Määruse „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord ” raames esitatud taotluste hindamise juhis
Ver 5


Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide taotluste hindamise juhis
1. Taotluste hindamise kord
1.1. Määruse „Üliõpilaste arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.
1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) moodustatud hindamiskomisjon.
1.3. Hindamiskomisjon lähtub töös EISi hindamiskomisjoni töökorrast ja käesolevast hindamisjuhisest.
1.4. EIS võib hindamisprotsessi kaasata sõltumatuid eksperte.
1.5. Hindamiskomisjoni koosolekule kutsutakse oma taotlust tutvustama taotleja esindusõiguslik(ud) isik(ud).
1.6. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega, projekti esitlus hindamiskomisjonile, vastused komisjoni küsimustele ning muud avalikest andmekogudest kättesaadavad asjakohased andmed.
1.7. Iga hindamiskomisjoni liige hindab taotlust täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas hindamismetoodikas on kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.
1.8. Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.
1.9. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.
1.10. Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, vastavalt määruse § 12 lõikele 5.
1.11. Kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne on 0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,0 punkti, teeb EIS taotluse mitterahuldamise otsuse.
1.12. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.






2. Hindamiskriteeriumid
Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule – 30 protsenti koondhindest;
2) projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust – 25 protsenti koondhindest;
3) projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga – 20 protsenti koondhindest;
4) projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet – 15 protsenti koondhindest;
5) projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu – 10 protsenti koondhindest.


1. projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule 30 % koondhindest;
Hinne
Selgitus
4
• Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud ning selgelt kirjeldatud on lahendatav probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus.
• Projekti eesmärgid on konkreetselt määratletud.
• Projektiga arendatakse olulisel määral insenerialaseid teadmisi ja oskusi. Projekti tulemusel suurenevad olulisel määral üliõpilaste insenerialased
teadmised ja praktilised oskused.
• Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus mõjutada sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulemustel on potentsiaali panustada teadusmahukasse tootearendusse.
2
• Projekti vajalikkus on üldjoontes põhjendatud, kuid probleemi olemus on osaliselt lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud üldiselt.
• Projekti eesmärgid on sõnastatud üldiselt.
• Üliõpilaste insenerialased teadmised ja praktilised oskused suurenevad mõningal määral.
• Projekti käigus tekkivate teadmiste ja oskustega on võimalik tulevikus mõjutada sektori tehnoloogilist arengut osaliselt. Projekti tulemuste otsene rakendatavus teadmusmahukas tootearenduses on kirjeldatud, kuid vajab täiendavat põhjendamist.
0
• Projekti vajalikkus ei ole põhjendatud. Puudub selgelt sõnastatud probleem, kitsaskoht või arenguvajadus.
• Projektil puuduvad selged eesmärgid.
• Projekti tulemusel ei suurene osalejate insenerialased teadmised ega praktilised oskused.
• Projekti käigus tekkivad teadmised ja oskused ei mõjuta sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulemus ei ole rakendatav tootearenduses.
2. projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust 25 % koondhindest;
Hinne
Selgitus
4
• Projekti arenduslikud eesmärgid, metoodika ja teostatavus on realistlikud ning põhjalikult põhjendatud.
• Projekt vastab teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnustele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.
• Tehnoloogiline lahendus sisaldab selgelt eristatavat uudsust ning selle tulemusena luuakse uus või oluliselt edasi arendatud lahendus.
• Projektil on tugev tehnoloogiline baas ning see panustab süva- või läbimurdeliste tehnoloogiate arendamisse.
• Projekti lõpuks saavutatakse vähemalt TRL 5 tehnoloogia valmidustase.
• Lisaks projekti meeskonnale on kaasatud vähemalt kolm valdkonna eksperti või teadlast (mentorid).
2
• Projekti arenduslikud eesmärgid, metoodika ja teostatavus on üldjoontes realistlikud, kuid vajavad kohati täiendavaid selgitusi.
• Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele.
• Tehnoloogiline lahendus sisaldab osaliselt eristatavat uudsust ning keskendub peamiselt olemasolevate lahenduste edasiarendamisele või täiustamisele, innovatsiooni tase on keskpärane.
• Projekt ei tegele süva- ja läbimurde tehnoloogiatega, kuid on oma valdkonnas siiski innovatiivne ja loob uusi teadmisi ja oskusi.
• Projekti lõpuks saavutatakse vähemalt tehnoloogia valmidustase TRL 4. Projektis toimub uue toote või tehnoloogia arendus, kuid puudub selge arusaam arenduse tulemist ning ei ole selgelt aru saada, kas projekti lõpuks eesmärkideni jõudmine on realistlik.
• Lisaks projekti meeskonnale on kaasatud vähemalt üks valdkonna ekspert või teadlane (mentorid).
0
• Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise
meetodid on ebarealistlikud ja ebaselged.
• Projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele.
• Projekti raames ei toimu sisulist tehnoloogia või toote arendamist.
• Projekt ei tegele süva- ja läbimurde tehnoloogiatega ning ei loo uusi teadmisi ja oskusi. Tegemist on tavapärase olemasoleva toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamisega.
• Projekti ei ole kaasatud asjakohase pädevusega valdkonna eksperti või teadlast (mentorit).
3. projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga: 20% koondhindest;
Alakriteerium 3.1. projekti meeskonna koosseis ja tehnoloogilised teadmised (kaal 50 % kriteeriumi hindest)
4
• Vähemalt 70 % meeskonnast õpib insenerivaldkonnas.
• Projekti on kaasatud üliõpilasi erinevatest valdkondadest, teaduskondadest või kõrgkoolidest ning see loob lisaväärtust projekti eesmärkide saavutamisele.
• Projekti on kaasatud vähemalt kaks asjakohast koostööpartnerit, kes tegutsevad projekti valdkonnas ja aitavad kaasa projekti eesmärkide saavutamisele.
2
• Vähemalt 50 % meeskonnast õpib insenerivaldkonnas.
• Erinevate valdkondade või kõrgkoolide üliõpilaste kaasamine on vähene või osaliselt põhjendatud.
• Projekti on kaasatud koostööpartner, kelle seos projekti valdkonnaga on kaudne või ei ole selgelt kirjeldatud.
0
• Meeskonnaliikmed ei ole seotud insenerivaldkonna õppega.
• Erinevate valdkondade või kõrgkoolide üliõpilaste kaasamine puudub või ei ole põhjendatud.
• Koostööpartner ei ole projekti seisukohast asjakohane.
Alakriteerium 3.2. projekti meeskonna oskused ja pädevused (kaal 50 % kriteeriumi hindest)
4
• Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades optimaalse suurusega ning kõik vajalikud vastutusvaldkonnad on kaetud.
• Projekti meeskonnaliikmete rollid ja pädevused seoses projektiga on selgelt kirjeldatud (sh arendusmeeskonna ning administratiivse meeskonna, näiteks projektijuhi ja kommunikatsioonijuhi, rollid ja pädevused).
• Projekti koostööpartnerid panustavad projekti olulisel määral ajaliselt, koostööpartneri roll on selge ning konkreetselt kirjeldatud.
2
• Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades osaliselt üle või alaplaneeritud ning vajalikud vastutusvaldkonnad on osaliselt kaetud.
• Projekti meeskonnaliikmete rollid ja pädevused seoses projektiga on üldiselt kirjeldatud (sh arendusmeeskonna ning administratiivse meeskonna, näiteks projektijuhi ja kommunikatsioonijuhi, rollid ja pädevused), kuid kohati jäävad need selgusetuks või on küsitavad.
• Projekti koostööpartner panustab projekti ajaliselt. Koostööpartneri roll on üldisel tasemel kirjeldatud.
0
• Projekti meeskond ei ole projekti iseloomu arvestades optimaalne ning vajalikud vastutusvaldkonnad on katmata.
• Projekti meeskonna liikmete rollid ning pädevused ei ole kirjeldatud.
• Projekti koostööpartneril puudub projektis selge ja asjakohane roll.
4. projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet:
15 % koondhindest
4
• Projektil on selge, realistlik, efektiivne ja loogiline tegevus- ja ajakava. Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud ja põhjendatud ning tagavad projekti eesmärkide saavutamise.
• Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline.
• Enamik projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks. Arenduskulud moodustavad vähemalt 75% eelarvest.
• Projekti meeskond viib arendustegevused ise ellu.
• Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, läbipaistev, detailne ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks.
• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega on arvestatud ja taotlejal on võimalik need vajaduse korral omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta.
• Vähemalt üks koostööpartner panustab projekti rahaliselt.
• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on riskide maandamise võimalused, esinemistõenäosus ja tegutsemine riskide realiseerumise korral ja vastutaja (sh on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks).
2
• Projektil on üldjoontes realistlik ja arusaadav tegevus- ja ajakava, kuid osaliselt esineb tegevus- ja ajakavas ebatäpsusi. Tegevuskavas on mõned tegevused puudu või tegevuste hulgas esineb küsitava väärtusega tegevusi, mille panus eesmärkide saavutamisele on kaudne.
• Projekti tähtajaline elluviimine on tõenäoline.
• Enamik projekti tegevustest on suunitletud arendustegevustele. Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 70% eelarvest.
• Osa arendustegevusi tehakse oma jõududega.
• Projekti eelarve sisaldab olulisemaid projekti elluviimise kulusid ja on üldjoontes põhjendatud, kuid eelarve on üldine või osaliselt põhjendamata.
• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega on arvestatud osaliselt, kuid taotlejal on võimalik mitteabikõlblikud kulud siiski omavahenditest katta. Tõenäoliselt on võimalik antud eelarvega projekti eesmärgid saavutada.
• Riskianalüüs kajastab olulisemaid riske, kuid mõned riskid on kajastamata. Riskide maandamistegevused on osaliselt läbi mõeldud (sh on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks). Esineb mõningaid riske, millel puudub otsene maandamistegevus, kuid mis on siiski tõenäoliselt võimalik maandada.
0
• Projekti tegevus- ja ajakava on ebarealistlik ning ebaloogiline. Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei ole põhjendatud ja/või ei võimalda eesmärke saavutada.
• Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia.
• Vähene osa projekti tegevustest on suunatud arendustegevustele. Arenduskuludeks on planeeritud alla 60% eelarvest.
• Projektiga seotud arendustegevused ostetakse sisse ning projekti meeskond ise arendustegevusi ei tee.
• Projekti eelarve on põhjendamata. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on ebarealistlikud ja ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada.
• Projektiga on seotud mitmed täiendavad või mitteabikõlblikud kulud, nende katmine on ebaselge ja taotlejal puudub võimalus need vajadusel katta.
• Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Esineb oluline finantsrisk, mida ei ole võimalik maandada.
5. Projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, sihtrühma suurust, teadlikkuse tõusu: 10 % koondhindest
4
• Projekt sisaldab terviklikku kommunikatsiooniplaani koos eesmärkide ja tegevustega. Kommunikatsioonitegevused moodustavad loogilise terviku ja on ajaliselt läbimõeldud.
• Kommunikatsiooni sihtrühmad ja nende suurus on asjakohased ning põhjendatud. Tegevused on suunatud vähemalt kolmele eri sihtrühmale (näiteks üldharidus- või kutseõppe õppijad, üliõpilased ja ettevõtted).
• Kommunikatsioonitegevustel on suur potentsiaal suurendada sihtrühmade teadlikkust ning toetada insenerierialade populariseerimist.
2
• Projekt sisaldab kommunikatsiooniplaani, kuid osa tegevustest vajab täpsustamist. Kommunikatsioonitegevused on asjakohased, kuid ei moodusta täielikult terviklikku süsteemi.
• Kommunikatsiooni sihtrühmad on osaliselt asjakohased, kuid nende valik jääb ebaselgeks ning on kohati kaheldav. Kommunikatsioonitegevused on suunatud vähemalt kahele eri tüüpi sihtrühmale (kas gümnaasiumi astme ja/või kutseõppe õpilastele või üliõpilastele või valdkonna ettevõtetele).
• Sihtrühmade teadlikkus kommunikatsioonitegevuste tulemusel mõnevõrra tõuseb. Kommunikatsioonitegevused aitavad teatud määral suurendada sihtrühmade teadlikkust, kuid nende ulatus ja potentsiaal insenerierialade populariseerimisel on piiratud.
0
• Projekt ei sisalda kommunikatsiooniplaani või puudub kommunikatsiooniplaani tegevustel seos projekti eesmärkidega.
• Kommunikatsiooni sihtrühmad ei ole projekti valdkonnaga seotud.
• Kommunikatsioonitegevused puuduvad või on piiritletud väga väikese sihtrühmaga. Kommunikatsioonitegevused ei too tõenäoliselt esile teadlikkuse tõusu sihtrühmas. Kommunikatsioonitegevused ei ärata suure tõenäosusega avalikkuse tähelepanu ega aita kaasa insenerierialade populaarsuse tõusule.

Määruse „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord ” raames esitatud taotluste hindamise juhis
Ver 5


Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide taotluste hindamise juhis
1. Taotluste hindamise kord
1.1. Määruse „Üliõpilaste arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.
1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) moodustatud hindamiskomisjon.
1.3. Hindamiskomisjon lähtub töös EISi hindamiskomisjoni töökorrast ja käesolevast hindamisjuhisest.
1.4. EIS võib hindamisprotsessi kaasata sõltumatuid eksperte.
1.5. Hindamiskomisjoni koosolekule kutsutakse oma taotlust tutvustama taotleja esindusõiguslik(ud) isik(ud).
1.6. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega, projekti esitlus hindamiskomisjonile, vastused komisjoni küsimustele ning muud avalikest andmekogudest kättesaadavad asjakohased andmed.
1.7. Iga hindamiskomisjoni liige hindab taotlust täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas hindamismetoodikas on kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 = suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne hinnang.
1.8. Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete aritmeetilise keskmisena.
1.9. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.
1.10. Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, vastavalt määruse § 12 lõikele 5.
1.11. Kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne on 0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,0 punkti, teeb EIS taotluse mitterahuldamise otsuse.
1.12. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.






2. Hindamiskriteeriumid
Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule – 30 protsenti koondhindest;
2) projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust – 25 protsenti koondhindest;
3) projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga – 20 protsenti koondhindest;
4) projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet – 15 protsenti koondhindest;
5) projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu – 10 protsenti koondhindest.


1. projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule 30 % koondhindest;
Hinne
Selgitus
4
• Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud ning selgelt kirjeldatud on lahendatav probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus.
• Projekti eesmärgid on konkreetselt määratletud.
• Projektiga arendatakse olulisel määral insenerialaseid teadmisi ja oskusi. Projekti tulemusel suurenevad olulisel määral üliõpilaste insenerialased
teadmised ja praktilised oskused.
• Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus mõjutada sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulemustel on potentsiaali panustada teadusmahukasse tootearendusse.
2
• Projekti vajalikkus on üldjoontes põhjendatud, kuid probleemi olemus on osaliselt lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud üldiselt.
• Projekti eesmärgid on sõnastatud üldiselt.
• Üliõpilaste insenerialased teadmised ja praktilised oskused suurenevad mõningal määral.
• Projekti käigus tekkivate teadmiste ja oskustega on võimalik tulevikus mõjutada sektori tehnoloogilist arengut osaliselt. Projekti tulemuste otsene rakendatavus teadmusmahukas tootearenduses on kirjeldatud, kuid vajab täiendavat põhjendamist.
0
• Projekti vajalikkus ei ole põhjendatud. Puudub selgelt sõnastatud probleem, kitsaskoht või arenguvajadus.
• Projektil puuduvad selged eesmärgid.
• Projekti tulemusel ei suurene osalejate insenerialased teadmised ega praktilised oskused.
• Projekti käigus tekkivad teadmised ja oskused ei mõjuta sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulemus ei ole rakendatav tootearenduses.
2. projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust 25 % koondhindest;
Hinne
Selgitus
4
• Projekti arenduslikud eesmärgid, metoodika ja teostatavus on realistlikud ning põhjalikult põhjendatud.
• Projekt vastab teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnustele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.
• Tehnoloogiline lahendus sisaldab selgelt eristatavat uudsust ning selle tulemusena luuakse uus või oluliselt edasi arendatud lahendus.
• Projektil on tugev tehnoloogiline baas ning see panustab süva- või läbimurdeliste tehnoloogiate arendamisse.
• Projekti lõpuks saavutatakse vähemalt TRL 5 tehnoloogia valmidustase.
• Lisaks projekti meeskonnale on kaasatud vähemalt kolm valdkonna eksperti või teadlast (mentorid).
2
• Projekti arenduslikud eesmärgid, metoodika ja teostatavus on üldjoontes realistlikud, kuid vajavad kohati täiendavaid selgitusi.
• Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele.
• Tehnoloogiline lahendus sisaldab osaliselt eristatavat uudsust ning keskendub peamiselt olemasolevate lahenduste edasiarendamisele või täiustamisele, innovatsiooni tase on keskpärane.
• Projekt ei tegele süva- ja läbimurde tehnoloogiatega, kuid on oma valdkonnas siiski innovatiivne ja loob uusi teadmisi ja oskusi.
• Projekti lõpuks saavutatakse vähemalt tehnoloogia valmidustase TRL 4. Projektis toimub uue toote või tehnoloogia arendus, kuid puudub selge arusaam arenduse tulemist ning ei ole selgelt aru saada, kas projekti lõpuks eesmärkideni jõudmine on realistlik.
• Lisaks projekti meeskonnale on kaasatud vähemalt üks valdkonna ekspert või teadlane (mentorid).
0
• Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise
meetodid on ebarealistlikud ja ebaselged.
• Projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele.
• Projekti raames ei toimu sisulist tehnoloogia või toote arendamist.
• Projekt ei tegele süva- ja läbimurde tehnoloogiatega ning ei loo uusi teadmisi ja oskusi. Tegemist on tavapärase olemasoleva toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamisega.
• Projekti ei ole kaasatud asjakohase pädevusega valdkonna eksperti või teadlast (mentorit).
3. projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust seoses projektiga: 20% koondhindest;
Alakriteerium 3.1. projekti meeskonna koosseis ja tehnoloogilised teadmised (kaal 50 % kriteeriumi hindest)
4
• Vähemalt 70 % meeskonnast õpib insenerivaldkonnas.
• Projekti on kaasatud üliõpilasi erinevatest valdkondadest, teaduskondadest või kõrgkoolidest ning see loob lisaväärtust projekti eesmärkide saavutamisele.
• Projekti on kaasatud vähemalt kaks asjakohast koostööpartnerit, kes tegutsevad projekti valdkonnas ja aitavad kaasa projekti eesmärkide saavutamisele.
2
• Vähemalt 50 % meeskonnast õpib insenerivaldkonnas.
• Erinevate valdkondade või kõrgkoolide üliõpilaste kaasamine on vähene või osaliselt põhjendatud.
• Projekti on kaasatud koostööpartner, kelle seos projekti valdkonnaga on kaudne või ei ole selgelt kirjeldatud.
0
• Meeskonnaliikmed ei ole seotud insenerivaldkonna õppega.
• Erinevate valdkondade või kõrgkoolide üliõpilaste kaasamine puudub või ei ole põhjendatud.
• Koostööpartner ei ole projekti seisukohast asjakohane.
Alakriteerium 3.2. projekti meeskonna oskused ja pädevused (kaal 50 % kriteeriumi hindest)
4
• Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades optimaalse suurusega ning kõik vajalikud vastutusvaldkonnad on kaetud.
• Projekti meeskonnaliikmete rollid ja pädevused seoses projektiga on selgelt kirjeldatud (sh arendusmeeskonna ning administratiivse meeskonna, näiteks projektijuhi ja kommunikatsioonijuhi, rollid ja pädevused).
• Projekti koostööpartnerid panustavad projekti olulisel määral ajaliselt, koostööpartneri roll on selge ning konkreetselt kirjeldatud.
2
• Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades osaliselt üle või alaplaneeritud ning vajalikud vastutusvaldkonnad on osaliselt kaetud.
• Projekti meeskonnaliikmete rollid ja pädevused seoses projektiga on üldiselt kirjeldatud (sh arendusmeeskonna ning administratiivse meeskonna, näiteks projektijuhi ja kommunikatsioonijuhi, rollid ja pädevused), kuid kohati jäävad need selgusetuks või on küsitavad.
• Projekti koostööpartner panustab projekti ajaliselt. Koostööpartneri roll on üldisel tasemel kirjeldatud.
0
• Projekti meeskond ei ole projekti iseloomu arvestades optimaalne ning vajalikud vastutusvaldkonnad on katmata.
• Projekti meeskonna liikmete rollid ning pädevused ei ole kirjeldatud.
• Projekti koostööpartneril puudub projektis selge ja asjakohane roll.
4. projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet:
15 % koondhindest
4
• Projektil on selge, realistlik, efektiivne ja loogiline tegevus- ja ajakava. Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud ja põhjendatud ning tagavad projekti eesmärkide saavutamise.
• Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline.
• Enamik projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks. Arenduskulud moodustavad vähemalt 75% eelarvest.
• Projekti meeskond viib arendustegevused ise ellu.
• Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, läbipaistev, detailne ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks.
• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega on arvestatud ja taotlejal on võimalik need vajaduse korral omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta.
• Vähemalt üks koostööpartner panustab projekti rahaliselt.
• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on riskide maandamise võimalused, esinemistõenäosus ja tegutsemine riskide realiseerumise korral ja vastutaja (sh on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks).
2
• Projektil on üldjoontes realistlik ja arusaadav tegevus- ja ajakava, kuid osaliselt esineb tegevus- ja ajakavas ebatäpsusi. Tegevuskavas on mõned tegevused puudu või tegevuste hulgas esineb küsitava väärtusega tegevusi, mille panus eesmärkide saavutamisele on kaudne.
• Projekti tähtajaline elluviimine on tõenäoline.
• Enamik projekti tegevustest on suunitletud arendustegevustele. Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 70% eelarvest.
• Osa arendustegevusi tehakse oma jõududega.
• Projekti eelarve sisaldab olulisemaid projekti elluviimise kulusid ja on üldjoontes põhjendatud, kuid eelarve on üldine või osaliselt põhjendamata.
• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega on arvestatud osaliselt, kuid taotlejal on võimalik mitteabikõlblikud kulud siiski omavahenditest katta. Tõenäoliselt on võimalik antud eelarvega projekti eesmärgid saavutada.
• Riskianalüüs kajastab olulisemaid riske, kuid mõned riskid on kajastamata. Riskide maandamistegevused on osaliselt läbi mõeldud (sh on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks). Esineb mõningaid riske, millel puudub otsene maandamistegevus, kuid mis on siiski tõenäoliselt võimalik maandada.
0
• Projekti tegevus- ja ajakava on ebarealistlik ning ebaloogiline. Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei ole põhjendatud ja/või ei võimalda eesmärke saavutada.
• Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia.
• Vähene osa projekti tegevustest on suunatud arendustegevustele. Arenduskuludeks on planeeritud alla 60% eelarvest.
• Projektiga seotud arendustegevused ostetakse sisse ning projekti meeskond ise arendustegevusi ei tee.
• Projekti eelarve on põhjendamata. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on ebarealistlikud ja ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada.
• Projektiga on seotud mitmed täiendavad või mitteabikõlblikud kulud, nende katmine on ebaselge ja taotlejal puudub võimalus need vajadusel katta.
• Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Esineb oluline finantsrisk, mida ei ole võimalik maandada.
5. Projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, sihtrühma suurust, teadlikkuse tõusu: 10 % koondhindest
4
• Projekt sisaldab terviklikku kommunikatsiooniplaani koos eesmärkide ja tegevustega. Kommunikatsioonitegevused moodustavad loogilise terviku ja on ajaliselt läbimõeldud.
• Kommunikatsiooni sihtrühmad ja nende suurus on asjakohased ning põhjendatud. Tegevused on suunatud vähemalt kolmele eri sihtrühmale (näiteks üldharidus- või kutseõppe õppijad, üliõpilased ja ettevõtted).
• Kommunikatsioonitegevustel on suur potentsiaal suurendada sihtrühmade teadlikkust ning toetada insenerierialade populariseerimist.
2
• Projekt sisaldab kommunikatsiooniplaani, kuid osa tegevustest vajab täpsustamist. Kommunikatsioonitegevused on asjakohased, kuid ei moodusta täielikult terviklikku süsteemi.
• Kommunikatsiooni sihtrühmad on osaliselt asjakohased, kuid nende valik jääb ebaselgeks ning on kohati kaheldav. Kommunikatsioonitegevused on suunatud vähemalt kahele eri tüüpi sihtrühmale (kas gümnaasiumi astme ja/või kutseõppe õpilastele või üliõpilastele või valdkonna ettevõtetele).
• Sihtrühmade teadlikkus kommunikatsioonitegevuste tulemusel mõnevõrra tõuseb. Kommunikatsioonitegevused aitavad teatud määral suurendada sihtrühmade teadlikkust, kuid nende ulatus ja potentsiaal insenerierialade populariseerimisel on piiratud.
0
• Projekt ei sisalda kommunikatsiooniplaani või puudub kommunikatsiooniplaani tegevustel seos projekti eesmärkidega.
• Kommunikatsiooni sihtrühmad ei ole projekti valdkonnaga seotud.
• Kommunikatsioonitegevused puuduvad või on piiritletud väga väikese sihtrühmaga. Kommunikatsioonitegevused ei too tõenäoliselt esile teadlikkuse tõusu sihtrühmas. Kommunikatsioonitegevused ei ärata suure tõenäosusega avalikkuse tähelepanu ega aita kaasa insenerierialade populaarsuse tõusule.