1

Lisa 1

03.07.2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, mis käsitleb hoonete

energiatõhusust (uuesti sõnastatud) ja Eesti õigusakti vastavustabel

EL-i õigusakti norm 2024/1275/EL EL-i õigusakti

normi ülevõtmise kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, valikuline

Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt

Pealkiri

Art 1 lg 1 Käesoleva direktiiviga edendatakse liidu piires

hoonete energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist eesmärgiga muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks, võttes arvesse väliskliimat, kohalikke tingimusi, sisekliima kvaliteedi nõudeid ja kulutõhusust.

Ei Ülevõtmist ei vaja; tegemist on

direktiivi eesmärgiga, mitte

liikmesriigile eraldiseisvat

rakendamiskohustust loova

normiga.

Säte, mille ülevõtmine ei ole

vajalik, kuna need ei ole suunatud liikmesriikidele.

Art 1 lg 2. Käesoleva direktiiviga nähakse ette nõuded järgmistes küsimustes:

a) hoonete ja hoone osade üldise energiatõhususe arvutamise metoodika ühine üldraamistik;

b) energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine uute hoonete ja uute hoone osade suhtes; c) energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine: i) oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete ja

oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoone osade energiatõhususe suhtes; ii) hoonete välispiireteks olevate selliste hoone komponentide energiatõhususe suhtes, millel on oluline

mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need rekonstrueeritakse või asendatakse; iii) hoone tehnosüsteemide energiatõhususe suhtes uue tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või

ajakohastamisel; d) energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamine olemasolevate hoonete ja olemasolevate hoone osade suhtes

kooskõlas artiklitega 3 ja 9; e) hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamine ja avalikustamine; f) päikeseenergia hoonetes;

g) renoveerimispassid; h) riiklikud hoonete renoveerimiskavad; i) kestliku liikuvuse taristu hoonetes ja hoonetega külgnevalt;

j) arukad hooned; k) hoonetele ja hoone osadele energiamärgise väljastamine; l) hoonetes paiknevate küttesüsteemide, ventilatsioonisüsteemide ning jahutussüsteemide

korrapärane ülevaatus; m) sõltumatud kontrollisüsteemid energiamärgiste, renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ja ülevaatuse

aruannete jaoks; n) hoonete sisekliima kvaliteedi alane suutlikkus.

Ei Ülevõtmist ei vaja; säte loetleb

direktiivi reguleerimisala ja

nõuete valdkonnad, mida

rakendatakse vastavate erisätete

kaudu.

Säte, mille ülevõtmine ei ole vajalik, kuna need ei ole

suunatud liikmesriikidele.

Art 1 lg 3. Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on miinimumnõuded ega takista ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, kui sellised meetmed

on kooskõlas liidu õigusega. Nimetatud meetmetest teatatakse komisjonile.

Ei Ülevõtmist ei vaja; säte

võimaldab rangemaid meetmeid,

kuid ei loo eraldi riigisisese

normi kehtestamise kohustust.

Säte, mille ülevõtmine ei ole vajalik, kuna need ei ole suunatud liikmesriikidele.

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „hoone“ – katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima tagamiseks tarbitakse energiat;

Jah Ehitusseadustik (EhS) § 3 lg 2 Kehtiv säte

2

2) „heitevaba hoone“ – I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse

energiat või vajab väga väikest energiakogust, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO2 heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid, vastavalt artiklile 11;

Jah EhS § 63 lg 11 Uus säte.

3) “liginullenergiahoone“– hoone, mille I lisa kohaselt

määratud energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui 2023. aastal liikmesriikide poolt vastavalt artikli 6 lõikele 2 esitatud kuluoptimaalne tase ning kus nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärineb väga olulisel

määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast;

Jah Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määrus (EIM) nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 6 lg 1

Kehtiv säte, mida

täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

4) „energiatõhususe miinimumstandardid“ – reeglid, millega nõutakse olemasolevatelt hoonetelt energiatõhususe

nõude täitmist hoonefondi ulatusliku rekonstrueerimise kava osana või käivituspunktiks oleva turutoimingu korral, näiteks müük, rent, kinkimine või otstarbe muutmine

katastris või kinnistusraamatus teataval ajavahemikul või kindlaks kuupäevaks, käivitades seeläbi olemasolevate hoonete renoveerimise;

Jah EhS § 69 9 lg 1 Uus säte.

5) „avaliku sektori asutused“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 12 määratletud avaliku

sektori asutused;

Jah EhS § 63 lg 6; energiamajanduse

korralduse seadus (EnKS) § 2 p 1

Kehtiv säte, mida

täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ning (EL)

2023/1791 ülevõtuga.

6) „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks ning

kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja energia salvestamiseks, või selliste süsteemide kogum, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärit energiat kasutavad süsteemid;

Jah EhS § 4 lg 5 Kehtiv säte

7) „hoone automaatika- ja juhtimissüsteem“ – süsteem, mis

hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja inseneriteenuseid, mis võivad toetada hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist, kasutades automaatset juhtimist ja lihtsustades nimetatud hoone tehnosüsteemide

manuaalset haldamist;

Jah EhS § 69 1 lg 1 p 3 ja lg 2 Kehtiv säte.

8) „hoone energiatõhusus“ – arvutatud või mõõdetud energia kogus, mis on vajalik hoone tüüpilise kasutuse energiavajaduste rahuldamiseks, milles sisaldub kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, tarbevee soojendamiseks ja

valgustuseks kasutatav energia; Jah

EhS § 63 lg 1 Kehtiv säte

9) „primaarenergia“ – energia taastuvatest ja mittetaastuvatest allikatest, mis ei ole läbinud ühtegi muundamise ega ülekande protsessi;

Jah EIM määrus nr 63 § 2 p 10 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

10) „mõõdetud“ – mõõdetud asjakohase seadme, näiteks energiaarvesti, võimsusarvesti, võimsuse mõõte- ja

seireseadme või elektriarvesti abil;

Jah Majandus- ja taristuministri (MTM) määrus nr 36 §3 lg 2

Uus säte

11) „taastumatu primaarenergia tegur“ – näitaja, mis arvutatakse jagades taastumatutest energiaallikatest pärinev primaarenergia antud energiakandjale, sealhulgas tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud kasutuskohtadesse

tarnimisel, tarnitud energiaga;

Jah EIM määrus nr 63 § 2 Uus säte

12) „taastuva primaarenergia tegur“ – näitaja, mis arvutatakse jagades taastuvast kohapealsest, lähedal asuvast või kaugest energiaallikast pärinev primaarenergia, mida tarnitakse konkreetse energiakandja kaudu sisaldades

tarnitud energia ja arvutatud energia üldkulud kasutuskohtadesse tarnimisel, tarnitud energiaga;

Jah EIM määrus nr 63 § 2 Uus säte

13) „summaarne primaarenergiategur“ – antud energiakandja taastuva primaarenergia teguri ja taastumatu primaarenergia teguri summa;

Jah EIM määrus nr 63 § 2 Uus säte

14) „energia taastuvatest energiaallikatest“– energia, mis

pärineb taastuvatest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuul, päike (päikesesoojus ja päikeseelekter), ning geotermiline energia, osmootiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, laine- ja muu ookeanienergia,

hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaas;

Jah EnKS § 2 lg 26 5 Kehtiv säte

3

15) „hoone välispiire“ – hoone sisemust väliskeskkonnast eraldavad hoone integreeritud elemendid;

Jah EhS § 3 lg 2; MTM määrus nr 57 kohane säte

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

16) „hoone osa“ – hoones paiknev hoone osa, korrus või korter, mis on projekteeritud või mida on muudetud nii, et seda saab kasutada eraldi;

Jah MTM määrus nr 57 § 17 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

17) „hoone komponent“ – hoone tehnosüsteem või hoone välispiirde element;

Jah MTM määrus nr 57 § 17

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

18) „eluhoone või eluruum“ – ruum või ruumide komplekt alalises hoones või hoone piirdetarinditega eraldatud osas, mis on ette nähtud ühe tavaleibkonna aastaringseks elamiseks;

Jah MTM määrus nr 85 § 1 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

19) „renoveerimispass“ – konkreetsele hoonele kohandatud

tegevuskava hoone tervikrekonstrueerimiseks maksimaalse arvu etappidega, millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust;

Jah EhS § 69 8 lg 1 Uus säte.

20) „tervikrekonstrueerimine“ – renoveerimine, mis on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega,

mis keskendub olulistele hoone komponentidele ja millega muudetakse hoone või hoone osa: a) enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks; b) alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks;

Jah EhS § 63 lg 7 Uus säte.

21) „etapiviisiline tervikrekonstrueerimine“ –

tervikrekonstrueerimine, mis teostatakse renoveerimispassis sätestatud suurima arvu etappide kohaselt;

Jah EhS § 63 lg 8 Uus säte.

p 22) „oluline rekonstrueerimine“ – hoone renoveerimine, mille puhul: a) hoone välispiirete või tehnosüsteemide renoveerimisega

seotud kulud on suuremad kui 25 % hoone väärtusest, välja arvatud selle maa väärtus, millel hoone asub; või b) renoveeritakse rohkem kui 25 % hoone välispiirete pindalast.

Liikmesriigid võivad valida, kas nad kohaldavad punkti a või b;

Jah EhS § 63 lg 4 Kehtiv säte. Kohaldatakse punkti a.

23) „kasutusaegsed kasvuhoonegaaside heitkogused“ – kasvuhoonegaaside heitkogused, mis on seotud hoone tehnosüsteemide energiatarbimisega hoone kasutamise ja

käitamise ajal;

Jah Kliimaministri (KLIM) määrus

„Hoone olelusringi

süsinikujalajälje arvutamise

metoodika, nõuded

süsinikujalajälje arvutamise

lähteandmete ja tulemuse

esitamisele“ § 2.

Uus säte. Reguleeritakse uue volitusnormi alusel vastavas

metoodikas.

24) „olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused“ – kasvuhoonegaaside heitkogused, mis

tekivad hoone kogu olelusringi jooksul, sealhulgas ehitusmaterjalide tootmise ja transpordi, ehitusplatsi tegevuste, hoone energiakasutuse ja ehitusmaterjalide asendamise, samuti lammutamise, jäätmete transpordi ja

käitluse ning jäätmete korduskasutamise, ringlussevõtu ja lõpliku kõrvaldamise käigus;

Jah Kliimaministri (KLIM) määrus

„Hoone olelusringi

süsinikujalajälje arvutamise

metoodika, nõuded

süsinikujalajälje arvutamise

lähteandmete ja tulemuse

esitamisele“ § 2.

Uus säte. Reguleeritakse uue

volitusnormi alusel vastavas metoodikas.

25) „olelusringi globaalse soojenemise potentsiaal“ – näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali panust kogu hoone olelusringi

jooksul;

Jah EhS § 63 lg 12 Uus säte.

26) „huvide lahknemine“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 54 määratletud huvide lahknemine;

Jah EnKS § 2 p 33 Uus säte. Mõiste võetakse üle (EL) 2023/1297 ülevõtmise eelnõuga, millega

täiendatakse energiamajanduse korralduse seaduse §-i 2 punktiga 33.

27) „energiaostuvõimetus“ – direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 esimese lõigu punktis 52 määratletud

energiaostuvõimetus;

Jah EnKS § 2 p 7 1 ja p 7

2 Kehtiv säte.

Energiamajanduse korralduse

seaduse § 2 lõikes 7 1 on

sätestatud mõiste „energiaostu riskirühm“ ning lõikes 7

2 on sätestatud mõiste

„energiaostuvõimetu isik“, mis sisustab EL 2024/1275 artikli 2 punktis 27 sätestatud

mõiste „energiaostuvõimetus“.

4

28) „vähekaitstud leibkonnad“ – energiaostuvõimetud leibkonnad või sellised leibkonnad, sealhulgas madalama

keskmise sissetulekuga leibkonnad, kelle energiakulud on eriti suured ja kellel puuduvad vahendid nende kasutuses oleva hoone renoveerimiseks;

Jah EnKS § 2 p 7 2 Kehtiv säte.

Energiamajanduse korralduse

seaduse § 2 lõikes 7 2 on

sätestatud mõiste „energiaostuvõimetu isik“, mis sisustab EL 2024/1275

artikli 2 punktis 28 sätestatud mõiste „vähekaitstud leibkonnad“.

29) „Euroopa standard“ – Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee või Euroopa

Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi vastu võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard;

Jah EnKS § 27 lg 4 Kehtiv säte

30) „energiamärgis“ – liikmesriigi või selle määratud juriidilise isiku tunnustatud sertifikaat, millel on märgitud hoone või hoone osa energiatõhusus, mis on arvutatud

vastavalt artikli 4 kohaselt vastu võetud metoodikale;

Jah EhS § 66 lg 1; EhS § 66 lg 6 Kehtiv säte

31) „koostootmine“ – soojusenergia ning elektrienergia või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

Jah EnKS § 2 p 20 Kehtiv säte

32) „kuluoptimaalne tase“ – energiatõhususe tase, mis viib väikseimate kuludeni hinnangulise majandusliku olelusringi

jooksul, kusjuures a) väikseim kulu määratakse kindlaks võttes arvesse: i) asjaomase hoone kasutamise otstarvet ja kasutust; ii) ametlikel prognoosidel põhinevaid energiaga seotud

investeerimiskulusid; iii) hooldus- ja käituskulusid, sh energiakulu, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste maksumust;

iv) energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele; v) kohapeal toodetud energiast saadud tulu, kui see on asjakohane; vi) jäätmekäitluse kulusid, kui see on asjakohane, ning

b) iga liikmesriik määrab kindlaks hinnangulise majandusliku olelusringi, mis tähendab sellise hoone järelejäänud hinnangulist majanduslikku olelusringi, mille

puhul energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoonele tervikuna, või hoone komponendi hinnangulist majanduslikku olelusringi, kui energiatõhususe nõuded on kehtestatud hoone komponentidele.

Kuluoptimaalne tase peab jääma energiatõhususe tasemete vahemikku, kus hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul arvutatud tasuvusanalüüs on positiivne;

Jah EIM määrus nr 63 § 2 p 21 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

33) „laadimispunkt“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1804 (27) artikli 2 esimese lõigu punktis 48 määratletud laadimispunkt;

Ei Ehs § 65 1 lg 3; elektrituruseadus

(ELTS) § 3 p 13 1

Kehtiv säte on reguleeritud

ehitusseadustikus, mille kohaselt on elektriauto laadimispunkt laadimistaristu liides, millega on võimalik

laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki

aku. Kuna määrus (EL) 2023/1804 on otsekohalduv määrus, siis ei muudeta käesoleva seaduseelnõuga

mõiste sisu.

34) „juhtmetaristu eelpaigaldamine“ – kõik meetmed, mis on vajalikud laadimispunktide paigaldamiseks, sealhulgas andmeedastus, kaablid, kaablitrassid ja vajadusel elektriarvestid;

Jah - Seoses artikkel 14 mitte ülevõtmisega ei lisata ehitusseadustikku ka mõistena „juhtmetaristu

eelpaigaldamine“.

35) „katusega parkla“ – katusega konstruktsioon, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat;

Jah EhS § 63 lg 9. Uus säte.

36) „eraldatud mikrovõrk“ – võrk, milles 2022. aastal oli tarbimine väiksem kui 500 GWh ja millel puuduvad

ühendused teiste süsteemidega;

Jah ELTS § 3 p 36 Kehtiv säte, mida

täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga. 37) „nutilaadimine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2018/2001 (28) artikli 2 teise lõigu punktis 14 m määratletud nutilaadimine;

Jah ELTS § 3 p 13 2 Uus säte, mis on jõustunud

28.03.2026 elektrituruseaduses.

5

38) „kahesuunaline laadimine“ – määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 esimese lõigu punktis 11 määratletud kahesuunaline

laadimine;

Ei - Määrus (EL) 2023/1804 on otsekohalduv määrus, seega

ei sätestata vastavat mõistet direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

39) „hüpoteegiportfelli standardid“ – mehhanismid, mis ergutavad hüpoteeklaenude andjaid koostama kava, et

suurendada 2030. ja 2050. aastaks nende hüpoteegiga kaetud hoonete mediaan-energiatõhusust ja julgustada potentsiaalseid kliente parandama oma kinnisvara energiatõhusust vastavalt liidu CO2-heite vähendamise

eesmärgile ja asjakohastele energiaeesmärkidele hoonete energiatarbimise valdkonnas, tuginedes määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 sätestatud keskkonnakestliku

majandustegevuse kindlaksmääramise kriteeriumidele;

Jah

40) „säästupõhiste maksete rahastamiskava“ – laenukava,

mis on ette nähtud ainult energiatõhususe suurendamiseks ning mille ülesehituses on kindlaks määratud korrelatsioon laenu tagasimaksete ja saavutatud energiasäästu vahel,

võttes arvesse ka muid majanduslikke tegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtuse suurenemine ja laenu refinantseerimine;

Jah EnKS § 2 p 37 Uus säte.

41) „hoone digitaalne logiraamat“ – ühine andmekogu, kuhu kantakse kõik asjakohased hoone andmed, sealhulgas

energiatõhususega seotud andmed, nagu energiamärgised,renoveerimispassid ja nutivalmiduse näitajad ning andmed olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali kohta, mis hõlbustab teadlike otsuste tegemist ja teabe jagamist

ehitussektoris hoonete omanike ja kasutajate, finantsasutuste ja avaliku sektori asutuste vahel;

Jah Vabariigi Valitsuse (VV) määrus „Ehitisregistri põhimäärus“ nr 69

§ 5

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

42) „jahutussüsteem“ – õhu töötlemise komponentide kombinatsioon temperatuuri kontrollimiseks või selle alandamiseks;

Jah MTM määrus nr 58 § 2 lg 1 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

43) „küttesüsteem“ – komponentide kombinatsioon, mida

on tarvis siseruumide õhu töötlemiseks, et temperatuuri tõsta;

Jah MTM määrus nr 58 § 2 lg 1 Kehtiv säte, mida

täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

44) „ventilatsioonisüsteem“ – hoone tehnosüsteem, mille abil välisõhk pääseb ruumidesse loomulikul viisil või mehaaniliste vahenditega;

Jah MTM määrus nr 58 § 2 lg 1 Uus säte

45) „soojusallikas“ – see osa küttesüsteemist, milles toodetakse I lisas nimetatud kasutuste jaoks kasulikku

soojust ühel või mitmel järgmisel viisil: a) kütuse põletamine, näiteks katlas; b) Joule’i efekt ehk elekterküttekeha läbiva elektrivoolu soojuslik toime;

c) soojuse sidumine ümbritsevast õhust, ventilatsioonisüsteemist väljuvast õhust või veest või maasoojusallikast soojuspumba abil;

Jah MTM määrus nr 58 § 2 lg 1 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

46) „jahutusallikas“ – see osa jahutussüsteemist, milles toodetakse I lisas nimetatud kasutuste jaoks kasulikku

jahutust;

Jah MTM määrus nr 58 § 2 lg 1 Uus säte

47) „energiatõhususe leping“ – energiatõhususe leping, mis on määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 33;

Jah EnKS § 2 p 13 Kehtiv säte

48) „katel“ – katla korpusest ja põletist koosnev üksus, mille abil kantakse vedelikule üle põlemisel eralduv soojus;

Jah MTM määrus nr 58 § 2 lg 1 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga. Praegu on kasutusel termin „katel“ MTM määrustes nr 57, EIM määruses nr 63 ning MTM

määruses nr 36, kuid termin ei ole seni sisustatud mõistena.

49) „efektiivne nimivõimsus“ – tootja määratletud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on

võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral;

Jah EhS § 63 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

50) „kaugküte“ või „kaugjahutus“ – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest või detsentraliseeritud tootmisallikast

mitmesse hoonesse või kohta, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

Jah Kaugkütteseaduse § 2 p 1; EIM määrus nr 63 § 2

Kehtiv säte on sisustatud kaugkütteseaduse § 2 p 1 kui soojuse tootmine ja võrgu

kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu.

Eelnõuga täpsustatakse

6

mõistet energiatõhususe kontekstis.

51) „kasulik põrandapind“ – hoone põrandapind, mis on vajalik parameetrina, et kvantifitseerida konkreetseid kasutustingimusi, mida väljendatakse põrandapinna ühiku kohta, ning kohaldada lihtsustuste ning tsoonideks jaotamise

ja ümberjaotamise reegleid;

Jah MTM määrus nr 57 § 22 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga. Eestis on kasutusel mõistena suletud

netopind, mis on kehtivas õiguses reguleeritud MTM määrusega nr 57 §-s 22.

52) „võrdluspõrandapind“ – põrandapind, mida kasutatakse hoone energiatõhususe hindamisel võrdlussuurusena; hoone

energiatõhusust hinnates arvutatakse see suurus hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasulike põrandapindade summana;

Jah MTM määrus nr 58 § 2 Uus säte

53) „süsteemipiir“ – piir, kus tarnitud ja eksporditud energiat mõõdetakse või arvutatakse;

Jah EIM määrus nr 58 §2 Uus säte

54) „kohapeal“ – konkreetse hoone sees või peal või maal, kus hoone asub;

Jah EIM määrus nr 36 § 2 Uus säte

55) „taastuvatest energiaallikatest lähedal toodetud energia“ – taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mis on toodetud konkreetse hoone lähi- või piirkondlikus ümbruses

ja mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: a) seda saab jaotada ja kasutada ainult selles kohalikus ja piirkondlikus ümbruses spetsiaalse jaotusvõrgu kaudu; b) see võimaldab arvutada konkreetse

primaarenergiateguri, mis kehtib ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohta, mis on toodetud selles lähi- või piirkondlikus ümbruses, ning c) seda saab kasutada kohapeal spetsiaalse ühenduse

kaudu energiatootmisallikaga, kus vastava ühenduse jaoks on vaja eriseadmeid, et tagada hoone omatarbeks vajaliku energia ohutu tarnimine ja mõõtmine;'

Jah EIM määrus nr 36 § 2 Kehtiv säte. Seni kehtivas määruses nr 36 § 2 p 11 on kasutusel termin „lokaalne

taastuvenergia“, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

56) „hoonete energiatõhususega seotud teenused“ või „EPB teenused“ – sellised teenused nagu küte, jahutus,

ventilatsioon, tarbevee soojendamine ja valgustus ning muud, mille energiatarbimist võetakse arvesse hoonete energiatõhususe arvutamisel;

Jah EIM määrus nr 63 § 2 Uus säte

57) „energiavajadus“ – energia, mis tuleb viia või eemaldada sisekliima tagamisega ruumist selleks, et

säilitada ruumis ettenähtud tingimusi antud ajavahemikul, võtmata arvesse hoone tehnosüsteemide kadusid;

Jah EIM määrus nr 63 § 2; MTM

määrus nr 58 § 2 lg 2 p-id 17-22

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

58) „energiakasutus“ või „energiatarbimine“ – energiasisend EPB teenust osutavasse tehnosüsteemi, mille otstarve on rahuldada energiavajadust;

Jah EIM määrus nr 63 § 2; MTM

määrus nr 58 § 2 lg 2 p 23

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

59) „omatarve“ – kohapealsete tehnosüsteemide EPB

teenuste energiakasutus taastuvatest allikatest kohapeal või läheduses toodetud taastuvenergiast;

Jah EIM määrus nr 63 § 2; MTM

määrus nr 58 § 2 lg 2

Uus säte

60) „muud kohapealsed kasutused“ – muude kui EPB teenuste, sealhulgas seadmed, mitmesugused ja täiendavad koormused või elektromobiilsuse laadimispunktid,

kasutamine kohapeal;

Jah EIM määrus nr 63 § 2

Uus säte

61) „arvutussamm“ – energiatõhususe arvutamiseks kasutatav diskreetne ajavahemik;

Jah EIM määrus nr 58 § 2

Uus säte

62) „tarnitud energia“ – energiakandja kohta väljendatud energia, mis on läbi süsteemipiiri viidud hoone tehnosüsteemidesse selleks, et täita arvesse võetud energiavajadusi või toota eksporditud energiat;

Jah EIM määrus nr 63 § 2 p 8; MTM

määrus nr 58 § 2 lg 2 p 4

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

63) „eksporditud energia“ – energiakandja ja

primaarenergiateguri kohta väljendatud taastuvenergia osa, mis suunatakse välisesse energiavõrku selle asemel, et kasutada seda kohapeal omatarbeks või muuks kohapealseks kasutuseks.

Jah EIM määrus nr 63 § 6; MTM

määrus nr 58 § 2 lg 2 p 2

Kehtiv säte, mida

täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtuga.

64) „jalgratta parkimiskoht“ – vähemalt ühe jalgratta

parkimiseks ette nähtud ruum;

Jah - Mõiste on kasutusel

direktiivi (EL) 2024/1275 artikkel 14 kontekstis, mida ei võeta käesoleva seaduseelnõuga üle.

65) „hoonega külgnev parkla“ – hoone elanikele,

külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses;

Jah EhS § 63 lg 10

Uus säte.

7

66) „sisekliima kvaliteet“ – hoones viibijate tervist ja heaolu mõjutavate hoonesiseste tingimuste hindamise tulemus, mis

on seotud selliste parameetritega nagu temperatuur, niiskus, ventilatsioonimäär ja saasteainete olemasolu.

Jah EhS § 65 lg 3; sisekliima määrus.

Uus säte

Artikkel 3 - Riiklik hoonete renoveerimiskava

Artikkel 3 lg 1. Iga liikmesriik koostab riikliku hoonete renoveerimiskava nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise tagamiseks kogu riigis, et

saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond, eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks.

Jah EnKS § 4 3 lg 1 Uus säte.

Artikkel 3 lg 2. Iga riiklik hoonete renoveerimiskava hõlmab järgmist:

a) ülevaade kogu riigi hoonefondist, mis hõlmab eri hooneliike, sealhulgas nende osakaalu kogu hoonefondis, ehitusaegu ja kliimatsoone, põhineb asjakohasel juhul statistilisel valimil ning artikli 22 kohasel riiklikul

energiamärgiste andmebaasil, ülevaade turutõketest ja turutõrgetest ning ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektorite suutlikkusest ning vähekaitstud leibkondade osakaalust, mis põhineb asjakohasel juhul

statistilisel valimil; b) tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid edusammude näitajaid, sealhulgas

energiaostuvõimetusest mõjutatud inimeste arvu vähendamist, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega riiklik hoonefond, ning olemasolevate

hoonete muutmine heitevabaks; c) ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest, millega toetatakse tegevuskava rakendamist vastavalt punktile b;

d) ülevaade riikliku hoonete renoveerimiskava rakendamiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete renoveerimiseks ette nähtud haldusressurssidest;

e) piirmäärasid uue või renoveeritud heitevaba hoone kasutusaegsele kasvuhoonegaaside heitele ja aastasele primaarenergia vajadusele vastavalt artiklile 11; f) artikli 9 lõike 1 kohased energiatõhususe

miinimumstandardid mitteeluhoonete jaoks, võttes aluseks energiatõhususe maksimumpiirmäärad; g) elamufondi renoveerimise riiklik trajektoor koos 2030. ja

2035. aasta vahe-eesmärkidega keskmiseks primaarenergia kasutuseks kWh/(m2 aastas) vastavalt artikli 9 lõikele 2; ning h) tõenduspõhine hinnang eeldatava energiasäästu ja laiema

kasu kohta, sealhulgas sisekliima kvaliteedi kohta. Käesoleva lõike punktis b osutatud tegevuskava sisaldab 2030., 2040. ja 2050. aastaks seatud riiklikke eesmärke

seoses iga-aastase hoonete energiatõhusaks renoveerimise määra, riikliku hoonefondi primaarenergia ja lõppenergia tarbimise ning kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega: konkreetseid ajakavasid, mille

jooksul mitteeluhooned peavad artikli 9 lõike 1 kohaselt 2040. ja 2050. aastaks vastama madalamatele energiatõhususe maksimumpiirmääradele vastavalt kavale,

mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks; ning tõenduspõhine hinnang eeldatava energiasäästu ja laiema kasu kohta, sealhulgas sisekliima kvaliteedi kohta.

Kui punktis c osutatud konkreetsete poliitikasuundade ja meetmete ülevaade või punktis d osutatud konkreetsete investeerimisvajaduste ülevaade on juba lisatud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse, võib täielikult koostatud

ülevaate asemel lisada hoonete renoveerimiskavasse selge viite riiklike energia- ja kliimakavade asjakohastele osadele.

Jah EnKS § 4 3 lg 2 ja 4 Uued sätted.

Artikkel 3 lg 3. Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile iga viie aasta tagant oma riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi, kasutades käesoleva direktiivi II

lisa kohast näidisvormi. Iga liikmesriik esitab oma riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi määruse (EL) 2018/1999 artiklis 9 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava kavandi osana; kava kavandi ajakohastatud versiooni

Jah EnKS § 4 3 lg 5 ja EnKS § 35

2 lg

1

Uus säte.

8

esitamise korral peab see olema kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud ajakohastatud versioon.

Olenemata esimesest lõigust esitavad liikmesriigid oma hoonete renoveerimiskava esimese kavandi komisjonile 31. detsembriks 2025.

Artikkel 3 lg 4. Oma riikliku hoonete renoveerimiskava

väljatöötamise toetamiseks korraldab iga liikmesriik enne riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi komisjonile esitamist selle teemalise avaliku konsultatsiooni. Avalik konsultatsioon hõlmab eelkõige kohalikke ja piirkondlikke

omavalitsusi ning teisi sotsiaal-majanduslikke partnereid, sealhulgas kodanikuühiskonda ja vähekaitstud kodumajapidamistega tegelevaid ühendusi. Iga liikmesriik

avaldab oma avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte oma riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi lisana. Selle avaliku konsultatsiooni võib läbi viia määruse (EL) 2018/1999 artikli 10 kohaselt korraldatava avaliku

konsultatsiooni osana.

Jah EnKS § 4 3 lg 6 ja EnKS § 4

4

Uued sätted.

Artikkel 3 lg 5. Komisjon hindab lõike 3 kohaselt esitatud riiklike hoonete renoveerimiskavade kavandeid, eelkõige seda, kas:

a) riiklikult kehtestatud eesmärkide ulatus on piisav ning kooskõlas lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud riiklike kliima- ja energiakohustustega; b) poliitika ja meetmed on piisavad riiklikult kehtestatud

eesmärkide saavutamiseks; c) kava rakendamiseks on eraldatud piisavad eelarve- ja haldusressursid; d) käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis d osutatud

rahastamisallikad ja meetmed on kooskõlas käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud energiaostuvõimekuse kavandatud vähendamisega; e) kavas seatakse esikohale halvima tõhususega hoonete

renoveerimine kooskõlas artikliga 9; f) lõike 4 kohane avalik konsultatsioon on olnud piisavalt kaasav ning

g) kavad vastavad lõike 1 nõuetele ja II lisas esitatud näidisvormile. Pärast konsulteerimist käesoleva direktiivi artikli 33

kohaselt loodud komiteega võib komisjon anda liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõikele 2 ja artiklile 34.

Riikliku hoonete renoveerimiskava esimese kavandi puhul võib komisjon anda liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on kõnealuse kava esitanud.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 3 lg 6. Riiklikus hoonete renoveerimiskavas võtab

iga liikmesriik asjakohaselt arvesse kõiki komisjoni soovitusi, mis on esitatud riikliku hoonete renoveerimiskava kavandi kohta. Kui asjaomane liikmesriik ei võta soovitust või selle olulist osa arvesse, esitab ta komisjonile

asjakohased põhjendused ja avalikustab need.

Jah EnKS § 43 lg 5 Komisjoni soovituste

arvestamine seondub

renoveerimiskava esitamise

ja ajakohastamise

menetlusega; täpsem

põhjenduste esitamine toimub

praktilise rakendamise kaudu.

Artikkel 3 lg 7. Liikmesriigid koostavad ja esitavad komisjonile iga viie aasta tagant oma riikliku hoonete renoveerimiskava, kasutades käesoleva direktiivi II lisa

kohast näidisvormi. Iga liikmesriik esitab oma riikliku hoonete renoveerimiskava määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 osutatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti osana; ajakohastatud versiooni esitamise korral peab see

olema kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud ajakohastatud versiooni osa. Olenemata esimesest lõigust esitavad liikmesriigid esimese

riikliku hoonete renoveerimiskava komisjonile 31. detsembriks 2026.

Jah EnKS § 4 3 lg 5 ja EnKS § 35

2 lg

1

Uus säte.

Artikkel 3 lg 8. Iga liikmesriik lisab oma järgmisele riiklikule hoonete renoveerimiskavale lisana kõige hiljutisema pikaajalise renoveerimisstrateegia või riikliku

hoonete renoveerimiskava rakendamise üksikasjad, näidates, kas tema riiklikud eesmärgid on saavutatud.

Jah EnKS § 4 3 lg 5 Uus säte.

9

Artikkel 3 lg 9. Iga liikmesriik lisab oma lõimitud riiklikusse energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse

vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 17 ja 21 teabe käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud riiklike eesmärkide rakendamise kohta.

Jah EnKS § 4 3 lg 5 Praktiline kohaldamisala.

Renoveerimiskava esitamine

seondub riikliku energia- ja

kliimakava protsessiga;

eduaruandluse osa rakendub

praktilise

aruandluskorralduse kaudu.

Artikkel 3 lg 9. Komisjon lisab määruse (EL) 2018/1999

artikli 35 kohasesse energialiidu olukorda käsitlevasse iga- aastasesse aruandesse iga kahe aasta tagant üldise eduaruande nii avaliku kui ka erasektori elu- ja

mitteeluhoonete fondi renoveerimise kohta, tehes seda kooskõlas hoonete renoveerimiskavades sätestatud tegevuskavadega ning tuginedes teabele, mille liikmesriigid on esitanud oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes

eduaruannetes. Komisjon seirab igal aastal liidu hoonefondi energiatõhususe arengut, tuginedes Eurostatilt ja muudest allikatest saadud parimale kättesaadavale teabele, ning avaldab selle teabe ELi hoonefondi vaatluskeskuse kaudu.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 4 - Hoonete energiatõhususe arvutamise

metoodika vastuvõtmine

Liikmesriigid kohaldavad hoonete energiatõhususe arvutamiseks metoodikat vastavalt I lisas sätestatud ühisele üldraamistikule. See metoodika võetakse vastu riiklikul või

piirkondlikul tasandil. Komisjon annab välja suunised hoone välispiirde osaks

olevate läbipaistvate hoone komponentide energiatõhususe arvutamiseks ja ümbritseva keskkonna energia arvessevõtmiseks.

Jah EhS § 64 lg 5 ja EhS § 65 lg 3 Kehtiv säte.

Artikkel 5 - Energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine

Artikkel 5 lg 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada hoonete või hoone osade energiatõhususe

miinimumnõuete kehtestamine eesmärgiga saavutada vähemalt kuluoptimaalne tase ning, kui see on asjakohane, rangemad kontrollväärtused, nagu liginullenergia- ja heitevabade hoonetega seotud nõuded. Energiatõhusus

arvutatakse artiklis 4 osutatud metoodika kohaselt. Kuluoptimaalne tase arvutatakse artiklis 6 osutatud võrdleva metoodika raamistiku kohaselt.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine hoonete välispiirete osa moodustavate hoone komponentide suhtes,

millel on oluline mõju hoone välispiirde energiatõhususele, kui need asendatakse või rekonstrueeritakse eesmärgiga saavutada vähemalt kuluoptimaalne tase.

Liikmesriigid võivad kehtestada hoone komponentide nõuded sellisel tasemel, mis hõlbustaks madala temperatuuriga küttesüsteemide tõhusat paigaldamist renoveeritud hoonetesse.

Nõuete kehtestamisel võivad liikmesriigid teha vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel.

Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse optimaalset sisekliima kvaliteeti, vältimaks võimalikku negatiivset mõju, nagu ebapiisavat ventilatsiooni, ning ka kohalikke

tingimusi ja hoone kavandatud funktsiooni ja vanust. Liikmesriigid vaatavad oma energiatõhususe miinimumnõuded korrapäraselt läbi vähemalt viie aasta

järel ning vajaduse korral ajakohastavad neid, et kajastada ehitussektoris toimunud tehnika arengut, artikli 6 kohase kuluoptimaalsuse arvutuse tulemusi ning ajakohastatud riiklikke energia- ja kliimaeesmärke ning energia- ja

kliimapoliitikat.

Jah EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr 63

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtuga.

Artikkel 5 lg 2. Liikmesriigid võivad kohandada lõikes 1 osutatud nõudeid riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ametlikult kaitse all olevatele hoonetele kui osana määratletud keskkonnast või oma erilise arhitektuurse või

ajaloolise väärtuse tõttu, kus teatud energiatõhususe

Valikuline EhS § 62 lg 3 ja 4

Uued sätted.

10

miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust.

Artikkel 5 lg 3. Liikmesriigid võivad otsustada mitte

kehtestada või kohaldada lõikes 1 osutatud nõudeid järgmiste hooneliikide suhtes: a) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitselised hooned, välja arvatud individuaalsed

eluruumid või kontorihooned relvajõududele ja riigikaitseasutuste teenistuses olevale muule personalile;

Valikuline EhS § 62 lg 2 p 6 Uus säte.

Artikkel 5 lg 3 b) kultusekohtadena või religioosseteks toiminguteks kasutatavad hooned;

c) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta

põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris; d) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud

kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest; e) eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.

Valikuline EhS § 62 lg 2 p-d 2–5 ja EhS §

66 lg 1 1

Kehtiv säte.

Artikkel 6 - Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamine

Art 6 lg 1. Vastavalt artiklile 32 on komisjonil õigus käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu võtta delegeeritud

õigusakte, milles käsitletakse hoonete või hoone komponentide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamise võrdleva metoodika raamistiku kehtestamist ja läbivaatamist.

Hiljemalt 30. juuniks 2025 vaatab komisjon läbi võrdleva metoodika raamistiku energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks uute hoonete ja olemasolevate oluliselt rekonstrueeritavate hoonete ja

üksikute hoone komponentide puhul. Nimetatud tasemed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt komisjonile esitatavates riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks määratud riiklike kavadega.

Võrdleva metoodika raamistik kehtestatakse VII lisa kohaselt ning selles tehakse vahet uute ja olemasolevate hoonete vahel ning eri liiki hoonete vahel.

Ei -

Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

Art 6 lg 2. Liikmesriigid arvutavad energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme, kasutades lõike 1

kohaselt kehtestatud võrdleva metoodika raamistikku ja asjakohaseid parameetreid, näiteks kliimatingimusi ja energiataristu praktilist kättesaadavust, ning võrdlevad arvutuse tulemusi kehtivate energiatõhususe

miinimumnõuetega. Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse olelusringi

globaalse soojenemise potentsiaali. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande kõikide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutuseks kasutatud sisendandmete ja eelduste ning

kõikide nimetatud arvutuste tulemuste kohta. Sel eesmärgil kasutavad liikmesriigid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (29) III lisas esitatud vormi. Liikmesriigid ajakohastavad kõnealuseid aruandeid korrapäraste

ajavahemike tagant, kuid mitte harvem kui kord iga viie aasta järel, ja esitavad need komisjonile. Esimene käesoleva artikli lõike 1 kohase muudetud metoodikaraamistiku alusel tehtud aruanne arvutuste kohta esitatakse 30. juuniks 2028.

Jah EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr 63

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275

ülevõtmisega.

Art 6 lg 3. Kui lõike 2 kohaselt tehtud arvutuste tulemuste

võrdlemine näitab, et liikmesriigis kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded on üle 15 % vähem energiatõhusad kui energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalne tase, kohandab asjaomane liikmesriik kehtestatud

energiatõhususe miinimumnõudeid 24 kuu jooksul alates kõnealuse võrdlemise tulemuste kättesaadavaks tegemist.

Jah EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr 63

Praktiline rakendamin.

Art 6 lg 4. Komisjon avaldab aruande liikmesriikide edusammude kohta energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme saavutamisel.

Ei -

Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

Artikkel 7 - Uued hooned

11

Artikkel 7 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et uued hooned on vastavalt artiklile 11 heitevabad:

a) alates 1. jaanuarist 2028 uued hooned, mis kuuluvad avaliku sektori asutustele; ning b) alates 1. jaanuarist 2030 kõik uued hooned.

Liikmesriigid tagavad kuni esimese lõike kohaste nõuete kohaldamiseni, et kõik uued hooned on vähemalt liginullenergiahooned ja vastavad artikli 5 kohaselt

sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui avaliku sektori asutused kavatsevad võtta kasutusele uue hoone, mis neile ei kuulu, seavad nad eesmärgi, et see

hoone oleks heitevaba hoone.

Jah EhS § 63 lg 11; EhSRS § 30 17

;

EhS § 65 lg 3

Uus säte.

Artikkel 7 lg 2. Liikmesriigid tagavad, et olelusringi globaalse soojenemise potentsiaal arvutatakse vastavalt III lisale ja avaldatakse hoone energiamärgisel: a) alates 1. jaanuarist 2028 kõigi uute hoonete puhul, mille

kasulik põrandapind on suurem kui 1 000 m 2 ,

b) alates 1. jaanuarist 2030 kõigi uute hoonete puhul.

Jah EhS § 69 5 ; EhSRS § 30

15 lg 1 ja 2

Uued sätted.

Artikkel 7 lg 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kehtestada liidu raamistik olelusringi

globaalse soojenemise potentsiaali riigisiseseks arvutamiseks, et saavutada kliimaneutraalsus. Esimene delegeeritud õigusakt võetakse vastu hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Ei -

Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

Artikkel 7 lg 4. Liikmesriigid võivad otsustada mitte

kohaldada lõikeid 1 ja 2 hoonete suhtes, mille jaoks on ehitusloa taotlused või sellega samaväärsed taotlused, sealhulgas kasutusotstarbe muutmiseks, lõigete 1 ja 2 kohaseks kuupäevaks juba esitatud.

Valikuline EhSRS § 30 15

lg 1-3; EhSRS §

30 17

Uued rakendussätted.

Artikkel 7 lg 5. Liikmesriigid avaldavad ja esitavad

komisjonile 1. jaanuariks 2027 tegevuskava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult olelusringi kumulatiivse soojenemise kogupotentsiaali piirväärtuste kehtestamist kõikidele uutele hoonetele, ning seavad uutele hoonetele

eesmärgid alates 2030. aastast, võttes arvesse progressiivset langussuundumust, ning maksimaalsed piirväärtused, mis on üksikasjalikult kindlaks määratud eri kliimatsoonide ja hooneliikide jaoks.

Need maksimaalsed piirväärtused peavad olema kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidega.

Komisjon annab suuniseid, jagab tulemusi olemasoleva riikliku poliitika kohta ja pakub liikmesriikidele tehnilist abi liikmesriikide endi taotlusel.

Ei EhS § 69 6 ; EhSRS § 30

15 lg 3;

EnKS § 4 3 lg 2 p 6

Uued sätted ja praktiline

rakendamine

Artikkel 7 lg 6. Liikmesriigid käsitlevad uute hoonete puhul optimaalset sisekliima kvaliteeti, kliimamuutustega

kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalust. Liikmesriigid käsitlevad ka süsiniku sidumist, mis on seotud

süsiniku säilitamisega hoones või selle katusel.

Jah EhS § 8; EhS § 9; EhS § 11 lg 1, 2

ja 4; EhS § 65 lg 3

Kehtivad sätted, mida

täpsustatakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega EIM

määruses nr 63.

Artikkel 8 - Olemasolevad hooned

Artikkel 8 lg 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid oluliselt rekonstrueeritakse,

suurendatakse hoone või selle rekonstrueeritud osa tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires nende energiatõhusust nii, et see vastaks artikli 5 kohaselt kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

Kõnealuseid nõudeid kohaldatakse rekonstrueeritud hoonele või hoone osale tervikuna. Lisaks sellele või alternatiivselt

võib nõudeid kohaldada rekonstrueeritud hoone komponentidele.

Jah EhS § 65 lg 1; EIM määrus nr 63

Kehtiv säte.

Artikkel 8 lg 2. Lisaks sellele võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui hoone komponent, mis moodustab hoone välispiirde osa ja millel on oluline mõju

hoone välispiirde energiatõhususele, rekonstrueeritakse või asendatakse, vastab hoone komponendi energiatõhusus energiatõhususe miinimumnõuetele tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires.

Jah EhS § 65 lg 1 ja 3; EIM määrus nr

63; MTM määrus nr 58; MTM

määrus nr 36

Kehtiv säte

12

Artikkel 8 lg 3. Liikmesriigid soodustavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul alternatiivsete, suure

tõhususega süsteemide kasutamist, kui see on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult teostatav. Liikmesriigid võtavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul arvesse sisekliima kvaliteedi tingimusi, kliimamuutustega

kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilisusega seotud riske, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist ning puuetega inimeste juurdepääsuvõimalust.

Jah EhS § 8; EhS § 9; EhS § 11 lg 1, 2

ja 4; EhS § 65 lg 3; EIM määrus nr

63 § 11; MTM määrus nr 58

Kehtivad sätted ja praktilise

rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 9 - Mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardid ja eluhoonete progressiivse renoveerimise trajektoorid

Artikkel 9 lg 1. Liikmesriigid kehtestavad mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardid, millega tagatakse, et

viiendas lõigus kindlaks määratud kuupäevadeks ei ületa mitteeluhooned kindlaksmääratud energiatõhususe maksimaalseid piirmäärasid, nagu on osutatud kolmandas lõigus, väljendatuna primaar- või lõppenergiatarbimist

väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m2 aastas). Energiatõhususe maksimaalsed piirmäärad kehtestatakse

mitteeluhoonefondi alusel 1. jaanuari 2020. aasta seisuga, tuginedes kättesaadavale teabele ja asjakohasel juhul statistilisele valimile. Liikmesriigid jätavad baasstsenaariumist välja mitteeluhooned, mille osas nad

teevad lõike 6 kohase erandi. Iga liikmesriik kehtestab maksimaalse energiatõhususe piirmäära, mille kohaselt 16 % tema riigi

mitteeluhoonefondist ületab kõnealust piirmäära („16 % piirmäär“). Iga liikmesriik kehtestab ka maksimaalse energiatõhususe piirmäära, nii et 26 % riigi mitteeluhoonetest ületab seda piirmäära („26 % piirmäär“).

Liikmesriigid võivad kehtestada energiatõhususe maksimaalseid piirmäärasid riigi mitteeluhoonefondi kui terviku või hoonetüüpide või -kategooriate kaupa.

Liikmesriigid võivad kehtestada piirmäärad konkreetsele energiatõhususe klassile vastaval tasemel, tingimusel et see vastab kolmandas lõigus sätestatud piirmäärade tasemele.

Energiatõhususe miinimumstandarditega tagatakse, et mitteeluhooned jäävad vähemalt alla järgmiseid piirmäärasid:

a) 16 % piirmäär alates 2030. aastast; ning b) 26 % piirmäär alates 2033. aastast. Üksikute hoonete vastavust nendele piirmääradele

kontrollitakse energiamärgise alusel või asjakohasel juhul muul kättesaadaval viisil. Liikmesriigid kehtestavad artikli 3 lõike 1 punktis b

osutatud tegevuskavas konkreetsed ajakavad, mille järgi mitteeluhooned peavad 2040. ja 2050. aastaks vastama madalamatele energiatõhususe maksimaalsetele

piirmääradele vastavalt kavale, mille abil muuta riiklik hoonefond heitevabaks. Liikmesriigid võivad kehtestada ja avaldada kriteeriumid

üksikute mitteeluhoonete vabastamiseks käesolevas lõikes sätestatud nõuetest, arvestades nimetatud hoonete eeldatavat tulevast kasutust, tõsiseid raskusi või ebasoodsat tasuvusanalüüsi. Kõik sellised kriteeriumid peavad olema

selged, täpsed, ranged ja tagama mitteeluhoonete võrdse kohtlemise. Nende kriteeriumide kehtestamisel peavad liikmesriigid teostama hõlmatud mitteeluhoonete potentsiaalse osakaalu eelhindamise ja vältima

ebaproportsionaalse arvu mitteeluhoonete osas erandi tegemist. Liikmesriigid annavad kriteeriumidest aru ka osana oma riiklikest hoonete renoveerimiskavadest, mis

esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 3. Kui liikmesriigid kehtestavad kaheksanda lõigu kohaselt nõuetest vabastamise kriteeriumeid, peavad nad saavutama

energiatõhususe samaväärse suurenemise mitteeluhoonete fondi muudes segmentides.

Jah EnKS § 4 3 lg 2 p 7 ja lg 4 p 3; EhS

§ 69 9 ; EhSRS § 30

17 lg 1; EIM

määrus nr 63

Uued sätted.

13

Kui käesolevas lõikes sätestatud energiatõhususe piirmäärade saavutamiseks vajaliku renoveerimise mahu

puhul on konkreetse mitteeluhoone tasuvusanalüüs ebasoodne, nõuavad liikmesriigid, et asjaomase mitteeluhoone puhul rakendataks vähemalt neid individuaalseid renoveerimismeetmeid, mille

tasuvusanalüüs on soodne. Kui riigi mitteeluhoonefond või selle osa on loodusõnnetuse

tõttu tõsiselt kahjustatud, võib liikmesriik ajutiselt kohandada maksimaalset energiatõhususe piirmäära nii, et kahjustatud mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine asendaks muude halvima tõhususega mitteeluhoonete

energiatõhusaks renoveerimise, tagades samal ajal, et sama suur osa mitteeluhoonetest renoveeritakse energiatõhusaks. Sellisel juhul teatab liikmesriik kohandamisest ja selle

eeldatavast kestusest oma riiklikus hoonete renoveerimiskavas.

Artikkel 9 lg 2. Hiljemalt 29. maiks 2026 peab iga liikmesriik kehtestama riikliku trajektoori elamufondi progressiivseks renoveerimiseks vastavalt riikliku

tegevuskava ja asjaomase liikmesriigi riiklikus hoonete renoveerimiskavas sisalduvatele 2030., 2040. ning 2050. aastaks seatud eesmärkidele, nii et riiklik hoonefond muutuks 2050. aastaks heitevabaks. Riiklik trajektoor

elamufondi progressiivseks renoveerimiseks väljendatakse kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisena ühikutes kWh/(m2 aastas) ajavahemikul

2020–2050 ning selles määratakse kindlaks selliste eluhoonete ja eluruumide arv või põrandapind, mis tuleb igal aastal renoveerida, sealhulgas 43 % halvima tõhususega eluhoonete ja eluruumide arv või põrandapind.

Liikmesriigid tagavad, et kogu elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine kWh/(m2 aastas): a) väheneb 2030. aastaks vähemalt 16 % võrreldes 2020.

aastaga; b) väheneb 2035. aastaks vähemalt 20–22 % võrreldes 2020. aastaga; c) on 2040. aastaks ja seejärel iga viie aasta järel

samaväärne või väiksem kui riiklikult kindlaks määratud väärtus, mis tuleneb keskmise primaarenergiatarbimise progressiivsest vähenemisest ajavahemikul 2030–2050 vastavalt sellele, kuidas elamufond muudetakse heitevabade

hoonete fondiks. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 55 % kolmandas lõigus

osutatud keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisest saavutatakse 43 % halvima tõhususega eluhoonete renoveerimisega. Liikmesriigid võivad 43 % halvima tõhususega eluhoonete

renoveerimisega saavutatud primaarenergiatarbimise vähenemise hulka arvestada sellise energiasäästu, mis on saavutatud loodusõnnetuse, näiteks maavärina või üleujutuse, tõttu kahjustatud eluhoonete renoveerimisega.

Renoveerimispüüdluste raames, mille eesmärk on vähendada kogu elamufondi keskmist primaarenergiatarbimist, kehtestavad liikmesriigid sellised

meetmed nagu energiatõhususe miinimumstandardid, tehniline abi ja rahalise toetuse meetmed.

Liikmesriigid ei tee oma renoveerimispüüdlustes ebaproportsionaalselt erandeid üüritavatele eluhoonetele ja hoone eluruumidele.

Liikmesriigid esitavad riiklikes hoonete renoveerimiskavades teises ja kolmandas lõigus osutatud väärtuste hindamiseks kasutatud metoodika ja kogutud andmed.

Osana hoonete renoveerimise riiklike kavade hindamisest seirab komisjon teises ja kolmandas lõigus osutatud väärtuste saavutamist, sealhulgas hoonete ja hoone osade

Jah EnKS § 4 3 lg 2 p 8 ja lg 4 p-d 1-2

Toetusmeetmed ja tehniline abi:

KLIM määrus nr 47 (Elamute

liitumise kaugküttevõrkudega või

tahkel kütusel põhineva

kütteseadme uuendamise toetuse

andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027); MTM

määrus nr 13 (Korterelamute

energiatõhususe toetuse

tingimused); TM määrus nr 59

(Ida-Virumaa korterelamute

energiatõhususe toetuse

tingimused); MTM määrus nr 30

(Väikeelamute energiatõhususe

suurendamise toetuse kasutamise

tingimused ja kord); MTM määrus

nr 25 (Väikeelamute

rekonstrueerimise toetamine)

Uued sätted. Toetusmeetmete

osas on kehtivad sätted.

14

arvu või 43 % halvima tõhususega eluhoonete põrandapinda, ja esitab vajaduse korral soovitusi. Need

soovitused võivad hõlmata energiatõhususe miinimumstandardite ulatuslikumat kasutamist. Riiklik trajektoor elamufondi progressiivseks

renoveerimiseks viitab riigi elamufondi andmetele, mis põhinevad vajaduse korral statistilisel valimil ja energiamärgistel.

Kui fossiilkütuste keskmine osakaal elamute energiatarbimisest on väiksem kui 15 %, võivad liikmesriigid kohandada kolmanda lõigu punktides a ja b

sätestatud tasemeid tagamaks, et kogu elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine kWh/(m2 aastas) 2030. aastaks ja seejärel iga viie aasta tagant on samaväärne riiklikult kindlaksmääratud väärtusega või väiksem kui riiklikult

kindlaks määratud väärtus, mis on tuletatud keskmise primaarenergiatarbimise lineaarsest vähenemisest aastatel 2020–2050 kooskõlas elamufondi ümberkujundamisega heitevabaks hoonefondiks.

Artikkel 9 lg 3. Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2

osutatud primaarenergiatarbimisele võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid taastumatu ja taastuva primaarenergiatarbimise ning kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste (kgCO2ekv/(m2 aastas)

näitajaid. Selleks et tagada kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, võetakse energiatõhususe miinimumstandardites arvesse direktiivi

(EL) 2018/2001 artikli 15a lõiget 1.

Valikuline -

Tegu on vabatahtliku sättega,

mille ülevõtmine ei ole

kohustuslik.

Artikkel 9 lg 4. Liikmesriigid toetavad kooskõlas artikliga

17 energiatõhususe miinimumstandardite järgimist kõigi allpool loetletud meetmetega: a) nähakse ette asjakohased finantsmeetmed, mis on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele,

energiaostuvõimetutele inimestele või, kui see on kohaldatav, sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 24;

b) antakse tehnilist abi, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kaudu, keskendudes eelkõige vähekaitstud leibkondadele ning, kui see on kohaldatav, sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 24;

c) töötatakse välja integreeritud rahastamiskavad, millega soodustatakse artikli 17 kohaselt tervikrekonstrueerimist ja etapiviisilist tervikrekonstrueerimist; d) kõrvaldatakse mittemajanduslikud tõkked, sealhulgas

huvide lahknemine, ning e) seiratakse sotsiaalseid mõjusid, eelkõige kõige vähem kaitstud leibkondadele.

Jah EnKS § 43 lg 2 p-d 4 ja 5; EnKS §

4 3 lg 7; EnKS § 30 lg-d 6–8;

KLIM määrus nr 47 (Elamute

liitumise kaugküttevõrkudega või

tahkel kütusel põhineva

kütteseadme uuendamise toetuse

andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027); MTM

määrus nr 13 (Korterelamute

energiatõhususe toetuse

tingimused); TM määrus nr 59

(Ida-Virumaa korterelamute

energiatõhususe toetuse

tingimused); MTM määrus nr 30

(Väikeelamute energiatõhususe

suurendamise toetuse kasutamise

tingimused ja kord); MTM määrus

nr 25 (Väikeelamute

rekonstrueerimise toetamine); SM

määrus nr 50 (Kogukonnapõhise

toetatud eluaseme toetamine).

Uued sätted ja praktilise

rakendamise kohaldamisala.

Toetusmeetmete osas on

kehtivad sätted.

Artikkel 9 lg 5. Kui hoone renoveeritakse energiatõhususe miinimumstandardi täitmiseks, tagavad liikmesriigid hoone

komponentide energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 5 ning olulise rekonstrueerimise korral olemasolevate hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise vastavalt artiklile 8.

Jah EhS § 65 lg 1 ja 3; EhS § 69 9 lg 4;

EhSRS § 30 17

lg 1;EIM määrus nr

63

Uus säte.

Artikkel 9 lg 6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte

kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud energiatõhususe miinimumstandardeid järgmiste hooneliikide suhtes: a) hooned, mis on ametlikult kaitse all osana määratletud keskkonnast või nende erilise arhitektuurse või ajaloolise

väärtuse tõttu, või muud kultuuriväärtusega hooned, kui energiatõhususe miinimumstandardite järgimine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust või kui nende renoveerimine ei ole tehniliselt ega majanduslikult

teostatav; b) kultusekohtadena või religioosseteks toiminguteks kasutatavad hooned;

c) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned ning eluruumideta põllumajandushooned, mida kasutatakse energiatõhususe

riikliku sektorikokkuleppega hõlmatud sektoris;

Valikuline EhS § 69 9 lg 3

Kehtiv säte puntkide b-e osas.

Uuendatud säte punkti a ja f osas.

15

d) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud

kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest; e) eraldiseisvad hooned, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2.

f) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitselised hooned, välja arvatud individuaalsed eluruumid või kontorihooned relvajõududele ja

riigikaitseasutuste teenistuses olevale muule personalile. Artikkel 9 lg 7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed,

et tagada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud energiatõhususe miinimumstandardite rakendamine, sealhulgas asjakohased seiremehhanismid ja artikli 34

kohased karistused. Karistusi käsitlevate normide kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse koduomanike, eelkõige vähekaitstud

leibkondade finantsseisundit ja juurdepääsu piisavale rahalisele toetusele.

Jah EhS § 130-141; EhS § 130 lg 5

Kehtivad sätted, mida

täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. Karistuste mõjusus ja

leevendavate asjaolude arvestamine on praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 9 lg 8. Selleks et toetada käesoleva direktiivi rakendamist ning võttes igakülgselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, esitab komisjon 31. märtsiks 2025 analüüsi, mis

käsitleb eelkõige järgmist: a) hoonete, eelkõige eluhoonete energiatõhususe suurendamiseks kasutatud struktuurifondide vahendite

tõhusust, asjakohasust ja tegelikult kasutatud summat ning struktuurifondide vahendite ja liidu raamprogrammide, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga rahastusliike; b) avalik-õiguslike finantseerimisasutuste vahendite

tõhusust ja asjakohasust ning nende vahendite ja meetmete liike; c) liidu ja riiklike rahastamisvahendite ning hoonete energiatõhususe investeeringute stimuleerimise vahendina

kasutatavate muude meetmete koordineerimist ja nimetatud vahendite asjakohasust liidu eesmärkide saavutamisel.

Selle analüüsi põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hoonete, eelkõige halvima tõhususega hoonete energiatõhususe suurendamise rahastamisvahendite tõhususe ja asjakohasuse kohta.

Ei -

Komisjoni kohustus

Artikkel 10 - Päikeseenergia hoonetes

Artikkel 10 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et kõik uued hooned on projekteeritud selliselt, et optimeerida nende

päikeseenergia tootmise potentsiaali asukoha päikese kiirgustiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiatehnoloogia hilisemat kulutõhusat

paigaldamist.

Jah EhS § 69 2 lg 1

4

Uus säte

Artikkel 10 lg 2. Päikeseenergiaseadmete paigaldamise

suhtes hoonetesse kohaldatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 16d sätestatud päikeseenergiaseadmete paigaldamise loamenetlust ja kõnealuse direktiivi artiklis 17 sätestatud

lihtsat võrguühendustest teatamise menetlust.

Jah EhS § 36 lg 2 ja 6; EhS § 42 lg 5;

EhS § 48 lg 2; EhS § 54 lg 4; EhS

§ 84 2 ; EhS lisa 1; EnKS § 32

17 ja §

32 18

; ELTS § 42; MUKS § 58 lg 1

ja 2

Kehtivad sätted

Artikkel 10 lg 3. Liikmesriigid tagavad sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise, kui see on tehniliselt

sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav, järgmiselt: a) 31. detsembriks 2026 kõigil uutel avalikel hoonetel ja

uutel mitteeluhoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 250 m2; b) kõigile olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, mille

kasulik põrandapind on suurem kui i) 2 000 m2 31. detsembriks 2027; ii) 750 m2 31. detsembriks 2028; iii) 250 m2 31. detsembriks 2030;

c) 31. detsembriks 2027 olemasolevatel mitteeluhoonetel, milles on kasulikku põrandapinda rohkem kui 500 m2, kus hoonet oluliselt rekonstrueeritakse või võetakse meetmeid,

mis nõuavad haldusluba hoonete renoveerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks;

Jah EhS § 69 2 lg-d 1

1 -1

3 ; EhSRS § 30

4

lg-d 4-8

Uued sätted

16

d) 31. detsembriks 2029 kõigil uutel eluhoonetel ning e) 31. detsembriks 2029 kõigil hoonetega külgnevatel uutel

katusega parklatel. Oma artiklis 3 osutatud riiklikesse hoonete renoveerimiskavadesse lisavad liikmesriigid poliitikasuunad

ja meetmed, mis on seotud sobivate päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtuga kõigis hoonetes.

Artikkel 10 lg 4. Liikmesriigid kehtestavad ja teevad üldsusele kättesaadavaks riiklikul tasandil kriteeriumid käesolevas artiklis sätestatud kohustuste praktiliseks

rakendamiseks ja nendest kohustustest võimalike erandite tegemiseks teatavat liiki hoonetele, võttes arvesse ka tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet seoses tehnoloogiaga,

mis ei tekita kohapeal CO2 heitkoguseid, ning vastavalt päikeseenergiaseadmete hinnatud tehnilisele ja majanduslikule potentsiaalile ning selle kohustusega hõlmatud hoonete iseloomule. Liikmesriigid võtavad

arvesse ka kandevõimet, haljaskatuseid ning pööningute ja katuste soojustamist, kui see on asjakohane.

Jah. EIM määruse nr 63 § 8

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

Artikkel 10 lg 4. Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks ja elektrivõrgu stabiilsusega seotud küsimuste arvessevõtmiseks kaasavad

liikmesriigid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kriteeriumide kehtestamisse asjaomased sidusrühmad. Lõike 3 esimeses lõigus sätestatud kohustuste ülevõtmisel

võib liikmesriik kasutada hoonete kasuliku põrandapinna asemel hoone alumise korruse pindala mõõtmist, kui liikmesriik tõendab, et selle tulemusel on hoonetele paigaldatud päikeseenergiaseadmete ülesseatud võimsus

samaväärne.

Jah/ valikuline

- Uus säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 10 lg 5. Liikmesriigid kehtestavad raamistiku, millega nähakse ette vajalikud haldus-, tehnilised ja finantsmeetmed, et toetada päikeseenergia kasutuselevõttu hoonetes, sealhulgas kombineerituna hoone

tehnosüsteemide või tõhusate kaugküttesüsteemidega.

Jah MTM määrus nr 81 § 6 lg 1 p 10;

MTM määrus nr 13 § 2 lg 1 p 3;

MTM määrus nr 30 § 2 lg 1 p 3;

KLIM määrus nr 25 § 8 lg 6 p 3;

KLIM määrus nr 46 § 3 lg 3 p 1;

TM määrus nr 59 § 3 lg 1 p 3

Kehtivad sätted

Artikkel 11 - Heitevabad hooned

Artikkel 11 lg 1. Heitevaba hoone ei tohi tekitada kohapealset CO2 heidet fossiilsetest kütustest. Heitevaba

hoone peab, kui see on majanduslikult ja tehniliselt teostatav, omama võimekust reageerida välissignaalidele ja kohandada oma energiakasutust, -tootmist või -salvestust.

Jah EhS § 65 lg 3; EhS § 65 lg 11; EIM määrus nr 63

Uus säte.

Artikkel 11 lg 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et heitevaba hoone energiatarve vastab

maksimaalsele piirmäärale. Liikmesriigid kehtestavad kõnealuse heitevaba hoone energiatarbe maksimaalse piirmäära, et saavutada vähemalt

selline kuluoptimaalne tase, mis on kindlaks määratud viimases artikli 6 kohases kuluoptimaalsust käsitlevas liikmesriigi aruandes. Liikmesriigid vaatavad maksimaalse piirmäära läbi iga kord, kui kuluoptimaalsed tasemed läbi

vaadatakse.

Jah EIM määrus nr 63; MTM määrus nr 36

Uus säte.

Artikkel 11 lg 3. Heitevaba hoone energiatarbe maksimaalne piirmäär peab olema vähemalt 10 % madalam summaarsest primaarenergia kasutuse piirmäärast, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil liginullenergiahoonetele 28.

mail 2024.

Jah MTM määrus nr 36; EIM määrus 63

Uus säte.

Artikkel 11 lg 4. Liikmesriigid võivad kohandada heitevaba hoone energiatarbe maksimaalset piirmäära renoveeritud hoonete puhul, järgides vastavaid kuluoptimaalsust käsitlevaid sätteid, ning kui renoveeritud

liginullenergiahoonete jaoks on kehtestatud piirmäärad, siis lõikes 3 esitatud nõudeid.

Valikuline EIM määrus nr 63

Uus säte.

Artikkel 11 lg 5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et heitevabade hoonete kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkogused vastavad nende riiklikes

hoonete renoveerimiskavades liikmesriigi tasandil kehtestatud maksimaalsetele piirmäärale. Uute ja renoveeritud hoonete puhul võib kehtestada erinevad maksimaalsed piirmäärad.

Jah EIM määrus 63

Uus säte.

17

Artikkel 11 lg 6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma maksimaalsetest piirmääradest, esitades ka arvutusmeetodi

kirjelduse hooneliikide ja asjakohase väliskliima määratluse kaupa kooskõlas I lisaga. Komisjon vaatab maksimaalsed piirmäärad läbi ja soovitab

neid kohandada, kui see on asjakohane.

Jah EnKS § 4 3 lg 2 p 6;

Praktiline rakendamine. Mitteelamute energiatõhususe

maksimaalsed energiatõhususe piirmäärad esitatakse riiklikus renoveerimiskavas.

Artikkel 11 lg 7. Liikmesriigid tagavad, et uute ja renoveeritud heitevabade hoonete summaarne aastane primaarenergia tarbimine kaetakse järgmiselt: a) kohapeal või läheduses taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 7 kriteeriumidele; b) taastuvenergiakogukonna taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 22 tähenduses; c) tõhusast kaugkütte- ja kaugjahutuse süsteemist saadav energia kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26

lõikega 1 või d) süsinikuvabadest energiaallikatest toodetud energia. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmine ei ole

tehniliselt ega majanduslikult teostatav, võib summaarse aastase primaarenergia tarbimise katta ka muu võrgust saadava energiaga, mis vastab riiklikul tasandil kehtestatud kriteeriumidele.

Jah EIM määrus 63

Uus säte

Artikkel 12 - Renoveerimispass

Artikkel 12 lg 1. Liikmesriigid kehtestavad hiljemalt 29. maiks 2026 renoveerimispasside vormi, mis põhineb VIII

lisas sätestatud ühisel raamistikul.

Jah EhS § 69 8 lg 5

Uus säte.

Artikkel 12 lg 2. Lõikes 1 osutatud vorm on hoonete ja hoone osade omanikele vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik otsustab selle kohustuslikuks muuta.

Liikmesriigid tagavad, et renoveerimispassid on taskukohased, ning kaaluvad rahalise toetuse andmist vähekaitstud leibkondadele, kes soovivad oma hooneid renoveerida.

Jah EhS § 69 8 lg 1 ja 5.

Uus säte; praktiline rakendamise kohaldamisala. Renoveerimispass on eelnõu kohaselt vabatahtlik ning selle

vormi, väljastamise ja säilitamise nõuded kehtestatakse ministri määrusega.

Artikkel 12 lg 3. Liikmesriigid võivad lubada

renoveerimispassi koostamist ja väljaandmist koos energiamärgisega.

Valikuline - Tegu on direktiivi sättega,

mille ülevõtmine on vabatahtlik.

Artikkel 12 lg 4. Renoveerimispassi annab trükkimiseks sobivas digitaalses vormingus välja kvalifitseeritud või sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku.

Jah EhS § 69 8 lg 2-3

Uued sätted

Artikkel 12 lg 5. Renoveerimispassi väljastamisel

pakutakse hoone omanikule arutelu lõikes 4 osutatud spetsialistiga, et võimaldada spetsialistil selgitada parimaid samme hoone muutmiseks heitevabaks hooneks aegsasti enne 2050. aastat.

Jah EhS § 69 8 lg 2, 3 ja 5.

Uued sätted.

Pädev isik annab renoveerimispassi välja ning enne väljaandmist teeb kohapealse kontrolli ja

dokumentatsiooni kontrolli; täpsemad nõuded sätestatakse ministri määruses.

Artikkel 12 lg 6. Liikmesriigid püüavad pakkuda

spetsiaalset digivahendit, millega renoveerimispassi koostada ja asjakohasel juhul ajakohastada. Liikmesriigid võivad töötada välja täiendava vahendi, mis võimaldab hoonete omanikel ja haldajatel simuleerida lihtsustatud

renoveerimispassi kavandit ja ajakohastada seda pärast renoveerimist või hoone komponendi väljavahetamist.

Jah EhS § 698 lg 4 ja 5.

Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

Artikkel 12 lg 7. Liikmesriigid tagavad, et renoveerimispassi saab üles laadida hoonete energiatõhususe riiklikku andmebaasi vastavalt artiklile 22.

Jah EhS § 698 lg 4

Uus säte

Artikkel 12 lg 8. Liikmesriigid tagavad, et

renoveerimispassi säilitatakse hoone digitaalses logiraamatus, kui see on loodud või renoveerimispass on selle kaudu kättesaadav.

Jah EhS § 69 8 lg 4- 5

Uus säte ja uus määrus.

Artikkel 13 - Hoone tehnosüsteemid

Artikkel 13 lg 1. Liikmesriigid kehtestavad hoone tehnosüsteemide energiakasutuse optimeerimise eesmärgil

nõuded, energiasäästlikku tehnoloogiat kasutades, üldise energiatõhususe osas, hoonete tehnosüsteemide nõuetekohase paigalduse, asjakohase dimensioneerimise, seadistamise ja juhtimise, ning kui see on asjakohane,

Jah EhS § 69 1

lg 1 ja 2; EhS § 69 2 lg 1

ja 2; EhS § 69 3 lg 6

Uus säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275

ülevõtmisega.

18

hüdraulilise tasakaalustamise osas, mis paigaldatakse uutesse või olemasolevatesse hoonetesse. Nõuete

kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse süsteemide projekteerimise tingimusi ja tüüpilisi või keskmisi kasutustingimusi.

Nõuded määratakse uutele ja olemasolevatele hoonete tehnosüsteemidele, mida asendatakse ja kaasajastatakse. Nõudeid kohaldatakse tehnilise, funktsionaalse ja

majandusliku teostatavuse piires. Artikkel 13 lg 1. Liikmesriigid võivad kehtestada nõudeid,

mis on seotud kasvuhoonegaaside heitega, soojusallikates kasutatava kütuse või hoone kütteks kasutatava taastuvenergia minimaalse osaga, tingimusel et need ei

kujuta endast põhjendamatut turutõket.

Valikuline - Tegu on direktiivi sättega,

mille ülevõtmine on vabatahtlik.

Artikkel 13 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et nende poolt

hoone tehnosüsteemidele kehtestatud nõuete abil saavutatakse vähemalt kõige ajakohasemad kuluoptimaalsed tasemed.

Jah EhS § 65 lg 3 ja EhS § 69 2 lg 6–7;

MTM määrus nr 58

Uus säte. Tehnosüsteemide

nõuded ning nende energiatõhusust puudutavad tingimused kehtestatakse

ministri määrusega; eelnõu täpsustab isereguleerivate seadmete ja hüdraulilise tasakaalustamise nõudeid.

Artikkel 13 lg 2. Liikmesriigid võivad kehtestada hoone

tehnosüsteemidele konkreetsed süsteeminõuded, et hõlbustada madala temperatuuriga küttesüsteemide tõhusat paigaldamist ja käitamist uutes või renoveeritud hoonetes.

Valikuline - Tegu on direktiivi sättega,

mille ülevõtmine on vabatahtlik.

Artikkel 13 lg 3. Liikmesriigid näevad ette, et kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, oleksid uued hooned

varustatud isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset igas toas eraldi või, kui see on vajalik, hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutataval alal ja kui see on asjakohane, hüdraulilise tasakaalustamisega.

Olemasolevates hoonetes nõutakse niisuguste isereguleerivate seadmete ja kui see on asjakohane, hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate süsteemide

paigaldamist soojusallikate või jahutusallikate asendamisel, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

Jah EhS § 69 2 lg 6, 7

1 ja 8 Uued sätted; täiendatakse

kehtivate sätete sõnastust.

Artikkel 13 lg 4. Liikmesriigid kehtestavad nõuded sisekliima kvaliteedi asjakohaste standardite rakendamiseks hoonetes, et säilitada tervislik sisekliima.

Jah EhS § 65 lg 3; EIM määruses nr 63 § 10, § 11 ja § 16.

Kehtivad sätted. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatava

volitusnormi alusel on koostatud määrus, millega sätestatakse nõuded hoonete sisekliimale.

Osaliselt on sisekliimat puudutavad nõuded sätestatud kehtivas EIM määruses nr 63

(§ 10 sätestab ruumitemperatuuri nõuded, §-s 11 on sätestatud suvise

ruumitemperatuuri nõuded ning §-s 16 suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll).

Artikkel 13 lg 5. Liikmesriigid nõuavad, et heitevabad

mitteeluhooned oleksid varustatud mõõte- ja juhtimisseadmetega, mis võimaldavad seirata ja reguleerida siseõhu kvaliteeti. Kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, tuleb asjaomased seadmed paigaldada ka

sellistesse olemasolevatesse mitteeluhoonetesse, mida oluliselt rekonstrueeritakse.

Jah EhS § 69 4 lg 4 Uus säte

Artikkel 13 lg 5. Liikmesriigid võivad nõuda selliste seadmete paigaldamist eluhoonetesse.

Valikuline - Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik. Sätet üle ei võeta.

Artikkel 13 lg 6. Liikmesriigid tagavad, et hoone

tehnosüsteemi paigaldamisel hinnatakse muudetud osa üldist energiatõhusust ja kui vaja, siis muudetud süsteemi kui terviku üldist energiatõhusust. Tulemused dokumenteeritakse ja edastatakse hoone omanikule, et need

oleksid lõike 1 kohaselt kehtestatud miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks ja energiamärgise andmiseks kättesaadavad ning et neid saaks selleks kasutada.

Jah EhS § 69 2 lg 2; EhS § 69

3 lg 1

MTM määrus nr 81 §6 lg 1 p 10 MTM määrus nr 13 §2 lg 1 p 3 MTM määrus nr 30 §2 lg 1 p 3 KLIMM määrus nr 25 §6 lg 1 p 7

ja p 8, § 8 lg 3 ja lg 5 KLIMm määrus nr 46 §3 lg 3 p 1

Kehtivad sätted

19

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada hoone

tehnosüsteemi energiatõhususe optimeerimine nende renoveerimisel või asendamisel. Liikmesriigid edendavad taastuvenergia salvestamist

hoonetes. Liikmesriigid võivad kehtestada uusi stiimuleid ja

rahastamisvõimalusi, et soodustada üleminekut fossiilkütusel põhinevatelt kütte- ja jahutussüsteemidelt mittefossiilsetel kütusel põhinevatele süsteemidele.

Taristuministri määrus nr 59 § 3 lg 1 p3

7. Liikmesriigid püüavad olemasolevates hoonetes asendada fossiilkütustel töötavad eraldiseisvad katlad, et

saavutada kooskõla fossiilkütustel töötavate katelde järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklike kavadega.

Jah - Uus säte. Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Riiklikus hoonete renoveerimiskavas seab Eesti seab eesmärgiks loobuda fossiilkütustel

põhinevatest kütte- ja jahutussüsteemidest hoonetes aastaks 2040.

Artikkel 13 lg 8. Komisjon annab välja suunised selle kohta, mida loetakse fossiilkütustel töötavaks katlaks.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 13 lg 9. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et mitteeluhooned varustatakse hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemidega, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, järgmiselt:

a) 31. detsembriks 2024 mitteeluhooned, mille küttesüsteemide, jahutusseadmete, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja

ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW; b) 31. detsembriks 2029 mitteeluhooned, mille

küttesüsteemide, jahutusseadmete, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 70 kW.

Jah EhS § 69 4 lg 1, EhSRS § 30

4 lg 3

EhS § 69 4 lg 1

1 , EhSRS § 30

4 lg 4

Uued sätted ja kehtivate sätete täiendamine.

Artikkel 13 lg 10. Hoone automaatika- ja juhtimissüsteem

võimaldab: a) energiatarbimist pidevalt seirata, registreerida ja analüüsida ning seadistada; b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastada

hoone tehnosüsteemide tõhususe vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat isikut või hoone tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe suurendamise võimalustest; ning

c) võimaldada andmevahetust süsteemiga ühendatud hoone tehnosüsteemide ja muude hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust omandiõigusega kaitstud eri liiki tehniliste lahendustega ja eri seadmeid hõlmavate ning eri tootjatelt

pärit hoone tehnosüsteemidega; d) hiljemalt 29. maiks 2026 seirata sisekliima kvaliteeti.

Jah EhS § 69 4 lg 2 p 5, EhSRS § 30

4 lg

5.

Kehtiva sätte muutmine,

Artikkel 13 lg 11. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et kui see on tehniliselt, majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav, on uued eluhooned ja oluliselt

rekonstrueeritavad eluhooned alates 29. maist 2026 varustatud järgmisega: a) pideva elektroonilise seire lahendusega, mis mõõdab süsteemide tõhusust ja teavitab hoone omanikke või

haldajaid märkimisväärse muutuse korral ja kui mõni süsteem vajab hooldust; b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja kasutamise

ning kui see on kohaldatav, hüdraulilise tasakaalu; c) suutlikkus reageerida välistele signaalidele ja kohandada energiatarbimist.

Liikmesriigid võivad käesolevas lõikes sätestatud nõuetest vabastada oluliselt rekonstrueeritavad ühepereelamud, kui paigalduskulud on saadavast kasust suuremad.

Jah EhS § 69 7 , EhSRS § 30

15 Uued sätted.

Artikkel 13 lg 12. Liikmesriigid kehtestavad nõuded,

millega tagatakse, et mitteeluhooned, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja

Jah EhS 69 4

lg 3, EhSRS § 30 4 lg 5. Uued sätted

20

ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on

a) üle 290 kW, varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2027,

b) üle 70 kW, varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2029.

Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik tuvastada ruumis viibimist.

Artikkel 14 - Kestliku liikuvuse taristu

Artikkel 14 lg 1. Rohkem kui viie autoparkimiskohaga

uute mitteeluhoonete ja rohkem kui viie autoparkimiskohaga oluliselt rekonstrueeritavate mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et

a) paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga viie autoparkimiskoha kohta;

b) vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse eelkaabeldusi ning ülejäänud autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik

välja ehitada elektrisõidukite, elektrijalgrataste ja muude L- kategooria sõidukite laadimispunktid ning c) rajatakse jalgrataste parkimiskohad, mis moodustavad

vähemalt 15 % mitteeluhoonete keskmisest kasutusvõimekusest või 10 % mitteeluhoonete üldisest kasutusvõimekusest, arvestades ka tavajalgratastest

suuremate jalgrataste jaoks vajaliku ruumiga, Esimest lõiku kohaldatakse, kui

a) parkla asub hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui renoveerimismeetmed hõlmavad ka parklat või hoone elektritaristut, või

b) parkla külgneb hoonetega ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimismeetmed hõlmavad ka parklat või parkla elektritaristut.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktis b osutatud eelkaabelduse ja juhtmetaristu on dimensioneeritud nii, et nõutavat arvu laadimispunkte saab kasutada üheaegselt ja tõhusalt ning kui see on asjakohane, on võimalik

paigaldada laadimis- või laadimishaldussüsteem, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ja põhjendatud.

Erandina esimese lõigu punktist a tagavad liikmesriigid rohkem kui viie parkimiskohaga uute kontorihoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate kontorihoonete puhul, et iga kahe parkimiskoha kohta paigaldatakse vähemalt üks

laadimispunkt.

Jah - Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.

Artikkel 14 lg 2. Liikmesriigid tagavad kõikide mitteeluhoonete puhul, millel on rohkem kui 20 autoparkimiskohta, hiljemalt 1. jaanuariks 2027, et:

a) paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt iga 10 autoparkimiskoha kohta või vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis

oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite laadimispunktid; ning b) rajatakse jalgrataste parkimiskohad, mis moodustavad

vähemalt 15 % mitteeluhoonete keskmisest kasutusvõimekusest või 10 % hoone üldisest kasutusvõimekusest, arvestades ka tavajalgratastest

suuremate jalgrataste jaoks vajaliku ruumiga. Avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses olevate hoonete puhul tagavad liikmesriigid, et 1. jaanuariks 2033

Jah

Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.

21

paigaldatakse eelkaabeldus vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks.

Liikmesriigid võivad lükata selle nõude rakendamise edasi kuni 1. jaanuarini 2029 kõigi mitteeluhoonete puhul, mis on renoveeritud kahe aasta jooksul enne 28. maid 2024, et täita

direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõike 3 kohaselt kehtestatud riigisiseseid nõudeid.

Artikkel 14 lg 3. Liikmesriigid võivad kohandada lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid jalgrataste parkimiskohtade arvu kohta selliste konkreetsete mitteeluhoonete kategooriate

suhtes, kuhu tavapäraselt jalgratastega juurde ei pääse.

Valikuline - Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik.

Artikkel 14 lg 4. Rohkem kui kolme autoparkimiskohaga uute eluhoonete ja rohkem kui kolme autoparkimiskohaga oluliselt rekonstrueeritavate eluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et

a) vähemalt 50 % autoparkimiskohtade jaoks paigaldatakse eelkaabeldus ning ülejäänud autoparkimiskohtade jaoks

paigaldatakse juhtmetaristu, nimelt kaitsetorud elektrikaablite jaoks, et hilisemas etapis oleks võimalik välja ehitada elektrisõidukite, elektrijalgrataste ja muude L- kategooria sõidukite laadimispunktid, ning

b) vähemalt kaks jalgrataste parkimiskohta iga eluruumi kohta.

Uute eluhoonete puhul, millel on rohkem kui kolm parkimiskohta, tagavad liikmesriigid ka vähemalt ühe laadimispunkti paigaldamise.

Esimest ja teist lõiku kohaldatakse, kui: a) parkla asub hoone sees ning, olulise rekonstrueerimise korral, kui renoveerimismeetmed hõlmavad ka parklat või

hoone elektritaristut; b) parkla külgneb hoonega ning, olulise rekonstrueerimise

korral, kui rekonstrueerimismeetmed hõlmavad ka parklat või parkla elektritaristut. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kohalike

ametiasutuste hinnangu alusel ning kohalikke iseärasusi, sealhulgas demograafilisi, geograafilisi ja kliimatingimusi arvesse võttes jalgrataste parkimiskohtade arvu nõudeid kohandada.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktis a osutatud eelkaabeldus on dimensioneeritud nii, et kõikide parkimiskohtade laadimispunkte saab kasutada üheaegselt.

Kui olulise rekonstrueerimise korral ei ole võimalik tagada iga eluhoone osa jaoks kahte jalgrataste parkimiskohta, tagavad liikmesriigid, et jalgrataste parkimiskohtade arv

vastab vajadusele.

Jah - Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.

Artikkel 14 lg 5. Liikmesriigid võivad otsustada mitte

kohaldada käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 4 teatavat liiki hoonete suhtes, kui

a) nõutav laadimistaristu sõltuks üliväikesest eraldatud võrgust või hoone asub äärepoolseimas piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses, kui see tooks kaasa tõsiseid kohaliku energiasüsteemi toimimist

takistavaid probleeme ning ohustaks kohaliku võrgu stabiilsust, või b) laadimispunktide ja juhtmetaristu paigaldamise

maksumus ületab 10 % hoone olulise rekonstrueerimise kogukuludest.

Jah - Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.

Artikkel 14 lg 6. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud laadimispunktid võimaldavad arukat laadimist ja vajaduse korral kahesuunalist laadimist

ning et neid käitatakse mittekaubanduslike ja mittediskrimineerivate sideprotokollide ja -standardite alusel koostalitlusvõimelisel viisil ning kooskõlas määruse (EL) 2023/1804 artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu

Jah - Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.

22

võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud Euroopa standarditega.

Artikkel 14 lg 7. Liikmesriigid kutsuvad mitteavalikult juurdepääsetavaid laadimispunkte haldavaid ettevõtjaid üles käitama asjaomaseid laadimispunkte kooskõlas määruse (EL) 2023/1804 artikli 5 lõikega 4, kui see on kohaldatav.

Jah - Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.

Artikkel 14 lg 8. Liikmesriigid näevad ette meetmed, et

lihtsustada, ühtlustada ja kiirendada laadimispunktide paigaldamise korda uutes ja olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes, eelkõige kaasomanike ühistute jaoks, ning kõrvaldada õiguslikud takistused, muu hulgas seoses

ametiasutuste loa- ja heakskiitmismenetlustega, ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja üürilepinguid käsitlevat õigust. Liikmesriigid kõrvaldavad takistused, mis on seotud laadimispunktide paigaldamisega parkimiskohtadega

varustatud elamutesse, eelkõige nõude, et isiklikuks kasutamiseks mõeldud laadimispunkti paigaldamiseks tuleb saada nõusolek üürileandjalt või kaasomanikelt. Üürnike või

kaasomanike taotluse lubada parkimiskohale laadimistaristu paigaldamist võib tagasi lükata ainult siis, kui selleks on tõsised ja õiguspärased põhjused.

Liikmesriigid hindavad haldustõkkeid seoses mitme eluruumiga eluhoone laadimispunkti paigaldamise taotlemisega üürnike või kaasomanike ühistu poolt, ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja üürilepinguid

käsitlevat õigust. Liikmesriigid tagavad tehnilise abi kättesaadavuse hoonete omanikele ja üürnikele, kes soovivad laadimispunkte ja

jalgrataste parkimiskohti paigaldada. Eluhoonete puhul kaaluvad liikmesriigid parkimiskohtadele

laadimispunktide paigaldamise, eelkaabelduse või juhtmetaristu eelpaigaldamise toetuskavade kehtestamise vajadust vastavalt nende territooriumil registreeritud akutoitega elektriajamiga kergsõidukite arvule.

Jah - Artikkel 14 sätteid ei võeta üle.

Artikkel 14 lg 9. Liikmesriigid tagavad hooneid, aktiivset ja rohelist liikuvust, kliimat, energiat, elurikkust ja

linnaplaneerimist käsitleva poliitika sidususe.

Jah - Praktiline rakendamine

Artikkel 14 lg 10. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2025 suunised parklate tuleohutuse kohta.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 15 - Hoonete nutivalmidus

Artikkel 15 lg 1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat

direktiivi seoses hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtliku ühtse liidu kavaga. Hindamisel võetakse aluseks hoone või selle osa võime seadistada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele, eelkõige sisekliima

kvaliteedi osas, ning parandada oma energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid. Kooskõlas IV lisaga sätestatakse hoonete nutivalmiduse hindamise vabatahtlikus ühtses liidu kavas järgmine:

a) nutivalmiduse näitaja määratlus; b) metoodika selle arvutamiseks.

Ei - Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

Artikkel 15 lg 2. Komisjon esitab 30. juuniks 2026 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nutivalmiduse näitaja katsetamise ja rakendamise kohta, tuginedes riiklike

katseetappide ja muude asjakohaste projektide kättesaadavatele tulemustele. Võttes arvesse kõnealuse aruande tulemusi, võtab komisjon

30. juuniks 2027 kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse käesolevat direktiivi, nõudes hoonete nutivalmiduse hindamise ühtse liidu kava kohaldamist hoonete nutivalmiduse hindamiseks kooskõlas

IV lisaga selliste mitteeluhoonete puhul, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290

kW.

Ei - Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

Artikkel 15 lg 3. Olles eelnevalt konsulteerinud asjaomaste sidusrühmadega, võtab komisjon vastu rakendusakti, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kava tõhusa

Ei - Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

23

rakendamise tehnilised üksikasjad, sealhulgas mittesiduva riigisisese katseetapi ajakava, ning selgitatakse, et kava on

täienduseks artiklis 19 osutatud energiamärgistele. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15 lg 4. Tingimusel et komisjon on vastu võtnud lõikes 2a osutatud delegeeritud õigusakti võtab komisjon

30. juuniks 2027 vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 2 osutatud kava tõhusa rakendamise tehnilised üksikasjad seoses mitteeluhoonetega, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide või kombineeritud kütte- ja

ventilatsioonisüsteemide või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Ei - Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

Artikkel 16 - Andmevahetus

Artikkel 16 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete omanikel, üürnikel ja haldajatel on otsene juurdepääs oma hoonesüsteemide andmetele. Nende nõusoleku korral tehakse juurdepääs või andmed kättesaadavaks kolmandale

isikule, lähtudes kehtivatest kohaldatavatest reeglitest ja kokkulepetest. Liikmesriigid hõlbustavad teenuste ja andmevahetuse täielikku koostalitlusvõimet liidus

kooskõlas lõikega 5. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmavad hoonesüsteemide andmed vähemalt kõiki hõlpsasti kättesaadavaid andmeid, mis on seotud hoone

komponentide energiatõhususe, ehitusteenuste energiatõhususe, küttesüsteemide eeldatava kasutusea (kui see on kättesaadav), hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemide, arvestite, mõõte- ja juhtimisseadmete

ning elektromobiilsusega seotud laadimispunktidega, ning need peavad võimaluse korral olema seotud hoone digitaalse logiraamatuga.

Jah

EhS §-d 58-61; EhS § 60 lg 1 p

12 1 ; VV määrus nr 69 §-d 5-30 ja §

39 lg-d 1-2; MTM määrus nr 57

Kehtivad sätted ja eelnõu

täpsustus.

Artikkel 16 lg 2. Andmete haldamist ja vahetamist käsitlevate normide kehtestamisel järgivad liikmesriigid või,

kui liikmesriik on nii ette näinud, määratud pädevad asutused kohaldatavat liidu õigust, võttes arvesse andmevahetuse rahvusvahelisi standardeid ja haldamise vormingut. Juurdepääsureeglid ja võimalikud tasud ei tohi

takistada ega diskrimineerida kolmandaid isikuid juurdepääsul hoone andmetele.

Jah VV määrus nr 69 § 39 lg 1 ja 2 Kehtiv säte. Andmevahetuse

juurdepääsureeglid tuginevad

ehitisregistri põhimääruse

kehtivatele sätetele.

Artikkel 16 lg 3. Hoone omanikult, üürnikult või haldajalt ei võeta lisatasu nendele andmetele juurdepääsu võimaldamise eest ega taotluse eest teha oma andmed

kättesaadavaks kolmandale isikule, lähtudes kehtivatest ja kohaldatavatest reeglitest ja kokkulepetest. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada asjakohased tasud andmetele juurdepääsu võimaldamise eest muudele õigustatud

isikutele, nagu finantseerimisasutused, energiavahendajad, energiatarnijad, energiateenuse osutajad ja riiklikud statistikaametid või muud riiklikud asutused, kes vastutavad

statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest Euroopas. Liikmesriik, või kui see on kohaldatav, määratud pädev asutus tagab, et andmeteenuseid osutavate reguleeritud üksuste nõutavad tasud on mõistlikud ja igakülgselt

põhjendatud. Liikmesriigid soodustavad hoonesüsteemide asjaomaste andmete jagamist.

Jah VV määrus nr 69 § 39 lg 1 ja 2 Kehtiv säte. Ehitisregistri

andmetele juurdepääsu ja

avalikkuse põhimõtted

tulenevad kehtivast

regulatsioonist.

Artikkel 16 lg 4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel andmetele juurdepääsu võimaldamist ja andmete säilitamist käsitlevad normid peavad olema kooskõlas liidu asjaomase

õigusega. Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi raames toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (30).

Jah

-

Kehtiv säte. Isikuandmete

töötlemisel kohaldub

otsekohalduv isikuandmete

kaitse üldmäärus ning

ehitisregistri andmete

avalikkus tuleneb kehtivast

regulatsioonist.

Artikkel 16 lg 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusaktid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult

koostalitlusnõudeid ning mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid menetlusi andmetele juurdepääsuks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Komisjon esitab konsultatsioonistrateegia, milles sätestatakse konsulteerimise eesmärgid, sihtrühmad ja konsulteerimistegevus rakendusaktide väljatöötamiseks.

Ei - Komisjoni kohustus; riigisisest

ülevõtmist ei vaja.

24

Artikkel 17 - Rahalised soodustused, oskused ja turutõkked

1. Liikmesriigid tagavad asjakohase rahastamise, toetusmeetmed ja muud vahendid, millega on võimalik kõrvaldada turutõkked, et tagada vajalikud investeeringud,

mis on kindlaks määratud riiklikes hoonete renoveerimiskavades eesmärgiga muuta nende hoonefond 2050. aastaks heitevabaks.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 5; KLIM määrus nr 47 (Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või

tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027); MTM

määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); TM määrus nr 59 (Ida-Virumaa korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused); MTM määrus nr 30 (Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise

tingimused ja kord); MTM määrus nr 25 (Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine); SM

määrus nr 50 (Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine)

Kehtivad sätted

toetusmeetmetest ning

praktilise rakendamise

kohaldamisala.

2. Liikmesriigid tagavad avaliku rahastuse taotlemise ja rahastamismenetluste lihtsuse ja sujuvuse, et hõlbustada eelkõige leibkondade juurdepääsu rahastamisele.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

3. Liikmesriigid hindavad esmaste renoveerimiskuludega seotud takistusi ja vajaduse korral kõrvaldavad need.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 2

Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Renoveerimiskuludega seotud takistused on adresseeritud EnKS § 4

3 alusel kehtestamisel

olevas renoveerimiskavas. 4. Hoonete renoveerimise finantstoetusskeemide

kavandamisel kaaluvad liikmesriigid tulupõhiste parameetrite kasutamist. Liikmesriigid võivad kasutada riiklikke energiatõhususe

fonde, kui need luuakse vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 30, energiatõhususe parandamisele suunatud renoveerimise sihtotstarbeliste skeemide ja programmide rahastamiseks.

Jah

/valikuline

EnKS § 43 lõige 2 p 5 Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

5. Liikmesriigid võtavad asjakohased reguleerivad meetmed, et kõrvaldada hoonete renoveerimisega seotud

mittemajanduslikud takistused. Rohkem kui ühest osast koosnevate hoonete puhul võivad sellised meetmed hõlmata ühehäälsuse nõude kaotamist mitme omanikuga hoonete

puhul või võimalust, et mitme omanikuga hooned hakkavad saama otsest rahalist toetust.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 2

KrtS § 39 ja KrtS § 9 lõige 3 Kehtivad sätted, praktilise

rakendamise kohaldamisala

6. Liikmesriigid kasutavad parimal võimalikul viisil kulutõhusalt ära riiklikku rahastamist, mis on kättesaadav liidu tasandil, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastut,

kliimameetmete sotsiaalfondi, ühtekuuluvusfondi, InvestEU vahendeid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (31) kohasest heitkogustega kauplemisest saadud enampakkumistulu ja muid avaliku sektori

rahastamisallikaid. Neid rahastamisallikaid kasutatakse järjepidevalt, eesmärgiga saavutada 2050. aastaks heitevaba hoonefond.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 5 KLIM määrus nr 47 (Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või

tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027); MTM

määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused); TM määrus nr 59 (Ida-Virumaa korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused); MTM määrus nr 30 (Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise

tingimused ja kord); MTM määrus nr 25 (Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine); SM

määrus nr 50 (Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine).

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala.

7. Liikmesriigid edendavad investeeringute kaasamise eesmärgil selliste rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite

tulemuslikku arendamist ja kasutamist nagu energiatõhususe laenud ja hüpoteegid hoonete renoveerimiseks, energiatõhususe lepingud, säästupõhiste maksete rahastamiskavad, maksusoodustused, näiteks

renoveerimistööde ja -materjalide alandatud maksumäär, maksu- ja arvepõhised kavad, tagatisfondid, põhjaliku renoveerimise toetamiseks ette nähtud fondid,

Jah/ valikuline

EnKS § 4 3

lõige 2 p 5 Praktilise rakendamise kohaldamisala.

25

märkimisväärse energiasäästu miinimumtasemega renoveerimiseesmärgi saavutamiseks ette nähtud fondid

ning hüpoteegiportfelli standardid. Nad suunavad investeeringuid energiatõhusate üldkasutatavate hoonete ehitamisse kooskõlas Eurostati juhendiga energiatõhususlepingute kajastamise kohta valitsemissektori

arvepidamises. Liikmesriigid võivad samuti edendada ning lihtsustada

avaliku ja erasektori partnerluste kasutamist. 8. Liikmesriigid tagavad, et teave kättesaadavate

rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks kergesti juurdepääsetaval ja läbipaistval viisil, sealhulgas digitaalsete vahendite abil.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

9. Toetavate rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite hulka võivad kuuluda renoveerimislaenud või

energiatõhususe parandamiseks tehtava renoveerimise tagatisfondid, sealhulgas kombineerituna asjaomaste liidu programmidega, kui see on kohaldatav.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.

10. Hiljemalt 29. maiks 2025 võtab komisjon kooskõlas artikliga 32 vastu käesolevat direktiivi täiendava

delegeeritud õigusakti, kehtestades tervikliku portfelliraamistiku, mida finantseerimisasutused saavad vabatahtlikult kasutada ning mis toetab laenuandjaid

laenumahtude suunamisel ja suurendamisel kooskõlas liidu CO2 heite vähendamise ambitsiooni ja asjaomaste energiaeesmärkidega, et tõhusalt julgustada finantseerimisasutusi suurendama energiatõhususe

parandamiseks tehtava renoveerimise jaoks eraldatavate vahendite mahtu. Kõnealuses terviklikus portfelliraamistikus sätestatud meetmed hõlmavad laenumahtude suurendamist seoses energiatõhusaks

renoveerimisega ja sisaldavad soovitatud kaitsemeetmeid, et kaitsta vähekaitstud leibkondi segarahastamislahenduste abil. Raamistikus kirjeldatakse parimaid tavasid, millega julgustatakse laenuandjaid tegema kindlaks oma portfelli

kuuluvaid halvimate tõhususnäitajatega hooneid ja nendega tegelema.

Ei

Komisjoni kohustus

11. Liikmesriigid hõlbustavad projektide koondamist, et võimaldada investorite juurdepääsu ja pakkuda potentsiaalsetele klientidele pakettlahendusi.

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega edendatakse hoonete renoveerimiseks energiatõhususega seotud laenutoodete, nagu tagatud ja tagamata „rohelised“ hüpoteeklaenud ja „rohelised“ laenud, ning tagatakse, et

neid pakutakse finantseerimisasutuste poolt laialdaselt ja mittediskrimineerival viisil ning nii, et need oleksid tarbijatele nähtavad ja juurdepääsetavad. Liikmesriigid

tagavad, et pangad ja muud finantseerimisasutused ning investorid saavad teavet võimaluste kohta osaleda hoonete energiatõhususe parandamise rahastamises.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.

12. Liikmesriigid võtavad kasutusele meetmed ja rahastamise hariduse ning koolitustegevuse edendamiseks,

et tagada piisav arv töötajaid, kellel on ehitussektori vajadustele vastavad asjakohased oskused, suunates kõnealuse tegevuse eelkõige VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele asjakohasel viisil. Artikli 18 kohaselt

loodud ühtsed kontaktpunktid võivad hõlbustada juurdepääsu sellistele meetmetele ja sellisele rahastamisele.

Jah EnKS § 4 3

lõige 2 p 5

Praktilise rakendamise kohaldamisala.

13. Kui see on asjakohane, abistab komisjon taotluse korral liikmesriike riiklike või piirkondlike rahalise toetuse programmide koostamisel, et suurendada hoonete, eriti

olemasolevate hoonete energiatõhusust, toetades sealhulgas parimate tavade vahetust riiklike või piirkondlike vastutavate asutuste või organite vahel. Liikmesriigid tagavad, et sellised programmid töötatakse välja nii, et need

on kättesaadavad organisatsioonidele, kellel on väiksem haldus-, finants- ja organisatsiooniline suutlikkus.

Ei - Komisjoni kohustus

14. Võttes asjakohaselt arvesse vähekaitstud leibkondi, seovad liikmesriigid renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja kasvuhoonegaaside

heite vähendamiseks ette nähtud finantsmeetmed kavandatud või saavutatud energiasäästu ja parendustega, nagu on kindlaks määratud ühes või mitmes järgmistest kriteeriumidest:

Jah EhS § 65 2 lõiked 1 kuni 4

EnKS § 4

3 lõige 7

MTM määrus nr 13 (Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused)

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala. Kehtivas toetusmeetmes MTM

määruses nr 13 on toodud toetuse tingimusena enne ja pärast renoveerimist koostatud energiamärgiste esitamise

26

a) renoveerimiseks kasutatud seadmete või materjali

energiatõhusus ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Sellisel juhul peavad renoveerimiseks kasutatud seadmed või materjal olema paigaldatud paigaldaja poolt, kellel on asjakohane sertifitseerimis- või kvalifikatsioonitase, ning

vastama vähemalt hoone komponentide energiatõhususe miinimumnõuetele või kõrgematele kontrollväärtustele hoonete paranenud energiatõhususe puhul;

b) hoonete energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamisel kasutatavad standardväärtused;

c) sellise renoveerimisega saavutatud parendused, võrreldes omavahel enne ja pärast renoveerimist antud energiamärgiseid;

d) energiaauditi tulemused; e) mõne muu asjakohase läbipaistva ja proportsionaalse meetodi tulemused, mis näitavad energiatõhususe

suurenemist näiteks võrreldes enne ja pärast renoveerimist arvestisüsteemidega mõõdetud energiatõhusust, kui see vastab I lisas esitatud nõuetele.

kohustus. Lisaks arvutatakse iga toetusprojekti alusel CO2

heite sääst, mis on ka ÜKP alusel antavate toetuste kasutamise tulemusnäitajaks ja seireks Euroopa Komisjoniga

sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

15.Alates 1. jaanuarist 2025 ei anna liikmesriigid enam rahalisi stiimuleid fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate

katelde paigaldamiseks, välja arvatud need, mis on enne 2025. aastat valitud investeeringute tegemiseks kooskõlas määrusega (EL) 2021/241, määruse (EL) 2021/1058 artikli

7 lõike 1 punkti h alapunkti i kolmanda taandega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (32) artikliga 73.

Jah EnKS § 32 lg 2 Uus säte

16. Liikmesriigid soodustavad tervikrekonstrueerimist ja etapiviisilist tervikrekonstrueerimist suurema rahalise, eelarve-, haldus- ja tehnilise toega. Kui hoone muutmine

heitevabaks hooneks ei ole tehniliselt ja majanduslikult teostatav, käsitatakse käesoleva lõike kohaldamisel tervikrekonstrueerimisena sellist renoveerimist, mille

tulemusel väheneb primaarenergia kasutamine vähemalt 60 %. Liikmesriigid stimuleerivad ulatuslikke programme, mis hõlmavad suurt hulka hooneid, eelkõige halvima tõhususega hooneid, näiteks integreeritud piirkondlike

renoveerimisprogrammide kaudu, ning mille tulemuseks on primaarenergia kasutamise üldine vähenemine vähemalt 30 % võrra, pakkudes neile suuremat finants-, eelarve-, haldus- ja tehnilist tuge vastavalt saavutatud tõhususe tasemele.

Jah EnKS § 4 3

lõige 7

Praktilise rakendamise kohaldamisala

17. Ilma et see piiraks nende riikliku majandus- ja

sotsiaalpoliitika rakendamist ning nende asjaõiguse süsteeme, käsitlevad liikmesriigid vähekaitstud leibkondade väljatõstmist, mis on tingitud üüri ebaproportsionaalsest suurenemisest pärast nende eluhoone või eluruumi

energiatõhusamaks renoveerimist.

Jah EnKS § 4 3

lõige 7

VÕS § 301 lõige 4 VÕS § 303 lõige 1

Energiamajanduse korralduse

seadust täiendatakse uue sättega (§ 43 lg 7). Võlaõigusseaduses on

kehtestatud sätted § 301 lg 4 ja § 303 lg 1 on olemasolevad sätted.

18. Rahalised stiimulid on eelkõige suunatud vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele ja

sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 24.

Jah EnKS § 43 lõige 7 Praktilise rakendamise kohaldamisala

19. Pakkudes hoonete või hoone osade omanikele rahalisi stiimuleid renditud hoonete või hoone osade renoveerimiseks, püüavad liikmesriigid tagada, et rahalised

stiimulid tooksid kasu nii omanikele kui ka üürnikele. Liikmesriigid võtavad kasutusele tõhusad kaitsemeetmed, et kaitsta eelkõige vähekaitstud leibkondi, sealhulgas pakkudes üüritoetust või kehtestades üüritõusu ülempiirid,

ning võivad stimuleerida rahastamiskavasid, et aidata tulla toime renoveerimise esialgsete kuludega, näiteks arvepõhiseid kavasid, säästupõhiste maksete

rahastamiskavasid või energiatõhususe lepinguid, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 33 ja artiklis 29.

Jah EnKS § 4 3

lõige 7 Praktilise rakendamise kohaldamisala

Artikkel 18 - Hoonete energiatõhususe ühtsed kontaktpunktid

Artikkel 18 lg 1. Liikmesriigid tagavad koostöös pädevate asutustega ja asjakohasel juhul erasektori sidusrühmadega tehnilise abi keskuste loomise ja käitamise, sealhulgas

Jah EnKS § 30 lõiked 1-8 Energiamajanduse korralduse seaduse § 30 lõiked 1-5 on olemasolevad sätted, lõiked 6-

27

kõikehõlmaelate ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on suunatud kõigile hoonete renoveerimisega seotud

osalejatele, muu hulgas koduomanikele ning haldus-, finants- ja majandustegevuses osalejatele, samuti näiteks VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele.

Liikmesriigid tagavad, et tehnilise abi keskused on nende kogu territooriumil kättesaadavad, luues vähemalt ühe ühtse kontaktpunkti:

a) 80 000 elaniku kohta; b) piirkonna kohta; c) piirkondadesse, kus hoonefondi keskmine vanus on üle

riigi keskmise; d) piirkondadesse, kus liikmesriigid soovivad rakendada integreeritud piirkondlikke renoveerimisprogramme, või e) paika, kuhu jõudmiseks kättesaadava kohaliku

transpordiga on sõidu keskmine pikkus vähem kui 90 minutit. Liikmesriigid võivad määrata direktiivi (EL) 2023/1791

artikli 22 lõike 3 punkti a kohaselt loodud ühtsed kontaktpunktid käesoleva artikli kohasteks ühtseteks kontaktpunktideks.

Komisjon esitab suunised kõnealuste ühtsete kontaktpunktide loomiseks kooskõlas direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 22 lõikega 6.

8 on uued sätted, mis lisatakse direktiivi (EL) 2024/1275

ülevõtmisega.

Artikkel 18 lg 2. Lõike 1 kohaselt loodavad tehnilise abi

keskused a) annavad kodumajapidamistele, VKEdele, mikroettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele ühtlustatud

teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta; b) pakuvad terviklikku tuge kõigile kodumajapidamistele, keskendudes eriti energiaostuvõimetutele leibkondadele ja

halvima tõhususega hoonetele, samuti akrediteeritud ettevõtetele ja rekonstrueerimisteenuseid osutavatele paigaldajatele, ning kohandudes lähtuvalt eri elamutüüpidest ja geograafilisest ulatusest ning pakkudes

tuge renoveerimisprojekti eri etappides.

Jah EnKS § 30 lõiked 6-8 Uued sätted

Artikkel 18 lg 3. Lõike 1 kohaselt loodavad ühtsed kontaktpunktid a) annavad sõltumatut nõu hoonete energiatõhususe kohta ja võivad kuuluda integreeritud piirkondliku

renoveerimisprogrammi koosseisu; b) pakuvad sihtotstarbelisi teenuseid vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele ja madala sissetulekuga leibkondades elavate inimestele.

Jah EnKS § 30 lõige 8 Uus säte

Artikkel 19 - Energiamärgised

Artikkel 19 lg 1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mis on vajalikud hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi loomiseks. Energiamärgisele kantakse hoone energiatõhususarv,

väljendatuna primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja abil ühikutes kWh/(m2 aastas), ja sellised kontrollväärtused nagu energiatõhususe miinimumnõuded,

energiatõhususe miinimumstandardid ning liginullenergiahoonete ja heitevabade hoonetega seotud nõuded, et hoone või hoone osa omanikud või üürnikud saaksid selle energiatõhusust võrrelda ja hinnata.

Jah MTM määruse nr 36 lisa 2 Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 19 lg 2. Energiamärgis peab hiljemalt 29. maiks

2026 vastama V lisas esitatud näidisvormile. Selles täpsustatakse hoone energiatõhususe klass suletud skaalal, kasutades vaid tähti A–G.

Jah MTM määrus nr 36 Kehtiv määrus ja selle

asjaomased lisad viiakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega kooskõlla direktiivi artikliga 19(2) ja V

lisas esitatud näidisvormiga.

Artikkel 19 lg 2. Tähega A tähistatakse heitevabu hooneid ja tähega G tähistatakse skaala kehtestamise ajal riikliku hoonefondi halvima tõhususega hooneid. Liikmesriigid, kes on 29. mail 2026 juba liigitanud heitevabad hooned klassi

A0, võivad jätkata selle nimetuse kasutamist klassi A asemel. Liikmesriigid tagavad, et ülejäänud klasside (B–F

Jah EIM määrus nr 63. Uus säte.

28

või A0 kasutamise korral A–F) energiatõhususe näitajad on energiatõhususklasside skaalal asjakohaselt jaotunud.

Artikkel 19 lg 2. Liikmesriigid võivad määratleda energiatõhususe klassi A+, mis vastab hoonetele, mille energiatarbe maksimaalne piirmäär on vähemalt 20 % madalam heitevabade hoonete maksimaalsest piirmäärast ja

mis toodavad aastas kohapeal rohkem taastuvenergiat, kui on nende summaarne aastane primaarenergia tarve. Olemasolevate hoonete puhul, mis kuuluvad renoveerimise tulemusel klassi A+, tagavad liikmesriigid, et nende

olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali on hinnatud ja see avaldatakse hoone energiamärgisel.

Liikmesriigid, kes on oma energiatõhususe klasse muutnud 1. jaanuaril 2019 või pärast seda ning enne 28. maid 2024, võivad lükata nende energiatõhususe klasside muutmise edasi kuni 31. detsembrini 2029.

Valikuline - Tegu on direktiivi sättega, mille ülevõtmine on vabatahtlik.

Artikkel 19 lg 3. Liikmesriigid tagavad, et tema

territooriumil kasutatavatel energiamärgistel on ühtne visuaalne identiteet.

Jah MTM määrus nr 36 § 6, § 9 ja

lisad 1 ja 2.

Kehtivad sätted.

Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele, sh selle vormile, on sätestatud kehtivas MTM määruses nr 36.

Artikkel 19 lg 4. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgis

oleks kvaliteetne, usaldusväärne ja taskukohane. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et energiamärgis on taskukohane, ning kaaluvad rahalise toetuse andmise

vajadust vähekaitstud leibkondadele. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgise annab artikli 20 lõike 1 kohaselt välja sõltumatu ekspert, tuginedes

kohapealsele kontrollkäigule, mille asjakohasel juhul võib läbi viia virtuaalselt visuaalse kontrolli kaudu. Energiamärgised peavad olema selged ja kergesti loetavad, kättesaadavad masinloetavas vormingus ja vastama V lisas

esitatud näidisvormile.

Jah MTM määrus nr 36 ja selle lisad 1

ja 2.

EhS § 66 lg 5; EhS § 130 lg 3 p 5; EhS § 130 lõigetes 4 ja 4

1 .

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Nõuded energiamärgise

andmisele ja märgisele, sh selle vormile, on sätestatud kehtivas MTM määruses nr 36 ja selle lisades 1 ja 2. Direktiivi

ülevõtuga viiakse lisa 2 vastavusse direktiivi V lisas esitatud näidisvormiga.

EhS § 66 lg 5 kohaselt annab

energiamärgise selleks vastavat kutset omav pädev isik. Lg 5 kohaselt esitatakse energiamärgise andmed

elektrooniliselt ehitisregistrisse, kus need on avalikult kättesaadavad ja

masinloetavad.

TTJA teostab hoone energiatõhususe ja energiamärgiste järelevalvet

EhS § 130 lg 3 p 5 alusel ning energiamärgiste kontroll põhineb EhS § 130 lõigetes 4 ja 4

1 sätestatud nõuete alusel.

Artikkel 19 lg 5. Energiamärgisele kantakse soovitused

hoone või hoone osa energiatõhususe kulutõhusaks parandamiseks, kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja sisekliima kvaliteedi parandamiseks, välja arvatud siis, kui asjaomase hoone või

hoone osa energiatõhusus juba vastab vähemalt energiatõhususe klassile A. Energiamärgisele kantavad soovitused hõlmavad järgmist:

a) hoone välispiirete või tehnosüsteemi või -süsteemide olulise rekonstrueerimise meetmed; ning

b) meetmed, mis hõlmavad üksikuid hoone komponente ning on sõltumatud välispiirete või tehnosüsteemi või - süsteemide olulisest rekonstrueerimisest.

Jah EhS § 66 lg 2; MTM määrus nr 36

§ 3 lg 5 p 1 ja § 9 ning lisa 4.

Kehtiv säte, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. Ehitusseadustiku § 66 lõike 2 kohaselt lisatakse

energiamärgisele soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks.

Märgisele ja selle andmisele esitatavad nõuded on sätestatud MTM määruses nr 36 ja selle

lisas 4. Lisas 4 on sätestatud energiasäästumeetmete loetelu, mida täiendatakse direktiivi ülevõtuga.

Artikkel 19 lg 6. Kui liikmesriigid näevad ette

renoveerimispassi koostamise ja väljastamise koos artikli 12

Jah - Artikkel 19(6) on seotud

artikliga 12(3), mille ülevõtt on vabatahtlik, mistõttu ei ole

29

lõike 3 kohase energiamärgisega, asendab renoveerimispass käesoleva artikli lõike 5 kohaseid soovitusi.

artikli 19(6) ülevõtmine kohustuslik. Antud sätte

ülevõtt ei ole seetõttu relevantne.

Artikkel 19 lg 7. Energiamärgisele kantavad soovitused peavad olema asjaomase hoone puhul tehniliselt teostatavad ja andma hinnangu energiasäästu ning asjaomase hoone

kasutusaegsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta.

Jah MTM määrus nr 36 lisa 4 Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 19 lg 7. Soovitused võivad sisaldada hinnangut

nende tasuvusaja või tasuvuse kohta majandusliku olelusringi vältel ning samuti teavet pakutavate rahaliste stiimulite, haldus- ja tehnilise abi ning kontrollväärtuste saavutamisega kaudselt seostatava rahalise kasu kohta.

Valikuline MTM määrus nr 36 lisa 4 Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 19 lg 8. Soovitused hõlmavad hinnangut selle

kohta, kas küttesüsteeme, ventilatsioonisüsteeme, jahutussüsteeme ja tarbevee soojendamissüsteeme saab kohandada nii, et see töötaks madalamatel temperatuuridel (kasutades näiteks veepõhiste küttesüsteemide jaoks ette

nähtud madalatemperatuurilisi küttekehasid), sealhulgas nõutud soojusväljastust ja temperatuuri/vooluhulga parameetreid.

Jah MTM määrus nr 36 lisa 4 Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 19 lg 9. Soovitused hõlmavad kütte- või jahutussüsteemide järelejäänud kasutusea hindamist. Kui

see on asjakohane, esitatakse soovitustes võimalikud alternatiivid kütte- või jahutussüsteemide asendamiseks kooskõlas 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega, võttes arvesse kohalikke ja süsteemidega seotud asjaolusid.

Jah MTM määrus nr 36 lisa 4 Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275

ülevõtmisega.

Artikkel 19 lg 10. Energiamärgisele märgitakse, kust saab

hoone või hoone osa omanik või rentnik lisateavet energiamärgisele kantud soovituste, sealhulgas nende kulutõhususe kohta. Kulutõhususe hinnangu puhul võetakse aluseks kogum standardtingimusi, nt hinnanguline

energiasääst ja hinnangulised energiahinnad ning esialgne kuluprognoos. Lisaks sellele peab märgis sisaldama teavet soovituste rakendamiseks astutavate sammude kohta,

asjaomaste ühtsete kontaktpunktide kontaktandmeid ja asjakohasel juhul rahalise toetuse võimalusi.

Jah MTM määrus nr 36 lisa 4 Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 19 lg 10. Hoone või hoone osa omanikule või rentnikule võib anda ka muud teavet asjakohaste teemade kohta, nagu energiaaudit, rahalised või muud stiimulid ja rahastamisvõimalused või nõuandeid hoone

kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise kohta.

Valikuline MTM määrus nr 36 lisa 4; EnKS

§ 30 lõiked 6–8

Uus säte. Täiendav teave

soovituste, rahaliste võimaluste

ja tehnilise nõustamise kohta

seotakse energiamärgise lisas 4

esitatavate andmetega ning

ühtsete kontaktpunktide

ülesannetega.

Artikkel 19 lg 11. Hoone osade energiamärgise väljastamine võib põhineda:

a) hoonele tervikuna antud energiamärgisel; või b) teise samasse hoonesse kuuluva sama tüüpi, samade energiaomadustega hoone osa hindamisel.

Valikuline EIM määrus nr 63 § 1 lg 5 Kehtiv säte

Artikkel 19 lg 12. Ühepereelamute energiamärgise väljastamine võib põhineda teise, sarnase projekti ja

suurusega ning sarnase tegeliku energiatõhususega tüüphoone hindamisel, kui kõnealuse sarnasuse tagab energiamärgist väljastav ekspert.

Valikuline MTM määrus nr 36 Kehtiv säte. Energiamärgise väljastamise kord on

kehtestatud määruses nr 36, kusjuures see kohaldub ka väikeelamutele (ühepereelamutele).

Artikkel 19 lg 13. Energiamärgis kehtib kuni 10 aastat.

Liikmesriigid tagavad, et kui hoonele on välja antud energiamärgis, mis on madalam kui tase C, siis kutsutakse hoone omanik renoveerimisalaseks nõustamiseks ühtsesse kontaktpunkti järgmistest aegadest varasemal:

a) vahetult pärast hoone energiamärgise aegumist või b) viis aastat pärast energiamärgise väljaandmist.

Jah EhS § 66 lg 3; EnKS § 30 lõiked

6–8

Kehtiv säte, praktilise

rakendamise kohaldamisala. Kehtiva EhS § 66 lg 3 kohaselt kehtib projekteeritud energiavajaduse kohta antud

energiamärgis kaks aastat hoone valmimisest arvates. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis

kehtib 10 aastat. Täiendav teave soovituste, rahaliste võimaluste ja tehnilise nõustamise kohta seotakse

energiamärgise lisas 4 esitatavate andmetega ning ühtsete kontaktpunktide

ülesannetega EnKS § 30 lõigetes 6–8.

30

Artikkel 19 lg 14. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korras, mille

puhul uuendatakse ainult üksikuid elemente (üksikute või eraldiseisvate meetmete abil). Liikmesriigid teevad energiamärgise ajakohastamise lihtsustatud korras kättesaadavaks siis, kui on rakendatud

renoveerimispassis kindlaks määratud meetmed või kui kasutatakse hoone digikaksikut, muid sertifitseeritud meetodeid või hoone energiatõhusust määravate

sertifitseeritud vahendite kaudu saadud andmeid.

Jah MTM määrus nr 36; EhS § 69 8 lg 5 Uus säte. Praktilise

rakendamise kohaldamisala.

Ülevõtmine eeldab

energiamärgise uuendamise

lihtsustatud korra täpsustamist

määruses nr 36 või

ehitisregistri tööprotsessides,

samuti uues renoveerimispassi

määruses.

Artikkel 20 - Energiamärgiste väljastamine

Artikkel 20 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalne

energiamärgis väljastatakse: a) hoonetele või hoone osadele, mida ehitatakse, oluliselt rekonstrueeritakse, müüakse, üüritakse uuele üürnikule või mille puhul uuendatakse üürilepingut;

b) olemasolevatele hoonetele, mille omanik on või mida kasutab avaliku sektori asutus. Kui asjaomasele hoonele või hoone osale on energiamärgis

direktiivi 2010/31/EL või käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud ja see on kehtiv, siis energiamärgise väljastamise nõuet ei kohaldata.

Liikmesriigid tagavad, et soovi korral väljastatakse energiamärgis paberkandjal.

Jah EhS § 66 lg 5; EhS § 67 lg-d 1 ja

2 MTM määrus nr 36 § 3 lg 7.

Kehtiva EhS § 66 lg 5 kohaselt

kannab energiamärgise andja energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. Ehitisregistris

on energiamärgis avalik kõigile. EhS § 67 lõikega 2 on

sätestatud, et hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse

võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia

antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on

täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris.

EhS § 67 lõiget 1 ja § 68 lõiget 1 täiendatakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmiseg, et see oleks kooskõlas artikli 20

lõikega 1. MTM määruse nr 36 § 3 lõike

7 kohaselt toimub energiamärgise andmine üksnes läbi riikliku ehitisregistri.

Artikkel 20 lg 2. Liikmesriigid nõuavad, et hoone või hoone osa ehitamisel, olulisel rekonstrueerimisel või müümisel või üürile andmisel või hoone või hoone osa

üürilepingu uuendamise korral näidatakse energiamärgist tulevasele ostjale või üürnikule ja et energiamärgis antakse ostjale või üürnikule üle.

Jah EhS § 67 lg 1; EhS § 67 lg 2 p 1 ja p 2.

MTM määrus nr 36 § 3 lg 2.

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Praktilise rakendamise kohaldamisala. EhS § 67 lõikega 2 on

sätestatud, et hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule

peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia

antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on

täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris.

MTM määruse nr 36 § 3 lg 2 kohaselt antakse miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks projekteeritavale

või oluliselt

31

rekonstrueeritavale hoonele energiaarvutusel põhinev

energiamärgis, väikeelamu puhul lihtsustatud meetodil põhinev energiamärgis.

Artikkel 20 lg 3. Hoone müümisel või üürile andmisel enne selle valmimist või olulist rekonstrueerimist võivad

liikmesriigid nõuda, et müüja esitaks hinnangu hoone tulevase energiatõhususe kohta, erandina lõigetest 1 ja 2; sellisel juhul väljastatakse energiamärgis hiljemalt pärast hoone valmimist või renoveerimistööde lõpetamist ning see

kajastab teostusjärgset olukorda.

Valikuline EhS § 65 lg 1; EhS § 66 lg 1; EhS § 67 lg-d 1 ja 2

Kehtivad sätted

Artikkel 20 lg 4. Liikmesriigid nõuavad, et müügiks või üüriks pakutavatel hoonetel või hoone osadel peab olema energiamärgis, ja et vastavalt vajadusele hoone või hoone osa energiamärgisele kantud energiatõhususarv ja

energiatõhususklass lisatakse veebi- ja võrguvälistes kuulutustesse, sealhulgas kinnisvaraportaalide veebisaitidel avaldatud kuulutustesse.

Liikmesriigid teevad valimipõhiseid või muid kontrolle, et tagada nende nõuete täitmine.

Jah EhS § 67 lg 1 ja 2; EhS § 130 lg 3 p 5; EhS § 130 lg-d 4 ja 4

1

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. EhS § 67 lõiget 1 täiendatakse

direktiivi ülevõtuga, et see oleks kooskõlas artikli 20 lõikega 4.

EhS § 130 lg 3 p 5 kohaselt teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

riiklikku järelevalvet hoone energiatõhususe ja energiamärgiste nõuete täitmist.

EhS § 130 lg 4 kohaselt teostab amet kontrolli juhuvaliku alusel ja tagab, et

energiamärgise nõuete vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Ameti poolt läbiviidav märgiste

kontroll hõlmab EhS § 130 lõikes 4

1 toodut.

Artikkel 20 lg 5. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse vastavalt kohaldatavatele riigisisestele ühisomandi või ühise kinnisvara normidele.

Jah Asjaõigusseadus ja asjaõiguse

üldpõhimõtted; korteriomandi- ja

korteriühistuseadus; EhS § 67 lg-d

1 ja 2.

Kehtivad sätted. Artikli 20

lõike 5 nõue rakendub koos

riigisiseste asjaõiguse ja

ühisomandi normidega; eraldi

uut ülevõtmissätet ei ole vaja.

Artikkel 20 lg 6. Liikmesriigid võivad artikli 5 lõike 3 punktides b, c ja e osutatud hooneliigid käesoleva artikli lõigete 1, 2, 4 ja 5 kohaldamisest välja arvata. Liikmesriigid,

kes otsustasid 28. maiks 2024 vabastada käesolevast artiklist tulenevatest kohustustest elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav

energiatarbimine on vähem kui 25 % aastaringse kasutamise energiatarbimisest, võivad vabastust ka edaspidi kohaldada.

Valikuline EhS § 62 lg 2; EhS § 66 lg 11 Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

EhSi täiendatakse uue sättega (§ 66 lg 1

1 ), millega

sätestatakse Artikli 20(6)

kohane erand.

Artikkel 20 lg 7. Energiamärgiste võimaliku mõju üle kohtumenetluses otsustatakse vajaduse korral vastavalt

riigisisesele õigusele.

Jah - Kehtiv riigisisene

menetlusõigus. Energiamärgise

kui tõendi mõju hinnatakse

vajaduse korral riigisisese

menetlusõiguse alusel.

Artikkel 20 lg 8. Liikmesriigid tagavad, et kõik väljastatud energiamärgised laaditakse üles artiklis 22 osutatud hoonete

energiatõhususe andmebaasi. Üles tuleb laadida kogu energiamärgis, sealhulgas kõik hoone energiatõhususe arvutamiseks vajalikud andmed.

Jah MTM määrus nr 36 § 3 lg 4-7, § 10 lg 1

Kehtivad sätted

Artikkel 21 - Energiamärgiste väljapanek

Artikkel 21 lg 1. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et hoones, millele on artikli 20 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis ning milles asuvad avaliku sektori asutused, mida inimesed sageli külastavad, pannakse

energiamärgis välja silmatorkavasse ja avalikkusele selgelt nähtavasse kohta.

Jah EhS § 68 lg-d 1-3 Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikkel 21 lg 2. Liikmesriigid nõuavad, et mitteeluhoones, millele on artikli 20 lõike 1 kohaselt väljastatud energiamärgis, pannakse energiamärgis välja

silmatorkavasse ja selgelt nähtavasse kohta.

Jah EhS § 68 lg 1; MTM määrus nr 47 § 2 lg-d 1 ja 2

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

32

Artikkel 21 lg 3. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kohusta energiamärgisesse kantud soovitusi välja panema.

Jah MTM määruse nr 36 § 6 lg 3 ja § 9 lg 2

Praktiline rakendamine. Määrusega nr 36 nähakse ette

energiamärgise koondinformatsiooni vorm, mis ei sisalda energiamärgisesse kantud

soovitusi – seega ei kohustata soovitusi vastavalt artiklile 21(3) välja panema.

Artikkel 22 - Hoonete energiatõhususe andmebaasid

Artikkel 22 lg 1. Iga liikmesriik loob hoonete energiatõhususe riikliku andmebaasi, mis võimaldab koguda

andmeid üksikute hoonete energiatõhususe ja riigi hoonefondi üldise energiatõhususe kohta. Sellised andmebaasid võivad koosneda omavahel ühendatud andmebaasidest.

Andmebaas võimaldab koguda andmeid kõigist asjaomastest allikatest sinna kantud hoonete energiamärgiste, ülevaatuste, renoveerimispassi,

nutivalmiduse näitaja ning arvutatud või mõõdetud energiatarbimise kohta. Andmebaasi täiendamiseks võib koguda ka andmeid hooneliikide kohta. Samuti võib koguda ja säilitada andmeid nii kasutusaegsete kui ka kehastunud

heitkoguste ja kogu olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali kohta.

Jah/ valikuline

EhS § 58, § 60 lg 1

VV määrus nr 69 § 2 ja ptk 2

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega. Muudetakse VV määrust nr 69. Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

Artikkel 22 lg 2. Hoonefondi puudutavad anonüümitud koondandmed tehakse vastavalt liidu ja riiklikele andmekaitse-normidele üldsusele kättesaadavaks.

Salvestatud andmed peavad olema masinloetavad ja kättesaadavad asjakohase digiliidese kaudu. Liikmesriigid tagavad hoone omanikele, üürnikele ja haldajatele ning finantseerimisasutustele, kui tegemist on nende

investeerimis- või laenuportfelli kuuluvate hoonetega, ning omaniku loal ka sõltumatutele ekspertidele hõlpsa ja tasuta juurdepääsu kõikidele asjaomase hoone energiamärgisega seotud andmetele. Üüriks või müügiks pakutavate hoonete

puhul tagavad liikmesriigid potentsiaalsetele üürnikele või ostjatele, kellele hoone omanik on selleks loa andnud, juurdepääsu kõikidele asjaomase hoone energiamärgisega seotud andmetele.

Jah EhS § 60 lg 3; EhS § 66 lg 5 VV määrus nr 69 § 39

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala.

Ehitisregistri andmed on kõigile avalikult kättesaadavad.

Artikkel 22 lg 3. Liikmesriigid tagavad, et kohalikel

omavalitsustel on juurdepääs nende territooriumil asuvate hoonete asjaomastele energiatõhususe andmetele, mida on vaja kütte- ja jahutuskavade koostamise hõlbustamiseks ning mis sisaldab toimivaid geoinfosüsteeme ja nendega

seotud andmebaase kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Liikmesriigid toetavad kohalikke asutusi andmete ja teabe haldamiseks vajalike vahendite hankimisel.

Jah EhS § 60 lg 3

Kehtiv säte.

Ehitisregistri andmed on kõigile avalikult kättesaadavad.

Artikkel 22 lg 4. Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe energiamärgist omavate hoonete

osakaalu kohta riigi hoonefondis ning koond- või anonüümitud andmed asjaomaste hoonete energiatõhususe, sealhulgas energiatarbimise ja olelusringi globaalse

soojenemise potentsiaali kohta, kui need on kättesaadavad. Avalikustatud teavet ajakohastatakse vähemalt kaks korda aastas. Liikmesriigid teevad koond- või anonüümitud andmed taotluse korral kättesaadavaks avaliku sektori ja

teadusasutustele, näiteks riiklikele statistikaametitele.

Jah EhS § 60 lg 3 VV määrus nr 69 § 2 lg 1 ja § 39

Kehtivad sätted.

Ehitisregistri andmed on kõigile avalikult kättesaadavad.

Artikkel 22 lg 5. Liikmesriigid tagavad, et riiklikus andmebaasis sisalduv teave edastatakse vähemalt kord aastas ELi hoonefondi vaatluskeskusele. Liikmesriigid võivad teavet edastada sagedamini.

Jah/ valikuline (viimane lause)

EhS § 60 lg 3

VV määrus nr 69 § 39.

Praktilise rakendamise

kohaldamisala. Andmete

edastamine ELi hoonefondi

vaatluskeskusele korraldatakse

ehitisregistri andmete alusel;

andmeedastuse täpsustatakse

tehniline kord rakendusaktide

tasandil.

Artikkel 22 lg 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühtsed näidisvormid teabe

edastamiseks ELi hoonefondi vaatluskeskusele. Esimene selline rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 30. juuniks 2025. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli

33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Ei - Komisjoni kohustus

33

Artikkel 22 lg 7. Teabe sidususe ja järjepidevuse huvides tagavad liikmesriigid, et hoonete energiatõhususe riiklik

andmebaas on koostalitlusvõimeline ja integreeritud muude hoonetega seotud teavet sisaldavate haldusandmebaasidega, nagu riiklik hoonekataster või kinnistusraamat ja hoonete digitaalsed logiraamatud.

Jah EhS § 60 lg 1 AvTS § 43

3 lg 2

VV määrus nr 58 § 5 lg 1 p 2

Kehtivad sätted, praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 23 - Ülevaatus

Artikkel 23 lg 1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et kehtestada hoones üle 70 kW efektiivse

nimivõimsusega kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, sealhulgas nende kombinatsioonide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus. Süsteemi efektiivne nimivõimsus põhineb kütte- ja jahutusallikate nimivõimsuste summal.

Jah Ehs 69 3 lg 2 Kehtiv säte

Artikkel 23 lg 2. Liikmesriigid võivad kehtestada eraldi

ülevaatuskorra elu- ja mitteeluhoonete süsteemide kontrollimiseks.

Valikuline - Valikuline säte; eraldi

ülevõtmist ei kavandata.

Artikkel 23 lg 3. Liikmesriigid võivad kehtestada erinevad ülevaatussagedused sõltuvalt süsteemi tüübist ja efektiivsest nimivõimsusest, samas võttes arvesse asjaomase süsteemi

ülevaatusega seotud kulusid ja ülevaatusest tuleneda võivat prognoositavat energiakulude säästu. Süsteeme kontrollitakse vähemalt iga viie aasta järel. Üle 290 kW efektiivse nimivõimsusega energiaallikatel põhinevate

süsteemide ülevaatus peab toimuma vähemalt iga kolme aasta järel.

Jah/ valikuline (esimene

lause)

Ehs 69 3 lg 2

1 Uus säte.

Artikkel 23 lg 4. Ülevaatus hõlmab energiaallika või - allikate, ringluspumpade ja kui see on asjakohane, ventilatsioonisüsteemi komponentide, õhu- ja

veejaotussüsteemide, hüdraulilise tasakaalustamise süsteemide ja juhtimissüsteemide hindamist. Liikmesriigid võivad kohaldada ülevaatuskorda kõikide I lisas nimetatud

täiendavate hoonesüsteemide suhtes. Selline ülevaatus hõlmab hoone vajadusest lähtuvat soojus- ja jahutusallika või -allikate ja selle/nende

põhikomponentide tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab arvesse süsteemi võimekust optimeerida olemasolevat energiasäästutehnoloogiat kasutades oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes kasutustingimustes ning

kasutusotstarbe muutumisest tingitud muutuvates tingimustes. Asjakohasel juhul hinnatakse ülevaatuse käigus, kas asjaomast süsteemi on võimalik kasutada mõnes muus ja tõhusamas temperatuuriseadistuses, näiteks madalal

temperatuuril veepõhistes küttesüsteemides, sealhulgas soojusväljastuse ja temperatuuri-/voolunõuete kehtestamise kaudu, tagades samas selle süsteemi ohutu toimimise. Ülevaatus hõlmab asjakohasel juhul põhihinnangut

fossiilkütuste kohapealse kasutamise vähendamise teostatavuse kohta, näiteks lõimides taastuvenergiat, muutes energiaallikaid või asendades või kohandades

olemasolevaid süsteeme. Kui ventilatsioonisüsteem on paigaldatud, hinnatakse ka selle võimsust ja võimet optimeerida selle toimivust hoone konkreetse ja praeguse kasutuse jaoks olulistes tüüpilistes

või keskmistes töötingimustes. Kui süsteemi ei ole muudetud või hoone vajadused ei ole pärast käesoleva artikli kohast ülevaatust muutunud, võivad liikmesriigid otsustada, et põhikomponendi või selle

toimimise hindamist eri temperatuuride puhul ei pea kordama.

Jah MTM määrus nr 47 § 4 ja § 5; EhS

§ 69 3 lg-d 2 ja 4

Kehtivad sätted, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Artikli 23 lõike 4 nõuded

võetakse üle tehnosüsteemide

ülevaatuse sisu täpsustamisega

MTM määruses nr 47.

Artikkel 23 lg 5. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või

lepinguliste tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, näiteks energiatõhususe lepingutega või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või võrguettevõtja ning mille

suhtes kohaldatakse seetõttu tõhususe seire meetmeid süsteemi poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest tuleneva

mõjuga.

Jah EhS § 69 3 lg 5 p 1 Kehtiv säte

34

Artikkel 23 lg 6. Kui üldine mõju on samaväärne lõike 1 kohase mõjuga, võivad liikmesriigid otsustada võtta

alternatiivseid meetmeid, näiteks rahaline toetus või kasutajate nõustamine energiaallikate asendamise, süsteemi muude muudatuste ja alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata kõnealuste süsteemide toimivust, tõhusust ja sobivat

suurust. Enne käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud

alternatiivsete meetmete kohaldamist esitab iga liikmesriik komisjonile aruande, milles tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1 osutatud meetmete samaväärsust, sealhulgas energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

osas.

Valikuline - Valikuline säte, mille

ülevõtmist ei kavandata.

Artikkel 23 lg 7. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on vabastatud hooned, mis on vastavuses artikli 13 lõikega 10 või 11.

Jah EhS § 69 3 lg 5 p 2 Kehtiv säte

Artikkel 23 lg 8. Liikmesriigid kehtestavad ülevaatuskorra või alternatiivsed meetmed, näiteks digitaalsed vahendid ja

kontrollnimekirjad, tõendamaks, et üleantud ehitus- ja renoveerimistööd vastavad kavandatud energiatõhususele ja ehitusalastes õigusaktides või samaväärsetes eeskirjades sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele.

Jah Määrus nr 47 § 2 Kehtiv säte. Praktilise

rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 23 lg 9. Liikmesriigid lisavad ülevaatuskorra ja

selle tulemuste kokkuvõtliku analüüsi artiklis 3 osutatud riiklikule hoone renoveerimiskavale. Liikmesriigid, kes on otsustanud kasutada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud alternatiivseid meetmeid, lisavad kokkuvõtva analüüsi ja

alternatiivsete meetmete rakendamisel saadud tulemused.

Jah EnKS § 4 3 lg 2 p 9 Eelnõu § 3 p-ga 3 lisatakse

EnKS § 4 3 , mille lg 2 p 9

hõlmab energiasäästu ja kasu

hinnangut renoveerimiskavas.

Artikkel 24 - Kütte-, ventilatsiooni- ning jahutussüsteemide ülevaatuse aruanded

Artikkel 24 lg 1. Pärast kütte-, ventilatsiooni- või jahutussüsteemi ülevaatust antakse välja ülevaatuse aruanne. Ülevaatuse aruanne sisaldab vastavalt artiklile 23

läbiviidud ülevaatuse tulemusi ning soovitusi üle vaadatud süsteemi energiatõhususe kulutõhusaks parandamiseks. Nimetatud soovitused võivad tugineda kontrollitava

süsteemi energiatõhususe võrdlusele parimat võimalikku energiasäästutehnoloogiat kasutava teostatava süsteemi energiatõhususega ja sellise sarnast tüüpi süsteemi energiatõhususega, mille kõik osad vastavad kehtiva õiguse

kohaselt nõutavale energiatõhususele. Soovitused sisaldavad asjakohastel juhtudel fossiilkütuste kohapealse kasutamise vähendamise teostatavust käsitleva põhihinnangu tulemusi. Ülevaatuse aruandes märgitakse ära kõik ülevaatuse käigus

tuvastatud ohutusprobleemid. Aruande autorit ei peeta siiski vastutavaks selliste ohutusprobleemide tuvastamise või neile osutamise eest.

Jah/ valikuline (teine lõik)

MTM määrus nr 47; EhS § 69 3 Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega.

Muudetakse määrust.

Artikkel 24 lg 2. Ülevaatuse aruanne antakse üle hoone või hoone osa omanikule või rentnikule.

Jah MTM määrus nr 47 § 6 lg 2 Kehtiv säte

Artikkel 24 lg 3. Ülevaatuse aruanne laaditakse üles artikli 22 kohasesse riiklikku hoonete energiatõhususe andmebaasi.

Jah MTM määrus nr 47 § 6 lg 1 Kehtiv säte, praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 25 - Sõltumatud eksperdid

1. Liikmesriigid tagavad, et hoonete energiamärgise

väljastavad, renoveerimispassi ja nutivalmiduse hinnangu koostavad ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide ülevaatuse viivad läbi sõltumatud erialase ettevalmistusega või sertifitseeritud eksperdid, kes tegutsevad iseenda

tööandjatena või töötavad avaliku sektori asutuses või eraõiguslikus ettevõtjas.

Eksperdid sertifitseeritakse vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 28, võttes arvesse nende pädevust.

Jah Kehtivad sätted: EhS § 24

EhS § 24 lg 2 p-d 4 1 ja 4

2 ; EhS §

69 8 lg 2; EhS § 69

5 lg 3; EhS §

69 3 ; EhS § 66 lg 5

Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275 ülevõtmisega. Praktilise rakendamise kohaldamisala.

Artikkel 25 lg 2. Liikmesriigid avalikustavad teabe koolituste ja sertifitseerimise kohta. Liikmesriigid tagavad kas erialase ettevalmistusega ja/või sertifitseeritud

ekspertide korrapäraselt ajakohastatud loetelu või selliste ekspertide teenuseid pakkuvate sertifitseeritud ettevõtete korrapäraselt ajakohastatud loetelu avalikustamise.

Jah EhS § 24 lg 2 p-d 1-9, 4 1 ja 4

2 Kehtiv säte, praktilise

rakendamise kohaldamisala.

Vajalike kutsete osas on teave

avalikustatu kutseregistris.

Artikkel 26 - Ehitusspetsialistide sertifitseerimine

35

Artikkel 26 lg 1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 3 ja II lisaga ning direktiivi

(EL) 2023/1791 artikliga 28 integreeritud renoveerimistöid tegevatel ehitusspetsialistidel on asjakohane pädevus.

Jah EhS § 24 lg 2 p-d 1–9, 4 1 ja 4

2 Kehtiv säte, praktilise

rakendamise kohaldamisala.

Asjakohast pädevust reguleerib EhS ning kutseseadus. Pädevusalane info on kättesaadav kutseregistrist.

Artikkel 26 lg 2. Kui see on asjakohane ja teostatav,

tagavad liikmesriigid, et integreeritud renoveerimistööde pakkujatel on võimalik kasutada sertifitseerimist või muid samaväärseid kvalifitseerimissüsteeme, kui see ei ole hõlmatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 18 lõikega 3 või

direktiivi (EL) 2023/1791 artikliga 28.

Jah EhS § 24 lg 2 p-d 1–9, 4 1 ja 4

2 Kehtiv säte, praktilise

rakendamise kohaldamisala. Asjakohast pädevust reguleerib EhS ning kutseseadus. Pädevusalane info on

kättesaadav kutseregistrist.

Artikkel 27 - Sõltumatu kontrollisüsteem

1. Liikmesriigid tagavad, et energiamärgiste jaoks kehtestatakse vastavalt VI lisale sõltumatud

kontrollisüsteemid ja et sõltumatud kontrollisüsteemid kehtestatakse ka renoveerimispasside, nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide ülevaatuse aruannete jaoks. Liikmesriigid võivad kehtestada

eraldi süsteeme energiamärgiste, renoveerimispasside ja nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide ülevaatuse aruannete kontrollimiseks.

Jah/valiku -line (teine

lause)

EhS§ 24 lg 1; EhS § 66 lg 5; EhS §

69 8 ; EhS § 130 lg 3 p 5; EhS § 130

lg-d 4 ja 4 1 ;

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275

ülevõtmisega.

Muudetakse kehtivat sätet.

2. Liikmesriigid võivad delegeerida sõltumatute kontrollisüsteemide rakendamise ülesanded ametiasutustele.

Kui liikmesriigid otsustavad delegeerimise kasuks, tagavad nad sõltumatute kontrollisüsteemide rakendamise kooskõlas VI lisaga.

Valikuline EhS § 130 lg-d 4 ja 4 1 Kehtiv säte

3. Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud

energiamärgised, renoveerimispassid, nutivalmiduse näitajad ja ülevaatuse aruanded tehakse nõudmisel kättesaadavaks pädevatele asutustele või organitele.

Jah VV määrus nr 69 § 2; EhS § 60 lg

1 p 121; EhS § 698 lg 4; EhS § 66

lg 5; EhS § 69 3

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275

ülevõtmisega.

Artikkel 28 - Läbivaatamine

Komisjon, keda abistab artiklis 33 osutatud komitee, vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt 31. detsembriks 2028, võttes seejuures arvesse direktiivi kohaldamise käigus

saadud kogemusi ja tehtud edusamme, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid.

Läbivaatamise osana hindab komisjon, kas 2050. aastaks täielikult dekarboniseeritud ja heitevaba hoonefondi saavutamiseks piisab sellest, et kohaldatakse käesolevat direktiivi ja muid õigusakte, milles käsitletakse

energiatõhusust ja hoonete kasvuhoonegaaside heite vähendamist, eelkõige CO2 hinnastamise kaudu, või tuleks kogu hoonefondi suhtes võtta liidu tasandil kasutusele täiendavad siduvad meetmed, eelkõige kohustuslikud

energiatõhususe miinimumstandardid, sealhulgas selleks, et tagada artikli 9 lõikes 2 sätestatud 2030. ja 2035. aasta väärtuste saavutamine. Komisjon hindab ka riiklikke tegevuskavasid ja eelkõige uutele hoonetele kavandatud

olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusi vastavalt artikli 7 lõikele 4 ning kaalub täiendavate meetmete vajadust säästva tehiskeskkonna edendamiseks.

Lisaks analüüsib komisjon, kuidas liikmesriigid saaksid kohaldada liidu ehitus- ja energiatõhususe poliitikas piirkondlikku ja naabruskondlikku integreeritud käsitust, tagades kõikide hoonete vastavuse energiatõhususe

miinimumnõuetele, näiteks integreeritud renoveerimisprogrammide ja üldiste renoveerimiskavadega, mida kohaldatakse üksikhoone asemel ruumilises kontekstis mitme hoone suhtes. Komisjon hindab ka seda, kas

alternatiivsed näitajad, näiteks lõppenergia kasutus ja energiavajadus, vastaksid paremini I lisa eesmärkidele.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 29 - Teavitamine

Artikkel 29 lg 1. Liikmesriigid valmistavad ette ja viivad läbi teabe- ja teadvustamiskampaaniaid. Nad võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada hoonete või hoone osade

omanikke ja üürnikke ning kõiki asjaomaseid turuosalisi, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ja energiakogukondi, erinevatest meetoditest ja tavadest, mis aitavad suurendada energiatõhusust. Eelkõige võtavad

liikmesriigid vajalikke meetmeid, et anda vähekaitstud leibkondadele kohandatud teavet. See teave tehakse

Jah EnKS § 4 3 lg 2 p 4; EnKS § 30 lg-

d 6–8

Uus säte, praktiline

rakendamine.

36

kättesaadavaks ka kohalikele ametiasutustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

Artikkel 29 lg 2. Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete omanikele ja üürnikele teavet energiamärgiste, sealhulgas nende otstarbe ja eesmärkide kohta, kulutõhusate meetmete kohta ning vajaduse korral ka hoone energiatõhususe

suurendamise rahastamisvahendite kohta ja fossiilkütustel töötavate katelde säästlikumate alternatiividega asendamise kohta. Liikmesriigid esitavad teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu, nagu

renoveerimisalane nõustamine ja artikli 18 kohaselt loodud ühtsed kontaktpunktid, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondadele.

Liikmesriikide taotlusel abistab komisjon liikmesriike lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamiseks vajalike teabekampaaniate korraldamisel, mis võib toimuda liidu programmide raames.

Jah EnKS § 30 lg-d 6–8; EnKS § 4 3 lg

2 p 4

Kehtiv säte, mida muudetakse direktiivi (EL) 2024/1275

ülevõtmisega.

Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

Artikkel 29 lg 3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva

direktiivi rakendamise eest vastutavaid isikuid juhendatakse ja koolitatakse, sealhulgas alaesindatud rühmadega seotud aspektide kohta. Juhendamisel ja koolitamisel tuleb pöörata tähelepanu energiatõhususe parandamise olulisusele ning

see peab võimaldama võtta arvesse energiatõhususe parandamise, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise ning kaugkütte ja -jahutuse tarbimise optimaalset

kombineerimist tööstus- või elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel. Selliste juhendamiste ja koolituste käigus võidakse käsitleda ka struktuurseid täiustusi,

kliimamuutustega kohanemist, tuleohutust, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riske, ohtlike ainete, sealhulgas asbesti kõrvaldamist, õhusaasteainete (sealhulgas

tahkete peenosakeste) eraldust, sisekliima kvaliteeti ja puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi. Liikmesriigid püüavad käesoleva direktiivi eesmärkide edendamiseks kehtestada meetmeid, et toetada kohalike ja piirkondlike

omavalitsuste, taastuvenergiakogukondade ja muude asjaomaste osalejate koolitamist, näiteks kodanike juhitud renoveerimisalgatusi.

Jah/

valikuline (kolmas lause)

EnKS § 30 lg-d 6–8; EnKS § 4 3 lg

2 p 4

Praktilise rakendamise

kohaldamisala.

Artikkel 29 lg 4. Komisjon parandab pidevalt oma teabeteenuseid, eriti hoonete energiatõhususe Euroopa

portaalina mõeldud veebisaiti, mis on suunatud kodanikele, erialatöötajatele ja asutustele, et abistada liikmesriike, kes teevad jõupingutusi, et parandada teavitustööd ja asjaosaliste teadlikkust. Nimetatud veebisaidil avaldatud

teave võib sisaldada linke asjakohastele liidu, riigisisestele, piirkondlikele ja kohalikele normidele, linke EUROPA veebisaitidele, kus on avaldatud riiklikud energiatõhususe tegevuskavad, linke olemasolevatele rahastamisvahenditele

ning parimate tavade näidetele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas seoses käesoleva direktiivi artikli 18 kohaselt loodud ühtsete kontaktpunktidega. Seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (33) loodud Õiglase Ülemineku Fondi, kliimameetmete sotsiaalfondi ning taaste- ja vastupidavusrahastuga jätkab

komisjon oma teabeteenuseid ja tugevdab neid veelgi, et lihtsustada olemasolevate vahendite kasutamist, andes huvitatud sidusrühmadele, sealhulgas riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele, abi ja teavet

rahastamisvõimaluste kohta, sealhulgas koostöös Euroopa Investeerimispangaga Euroopa kohaliku energiaabi fondi kaudu, võttes arvesse õigusraamistiku viimaseid muudatusi.

Ei

Komisjoni kohustus

Artikkel 30 - Konsulteerimine

Selleks et hõlbustada käesoleva direktiivi tulemuslikku rakendamist, konsulteerivad liikmesriigid vajaduse korral ja

kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutustega. Nimetatud konsulteerimine on eriti oluline artikli 29 kohaldamiseks.

Jah HÕNTE; EnKS § 4 4 ; EnKS § 30

lg-d 6–8

Kehtiv säte, mida täiendatakse.

Artikkel 31 - I lisa kohandamine tehnika arenguga

37

Komisjon võtab vastavalt artiklile 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi I lisa punktide 4 ja

5 kohandamiseks tehnika arenguga.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 32 - Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 32 lg 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 32 lg 2. Artiklites 6, 7, 15, 17 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile piiramata ajaks alates 28. maist 2024.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 32 lg 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 6, 7, 15, 17 ja 31 osutatud volituste delegeerimise

igal ajal kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistamise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 32 lg 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta

institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 32 lg 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks

Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 32 lg 6. Artikli 6, 7, 15, 17 või 31 alusel vastu

võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja

nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 33 - Komiteemenetlus

Artikkel 33 lg 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 182/2011 (34) tähenduses.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 33 lg 2. Käesolevale lõikele viitamisel

kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 33 lg 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Ei - Komisjoni kohustus

Artikkel 34 - Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida

kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad oleva mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Jah EhS § 133- § 140 Kehtiv säte

Artikkel 35 - Ülevõtmine

Artikkel 36 lg 1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 1, 2 ja 3,

5–29 ja 32 ning I, II ja III ning V–X lisade järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 29. maiks 2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ja vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid jõustavad artikli 17 lõike 15 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 2025.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid

viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Jah EhS normitehniline märkus; EnkS

normitehniline märkus

Praktiline rakendamine.

Eelnõu § 2 kirjeldab

rakendamisega seotud

tähtaegasid ja tingimusi.

Jõustumine üldises korras,

välja arvatud erisätetele

määratud direktiivi kohased

rakendamise tähtajad.

Artikkel 35 lg 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende

poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Jah -Praktiline rakendamine

38

Artikkel 36 - Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2010/31/EL, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 30.

maist 2026, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas osutatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegade ja kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Ei - Normitehniline märkus

Artikkel 37 - Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast

selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikleid 30, 31, 33 ja 34 kohaldatakse alates 30. maist 2026.

Ei - Normitehniline märkus

Artikkel 38 - Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 24. aprill 2024 Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja R. METSOLA Nõukogu nimel eesistuja

M. MICHEL

Ei - Normitehniline märkus

I LISA - Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik (millele on osutatud artiklis 4)

1. Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks arvutusliku või mõõdetud energiakasutuse alusel ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, sisseehitatud valgustuse ja hoone muude

tehnosüsteemidega seotud tüüpilist energiatarbimist. Liikmesriigid tagavad, et tüüpiline energiakasutus kajastab iga asjaomase hooneliigi puhul tegelikke kasutustingimusi ja kasutaja tüüpilist käitumist. Võimaluse korral peavad

tüüpiline energiakasutus ja kasutaja tüüpiline käitumine põhinema kättesaadaval riiklikul statistikal, ehituseeskirjadel ja mõõdetud andmetel.

Kui hoonete energiatõhususe arvutamise aluseks on mõõdetud energiakasutus, peab arvutusmetoodika võimaldama kindlaks teha elanike käitumise ja kohaliku

kliima mõju, mis ei tohi arvutuse tulemust mõjutada. Hoonete energiatõhususe arvutamiseks kasutatavad mõõdetud energiakasutuse andmed peavad sisaldama näitu, mis on mõõdetud vähemalt igakuiselt, ja peavad eristama

energiakandjaid. Liikmesriigid võivad kasutada mõõdetud energiakasutust tavapärastes töötingimustes, et kontrollida arvutatud

energiakasutuse õigsust ning võimaldada arvutatud ja tegeliku energiatõhususe võrdlemist. Kontrollimiseks ja võrdlemiseks kasutatav mõõdetud energiatarbimine võib põhineda igakuistel näitudel.

Hoone energiatõhusust väljendatakse primaarenergia kasutuse võrdluspõrandapindala ühiku kohta aastas

kWh/(m2 aasta) arvulise näitaja abil energiamärgise väljaandmise ja energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil. Hoone energiatõhususe määramiseks kasutatavad meetodid peavad olema

läbipaistvad ja uuendustele avatud. Liikmesriigid kirjeldavad oma riigisisest arvutusmeetodit lähtuvalt hoonete energiatõhusust käsitlevate peamiste

Euroopa standardite, nimelt (EN) ISO 52000-1, (EN) ISO 52003-1, (EN) ISO 52010-1, (EN) ISO 52016-1, (EN) ISO 52018-1, (EN) 52120-1, (EN) 16798-1 ja EN 17423 või neid asendavate dokumentide A lisast. Käesolev säte ei

tähenda kõnealuste standardite õiguslikku kodifitseerimist. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui

Jah/ valikuline (kolmas lõik)

Ehs § 66 lg 1 ja 3 EIM määrus nr 63 MTM määrus nr 58 MTM määrus nr 36

Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega

rakendusmäärustes.

39

hooneid varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemidega, tunnustatakse sellisest energia

tarnimisest saadavat kasu, eelkõige taastuvenergia osakaalu, ja võetakse seda arvutusmetoodikas arvesse individuaalselt sertifitseeritud või tunnustatud primaarenergiateguritega.

2. Ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, valgustuse ja hoone muude

tehnosüsteemidega seotud energiavajadus ja energiakasutus, arvutatakse kasutades kuupikkuseid, tunniajaseid või väiksemaid arvutusintervalle, et võtta arvesse muutuvaid tingimusi, mis oluliselt mõjutavad süsteemi toimimist ja

tõhusust ning sisetingimusi ning et optimeerida liikmesriikide poolt riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud tervise, siseõhu kvaliteedi, sealhulgas mugavuse

taset. Kui direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud energiamõjuga tooteid käsitlevad tootespetsiifilised normid sisaldavad konkreetseid tootekirjelduse nõudeid käesoleva

direktiivi kohase energiatõhususe ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks, ei tohi nõuda riiklike arvutusmeetodite jaoks lisateavet. Primaarenergia arvutamisel lähtutakse iga energiakandja

korrapäraselt ajakohastatud ja tulevikku suunatud primaarenergiateguritest (eristades taastumatu, taastuva ja summaarse primaarenergia tegureid) või kaalumisteguritest, mis on tunnustatud riigi ametiasutuste poolt, ning võetakse

arvesse riiklikul energia- ja kliimakaval põhinevat eeldatavat energiaallikate jaotust. Nimetatud primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda

riiklikul, piirkondlikul või kohalikul teabel. Primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda aasta, hooaja, kuupäeva või tunni põhistel andmetel või konkreetse piirkonna süsteemide kohta kättesaadavaks

tehtud täpsematel andmetel. Primaarenergiategurid või kaalumistegurid määravad kindlaks liikmesriigid. Tehtud valikud ja andmeallikad esitatakse vastavalt standardile EN 17423 või seda

asendavale dokumendile. Liikmesriigid võivad valida direktiivi (EL) 2023/1791 kohaselt kindlaks määratud liidu keskmise

primaarenergiateguri elektrienergia jaoks, selle asemel et kasutada primaarenergia tegurit, mis kajastab riigi elektrienergia allikate jaotust.

Jah/ valikuline

(viimane lõik)

MTM määrus nr 58 MTM määrus nr 36

Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega

rakendusmäärustes.

3. Hoone energiatõhususe väljendamiseks määravad liikmesriigid kindlaks täiendavad arvulised näitajad

summaarse, taastumatu ja taastuva primaarenergia kasutuse kohta, samuti kasutusaegse kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta väljendatuna CO2-ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas.

Jah EIM määrus nr 63 Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega

rakendusmääruses.

4. Metoodika kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt

järgmisi aspekte: a) hoone, kaasa arvatud selle sisemiste vaheseinte järgmised tegelikud soojuslikud omadused: i) soojusmahtuvus;

ii) soojustus; iii) passiivne küte; iv) jahutuselemendid;

v) külmasillad; b) küttepaigaldis ja sooja tarbevee varustus, sealhulgas nende soojustamise omadused; c) kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja energia

salvestamiseks paigaldatud seadmete võimsus; d) jahutuspaigaldis; e) loomulik ja mehaaniline ventilatsioon, mis võib hõlmata õhupidavust ja soojustagastust;

f) sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteeluhoonetes); g) hoone konstruktsioon, asukoht ja orientatsioon, sealhulgas väliskliima;

h) passiivsed päikeseenergiasüsteemid ja päikesevarjestus; i) sisekliima tingimused, sealhulgas kavandatud sisekliima; j) vabasoojused;

k) hoonete automaatika- ja juhtimissüsteemid ja nende

Jah MTM määrus nr 58 Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega

rakendusmääruses.

40

suutlikkus energiatõhusust seirata, kontrollida ja optimeerida.

5. Võetakse arvesse järgmiste tegurite positiivset mõju: a) kohalik päikesekiirguse hulk, aktiivsed päikeseenergiasüsteemid ning muud kütte- ja elektrisüsteemid, mis põhinevad taastuvatest

energiaallikatest toodetud energial; b) koostootmisel saadud elekter; c) kaug- või lokaalküte või -jahutus; d) loomulik valgus;

e) elektri salvestussüsteemid; f) soojuse salvestussüsteemid.

Jah MTM määrus nr 58 § MTM määrus nr 63 §

Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega

rakendusmäärustes.

6. Hoonete energiatõhususe arvutuse tarvis tuleks hooned liigitada asjakohaselt järgmistesse tüüpidesse: a) eri tüüpi ühepereelamud;

b) korterelamud; c) kontorihooned; d) haridusasutuste hooned;

e) haiglad; f) hotellid ja restoranid; g) spordirajatised; h) hulgi- ja jaekaubanduse hooned;

i) energiat tarbivad muud tüüpi hooned.

Jah EIM määrus 63 § 1 lg 2 Kehtiv säte

II LISA - Riikliku hoonete renoveerimiskava näidisvorm (millele on osutatud artiklis 3)

a) Riigi hoonefondi ülevaade Jah EnKS § 4 3 lg 2 p 1 Uus säte.

b) Tegevuskava aastateks 2030, 2040, 2050 Jah EnKS § 4 3 lg 2 p 3; EnKS § 4

3 lg 4 Uus säte.

c) Ülevaade rakendatud ja kavandatud poliitikasuundades ja meetmetest

Jah EnKS § 43 lg 2 p 4; EnKS § 30 lg-

d 6–8

Uus säte.

III LISA - Uute hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamine vastavalt artikli 7 lõikele 2

Uute hoonete olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks vastavalt artikli 7 lõikele 2 esitatakse kogu

olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali numbrilise näitajana iga olelusringi etapi kohta, väljendatuna CO2- ekvivalentkilogrammides (kasuliku põrandapinna) ruutmeetri kohta (kgCO2ekv/m2), arvutatuna 50-aastase

võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena. Andmete valik, stsenaariumide määratlemine ja arvutused tehakse vastavalt standardile EN 15978 (EN 15978:2011 Ehitiste

jätkusuutlikkus. Hoonete keskkonnatoimivuse hindamine. Arvutusmeetod) ning võttes arvesse võimalikke hilisemaid standardeid, mis on seotud ehitustööde kestlikkusega ja hoonete keskkonnatoimivuse hindamise arvutusmeetodiga.

Arvessevõetavad hoone komponendid ja tehnilised seadmed on kindlaks määratud ELi ühises raamistikus Level(s) näitaja 1.2 puhul. Kui on olemas riiklik arvutusvahend või - meetod või kui seda on vaja avalikustamiseks või

ehituslubade saamiseks, võib seda vahendit või meetodit kasutada nõutava avalikustamise tagamiseks. Kasutada võib ka muid arvutusvahendeid või -meetodeid, kui need vastavad ELi ühises raamistikus Level(s) kehtestatud

miinimumkriteeriumidele. Võimaluse korral kasutatakse konkreetsete ehitustoodete kohta käivaid andmeid, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 (1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

Jah EhS § 69 5 lg 5; EhSRS § 30

15 lg-d

1–2

Uued sätted.

Kehtestatakse uus määrus.

IV LISA - Hoonete nutivalmiduse hindamise ühine üldraamistik

1. Komisjon määratleb nutivalmiduse näitaja ja kehtestab metoodika selle arvutamiseks, et hinnata hoone või selle osa võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele ning parandada oma energiatõhusust ja

üldist suutlikkust. Nutivalmiduse näitaja hõlmab tõhustatud energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud funktsionaalsust ja võimekust, mis

tulenevad omavahel paremini ühendatud ja arukatest seadmetest.

Ei - Komisjoni kohustus

41

Metoodikas võetakse arvesse selliseid omadusi nagu hoone digikaksiku võimalik olemasolu.

Metoodikas võetakse arvesse selliseid tegureid nagu arukad arvestid, hoone automaatika- ja juhtimissüsteemid, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks, sisseehitatud kodumasinad, elektrisõidukite

laadimispunktid, energia salvestamine ja üksikasjalikud funktsionaalsusnäitajad ning kõnealuste tegurite koostalitlusvõime, samuti sisekliima tingimuste,

energiatõhususe, tulemusnäitajate ja võimaldatud paindlikkuse paranemine.

2. Metoodika põhineb hoone ja selle tehnosüsteemidega seotud järgmistel kesksetel funktsionaalsusnäitajatel: a) võime säilitada hoone energiatõhusus ja toimivus energia

tarbimise kohandamise abil, näiteks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise abil; b) võime kohandada oma toimimisviisi vastavalt kasutaja vajadustele, pöörates igakülgset tähelepanu

kasutajasõbralikkusele, tervisliku sisekliima tingimuste säilitamisele ja võimekusele väljastada andmeid energia tarbimise kohta; c) hoone kogu energiatarbe paindlikkus, sealhulgas selle

võime võimaldada osalemist aktiivses ja passiivses ning kaudses ja otseses tarbimise juhtimises energia salvestamise ja võrku tagasi laskmise kaudu, näiteks paindlikkuse ja võimsuse nihutamise kaudu; ja

d) võime parandada oma energiatõhusust ja üldist suutlikkust energiasäästliku tehnoloogia kasutamise abil.

Ei - Komisjoni kohustus

3. Veel võib metoodika võtta arvesse a) süsteemide koostalitlusvõimet (arukad arvestid, hoone automaatika- ja juhtimissüsteemid, sisseehitatud

kodumasinad, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks ning siseõhu kvaliteedi andurid ja ventilatsioon) ning b) olemasolevate sidevõrkude soodsat mõju, eriti sellise

kiiret ühendust toetava hoonesisese füüsilise taristu nagu vabatahtlike lairibavalmiduse märgete ning juurdepääsupunktide olemasolu kahe ja enama eluruumiga

eluhoonete juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL (1) artiklile 8. (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude

kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.5.2014, lk 1).

Ei - Komisjoni kohustus

4. Metoodika ei avalda negatiivset mõju kehtivatele riiklikele energiatõhususe sertifitseerimiskavadele ning see põhineb riikliku tasandi seonduvatel algatustel, võttes

kooskõlas asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega ning küberjulgeoleku parima võimaliku tehnoloogiaga arvesse kasutaja omandiõiguse, andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtteid.

Ei - Komisjoni kohustus

V LISA - Energiamärgise näidisvorm

(millele on osutatud artiklis 19)

1. Energiamärgise esiküljel on vähemalt järgmised elemendid: a) energiatõhususe klass;

b) arvutatud aastane primaarenergiakasutus (kWh/(m2 aastas)); c) arvutatud aastane lõppenergia kasutus (kWh/(m2 aastas)); d) kohapeal toodetud taastuvenergia osakaal

energiakasutuses (%); e) kasutusaegne kasvuhoonegaaside heitkogus (kg CO2/(m2 aastas) ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvväärtus (kui see on olemas).

Energiamärgisel on ka järgmised elemendid: a) arvutatud aastane primaar- ja lõppenergia tarbimine (kWh või MWh); b) taastuvenergia tootmine (kWh või MWh); peamine

energiakandja ja taastuvenergiaallika liik; c) arvutatud energiavajadused (kWh/(m2 aastas); d) jah/ei märge selle kohta, kas hoone on võimeline

reageerima välistele signaalidele ja kohandada energiatarbimist; e) jah/ei märge selle kohta, kas hoones asuv soojuse jaotussüsteem on suuteline töötama madalal või tõhusamal

Jah MTM määrus nr 36 Lisa 2. Kehtivad sätted, mida

muudetakse direktiivi (EL)

2024/1275 ülevõtmisega

rakendusmäärustes.

42

temperatuuril, kui see on kohaldatav; f) asjaomase ühtse kontaktpunkti kontaktandmed

renoveerimisalaseks nõustamiseks.

2. Lisaks võib energiamärgis sisaldada järgmisi näitajaid: a) energiakasutus, tipukoormus, energiaallika või süsteemi võimsus, peamine energiakandja ja põhiline süsteemi tüüp iga kasutuse puhul: küte, jahutus, tarbevee soojendamine,

ventilatsioon ja sisseehitatud valgustus; b) kasvuhoonegaaside heiteklass (kui see on kohaldatav). c) teave süsiniku sidumise kohta, mis tuleneb süsiniku ajutisest säilitamisest hoonetes või nende katusel;

d) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone jaoks on olemas renoveerimispass; e) hoone välispiirete läbipaistmatute elementide keskmine

U-väärtus; f) hoone välispiirete läbipaistvate elementide keskmine U- väärtus; g) kõige tavalisema läbipaistva elemendi liik (nt

topeltklaasiga aken); h) ülekuumenemise riski analüüsi tulemused (kui need on kättesaadavad); i) sisekliima kvaliteedi taset seiravate paiksete andurite

olemasolu; j) sisekliima kvaliteedile reageerivate paiksete juhtimissüsteemide olemasolu; k) elektrisõidukite laadimispunktide arv ja liik;

l) energiasalvestussüsteemide olemasolu, liik ja suurus; m) kütte- või jahutussüsteemi eeldatav järelejäänud kasutusiga, kui see on kohaldatav;

n) võimalus kohandada küttesüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel; o) võimalus kohandada tarbevee soojendamissüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel;

p) võimalus kohandada jahutussüsteemi nii, et see toimiks tõhusamatel temperatuuriseadetel; q) arvestiga mõõdetud energiatarbimine; r) kaugkütte- ja kaugjahutusvõrguga ühenduse olemasolu

või kättesaadavuse korral teave võimaliku ühenduse kohta tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemiga; s) ühendatud kohaliku kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgu kohalikud primaarenergiategurid ja nendega seotud CO2

heite koefitsiendid; t) kasutusaegne tahkete peenosakeste (PM 2,5 ) heide. Energiamärgis võib sisaldada järgmisi seoseid muude

algatustega, kui need on asjaomases liikmesriigis kohaldatavad: a) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone puhul on tehtud

nutivalmiduse hindamine; b) asjakohasel juhul nutivalmiduse hindamise väärtus; c) „jah/ei“ märge selle kohta, kas hoone on kantud digitaalsesse hoone logiraamatusse.

Puuetega inimestel peab olema võrdne juurdepääs energiamärgistel olevale teabele.

Valikuline /jah (viimane lõige)

MTM määrus nr 36 Valikuline säte; vajadusel

täpsustatakse energiamärgise

määruse lisas.

VI LISA - Sõltumatud süsteemid energiamärgiste kontrollimiseks

1. Kehtiva energiamärgise määratlus Liikmesriigid esitavad selge määratluse selle kohta, mida

peetakse kehtivaks energiamärgiseks. Kehtiva energiamärgise määratlusega tagatakse: a) hoone energiamärgise väljastamise aluseks olnud

sisendandmete (sealhulgas kohapealsete kontrollide) ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontroll; b) arvutuste paikapidavus; c) ehitise energiatõhususe maksimumhälve, mida

eelistatavalt väljendatakse primaarenergia kasutuse arvulise näitajaga (kWh/(m2 aastas)); d) minimaalne arv elemente, mis erinevad vaike- või standardväärtustest.

Liikmesriigid võivad lisada kehtiva energiamärgise määratlusse lisaelemente, näiteks konkreetsete

sisendandmete väärtuste maksimumhälbeid.

Jah/ valikuline

(viimane lõik)

Ehs § 66 lg 3 Ehs § 130 lg 3 p 5

Ehs § 130 lg 4 ja 4 1

Kehtivad sätted.

43

2. Energiamärgiste sõltumatu kontrollisüsteemi kvaliteet.

Liikmesriigid määratlevad selgelt kvaliteedieesmärgid ja statistilise usaldusväärsuse taseme, mille energiamärgiste raamistik peaks saavutama. Sõltumatu kontrollisüsteem peab tagama, et hindamise ajavahemikul, mille kestus ei

ületa ühte aastat, on vähemalt 90 % kehtivatest väljastatud energiamärgistest statistilise usaldusväärsusega 95 %.

Energiamärgiste sõltumatu kontrollisüsteemi kvaliteedi ja usaldusväärsuse taset mõõdetakse juhuvalimi põhjal ning nende puhul tuleb arvesse võtta kõiki kehtiva energiamärgise määratluses nimetatud elemente. Kui

sõltumatu kontrollsüsteemi rakendamine on delegeeritud valitsusvälistele organitele, peavad liikmesriigid nõudma, et vähemalt 25 % juhuvalimi hindamistest kontrolliksid üle kolmandad isikud.

Sisendandmete kehtivust kontrollitakse sõltumatu eksperdi esitatud teabe alusel. Selline teave võib sisaldada tootesertifikaate, tehnilisi andmeid või ehitusjooniseid, mis

sisaldavad üksikasju energiamärgise eri elementide toimivuse kohta.

Sisendandmete kehtivust kontrollitakse kohapealsete kontrollidega, mida asjakohasel juhul võib läbi viia virtuaalselt, vähemalt 10 % nende energiamärgiste puhul, mis kuuluvad juhuvalimisse, mida kasutatakse süsteemi

üldise kvaliteedi hindamiseks. Liikmesriigid võivad üldise kvaliteeditaseme kindlaksmääramiseks kasutada lisaks minimaalsele

juhuvalimile ka eri strateegiaid, mille eesmärk on välja selgitada ja kõrvaldada energiamärgiste kvaliteedivead ning parandada süsteemi üldist kvaliteeti? Sellist sihipärast analüüsi ei saa kasutada süsteemi üldise kvaliteedi

mõõtmise alusena. Liikmesriigid võtavad kasutusele ennetavad ja reageerivad meetmed, et tagada kogu energiamärgise raamistiku

kvaliteet. Need meetmed võivad hõlmata sõltumatute ekspertide täiendkoolitust, sihipärase valimi kasutamist, kohustust energiamärgised uuesti taotleda,

proportsionaalseid trahve ning ajutisi või alalisi tegutsemiskeelde ekspertidele. Andmebaasi lisatava teabe puhul saab pädev asutus teha

seire ja kontrolli eesmärgil kindlaks asjaomase teabe lisaja.

Jahe/ valikuline

(5. lõik)

Ehs § 130 lg 4 ja 4 1

Ehs § 66 lg 5 Kehtivad sätted, praktilise

rakendamise kohaldamisala.

3. Energiamärgise kättesaadavus Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiamärgiste kättesaadavust võimalikele ostjatele ja üürnikele, tagamaks, et nende ostu- või rendiotsuses on võimalik arvesse võtta

hoone energiatõhusust. Sõltumatu kontrollisüsteem kontrollib energiatõhususe näitaja ja energiaklassi nähtavust reklaamivahendites.

Jah VV määrus nr 69 § 2 Kehtiv säte, praktilise

rakendamise kohaldamisala.

4. Hoone kasutusotstarbe arvesse võtmine Sõltumatus kontrollisüsteemis võetakse arvesse erinevaid

hoone tüüpe, eelkõige neid, mis on kinnisvaraturul kõige levinumad, näiteks ühepereelamud, korterelamud, büroohooned või jaekaubanduspinnad.

Jah Ehs § 130 lg 4 ja 4 1

Kehtiv säte, praktilise

rakendamise kohaldamisala.

5. Avalikustamine Liikmesriigid avaldavad riiklikus energiamärgiste

andmebaasis korrapäraselt vähemalt järgmise teabe kvaliteedikontrolli süsteemi kohta: a) kehtiva energiamärgise määratlus; b) energiamärgise süsteemi kvaliteedieesmärgid;

c) kvaliteedi hindamise tulemused, sealhulgas hinnatud sertifikaatide arv ja suhteline suurus asjaomasel ajavahemikul välja antud sertifikaatide koguarvu suhtes (hooneliigi kohta);

d) eriolukorra meetmed energiamärgiste üldise kvaliteedi parandamiseks.

Jah VV määrus nr 69 § 2 Kehtiv säte, praktilise

rakendamise kohaldamisala.

VII LISA - Võrdleva metoodika raamistik hoonete ja hoone komponentide energiatõhususe nõuete kuluoptimaalse taseme kindlaksmääramiseks

44

Võrdleva metoodika raamistik peab võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks hoonete ja hoonete

komponentide energia- ja heitetõhususe ning energiatõhususega ja heitega seotud meetmete majanduslikud aspektid ning siduda need kuluoptimaalse taseme kindlaksmääramisega, et saavutada 2030. aastaks

heite vähendamise ja kliimaneutraalsuse eesmärgid ning hiljemalt 2050. aastaks heitevaba hoonefond. Võrdleva metoodika raamistikule lisatakse suunised, kuidas

raamistikku kohaldada energiatõhususe kuluoptimaalsete tasemete arvutamisel. Võrdleva metoodika raamistik võimaldab võtta arvesse kasutustavasid, väliseid kliimatingimusi ja nende tulevasi

muutusi vastavalt parimatele olemasolevatele, ka kuuma- ja külmalaineid arvesse võtvatele kliimaprognoosidele, investeerimiskulusid, hooneliiki, hooldus- ja käituskulusid (sh energiakulusid ja energiasäästu), ning juhul kui see on

kohaldatav, ka toodetud energiast saadud tulu, energiakasutuse välismõjusid keskkonnale ja tervisele, jäätmekäitluse kulusid, ning tehnoloogia arengut. Raamistik peaks tuginema asjakohastele käesoleva direktiiviga seotud

Euroopa standarditele. Komisjon peab ka — lisama võrdleva metoodika raamistiku juurde suuniseid;

liikmesriigid kasutavad nimetatud suuniseid allpool loetletud meetmete võtmiseks; — andma teavet energiahindade eeldatava pikaajalise kujunemise kohta.

Võrdleva metoodika raamistiku rakendamiseks liikmesriikide poolt kehtestatakse liikmesriikide tasandil parameetrites väljendatud üldtingimused. Vajaduse korral annab komisjon liikmesriikidele soovitusi nende

kuluoptimaalsete tasemete kohta. Võrdleva metoodika raamistik nõuab liikmesriikidelt, et nad — määravad kindlaks võrdluse aluseks olevad hooned, mis

on oma funktsiooni ja geograafilise asukoha poolest iseloomulikud ja tüüpilised, arvestades nii sise- kui väliskliima tingimusi. Võrdluse aluseks olevate hoonete hulgas peab olema nii elamuid kui ka mitte-elamuid, nii

uusi kui ka olemasolevaid hooneid; — määravad kindlaks võrdluse aluseks olevate hoonete

puhul hindamisele kuuluvad energiatõhususe meetmed. Need võivad olla üksikute hoonete jaoks tervikuna, üksikute hoone komponentide või hoone komponentide kombinatsiooni jaoks mõeldud meetmed;

— hindavad lõpp- ja primaarenergia vajadust ja sellest tulenevaid heitkoguseid referentshoonetes, milles on rakendatud kindlaksmääratud energiatõhususe meetmeid; — arvutavad välja (teises taandes osutatud) energiatõhususe

meetmete maksumuse (st nüüdisväärtuse) eeldatava majandusliku olelusringi vältel, mida rakendatakse (esimeses taandes osutatud) referentshoonetele, rakendades selleks võrdleva metoodika raamistiku põhimõtteid.

Energiatõhususe meetmete maksumuse arvutamisel eeldatava majandusliku olelusringi vältel hindavad liikmesriigid energiatõhususe miinimumnõuete eri tasemete

kulutõhusust. See võimaldab määrata kindlaks energiatõhususe nõuete kuluoptimaalsed tasemed.

Ei - Komisjoni kohustus

VIII LISA - Nõuded renoveerimispassidele

1. Renoveerimispass sisaldab järgmist: a) teave hoone praeguse energiatõhususe kohta;

b) üks või mitu graafilist kujutist etapiviisilise tervikrekonstrueerimise tegevuskava ja selle etappide kohta;

c) teave asjakohaste riiklike nõuete kohta, nagu hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, energiatõhususe miinimumstandardid ja normid, mis on kehtestatud liikmesriigis hoonetes kütteks ja jahutuseks kasutatava

fossiilkütuse järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kohta, sealhulgas kohaldamise kuupäevad;

Jah EhS § 69 8 lg 5 Uued sätted, kehtestatakse uus

määrus.

45

d) lühike selgitus etappide optimaalse järjestuse kohta;

e) teave iga etapi kohta, sealhulgas: i) etapi renoveerimismeetmete nimetus ja kirjeldus, sealhulgas kasutatavat tehnoloogiat, tehnikaid ja materjale

puudutavad asjakohased variandid; ii) primaar- ja lõppenergia tarbimise hinnanguline

energiasääst kilovatt-tundides (kWh) ja paranemisprotsendina võrreldes asjaomasele etapile eelnenud energiatarbimisega;

iii) kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnanguline vähenemine; iv) hinnanguline sääst energiaarvel, tuues selgelt välja

arvutuses kasutatud energia hinnaprognoosid; v) energiamärgise hinnanguline energiatõhususe klass, mis tuleb saavutada pärast etapi lõpuleviimist; f) teave võimaliku ühenduse kohta tõhusa kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemiga; g) taastuvenergia individuaalse või kollektiivse tootmise ja omatarbe hinnanguline osakaal pärast renoveerimist;

h) üldteave olemasolevate võimaluste kohta ehitustoodete ringluse parandamiseks ja nende kogu olelusringi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, samuti laiema kasu kohta, mis on seotud tervise ja mugavuse, sisekliima

kvaliteedi ja hoone parema kohanemisvõimega kliimamuutuste suhtes; i) teave olemasolevate rahaliste vahendite kohta ja lingid asjakohastele veebilehtedele, et näidata sellise rahastamise

allikaid; j) teave tehnilise nõustamise ja nõustamisteenuste kohta, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide kontaktandmed ja lingid nende veebilehtedele.

2. Renoveerimispass võib sisaldada järgmist:

a) etappide soovituslik ajakava; b) iga etapi kohta: i) kasutatava tehnoloogia, tehnikate ja materjalide ning

nende eeliste, puuduste ja kulude üksikasjalik kirjeldus; ii) milline oleks hoone energiatõhusus võrreldes oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususe miinimumnõuetega, liginullenergiahoonete ja heitevabade

hoonete nõuetega pärast etapi lõpuleviimist ning milline oleks asendatavate hoone komponentide energiatõhusus võrreldes üksikute hoone komponentide energiatõhususe

miinimumnõuetega, kui need on olemas; iii) etapi läbiviimise hinnangulised kulud; iv) etapi hinnanguline tasuvusaeg koos kättesaadava rahalise toetusega ja ilma selleta;

v) etapi läbiviimise hinnanguline kestus;vi) materjalide ja seadmete olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite baasväärtused, kui need on kättesaadavad, ning link asjakohasele veebilehele, kust neid leida;

vii) meetmete hinnanguline kestus ja hinnangulised hoolduskulud; c) sõltumatud moodulid, mis käsitlevad järgmist: i) energiatõhusaks renoveerimiseks vajalikud või

soovitatavad tüüpilised osalejad (arhitektid, nõustajad, töövõtjad, tarnijad, paigaldajad jne) või veebilink asjaomas(t)ele veebileheküljele (-külgedele);

ii) loetelu piirkonna asjaomastest arhitektidest, nõustajatest, töövõtjatest, tarnijatest või paigaldajatest, kes peavad vastama teatavatele tingimustele nagu kõrgetasemelised kvalifikatsiooni- või sertifitseerimismärgised või -

tingimused, või veebilink asjaomas(t)ele veebileheküljele (- külgedele); iii) madalatemperatuurilise kütte optimaalseks kasutuselevõtuks vajalikud tehnilised tingimused;

iv) viisid hoone nutivalmiduse parandamiseks renoveerimisetappide ja lisameetmetega; v) materjale ja töid käsitlevad tehnilised ja ohutusnõuded; vi) esitatud arvutuste aluseks olevad eeldused või link

Valikuline EhS § 69 8 lg 5 Valikuline säte.

46

asjakohasele veebilehele, kus need on kättesaadavad; d) teave selle kohta, kuidas pääseda juurde

renoveerimispassi digitaalsele versioonile; e) hoones või hoone osas tehtud oluline rekonstrueerimine, millele on osutatud artikli 8 lõikes 1, ning artikli 8 lõikes 2 osutatud hoone välispiirde osaks oleva hoone komponendi

rekonstrueerimine või asendamine, millel on oluline mõju hoone välispiirete energiatõhususele, kui selline teave on tehtud kättesaadavaks renoveerimispassi koostavale

eksperdile; f) teave seismilise ohutuse kohta, kui selline hoonega seotud asjakohane teave on tehtud eksperdile kättesaadavaks; g) hoone praeguse omaniku taotlusel ja tema poolt

kättesaadavaks tehtud teabe alusel liitesse lisatud täiendav teave, näiteks ruumide kohandatavus muutuvatele vajadustele ja mis tahes kavandatud renoveerimine.

3. Seoses hoone seisundiga enne renoveerimisetappi võetakse renoveerimispassis võimalikult suures ulatuses

arvesse energiamärgisel sisalduvat teavet.

Jah EhS § 69 8 lg 5; EhS § 66 lg 5 Uus säte.

4. Kõik etappide mõju hindamiseks kasutatavad parameetrid peavad põhinema standardtingimustel.

Jah EhS § 69 8 lg 5 Uus säte.

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

„Määruste kavand“

Kavandatud muudatused ja uute määruste kehtestamine

Määruste ehk rakendusaktidega kavandatakse muuta ja täiendada hoonete energiatõhususe,

energiatõhususe arvutamise metoodika, energiamärgise andmise, hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide, elamu energiaauditi, rahvahulkade kogunemisega seotud

hooneliikide, hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise, renoveerimispassi koostamise,

hoone sisekliima nõuete ning hoone olelusringi süsinikujalajälje hindamise nõudeid.

Muudatused on seotud ehitusseadustiku (EhS) muutmisega ning vajadusega viia alamaktid

kooskõlla ajakohastatud mõistete, volitusnormide ja rakendussätetega.

1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (RT I, 19.02.2025, 4) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 65 lõike 3 alusel. Muudatustega täpsustatakse hoone

energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamist, sealhulgas heitevaba hoone nõudeid,

liginullenergiahoone nõudeid, taastuvenergia kasutamise tingimusi ning energiatõhusust

oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele esitatavaid üldnõudeid.

Määruses sätestatakse muu hulgas, et heitevaba hoone peab olema väga suure

energiatõhususega hoone, mis ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi

heidet ning mille energiavajadus on väga väike või puudub. Heitevaba hoone nõudeid

kohaldatakse uutele avaliku sektori hoonetele alates 2028. aasta 1. jaanuarist ning kõigile

muudele uutele hoonetele alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

Kultuuriväärtusega hoonete puhul sätestatakse, et energiatõhususe miinimumnõudeid

kohaldatakse ulatuses, mis võimaldab säilitada hoone eripära, välisilme ning

kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid. Renoveerimisel tuleb arvesse võtta tehnilist

teostatavust, majanduslikku põhjendatust ja mõju kultuuriväärtusele.

2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (RT I, 19.02.2025, 2) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 64 lõike 5 alusel. Muudatustega täpsustatakse hoone

energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavat arvutamise

metoodikat, sealhulgas energiaarvutuse lähteandmeid, tüüpilist kasutust, tehnosüsteemide

energiakasutust, lokaalse taastuvenergia arvestamist ning arvutustulemuste esitamist. Kehtivas

määruses olevad mõisted viiakse kooskõlla direktiivis toodud mõistetega.

3. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“ (RT I, 08.05.2025, 2) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 66 lõike 6 alusel. Muudatustega ajakohastatakse energiamärgise

andmise nõudeid ja vormi.

4. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2020. a määruse nr 40 „Hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ (RT I, 09.07.2020, 14) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 65 lõike 3 alusel. Muudatustega täpsustatakse olemasolevasse

hoonesse paigaldatavale, asendatavale või ümberehitatavale hoone energiatõhusust oluliselt

mõjutavale tehnosüsteemile esitatavaid nõudeid, sealhulgas küttesüsteemi, tarbevee

soojendamise süsteemi, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi ning automaatikasüsteemi nõudeid.

Määruses täpsustatakse, milliseid näitajaid tuleb seirata, kuidas peab olema tagatud teavitamine

tehnosüsteemide oluliste kõrvalekallete korral ning millised on minimaalsed funktsionaalsed

nõuded automaatika-, juhtimis- ja seiresüsteemidele.

5. Majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile

esitatavad nõuded“ (RT I, 22.08.2019, 3) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 64 lõike 5 alusel. Muudatustega viiakse elamu energiaauditile

esitatavad nõuded kooskõlla ajakohastatud energiatõhususe mõistetega ning auditi seost

renoveerimispassi ja energiatõhususe parandamise meetmetega.

Samuti viiakse olemasolevate energiatõhususe ja energiamärgise määruste sõnastus kooskõlla

seaduses kasutatavate mõistetega, sealhulgas mõistetega „heitevaba hoone“,

„liginullenergiahoone“, „automaatika- ja juhtimissüsteem“.

6. Majandus- ja taristuministri 6. mai 2015. a määruse nr 47 „Rahvahulkade

kogunemisega seotud hooneliigid, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu“ (RT

I, 20.05.2015, 4) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 66 lõike 7 alusel. Muudatustega täpsustatakse rahvahulkade

kogunemisega seotud hooneliikide loetelu, mille puhul peab hoone energiamärgis olema

olemas ja hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatud.

7. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 63 „Hoone keskmise

ehitusmaksumuse hindamise kord“ (RT I, 16.06.2015, 4) muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 63 lg 5 alusel. Muudatusega täpsustatakse hoone keskmise

ehitusmaksumuse hindamise korda ulatuses, mis on vajalik EhS rakendamiseks ning

ehitusmaksumuse hindamise aluseks olevate andmete, hooneliikide ja arvutuskäigu

ajakohastamiseks. Muudatused toetavad kulupõhiste ja majanduslikult põhjendatud

energiatõhususmeetmete hindamist.

8. Majandus- ja taristuministri 6. augusti 2020. a määruse nr 47 „Hoone energiatõhusust

oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta

ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise kord“ (RT I, 11.08.2020, 1)

muutmine

Määrus on kehtestatud EhS § 693 lõike 6 alusel. Muudatustega täpsustatakse hoone olemasoleva

ja paigaldatava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise korda, hinnangu vormi, hinnangu

kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ning andmete esitamise korda. Täpsustatakse

ka seoseid automaatika- ja juhtimissüsteemide, tehnosüsteemide toimivuse ning

energiatõhususe parandamise meetmetega.

9. Taristuministri uus määrus „Renoveerimispassi koostamise nõuded“

Määrus kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 26 alusel. Määrusega sätestatakse

kavandatult nõuded renoveerimispassi koostamiseks, väljastamiseks ja säilitamiseks. Lisaks

sätestatakse renoveerimispassi sisu, vorm, koostamise kord, pädeva isiku nõuded, hoone

olemasoleva seisukorra kirjeldamise põhimõtted, soovitatavate renoveerimisetappide

esitamine, meetmete eeldatav mõju energiatõhususele ja sisekliimale ning andmete

ehitisregistrisse kandmise ja säilitamise kord.

10. Taristuministri uus määrus „Hoone sisekliima nõuded“

Määruse kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 10 alusel. Määruse eesmärgiks on hoone

sisekliima nõuete täpsustamine. Kavandis sätestatakse nõuded sisekliima kvaliteedile,

sealhulgas ruumiõhu kvaliteedile, ventilatsioonile, temperatuurile, niiskusele, ülekuumenemise

vältimisele, valgustusele ja müra mõjule ulatuses, mis on vajalik hoone tervisliku, ohutu ja

energiatõhusa kasutamise tagamiseks.

Sisekliima nõuete määruses täpsustatakse ka nõuete kohaldamist eri hooneliikidele, sisekliima

hindamise ja tõendamise põhimõtteid, projekteerimisel ja rekonstrueerimisel arvestatavaid

lähteandmeid ning seoseid energiatõhususe miinimumnõuete, renoveerimispassi ja

tehnosüsteemide toimivuse hindamisega.

11. Taristuministri uus määrus „Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise

metoodika, nõuded arvutamise lähteandmete ja tulemuste esitamiseks“

Määruse kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 26 alusel ning sellega sätestatakse hoone

olelusringi süsinikujalajälje hindamise ehk arvutamise nõuded. Kavandis sätestatakse

hindamise eesmärk, kohaldamisala, arvutuse tegemise kord, kasutatavad andmeallikad,

ehitustoodete ja -materjalide keskkonnaandmete kasutamise põhimõtted ning arvutustulemuse

esitamise nõuded, samuti tingimused kvalifikatsiooni tõendamiseks ning arvutustulemuse

esitamiseks energiamärgisel.

Olelusringi süsinikujalajälje hindamisel võetakse arvesse hoone elukaare ehk olelusringi

etappe, sealhulgas ehitustoodete ja -materjalide tootmist, transporti, ehitamist, kasutusetappi,

hooldust, asendamist, lammutamist, jäätmekäitlust ning väljaspool süsteemipiire tekkivat

võimalikku kasu. Arvutuse tulemus esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina hoone suletud

netopinna ruutmeetri kohta aastas ning see väljendatakse globaalse soojenemise potentsiaalina.

12. Taristuministri uus määrus „Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtused“

Määruse kavandatakse kehtestada eelnõu § 1 punkti 26 alusel ning sellega sätestatakse hoone

olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtused ning nende kohaldamise tingimused, mis

rakenduvad alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Kavandis sätestatakse hooneliigid, millele

piirväärtusi kohaldatakse, piirväärtuste arvutamise ja esitamise põhimõtted, seos

olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise metoodikaga ning nõuded andmete esitamiseks

ehitisregistrisse.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

14.09.2026 nr 1-4/26/3417

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja elektrituruseaduse muutmise eelnõu. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise tähtpäev

on 28.09.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri koos lisadega 1–3

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Arvamuse avaldamiseks: jaotuskava kohaselt

Lauri Suu, 625 6483

[email protected]

Tabel 1. Hoone kategooriatele kohalduvad peamised uued kohustused

Märkus. Tabel on koostatud eelnõus sisalduvate nõuete kokkuvõtliku ülevaatena ning on mõeldud selgitavaks juhendiks, tegemist ei ole õiguslikult

siduva ülevaatega. Ehitusloa taotlemise juures on hõlmatud ka ehitusteatised.

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

Heitevaba hoone Alates 01.01.2028 – Alates 01.01.2030 – Alates 01.01.2030 –

Päikeseenergiaseade (kui

tehniliselt teostatav,

funktsionaalselt sobiv ning

majanduslikult ja

põhjendatud)

>250 m²

(*alates seaduse

jõustumisest ning

alates ehitusloa

taotlemisest)

>2000 m² hiljemalt

31.12.2027;

>750 m² hiljemalt

31.12.2028;

>250 m² hiljemalt

31.12.2030.

>250 m²

(*alates seaduse

jõustumisest ning

alates ehitusloa

taotlemisest)

**Alates 01.01.2030

kõigile hoonega

külgnevatele uutele

parklatele (sh

rajatised)

>500 m²

mitteelamu olulisel

rekonstrueerimisel

või renoveerimisel

(*alates

01.01.2028

ehitusloa

taotlemisest)

Alates 01.01.2030

(*alates ehitusloa

taotlemisest)

–

Süsinikujalajälje

arvutamine ja piirväärtus

Arvutamine: >1000

m² alates

01.01.2028;

ülejäänud alates

01.01.2030;

–

Arvutamine: >1000

m² hoonele alates

01.01.2028; ülejäänud

alates 01.01.2030;

–

Arvutamine: >1000

m² hoonele alates

01.01.2028;

ülejäänud alates

01.01.2030;

–

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

piirväärtus alates

01.01.2030.

piirväärtus alates

01.01.2030.

piirväärtus alates

01.01.2030.

Isereguleerivad seadmed ja

hüdrauliline

tasakaalustamine (kui

tehniliselt teostatav,

majanduslikult põhjendatud

ja asjakohane; alates

seaduse jõustumisest)

Kütte- ja

jahutussüsteemi

rajamisel

Soojus- või

jahutusallika

asendamisel

Kütte- ja

jahutussüsteemi

rajamisel

Soojus- või

jahutusallika

asendamisel

Kütte- ja

jahutussüsteemi

rajamisel

Soojus- või

jahutusallika

asendamisel

Automaatika- ja

juhtimissüsteemid (kui

tehniliselt teostatav ja

majanduslikult

põhjendatud)

– – Keskne automaatika-

süsteem (kehtiv nõue)

> 290 kW (kehtiv

nõue)

>70 kW- 290 kW

kütte- või

jahutussüsteemid

alates 01.01.2030.

– –

Valgustuse automaatsed

juhtimisseadmed (kui

tehniliselt teostatav ja

majanduslikult

põhjendatud)

– –

>290 kW hiljemalt

01.01.2028,

>70–290 kW hiljemalt

01.01.2030.

>290 kW hiljemalt

01.01.2028;

>70–290 kW

hiljemalt

01.01.2030.

– –

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

Siseõhu kvaliteedi mõõte-

ja juhtimisseadmed – -

Uue heitevaba

mitteelamu

püstitamisel.

Olulisel

rekonstrueerimisel

, kui tehniliselt ja

majanduslikult

teostatav.

– –

Elektrooniline seire, tõhus

juhtimine ja hinnale

reageeriv tarbimine

(kui tehniliselt teostatav,

funktsionaalselt sobiv ning

majanduslikult ja

põhjendatud)

– – – – Hoone püstitamisel

Olulisel

rekonstru-

eerimisel;

ühepereelamu

erand kulude ja

kasu võrdlusel.

Energiatõhususe

miinimumstandardid – – –

G- või madalama

klassi hoone

vähemalt F-klassi

hiljemalt

01.01.2030;

F-klassi hoone

vähemalt E-klassi

hiljemalt

01.01.2033.

– –

Nõuded Kategooriad Uued avaliku

sektori hooned

Olemasolevad

avaliku sektori

hooned

Uued mitteelamud Olemasolevad

mitteelamud Uued elamud

Olemasolevad

elamud

Kütte- ja jahutussüsteemide

ülevaatus – – –

>290 kW iga 3

aasta järel;

>70–290 kW iga 5

aasta järel.

Järgmine hinnang

vastavalt hiljemalt

01.01.2028 või

01.01.2030.

– –

Renoveerimispass – Vabatahtlik – Vabatahtlik – Vabatahtlik

1

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS), energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) ja elektrituruseaduse

(edaspidi ELTS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi ka direktiiv)1. Direktiivi eesmärk on parandada hoonete

energiatõhusust ning saavutada 2050. aastaks heitevaba hoonefond2. Selleks edendatakse eelkõige olemasolevate hoonete energiatõhusat renoveerimist, taastuvenergia kasutuselevõttu

ning hoonete integreerimist digitaliseeritud ja vähese CO2-heitega energiasüsteemidesse. Direktiivi eesmärgiks on vähendada hoonete kasvuhoonegaaside heidet ja lõppenergia tarbimist 2030. aastaks ja tagada, et hooned aitaksid piisavalt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele

2050. aastaks.

Kehtiv õigus reguleerib juba praegu hoonete energiatõhusust, energiamärgiseid ,

tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid ning hoonete renoveerimist kuluoptimaalsel tasemel. Samas ei kata kehtiv regulatsioon piisavalt Euroopa Liidu uuendatud nõudeid, mis puudutavad uute hoonete väga väikest energiavajadust ja heidet, olemasolevate hoonete energiatõhususe

järkjärgulist parandamist, hoonete kliimamõju ehk süsinikujalajälje hindamist kogu elukaare jooksul, päikeseenergia kasutamise laiendamist ning riikliku renoveerimise kavandamist.

Seetõttu tuleb Eesti õigust täiendada, et hoonete energiatõhususe nõuded, renoveerimise planeerimine ja ehitusprotsessis esitatavad andmed oleksid kooskõlas uute direktiivi nõuetega ning toetaksid samas ka Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmist.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada hoonete energiatõhususe regulatsiooni nii, et Eesti hoonefond liiguks järk-järgult väiksema energiatarbimise ja väiksema kliimamõju suunas. Muudatustega

soovitakse parandada uute ja olemasolevate hoonete energiatõhusust, suurendada taastuvenergia kasutamise võimalusi ning luua selgem alus hoonete kliimamõju hindamiseks ja vähendamiseks. Jätkuvalt jääb kehtima kulutõhususe põhimõte nõuete rakendamisel. Pikemas

vaates aitab see vähendada energiakulusid, kasvuhoonegaaside heidet ja sõltuvust fossiilkütustest ning parandada hoonete kasutustingimusi ja sisekliimat.

Eelnõukohase seadusega tehtavad peamised muudatused:

• kehtestatakse nõuded elamute ja mitteelamute energiatarbimise vähendamiseks, keskendudes madala energiatõhususega hoonete renoveerimisele;

• nähakse ette, et uued avaliku sektori hooned peavad vastama heitevaba hoone nõuetele alates 2028. aastast ning kõik muud uued hooned alates 2030. aastast;

• kehtestatakse uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise kohustus;

• laiendatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõudeid uutele ja teatud olemasolevatele hoonetele ning hoonega seotud katusega parklatele, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud;

• täpsustatakse hoonete kütte-, jahutus-, ventilatsiooni-, valgustus-, seire- ja juhtimissüsteemidele esitatavaid energiatõhususe nõudeid, et vähendada

energiakasutust ja parandada hoonete sisekliimat;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)

(ELT L, 2024/1275, 08.5.2024). 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=LEGISSUM:4743091

2

• asendatakse senine hoonete pikaajaline renoveerimisstrateegia riikliku renoveerimiskavaga, milles kavandatakse hoonefondi energiatõhusamaks muutmise

eesmärgid, tegevused ja vajalikud meetmed;

• kehtestatakse olemasolevate mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid, mille eesmärk on parandada kõige kehvema energiatõhususega mitteeluhoonete

energiatõhusust alates 2030. aastast, sõltuvalt hoone energiaklassist.

Eelnõu peamised muudatused on toodud kokkuvõtlikult ka lisas 3, mis on mõeldud hõlbustama

eelnõu muudatustest ülevaate saamist, kuid mida ei kehtestata rakendusaktina.

Mõju halduskoormusele

Eelnõuga kaasnev halduskoormus on tingitud energiatõhususe suurendamisest ning hoonefondi

keskkonnamõjude vähendamisest, mis on vajalik riigi poolt seatud eesmärkide saavutamiseks lähtuvalt hoonete pikaajalisest rekonstrueerimisstrateegiast ning kliima- ja energiapoliitika

eesmärkidest. Halduskoormuse tõus mõjutab eelkõige neid isikuid, kes kavandavad uue hoone püstitamist, olemasoleva hoone olulist rekonstrueerimist või tehnosüsteemide uuendamist. Mõju puudutab eeskätt avaliku sektori asutusi, arendajaid, hoone omanikke, projekteerijaid ja

teisi ehitusprotsessis osalevaid ettevõtjaid ning teatud juhtudel ka korteriühistuid ja elanikke, kui nõuete täitmine on seotud nende omandis oleva hoonega. Halduskoormus tuleneb peamiselt

järgmistest kohustustest: • uute püstitatavate hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamisest, sh alates

2028. aasta 1. jaanuarist üle 1000 m2 suletud netopinnaga uute hoonete puhul ning alates

2030. aasta 1. jaanuarist kõigi energiamärgise kohustusega uute hoonete puhul; • kohustusest hinnata ja vajaduse korral tõendada hoone või tehnosüsteemi vastavust

uutele energiatõhususe, tehnosüsteemide, päikeseenergiaseadmete ja seire- või juhtimislahenduste nõuetele;

• täiendavate andmete esitamisest ehitisregistri kaudu, eelkõige energiatõhususe

tõendamise, süsinikujalajälje arvutuse, tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnangute esitamine.

Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse eelnõus direktiiviga lubatud paindlikkust ja välditakse rangemate nõuete kehtestamist võrreldes direktiivis sätestatuga. Nõudeid kohaldatakse direktiivis sätestatud tähtaegade kohaselt ning mitme kohustuse puhul on

rakendumine seotud üksnes selliste juhtudega, kus nõude täitmine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Lisaks kasutatakse võimalikke erandeid

nende hoonete suhtes, mille puhul nõude kohaldamisest saadav energiatõhususe või kliimamõju kasu oleks piiratud või mille eripära nõuab leebemat kohtlemist, näiteks kultuuriväärtuslikud hooned.

Halduskoormust on vähendatud etteulatuvalt ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (743 SE)3. Viidatud eelnõuga vähendati halduskoormust muu hulgas:

• ehitus- ja loamenetluste lihtsustamise ja kiirendamise kaudu;

• projekteerimistingimuste regulatsiooni paindlikumaks muutmisega;

• õigusliku aluseta ehitiste seadustamise protsessi ühtlustamisega.

Eelnõuga leevendatakse nõuet, mis on seni kehtestatud hoonete automaatselt reguleeritavatele

tehnosüsteemidele, mille kohaselt tuli kõigile hoonetele paigaldada keskne automaatikasüsteem. Nimetatud nõuet kohaldatakse kavandatult edaspidi ainult

mitteelamutele.

3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/87821638-de39-45f9-8619-2f3b05a14aa3/

3

Halduskoormuse vähendamiseks on rakendatud järgmisi võimalusi:

• süsinikujalajälje hindamise kohustus võib suurendada projekteerimise ja dokumentide koostamise töömahtu, kuna arvutuseks on vaja andmeid kasutatavate ehitustoodete, materjalide koguste ja hoone kasutusperioodi energiakasutuse kohta. Koormuse

vähendamiseks ei kehtestata arvutuskohustust varasemalt ega laiemas ulatuses, kui direktiivi ülevõtmiseks on vajalik, ning piirväärtuste kohaldamine algab alles alates

2030. aastast. Süsinikujalajälje arvutamise kohustust ei rakendata kõigile hoonetele korraga, vaid aastatel 2028–2029 üksnes üle 1000 m2 suletud netopinnaga ehk ainult suurematele uutele hoonetele ning arvutamise kohustus laieneb ning piirväärtuste

kohaldamine algab alles 2030. aastal. Enne seda kogutakse arvutuspraktikat ning ei kehtestata koheselt pädevuse nõudeid, mis on vajalikud alles siis, kui rakenduvad

piirväärtused. Kulu, mis on seotud süsinikujalajälje hindamisega on ühekordne ning riigi poolt loodav juhis toetab mikroettevõtjaid ning VKE-sid arvutuste läbiviimisel. Süsiniku jalajälje hindamise kohustus rakendub vaid energiamärgise kohustuslikele

hoonetele ehk rakendatud on võimalikke direktiivist tulenevaid välistusi. Täiendavalt kavandab riik ka arvutamiseks vajalike andmete välja töötamist ning metoodika ja

juhendi koostamist, mis leevendab kohustatud isikute koormust ja kulusid niivõrd kui see on võimalik;

• päikeseenergiaseadmete, automaatika- ja juhtimissüsteemide ning tehnosüsteemide seirelahenduste paigaldamise kohustus seotakse tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega, kui direktiivist ei tulene teisiti. Näiteks ei tule

paneele paigaldada, kui katuse kandevõime, varjustus, tuleohutusnõuded või investeeringu ebamõistlik tasuvusaeg seda ei võimalda. Kohustuste täitmise eelduseks seatakse mitmel juhul tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ja majanduslik

põhjendatus, mis välistab ebamõistlike või mittekulutõhusate lahenduste nõudmise;

• elamutele ei laiendata kõiki direktiivis võimaldatud täiendavaid nõudeid, kui direktiiv jätab liikmesriigile sellise kaalutlusruumi. Näiteks piiritletakse keskse automaatika- ja juhtimissüsteemi nõue edaspidi mitteelamutega ning ei kehtestata elamutele täiendavat

siseõhu kvaliteedi mõõte- ja juhtimisseadmete kohustust;

• kultuuriväärtuslikele hoonetele kohaldatakse leevendusi energiatõhususe miinimumnõuetest, võimaldades siiski tõsta renoveerimise käigus hoonete energiatõhusust ja vähendada seeläbi eluasemekulusid;

• arvutuste ja andmete esitamise toetamiseks kavandatakse ehitisregistri arendusi, metoodikat, juhendeid ja võimalusel standardseid andmekogusid, et vähendada kohustatud isikute vajadust tellida või koguda andmeid eraldi iga juhtumi jaoks.

• renoveerimispassi koostamine kavandamaks läbimõeldult renoveerimisega seotud ehitustegevusi on jäetud vabatahtlikuks, võimaldades huvitatud hoonete omanikel siiski

planeerida ehitustöid läbimõeldult ja arvestada aegsasti energiatõhususe tõstmiseks vajalike kuludega;

• direktiivist lähtuvalt on osadel nõuetel jäetud kaalutlusruum kehtestada rangemaid nõudeid, mida käesoleva eelnõuga ei rakendata. Kõik olulised erisused, mida direktiiv võimaldab rakendada, on käesoleva eelnõuga rakendatud. Näiteks on võimalik

liikmesriigil otsustada millistele hoonetele rakendatakse välistusi energiatõhususe miinimumnõuetest ning Eesti kasutab kõiki võimalikke välistusi, leevendades seeläbi

halduskoormust nende hoonete omanike suhtes, mille oodatav kasu oleks pigem väike;

• käesoleva eelnõuga ei reguleerita täiendavalt kestliku liikuvuse taristuga seotud nõudeid, vaid nende ülevõtmine lükatakse edasi, kuna nende rakendamine tooks praeguses etapis isikutele kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja majandusliku mõju. Hoonete juurde laadimistaristu rajamisel jätkub Eesti senine

süsteem.

4

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja

elukeskkonna osakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli (vanemapuhkusel) ([email protected]), nõunik Siret Trei

(vanemapuhkusel) ([email protected]), elamuinvesteeringute valdkonna juht Kaspar Alev ([email protected]), nõunik Marit Rüüsak ([email protected]), nõunik Kristel Lopsik

([email protected]) ja osakonnajuhataja Lauri Suu ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristina Parnaul-Ollik (Kristina.Parnaul- [email protected]).

Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu §-ga 1 kavandatakse muuta EhSi (RT I, 11.07.2026, 32), §-ga 2 EhSRSi (RT I, 11.07.2026, 104), §-ga 3 EnKSi (RT I, 03.07.2026, 21) ja §-ga 4 ELTSi (RT I, 29.04.2026, 7)

ning §-ga 5 nähakse ette seaduseelnõu jõustumistähtaeg.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Eelnõu on seotud ka menetluses

oleva energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõuga5. Käesolevas eelnõus on arvestatud muutmisel oleva energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu sätetega.

Eelnõukohase seadusega ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi

põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2 ei nõua eelnõukohase seaduse vastuvõtmine väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist ning menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Avalik konsultatsioon direktiivi läbivaatamisel peeti.6 Eelnõust tuleneva mõju hindamist on käsitletud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse mõjud”.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu on koostatud selleks, et võtta Eesti õigusesse üle uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/11197 sätestatakse ELi õiguses eesmärk

saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ning kehtestatakse liidu kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide, millest on maha

4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevus „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(EPBD“: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0 5 Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus (energiatõhususe

direktiivi ülevõtmine) – EIS 6 Avalik konsultatsioon: Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatus – EIS 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999

(Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17).

5

arvatud seotud kasvuhoonegaaside kogus) vähemalt 55% võrreldes 1990. a tasemega. Komisjoni 19. oktoobri 2020. a teatises „Komisjoni 2021. aasta tööprogramm – elujõuline liit ebakindlas maailmas“ välja kuulutatud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ siht on need eesmärgid

saavutada. Kõnealune pakett hõlmab mitut poliitikavaldkonda, sh energiatõhusus, taastuvenergia, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, energia maksustamine,

jõupingutuste jagamine, heitkogustega kauplemine ja alternatiivkütuste taristu. Direktiivi 2010/31/EL läbivaatamine on selle paketi lahutamatu osa.

40% Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest ja 36% kasvuhoonegaaside heitest on tingitud

olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis moodustab hoonete energiatarbimine riigi energia

lõpptarbimisest ligi 50%. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele, on hoonete energiatõhususe parandamisel kanda väga oluline roll Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel.

Euroopa Liidu hoonefondi CO2 heite vähendamiseks on vaja seda ulatuslikult renoveerida: ligi 75% sellest hoonefondist ei ole praeguste ehitusstandardite kohaselt energiatõhus ning

eelduslikult on 85–95% praegu olemasolevatest hoonetest 2050. aastal endiselt kasutuses. Kaalutud aastane energiatõhusa renoveerimise määr on siiski püsivalt madal (~ 1%). Praeguses tempos kestaks ehitussektori CO2 heite vähendamine sajandeid. Seetõttu on direktiivi peamine

eesmärk hoonete renoveerimise käivitamine ja toetamine, sh üleminek heitevabadele küttesüsteemidele. Renoveerimise toetamine piirkonna tasandil, sh tööstusliku või eeltoodetud

elementidega renoveerimise abil, toob kasu hoonete ulatuslikuma renoveerimise stimuleerimise teel ning võimaldab hoonefondi CO2 heidet kiiremini ja odavamalt vähendada. Tööstuslikud ehitus- ja renoveerimislahendused hõlmavad mitmekülgseid valmiskujul ehituskomponente,

millel on erinevad funktsioonid, nagu soojustus ja energiatootmine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse ehitusseadustiku muudatused. Paragrahviga 2 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, sh lisatakse päikeseenergialahenduste paigaldamisele, rekonstrueerimise toetusmeetmetele ja

tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele kohalduvate nõuete rakendamise sätted. Paragrahvis 3 sätestatakse energiamajanduse korralduse seaduse muudatused, paragrahviga 4

muudetakse elektrituruseadust ning paragrahviga 5 nähakse ette seaduse jõustumissätted.

3.1. Ehitusseadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 1 kavandatakse muuta ehitusseadustikku.

Punktiga 1 lisatakse EhSi § 24 lõikesse 2 punktid 41 ja 42. Muudatusega sätestatakse, et renoveerimispassi koostamine ning hoonete süsinikujalajälje hindamine kuuluvad tegevusalade

hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon teenuse pakkumisel. Vastavalt EhSi § 24 lõikele 4 sätestatakse lõikes 2 nimetatud tegevusalade täpsem jagunemine valdkonna eest vastutava ministri määrusega nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega

ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“8. Punktiga 41 sätestatakse nõue, et renoveerimispassi koostamiseks on vajalik omada pädevust. Tegemist on direktiivi artiklist 25 lõikest 1 tuleneva

kohustusega. Jõustumine on kavandatud üldises korras ehk alates käesoleva seaduse jõustumisest, kuid ehitisregistrisse on võimalik andmeid kanda siis kui pädevusnõuded on kehtestatud ja pädevust on võimalik tõendada, seni on renoveerimispassi koostamine võimalik

väljaspool ehitisregistrisse kandmist.

Samuti sätestatakse punktiga 42 nõue, et hoone süsinikujalajälje arvutamine kuulub

tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon, kuna

8 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23. novembri 2017. a määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega

ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/124032022010?leiaKehtiv).

6

hoonetele rakendataksealates 2030. a 1. jaanuarist süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust, mille tulemused peab kandma energiamärgisele. Samas on alates 2028. aasta 1. jaanuarist kohustuslik üle 1000 m2 suletud netopindalaga uute hoonete püstitamisel

hinnata nende hoonete süsinikujalajälge, ent ei rakendata veel piirväärtuseid. Seega on vajalik tagada võimalus hindamiste läbiviimiseks ka varem kui 2030. aastal, kuigi pädevuse nõuded

sel ajal ei kohaldu, andes piisava aja töötada välja pädevusnõuded ning tõendada ka nende vastavust. Praktikas on seni süsiniku jalajälje hindamist läbi viinud enda objektide osas Riigi Kinnisvara AS. Pädevusnõuete kehtestamine üldises korras takistaks hindamiste läbiviimist

enne kui vastavad pädevusnõuded on välja töötatud, seega kavandatakse nõuete kehtestamiseks piisav aeg ja seotakse see piirväärtuste kohaldamise nõudega.

Punktiga 2 lisatakse EhSi § 60 lõikesse 1 punkt 121. Muudatusega täiendatakse § 60 lõikes 1 esitatud loetelu ja täpsustatakse, et renoveerimispassi andmed kuuluvad ehitisregistri üldandmete koosseisu. Arvestades, et renoveerimispassi hakatakse koostama ehitisregistri

keskkonnas, tuleb selle koostamiseks vajalikke andmeid käsitada ehitisregistri andmetena.

Punktiga 3 täiendatakse EhSi 7. peatüki pealkirja pärast sõnu „Hoone energiatõhusus“

sõnadega „ja süsinikujalajälg“. Muudatus on vajalik selleks, et edaspidi sisaldab ehitusseadustiku 7. peatükk hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise nõudeid. EhSi lisatakse §-d 695–699 ning sätestatakse volitusnorm, millega antakse õigus kehtestada ministri

määrusega olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise ning olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtuste nõuded. Vastavate sätetega võetakse üle direktiivi (EL)

2024/1275 artikli 2 punkti 25, artikli 7 lõiked 2, 4 ja 5 ning II ja III lisa.

Punktiga 4 lisatakse EhSi § 62 lõige 11, millega laiendatakse kohaldamisala ka teatud tüüpi rajatisele, milleks on uue mõistena hoonega külgnev katusega parkla. Seni reguleeris peatükk

vaid hooneid, kuid seoses päikeseenergiaseadmete täiendatud nõuetega rakenduvad § 692 lõikes 11 punktis 5 sätestatud kohustused ka uutele katusega parklatele, mis külgnevad hoonega ehk

paiknevad hoone vahetus läheduses, olles omaette rajatised, mis ei ole hoonega konstruktsiooniliselt seotud (nõuded on toodud eelnõu § 1 punktis 16). Nimetatud nõuet kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2029 ehitatavatele hoonega külgnevatele uutele katusega

parklatele.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks EhSi § 62 lõike 2 punkt 1.Direktiivi artiklis 5 on

sätestatud energiatõhususe miinimumnõuded. Kui direktiivi eelmise versiooni kohaselt oli liikmesriikidel võimalik kohaldada kultuuriväärtuslike hoonete suhtes erandit energiatõhususe miinimumnõuetest, siis uuesti sõnastatud direktiivi artikli 5 lõike 3 kohaselt liikmesriikidel seda

võimalust endisel kujul ei ole. Sellest tulenevalt tunnistatakse EhSi § 62 lõike 2 punkt 1 eelnõukohase seadusega kehtetuks.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 5 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel võimalus kohandada energiatõhususe miinimumnõudeid riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ametlikult kaitse all olevatele hoonetele kui osana määratletud keskkonnast või oma erilise arhitektuurse

või ajaloolise väärtuse tõttu, kus teatud energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende eripära või välimust. Sellest tulenevalt täiendatakse EhSi § 62 lõigetega

3 ja 4. Täpsem info allpool punktis 6.

Punktiga 6 lisatakse EhSi § 62 lõikesse 2 punkt 6. Direktiivis (EL) 2024/1275 on nähtud ette teatud paindlikkus, kus osade hoonete osas on võimalik liikmesriikidel ise otsustada, kas

direktiivi nõudeid neile rakendada. Vastavat loetelu muudeti ja sellest tulenevalt täiendatakse eelnõu kohaldamisala sätteid. Hooned, mille suhtes liikmesriigid võivad kohaldada erandit

miinimumnõuetest, on sätestatud artikli 5 lõike 3 punktides a kuni e. Võrreldes seni kehtinud erandite loeteluga lisandus erandite loetellu uus hooneliik – relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitselised hooned, välja arvatud individuaalsed eluruumid või kontorihooned

relvajõududele ja riigikaitseasutuste teenistuses olevale muule personalile.

7

Energiatõhususe nõuete kohaldamine riigikaitselise otstarbega hoonete suhtes ei pruugi olla kooskõlas riigikaitseliste huvidega. Sellest tulenevalt täiendatakse EhSi §-s 62 sätestatud kohaldamisala lõiget 2 punktiga 6 selliselt, et riigikaitselised hooned, mis on defineeritud

kehtivas EhS § 115 lõikes 1, jäetakse peatüki reguleerimisalast välja. See tähendab, et energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata Kaitseministeeriumile, selle valitsemisalas

olevatele asutustele või keskvalitsusele kuuluvatele riigikaitselistele hoonetele. Küll aga ei kuulu selle erandi alla hooned, mida kasutatakse kontorihoonena või individuaalse eluruumina ning nimetatud hoonetele kohaldatakse näiteks energiamärgise koostamise ja süsinikujalajälje

hindamise nõudeid.

Punktiga 7 lisatakse EhSi § 62 lõiked 3 ja 4, millega sätestatakse erand energiatõhususe

miinimumnõuete kohaldamisel kultuuriväärtusega hoonete suhtes ning sisustatakse energiatõhususe miinimumnõuete leebem kohaldamine. Erandi kehtestamine on kooskõlas direktiivi artikli 5 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 6.

Lõikes 3 esitatakse loetelu hoonetest, mille suhtes kohaldatakse energiatõhususe miinimumnõudeid leebemalt. Hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse

leebemalt järgmistele kultuuriväärtusega hoonetele: UNESCO maailmapärandi objekt, mälestis, muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega hoone, rahvuspargis asuv kultuuriväärtusega hoone, üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikul alal asuv

kultuuriväärtusega hoone ja väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone.

Hoonete kultuuripärand on reglementeeritud kolmes seaduses: muinsuskaitseseaduses

(edaspidi MuKS), looduskaitseseaduses ja planeerimisseaduses. Neis seadustes on kultuuripärandi mõistet tähistatud erinevalt: muinsuskaitseseaduses terminitega „kultuuripärand“ ja „kultuuriväärtus“, looduskaitseseaduses terminitega „kultuuripärand“ ning

planeerimisseaduses terminitega „miljööväärtuslik ala“ ja „väärtuslik üksikobjekt“. Renoveerimise ja energiatõhususe kontekstis on oluline, et kõigi kolme eelnimetatud seaduse

puhul peetaks hoone kultuuriväärtuse all silmas selle arhitektuurset, ajaloolist, kultuuriloolist , linnaruumilist olemust (välisilme, tarindid, detailid), mida tuleb säilitada.

Kultuuriväärtusega hooned, millele energiatõhususe miinimumnõudeid leebemalt

kohaldatakse, on järgmised:

1) UNESCO maailmapärandi objekt – mälestis või muinsuskaitseala, mis on arvatud

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni

ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli 11 lõike 2 alusel

koostatud maailmapärandi nimekirja, vt MuKSi § 13;

2) mälestis – riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa,

asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks (MuKS § 8). Muudatus puudutab ajaloo-

või ehitismälestiseks tunnistatud hooneid (MuKS § 11 lg-d 2 ja 4). Mälestis on tuvastatav

kultuurimälestiste registris (https://register.muinas.ee/), geoportaali kultuurimälestiste

kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0 [kultuurimalestised]) või ehitistregistris (www.ehr.ee);

3) muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega hoone – muinsuskaitseala on riigi kaitse

alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja

looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik (MuKS § 9 lg 1). Muinsuskaitsealal

asuvad ehitised jagunevad kolme väärtusklassi (MuKS § 10): A-, B- ja C-kaitsekategooria

hooned, millest kultuuriväärtuslikuks loetakse A- ja B-kaitsekategooria hooned (MuKS

§ 19 lg 5 p 3 ja kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja

muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate

ehitiste väärtusklassid“ § 10). Kaitsekorra kehtestamiseni kehtib muinsuskaitsealal

põhimäärus, mis hooneid kategooriatesse ei jaga. Vastavalt MuKSi § 91 lõikele 3 loetakse

kuni kaitsekorra kehtestamiseni § 52 lõike 2 punkti 2 tähenduses väga väärtuslikuks

8

ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitist, kui põhimääruses on kaitse

eesmärgina sätestatud arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamine.

Energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata leebemalt muinsuskaitseala C-kaitsekategooria hoonele, sest see ehitis ei vasta kultuuriministri 15. mai 2019. a määruse

nr 23 § 10 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.

Muinsuskaitseala ehitis ja sellele antud kaitsekategooria on tuvastatav kultuurimälestiste

registris (https://register.muinas.ee/), geoportaali kultuurimälestiste kitsenduse kaardikihil (X-GIS 2.0 [kultuurimalestised]) või ehitistregistris (www.ehr.ee);

4) Rahvuspargis asuv kultuuriväärtusega hoone – rahvuspargi koosseisus riiklikult kaitstav

kultuuripärand (looduskaitseseaduse § 26 lg-d 1 ja 2), mille puhul on rahvusparkide hoonete

kultuuriväärtus (väärtusklass: väga väärtuslik, väärtuslik, miljööväärtuslik) määratud kaitse-

eeskirjas ning nõuded kirjeldatud kaitsekorralduskavas. Rahvuspargi hoone väärtusklass

on avalikult kättesaadav keskkonnaportaali kaardikihil: „Looduse kaitse“ kihil

„Arhitektuuriväärtused kaitsealadel“ (https://register.keskkonnaportaal.ee/); 5) üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtusega hoone

ja väärtusliku üksikobjektina määratletud hoone – kohaliku omavalitsuse üld- või detailplaneeringuga määratud miljööväärtuslik ala või üksikobjekt, kus kehtivad nõuded

seatakse kaitse- ja kasutustingimustega (planeerimisseaduse § 75 lg 1 p-d 16 ja 17 ning § 126 lg 1 p 15). Energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse leebemalt hoonetele, mis on miljööväärtust toetavad alale iseloomulikud hooned, mis mõnel juhul võivad omakorda

olla jagatud väärtusklassidesse (näiteks väga väärtuslik, väärtuslik, miljööväärtuslik) ning miljööväärtuslikul alal asuvad või alalt välja jäävad kultuuriväärtust kandvad väärtuslikud

üksikobjektid. Energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata leebemalt hoonetele, mis ei toeta ala miljööväärtust ja millel ei ole eraldi silmapaistvat kultuuriväärtust ja mille ümberehitusel ei

nõuta kaitse- ja kasutustingimustega välisilme säilitamist.

UNESCO maailmapärandi objekte on Eestis kaks: Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline

kaar. Maailmapärandi objektiks olevale mälestisele või muinsuskaitseala hoonele kehtivad põhimõtted ja nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest.

Põhimõtted mälestise ja muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega hoone säilitamiseks

on ette nähtud muinsuskaitseseaduses ning muinsuskaitsealal asuva hoone puhul täpsustatud kaitsekorras. Kaitsekorra kehtestamiseni kehtib muinsuskaitsealal põhimäärus ja seal sätestatud

nõuded ja kitsendused. Nõuded konkreetse mälestise või muinsuskaitseala hoone konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks annab Muinsuskaitseamet muinsuskaitse eritingimustega (MuKS § 50). Ehitusprojekt peab

olema muinsuskaitse eritingimustega kooskõlas (MuKS § 49 lg 2).

Põhimõtted rahvuspargis asuva kultuuriväärtusega hoone säilitamiseks on esitatud

rahvuspargi kaitsekorralduskavas.

Põhimõtted miljööalal asuva kultuuriväärtusliku hoone või väärtusliku üksikobjekti säilitamiseks ja ümberehitamiseks on seatud üld- või detailplaneeringu kaitse- ja

kasutustingimustega.

Lõikes 4 täpsustatakse, mida peetakse silmas energiatõhususe miinimumnõuete erisuste all.

Lõikes 3 toodud ehitiste puhul tuleb kaaluda hoone olulise rekonstrueerimise korral ehitusprojekti koostamise käigus kõiki võimalusi hoone energiatõhususe parandamiseks. Rakendada tuleb neid meetmeid, mis võimaldavad säilitada hoone eripära ja välisilme,

kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid ning mis on lisaks tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud.

9

Praktikas on tekkinud olukordi, kus kehtivale energiatõhususe miinimumnõudest tehtavale erandile viidates jäetakse kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel energiatõhususe parandamist võimaldavate meetmete rakendamine kaalumata, kuigi paljudes olukordades

oleksid mõned meetmed siiski rakendatavad ja tooksid kaasa eluasemekulude vähenemise pikemas plaanis. See tähendab, et hoonete rekonstrueerimisse paigutatakse märkimisväärne

raha, kuid potentsiaalset parimat tulemust ei saavutata, energiakulud võivad jääda suureks või hoone sisekliima ebamugavaks või ebatervislikuks. Lisaks on see aja ja materjalide ebaotstarbekas kulutamine. Olukorra jätkumine võib viia kultuuriväärtusega hoonete elukohana

hülgamise ja hävimiseni.

Erandi konkreetsemal sõnastamisel koos täpsustavate kriteeriumitega on kaks peamist

eesmärki. Esmalt on selle eesmärk tagada, et kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamisele pööratakse tähelepanu hoone olulise rekonstrueerimisega seotud ehitusprojekti koostamisel ning rakendatakse selleks sobivaid meetmeid. Teisalt kindlustada, et

rakendamiseks valitakse üksnes sellised meetmed, mis ei kahjusta hoone kultuuriväärtust. Rakendatavad lahendused peavad kultuuriväärtust säilitades parandama hoone

kasutustingimusi (nt sisekliima parandamine, energiakulu vähendamine) ning tehtav kulutus peab olema mõistlikus suhtes saavutatava kasuga (ehk kulutõhus).

Säte näeb ette, et kultuuriväärtusega hoone puhul tuleb kaaluda kõiki meetmeid, mis

võimaldavad parandada konkreetse hoone energiatõhusust. Ehitusprojekti koostaja ülesanne ja eesmärk on leida nende seast tehniliselt teostatavad ja majanduslikult põhjendatud lahendused,

mis ühtviisi säilitavad hoone kultuuriväärtuse ja parandavad hoone energiatõhusust. Vastavad kaalutlused kajastab ta ka ehitusprojektis. Sobivate meetmete valimisel tuleks lähtuda järgmistest kriteeriumitest:

a) meetme(te) mõju, sh kumulatiivne mõju kultuuriväärtusele, mida kannab hoone tervikuna ja mida kannavad selle üksikud detailid ja tarindid (s.o hoone eripära, välisilme,

kultuuriväärtuslike detailide ja tarindite säilivus); b) ehitusfüüsikaline toimivus ja vastava ehitustöö teostamise praktilised võimalused (s.o

tehniline teostatavus);

c) majanduslik põhjendatus, mis kaalub ja võrdleb energiatõhususe suurendamiseks rakendatava meetme või lahenduse kulu ja tasuvust, samuti võtab arvesse ka hoone

omaniku võimalusi investeeringut ellu viia. Majandusliku põhjendatuse puhul tuleks arvestada ka eluasemekulude vähendamisega tehtava investeeringu korral ning laenuga finantseerimisel ka omaniku maksevõimet laenu teenindamiseks.

Esmalt tuleks kindlaks teha hoone kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid. Näiteks, kui tegemist on ehitismälestisega, siis tuleb esmalt esitada läbi kultuurimälestiste registri taotlus

muinsuskaitseliste eritingimuste koostamiseks, mille puhul võetakse aluseks taotluses toodud tööde ulatus ja kavandatud tööde kirjeldus. Eritingimused panevad paika edasised nõuded, millega tuleb energiatõhususe meetmete valikul arvestada. Nõuded peavad olema selgitatud ja

põhjendatud, et täita käesolevas eelnõus toodud eesmärki energiatõhusust tõsta võimalikult suures ulatuses. Näiteks on selgitatud kus ja milliseid materjale kasutada soojustamiseks ning

põhjendatud milline on lubatud soojustuskihi paksus ja paigaldamise asukoht, et tagatud oleks kultuuriväärtuslike detailide säilimine ning saavutatud maksimaalne võimalik energiatõhusus. Eritingimuste koostamine võib vajada ka objekti külastust, et välja selgitada hoone seisund ja

läbi arutada võimalikud lahendused energiatõhususe suurendamiseks. Vajadusel otsustatakse täiendavate uuringute tellimise vajadus (nt viimistluskihtide uuring), et võimaldada

eritingimuste kohaldamist.

Tehniliselt teostatav tähendab seda, et hoone tehnosüsteemide ja hoone (või hoone osa) tehnilised näitajad võimaldavad rakendada renoveerimismeetmeid, et täita energiatõhususe

miinimumnõudeid. Tehniliselt mitteteostatav tähendab, et hoone energiatõhususe

10

suurendamiseks ei ole renoveerimismeetmeid võimalik rakendada tehniliste piirangute tõttu, nagu hoone konstruktsioonielemendid, materjalid, esteetika, ruumi piiratus jms.

Majanduslik põhjendatus on seotud energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kuludega ja

sellega, kas:

a) nende kulude suurus vastab kavandatava meetme (näiteks hoone tehnosüsteemi

uuendamine) üldeesmärgile;

b) eeldatav kasu kaalub üles kulud, kui võtta arvesse süsteemi või hoone eeldatavat kasutuskestust, kui see on asjakohane.

Rakendatavaid tegevusi arvestades arvutatakse hoone olulisel rekonstrueerimisel saavutatav energiatõhususarv ja energiaklass. Energiaarvutus tuleb teha kõigi hoonete puhul sama

metoodika alusel. Seni seda kultuuriväärtusega hoonete puhul üldjuhul ei arvutatud ja selle esitamist ei kontrollitud, sest ehitusseadustiku sõnastus („hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid ei kohaldata“) võimaldas seda tõlgendada nii, et erandi puhul pole vajalik

ka energiatõhususarvutus. Nii nagu varasemalt, rakendub nõuete leebemal kohaldamisel arvutuskohustus ka kultuuriväärtusega hoonetele, käesoleva eelnõuga muudetakse see tingimus

selgemaks. Selleks, et hinnata hoone energiatõhususe paranemist pärast selle olulist rekonstrueerimist, arvutatakse enne hoone olulist rekonstrueerimist selle kaalutud energiaerikasutus (nn KEK-märgis), tuginedes 1–3 täisaasta energiatarbimisandmetele. Kui

hoonele on juba varem märgis väljastatud ja see kehtib ka ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamise kuupäeval, ei tule uut KEK-märgist koostada. Selleks, et võrrelda, kui palju paraneb

hoone energiatõhusus olulise rekonstrueerimise käigus, arvutatakse energiatõhususarv ehk nn ETA-märgis vastavalt projekteeritud lahendusele ning esitatakse vastav märgis ehitusloa taotluse või ehitisteatise esitamisel.

Kultuuriväärtusega hoonetele energiatõhususe miinimumnõuete kohaldamise erisused sätestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“.

Punktiga 8 asendatakse EhSi § 63 lõikes 1 sõna „vee“ sõnaga „tarbevee“. Muudatus tuleneb vajadusest täpsustada mõistet. Hoone energiatõhususe arvutustes arvestatakse vaid tarbevee

soojendamine hoone tüüpilise kasutuse hulka.

Punktiga 9 lisatakse EhSi § 63 lõiked 6–13. Muudatusega võetakse siseriiklikku õigusesse

üle direktiivi artiklis 2 sätestatud avaliku sektori asutuste (art 2 p 5), tervikrekonstrueerimise (art 2 p 20), etapiviisilise tervikrekonstrueerimise (art 2 p 21), katusega parkla (art 2 p 35), hoonega külgneva parkla (art 2 p 65), heitevaba hoone (art 2 p 2), liginullenergiahoone (art 2 p

3) ning olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali (art 2 p 24) mõisted.

Lõikega 6 sätestatakse, et avaliku sektori asutuste all tuleb hoonete energiatõhususe direktiivi

kontekstis mõista energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutust, milleks on valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori üksus riigieelarve seaduse § 2 tähenduses. Lõikega 6 võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/9559 (edaspidi EED), artikli 2 punkti 12 kohaselt on avaliku sektori asutused riiklikud,

piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega.

Eesti õigusruumis vastab sellele sättele riigieelarve seaduse8 § 2, mis sätestab valitsussektori ja

keskvalitsuse allsektori mõisted, mis omakorda sobivad direktiivi mõistega. Riigieelarve seadus

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse

määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111).

11

sätestab ka, et valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet9.

Lõikes 7 sätestatakse tervikrekonstrueerimise mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi

artikli 2 punkt 20. Tervikrekonstrueerimine on määratletud kui renoveerimine, mis on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, ja millega muudetakse hoone või hoone osa

enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks ja alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks. Alates 2030. aastast peaksid tervikrekonstrueerimise tulemusena hooned olema heitevabad.

Lõikes 8 sätestatakse etapilise tervikrekonstrueerimise mõiste. Etapilise

tervikrekonstrueerimise all peetakse silmas sellist tervikrekonstrueerimist, mis tehakse renoveerimispassis märgitud suurima arvu etappide kohaselt. Selle sättega võetakse üle

direktiivi artikli 2 punkt 21. Etapiline tervikrekonstrueerimine on otseselt seotud hoone renoveerimispassiga. Direktiivi artikli 2 punktis 19 on renoveerimispassi mõiste määratletud kui konkreetsele hoonele kohandatud tegevuskava hoone tervikrekonstrueerimiseks

maksimaalse arvu etappidega, millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust. Tegevuskava on kohandatud nii hoone vajadustele, et parandada hoone energiatõhusust

tervikrekonstrueerimise kaudu, kui ka hoone omaniku vajadustele. Selles on kirjeldatud renoveerimisetappe eesmärgiga renoveerida hoone terviklikult liginullenergiahooneks enne 1. jaanuari 2030 või heitevabaks hooneks pärast nimetatud kuupäeva. Renoveerimispasside

eesmärk on luua renoveerimisetappide järjestus (st iga renoveerimisetapi läbiviimise järjekord). See võimaldab kaaluda eri tööde ajastamist ja mõju, et optimeerida tööde järjestust ning vältida

või vähemalt piirata dubleerimist või tarbetut kulu. Üldine eesmärk on tagada, et iga renoveerimisetapp täiendab teisi, jõudes terviklahenduseni.

Lõikes 9 sätestatakse katusega parkla ja hoonega külgneva parkla mõisted. Selle sättega

võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 35. Definitsiooni kohaselt on „katusega parkla“ katusega ehitis, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat .

Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029. Kohustus kehtib hoonetega külgnevate katusega parklate

suhtes. Artikli 2 punkti 35 kohaselt on „katusega parkla“ katusega konstruktsioon, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat. Kui katusega

parklal on seinad ja selle kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena (kooskõlas artikli 2 lõikes 1 esitatud hoone mõistega) ning selle suhtes rakendatakse mitteeluhoonete suhtes kohaldatavaid kohustusi.

Kolme parkimiskoha piirmäära eesmärk on jätta direktiivi kohaldamisalast välja katusega parklad ühepereelamute sissesõiduteedel.

Sätestatakse ka hoonega külgneva parkla mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 65. Direktiivi artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone

vahetus läheduses“. Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele uutele katusega

parklatele 31. detsembriks 2029. Sellest tulenevalt kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2029 ehitatavatele hoonega külgnevatele uutele katusega parklatele § 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet.

Lõikes 10 sätestatakse heitevaba hoone mõiste. Selle sättega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 2. Direktiivi artikli 2 punktis 2 on heitevaba hoone määratletud järgmiselt:

— I lisa kohaselt kindlaks määratud väga suure energiatõhususega hoone, mis — ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat, — ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi (CO2)heidet ning

12

— ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside (KHG) heiteid — vastavalt artiklile 11.

Direktiivi artiklis 11 on sätestatud nii uute kui ka olemasolevate heitevabade hoonete suhtes kohaldatavad üksikasjalikud nõuded. Lisaks on selles sätestatud, et uute hoonete puhul tuleb

käsitleda ka järgmisi aspekte: sisekliima optimaalne kvaliteet, kliimamuutustega kohanemine, tuleohutus, tugeva seismilise aktiivsusega seotud riskid, puuetega inimeste ligipääsuvõimalused ja süsiniku eemaldamine, mis on seotud süsiniku säilitamisega hoones või

selle katusel.

Artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et „heitevaba hoone ei tohi tekitada kohapealset CO2-heidet

fossiilsetest kütustest“. See tähendab, et direktiivi (EL) 2024/1275 kohaldamisala hoonete vajadusi rahuldava energia kohapeal tootmiseks ei ole lubatud fossiilkütuste põletamine. „Fossiilkütus“ on määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 62 määratletud kui „süsinikul

põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta“. See määratlus on kooskõlas Eurostati määratlusega: „taastumatud energiaallikad nagu kivisüsi, söetooted,

maagaas, tehisgaas, toornafta, naftasaadused ja taastumatud jäätmed“.

Näited: • artikli 11 lõikega 1 ei ole kooskõlas selliste kohapealsete küttesüsteemide kasutamine,

milles põletatakse maagaasi, naftat, naftasaadusi, sütt või söetooteid. • soojuspumpade, päikese- ja bioenergiapõhiste küttesüsteemide kasutamine on

kooskõlas artikli 11 lõikega 1.

Hooned on KHG otsese ja kaudse heite peamised allikad ning üks raskemaid kohti süsinikuheite vähendamiseks. ELi pikaajaliste kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks on vaja

märkimisväärselt vähendada hoonete kasutusaegset energiatarbimist, alustades hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje ehk KHG heitkoguse arvestamist. Kuigi olemasoleva

hoonefondi energiatõhususe ja kliimatulemuste parandamine on selles protsessis keskse tähtsusega, on oluline ka see, et ehitatavate uute hoonete energiatarbimine ja kasutusaegsed heitkogused oleksid algusest peale väga väikesed, et vältida vajadust edasise sekkumise järele.

Seetõttu kehtestatakse direktiiviga (EL) 2024/1275 nõue, et kõik uued hooned peavad olema heitevabad. Direktiivi artiklis 7 on sätestatud ajakava heitevabade hoonete suhtes kehtestatud

nõuete kohaldamiseks uutele püstitatavatele hoonetele järgmiselt: kõik uued püstitatavad avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned on heitevabad alates 1. jaanuarist 2028 ja kõik muud uued püstitatavad hooned alates 1. jaanuarist 2030. Heitevaba hoone nõuded kohalduvad

alates nimetatud kuupäevadest esitatud ehitusloa taotluste või ehitusteatiste esitamisel.

Heitevaba hoone suhtes kohalduvad nõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri

määrusega (eelnõu § 1 p 9).

Lõikes 11 sätestatakse mõistena liginullenergiahoone, mis seni on mõistena defineeritud määruses nr 63. Direktiivist tuleneva uuendatud sõnastuse kohaselt on tegemist

liginullenergiahoonega siis, kui selle energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui kuluoptimaalne tase ning väga väikese või nullilähedase tarbitava energia nõudlusega, mis

enamuses pärineb taastuvatest energiaallikatest. Energia võib olla toodetud kohapeal taastuvatest energiaallikatest või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 3.

Lõikes 12 sätestatakse olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali mõiste. Direktiivi artikli 2 punkti 25 kohaselt on see näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse

soojenemise potentsiaali kogu hoone olelusringi jooksul. Olelusring on teise sõnaga ka elukaar, mis hõlmab ehitusmaterjalide tootmist, transporti ehitusobjektile, ehitustegevust, kasutusaegset materjali- ja energiakulu ning lõpuks hoone lammutamist ja jäätmete käitlemist. Olelusringi

jooksul tuleb hinnata ka süsteemivälist kasu ehk kui toodetakse kohapeal taastuvelektrit või

13

lammutamisel või ehitustööde käigus tekkivad jäätmed suunatakse ringlusse, siis arvestatakse ka materjalide asendamisest ja energiast saadavat kasu. Praktikas on enim kasutusel mõistena hoone süsinikujalajälje arvutamine, mille tulemust väljendatakse globaalse soojenemise

potentsiaalina (inglise keeles global warming potential ehk GWP). Globaalse soojenemise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise

võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. Kuigi nimetus „süsinikujalajälg“ viitab ühele kasvuhoonegaasile, hõlmab see siiski kõiki kasvuhoonegaase, mida väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ehk mille mõju on taandatud süsinikdioksiidile. Sättega

võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 25.

Punktiga 10 muudetakse EhSi § 65 lõike 3 esimest lauset. Muudatusega täiendatakse ja

laiendatakse volitusnormi ulatust. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab energiatõhususe miinimumnõuded, sh nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, ning tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Muudatusega täpsustatakse ja laiendatakse ministri määrusandlikku volitust, lisades selle alla ka nõuded heitevabale hoonele, nõuded hoone sisekliima kvaliteedile, ning

nõuetest erisuste kohaldamine kultuuriväärtuslike hoonete suhtes. Volitusnormi täiendamine on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 (EPBD) asjakohaste sätete ülevõtmiseks, mis käsitlevad nimetatud valdkondi ning eeldavad nende nõuete kehtestamist

liikmesriigi õiguses.

Muudatuse eesmärk on tagada, et direktiivist tulenevaid nõudeid oleks võimalik kehtestada

paindlikult ja tehnilise detailsusega ministri määruse tasandil, võimaldades arvestada valdkonna kiiret arengut ning vajadust nõudeid ajakohastada. Asjakohaste määruste kavandid, millega nimetatud nõuded kehtestatakse või neid täpsustatakse, on esitatud kõnesoleva eelnõu

lisas 2.

Punktiga 11 asendatakse EhSi § 66 lõigetes 1 ja 3 sõna „tegeliku“ sõnaga „tüüpilise“.

EhSi § 66 lõike 1 kohaselt on energiamärgis vahend tõendamaks hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tüüpilise energiatarbimise kohta.

Mõõdetud energiaandmete põhjal koostatud energiamärgisel (nn KEK-märgis) on võimalik eraldi arvestiga mõõdetud mittetüüpiline energiakasutus energiamärgise arvutustes hoone kogu

energiakasutusest maha arvata, seega pole põhjendatud sätestada, et energiamärgis näitab tegelikku energiakasutust. Mittetüüpiliseks energiakasutuseks peetakse sellist energiakasutust, mis ei ole seotud hoone sisekliima tagamisega. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL)

2024/1275 I lisast. Muudatused täpsustatakse asjakohases määruses, mille kavandid on esitatud kõnesoleva eelnõu lisas 2.

Punktiga 12 täiendatakse EhSi § 66 lõikega 11. Seni kehtinud korra kohaselt olid energiatõhususe miinimumnõuete täitmisest, sh energiamärgise koostamise kohustusest vabastatud kõik ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 nimetatud hooned. Direktiivi (EL) 2024/1275

artikli 20 lõike 6 kohaselt võivad liikmesriigid artikli 5 lõike 3 punktides b, c ja e osutatud hooneliigid artikli 20 lõigete 1, 2, 4 ja 5 kohaldamisest välja arvata. Punktides b, c, ja e viidatud

hooneliigid on vastavalt:

• kultusekohtadena või religioosseteks toiminguteks kasutatavad hooned;

• ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;

• eraldiseisvad hooned, mille suletud netopind on alla 50 m2.

Lisaks võib artiklis 20 sätestatud kohustustest välja jätta elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille

eeldatav energiatarbimine on väiksem kui 25% aastaringsest energiatarbimisest, kui vastav

14

erand oli kehtestatud 28. maiks 2024. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõikest 6.

Punktiga 13 muudetakse EhSi 67 lõike 1 sõnastust.Muudatusega täpsustatakse EhSi § 67

kohaldamisala, laiendades energiamärgise esitamise kohustuse ka üürilepingu uuendamisele. Muudatuste eesmärk on tagada, et hoone kasutajatel ja omandajatel oleks kõigil direktiivis ette

nähtud juhtudel juurdepääs ajakohasele hoone energiatõhusust puudutavale teabele. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõikest 1, mille kohaselt tuleb digitaalne energiamärgis väljastada järgmistele hoonetele:

a) hoonetele või hoone osadele, mida ehitatakse, oluliselt rekonstrueeritakse, müüakse, üüritakse uuele üürnikule või mille puhul uuendatakse üürilepingut; ja

b) olemasolevatele hoonetele, mis on avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses.

Seetõttu laiendatakse direktiiviga (EL) 2024/1275 energiamärgise väljastamise kohaldamisala, hõlmates muuhulgas ka üürilepingu uuendamise. Juhul kui asjaomasele hoonele või hoone

osale on energiamärgis direktiivi 2010/31/EL või direktiivi (EL) 2024/1275 kohaselt väljastatud ja see on kehtiv, siis märgise väljastamise nõuet ei kohaldata.

Energiamärgise energiatõhususe miinimumnõuete järgimise tõendamise eesmärgil väljastamise kohustus ehitatavate uute ja olemasolevate oluliselt rekonstrueeritavate olemasolevate hoonete puhul on sätestatud kehtivas EhSis (§ 65 lg 1 ja § 66 lg 1). Energiamärgise elektroonilist

(digitaalset) väljaandmist reguleerib kehtiva EhSi § 66 lõige 5. Avaliku sektori asutuse omandis või kasutuses olevate hoonete puhul on energiamärgise kohustus kehtestatud märgise esitlemise

kohustuse kaudu, mis on sätestatud kehtivas EhSi §-s 68.

Punktiga 14 muudetakse EhSi § 68 lõike 1 sõnastust. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 21 lõigetest 1 ja 2. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikliga 21 laiendatakse

kehtivat energiamärgise väljapaneku kohustust kõigile avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses olevatele hoonetele, mida inimesed sageli külastavad, olenemata nende suurusest.

Võrreldes direktiivi eelmise versiooniga ei sätestata uuesti sõnastatud direktiivis enam tingimust, et kirjeldatud hoonetele nõue ei kehti, kui hoones on kasulikku pinda vähem kui 500 m2. Lisaks sellele tuleb mitteeluhoonete puhul, millel on kehtiv energiamärgis, panna see

hoones külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale.

Samuti peab energiamärgis olema paigaldatud külastajate jaoks kergesti märgatavale ja

nähtavale kohale hoones, mille omanik on või mida kasutab avaliku sektori asutus (st riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalik-õigusliku asutus) ja mida inimesed sageli külastavad. Direktiiv ei sätesta enam tingimust, et kirjeldatud hoonetele nõue ei kehti, kui

hoones on kasulikku pinda vähem kui 250 m2. Hoonetes, milles asuvad avaliku sektori asutused, mida inimesed sageli külastavad, ja mitteeluhoonetes tuleb välja panna direktiivi (EL)

2024/1275 kohaselt väljastatud kohustuslikud energiamärgised (olenemata sellest, kas need põhinevad eelmisel hoonete energiatõhususe direktiivil või selle uuesti sõnastatud versioonil). Kui hoonel ei olnud eelmise hoonete energiatõhususe direktiivi alusel kohustust omada

energiamärgist, oleks ta kohustatud energiamärgise välja panema alles siis, kui tal see kohustus tekib. Näiteks peaks kauplus, millel on pärast müügitegevuse algust 2019. aastal väljastatud

energiamärgis, selle välja panema kogu energiamärgise kehtivuse ajaks (aastani 2029).

Tegemist on direktiivist tuleneva poliitilise suunisega, mille eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust ning tagada, et riik ja kohalik omavalitsus ning suurte rahvahulkade kogunemisega

hoonete omanikud näitaksid eeskuju. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 20 lõigetest 1 ja 6.

Punktiga 15 muudetakse EhSi § 691 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Võrreldes direktiivist 2018/844 artikli 1 punkti 1 alapunktis b sõnastatud mõistega on uuesti sõnastatud direktiivis

15

mõiste „automaatikasüsteem“ asendatud mõistega „automaatika- ja juhtimissüsteem“. Kehtivas sättes on kasutusel mõistena „automatiseerimis- ja juhtimissüsteem“, mis asendataksegi uuendatud terminiga, mis lühendatult on edaspidi kasutusel eelnõus läbivalt kui

„automaatikasüsteem“. Termin on kasutusel ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses, mida muudetakse eelnõu § 2 punktiga 5. Samuti on termin kasutusel

rakendusaktides, mille muudatuse kavandid on esitatud lisas 2. Muudatuse vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punktist 7.

Punktiga 16 lisatakse EhSi § 692 lõiked 11–14, millega sätestatakse nõuded päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks sisekliima tagamisega hoonetele, kui nende seadmete

paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Samuti sätestatakse, milliste hoonete suhtes nõuded kohalduvad ning EhSRSis täpsustatakse nõude täitmise kuupäevad.

Lõikes 11 sätestatud nõue paigaldada sobiv päikeseenergiaseade rakendub lõike 11 punktides 1–5 sätestatud hoonele juhul, kui kõik kolm tingimust – tehniline teostatavus, funktsionaalne

sobivus ja majanduslik põhjendatus– on täidetud. Kui vähemalt üks nimetatud tingimusest on täitmata, ei rakendu §-s 692 sätestatud kohustus paigaldada sobiv päikeseenergiaseade. Hinnang päikeseenergiaseadmete paigaldamise tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning

majandusliku põhjendatuse kohta kajastatakse ehitusprojektis. Näited ja täpsemad selgitused tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse kohta on

esitatud ülejärgmises tabelis.

Päikeseenergiaseadmete mõistet käsitatakse üldkasutatava mõistena ning kõnesoleva eelnõu kontekstis peetakse nende all silmas seadmeid, mis muundavad päikeseenergia soojus- või

elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmeid ja fotoelektrilise päikeseenergia seadmeid. Direktiivi kohaselt peetakse päikeseenergiaseadmeks nii päikesepaneele kui ka

päikesekollektoreid, kohane on ka taastuvenergia direktiivi10 määratlus, mille kohaselt on päikeseenergiaseadmed sellised seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, eelkõige päikesesoojusenergia seadmed ja fotoelektrilise päikeseenergia

seadmed. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artiklist 10.

Direktiivis sätestatud päikeseenergiaga seotud volitus on tihedalt seotud muudetud

taastuvenergia direktiiviga, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, suurendades taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42,5%-ni lõppenergia tarbimisest ELis, seades 2040. aastaks eesmärgiks 45%.

Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu ajakava

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 10 lõikes 3 sätestatud sobivate päikeseenergiaseadmete

kasutuselevõtu ajakava on järgmine. Tegemist on Euroopa Komisjoni juhendis toodud kokkuvõttega, mille tähtajad on määratud tingimusega, et nõue tuleb täita hiljemalt nimetatud ajaks. Käesoleva eelnõuga algab aga kohustus alates järgnevast päevast ehk siis kui täitmise

tähtaeg on 31.12.2026, siis nõue rakendub kohustusena alates 01.01.2027: Hoone tüüp Artiklis 10 sätestatud nõue Hoone suurus,

suletud netopind

Nõude täitmise

tähtpäev (kuupäev)

Uus Uued avaliku sektori hooned* ja mitteeluhooned

Üle 250 m2 31.12.2026

Uus Uued eluhooned Kõik 31.12.2029 Uus Uued hoonetega külgnevad

katusega parklad Kõik 31.12.2029

10 Direktiiv (EL) 2023/2413 - ET - Taastuvenergia direktiiv (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202302413).

16

Olemasolev Olemasolevad avaliku sektori hooned

Üle 2000 m2 31.12.2027

Olemasolev Olemasolevad avaliku sektori hooned

Üle 750 m2 31.12.2028

Olemasolev Olemasolevad avaliku sektori hooned

Üle 250 m2 31.12.2030

Olemasolev Olemasolevad mitteeluhooned, mida oluliselt rekonstrueeritakse või mille puhul võetakse meetmeid, mis nõuavad ehitusluba hoone renoveerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks

Üle 500 m2 31.12.2027

Tehniline teostatavus, funktsionaalne sobivus ning majanduslik põhjendatus

Vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele11 on alljärgnevas tabelis esitatud sobivuse ja teostatavuse tõlgendamise viisid ja näited nende kohta.

Liik Tähendus Näited

Tehniline sobivus

Tehniline sobivus tähendab päikeseenergiaseadme ja hoone katuse või seinade tehniliste näitajate kokkusobivust, mis tagab paigaldamise võimalikkuse.

Tehniline sobivus puudub, kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine on tehniliselt võimatu.

Tehniline sobivus on probleemne, kui hoone ei toeta päikeseenergiaseadet (kas katusel või seintel või rõdudel), mis on vajalik õigusaktide kohaselt sobivaks tunnistamise nõuete täitmiseks, näiteks kui:

- olemasoleva hoone katuse suund ei ole sobiv. Kuna ida- ja läänesuunalised katused võivad samuti olla tootlikud, ei tohiks neid üldiselt kõrvale jätta;

- olemasoleva hoone katuse kaldenurk ei ole sobiv;

- olemasoleva hoone kandevõime (nt katuse konstruktsioon) ei toeta päikeseenergiaseadmeid;

- katusel on vähe ruumi ja seinad ei sobi päikeseenergiaseadmete jaoks;

- külgnevate hoonete põhjustatud varju ei saa leevendada;

- katusematerjal (roog, õled, puit) ei sobi päikeseenergiaseadme jaoks.

Kõigi eespool esitatud punktide puhul tuleb kaaluda paigaldamist ka mujale kui katusele (nt seintele, rõdule).

Majanduslik põhjendatus

Majanduslik põhjendatus tähendab päikeseenergiasüsteemi maksumust ja seda, kas eeldatav kasu kaalub üles kulud, kui võtta arvesse

Majanduslikku põhjendatust saab arvutada näiteks järgmistel alustel:

11 Komisjoni teatis, milles esitatakse suunised hoone energiatõhususe direktiivi (EL) 2024/1275 uuesti sõnastatud

versiooni uute või oluliselt muudetud sätete kohta (C/2025/6438). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C_202506438&qid=1768938370508

17

päikeseenergiaseadme eeldatavat kasutuskestust.

- maksimaalne tasuvusaeg, võttes arvesse päikeseenergiasüsteemist saadavat rahalist kasu võrreldes päikeseenergiaseadme eeldatava kasutuskestusega;

- päikeseenergiaseadme hinna ja kavandatava sekkumise (süsteemi paigaldamine) maksumuse ning võimalike järelkulude, nt tuleohutuse ja konstruktsioonilise ohutusega seotud kulude suurim suhe.

Funktsionaalne teostatavus

Päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtt ei ole funktsionaalselt teostatav, kui sellega kaasneksid muudatused, mis mõjutavad hoone kavandatud kasutust, võttes arvesse konkreetseid piiranguid (nt eeskirju), mida võidakse hoone suhtes kohaldada.

Päikeseenergiaseadmete nõuete täitmine ei tarvitse olla funktsionaalselt teostatav näiteks siis, kui:

- kohaldatavad eeskirjad (nt tuleohutuse, konstruktsiooni tugevuse ja stabiilsuse kohta) on vastuolus paigaldusnõuetega.

Kehtiva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ §-s 8 on sätestatud erandid energiatõhususe nõuetest päikeseelektrisüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel. Paragrahvi 8 lõikes 1 on

sätestatud, et liginullenergiahoone energiatõhususarvu (ETA) saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvelektrit tootev süsteem paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. Lõikega 2 täpsustatakse, et kui

päikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvenergiat

arvestamata vastama B-klassi piirväärtusele.

Lõike 11 punkt 1 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude püstitatavale uuele

avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule, mille suletud netopind on

suurem kui 250 m2, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Paragrahvi 692 lõikes 13 täpsustatakse, mida peetakse silmas

avalike sektori hoonete all. Avaliku sektori hoone all tuleb mõista mitteelamut, mis on avaliku sektori asutuse omandis.

Mitteeluhoone on selline hoone, mida kasutatakse muul kui elamise eesmärgil. Mitteelamute

kasutamisotstarvete loetelu on leitav majandus- ja taristuministri määruse nr 51 lisast 1. Näiteks peetakse mitteelamuteks hoone kasutamise otstarbe järgi majutus- ja toitlustushooneid, büroo-

ja kaubandushooneid, aga ka meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muid avalikke hooneid. Eelnõu kohaselt rakendatakse päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõudeid lisaks uutele avaliku sektoriasutuste omandis olevate hoonetele ka erasektori omandis olevatele

mitteelamutele.

Lõike 11 punkt 2 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude olemasolevale avaliku

sektori asutuse omandis olevale hoonele, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on kõnesoleva seaduseelnõu tähenduses energiamajanduse

korralduse seaduse § 2 punktis 1 määratletud asutus.

Artikli 10 tähenduses on avaliku sektori hooned mitteelamute alamrühm, nimelt mitteelamud,

mis kuuluvad avaliku sektori asutustele. Mitme omaniku puhul tähendab see hooneid, mille puhul vähemalt 50% mitteelamu suletud netopindalast kuulub avaliku sektori asutustele.

18

Avaliku sektori asutused on määratletud EhSi § 63 lõike 6 tähenduses, mis lähtub energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 uuendatud sõnastusest12 ning on energiatõhususe direktiivi13 artikli 2 punktis 12 määratletud kui „riiklikud, piirkondlikud või

kohalikud asutused ning selliste asutuste poolt otse rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega“. Näiteks sotsiaaleluruum, isegi kui see kuulub avaliku

sektori asutustele, ei kuulu direktiivi artiklis 10 avaliku sektori hoonetele kehtestatud kohustuste kohaldamisalasse. Selle asemel kohaldatakse eluhoonete suhtes kohaldatavaid nõudeid.

Lõike 11 punkt 3 sätestab päikeenergiaseadmete paigaldamise nõude, kui sobivate päikeseenergiaseadmete paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning

majanduslikult põhjendatud, sellisele olemasolevale mitteelamule, mille suletud netopind on

suurem kui 500 m2 ja mida oluliselt rekonstrueeritakse või ümber ehitatakse.

Terminid „oluline rekonstrueerimine“ ja „ehitise ümberehitamine“ on määratletud kehtivas

ehitusseadustikus. Hoone oluline rekonstrueerimine on EhSi § 63 lõike 4 kohaselt ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. EhSi

§ 4 lõike 3 kohaselt peetakse ehitise ümberehitamiseks ehk rekonstrueerimiseks ehitamist, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ehitise ümberehitamine on eelkõige

ehitamine vastavalt tegevuste loetelule EhSi § 4 lõike 3 punktides 1–6.

Lõike 11 punkt 4 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude püstitatavatele uutele

elamutele, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning

majanduslikult põhjendatud.

Direktiivi artikli 2 punkti 18 kohaselt peetakse elamuks ruumi või ruumide komplekti alalises

hoones või hoone piirdetarinditega eraldatud osas, mis on ette nähtud ühe tavaleibkonna aastaringseks elamiseks. Elamute kasutamisotstarvete loetelu leiab majandus- ja taristuministri määruse nr 51 lisast 114. Näiteks peetakse elamuteks hoone kasutamise otstarbe järgi ühe

korteriga elamuid, kahe või mitme korteriga elamuid, kolme või enama korteriga elamuid ning hoolekandeasutute ja ühiselamute hooneid. Käesoleva punktiga sätestatud nõudeid ei

kohaldada uutele elamutele, mis on kohaldamisalast välja jäetud EhS § 62 alusel.

Lõike 11 punkt 5 sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõude ehitatavale uuele

katusega parklale, mis külgnevad hoonega. Nõue kohaldub, kui katusega parklas on

vähemalt kolm parkimiskohta. Katusega parkla ei pea sealjuures olema sisekliima tagamisega hoone. Katusega parklaks loetakse katusega parkimismaja ka juhul, kui selle viimane korrus ei

ole kaetud katusega. Kuni kolme parkimiskohta hõlmava piirmäära eesmärgiks on jätta direktiivi kohaldamisalast välja katusega parklad ühepereelamute sissesõiduteedel.

Direktiivi artikli 10 lõike 3 punkti e kohaselt peavad liikmesriigid tagama sobivate

päikeseenergiaseadmete paigaldamise kõigile hoonetega külgnevatele ehitatavatele uutele katusega parklatele 31. detsembriks 2029. Katusega parkla on direktiivi artikli 2 punkti 35

kohaselt „katusega konstruktsioon, millel on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima tagamiseks ei tarbita energiat“. Kui katusega parklal on seinad ja selle kütmiseks või

12 Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu,

17.07.2026: Ehttps://eelnoud.valitsus.ee/main#DZm9VEJo 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse

määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023L1791 14 Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa 1.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/8202/5011/KLIM_m54_Lisa.pdf#

19

jahutamiseks kasutatakse energiat, tuleks parklat käsitada hoonena (kooskõlas artikli 2 lõikes 1 esitatud mõistega „hoone“) ning selle suhtes rakendatakse mitteelamutele kohaldatavaid kohustusi.

Kohustus kehtib hoonega külgneva katusega parkla suhtes. Direktiivi uuesti sõnastatud versiooni artikli 2 punktis 65 on „hoonega külgnev parkla“ määratletud kui „hoone elanikele,

külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses“.

Terminid „katusega parkla“ ja „hoonega külgnev parkla“ on defineeritud ning neid on selgitatud

käesolevas seletuskirjas eelnõu punkti 9 selgituses.

EhSi § 692 lõike 11 punktide 1–5 rakendumise sätted on esitatud käesoleva eelnõu paragrahvi 2

punktis 8 (EhSRS § 304 lg-d 6–10).

Lõikes 12 sätestatakse, milliseid nõudeid tuleb täita mitme kasutusotstarbega hoones. Juhul kui hoonet kasutatakse samaaegselt nii elamu kui ka mitteelamuna, näeb lõige 12 ette, et

rakendatakse kas elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, milline on ehitisregistrisse kantud hoone peamine kasutusotstarve.

Lõikes 13 sätestatakse avaliku sektori hoone mõiste EhSi § 63 lõike 6 tähenduses, mis lähtub energiamajanduse korralduse seaduses § 2 punktis 1 uuendatud avaliku sektori asutuse sõnastusest15 ning mis on energiatõhususe direktiivi16 artikli 2 punktis 12 määratletud kui

riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega. Avaliku sektori asutuseks on eelkõige riigi-

ja valitsusasutus (nt ministeeriumid ja ametid), kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik; muu valitsussektorisse kuuluv ja avaliku võimu kontrolli all olev üksus (nt riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav haigla, kool, ülikool ning valitsussektorisse klassifitseeritud

taristu- ja teenuseosutaja).

Hoone loetakse avaliku sektori hooneks, kui selle suletud netopindalast kuulub vähemalt 50

protsenti avaliku sektori asutusele. Oluline on eristada kas tegemist on mitteelamu või eluruumiga, sest näiteks sotsiaaleluruum, isegi kui see kuulub avaliku sektori asutustele, ei kuulu direktiivi artiklis 10 avaliku sektori hoonetele kehtestatud päikeseenergiaseadmete

paigaldamise kohustuste kohaldamisalasse. Selle asemel kohaldatakse sellistele eluruumidele elamute suhtes kohaldatavaid nõudeid.

Lõikes 14 sätestatakse, et ehitatava uue hoone projekteerimisel tuleb arvestada päikeseenergiaseadmete paigaldamise vajadusega ning optimeerida hoone asukoht ja orientatsioon efektiivseks päikeseenergia tootmiseks. Sättega võetakse üle (EL) 2024/1275

artikli 10 lõige 1.

Direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõik uued hooned on

projekteeritud selliselt, et optimeerida nende päikeseenergia tootmise potentsiaali asukohapõhiselt päikesekiirguse tiheduse alusel, mis võimaldab päikeseenergiatehnoloogia hilisemat kulutõhusat paigaldamist. See tähendab, et arhitektid ja muud ehitusspetsialistid

peavad hoone projekteerimisel arvestama peale muude projekteerimisparameetrite ka hoone päikeseenergia tootmise potentsiaali. Nõue tähendab leida parim lahendus lähtudes planeeringu

tingimustest, st planeeringu tingimused ei pruugi alati lähtuda päikeseenergia tootmiseks kõige soodsamast lahendusest, kuid hoone projekteerimine peab vastama planeeringu tingimustele ning nõude rakendamiseks tulekski leida planeeringu piires parim lahendus.

15 Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu,

17.07.2026: Ehttps://eelnoud.valitsus.ee/main#DZm9VEJo 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse

määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud). https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023L1791

20

Päikeseenergia tootmiseks optimeeritud hoone projekteerimine nõuab terviklikku lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi peamised tegurid on järgmised: i) piisav kandevõime päikeseenergiaseadmete jaoks; ii) hoone sobiv paigutus; ning iii) katuse ja seinte

konstruktsioon. Eesmärk on tagada, et tulevikus oleks võimalik lisada sobivaid päikeseenergiaseadmeid ilma kulukate konstruktsiooniliste muudatusteta.

Asukoha päikeseenergiapotentsiaali hindamiseks võib kasutada vahendeid, mis lihtsustavad sobivate asukohtade kindlakstegemist, näiteks päikeseelektri geoinfosüsteem (PVGIS)17.

Uute hoone paigutuses võib lisaks lõunasuunalisele paigutusele kaaluda nii ida- kui ka

läänesuunalist paigutust. Lõunasuunalise paigutuse korral, mida tavaliselt kasutatakse katusele paigaldatud seadmete korral, kasutatakse ära päikesepaistelised tunnid. Elektrit kaldutakse

elektrivõrku andma tipptundidel, mis võib süvendada elektrivõrgu ülekoormuse, piirangute ja negatiivsete hindade probleeme. Lääne-idasuunalise paigutuse korral on tootmismudel erinev ja elektrit ei anta võrku tipptundidel. See aitab leevendada elektrivõrgu ülekoormuse probleeme

ja muudab investeeringud kasumlikumaks, kuna selle elektri hind võib olla kõrgem.

Uute hoonete projekteerimisel tuleks arvesse võtta päikeseenergiaseadmete kasutamist kogu

konstruktsiooni ulatuses, mitte ainult katusel, vaid ka seintel, rõdudel ja terrassidel ning katusega parklatel ja sarnastel rajatistel. Ka siinjuures võivad elektrivõrgule kasulikud olla lääne-idasuunalised päikeseenergiaseadmed. Rõdusid ja terrasse saab projekteerida

päikeseenergia tootmiseks. Projekteerimisetapis tuleks arvesse võtta hoonetesse integreeritud tehnoloogiaid, nagu päikesepaneelarhitektuur (BIPV) ja hoonesse integreeritud

päikesesoojusenergia kollektorid (BIST).

Katuse projekteerimisel võimaldab lamekatus paindlikkust päikesepaneelide paigaldamisel optimaalse nurga all, samas kui viilkatuse saab projekteerida nii, et see asub päikesele kõige

rohkem avatud suunas. Katuse kaldenurk peaks optimeerima päikeseenergiaseadmete toimivust sõltuvalt hoone asukoha laiuskraadist. Projekteerimisel tuleks arvesse võtta ka kokkusobivust

katuse muude kasutusviisidega.

Ühtlasi võiks uute hoonete projekteerimisel arvesse võtta salvestussüsteemide (näiteks akud või kuuma vee salvestamine) jaoks vajalikku ruumi. Projekteerimisetapis võiks kaaluda ka

haljaskatuste kombineerimist päikeseenergiaseadmetega, kuna selline integreerimine võib olla kasulik. Haljaskatused võivad aidata vähendada jahutuskoormust ja hoida päikesepaneelide

töötemperatuuri optimaalsele töövahemikule lähemal.

Punktiga 17 muudetakse EhSi § 69² lõike 3 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava automaatselt reguleeritava tehnosüsteemiga koos paigaldada

tehnosüsteemide pidevat kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne automaatikasüsteem, sõltumata hoone liigist. Muudatusega piiritletakse nõude kohaldamisala mitteelamutega, mis

leevendab kehtivat olukorda.

Kehtiv, hoone liigist sõltumatu, sõnastus ületab direktiivist tulenevaid kohustusi. Direktiivi 2018/844 kohaselt oli hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemi paigaldamise kohustus ette

nähtud üksnes mitteeluhoonetele, mille kütte- või jahutussüsteemi efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW (direktiiviga 2018/844 muudetud direktiivi 2010/31/EL artikli 14 lõige 4 ja artikli

15 lõige 4). Eluhoonete varustamine pideva elektroonilise jälgimise lahenduse ja tõhusa juhtimislahendusega oli liikmesriigile vabatahtlik (artikli 14 lõige 5 ja artikli 15 lõige 5) ning 2020. aasta seaduseelnõu seletuskirja lisaks olnud vastavustabeli kohaselt Eesti seda võimalust

ei kasutanud. Seletuskirja kohaselt oli tänase § 69² lõike 3 eesmärk üle võtta tehnosüsteemide süsteeminõuded (direktiivi 2018/844 artikli 1 punkt 5 ehk direktiivi 2010/31/EL artikli 8 lõige

1), mis ei eelda keskse automaatikasüsteemi paigaldamist. Praktikas on hoone liigist sõltumatu sõnastus tekitanud tõlgendusvaidlusi selle üle, kas keskne automaatikasüsteem tuleb paigaldada

17 PVGIS – https://re.jrc.ec.europa.eu/pvg_tools/en/

21

igasse uude elamusse, sest küttesüsteem ja ventilatsioonisüsteem on reeglina automaatselt reguleeritavad. See ei ole olnud sätte eesmärk.

Ka uuesti sõnastatud direktiiv (EL) 2024/1275 sellist üldist kohustust ei sisalda. Direktiivi

artikli 13 lõike 9 kohaselt varustatakse hoone automaatika- ja juhtimissüsteemidega mitteeluhooned, mille kütte- või jahutussüsteemi efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW (31.

detsembriks 2024) või üle 70 kW (31. detsembriks 2029); need nõuded võetakse üle EhSi § 69⁴ lõigetega 1 ja 1¹. Eluhoonetele näeb direktiiv artikli 13 lõikes 11 ette elektroonilise seire ja juhtimise lahendused, mis võetakse üle EhSi uue §-ga 69⁷ ning mida kohaldatakse alates

käesoleva eelnõu jõustumisest uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele eluhoonetele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud. Seega on

eluhoonete automaatikanõuded pärast muudatust reguleeritud direktiiviga kooskõlas §-s 69⁷ ning § 69² lõike 3 kohaldamisala piiramine mitteelamutega ei tekita direktiivi ülevõtmisel lünka. Tehnosüsteemide üldised süsteeminõuded, sealhulgas nõuetekohane paigaldamine,

seadistamine ja juhitavus (artikli 13 lõige 1), on jätkuvalt üle võetud EhSi § 69¹ lõigetega 1 ja 2, § 69² lõigetega 1 ja 2 ning nende alusel kehtestatud määrustega, mis kohalduvad kõikidele

hoonetele, sealhulgas eluhoonetele.

Muudatus ei mõjuta mitteelamute väljakujunenud praktikat: mitteelamus tuleb automaatselt reguleeritava energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel jätkuvalt

paigaldada keskne automaatika- ja juhtimissüsteem. Elamute puhul kaob kohustus, mille täitmist ei ole praktikas ühetaoliselt nõutud ja mille asemel hakkavad uutele ja oluliselt

rekonstrueeritavatele elamutele kehtima § 69⁷ nõuded. Muudatus jõustub üldises korras ja seda kohaldatakse edasiulatuvalt; enne muudatuse jõustumist paigaldatud tehnosüsteemide nõuetekohasust hinnatakse paigaldamise ajal kehtinud õiguse järgi.

Punktiga 18 muudetakse EhSi § 692 lõige 6 sõnastust. Lõiget 6täiendatakse olemasolevate hoonete nõudeid hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõudega

ning küttesüsteemile lisaks reguleeritakse ka jahutussüsteemi. Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane. Nõue kohaldub ka sellise olemasoleva hoone suhtes, mille küttesüsteemi

soojusallikat või jahutussüsteemi jahutusallikat asendatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue ei kehti seadme ümberehitamise korral. Nõue tuleneb

direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 3.

Punktiga 19 muudetakse EhSi § 692 lõige 7 sõnastust.Lõikes 7 sätestatakse nõuded, mis varem kehtisid püstitatava hoone küttesüsteemidele ning direktiivi muudatuse järgselt

rakenduvad nüüdsest ka jahutussüsteemidele, lisades hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõude. Ehitatava uue hoone küttesüsteem varustatakse

hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane, ja igas jahutatavas ruumis või hoone iga osa jahutataval alal temperatuuri juhtivate isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud . Nõue tuleneb

direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 3.

Punktiga 20 muudetakse EhSi § 693 lõike 2 esimest lauset. Muudatusega täpsustatakse, et

tehnosüsteemide korrapärane ülevaatus teostatakse süsteemi sellistele osadele, mis on juurdepääsetavad. Muudatus on vastavuses direktiivi artikli 23 lõikega 1.

Punktiga 21 lisatakse EhSi § 693 lõige 21, millega täiendatakse senist tehnosüsteemide

ülevaatuse nõuet, mis jagab kohustuse kahte klassi lähtuvalt seadmete summaarsest nimivõimsusest ning kehtestav erinevad ülevaatuse tähtajad. Olemasoleva hoone suurema kui

70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tuleb juurdepääsetavate osade ulatuses teha korrapärane ülevaatus. Juhul, kui süsteemide nimivõimsus on alla 70

kilovati, siis tehnosüsteemide korrapärast ülevaatust läbi viia ei tule. Ülevaatuse välp sõltub

22

tehnosüsteemide nimivõimsusest. Süsteemi nimivõimsus põhineb kütte- ja jahutusallikate nimivõimsuste summal. Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides, kW), mida on võimalik saavutada

kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 23 lõigetest 1 ja 3.

Juhul kui kütte- või jahutussüsteemi muudetakse, kohaldub energiatõhususe hindamise nõue tulenevalt EhSi § 693 lõikes 1 sätestatud nõudest. Juhul kui ventilatsioonisüsteem töötab koos kütte- või jahutussüsteemiga, tuleb hinnata ka ventilatsioonisüsteemi energiatõhusust.

Lõike 21 punktiga 1 sätestatakse, et suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus tehakse iga kolme (3) aasta tagant.

Lõike 21 punktiga 2 sätestatakse, et suurema kui 70- ja kuni 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus tehakse iga viie (5) aasta tagant. Alla 70-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemide suhtes korrapärase ülevaatuse kohustus ei rakendu.

Kui paigaldatud või muudetud tehnosüsteemide energiatõhusust hinnatakse paigaldamise käigus ja info selle kohta esitatakse hiljemalt kasutusloa või kasutusteatisega, siis

olemasolevate hoonete energiatõhususe hindamiseks tuleb teha süsteemi ülevaatus. Juhul kui hoone on varustatud nõuetele vastava automaatikasüsteemiga, ei pea kütte- või jahutussüsteemi energiatõhusust täiendavalt hindama (nagu sätestab EhSi § 693 lg 5 p 2).

Nõue ei kohaldu, kui hoonesse on paigaldatud EhSi § 693 lg 5 punktile 1 vastav tehnosüsteem, mis on sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste

tingimustega, milles on täpsustatud energiatõhususe parandamise kokkulepitud ulatus, näiteks energiatõhususe lepingutega või hoone tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse seetõttu süsteemi tõhususe seire meetmeid. See

on kooskõlas direktiivi artikli 23 lõikega 5.

Punktiga 22 muudetakse EhSi § 694 pealkirja ja sõnastatakse see järgmiselt: „Mitteelamu

tehnosüsteemide ja nende energiatõhususe suurendamine“.Muudatus on tehnilist laadi, milles sõna „kütte- ja jahutussüsteemid“ asendatakse mõistega „tehnosüsteemid“, mis kirjeldab täpsemalt kohaldatavaid energiatõhususe nõudeid.

Punktiga 23 muudetakse EhSi § 694 lõiget 1. Muudatusega laiendatakse nõude kohaldamisala ehk selliste mitteelamute kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsuse suurust, mille suhtes nõue

kohaldub. Lõikega 1 sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava uue mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW ja kuni 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse see süsteem tehnilise

teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse korral automaatika- ja juhtimissüsteemiga. Tegu on nõudega, mis kohaldub suurematele süsteemidele. Samas on tegemist nõudega, mis kohaldub

ka olemasolevatele hoonetele. Selle nõude täitmisega kaasnevad olemasolevate hoonete omanikele kulud ja nõuetele vastava süsteemi paigaldamiseks on vaja leida eksperdid ning teha paigaldus- ja seadistustööd. Samas võimaldavad nimetatud süsteemid optimeerida

energiakasutust ja seeläbi väheneb energiatarbimine ning kui tegemist on majanduslikult põhjendatud investeeringuga, on see ka kulutõhus.

Uute hoonete püstitamisel saab vastavat nõuet arvesse võtta juba hoone kavandamise faasis ja seega saab majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse korral süsteemi paigaldada hoone ehitamisel. Tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnang esitatakse

olemasolevate hoonete puhul elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kui tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnangut ei ole esitatud, eeldatakse, et automaatika- ja

juhtimissüsteem tuleb paigaldada. Ehitatavate hoonete puhul tuleb automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata hoone kavandamise ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb elektrooniliselt ehitisregistrisse

23

esitada koos muude dokumentidega, mis esitatakse kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel. Hinnangu võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja seega ka tingimused võivad muutuda, on kohustus seotud kasutusloa

või -teatise menetlemisega.

Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim

soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral.

Nõuded hõlmavad olemasolevate hoonete tehnosüsteeme, mida asendatakse ja ümberehitatakse

ehk kaasajastatakse. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 9.

Punktiga 24 täiendatakse EhSi § 694 lõiget 2 punktiga 5, mis on seotud EhSi § 694 lõikes 1

ja lõikes 11 sätestatud nõude täitmisega automaatika- ja juhtimissüsteemide paigaldamiseks. Lisatakse nõue, et automaatikasüsteem peab olema võimeline jälgima sisekliima kvaliteeti. Täpsemad nõuded hoone sisekliima kvaliteedile kehtestab valdkonna eest vastutav minister

EhS § 65 lõike 3 alusel määrusega.

Punktiga 25 lisatakse EhSi § 694 lõiked 3 ja 4.

Lõikega 3 sätestatakse nõue varustada mitteelamu valgustus automaatsete juhtimisseadmetega. Lisaks ruumis kohaloleku ja ruumist äraoleku aja arvestamisele on võimalik kasutada lisaks erinevat tüüpi valgustuse juhtimise süsteeme, mis arvestavad ruumi kasutamise ajaplaani,

kasutajate harjumusi valgustuse juhtimisel ja päevavalguse olemasolu. Kohustused rakenduvad summeeritud nimivõimsusega seadmetele, nagu küttesüsteemid, jahutussüsteemid,

kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid või kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid. Nimivõimsuseks loetakse efektiivset nimivõimsust, mis on tootja määratud ja tagatud suurim soojusvõimsus (kilovattides), mida on võimalik saavutada kestval

kasutamisel tootja määratud kasuliku võimsuse korral. Nõuet kohaldatakse mitteelamutele, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või

kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide efektiivne nimivõimsus on vähemalt üle 70 kW. Rakendamisel eristatakse, et süsteemid üle 290 kW tuleb varustada valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2027 ning süsteemid üle 70 kW tuleb

varustada valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega 31. detsembriks 2029. Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt jaotatud ja nendega peab olema võimalik

tuvastada ruumis viibimist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 12.

Lõikega 4 sätestatakse nõue heitevabad mitteelamud varustada siseõhu kvaliteedi seiramist ja reguleerimist võimaldavate mõõte- ja juhtimisseadmetega. Tegemist on uue nõudega, mida

kohaldatakse uutele püstitatavatele hoonetele. Täiendavalt, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb ka olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel

paigaldada mõõte- ja juhtimisseadmed siseõhu kvaliteedi seiramiseks ja reguleerimiseks. Direktiiv annab võimaluse kehtestada sama nõue ka elamutele, kuid Eesti seda kohustust täiendavalt ei rakenda. Seega kohaldub nõue ainult mitteelamutele. Nõue tuleneb direktiivi (EL)

2024/1275 artikli 13 lõikest 5.

Punktiga 26 täiendatakse EhSi 7. peatükki §-dega 695–699, milles sätestatakse nõuded

elektrooniliseks seireks ja juhtimiseks, püstitatava ehk ehitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje ehk globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise korrale ja piirväärtustele, nõuded renoveerimispassi koostamiseks ning seatakse olemasolevale mitteelamule

energiatõhususe miinimumstandardid. EhSi täiendamisega kehtestatakse alus ehitatavate uute hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks ja sellele

piirväärtuste seadmiseks. Rakendussätetega kehtestatakse tähtajad, millal olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise nõue ja piirväärtused kehtivad. 2028. aasta 1. jaanuaril rakenduv olelusringipõhise hoone süsinikujalajälje arvutamise nõue püstitatavatele üle 1000 m2 suletud

24

netopinnaga hoonetele annab lähtepunkti hoonete globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtuste kehtestamiseks 2030. aastal.

EhSi täiendatakse §-ga 695, milles sätestatakse nõuded eluhoonete seire ja juhtimise

lahendustele.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse seire- ja juhtimislahenduste nõuded ehitatavate uutele või

oluliselt rekonstrueeritavatele eluhoonetele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv või majanduslikult põhjendatud. Ehitatavate hoonete puhul tuleb seire ja juhtimislahenduste paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata

hoone kavandamise ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb esitada elektrooniliselt ehitisregistrisse koos muude dokumentidega, mis esitatakse kasutusloa taotlemisel või

kasutusteatise esitamisel. Hinnangu võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja seega võivad ka tingimused muutuda, on kohustus seotud kasutusloa või -teatise menetlemisega.

Punkti 1 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus võimaldama mõõta süsteemide töötamist ettenähtud parameetritel ja teavitama hoone omanikku või omaniku poolt

määratud isikut, kelleks võib olla näiteks korteriühistu haldur, valitseja või juhatuse liige, muutusest süsteemi olulistes parameetrites. Omaniku poolt määratud isiku teavitamise võimalus on eelkõige vajalik olukordades, kus süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks on

vaja süsteemi tööga seotud probleemile või olulisele muutusele kiiresti reageerida. Punkti 2 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus olema võimeline tagama

energia optimaalset tootmist, jaotamist, salvestamist ja kasutamist ning kui see on kohaldatav, siis ka tagama süsteemide hüdraulilise tasakaalu.

Punkti 3 kohaselt peab paigaldatav elektroonilise seire ja juhtimise lahendus olema võimeline

reageerima energiahinna muutusele ning reguleerima tehnosüsteemide tööd vastavalt energiahinnale.

Lõikes 2 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata oluliselt rekonstrueeritavatele ühepereelamutele. Nimetatud mõiste on direktiivis kasutatud termin, mille all tuleb mõista üksikelamuid, ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni. Majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ asjakohased koodid on vastavalt 11101 ja 11102. Nõudeid ei kohaldata ka aiamajale ja suvilale,

mis on tähistatud koodiga 11103, kuna need jäävad käesoleva peatüki kohaldamisalast niikuinii välja. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 13 lõikest 11.

EhSi §-s 696 sätestatakse nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise globaalse

soojenemise potentsiaali arvutamisele.

Lõikes 1 seatakse kohustusena uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali

ehk hoone süsinikujalajälje hindamine. Tulenevalt komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2026/5218, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 III lisa olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali riigisiseseks arvutamiseks kasutatava

liidu raamistiku osas (edaspidi komisjoni hindamismetoodika), võivad liikmesriigid otsustada jätta olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise kohustusest välja

hoonekategooriad, mille nad vabastavad kõnealuse direktiivi artikli 20 lõike 6 kohasest energiamärgise omamise kohustusest. Seega ei kohaldata hoone süsinikujalajälje arvutamise kohustust § 62 lõikes 2 punktides 2–5 nimetatud hoonetel:

2) peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned;

3) ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese

energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;

18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202600052

25

4) elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest;

5) hooned, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit.

Nõudeid kohaldatakse vaid uutele püstitavatele hoonetele.

Hoone süsinikujalajälge ei pea arvutama ka riigikaitselistel hoonetel, mis lisatakse uue välistatava kategooriana § 62 lõikes 2 punktis 6, välja arvatud kontorihoonetes või asutuste teenistuses oleva personali individuaalses kasutuses olevate eluruumide korral. Seega kehtib

põhimõte, et hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge tuleb arvutada nende hoonete puhul, millele kohaldub energiamärgise koostamise kohustus.

Lõikes 2 sätestatakse tingimused hoonete olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutuse ehk süsiniku jalajälje hindamiseks. Hoonete olelusringipõhise globaalse soojendamise potentsiaal on kvantitatiivne näitaja, mille abil saab väljendada hoone mõju keskkonnale ja

kliimale hoone arvestusliku olelusringi vältel arvutatuna 50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena, ning selle ühik on kgCO2ekv/suletud netopinna ruutmeetri kohta.

Lõpptulemusena tuleb lähtudes komisjoni hindamismetoodikast teostusjärgsed arvutustulemused kanda energiamärgisele ning alates 2030. aastast kohaldatakse ka vastavaid piirväärtuseid (vastavalt eelnõu § 2 punktile 7).

Hoone globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks on vaja teada selle ehitamiseks kasutatavaid materjale, tooteid, nende koguseid ning hoone kasutusperioodi energia kogust. See

info seotakse keskkonnaandmetega, mis on esitatud materjalide CO2 heitekoefitsientide andmebaasis või materjalide keskkonnadeklaratsioonides. Hindamise metoodika on uuendatud kujul kehtestanud komisjon delegeeritud määrusega (EL) 2026/52, mille ülevõtmiseks

kehtestatakse lõikes 5 toodud volitusnormi alusel ministri määrus.

Muudatuse eesmärk on vähendada hoonete KHG heidet ja eelistada kõige väiksema

süsinikujalajäljega ehitustooteid ja -materjale. Suurim keskkonnamõju vähendamise potentsiaal on võimalik saavutada hoone projekteerimise varases faasis, kus globaalse soojenemise potentsiaali arvutusele tuginedes on võimalik kaaluda erinevate arhitektuursete ja ehituslike

lahenduste keskkonnamõju ning otsustada väiksema ja optimaalsema mõjuga lahenduse kasuks.

Püstitatava hoone süsinikujalajälge tuleb hinnata kogu hoone olelusringi ulatuses. Globaalse soojenemise potentsiaali hindamine soosib materjalide ja osade korduskasutamist või ringlusesse võetavust pärast lammutamist, vastupidavamate ehitiste rajamist ja optimeeritud

keskkonnamõjuga tooraine ja teisese materjali kasutamist ehitistes, kuna olelusringi arvutuses saab neid aspekte arvesse võtta.

EhSi § 36 lõike 3 ja § 40 lõike 2 kohaselt tuleb ehitusteatise- ja loa taotluse osana esitada andmed ka energiamärgise kohta, kui see on nõutav. Seega on eesmärgiks ühtlustada hoonete globaalse soojenemise potentsiaali hindamist energiamärgiste andmise protsessiga, kuna

hindamistulemused peab kandma energiamärgisele. Tavapärase praktikana esitatakse juba praegu EhSi § 66 lõike 5 alusel projekteeritava hoone arvutuslik energiamärgis koos

ehitusteatise või ehitusloa taotlusega, kuigi viidatud sätte kohaselt tuleb energiamärgise andmed ehitisregistrisse kanda hiljemalt ehitise kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamisel. Kui ehitusteatise või ehitusloa taotluse osana esitatakse ETA energiamärgis, mis on arvutuslik, siis

tuleks paralleelselt sama energiamärgise arvutamise protsessi osana esitada andmed ka esialgse ehk hinnangulise globaalse soojenemise potentsiaali arvutuse tulemuse kohta, tehes võimalikult

varases etapis otsused kasutatavate materjalide ja tehniliste lahenduste kohta. Hinnangulisteks andmeteks on näiteks keskmised tootepõhised andmed ning eelduslikud kogused, mis hiljem ehitusjärgselt täpsustuvad. Kuivõrd ehitusloa esitamise hetkeks ei ole veel teada täpne

26

materjalide koosseis ega ka kulu, siis tuleks ehitise valmimise järgselt teha vajadusel arvutustes täiendused, mis võtavad arvesse juba valmimisjärgseid andmeid, vastates seega metoodika nõuetele. Ehitisregistrisse kantakse arvutustulemused teostusjärgsete andmete alusel, nagu on

selgitatud lõikes 4. Nii piirväärtuste kui ka ehitiste nõuetele vastavuse hindamine toimub kasutusteatise või kasutusloa hindamise etapis.

Lõikes 3 sätestatakse erisättena tingimus, et hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge arvutab pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Praegu ei ole vähese arvutuspraktika

tõttu võimalik kehtestada ühtlustatud nõudeid ja seada pädevustingimusi ilma eelnevate kogemusteta. Seonduvalt käesoleva lõikega on vastav kvalifikatsiooni tingimus lisatud ka EhSi

§ 24 lõikes 2 punkti 42. Kui hoone omanik soovib ise arvutada hoone süsinikujalajälge, siis peab ka tema käesoleva sätte kohaselt omama tõendatud kvalifikatsiooni. Arvutuste tegemiseks vajalikku pädevust kavandatakse suurendada juhendite koostamise ja koolituste

korraldamisega. Arvutusi võivad teha ametite poolest nii projekteerijad, arhitektid, energiatõhususe hindajad kui ka muud isikud, kellel on kvalifikatsioon tõendatud alates nõude

jõustumise tähtajast ehk 2030. aasta 1. jaanuarist (vastavalt eelnõu § 2 punktile 1).

Lõike 4 kohaselt kantakse püstitatava hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutustulemus energiamärgisele eraldiseisvasse ossa (ETA-märgisele). Selle

elluviimiseks tehakse ehitisregistris (ehr.ee) asjakohased arendused ning vajaduse korral täiendatakse asjakohaseid rakendusakte. Projekteeritud hoonete puhul saavad arvutused

tugineda arvutatud materjalikogustel ja kavandatud materjalide valikul. Lähtudes komisjoni hindamismetoodikast tuleb arvutused teostada aga ehitusjärgsete andmete alusel, seetõttu on vajalik ehituse jooksul või lõppedes hoone süsinikujalajälje arvutus uuesti üle vaadata ja

täiendada tegelike andmetega nii kasutatud ehitusmaterjalide kui toimunud tegevuste osas. Tulemused kantakse energiamärgisele eraldi osana ehitusloa taotluse või ehitusteatise

esitamisel. Direktiivist tuleneva nõude kohaselt peavad tulemused globaalse soojenemise potentsiaali kohta olema kantud energiamärgise peale, kuid nii tegevused kui ka menetlused energiatõhususe arvutuseks ning hoone süsinikujalajälje hindamiseks on erinevad, mille eest

vastutavad ka erineva kvalifikatsiooniga isikud. Seega ongi eelnõus rõhutatud, et hoone süsinikujalajälje hindamise arvutus paikneb energiamärgisel eraldi osas, mida hakkab toetama

ka ehitisregistris kavandatav arendus. Oluline on põhimõte, et energiamärgisel oleva energiatõhususe arvutuse osas vastutab ja annab allkirja isik, kes omab vastavat kvalifikatsiooni. Hoone süsinikujalajälje arvutust võib teha keegi teine isik, kes omab hoone

süsinikujalajälje hindamiseks pädevust ja hiljem ka nõutud kvalifikatsiooni ning tema vastutab ainult süsinikujalajälje andmete eest. Püstitatava hoone olelusringipõhise globaalse

soojenemise potentsiaali arvutamist rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini (k.a) üksnes nende hoonete suhtes, mille suletud netopind on suurem kui 1000 m2 ja mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni

2029. aasta 31. detsembrini (k.a).

Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab hoone olelusringipõhise

süsinikujalajälje arvutamise metoodika ning nõuded selle arvutamise lähteandmete ja tulemuse esitamise kohta valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu

on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga õigusaktiga, mistõttu ei ole kohane selliste nõuete reguleerimine seaduses.

EhSi §-s 697 sätestatakse nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtusele.

Lõike 1 kohaselt ei tohi püstitatava hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg ületada kehtestatud piirväärtust. Alates 2030. aasta 1. jaanuarist arvutatakse selliste püstitatavate

27

hoonete süsinikujalajälg, millel on energiamärgise omamise kohustus. See tähendab, et alates 2030. aastast ei kohaldu arvutuskohustus üksnes üle 1000 m2 suuruse suletud netopinnaga hoonetele, vaid kõikidele ehitatavatele uutele hoonetele, millel on energiamärgise kohustus.

Ehitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus ei tohi alates 2030. aasta 1. jaanuarist ületada piirväärtust. Ehitatavate uute hoonete globaalse soojenemise

potentsiaali piirväärtused sätestatakse kliimaministri määrusega EhSi § 696 lõike 2 alusel.

Hoone süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamise eesmärk on vähendada hoone kogu olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali ning toetada vähese süsinikuheitega

ehitust Eestis, vähendades sellega mõju kliimale ja keskkonnale.

Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm, millega antakse õigus kehtestada püstitatava hoone

globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtused valdkonna eest vastutav ministri määrusega. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks.

Kui püstitatava uue hoone globaalse soojenemise potentsiaali arvutustulemus ületab seatud piirväärtust, saab kohalik omavalitsus alates 2030. aasta 1. jaanuarist keelduda ehitusloa

andmisest või lugeda ehitusteatis mittevastavaks, sest kavandatav hoone ei vasta EhSi § 44 punktis 1 kohaselt ehitisele esitatavatele nõuetele. Viidatud nõuded tulenevad EhSi §-ist 11 lõikest 2 punktist 6 ehk hoone süsinikujalajälje piirväärtused on käsitletavad kui

energiasäästlikkuse ja -tõhususega seotud nõuded, sest süsinikujalajälje piirväärtused mõjutavad hoone energiakasutust ja ressursitõhusust. Püstitatava hoone olelusringi globaalse

soojenemise potentsiaali piirväärtusele vastavust kontrollib kohalik omavalitsus või muu pädev asutus ehitusloa või ehitusteatise menetluses. Kui hoone valmimise järgselt esitatakse uuendatud hindamise andmed, siis tuleb nende andmete vastavust piirväärtusele kontrollida ka

kasutusloa või kasutusteatise menetluses.

EhSi täiendatakse §-ga 698, milles sätestatakse nõuded renoveerimispassile ja selle

väljaandmisele, määratletakse renoveerimispassi mõiste ning kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Selle paragrahviga võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkt 19 ja artikkel 12.

Lõikes 1 sätestatakse renoveerimispassi mõiste, mille kohaselt on renoveerimispass hoone renoveerimiseks mõeldud tegevuskava, mis aitab oluliselt parandada selle energiatõhusust.

Samuti sätestatakse, et renoveerimispassi vormi kasutuselevõtt on hoone või hoone osa(de) omanikele vabatahtlik. Muudatus on kooskõlas direktiivi artikli 12 lõikega 2.

Renoveerimispassis esitatakse rekonstrueerimistegevuste võimalikud etapid ehk järjekord,

mida on kohandatud nii energiatõhususe eesmärkidest kui ka hoone omanike vajadustest lähtuvalt. Renoveerimispassis kirjeldatud etapiviisiline tervikrekonstrueerimine võib olla

lahendus suurtele esialgsetele kuludele, mis võivad elanike jaoks tekkida ühekorraga teostatava tervikrekonstrueerimise korral, ning võib võimaldada võtta vähem häirivaid ja rahaliselt paremini teostatavaid rekonstrueerimiseks ettenähtud ehitustöid. Seejuures arvestatakse, et üks

rekonstrueerimise etapp ei välistaks vajalike edasiste sammude tegemist. Ühekorraga teostatav tervikrekonstrueerimine võib olla kulutõhusam ja põhjustada väiksema rekonstrueerimisest

tuleneva heite kui etapiviisilise tervikrekonstrueerimise korral.

Renoveerimispassis on esitatud etapiviisilise tervikrekonstrueerimise selge tegevuskava, mis aitab omanikel ja investoritel kavandada parimat ajastust ja sekkumisvõimalusi.

Lõikes 2 sätestatakse, et renoveerimispassi annab välja kvalifitseeritud või sertifitseeritud ekspert pärast kohapealset kontrollkäiku. Hoone omanik ise renoveerimispassi koostada ei saa,

kui tal just ei ole vastavat kvalifikatsiooni. Pädevuse tõendamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded töötatakse välja eraldi rakendusaktiga.

28

Lõikes 3 sätestatakse, et enne renoveerimispassi väljaandmist peab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik tegema kohapealse kontrolli ning hoone asjaomase dokumentatsiooni kontrolli.

Lõige 4 sätestab, et renoveerimispassi andmed kannab pädev isik elektrooniliselt ehitisregistrisse, mis on kooskõlas direktiivi artikli 12 lõikega 4.

Lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega täpsemad nõuded renoveerimispassi sisule, vormile, selle väljastamisele ja säilitamisele. Täpsemate nõuete kehtestamine on vajalik selleks, et tagada renoveerimispassi

koostamise ja kasutamise ühetaoline praktika ning võimaldada sätestada renoveerimispassi praktiliseks rakendamiseks vajalikud üksikasjad.

EhSi täiendatakse §-ga 699, milles sätestatakse nõuded olemasoleva mitteelamu energiatõhususe miinimumstandarditele.

Direktiivi (EL) 2024/1275 artikliga 9 kehtestatakse liikmesriikidele uued nõuded

olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamise kohta. Energiatõhususe miinimumstandardid on reguleeriv vahend olemasolevate hoonete ulatusliku renoveerimise

stimuleerimiseks. Energiatõhususe miinimumstandardite üldeesmärk on tõsta järk-järgult halvemate energiamärgistega hoonete energiatõhusust ja seeläbi parandada hoonefondi. Mitteeluhoonete puhul kohustatakse artikli 9 lõikega 1 liikmesriike koostama riikliku

energiatõhususe miinimumstandardite kava, mis põhineb mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisel. Mitteelamute energiatõhususe miinimumstandarditega

tagatakse, et hooned ei ületa energiatõhususe jaoks kindlaksmääratud maksimummäära ehk piirväärtust. Eesmärk on suurendada teatavateks tähtaegadeks halvima energiatõhususega mitteeluhoonete energiatõhusust. Mitteeluhooneks on direktiivi kontekstis hoone, mida

kasutatakse muul eesmärgil kui eluruumina, näiteks kuuluvad nende hulka kontorihooned, tervishoiuasutuse hooned, hulgi- ja jaekaubanduse hooned, haridusasutuse hooned, hotellid,

restoranid ja spordirajatised. Artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad kõik mitteeluhooned olenemata sellest, kas nende omanik või kasutaja on avaliku või erasektori asutus.

Mitteelamute puhul tuleks keskenduda selliste kõige halvema tõhususega hoonete energiatõhususe parandamisele, millel on laiema sotsiaalse ja majandusliku kasu seisukohast

suurim CO2 heite vähendamise potentsiaal ning mis tuleb seetõttu esmajärjekorras rekonstrueerida. Kõige kehvema energiatõhususega mitteelamute energiatõhususe

parandamisse investeerimise potentsiaalne majanduslik kasu on kinnisvara omanikule kõige suurem. Vastavalt 2026. aastal valminud uuringule19 on miinimumstandardite rakendamine kulutõhus ja keskmine tasuvusaeg 5,8 aastat. Eelpool nimetatud seire-. juhtimis- ja

automaatikalahenduste paigaldamine on osa antud investeeringust ning reeglina kulutõhus. Täpsemad selgitused on antud seletuskirja mõjude osas.

Paragrahviga võetakse üle (EL) 2024/1275 artikli 9 lõiked 1 ja 6.

Lõige 1 defineerib mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardi mõiste, milleks on maksimaalne määratud piirväärtus, mida väljendatakse kilovatt-tundides ühe toatemperatuuriga

pinna ruutmeetri kohta aastas.

Lõige 2 sätestab, et nõudeid kohaldatakse madalama kui E-klassi kuuluva sisekliima

tagamisega hoonele. Seega on kõige kehvemateks energiaklassideks H-, G- ja F-klass (E-klass ei ole kaasa arvatud). Mitteelamu energiatõhusust tuleb hinnata kehtiva energiamärgise alusel. Seega hooned, mis omavad käesoleva seaduse jõustumisest alates kehtivat energiamärgist ning

mille energiaklass on madalam kui E-klass, peavad tõstma energiatõhusust ja saavutama lõikes 4 toodud F- või E-klassid.

19 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-08/MEPS-uuringu-raport-2026.pdf

29

Lõige 3 sätestab, et lõike 1 kohased energiatõhususe maksimaalsete piirväärtuste tasemed on energiatõhususe klassid F ja E. See tähendab, et kui kehtiva energiamärgise alusel kuulub mitteelamu G-klassi või madalamasse energiaklassi, siis tuleb mitteelamu puhul saavutada

vähemalt F-klassi energiatõhusus. Kui mitteelamu kuulub kehtiva energiamärgise alusel algselt F-klassi, siis tuleb saavutada vähemalt E-klassi energiatõhusus.

EhSi §699 rakendamisega seotud sätted sisalduvad ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ehk EhSRSi §-s 3017, mille lõike 1 kohaselt peab EhSi § 699 lõikes 4 nimetatud olemasolev mitteelamu vastama 2030. aasta 1. jaanuariks energiatõhususe klassile F

ja 2033. aasta 1. jaanuariks E-klassile.

Punktiga 27 muudetakse EhSi § 130 lõike 3 punkti 5. Muudatusega lisatakse Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve teostaja ülesannete loetellu kohustus kontrollida ka renoveerimispassi ja nutivalmiduse näitajate ning kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamise nõuete täitmist. Muudatusega võetakse üle

direktiivi artikli 27 lõige 1.

Punktiga 28 muudetakse seadustiku normitehnilist märkust, asendades viite Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 kavandatakse muuta ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seadust (EhSRS).

Punktiga 1 täiendatakse EhSRSi § 211 lõikega 3. Lõikega kehtestatakse üleminekusäte

kvalifikatsiooninõueteks hoonete süsinikujalajälje hindamisel. Hoone süsinikujalajälje arvutamine kuulub tegevusalade hulka, mille puhul peab olema tõendatud pädeva isiku kvalifikatsioon, kuna hoonetele rakendataksealates 2030. a 1. jaanuarist süsinikujalajälje ehk

globaalse soojenemise potentsiaali piirväärtust, mille tulemused peab kandma energiamärgisele. Samas on alates 2028. aasta 1. jaanuarist kohustuslik üle 1000 m2 suletud

netopindalaga uute hoonete püstitamisel hinnata nende hoonete süsinikujalajälge, ent ei rakendata veel piirväärtuseid. Seega on vajalik tagada võimalus hindamiste läbiviimiseks ka varem kui 2030. aastal, kuigi pädevuse nõuded sel ajal ei kohaldu, andes piisava aja töötada

välja pädevusnõuded ning tõendada ka nende vastavust. Praktikas on seni süsiniku jalajälje hindamist läbi viinud enda objektide osas Riigi Kinnisvara AS ning ka eraettevõtetest

arendajad. Pädevusnõuete kehtestamine üldises jõustumise korras takistaks hindamiste läbiviimist enne kui vastavad pädevusnõuded on välja töötatud, seega kavandatakse nõuete kehtestamiseks piisav aeg ja seotakse see piirväärtuste kohaldamise nõudega.Hoone

süsinikujalajälje pädevusnõuetest on tehtud erisus nende hoonete süsinikujalajälje hindamiseks, mille ehitusloa taotlus esitatakse enne 2030. aasta 1. jaanuarit. Peale seda tähtaega saab hoonete

süsinikujalajälge hinnata vaid vastava pädevusega isik.

Punktiga 2 muudetakse EhSRSi § 304. Pealkirjas muudetakse viidatud paragrahve vastavalt lisatavatele sätetele §-des 691–694, millega täpsustatakse tehnosüsteemidele kohalduvate uute

nõuete rakendussätteid.

Punktiga 3 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 11. Lõikega sätestatakse eelnõuga muudetava

EhS § 69² lõike 7 ajalise kohaldamise reegel. EhS § 69² lõike 7 muudatusega kehtestatakse senise nõude asemel täpsustatud nõuded püstitatava hoone küttesüsteemile. Muudatuse rakendamisel on oluline tagada, et enne uue regulatsiooni jõustumist esitatud ehitusloa taotluse

alusel kavandatud hoone suhtes ei hakataks kohaldama pärast taotluse esitamist jõustunud uusi nõudeid. Seetõttu sätestatakse, et hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020.

30

aasta 1. juulit, kuid enne uue lõike jõustumist, kohaldatakse EhS § 69² lõike 7 varem kehtinud redaktsiooni.

Üleminekusäte tagab seega senise regulatsiooni jätkuva kohaldamise nende ehitusloa taotluste

puhul, mis on esitatud pärast 1. juulit 2020, kuid enne eelnõuga muudetava EhS § 69² lõike 7 jõustumist. Pärast uue regulatsiooni jõustumist esitatud ehitusloa taotluste puhul kohaldatakse

EhS § 69² lõike 7 uut redaktsiooni.

Punktiga 4 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 21. Lõikega sätestatakse järgmise kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamise läbiviimise aeg sõltuvalt süsteemi nimivõimsusest .

Lõike 2 alusel tuli esmane hinnang anda energiamärgise andmisel või 1. jaanuariks 2025. Lõikega 21 täpsustatakse, et 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva mitteelamu puhul, mille

kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 693 lõikele 21 suurem kui 290 kW, tuleb järgmine energiatõhususe hinnang ehitisregistrisse esitada hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks ning tulenevalt §693 lõikest 21 tuleb edasisi hinnanguid viia läbi regulaarselt iga 3

aasta tagant.

2020. aasta 1. juuli seisuga olemasolevad mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemi

nimivõimsus on vastavalt EhSi § 693 lõikele 21 suurem kui 70 kW ja väiksem kui 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tuleb järgmine energiatõhususe hinnang ehitisregistrisse esitada hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks. Sealt edasi

tuleb järgnevaid energiatõhususe hinnanguid sellistele hoonetele ja nimivõimsusele viia läbi regulaarselt iga 5 aasta tagant.

Punktiga 5 täiendatakse EhSRSi § 304 lõikega 31. Lõikega lisatakse uue nõudena rakendussäte, mis kehtib enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist olemasolevatele § 694 lõikes 11 sätestatud mitteelamutele suurema kui 70 kW ja kuni 290 kW tegeliku või

projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamisel, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, kui sellele paigaldatakse

automaatika- ja juhtimissüsteem, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Kui automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb sellekohane hinnang ehitisregistrisse esitada samuti hiljemalt 2028. aasta 1.

jaanuariks.

Eelnõu kohaselt ei ole oluline, kes sellise hinnangu ehitisregistrisse esitab, kuid hinnangu puudumisel eeldatakse, et omanikul lasub kohustus automaatika- ja juhtimissüsteem paigaldada, seega eeldatakse omaniku huvi hinnanguesitamiseks registrisse.

Andmed olemasoleva mitteelamu automaatika- ja juhtimissüsteemi paigaldamise tehnilise

teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning andmed projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele. Vastav hinnang tehnilise mitteteostatavuse ja majandusliku põhjendatuse

kohta esitatakse ehitisregistrisse 2030. aasta 1. jaanuariks.

Punktiga 6 täiendatakse EhSRSi § 304 lõigetega 4–9.

Lõikes 4 sätestatakse, et kõigile ehitatavatele uutele avalikule sektorile kuuluvatele hoonetele ja uutele mitteelamutele, mille suletud netopind on tulenevalt §692 lõikest 11 punktist 1 enam kui 250 ruutmeetrit ning mille püstitamiseks on esitatud ehitusloa taotlus alates käesoleva

seaduse jõustumisest, tuleb paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on

energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.

Lõike 5 punktiga 1 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile

olemasolevatele avaliku sektori asutuse omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on

31

suurem kui 2000 m2 hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse

hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.

Lõike 5 punktiga 2 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile

olemasolevatele avaliku sektori omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 750 m2 hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on

energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.

Lõike 5 punktiga 3 sätestatakse, et päikeseenergiaseadmed tuleb paigaldada kõigile olemasolevatele avaliku sektori omandis olevatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 250 m2 hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks, kui paigaldamine on tehniliselt teostatav,

funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus. Avaliku sektori asutuse

hoone on avaliku sektori omandis olev hoone.

Lõikes 6 sätestatakse, et kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb päikeseenergiaseadmed paigaldada olemasolevale mitteelamule, mille oluliseks

rekonstrueerimiseks või muuks rekonstrueerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks võetakse meetmeid, mis nõuavad ehitusluba või ehitusteatist.

Nõue kohaldub sellisel juhul, kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Nõue ei kohaldu, kui olemasoleva mitteelamu suletud netopind on väiksem kui 500 m2.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb

päikeseenergiaseadmed paigaldada kõigile uutele elamutele, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Säte kohaldub kõigile elamutele, sõltumata elamu suurusest.

Lõikes 8 sätestatakse, et hoonega külgnevatele katusega parklatele, mille ehitusloa taotlus või

ehitusteatis selliste parklate püstitamiseks on esitatud alates 2030. aasta 1. jaanuarist, paigaldatakse päikeseenergiaseadmed, juhul kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.Nõue kohaldub juhul, kui katusega parklas või

parkimismajas on vähemalt kolm parkimiskohta. Parkimismaja ei pea sealjuures olema sisekliima tagamisega hoone.

Lõikes 9 sätestatakse, et eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad mitteelamud , mille kütte- või jahutussüsteemi nimivõimsus on vastavalt EhSi § 694 lõikele 3 suurem kui 290 kW,

kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga 2028. aasta 1. jaanuariks.

Eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad mitteelamud, mille kütte- või jahutussüsteemide nimivõimsus on vastavalt EhSi § 694 lõikele 3 suurem kui 70 kW, kuid kuni

290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga 2030. aasta 1. jaanuariks.

Punktiga 7 täiendatakse EhSRSi §-ga 3016-3018,milles sätestatakse ehitusseadustiku §-des 696 ja 697 toodud nõuete rakendamine.

EhSRSi täiendatakse §-ga 3016,milles sätestatakse EhSi §-s 695 sätestatud nõuete

rakendamine, mille kohaselt tuleb tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning

32

majandusliku põhjendatuse korral varustada ehitatav uus elamu ja oluliselt rekonstrueeritav elamu elektroonilise seire ja juhtimise lahendustega. Sealjuures tuleb tagada, et vastav lahendus vastaks EhSi §-s 697 lõikes 1 punktides 1–3 sätestatud tingimustele. Nõuet ei kohaldata

ühepereelamu olulisel rekonstrueerimisel, kui lahenduse paigaldamisega seotud kulud on suuremad kui sellest saadav kasu. Nõue kehtib ehitatava uue elamu ja olemasoleva oluliselt

rekonstrueeritava elamu suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud peale käesoleva paragrahvi jõustumist.

EhSRSi täiendatakse §-ga 3017, mille lõike 1 kohaselt rakenduvad ehitusseadustiku § 696

nõuded hinnata hoonete olelusringipõhist süsinikujalajälge alates 2028. aasta 1. jaanuarist nendele püstitatavatele hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1000 m2 ning mille

ehitusloa taotlus esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.Kõigile ülejäänud püstitatavatele hoonetele, sõltumata hoone suletud netopinna suurusest ning millele kohaldatakse energiamärgise koostamise kohustust, rakenduvad EhSi § 696 olelusringipõhise hoone

süsinikujalajälje arvutamise nõuded alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Kohustus rakendub uutele püstitatavatele hoonetele, mille ehitusteatis või ehitusloa taotlus esitatakse alates 2030. aasta 1.

jaanuarist. Nimetatud paragrahvi lõikes 3 ja paragrahvis 24 lõikes 42 nimetatud pädevuse nõuded kehtivad alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini ei ole vaja tõendada kvalifikatsiooni nõudeid. Kvalifikatsiooni

tõendamine seotakse piirväärtuste kehtestamisega, mil on oluline tagada ühtlane ning usaldusväärne praktika süsinikujalajälje arvutamisel. Süsinikujalajälje hindamise osas ei seata

tingimusi erialale ja ametikohtadele, oluline on tõendada kvalifikatsiooni kas haridusel ja töökogemusel põhineva kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega.

Lõige 2 sätestab, et EhSi §-s 697 sätestatud olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtust

kohaldatakse hoonete suhtes, mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud alates 2030. aasta 1. jaanuarist. See tähendab, et kuni 2029. aasta 31. detsembrini ei pea püstitatava hoone süsinikujalajälg vastama piirväärtusele. Piirväärtused kehtestatakse

määrusega EhS 696 lõige 2 alusel.

EhSRSi täiendatakse §-ga 3018,milles sätestatakse EhSi §-s 699 lõikes 4 sätestatud nõuete rakendamine, mille kohaselt tuleb olemasoleva mitteelamu puhul, mille energiatõhusus vastab G-klassile (või madalamale energiatõhususe klassile), parandada selle energiatõhusust ühe

klassi võrra 2030. aasta 1. jaanuariks ning olemasoleva F-klassi kuuluva mitteelamu puhul tuleb parandada selle energiatõhusust veel ühe klassi võrra 2033. aasta 1. jaanuariks, et viia see

vähemalt energiaklassi E.

Direktiivi artikli 9 lõikes 1 nimetatud „16% piirmäära“ määramisel loetakse selle hulka kuuluvaks kõik G- või madalama energiaklassiga mitteeluhooned ehk lihtsustatult 16%

mitteelamute pindalast loetakse G-klassi kuuluvaks. „26% piirmäära“ puhul loetakse selle hulka kuuluvaks kõik F-klassi kuuluvad mitteeluhooned. Sellest tulenevalt tuleb 2030. aastaks

renoveerida kõik G-klassi mitteeluhooned ja 2033. aastaks kõik F-klassi kuuluvad mitteeluhooned, parandades hoone energiatõhusust vähemalt ühe energiaklassi võrra. Juhul kui hoone energiatõhusust parandatakse korraga enam kui ühe klassi võrra, näiteks jõuab 2026.

aastal G-klassi kuuluv olemasolev mitteelamu 2030. aasta 1. jaanuariks F- või kõrgemasse energiaklassi, loetakse miinimumstandard täidetuks.

33

3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 3 kavandatakse muuta energiamajanduse korralduse seadust (EnKS).

Punktiga 1 lisatakse EnKSi § 2 punkt 37, milles sätestatakse termini „säästupõhiste maksete rahastamise kava“ tähendus. Direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 40 kohaselt on tegu

laenukavaga, mis on mõeldud üksnes energiatõhususe suurendamiseks ja mis seob laenu tagasimaksed saavutatud energiasäästuga, võttes arvesse ka muid majandustegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtus ja laenu refinantseerimine.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks EnKSi § 3 lõige 7, milles on sätestatud kehtivas

sõnastuses, et paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud riikliku energiatõhususe tegevuskava osaks on EnKSi § 4 lõikes 1 nimetatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia. Vastav säte tunnistatakse kehtetuks, sest uuesti sõnastatud direktiiviga asendatakse seni kasutusel olnud

pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia (sätestatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 2a) uue riikliku hoonete renoveerimiskavaga. Sellest tulenevalt tunnistatakse hetkel kehtivad sätted § 3 lg 7, §

4, § 41 ning § 351 kehtetuks ning EnKSi täiendatakse uute, riiklikku hoonete renoveerimiskava kirjeldavate paragrahvidega 43 ja 44 ning muudetakse kehtivat EnKSi § 30.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 4 täiendatakse EnKSi §-ga 43 ja 44, milles sätestatakse nõuded riiklikule hoonete renoveerimiskavale, mis asendab senist riiklikku hoonete rekonstrueerimise strateegiat.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku

hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 4 täiendatakse EnKSi §-ga 43ja 44 milles sätestatakse nõuded riiklikule hoonete

renoveerimiskavale, mis asendab senist riiklikku hoonete rekonstrueerimise strateegiat.

Paragrahvi 43 lõikes 1 seatakse energiasäästu koordinaatorile, kelleks on EnKSi § 3 lõike 1 kohaselt Kliimaministeerium, ülesanne koostada riiklik hoonete renoveerimiskava (edaspidi renoveerimiskava). Eelnevalt on tunnistatud kehtetuks varem kohustuslik

rekonstrueerimisstrateegia. Renoveerimiskava on põhimõtteliselt rekonstrueerimisstrateegiat asendama hakkav dokument. Renoveerimiskava toetub paljuski rekonstrueerimisstrateegia

eesmärkidele, põhimõtetele ja tulemustele, kuid esitab uuele strateegilisele dokumendile palju suuremad nõuded ja täpsema planeerimise vajaduse. Näiteks tuleb renoveerimiskavas esitada ülevaade turutõketest ja turutõrgetest ehk majanduslikest ja mittemajanduslikest renoveerimist

takistavatest asjaoludest ning hinnang selle kohta, kuidas oleks neid kõige parem kõrvaldada, kasutades selleks näiteks rahastamisvahendeid või muid reguleerivaid meetmeid.

Renoveerimiskavast peaks saama toimiv planeerimisvahend energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Võrreldes senise rekonstrueerimisstrateegiaga täpsustatakse renoveerimiskavaga hoonefondi energiatõhususe eesmärki aastaks 2050, eesmärgi saavutamise

vahe-eesmärke ning eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende katteallikaid. Esimene riiklik hoonete renoveerimiskava tuleb esitada komisjonile 31. detsembriks 2026.

Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 1.

Lõikes 2 kirjeldatakse täpsemalt, millistest osadest riiklik renoveerimiskava peab koosnema,

sh olemasoleva hoonefondi kirjeldus, hoonefondi renoveerimise eesmärgid, tegevuskava, poliitikasuunad ja -meetmed, eesmärkide saavutamiseks vajalikud ressursid, energiatõhususe

34

piirmäärad olemasolevatele ja uutele hoonetele, rekonstrueerimise trajektoor ning ülevaade hoonefondi rekonstrueerimisega kaasnevatest kasudest.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, millest peab olemasoleva hoonefondi olukorra ning sellega

seonduva taustsüsteemi kirjeldus koosnema ning millistest andmetest peab kirjeldus lähtuma. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist a.

Lõike 2 punktide 2 ja 3 kirjeldavad renoveerimiskava tegevuskava eesmärke ning seda, millest need peavad lähtuma. Eraldi tuuakse siinkohal välja eesmärk pöörata tähelepanu energiaostuvõimetuse vähendamisele ning energiaostu riskirühma kuuluvate leibkondade

toetamisele hoonete rekonstrueerimise ja energiatõhususe parandamise kaudu. Energiaostuvõimetu isik on EnKSi § 2 lõike 72 kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses

üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostu riskirühm on EnKSi §-i 2 lõike 71 kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostu riskirühma tuleks mõista

kui direktiivi (EL) 2024/1275 kohast vähekaitstud leibkonda. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist b.

Lõike 2 punkt 4 kirjeldab eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevuskava ning osasid,

millest see peab koosnema. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist c.

Lõike 2 punkt 5 seab ülesande anda eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevustele rahaline

ning halduskoormuse mõõde ning anda ülevaade rekonstrueerimiskava rakendamiseks vajalikest allikatest, meetmetest ning haldusressurssidest. Hoonete rekonstrueerimiseks ette nähtud haldusressurss hõlmab hoone sisemist haldusressurssi, professionaalset haldusressurssi,

tehnilist ja juriidilist haldusressurssi ning avaliku sektori haldusressurssi, nt EISi. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist d.

Lõike 2 punktid 6 ja 7 seavad renoveerimiskava koostajale ülesandeks teavitada ehitusseadustikus või selle alusel kehtestatud ministri määrustes sätestatud energiatõhususe nõuetest ehitatavale uuele ja oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ning mitteeluhoonete

energiatõhususe miinimumstandardite kohta, et saavutada renoveerimiskavas seatud eesmärgid. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktidest e ja f.

Lõike 2 punkt 8 kohustab renoveerimiskava koostajat määrama riikliku trajektoori elamufondi rekonstrueerimiseks, lähtudes kõnesoleva paragrahvi lõikest 4. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist g.

Lõike 2 punkt 9 seab renoveerimiskava koostajale ülesandeks tõenduspõhiselt lahti kirjutada hoonete rekonstrueerimise otsesed ja kaudsed positiivsed mõjud. Nõue tuleneb direktiivi (EL)

2024/1275 artikli 3 lõike 2 punktist h.

Lõige 3 sätestab, et renoveerimiskava ei ole otsene alus riigieelarve strateegia või riigieelarve koostamiseks. Sellele vaatamata võtab renoveerimiskava koostamisega riik endale ülesande

saavutada seatud eesmärgid ning peab eelarvet ja eelarvestrateegiat koostades renoveerimiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vahendeid ette nägema.

Lõige 4 annab energiasäästu koordinaatorile juhised, millest lähtuda riikliku hoonefondi rekonstrueerimise trajektoori määramisel. Nõuded tulenevad direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 2.

Lõike 4 punktiga 1 sätestatakse elamufondi progressiivse rekonstrueerimise trajektoori väljendamise ühik, mis on kWh/(m2 aastas) terve eluhoonete fondi kohta. Eesmärgi

saavutamiseks vajaliku rekonstrueerimismahtu kirjeldatakse kas igal aastal rekonstrueerimist vajavate ruutmeetrite või eluruumide arvuna või alternatiivselt põrandapinna suurusena

35

Lõike 4 punktiga 2 määratakse eluhoonete rekonstrueerimise trajektoor selliselt, et kuni aastani 2035 lähtutakse energiasäästu eesmärkidest võrreldes aastaga 2020. Seejärel peab eluhoonete rekonstrueerimine tagama primaarenergiatarbimise järkjärgulise vähenemise

aastani 2050, et saavutada eesmärgiks seatud väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond, muutes olemasolevad hooned heitevabaks.

Lõike 4 punkt 3 sätestab, et renoveerimiskava koostamisel võetakse eesmärgiks, et kõige kehvema energiatõhususega olemasolevad mitteeluhooned tuleb rekonstrueerida vastavalt mitteelamutele kehtestatavatele energiatõhususe miinimumstandarditele. Mitteelamu

energiatõhususe miinimumstandardid kehtestatakse Ehitusseadustiku §-s 694 (vt selgitusi eelnõu § 1 punktis 22).

Lõikega 5 seatakse energiasäästukoordinaatorile renoveerimiskava edusammudest teavitamise kohustus. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõigetest 3, 7, 8 ja 9.

Lõikega 6 seatakse energiasäästukoordinaatorile ülesanne lisada renoveerimiskavasse

üldsuselt kaasamise käigus saadud tagasiside. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 4.

Lõikega 7 seatakse kohustus võtta renoveerimise toetusmeetmete kehtestamisel arvesse renoveerimiskava eesmärke. Renoveerimiskava peamine eesmärk on muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks ning selles on täpselt kirjeldatud tulemuse saavutamiseks vajalik

tegevuskava, mh antakse renoveerimiskavas ülevaade rahastamismeetmetest ning vajalikest investeerimisvajadustest ja haldusressurssidest. Renoveerimiskava koostamisse on panustanud

suur osa valdkonnaga seotud eksperte ning toetusmeetmete kujundamisel ja kehtestamisel on oluline lähtuda pikaajalisest kokku lepitud tegevusplaanist. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 17 lõigetest 1–9, 11, 12, 14 ja 16–19.

EnKSi täiendatakse §-ga 44 , milles sätestatakse renoveerimiskava avaliku konsultatsiooni korraldamise nõuded. Energiasäästu koordinaatorile seatakse kohustus korraldada avalik

konsultatsioon renoveerimiskava teemal. Avalike konsultatsioonide korraldamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud koostöö ja kaasamise korrast. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 3 lõikest 4.

Punktiga 5 muudetakse EnKSi § 30 pealkirja järgmiselt: „Energiatõhusust käsitleva teabe levitamine ja ühtsete kontaktpunktide teenused“. Pealkirja muutmisega luuakse alus EnKSi

täiendamiseks energiatõhususe ühtsete kontaktpunktide ja nende kaudu pakutavate teenuste levitamise asjakohaste sätete kehtestamiseks (vt järgmist punkti).

Punktiga 6 lisatakse EnKSi § 30 lõiked 6–8 ning sätestatakse energiatõhususe ühtsed

kontaktpunktid ning nende kaudu pakutavate teenuste levitamine.

Direktiivis ei ole defineeritud ühtse kontaktpunkti (ingl k one-stop-shop) mõistet, kuid

direktiivi põhjenduses 62 on selgitatud, et ühtne kontaktpunkt pakub integreeritud energiatõhusaks renoveerimise teenuseid või nõustajaid, ning rakendab muid meetmeid, et luua asjakohane toetav raamistik ja kõrvaldada renoveerimist takistavad tõkked . Komisjoni soovitus

(EL) 2024/248120, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 21, 22 ja 24 tõlgendamiseks seoses tarbijaid käsitlevate sätetega, defineerib

ühtse kontaktpunkti mõiste järgmiselt: virtuaalne või füüsiline koht, kus sidusrühmi toetatakse kõigis energiatõhususega seotud küsimustes ja renoveerimisprojekti rakendamise etappides, alates teemakohasest nõustamisest kuni kogu teabe ja teenusteni, mida nad vajavad

ambitsioonika energiatõhusus-/renoveerimisprojekti elluviimiseks.

Lõikega 6 seatakse energiasäästu koordinaatorile ülesanne luua vähemalt üks hoonete

rekonstrueerimise tehnilise abi keskus, millel on vähemalt üks füüsiline kontaktpunkt ning

20 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202402481

36

millel võivad olla lisaks virtuaalsed kontaktpunktid, pakkumaks mitmekülgset tuge hoonete rekonstrueerimise osalistele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõikest 1.

Lõikega 7 määratakse ühtsete kontaktpunktide kättesaadavuse miinimumstandardid,

sätestades, et üks ühtne kontaktpunkt peab olema vähemalt 80 000 elaniku kohta, piirkonna kohta, piirkondades, kus hoonefondi vanus ületab riigi keskmist hoonefondi vanust, piirkonna

kohta, kus rakendatakse integreeritud piirkondlikke rekonstrueerimisprogramme või paikades, kuhu sõit kättesaadava kohaliku transpordiga kestab keskmiselt alla 90 minuti. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõike 1 punktidest a–e.

Lõikega 8 määratakse isikud, keda ühtne kontaktpunkt peab toetama, ja teenused, mida ühtne kontaktpunkt peab pakkuma. Ühtne kontaktpunkt peab andma kodumajapidamistele ja

korteriühistutele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele sõltumatut nõu rekonstrueerimise tehniliste ja rahaliste võimaluste kohta. Ühtlasi peab ühtne kontaktpunkt andma rekonstrueerimise eri etappide käigus asjaosalistele,

seejuures ka rekonstrueerimisteenuseid osutavatele ettevõtetele ehk akrediteeritud ettevõtetele ja rekonstrueerimisteenuseid osutavatele paigaldajatele tuge, lähtudes eri elamutüüpidest.

Samuti on ühtse kontaktpunkti ülesandeks pöörata erilist tähelepanu energiaostuvõimetutele ja haavatavatele leibkondadele. Nõue tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 18 lõigetest 2 ja 3.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks EnKSi § 351, milles on sätestatud kehtivas sõnastuses, et

energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile EnKSi § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks, seejärel riikliku

energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel. Lisaks antakse volitus energiasäästu koordinaatorile pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada, kui ajakohastatakse riiklikku energia- ja kliimakava.

Mõlemad sätted tunnistatakse kehtetuks, sest uuesti sõnastatud direktiiviga asendatakse seni

kasutusel olnud pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia (sätestatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 2a) uue riikliku hoonete renoveerimiskavaga. Sellest tulenevalt tunnistatakse hetkel kehtivad sätted § 3 lg 7, § 4 ja § 41 ning § 351 kehtetuks ning EnKSi täiendatakse uute, riiklikku hoonete

renoveerimiskava kirjeldavate paragrahvidega 43 ja 44 ning muudetakse kehtivat EnKSi § 30.

EnKSi §-s 4 sätestatud riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegiat kohaldatakse kuni riikliku hoonete renoveerimiskava jõustumiseni.

Punktiga 8 lisatakse EnKSi § 352, milles sätestatakse riikliku hoonete renoveerimiskava esitamise nõuded.

Lõikes 1 sätestatakse energiasäästu koordinaatori (Kliimaministeerium) poolse EnKSi § 43 kohase renoveerimiskava koostamise ja esitamise aeg.

Lõikes 2 sätestatakse energiasäästu koordinaatori poolse renoveerimiskava ajakohastamise

alus.

4. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduse § 3 punkti 36 sõnastust muudetakse, kooskõlastades selle direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punkti 36 sõnastusega. Seni kehtinud elektrituruseaduses kasutatud termini

„üliväike eraldatud võrk“ definitsioonis asendatakse tekstiosa „1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-tundi (edaspidi GWh)“ direktiivi ülevõtmiseks tekstiosaga „2022. aastal väiksem kui

500 gigavatt-tundi (GWh)“. Muudatus tuleneb direktiivi (EL) 2024/1275 artikli 2 punktist 36.

37

5. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus defineeritakse direktiivis (EL) 2024/1275 kasutatud uued terminid „riiklik hoonete renoveerimiskava“, „renoveerimispass“, „tervikrekonstrueerimine“, „etapiviisiline

tervikrekonstrueerimine“, „katusega parkla“, „hoonega külgnev parkla“, „heitevaba hoone“, „liginullenergiahoone“, „olelusringipõhine globaalse soojenemise potentsiaal“, „mitteelamu

energiatõhususe miinimumstandardid“ ning „säästupõhiste maksete rahastamise kava“.

6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud).

Euroopa Liidu õigusakti ja Eesti õigusakti vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 7. Seaduse mõjud

Seaduseelnõust tulenevat mõju on hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-le 46.

Direktiivist (EL) 2024/1275 tulenevad Eesti õigusesse ülevõetavad nõuded aitavad tervikuna kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele ja selle tõttu hinnatakse ka nõuete järgimisest tingitud mõjusid tervikuna.

Peamised eesmärgid ja nõuded, mis mõju avaldavad, on järgmised:

• uued hooned peavad järk-järgult vastama heitevaba hoone nõuetele: alates 2028. aastast uued avaliku sektori hooned ning alates 2030. aastast kõik muud uued hooned;

• hoonetes tuleb vähendada ja järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kohapealne kasutamine, eelistades taastuvenergial, kaugküttel, soojuspumpadel ja muudel vähese heitega lahendustel põhinevaid tehnosüsteeme;

• ehitusse viiakse sisse olelusringipõhine lähenemisviis: uute hoonete puhul tuleb hinnata süsinikujalajälge ning alates 2030. aastast järgida hoone olelusringipõhiseid süsinikujalajälje piirväärtusi;

• päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu laiendatakse uutele hoonetele, olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, teatud olemasolevatele mitteeluhoonetele ning hoonega

külgnevatele katusega parklatele, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud;

• tehnosüsteemide energiakasutust optimeeritakse automaatika- ja juhtimissüsteemide, elektroonilise seire, hüdraulilise tasakaalustamise ning valgustuse automaatse juhtimise nõuete kaudu;

• hoonetes pööratakse senisest enam tähelepanu sisekliima kvaliteedile, sealhulgas mitteeluhoonete siseõhu kvaliteedi seirele ja juhtimisele ning eluhoonete elektroonilise

seire ja juhtimise lahendustele;

• olemasoleva hoonefondi energiatõhusamaks muutmiseks asendatakse senine pikaajaline rekonstrueerimisstrateegia riikliku hoonete renoveerimiskavaga, mis määrab hoonefondi renoveerimise eesmärgid, tegevused ja meetmed, samuti on

hinnatud mõjusid;

• olemasolevatele mitteeluhoonetele kehtestatakse energiatõhususe miinimumstandardid, mille eesmärk on parandada kõige kehvema energiatõhususega hoonete seisundit ning vähendada energiatarbimist;

• kultuuriväärtusega hoonete puhul täpsustatakse energiatõhususe miinimumnõuete leebemat kohaldamist, et võimaldada energiatõhususe parandamist hoone eripära, välisilmet ning kultuuriväärtuslikke detaile ja tarindeid säilitades;

38

• renoveerimise kavandamist toetatakse vabatahtliku renoveerimispassi, ühtsete kontaktpunktide kaudu, et parandada omanike, korteriühistute, ettevõtjate ja avaliku

sektori asutuste võimalusi nõuete täitmiseks.

Eelnõukohane seadus avaldab mitmesugust positiivset mõju nii elanikele, hooneomanikele, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Hoonete energiatõhususe parandamine,

tehnosüsteemide parem juhtimine ja sisekliima kvaliteedile suurema tähelepanu pööramine aitavad parandada hoonete kasutustingimusi, siseruumide õhu kvaliteeti ning toetavad seeläbi

elanikkonna tervist ja heaolu laiemalt. Energiatõhusamad hooned vähendavad energiatarbimist ja aitavad pikas perspektiivis vähendada energiakulusid ning sõltuvust fossiilkütustest, suurendades samal ajal taastuvenergia kasutamist ja hoonefondi vastupidavust energiahindade

kõikumisele.

Hoonefondi korrastamine aitab leevendada energiaostuvõimetust, vähendada tarbitava energia

hulka ning parandada elukeskkonna kvaliteeti eri piirkondades. Ühtlasi aitavad renoveerimiseks tehtavad investeeringud kaasa kinnisvaraväärtuse tõusule, mis kompenseerib pikemas vaates tehtavaid kulutusi. Vabatahtliku meetmena nähakse ette renoveerimispassi

koostamist, mis võimaldab läbimõeldult kavandada ehitustegevust ja selle maksumust, muutes renoveerimise kulutõhusamaks.

Keskkonnamõju seisukohalt aitab eelnõu kaasa kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähenemisele, ressursitõhusamale ehitamisele ning muutuvale kliimale vastupidavama hoonefondi kujunemisele. Teisalt võib nõuete täitmine tähendada kohustatud isikutele esmalt

suuremaid alginvesteeringuid ja täiendavat planeerimisvajadust, mistõttu lähtutakse nõuete rakendamisel jätkuvalt kulutõhususe, tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja

majandusliku põhjendatuse põhimõttest. Renoveerimisega seotud detailsemat mõju kirjeldatakse riiklikus hoonete renoveerimiskavas, mis on esitatud Euroopa Komisjonile hindamiseks ja kommenteerimiseks 30. juunil 202621.

7.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalset mõju kaasneb eelkõige järgmiste eelnõuga kavandatud muudatustega:

• Sisekliima kvaliteedi parandamine

Hoonete energiatõhususe paranemine aitab kaasa elanikkonna tervise ja heaolu paranemisele

ning tervisealase võrdsuse saavutamisele. Mõju avaldub parema soojusmugavuse, õhuvahetuse, niiskusrežiimi ja hoone tehnosüsteemide juhitavuse kaudu. Hoonete rekonstrueerimisel saab

lisaks energiatõhususele ja sisekliima kvaliteedile pöörata tähelepanu ligipääsetavusele (vt Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne koos lisadega17) ning hoonete vahelise liikumise parandamisele.

Renoveerimise tulemusena paraneb siseruumide soojusmugavus ja õhuvahetus, hooned on õhupidavamad ning väiksem niiskustase omakorda aitab vältida hallituse teket. Mugav

sisetemperatuur aitab ära hoida olukordi, kus elanikud kannatavad talvel liigset külma ning suvel liigset kuuma, niiskust ja sellest tulenevate mikroorganismide mõju. Vale sisetemperatuur ja sellega kaasnev ebamugavus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sh vaimse tervise ja

südamehaigusi. Üldiselt kajastub hoonete hea sisekliima positiivne mõju tervisele südame- veresoonkonna-, hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi

ning kognitiivsete ja vaimse tervise häirete vähenemises, sest inimesed puutuvad vähem kokku ruumi küttesüsteemidest, ebapiisavast ventilatsioonist ja kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis võib põhjustada nii kroonilisi kui ka ägedaid hingamisteede haigusi. Niiskus

21 National Building Renovation Plans

39

ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt levinud haigusi nagu astma ja allergia.

Samuti aitab parem sisekliima ja uuendatud nõuded kaasa muutuva kliimaga kohanemisele,

võimaldades nii kütte-, jahutuse- kui ka ventilatsiooni süsteemide kaasajastamisega juhtida seadmete tööd ja kohandada seda välitingimustele. Kliimaprojektsioonid näitavad, et lähi- ja

keskpikas vaates väheneb kütmise vajadus, kuid suureneb jahutusvajadus. Selleks, et optimeerida kulusid tuleks kasutada jahutuseks esmalt passiivseid lahendusi. See tähendab, et esmalt tuleb piirata kuumuse sissepääsu, seejärel tuleks viia kogunenud soojus välja ning alles

aktiivselt jahutada. Sellises järjekorras on võimalik vähendada jahutamisega kaasnevate kulude kasvu ning tõsta märgatavalt sisekliima kvaliteeti.

Sotsiaalse mõju seisukohalt on mõju valdavalt positiivne ja pikaajaline, kuid see ei pruugi jaguneda elanike vahel ühtlaselt. Suurem positiivne mõju avaldub neile, kelle eluruumid on praegu halva sisekliima, ebapiisava ventilatsiooni, liigse niiskuse või suurte küttekuludega.

Negatiivsem mõju võib avalduda renoveerimistööde ajal ajutise häiringuna, näiteks müra, ajutise ümberkorralduse või vajadusena taluda lühiajalist ebamugavust. See risk on ajutine ning

seda saab vähendada tööde etapiviisilise kavandamise, elanike varase teavitamise ja korteriühistute nõustamisega.

• Hoonefondi energiatõhususe suurendamine

Hoonefondi energiatõhususe suurendamine mõjutab tarbijaid ja nende sissetulekuid eelkõige eluasemekulude kaudu. Lühiajaliselt võib renoveerimine või tehnosüsteemide uuendamine

tähendada hooneomanikele, korteriühistutele ja elanikele suuremat investeerimisvajadust , omafinantseeringut või laenukohustust. Samas näitab renoveerimispraktika, et aja jooksul on

lisakulusid kompenseeritud väiksema kütte- ja elektrikuluga, mis tuleneb hoone energiatõhususe suurenemisest. Pikemas vaates võib mõju olla positiivne, sest väiksem energiatarbimine vähendab majapidamiste haavatavust energiahindade kõikumise suhtes ja

toetab eluasemekulude prognoositavust. Madalamad kulud hoone kütmisele või jahutamisele vähendab ka energiavaesust ja mõjutab positiivsemalt just eriti haavatumaid rühmi. Oluline on

tuua välja, et jätkuvalt kehtib renoveerimise puhul kulutõhususe põhimõte ehk nõuded ja lävendid, mis kehtestatakse peavad ennast ära tasuma. Kulutõhususe taset regulaarselt hinnatakse ja uuendatakse, et hoida taset ajakohasena.

Samas saab negatiivse sotsiaalse mõjuna saab välja tuua eelkõige ehitustegevusest tulenevate protsesside keerukuse ja renoveerimisega kaasnevate alginvesteeringute vajaduse, mis võib mõjutada eelkõige väiksema sissetulekuga elanikke, eakaid inimesi, haavatavaid leibkondi,

väikeseid korteriühistuid ning hooneomanikke piirkondades, kus kinnisvara väärtus on madalam ja laenuvõimekus piiratum. Seetõttu on oluline, et nõuete rakendamisega kaasneksid

sihitud toetusmeetmed, kättesaadav nõustamine, lihtsad digilahendused ning selge teave selle kohta, millal nõuded kohalduvad ja millised on erandid. Nimetatud tegevusi on täpsemalt kirjeldatud ka riiklikus hoonete renoveerimiskavas.

Eelnõus on mitmete nõuete puhul jäetud rakendamiseks direktiivist tulenev lubatud paindlikkus. See tähendab, et näiteks tehnosüsteemide uuendamisel tuleb kaaluda tehnilist

teostatavust, funktsionaalset sobivust või majanduslikku põhjendatust. Need kaalutlused tuleb arvesse võtta iga projekti põhiselt, arvestades ka piirkondlikke olusid. Seega on võimalik ka seeläbi kulusid kokku hoida, sest rakendatakse päriselt sobivaid ja kohaseid lahendusi, millesse

investeerimine on tulus.

Negatiivsete mõjude kaasnemise risk sõltub eelkõige sellest, kas renoveerimist on võimalik

ajastada, rahastada ja tehniliselt ette valmistada viisil, mis ei suurenda ebaproportsionaalselt eluasemekulusid. Risk on suurem nende sihtrühmade puhul, kellel puudub piisav omafinantseering või võimekus osaleda keerukates renoveerimisprotsessides. Riski maandavad

nõuete järkjärguline rakendumine, kulutõhususe ja majandusliku põhjendatuse põhimõtte

40

kasutamine, vabatahtlik renoveerimispass ning riiklikus hoonete renoveerimiskavas kirjeldatud toetus- ja nõustamismeetmed.

• Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine

Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine, sealhulgas päikeseenergiaseadmete kasutusele võtmine ning järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobumine avaldab sotsiaalset mõju

eelkõige energiakulude ja energiavarustuse kindluse kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et lokaalne või hoonega seotud taastuvenergia tootmine võib vähendada energiakulusid, aidata

leevendada energiaostuvõimetust ning vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja nendega seotud hinnatõusudest. Mõju on suurem hoonetes, kus toodetud energiat saab tarbida kohapeal ja kus investeering on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.

Võimalik negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui päikeseenergiaseadmete või tehnosüsteemide paigaldamisega kaasnev algkulu kandub üürnikele, teenuste kasutajatele või

korteriomanikele üle enne, kui energiasääst või muud hüved avalduvad. Seetõttu on oluline rõhutada, et mitme nõude kohaldamine on seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega.

• Elukeskkonna paranemine

Elukeskkonna paranemine avaldub nii eluhoonete kui ka avalike ja erasektori kasutuses olevate

mitteeluhoonete kvaliteedi paranemises. Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe parandamise võimaluste täpsustamine aitab säilitada hoonete kasutatavust ja kultuuriväärtust, parandada nende kasutustingimusi ning võimaldab vältida olukorda, kus energiatõhususe

nõudeid käsitatakse põhjusena jätta mõistlikud ja hoonele sobivad parendused tegemata.

Mõjutatud sihtrühm on suur, sest muudatused võivad puudutada kõiki Eesti elanikke kas

eluruumi, töökoha, teenuse tarbimise või avaliku ruumi kaudu. Mõju ulatus sõltub siiski hoone tüübist, seisukorrast, paiknemisest ja kavandatava töö mahust. Näiteks võib väga halvas seisukorras oleva hoone renoveerimine tähendada elukeskkonna märgatavat paranemist, kulude

kokkuhoidu pikas vaates ning kinnisvara väärtuse kasvu, samas väiksemate tööde korral, näiteks büroohoonele päikesepargi paigaldamisel, võib vahetu sotsiaalne muutus olla

tagasihoidlik. Mõju avaldub küll harva, kuna nõudeid rakendatakse üldjuhul ühe hoone suhtes üksikute suuremate otsustena, kuid nende mõju on pikaajaline, näiteks paraneb sisekliima, väheneb energiakulu ja suureneb hoone kasutusmugavus.

Linnaruumis suurendavad renoveeritud ja korrastatud hooned turva- ja kogukonnatunnet. Näiteks võivad renoveerimata korterelamute rõdud, amortiseerunud fassaadid või halvas

seisukorras välialad ohustada inimesi või vara. Renoveeritud hooned parandavad üldist linnamiljööd, suurendavad piirkonna atraktiivsust ja tõstavad kinnisvara väärtust. Ehitustööde aegsed mõjud ja häiringud on ajutised ning sellisel juhul tuleb rakendada kohaseid meetmeid,

et häiringud oleksid talutavad. Praktikas on võimalik näiteks tehaselise renoveerimise kaudu kiirendada ehitustööde protsessi ja sellega vähendada ka ehitusaegseid häiringuid.

7.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Julgeolekut ja välissuhtlust mõjutavad eelkõige järgmised eelnõuga kavandatavad muudatused:

• Mõju julgeolekule ning sõltuvuse vähendamisele fossiilkütustest

Seaduseelnõus kavandatud muudatustel võib olla kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna hoonefondi energiatõhususe parandamine, taastuvenergia kasutuselevõtu

laiendamine, fossiilkütuste kasutamise vähendamine ning mitteeluhoonetele rakendatavad energiatõhususe miinimumstandardid mõjutavad regionaalset toimetulekut, energiavarustuse

41

kindlust ja Eesti kohustuste täitmist Euroopa Liidus. Mõju riigi julgeolekule avaldub eelkõige energiakulude, regionaalse sidususe ja kriisivalmiduse kaudu. Positiivne mõju seisneb selles, et väiksema energiatarbimisega ja taastuvenergialahendusi kasutavad hooned on vähem

haavatavad energiahindade kõikumise ja fossiilkütuste tarneahelate häirete suhtes ning vähendab sõltuvust soovimatutest tarneahela allikatest. See tugevdab pikaajaliselt

energiajulgeolekut ja ühiskonna vastupanuvõimet.

Samas võib mõju olla piirkonniti erinev. Kõige halvema energiatõhususega mitteeluhooned paiknevad tõenäoliselt osaliselt väiksemates ja kahaneva rahvastikuga piirkondades, sealhulgas

Euroopa Liidu välispiiri läheduses. Selliste hoonete omanike investeerimissuutlikkus võib olla piiratud ning ilma riikliku toe, nõustamise ja toimiva regionaalpoliitikata võib nõuete täitmine

süvendada piirkondlikke erinevusi. Kui avalike või eraõiguslike teenuste osutamiseks kasutatavaid hooneid ei suudeta õigel ajal kohandada, võib see mõjutada teenuste kättesaadavust, kohalike kogukondade toimetulekut ja piirkonna atraktiivsust. Need mõjud

võivad omakorda mõjutada riigi sisemist sidusust ja laiemas tähenduses julgeolekut. Piiriäärsete asulate hoonete renoveerimine võib positiivselt mõjutada nende arengut ja

parandada riigi julgeolekut. Muudatused avaldavad suurt mõju eelkõige Ida-Virumaal, arvestades asjaolu, et enamik sealseid hooned vajavad renoveerimist.

Olemasoleva hoonefondi kasutusest väljalangemine on samuti julgeoleku ja regionaalse

toimepidevuse vaates oluline tegur. On teada, et veerand riigi eluruumidest on tühjad ning tühjenemise kiire tempo juures võib eeldada, et ligi 5000 korterelamut kaob 2050. aastaks

kasutusest (TalTech, SpinUnit, üleriigiline uuring elamute kasutusest kadumisest ja tühjenemise mustritest, 2022). Paljud nendest hoonetest, eelkõige hooned, mis pärsivad asulate elukeskkonna kvaliteeti, tuleb kohapõhiste kaalutluste alusel lammutada. Majanduslikult üle

jõu käiv ja teatud hoonete puhul ebaratsionaalne lisakohustus võib tekitada trotsi hoonete andmete uuendamisel ja esitamisel ning vajalikke kontrolltegevusi võib selle tulemusel olla

keerulisem teha. Ilma vajaliku rahalise toe ja põhjaliku selgitustööta võivad nõuded tekitada erimeelsusi Euroopa Liidu kliimapoliitika suhtes ning vähendada valmisolekut nõudeid täita.

Välissuhete seisukohast on mõju valdavalt positiivne, sest eelnõu aitab täita Eesti kohustust

võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 ning toetab Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist. Direktiivi nõuete korrektsel ja aegsal

ülevõtmisel on oluline tähendus Eesti usaldusväärsusele Euroopa Liidu liikmesriigina. Samuti toetab eelnõu energiatõhususe, taastuvenergia ja hoonete süsinikujalajälje teemalist rahvusvahelist koostööd, sealhulgas kogemuste vahetamist teiste liikmesriikidega ning ühiste

eesmärkide täitmist energiasäästu ja heite vähendamise valdkonnas.

Võimalik negatiivne välissuhete mõju võib tekkida juhul, kui nõuete praktiline rakendamine

jääb ebaselgeks, viibib või põhjustab avalikkuses tugevat vastuseisu, mida seostatakse Euroopa Liidu poliitikaga üldisemalt. See võib vähendada ühiskondlikku toetust Euroopa Liidu ühistele eesmärkidele. Riski maandab see, et eelnõus kasutatakse direktiivist tulenevat paindlikkust,

nõudeid rakendatakse järk-järgult ning mitme kohustuse puhul arvestatakse tehnilist teostatavust, funktsionaalset sobivust ja majanduslikku põhjendatust.

Mõju ja asjaomane sihtrühm võib olla väike kuni suur sõltuvalt piirkonnast ja hoone kasutusotstarbest. Riigikaitseliste hoonete puhul on sihtrühm kitsas ning mõju puudutab eelkõige riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke objekte. Regionaalse julgeoleku ja

sisejulgeoleku vaates võib mõju olla suurem piirkondades, kus hoonefond on kehvemas seisukorras, elanikkond kahaneb või teenuste osutamine sõltub vähestest avaliku või

eraõigusliku kasutusega hoonetest. Näiteks piiriäärsete asulate hoonete renoveerimine võib positiivselt mõjutada nende arengut, teenuste kättesaadavust ja elanike paigalejäämist ning seeläbi parandada riigi julgeolekut.

42

Mõju avaldub üldjuhul harva, kuna nõudeid rakendatakse konkreetse hoone suhtes enamasti üksikute suuremate otsustena, näiteks renoveerimise või tehnosüsteemi uuendamise käigus. Mõju kestus on siiski pikaajaline, sest tehtud investeeringud mõjutavad hoone energiatarbimist ,

kasutatavust, toimepidevust ja piirkonna elukeskkonda ja turvalisust mitme aastakümne vältel.

Negatiivsete mõjude kaasnemise risk on hinnanguliselt pigem väike, kuid see võib suureneda

juhul, kui investeerimisvajadus koondub piirkondadesse või hooneomanikele, kelle rahaline ja halduslik võimekus on piiratud. Risk puudutab eelkõige väiksema sissetulekuga elanikke, väikeseid omavalitsusi, väiksema kinnisvaraväärtusega piirkondi ning hooneomanikke, kellel

puudub juurdepääs sobivale rahastusele või tehnilisele nõustamisele. Riskide maandamiseks on oluline kasutada riiklikus hoonete renoveerimiskavas kirjeldatud toetus- ja

nõustamismeetmeid, ühtseid kontaktpunkte, selget avalikku kommunikatsiooni ning vajaduse korral piirkondlikke lahendusi.

• Hoonete energiatõhususe suurendamine

Riigikaitseliste hoonete puhul on direktiivis ette nähtud erand energiatõhususe miinimumnõuete ja energiatõhususe miinimumstandardite rakendamisel ning eelnõuga

kavandatakse vastav erand riigikaitselistele hoonetele, välja arvatud individuaalsed eluruumid ning kontorihooned. Erand on vajalik, sest teatud riigikaitselise otstarbega hoonete puhul võib

energiatõhususe nõuete täitmine olla vastuolus objekti julgeoleku või kasutusfunktsiooniga ning rakendamine võib olla keeruline. Samas kohaldatakse energiatõhususe nõudeid tavapärase kasutusega hoonetele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroohooned, sööklad ja õppehooned, kui

need ei kuulu erandi kohaldamisalasse. Selline lahendus võimaldab ühendada energiatõhususe eesmärgid riigikaitse erivajadustega ega sea põhjendamatut riski riigikaitseliste ülesannete

täitmisele.

7.3 Mõju majandusele

Majanduslikku mõju avaldavad eelkõige järgmised eelnõuga kavandatud muudatused:

• Hoonefondi energiatõhususe suurendamine, sh tehnosüsteemide uuendamine

Uued hoonete energiatõhususe eesmärgid eeldavad senisest suuremaid investeeringuid hoonete renoveerimisse, kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema võimalikult suurel määral isetasuv, mis tähendab, et riigieelarve kulude

suurenemine on pigem lühiajaline ja pöördub pikemas vaates kulude kokkuhoiuks. Majanduslik mõju avaldub eelkõige hoone omanike, korteriühistute, arendajate, projekteerijate, ehitusettevõtjate, avaliku sektori asutuste ning hoonete kasutajate kuludes ja tuludes. Mõju

põhjus on eelkõige nõuete ajakohastamine, mille tõttu tuleb teha investeeringuid energiatõhususse, tehnosüsteemidesse, taastuvenergiasse ja hoonete kliimamõju vähendamisse.

Hoonete energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, sest väiksem energiatarbimine vähendab energiakulusid ning suurendab kinnisvara väärtust. Negatiivse mõjuna võib täheldada kinnisvaraomanike, sealhulgas kodumajapidamiste ja ettevõtete

investeerimisvajaduse kasvu, samuti kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja riiklikku järelevalvet teostava asutuse töökoormuse mõningast suurenemist.

Kuivõrd hoonete energiatõhususe parandamisega väheneb energiavajadus, võimaldab see vähendada uute energiatootmisüksuste rajamise vajadust. Samuti tähendab energiatõhusam hoonefond väiksemat tiputarbimist ehk oluline mõju võib avalduda ka energiahindadele neil

perioodidel, mil hind on kõrge ehk energiatõhus hoonefond tähendab ka madalamaid hindasid tiputarbimise puhul, kui energiaturule jõuab rohkem kallimaid tootmisvõimsusi.

43

Energiatõhususe suurendamine aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, varustuskindluse suurendamisele ja imporditavate kütuste koguste vähendamisele, mis kokkuvõttes edendavad Eesti konkurentsivõimet.

Negatiivse mõjuna saab välja tuua suured alginvesteeringud, mis mõjutavad eelkõige väiksema sissetulekuga hooneomanikke ja elanikke ning piiratud investeerimisvõimekusega ettevõtjaid.

Samuti võib nõuete täitmisest tekkinud nõudlus tõsta ajutiselt teatud tööde, seadmete ja spetsialistiteenuste hindu, eelkõige juhul, kui turul napib kvalifitseeritud projekteerijaid, ehitajaid, energiatõhususe spetsialiste või süsinikujalajälje hindajaid. Samas võib nõudluse kasv

soodustada uute teenuste ja oskuste arengut ning suurendada konkurentsi, mis aitab pikemas vaates hindu stabiliseerida.

Arvestades direktiivist tulenevaid vahe-eesmärke, on mõistlik rahalist mõju hinnata kuni 2035. aastani ehk lähema 10 aasta vaates. Eluhoonete renoveerimise maksumuseks on hinnatud ligikaudu 5 miljardit eurot, millest riiklik panus oleks ligikaudu 1,2–1,6 miljardit eurot. Riiklik

panus oleks mõeldud eelkõige korterelamute renoveerimiseks, mille puhul on suurte alginvesteeringute ja elanike sissetulekuid arvestades vajalik välja töötada erinevaid

toetusmeetmeid.

Mitteeluhoonete puhul on eeldatud, et tulenevalt nendele kohalduvatest nõuetest ja nendest tulenevate renoveerimistööde, eelkõige tehnosüsteeme puudutavate tööde, küllaltki lühikesest

tasuvusperioodist ei ole üldjuhul vaja planeerida eraldi riiklikke toetusi, küll aga võib osutuda vajalikuks sihitud laenu- või käendusmeede. 2026. aastal tehtud mitteeluhoonete

energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade uuringust selgus, et energiatõhususe miinimumstandardite täitmine ehk G- ja F-klassi hoonete renoveerimine E-klassi tasemele ei eelda võrreldes tervikliku renoveerimisega suuri investeeringuid. Keskmine investeering on 56

eurot ühe m2 kohta, mis on ligikaudu kümme korda väiksem kui väiksema renoveerimise ning ligikaudu 20 korda väiksem kui täieliku renoveerimise maksumus. Põhilisteks meetmeteks on

tehnosüsteemide automaatika ehitus ja renoveerimine, valgustuspaigaldiste renoveerimine, tehnosüsteemide ehitus ja renoveerimine, mõõtmis- ja seiresüsteemide ehitus ja renoveerimine ning päikesepargi rajamine. Meetmete rakendamise keskmine tasuvusaeg on 5,8 aastat. Kokku

on mitteelamute investeeringuvajadus 7,5 aasta jooksul ligikaudu 290 miljonit eurot. Arvestades, et miinimumstandardite rakendamisel tuleks eeldatavasti paigaldada ka

päikeseenergiaseadmed ja tõhustada tehnosüsteeme, hõlmavad nimetatud tegevused ka direktiivi muudest artiklitest tulenevaid mõjusid, sealhulgas päikeseenergia, tehnosüsteemide ja seire nõudeid. Näiteks on päikesepaneelide paigaldamise kogumaksumus kokku ligikaudu

42 miljonit eurot ning seejuures on arvestatud, et päikesepargi võimsuse valikul on mõistlik lähtuda sellest, et päikesest toodetud elektrit tarbitakse võimalikult suurel määral kohapeal ja

toodetud elektrit tagasi võrku ei suunata.

Avaliku sektori hoonete ehitamise ja renoveerimisega kaasnevat mõju on hinnatud energiatõhususe direktiivi (EED) üle võtva seaduse eelnõu seletuskirjas ja seda siin ei korrata.

Mõju ja asjaomane sihtrühm on suur, sest muudatused mõjutavad otseselt või kaudselt kõiki Eesti inimesi ning väga erinevaid majandustegevuses osalejaid. Otseselt mõjutatud on

hooneomanikud, korteriühistud, arendajad, ehitus- ja projekteerimisettevõtjad, energiatõhususe ja tehnosüsteemide spetsialistid ning avaliku sektori asutused. Kaudne mõju avaldub tarbijatele, üürnikele ja teenuste kasutajatele energiakulude, teenuste hindade, hoonete kvaliteedi ja

kinnisvaraturu kaudu.

Mõju avaldub konkreetse hoone või projekti tasandil, sest nõudeid rakendatakse enamasti

ehitamise, olulise rekonstrueerimise, tehnosüsteemi uuendamise või muu suurema investeerimisotsuse tegemisel. Samas on mõju kestus pikaajaline, kuna investeeringud mõjutavad hoone energiatarbimist, kasutuskulusid ning varalist väärtust sageli aastakümneid.

44

Negatiivsete mõjude kaasnemise risk on peamiselt väike kuni keskmine, sõltudes investeeringute suurusest. Risk on suurem juhul, kui investeerimisvajadus koondub lühikesele ajavahemikule, kui turul napib vajalikke spetsialiste või kui hooneomanikul puudub piisav

omafinantseering. Riski maandavad nõuete järkjärguline rakendumine, tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatuse põhimõte, vabatahtlik renoveerimispass,

ehitisregistri arendused, juhendid, toetusmeetmed ning vajaduse korral laenumeetmed.

• Mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine

Mitteeluhoonete energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine mõjutab eelkõige nende hoonete omanikke ja kasutajaid, kelle hooned kuuluvad madalamatesse energiaklassidesse. Mõju on majanduslikult oluline, sest nõuete täitmiseks tuleb teha investeeringuid eelkõige

tehnosüsteemide, automaatika, valgustuse, seirelahenduste ja vajaduse korral päikeseenergia kasutuselevõtu parandamisse. Positiivne mõju seisneb selles, et halvema energiatõhususega

hoonete energiatarbimine ja püsikulud vähenevad ning hoone vara väärtus ja konkurentsivõime kinnisvaraturul võivad suureneda. Omaniku jaoks võib see tähendada väiksemaid kasutuskulusid, paremat rentimisvõimalust ja väiksemat riski, et hoone kaotab turul väärtust.

Eelnevas punktis on toodud ka hinnangule meetmete maksumus, mida siinkohal üle ei korrata.

Negatiivne mõju võib avalduda eelkõige lühiajalise investeerimiskulu ja täiendava

halduskoormusena. Erasektori hooneomanike puhul võib risk olla suurem siis, kui hoone asub piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on madalam või üüritulu ei kata kiiresti tehtavate investeeringute maksumust. Avaliku sektori puhul võib nõuete täitmine mõjutada eelarve

planeerimist. Samas on mõju sagedus hoone tasandil pigem väike, sest investeering tehakse enamasti üks kord või etappide kaupa, kuid mõju kestus on pikaajaline.

• Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine

Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamine, eelkõige päikeseenergiaseadmete paigaldamine uutele hoonetele, olemasolevatele avaliku sektori hoonetele, teatud olemasolevatele

mitteeluhoonetele ja hoonega külgnevatele katusega parklatele, avaldab majanduslikku mõju investeerimiskulude, energiakulude ja elektritarbimise juhtimise kaudu. Positiivne mõju

seisneb selles, et kohapeal toodetud taastuvenergia võib vähendada ostetava energia kogust, parandada hoone kasutuskulude prognoositavust ning suurendada hoone väärtust ja atraktiivsust. Ettevõtjate jaoks võib see luua täiendavat nõudlust päikeseenergia

projekteerimise, paigaldamise, hoolduse, seire ja elektrisüsteemide kohandamise teenuste järele.

Negatiivne mõju võib avalduda juhul, kui paigaldamisega kaasnev alginvesteering on hoone

omaniku jaoks suur või kui tehnilised tingimused, näiteks katuse kandevõime või võrguühenduse võimalused, muudavad lahenduse kalliks. Selliste riskide vähendamiseks on

nõue seotud tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ja majandusliku põhjendatusega. On oluline rõhutada, et eelnõu ei nõua päikeseenergiaseadme paigaldamist olukorras, kus see ei ole konkreetse hoone puhul teostatav või mõistlikult tasuv, ühtlasi peaks see olema kooskõlas

ka planeeringutes toodud tingimustega.

• Hoone kliimamõju vähendamine

Hoone kliimamõju vähendamine avaldab majanduslikku mõju uute püstitavate hoonete arendajatele, hoonete omanikele, projekteerijatele, ehitustoodete tootjatele, ehitusettevõtjatele

ning hoone süsinikujalajälje hindamise teenuse pakkujatele. Uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamise kohustus suurendab esialgu projekteerimise ja andmete kogumise töömahtu, sest arvestada tuleb ehitustoodete, materjalide koguste, transpordi, ehitustegevuse,

kasutusetapi energiakasutuse ning lammutamise ja jäätmekäitlusega seotud mõjuga. Samas loob see turule selgema signaali, et eelistatud on väiksema süsinikujalajäljega materjalid,

lahendused ja projekteerimispraktikad. Tegemist on muutusega, mis vajab aega kohanemiseks

45

ja praktikate kujunemiseks turul. Seepärast on rakendatud lubatud paindlikkust kehtestada hindamise kohustus direktiivis toodud tähtaegade järgselt ehk alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Lisaks piiritletakse esimesi hindamisi vaid üle 1000 m2-se suletud netopinnaga hoonetega.

Alates 2030. aastast, mil on ka direktiivi kohane tähtaeg, laieneb kohustus kõigile energiamärgise kohustusega hoonetele ning ühtlasi töötatakse välja piirväärtused. Selle aja

jooksul on võimalik turul tekitada praktikat, täiendada metoodikat, koostada juhiseid, koolitada ning tagada esmalt riigi poolt vajalike alusandmete olemasolu.

Hoonete süsinikujalajälje hindamisega on tegelenud praegu Riigi Kinnisvara AS ning

eraettevõtetest arendajad. Seni on süsinikujalajälje hindamine olnud vabatahtlik ning selleks on välja töötatud ka riiklik metoodika, mis on avaldatud juhendina. Hinnanguliselt mõjutab see

projekteerimisetapi kulusid, mis võib suuremate hoonete puhul tähendada umbes 2000 euro suurust lisakulu, sõltudes andmete hulgast ja hindamisviisist. Eeldus on, et 2030. aastaks, kui vastavaid eksperte on enam ning BIMi kasutus on laialdasem, siis mõjutab see hinda soodsamas

suunas. Turul on praegu kättesaadavad ka hindamistööriistad ning olemas on ka Eesti põhine keskmistatud andmetele tuginev materjalide andmebaas. Riigi poolt on välja töötamisel

rakendusaktina metoodika, juhendid ning ühtlasi koostatakse direktiivist tuleneva nõude järgi ka teekaart süsinikujalajälje trajektoori määramiseks. Hindamine ise toob kaasa laiemalt mõjud ehitusmaterjalide tootjatele, kellele juba praegu on ehitustoodete määruse (EL) 2024/3110

kohaselt rakendumas kohustus hinnata ehitusmaterjalide kliimamõju kogu olelusringi vaates. Need andmed saavad olla ka hiljem sisendiks hoone süsinikujalajälje hindamisel. Juba praegu

hinnatakse hoonete süsinikujalajälge Soomes, Rootsis, Taanis, Islandil jt riikides. Samuti on ekspordivõimelisemad just need ehitustooted Põhjamaade turul, millel on tõendatult väiksem keskkonnamõju. Seega hinnates ja vähendades ehitusmaterjalide süsinikujalajälge suureneb ka

ehitusmaterjalide konkurentsivõime Euroopa turgudel.

Positiivne mõju avaldub ka uute teenuste ja oskuste tekkes, sealhulgas süsinikujalajälje

arvutamise, materjaliandmete, keskkonnadeklaratsioonide, ringmajanduslike lahenduste ja vähese süsinikuheitega ehitustoodete turu arengus. Negatiivne mõju seisneb selles, et üleminekuperioodil võivad suureneda projekteerimis- ja nõustamiskulud ning tekkida puudus

pädevatest arvutajatest ja usaldusväärsetest lähteandmetest.

7.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Elu- ja looduskeskkonnale avalduvad eelnõuga kavandatud muudatuste tagajärjel järgmised mõjud:

• Keskkonnaseisundi paranemine ja õhusaaste vähendamine

Kõnesolev seaduseelnõu toob elu- ja looduskeskkonnale positiivse mõju, mis tuleneb hoonete

energiatõhususe parandamisega kaasnevast energianõudluse vähenemisest, fossiilkütuste kasutamise vähenemisest, mis omakorda kaudselt ja otseselt vähendab kasvuhoonegaaside heidet ja õhusaastet (nt fossiilkütuste kasutusest järk-järguline loobumine). Selle põhjuseks on

eelkõige hoonefondi energiatõhususe suurendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamine ning uute hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamine ja piirväärtuste

kohaldamine. Positiivne mõju avaldub nii otseselt hoonete energiakasutuses kui ka kaudselt energiatootmise, kütusetarbimise, ehitusmaterjalide valiku ja hoonete kasutusea pikendamise kaudu. Lisaks tuuakse eelnõuga sisse ka uus termin „heitevaba hoone“, mis täiendab lisaks seni

kehtinud mõistet „liginullenergiahoone“. Erinevus nende kahe vahel seisneb selles, et heitevaba hoone puhul ei ole lubatud kohapealset fossiilkütuste põletamist, mis otseselt panustab

õhusaaste vähendamisse ja seeläbi keskkonnaseisundi parandamisse.

Keskkonnamõju väljendub selles, kui suur CO2-heide energia tootmisel tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalike ressursside kasutus. Mida suurem on primaar- ja lõppenergia kulu,

46

seda suurem on keskkonnamõju. Keskkonnamõju väljendab kaudselt, saastetasude ja ressursikasutuse kaudu, ka energia hinnas. Selleks, et saavutada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite 55% vähenemine kuluoptimaalsel viisil, tuleb võrreldes

lähtetasemega (2007. a võrdlusstsenaariumi prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39%. Lõpptarbijale tähendab energiatõhusus väiksemaid

püsikulusid ja kvaliteetsemat elukeskkonda, kuid keskkonnakasu sõltub sellest, kas energiasääst saavutatakse kulutõhusate, tehniliselt toimivate ja hoone eripäraga sobivate lahendustega.

Samuti vähenevad energiatootmiseks vajaminev jahutusvee kulu ja maakasutus ning paraneb riigi ökosüsteemide seisund, sealhulgas taimede ja loomade elupaikade seisund. Eelnõukohane

seadus aitab vähendada õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale kasu väiksem kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette, näiteks suitsugaaside puhastusseadmetest. Võimalik negatiivne mõju võib kaasneda juhul, kui

renoveerimise või taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud ehitustöid ei kavandata piisavalt hästi, näiteks tekib ajutiselt rohkem müra, tolmu, veoseid või ehitusjäätmeid. Need mõjud on

üldjuhul ajutised ja kohalikud ning neid saab vähendada ehitustööde hea korralduse, jäätmete liigiti kogumise ning ringlusse suunamisega, tolmu ja müra piiramise ning keskkonnanõuete järgimisega.

• Olemasolevate hoonete renoveerimine, ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamine

Uuesti sõnastatud direktiivi ülevõtuga panustatakse eeldatavasti ka sellesse, et uusehituse

asemel keskendutakse senisest enam hoonete renoveerimisele, mis võimaldab vähendada peale keskkonnamõju ka samade eesmärkide tarbeks kasutatavaid ressursse, samuti ehitus- ja lammutusjäätmete teket ning vähendatakse ka ehitusmaterjalidesse talletatud süsiniku näol

heidet. Olemasoleva hoone korrastamine võib olla keskkonnamõju seisukohalt eelistatav, kuna see pikendab hoone eluiga, vähendab uute materjalide vajadust ning aitab vältida

kasutuskõlbliku hoone enneaegset lammutamist. Mõju sihtrühm on lai, hõlmates hooneomanikke, korteriühistuid, ehitusettevõtjaid, jäätmekäitlejaid ja ka kohalikke omavalitsusi.

2020. aastal kulus 52% Eestis kasutatavast energiast hoonetele ja seetõttu on väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat ja ligipääsetavust,

tagades ohutuse ning korrastades hooneid ümbritsevat elukeskkonda. Positiivne mõju avaldub väiksemas energiakasutuses, väiksemas kasvuhoonegaaside heites, ehitusmaterjalide tõhusamas kasutamises ning võimaluses suunata senisest enam tähelepanu materjalide

korduskasutusele ja ringlussevõtule. Samas võib renoveerimine lühiajaliselt suurendada ehitusjäätmete hulka ja transpordikoormust, mida on võimalik vähendada, kui jäätmeid

käideldakse liigiti ja võimalikult suures ulatuses suunatakse ringlussevõttu või selle puudusel taaskasutusse. Teisalt, jättes olemasolevad hooned püsima ja renoveerides need kaasaegsetele tingimustele vastavalt, on võimalik ära hoida suurt kogust jäätmete teket. Seega tuleks

olelusringi perspektiivist hinnata, kas kasulikum on uus hoone ehitada või see vajadusel lammutada. Riigi poolt on LIFE BuildEST raames välja töötamisel ka metoodika ja juhend,

kuidas kaaluda selliseid otsuseid, et leida, mis on keskkonnamõjude suhtes parim otsus.

• Elukeskkonna ning kultuuriväärtustega hoonete säilitamine

Linnalise elukeskkonnaga seoses saab välja tuua mõju kultuuriväärtuslikele hoonetele, mille

puhul on eelnõuga kavandatud energiatõhususe miinimumnõuete leebem kohaldamine. Mõju on kahetine: ühelt poolt aitab muudatus säilitada hoonete kultuuriväärtust, teisalt võib

energiatõhususe parandamise kavandamine muutuda keerukamaks ja nõuda rohkem erialast nõustamist. Leebem kohaldamine ei tähenda energiatõhususe eesmärkidest loobumist, vaid kohustust otsida selliseid lahendusi, mis parandavad hoone energiakasutust ja sisekliimat

kultuuriväärtust kahjustamata:

47

• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel hakatakse pöörama senisest enam

ja suuremat tähelepanu hoone energiatõhususe parandamise võimaluste leidmisele;

• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel rakendatavate energiatõhususe

parandamise meetmete negatiivne mõju kultuuriväärtuste säilimisele väheneb;

• hoogustub hoonete kultuuriväärtust säilitada võimaldavate energiatõhusust parandavate

meetmete teadlik väljatöötamine ja laieneb nende valik (meetmed erinevatele tarindi- ja

hoonetüüpidele);

• kasvab hoone kultuuriväärtust säilitada võimaldavate energiatõhusust parandavate

meetmete rakendamise praktika, mis võimaldab kogemuspõhiselt hinnata meetmete

jätkusuutlikkust ja pikaajalist mõju ning loob aluse meetmete järjepidevaks

parendamiseks;

• kultuuriväärtusega hoone olulisel rekonstrueerimisel saavutatakse hoone edasise

kasutamise energiakuludes senisest suurem kokkuhoid ja/või sisekliima paranemine;

• kultuuriväärtusega hooned muutuvad senisest atraktiivsemaks elamiskohaks, hooneid

võetakse kasutusse ja nad püsivad kasutuses: kasutuses olevad hooned säilivad paremini

ning seeläbi säilib ka nende kultuuriväärtus;

• projekteerimise aeg võib pikeneda;

• projekteerimine võib muutuda mõnevõrra kulukamaks;

• projekteerimisse võib olla vajadus kaasata erinevate valdkondade spetsialiste (nt

energiatõhususe, muinsuskaitse jne spetsialist);

• kultuuriväärtusega hoonete suhtes energiatõhususe parandamise nõuete kohaldamine,

olgugi et leebem, võimaldab kasutada energiatõhususe parandamise toetamiseks

väljatöötatud meetmeid ka kultuuriväärtusega hoonete olulise rekonstrueerimise

tarbeks;

• kultuuriväärtusega hoonete seisukord on pahatihti halb ega vasta tänapäevaste

mugavuste ootustele. Hoonete seisukorra parandamine niivõrd, et see võimaldaks

seejärel parandada nende energiatõhusust, on omanikule sedavõrd kulukas, et järgmist

sammu ta enam rahastada ei suuda. Selleks sammuks võib olla näiteks veevärgiga või

kanalisatsiooniga või kaugküttega liitumine ja selle väljaehitamine või ohutuse

tagamiseks elektrisüsteemi renoveerimine. Samuti ei ole omanikel sageli raha lekkiva

katusekatte väljavahetamiseks ja toimiva sadeveesüsteemi rajamiseks või keldrisse

valguva vee hoonest eemale juhtimiseks ning nendeks töödeks ei ole tõenäoliselt

võimalik taotleda ka toetust. Selleks, et saaks parandada kultuuriväärtuslike hoonete

energiatõhusust, tuleb esmalt lahendada elementaarsed elukvaliteedi mured. See vajab

riigi- või kohaliku omavalitsuse poolset toetusmeetmete väljatöötamist ning vajaliku

nõustamise sisseseadmist. Nõustamine peab kaasama kõiki konkreetse hoone eripärade

ja kavandatavate töödega seotud erialade spetsialiste;

• energiatõhususe parandamiseks pakutavate toetusmeetmete laienemine

kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamisele eeldab suuremate rahaliste

ressursside olemasolu nende toetusmeetmete rakendamiseks.

Kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja hoonete omanike toetamiseks

on käima lükatud ja lõppfaasis Muinaskodu projekt, mida juhib Kultuuriministeerium. Tegemist on LIFE Heritage HOME22 projektiga, mille eesmärgiks on välja töötada hoonetüüpide lõikes soovitused renoveerimiseks, sh on koostatud selle projekti raames ka

renoveerimispasse ning eelnõu koostamise ajaks on planeeritud 2026. a sügisesse ka suurematesse linnadesse ja erinevatesse piirkondadesse infopäevi. See kõik toetab omakorda

22 Programm LIFE heritageHOME | Kultuuriministeerium

48

kultuuriväärtuslike hoonete omanikke ka praeguste nõuete elluviimisel. Laiemalt tähendab sellise hoonefondi korrastamine seda, et elukeskkond on rikkalikum ning elanikel või hoone külastajatel on parem sisekliima ning kaasneva positiivse mõjuga ka väiksemad kütte- või

jahutusarved. Lisaks soodustavad kultuuriväärtusega hoonete renoveerimispraktikad ka ringmajanduse edendamist, kuna mitmed ehitusvõtted on suunatud olemasoleva

korduskasutusele ning ka traditsiooniliste materjalide kasutusele, vähendades seeläbi otseselt ka keskkonnamõju. Seega positiivseid mõjusid on mitmes valdkonnas. Kaasa toob muudatus investeeringutena tehtavate kulude kasvu, kuid seda on võimalik arvestada ka nõuete

kohaldamisel, sest üheks kriteeriumiks on ka majanduslik põhjendatus ehk taskukohasus.

7.5 Mõju regionaalarengule

Hoonete energiatõhususe direktiivi olulisim mõju regionaalarengule on energiaostuvõimetuse leevenemine ning energiahindade vähenemine, mis avaldab positiivset mõju elanikkonna

elutasemele maapiirkondades, suurendades inimeste heaolu ja parandades elustandardit. Piirkondlikult õigesti sihistatud renoveerimisstiimulid võimaldavad parandada eri asulate ja

piirkondade elukeskkonna kvaliteeti.

Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa Investeerimispank on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis ning jõudnud

järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib leevendada nii energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleeme.

Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Toimetulekutoetust said

2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest. Võttes aluseks 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustasid energiaostuvõimetud isikud 2020. aastal

1,4% Eesti elanikest. Nendele isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust ka energiakulude katmiseks.  Kuigi Eesti ei paista Euroopa tasandil väga probleemsena silma, aitab eelnõukohane seadus lahendada tänapäevaste energiaostuvõimetute perede muresid siseriiklikul tasemel ja

vältida energiaostuvõimetuse kasvamist tulevikus.

Üldisemalt aitab energiatõhusus saavutada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt tagada

elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning rahuldada igapäevaelu vajadusi, et aidata kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Võtmata arvesse regioonide võimekust energiatõhususe meetmete rakendamisest osa võtta, võib juhtuda, et

vähem suutlikud piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline teha energiatõhususe meetmete rakendamisel vastavalt piirkonna suutlikkusele regionaalseid

erandeid (nt toetusmäärad), et energiatõhususpotentsiaali kõikides piirkondades ära kasutada. Eestis kasutusel olevad hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmed on ka praegu suunatud turutõrkepiirkondades asuvatele hoonetele, võimaldades toetada energiatõhusust ja

elukeskkonna parandamist lisaks linnadele ka kaugemates piirkondades, kus kinnisvara väärtus on madalam.. Tuleb siiski arvestada, et kahaneva elanikkonnaga piirkondades on vältimatu

paljude hoonete kasutuseta jäämine ja lammutamine elukeskkonna üldisema kvaliteedi tagamise huvides.

7.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõukohane seadus suurendab nii ettevõtjate kui osaliselt ka elanike halduskoormust, mis

tuleneb eelkõige:

• hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamisest;

49

• kohustusest viia hooned vastavusse uute energiatõhususe ja tehnosüsteemide nõuetega; • lisanõuetest energiatõhususe tõendamisel ja andmete esitamisel ehitisregistri kaudu.

Täpsemad halduskoormuslikud mõjud on kirjeldatud eelnõu sissejuhatavas osas, sealhulgas

meetmeid ja kaalutlusi nende vähendamiseks.

Arvestades, et kõnesolev eelnõu tuleneb Euroopa Liidu õigusest, on riigil halduskoormuse

suurenemise vältimiseks piiratum otsustusruum. Halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse eelnõus direktiiviga lubatud paindlikkust ja välditakse rangemate nõuete kehtestamist võrreldes direktiivis sätestatuga. Nõudeid kohaldatakse direktiivis sätestatud tähtaegade kohaselt ning

mitme kohustuse puhul on rakendumine seotud üksnes selliste juhtudega, kus nõude täitmine on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Lisaks

kasutatakse võimalikke erandeid nende hoonete suhtes, mille puhul nõude kohaldamisest saadav energiatõhususe või kliimamõju kasu oleks piiratud või mille eripära nõuab leebemat kohtlemist, näiteks kultuuriväärtuslikud hooned.

Eelnõukohase seaduse rakendamine toob kaasa lisakoormuse riigiasutustele. Suureneb vajadus

tugevdada riiklikku järelevalvet (TTJA), arendada ja ajakohastada ehitisregistri tehnilisi lahendusi ning rahastada renoveerimistoetusi ja muid meetmeid peale ELi vahendite ka riigieelarvest.

Riikliku järelevalve tegemiseks on arvestatud vähemalt ühe täiskoormusega ametikohaga, kuna lisanduvad järgmised peamised kohustused:

• põhjalikum energiamärgiste kontroll (U-arvud, pindalad, erinevad kehtivusajad, nutivalmidus); 

• süsinikujalajälje piirväärtuse kontroll/järelevalve;

• renoveerimispasside olemasolu/kvaliteet;  • järelevalve kinnisvarakuulutuste üle; 

• järelevalve tehnosüsteemide ja laadimistaristu üle (rakendus juba 2024. a seniste õigusaktidega).

Selle juures eeldatakse, et järelevalvet on võimalik läbi viia riskipõhiselt ning rahalisi

vahendeid on võimalik vähemalt osaliselt leida ka sisemiste ressursside arvelt.

Kohalike omavalitsuste eelarvele avalduv mõju on kajastatud samuti energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirjas23 ja nimetatud hooned kuuluvad 3%

rekonstrueerimise kohustuse hulka. Käesoleva eelnõu kontekstis avaldub kohalike omavalitsuste ja teiste avaliku sektori asutuste eelarvele täiendav mõju eelkõige nende omandis

olevate hoonete energiatõhususe parandamise, päikeseenergiaseadmete kasutuselevõtu, tehnosüsteemide seire ja juhtimise ning uute avaliku sektori hoonete projekteerimise kaudu.

Uued avaliku sektori hooned peavad vastama heitevaba hoone nõuetele alates 2028. aastast,

mis tähendab, et nende hoonete kavandamisel tuleb arvestada väga väikese energiavajaduse, kohapealse fossiilkütustest pärineva CO2-heite puudumise (st kohapealsed küttelahendused ei

saa põhineda fossiilkütustel) ning taastuvenergia kasutamisega. Alates 2028. aastast kohalduvad tähtajad ka hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamisele (st siis kohaldub nõue alates 1000 m2 suurustele suletud netopinnaga hoonetele) ja piirväärtustele alates 2030.

aastast. Praktikas võib see tähendada näiteks seda, et uue kooli, lasteaia, vallamaja, raamatukogu, kultuurikeskuse või muu kohaliku omavalitsuse kasutuses oleva avaliku hoone

kavandamisel tuleb eelistada lahendusi, kus hoone energiavajadus on väga väike, küte ja jahutus ei põhine kohapealsel fossiilkütuse põletamisel, osa energiavajadusest kaetakse

23 Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

(energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) – EIS

50

taastuvenergiaga ning hoone tehnosüsteemid võimaldavad energiakasutust juhtida ja sisekliima kvaliteeti jälgida. Näiteks võib uue koolihoone puhul tähendada see kaugkütte, soojuspumba või muu vähese heitega küttelahenduse kasutamist, päikeseenergiaseadmete paigaldamise

võimalusega arvestamist juba projekteerimisel, tõhusat ventilatsiooni ja automaatset juhtimist ning materjalivalikute hindamist hoone süsinikujalajälje seisukohalt. See võib uute avalike

hoonete kavandamisel suurendada projekteerimise, tehniliste lahenduste ja andmete esitamisega seotud kulusid, kuid vähendab pikas perspektiivis energiakulusid, parandab hoonete kasutustingimusi ning aitab avalikul sektoril täita eeskuju näitamise rolli hoonefondi

energiatõhusamaks ja väiksema heitega muutmisel. Olemasolevate avaliku sektori hoonete puhul võivad eelarvemõjud tuleneda eelkõige järk-järgult rakenduvatest

päikeseenergiaseadmete paigaldamise nõuetest ning vajadusest ajakohastada tehnosüsteeme juhul, kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud.

Mõju ja asjaomane sihtrühm on suur, sest muudatused mõjutavad kõiki Eesti omavalitsusüksusi

ja paljusid riigiasutusi, kellel on direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid hooneid või kes puutuvad otseselt või kaudselt kokku direktiivi nõuete rakendamisega.

Mõju avaldub küll harva, kuna nõudeid rakendatakse reeglina korra, aga nende mõju on siiski pikaajaline.

8. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Avaliku sektori asutuste, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuse hoonete renoveerimisega kaasnevad kulud on hinnatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu24

seletuskirjas.

Hoonete olelusringipõhise süsinikujalajälje hindamine ja uutest energiatõhususe nõuetest

tulenevate andmete esitamine ning kontroll ehitisregistris eeldab IT arendusi ja tööjõukulu kokku hinnanguliselt 0,2 mln eurot aastas (0,1 mln IT arendusteks ja 0,1 mln tööjõukuludeks). Digilahendused võimaldavad KOV-del, ettevõtetel ja eraisikutel kiiremini ja lihtsamini täita

menetlusprotsessis vajalikke nõudeid (nt olemasolevate andmete automaatne kasutamine, uute andmete lisamine, arvutusmoodulid jms). Lahendust on planeeritud arendada kesksena

ehitisregistrisse, mida kõik KOV-d, ettevõtted ja eraisikud saavad kasutada.

9. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse alusel kehtestatakse uued valdkonna eest vastutava ministri määrused ,

mis käsitlevad järgmist:

• nõuded renoveerimispassile, sh selle vormile, väljastamisele ja säilitamisele;

• hoone olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali arvutamise kord ja piirväärtused;

• hoone sisekliima miinimumnõuded.

Lisaks uutele määrustele täiendatakse juba olemasolevaid määruseid, milles on sätestatud hoone energiatõhususega seotud nõuded.

Rakendusaktide kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).

10. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras.

24 Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus

(energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) – EIS

51

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu ja seletuskiri esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele:

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit,

Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Omanike Keskliit,

Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa- ja Ruumiamet, Kutsekoda, Transpordiamet, Riigi Kinnisvara AS, Digitaalehituse Klaster, Eesti

Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Soojustehnikainseneride Selts,

Tehniliste Konsultantide Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit, Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit,

Eesti Betooniühing, Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit, Eesti Elektritöödeettevõtjate Liit, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Planeerijate Ühing, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Gaasiliit, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Rektorite Nõukogu, Eesti Haiglate Liit.

1

EELNÕU 03.07.2026

Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus § 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „41) renoveerimispassi koostamine;

42) hoone süsinikujalajälje arvutamine;“;

2) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) renoveerimispassi andmed;“;

3) seadustiku 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7. peatükk

Hoone energiatõhusus ja süsinikujalajälg“;

4) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva peatüki § 69² lõike 1¹ punktis 5 sätestatud nõuet kohaldatakse ka hoonega külgnevale uuele katusega parklale.“;

5) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 62 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva seadustiku § 115 lõikes 1 nimetatud riigikaitselised hooned või muud

keskvalitsuse valduses olevad riigikaitselised hooned, välja arvatud kontorihooned või nende

teenistuses oleva personali individuaalses kasutuses olevad eluruumid.“;

7) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse järgmistele kultuuriväärtusega hoonetele,

arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud leevendustega:

1) muinsuskaitseseaduse § 13 tähenduses maailmapärandi objektiks olev või maailmapärand i objektil asuv hoone;

2) mälestiseks tunnistatud hoone; 3) muinsuskaitsealal asuv muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel määratud A- või B-

kaitsekategooriasse kuuluv hoone;

4) rahvuspargis asuv kultuuripärandi hulka kuuluv hoone; 5) üld- või detailplaneeringus väärtusliku üksikobjektina määratud hoone või

miljööväärtuslikul alal asuv kultuuriväärtusega hoone.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoone energiatõhususe parandamisel tuleb

rakendada vaid neid meetmeid, mis võimaldavad säilitada hoone eripära, välisilme,

kultuuriväärtuslikud detailid ja tarindid ning mis on tehniliselt teostatavad ning majanduslikult

põhjendatud.“;

2

8) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõna „vee“ sõnaga „tarbevee“;

9) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 6–13 järgmises sõnastuses:

„(6) Avaliku sektori asutus on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud asutus.

(7) Tervikrekonstrueerimine on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega kooskõlas olev hoone või hoone osa oluliste komponentide renoveerimine, millega muudetakse hoone või

hoone osa enne 2030. aastat liginullenergiahooneks ja alates 2030. aastast heitevabaks hooneks.

(8) Etapiviisiline tervikrekonstrueerimine on tervikrekonstrueerimine, mis viiakse läbi renoveerimispassis märgitud etappide kohaselt.

(9) Katusega parkla on katusega ehitis, milles on vähemalt kolm parkimiskohta ja mille sisekliima kvaliteedi reguleerimiseks ei tarbita energiat. Hoonega külgnev parkla on hoone

elanikele, külastajatele või töötajatele mõeldud autoparkla, mis asub hoone krundil või hoone vahetus läheduses.

(10) Heitevaba hoone on väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse energiat või vajab väga väikeses koguses energiat, ei tekita kohapeal fossiilkütustest pärinevat

süsinikdioksiidi (CO2) heidet ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid.

(11) Liginullenergiahoone on hoone, mille energiatõhusus on väga suur ja mitte halvem kui kuluoptimaalne tase ning kus nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärineb väga

olulisel määral taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast.

(12) Olelusringipõhine globaalse soojenemise potentsiaal ehk hoone süsinikujalajälg on näitaja, millega väljendatakse arvuliselt globaalse soojenemise potentsiaali panust kogu hoone

olelusringi jooksul.“;

10) paragrahvi 65 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Energiatõhususe miinimumnõuded, sealhulgas energiatõhususe nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, nõuded heitevabale hoonele ja hoone

sisekliima kvaliteedile, taastuvenergia kasutuselevõtu tingimused ning kultuuriväärtuslikele hoonetele nende nõuete kohaldamise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

11) paragrahvi 66 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna „tegeliku“ sõnaga „tüüpilise“;

12) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Energiamärgise koostamine ei ole kohustuslik käesoleva seadustiku § 62 lõikes 2

punktides 2, 3, 4 ja 5 nimetatud hoonete puhul.“;

13) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kuulutus“ sõnadega „ja uuendatav üürileping“;

14) paragrahvi 68 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(1) Avaliku sektori asutuse omandis või kasutuses olevas hoones, mida isikud sageli

külastavad, peab energiamärgis olema paigaldatud külastajate jaoks kergesti nähtavale kohale.“;

3

15) paragrahvi 691 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) automaatika- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem);“;

16) paragrahvi 692täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud, paigaldatakse päikeseenergiaseade: 1) püstitatavale uuele avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule, mille suletud

netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit; 2) olemasolevale avaliku sektori hoonele, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit;

3) üle 500 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel või hoone renoveerimisel, sealhulgas katuse või asjakohase tehnosüsteemi ümberehitamisel;

4) püstitatavale uuele elamule; 5) hoonega külgnevale uuele katusega parklale.

(12) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõudeid hoone ehitisregistrisse kantud peamise kasutusotstarbe järgi.

(13) Käesolevas paragrahvis käsitletakse avaliku sektori hoonena sellist ehitist, mis on

mitteelamu ning mille suletud netopinnast kuulub vähemalt 50 protsenti käesoleva seadustiku § 63 lõikes 6 nimetatud asutuse omandisse.

(14) Püstitatava uue hoone projekteerimisel tuleb tagada selle päikeseenergia tootmise potentsiaali optimeerimine asukohapõhiselt päikese kiirgustiheduse alusel, mis võimaldab

päikeseenergiatehnoloogia hilisemat kulutõhusat paigaldamist.“;

17) paragrahvi 692 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Mitteelamu energiatõhusust oluliselt mõjutava automaatselt reguleeritava tehnosüsteemiga

koos tuleb paigaldada tehnosüsteemide pidevat kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne

automaatikasüsteem.“;

18) paragrahvi 692 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Olemasoleva hoone küttesüsteemi soojusallika või jahutussüsteemi jahutusallika

asendamisel varustatakse hoone isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri

taset kas igas ruumis või põhjendatud juhul hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutaval

alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Asjakohasel juhul

paigaldatakse ka hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavad süsteemid.“;

19) paragrahvi 692 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Püstitatava uue hoone jahutus- ja küttesüsteemi rajamisel varustatakse hoone

isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri taset igas ruumis või põhjendatud

juhul hoone osa kindlaksmääratud köetaval või jahutaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja

majanduslikult põhjendatud. Asjakohasel juhul paigaldatakse ka hüdraulilist tasakaalustamist

võimaldavad süsteemid .“;

20) paragrahvi 693 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Olemasoleva hoone suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- ja jahutussüsteemi

energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tehakse nende tehnosüsteemide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus.“;

4

21) paragrahvi 693 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olemasoleva hoone tehnosüsteemide

juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus tehakse järgmiselt: 1) suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga kolme aasta järel;

2) suurema kui 70-kilovatise ja kuni 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga viie aasta järel.“;

22) paragrahvi 694 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„§ 694. Mitteelamu tehnosüsteemid ja nende energiatõhususe suurendamine“;

23) paragrahvi 694 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mitteelamu suurema kui 70-kilovatise tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte-

või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui

see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.“;

24) paragrahvi 694 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) seirata sisekliima kvaliteeti.“;

25) paragrahvi 694 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Mitteelamu varustatakse valgustuse automaatsete juhtimisseadmetega, kui see on

tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud ning kui hoone kütte- ja jahutussüsteemi,

mis võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tegelik või projekteeritud nimivõimsus

on suurem kui 70-kilovatti. Valgustuse automaatsed juhtimisseadmed peavad olema sobivalt

jaotatud ja nendega peab olema võimalik tuvastada ruumis viibimist.

(4) Püstitatav uus heitevaba mitteelamu varustatakse siseõhu kvaliteedi seiramist ja

reguleerimist võimaldavate mõõte- ja juhtimisseadmetega. Olemasoleva mitteelamu olulisel

rekonstrueerimisel paigaldatakse nimetatud seadmed juhul, kui see on tehniliselt teostatav ja

majanduslikult põhjendatud .“;

26) seadustiku 7. peatükki täiendatakse §-dega 695–699 järgmises sõnastuses:

„§ 695. Eluhoone elektroonilise seire ja juhtimise lahendused (1) Kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud,

varustatakse uus püstitatav elamu ja olemasolev oluliselt rekonstrueeritav elamu: 1) pideva elektroonilise seire lahendusega, mis mõõdab süsteemide töö optimaalsust ja teavitab

hoone omanikku või omaniku poolt määratud isikut süsteemi tööparameetrite märkimisväärsest muutusest või hoolduse vajadusest; 2) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise

ja kasutamise ning süsteemi hüdraulilist tasakaalustamist võimaldava seadmega, kui see on asjakohane;

3) lahendusega, mis suudab reageerida energiahinnale ja kohandada energiatarbimist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata ühepereelamu olulise

rekonstrueerimise korral, kui paigalduskulud on suuremad kui saadav kasu.

§ 696. Nõuded püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamisele

5

(1) Uue hoone püstitamisel tuleb arvutada hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg. (2) Hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg arvutatakse projekteeritud hoone puhul

hinnanguliste andmete põhjal ning pärast hoone valmimist hoone ehitusjärgsete andmete põhjal. Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje tulemust väljendatakse globaalse soojenemise

potentsiaalina. (3) Hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge arvutab pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab

haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.

(4) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus lisatakse energiamärgisele

energiatõhususe arvutusest eraldi osana. Projekteeritud hoone puhul esitatakse arvutuse

tulemus ehitisregistrisse ehitise ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel. Hoone valmimise

järgselt tuleb asjakohasel juhul teha uus süsinikujalajälje arvutus, mis lisatakse

energiamärgisele hiljemalt kasutusloa või kasutusteatise esitamise ajaks.

(5) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise metoodika, nõuded arvutamise

lähteandmete ja tulemuste esitamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 697. Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtus

(1) Püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus ei tohi ületada

kehtestatud piirväärtust.

(2) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtused püstitatavale hoonele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 698. Renoveerimispass

(1) Renoveerimispass on konkreetsele hoonele kohandatud kava hoone tervikrekonstrueerimiseks, mis viiakse läbi vastavalt renoveerimispassis märgitud etappidele

ning millega parandatakse oluliselt hoone energiatõhusust. Renoveerimispassi koostamine on vabatahtlik.

(2) Renoveerimispassi annab välja pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.

(3) Enne renoveerimispassi väljaandmist teeb pädev isik: 1) kohapealse kontrolli, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud

dokumentatsioonile, ja antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale; 2) dokumentatsiooni kontrolli, mille käigus kontrollitakse kohapealse kontrolli objektiks oleva

ehitise või selle osa kohta õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust. (4) Renoveerimispassi andmed kannab pädev isik elektrooniliselt ehitisregistrisse.

(5) Nõuded renoveerimispassi sisule, vormile, väljastamisele ja säilitamisele kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 699. Olemasoleva mitteelamu energiatõhususe miinimumstandardid

6

(1) Mitteelamu energiatõhususe miinimumstandarditeks on energiatõhususe piirväärtus, mida väljendatakse kilovatt-tundides ühe toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas.

(2) Käesoleva paragrahvi nõudeid kohaldatakse madalama kui E-klassi kuuluva sisekliima

tagamisega hoone suhtes. Mitteelamu energiatõhusust hinnatakse kehtiva energiamärgise alusel.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud mitteelamu kuulub energiamärgise alusel G või

madalamasse klassi, peab mitteelamu saavutama vähemalt F-klassi energiatõhususe. Kui

mitteelamu kuulub energiamärgise alusel algselt F-klassi, siis peab ta saavutama vähemalt E-

klassi energiatõhususe.“;

27) paragrahvi 130 lõike 3 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) hoone energiatõhususe, energiamärgise, energiaauditi, renoveerimispassi, süsinikujalajälje,

nutivalmiduse näitajate, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe ning käesoleva seadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte-, ventilatsiooni- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete

täitmise kontrollimine;“;

28) seadustiku normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328,

21.12.2018, lk 1–77)“ tekstiosaga „(EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 08.5.2024)“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused :

1) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Ehitusseadustiku § 24 lõike 2 punkti 42 ja § 696 lõike 3 kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata nende hoonete süsinikujalajälje hindamise suhtes, mille ehitusloa taotlus esitatakse enne 2030.

aasta 1. jaanuarit.“; 2) paragrahvi 304 pealkirjas asendatakse tekstiosa „§-s 691“ tekstiosaga „§-des 691–694“;

3) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020. aasta 1. juulit, kuid enne käesoleva lõike jõustumist, kohaldatakse ehitusseadustiku § 69² lõike 7 varem kehtinud redaktsiooni.“;

4) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva, ehitusseadustiku § 693 lõikes 21 sätestatud hoone

kütte- või jahutussüsteemi järgmine energiatõhususe hinnang antakse suurema kui 290-

kilovatise nimivõimsusega hoone tehnosüsteemi puhul hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks. Kui

tehnosüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti ja kuni 290 kilovatti, antakse järgmine

energiatõhususe hinnang hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

5) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

7

„(31) Enne käesoleva lõike jõustumist olemasoleva, ehitusseadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemile kohaldatakse varem kehtinud redaktsiooni. Mitteelamu suurema kui 70-kilovatise ja kuni 290-kilovatise

nimivõimsusega tehnosüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse automaatika- ja juhtimissüsteem või esitatakse hinnang, et nimetatud süsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt

teostatav või majanduslikult põhjendatud, hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

6) paragrahvi304 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses:

„(4) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 1 sätestatud nõue paigaldada päikeseenergiaseade

rakendub uuele avalikule sektorile kuuluvale hoonele ja uuele mitteelamule, mille

püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus pärast ehitusseadustiku § 692 lõike 11 jõustumist.

(5) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 2 sätestatud nõue tuleb täita avaliku sektori asutuse

omandis oleva olemasoleva hoone puhul järgmiselt: 1) hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 2000 ruutmeetri;

2) hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 750 ruutmeetri ning 3) hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks, kui hoone suletud netopind on üle 250 ruutmeetri.

(6) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 3 sätestatud nõuet rakendatakse olemasoleva mitteelamu olulise rekonstrueerimise või hoone rekonstrueerimise, katusel tehtavate tööde või

hoone tehnosüsteemide paigaldamise korral, mille jaoks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

(7) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 4 sätestatud nõuet rakendatakse elamule, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

(8) Ehitusseadustiku § 692 lõike 11 punktis 5 sätestatud nõuet rakendatakse hoonega külgnevale uuele katusega parklale, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates

2030. aasta 1. jaanuarist.

(9) Ehitusseadustiku § 694 lõikes 3 sätestatud mitteelamu varustatakse, kui see on tehniliselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud, hoone valgustuse automaatse juhtimise süsteemiga, mille küttesüsteemide, jahutussüsteemide, kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide või

kombineeritud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide nimivõimsus on: 1) suurem kui 290 kilovatti hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks;

2) suurem kui 70 kilovatti ja kuni 290 kilovatti hiljemalt 2030. aasta 1. jaanuariks.“;

7) Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 3016–3018

järgmises sõnastuses: „§ 3016. Ehitusseadustiku §-s 695 sätestatud nõuete rakendamine

Ehitusseadustiku § 695 lõikes 1 sätestatud nõue kehtib püstitatava uue elamu ja olemasoleva

oluliselt rekonstrueeritava elamu suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud peale

käesoleva paragrahvi jõustumist.

§ 3017. Ehitusseadustiku §-des 696–697 sätestatud nõuete rakendamine

(1) Ehitusseadustiku §-s 696 sätestatud nõudeid rakendatakse püstitatavale uuele hoonele, mille

ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Püstitatavatele uutele

8

hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1000 ruutmeetrit, rakendatakse nimetatud

nõudeid, kui ehitusloa taotlus esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

(2) Ehitusseadustiku §-s 697 sätestatud olelusringipõhise globaalse soojenemise potentsiaali

piirväärtust rakendatakse ehitatavale uuele hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis

esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist.

§ 3018. Ehitusseadustiku § 699 lõike 4 rakendamine

Ehitusseadustiku § 699 lõikes 4 nimetatud olemasolev mitteelamu peab kuuluma oma energiatõhususe poolest vähemalt F-klassi 2030. aasta 1. jaanuariks ja vähemalt E-klassi 2033.

aasta 1. jaanuariks.“.

§ 3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 37 järgmises sõnastuses: „37) säästupõhiste maksete rahastamise kava – laenukava, mis on mõeldud üksnes

energiatõhususe suurendamiseks ja mis seob laenu tagasimaksed saavutatud energiasäästuga, võttes arvesse ka muid majandustegureid, nagu energiakulude indekseerimine, intressimäärad, varade väärtus ja laenu refinantseerimine.“;

2) paragrahv 3 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 4 ja 41 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-dega 43 ja 44 järgmises sõnastuses: „§ 43. Riiklik hoonete renoveerimiskava

(1) Energiasäästu koordinaator koostab riikliku hoonete renoveerimiskava (edaspidi renoveerimiskava) avaliku ja erasektori elamute ja mitteelamute rekonstrueerimise tagamiseks

kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonete fond eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks ehitusseadustiku § 63 lõige 11

tähenduses. (2) Renoveerimiskava sisaldab järgmist:

1) riiklikul energiamärgiste andmebaasil ja statistilisel valimil põhinev ülevaade riigi hoonefondist, mis hõlmab eri liiki hooneid, sealhulgas nende osakaalu hoonefondis, ehitusaega

ja kliimatsoone; 2) ülevaade turutõketest ja -tõrgetest, ehitus-, energiatõhusus- ja taastuvenergiasektori

suutlikkusest ning vähekaitstud leibkondade osakaalust, mis põhineb asjakohasel juhul

statistilisel valimil;

3) tegevuskava, mis sisaldab riiklikult kehtestatud eesmärke ja mõõdetavaid tulemusnäitajaid,

sealhulgas eesmärki vähendada energiaostuvõimetute isikute arvu, pidades silmas 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, et tagada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonete fond ning olemasolevate hoonete muutmine heitevabaks;

4) ülevaade käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuskava elluviimist toetavatest rakendatavatest ja kavandatud poliitikasuundadest ja meetmetest;

5) ülevaade riikliku hoonete rekonstrueerimiskava rakendamiseks vajalikest investeeringutest, rahastamisallikatest ja meetmetest ning hoonete rekonstrueerimiseks ette nähtud haldusressurssidest;

9

6) püstitatava või rekonstrueeritud heitevaba hoone kasutusaegse kasvuhoonegaaside heite ja aastas vajamineva primaarenergia piirmäärad; 7) mitteelamute energiatõhususe miinimumstandardid, võttes aluseks energiatõhususe

maksimaalsed piirväärtused; 8) elamufondi rekonstrueerimise riiklik trajektoor koos 2030. ja 2035. aasta vahe-

eesmärkidega, mida väljendab keskmine primaarenergiatarbimine kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas; 9) tõenduspõhine hinnang hoonete eeldatava energiasäästu ja kasu kohta ühiskonnale tervikuna,

sealhulgas nende sisekliima kvaliteedi kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud renoveerimiskava ei ole strateegiadokument riigieelarve seaduse tähenduses ega strateegiline planeerimisdokument keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses.

(4) Energiasäästu koordinaator koostab renoveerimiskava, lähtudes järgmisest:

1) elamufondi progressiivse rekonstrueerimise riiklik trajektoor väljendatakse kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisena kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas ajavahemikul 2020–2050 ning selles määratakse kindlaks eluhoonete või eluruumide arv või

vastav põrandapind, sealhulgas 43 protsenti halvima energiatõhususega eluhoonete ja eluruumide arv või vastav põrandapind, mis tuleb igal aastal rekonstrueerida ja millega

saavutatakse vähemalt 55 protsenti kogu elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähenemine; 2) kogu elamufondi keskmine primaarenergiatarbimine kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas

väheneb võrreldes 2020. aastaga vähemalt 16 protsenti 2030. aastaks, vähemalt 20–22 protsenti aastaks 2035 ning on 2040. aastaks ja seejärel iga viie aasta järel samaväärne või väiksem kui

riiklikult kindlaks määratud väärtus, mis tuleneb keskmise primaarenergiatarbimise järkjärgulisest vähenemisest ajavahemikul 2030–2050 vastavalt sellele, kuidas elamufond muudetakse heitevabade hoonete fondiks;

3) ehitusseadustiku §-s 699 mitteelamutele kehtestatavate energiatõhususe

miinimumstandarditega tagatakse, et kõige kehvema energiatõhususega olemasolevad

mitteelamud jäävad vähemalt alla 16 protsendise piirmäära alates 2030. aastast, alla 26

protsendise piirmäära alates 2033. aastast ning 2040. ja 2050. aastaks peavad mitteelamud

vastama madalamatele energiatõhususe maksimaalsetele piirmääradele vastavalt hoonefondi

heitevabaks muutmise kavale.

(5) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile iga viie aasta tagant

riikliku energia- ja kliimakava osana renoveerimiskava, lisades sellele viimase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia või renoveerimiskava rakendamise üksikasjad, näidates, kas

seatud riiklikud eesmärgid on saavutatud. (6) Rekonstrueerimiskava lisana avaldatakse kokkuvõte avaliku konsultatsiooni tulemustest.

(7) Toetusmeetmete kehtestamisel lähtutakse renoveerimiskavas nimetatud eesmärkidest.

§ 44. Renoveerimiskava avalik konsultatsioon

Renoveerimiskava väljatöötamise käigus korraldab energiasäästu koordinaator huvirühmadega avaliku konsultatsiooni, mille põhjal koostatakse avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte

ning avaldatakse renoveerimiskava kavandi lisana.“;

10

5) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast sõna „levitamine“ sõnadega „ja ühtsete kontaktpunktide teenused”;

6) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Energiasäästu koordinaator tagab tehnilise abi keskuste loomise ja käitamise ühtsete

kontaktpunktide kaudu. Tehnilise abi keskused on mõeldud hoonete rekonstrueerimisega seotud osapooltele. Ühtsed kontaktpunktid luuakse koostöös asjakohaste asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja erasektori sidusrühmadega.

(7) Energiasäästu koordinaator tagab, et tehnilise abi keskused on riigi territooriumil

kättesaadavad, luues vähemalt ühe ühtse kontaktpunkti: 1) 80 000 elaniku kohta; 2) piirkonna kohta;

3) piirkondadesse, mille hoonefondi keskmine vanus ületab riigi hoonefondi keskmist vanust; 4) piirkondadesse, kus rakendatakse piirkondlikke rekonstrueerimisprogramme, või

5) paika, kuhu kättesaadava kohaliku transpordiga jõudmine võtab aega keskmiselt alla 90 minuti.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühtne kontaktpunkt: 1) annab kodumajapidamistele ja korteriühistutele, väikestele ja keskmise suurusega

ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ning avaliku sektori asutustele ühtlustatud teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta; 2) pakub rekonstrueerimisprojekti eri etappides terviklikku tuge kodumajapidamistele ja

korteriühistutele, keskendudes peamiselt halvima tõhususega hoonetele, energiaostuvõimetutele isikutele, energiaostu riskirühmadele ja rekonstrueerimisteenuseid

osutavatele ettevõtetele; 3) annab sõltumatut nõu hoonete energiatõhususe kohta; 4) pakub sihtotstarbelisi teenuseid korteriühistutele, vähekaitstud leibkondadele,

energiaostuvõimetutele isikutele, energiaostu riskirühmadele ja väikese sissetulekuga leibkondade liikmetele.“;

7) paragrahv 351 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse §-ga 352 järgmises sõnastuses: „§ 352. Riikliku hoonete renoveerimiskava esitamine

(1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 43 kohase renoveerimiskava esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks, seejärel riikliku

energia- ja kliimakava osana 2030. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga viie aasta järel.

(2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator renoveerimiskava ajakohastada.“;

§ 4. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduse § 3 punktis 36 asendatakse tekstiosa „1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-

tund (edaspidi GWh)“ tekstiosaga „2022. aastal väiksem kui 500 gigavatt-tundi (GWh).“.