus ei keela ega eraldi

reguleeri. Sätte eesmärk on välistada reservi liikme topelt tasustamise

lisapuhkuse ajal. Kui isik täidab töökohustust, ei saa ta oma tavalist

tööd teha ja tööandjal ei ole kohustust talle selle aja eest palka maksta.

Seetõttu on

ette nähtud hüvitise maksmine, et kaotatud sissetulek isikule vähemalt

osaliselt

hüvitada. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille

järgi ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu

liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise

eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja säilitab töötajale või

ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu või palga.

36. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 2211 lg-d 7 ja 8) – seoses ametniku

avaliku võimu teostamise õiguse peatumisega palume täpsustada, kas on

mõeldud, et kohaldub ATS § 83 p 8. Lisaks palume hinnata, kas siin

tekib kõrvaltegevusest saadav tulu ehk et ametnik peab ametiasutust

teavitama kõrvaltegevusest.

Selgitame.

Selle sätte puhul kohaldub avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 punkt

8, mille kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus

seaduses sätestatud juhul. Viidatud eelnõu sätted näevad ette sellise

seaduses sätestatud aluse. Kui avaliku teenistuse ametikohale nimetatud

kriisireservi liige kaasatakse kriisi lahendamisse, peatub tema avaliku

võimu teostamise õigus avaliku teenistuse ametikohal kogu kaasamise

ajaks. See väldib olukorda, kus isikul oleks samaaegselt õigus teostada

avalikku võimu kahes erinevas õiguslikus rollis ning tagab selguse tema

pädevuses, alluvussuhetes ja vastutuses. Avaliku võimu teostamise õiguse

peatumine tuleneb seega otseselt käesolevast eelnõust ning ATS § 83

punkt 8 annab selleks üldise õigusliku aluse.

24

Sätete eesmärk on tagada õigusselgus ning välistada pädevuste kattumine

olukorras, kus isik täidab kriisi lahendamisel ülesandeid väljaspool oma

avaliku teenistuse ametikohta. Avaliku võimu teostamise õiguse

peatumine ei lõpeta avaliku teenistuse teenistussuhet, vaid piirab üksnes

ametniku õigust teostada avalikku võimu ajutiselt kriisi lahendamisse

kaasamise ajaks.

Teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks teenistusse,

mistõttu tekib tal ATS § 60 lõikest 3 tulenevalt kõrvaltegevusest

teavitamise kohustus.

37. Eelnõu § 4 – palume selgitada, kas julgeolekuasutuse reservi

liikmetele taustakontrolli ei teostata, kui teostatakse, siis millisel

õigusliku alusel.

Selgitame.

Julgeolekuasutuse reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks

julgeolekuasutusse teenistusse. JAS § 14 lg 2 p 2 kohaselt ei võeta

teenistusse isikut, kes kellel puudub vajaliku taseme riigisaladusele

juurdepääsu luba või vajaliku taseme salastatud välisteabele juurdepääsu

sertifikaat, kui see on ameti- või töökohal töötamise eelduseks. Eeltoodust

lähtuvalt puudub vajadus julgeolekuasutuse reservi liikme taustakontrolli

tegemiseks, kuna enne teenistusse võtmist teostatakse nende osas

julgeolekukontroll.

38. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 204) – vt PPVS samasisulist märkust

käesoleva kirja punktis 13. Palume täpsustada, mis on

olukorrad/seisukorrad ja nende oht. Kaasamise lävend tervikuna ei ole

praegu arusaadavalt sõnastatud. Palume üle vaadata.

Selgitame.

Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt kriisiolukorra ja riigikaitse

seadusest.

39. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 205 lg 1) – juhime tähelepanu, et kaasamise

pikendamise sõnastus erineb PPVS ja PäästeS puhul ettenähtust. Kas see

on taotluslik? Palume läbivalt üle vaadata. Näiteks JAS puhul puudub

viide sellele, et vajadus püsib jne.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja sõnastus täiendatud.

40. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 206) – sätte mõju vajab eraldi põhjalikumat

hindamist. Kas igal uuel tööandjal (erasektor või riigiasutus) on alus

(ette)teada isiku määramisest julgeolekuasutuse reservi (näiteks on

varasem teenistussuhe teatud juhtudel AK info)? Ettepaneku praktiline

pool ei ole praegu üheselt arusaadav (näiteks lõike 9 alusel avalduse

esitamise aeg – kui kriis on käes või eelnevalt jne). Ühtlasi juhime

Selgitame.

Lõike 9 alusel avalduse esitamine on vajalik olukorras, kus isik juba

kaasatakse julgeolekuasutuse reservi liikmena kriisi lahendamisse.

Märkuses viidatud asutustel on KORKS-i alusel õigus määrata

kriisiülesandega ameti- ja töökohti, tagamaks, et neil oleks kriisiolukorra

lahendamiseks ja püsiva kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik

25

tähelepanu, et võib tekkida olukord, kus seesama isik on teenistuses

muus valitusasutuses, kelle ülesanne ongi vastavat spetsiifilist kriisi

lahendada (näiteks Kaitsevägi, PPA, vangla, Kaitseministeerium,

Siseministeerium jne). Kuidas sellisel juhul julgeolekuasutuse reservi

liikmeks olek praktikas toimuks? Palume selgitada.

Selgust vajab ka see osa lahendusest, kuidas luuakse/tagatakse

julgeolekuasutuse reservis olevate isikutele juurdepääs

julgeolekuasutuse töös vajalikule salastatud teabele. Palume läbi mõelda

ja vajadusel eelnõu täiendada, kas ja kui reserv vajab lisasätteid.

personal. Julgeolekuasutuse reservi liikmeks ei määrata isikut, kes on

kriisiülesandega ameti- või töökohal. Kui isik ei ole kriisiülesandega

ameti- või töökohal, kuid tema osalemine kriisi lahendamisel on oluline

just tööandja juures, siis on tegemist olulise mõjuva põhjusega kriisi

lahendamises mitte osalemiseks julgeolekuasutuse reservi liikmena.

Samuti ei saa reservi liikmeks olla isik, kes on nimetatud sõjaaja

ametikohale.

41. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 206 lg 2) – palume täpsustada, kas see, kui

reservi liikmel on õigus saada väljaõppes osalemise ajaks 30

kalendripäeva lisapuhkust, tähendab ka tööandja kohustust seda puhkust

anda.

Selgitame.

Julgeolekuasutuse reservi liikme õigus saada kuni 30 kalendripäeva

lisapuhkust tähendab ühtlasi ka tööandja kohustust seda puhkust anda.

Selline võimalus on oluline, et reservi liige saaks osaleda vajalikus

väljaõppes, ilma töökaotust kartmata. Teiselt poolt on säte oluline, et

tööandjale oleks teada tema kohustus lubada oma töötaja vastavale

väljaõppele, mis võib kokku kesta maksimaalselt 30 kalendripäeva.

Taoline regulatsioon on kasutusel nii Kaitseliidu seaduses kui ka kehtivas

abipolitseiniku seaduses.

42. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 206 lg 3) – leiame, et väljaõppes osalemisega

seotud kulude maksmine peaks olema julgeolekuasutuse kohustus, mitte

asutuse õigus.

Mitte arvestatud.

Käesolevas eelnõus oleme sõnastuse puhul lähtunud samalaadsest

sõnatusest, mis on nii kehtivas päästeseaduses kui kehtivas

abipolitseiniku seaduses, samalaadne sõnastus on ka Riigikogu

menetluses olevas uues abipolitseiniku seaduse tervikteksti eelnõus.

43. Seletuskirja sisukokkuvõte (p 1.1.) mainib, et nii vabatahtlikuna

reservi arvatud isikute tööandjatele kui ka reservi liikmetele kaasneb

mõningane halduskoormus erinevate taotluste esitamise ja

vormistamisega. Halduskoormuse muutumist puudutavat infot tuleb

käsitleda lähemalt aga seletuskirja mõjuanalüüsi jaos (p 6), kus palume

tööandjatena eristada ka väike- ja mikroettevõtjaid ning vabatahtlikena

ka isikuid, kel varasem sellises asutuses töötamise taust puudub. Ilmselt

Arvestatud.

Seletuskirja mõjuanalüüsi täiendatud.

26

avaldub võimaliku koormusega kasvuga seotud kui ka muu ebasoovitav

mõju just nimetatutel. Praegu mõjuanalüüsis halduskoormuse

muutumist ei käsitleta.

44. Märgime, et seletuskirja mõjuanalüüs vajab sisulisemat täiendamist

ka riigiasutustele avalduva mõju osas. See hõlmab muu hulgas

asutustele seatavaid täiendavaid kohustusi ja ülesandeid nagu reservi

moodustamine ja haldamine, kandidaatide, aga ka reservi liikmete

hindamine ja taustakontrolli teostamine, väljaõppe ja täiendusõppe

korraldamine, arvestuse pidamine (näiteks RPPA), aga ka hüvitiste ja

kulude menetlemine, haldusaktide andmine, kriisirollide määramine ja

sellest vabastamine ning kaasamise ettepanekute ettevalmistamine.

Avaliku sektori sihtrühmadest on hõlmatud näiteks Sisekaitseakadeemia

(koolitajana), kohalikud omavalitsused (kulude hüvitajana), aga ka

julgeolekuasutused (reservi haldajana) kuni Vabariigi Valitsuseni

(kaasamise vajaduse otsustaja) välja. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis

anda hinnang, kas erinevatel asutustel on piisavalt vaba ressurssi ja ka

võimalusi oma tööd ümber korraldada sel moel, et põhitöö uute

ülesannete tõttu liigselt ei kannataks. Samuti vajab mõjutatud asutuste

lõikes täpsustamist seletuskirja 7. osas esitatud kulukalkulatsioon,

milles tuleb ka tegevuste ja kulukomponentide väljatoomisel olla

täpsem. Ei ole selge, kas ja kuivõrd saavad kavandatavad ühekordsed ja

ka püsikulud olema kaetud olemasolevate vahendite ümberjagamisest

ning kui suure osa vajaminevatest vahenditest hõlmavad õppekulud, kui

palju hüvitised isikutele ja tööandjatele ning milline osa eelarvest kuluks

IT-investeeringuteks ja püsikuludeks või millised asutused need

kokkuvõttes kandma peavad.

Arvestatud.

45. Palume selgitada täiendavalt: kas ja milline mõju kaasneb eelnõuga

digiriigile; kas ja millised eelnõuga tehtavad muudatused nõuavad IKT

arendusi; kuidas on planeeritud vajalikke IKT arendusi rahastada.

Selgitame.

Eelnõuga ei kavandata digiriigi arenguga seonduvaid muudatusi.

46. Seletuskirja kohaselt on eelnõu ja seletuskiri keeleliselt toimetamata

– juhime tähelepanu, et eelnõu ja seletuskiri tuleb toimetada enne eelnõu

esmakordset kooskõlastamisele saatmist.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskiri on toimetatud.

27

47. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Arvestatud.

Riigikantselei, 25.06.2026 nr 7-2/26-01077-2

1. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et see on seotud kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse (varem: tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse) eelnõuga,

kuid kuna selle menetlus on pooleli ning jõustumise aeg teadmata, on

koostajad lähtunud kehtivas õiguses olevatest terminitest.

Riigikogu võttis kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS)

02.06.2026 vastu ning see jõustub 01.10.2026. Seetõttu tuleb eelnõu

järgmises menetlusetapis KORKS-iga kooskõlla viia. Palume seejuures

arvestada KORKS-is sätestatud kriisiolukorra ja sellega seonduvate

erikordade süsteemi ja terminitega, samuti KORKS-iga asutuste

pädevuses tehtavate muudatustega. Näiteks antakse Päästeametile

KORKS-i §-dega 94 ja 98 ülesanded korraldada varjumist ja ulatuslikku

evakuatsiooni ning sätestatakse, et Päästeamet on sõltumata

kriisiolukorra olemusest kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus

elanikkonnakaitse tegevuste puhul. Sellest lähtudes on kõnesolevas

eelnõus mõistlik üle vaadata ja täpsustada päästeseaduse muudatused.

Arvestatud. Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt KORKS-ist.

2. Eelnõu kohaselt ei ole võimalik teenistujate reservi (edaspidi reserv)

liikmeks nimetada isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega (KORKS

kohaselt: kriisiülesandega) ameti- või töökohal või sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohal. See on mõistlik tingimus, sest

vabatahtlikult võetud kriisiroll ei saa prevaleerida riigi antud kriisirolli

üle.

Samas nähakse eelnõus ette, et teenistujate reservi liiget ei nimetata

sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik

riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud

lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See ei ole

kooskõlas KORKS-iga sätestatud lahendusega, mille järgi juhul, kui

Selgitame.

KORKS ei reguleeri vabatahtlike dekonfliktimist, vaid üksnes juba

teenistuses olevate inimeste dekonfliktimist. Kriisirolliga vabatahtlike

dekonfliktimine on praegu ning jääb ka pärast KORKS-i jõustumist

reguleerituks valdkondlikes eriseadustes. Käesolev eelnõu lähtub

põhimõttest, et isikul ei saa ühel ajal olla mitut kriisirolli. Seetõttu on

sätestatud ka kriisireservist välja arvamise ühe alusena püsivalt tingimus,

et sõjaaja ametikohale nimetamine või kriisiülesandega ameti- või

töökohale nimetamine välistab kriisirolliga vabatahtliku reservi

kuulumise. Seejuures hinnatakse, kas sõjaaja ametikohale nimetamine on

vältimatult vajalik.

28

kriisirolliga vabatahtlik (nt abipolitseinik või vabatahtlik päästja)

nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või

töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega

ameti- või töökohaks, peatub tema kriisirolliga vabatahtliku staatus ning

jätkub pärast sellelt vabastamist. Erandjuht nähakse pärast KORKS-i

jõustumist ette üksnes politseiametniku või päästeteenistuja ametikohale

nimetatud isiku suhtes, kes üldreeglina vabastatakse sõjaaja

ametikohalt, välja arvatud juhul, kui teda ei ole võimalik sõjaaja

ametikohal asendada ning asutused lepivad selles kokku.

Isiku vabatahtlik otsus olla reservi liige ei saa olla tema sõjaaja

ametikohale nimetamist välistavaks tingimuseks. Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 124 lõike 1 järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa

võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras ning § 29 lõike

2 järgi võib isikut sundida tema vaba tahte vastaselt

kaitseväeteenistusse. Sellest lähtudes on kaitseväeteenistus ülimuslik

vabatahtlikku reservi kuulumise ees. Teeme ettepaneku analüüsida

eelnõu põhiseaduspärasust ning vajaduse korral eelnõu sellele vastavalt

muuta.

PS § 124 lg-d 1 ja 2 määravad kindlaks riigikaitse keskse põhimõtte: riiki

kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Seega

ei ole riigikaitsest kohustatud osa võtma ainult elukutselised sõjaväelased.

Nimetatud põhimõte on väikeriigi puhul ülioluline. Paragrahv 124 ei nõua

seadusega üldise teenistuskohustuse kehtestamist, mille peaks läbi

tegema kõik kodanikud, vaid annab võimaluse rakendada riigi julgeoleku

tagamiseks riigikaitse laia käsitust, kus kõik kodanikud on

kaitsetegevusse kaasatud. Riigil on ka kõik muud võimalused

kaitsestrateegia korraldamiseks ning seadusega võib lg-tes 1 ja 2

nimetatud kohustused kehtestada väga piiratult, ilma isiklikku

kaitsetegevusest osavõttu nõudmata. Nii näiteks ei pea isik otseselt

sõjalises kaitses osalema, kuid annab oma panuse riigi kaitsesse

sundkoormiste kaudu, töötamisega riigikaitselisel töö- või ametikohal,

samuti läbi vabatahtliku panustamise, näiteks Kaitseliidu liikmena või

abipolitseinikuna. Ei ole sätestatud, kas kohustus laieneb mees- või

naiskodanikele, sest igal Eesti Vabariigi kodanikul, olenemata soost, on

õigus ja kohustus võtta osa riigikaitsest. Osavõtt ei tähenda ainult

kaitseväeteenistuses osalemist, sest riigikaitsest osavõtu määratlemisel

tuleb lähtuda riigikaitse laiast käsitusest ning arvestada, et riigi kaitsmises

osalevad kõik isikud, asutused ja organisatsioonid oma pädevuse piires.

Riigikaitsest osavõtt ei sõltu kaitseväekohustuse olemasolust, sest

väikeriigi puhul on äärmiselt oluline, et panustaksid kõik riigi kodanikud.

Seadusega saab täpsustada, milliseid konkreetseid tegevusi erinevad

sihtrühmad täita saavad.7

Käesoleva eelnõuga ei looda uut kohustust, vaid luuakse võimalus

riigikaitsesse panustamiseks isikutele, kellel täna ühtegi otsest

riigikaitselist kohustust ei ole.

3. Eelnõus ei ole reservi kuuluva vabatahtliku isiku osalemisele seatud

ajalisi piiranguid. Reservi kaasamise otsus kehtib 30 kalendripäeva ning

seda on võimalik pikendada, kuid korduva pikendamise korral ei ole

reservi kuuluva isiku suhtes eraldi piiranguid. Seletuskirja järgi on see

Selgitame.

Eelnõu kohaselt tehakse kriisireservi kaasamise otsus kuni 30

kalendripäevaks ning iga pikendamine eeldab uut kaalutlusotsust reservi

kasutamise jätkuva vajaduse kohta. Kaasamise pikendamise regulatsioon

7 https://pohiseadus.ee/sisu/3604 , punkt 1

29

mõeldud nii, et kui selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis

kaasatakse ülesande täitmisse üldjuhul (kuid mitte alati) reservi teine

liige. Samas võib eelnõust järeldada, et kui kaasatud isik ise vastupidist

tahet ei avalda, on võimalik teda kriisireservi koosseisus tähtajatult

kaasata. Samal ajal on tööandjale tekkiva otsese varalise kahju hüvitis

piiratud keskmise brutokuupalga kuuekordse ulatusega. Palume eelnõu

sellest lähtudes hinnata ja vajaduse korral täiendada.

(kuni 30 päeva korraga, ilma pikendamiste arvu piiranguta) on läbiv,

teadlik valik kogu Siseministeeriumi valitsemisala kriisirollide

regulatsioonis, mis lähtub juba kehtivast APolS-i ja PäästeS-i

regulatsioonist ning millele tugineb ka uus APolS eelnõu.

Piirmäära sõnastamisel on lähtutud Rahandusministeeriumi poolt

abipolitseiniku seaduse terviktekstile esitatud tähelepanekutest.

Tegemist ei ole tähtajatu ega automaatselt pikeneva kaasamisega.

Pikemaajalise kriisi korral on eesmärk võimaluse korral kaasata

ülesannete täitmisse teised kriisireservi liikmed, kuid seda ei ole võimalik

seaduses kohustusena sätestada, kuna kriisi iseloom ja olemasolevad

ressursid võivad tingida vajaduse sama isiku jätkuvaks kaasamiseks.

Samuti on kriisireservi kuulumine vabatahtlik ning reservi liige võib igal

ajal avaldada soovi kriisiülesande täitmine lõpetada. Seetõttu ei ole

põhjendatud kehtestada seaduses kriisireservi liikme kaasamise

absoluutset maksimaalset kestust, kuna see võib piirata riigi võimet

lahendada pikaajalisi kriise.

Tööandjale makstava otsese varalise kahju hüvitise ülempiir on

kehtestatud teadlikult, lähtudes riigivastutuse üldpõhimõtetest ning

vajadusest tagada riigile ettenähtav ja põhjendatud rahaline koormus.

Hüvitise eesmärk ei ole korvata kogu võimalikku majanduslikku mõju,

vaid leevendada tööandjale reservi liikme ajutisest puudumisest tekkivat

otsest varalist kahju mõistlikus ulatuses. Arvestades, et iga kaasamise

pikendamine eeldab eraldi Vabariigi Valitsuse tasandi kaalutlusotsust

ning eesmärk on võimaluse korral kasutada erinevaid reservi liikmeid, ei

ole alust pidada hüvitise ülempiiri eelnõu lahenduse juures

ebaproportsionaalseks. Märgime, et otsuse tegemisel on kaasatud kõik

Vabariigi Valitsuse liikmed ning otsustamisel saab muuhulgas hinnata

kaasamise mõju tööandjatele.

4. Eelnõu läbiva lahenduse järgi otsustab reservi vastava asutuse

ülesannete täitmisse või kriisi lahendamisse kaasamise ja hiljem selle

pikendamise Vabariigi Valitsus korraldusega, mis antakse valdkonna

eest vastutava ministri ettepanekul. Selle selgitusena on seletuskirjas

Selgitame.

Leiame, et kaasamise otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandil on

põhjendatud ning eelnõu muutmiseks vajadust ei ole.

30

toodud, et kuna otsus mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand

oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Tegelikult on nende isikute puhul,

kes kaasamise ajal nimetatakse kaasavas asutuses ametikohale,

Vabariigi Valitsuse tasandil otsus mõistlik ilmselt ka seetõttu, et sellega

antakse seadusega lubatud vahetu sunni ning muud isikute põhiõiguste

ja -vabaduste riive volitused isikutele, kellel seda tavapäraselt ei ole.

Erand on siinkohal kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad,

vabatahtlikud päästjad ja abidemineerijad, keda kaasavas asutuses kriisi

lahendamise ajaks ametikohale ei nimetata. Ka seletuskirjas on

selgitatud, et kriisirolli määramisega vabatahtlikule merepäästjale ei

kaasne tema õiguste ega volituste laienemist võrreldes tavapärase

vabatahtliku merepäästja pädevusega. Samuti on märgitud, et väljaspool

kriisi saab abidemineerija või vabatahtlik päästja osaleda Päästeameti

tegevuses samadel alustel kui kriisirollita abidemineerija või kriisirollita

vabatahtlik päästja. Palume hinnata, kas nende isikute puhul on eelnõus

sätestatud Vabariigi Valitsuse tasemel otsus mõistlik, ning vajaduse

korral eelnõu muuta.

Vabariigi Valitsus vastutab kriiside lahendamise eest tervikuna.

Kriisireservi kaasamise otsus eeldab erinevate avalike huvide,

valdkondade ja võimalike ühiskondlike mõjude kaalumist ning selle

tegemine Vabariigi Valitsuse tasandil tagab, et otsus on tehtud kogu riigi

huve terviklikult arvestades. Samuti tagab see, et nii kaasamise kui ka

selle pikendamise otsused tehakse ühtsete põhimõtete alusel sõltumata

sellest, millise valdkonna kriisireservi liikmeid kasutatakse.

Lisaks suurendab Vabariigi Valitsuse tasandil otsustamine meetme

legitiimsust ja läbipaistvust olukorras, kus riik rakendab erakorralist

meedet, millel on oluline mõju ühiskonna toimimisele.

5. Plaanitud muudatuse rakendamisel on suur mõju tööandjale. Reservi

liikmel on õigus saada tasustamata lisapuhkust ning keelduda töö

tegemisest või teenistusülesannete täitmisest ajal, kui ta on kriisi

lahendamiseks vastavale ametikohale nimetatud. Samas ei nähtu

eelnõust piisavalt selgelt, kuidas toimub tööandja teavitamine. Palume

eelnõu sellest lähtudes hinnata ja vajaduse korral täiendada.

Selgitame.

Arvestame, et kriisireservi liikme kaasamine võib avaldada olulist mõju

tema tööandjale ning tööandja õigeaegne teavitamine on seejuures

oluline. Eelnõu kohaselt teavitab kriisireservi liige tööandjat viivitamata

pärast seda, kui ta on Vabariigi Valituse poolt kaasatud kriisi

lahendamiseks. Selline lahendus lähtub kehtivas PäästeS-is ja APolS-is

sätestatud regulatsioonist. Praktikas on tegemist kõige vahetuma ja

tõhusama lahendusega, kuna just kriisireservi liige saab tööandjat

viivitamata teavitada nii oma kaasamisest kui ka selle eeldatavast

kestusest. Regulatsioon järgib kehtivat ja praktikas toimivat lahendust

ning tagab, et tööandja saab teabe esimesel võimalusel isikult endalt.

Märgime, et kaasatud isikute arv on võrreldes tööealiste arvuga (1 011

700) ja hõivatud isikute (693 100) arvuga marginaalne.

31

6. Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) täiendusega luuakse

julgeolekuasutuse reserv, kuid riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduse (RSVS) § 48 lõike 3 täienduses kasutatakse sätte sisu mõttes

loogilist sõnastust Välisluureameti reserv. Teeme ettepaneku täiendada

RSVS-i lisatavat sätet sõnadega, mis loovad selgema seose JAS-i

muudatusega.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust täiendatud.

7. Eelnõus on läbivalt kasutatud sõnastust, mille järgi reservi liikme

ülesanne on toetada asjaomast asutust kriisiolukorras või selle ohu

korral. See ei anna tema tegevust täpselt edasi. Reservi liikme ülesanne

on osaleda asutuse ülesannete täitmises. Teeme ettepaneku eelnõu

sellele vastavalt muuta.

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust muudetud.

8. Päästeseaduse muudatusega reguleeritakse ka sellise vabatahtliku

(tõlgina) kaasamist, kellele ei ole määratud kriisirolli. Kriisirollita isiku

kaasamine ei ole kooskõlas muu regulatsiooniga, mistõttu teeme

ettepaneku asjaomane säte eelnõust välja jätta.

Mittearvestatud.

Kehtiva päästeseaduse § 2 lg 41 kohaselt võivad Häirekeskuse tegevuses,

välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole võõrkeelse

hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, osaleda avaliku teenistuse

seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad

vabatahtlikud. Seega on kehtiva õiguse kohaselt juba praegu võimalik

kaasata võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel

vabatahtlikke, kellele ei ole määratud kriisirolli, tõlgina.

Kaitsepolitseiamet, 26.06.2026 nr 3705-2

1. Teeme ettepaneku reguleerida Kaitsepolitseiameti kriisireserv üksnes

julgeolekuasutuste

seaduses ja jätta Kaitsepolitseiamet eelnõuga kavandatud PPVS 52.

peatükist välja.

Eelnõu kohaselt on kaitsepolitsei kriisireserv reguleeritud läbi kahe

seaduse: politsei ja piirivalve seadus (eelnõu § 1 p 8) ja

julgeolekuasutuste seadus (eelnõu § 4). Sellest tulenevalt peaks amet

Arvestatud.

Jätame Kaitsepolitseiameti eelnõuga kavandatud PPVS 52. peatükist

välja. Kaitsepolitseiameti endisi töötajaid, ametnikke ja politseiametnikke

saab kaasata julgeolekuasutuse reservi lähtudes JASis toodust.

32

kriisireservi loomisel eristama, kas reservi arvatav isik oli endine

politseiametnik või julgeolekuasutuse ametnik ning sellest sõltuvalt

pidama kahte erinevat nimekirja ja rakendama erinevaid seadusi.

Leiame, et kaitsepolitsei kui julgeolekuasutuste puhul on õigusselguse

huvides otstarbekas reservteenistuse loomisel, väljaõppel ja kaasamisel

lähtuda üksnes eelnõuga kavandatud JAS 31. peatükist. Ühest

regulatsioonist lähtumine tagab õigusselguse ja ühetaolise lähenemise

nii ametisiseselt kui ka reservi kuuluvale isikule.

Juhul, kui tekib vajadus kaasata reservi kuuluv inimene ameti ülesannete

täitmisele, siis vastavalt eelnõuga kavandatud JAS § 205 lõikele 2

võetakse reservi liige tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse.

Inimese tööle võtmisel sõltuvad tema volitused sellest, kas ta võetakse

tööle julgeolekuasutuse ametnikuna või töötajana (JAS § 12 lg 1) või

Kaitsepolitseiameti politseiametnikuna (JAS § 12 lg 2). Teisisõnu, juhul

kui reservi kuuluv liige vastab politseiametniku nõuetele, siis on ametil

võimalik ka JAS reservi kuuluv inimene nimetada politseiametniku

ametikohale ja talle laieneb politsei ja piirivalve seadus JAS-st

tulenevate erisustega (JAS § 12 lg 2 ja § 21). Seega olukorras, kus

õiguslikult on Kaitsepolitseiametil võimalik JAS reservi kuuluv inimene

võtta teenistusse politseiametnikuna, ei ole vajalik eraldi veel

reguleerida kaitsepolitsei endiste politseiametnike reservi PPVS -s.

Kuigi kaitsepolitsei hinnangul on eelnõuga kavandatud JAS § 205 ja

kehtiva JAS §-de 12 ja 21

kohaselt Kaitsepolitseiametil võimalik julgeolekuasutuse reservi kuuluv

inimene võtta teenistusse politseiametnikuna, võib õigusselguse huvides

muuta eelnõu JAS § 205 lõike 2 sõnastust ja täiendada § 205 lõikega 3

ning sõnastada need järgmiselt:

33

„(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele kaasatud julgeolekuasutuse

reservi liige võetakse tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse

ametnikuna või töötajana.

(3) Kaitsepolitseiametil on õigus julgeolekuasutuse ülesannete

täitmisele kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võtta tähtajaliselt

teenistusse politseiametnikuna.“.

2. Teeme ettepaneku sätestada kriisireservi kaasamine kuni kolmeks

kuuks.

JAS § 205 lõike 1 kohaselt toimub julgeolekuasutuse reservi kaasamine

Vabariigi Valitsuse korraldusega kuni 30 kalendripäevaks ja seda

tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva korraga. Leiame, et

maksimaalselt 30-päevane tähtaeg on liiga lühike. Kriisireservi

rakendamine tuleb otsustada võimalikult varakult, mitte vahetult kriisi

eel või selle ajal. Tuleb arvestada, et kriisi ajal on asutustel ja Vabariigi

Valitsusel täita mitmeid teisi kriitilisi ülesandeid, mistõttu peaks

regulatsioon võimaldama kriisireservi kaasamist võimalikult pika aja

jooksul ilma täiendava halduskoormuseta. Olukorras, kus

julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek

põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite

kasutamise abil (JAS § 2 lg 1), on põhjendatud lähtuda kriisireservi

kaasamisel PS §-s 129 sätestatud kolme kuulisest tähtajast. Vabariigi

Valitsus saab alati otsustada kriisireservi kaasamise lõpetamise, kui

kriisireservi ei ole enam vaja rakendada.

Teeme ettepaneku sõnastada JAS § 205 lõige 1 järgmiselt:

„(1) Julgeolekuasutuse reservi kaasamise julgeolekuasutuse ülesannete

täitmisele otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri

Mitte arvestatud.

Lähtume kogu eelnõu üleselt kaasamise pikkuse osas ühtest kestusest.

Kriisireservi kaasamine toimub kuni üheks kuuks, kuna kriisi kestust,

ulatust ja vajalike ressursside mahtu ei ole üldjuhul võimalik kriisi alguses

usaldusväärselt prognoosida. Ühekuuline kaasamisperiood tagab, et

Vabariigi Valitsus hindab vähemalt iga 30 päeva järel uuesti kaasamise

vajalikkust ning otsustab selle pikendamise üksnes juhul, kui kaasamise

eeldused on jätkuvalt täidetud. Selline lahendus tagab proportsionaalsuse

põhimõtte järgimise, võimaldab kohandada kriisireservi kasutamist

vastavalt tegelikule olukorrale ning vähendab põhjendamatut koormust

reserviliikmetele ja nende tööandjatele. Kriisireservi kaasamine mõjutab

reserviliikmete töö- ja eraelu ning võib avaldada mõju ka tööandjatele.

Lühem kaasamisperiood tagab, et põhiõigusi ja tööandjate huve piiratakse

üksnes nii kaua, kui see on kriisi lahendamiseks vältimatult vajalik. Samal

ajal on ühekuuline periood piisavalt pikk, et tagada kriisi lahendamisel

vajalik stabiilsus ja vältida ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneks

oluliselt lühemate kaasamisperioodidega.

34

ettepanekul korraldusega kuni kolmeks kuuks või pikendada iga kord

sama tähtaja võrra.“.

3. PäästeTS §-s 221 tuleb asendada sõna „Kaitsepolitseiamet“ sõnaga

„Päästeamet“.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse PäästeTS-i 41. peatükiga ja § 221

kohaselt on teenistujate reservi liige „isik, kes on andnud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või

Kaitsepolitseiametit“. Juhime tähelepanu, et Kaitsepolitseiameti asemel

peaks eelnõus olema Päästeamet. Päästeamet on kirjas ka eelnõu

seletuskirjas (seletuskirja lk 52).

Arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud.

4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirjas toodud muutmist

vajavate rakendusaktide loetelu Vabariigi Valitsuse 20.12.2007

määrusega nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“

(RSVKK).

Eelnõu seletuskirja punktis 8 on loetletud rakendusaktid, mis vajavad

eelnõu jõustumisel muutmist. Märgime, et eelnõu jõustumisel on vajalik

täiendada ka RSVKK § 7 lõiget 6, mis reguleerib julgeolekuasutuse

struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastavat teavet. Oleme

seisukohal, et ka julgeolekuasutuse reservi korraldust, koosseisu ja

ülesandeid puudutav teave peab olema kaitstud riigisaladusena vastavalt

RSVS § 9 punktile 6. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu

jõustumisel ka RSVKK § 7 lõiget 6 punktiga 6 ja sõnastada see

järgmiselt:

„6) julgeolekuasutuse reservi korraldus, koosseis ja ülesanded, välja

arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi

julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks.“.

Arvestatud.

Päästeliit, 08.06.2026

Kontaktisik: Piia Kallas (527 4112, [email protected])

35

1. Vabatahtlike organisatsioonide roll kriisivõime loomisel

Päästeliidu hinnangul on eelnõu ja seletuskirja keskmes eelkõige

vabatahtlik kui üksikisik, samas kui vabatahtlike organisatsioonide roll

kriisivõime loomisel ja hoidmisel jääb käsitlemata.

Praktikas toimub vabatahtlike päästjate värbamine, väljaõpe,

motiveerimine, valmisoleku hoidmine ning meeskondade juhtimine

valdavalt vabatahtlike organisatsioonide kaudu. Samuti tagavad

organisatsioonid suure osa vabatahtliku päästevõrgustiku toimimisest

igapäevases tegevuses.

Palume täpsustada:

 kuidas on hinnatud eelnõu mõju vabatahtlike

päästeorganisatsioonide tegevusele;

 milline saab olema organisatsioonide roll kriisirolliga

vabatahtlike planeerimisel ja valmisoleku hoidmisel;

 kas organisatsioonidele kaasnevad täiendavad kohustused või

kulud ning kuidas nende katmine on kavandatud.

Päästeliidu hinnangul sõltub kriisirolli süsteemi edukus olulisel määral

olemasolevate vabatahtlike organisatsioonide võimekusest ning nende

roll võiks olla eelnõus või selle rakendamisel selgemalt määratletud.

Selgitame. Vabatahtliku kriisireservi käsitlus seaduses ei erine juba pikalt ja ennast

praktikas kinnitanud vabatahtlike kaasamise põhimõttele (nt pääste-ja

ennetustöö).

Päästeamet sõlmib koostöölepinguid vabatahtlike organisatsioonidega

(päästeselts või katusorganisatsioon), läbi mille toimub vabatahtliku

organisatsiooni sisuline kaasamine ja rahaline toetamine. Kui Päästeameti

ja päästeseltsi vahel lepitakse kokku täiendavad tegevused (ka

kriisireservi kaasamine ja haldamine) , siis peavad lisanduvatele

tegevustele (väljaõpe, varustuse tagamine jms) olema Päästeameti poolt

(sh lepinguga) ka rahalised vahendid lisakulude katteks.

Lisaks tegutseb Päästeameti juures ligikaudu ca 600 vabatahtlikku

päästjat, kes ei kuulu mitte ühtegi vabatahtlikku organisatsiooni.

2. Kriisirolliga vabatahtliku päästja ülesanded ja kohustused

Eelnõuga luuakse kriisirolliga vabatahtliku päästja staatus, mis on

oluline samm vabatahtlike süsteemsemal kaasamisel kriiside

lahendamisse.

Samas jääb eelnõust ja seletuskirjast ebaselgeks:

Selgitame.

Kriisirolliga vabatahtliku päästja ülesanded võrreldes vabatahtliku

päästjaga, kellele ei ole määratud kriisirolli, ei muutu. Eelnõu kohaselt on

võimalik määrata kriisirolli vabatahtlikule päästjale, kes on läbinud II

astme väljaõppe. Kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevuses on osaleda

elanikkonnakaitses ja päästetöödel. Eelnõu vastava muudatuse puhul on

lähtutud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Vabatahtlik päästja, kes on

nõustunud kriisirolli määramisega peab arvestama asjaoluga, et ta

kaasatakse kriisiolukorra lahendamisse. Eelnõuga on reguleeritud

36

 millised on kriisirolliga vabatahtliku päästja konkreetsed

ülesanded võrreldes tavapärase vabatahtliku päästjaga;

 millised täiendavad valmisoleku- ja osalemiskohustused

kriisirolliga kaasnevad;

 millises ulatuses erineb kriisirolliga vabatahtliku valmisoleku

tase tavapärase vabatahtliku päästja valmisolekust.

Päästeliit peab oluliseks, et kriisirolli vastuvõtmisel oleks vabatahtlikule

üheselt arusaadav, millised õigused, kohustused ja ootused sellega

kaasnevad.

kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse, sh

kaasnevaid õigusi ja kohustusi.

3. Väljaõppe- ja valmisolekunõuete mõju vabatahtlikele

Seletuskirja kohaselt nähakse kriisirolliga vabatahtlikele ette väljaõppe-

ja täiendusõppe nõuded ning võimalus kriisirollist vabastamiseks nende

nõuete mittetäitmisel.

Päästeliit peab vajalikuks täpsustada:

 milline saab olema täiendavate väljaõpete maht;

 kui sageli tuleb valmisolekut tõendada;

 milline on vabatahtlikult eeldatav ajakulu;

 kes katab täiendava väljaõppe ja valmisoleku hoidmisega seotud

kulud.

Peame oluliseks, et täiendavad nõuded oleksid proportsionaalsed ning ei

vähendaks vabatahtlike motivatsiooni süsteemiga liituda või selles

jätkata.

Arvestame. Rakendusaktide väljatöötamisel arvestame tähelepanekuga, mille

kohaselt peavad kriisirolliga vabatahtlike väljaõppe nõuded olema

proportsionaalsed ega vähendaks vabatahtlike või vabatahtlikeks

soovijate motivatsiooni.

4. Vabatahtlike merepäästjate kriisiolukorra aegne väljaõpe

Päästeliit mõistab vajadust luua kriisiolukorras võimalus täiendavate

vabatahtlike kiireks kaasamiseks ning hindab positiivselt, et

Selgitame.

Muudatuse kohaselt on vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegse

väljaõppe maht vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega. Võrreldes

väljaõppega tavaolukorras on 20 tunnine väljaõpe ligikaudu poole

37

seletuskirjas on põhjendatud kriisiolukorra aegse väljaõppe loomise

vajadust.

Samas soovime täiendavaid selgitusi selle kohta:

 millised on 20-tunnise kriisiolukorra aegse väljaõppe

konkreetsed õpiväljundid;

 milliste ülesannete täitmiseks loetakse sellise väljaõppe läbinud

vabatahtlik pädevaks;

 kuidas hinnatakse väljaõppe piisavust ja maandatakse

võimalikke ohutusriske.

Päästeliidu hinnangul on oluline tagada, et kriisiolukorras loodav

paindlikum väljaõppemudel ei vähendaks merel tegutsemise ohutust ega

merepäästetegevuse kvaliteeti.

väiksema mahuga, keskendudes merel otsingu- ja päästetööks vajalikele

praktilistele algteadmistele ja -oskustele ning jättes välja näiteks

ennetustöö valdkonna. Täpsemad nõuded sätestatakse rakendusaktides.

Arvestame rakendusakti väljatöötamisel tähelepanekuga, mille kohaselt

on oluline tagada, et kriisiolukorras loodav paindlikum väljaõppemudel

ei vähendaks merel tegutsemise ohutust ega merepäästetegevuse

kvaliteeti.

5. Kriisirolliga vabatahtlike juhtimine kriisiolukorras

Eelnõu loob õigusliku aluse kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks, kuid

vähem tähelepanu on pööratud nende praktilisele juhtimisele.

Palume täpsustada:

 kuidas toimub kriisirolliga vabatahtlike juhtimine

kriisiolukorras;

 kuidas toimub koostöö vabatahtlike organisatsioonide,

Päästeameti ja teiste kriisilahendajate vahel;

 kuidas tagatakse ülesannete, vastutuse ja juhtimisahela selgus

olukorras, kus samaaegselt tegutsevad nii kutselised kui ka

vabatahtlikud päästjad.

Selge juhtimismudel on oluline nii kriisilahenduse efektiivsuse kui ka

vabatahtlike ohutuse seisukohalt.

Selgitame.

Kriisirolli määramise võimalus siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikele

ei ole oma olemuselt uudne regulatsioon. Kehtiva õiguse kohaselt on

võimalik määrata kriisirolli abidemineerijatele ning ka abipolitseinikele.

Nõustume, et selge juhtimismudel on oluline nii kriiside lahendamise

efektiivsuse kui ka vabatahtlike ohutuse seisukohalt.

38

6. Tööandjate kaasamine ja toetamine

Päästeliit peab positiivseks, et eelnõu näeb ette töö- ja teenistussuhete

erisused ning hüvitusmehhanismid kriisi lahendamises osalevatele

vabatahtlikele ja nende tööandjatele.

Samas palume täpsustada:

 millistel alustel on hinnatud tööandjatele kaasnevat mõju;

 kuidas hinnatakse hüvitusmehhanismide piisavust;

 millisel viisil tagatakse tööandjate valmisolek toetada

vabatahtlike osalemist kriisi lahendamisel.

Vabatahtlike laiem kaasamine sõltub suurel määral tööandjate

koostöövalmidusest ning selle teema jätkuv käsitlemine on meile väga

oluline.

Selgitame.

Nõustume, et tööandjate valmisolek toetada kriisireservi liikmete

osalemist kriisi lahendamisel on kriisireservi toimimise oluline eeldus.

Tööandjatele avalduva mõju hindamisel on lähtutud sellest, et

kriisireservi kaasamine on erandlik meede, mida kasutatakse üksnes siis,

kui tavapärased ressursid ei ole kriisi lahendamiseks piisavad. Kaasamise

kestuse otsustab Vabariigi Valitsus kuni üheks kuuks korraga, mis

võimaldab regulaarselt hinnata kaasamise jätkamise vajadust ning piirata

tööandjale tekkivat koormust.

Eelnõus sätestatud hüvitusmehhanismi eesmärk on leevendada tööandjale

reservi liikme ajutisest eemalolekust tekkivat otsest varalist kahju.

Tööandjate valmisolekut toetab lisaks hüvitusmehhanismile ka eelnõu

selge ja ettenähtav regulatsioon. Reservi liige on kohustatud tööandjat

oma kaasamisest teavitama ning töö- ja teenistussuhete erisused on

kujundatud sarnaselt juba kehtivatele PäästeS-ile ja APolS-ile. Seetõttu ei

loo eelnõu tööandjatele täiesti uut õiguslikku raamistikku, vaid tugineb

praktikas juba kasutusel olevatele põhimõtetele. Samuti on oluline, et

kriisireservi kasutatakse üksnes erandlikes kriisiolukordades, mille

lahendamine on kogu ühiskonna huvides ning mille edukas lahendamine

aitab kaitsta ka ettevõtjate ja tööandjate tegevuskeskkonda.

MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts, 14.06.2026

Kontaktisik: Maidu Lempu (503 6825, [email protected])

1. Vabatahtliku merepäästeorganisatsiooni roll kriisi ajal

Eelnõu kohaselt toimub kriisirolli määramine Politsei- ja

Piirivalveameti ning üksikisiku vahel, kuid vabatahtlike merepäästjate

tegevus on korraldatud ühingute kaudu, mille käsutuses on veesõidukid,

sidevahendid, päästevarustus, väljaõppesüsteem ning operatiivjuhtimise

struktuur.

Selgitame.

Kriisirolli ei määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on

kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja

ametikohale, välja arvatud juhul, kui vabatahtlik merepäästja vastavalt

ameti- või töökohalt vabastatakse. Eelnõuga on reguleeritud kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse. Kriisirolliga

vabatahtlik merepäästja täidab oma ülesannet eelkõige asjaomase

39

Leiame, et kriisirolli rakendamisel peaks Politsei- ja Piirivalveamet

teavitama ka asjaomast vabatahtlikku merepäästeorganisatsiooni. See

on oluline olukorras, kus osa liikmetest võib samaaegselt omada muid

riigikaitselisi või kriisiaegseid kohustusi ning kus organisatsioon peab

säilitama oma võimekuse teenindada tavapärast vastutuspiirkonda.

Seda küsimust oleks otstarbekas täpsustada rakendusaktides.

merepäästeorganisatsiooni koosseisus. Rakendusaktide väljatöötamisel

arvestame teavitamisega seonduva tähelepanekuga.

2. Varustuse kasutamine kriisi ajal

Eelnõu ei reguleeri, kas ja millistel tingimustel võib kriisirolliga

vabatahtlik merepäästja kasutada kriisi lahendamisel ühingule

kuuluvaid veesõidukeid ja muid vahendeid.

Praktikas ei ole merepäästet võimalik teostada üksnes inimressursi abil.

Otsingu- ja päästetöö merel eeldab sobivaid veesõidukeid,

navigatsiooniseadmeid, sidevahendeid ja päästevarustust.

Palume rakendusaktides selgelt sätestada:

 vabatahtlike organisatsioonide vara kasutamise alused;

 vastutuse ja kindlustuskaitse korraldus;

 kulude hüvitamise põhimõtted;

 võimalike kahjustuste kompenseerimise kord.

Õiguslik selgus selles küsimuses on kriisiolukorras vältimatu.

Selgitame.

Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja osaleb kriisi lahendamises enne

kõike oma ühingu koosseisus. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja

pädevuses on toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorra ajal

osaledes politsei tegevuses PPVS-i § 1081 lõike 2 kohaselt. See ülesanne

ei muutu. Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja teeb merepäästetööd koos

kriisirolli mitte võtnud vabatahtlike merepäästjatega, viimased

panustavad oma võimaluste piires. Eelnõuga luuakse võimalus kriisirolli

võtmiseks ja seeläbi kindluse loomiseks nii riigi kui ka vabatahtliku

merepäästeorganisatsiooni jaoks, et ollakse võimelised tagama

merepäästetööde tegemine kriisiolukorras. Kriisirolliga vabatahtlike

merepäästjate kaasamine ei tähenda seda, et vaid kriisrolliga

vabatahtlikud merepäästjad hakkavad kriisi lahendama.

Kriisiolukorraaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik merepäästja saab

merepääste tööd teha kas koos politseiametnikuga või koos teise astme

õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga.

Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga.

3. Otsingu- ja päästeteenuse jätkuvus kriisi ajal

Juhime tähelepanu, et eelnõu ei taga otsingu- ja päästeteenuse

piirkondlikku jätkuvust kriisiolukorras.

Selgitame.

Eelnõu vastava regulatsiooni eesmärk on tagada, et kriisiolukorras oleks

võimalik vajadusel kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid

vabatahtlikke merepäästjaid. Muudatused on tingitud vajadusest tagada

täiendavate vabatahtlike kaasamise võimalus. Seega luuakse eelnõuga

40

Riigi pakutud lahendus – uute vabatahtlike kiirkoolitamine vähemalt 20-

tunnise väljaõppe alusel – suurendab küll reageerijate üldist arvu, kuid

ei asenda väljaõppinud merepäästjat elupäästesituatsioonis.

Veesõiduki opereerimist, otsinguplaneerimist, meeskonnatööd,

pinnalpäästevõtteid ega keerukate mereolude hindamist ei ole võimalik

sellise väljaõppe mahuga omandada samal tasemel nagu tavapärase

väljaõppe käigus.

Lisaks ei välista eelnõu, et ka kriisiolukorras kiirkoolituse läbinud

isikutele määratakse kriisiroll. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus

kogenud vabatahtlikud viiakse kriisireservi koosseisu ning nende

asemel jääb piirkondlikku võimekust tagama oluliselt väiksema

kogemusega personal.

Meie hinnangul on see vastuolus eelnõu ühe peamise eesmärgiga tagada

kriitiliste teenuste toimepidevus ja elanikkonna kaitse.

võimalus, mitte kohustus. Eelnõu eesmärk ei ole asendada väljaõppinud

merepäästjaid ega vähendada piirkondlikku võimekust.

Kriisiolukorraaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik merepäästja saab

merepääste tööd teha kas koos politseiametnikuga või koos teise astme

õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga.

Kriisiolukorras tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad

tavaolukorra nõuded ja õigused, seal hulgas kehtiva PPVS-i § 1086 lõikes

4 sätestatud täiendusõppe läbimise kohustus.

4. Kriisiaja väljaõppe korraldamine

Eelnõust ei selgu üheselt, kes vastutab § 1086 lõike 3¹ alusel läbiviidava

kriisiolukorra aegse väljaõppe korraldamise eest.

Samuti jääb ebaselgeks:

 kes koolitab uusi vabatahtlikke;

 milliste standardite alusel toimub väljaõpe;

 kes hindab pädevust;

 kas kiirkoolituse läbinud isikud jäävad kohaliku üksuse

kasutusse või suunatakse nad kriisireservi koosseisu.

Palume need küsimused rakendusaktides selgelt reguleerida.

Selgitame. Eelnõuga ei muudeta kehtiva PPVS-i § 1086 lõigetes 5 ja 6 sätestatud

põhimõtteid (väljaõppe läbiviijad ja koolitajate tunnustamine).

Eelnõu kohaselt täiendatakse PPVS-i § 1086 lõiget 8, mille kohaselt

kehtestab vabatahtliku merepäästja väljaõppe, kriisiolukorra aegse

väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse

sooritamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Samuti

PPVS-i 1086 lõiget 81, mille täienduse kohaselt kinnitab vabatahtliku

merepäästja esimese ja teise astme õppe, kriisiolukorra aegse ning

täiendusõppe õppekavad Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor

haldusaktiga. Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud

tähelepanekuga.

5. Piirkondliku merepäästevõimekuse säilitamise põhimõte

Selgitame.

41

Leiame, et kriisirolliga vabatahtlike kaasamisel tuleb seaduses või

rakendusaktides sätestada põhimõte, mille kohaselt hinnatakse enne

kriisireservi rakendamist mõju piirkondlikule otsingu- ja

päästevõimekusele.

Kriisireservi rakendamine ei tohiks viia olukorrani, kus piirkonna

tavapärane reageerimisvõime langeb alla minimaalselt vajaliku taseme.

Kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid saab kriiside lahendamisse

kaasata eelkõige siis, kui on selge, et PPA enda merepäästevõimekuse

ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole

võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada. Kriisirolli määramise

eesmärk ei ole vähendada piirkondlikku merepäästevõimekust. Kriisirolli

võtmine on vabatahtlikele merepäästjatele võimalus, mitte kohustus, siis

on tal igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda. Arvestame rakendusaktide

väljatöötamisel toodud tähelepanekuga.

6. Kogenud päästeressursi säilitamine üksustes

Rakendusaktides võiks sätestada põhimõtte, et tunnustatud

vabatahtlikus merepäästeüksuses säilib ka kriisiolukorras piisav arv

kõrgema pädevusega liikmeid, sealhulgas vähemalt üks II astme

pädevusega meeskonnajuht, kes tagab üksuse võime iseseisvalt otsingu-

ja päästetöid teha.

Selgitame. Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse

otsustatakse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi

Valitsuse korraldusega. Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja

ülesanded, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid on

vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir,

ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed. Eesmärk

on tagada kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise selgus.

Arvestame vajadusel rakendusaktide väljatöötamisel toodud

tähelepanekuga.

7. Mõju hindamine kriisireservi rakendamisel

Kriisirolliga vabatahtlike kaasamise ettepaneku koostamisel tuleks

hinnata lisaks riiklikule vajadusele ka mõju kohaliku tasandi

päästevõimekusele.

Kriisireservi eesmärk peaks olema riigi koguvõimekuse suurendamine,

mitte olemasoleva piirkondliku võimekuse ümberpaigutamine viisil,

mis jätab osa piirkondi senisest nõrgemasse olukorda.

Selgitame.

Eelnõuga kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole luua olukord, mis

nõrgendaks kohaliku tasandi päästevõimekust.

Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga.

8. Vabatahtlike organisatsioonide kaasamine

Selgitame.

Kriisirolli võtmine lähtub vabatahtlikkuse põhimõttest. Kriisirolli saab

määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on andnud selleks nõusoleku.

42

Vabatahtlik merepäästevõimekus tugineb suurel määral ühingute poolt

hallatavale taristule, veesõidukitele, varustusele ja

juhtimissüsteemidele.

Seetõttu teeme ettepaneku kaasata asjaomased vabatahtlikud

organisatsioonid kriisirollide planeerimise, rakendamise ja teavitamise

protsessi.

Eelnõuga reguleeritakse kriisirolliga merepäästjate kaasamine

kriisilahendamisse. Nõustume, et teavitamise protsess kriisirolliga

vabatahtliku merepäästja ja merepäästeüksuse vahel peab olema

läbimõeldud ja tagama merepäästeüksuse teadlikkuse.

Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga.

9. Saarte ja rannikupiirkondade erisuste arvestamine

Eriti oluline on arvestada saarte ja äärealade eripäraga. Saaremaa,

Ruhnu, Abruka ja teiste väikesaarteni ei ole võimalik kriisiolukorras

kiiresti täiendavaid ressursse ümber paigutada.

Seetõttu võib kohaliku vabatahtliku merepäästevõimekuse vähenemine

mõjutada otseselt inimelude kaitset ning abi kättesaadavust piirkonnas.

Leiame, et kriisireservi loomisel tuleb tagada, et saartele ja

rannikupiirkondadele jääb alles piisav operatiivne võimekus ka

olukorras, kus osa vabatahtlikest kaasatakse riiklikku kriisireservi.

Selgitame.

Eelnõuga kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole luua olukord, mis

nõrgendaks kohaliku tasandi päästevõimekust.

Vabaühenduste Liit, 16.06.2026

Kontaktisik: Katre Koppel (518 8904, [email protected])

1. Vabatahtlike organisatsioonide roll vajab selgemat määratlemist

Eelnõu keskendub valdavalt kriisirolliga vabatahtlikule kui üksikisikule.

Praktikas ei tegutse suur osa vabatahtlikest siiski eraldiseisvalt, vaid

vabatahtlike organisatsioonide, seltside, võrgustike ja kogukondlike

struktuuride kaudu. Just need organisatsioonid hoiavad üleval

vabatahtlike motivatsiooni, oskusi, valmisolekut, varustust, kohalikku

teadmist ja usaldussuhet kogukondadega.

Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas või rakenduskavas täpsustada:

Selgitame.

Kriisirolli võtmine lähtub vabatahtlikkuse põhimõttest. Kriisirolli saab

määrata siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikule, kes on andnud

selleks nõusoleku. Seega eeldab kriisirolli määramine juba vabatahtliku

staatuse olemasolu. Eelnõuga ei reguleerita vabatahtlike

organisatsioonide rolli vabatahtlike planeerimisel, ettevalmistamisel ja

valmisoleku hoidmisel. Oma olemuselt olemasolevad rollid ei muutu.

Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga.

43

 milline on vabatahtlike organisatsioonide roll kriisirolliga

vabatahtlike planeerimisel, ettevalmistamisel ja valmisoleku

hoidmisel;

 kas ja milliseid täiendavaid ülesandeid või kulusid kriisirollide

süsteem organisatsioonidele kaasa toob;

 kuidas tagatakse, et organisatsioonidele lisanduv koormus oleks

ka rahaliselt ja korralduslikult kaetud;

 kuidas kaasatakse vabatahtlikke organisatsioone kriisirollide

süsteemi rakendamise ja hindamise protsessi.

Kriisirollide süsteemi edukus sõltub suurel määral sellest, kas see

tugevdab olemasolevat vabatahtlikku võrgustikku või paneb sellele

täiendavaid kohustusi ilma vastava toe ja ressursita.

2. Vabatahtlik tegevus ja kriisirolliga vabatahtlik tuleb selgelt

eristada

Peame oluliseks, et eelnõu rakendamisel oleks üheselt selge erinevus

üldise vabatahtliku tegevuse ja õiguslikult määratletud kriisirolliga

vabatahtliku vahel.

Vabatahtlik tegevus on Eestis mitmekesine ning hõlmab nii pääste-,

merepääste- ja abipolitsei tegevust kui ka sotsiaalvaldkonda,

humanitaarabi, kogukondlikku tuge, vaimse tervise tuge, infovahendust

ja haavatavate sihtrühmade abistamist.

Kriisirolliga vabatahtliku staatus toob kaasa suuremad ootused,

kohustused ja võimalikud töö- või teenistussuhte erisused. Seetõttu peab

iga kriisirolli võtvale inimesele olema enne nõusoleku andmist

arusaadav:

 milliseid ülesandeid temalt oodatakse;

 milline on tema valmisoleku- ja osalemiskohustus;

 milline on nõutav väljaõpe ja täiendusõpe;

Arvestatud, anname selgituse. Eelnõu seletuskirja on Siseministeeriumi haldusala vabatahtlike ning

üldisema vabatahtliku tegevuse eristamise vajadusest lähtuvalt

täiendatud. Kriisirolli määramine on kavandatud vabatahtlikkuse

põhimõttel. Nõustume, et enne kriisrolli vastu võtmist peab isikule olema

aru saadav, millised õigused ja kohutused vastava rolliga kaasnevad.

Eelnõuga on reguleeritud kriisirolli määramine, staatuse – ja

teenistussuhte erisused, kriisirolliga vabatahtliku kaasamine ning

ülesanded ja kriisirollist vabastamine. Väljaõppega seotud täpsemad

nõuded sätestatakse rakendusaktides.

44

 kuidas toimub kaasamine kriisiolukorras;

 millised on tema õigused, hüvitised ja sotsiaalsed tagatised;

 millistel alustel saab kriisirollist loobuda või sellest

vabastatakse.

Ilma sellise selguseta võib tekkida olukord, kus vabatahtlikud,

organisatsioonid ja tööandjad mõistavad kriisirolliga kaasnevaid ootusi

erinevalt. See vähendaks süsteemi toimivust just kriisiolukorras, kus

õigus- ja rolliselgus on eriti olulised.

3. Tööandjate roll ja hüvitusmehhanismid vajavad praktilist

läbimõtlemist

Peame positiivseks, et eelnõu käsitleb töö- ja teenistussuhete erisusi ning

näeb ette hüvitusmehhanisme nii vabatahtlikele kui ka tööandjatele.

Samas sõltub kriisirollide süsteemi toimimine olulisel määral tööandjate

tegelikust valmisolekust lubada oma töötajatel kriisi lahendamisse

panustada.

Seetõttu palume täpsustada, kuidas on hinnatud tööandjatele kaasnevat

mõju ning kuidas tagatakse, et hüvitusmehhanismid oleksid praktikas

piisavad, kiired ja arusaadavad. Eriti oluline on arvestada väikeste

tööandjatega, kelle puhul ühe võtmetöötaja eemalolek võib oluliselt

mõjutada organisatsiooni teenuseid, projektikohustusi või sihtrühmade

toetamist.

Samuti tuleks läbi mõelda nende inimeste olukord, kes ei tööta

klassikalise töölepingu alusel: juhatuse liikmed, käsundus- või

töövõtulepinguga töötajad, vabakutselised, FIE-d, platvormitöö tegijad,

töötud, üliõpilased ja pensionärid. Ka nemad võivad olla kriisiolukorras

olulised vabatahtlikud, kuid nende sissetuleku või ajakulu hüvitamine ei

pruugi sobituda tööandjapõhise mudeliga.

Selgitame.

Nõustume, et tööandjate valmisolek toetada kriisireservi liikmete

osalemist kriisi lahendamisel on kriisireservi toimimise oluline eeldus.

Tööandjatele avalduva mõju hindamisel on lähtutud sellest, et

kriisireservi kaasamine on erandlik meede, mida kasutatakse üksnes

olukorras, kus tavapärased ressursid ei ole kriisi lahendamiseks piisavad.

Kaasamise kestuse otsustab Vabariigi Valitsus kuni üheks kuuks korraga,

mis võimaldab regulaarselt hinnata kaasamise jätkamise vajadust ning

piirata tööandjatele tekkivat koormust. Samuti on eelnõus ette nähtud

tööandjale reservi liikme ajutisest eemalolekust tekkiva otsese varalise

kahju hüvitamine, mille eesmärk on leevendada kriisireservi kaasamisega

kaasnevat mõju.

Hüvitamise kord, sealhulgas taotluse esitamise ja menetlemise täpsemad

tingimused, kehtestatakse rakendusaktiga. Rõhutame, et hüvitise

maksmine ei sõltu sellest, kas isik on kriisi lahendamise ajal töösuhtes või

mitte.

45

4. Väljaõppe ja juhtimise korraldus peab tagama ohutuse ja

kvaliteedi

Mõistame vajadust luua kriisiolukorras võimalus täiendavate

vabatahtlike kiireks kaasamiseks ja väljaõpetamiseks. Tuleb aga tagada,

et paindlikum väljaõppemudel ei vähendaks vabatahtlike endi ohutust

ega kriisilahenduse kvaliteeti.

Eriti oluline on täpsustada, milliste ülesannete täitmiseks loetakse

lühema kriisiaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik pädevaks, milline on

tema juhendamine ning millised tegevused eeldavad põhjalikumat

ettevalmistust. Vabatahtlike kaasamine kriisiolukorras peab olema

korraldatud nii, et ülesanded, vastutus ja juhtimisahel oleksid selged nii

kutselistele töötajatele, vabatahtlikele kui ka vabatahtlike

organisatsioonidele.

Tehnilise väljaõppe kõrval peab kriisirolliga vabatahtlike ettevalmistus

sisaldama ka põhiõiguste, proportsionaalsuse, deeskalatsiooni,

haavatavate sihtrühmade kohtlemise ja kogukondliku usalduse

teemasid. Kriisivalmidus tähendab ka inimeste õiguste, turvatunde ja

usalduse hoidmist.

Selgitame.

Eelnõuga planeeritava regulatsiooni eesmärk on tagada, et kriisiolukorras

oleks võimalik kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid

vabatahtlikke merepäästjaid. Nõustume, et väljaõppe ja juhtimise

korraldus peab tagama ohutuse ja kvaliteedi. Täpsemad nõuded

sätestatakse rakendusaktides. Kriisiolukorraaegse väljaõppe läbinud

vabatahtlik merepäästja võib merepääste tööd teha kas koos

politseiametnikuga või koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku

merepäästjaga.

Kriisiolukorras tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad

tavaolukorra nõuded ja õigused, seal hulgas kehtiva PPVS-i § 1086 lõikes

4 sätestatud täiendusõppe läbimise kohustus.

5. Kriisivalmidust tuleb arendada laiemalt kogu vabakonnas

Vabaühenduste Liit peab oluliseks rõhutada, et kriisides ei ole

vabaühenduste roll ainult sisejulgeolekuasutuste abistamine.

Viimaste aastate kriisid, sh pärgviiruspandeemia ja Ukraina sõjaga

seotud humanitaar- ja põgenikekriis on näidanud, et kriitilist rolli

täidavad ka sotsiaalvaldkonna ühendused, humanitaarabi pakkuvad

organisatsioonid, kogukonnaseltsid, vaimse tervise ja nõustamisteenuste

pakkujad, laste ja perede toetajad, puuetega inimeste organisatsioonid

ning paljud teised avalikes huvides tegutsevad ühendused.

Selgitame.

Nõustume, et vabaühendustel on kriiside ennetamisel, nendeks

valmistumisel ja kriiside lahendamisel oluline roll ning see ulatub

oluliselt kaugemale käesoleva eelnõu reguleerimisalast.

Käesoleva eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus Siseministeeriumi

valitsemisala asutuste kriisireservi moodustamiseks ning reguleerida

kriisireservi liikmete kaasamisega seotud õigused ja kohustused. Seetõttu

käsitleb eelnõu üksnes nende vabatahtlike kaasamist, kes täidavad kriisi

ajal Siseministeeriumi valitsemisala asutuste ülesandeid.

46

Need organisatsioonid tunnevad oma sihtrühmi, suudavad kiiresti infot

vahendada, jõuavad inimesteni, kelleni riik alati kiiresti ei jõua, ning

aitavad säilitada kogukondade toimepidevust ja usaldust. Seetõttu peaks

riik kriisivalmiduse arendamisel käsitlema vabakonda tervikuna, mitte

üksnes nende vabatahtlike kaudu, kes on otseselt seotud pääste-,

merepääste-, politsei- või Häirekeskuse ülesannetega.

Teeme ettepaneku, et Siseministeerium töötaks koostöös

Vabaühenduste Liidu, Päästeliidu ja teiste asjassepuutuvate

vabaühendustega välja laiema vabakonna kriisikoostöö mudeli. See

peaks käsitlema muu hulgas:

 vabaühenduste võimalikke rolle erinevat tüüpi kriisides;

 vabatahtlike ja organisatsioonide rollide koordineerimist;

 riigi, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöökanaleid;

 info liikumist kriisi ajal;

 vabatahtlike kaasamise ja hoidmise põhimõtteid;

 vabaühenduste enda toimepidevuse toetamist;

 haavatavate sihtrühmade vajadustega arvestamist.

Selline mudel aitaks vältida olukorda, kus vabatahtlik panus jääb

kriisiolukorras killustunuks või sõltub üksnes varasematest isiklikest

kontaktidest.

Laiema vabakonna roll, erinevate vabaühenduste koostöö ning riigi,

kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste vaheline kriisikoostöö on

oluline teema, kuid see eeldab valdkonnaülest käsitlust ning ulatub

käesoleva eelnõu esemest ja eesmärgist väljapoole. Ettepanekut on

võimalik arvestada kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse laiemate

arengusuundade kujundamisel ning vastavate koostöömudelite

edasiarendamisel.

Eesti Naabrivalve MTÜ, 19.06.2026

Kontaktisik: Henrik Põder ([email protected])

1. Samas juhime tähelepanu eelnõu mõistelisele kitsaskohale. Eelnõu ja

seletuskiri kasutavad vabatahtlikkuse mõistet valdavalt

Siseministeeriumi valitsemisala ametlike või õiguslikult reguleeritud

vabatahtlike süsteemide tähenduses. Sellises käsitluses on vabatahtlik

eeskätt inimene, kes on registreeritud, välja õpetatud, kontrollitud või

kaasatud konkreetse ametkondliku kriisirolli või reservi kaudu.

Arvestatud.

Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala

kriisireservi moodustamiseks, mis koosneb kriisrolliga vabatahtlikest

(päästjad, merepäästjad ja Häirekeskuse vabatahtlikud) ning

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (PPA, PäA, HäK, KAPO)

47

Selline käsitlus on kriisireservi loomise vaates arusaadav ja vajalik, kuid

see ei hõlma kogu vabatahtlikkust, millele Eesti elanikkonnakaitse ja

kohalik kriisivalmidus tegelikult toetuvad.

Eesti Naabrivalve hinnangul on oluline eristada vähemalt nelja

vabatahtliku panustamise kihti:

1. Kriisirolliga vabatahtlik Isik, kellele pädev asutus on määranud kriisirolli, kelle

kaasamine toimub seaduses sätestatud alustel ning kellel on

selged õigused, kohustused, väljaõpe, tagatised ja tööandjaga

seotud erisused.

2. Teenistujate reservi liige Endine teenistuja või vajalike teadmiste ja oskustega isik, kes

annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes ning

kriisi lahendamises seaduses sätestatud korras.

3. Välkvabatahtlik Isik, kes soovib kriisiolukorras spontaanselt panustada, kuid ei

ole varem kuulunud püsivasse vabatahtlike süsteemi ega pruugi

olla eelnevalt välja õpetatud või rolliga seotud.

4. Kogukondlik vabatahtlik või kogukondlik abistaja Isik, kes ei täida ametlikku kriisirolli ega oma ametkondlikke

volitusi, kuid panustab oma kogukonna, Naabrivalve sektori,

korteriühistu, küla, asumiseltsi või muu kohaliku võrgustiku

kaudu kriisivalmidusse, kohaliku olukorrateadlikkuse

hoidmisse, abivajajate märkamisse ja esmasesse kogukondlikku

toimetulekusse.

endistest teenistujatest. Eelnõu seletuskirja on vastavalt ettepanekule

täiendatud.

48

Eesti Naabrivalve peab oluliseks, et eelnõu seletuskiri eristaks selgelt

ametliku kriisireservi ja kriisirolliga vabatahtlike regulatsiooni laiemast

kogukondlikust vabatahtlikkusest. Kõik kriisis vajalikud vabatahtlikud

ei ole kriisirolliga vabatahtlikud. Samas ei tähenda see, et nende panus

oleks väheoluline.

Kohalikul tasandil on kriisi ajal sageli otsustava tähtsusega inimesed,

kes tunnevad oma piirkonda, naabreid ja tegelikke kohalikke olusid. Nad

teavad, kes elab üksi, kellel võib olla liikumisraskus, milline tee või

ligipääs võib katkeda, kellel on vajalik vahend või oskus, milline info

on usaldusväärne ning milline kuulujutt võib tekitada kahju. Selline

paikne teadmine ei asenda Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti,

Häirekeskuse, kohaliku omavalitsuse ega teiste ametlike struktuuride

ülesandeid, kuid toetab nende tööd ja aitab vähendada koormust

olukordades, kus ametkondlik ressurss on piiratud.

Naabrivalve sektorid moodustavad üle Eesti olemasoleva kohaliku

võrgustiku, millel on piirkond, liikmeskond, sektorivanem, kontaktid ja

kokkulepe panustada oma piirkonna turvalisusse. Kriisivalmiduse

vaates saab sellisest võrgustikust kujuneda oluline kohalik

valmisolekukiht, kui sellele lisanduvad selged rollid, paikne tuumik,

kokkulepitud sidekanalid, abistajate ja abivajajate usalduslik kaardistus

ning koostöö kohaliku omavalitsuse ja ametkondadega.

Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja järgmisel

põhimõttel:

Käesolev eelnõu reguleerib eelkõige Siseministeeriumi valitsemisala

ametliku kriisireservi, kriisirolliga vabatahtlike ja teenistujate

reservi õiguslikku staatust. Samas tuleb eristada seda laiemast

kogukondlikust vabatahtlikkusest, mille kaudu elanikud, kohalikud

võrgustikud, vabaühendused, korteriühistud, asumiseltsid ja

49

Naabrivalve sektorid panustavad kriisivalmidusse, kohaliku

olukorrateadlikkuse hoidmisse, abivajajate märkamisse ning

esmasesse kogukondlikku toimetulekusse. Kogukondlik

vabatahtlikkus ei asenda kriisirolliga vabatahtlikke ega

ametkondade ülesandeid, kuid moodustab olulise

elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse toetava kihi.

2. Lisaks palume kaaluda seletuskirjas või rakenduslikes juhistes

järgmiste põhimõtete väljatoomist.

Esiteks, kriisireservi ja kogukondliku vabatahtlikkuse mõisteid ei tohiks

omavahel samastada.

Kriisireserv on ametlikult määratletud, väljaõppe ja õigusliku staatusega

süsteem. Kogukondlik

vabatahtlikkus on laiem ühiskondlik võimekus, mis aitab inimestel ja

piirkondadel esmast

toimetulekut korraldada enne välise abi saabumist või selle kõrval.

Selgitame.

Kriisireserv ja kogukondlik vabatahtlikkus on erinevad mõisted ning

eelnõus neid omavahel ei samastata. Eelnõu reguleerib üksnes SiM

valitsemisala kriisireservi kui sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse

ülesannete täitmiseks loodavat reservi, mille liikmetel on

kindlaksmääratud väljaõpe, õiguslik staatus. Kogukondlik vabatahtlikkus

seevastu põhineb inimeste ja kogukondade omaalgatuslikul panusel ning

selle korraldus ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisese.

3. Teiseks, välkvabatahtlike kaasamisel tuleks kasutada olemasolevaid

kohalikke võrgustikke. Spontaanne abivalmidus on kriisis väärtuslik,

kuid ilma suunamise, rollide ja kontaktpunktita võib see muutuda

ebaefektiivseks, dubleerivaks või riskantseks. Naabrivalve sektorid,

korteriühistud, külavanemad, asumiseltsid ja teised kohalikud

võrgustikud võivad aidata välkvabatahtlikke kohapeal paremini suunata,

ilma et neile antaks ametkondlikke volitusi.

Selgitame.

Selle ettepaneku eesmärk on mõistetav ning olemasolevate kogukondlike

võrgustike kasutamine võib praktikas olla kriiside lahendamisel

asjakohane. Samas ei ole tegemist küsimusega, mida käesolev eelnõu

reguleerib. Käesoleva eelnõuga loome võimalused kaasata

välkvabatahtlike Päästeameti töösse ning vabatahtliku merepäästjana,

nende kaasamine toimub vastavalt PäA või PPA juhtimisel.

Eelnõu ei reguleeri ega piira kogukondlike võrgustike (Naabrivalve,

korteriühistud, külavanemad jt) rolli välkvabatahtlike suunamisel ega

anna neile ametkondlikke volitusi — need jäävad väljapoole eelnõu

reguleerimisala. Ettepanekud on asjakohased praktilise kriisivalmiduse

korralduse (nt kriisiplaanide, koostöökokkulepete) tasandil, mitte

käesoleva eelnõu materiaalse sisu küsimusena.

4. Kolmandaks, kogukondlike vabatahtlike puhul tuleb hoida selget piiri

pädevuse ja vastutuse vahel. Kogukondlik vabatahtlik või abistaja ei

peaks saama seadusest tulenevaid ametkondlikke volitusi ega võtma üle

Selgitame.

Eelnõu ei reguleeri kogukondlike vabatahtlike staatust ega tegevust, vaid

üksnes kriisireservi moodustamist ja selle liikmete kaasamist riigi

50

Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, Kaitseväe või

kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Tema panus seisneb eeskätt

märkamises, info vahendamises, naabrite toetamises, abivajajate

esmases kontaktis, kohaliku olukorrateadlikkuse hoidmises ning

kokkulepitud kogukondlikes tegevustes.

ülesannete täitmisse. Kogukondlikud vabatahtlikud ei kuulu eelnõu

reguleerimisalasse ning neile ei anta käesoleva eelnõuga ametkondlikke

volitusi ega avaliku võimu teostamise õigusi. Samuti ei näe eelnõu ette,

et kogukondlikud vabatahtlikud võtaksid üle riigiasutuste või kohalike

omavalitsuste seadusest tulenevaid ülesandeid.

5. Neljandaks, kriisi- ja sõjaaja rollide kattuvuse vältimise kõrval tuleks

arvestada ka sellega, et paljud kogukondade aktiivsed inimesed võivad

kriisi ajal lahkuda ametlikke, reservi- või vabatahtlikke kohustusi

täitma. Seetõttu on oluline toetada just paiksete kogukondlike tuumikute

kujunemist, mis ei sõltu ainult nendest inimestest, kellel on juba ametlik

roll riigikaitses, päästes, politseis või muudes vabatahtlikes

struktuurides.

Selgitame.

Kogukondlike võrgustike kujundamine ega nende jätkusuutlikkuse

tagamine ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisalasse.

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik kriisireservi moodustamiseks

ja selle liikmete kaasamiseks riigi ülesannete täitmisse. Kogukondade

arendamise, kogukondlike eestvedajate toetamise ning kohaliku tasandi

toimepidevuse küsimused on osa laiemast kriisivalmiduse poliitikast ning

neid käsitletakse muude meetmete ja tegevuste kaudu.

6. Viiendaks, kogukondliku vabatahtlikkuse käsitlemisel tuleb pöörata

tähelepanu andmekaitsele ja usaldusele. Kohalikul tasandil võib olla

vajalik teada, kes vajab abi ja kes saab aidata, kuid selline info peab

olema kogutud minimaalsuse, nõusoleku, eesmärgipärasuse ja piiratud

ligipääsu põhimõttel. Riik peaks soodustama selliste usalduslike

kohalike kokkulepete tekkimist, mitte asendama neid ülemäärase

andmekogumise või bürokraatliku aruandlusega.

Selgitame.

Kogukondliku vabatahtlikkuse korraldamine ega sellega seotud

isikuandmete töötlemise põhimõtted ei kuulu käesoleva eelnõu

reguleerimisalasse. Eelnõu ei reguleeri kogukondlike võrgustike

moodustamist, kohalike abivajajate või vabatahtlike andmete kogumist

ega loo selleks uusi andmekogusid või andmetöötluse aluseid.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

11.09.2026 nr 1-6/3533-1

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse

ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks

politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. eelnõu 23 lehel;

2. eelnõu seletuskiri 90 lehel;

3. eelnõu seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavandid;

4. eelnõu seletuskirja lisa 2 – kooskõlastustabel

Kristen Kanarik 6125237

[email protected]

1

EELNÕU

11.09.2026

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Samal alusel võib merepäästetööl osaleda kriisiolukorra aegse õppe läbinud vabatahtlik

merepäästja.“;

2) paragrahvi 1086 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimese astme“ tekstiosaga „või käesoleva

paragrahvi lõikes 31 nimetatud kriisiolukorra aegse“;

3) paragrahvi 1086 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kriisiolukorra aegses õppes omandatakse vajalikud algteadmised ja oskused vabatahtliku

merepäästja tööks kriisiolukorras. Vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegne õpe kestab

vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.“;

4) paragrahvi 1086 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „merepäästja väljaõppe“ tekstiosaga

„, kriisiolukorra aegse õppe“;

5) paragrahvi 1086 lõiget 81 täiendatakse pärast sõnu „teise astme õppe“ tekstiosaga

„, kriisiolukorra aegse õppe“;

6) seaduse 51. peatükki täiendatakse 8. jaoga järgmises sõnastuses:

„8. jagu

Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja

§ 10819. Vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib määrata kriisirolli vabatahtlikule merepäästjale (edaspidi

kriisirolliga vabatahtlik merepäästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõusoleku osaleda Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses enne kriisiolukorda või selle

ajal (edaspidi kriisi lahendamine).

(2) Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja on vabatahtlik merepäästja, kelle ülesanne on osaleda

politsei tegevuses kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse § 1081 lõike 2 kohaselt.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli

määramist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal

2

ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(4) Kriisirolli ei määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on kriisiülesandega ameti- või

töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui vabatahtlik merepäästja

vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

§ 10820. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks.

(2) Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja

heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga vabatahtliku merepäästja avaliku

võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui

ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta

hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti

avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab kriisi

lahendamises osalevale kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale tema senise töötasu või palga.

(6) Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 10821. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamine politsei tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt

vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral

pikendab iga kord kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamist kuni 30 kalendripäeva

võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

3

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) piirkond, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

§ 10822. Vabatahtliku merepäästja vabastamine kriisirollist

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse

vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise

korral politsei tegevuses;

3) asub sõjaaja ametikohale;

4) asub kriisiülesandega ameti- või töökohale või

5) kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib

vabatahtliku merepäästja vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 1086 lõikes 4

sätestatud kohustust.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on enne vabatahtliku merepäästja kriisirollist vabastamist õigus

saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel töötamise registrist teavet isiku

töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 3 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.

(4) Kriisirollist vabastatud vabatahtlik merepäästja on kohustatud esimesel võimalusel

tagastama Politsei- ja Piirivalveametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara.“;

7) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses:

„52. peatükk

ENDISTE TEENISTUJATE RESERV

1. jagu

Üldsätted

§ 10823. Endiste teenistujate reservi liige

Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses enne

kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kes on nimetatud käesoleva

seaduse § 10827 alusel teenistujate reservi liikmeks.

4

2. jagu

Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe, täiendusõpe ja välisriiki

lähetamine

§ 10824. Teenistujate reservi kandideerimine

(1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Politsei- ja Piirivalveameti

teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab

käesoleva seaduse §-s 10826 sätestatud nõuetele.

(2) Teenistujate reservi kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ning

käesoleva seaduse § 42 lõike 2 alusel määrusega kehtestatud isikuankeedi.

(3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes,

täiendusõppes ja politseiametnikuna kriisi lahendamisel.

§ 10825. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded

(1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud nõuetele.

(2) Teenistujate reservi ei nimetata isikut, kelle puhul esineb käesoleva seaduse §-s 40

nimetatud asjaolu. Teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamisel võib isiku suhtes teha

käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud taustakontrolli.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on enne isiku teenistujate reservi liikmeks nimetamist õigus

saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(4) Teenistujate reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal

või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

(5) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on

vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks.

§ 10826. Isiku nimetamine teenistujate reservi

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga.

§ 10827. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet peab teenistujate reservi liikmete üle arvestust, mille eesmärk on

saada ülevaade teenistujate reservi koosseisust ja staatusest ning tagada teenistujate reservi

5

liikmete tegevuse korraldamine, politsei tegevuses osalemine, nõuetele vastavuse jälgimine

ning statistika kogumine ja analüüs.

(2) Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamiseks võib töödelda järgmisi andmeid:

1) üldandmed;

2) teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmed;

3) andmed teenistujate reservi liikmele esitatavate nõuete täitmise kohta;

4) väljaõppes ja täiendusõppes osalemise andmed;

5) andmed teenistujate reservi liikmele antud õiguste kohta;

6) politsei tegevuses osalemise andmed;

7) teenistujate reservi liikmele vahendi, erivahendi ja relva väljastamise andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse teenistujate

reservi kuulumise ajal ning üks aasta pärast teenistujate reservist vabastamist või õigusvaidluse

korral kuni selle lõppemiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid säilitatakse nende

kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni selle

lõppemiseni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid säilitatakse neli aastat nende

kogumise kalendriaasta algusest arvates või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid säilitatakse kuni väljastatud

vahendi, erivahendi ja relva tagastamiseni ning üks aasta pärast tagastamist või õigusvaidluse

korral kuni selle lõppemiseni.

(7) Politsei- ja Piirivalveametis teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete

täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikmete üle arvestuse

pidamise korra.

§ 10828. Teenistujate reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe

(1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe.

(2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi

täiendusõppe.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate

reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult

läbituks.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti jaoks kehtestab teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe

nõuded, tingimused ning korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

6

(5) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik.

§ 10829. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine

(1) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada teenistujate reservi liige tema nõusolekul

väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikme välisriiki

lähetamise korra.

3. jagu

Teenistujate reservi liikme vormiriietus ja sotsiaalsed tagatised

§ 10830. Teenistujate reservi liikme vormiriietus ja eritunnused

(1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe ja täiendusõppe ajal politsei

tegevuses osalemiseks vormiriietuse reservi liikme eritunnustega.

(2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ja

eritunnuste kirjelduse ning kandmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(3) Teenistujate reservi liikmele, kes on nimetatud kriisi lahendamise ajaks politseiametniku

ametikohale, võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiametniku vormiriietuse ja

ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse §-s 371 sätestatust.

§ 10831. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise

korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal

Kui teenistujate reservi liige hukkub, haigestub või saab vigastada väljaõppe või täiendusõppe

ajal, kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 38 sätestatut.

§ 10832. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus

(1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada

tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul.

Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse ja lisab sellele

väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale

vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud

juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik.

7

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta teenistujate reservi liikmele tema kirjalikul taotlusel

käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks

võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue kuu keskmine palk või

töötasu, mille tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud kalendrikuu keskmine

brutokuupalk.

(4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest

Politsei- ja Piirivalveameti makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega

tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku

ametikohale.

(7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu

teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku

ametikohale.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst

keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.

(9) Kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale nimetatud teenistujate reservi

liikmele makstakse politseiametniku palka.

(10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 10833. Kulude hüvitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab teenistujate reservi liikmele vajalikud kulud seoses:

1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes;

2) perioodilise tervisekontrolliga;

3) transpordiga;

4) välislähetusega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada ka muud põhjendatud

ning asjakohased kulud.

8

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning

maksmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(4) Kokkuleppel Politsei- ja Piirivalveametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus.

4. jagu

Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse

§ 10834. Teenistujate reservi kaasamine politsei tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi

Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate

reservi kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse;

2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või selle ülempiir;

3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab;

5) vajaduse korral muud andmed.

§ 10835. Teenistujate reservi liikme nimetamine politseiametniku ametikohale

(1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 108²⁹ sätestatud väljaõppe

ja kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Politsei- ja

Piirivalveameti politseiametniku ametikohale.

(2) Kui teenistujate reservi liige nimetatakse politseiametniku ametikohale, kohalduvad talle

politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed

tagatised ja hüved.

5. jagu

Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

§ 10836. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

(1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega järgmistel juhtudel:

1) teenistujate reservi liikme algatusel;

9

2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale;

3) teenistujate reservi liige asub kriisiülesandega ameti- või töökohale;

4) teenistujate reservi liikme olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne;

5) teenistujate reservi liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega võib teenistujate

reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme staatusest, kui

1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 10836

lõike 1 alusel, jätab kriisi lahendamisel mõjuva põhjuseta osalemata või

2) ta ei täida käesolevas seaduses sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on enne teenistujate reservi liikme vabastamist teenistujate

reservi liikme staatusest õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel

töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning

käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku

nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.“.

§ 2. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 41 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Hädaabiteadete menetlemisel võivad osaleda Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele on määratud

kriisiroll ja kes on kaasatud kriisi lahendamisse.“;

2) paragrahvi 19 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Isiku erakorraline kaasamine Päästeameti tegevusse“;

3) paragrahvi 19 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Päästeamet võib erakorraliselt kaasata füüsilist isikut alates 18. eluaastast päästetööle ohu

tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks või kriisiolukorra ajal vajalike

toimingute tegemiseks, kui:“;

4) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) erakorraline kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule ega

tema varale.“;

5) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse sõna „rakendatud“ sõnadega „erakorraliselt kaasatud“;

6) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib isikut erakorraliselt kaasata ainult nii

kaua, kui see on päästetööks või kriisiolukorra ajaks vältimatult vajalik.“;

10

7) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut:

1) kellel puudub Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus;

2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest;

3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

4) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;

5) kes oma käitumise poolest ei sobi vabatahtliku päästja ülesandeid täitma ja kelle käitumine

või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust.“;

8) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kes on piiratud teovõimega;“;

9) paragrahvi 361 pealkirja ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Abidemineerija“ sõnadega „ja

kriisirolliga vabatahtliku päästja“;

10) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kriisirolliga vabatahtliku päästja vastavust käesoleva seaduse § 34 lõike 11 punktides 1–

5 sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.“;

11) seaduse 7. peatüki 31. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „abidemineerija“ sõnadega „ja

kriisirolliga vabatahtlik päästja“;

12) paragrahvi 421 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 421. Abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramine

„(1) Päästeamet võib määrata kriisirolli abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija)

ja II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale (edaspidi kriisirolliga vabatahtlik

päästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda

Päästeameti tegevuses enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine).“;

13) paragrahvi 421 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kriisiajal“;

14) paragrahvi 421 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevuses on osaleda elanikkonnakaitses ja päästetöödel

käesoleva seaduse § 32 lõike 1 kohaselt.“;

15) paragrahvi 421 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kriisirolli ei määrata abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale, kes on kriisiülesandega

ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi

sõjaaja ametikoht), välja arvatud juhul, kui abidemineerija või vabatahtlik päästja vastavalt

ameti- või töökohalt vabastatakse.

11

(5) Päästeametil on enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist

õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või

töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.“;

16) paragrahv 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 422. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine

Päästeameti tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise kriisi lahendamisse

kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine kriisi

lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva

tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga

vabatahtliku päästja kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja

kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.“;

17) paragrahv 423 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 423. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö-

või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga abidemineerijat ja kriisirolliga vabatahtlikku päästjat ei nimetata sõjaaja

ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks.

(2) Kriisirolliga abidemineerijal ja kriisirolliga vabatahtlikul päästjal on õigus keelduda töö

tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi

lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga

vabatahtliku päästja avaliku võimu teostamise õigus peatub ning ta on ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule päästjale, kes osaleb kriisi

lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele

12

eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Hüvitist ei maksta, kui

tööandja säilitab kriisi lahendamises osalevale kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale tema

senise töötasu või palga.

(6) Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja hüvitise ulatuse, selle

taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.“;

18) paragrahv 424 tunnistatakse kehtetuks;

19) seaduse 7. peatüki 4. jagu täiendatakse paragrahviga 431 järgmises sõnastuses:

„§ 431. Päästeameti abidemineerija ja vabatahtliku päästja vabastamine kriisirollist

(1) Päästeameti otsusega vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui

ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral

Päästeameti tegevuses;

3) asub sõjaaja ametikohale;

4) asub kriisiülesandega ameti- või töökohale või

5) kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne.

(2) Päästeameti otsusega võib vabatahtliku päästja või abidemineerija vabastada kriisirollist,

kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 8 või § 381 lõikes 1 sätestatud väljaõppe kohustust.

(3) Päästeametil on enne abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist vabastamist õigus

saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel töötamise registrist teavet isiku

töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 3 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.

(4) Kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on kohustatud esimesel

võimalusel tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud

tööriietuse, -vahendid ja varustuse.“;

20) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnastuses:

„72. peatükk

HÄIREKESKUSE KRIISIROLLIGA VABATAHTLIK

§ 434 . Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramine

13

(1) Häirekeskus võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi Häirekeskuse

kriisirolliga vabatahtlik), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku

osaleda Häirekeskuse töös enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine).

(2) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlik on Häirekeskuse vabatahtlik, kelle ülesanne on

osaleda Häirekeskuse töös kriisi lahendamise ajal, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikest 41

ning talle määratud ülesannetest vastavalt pädevusele ja väljaõppele.

(3) Häirekeskusel on enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramist õigus saada

töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

(4) Kriisirolli ei määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on kriisiülesandega ameti- või

töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja

ametikoht), välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või töökohalt

vabastatakse.

§ 435. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus

(1) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud

juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks.

(2) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikul on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja

heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku avaliku

võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui

ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta

hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti

avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab kriisi

lahendamises osalevale kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale tema senise töötasu või palga.

(6) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 436. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku väljaõpe

Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlik peab läbima Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga

kehtestatud väljaõppe, mille tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja oskused § 434

lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.

14

§ 437. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku kaasamine Häirekeskuse tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt

vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral

pikendab iga kord Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlike kaasamist kuni 30 kalendripäeva

võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikud kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

§ 438. Häirekeskuse vabatahtliku vabastamine kriisirollist

(1) Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 437 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral

Häirekeskuse tegevuses;

3) asub sõjaaja ametikohale;

4) asub kriisiülesandega ameti- või töökohale või

5) kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne.

(2) Häirekeskuse peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib Häirekeskuse

vabatahtliku vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse paragrahvis 436 sätestatud

kohustust.

(3) Häirekeskusel on enne Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist vabastamist õigus saada

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel töötamise registrist teavet isiku töötamise

kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

(4) Häirekeskuse kriisirollist vabastatud vabatahtlik on kohustatud esimesel võimalusel

tagastama Häirekeskusele talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara.

§ 3. Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 72 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

15

„(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse

erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse, päästeteenistuja teenistuskohale

sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või endiste teenistujate reservi.“;

2) seadust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

„41. peatükk

ENDISTE TEENISTUJATE RESERV

1. jagu

Üldsätted

§ 221. Endiste teenistujate reservi liige

Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda Häirekeskuse või Päästeameti töös enne

kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kes on nimetatud käesoleva

seaduse § 225 alusel reservi liikmeks.

2. jagu

Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe ja välisriiki lähetamine

§ 223. Teenistujate reservi kandideerimine

(1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või Päästeameti

teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab

käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud nõuetele.

(2) Teenistujate reservi liikmeks kandideeriv isik esitab Häirekeskusele või Päästeametile

taotluse ja käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud isikuankeedi.

(3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes

ja päästeteenistujana kriisi lahendamisel.

§ 224. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded

(1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele ja tema

puhul ei tohi esineda käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud asjaolusid. Teenistujate reservi

liikmeks sobivuse hindamisel võib isiku suhtes teha käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud

taustakontrolli.

(2) Häirekeskusel või Päästeametil on enne isiku teenistujate reservi liikmeks nimetamist õigus

saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning

16

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(3) Teenistujate reservi liikmeks ei saa nimetada isikut, kes on kriisiülesandega ameti- või

töökohal või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt

vabastatakse.

(4) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on

vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks.

§ 225. Isiku nimetamine teenistujate reservi

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks

Häirekeskuse või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega.

§ 226. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine

(1) Häirekeskus ja Päästeamet peavad teenistujate reservi liikmete üle arvestust, mille eesmärk

on saada ülevaade teenistujate reservi koosseisust ja staatusest ning tagada teenistujate reservi

liikmete tegevuse korraldamine, Häirekeskuse või Päästeameti tegevuses osalemine, nõuetele

vastavuse jälgimine ning statistika kogumine ja analüüs.

(2) Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamiseks võib töödelda järgmisi andmeid:

1) üldandmed;

2) teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmed;

3) andmed teenistujate reservi liikmele esitatavate nõuete täitmise kohta;

4) väljaõppes ja täiendusõppes osalemise andmed;

5) andmed teenistujate reservi liikmele antud õiguste kohta;

6) Häirekeskuse või Päästeameti tegevuses osalemise andmed;

7) teenistujate reservi liikmele vahendi, erivahendi ja relva väljastamise andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse teenistujate

reservi kuulumise ajal ning üks aasta pärast teenistujate reservist vabastamist või õigusvaidluse

korral kuni selle lõppemiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid säilitatakse nende

kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni selle

lõppemiseni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid säilitatakse neli aastat nende

kogumise kalendriaasta algusest arvates või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid säilitatakse kuni väljastatud

vahendi, erivahendi ja relva tagastamiseni ning üks aasta pärast tagastamist või õigusvaidluse

korral kuni selle lõppemiseni.

17

(7) Päästeasutuses teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Häirekeskuse ja Päästeameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikmete üle arvestuse

pidamise korra.

§ 227. Teenistujate reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe

(1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe.

(2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi

täiendusõppe.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate

reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult

läbituks.

(4) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab

Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor või tema volitatud isik.

(5) Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ning korra

päästeasutuses kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 228. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine

(1) Häirekeskusel või Päästeametil on õigus lähetada teenistujate reservi liige tema nõusolekul

väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki.

(2) Häirekeskus või Päästeameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikme välisriiki

lähetamise korra.

3. jagu

Teenistujate reservi liikme vormiriietus ja sotsiaalsed tagatised

§ 229. Reservi liikme vormiriietus ja eritunnused

(1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe ja täiendusõppe ajal päästeasutuse

töös osalemiseks vormiriietuse teenistujate reservi liikme eritunnustega.

(2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ja

eritunnuste kirjelduse ning kandmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor.

18

(3) Teenistujate reservi liikmele võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistusse

nimetamise korral päästeteenistuja vormiriietuse ja ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse

§-des 17 ja 171 sätestatust.

§ 2210. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise

korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal

Kui teenistujate reservi liige hukkub, sureb või tema töövõime väheneb väljaõppe või

täiendusõppe ajal, kohaldatakse päästeseaduse §-s 41 sätestatut.

§ 2211. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus

(1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada

tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul.

Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse ja lisab sellele

väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse.

(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale

vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud

juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik.

(3) Häirekeskus või Päästeamet võib maksta teenistujate reservi liikmele tema kirjalikul

taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise

arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue kuu

keskmine palk või töötasu, mida tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel

kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud

kalendrikuu keskmine brutokuupalk.

(4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest

Häirekeskuse või Päästeameti makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega

tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks.

(7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu

teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst

keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.

19

(9) Kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks nimetatud teenistujate reservi liikmele

makstakse päästeteenistuja palka.

(10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju,

võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist

Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.

§ 2212. Kulude hüvitamine

(1) Häirekeskus või Päästeamet hüvitab teenistujate reservi liikmele vajalikud kulud seoses:

1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes;

2) perioodilise tervisekontrolliga;

3) transpordiga;

4) välislähetusega.

(2) Häirekeskus või Päästeamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada ka muud

põhjendatud ja asjakohased kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning

maksmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor.

(4) Kokkuleppel Häirekeskuse või Päästeametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus.

4. jagu

Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse

§ 2213. Teenistujate reservi kaasamine

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi

Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate reservi

kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse;

2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või selle ülempiir;

3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab;

5) vajaduse korral muud andmed.

20

§ 2214. Teenistujate reservi liikme nimetamine päästeteenistujaks

(1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 227 sätestatud väljaõppe ja

kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Häirekeskuse või

Päästeameti päästeteenistujaks.

(2) Kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks, kohalduvad talle

päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed

tagatised ja hüved.

5. jagu

Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

§ 2215. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine

(1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest Häirekeskuse või

Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega järgmistel juhtudel:

1) teenistujate reservi liikme algatusel;

2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale;

3) teenistujate reservi liige asub kriisiülesandega ameti- või töökohale;

4) teenistujate reservi liikme olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne;

5) teenistujate reservi liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(2) Häirekeskuse peadirektori või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega

võib teenistujate reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme staatusest, kui:

1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 2214 lõike 1

alusel, jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või

2) ta ei täida käesoleva seaduse §-s 227 sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust.

(3) Häirekeskusel või Päästeametil on enne teenistujate reservi liikme vabastamist teenistujate

reservi liikme staatusest õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel

töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning

käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku

nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.“.

§ 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu ja koosseisu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht.“;

2) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

„31. peatükk

TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSE RESERVIS

21

§ 204. Julgeolekuasutuse reserv

(1) Julgeolekuasutuse reservi liige on isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõusoleku osaleda julgeolekuasutuse töös enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi

kriisi lahendamine).

(2) Isik nimetatakse ja vabastatakse julgeolekuasutuse reservi koosseisust julgeolekuasutuse

juhi käskkirjaga.

(3) Julgeolekuasutuse reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on kriisiülesandega ameti- või

töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui

isik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

(4) Julgeolekuasutusel on enne isiku reservi liikmeks nimetamist õigus saada töötamise

registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

(5) Julgeolekuasutuse reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see

on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks.

§ 205. Julgeolekuasutuse reservi kaasamine ja liikme staatus

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

julgeolekuasutuse reservi kaasamise julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kuni 30

kalendripäevaks. Nimetatud tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva korraga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse

üle. Kui julgeolekuasutuse reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab

Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord

julgeolekuasutuse reservi kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võetakse

tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse ametniku või töötajana.

(4) Kaitsepolitseiametil on õigus julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasatud

julgeolekuasutuse reservi liige võtta tähtajaliselt teenistusse politseiametnikuna.

§ 206. Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõpe, kulude hüvitamine ja tagatised

(1) Julgeolekuasutusel on õigus kutsuda reservi liige väljaõppele. Julgeolekuasutuse reservi

liikme väljaõppesse kutsumise otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik.

(2) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on väljaõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt

tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse

saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse.

(3) Julgeolekuasutusel on õigus hüvitada reservi liikmele väljaõppes osalemisega seotud kulud

ja maksta väljaõppe ajal hüvitist.

22

(4) Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise

taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(6) Julgeolekuasutuse reservi liikmele kehtivad väljaõppes osalemise ajal käesoleva seaduse

§-des 18 ja 242 sätestatud tagatised ning hüvitiste maksmise kord.

(7) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks,

kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks julgeolekuasutuse

teenistuse koosseisu.

(8) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud julgeolekuasutuse reservi liikme avaliku võimu

teostamise õigus sellel ametikohal peatub kriisi lahendamise ajaks, kui ta on nimetatud

julgeolekuasutuse teenistuse koosseisu.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst

keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.“.

§ 5. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 punkti 265 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „ning

politsei ja piirivalve seaduse § 10819 lõikes 1, § 10822 lõike 1 punktides 4 ja 5, § 10823 ja § 10836

lõike 1 punktides 3 ja 4“;

2) paragrahvi 29 punktis 551 asendatakse tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „§ 431 lõike 1

punktides 4 ja 5 ning päästeteenistuse seaduse § 221 ja § 2215 lõike 1 punktides 3 ja 4“;

3) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 552 ja 553 järgmises sõnastuses:

„552) Häirekeskusele päästeseaduse § 434 lõikes 1 nimetatud isiku kriisiülesandega ameti- või

töökohal töötamise kontrollimiseks;

„553) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse § 204 lõikes 1 nimetatud isiku

kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks.“.

§ 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse§ 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises

sõnastuses:

„11) julgeolekuasutuste seaduse alusel Välisluureameti reservi liikmeks nimetamiseks

nõusoleku andnud ja reservi liikmeks nimetatud isik;“.

§ 7. Tulumaksuseaduse muutmine

23

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja

7, Kaitseliidu seaduse § 61, politsei ja piirivalve seaduse §-de 753 ja 10832, julgeolekuasutuste

seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, päästeteenistuse seaduse

§ 2210, turvategevuse seaduse § 29, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 160 alusel makstavat

hüvitist või toetust;“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb sellest, et Häirekeskuse (edaspidi HäK), Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA) ja julgeolekuasutuste isikkoosseis

ei ole piisav, et pikaajaliste ja keerukate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi

põhiülesandeid.

Siseministeeriumi valitsemisalale on määratud kokku 19 riigikaitseülesannet. Valitsemisala

asutuste üks peamisi vastutusalasid on riigi toimimise, sisejulgeoleku ja elanikkonna kaitse

tagamine ning riigi edukaks sõjaliseks kaitseks eelduste loomine.

Kriisivalmiduse seisukohalt on oluline sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset toetavate

vabatahtlike ning laiemalt kriisireservi võimekuse kestlik arendamine, et tagada riigi ja

ühiskonna toimimiseks kriitiliste ülesannete täitmise järjepide vus, reageerimisvõime ning

kiire võimendamine olukorras, kus tavapärased ressursid on üle koormatud või häiritud.

Vaja on täpsustada ja laiendada vabatahtlike kaasamise võimalusi, suurendada kriisirolliga

vabatahtlike ringi, kehtestada väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord ning tagada

vabatahtlikuna sisejulgeolekusse panustavale isikule õigusselgus töösuhetes ja sotsiaalsete

tagatiste olemasolu väljaõppes osalemise ja kriisi lahendamise ajal.

Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikele kriisirolli määramise võimalus on kehtivas

õiguses juba ette nähtud eri valdkondlikes õigusaktides, kuid regulatsioon ei ole ühtne ega

hõlma kõiki Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike kaasamise vajadusi. Eelnõuga

täpsustatakse ja laiendatakse kriisirolli määramise aluseid, et Siseministeeriumi valitsemisala

vabatahtlikke saaks süsteemsemalt ja selgemalt kaasata sisejulgeoleku tagamisse eri

kriisiolukordades, sealhulgas sõjaseisukorras. Seaduses sätestatakse kriisirolli määramise

õiguslikud alused vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i

vabatahtlikele.

Kehtivas õiguses puudub ka regulatsioon, mis võimaldaks süsteemselt kaasata kriiside

lahendamisse endisi teenistujaid, päästeteenistujaid ja politseiametnikke, kellel on

sisejulgeoleku tagamiseks vajalik haridus ja kogemus ning soov panustada kriisiolukorras kriisi

lahendamisse. Selle puudujäägi kõrvaldamiseks nähakse eelnõuga ette teenistujate reservi

süsteem ning luuakse õiguslikud alused teenistujate reservi moodustamiseks HäK-i, PPA, PäA

ja julgeolekuasutuste koosseisus. Lisaks kehtestatakse endiste teenistujate reservi

kandideerimise ja nimetamise reeglid, reservi liikme sotsiaalsed tagatised, töö- ja

teenistussuhete erisused ning väljaõppe reeglid.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja kriisivalmidusele, kuna suureneb

võimekus tagada sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse ka pikaajaliste ning ressursimahukate

kriiside korral. Muudatustega luuakse vabatahtlikele ja reservi liikmetele paremad võimalused

panustada kriisi lahendamisse ning tagatakse neile selgemad õigused ja sotsiaalsed tagatised.

2

Eelnõuga kaasneb teatud mõju tööandjatele, kelle töötajad osalevad reservi väljaõppes või kriisi

lahendamises, mistõttu võib töötaja ajutine puudumine mõjutada töökorraldust ja

majandustegevust. Samas on mõju piiratud, kuna osalemine põhineb isiku vabatahtlikult antud

nõusolekul, on ajaliselt piiritletud ning sellega kaasnevad hüvitusmehhanismid. Samuti kaasneb

tööandjatele mõningane halduskoormus seoses töötajate puudumise vormistamise, taotluste

menetlemise ja võimalike hüvitiste taotlemisega. Eelnõuga kaasneb muu hulgas teatav

halduskoormuse kasv, eelkõige vabatahtlikele ja teenistujate reservi liikmetele seoses taotluste

esitamisega (nt lisapuhkus ja hüvitised). Vabatahtliku kriisirolli võtmise ja teenistujate reservi

liikmeks olekuga kaasneb ka isikutele kohustus osaleda väljaõppes ning täiendusõppes.

Kuna muudatused on vältimatult vajalikud Eesti kriisivalmiduse suurendamiseks ja

sisejulgeoleku reservi loomiseks, ei nähta käesoleva eelnõuga muudes valdkondades ette

täiendavaid halduskoormust vähendavaid meetmeid, arvestades julgeolekukaalutlusi ning

vajadust tagada riigi toimimine kriisiolukordades.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja vabatahtlike merepäästjate sätted on koostanud Siseministeeriumi nõunik

Annika Malva ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-Johanson

([email protected]), vabatahtlike päästjate sätted on koostanud

nõunik Marko Põld ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-

Johanson ([email protected]), Häirekeskuse vabatahtlike sätted on

koostanud nõunik Gerttu Blank ([email protected]) ja õigusnõunik Annika

Jõgiste-Johanson ([email protected]) ning endiste teenistujate

reservi ja teenistuse julgeolekuasutuse reservi sätted on koostanud Siseministeeriumi

teenistusõiguse valdkonnajuht Ingrid Puurvee ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi

Kulp (teenistussuhe lõppenud) ja ministeeriumi nõunik Kristen Kanarik

([email protected]).

Eelnõu koostamisse olid kaasatud Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia ning Välisluureamet.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kaudne puutumus on isikuandmete

kaitse üldmäärusega.

Eelnõuga muudetakse:

1) politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni RT I, 23.10.2025, 3;

2) päästeseaduse redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 68;

3) päästeteenistuse seaduse redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 69;

4) julgeolekuasutuste seaduse redaktsiooni RT I, 14.03.2023, 25;

5) karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 18.03.2026, 30;

6) maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 6;

7) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse redaktsiooni RT I, 03.02.2026, 13;

3

8) tulumaksuseaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 4.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025–2027 punktidega 40 ja 41.

Punkti 40 kohaselt loome ühise sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi, sealhulgas

elanikkonnakaitse reservi, kaasates selleks valdkonnas tegutsevaid vabatahtlikke, endisi

siseturvalisuse valdkonna töötajaid ning reserv- ja eruväelasi. Tähtaeg on I kvartal 2027.

Punkti 41 kohaselt on eesmärk luua sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi terviklik

arvestus, sealhulgas täiendada andmevahetust puudutavat õigusloomet nii, et inimese kriisi- ja

sõjaaja roll oleks selge ning välditaks kriisiülesannete kattuvust. Tähtaeg on IV kvartal 2026.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 73 kohaselt

Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta ühtegi PS §-s 104 loetletud seadust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada riigi kriisivalmidust ning tagada sisejulgeoleku ja

elanikkonnakaitse järjepidev toimimine olukordades, kus pikaajalised ja keerukad kriisid

ületavad HäK-i, PPA, PäA ning julgeolekuasutuste tavapärase isikkoosseisu võimekuse. Selle

võimekuse loomise alus on kriisireservi kontseptsioon.

Kriisireservi kontseptsioon on kolmetasandiline. Esimene tase on valmisoleku reserv –

inimesed, kellele on määratud konkreetsed kriisirollid, kes on saanud (või saavad) väljaõppe ja

asuvad vajaduse korral kriisiajal ametisse või kellele on määratud vabatahtlik kriisiroll. Teine

tase on baasväljaõppega inimesed, kes saavad toetada valmisoleku reservi ja täita lihtsamaid

ülesandeid. Kolmas tase on niinimetatud välkvabatahtlikud, kes enne kriisi vabatahtlikku tööd

ei tee, kuid kriisiajal on valmis panustama. Käesoleva eelnõu eesmärk on eelkõige reguleerida

kontseptsiooni esimest taset ehk Siseministeeriumi valitsemisala täiendavate kriisirolliga

vabatahtlike ja teenistujate reserviga seonduvat. Eelnõuga ei muudeta kriisirollita vabatahtlike

ehk vabatahtliku merepääste, abidemineerijate, abipolitseinike, Häirekeskuse vabatahtlike ega

vabatahtlike päästjate üldregulatsiooni.

Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi (edaspidi

kriisireserv) laiendamiseks, mis koosneb peamiselt kriisirolliga vabatahtlikest (päästjad,

merepäästjad ja HäK-i vabatahtlikud) ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (PPA, PäA,

HäK, KAPO) endistest teenistujatest. Seeläbi täiendatakse Siseministeeriumi valitsemisalas

kriisireservi võimekust ning eelnõu kohaselt koosneb see vabatahtlikest, kriisirolliga

vabatahtlikest ja vabatahtlikust endiste teenistujate reservist.

Siseministeeriumi valitsemisalas on kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga abipolitseinike

regulatsioon kehtestatud ning sellele lisanduvad käesoleva eelnõuga kriisirolliga vabatahtlikud

merepäästjad, kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud ja kriisirolliga vabatahtlikud päästjad.

Kriisirolli määramiseks peavad vabatahtlikul olema täidetud eelnõuga kehtestatud

sobivusnõuded ning läbitud väljaõpe, mis tagab, et kriisiolukorras on isikutel piisavad oskused

ja teadmised toetamaks asutusi nende ülesannete täitmisel.

Teenistujate reservi kehtivas õigusruumis ei ole ning käesolevaga luuakse Siseministeeriumi

valitsemisalas võimalus teenistusliku reservi loomiseks PPA, PäA, HäK-i ja KAPO juures.

Täiendavalt võimaldatakse teenistujate reservi loomise võimalus Kaitseministeeriumi

4

valitsemisalas Välisluureametis (edaspidi VLA). Julgeolekuasutuste seaduses kasutatakse

vastava reservi kohta mõistet „julgeolekuasutuste reserv“. Teenistujate reservi saavad

vabatahtlikult kuuluda eelkõige vastava asutuse endised teenistujad ning isikud, kellel on

ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seeläbi on teenistujate reservi liikmeks

üldjuhul endised teenistujad, kui reservi liikmeks saab nimetada ka inimesi, kellel on

valdkondlikult samaväärsed teadmised, mis võimaldavad asutuse ülesandeid kriisiolukorras

täita.

Kriisirolli või teenistuse reservi määramine tagab, et väljaõppe ajaks ja kriisiolukorras on

võimalik neid vajadusel kaasata ning nad on selleks ajaks vabastatud muudest kohustustest.

Eesmärk on luua reservi valmidus selliselt, et Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi

liikmed ja riigi sõjaliseks kaitseks vajalik koosseis ei kattuks. Kriisirolliga vabatahtlike ja

teenistusliku reservi kaasamise otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi

Valitsus oma korraldusega kuni 30 kalendripäevaks. Korralduses tuleb määratleda vabatahtlike

või teenistusliku reservi liikmete liik ja arv, nende ülesanded ning kaasamise kestus.

Lisaks on eelnõu eesmärk võimaldada Siseministeeriumi valitsemisala asutustel kaasata ka n-ö

välkvabatahtlikke. Need on isikud, kes soovivad kriisiolukorras panustada kriisi lahendamisse,

kuid ei ole enne kriisi vabatahtlikus tegevuses osalenud. Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud

kriisiolukorra, võib ka sellises olukorras tekkida vajadus kaasata täiendavaid pädevaid isikuid,

kes enne kriisiolukorda veel vabatahtlikud ei olnud. Selliseks juhuks on vabatahtlike

koolitamiseks ette nähtud kriisiolukorra aegne õpe, mille maht on üldjuhul väiksem kui

tavapärane vabatahtliku staatuse määramiseks vajalik väljaõpe. Vabatahtliku merepääste suhtes

on selline väljaõppe liik eraldi sätestatud PPVS-is ning teiste Siseministeeriumi vabatahtlike

suhtes on kriisiaegse väljaõppe korraldamise võimalus loodud väljaõppe kujundamise kaudu

määrusandlikul tasandil. Väljaõpe tagab, et nad suudavad täita vabatahtliku rolliga kaasnevaid

põhiülesandeid. Näiteks kriisiaegse vabatahtliku merepäästja õppes keskendutakse vajalike

algteadmiste ja -oskuste omandamisele, vabatahtliku merepäästja tööle ning tavapärase õppe

ennetustöö mahtu vähendatakse oluliselt. Seeläbi tagatakse kriisiolukorra aegse õppega, et uusi

vabatahtlikke on võimalik kaasata kiirkorras põhiülesannete täitmisse.

Eelnõuga ei reguleerita kogukondlike vabatahtlike ega nende võrgustike kaasamist, kes samuti

panustavad kriisivalmidusse, kohaliku olukorrateadlikkuse hoidmisse, abivajajate märkamisse

ning esmasesse kogukondlikku toimetulekusse.

Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi süsteemseks

kasutamiseks, võimaldades kaasata sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse ülesannete täitmisse

senisest laiem ring kriisirolliga vabatahtlikke ja endisi teenistujaid, kellel on vajalik pädevus ja

kogemus vastavate ülesannete täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärk tagada kriisireservi

liikmetele selge õiguslik staatus, piisavad sotsiaalsed tagatised ning töö- ja teenistussuhete

erisused, mis võimaldavad neid kiirelt ja tõhusalt rakendada olukordades, kus tavapärased

ressursid on ülekoormatud või häiritud, sealhulgas sõjaseisukorra ajal. Sellega luuakse eeldused

riigi ja ühiskonna toimimiseks kriitiliste ülesannete järjepidevaks täitmiseks, reageerimisvõime

säilimiseks ja vajaduse korral kiireks võimendamiseks kogu riigi territooriumil.

2.2. Eelnõu väljatöötamiskavatsus

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) kohaselt koostatakse seaduseelnõu

väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks üldjuhul väljatöötamiskavatsus. Käesoleva eelnõu

ettevalmistamisel on arvestatud, et eelnõu üks sisuline osa – politsei ja piirivalve seaduses

5

reguleeritava endiste teenistujate reservi regulatsioon – on juba varem läbinud

väljatöötamiskavatsuse etapi. Nimelt koostati politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus1, mis saadeti kooskõlastamisele 2019. aasta

lõpus. Väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside ja toimunud arutelude tulemusena loobuti

osast kavandatud muudatustest ning osa lahendustest on vahepeal juba ellu viidud (kriisirolliga

abipolitseinikega seotud regulatsioon) või on käsitlusel eraldi menetluses olevates õigusaktides

(sh abipolitseiniku seaduse eelnõu kooskõlastusringis).

Väljatöötamiskavatsuses käsitleti ühe võimalusena läbida kohustuslik reservteenistus. Eelnõu

kohaselt on kriisireservi loomine kavandatud vabatahtlikkuse põhimõttel.

Eeltoodust tulenevalt on endiste teenistujate reservi regulatsiooni osas tuginetud varem

koostatud väljatöötamiskavatsuses tehtud analüüsile ja selle kohta esitatud märkustele. Lisaks

lahendatakse käesolevas eelnõus küsimused, mis vajavad täiendavat või ajakriitilist õiguslikku

lahendust ning mis ei ole saanud lahendust juba vastu võetud või paralleelselt menetletavates

õigusaktides.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust tervikuna koostamata, kuna

eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisuse vajadus tuleneb praegusest

julgeolekuolukorrast ja muutunud julgeolekukeskkonnast, milles riigi kriisivalmiduse ja

elanikkonnakaitse tugevdamine eeldab viivitamatut õiguslike lahenduste rakendamist.

Riigikantselei on julgeolekupoliitika aluste ajakohastamisega seoses toonud esile, et

julgeolekukeskkond on muutlik ning süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis kasvatavad

pingete ja konfliktide tekkimise ohtu, mis omakorda suurendab vajadust tugevdada riigi

otsustusvõimet ja kriisivalmidust2.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 järgi muudetakse PPVS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4. Muudatused on tingitud

vajadusest tagada täiendavate vabatahtlike kaasamise võimalus kriisiolukorras. Kriisiolukorras

võib riigi tavapärane ja kavandatud vabatahtlike ressurss olla ammendunud ning nii-öelda

välkvabatahtlike kaasamine võimaldab suurendada vabatahtlike arvu kriisiolukorraga

toimetulekuks. Tegemist on inimestega, kes veel ei kuulu kriisiolukorras vabatahtlikku

organisatsiooni, kuid soovivad kriisiolukorras olukorra lahendamisse panustada ning peavad

selleks läbima eraldi kriisiolukorra aegse õppe.

Käesoleva sätte eesmärk on luua õiguslik alus kriisiolukorra aegse õppe läbinud vabatahtliku

merepäästja osalemiseks merepäästetööl. Seetõttu täiendatakse vabatahtliku merepäästja

pädevuse regulatsiooni, lisades § 1084 lõigetesse 2 ja 4 kriisiolukorra aegse õppe läbinud

vabatahtlikule merepäästjale merepäästetöö tegemise võimaluse. Vabatahtliku merepäästja

kriisiolukorra aegset õpet reguleeritakse eelnõu § 1 punktidega 3, 4 ja 5.

Lõike 2 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd

teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe. Vastavalt kehtivale

1 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus. 2 https://www.riigikantselei.ee/uudised/riigikantselei-saatis-avalikule-kooskolastamisele-eesti-

julgeolekupoliitika-alused-2026.

6

regulatsioonile võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd teha

vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud vähemalt esimese astme õppe.

Lõike 4 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik

merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe

läbinud vabatahtliku merepäästjaga. Teise astme õppe läbinud vabatahtlik merepäästja on

saanud täiendava väljaõppe ning seeläbi on tagatud isikukoosseisu parem ettevalmistus

iseseisvaks tegutsemiseks. Vastavalt kehtivale regulatsioonile võib politsei ülesandel iseseisvalt

merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud esimese astme õppe, kui ta

tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 1086 lõiget 1. Kehtiva sätte kohaselt võib vabatahtliku

merepäästjana tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja

kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, keda ei ole käesoleva seadusega keelatud

tunnustada vabatahtliku merepäästjana, kes on läbinud vähemalt § 1086 lõikes 2 nimetatud

esimese astme õppe3 või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vastava õppe ja

sooritanud arvestuse ning kelle terviseseisund võimaldab tegutseda vabatahtliku merepäästjana.

Muudatuse kohaselt võib täiendavalt tunnustada vabatahtliku merepäästjana ka isikut, kes on

läbinud eelnõu § 1 punktis 3 nimetatud kriisiolukorra aegse õppe.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse§ 1086 lõikega 31. Muudatus on tingitud vajadusest tagada

kiirem viis täiendavate vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks kriisiolukorras. Ülesannete

jäävuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada otsingu- ja päästetöö tegemine merel ka

kriisiolukorras, kui tavapärane otsingu- ja päästetööde ressurss on ülekoormatud. Seetõttu

täiendatakse § 1086 lõikega 31 ning nähakse ette nõuded vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra

aegsele õppele. Vabatahtliku merepäästja väljaõpe koosneb tavaolukorras I astme (kestab

vähemalt 40 tundi) ja II astme (kestab vähemalt 20 tundi) õppest ning iga kolme aasta tagant

läbitavast kohustuslikust täiendusõppest.

Kriisiolukorras tekib vajadus paindlikumalt värvata ja välja õpetada uusi vabatahtlikke

merepäästjaid, et tagada otsingu- ja päästetööde tegemine nõutud mahus. Senised kriisiaegsed

kogemused on näidanud, et kriisiolukorras leidub inimesi, kes soovivad panustada, kuid ei ole

varem kaalunud vabatahtlikuna tegutsemist. Kavandatava regulatsiooniga luuakse neile selleks

võimalus.

Kriisiolukorra aegse õppe läbimine on aluseks isiku tunnustamisele vabatahtliku merepäästjana

(eelnõu § 1 punkt 2), kuid ei tähenda talle automaatselt kriisirolli määramist. Otsingu- ja

päästetöid merel ei tee kriisiolukorras ainult kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad, vaid ka

ilma kriisirollita vabatahtlikud merepäästjad vastavalt oma võimalustele. Nii luuakse

kriisiolukorras võimalus säilitada vabatahtlike võrgustiku toimivus ka näiteks juhul, kui

kriisirolliga vabatahtlikud suunatakse ülesandeid täitma oma tavapärasest

tegutsemispiirkonnast kaugemale ning nende tavapärases piirkonnas tekib vajadus täiendava

inimressursi järele.

Paragrahvi 1086 lõikega 31 luuakse eraldi õpe, mis kestab lühemat aega kui tavapärane

vabatahtliku merepäästja I astme õpe. Sätte eesmärk on tagada, et kriisiolukorras oleks võimalik

kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid vabatahtlikke merepäästjaid. Kriisiolukorras võib

täiendavate vabatahtlike merepäästjate kaasamine olla aegkriitiline, mistõttu ei pruugi olla

ajaliselt võimalik läbida tavapärast I astme õpet. Muudatuse kohaselt on vabatahtliku

3 Esimese astme õppes omandatakse vajalikud algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks ning

teadmised ennetustööks merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi

ja lõpeb arvestusega.

7

merepäästja kriisiolukorra aegse väljaõppe maht vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.

Võrreldes väljaõppega tavaolukorras on 20-tunnine väljaõpe ligikaudu poole väiksema

mahuga, keskendudes merel otsingu- ja päästetööks vajalikele praktilistele algteadmistele

ja -oskustele, ning õppest jääb muu hulgas välja ennetustöö valdkond. Vabatahtliku merepäästja

kriisiolukorra aegsele õppele võib suunata ja vabatahtliku merepäästjana tunnustada vähemalt

18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse

nõuetele ning keda ei ole käesoleva seadusega keelatud vabatahtliku merepäästjana tunnustada.

Kriisiolukorras tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad tavaolukorra nõuded ja

õigused, sealhulgas kehtivas PPVS § 1086 lõikes 4 sätestatud täiendusõppe läbimise kohustus.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 täiendatakse § 1086 lõikeid 8 ja 81. Muudatused on seotud eelnõu

§ 1 punktides 1 ja 2 toodud muudatusega. Paragrahvi 1086 lõike 8 täienduse kohaselt kehtestab

vabatahtliku merepäästja õppe, kriisiolukorra aegse õppe ja täiendusõppe nõuded, õppe

korraldamise ning arvestuse sooritamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Paragrahvi 1086 lõike 81 täienduse kohaselt kinnitab vabatahtliku merepäästja esimese ja teise

astme õppe, kriisiolukorra aegse ning täiendusõppe õppekavad Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor haldusaktiga.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seaduse 51. peatükki 71. jaoga, milles reguleeritakse

vabatahtliku merepäästja kriisirolliga seonduvat. Kehtivas seaduses puudub kriisirolliga

vabatahtliku merepäästja regulatsioon, mistõttu on vaja seadust vastava regulatsiooniga

täiendada.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10819, millega reguleeritakse

kriisirolli määramist vabatahtlikule merepäästjale.

Lõikega 1 sätestatakse, et kriisirolli võib määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on andnud

nõusoleku osaleda Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses enne kriisiolukorda või selle ajal.

Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate puhul on tegemist vabatahtliku merepäästja väljaõppe

läbinud vabatahtlikega, kes on nõustunud kriisirolli määramisega ja kelle kaasamine

kriisiolukorras või enne seda on merel otsingu- ja päästetööde tegemise tagamiseks

esmavajalik. Kriisirolli saab määrata varem Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud

vabatahtlikule merepäästjale, kes on avaldanud soovi ja andnud nõusoleku toetada Politsei- ja

Piirivalveametit kriisiolukorras või enne seda.

Muudatus võimaldab kriisiolukorras või enne seda paindlikumalt kaasata väljaõppe saanud

vabatahtlikke ning suurendada Politsei- ja Piirivalveameti võimekust kriisiolukordade

lahendamisel. Kriisi lahendamisel on oluline, et Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik kiiresti

kaasata täiendavat väljaõppega isikkoosseisu olukordades, kus tavapärane töökorraldus ja

olemasolev koosseis ei ole piisavad. Kriisirolli regulatsiooniga luuakse vabatahtliku

merepäästja ja riigi vahel selge õiguslik seos, mis võimaldab vabatahtlikku merepäästjat kaasata

kriisiolukorras või enne seda konkreetsete ülesannete täitmisse ning määrata talle ette teada

rolli.

Lõikega 2 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja pädevust. Kriisirolliga

vabatahtliku merepäästja pädevuses on toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorras,

osaledes politsei tegevuses PPVS § 1081 lõike 2 kohaselt. Seega ei kaasne kriisirolli

määramisega vabatahtlikule merepäästjale õiguste ega volituste laienemist võrreldes tavapärase

vabatahtliku merepäästja pädevusega. Kriisirolli võtmine tähendab vabatahtlikule

8

merepäästjale eeskätt lisakohustust olla kriisiajal valmis Politsei- ja Piirivalveametit toetama

ning täitma talle määratud ülesandeid.

Lõikega 3 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveametil on enne vabatahtlikule merepäästjale

kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta

kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku

nimetamise kohta sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht).

Politsei- ja Piirivalveametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või

töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Politsei- ja Piirivalveametil on enne

vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja

kaitseväekohustuslaste registrist teavet vabatahtliku merepäästja kriisiülesandega ameti- või

töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Selliselt antakse Politsei- ja

Piirivalveametile õigus kontrollida, ega vabatahtlik merepäästja, kes soovib endale kriisirolli,

pole juba määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Eesmärk on

välistada ühele isikule mitme osapoole määratav kriisiroll, kuna praktikas saab isik täita

kriisiolukorras ühte rolli. Üldpõhimõttena jääb kehtima esimesena määratud kriisiroll. Näiteks

kui isikule on määratud sõjaaja ametikoht, siis ei saa teda täiendavalt määrata vabatahtliku

merepäästja kriisirolli.

Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri

kaudu. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või mitte

(päring on isikukoodi põhine ja vastus on jah/ei). Pärast kriisirolli määramist esitab Politsei- ja

Piirivalveamet omakorda teabe isikule kriisirolli määramise kohta. See teave jääb

kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist sõjaaja ametikohale.

Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on

nimetatud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,

kui vabatahtlik merepäästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus

töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva

kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Kriisiolukorra

lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale ametikohale asumisel või

töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha määramisel

kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema

ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks.

See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele vabatahtlikele merepäästjatele ei

saa Politsei- ja Piirivalveamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii

elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda

saab kriisiülesandega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või

töötaja täitma politsei ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või

töökohal.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10820, millega reguleeritakse

kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused.

Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga vabatahtliku merepäästja nimetada vaid

juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa

kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat sõjaaja ametikohale nimetada.

9

Vältimatu vajaduse sisustamine sõltub eelkõige võimaliku konflikti kulgemisest ning riigi

vajadusest kasutada sõjalise vastupanu osutamisel just konkreetsete oskuste, pädevuse ja

väljaõppega isikuid. Kui üldjuhul on sõjaliseks vastupanuks ettevalmistatud baasväljaõppega

sõdurite ja madruste arvukus suur, siis spetsiifiliste oskustega isikute ring võib konflikti puhul

vajada täiendust ka kriisirolliga vabatahtlike seast. Vastava hinnangu annab konkreetses

olukorras Kaitsevägi sarnaselt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) §-le 40,

mis annab Kaitseväele volituse jätta vältimatu vajaduse korral riigi sõjaliseks kaitseks teatud

õigusnormid täitmata.

Oluline on, et vabatahtlikke merepäästjaid saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja

kaasata neid kriisi lahendamisse. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud

kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi

lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks oma eesmärki.

Vabatahtlikele merepäästjatele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest

vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et

üldjuhul kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis

võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on

oluline, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi

lahendamisse kaasata, kui see on vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik

muul viisil tagada.

Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja nimetatakse Kaitseväe sõjaaja ametisse, vabastatakse

ta kriisirollist. Sellest tuleb esimesel võimalusel teavitada PPA-d ning isik esitab vastava

taotluse kriisirollist vabastamiseks. Pärast kriisirollist vabastamist võib isik jätkata vabatahtliku

merepäästjana ilma kriisirollita. Selline lahendus tagab ühelt poolt paindlikkuse erandjuhtudeks

ning teiselt poolt säilitab üldpõhimõtte, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate reservi

kasutatakse eelkõige siseturvalisuse tagamiseks.

Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.

Lõigete 2 ja 3 kohaseltluuakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kellele on määratud

kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse

kriisi lahendamisse. Selline õigus antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub vabatahtliku

merepäästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi lahendama.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui

ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses

või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või

asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus

või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku

merepäästja õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi lahendamise

tõttu. Selle kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse ametnike ja töötajate kui ka erasektori

töötajate puhul.

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu

teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on

sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise,

õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul

seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik

on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa

10

siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada

uue avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alusega. Kriisirolliga vabatahtliku

merepäästjana kriisi lahendamisse kaasatud ametnik on sel ajal ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest.

Lõikega 4 sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keeldumise ja

ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui

Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks, annab

Politsei- ja Piirivalveamet vastavatele vabatahtlikele merepäästjatele sellest teada ning kutsub

nad kriisi lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametit abistama kooskõlas eelnõu §-ga 10821.

Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises,

maksta hüvitist.

Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga vabatahtliku merepäästja või

tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse ega

saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja

kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole

tööandjal kohustust maksta talle töötasu.

Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate

valmisolekut ja osalust Politsei- ja Piirivalveameti abistamisel eri kriiside ajal. Hüvitist

makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kutsutakse kriisiajal Politsei-

ja Piirivalveametit abistama ning hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise

maksmine on seotud isiku osalemisega kriisiajal Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses, maksab

hüvitist Politsei- ja Piirivalveamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele

eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

Hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab kriisi lahendamises osalevale kriisirolliga

vabatahtlikule merepäästjale tema senise töötasu või palga.

Lõikega 6 sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatus. Hüvitise

taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses

paindlikult ja praktiliste vajaduste järgi.

Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist juhul, kui tööandjale tekib

lõike 2 kohaldamise tõttu otsene varaline kahju, ehk kahju tekib, kuna vabatahtlik merepäästja,

kellele Politsei- ja Piirivalveamet on määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest alalise

tööandja heaks, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel.

Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui varaline kahju on põhjuslikus seoses

sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga vabatahtliku merepäästjana kriisi lahendamise ajal täitnud

tööülesandeid. Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja

Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus

nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst

keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja. Vabariigi

Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks, tähtaja

lõppemisel vaatab otsuse üle ja võib seda aega vajadusel iga kord pikendada kuni 30

kalendripäeva võrra.

11

Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtlik

merepäästja kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik

kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise

ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike

rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud

keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurust ajas muuta vastavalt üldisele

palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise

brutokuupalga suurust ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada

tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise

kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

Varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik, et vältida riigi põhjendamatult ulatuslikku ja

raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varaline kahju võib sõltuda erinevatest välisteguritest,

peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav.

Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu

kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja

ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu. Statistikaameti viimastel

andmetel oli keskmine brutokuupalk 2026. aasta I kvartalis 2135 eurot, mistõttu on hüvitise

maksimaalne ülempiir 12 810 eurot (2135 × 6).

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10821, millega reguleeritakse

kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamist politsei tegevusse.

Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni

30 kalendripäevaks.

Kuna kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kutsumine kriiside lahendamisse mõjutab

tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Kui kriisi

lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga vabatahtlik merepäästja oma tavapärast tööd teha, otsustab

eelnõu kohaselt kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamise Vabariigi Valitsus valdkonna

eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal tekib siis õigus

keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada avalikku võimu, ilma

et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib

tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse toimimine – need võivad

ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga vabatahtlik merepäästja oleks

väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et sellist vabatahtlikku

ressurssi kaasatakse ainult põhjendatud juhtudel kriisi lahendamiseks ning otsustamisse on

kaasatud kõikide poliitiliste valdkondade juhtivad ministrid.

Kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui

on selge, et Politsei- ja Piirivalveameti enda ressursist jääb väheks ning teiste partnerite

kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.

Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga

vabatahtlikud merepäästjad kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad.

Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama Politsei- ja

Piirivalveamet. Politsei- ja Piirivalveamet on pädev hindama, kas tegemist on sellise kriisiga,

mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja mis vajab

vastava väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist.

12

Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine ei tähenda, et vaid nemad hakkavad kriisi

lahendama. Igasuguste kriiside lahendamine on riigi ülesanne, mida tuleb esimesena täita riigi

enda tuumikressursi raames. Kuna PPA tuumikressurss on optimeeritud ja mõeldud pigem

tavaolukordade lahendamiseks, on tavapärasest suuremat ressurssi nõudva või pikaajalise kriisi

korral vaja lisaressurssi.

Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja

lõppemisel otsuse üle. Kuna kriisi kestust ei ole võimalik ette näha, võib kriisirolliga

vabatahtlikke merepäästjaid esialgu kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui

kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik,

vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja pikendab kriisirolliga

vabatahtliku merepäästja kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

Kuna mistahes kriisi kestust ei ole võimalik ette näha, saab esialgu kriisirolliga vabatahtlikke

merepäästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui saabub kaasamise

esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajaduse

korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 kalendripäeva võrra. Kui kaasamist on vaja pärast

selle tähtaja möödumist veel kord pikendada, annab seadus Vabariigi Valitsusele selleks

vastava volituse.

Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua

tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või

asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kriisi lahendamisse üldjuhul

kuni 30 kalendripäevaks. PPA peab iga kord hindama, milliseid kriisirolliga vabatahtlikke neil

on kriisiolukorra lahendamiseks vaja kaasata. Üldjuhul on eesmärk optimeerida vabatahtlike

kaasamist selliselt, et kasutatakse roteeruvat kaasamist ehk ühe tööandja juurest kaasatud isiku

puhul üritatakse vältida pikemat kui 30-kalendripäevast kaasamist.

Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses nimetada ülesanded, mille täitmisse

kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid on vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute

arv või ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed.

Eesmärk on tagada kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt

peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt

mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga vabatahtlikke

merepäästjaid kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate tegevuse sisu ning tagab, et nad kaasatakse üksnes konkreetsete ja

selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga

vabatahtlike merepäästjate kaasamine on ajaliselt piiratud ja seotud konkreetse kriisiolukorra

või sellest tuleneva vajadusega.

Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme

proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate

ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ja on kooskõlas kriisi

lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik selleks,

et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad tegutsevad. Kui näiteks

vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja abipolitseinikud täidavad oma põhiülesannet

maismaal ning saab kasutada mõistet „territoorium“, siis täidavad vabatahtlikud merepäästjad

oma põhiülesannet merealal. Kuna PPVS-is kasutatakse ka päästepiirkonna mõistet,

kasutatakse sättes mõistet „piirkond“.

Vajaduse korral muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse

arvestada konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks

13

vajalikud. Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab

tagada, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine on põhjendatud ja sihipärane.

Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10822, millega reguleeritakse

vabatahtliku merepäästja vabastamist kriisirollist.

Lõikega 1 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku

otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist. Tegemist on imperatiivse sättega,

mis tähendab, et allpool loetletud juhtudel on PPA kohustatud isiku kriisirollist vabastama.

Punkti 1 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui vabatahtlik merepäästja

esitab kriisirollist loobumiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Kuna

kriisirolli võtmine on vabatahtlikele merepäästjatele võimalus, mitte kohustus, siis on tal igal

ajal õigus sellest rollist ka loobuda.

Punkti 2 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui kriisirolli võtnud

vabatahtlik merepäästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud

juhul kaasamise korral politsei tegevuses. Kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja on andnud

vabatahtliku lubaduse toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiajal.

Kriisiroll eeldab valmisolekut osaleda politsei tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel

käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud juhul. Kui kriisirolli võtnud vabatahtlik

merepäästja mõjuva põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Politsei- ja

Piirivalveameti planeeritud võimekust talle pandud ülesandeid täita. Seetõttu on PPVS § 10822

lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega

vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist.

Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase

ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt kaalukas ja õigustatud.

Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist.

Punktide 3, 4 ja 5 kohaselt vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta asub sõjaaja

ametikohale või kriisiülesandega töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne.

Kui vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib kriisiülesandega

töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 10822 lõike 1 punktide 3–5 alusel vajalik selleks, et

vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et

isikule ei panda samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.

Kriisirollist vabastamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. Politsei-

ja Piirivalveametil on õigus vabatahtlik merepäästja kriisirollist vabastada ka ilma isiku

avalduseta. Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist

saadud andmete alusel.

Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib vabatahtlik merepäästja jätkata käesoleva seaduse

§ 1081 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmist. See tähendab, et kriisirollist vabastamisel võib

isik jätkata tegevust tavapärase vabatahtliku merepääste koosseisus.

Vabatahtlik merepäästja saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse kriisiülesandega

ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam kriisiülesandega

töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab

selleks esitama uuesti Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. Politsei- ja

Piirivalveametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste

registri kaudu, ega isik pole enam kriisiülesandega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal.

14

Lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti otsusega vabastada vabatahtliku merepäästja

kriisirollist, kui ta ei täida PPVS § 1086 lõikes 4 sätestatud täiendusõppe kohustust. Lõikega 2

sätestatakse kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti otsusega

vabastada vabatahtliku merepäästja kriisirollist.

Erinevalt lõikes 1 nimetatud alustest ei ole tegemist imperatiivse kriisirollist vabastamise

alusega. Lõike 2 puhul on tegemist kaalutlusotsusega ja asutusele antakse võimalus hinnata

konkreetseid asjaolusid. Selline sõnastus on vajalik, kuna täiendusõppe kohustuse täitmata

jätmine ei pruugi alati olla tingitud vabatahtliku merepäästja tahtlikust või hooletust

käitumisest. Näiteks võib esineda olukordi, kus Politsei- ja Piirivalveamet ei ole objektiivsetel

põhjustel suutnud vabatahtlikule merepäästjale ettenähtud täiendusõpet pakkuda või on

koolitused edasi lükkunud. Samuti võib vabatahtlikul päästjal esineda mõjuvaid põhjusi, nagu

tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud kohustused või muud vältimatud

takistused, mille tõttu ei ole ta ajutiselt saanud täiendusõppel osaleda.

Lõikega 3 täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveameti õigust saada enne vabatahtliku merepäästja

kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte

eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning

oleks õiguspärane ja põhjendatud.

Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja

ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale töökohale on

määratud kriisiülesandega töökohustus, ei pruugi Politsei- ja Piirivalveametil see teave muul

viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vaja võimaldada andmete

saamist töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist.

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti-

või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis sisejulgeoleku ülesannete täitmisel.

Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on

nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla kriisirolliga

vabatahtlik merepäästja. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku

kohustuste kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt

vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et kriisirollist vabastamise otsus

tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – vabatahtliku merepäästja

kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse

tegemiseks vältimatult vajalikud. Politsei- ja Piirivalveameti õigus saada andmeid töötamise

registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset

andmete kontrollimise alust.

Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Politsei- ja Piirivalveametil on tekkinud

kahtlus või muu objektiivne alus arvata, et vabatahtlik merepäästja on asunud sõjaaja

ametikohale, töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või

töökohale on määratud kriisiülesandega töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku

enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute

eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate

üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse

tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja

proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.

15

Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirollist vabastatud vabatahtlikul merepäästjal on kohustus

tagastada Politsei- ja Piirivalveametile esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks

väljastatud vara. Kui vabatahtlik merepäästja on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema

kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud. Kui Politsei- ja Piirivalveamet on vabatahtlikule

merepäästjale väljastanud kriisi lahendamiseks vahendeid, siis on need mõeldud konkreetseks

ülesandeks ning nende enda valduses hoidmine ilma vajaduseta ei ole põhjendatud.

Eelnõu § 1 punkti 7 järgi täiendatakse PPVS-i 52. peatükiga „Endiste teenistujate reserv“,

millega luuakse õiguslik alus teenistujate reservi moodustamiseks, sätestatakse reservi

liikmesuse nõuded ja tingimused, reservi liikmete õppustele ja kriisi lahendamisse kaasamise

alused ning liikme õigused, kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised.

PPVS 52. peatüki 1. jao § 10823 kohaselt on endiste teenistujate reservi liige isik, kes on andnud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada PPA-d enne kriisolukorda või

kriisiolukorra ajal ning kes on nimetatud reservi liikmeks (vt § 10827 selgitused).

Kriisi lahendamisel politsei ülesandeid täitvad reservi liikmed nimetatakse politseiametnikeks.

PPVS-i järgi on politsei ülesanded süütegude ennetamine, avaliku korra kaitse, dokumentide ja

tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine,

otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise

korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna

asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine, Eesti presidendi ja

tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri,

välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite kaitsmine, objektide valvamine ning muude

seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse reservi kaasamiseks, vormistatakse reservi liige

kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale PPA peadirektori või tema volitatud isiku

haldusaktiga. Vormistamine sarnaneb kadettide vormistamisega politseiteenistusse, kui kadette

kaasatakse kehtiva PPVS § 80 lõike 1 alusel politsei ülesannete täitmisse.

PPVS § 80 lõike 1 järgi on PPA peadirektoril õigus Sisekaitseakadeemia politsei ja

piirivalvekolledži direktori nõusolekul kaasata kadette riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse

vajadusel, inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsingutel,

loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede

kõrvaldamiseks, edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole

võimalik katkestada või lõpetada, massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning

muudel seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks 2020. aasta kevadel väljakuulutatud eriolukorra

ajal võttis PPA peadirektor aprilli alguses politseiteenistusse ja nimetas kuni eriolukorra

lõppemiseni koosseisuvälistele ametikohtadele Sisekaitseakadeemia politsei- ja

piirivalvekolledži kadetid. Kadetid vabastati politseiteenistusest eriolukorra lõppemisel alates

18. maist 2020.

PPVS 52. peatüki 2. jaoga reguleeritakse teenistujate reservi nimetamist, reservi liikme

väljaõpet ja välisriiki lähetamist.

Paragrahviga 10824 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi

kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamise nõue. Ühtlasi annab reservi

kandideerija nõusoleku osaleda kriiside lahendamisel politseiametnikuna.

16

Paragrahvide 10824 ja 10825 sätete koosmõjus peab reservi liige vastama samal ajal järgmistele

nõuetele:

 varasem teenistus PPA-s või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;

 vastavus PPVS § 38 sätestatud nõuetele, sh politseiametniku tervise- ja

kutsesobivusnõuetele, mis on sätestatud § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

määrustes;

 ei tohi esineda PPVS §-s 40 nimetatud asjaolusid.

Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud PPA teenistuses või

kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab käesoleva seaduse

§-s 10825 sätestatud nõuetele. Käesoleva sättega määratletud teenistujate reservi kandideerimise

tingimused lähtuvad pigem kompetentsist ning on määratletult selliselt, et reservi kaasatavate

isikute valik ei sõltuks üksnes formaalsest varasemast teenistussuhtest.

Säte võimaldab teenistujate reservi kandideerida lisaks PPA endistele teenistujatele ka isikutel,

kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, kuna praktikas ei piirdu vajalik

pädevus üksnes asutuse varasemate teenistujatega. Vajalik kompetents võib olla omandatud

muudes avaliku sektori asutustes, erasektoris, projektipõhise töö kaudu või erialase

ettevalmistuse ja kutsealase kogemuse tulemusena ning see võib olla ülesannete täitmise

seisukohalt samaväärne. Näiteks sobituksid siia endised ja praegused abipolitseinikud, endised

Kaitseväe sõjaväepolitseinikud või ka Sisekaitseakadeemia kadetid. Teadmiste ja oskuste

hindamisel lähtutakse ülesannetest, mille tarbeks isik reservi liikmeks nimetatakse.

Kuna teenistujate reservi liikmed võetakse kriisi lahendamise ajal teenistusse, täiendatakse ka

siseministri määrust, millega on kehtestatud politseiametnike kutsesobivusnõuded, et luua

ametikohtade kategooriad, millel on kehtiva määrusega võrreldes erinevad nõuded. See

tähendab, et teenistujate reservi liikmetele luuakse eraldi kutsesobivusnõuete kategooria.

Kui reservi kandideerimise võimalus oleks seotud ainult endise teenistuja staatusega,

kitsendaks see põhjendamatult kandidaatide ringi, vähendaks reservi sisulist kasutatavust ning

suurendaks riski, et vajalike teadmiste ja oskustega isikuid ei ole võimalik vajaduse tekkimisel

õigel ajal kaasata.

Isikut, kes käesolevas lõikes toodud nõuetele ei vasta, ei ole võimalik teenistujate reservi

liikmeks nimetada.

Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerija isikuankeedi esitamist ning

isiku nõusoleku andmist osaleda nii väljaõppes kui ka politseiametnikuna kriisi lahendamises.

Sättes viidatud PPVS §-ga 42 reguleeritakse politseiteenistusse kandideerija isikuankeedi

esitamist. Siinkohal lähtutakse just politseiteenistusse kandideerija regulatsioonist, kuna endiste

teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks teenistusse.

Politseiteenistusse kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab

siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse

politseiteenistusse kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel,

isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, elukoht, sidevahendid), perekondlikke ja

tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev

elukaaslane, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane),

hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine, kaitseväeteenistus ja sõjaväeline

väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine, erakonda kuuluvus, avalikust

17

teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest, pensioni saamine riigilt, mis

ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni). Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku

sobivust politseiteenistusse.

Isikuankeedile lisab reservi kandideerija kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus

taotluses annab reservi kandideerija nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes,

täiendusõppes ja politseiametnikuga politsei tegevuses kriiside lahendamisel. Reservi

kandideerija, kes annab nõusoleku osaleda kriiside ajal politsei ülesannete täitmisel

politseiametnikuna, esitab politseiametniku isikuankeedi. Kuna reservi kandideerija, kes on

nõus kriiside ajal panustama politsei ülesannete täitmisse, peab vastama politseiametnikule

esitatavatele nõuetele, saab tema sobivust hinnata politseiametniku isikuankeedis esitatud

andmete alusel.

Nõusoleku andmine tagab PPA-le võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik kriisiolukorras

kaasata lisatööjõudu politseiametnikena. Nõusoleku andmine paneb reservis olevale isikule

kohustuse asuda kriiside ajal täitma politsei ülesandeid. Kuna aga reservi astumine on

vabatahtlik, saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis

olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii reservi väljaõppest kui

ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest. Nõusolek osaleda politsei ülesannete täitmises

hõlmab muu hulgas nõusolekut ilmuda ülesannete täitmiseks kohta, kuhu reservis olev isik peab

kriisi lahendamiseks minema (politseijaoskond, ülesannete täitmise piirkond jne).

Paragrahviga 10825 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad

sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda politsei ülesannete täitmisel politseiametnikuna.

Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei kehtestata.

Lõikega 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ja kriiside

lahendamises politseiametnikuna, peab ta vastama politseiametniku nõuetele.

PPVS-i kohaselt võib politseiametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täielikult

teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud

õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele:

1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab

politseiametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Politseiametnikud, kes on vanem- või

nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval, valmidusüksuses või

Lennusalgas, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

2) PPVS-i järgi kehtestab politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise

tingimused ja korra siseminister määrusega. Siseministri määruses „Politseiametniku ning

Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ on sätestatud

politseiametniku nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja

seaduskuulekas, võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab

teha meeskonnatööd, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suudab langetada

iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste

tagajärgi ning vastutama nende eest jne); haridusnõuded (vähemalt keskharidus ja

kutseharidus politsei või piirivalve erialal või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal.

18

Kui erialast haridust ei ole, peab politseiametnikul olema muu kutse- või kõrgharidus või

keskharidus ja varasem siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetav kogemus ning ta peab

läbima PPA peadirektori kehtestatud õppeprogrammi alusel erialase koolituse) ning

kehalise ettevalmistuse nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste

jõudu).

3) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi

nõuded kehtestab siseminister määrusega „Politseiametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, kus on sätestatud

politseiametniku üldised tervisenõuded (tervis peab võimaldama töötada vahetustega ning

töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kanda ja kasutada relva, kõrge vaimse pinge ja ohu

olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress) ning

politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist

takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates

järgida.

Lõike 2 kohaselt ei tohi teenistujate reservi liikmel esineda PPVS-is teenistusse võtmiseks

välistavaid asjaolusid. PPVS-i järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud

tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda on karistatud vangistusega, olenemata

karistusandmete kustutamisest; kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; kes

on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest

vabastamisest on möödas vähem kui aasta; kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu

riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis

ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni; keda on karistatud süüteo eest, millel on

korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused; kes on piiratud teovõimega;

kelle terviseseisund ei vasta politseiametniku tervisenõuetele; kes esitas isikuankeedis

teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu, ei võeta teda

reservi, kuna teda ei oleks võimalik kriiside lahendamiseks politseiteenistusse võtta. Isiku

teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamiseks võib läbi viia PPVS §-s 42 sätestatud

taustakontrolli.

Lõike 3 järgi on PPA-l õigus saada enne isiku reservi liikmeks nimetamist töötamise registrist

teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste

registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale, kuivõrd PPA-l pole andmeid

sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale määratud isikutest. Nii tagatakse,

et reservist on välistatud kriisiülesandega ameti- ja töökohaga isikud või sõjaaja ametikohale

nimetatud isikud. Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate

teenuste tagamise järjepidevus.

Lõike 4 järgi ei võeta reservi koosseisu kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja

ametikohale nimetatud isikuid.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus

töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva

kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Töökohustuse eesmärk on

tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ning sellega riigi korralduse ja ühiskonna

toimimise kestlikkus. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikul vastavale

ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha

määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse

19

isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale

asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks.

Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate kriisiülesandega ametikohtade ja

neil töötavate isikute üle. Teenistujate reservis oleva isiku kohta tuleb kaitseväekohustuslaste

registrisse teha vastav märge.

Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse

pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad

tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega. Vastavat rakendusakti ei ole veel kehtestatud.

Lähtudes kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse „Asutustes täiendavate riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ § 2

punktist 22, võib PPA kuni sada protsenti teenistuskohtadest määrata riigikaitselise

töökohustusega ametikohaks. Politseiametnike ametikohad on riigikaitselised ametikohad.

Seega, kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiametniku ametikohale, siis

loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks ametikohaks. Ka KORKS-i alusel kehtestatava

õigusakti menetlemisel lähtutakse samast loogikast ning tulevikus on PPA koosseis planeeritud

kuni saja protsendi ulatuses määratleda kriisiülesandega ameti- või töökohana.

Lõike 5 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa

teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale nimetada.

Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik teenistujate reservi liikmeid nimetada sõjaaja

ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende kaasamine ei täidaks oma

eesmärki. Teenistujate reservi liikmeks määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest

vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et

üldjuhul reservi liikmeid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis võib leida aset ka

olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on vajalik, et

teenistujate reservi liikme saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata, kui see on

vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada.

Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.

Paragrahviga 10826 reguleeritakse isiku nimetamist teenistujate reservi.

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi PPA

peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. Avaliku teenistuse raames antavad

käskkirjad, korraldused ja muud samalaadsed otsused ametniku teenistusse võtmiseks

puudutavad ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ning kujutavad endast haldusakti. Seega

eelneb ametikohale nimetamise käskkirja või korralduse andmisele haldusmenetlus ning

ametikohale nimetamine vormistatakse haldusaktiga4. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi

HMS) kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus

suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

See annab PPA-le paindlikkuse otsustada, millise haldusaktiga isiku reservi nimetamine

4 K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, Justiitsministeerium, Tallinn 2013, lk

76.

20

vormistatakse ja mis andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides tuleb selles märkida vähemalt

teenistujate reservi liikmeks asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas ta osaleb

kriiside lahendamisel politseiametnikuna, ning tema õigused ja kohustused, näiteks kohustus

ilmuda kriisiajal politseiametnikuna politsei ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida

reservis oleva isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms.

Paragrahviga 10827 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist.

ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja

palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku teabe

olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike

statistiliste andmete olemasolu.

RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike ja töötajate andmed. See

tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala asutuste teenistuses olevad

ametnikud ja töötajad: PPA politseiametnikud, Päästeameti ja Häirekeskuse päästeteenistujad,

Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad, Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja

töötajate on RPPA-sse kantud Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad,

abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud, vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud

merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu

asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS

§ 106 lõikes 3 nimetatud andmeid, mis on vajalikud seadusest, töölepingust või asutuse

reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks. ATS § 106 lõike 3 punktid 4¹ ja 4² hõlmavad ka

RPPA-sse kantavaid vabatahtlike, sealhulgas teenistujate reservide liikmete, andmeid.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,

avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste

korraldamine, kodanikuühiskonna arengu ja elanikkonnakaitse kavandamine ja

koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,

avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete, abi- ja infoteadete ning kodakondsuse ja

rändega seotud tegevuste korraldamine, osalemine Euroopa Liidu turvalisuspoliitika

kujundamises, elanikkonnakaitse, sisekaitse ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja

koordineerimine, rahvastikutoimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning

asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine.

Teenistujate reservi liikmete andmete kandmisel RPPA-sse lähtutakse ATS-i alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrusest „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle

põhimäärus“. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad andmekogusse teenistuses oleva

isiku kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht;

3) arvelduskonto number;

4) sugu;

5) kodakondsus;

6) aadress;

21

7) haridus ja kvalifikatsioon;

8) staaž;

9) andmed teenistus- või töösuhte kohta;

10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised;

11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta;

12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta;

13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või

koolituskulude hüvitamise kokkulepped;

14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused;

15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused;

16) lähetused;

17) üleviimised;

18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus töö

tegemisest keelduda;

19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu

ta teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub;

20) terviseseisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest;

21) ametivande andmise aeg ja koht;

22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load;

23) tööaja arvestuse andmed.

Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed,

nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms. Samas ei koondata arvestuse pidamiseks vajalikke

andmeid ühte andmekogusse, vaid neid töödeldakse nende iseloomu ja funktsiooni järgi eri

infosüsteemides, sealhulgas RPPA-s, tööaja arvestuse, varahalduse ja teenistusrelvade

haldamise süsteemides. Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtteid ning välistab põhjendamatu isikuandmete dubleerimise.

Teenistujate reservi liikmete ja nende tegevuse üle arvestuse pidamise reguleerimine seaduse

tasandil loob selge õigusliku aluse andmete kogumiseks ja edasiseks töötlemiseks, mis on

vajalik teenistujate reservist ülevaate saamiseks ja ülesannete täitmiseks. Sarnane regulatsioon

on esitatud ka Riigikogu menetluses olevas APolS-i eelnõus.

Lõikega 1 sätestatakse, et PPA peab teenistujate reservi koosseisu kohta arvestust, et tagada

teenistujate reservi liikmete tegevuse korraldamine, nõuetele vastavuse jälgimine ning statistika

kogumine ja analüüs.

Ülevaade teenistujate reservi liikmetest loob eelduse nende kaasamisele, mis hõlmab nii

korraldamist ehk ettevalmistusi, nagu rühmadesse jagunemine ja juhtimise korraldus, väljaõppe

korraldamine, vormiriietuse, isikukaitse- jm vahendite, sealhulgas relvade väljastamine,

juurdepääsuõiguste andmine, aga ka nõuetele vastavuse ajakohast kontrollimist (nt kehtiv

tervisetõend, kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavus, nõutav täiendusõpe ja arvestused).

Samuti võimaldab ülevaade planeerida ja rakendada reaalset politsei tegevusse kaasamist.

Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine on oma laadilt sarnane politseiteenistujate

kohta peetava personaliarvestusega.

Lõikega 2 sätestatakse, millist liiki andmekategooriaid on lubatud töödelda teenistujate reservi

liikmete üle arvestuse pidamiseks. Sätte eesmärk on määratleda andmetöötluse lubatud ulatus

kategooriate kaupa, vältides üksikandmete liigset loetlemist seaduses ning tagades kooskõla

22

isikuandmete kaitse õigusega, eelkõige andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtetega.

Punkt 1 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda üldandmeid. Üldandmete kategooria

hõlmab andmeid, mis on vajalikud teenistujate reservi liikme isiku tuvastamiseks ja temaga

suhtlemiseks. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ees- ja perekonnanimi, isikukood,

elukohaandmed ning kontaktandmed. Tegemist on arvestuse pidamise alusandmetega, ilma

milleta ei ole võimalik määrata isiku staatust ega pidada arvestust tema osalemise üle.

Üldandmeid töödeldakse vajaduse järgi mitmes PPA infosüsteemis, kuna need on vajalikud nii

personaliarvestuse, koolituste korraldamise, varustuse haldamise kui ka tegevusse kaasamise

protsessides.

Punkti 2 alusel töödeldakse teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmeid.Nende hulka

kuuluvad näiteks teenistujate reservi nimetamise aeg ja staatusest vabastamine. Nimetatud

andmete alusel hinnatakse teenistujate reservi liikme õigust ja võimalust politsei tegevuses

osaleda.

Punkti 3 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda andmeid teenistujate reservi liikmele

esitatavate nõuete täitmise kohta.Nende hulka kuuluvad näiteks kehalise ettevalmistuse

läbimise andmed. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tagada teenistujate reservi liikme

vastavus seaduses sätestatud tingimustele kogu tema tegutsemise vältel.

Punkti 4 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi väljaõppes ja

täiendusõppes osalemise andmeid, sealhulgas eripädevusi (nt alarmsõiduõigus). Nende

andmete eesmärk on võimaldada pidada arvestust nõutava väljaõppe läbimise üle ning tagada,

et teenistujate reservi liikmeid kaasatakse üksnes sellistes tegevustes, milleks neil on vastav

ettevalmistus.

Punkti 5 alusel võib töödelda teenistujate reservi liikmele antud õiguste andmed. Nende

andmete all peetakse silmas näiteks relvakandamise õiguse andmeid. Nende andmete eesmärk

on tagada, et õigusi kasutatakse üksnes kehtiva aluse olemasolul.

Punkti 6 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikme politsei

tegevuses osalemise andmeid.Sinna kuuluvad andmed politsei tegevuses osalemise arvestuse

kohta, nagu osalemise aeg ning kulu- ja muude hüvitiste arvestamise aluseks olev teave. Need

andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tagada teenistujate reservi liikmete tegevuse

õiguspärane korraldamine, hüvitiste korrektne maksmine ning järelevalve ja analüüsi tegemine.

Punkti 7 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikmetele vahendite,

erivahendite ja relvade väljastamise andmeid. Vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise

andmed hõlmavad teavet teenistujate reservi liikmele antud varustuse, erivahendite ja relvade,

sealhulgas nende hoiustamise kohta. Nende andmete töötlemise eesmärk on pidada arvestust

selle üle, millised vahendid on konkreetsele isikule väljastatud, mis alusel ja millise

kehtivusajaga.

Lõikega 3 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid

säilitatakse teenistujate reservi kuulumise ajal ja üks aasta pärast teenistujate reservi liikme

staatusest vabastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni.Täpsemalt säilitatakse

üldandmeid, staatusega seotud andmeid ja väljaõppes osalemise andmeid. Üheaastane

23

säilitamistähtaeg pärast staatuse lõppemist võimaldab lahendada võimalikke vaidlusi ja

kontrollida tehtud otsuste õiguspärasust.

Lõike 4 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid

nende kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni

selle lõppemiseni. Tegemist on ajas muutuvate andmetega, mille regulaarne uuendamine on

vajalik (nt kehalise ettevalmistuse andmed). Näiteks ei ole proportsionaalne säilitada

teenistujate reservi liikme kõiki varasemaid kehalise ettevalmistuse testide soorituste tulemusi

piiramatu aja jooksul, kuna need andmed kaotavad aja möödudes oma sisulise tähenduse ning

asenduvad uute tulemustega. Nõuetele vastavuse hindamiseks piisab kehtivast ja vahetult

eelnenud teabest. Niisugune lähenemisviis tagab andmete ajakohasuse ja väldib ebavajalikku

andmete säilitamist.

Lõike 5 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid neli

aastat nende kogumise kalendriaasta lõpust arvates või õigusvaidluse korral kuni selle

lõppemiseni. Samuti on andmeid vaja kasutada analüütilistel eesmärkidel, näiteks teenistujate

reservi liikme panuse hindamiseks. Andmete säilitamine kalendriaasta kaupa tagab suure

andmemahu korral nende praktilise hallatavuse ja ühtse kustutamisloogika.

Lõike 6 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid üks

aasta pärast väljastatud vahendite, erivahendite ja relvade tagastamist või õigusvaidluse korral

kuni selle lõppemiseni. Andmete säilitamine piiratud aja jooksul on vajalik varaliste kohustuste

täitmise kontrollimiseks ja võimalike vaidluste lahendamiseks. Pärast varustuse nõuetekohast

tagastamist ja mõistliku aja möödumist ei ole nende andmete edasisel säilitamisel enam selget

õiguspärast eesmärki, kuna võimalikke puudusi või kahju saab tuvastada vahetult pärast

tagastamist või lühikese aja jooksul.

Lõikega 7 sätestatakse, et PPA-s arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.See võimaldab reguleerida andmete koosseisu

üksikasjalikumalt ja vajaduse korral seda ajakohastada.

Lõikega 8 sätestatakse, et teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise täpsema korra

kehtestab PPA peadirektor. Arvestuse pidamine on olemuselt sisekorralduslik tegevus, mis on

tihedalt seotud PPA igapäevatööga ja mille üksikasjalik reguleerimine seaduse tasandil ei oleks

proportsionaalne ega piisavalt paindlik. Peadirektorile volituse andmine võimaldab arvestuse

pidamise korda ajakohastada PPA tegelike vajaduste ja tehnoloogiliste muudatuste järgi. Lisaks

on oluline, et arvestuse pidamine oleks ühtses loogilises seoses muude teenistujate reservi

liikmete kaasamist reguleerivate sisekordadega. Ka nende töökorralduslike küsimuste

reguleerimine kuulub PPA peadirektori pädevusse.

Paragrahvi 10828 lõike 1 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord

aastas täiendusõppe.

Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks

politseiametnikult nõutud väljaõppe tasemele ja oleks omandanud kriisiaja ülesannete

täitmiseks vajaliku erialase pädevuse. Väljaõppe korraldamiselarvestatakse PPA kriisiaja

ülesandeid ning väljaõpe peab olema kooskõlas tulevaste teenistuskoha ja -ülesannetega.

24

Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist politseiametnike koolitust. Õpe

koosneb eri moodulitest, sealhulgas vahetu sunni ja turvataktika rakendamise ning avaliku

korra kaitsmise moodulitest.

Lõikega 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt kord kalendriaastas

läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärk on tagada teenistujate reservi kuuluvate

isikute ettevalmistus ja oskuste pidev uuendamine. Et selle kohustuse täitmist soodustada,

nähakse eelnõuga reservi liikmele ette õigus saada oma tööandjalt tasustamata lisapuhkust ja

taotleda hüvitist väljaõppes osalemise aja eest.

Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust

ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.

Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on

omandanud politsei- või muu asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega

seotud valdkonnas. Reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada

näiteks kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus või vanglas, samuti

vabatahtlikuna, näiteks abipolitseiniku või kaitseliitlasena, tegutsemise kogemust. Säte

võimaldab ennetada topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi- ja

töökogemuse arvestamisega kiirendada väljaõpet ning üksuste ettevalmistamist.

Lõike 4 kohaselt kehtestab PPA teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded,

tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega võib muu hulgas

sätestada erisused selle kohta, kellele väljaõppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on

olnud teenistuses politseiametniku, piirivalveametniku või julgeolekuasutuse ametnikuna. Nii

on näiteks siseministri 20. juuni 2022. aasta määruse nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 5 lõikes 3 kehtestatud

politseiametnike tervisekontrollides erisus, mille järgi ei pea politseiteenistusse kandideeriv isik

läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on

läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus

on kontrollitud tema vastavust politseiteenistusse kandideerija tervisenõuetele. Ka

abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (APolS § 8 lõige 8).

Lõike 5 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme väljaõppesse või täiendusõppesse

kutsumise peadirektor või tema volitatud isik. Väljaõppes või täiendusõppes osalemiseks

märgitakse otsusesse ka väljaõppe toimumise koht.

Reservis oleva isiku väljaõppesse või täiendusõppesse kutsumine puudutab peale reservi

liikmete ka nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik

teeks selleks põhjendatud otsuse.

Paragrahviga 10829 reguleeritakse teenistujate reservi liikme lähetamist välisriiki.

Lõike 1 kohaselt võib reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral saata

väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse.

Lõike 2 kohaselt kehtestab välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse

vormistamise korra, aruandluse ja kulude hüvitamise piirmäärad, PPA. Lähetusse saatmise

regulatsiooniga tagatakse, et reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes

25

koostöötegevustes, õppustel ja koolitustel ilma täiendava rahalise koormuseta. Ajal, mil

teenistujate reservi liige on nimetatud politseiametnikuks, kohalduvad talle politseiametnikule

õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved

vastavalt PPVS § 10836 lõikele 2.

PPVS 52. peatüki 3. jaoga sätestatakse teenistujate reservi liikme vormiriietus ja sotsiaalsed

tagatised.

Paragrahviga 10830 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust.

Eelnõus lähtutakse politseiametnike vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega nähta

reservi rakendamisel ette erandeid. Samas võib väljaõppe või täiendusõppe ajal olla tarvis

kanda vormiriietust, ilma et oldaks veel politseiametnik.

Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservi liikmele väljaõppe ajal vormiriietus reservi

liikme eritunnustega. Teenistujate reservi liikmele väljastatakse vormiriietus ilma politsei

eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige ei politseiametnik ega abipolitseinik, kelle

staatus tuleks tuvastada politsei ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et reservi liikmel

oleks ka väljaõppe ja täiendusõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb teda

ilmastikuolude eest ning sobib ülesannete täitmiseks.

APolS-i järgi kannab ka abipolitseinik teatud juhtudel politseiametniku vormiriietust koos

abipolitseiniku eritunnustega. Sellist vormiriietust kannab abipolitseinik juhul, kui ta kannab

abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva või teeb politsei ülesandel

iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või tõrjub

avalikku korda ähvardavat vahetut kõrgendatud ohtu.

Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe ajaks antava

vormiriietuse ning eritunnuste kirjelduse ja kandmise korra PPA peadirektor.

Kehtivas õiguses on politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused

sätestatud siseministri 31. augusti 2017. aasta määruses nr 35 „Politseiametniku vormiriietuse

ja eraldusmärkide kirjeldus“. Politseiametniku vormiriietuse määrusega reguleeritakse

vormiriietuse värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke.

Politseiametniku vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis

avaldatakse Riigi Teatajas ning millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et isikul, kelle

suhtes politseiametnik täidab ülesannet, on võimalik tuvastada, kas tema suhtes täidab ülesannet

õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe ajal ei täida reservis olevad

isikud politsei ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas, et vormiriietuse eraldusmärgid,

mida reservis olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab peadirektor. Väljaõppeks ja

täiendusõppeks on vormiriietus vaja väljastada selleks, et reservi liikmel oleks võimalik parimal

viisil väljaõppes osaleda, samuti kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See on oluline, kuna

väljaõpe toimub ka välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse vormi külge ning neid saab

vajaduse korral ära võtta ja vahetada.

Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on politseiametniku

vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestamise õigus antud PPA peadirektorile. Määrus

ei kehti KAPO politseiametnike kohta. Teenistujate reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe

ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste kirjelduse ja kandmise korra saab lisada PPA

26

peadirektori kehtivatesse haldusaktidesse. PPA peadirektor võib määrata ametikohad või rollid,

mida täitvale teenistujate reservi liikmele vormiriietust ei anta.

Lõikega 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele politseiametniku ametikohale nimetatud

isikutele, võib kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiteenistusse nimetatud reservi liikmele

anda politseiametniku vormiriietuse ja ametitõendi. Need on vajalikud selleks, et tuvastada

politseiametniku staatus.

Kuna politseiametniku vormiriietus eristab politseiametnikku teistest riigiteenistujatest ja ka

teenistusevälistest isikutest, annab see isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse,

et tegemist on politseiametnikuga. Peale selle pakub vormiriietus politseiametnikule kaitset

ilmastikuolude ja muude politseiteenistust mõjutavate tegurite eest. Olenevalt ametikohast võib

politseiametnikul olla vajadus täita mitmesuguseid ülesandeid ja töötada erinevates

ilmastikuoludes. Politseiametnikud täidavad muu hulgas järgmisi ülesandeid:

 tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;

 päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;

 tagavad linnatänavatel patrullides korda ja seejuures puutuvad sageli kokku joobes

isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;

 puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt

võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;

 täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega.

Paragrahviga 10831 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise korral seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega.

Teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral kohaldatakse

abipolitseiniku seaduses abipolitseiniku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise

regulatsiooni. Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui teenistujate reservis olev

isik saab viga või hukkub reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Kui reservis olev isik hukkub

või saab viga kriisiajal politseiametnikuna, siis kohaldatakse tema suhtes vastavalt ATS §-le 49

ametniku sotsiaalsete tagatiste regulatsiooni hukkumise, surma ja töövõime vähenemise kohta.

Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal

õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse

tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud

ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb

väljaõppe või täiendusõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo

tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk.

Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle

vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga

või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime

kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine

või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ja selgitatakse välja ka juhtumi

iseloom, s.t kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud

ründe tagajärjel.

Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega,

võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne

hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul

võivad olla rahalised kohustused. Samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel

27

välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemisest tingitud õnnetusjuhtumi tõttu

halveneda.

Paragrahvi 10832 järgi täiendatakse PPVS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja teenistuse

erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi väljaõppes ja

täiendusõppes ning kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt eri kohustuste vahel. Reservi liikme

kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda reservi

tegevuses, sealhulgas väljaõppes ja täiendusõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat,

ent ei jäta talle kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see PPA-l kavandada ja ellu

viia teenistujate reservi ettevalmistavat väljaõpet või täiendusõpet ning rakendada reservi

vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus

saada riigilt toetust saamata jäänud sissetulekute eest.

Lõikega 1 sätestatakse reservi liikme õigus saada teenistujate reservi väljaõppes või

täiendusõppes osalemiseks tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe

kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale

taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on

oluline, et reservi liikmel oleks võimalik – ilma kartuseta kaotada oma töö – osaleda reservi

väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et vähemalt

kord aastas on ta kohustatud võimaldama oma töötajal osaleda reservi väljaõppes või

täiendusõppes kokku kuni 30 kalendripäeva.

Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt kümme kalendripäeva enne

väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse väljaõpet ette, s.t need ei

toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda

piisavalt varakult enne väljaõppe või täiendusõppe toimumist. Võrdluseks on ka töölepingu

seaduses (edaspidi TLS) säte, mille järgi teatab töötaja tööandjale puhkuste ajakavasse

märkimata puhkuse kasutamisest 14 kalendripäeva ette.

Lõike 3 järgi võib reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata lisapuhkuse eest

hüvitist.

Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe

või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt

õppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu

aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige väljaõppe ajal täitma

võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata

lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust PPA.

Toetuse arvutamise aluseks võetakse reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas. Reservi

liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise, mistõttu

on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses, nagu ta oleks

tööl. See ei ole reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema sissetuleku hüvitamine,

et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik täita oma rahalised kohustused. Toetuse

maksmine reservi liikmele ei ole PPA kohustus.

Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal PPA makstava hüvitise

taotlemise ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata

lisapuhkuse saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav hüvitis, selle

taotlemine ja väljamaksmine.

28

Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja

säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme

topelttasustamise lisapuhkuse ajal.

Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule

õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Selline õigus antakse ajaks,

kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale.

Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb

õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta

ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemise tõttu.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega.

Lõikega 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik esitab avaliku võimu

teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse

teenistujate reservi kaasamiseks, annab PPA reservi liikmele sellest teada ja kutsub ta kriisi

lahendamiseks politsei ülesandeid täitma.

Lõikega 9 sätestatakse reservi liikmele kriisiajal palga maksmine. Kui reservi liige nimetatakse

kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis makstakse talle politseiametniku palka

olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse.

Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene

varaline kahju.

Tööandja saab varalise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus

seoses sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid.

Kui reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö

tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud

kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju

tekkimise seost peab tõendama tööandja.

Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat

koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel

juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks oma töötaja loovutamisega kaasneb ettevõttele

kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest).

29

Riigiasutuse kahju hüvitamise nõue teise riigiasutuse vastu ei saa üldjuhul tugineda samale

loogikale nagu erasektori tööandja nõue riigi vastu, sest riigiasutused ei ole selles suhtes

teineteisest varaliselt eraldiseisvad õigussubjektid. Riigiasutuse teenistuja kasutamine teise

riigiasutuse avaliku ülesande täitmiseks kujutab endast eeskätt riigi sees avalike ülesannete ja

ressursside ümberkorraldamist. Sellest võib tuleneda vajadus eelarvelise ümberkorralduse või

täiendava rahastamise järele, kuid mitte automaatselt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS)

§ 16 alusel tekkiv kahju hüvitamise nõue ühe riigiasutuse vastu teise riigiasutuse kasuks.

RVastS § 16 eesmärk on kompenseerida isikule avalikes huvides erakordselt pandud koormist,

mitte korraldada riigi sees asutustevahelist kulude jaotust.

Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik

õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks

piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga

võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise

määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga ülempiiri võib pidada

proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest

eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku

tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

teenistujate reservis oleva isiku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete

täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud

majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi

põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna kahju suurus võib sõltuda

paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja

konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski

või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis

tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.

Paragrahviga 10833 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude

hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva

isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes või täiendusõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud

on majutus-, transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud.

Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või

ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks:

• toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil

tavapärane toitlustus ei ole võimalik;

• sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmiseks (nt suhtlusvahendi

kasutamine operatiivülesandel);

• ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum)

politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide

kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja

voodipäevatasu);

• vaktsiinikulud.

30

Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ja nende

vajalikkus.

Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis

kohalduvad talle politseiametnikule ettenähtud soodustused. Politseiametnikule makstakse

palka, väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega

kaasneb elukohavahetus, ning hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses

teenistusülesannete täitmisega. Nii nagu teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka

politseiametniku lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud mõistlikud

lähetuskulud.

Lõikega 2 sätestatakse, et PPA võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid põhjendatud

ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole lõike 1 punktides loetletud. Säte on iseloomult avatud norm,

mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate reservi liikme ülesannete

täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu eelnevalt määratletud kategooriatesse, kuid on

oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud PPA teenistuslike vajadustega. Selline

regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik piiritlus jätaks teenistujate reservi

liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes seetõttu, et need ei vasta ühele

konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab PPA-l rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude

tegelikku seotust teenistujate reservi liikme kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust

ja põhjendatust. Samas peab kulude hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtted, mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus

PPA sisekorras.

„Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad

teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid

mis on otseselt seotud tema rolliga PPA tegevuse toetamisel.

Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab PPA peadirektor.

Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus,

võimaldades PPA-l lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest võimalustest.

Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka

hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad.

Samuti peab kord sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu,

vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise

taotlejale kui ka otsuste tegijale.

Kokkuleppel PPA-ga võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse

üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid säte annab õigusliku

aluse hüvitada kulud vajaduse järgi.

Sätte eesmärk on luua õigusraamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel katta oma

piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud kulud.

Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulud hüvitatakse kooskõlas PPA töökorralduse ja

kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Sättega ei looda kohalikele omavalitsustele kohustust

kulusid hüvitada, vaid antakse selleks võimalus, mida omavalitsus võib kasutada lähtuvalt

piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ja PPA-ga sõlmitud kokkuleppe

sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel reageerida olukorras, kus teenistujate

reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel oluline ning vabatahtlike tegevuse

31

toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku turvatunnet. Praktikas võivad

hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või majutuskulusid, mida kohaliku

omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta, et piirkonnas tegutsevate teenistujate reservi

liikmeid motiveerida ja nende tegevusest tulenevad vältimatud kulud hüvitada.

PPVS 52. peatüki 4. jaoga reguleeritakse teenistujate reservi kaasamist kriisi lahendamisse.

Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või

olukorraga, s.o kriisiolukorraga või nende ohuga, kus politsei ülesannete täitmisse on vaja

kaasata teenistujate reservi liikmeid täiendava ressursina. Kui tegemist on kriisiolukorra ohuga,

siis lähtub Vabariigi Valitsus koostatud ohuhinnangust. Kuna reservis oleva isiku kutsumine

kriiside lahendamisse mõjutab ka tööandjaid, siis on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem

kui asutuse juhi tasand. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel õigus keelduda töö tegemisest

või peatub põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma, et tööandja saaks keelata oma

töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib tööandjale kaasa tuua mõne

töölõigu või teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise, mistõttu on oluline, et

reservi liikme kaasamise otsus oleks põhjendatud.

Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud valitsuse tasandile.

Näiteks hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib

eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse

korraldamisse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi

Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Kaitseliidu kaasamine puudutab teatud

juhtudel samuti tööandjaid, kuna KaLS-i järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada

tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, kui ta kaasatakse korrakaitseorgani

ülesannete (päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, eriolukorra tööde

tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas

hädaolukorra seaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise

seisukorra seaduses sätestatud korras, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse

juhtimisel, PPVS § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS § 16 lõikes 3 sätestatud politsei

ülesannete täitmine, riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine korrakaitseseaduses

sätestatud korras) täitmisse. Samuti näeb 1. oktoobril 2026 jõustuv KORKS ette, et

kriisiolukorra kehtestab ja kriisiolukorra lahendamise eesmärgi määrab Vabariigi Valitsus.

Paragrahvi 10834 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul korraldusega teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30

kalendripäevaks. Kuna kriiside kestust ei ole võimalik ette näha, siis saab esialgu reservi kriisi

lahendamisse kaasata kuni 30 kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud tähtaeg saabub,

vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi kaasamist veel kuni

30 kalendripäeva võrra.

Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise

tööandja heaks või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja

või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisiajal politsei ülesannete lahendamisel. Tähtaja

seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja

võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust oma ettevõte või asutus

töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisse reeglina 30 päevaks ning kui selgub

vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal politsei ülesannete

täitmisse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik saab pärast 30

32

päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja heaks. Alalise

tööandja heaks on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu teostamise

õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisse järgmiseks 30 päevaks.

Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on kriisi

lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda ei saa

asendada teine reservi liige.

Kuna reservi vajav asutus on kõige pädevam teadma, kas tegemist on pikaajalise erakorralise

sündmusega, kui tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja esineb

vajadus teenistujate reservi kaasamiseks, siis peab vastav asutus reservi kaasamise vajadust

valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendama. Valdkonna eest vastutav minister ehk

praegusel juhul siseminister peab seejärel Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku tegema

(kaasata asutuse ülesannete täitmisse teenistujate reserv). Ettepanekus selgitatakse, millise

erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisse on vaja reserv kaasata. Pärast

ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise üle. Vabariigi Valitsuse

korralduses peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja reservis

oleval isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir,

ülesannete täitmise territoorium ja vajaduse korral muud andmed.

Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise

liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas

Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lõige 3). Kaitseväe

või Kaitseliidu kaasamise ettepaneku teeb valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest

vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate

kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või selle ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu

kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territooriumi, ametiisiku, kellele ülesande täitmisel

osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub, ning vajaduse korral muud

andmed.

PPVS 52. peatüki 5. jao §-ga 10835 sätestatakse reservi liikme nimetamine politseiametniku

ametikohale.

Lõike 1 järgi nimetatakse teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamise ajaks,

politseiametniku ametikohale. Politseiametniku ametikohale nimetamine on seotud Vabariigi

Valitsuse korraldusega, mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja

nimetatakse politseiametniku ametikohale. Politseiametnikuks nimetamise eelduseks on

käesoleva seaduse §-s 10829 sätestatud väljaõppe läbimine või läbituks lugemine, kui

teenistujate reservi liikmel on vastav õpi- ja töökogemus olemas.

Lõikega 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse politseiametniku

ametikohale, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused,

nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Politseiteenistus on reguleeritud PPVS

5. peatükis, mille kõiki sätteid kohaldatakse ka teenistujate reservi liikmele, kes kriisi

lahendamiseks nimetatakse politseiametniku ametikohale.

See tähendab, et reservi liikme nimetamise korral politseiametniku ametikohale peab ta vastama

politseiametniku kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise ettevalmistuse jm õigusaktidest

tulenevatele nõuetele, nagu laitmatu taust ja politsei ülesannete täitmiseks vajalikud

isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja ametitõend ning tal on õigus saada

politseiametniku palka ja hüvitist hukkumisel või vigastuse saamisel. Politseiametniku

33

ametikohale nimetatud reservi liikme suhtes kohaldatakse politseiametniku töö- ja puhkeaega

ning muud töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse

politseiametnike ergutusi ja distsiplinaarvastutust. Politseiteenistusse nimetatud reservi liikmel

on pädevus täita politsei ülesandeid, sealhulgas kohaldada vahetut sundi ja kasutada politsei

erivahendeid.

PPVS 52. peatüki 5. jao §-ga 10836 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest

vabastamine.

Lõikega 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik

vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest PPA peadirektori otsusega:

1) reservi liikme algatusel;

2) kui reservi liige asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui

tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne;

3) kui ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks

reservi liikme staatusest. Teenistujate reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi

väljaõppes ning olla kriisiajal nimetatud politseiametnikuks. Kui isik algatab enda reservist

vabastamise omal soovil, siis võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi liikme

staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama. Kui reservi liige

nimetatakse kriiside lahendamiseks politseiametniku ametikohale, vabastatakse ta teenistusest

vastavalt politseiametniku teenistusest vabastamise sätetele.

Teine vabastamise alus on teenistujate reservi liikme asumine sõjaaja ametikohale või

kriisiülesandega ameti- või töökohale, samuti tema olemasoleva ameti- või töökoha määramine

kriisiülesandega ameti- või töökohaks.

Vabastamise alusena sätestatakse ka juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam reservi

liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuete kehtestamisel on

arvestatud reservi liikme ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei vasta enam

nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib muu hulgas kaasneda

oht, et reservi liige saab ülesande täitmisel viga või seab ohtu teised reservis olevad isikud või

reservivälised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab.

Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige

ei ole PPA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku

distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete

suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Siis kohaldatakse reservi

liikmele ka politseiametniku distsiplinaarvastutuse regulatsiooni. Reservi liikmele

politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi

karistuste pärast. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule määratavad

distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks

ja teenistusest vabastamine.

Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei

ole õige karistada teda rahaliselt. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab

teda karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei saa

karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal

34

nimetatakse politseiametniku ametikohale. Samuti ei saa reservis oleva isiku teenistusastet

alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud politseiametniku ametikohale nimetamise korral.

Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on

mõistlik juhul, kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita reservi

liikme staatusest vabastada, pidada temaga vestlus, juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli

ebasobiva käitumisega, ja vestlus fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole

ette nähtud abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele.

Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu

distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine,

eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan

peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas

tähtsust omavaid dokumente ning kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja

arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta

vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus ehk haldusakt. Otsuse

peale saab esitada vaide või kaebuse halduskohtule.

Kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiametniku ametikohale,

kohaldatakse talle ametniku distsiplinaarvastutuse regulatsiooni, mis on sätestatud ATS-is. See

tähendab, et kui reservi liige, kes on nimetatud politseiametniku ametikohale, paneb toime

rikkumise, saab teda karistada muu hulgas politseiteenistusest vabastamisega.

Reservi liikme vabastamisele reservi liikme staatusest kohaldatakse haldusmenetluse üldisi

põhimõtteid. Samas kehtivad distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta ka haldusmenetluse

üldised põhimõtted, s.o HMS-is sätestatud põhimõtted. Nii on ATS-i käsiraamatus selgitatud,

et „haldusmenetluses kehtivatest üldistest normidest olgu esile toodud, et

distsiplinaarmenetluses tuleb järgida järgmisi norme:

- haldusakti kehtivuse eeldused (HMS § 61);

- haldusakti kättetoimetamine (HMS § 62 lg 2 p 1) (vt lähemalt ATS § 4 komm

dokumendi kättetoimetamise osas) (vt lähemalt ATS § 2 komm dokumendi

kättetoimetamise osas);

- vaidlustamisviide (HMS § 57) (vt täpsemalt ametikohale nimetamise haldusakt, samuti

vabastamise haldusakt);

- protokollimine (HMS § 18);

- tõendid (HMS § 38).“

Politseiametnik vabastatakse distsipliini rikkumise eest teenistusest ATS-i alusel. Selle kohaselt

võib ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline,

eelkõige kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus

ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud

teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumine on tekitanud

ametiasutusele olulise varalise kahju, rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet,

rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute

huvidele või avalikule huvile olulise kahju.

Kui politseiametniku ametikohale nimetatud isik vabastatakse politseiteenistusest seetõttu, et

ta on toime pannud olulise distsipliinirikkumise, annab see aluse vabastada ta ka reservi liikme

staatusest. Reservi ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside lahendamisse

politseiametnikuna, kui ta ei sobi politseiametnikuks.

35

Lõike 2 kohaselt on PPA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus reservi liikme

staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel

või ta ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust.

Kui reservi liige mõjuva põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Politsei- ja

Piirivalveameti planeeritud võimekust talle pandud ülesandeid täita. Samuti saab reservi

liikmena hoida ainult selliseid isikuid, kes korrapäraselt oma kriisirolli oskusi täiendavad ja läbi

harjutavad.

Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase

ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt kaalukas ja õigustatud.

Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist.

Lõikega 3 täpsustatakse PPA õigust saada enne teenistujate reservi liikme vabastamise otsuse

tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on tagada, et

vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks õiguspärane ja põhjendatud.

Kuna vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et teenistujate reservi liige asub sõjaaja

ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale töökohale on

määratud kriisiülesandega töökohustus, ei pruugi PPA-l see teave muul viisil alati õigel ajal või

usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete saamine töötamise

registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist.

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti-

või töökohal, mis võib välistada tema osalemise sisejulgeoleku ülesannete täitmisel.

Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on

nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla teenistujate

reservi liige. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste

kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi

või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku

ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – teenistujate reservi liikme

vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse tegemiseks

vältimatult vajalikud. PPA õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste

registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust.

Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui PPA-l on tekkinud kahtlus või muu

objektiivne alus arvata, et teenistujate reservi liige on asunud sõjaaja ametikohale, töötab

kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on

määratud kriisiülesandega töökohustus. Selline alus võib olla näiteks isiku enda teade, teave

koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk üldine

kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate üle, vaid

konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse tegemist.

Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja

proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse päästeseadust (edaspidi PäästeS).

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 41 teise lausega. Lõikes 41 on praegu sätestatud,

et Häirekeskuse tegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole

36

võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse

seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud.

Muudatuse kohaselt võivad hädaabiteadete menetlemisel osaleda Häirekeskuse vabatahtlikud,

kellele on määratud kriisiroll ja kes on kaasatud kriisi lahendamisse. Muudatus on seotud eelnõu

§ 2 punktiga 21, mille kohaselt täiendatakse seadust peatükiga 72, mis reguleerib kriisirolli

määramist Häirekeskuse vabatahtlikele.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse § 19 pealkirja. Kehtiva päästeseaduse §‑s 19 kasutatakse

füüsilise isiku osalemise kirjeldamiseks päästetöös mõistet „rakendamine“. Eelnõu kohaselt

muudetakse paragrahvi 19 pealkirja, sõnastades sätte pealkirja järgmiselt: „Isiku erakorraline

kaasamine Päästeameti tegevusse“. Muudatus on vajalik, et tagada õigusnormi keeleline

korrektsus. Samuti kajastab selline sõnastus täpsemalt regulatsiooni eesmärki, rõhutades, et

füüsilist isikut võidakse kaasata erinevatesse tema tervisele ohututesse ja võimetele

vastavatesse Päästeameti tegevustesse. Sõnastust ühtlustatakse kogu paragrahvi ulatuses.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 19 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on täpsustada

terminoloogiat, samuti füüsilise isiku erakorralist kaasamist Päästeameti poolt. Eelnõukohase

muudatusega antakse Päästeametile õigus erakorraliselt kaasata vähemalt 18-aastast füüsilist

isikut kriisiolukorras vajalike toimingute tegemisse – päästetööle ohu tõrjumiseks või

päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse § 19 lõike 1 punkti 3. Muudatuse kohaselt võib isikut

erakorraliselt kaasata Päästeameti tegevusse juhul, kui erakorraline kaasamine ei tekita

ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale. Muudatus on seotud

eelnõu § 2 punktiga 2.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse § 19 lõiget 2. Sõna „rakendatud“ asendatakse sõnadega

„erakorraliselt kaasatud“. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 2 tehtava muudatusega.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse § 19 lõiget 3. Muudatuse sõnastuse kohaselt võib § 19

lõikes 1 sätestatud juhul isikut erakorraliselt kaasata ainult nii kaua, kui see on päästetööks või

kriisiolukorra ajaks vältimatult vajalik. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 2 tehtava

muudatusega ja paragrahvi 19 lõike 1 muudatusega, mille kohaselt saab Päästeamet õiguse

kaasata vähemalt 18-aastast isikut kriisiolukorras vajalike toimingute tegemiseks. Muudatusega

seatakse selged ajalised piirid sellele, kui kauaks võib Päästeamet isikut kriisiolukorra ajal

kaasata.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse § 34 lõikega 11, mis sätestab piirangud isikute suhtes, keda

on keelatud võtta kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks. Üldised nõuded, millele peab

vabatahtlik päästja vastama, on sätestatud kehtiva seaduse §-s 33 ja § 34 lõikes 1. Muudatusega

sätestatakse täiendavad piirangud, millele peab vastama vabatahtlik päästja, kellele on võimalik

kriisirolli määrata.

Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik määrata kriisiroll abidemineerijatele ning § 34 lõikes 2

on sätestatud piirangud isikute suhtes, keda on keelatud võtta abidemineerijaks. Lõikega 11

sätestatakse analoogsed piirangud vabatahtlikule päästjale, kes soovib täita kriisirolli.

Abidemineerijatele kehtivad piirangud kriisirolli määramisel on sisult sarnased lõikes 11

sätestatavate piirangutega. Kuna kriisirolliga vabatahtlikul päästjal on kriisiolukorras

täiendavad õigused, ülesanded ja teave (näiteks kriisiolukorras võimaliku täiendava AK teabega

kokkupuude), peab riik olema tema lojaalsuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud ka

37

formaalsete kontrollide kaudu. Selleks on vajalik enne kriisirolli määramist välistada lõigetes

1–4 (kodakondsus, karistatus, kriminaalmenetlus, käitumine ja eluviis) nimetatud asjaolude

ilmnemine.

Päästeameti vabatahtlikule kriisirolli määramine on reguleeritud käesoleva eelnõu § 2

punktis 13, millega muudetakse § 421. Eelnõu § 2 punkti 13 kohaselt võib Päästeamet määrata

kriisirolli vabatahtlikule päästjale, kes on läbinud II astme väljaõppe. Enne kriisirolli määramist

viiakse läbi taustakontroll ning kontrollitakse, et isikul ei oleks kriisiülesandega töö- või

ametikohta ega sõjaaja ametikohta. Sellest tulenevalt tehakse kriisirolliga vabatahtlikuks

päästjaks soovivale isikule taustakontroll pärast II astme väljaõppe läbimist, kuna enne

nimetatud väljaõppe läbimist ei saa vabatahtlikule kriisirolli määrata.

Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse § 34 lõiget 2 punktiga 11. Kehtiva päästeseaduse kohaselt

ei saa vabatahtlikuks päästjaks võtta isikuid, kellel on piiratud teovõime. Päästeseaduse § 34

lõike 1 punkti 1 kohaselt on vabatahtlikuks päästjaks keelatud võtta isikut, kes on piiratud

teovõimega, ja § 34 lõikes 2 on sätestatud, keda on keelatud võtta abidemineerijaks.

Abidemineerijate puhul ei ole kehtiva päästeseadusega sätestatud piirangut, mille kohaselt on

abidemineerijaks keelatud võtta isikuid, kellel on piiratud teovõime. Muudatuse kohaselt

täiendatakse päästeseaduse § 34 lõiget 2 punktiga 11, mille kohaselt on abidemineerijaks

keelatud võtta isikut, kes on piiratud teovõimega. Muudatusega ühtlustatakse Päästeameti

vabatahtlikuks soovijatele kehtestatud nõudeid. Samuti on muudatuse eesmärk suurendada

õigusselgust, et vältida ebaühtlast rakenduspraktikat.

Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse § 361. Muudatuste kohaselt täiendatakse paragrahvi 361

pealkirja ja paragrahvi 361 lõiget 2 kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga.

Kehtiva päästeseaduse §-ga 361 on sätestatud kriisirolliga abidemineerija regulatsioon. Kuna

eelnõuga sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsioon, rakendatakse §-s 361

sätestatut edaspidi ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale. Seetõttu muudetakse sätte pealkirja

ja lõiget 2.

Paragrahviga 361 reguleeritakse (eelnõu § 2 punkt 9) peale abidemineerija taustakontrolli

kriisirolliga vabatahtliku päästja taustakontroll, mistõttu täiendatakse § 361 lõiget 2 lisaks sätte

pealkirjale kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga.Taustakontrolli regulatsioon

tagab, et kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga

isikud. Eelnevast tulenevalt täiendatakse päästeseadust kriisirolliga vabatahtliku päästja

regulatsiooniga ja nähakse ette vastavad taustakontrolli tegemise volitused. Võrreldes kehtiva

praktikaga ei kavandata eelnõuga taustakontrolli osas sisulisi muudatusi ning kriisirolliga

vabatahtlike suhtes rakendatakse sama mehhanismi nagu abidemineerijate puhul.

Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse § 361 lõikega 11. Muudatuse eesmärk on luua üheselt

mõistetav õiguslik alus vabatahtliku päästja andmete kontrollimiseks enne kriisirolli määramist

ning selgelt piiritleda eri asutuste ülesanded menetluses. Nõuded, millele vastavust Politsei- ja

Piirivalveamet kontrollib, on sätestatud eelnõuga kavandatavas § 34 lõike 11 muudatuses.

Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib kriisirolliga vabatahtliku vastavust nimetatud nõuetele

ning edastab kontrolli tulemused Päästeametile. Kriisirolli määramise otsustusõigus kuulub

Päästeametile, kes teeb otsuse Politsei- ja Piirivalveameti kontrollitulemuste alusel.

38

Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse 7. peatüki 31. jao pealkirja. Kriisirolliga abidemineerija

regulatsioon jõustus 2023. aastal päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

raames. Kehtiva seaduse kohaselt reguleeritakse 7. peatüki 31. jaoga üksnes kriisirolliga

abidemineerija kohta sätestatut ja vastava jao pealkiri on „Kriisirolliga abidemineerija“.

Muudatus on taas kord seotud sellega, et kriisirolliga abidemineerijate kõrval hakkavad

edaspidi Päästeameti tegevuses osalema ka kriisirolliga vabatahtlikud päästjad. Seetõttu

täiendatakse 7. peatüki 31. jao pealkirja. Õigusselguse huvides on seega 7. peatüki 31. jao uus

pealkiri „Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtlik päästja“.

Eelnõu § 2 punktiga 12 muudetakse § 421 pealkirja ja lõiget 1. Eelnõu §-ga 421 reguleeritakse

kriisirolli määramist abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale. Kehtiva seaduse § 421

pealkirja kohaselt reguleeritakse sättega kriisirolliga abidemineerijale kriisirolli määramist ja

kriisirolliga abidemineerija pädevust. Paragrahvi pealkiri on praegu „kriisirolliga

abidemineerija“. Kuna eelnõu kohaselt laiendatakse sätte reguleerimisala ka vabatahtlikule

päästjale kriisirolli määramisele, ei vasta kehtiv paragrahvi pealkiri enam täielikult sätte

tegelikule sisule.

Seetõttu muudetakse paragrahvi pealkirja nõnda, et see kajastaks nii abidemineerijale kui ka

vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist. Kriisirolli määramise eesmärk on tagada, et

Päästeamet saaks kriisiolukorras või selle ohu korral kasutada piisavat hulka valmisolekus ja

pädevat personali.

Vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat, kellele on määratud kriisiroll, on ühtlasi võimalik

kaasata tegevustesse ka rahuajal, mis võimaldab tal omandada ja kinnistada praktilisi kogemusi

ning hoida oma teadmisi ja oskusi ajakohasena.

Lõige 1 sätestatakse uues sõnastuses. Kehtiva õiguse kohaselt reguleeritakse § 42¹ lõikega 1

kriisirolli määramist abidemineerijale. Muudatusega antakse Päästeametile võimalus määrata

kriisiroll lisaks abidemineerijale ka II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale, kes on

andnud nõusoleku toetada Päästeametit kriisiolukorras või enne seda. Muudatuse eesmärk on

võimaldada kriisiolukorras või enne seda paindlikumalt ja laiemalt kaasata väljaõppega

vabatahtlikke ning seeläbi suurendada Päästeameti valmisolekut ja võimekust kriisiolukordade

lahendamisel. Kriisirolli määramisega loob Päästeamet endale täiendava ja eelnevalt

ettevalmistatud personalivaru, keda saab vajaduse korral kriisiolukorras või enne seda kiiresti

ja sihipäraselt rakendada.

Kriisirolli määramine vabatahtlikule eeldab võimet tegutseda iseseisvalt, vastutustundlikult ja

ohutult pingelises ning kiiresti muutuvas olukorras. Seetõttu saab kriisirolli määrata üksnes II

astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule, kuna see väljaõpe annab selleks vajalikud teadmised ja

oskused, sealhulgas riskide hindamise, ohutuse juhtimise ning keerukates olukordades

kaalutletud otsuste tegemise võime. Vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramise eeldused on

tema nõusolek, asjakohane väljaõpe ja taustakontroll. Taustakontrolli eesmärk on välistada

kriisirolliks sobimatud isikud ning tagada, et kriisiolukorras või selle ohu korral kaasatavad

vabatahtlikud on usaldusväärsed ja reaalselt rakendatavad. Muudatus on kooskõlas § 42¹

eesmärgiga ning suurendab Päästeameti tegevusvõimekust kriisiolukordades.

Eelnõu § 2 punktiga 13 jäetakse § 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“. Muudatus on seotud

eelnõu § 2 punktis 14 toodud muudatusega.

39

Eelnõu § 2 punktiga 14 täiendatakse § 421 lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada

kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevust ja luua õiguslik alus kriisirolliga vabatahtliku päästja

osalemiseks nii elanikkonnakaitses kui ka päästetöödel. Seegi muudatus võimaldab

kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt kaasata väljaõppe saanud vabatahtlikke ning

suurendada Päästeameti võimekust kriisiolukordade lahendamisel. Kriisirolliga abidemineerija

või kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine Päästeameti tegevusse kriisiolukordade

lahendamiseks otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus

korraldusega. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist

Päästeameti tegevusse on selgitatud eelnõu § 2 punktis 17.

Väljaspool kriisiolukorda või selle ohtu osaleb abidemineerija või vabatahtlik päästja

Päästeameti tegevuses samadel alustel kui kriisirollita abidemineerija või kriisirollita

vabatahtlik päästja. Seetõttu ei piirata kriisirolli määramisega nõustunud abidemineerija või

vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse kriisiolukorra või selle ohuga. Seega

jäetakse § 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“ ja § 421 lõikes 21 vastavat piirangut ei sätestata.

Eelnõu § 2 punktiga 15 muudetakse § 421 lõikeid 4 ja 5.

Lõike 4 muudatuste kohaselt ei saa kriisirolli määrata abidemineerijale või vabatahtlikule

päästjale, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale,

välja arvatud juhul, kui abidemineerija või vabatahtlik päästja vastavalt ameti- või töökohalt

vabastatakse.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus

töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva

kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Kriisiolukorra

lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale ametikohale asumisel või

töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega

ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kas kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või

töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks.

See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele abidemineerijatele või

Päästeameti vabatahtlikele ei saa Päästeamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et

tagada nii elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste

puutumatus. Nõnda saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei

lähe tema teenistuja või töötaja täitma Päästeametisse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid

täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal.

Lõike 5 muudatuse kohaselt on Päästeametil õigus enne abidemineerijale või vabatahtlikule

päästjale kriisirolli määramist saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta

kriisiülesandega töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist

teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

Päästeametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale

määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Päästeametil on enne abidemineerijale või

vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja

kaitseväekohustuslaste registrist teavet abidemineerija või vabatahtliku päästja riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Selliselt

antakse Päästeametile õigus kontrollida, ega abidemineerija või vabatahtlik päästja, kes soovib

40

endale kriisirolli, pole juba määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja

ametikohale.

Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri

kaudu. Päästeamet kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või mitte (päring on

isikukoodi põhine ja vastus on jah/ei). Pärast kriisirolli määramist esitab Päästeamet omakorda

teabe isikule kriisirolli määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et

vältida isiku nimetamist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.

Eelnõu § 2 punktiga 16 muudetakse § 422. Eelnõu §-ga 422 reguleeritakse kriisirolliga

abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse.

Kriisirolliga abidemineerija kaasamine Päästeameti tegevusse on reguleeritud kehtiva seaduse

§-ga 422. Juba praegu nähakse ette, et Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada

kriisirolliga abidemineerija kaasamise Päästeameti tegevusse kuni 30 päevaks § 422 lõigetes 1

ja 2 sätestatud juhtudel.

Lõikega 1 sätestatakse, et kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja

kaasamise kriisi lahendamisse teeb Vabariigi Valitsuse otsusega, ning jäetakse sättest välja

viited § 424 lõigetele 1 ja 2. Ühtlasi sätestatakse lõikega 1, et ettepaneku kriisirolliga

abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamiseks kriisi lahendamisse teeb

Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. Kehtivas seaduses on nimetatud

põhimõte sätestatud § 422 lõikega 2.

Kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamine kriiside

lahendamisse mõjutab nii tööandjaid kui ka laiemalt riigi toimimist ning seega on oluline, et

pädev otsustustasand oleks Vabariigi Valitsus. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga

abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja oma tavapärast tööd teha, otsustab eelnõu

kohaselt kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga abidemineerijal või

kriisirolliga vabatahtlikul päästjal tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub

põhiametikohal tema õigus teostada avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal

või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada

mõne töölõigu või teenuse toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus

kaasata kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja oleks põhjendatud.

Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata läbi

kaalumata.

Kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saab kriiside

lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui on selge, et Päästeameti enda ressursist jääb väheks ja

teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.

Lõike 2 muudatuse kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tähtaja lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside kestust ei saa ette näha, on esialgu võimalik

kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid kaasata kriisi lahendamisse

kuni 30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike

päästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle

iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni 30 päeva võrra. Ka

kehtiva seaduse § 422 lõike 3 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus pärast § 422 lõikes 1 nimetatud

tähtaja möödumisel otsuse üle. Kui kriisirolliga abidemineerija kaasamine kriisiolukorra ajal

on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab

41

kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni 30 päeva võrra. Seega ei ole tegemist sisuliselt uue

regulatsiooniga, küll aga lisatakse sättesse kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise

võimalus. Kehtiva õiguse kohaselt saab kaasata vaid kriisirolliga abidemineerijaid.

Lõike 3 muudatuse järgituleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille

täitmisse on vaja kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid kaasata,

kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või selle ülempiir, ülesannete täitmise territoorium

ja vajaduse korral muud andmed. Lõike 3 eesmärk on tagada kriisirolliga abidemineerijate ja

kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt peab Vabariigi Valitsuse

korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt mõista, mis eesmärgil,

millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke

päästjaid kaasatakse. Võrreldes kehtiva õigusega lisandub korralduses märgitavatele andmetele

ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja

kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga abidemineerijate ja

kriisirolliga päästjate tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete ja

selgelt määratletud ülesannete täitmiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 17 muudetakse § 423. Eelnõu §-ga 423 reguleeritakse kriisirolliga

abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ning töö- või teenistussuhte

erisused. Kehtiva seaduse §-dega 423 ja 424 on reguleeritud kriisirolliga abidemineerija staatuse

erisus ja töö- või teenistussuhte erisus. Kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ning töö- või

teenistussuhte erisusi kehtiva seadusega reguleeritud ei ole. Muudatuste kohaselt reguleeritakse

staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused ühes sättes ning täiendatakse sätet selliselt, et

staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused kohalduvad ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale.

Lõike 1 muudatuste kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga abidemineerija ja

kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetada vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi

sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa kriisirolliga abidemineerijat ega kriisirolliga

vabatahtlikku päästjat sõjaaja ametikohale nimetada.

Ka kehtivas seaduses on ette nähtud sarnane erisus. Kehtiva seaduse § 423 lõike 2 kohaselt ei

arvata kriisirolliga abidemineerijat Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu, välja arvatud juhul, kui

see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.

Oluline on, et kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saaks välja

õpetada vastavalt nende kriisirollidele ning kaasata neid kriisi lahendamisse. Kui kriisi

lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud kriisirolliga vabatahtlikke abidemineerijaid ja

kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi

lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Abidemineerijatele ja

vabatahtlikele päästjatele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest

vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et

üldjuhul kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid sõjaaja

ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab

keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et kriisirolliga abidemineerijate ja vabatahtlike

päästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata. Kriisirolli märge on näha ka

kaitseväekohustuslaste registris.

Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetamine sõjaaja

ametikohale on lubatud, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks. Nimetatud

erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks vältimatu vajaduse korral nimetada kriisirolliga

42

abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja sõjalise riigikaitse tagamiseks sõjaaja

ametikohale.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule

päästjale, kellele on määratud kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete

täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või

teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub abidemineerijana või

vabatahtliku päästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi lahendama.

Ka kehtivas seaduses nähakse ette kriisirolliga abidemineerijale õigus keelduda töö tegemisest

või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisiajal demineerimistööle (PäästeS § 424

lõiked 1 ja 2). Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest on antud ajaks,

mil ametnik või töötaja teeb kriisirolliga abidemineerijana demineerimistööd. Muudatuste

kohaselt sätestatakse ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale õigus keelduda töö või

teenistusülesannete täitmisest.

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb

õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Lõike 1 muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga

vabatahtliku päästja õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa kriisi lahendamise tõttu oma

tööülesandeid täita. Sellise õiguse kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui

ka erasektori töötajate puhul.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega. Ametnik on sel ajal ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

Lõike 4 muudatusega sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst

keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale.

Kehtiva seaduse § 424 lõike 3 kohaselt esitab kriisirolliga abidemineerija tööandjale tööst

keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. Pärast seda, kui Vabariigi

Valitsus on teinud otsuse kriisirolliga abidemineerijate või kriisirolliga vabatahtlike päästjate

kaasamiseks, annab Päästeamet asjaomastele abidemineerijatele või vabatahtlikele päästjatele

sellest teada ja kutsub nad kriisi lahendamiseks Päästeametit abistama, arvestades eelnõu §-s

422 sätestatut.

Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule

päästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, maksta hüvitist. Ka kehtiva seaduse § 424 lõike 4

kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal demineerimistööl, maksta

hüvitist.

43

Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga abidemineerija või

kriisirolliga vabatahtliku päästja või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik

on kaasatud kriisi lahendamisse ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui

kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse kriisi lahendamisse

ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole tööandjal kohustust maksta talle

töötasu.

Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga abidemineerijate või

kriisirolliga vabatahtlike päästjate valmisolekut ja osalust Päästeameti abistamisel eri kriiside

ajal. Hüvitist makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga

vabatahtlik päästja kutsutakse kriisiolukorra ajal Päästeametit abistama ning hüvitise maksmise

eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku osalemisega kriisiolukorra ajal

Päästeameti tegevuses, maksab hüvitist Päästeamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse

hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

Lõikega 6 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja

hüvitise ulatus. Selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud

küsimusi määruses paindlikult ja praktiliste vajaduste järgi.

Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist, kui

abidemineerija või vabatahtlik päästja, kellele on Päästeamet määranud kriisirolli, keeldub töö

tegemisest alalise tööandja heaks, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Ka kehtiva seaduse

§-ga 424 on tööandjale ette nähtud õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kriisirolliga

abidemineerija keeldub tööandja heaks tööst, et ta saaks osaleda kriisiajal Päästeameti

tegevuses.

Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses

sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga abidemineerijana või kriisirolliga vabatahtliku päästjana

kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga

vabatahtlik päästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö

tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud

kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju

tekkimise seost peab tõendama tööandja.

Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtlik

päästja ja abidemineerija kaasatakse avalikes huvides ning riigi ülesannete täitmiseks, on

põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku

koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning

riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine

Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab muuta ülempiiri vastavalt

üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse

keskmise brutokuupalga suurust ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab

hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese

varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

44

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse avalikes huvides ning

riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega

seotud majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik

vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varalise

kahju suurus võib sõltuda paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema

piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale

kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku

negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande

tõttu.

Eelnõu § 2 punktiga 18 tunnistatakse § 424 kehtetuks. Kehtiva sättega reguleeritakse

kriisirolliga abidemineerija töö- või teenistussuhte erisusi. Muudatus on seotud eelnõu § 2

punktiga 17, millega muudetakse § 423.

Eelnõu § 2 punktiga 19 täiendatakse 7. peatüki 4. jagu §-ga 431. Muudatusega reguleeritakse

kriisirolliga vabatahtliku abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja vabastamine

kriisirollist. Tegemist on uue sättega, mida abidemineerijate kriisirolli regulatsiooni

kehtestamisel päästeseaduses varem ette ei nähtud. Seetõttu täiendatakse 7. peatüki 4. jagu

§-ga 431.

Lõikega 1 sätestatakse, et vabatahtliku abidemineerija või vabatahtliku päästja võib kriisirollist

vabastada Päästeameti otsusega.

Punkti 1 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui

abidemineerija või vabatahtlik päästja esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli

võtmine abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale on võimalus, mitte kohustus, siis on tal

igal ajal õigus sellest rollist loobuda.

Punkti 2 kohaseltvabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui kriisirolli

võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse

§ 422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral Päästeameti tegevuses.

Kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja on andnud vabatahtliku lubaduse

toetada Päästeametit kriisiolukorras. Kriisiroll eeldab valmisolekut osaleda Päästeameti

tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud

juhtudel. Kui kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja mõjuva põhjuseta sellisel

kaasamisel ei osale, vähendab see Päästeameti kriisiüksuse võimekust talle pandud ülesandeid

täita. Seetõttu nähakse ette alus, mille esinemise korral on Päästeametil õigus vabastada

abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla

terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või

muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud.

Punktide 3, 4 ja 5 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui

ta asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne.

Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib

kriisiülesandega töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 431 lõike 1 punktide 3–5 alusel

45

vajalik selleks, et vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel

ning tagada, et isikule ei pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid

ülesandeid.

Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Päästeametile vastava avalduse. Päästeametil on

õigus abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta.

Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete

alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib abidemineerija või vabatahtlik päästja jätkata

talle käesoleva seaduse §-s 32 või 321 sätestatud ülesannete täitmist.

Abidemineerija või vabatahtlik päästja saab taotleda kriisirolli saamist uuesti, kui ta

vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam

kriisiülesandega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab

selleks esitama uuesti Päästeametile vastava avalduse. Päästeametil on omakorda õigus

kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam

kriisiülesandega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal.

Lõike 2 kohaselt võib Päästeameti otsusega vabastada vabatahtliku päästja või abidemineerija

kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 8 või § 381 lõikes 1 sätestatud väljaõppe

kohustust. Lõikega 2 sätestatakse kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Päästeameti

otsusega vabastada abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist. Erinevalt lõikes 1

nimetatud alustest ei ole tegemist automaatse ega vältimatu kriisirollist vabastamisega, vaid

võimalusega hinnata konkreetseid asjaolusid.

Selline sõnastus on vajalik, kuna väljaõppe kohustuse täitmata jätmine ei pruugi alati olla

tingitud abidemineerija või vabatahtliku päästja tahtlikust või hooletust käitumisest. Näiteks

võib esineda olukordi, kus Päästeamet ei ole objektiivsetel põhjustel suutnud abidemineerijale

või vabatahtlikule päästjale ettenähtud väljaõpet pakkuda või on koolituste toimumine edasi

lükkunud. Samuti võib abidemineerijal või vabatahtlikul päästjal esineda mõjuvaid põhjusi,

nagu tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud kohustused või muud vältimatud

takistused, mis ei võimalda ajutiselt väljaõppel osaleda.

Lõike 3 kohaselton Päästeametil õigust saada enne abidemineerija või vabatahtliku päästja

kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte

eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning

oleks õiguspärane ja põhjendatud.

Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et abidemineerija või vabatahtlik

päästja asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema

olemasolevale töökohale on määratud kriisiülesanne, ei pruugi Päästeametil olla selle kohta

muul viisil alati õigel ajal usaldusväärset teavet. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete

saamine töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist.

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti-

või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis sisejulgeoleku ülesannete täitmisel.

Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on

nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla kriisirolliga

abidemineerija või vabatahtlik päästja. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja

sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule

pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et

46

kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse

olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – abidemineerija või vabatahtliku

päästja kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on

otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõike 3 selgituseks tuleb rõhutada, et Päästeameti

õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega

piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust.

Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Päästeametil on tekkinud kahtlus või muu

objektiivne alus arvata, et abidemineerija või vabatahtlik päästja on asunud sõjaaja ametikohale,

töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on

määratud kriisiülesanne. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda teade, teave

koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk teha kõigi

kriisirolliga abidemineerijate või vabatahtlike päästjate üldist kontrolli või regulaarset

järelevalvet, vaid selgitada konkreetse juhtumi asjaolusid enne kriisirollist vabastamise otsuse

tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja

proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on

kohustatud tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud

tööriietuse, -vahendid ja -varustuse. Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja on kriisirollist

vabastatud, tähendab see, et tema kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud ning kriisirolli

täitmiseks väljastatud tööriietus, -vahendid ja -varustus tuleb Päästeametile tagastada.

Eelnõu § 2 punktiga 20 täiendatakse seadust 72. peatükiga, milles reguleeritakse Häirekeskuse

vabatahtlikele kriisirolli määramist.

Eelnõu paragrahviga 434 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli

määramist.

Lõike 1 kohaselt võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on andnud nõusoleku

toetada Häirekeskust kriisiolukorras või enne seda.

Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud on eriväljaõppega vabatahtlikud, kelle kaasamine on

nende oskusi ja pädevust arvestades Häirekeskuse teenuste tagamiseks kriisiolukorras või enne

seda vältimatult vajalik. Kriisirolli saab määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on avaldanud

soovi ja andnud nõusoleku toetada Häirekeskust kriisiolukorras või enne seda.

Muudatus võimaldab kriisiolukorras või enne seda paindlikumalt kaasata väljaõppe saanud

vabatahtlikke ja suurendada Häirekeskuse võimekust kriisi lahendamisel. Kriisi lahendamisel

on oluline, et Häirekeskusel oleks võimalik kiiresti kaasata täiendava ressursina väljaõppe

saanud isikuid olukorras, kus tavapärasest töökorraldusest ja olemasolevast koosseisust ei piisa.

Kriisirolli regulatsiooniga luuakse Häirekeskuse vabatahtliku ja riigi vahel selge õiguslik seos,

mis võimaldab Häirekeskuse vabatahtlikku kaasata kriisiolukorras või enne seda konkreetsete

ülesannete täitmisse ning määrata talle ette teada rolli.

Lõikega 2 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku pädevust. Kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtliku pädevuses on toetada Häirekeskust kriisiolukorras või enne seda,

osaledes Häirekeskuse tegevuses vastavalt PäästeS § 2 lõikele 41. Kriisirolli määramisega

kaasneb Häirekeskuse vabatahtlike õiguste ja volituste suurenemine võrreldes Häirekeskuse

vabatahtlikega, kellele ei ole kriisirolli määratud.

47

Õiguste ja volituste suurenemine on seotud sellega, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikel

on kriisi lahendamise ajal õigus menetleda hädaabiteateid. Kriisirolli võtmine tähendab

Häirekeskuse vabatahtlikule eeskätt lisakohustust olla valmis osalema kriisi lahendamise ajal

Häirekeskuse töös ja täita talle määratud ülesandeid.

Lõike 3 muudatuste kohaselt on Häirekeskusel enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli

määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti-

või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.

Häirekeskusel ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale

määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Häirekeskusel on enne Häirekeskuse

vabatahtlikule kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste

registrist teavet Häirekeskuse vabatahtliku kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja

ametikohale nimetamise kohta. Selliselt antakse Häirekeskusele õigus kontrollida, ega

Häirekeskuse vabatahtlik, kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud kriisiülesandega

ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale.

Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri

kaudu. Häirekeskus kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või mitte (päring on

isikukoodi põhine ja vastus on jah/ei). Pärast kriisirolli määramist esitab Häirekeskus omakorda

teabe isikule kriisirolli määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et

vältida isiku nimetamist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.

Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on

nimetatud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale,

välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus

töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva

kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Kriisiolukorra

lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale ametikohale asumisel või

töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega

ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või

töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks.

See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele Häirekeskuse vabatahtlikele ei saa

Häirekeskus kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste

tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda saab

riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või

töötaja täitma Häirekeskusesse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi

ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal.

Eelnõu §-ga 435 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku staatuse ja töö- või

teenistussuhte erisused.

Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetada

vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks. See tähendab, et üldjuhul

ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikku sõjaaja ametikohale nimetada. Oluline on, et

Häirekeskuse vabatahtlikke saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja kaasata neid

kriisi lahendamisse. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik nimetada väljaõpetatud

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse

48

panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Häirekeskuse vabatahtlikele kriisirolli

määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest vabastatud reserv kriiside lahendamiseks

ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlikke sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis võib leida aset ka olukorras, kus

sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata. Kriisirolli

märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris.

Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetamine sõjaaja ametikohale on lubatud, kui see on

vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks. Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et

riik saaks vältimatu vajaduse korral siiski vajalike teadmiste ja oskustega isiku ehk kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtliku julgeoleku tagamise eesmärgil nimetada sõjaaja ametikohale

(piloodi oskustega isik vms).

Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kellele on määratud

kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse

kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse

ajaks, kui ametnik või töötaja asub Häirekeskuse vabatahtlikuna vastavalt oma kriisirollile kriisi

lahendama.

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb

õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku õigus keelduda

töö tegemisest, kui ta ei saa kriisi lahendamise tõttu oma tööülesandeid täita. Sellise õiguse

kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate puhul.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega. Ametnik on sel ajal ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

Lõikega 4 nähakse ette, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keeldumise ja

ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui

Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamiseks, annab

Häirekeskus vastavatele Häirekeskuse vabatahtlikele sellest teada ja kutsub nad kriisi

lahendamiseks Häirekeskust abistama kooskõlas eelnõu §-ga 437.

Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises,

maksta hüvitist.

Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku

või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse

ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlik kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub,

ei ole tööandjal kohustust maksta talle töötasu.

49

Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike

valmisolekut ja osalust Häirekeskuse abistamisel eri kriiside ajal. Hüvitist makstakse üksnes

juhul, kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kutsutakse kriisiajal Häirekeskust abistama ja

hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku osalemisega

kriisiajal Häirekeskuse tegevuses, maksab hüvitist Häirekeskus. Hüvitise arvutamise aluseks

võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine

brutokuupalk.

Lõikega 6 sätestatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku hüvitise ulatus. Selle taotlemise

ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on

volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja

praktiliste vajaduste järgi.

Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist, kui Häirekeskuse

vabatahtlik, kellele on Häirekeskus määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest alalise tööandja

heaks, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes

juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlikuna kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlik keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö

tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud

kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju

tekkimise seost peab tõendama tööandja.

Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga HäK-i

vabatahtlik kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik

kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise

ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike

rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud

keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurust muuta vastavalt üldisele palgatasemele

ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga

ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga

vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal

ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

Häirekeskuse vabatahtlik kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on

põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku

koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult

ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varalise kahju suurus võib sõltuda

paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja

konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski

või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis

tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.

Eelnõu §-ga 436 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku väljaõpet.

Sätte kohaselt peab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik läbima Häirekeskuse peadirektori

käskkirjaga kehtestatud väljaõppe, mille tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja

50

oskused § 434 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. Väljaõppe läbimine on vajalik, et

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul oleks olemas vajalik kompetents. Eelnõuga nähakse

ette, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke on võimalik kriisiajal kaasata hädaabiteadete

menetlemisse. Seega on oluline, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud läbiksid

Häirekeskuse kehtestatud väljaõppe.

Eelnõu §-ga 437 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamist

Häirekeskuse tegevusse.

Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni

30 kalendripäevaks. Kuna kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kutsumine kriiside

lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi

tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik oma tavapärast

tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamise Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul

tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada

avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse

kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse

toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlik oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand

tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt.

Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui

on selge, et Häirekeskusel jääb enda ressursist väheks ja teiste partnerite kaasamine pole

võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada.

Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlikud kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad.

Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama

Häirekeskus. Häirekeskus oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise kriisiga, mille

vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja mis vajab vastava

väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist.

Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja

lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside kestust ei saa ette näha, on esialgu võimalik kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlikke kriisi lahendamisse kaasata kuni 30 kalendripäevaks. Kui

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik,

vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtliku kaasamist kuni 30 päeva võrra.

Kuna kriiside kestust ei saa ette näha, saab esialgu kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke

kriisi lahendamisse kaasata kuni 30 päevaks. Kui kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaeg

lõpeb, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi

kaasamist 30 päeva võrra. Kui kaasamist on vaja pärast selle tähtaja möödumist veel kord

pikendada, on Vabariigi Valitsusel selleks seadusest tulenev õigus.

Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua

tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või

asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kriisi lahendamisse

üldjuhul 30 päevaks.

51

Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse on

vaja kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv

või selle ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed.

Eesmärk on tagada kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise selgus. Sätte kohaselt

peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt

mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga Häirekeskuse

vabatahtlikke kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete

ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga

Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on ajaliselt piiratud ning seotud konkreetse kriisiolukorra

või sellest tuleneva vajadusega.

Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme

proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike

ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ja on kooskõlas kriisi

lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik selleks,

et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud tegutsevad. Vajaduse korral

muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse arvestada

konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks vajalikud.

Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab tagada, et

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on põhjendatud ja sihipärane.

Eelnõu §-ga 438 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist kriisirollist.

Lõikega 1 nähakse ette, et Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik

kriisirollist.

Punkti 1 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui Häirekeskuse

vabatahtlik esitab kriisirollist loobumise avalduse. Kuna kriisirolli võtmine on Häirekeskuse

vabatahtlikele võimalus, mitte kohustus, on tal igal ajal õigus sellest rollist loobuda.

Punkti 2 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui kriisirolli võtnud

Häirekeskuse vabatahtlik ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse 437 lõikes 1 nimetatud

juhul kaasamise korral Häirekeskuse tegevuses. Kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik on

andnud vabatahtliku lubaduse toetada Häirekeskust kriisiajal. Kriisiroll eeldab valmisolekut

osaleda Häirekeskuse tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 437

lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kui kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik mõjuva põhjuseta

sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Häirekeskuse võimekust talle pandud ülesandeid

täita. Seetõttu on § 438 lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral Häirekeskuse otsusega

vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla

terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või

muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole

piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist.

Punktide 3, 4 ja 5 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta asub sõjaaja

ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või

töökohale määratakse kriisiülesanne.

Kui Häirekeskuse vabatahtlik asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib kriisiülesandega

töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 438 lõike 1 punktide 3–5 alusel vajalik selleks, et

vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et

isikule ei pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid.

52

Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel

on õigus Häirekeskuse vabatahtlik riisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta. Vastav otsus

tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete alusel.

Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib Häirekeskuse vabatahtlik jätkata Häirekeskuse

vabatahtlikuna ja täita ülesandeid, mis ei ole seotud kriisirolliga.

Häirekeskuse vabatahtlik saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse kriisiülesandega

ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riisiülesandega ameti- või

töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Selleks peab isik esitama uuesti

Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel on omakorda õigus kontrollida töötamise

registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam kriisiülesandega ameti-

või töökohal või sõjaaja ametikohal.

Lõike 2 kohaselt võib Häirekeskuse otsusega vabastada Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist,

kui ta ei täida käesoleva eelnõu §-s 436 sätestatud (eelnõu § 2 punkt 21) sätestatud väljaõppe

kohustust. Lõikega 2 nähakse ette kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Häirekeskuse

otsusega vabastada Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist. Erinevalt lõikes 1 nimetatud alustest

ei ole tegemist automaatse ega vältimatu kriisirollist vabastamisega, vaid võimalusega hinnata

konkreetseid asjaolusid. Selline sõnastus on vajalik, kuna väljaõppe kohustuse täitmata jätmine

ei pruugi alati olla tingitud Häirekeskuse vabatahtliku tahtlikust või hooletust käitumisest.

Näiteks võib esineda olukordi, kus Häirekeskus ei ole objektiivsetel põhjustel suutnud

Häirekeskuse vabatahtlikule ettenähtud täiendusõpet pakkuda või on koolituste toimumine

edasi lükkunud. Samuti võib Häirekeskuse vabatahtlikul esineda mõjuvaid põhjusi, nagu

tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud kohustused või muud vältimatud

takistused, mis ei võimalda tal ajutiselt koolitusel osaleda.

Lõikega 3 täpsustatakse Häirekeskuse õigust saada enne Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist

vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on

tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks

õiguspärane ja põhjendatud.

Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et Häirekeskuse vabatahtlik asub

sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale

töökohale on määratud kriisiülesanne, ei pruugi Häirekeskusel olla selle kohta muul viisil alati

õigel ajal usaldusväärset teavet. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete saamine töötamise

registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist.

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti-

või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis talle määratud ülesannete täitmisel.

Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on

nimetatud Kaitseväe sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla

kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja

sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule

pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et

kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse

olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – Häirekeskuse vabatahtliku

kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse

tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõike 3 puhul on oluline täiendavalt rõhutada, et

Häirekeskuse õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei

ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust. Andmete

pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Häirekeskusel on tekkinud kahtlus või muu

53

objektiivne alus arvata, et Häirekeskuse vabatahtlik on asunud sõjaaja ametikohale, töötab

kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on

määratud kriisiülesanne. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda teade, teave

koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk üldine

kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike üle, vaid

konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse tegemist.

Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja

proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Lõikega 4 täpsustatakse, et kriisirollist vabastatud Häirekeskuse vabatahtlikul on kohustus

tagastada Häirekeskusele esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara. Kui

Häirekeskuse vabatahtlik on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema kriisirollist tulenevad

kohustused on lõppenud. Kui Häirekeskus on Häirekeskuse vabatahtlikule väljastanud kriisi

lahendamise vahendeid, siis on need mõeldud konkreetseks ülesandeks ja nende enda valduses

hoidmine ilma vajaduseta ei ole põhjendatud.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse PäästeTS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PäästeTS § 72 lõiget 10 nii, et taustakontrolli regulatsioon

laieneb ka endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmeks kandideerijale.

Päästeteenistusse sobivuse otsustamiseks töötleb isikuandmeid PPA. Kuna teenistujate reservi

kandideeriv isik annab nõusoleku vajadusel tema nimetamiseks päästeteenistujaks, peab see

isik vastama päästeteenistujale kehtestatud nõuetele, sealhulgas olema laitmatu taustaga. Seega

tuleb reservi kandideerija taustakontroll teha enne, kui ta nimetatakse reservi liikmeks.

Taustakontroll tehakse juba kehtiva seaduse ja praktika alusel.

Eelnõu § 1 punkti 2 järgi täiendatakse PäästeTS-i 41. peatükiga, milles sätestatakse reservi

kaasamine ning selles osaleva isiku õigused, kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised.

PäästeTS 41. peatüki 1. jao § 221 kohaselt on teenistujate reservi liige isik, kes on andnud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või Päästeametit

kriisiolukorras või enne seda ning kes on nimetatud PäästeTS § 225 alusel reservi liikmeks.

Kriisi lahendamisel päästeasutuse ülesandeid täitvad teenistujate reservi liikmed nimetatakse

päästeteenistujateks. Päästeasutuse teenistujate reservis olevad isikud täidavad eelkõige

evakuatsiooni ja varjumise ning päästetöödega seotud ülesandeid. Samuti tuleb tagada

hädaabiteenuse (112) ning riigi- ja kriisiinfo (1247) teenus. Võimalik, et vastavalt pädevusele

on võimalik kaasata reservi liikmeid ka demineerimistöödele või muudesse Päästeasutuse

määratud tegevustesse.

PPVS 41. peatüki 2. jaoga reguleeritakse teenistujate reservi liikmeks nimetamist, liikmete üle

arvestuse pidamist, õpet ja välisriiki lähetamist.

Paragrahviga 223 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi

liikmeks kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamine. Ühtlasi annab

teenistujate reservi kandideerija nõusoleku osaleda kriiside lahendamisel päästeteenistujana.

Reservi kandideerimisel rakendatakse kehtivat päästeteenistujaks kandideerimise

regulatsiooni.

Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või

Päästeameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning

54

kes vastab käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud nõuetele. Eesmärk on tagada teenistujate reservi

piisav paindlikkus ja kestlikkus, võimaldades reservi kaasata lisaks Häirekeskuse või

Päästeameti endistele teenistujatele ka isikuid, kellel ei ole varasemat teenistussuhet nimetatud

asutustega, kuid kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Viimati

nimetatud tingimus võimaldab arvesse võtta näiteks isiku varasemat töökogemust, haridust,

väljaõpet, kutsekvalifikatsiooni või muud praktilist kogemust, mis on sisuliselt võrreldav

Häirekeskuse või Päästeameti teenistujate tööülesannete täitmiseks vajaliku kompetentsiga.

Sellises regulatsioonis on lähtutud eelkõige vajadusest tagada kriisiolukordades ja suurenenud

töökoormuse korral kiire ning pädev reageerimisvõime.

Praktikas võivad mitmed ülesanded, mida teenistujate reservi kuuluvad isikud täidavad, eeldada

spetsiifilisi erialaseid teadmisi või praktilisi oskusi, mida ei saa omandada üksnes Häirekeskuse

või Päästeameti teenistuses töötamise kaudu. Näiteks võib samaväärne kompetents olla

omandatud kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimise üksustes, kiirabi- või

meditsiiniteenistuses, Kaitseväes, vabatahtlikes päästeorganisatsioonides või

elanikkonnakaitsega seotud valdkondades. Hinnangu sellele, kas kandidaadi teadmised ja

oskused on teenistujate reservi ülesannete täitmiseks piisavad ning võrreldavad endiste

teenistujate teadmiste ja oskustega, annab Häirekeskus või Päästeamet. Hindamisel lähtutakse

eelkõige kandidaadi haridusest, töökogemusest, läbitud väljaõppest, kutse- või erialasest

kvalifikatsioonist ning muudest asjaoludest, mis võimaldavad hinnata isiku valmisolekut ja

suutlikkust täita reservteenistuja ülesandeid.

Endiste teenistujate kõrval samaväärsete teadmiste ja oskustega isikute kaasamise võimalus

aitab vältida olukorda, kus reservi suurus ja võimekus sõltub üksnes varasemast teenistujate

ringist. Samuti on see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna reservi kandideerimisest

ei välistata isikuid üksnes varasema teenistussuhte puudumise tõttu, kui nad suudavad sisuliselt

täita samaväärseid ülesandeid ning neil on varasemast samalaadne töökogemus või väljaõpe.

Paragrahvide 223 ja 224 sätete koosmõjus peab reservi liige vastama samaaegselt järgmistele

nõuetele:

 varasem teenistus HäK-is või PäA-s või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;

 vastavus PäästeTS §-s 7 sätestatud nõuetele, sealhulgas PäästeTS § 7 lõike 4 alusel

kehtestatud määruse nõuetele;

 ei tohi esineda käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud asjaolusid.

Lõikega 2 reguleeritakse teenistujate reservi liikmeks kandideerija isikuankeedi esitamist.

Käesolevas lõikes viidatud PäästeTS § 72 lõikega 3 reguleeritakse päästeteenistuja kandideerija

isikuankeedi esitamist. Päästeteenistusse kandideerija esitab isikuankeedi, mille vormi ja

andmed kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Päästeteenistusse

kandideerija isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse päästeteenistusse kandideerijalt andmeid,

mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja

hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, laste, abikaasa, registreeritud elukaaslase ning

abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase kohta, sealhulgas ees- ja perekonnanime,

isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile

seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras.

Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust päästeteenistusse.

Lõikega 3 reguleeritakse vabatahtliku nõusoleku andmist. Teenistujate reservi kandideerija

lisab isikuankeedile kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus taotluses annab

teenistujate reservi kandideerija nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes ning

55

kriiside lahendamise ajal päästeasutuse tegevuses päästeteenistujana. Reservi kandideerija, kes

annab nõusoleku osaleda kriiside ajal päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana,

esitab päästeteenistuja isikuankeedi. Kuna teenistujate reservi kandideerija, kes on nõus

panustama kriiside ajal päästeasutuse ülesannete täitmisse, peab vastama päästeteenistujale

esitatavatele nõuetele, saab tema sobivust hinnata isikuankeedis esitatud andmete alusel.

Nõusoleku andmine tagab võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik kriisiolukorras kaasata

lisatööjõudu päästeteenistujana. Nõusoleku andmine paneb reservis olevale isikule kohustuse

asuda kriiside ajal täitma päästeasutuse ülesandeid. Kuna aga reservi astumine on vabatahtlik,

saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis

olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osalema nii reservi väljaõppes kui ka

kriiside ajal politsei ülesannete täitmises ning ilmuma kriisi lahendamiseks määratud kohta.

Paragrahviga 224 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad

sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana.

Võrreldes kehtiva seadusega uusi nõudeid ei kehtestata.

Lõikega 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ja kriiside

lahendamise ajal päästeteenistujana, peab ta vastama päästeteenistuja nõuetele.

PäästeTS-i kohaselt võib päästeametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku

teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel

sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele. Päästetöötajana võib

teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab

päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel

sätestatud ulatuses.

Eri nõuded tulenevad järgmisest:

1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab päästeametnikel

olema C1-tasemel keeleoskus. Päästeametnikud, kes on rühmapealiku või meeskonnavanema

ametikohal, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Päästetöötajad peavad oskama

eesti keelt vähemalt B1-tasemel.

2) PäästeTS-i järgi kehtestab päästeteenistuja kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise

tingimused ja korra siseminister määrusega „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,

sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“, kus on sätestatud

päästeteenistuja isikuomaduste nõuded (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas,

töövõimeline, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning

oskus teha meeskonnatööd, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, sealhulgas suutlikkus

langetada iseseisvalt otsuseid oma teenistuskoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste

tagajärgi ning vastutada nende eest, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise

ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida

kiiresti muutustele, hea suhtlusoskus); haridusnõuded (vähemalt keskharidus); kehalise

ettevalmistuse nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu) ning

tervisenõuded.

Reservi kandideerija puhul ei tohi esineda teenistusse võtmist välistavaid asjaolusid.

Päästeteenistusse ei võeta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda

56

on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest; kes on

kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise

eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;

kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni; keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases

seaduses toodud korruptiivse teo tunnused; kes on piiratud teovõimega; kelle terviseseisund ei

vasta tervisenõuetele; kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist

informatsiooni. Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu,

ei võeta teda reservi, kuna teda ei saaks kriiside lahendamiseks päästeteenistusse võtta.

Lõike 2 kohaselt on HäK-il ja PäA-l enne isiku reservi liikmeks nimetamist õigus saada

töötamise registrist teavet selle kohta, kas isik töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet selle kohta, kas isik on nimetatud sõjaväelise auastmega

sõjaaja ametikohale. Selline andmete saamise õigus on vajalik, kuna päästeasutustel ei ole

teavet sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale määratud isikute kohta.

Nii tagatakse, et reservist on välistatud kriisiülesandega ameti- või töökohale või

sõjaajaametikohale nimetatud isikud. Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus,

aga ka elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus.

Lõike 3 järgi ei võeta reservi koosseisu kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja

ametikohale nimetatud isikuid.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus

töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva

kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Töökohustuse eesmärk on

tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ning sellega riigi korralduse ja ühiskonna

toimimise kestlikkus. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale

ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha

määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse

isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale

asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks.

Asutus peab arvestust tema koosseisus olevate kriisiülesandega ametikohtade ja neil töötavate

isikute üle. Teenistujate reservis oleva isiku kohta tuleks kaitseväekohustuslaste registrisse teha

vastav märge.

Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse

pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad

tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega. Vastavat rakendusakti ei ole veel kehtestatud. Lähtudes Vabariigi Valitsuse

määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu

moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja

andmete esitamise kord“ § 2 punktist 4, võib HäK määrata riigikaitselise töökohustusega

ametikohtadeks kuni sada protsenti teenistuskohtadest ning punkti 25 kohaselt võib sama teha

ka PäA. Päästeteenistujate teenistuskohad loetakse riigikaitselisteks ametikohtadeks. Seega, kui

reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal päästeteenistujaks, siis loetakse tema

ametikoht riigikaitseliseks ametikohaks.

57

Lõike 4 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul,

kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa

teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale nimetada.

Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik teenistujate reservi liikmeid nimetada sõjaaja

ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende kaasamine ei täidaks

eesmärki. Teenistujate reservi liikmeks määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest

vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et

üldjuhul reservi liikmeid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis võib leida aset ka

olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on vajalik, et

teenistujate reservi liikme saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata, kui see on

vältimatult vajalik ja sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada. Kriisirolli märge on

näha ka kaitseväekohustuslaste registris.

Paragrahviga 225 reguleeritakse isiku nimetamist teenistujate reservi.

Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi

päästeasutuse peadirektori või tema volitatud isiku otsusega. Seaduses ei täpsustata, millise

haldusaktiga otsus vormistatakse. HMS-i kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,

ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab päästeasutusele paindlikkuse otsustada,

millise haldusaktiga otsus vormistatakse ja mis andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides

tuleb selles märkida vähemalt reservi asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas

ta osaleb kriiside lahendamisel politseiametnikuna, ning tema õigused ja kohustused, näiteks

kohustus ilmuda kriisiajal ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida reservis oleva

isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms.

Paragrahviga 226 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist.

ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja

palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni

olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike

statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike

ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala

asutuste teenistuses olevad ametnikud ja töötajad: PPA politseiametnikud, Päästeameti ja

Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi

ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi

valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad, abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud,

vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus

andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS § 106 lõikes 3 nimetatud, seadusest, töölepingust

või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku,

avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste

korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja

58

koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muu hulgas riigi

sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise

valdkond. Kuna ülesannete täitmisse kaasatakse vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke, on

näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik

konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata.

Kui reservi liikmete andmed kantakse RPPA-sse, kohaldatakse ATS-i alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrust „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle

põhimäärus“. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad andmekogusse teenistuses oleva

isiku kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht;

3) arvelduskonto number;

4) sugu;

5) kodakondsus;

6) aadress;

7) haridus ja kvalifikatsioon;

8) staaž;

9) andmed teenistus- või töösuhte kohta;

10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised;

11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta;

12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta;

13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või

koolituskulude hüvitamise kokkulepped;

14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused;

15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused;

16) lähetused;

17) üleviimised;

18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda

töö tegemisest;

19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu

ta teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub;

20) terviseseisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest;

21) ametivande andmise aeg ja koht;

22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load;

23) tööaja arvestuse andmed.

Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed,

nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms. Samas ei koondata arvestuse pidamiseks vajalikke

andmeid ühte andmekogusse, vaid neid töödeldakse nende iseloomu ja funktsiooni järgi eri

infosüsteemides, sealhulgas RPPA-s, tööaja arvestuse, varahalduse ja teenistusrelvade

haldamise süsteemides. Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtteid ning välistab põhjendamatu isikuandmete dubleerimise.

Teenistujate reservi liikmete ja nende tegevuse üle arvestuse pidamise reguleerimine seaduse

tasandil loob selge õigusliku aluse andmete kogumiseks ja edasiseks töötlemiseks, mis on

59

vajalik teenistujate reservist ülevaate omamiseks ja ülesannete täitmiseks. Sarnane regulatsioon

on toodud ka Riigikogu menetluses olevas APolS-i eelnõus.

Lõikega 1 sätestatakse, et HäK ja PäA peavad teenistujate reservi koosseisu kohta arvestust,

tagamaks teenistujate reservi liikmete tegevuse korraldamine, nõuetele vastavuse jälgimine

ning statistika kogumine ja analüüs.

Ülevaate omamine teenistujate reservi liikmetest loob eelduse nende kaasamisele, mis hõlmab

nii korraldamist ehk ettevalmistusi, nagu rühmadesse jagunemine ja juhtimise korraldus,

väljaõppe korraldamine, vormiriietuse, isikukaitse- jm vahendite, samuti relvade väljastamine,

juurdepääsuõiguste andmine, aga ka nõuetele vastavuse ajakohast kontrollimist (nt kehtivat

tervisetõendit, kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust, nõutavat täiendusõpet ja arvestusi).

Samuti võimaldab ülevaate omamine planeerida ja rakendada reaalset päästeasutuse

tegevustesse kaasamist. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine sarnaneb oma

laadilt päästeteenistujate kohta peetava personaliarvestusega.

Lõikega 2 sätestatakse, millist liiki andmekategooriaid on lubatud töödelda teenistujate reservi

liikmete üle arvestuse pidamiseks. Sätte eesmärk on määratleda andmetöötluse lubatud ulatus

kategooriate kaupa, vältides üksikandmete liigset loetlemist seaduses ning tagades kooskõla

isikuandmete kaitse õigusega, eelkõige andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtetega.

Punkti 1 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda üldandmeid. Üldandmete kategooria

hõlmab andmeid, mis on vajalikud teenistujate reservi liikme isiku tuvastamiseks ning temaga

suhtlemiseks. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha- ja

kontaktandmed. Tegemist on arvestuse pidamise alusandmetega, ilma milleta ei ole võimalik ei

staatuse määramine ega osalemise arvestus. Üldandmeid töödeldakse vastavalt vajadusele

mitmes HäK-i ja PäA infosüsteemis, kuna need on vajalikud nii personaliarvestuse, koolituste

korraldamise, varustuse haldamise kui ka tegevusse kaasamise protsessides.

Punkti 2 alusel töödeldakse teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmeid.Nende hulka

kuuluvad näiteks teenistujate reservi nimetamise aeg ja staatusest vabastamine. Nimetatud

andmete alusel hinnatakse teenistujate reservi liikme õigust ja võimalust osaleda politsei

tegevuses.

Punkti 3 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda andmed teenistujate reservi liikmele

esitatavate nõuete täitmise kohta.Nende hulka kuuluvad näiteks kehalise ettevalmistuse

läbimise andmed. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tagada teenistujate reservi liikme

vastavus seaduses sätestatud tingimustele kogu tema tegutsemise vältel.

Punkti 4 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi väljaõppes ja

täiendusõppes osalemise andmeid, sealhulgas eripädevusi (nt alarmsõiduõigus). Nende

andmete eesmärk on võimaldada pidada arvestust nõutava väljaõppe läbimise üle ning tagada,

et teenistujate reservi liikmeid kaasatakse üksnes sellistes tegevustes, milleks neil on vastav

ettevalmistus.

Punkti 5 alusel võib töödelda teenistujate reservi liikmele antud õiguste andmeid. Nende

andmete all peetakse silmas näiteks relvakandamise õiguse andmeid. Nende andmete eesmärk

on tagada, et õigusi kasutatakse üksnes kehtiva aluse olemasolul.

60

Punkti 6 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikme päästeasutuse

tegevuses osalemise andmeid.Sinna kuuluvad andmed politsei tegevuses osalemise arvestuse

kohta, näiteks osalemise aeg ning kulu- ja muude hüvitiste arvestamise aluseks olev teave. Need

andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tagada teenistujate reservi liikmete tegevuse

õiguspärane korraldamine, hüvitiste korrektne maksmine ning järelevalve ja analüüsi tegemine.

Punkti 7 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikmetele vahendite,

erivahendite ja relvade väljastamise andmeid. Vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise

andmed hõlmavad teavet teenistujate reservi liikmele antud varustuse, erivahendite ja relvade,

sealhulgas nende hoiustamise kohta. Nende andmete töötlemise eesmärk on pidada arvestust

selle üle, millised vahendid on konkreetsele isikule väljastatud, millisel alusel ja millise

kehtivusajaga.

Lõikega 3 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid

säilitatakse teenistujate reservi kuulumise ajal ja üks aasta pärast teenistujate reservi liikme

staatusest vabastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni.Täpsemalt säilitatakse

üldandmeid, staatusega seotud andmeid ja väljaõppes osalemise andmeid. Üheaastane

säilitamistähtaeg pärast staatuse lõppemist võimaldab lahendada võimalikke vaidlusi ja

kontrollida tehtud otsuste õiguspärasust.

Lõike 4 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid

nende kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni

selle lõppemiseni. Tegemist on ajas muutuvate andmetega, mille regulaarne uuendamine on

vajalik (nt kehalise ettevalmistuse andmed). Näiteks ei ole proportsionaalne säilitada

teenistujate reservi liikme kõiki varasemaid kehalise ettevalmistuse testide soorituste tulemusi

piiramatu aja jooksul, kuna need andmed kaotavad aja möödudes oma sisulise tähenduse ja

asenduvad uute tulemustega. Nõuetele vastavuse hindamiseks piisab kehtivast ja vahetult

eelnenud teabest. Niisugune lähenemisviis tagab andmete ajakohasuse ja väldib ebavajalikku

andmete säilitamist.

Lõike 5 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid neli

aastat nende kogumise kalendriaasta lõpust arvates või õigusvaidluse korral kuni selle

lõppemiseni. Samuti on andmeid vaja kasutada analüütilistel eesmärkidel, näiteks teenistujate

reservi liikme panuse hindamiseks. Kalendriaasta põhiselt säilitamine tagab suure andmemahu

korral andmete praktilise hallatavuse ja ühtse kustutamisloogika.

Lõike 6 kohaselt säilitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid üks aasta

pärast väljastatud vahendite, erivahendite ja relvade tagastamist või õigusvaidluse korral kuni

selle lõppemiseni. Andmete säilitamine piiratud aja jooksul on vajalik selleks, et kontrollida

varaliste kohustuste täitmist ja lahendada võimalikke vaidlusi. Pärast varustuse nõuetekohast

tagastamist ja mõistliku aja möödumist ei ole nende andmete edasisel säilitamisel enam selget

õiguspärast eesmärki, kuna võimalikke puudusi või kahju saab tuvastada vahetult pärast

tagastamist või lühikese aja jooksul.

Lõikega 7 sätestatakse, et päästeasutuses arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.See võimaldab reguleerida andmete

koosseisu üksikasjalikumalt ja seda vajaduse korral ajakohastada.

Lõikega 8 sätestatakse, et teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise täpsema korra

kehtestab päästeasutuse peadirektor. Arvestuse pidamine on olemuselt sisekorralduslik tegevus,

61

mis on tihedalt seotud päästeasutuse igapäevatööga ning mille üksikasjalik reguleerimine

seaduse tasandil ei oleks proportsionaalne ega piisavalt paindlik. Peadirektorile volituse

andmine võimaldab arvestuse pidamise korda ajakohastada vastavalt HäK-i või PäA tegelikele

vajadustele ja tehnoloogilistele muudatustele. Lisaks on oluline, et arvestuse pidamine oleks

ühtses loogilises seoses muude teenistujate reservi liikmete kaasamist reguleerivate

sisekordadega. Ka nende töökorralduslike küsimuste reguleerimine kuulub HäK-i ja PäA

peadirektori pädevusse.

Paragrahvi 227 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord aastas

täiendusõppe.

Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks

päästeteenistujalt nõutud väljaõppe tasemele ja oleks omandanud vastavate kriisiaja ülesannete

erialase pädevuse. Väljaõppe korraldamiselarvestatakse päästeasutuse kriisiaja ülesandeid ning

see peab vastama tulevasele teenistuskohale ja -ülesannetele.

Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist päästeteenistujate koolitust.

Lõikega 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt kord kalendriaastas

läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärk on tagada reservi kuuluvate isikute

ettevalmistus ja oskuste pidev uuendamine. Et selle kohustuse täitmist soodustada, nähakse

eelnõuga ette teenistujate reservi liikmele õigus saada oma tööandjalt tasustamata lisapuhkust

ja taotleda hüvitist väljaõppes osalemise aja eest.

Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust

ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.

Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on

omandanud asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega seotud valdkonnas.

Teenistujate reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada näiteks

kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus või vanglas, samuti vabatahtlikuna,

näiteks abipolitseiniku või kaitseliitlasena, tegutsemise kogemust. Säte võimaldab ennetada

topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi- ja töökogemuse

arvestamisega kiirendada väljaõpet ning üksuste ettevalmistamist.

Lõike 4 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme väljaõppesse kutsumise peadirektor või

tema volitatud isik. Väljaõppes osalemiseks märgitakse otsusesse ka väljaõppe toimumise koht.

Teenistujate reservis oleva isiku väljaõppesse kutsumine puudutab peale reservis liikmete ka

nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks

põhjendatud otsuse.

Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ning korra päästeasutuses

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kus võib muu hulgas sätestada erisused

selle kohta, kellele väljaõppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses

päästeteenistujana, politseiametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna.

Paragrahviga 228 reguleeritakse teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamist.

62

Lõike 1 kohaselt võib teenistujate reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral

saata väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse. Lõike 2 kohaselt kehtestab

välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse vormistamise korra, aruandluse

ja kulude hüvitamise piirmäärad, päästeasutus. Lähetusse saatmise regulatsiooniga tagatakse,

et teenistujate reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes koostöötegevustes, õppustel

ja koolitustel ilma täiendava rahalise koormuseta.

PäästeTS 41. peatüki 3. jaoga sätestatakse teenistujate reservis osaleva isiku vormiriietus ja

sotsiaalsed tagatised.

Paragrahviga 229 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust.

Eelnõus lähtutakse vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega nähta reservi rakendamisel

ette erandeid. Samas võib väljaõppe ajal olla tarvis kanda vormiriietust, ilma et oldaks veel

päästeteenistuja.

Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservis olevale isikule väljaõppe ja täiendusõppe ajal

vormiriietus reservis oleva isiku eritunnustega. Reservi liikmele väljastatakse vormiriietus ilma

päästeteenistuja eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige päästeteenistuja, kelle

staatuse tuvastamine oleks vajalik päästeasutuse ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et

reservi liikmel oleks ka väljaõppe ja täiendusõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis

kaitseb teda ilmastikuolude eest ning on mugav ülesannete täitmiseks.

Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava

vormiriietuse ning eritunnuste andmise ja kandmise korra HäK-i või PäA peadirektor.

Kehtivas õiguses on päästeteenistujate vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused sätestatud

siseministri 11. septembri 2017. aasta määruses nr 36 „Päästeteenistujate ning

Sisekaitseakadeemia Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormi- ning

eririietuse kirjeldus“. Vormiriietuse määrusega reguleeritakse vormiriietuse värvust, esemete

kirjeldust ja vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke.

Päästeteenistuja vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis

avaldatakse Riigi Teatajas ning millega saab igaüks tutvuda. See tagab, et on võimalik

tuvastada, kas ülesannet täidab õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe

ajal ei täida reservis olevad isikud päästeasutuse ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas,

et vormiriietuse eraldusmärgid, mida reservis olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab

peadirektor. Väljaõppeks ja täiendusõppeks on vormiriietus vaja väljastada selleks, et reservi

liikmel oleks võimalik parimal viisil väljaõppes ja täiendusõppes osaleda, samuti kaitseb

vormiriietus ilmastikuolude eest. See on tähtis, kuna väljaõpe ja täiendusõpe toimub ka

välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse vormi külge ning neid saab vajaduse korral ära võtta

ja vahetada.

Vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on vormiriietuse andmise ja kandmise

korra kehtestamise õigus antud peadirektorile. Reservis oleva isiku väljaõppe ja täiendusõppe

ajaks antava vormiriietuse ning eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada kehtivatesse

haldusaktidesse. Peadirektor võib otsustada teenistuskohad, millele vormiriietust ei anta.

Lõikega 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele päästeteenistujaks nimetatud isikutele, antakse

ka kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistujaks nimetatud reservi liikmele

vormiriietus ja ametitõend. Vormiriietus ja ametitõend on vajalikud selleks, et tuvastada

63

päästeteenistuja staatus. Kuna vormiriietus eristab päästeteenistujat teistest riigiteenistujatest ja

ka teenistusevälistest isikutest, annab see isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet,

kindluse, et tegemist on päästeteenistujaga. Peale selle pakub vormiriietus kaitset

ilmastikuolude ja muude teenistust mõjutavate tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad

päästeteenistujad kokku puutuda mitmesuguste olukordadega ja töötada erinevates

ilmastikuoludes.

Päästeteenistuja vormiriietus on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda, mis on

ilmastikukindel ja vastupidav ning võimaldab täita oma ülesandeid parimal viisil nii väli- kui

ka sisetingimustes.

Paragrahviga 2210 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumisel, haigestumisel

ja vigastada saamisel seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega. Teenistujate

reservi liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse

päästeseaduses sätestatud vabatahtliku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise

regulatsiooni. Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui reservis olev isik saab viga

või hukkub reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Reservi ülesande täitmine tähendab siinse

eelnõu mõttes kriiside ajal päästeasutuse ülesannete lahendamist päästeteenistujana, kuid samas

ka reservi väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal ülesannete

lahendamisega. Kui reservis olev isik hukkub või saab viga kriisiajal päästeteenistujana, siis

kohaldatakse talle vastavalt ATS-is ametniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise

regulatsiooni.

Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal

õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse

tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud

ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui reservis olev isik hukkub või sureb

väljaõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu

tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk.

Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle

vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga

või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime

kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine

või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ning selgitatakse välja ka juhtumi

iseloom, s.t kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud

ründe tagajärjel.

Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega,

võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne

hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna tal võivad

olla rahalised kohustused. Samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel välja

kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemise tõttu halveneda.

Paragrahvi 2211 järgi täiendatakse PäästeTS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja

teenistuse erisustega tööandja heaks. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi

väljaõppes ja kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt eri kohustuste vahel. Reservi liikme

kohustus osaleda reservi tegevuses, sealhulgas väljaõppes, on ette nähtud kõrgema kohustusena

kui tema kohustused tööandja ees. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle

kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see päästeasutustel kavandada ja ellu viia

64

reservi ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja asjakohase kestusega.

Samuti tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus saada riigilt toetust saamata jäänud

sissetulekute eest.

Lõikega 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme õigus saada reservi väljaõppes osalemiseks

tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse

saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise

kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et reservi liikmel oleks võimalik, ilma kartuseta

kaotada oma töö, osaleda reservi väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et

tööandjal oleks teada, et vähemalt kord aastas on tal kohustus lubada enda töötaja reservi

väljaõppele või täiendusõppele, mis saab olla kokku kuni 30 kalendripäeva.

Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt kümme kalendripäeva enne

väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse koolitusi ette, s.t need ei

toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda

piisavalt varakult enne täiendusõppe toimimist. Võrdluseks on ka töölepingu seaduses (edaspidi

TLS) säte, mille järgi teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest

tööandjale 14 kalendripäeva ette.

Lõike 3 järgi võib teenistujate reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata

lisapuhkuse eest hüvitist.

Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe

või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt

väljaõppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa

kuu aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige ka väljaõppe

ajal täitma võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda

tasustamata lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust HäK või

PäA.

Toetuse arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas.

Reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriis.

Seetõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses, nagu ta

oleks tööl. See ei ole teenistujate reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema

sissetuleku hüvitamine, et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik täita oma rahalised

kohustused. Toetuse maksmine reservi liikmele ei ole HäK-i või PäA kohustus, vaid võimalus.

Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal päästeasutuse makstava

hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse

tasustamata lisapuhkuse saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav

hüvitis, selle taotlemine ja väljamaksmine.

Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja

säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme

topelttasustamise lisapuhkuse ajal.

Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna teenistujate reservi tegevuses osalevale töötajale

või ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Selline õigus

antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja

ametikohale.

65

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb

õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta

ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku

teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega.

Lõikega 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik esitab avaliku võimu

teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse

teenistujate reservi kaasamiseks, annab HäK või PäA reservi liikmele sellest teada ja kutsub ta

kriisi lahendamiseks oma ülesandeid täitma.

Lõikega 9 sätestatakse teenistujate reservi liikmele kriisiajal palga maksmine. Kui reservi liige

nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, siis makstakse talle

päästeteenistuja palka olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse.

Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene

varaline kahju.

Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses

sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui

reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest

oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab

olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost

peab tõendama tööandja.

Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat

koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel

juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks oma töötaja loovutamisega kaasneb ettevõttele

kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest).

Riigiasutuse kahju hüvitamise nõue teise riigiasutuse vastu ei saa üldjuhul tugineda samale

loogikale nagu erasektori tööandja nõue riigi vastu, sest riigiasutused ei ole selles suhtes

üksteisest varaliselt eraldiseisvad õigussubjektid. Riigiasutuse teenistuja kasutamine teise

riigiasutuse avaliku ülesande täitmiseks kujutab endast eeskätt riigi sees avalike ülesannete ja

ressursside ümberkorraldamist. Sellest võib tuleneda vajadus eelarvelise ümberkorralduse või

täiendava rahastamise järele, kuid mitte automaatselt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS)

§ 16 alusel tekkiv kahju hüvitamise nõue ühe riigiasutuse vastu teise riigiasutuse kasuks.

66

RVastS § 16 eesmärk on kompenseerida isikule avalikes huvides erakordselt pandud koormist,

mitte korraldada riigi sees asutustevahelist kulude jaotust.

Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti

avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on

tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt

tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et teenistujate reservi liige

kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud

ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine

on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste

etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise

brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurust ajas muuta vastavalt üldisele palgatasemele ning

tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga

ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga

vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal

ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu

ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et

teenistujate reservi liige kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on

põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku

koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult

ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varalise kahju suurus võib sõltuda

paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja

konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski

või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis

tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu.

Paragrahviga 2212 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude

hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva

isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud on majutus-,

transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud.

Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või

ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks:

• toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil

tavapärane toitlustus ei ole võimalik;

• sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmisega seoses (nt suhtlusvahendi

kasutamine operatiivülesandel);

• ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum)

politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide

kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja

voodipäevatasu);

• vaktsiinikulud.

Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ning nende

vajalikkus ja mõistlikkus.

Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, kohalduvad

talle päästeteenistujale ettenähtud soodustused. Päästeteenistujale makstakse palka,

67

väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega

kaasneb elukohavahetus, ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses

teenistusülesannete täitmisega. Nii nagu teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka

päästeteenistujana lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud

mõistlikud lähetusega seotud kulud.

Lõikega 2 sätestatakse, et päästeasutus võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid

põhjendatud ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole sõnaselgelt lõike 1 punktides loetletud. Säte on

iseloomult avatud norm, mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate

reservi liikme ülesannete täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu kitsalt määratletud

kategooriatesse, kuid on oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud päästeasutuse

teenistuslike vajadustega. Selline regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik

piiritlus jätaks teenistujate reservi liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes

seetõttu, et need ei vasta ühele konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab päästeasutusel

rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude tegelikku seotust teenistujate reservi liikme

kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust ja põhjendatust. Samas peab kulude

hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted,

mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus päästeasutuse sisekorras.

„Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad

teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid

mis on otseselt seotud tema rolliga päästeasutuse tegevuse toetamisel.

Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab päästeasutuse peadirektor.

Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus,

võimaldades päästeasutusel lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest võimalustest.

Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka

hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad.

Kord peab samuti sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu,

vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise

taotlejale kui ka otsuste tegijale.

Kokkuleppel päästeasutusega võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku

omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid

sättega antakse õiguslik alus kulude hüvitamiseks vajaduse järgi.

Sätte eesmärk on luua õigusraamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel katta oma

piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud kulud.

Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulud hüvitatakse kooskõlas päästeasutuse

töökorralduse ja kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Sättega ei looda kohalikele

omavalitsustele kohustust kulusid hüvitada, vaid antakse selleks võimalus, mida omavalitsus

võib kasutada lähtuvalt piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ning

päästeasutusega sõlmitud kokkuleppe sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel

reageerida olukorras, kus teenistujate reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel

oluline ning vabatahtlike tegevuse toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku

turvatunnet. Praktikas võivad hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või

majutuskulusid, mida kohaliku omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta piirkonnas

tegutsevate teenistujate reservi liikmete motiveerimiseks ja nende tegevusest tulenevate

vältimatute kulude hüvitamiseks.

68

PäästeTS 41. peatüki 4. jaoga sätestatakse teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse.

Paragrahviga 2213 reguleeritakse teenistujate reservi kaasamist.

Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või

olukorraga, s.o kriisiolukorraga, kus päästeasutuse ülesannete täitmisse on vaja kaasata

täiendava ressursina reservis olevaid isikuid. Kuna reservis oleva isiku kutsumine kriiside

lahendamisse mõjutab ka tema tööandjat, on oluline, et sellekohase otsuse teeks Vabariigi

Valitsus. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel õigus keelduda töö tegemisest või peatub

põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma, et tööandja saaks keelata oma töötajal või

ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib tööandjale kaasa tuua mõne töölõigu või

teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise, mistõttu on oluline, et reservi liikme

kaasamise otsus oleks põhjendatud.

Kuna kriise ei saa ette näha, on esialgu võimalik reservi kriisi lahendamisse kaasata kuni 30

kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud tähtaeg saabub, vaatab Vabariigi Valitsus

otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi kaasamist veel kuni 30 päeva võrra.

Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise

tööandja heaks või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja

või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisiajal päästeasutuse ülesannete lahendamisel. Tähtaja

seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja

võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust oma ettevõte või asutus

töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisse reeglina 30 päevaks ning kui selgub

vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal päästeasutuse ülesannete

täitmisse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik saab pärast 30

päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja heaks. Alalise

tööandja heaks on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu teostamise

õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisse järgmiseks 30 päevaks.

Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on kriisi

lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda ei saa

asendada teine reservi liige.

Kuna reservi vajav asutus oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on pikaajalise

erakorralise sündmusega, mille lahendamisel tuleb täita tavapärasest suuremas mahus

ülesandeid ja kaasata reserv, peab asutuse peadirektor või tema volitatud isik teavitama reservi

kaasamise vajadusest valdkonna eest vastutavat ministrit. Järgnevalt peab valdkonna eest

vastutav minister ehk siseminister Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku tegema (kaasata

asutuse ülesannete täitmisse reserv). Ettepanekus selgitatakse, millise erakorralise sündmusega

on tegemist ja mis ülesannete täitmisse on vaja reserv kaasata. Pärast ettepaneku saamist

otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise. Vabariigi valitsuse korralduses peab

põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja reservis oleval isikul kriisi

lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või selle ülempiir, ülesannete

täitmise territoorium ja vajaduse korral muud andmed.

Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise

liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas

Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lõige 3).

Ettepaneku Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks teeb valitsusele kriisireguleerimise

69

koordineerimise eest vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande

täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või selle ülempiiri,

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territooriumi, ametiisiku, kellele

ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub, ning

vajaduse korral muud andmed.

Paragrahvi 2214 lõike 1 järgi võib teenistujate reservi liikme kriisi lahendamise ajaks nimetada

päästeteenistujaks. Päästeteenistujaks nimetamine on seotud Vabariigi Valitsuse korraldusega,

mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja nimetatakse

päästeteenistujaks.

Lõikega 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks,

kohalduvad talle päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded,

vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Päästeteenistus on reguleeritud PäästeTS-is, mille kõiki

sätteid kohaldatakse ka reservi liikmele, kes kriisi lahendamiseks nimetatakse

päästeteenistujaks. See tähendab, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks,

peab ta vastama politseiametniku kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise ettevalmistuse jm

õigusaktidest tulenevatele nõuetele, nagu laitmatu taust ja päästeasutuse ülesannete täitmiseks

vajalikud isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja ametitõend ning tal on õigus saada

päästeteenistuja palka ja hüvitist hukkumise või vigastuse saamise korral. Päästeteenistujaks

nimetatud reservi liikme suhtes kohaldatakse päästeteenistuja töö- ja puhkeaega ning muud

töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse päästeteenistujate

ergutusi ja distsiplinaarvõimu. Päästeteenistusse nimetatud reservi liikmel on pädevus täita

päästeasutuse ülesandeid.

PäästeTS 41. peatüki 5. jao §-ga 2215 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest

vabastamine.

Lõikega 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik

vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest päästeasutuse peadirektori otsusega:

1) reservi liikme algatusel;

2) kui reservi liige asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui

tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne;

3) kui ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks

reservi liikme staatusest. Reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes

ja olla kriisiajal nimetatud päästeteenistujaks. Kui isik algatab enda teenistujate reservist

vabastamise omal soovil, siis võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi liikme

staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab oma

vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste, mille

sisu ei saa kindlaks määrata ajalise piiri alusel, vaid seda tuleb hinnata iga üksikjuhtumi

asjaoludest lähtudes. Käesoleval juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides

mõõdetavat aega, kuna reservi liikme staatusest vabastamisega kaasnevad menetlustoimingud,

nagu otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Kui reservi liige nimetatakse kriiside

lahendamiseks päästeteenistujaks, vabastatakse ta teenistusest vastavalt päästeteenistuja

teenistusest vabastamise sätetele.

70

Vabastamise aluseks on ka see, kui teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või

kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale

määratakse kriisiülesanne.

Vabastamise alusena sätestatakse muu hulgas juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam

reservi liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded on

kehtestatud reservi liikme ülesannete alusel. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei vasta

enam nõuetele, siis ei ole ta võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib kaasneda ka oht, et

reservi liige saab ülesande täitmisel viga või seab ohtu teised reservis olevad isikud või

reservivälised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab.

Lõike 2 kohaselt on HäK-i või PäA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus

teenistujate reservi liikme staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta

osalemata kriisi lahendamisel või ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust.

Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige

ei ole HäK-i ega PäA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku

distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete

suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse päästeteenistuja ametikohale. Siis kohaldatakse reservi

liikmele ka päästeteenistuja distsiplinaarvõimu regulatsiooni. Reservi liikmele ei oleks

võimalik kohaldada päästeteenistuja distsiplinaarvastutuse regulatsiooni juba ainuüksi selles

ette nähtud karistuste tõttu. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule

määratavad distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni

kuueks kuuks ja teenistusest vabastamine.

Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei

oleks põhjendatud teda rahaliselt karistada, sest see tähendaks, et ta peaks riigi heaks tasuta

ülesandeid täites veel ise peale maksma. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo,

siis saab teda karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei

saa karistusena vähendada, kuna talle ametipalka ei maksta, välja arvatud juhul, kui ta

nimetatakse kriiside ajal politseiametniku ametikohale. Samuti ei saa reservis oleva isiku

teenistusastet alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud juhul, kui ta nimetatakse

politseiametniku ametikohale.

Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on juhul,

kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid tema reservi liikme staatusest

vabastamist ei peeta vajalikuks, võimalik temaga vestelda, juhtida tähelepanu käitumise

sobimatusele ning vestlus fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole ette

nähtud abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele.

Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu

distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine,

eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan

peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas

tähtsust omavaid dokumente ning kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja

arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta

vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus ehk haldusakt. Otsuse

peale saab esitada vaide või kaebuse halduskohtule.

71

Kui päästeteenistujaks nimetatud isik vabastatakse päästeteenistusest seetõttu, et ta on toime

pannud olulise distsipliini rikkumise, annab see aluse ta reservi liikme staatusest vabastada.

Reservi ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside lahendamisse

päästeteenistujana, kui ta päästeteenistujaks ei sobi.

Lõikega 3 täpsustatakse päästeasutuse õigust saada enne teenistujate reservi liikme

vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on

tagada, et vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks õiguspärane ja

põhjendatud.

Kuna vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et teenistujate reservi liige asub sõjaaja

ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale ameti- või

töökohale määratakse kriisiülesanne, ei pruugi päästeasutusel olla võimalik seda teavet muul

viisil alati õigel ajal ja usaldusväärselt saada. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete saamine

töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist.

Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti-

või töökohal, mis võib välistada tema osalemise sisejulgeoleku ülesannete täitmisel.

Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on

nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla teenistujate

reservi liige. Säte toetab erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist

ning aitab vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid

kohustusi. Samuti aitab see tagada, et vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult

relevantse aluse olemasolul.

Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – teenistujate reservi liikme

vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse tegemiseks

vältimatult vajalikud. Päästeasutuse õigus saada andmeid töötamise registrist ja

kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete

kontrollimise alust.

Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui päästeasutusel on tekkinud kahtlus või

muu objektiivne alus arvata, et teenistujate reservi liige on asunud sõjaaja ametikohale, töötab

kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on

määratud kriisiülesandega töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda teade,

teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk

üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi teenistujate reservi liikmete üle, vaid konkreetse

juhtumi asjaolude selgitamine enne vabastamisotsuse tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab,

et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas

isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse JAS-i ning nähakse ette õiguslik alus teenistuseks julgeolekuasutuse

reservis.

Julgeolekuasutuse reservi loomine on vajalik, et olla valmis KAPO ja VLA ülesannete

täitmiseks kriisiolukorras, arvestades järgmist:

1) sõltuvalt kriisi olemusest, kestusest ja intensiivsusest ei pruugi olemasolev koosseis olla

piisav;

2) luure- ja vastuluure ülesannete täitmine on prioriteetne ka riigikaitselises kriisis;

3) tõenäoliselt on julgeolekuasutuste koosseisud olnud täies ulatuses hõivatud juba enne kriisi

saabumist ja vajavad täiendavat ressurssi;

4) julgeolekuasutuste töö eripära tõttu ei saa täiendavat tööjõuressurssi kiirelt värvata.

72

On otstarbekas, et julgeolekuasutustel on kriisiolukordadeks väljaõpetatud reserv, mille liikmed

on eelnevalt läbinud julgeolekukontrolli.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse JAS § 8. Selle kehtiva sõnastuse kohaselt on KAPO ja

VLA ametikohtade piirarvu kehtestamise õigus vastavalt sise- ja kaitseministril ning piirarvu

ulatuses kehtestavad julgeolekuasutuste juhid julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu.

Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õiguslik alus volitada ametikohtade

piirarvu kehtestamine julgeolekuasutuse juhile. Muudatuse peamine eesmärk on lubada

paindlikkust ametikohtade piirarvu suurendamiseks, kui kriisi lahendamiseks tuleb kaasata

julgeolekuasutuse reserv. Samas ei välista eelnõukohane muudatus volituse andmist ka muudel

juhtudel ega kohusta volitust andma.

Muudatus on kooskõlas ATS § 11 lõikega 3, mille kohaselt kehtestab ministeeriumi

valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või tema volitatud

ametiasutuse juht. Seaduses ei täpsustata, millise õigusaktiga peab minister piirarvu ja

koosseisu kehtestama või selleks volituse andma, kuid alates 2022. aastast on seda tehtud

käskkirjaga. Määruste kehtestamine on osas ametiasutustes kujunenud ajalooliselt, kuna

31. märtsini 2013 kehtinud ATS § 10 lõike 4 järgi kinnitas ministeeriumi valitsemisalas

tegutsevate ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu minister määrusega. Samas

kinnitatakse enamikus ametiasutustes teenistuskohtade koosseisud ametiasutuse juhi

käskkirjaga. Nii on näiteks ministeeriumide teenistuskohtade koosseisud kehtestatud kantsleri

käskkirjaga.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse JAS-i 31. peatükiga „Teenistus julgeolekuasutuse reservis“.

Paragrahviga 204 nähakse ette, et julgeolekuasutusel on õigus luua oma koosseisu kriisi

lahendamise reserv.

Lõikega 1 sätestatakse, et reservi liikmesus põhineb isiku nõusolekul. Reservi kuuluv liige peab

arvestama, et teda võidakse kutsuda väljaõppesse ja kaasata kriisiolukorra või selle ohu

põhjustanud sündmuse lahendamisse. Julgeolekuasutuse reservi liige võetakse kriisi

lahendamiseks teenistusse ning talle kohalduvad JAS 3. peatükis toodud teenistusse võtmise

ning teenistujate õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted.

Lõikega 2 sätestatakse, et julgeolekuasutuse juht nimetab ja vabastab isiku reservi koosseisust

käskkirjaga. Julgeolekuasutuse reservi kuulumine on vabatahtlik, s.t nii liikmeks saamine kui

ka vabastamine toimub eelkõige liikme avalduse alusel. Samuti sätestatakse nõuded, millele

peab liige vastama (ühelt poolt § 204 lõige 2, teisalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

(edaspidi RSVS) nõuded). Nõuetele mittevastavat isikut ei saa julgeolekuasutuse reservi

liikmeks nimetada või kui liikmeks olekut välistav asjaolu ilmneb liikmeks olemise ajal, siis

tuleb ta reservist vabastada. Julgeolekuasutuse reservi liikmesus ei ole isiku põhiõigus ning ka

eelnõu ei näe ette subjektiivset õigust olla reservi liige. Lähtekohaks on asutuse vajadus koos

isiku nõusolekuga.

Lõikega 3 sätestatakse, et reservi liikmeks ei võeta isikuid, kes on kriisiülesandega ameti- või

töökohal või kes on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale. See tähendab, et

julgeolekuasutus võib oma reservi võtta inimesi, kes on kaitseväekohustuslased, kuid kes ei ole

nimetatud konkreetsele sõjaaja ametikohale. Arvestatud on, et julgeolekuasutused moodustavad

oma reservi eeskätt eriväljaõppe saanud endistest teenistujatest, kelle teadmisi ja oskusi vajab

ka riigikaitselise kriisi korral eeskätt julgeolekuasutus. Eelnõu koostamisel on lähtutud

põhimõttest, et teenistus julgeolekuasutuses on reeglina pikaajaline ning teenistuses on isik

73

omandanud spetsiifilised teadmised ja oskused julgeolekuasutuse ülesannete täitmisest.

Samaväärsel tasemel ei ole aga endise teenistuja sõjaline väljaõpe, seetõttu on otstarbekam

endise teenistuja rakendamine julgeolekuasutuses, mitte kaitseväekohustuslasena riigi

sõjaliseks kaitsmiseks.

Lõikega 4 sätestatakse, et julgeolekuasutusel on enne isiku reservi liikmeks määramist õigus

saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning

kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega

ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). Julgeolekuasutusel on õigus kontrollida, ega isik, kes

soovib saada julgeolekuasutuse reservi liikmeks, pole juba määratud kriisiülesandega ameti-

või töökohale või sõjaaja ametikohale.

Lõikega 5 nähakse ette võimalus, et julgeolekuasutuse reservi liikme võib nimetada sõjaaja

ametikohale juhul, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik. See loob asjaomastele

asutustele piisava paindlikkuse otsustamaks, millises rollis on konkreetne inimene vajalik.

Paragrahviga 205 nähakse ette julgeolekuasutuse reservi kaasamise korraldus ja reservi liikme

staatus.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt kaasatakse reserv samadel alustel ja otsustustasandil, nagu on

käesolevas eelnõus ette nähtud teiste asutuste reservide puhul. Kaasamise otsustab Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni üheks kuuks ja reservi kaasamist

võib pikendada kuni 30 päeva kaupa.

Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse, et reservi liige võetakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmise

ajaks julgeolekuasutuse teenistusse. See tähendab, et julgeolekuasutuse ülesannete täitmise ajal

on reservi liige julgeolekuasutuse teenistuja ning talle laienevad teenistuja staatusest tulenevad

õigused ja kohustused.

Teenistus KAPO-s on reguleeritud kahe seadusega: PPVS-i ja JAS-iga. Kui jätta ka teenistujate

reservi regulatsioon jaotatuks kahe seaduse vahel, siis peaks KAPO kriisireservi loomisel

eristama, kas reservi arvatav isik oli endine politseiametnik või julgeolekuasutuse ametnik, ning

sellest sõltuvalt pidama kahte erinevat nimekirja ja rakendama erinevaid seadusi. KAPO kui

julgeolekuasutuse puhul on õigusselguse huvides otstarbekas reservteenistuse loomisel,

väljaõppel ja kaasamisel lähtuda üksnes eelnõuga kavandatud JAS 31. peatükist. Ühest

regulatsioonist lähtumine tagab õigusselguse ja ühetaolise lähenemisviisi nii ametisiseselt kui

ka reservi kuuluvale isikule.

Juhul, kui tekib vajadus kaasata reservi kuuluv inimene KAPO ülesannete täitmisse, siis

vastavalt eelnõuga kavandatud JAS § 205 lõikele 2 võetakse reservi liige tähtajaliselt

julgeolekuasutuse teenistusse. Inimese tööle võtmisel sõltuvad tema volitused sellest, kas ta

võetakse tööle julgeolekuasutuse ametnikuna või töötajana (JAS § 12 lõige 1) või KAPO

politseiametnikuna (JAS § 12 lõige 2). Teisisõnu, kui reservi kuuluv liige vastab

politseiametniku nõuetele, siis on KAPO-l võimalik ka julgeolekuasutuse reservi kuuluv

inimene nimetada politseiametniku ametikohale ja talle laieneb PPVS JAS-ist tulenevate

erisustega (JAS § 12 lõige 2 ja § 21). Seega, olukorras, kus õiguslikult on KAPO-l võimalik

julgeolekuasutuse reservi kuuluv inimene võtta teenistusse politseiametnikuna, ei ole vaja

eraldi reguleerida KAPO endiste politseiametnike reservi PPVS-is.

Kuigi eelnõuga kavandatud JAS § 205 ja kehtiva JAS §-de 12 ja 21 kohaselt on KAPO-l

võimalik julgeolekuasutuse reservi kuuluv inimene võtta teenistusse politseiametnikuna,

sätestatakse see õigusselguse huvides ka JAS § 205 lõikes 4.

74

Paragrahviga 206 sätestatakse reservi liikme väljaõppe korraldus ja liikme sotsiaalsed

tagatised.

Lõikega 1 sätestatakse julgeolekuasutuse õigus kutsuda reservi liige väljaõppesse. Eespool on

kirjeldatud, et julgeolekuasutuse reservi liikmetena nähakse peamiselt endiseid teenistujaid.

Seega ei ole kavandatud väljaõppe eesmärk anda põhiteadmisi julgeolekuasutuse tööst, vaid

värskendada juba omandatud teadmisi ja oskusi.

Lõikega 2 nähakse ette, et väljaõppes osalemiseks on reservi liikmel õigus saada kuni 30

kalendripäeva lisapuhkust ühe kalendriaasta jooksul.

Lõikega 3 sätestatakse julgeolekuasutuse õigus hüvitada väljaõppes osalemisega seotud kulud

(transport, majutus) ja maksta väljaõppe ajal toetust, et hüvitada väljaõppes osalemisega

seonduv töötasu kaotus. Küll aga tuleb kulude hüvitamise ja toetuse suuruse kehtestamisel

arvestada asutuse eelarvelisi võimalusi. Seejuures ei nähta ette, et toetuse suuruse määramisel

tuleks võtta arvesse isiku keskmist palka või töötasu tema tööandja juures.

Lõikega 4 sätestatakse väljaõppel osalemisega seonduv hüvitamine varalise kahju või isiku

hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral. Nendel juhtudel on väljaõppel osalenud

reservi liikmel samad õigused nagu julgeolekuasutuse teenistujal.

Lõike 5 kohaselt ei maksta julgeolekuasutuse reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja

säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme

topelttasustamise lisapuhkuse ajal.

Lõikega 6 täpsustatakse, millised tagatised ja hüvitiste kord kohaldub julgeolekuasutuse reservi

liikmele väljaõppes osalemise ajal.

Lõigete 7 ja 8 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule

õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Selline õigus antakse ajaks,

kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks julgeolekuasutuse koosseisu.

TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt

töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus

ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb

õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud

põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta

ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku

teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta.

ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi

korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise

töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni

ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi

all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud

teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral

teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse

peatumise alusega.

75

Lõikega 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik esitab avaliku võimu

teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse

teenistujate reservi kaasamiseks, annab julgeolekuasutus reservi liikmele sellest teada ja kutsub

ta kriisi lahendamiseks julgeolekuasutuse ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise

või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist võetakse reservi liige

teenistusse.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse maksukorralduse seaduste § 29 punkte 265 ja 551 ning sama

paragrahvi täiendatakse punktidega 552 ja 553. Tehtavad muudatused on vajalikud, et PPA,

HäK, PäA ja julgeolekuasutused saaksid kontrollida, kas kriisirolli võtta sooviv või teenistujate

reservi liikmeks saada sooviv isik on kriisiülesandega ameti- või töökohal või mitte.

Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamine on kriisirolli võtmist ja teenistujate reserviga

liitumist välistav asjaolu.

Eelnõu §-ga 6 täiendatakse RSVS § 48 lõiget 3 punktiga 11.

RSVS § 48 lõikega 3 on ette nähtud isikud, kelle suhtes teeb julgeolekukontrolli VLA. Loetellu

lisatakse VLA reservi teenistusse nimetamiseks nõusoleku andnud isik ja reservi teenistusse

nimetatud isik. Täiendus lähtub põhimõttest, et VLA teeb oma teenistujate suhtes

julgeolekukontrolli ise ning teeb seda ka reservi liikmete suhtes, kes nimetatakse kriisi

lahendamiseks teenistusse.

Julgeolekuasutuse reservi liikmel peab olema juurdepääsuluba riigisaladusele ja

juurdepääsusertifikaat salastatud välisteabele. Vastasel juhul ei ole võimalik teda

kriisiolukorras julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasata või tema väljaõpet korraldada.

Lähtutakse sellest, et julgeolekuasutuse reservi liikme juurdepääsuvajadus tuleneb tema

kuulumisest julgeolekuasutuse reservi.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse TuMS § 19 lõike 3 punkti 12.

Kehtiva TuMS § 19 lõike 3 punkti 12 järgi ei maksustata tulumaksuga ametniku (ATS § 49),

kaitseväelase (KVTS § 196 lõiked 1 ja 7), kaitseliitlase (KaLS § 61), salajasele koostööle

kaasatud isiku (PPVS § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242), abipolitseiniku (APolS § 38),

vabatahtliku päästja (PäästeS § 41), turvatöötaja (turvategevuse seaduse § 29) ning eriolukorra

tööle rakendatud isiku (HOS § 44) ega ühekordset töökohustust täitva isiku (riigikaitseseaduse

§ 551) hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist või toetust.

Oktoobris jõustuva KORKS-i rakendussätete kohaselt asendatakse tulumaksuseaduse § 19

lõike 3 punktis 12 tekstiosa „, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse § 551“„

tekstiosaga „ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 160“. See tähendab, et sellelt hüvitiselt

ei pea maksma tulumaksu. Kui reservi liige nimetatakse kriisiajal politseiametnikuks ja ta

teenistusülesannete täitmisel hukkub või saab vigastuse, mille tagajärjel tema töövõime

väheneb, kohaldatakse talle ATS-is sätestatud hüvitise maksmise regulatsiooni. Nimetatud

hüvitis on tulumaksuvaba.

Eelnõuga lisatakse PPVS-i (§ 10832) ja PäästeTS-i (§ 2210) säte väljaõppe või täiendusõppe ajal

teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise hüvitise kohta, mille

korral on makstav hüvitis samasugune nagu need, mis on TuMS-i järgi tulumaksust juba

vabastatud. Seetõttu peab ka kõnealune hüvitis olema tulumaksuvaba ning see lisatakse

TuMS-is sätestatud tulumaksuvabade hüvitiste loetellu.

76

JAS § 206 lõike 6 kohaselt kehtivad julgeolekuasutuse reservi väljaõppes osalevale isikule

§-des 18 ja 242 sätestatud tagatised ning hüvitiste maksmise kord. Kuna TuMS § 12 lõikes 3 on

ette nähtud tulumaksuvabastus otsese varalise kahju korral ning § 19 lõike 3 punktis 12 on juba

viidatud JAS §-s 24² sätestatud alustel makstavate hüvitiste tulumaksuvabastusele, kohalduvad

samad maksustamise reeglid ka JAS § 206 lõikes 6 nimetatud juhtumite korral.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Kaudne puutumus on isikuandmete kaitse

üldmäärusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kriisirolli määramine vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja

HäK-i vabatahtlikele ning endiste teenistujate reservi loomine PPA-sse, PäA-sse, HäK-i ja

julgeolekuasutustesse

Sihtrühm 1

1.1. Vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja HäK-i vabatahtlikud, kellele PäA,

PPA või HäK võib kriisirolli määrata. Nendeks võivad olla näiteks juba praegused vabatahtlikud

päästjad, vabatahtlikud merepäästjad, HäK-i vabatahtlikud ja teised, kes soovivad tulevikus

osaleda vabatahtliku päästja, vabatahtliku merepäästja või HäK-i vabatahtlikuna PäA, PPA või

HäK-i tegevuses. Sihtrühma suurust on keeruline arvuliselt välja tuua, kuna see oleneb sellest,

kui palju sihtrühmas nimetatud vabatahtlikest nõustub kriisirolli määramisega. Praegu on

vabatahtlikus päästes ligikaudu 3400 liiget, vabatahtlikus merepäästes 800 liiget ja

Häirekeskuses 150 vabatahtlikku. Proportsionaalselt jaotuvad kriisirolliga vabatahtlikud

asutustes võrreldaval kujul.

1.2. Isikud, kes soovivad töötada kriisiajal päästeteenistujana, politseiametnikuna või

julgeolekuasutuse teenistujana. Nendeks võivad olla näiteks endised päästeteenistujad,

politseiametnikud, julgeolekuasutuse teenistujad, SKA vastava eriala lõpetanud isikud ja teised,

kes soovivad osaleda reservi tegevuses ning kellel on samalaadsed oskused ja teadmised.

Sihtrühma suurust on arvuliselt keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi

saab reservi värvata ja kui palju inimesi soovib reservi tegevuses osaleda. Siseministeeriumi

valitsemisalas (PäA, PPA, HäK) lahkub aastas keskmiselt xxx inimest, kes on potentsiaalsed

reservi värvatavad isikud.

Siseministeeriumi valitsemisalas vajame vähemalt 5000 kriisirolliga vabatahtlikku, sealhulgas

kriisirolliga vabatahtlikud päästjad, kriisirolliga 112 ja 1247 vabatahtlikud, kriisirolliga

abipolitseinikud, kriisirolliga merepäästes osalevad vabatahtlikud ning teenistusliku reservi

liikmed.

Mõju valdkond I: sotsiaalne, sh demograafiline mõju

1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud

77

Eelnõu soodustab vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõu

kriisiolukorras, mil vajadus toetada PäA, PPA ja HäK-i tegevust oluliselt kasvab. Sellega seoses

suureneb ka kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja

kriisirolliga HäK-i vabatahtlike koolitamise vajadus. Eelnõu avardab PäA, PPA ja HäK-i

tegevuses vabatahtlikuna osalevate isikute võimalusi oma oskusi ja teadmisi täiendada. Kui

isikutel, kellele kriisiroll määratakse, on PäA, PPA või HäK-i tegevuses vabatahtliku päästja,

vabatahtliku merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna olemas varasem kokkupuude

vastava asutusega ja väljaõpe, ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi.

Samuti tagavad eelnõu muudatused kriisirolliga vabatahtlikele päästjatele, kriisirolliga

vabatahtlikele merepäästjatele ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlikele sotsiaalsed tagatised.

Muudatused tagavad ka kriisirolliga vabatahtlike lähedastele kindlustunde, et kui isik ei saa

kriisiolukorras PäA, PPA või HäK-i tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või

teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek.

Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väikesed, on mõju positiivne,

kuna muudatustega tagatakse kriisirolliga vabatahtlikele oluline kindlustunne. Lisaks on tähtis

märkida, et mõju avaldub isikule tema vabatahtliku nõusoleku alusel. Ebasoovitava mõju

esinemise risk on väike, sest ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna

kriisirolli määramisega kaasnevad ka vajalikud koolitused ja sotsiaalsed tagatised.

1.2. Teenistujate reserv

Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ning

kindlustab tööjõudu kriisiajal, mil politsei- või päästeteenuste järele vajadus tunduvalt kasvab.

Sellega seoses suureneb ka endiste teenistujate koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta

juba väljatöötatud koolituslahenduste kaudu KAPO-s, PPA-s, PäA-s ja Sisekaitseakadeemias.

Eelnõu avardab võimalusi täiendada politsei- ja päästetegevuses ametnikuna osalemiseks

vajalikke oskusi ja teadmisi. Kriisireserv on võimalus saada ja täiendada erialast väljaõpet.

Samuti tagatakse kriisireservi liikmele vajalikud sotsiaalsed tagatised. Kriisireservi liikme

lähedastel tekib kindlustunne, et kui isik ei saa kriisireservi tegevuses osalemise tõttu täita oma

töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad

õigusselguse ametnikule, töötajale ja ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada

ametnikule ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil tekib kohustus maksta palka. PPA,

KAPO ja PäA teenistujate reservi liikmetele lisatakse tagatis, mille kohaselt on väljaõppe ajal

hukkumise või vigastuse korral makstav hüvitis tulumaksuvaba, nagu kehtiva õiguse järgi on

ette nähtud kõigile ametnikele, kaitseväelastele, kaitseliitlastele, salajasele koostööle kaasatud

isikutele, abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästjatele. Muudatusega tagatakse võrreldavate

rühmade võrdne kohtlemine ja õigusselgus. Kuna selliseid juhtumeid esineb praktikas harva,

on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väikesed.

Kuigi mõju ulatus ja avaldumise sagedus on eelduslikult väikesed, on mõju positiivne, kuna

kriisireservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne. Ebasoovitava mõju

esinemise risk on väike, sest ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis

osalemisega kaasnevad ka vajalikud koolitused ja sotsiaalsed tagatised.

78

Mõju valdkond II: halduskoormus

1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud

Eelnõuga kaasneb kriisirolliga vabatahtlikele päästjatele, kriisirolliga vabatahtlikele

merepäästjatele ja Häirekeskuse vabatahtlikele vähene halduskoormuse kasv.

Halduskoormus seisneb eelkõige selles, et kriisiroll määratakse üksnes vabatahtliku nõusolekul,

mistõttu peab isik enne kriisirolli määramist tutvuma selle tingimuste, õiguste ja kohustustega

ning andma selleks nõusoleku. Samuti tuleb kriisirolliga vabatahtlikul hoida ajakohasena oma

kontaktandmed ning teavitada asutust asjaoludest, mis võivad mõjutada tema valmisolekut

kriisirolli täita. Kriisiolukorras peab vabatahtlik vajadusekorral teavitama oma tööandjat

sellest, et ta viibib kriisirolli täitmise tõttu töö- või teenistusülesannete täitmisest ajutiselt eemal.

Tegemist on ühekordsete või harva esinevate toimingutega, mis ei nõua isikult ulatuslikku

asjaajamist ega too kaasa püsivat aruandlus- või dokumenteerimiskohustust.

Kuna kriisiroll määratakse olemasolevatele või tulevastele vabatahtlikele, kes on juba seotud

Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või Häirekeskuse vabatahtliku tegevusega, toimub

suurem osa vajalikust teabevahetusest ja asjaajamisest olemasolevate koostöökorralduste

raames. Enamik haldustoiminguid tehakse kriisirolli määramisel või väljaõppe käigus ning

edaspidi üksnes vajaduse korral. Eelnõuga ei looda vabatahtlikele uusi regulaarseid taotlemis-,

aruandlus- ega kooskõlastamiskohustusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Halduskoormuse mõju ulatus on väike ja mõju avaldub harva.

Arvestades, et eelnõuga tagatakse kriisirolliga vabatahtlikele selged õigused, sotsiaalsed

tagatised ja õiguslik kindlus kriisiolukorras tegutsemiseks, on vähene halduskoormuse

suurenemine eesmärgi saavutamiseks põhjendatud ning proportsionaalne. Ebasoovitava mõju

esinemise risk on väike.

1.2. Teenistujate reserv

Eelnõuga kaasneb teenistujate reservi liikmetele vähene halduskoormuse suurenemine.

Halduskoormus seisneb eelkõige kriisireserviga liitumiseks vajalike toimingute tegemises,

sealhulgas nõusoleku andmises, vajalike andmete esitamises ning reservi liikmeks saamise

eelduseks olevate menetluste ja väljaõppe läbimises. Reservi liikmel tuleb hoida ajakohasena

oma kontaktandmed ning teavitada pädevat asutust asjaoludest, mis võivad mõjutada tema

valmisolekut kriisireservi ülesandeid täita. Kriisireservi kaasamise korral peab isik teavitama

oma tööandjat või teenistuskohustuste täitmise korraldajat asjaolust, et ta on määratud kriisi

lahendamiseks loodud ametikohale. Ametnikuna töötavale teenistujate reservi liikmele kaasneb

lisaks kõrvategevusest teavitamise kohustus.

Kriisireservi kuulumine ei too kaasa püsivaid aruandlus-, taotlemis- ega muid regulaarseid

halduskohustusi. Enamik haldustoiminguid tehakse reserviga liitumisel või üksnes kriisireservi

tegeliku kaasamise korral ning need toimuvad olemasolevate värbamis-, väljaõppe- ja

personalihaldusprotsesside raames.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Halduskoormuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on

väikesed. Samal ajal suurendab regulatsioon õigusselgust, määratledes selgelt teenistujate

reservi liikme õigused, kohustused ja sotsiaalsed tagatised ning luues läbipaistva õigusliku

79

aluse kriisireservis osalemiseks. Seega on vähene halduskoormuse suurenemine eesmärgi

saavutamiseks põhjendatud ja proportsionaalne ning ebasoovitava mõju esinemise risk on

väike.

Sihtrühm 2

Eesti elanikkond, sealhulgas hajaasustuse elanikud5. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril

2026 Eesti rahvaarv 1 362 9546.

Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud

Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna selle tulemusena luuakse

PäA-le, PPA-le ja HäK-ile võimalus määrata kriisiroll vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele

merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele, mis aitab PäA-l, PPA-l ja HäK-il võimalikke kriise

tõhusamalt ning kiiremini lahendada.

Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades PäA, PPA ja