1

EELNÕU

08.09.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Mobilisatsiooniregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 136 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Eesmärk ja reguleerimisala

(1) Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) täitmise, Kaitseväe sõjaaja

üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate riigi sõjaliseks kaitseks

kasutatavate materiaalsete vahendite üle.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõjaaja üksuse varustuses olevate materiaalsete

vahendite üle arvestuse pidamine reguleeritakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 137

lõike 4 alusel kehtestatud määruses.

§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(2) Registri volitatud töötlejad on Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet.

§ 3. Registri pidamine ja ülesehitus

(1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna.

(2) Register koosneb:

1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu

kohta (edaspidi digitaalne register);

2) digitaalsest arhiivist.

2. peatükk

Registriandmete koosseis

§ 4. Digitaalsesse registrisse kantavad andmed

(1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) koosseisuline kuuluvus;

3) kood;

2

4) tüüp;

5) staatus sõjaaja struktuuris;

6) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;

7) formeerija;

8) formeerimiskoht;

9) kogunemiskoht;

10) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;

11) väljaõpe.

(2) Sõjaaja ametikoha kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) kuuluvus;

3) ametikoha tüüp;

4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv;

5) ametikohale nimetava isiku ametikoht;

6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;

7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;

8) ametikoha klassifikaator;

9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded;

10) ametikohal nõutav auaste;

11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase.

(3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku kohta, välja arvatud kutsealuse

ja sõjaaja ametikoha nõuetele mittevastava isiku kohta, kantakse digitaalsesse registrisse

järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;

2) isikukood;

3) rahvastikuregistrijärgne elukoht;

4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse

kantud elukohast;

5) omandatud või omandatav haridustase;

6) õppekava nimetus;

7) sõjaväelise väljaõppe tase;

8) mootorsõiduki juhtimisõigus;

9) töö- või ametikoht;

10) veregrupp ja reesusfaktor;

11) vastavus tervisenõuetele;

12) antropomeetrilised andmed;

13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria;

14) sõjaväelise eriala arvestuse kood;

15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number;

16) isikuplaadi väljastamise kuupäev;

17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;

18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;

19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine;

20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus;

21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed;

22) Eestist lahkumise piirang.

§ 5. Digitaalne arhiiv

Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed.

3

3. peatükk

Andmete kandmine registrisse

§ 6. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega:

1) kaitseväekohustuslaste register;

2) tsiviiltoetuse register;

3) kaitseplaneerimise infosüsteem.

(2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.

§ 7. Registris kannete tegemise nõuded

(1) Registrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine,

nende salvestamine, muutmine ja kustutamine.

(2) Volitatud töötleja teeb automatiseerimata kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva

jooksul kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest,

dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates.

(3) Registri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) kande tegijat tuvastada võimaldav teave;

2) kuupäev ja kellaaeg;

3) objekt.

§ 8. Andmete parandamine

(1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud

pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama.

(2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete

saamiseks andmete esitaja poole.

(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel

edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale.

§ 9. Andmete arhiveerimine, säilitamine ja kustutamine

(1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad

andmed kustutatakse.

(2) Kustutatud andmed kantakse digitaalsesse arhiivi.

(3) Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat digitaalsest registrist

kustutamisest arvates.

(4) Isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates

järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.

4

4. peatükk

Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine

§ 10. Juurdepääs registriandmetele

(1) Juurdepääs registriandmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest tulenev

õigus.

(2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs vajaduspõhiselt ning kooskõlas riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seadusega.

(3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või registri

väljavõttega.

(4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku

taotluse, milles on märgitud vähemalt järgmised andmed:

1) taotluse esitaja nimi või nimetus;

2) isiku- või registrikood;

3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi;

4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus;

5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ja viide andmete saamise aluseks olevale

õigusnormile;

6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti-

või töökoht;

7) juurdepääsu kestus;

8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase;

9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse;

10) soovitav andmetele juurdepääsu viis.

(5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja

juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse

esitajalt lisateavet.

(7) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega.

Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega.

(8) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte

koostatakse digi- või paberdokumendina.

(9) Digitaalsele registrile juurdepääsu õigust taotlenud isik või asutus on kohustatud viivitamata

teavitama volitatud töötlejat enda või oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne

juurdepääsuõiguse kehtivusaja lõppu.

§ 11. Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine

(1) Digitaalsele registrile juurdepääsu õigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt

järgmisi andmeid:

1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave;

2) päringu kuupäev ja kellaaeg;

5

3) vaadatud andmed.

(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates.

5. peatükk

Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ning rahastamine

§ 12. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Vastutav töötleja:

1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse,

registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise;

3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.

(2) Volitatud töötleja:

1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest;

3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest;

4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile;

5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

6) teeb registri vastutavale töötlejale registri arendamiseks ettepanekuid.

§ 13. Järelevalve

(1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ning riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused.

(2) Järelevalvet tegeval isikul peab riigisaladusele juurdepääsu õigus olema vähemalt tasemel

„salajane“.

§ 14. Registri pidamise rahastamine

Registri pidamise kulu kaetakse registri volitatud töötlejale eraldatud riigieelarvelistest

vahenditest.

6. peatükk

Rakendussäte

§ 15. Registri järjepidevus

Määruse jõustumisel jätkatakse kaitseministri 15. mai 2022. aasta määruse nr 9

„Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ alusel registrisse kantud andmete töötlemist määrusega

kehtestatud korras.

Hanno Pevkur

Minister

Kaimo Kuusk

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KORKS) rakendamiseks. Kuna on muudetud volitusnormi andjat, kehtestatakse määrus uuesti

terviktekstina.

Eelnõu kattub suuresti riigikaitseseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega1.

Võrreldes riigikaitseseaduse alusel kehtestatud määrusega on täpsustatud, et varude arvestust

peetakse KORKS § 137 alusel kehtestatud infosüsteemis.

KORKS § 136 lõikes 3 esitatud volitusnormi järgi kehtestab kaitseminister määrusega

mobilisatsiooniregistri põhimääruse, milles sätestatakse registri vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded, registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem

tähtaeg, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste andmekogudega,

andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord, muude kui isikuandmete säilitamise tähtajad ning muud

korraldusküsimused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 15 paragrahvist. Määruse ülesehitus on järgmine:

1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–3)

2. peatükk. Registriandmete koosseis (§-d 4 ja 5)

3. peatükk. Andmete kandmine registrisse (§-d 6–9)

4. peatükk. Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine (§-d 10 ja 11)

5. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ning rahastamine (§-d 12–14)

6. peatükk. Rakendussäte (§ 15)

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri eesmärk ja määruse reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt onregistri eesmärk pidada arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi

sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle.

1 Kaitseministri 15. mai 2022. aasta määrus nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“, RT I, 21.05.2022, 1.

2

Registrisse kantud andmetele ei ole seadusega antud õiguslikku tähendust, mistõttu on

registriandmetel informatiivne tähendus. Arvestades registri eesmärki ja andmekoosseisu, on

registriandmed kogumis vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 lõike 2 punktile 1 salajasel tasemel

riigisaladus.

Lõikega 2 täpsustatakse õigusselguse huvides ja registri eesmärgist tulenevalt määruse

reguleerimisala.Kuivõrd sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ja varustuse planeerimise platvorm

on koondatud KORKS § 137 alusel kehtestatud kaitseplaneerimise infosüsteemi, ei ole enam

otstarbekas andmetöötluse minimaalsuse põhimõtte järgi pidada mobilisatsiooniregistris

arvestust sõjaaja üksuste materiaalsete vahendite üle. Seetõttu täpsustatakse lõikega 2, et sõjaaja

üksuse varustuses olevate materiaalsete vahendite üle arvestuse pidamine reguleeritakse

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 137 lõike 4 alusel kehtestatud määruses.

Eelnõu §-ga 2 korratakse üle, et registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium, ja ühtlasi

sätestatakse volitatud töötleja, milleks on Kaitsevägi. Kuna registris olev teave on

registriandmete koosseisu ja eesmärki arvestades vajalik Kaitseväe üksuste toimimiseks, ei ole

registrile ette nähtud teisi volitatud töötlejaid. Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel saab

teavet töödelda ka kokku kutsutud sõjaaja üksus.

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt peetakse registrit ühetasandilise digitaalse andmekoguna, mis

tähendab, et register ei jagune eraldi alamregistriteks jne.

Lõikega 2 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb:

1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu

kohta (edaspidi digitaalne register);

2) digitaalsest arhiivist.

Digitaalses andmekogus ehk registri põhiosas töödeldakse mobilisatsiooni ettevalmistamiseks

ja korraldamiseks vajalikke andmeid (üksused, väljaõppe saanud isikud). Kaitsevägi kannab

sinna enda loodud andmed ja teistest andmekogudest andmevahetuse teel saadud andmed. Kuna

register sisaldab riigisaladust, ei toimi andmekogude andmevahetus riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu.

Digitaalsesse arhiivi kantakse volitatud töötleja digitaalsest registrist kustutatud andmed enne

nende lõplikku kustutamist.

Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse digitaalsesse registrisse kantavate andmete koosseis. Registrisse

kantakse andmed sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja sõjaaja ametikohale nimetud isikute

(välja arvatud kutsealused ja isikud, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele) kohta.

Kutsealuseid ei saa sõjaaja ametikohale määrata, kuna neil puudub sõjaväeline väljaõpe.

Lõike 1 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja üksuse kohta. Registrisse kantakse üksuse

nimetus, koosseisuline kuuluvus (näitab alluvust üksuse hierarhilises süsteemis), üksuse kood,

tüüp (kirjeldab väe- ja relvaliiki), staatus sõjaaja struktuuris (näitab, kas üksus on aktiivne,

loodav või aegunud), üksuse moodustamise alguse ja lõpu kuupäev (uue üksuse moodustamisel

kaotab vana kehtivuse), formeerija (ees- ja perekonnanimi, isikukood), formeerimiskoht,

kogunemiskoht ning teave üksuse loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks oleva käskkirja

3

kuupäeva ja numbri kohta. Viimasele andmeväljale märgitakse üksusele ettenähtud väljaõppe

tase.

Lõike 2 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja ametikoha kohta. Sealhulgas kantakse

registrisse sõjaaja ametikoha nimetus, selle kuuluvus sõjaaja üksusesse (näitab, mis üksuse

koosseisu ametikoht kuulub), sõjaaja ametikoha tüüp (kas komplekteeritakse ajateenija,

tegevväelase või reservis oleva isiku nimetamisega), samalaadsete ametikohtade arv (sarnaste

ametikohtade klassifikaatorite alusel), ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks

oleva käskkirja kuupäev ja number, ametikoha alguse ja lõpu kuupäev, ametikoha

klassifikaator, mis kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga, ning ametikoha tervisenõuded,

mis kehtestatakse KVTS § 31 lõike 6 alusel määrusega. Lisaks kantakse registrisse ametikohal

nõutav sõjaväeline auaste ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS)

kohaselt riigisaladusele juurdepääsuloa vajadus ja tase.

Lõike 3 kohaselt kantakse registrisse andmed isiku kohta, kes on reservis kaitseväeteenistuses

või on Kaitseliidu tegevliikmena andnud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale nimetamiseks.

Registris ei ole andmeid kutsealuste ja isikute kohta, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele.

Samas on registris teave isikute kohta, kellel on Kaitseväe jaoks sobiv väljaõpe, kuid kelle

kaitseväeteenistusse kutsumisel võivad mobilisatsiooni korral esineda piirangud. See tähendab,

et registris on teave kõigi isikute kohta, keda on võimalik sõjaaja ametikohale nimetada.

Käesoleva lõike kohaselt kantakse registrisse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha

andmed, kontaktandmed, omandatud või omandatav haridustase, õppekava nimetus,

sõjaväelise väljaõppe tase, teave mootorsõiduki juhtimisõiguse kohta, töö- või ametikoht,

veregrupp ja reesusfaktor, isiku kohta tehtud arstliku komisjoni otsus, antropomeetrilised

andmed, omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria (tegevväelane, reservväelane,

ajateenija), sõjalise eriala arvestuse kood (klassifikaator, mis näitab koosseisutabelis kindlaks

määratud ametikoha põhitunnuseid ning ametikohale ja sellele määratavale isikule esitatavaid

põhilisi erialalisi ning sõjaväelise väljaõppe nõudeid), sõjaväeline auaste, selle andmise

kuupäev, käskkirja number, andmed isikuplaadi väljastamise kohta (jah/ei), isiku rahuaja ja

sõjaaja ametikoht ning sellele nimetamise otsuse number ja kuupäev, teave isiku karistatuse

kohta, reservis oleva isiku mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest

vabastamise alus, riigisaladusele juurdepääsuloa andmed, kui loa taotleja on Kaitsevägi, ning

Eestist lahkumise piirang. Kaitseväel on võimalik üksusega siduda ka isikuid, kes ei ole sõjaaja

ametikohale nimetatud, kuid kelle väljaõpe sobib selles üksuses teenimiseks. Kirjeldatud

eelvaliku eesmärk on vajaduse korral kiirendada teenistusse kutsumist, sealhulgas vabade

ametikohtade täitmist.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse digitaalse arhiivi eesmärk. Digitaalset arhiivi peetakse ainult

digitaalsel kujul ja sinna kantakse andmed kande kustutamisel digitaalsest registrist. Andmete

kustutamise põhimõtted on toodud eelnõu §-s 14.

Eelnõu §-s 6 käsitletakse registri ja teiste riigile kuuluvate andmekogude vahelist

andmevahetust. Andmeid saadakse päringutena riigi andmekogudest. Samas väljastab register

andmeid ka teistele registritele. Mobilisatsiooniregister vahetab andmeid

kaitseväekohustuslaste registriga (edaspidi KVK-register). Füüsiliselt paikneb

mobilisatsiooniregister eelnimetatud registritest eraldi ja sellele puudub avalik juurdepääs.

Füüsilise eraldatuse tõttu ei ole mobilisatsiooniregistril võimalik X-tee kaudu riiklike

registritega vahetult andmeid vahetada. Riiklike registritega suhtlemiseks on registri volitatud

töötleja välja töötanud vastavad protseduurid, nagu andmete uuendamise perioodilisus.

4

KVK-registrist edastatakse mobilisatsiooniregistrisse § 4 lõikes 3 sätestatud andmed, välja

arvatud punktides 7, 14, 18, 21 ja 22 nimetatud andmed. Mobilisatsiooniregistrist edastatakse

KVK-registrisse § 4 lõike 3 punktides 14, 18 ja 22 nimetatud andmed. Ühtlasi on KVK-register

mobilisatsiooniregistri suhtes põhiandmete säilitaja kaitseväekohustuslase isikuandmeid

puudutavas osas (nt andmed, mida hoitakse rahvastikuregistris).

Sättes on toodud vaid riigi andmekogud, milles olevaid andmeid töödeldakse

mobilisatsiooniregistris. Samas ei ole välistatud, et registrisse kantakse ka mõne ametkondliku

andmekogu andmeid elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil, kui üksikkannete

tegemine ei ole mõistlik.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse registrikannete tegemise nõuded. Registrikanneteks on andmete ja

dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine. Registrikanne tuleb

teha kümne päeva jooksul sündmuse toimumisest või registri volitatud töötleja poolt vastava

teabe saamisest arvates või dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest

arvates. Sättega ei panda siiski kohustust kannet teha, kui see puudutab riigi mõnes teises

andmekogus olevat teavet. Näiteks kui on teada kaitseväekohustuslase kodakondsusest

loobumine, ei tehta selle kohta mobilisatsiooniregistrisse eraldi kannet, vaid teave saadakse

andmevahetuse kaudu kaitseväekohustuslaste registrist, mis omakorda vahetab andmeid

rahvastikuregistriga. Kuna volitatud töötlejad on Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet, on

registrikannete tegemise õigus vaid nendel isikutel, kes on Kaitseväe või Kaitseressursside

Ametiga töö- või teenistussuhtes.

Et tagada registrikannete tegemisest ülevaade, tuleb registris säilitada kande kohta kande tegijat

tuvastada võimaldav teave (isikule omistatud kood, isikukood või ees- ja perekonnanimi jms),

kande tegemise kuupäev ja kellaaeg ning kande objekt ehk milline kanne tehti ja millist teavet

sellega töödeldi.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel õigete

andmete teadasaamise ja ebaõigetest andmetest teavitamise kord. Lõike 1 kohaselt on volitatud

töötleja registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel kohustatud pärast andmete

kontrollimist ja ekslike andmete tuvastamist vea parandama. Lõikega 2 sätestatakse volitatud

töötleja õigus pöörduda vea tuvastamiseks ja parandamiseks andmete esitaja poole. Lõike 3

kohaselt edastab volitatud töötleja teiste andmekogudega andmevahetuse käigus nende

põhiandmetes olevast veast teadasaamisel veateate vastava andmekogu vastutavale või

volitatud töötlejale.

Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse andmete kustutamist. Sätte kohaselt kustutatakse andmete

muutmisel varasemad andmed ja kantakse digitaalsesse arhiivi. Kustutatud andmeid säilitatakse

digitaalses arhiivis kolm aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud aeg on piisav,

et tuvastada tagasiulatuvalt uurimiseks ja kontrollimiseks vajalikke tegevusi ning isikuid.

Nimetatud aeg on piisav ka andmete kvaliteedi tagamiseks nii statistilistel eesmärkidel kui ka

taastamisvajaduse korral, võimaldades välja selgitada ilmsiks tulnud väärandmete algupära.

Kolme aasta möödumisel tuleb teave kustutada nii, et seda ei oleks võimalik taasesitada.

Eelnõu §-s 10 käsitletakse juurdepääsu registriandmetele. Lõike 1 alusel on juurdepääs

registriandmetele isikul või asutusel, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud

õigusaktist tulenev õigus. See tähendab, et juurdepääs digitaalses registris olevale teabele

põhineb vaid konkreetse isiku teadmisvajadusel, arvestades asutust, kelle heaks isik töötab,

5

ning seejärel isiku ameti- ja töökoha ülesandeid. Seega lähtutakse juurdepääsu hindamisel

esimesena asutusest ja alles seejärel isiku ülesannetest.

Kuna register on otseselt seotud Kaitseväe ülesannetega riigi sõjalise kaitse korraldamisel, on

põhjendatud Kaitseväes või Kaitseressursside Ametis töötavatele isikutele juurdepääsu

andmine. Juurdepääsu andmine on põhjendatud ka Kaitseministeeriumi ametnikule vastutava

töötleja ülesannete täitmiseks.

Teise näitena võib välja tuua Kaitseliidu. Kaitseliidu üks ülesanne on valmistada ette võimeid

Kaitseväe tarbeks. Seega on ka Kaitseliidul Kaitseliidu seaduse § 80 lõike 4 järgi õigus saada

mobilisatsiooniregistrist andmeid sõjaaja üksuse ja sõjaaja ametikoha kohta.

Lõike 2 alusel võimaldatakse registriandmetele juurdepääs kooskõlas RSVS-iga.

Registriandmed kogumis on riigisaladus. RSVS-i järgi on õigus esitada teabenõudeid, kuid

seejuures tuleb teadmisvajadust põhjendada, näiteks võib tuua sõjaaja ametikohale määratud

isiku päringud enda paigutuse või teenistuskäigu või läbitud/planeeritud õppekogunemiste

kohta. Mobilisatsiooniregistris kajastatakse teave Kaitseväe sõjaaja üksuste, nende suuruse ja

ametikohtade kohta. Mobilisatsiooniregister saab oma eesmärgi täitmiseks teavet avalikest

registritest, kuid seotuna sõjaaja üksustega muutub see riigisaladuseks (piiratud,

konfidentsiaalne või salajane tase). Üksusega seotud isikule väljastatakse teade tema sõjaaja

ametikohale nimetamise kohta üksuse koodiga ning talle teatatakse kogunemiskoht üksuse

aktiveerimise otsuse puhuks.

Lõike 3 järgi võimaldatakse juurdepääs registriandmetele kas juurdepääsuõiguse andmisega

või registri väljavõttega. Digitaalses registris juurdepääsu andmiseks tuleb kasutaja autentida

digitaalses registris. Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmise

otsuse alusel.

Lõike 4 kohaselt peab digitaalsele registrile juurdepääsu võimaldamiseks isik või asutus

esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:

1) taotluse esitaja nimi või nimetus;

2) isiku- või registrikood;

3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi;

4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus;

5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ja viide andmete saamise aluseks olevale

õigusnormile;

6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametikoht;

7) juurdepääsu vajaduse kestus;

8) riigisaladusele juurdepääsu õigus;

9) andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse;

10) soovitav andmetele juurdepääsu viis.

Lõike 5 järgi on volitatud töötlejal õigus iseseisvalt otsustada, mis andmed isikule või tema

esindajale taotluses kirjeldatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks tehakse. Seega on

võimalik olukord, kus ühe asutuse esindajad omavad erinevas ulatuses juurdepääsuõigust.

Isikule või asutuse esindajale võimaldatakse juurdepääs registris olevatele andmetele pärast

tema isiku ja õiguste tuvastamist. Isiku tuvastamine on üks viise, mille abil tagatakse andmete

eesmärgipärane kasutamine. Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest

keeldumise ja juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse

6

saamisest arvates. Lõikega 6 sätestatakse volitatud töötleja õigus enne juurdepääsuõiguse

andmise otsustamist küsida taotluse esitajalt asja otsustamiseks vajalikku lisateavet.

Lõike 7 järgi võimaldatakse juurdepääs digitaalsele registrile vaid autentimise teel või registri

väljavõttega. Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs tema andmetele ainult registri

väljavõttega. Nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaolu, et registris olev teave on kaitstud

riigisaladusega ja juurdepääsu võimaldamisel peab isikul olema riigisaladusele juurdepääsu

õigus.

Lõike 8 kohaselt väljastab volitatud töötleja digitaalse registri ja digitaalse arhiivi andmeid

digitaalse või paberdokumendina. Registri väljavõtte aluseks on isiku kirjalikult taasesitatav

taotlus, põhjendatud huvi olemasolu ja teadmisvajadus. Volitatud töötleja registreerib

väljavõtte saanud isiku andmed ja väljavõtte sisu.

Lõike 9 järgipeab digitaalsele registrile juurdepääsu saanud isik teavitama enda või tema

esindaja juurdepääsu vajaduse lõppemisest, kui vajadus lõppeb enne juurdepääsu taotluses

toodud tähtaega.

Eelnimetatud sätted on vajalikud muu hulgas selleks, et kaitsta registris olevaid andmeid, mis

kogumina moodustavad salajasel tasemel riigisaladuse.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse kohustus koguda ja säilitada andmeid juurdepääsuõigusega isikute

tehtud päringute kohta. Kohustuse täitmiseks salvestatakse päringu tegija tuvastamist

võimaldav teave. Selleks võib olla näiteks isiku ees- ja perekonnanimi või isikukood. Teiseks

tuleb fikseerida ja säilitada päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kolmandana tuleb fikseerida

ja säilitada teave selle kohta, milliseid andmeid vaadati. Nimetatud andmeid tuleb säilitada

vähemalt kolm aastat päringu tegemisest arvates. Nõue on vajalik registriandmete

eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks ja vajadusel andmesubjekti teavitamiseks tema

isikuandmete töötlemisest.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja kohustused registri pidamisel.

Vastutav töötleja tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ning

organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse,

registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise. Lisaks vastutab ta koos volitatud töötlejaga

isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.

Volitatud töötleja tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, vastutab

registritoimingute õiguspärasuse eest, vastutab registriandmete väljastamise nõuetele vastavuse

eest, tagab õigustatud isikutele juurdepääsu, vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise

eest ja teeb registri vastutavale töötlejale registri arendamise ettepanekuid.

Eelnõu §-s 13 on järelevalve tegijaks määratud vastutav töötleja avaliku teabe seaduses

sätestatud pädevuse piires ning RSVS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud

asutused vastavalt oma pädevusele, sest registriandmed kogumis on salajase tasemega

riigisaladus.

Eelnõu §-ga 14 täpsustatakse, et registri pidamise kulu kannab volitatud töötleja ehk Kaitsevägi

talle selleks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.

7

Eelnõu §-s 15 tuuakse välja, et tegemist ei ole uue registriga ning seni kaitseministri 15. märtsi

2022. aasta määrusega nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ kehtestatud põhimääruse

alusel andmekogusse kantud andmete töötlemine jätkub käesoleva eelnõu kohase määruse

jõustumisel määruses kehtestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga reguleeritakse valdkonda, millele ei kohaldata Euroopa Liidu õigust. Mobilisatsiooni

registri kasutamisele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (mis

käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist

ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ) (isikuandmete kaitse üldmäärus)

sätteid.

4. Määruse mõjud

Määrus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi tõttu. Seadusega ei ole asutatud uut

registrit ja registri tegevus jätkub. Seetõttu ei kaasne eelnõu jõustumisega üheski valdkonnas

olulist mõju.

Määrusel on positiivne mõju riigi julgeolekule. Register võimaldab pidada arvestust sõjaaja

ametikohtade täitmise üle, tagades ülevaate Kaitseväe mobilisatsiooni planeerimisel,

ettevalmistamisel ja korraldamisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatav tulu

Kuna põhimäärus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi muutumise tõttu, siis ei

kaasne määruse rakendamisega uusi tegevusi ega lisakulu.

Määruse rakendamine ei too tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril. Määruse jõustumine on seotud kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse jõustumisega. Määruse rakendamiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Riigikantseleile ning

arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile.

1

EELNÕU

08.09.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Mobilisatsiooniregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 136 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Eesmärk ja reguleerimisala

(1) Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise

auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) täitmise, Kaitseväe sõjaaja

üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate riigi sõjaliseks kaitseks

kasutatavate materiaalsete vahendite üle.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõjaaja üksuse varustuses olevate materiaalsete

vahendite üle arvestuse pidamine reguleeritakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 137

lõike 4 alusel kehtestatud määruses.

§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.

(2) Registri volitatud töötlejad on Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet.

§ 3. Registri pidamine ja ülesehitus

(1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna.

(2) Register koosneb:

1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu

kohta (edaspidi digitaalne register);

2) digitaalsest arhiivist.

2. peatükk

Registriandmete koosseis

§ 4. Digitaalsesse registrisse kantavad andmed

(1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) koosseisuline kuuluvus;

3) kood;

2

4) tüüp;

5) staatus sõjaaja struktuuris;

6) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;

7) formeerija;

8) formeerimiskoht;

9) kogunemiskoht;

10) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;

11) väljaõpe.

(2) Sõjaaja ametikoha kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) kuuluvus;

3) ametikoha tüüp;

4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv;

5) ametikohale nimetava isiku ametikoht;

6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta;

7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev;

8) ametikoha klassifikaator;

9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded;

10) ametikohal nõutav auaste;

11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase.

(3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku kohta, välja arvatud kutsealuse

ja sõjaaja ametikoha nõuetele mittevastava isiku kohta, kantakse digitaalsesse registrisse

järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;

2) isikukood;

3) rahvastikuregistrijärgne elukoht;

4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse

kantud elukohast;

5) omandatud või omandatav haridustase;

6) õppekava nimetus;

7) sõjaväelise väljaõppe tase;

8) mootorsõiduki juhtimisõigus;

9) töö- või ametikoht;

10) veregrupp ja reesusfaktor;

11) vastavus tervisenõuetele;

12) antropomeetrilised andmed;

13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria;

14) sõjaväelise eriala arvestuse kood;

15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number;

16) isikuplaadi väljastamise kuupäev;

17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;

18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev;

19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine;

20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus;

21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed;

22) Eestist lahkumise piirang.

§ 5. Digitaalne arhiiv

Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed.

3

3. peatükk

Andmete kandmine registrisse

§ 6. Andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega:

1) kaitseväekohustuslaste register;

2) tsiviiltoetuse register;

3) kaitseplaneerimise infosüsteem.

(2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil.

§ 7. Registris kannete tegemise nõuded

(1) Registrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine,

nende salvestamine, muutmine ja kustutamine.

(2) Volitatud töötleja teeb automatiseerimata kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva

jooksul kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest,

dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates.

(3) Registri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) kande tegijat tuvastada võimaldav teave;

2) kuupäev ja kellaaeg;

3) objekt.

§ 8. Andmete parandamine

(1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud

pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama.

(2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete

saamiseks andmete esitaja poole.

(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel

edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale.

§ 9. Andmete arhiveerimine, säilitamine ja kustutamine

(1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad

andmed kustutatakse.

(2) Kustutatud andmed kantakse digitaalsesse arhiivi.

(3) Kustutatud andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat digitaalsest registrist

kustutamisest arvates.

(4) Isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates

järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;

2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.

4

4. peatükk

Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine

§ 10. Juurdepääs registriandmetele

(1) Juurdepääs registriandmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest tulenev

õigus.

(2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs vajaduspõhiselt ning kooskõlas riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seadusega.

(3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või registri

väljavõttega.

(4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku

taotluse, milles on märgitud vähemalt järgmised andmed:

1) taotluse esitaja nimi või nimetus;

2) isiku- või registrikood;

3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi;

4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus;

5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ja viide andmete saamise aluseks olevale

õigusnormile;

6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti-

või töökoht;

7) juurdepääsu kestus;

8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase;

9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse;

10) soovitav andmetele juurdepääsu viis.

(5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja

juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse

esitajalt lisateavet.

(7) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega.

Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega.

(8) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte

koostatakse digi- või paberdokumendina.

(9) Digitaalsele registrile juurdepääsu õigust taotlenud isik või asutus on kohustatud viivitamata

teavitama volitatud töötlejat enda või oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne

juurdepääsuõiguse kehtivusaja lõppu.

§ 11. Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine

(1) Digitaalsele registrile juurdepääsu õigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt

järgmisi andmeid:

1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave;

2) päringu kuupäev ja kellaaeg;

5

3) vaadatud andmed.

(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates.

5. peatükk

Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ning rahastamine

§ 12. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Vastutav töötleja:

1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse,

registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise;

3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.

(2) Volitatud töötleja:

1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest;

3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest;

4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile;

5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

6) teeb registri vastutavale töötlejale registri arendamiseks ettepanekuid.

§ 13. Järelevalve

(1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ning riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud asutused.

(2) Järelevalvet tegeval isikul peab riigisaladusele juurdepääsu õigus olema vähemalt tasemel

„salajane“.

§ 14. Registri pidamise rahastamine

Registri pidamise kulu kaetakse registri volitatud töötlejale eraldatud riigieelarvelistest

vahenditest.

6. peatükk

Rakendussäte

§ 15. Registri järjepidevus

Määruse jõustumisel jätkatakse kaitseministri 15. mai 2022. aasta määruse nr 9

„Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ alusel registrisse kantud andmete töötlemist määrusega

kehtestatud korras.

Hanno Pevkur

Minister

Kaimo Kuusk

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KORKS) rakendamiseks. Kuna on muudetud volitusnormi andjat, kehtestatakse määrus uuesti

terviktekstina.

Eelnõu kattub suuresti riigikaitseseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega1.

Võrreldes riigikaitseseaduse alusel kehtestatud määrusega on täpsustatud, et varude arvestust

peetakse KORKS § 137 alusel kehtestatud infosüsteemis.

KORKS § 136 lõikes 3 esitatud volitusnormi järgi kehtestab kaitseminister määrusega

mobilisatsiooniregistri põhimääruse, milles sätestatakse registri vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded, registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem

tähtaeg, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste andmekogudega,

andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord, muude kui isikuandmete säilitamise tähtajad ning muud

korraldusküsimused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 15 paragrahvist. Määruse ülesehitus on järgmine:

1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–3)

2. peatükk. Registriandmete koosseis (§-d 4 ja 5)

3. peatükk. Andmete kandmine registrisse (§-d 6–9)

4. peatükk. Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine (§-d 10 ja 11)

5. peatükk. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ning rahastamine (§-d 12–14)

6. peatükk. Rakendussäte (§ 15)

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri eesmärk ja määruse reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt onregistri eesmärk pidada arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi

sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle.

1 Kaitseministri 15. mai 2022. aasta määrus nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“, RT I, 21.05.2022, 1.

2

Registrisse kantud andmetele ei ole seadusega antud õiguslikku tähendust, mistõttu on

registriandmetel informatiivne tähendus. Arvestades registri eesmärki ja andmekoosseisu, on

registriandmed kogumis vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 lõike 2 punktile 1 salajasel tasemel

riigisaladus.

Lõikega 2 täpsustatakse õigusselguse huvides ja registri eesmärgist tulenevalt määruse

reguleerimisala.Kuivõrd sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse ja varustuse planeerimise platvorm

on koondatud KORKS § 137 alusel kehtestatud kaitseplaneerimise infosüsteemi, ei ole enam

otstarbekas andmetöötluse minimaalsuse põhimõtte järgi pidada mobilisatsiooniregistris

arvestust sõjaaja üksuste materiaalsete vahendite üle. Seetõttu täpsustatakse lõikega 2, et sõjaaja

üksuse varustuses olevate materiaalsete vahendite üle arvestuse pidamine reguleeritakse

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 137 lõike 4 alusel kehtestatud määruses.

Eelnõu §-ga 2 korratakse üle, et registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium, ja ühtlasi

sätestatakse volitatud töötleja, milleks on Kaitsevägi. Kuna registris olev teave on

registriandmete koosseisu ja eesmärki arvestades vajalik Kaitseväe üksuste toimimiseks, ei ole

registrile ette nähtud teisi volitatud töötlejaid. Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel saab

teavet töödelda ka kokku kutsutud sõjaaja üksus.

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt peetakse registrit ühetasandilise digitaalse andmekoguna, mis

tähendab, et register ei jagune eraldi alamregistriteks jne.

Lõikega 2 sätestatakse registri ülesehitus. Register koosneb:

1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu

kohta (edaspidi digitaalne register);

2) digitaalsest arhiivist.

Digitaalses andmekogus ehk registri põhiosas töödeldakse mobilisatsiooni ettevalmistamiseks

ja korraldamiseks vajalikke andmeid (üksused, väljaõppe saanud isikud). Kaitsevägi kannab

sinna enda loodud andmed ja teistest andmekogudest andmevahetuse teel saadud andmed. Kuna

register sisaldab riigisaladust, ei toimi andmekogude andmevahetus riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu.

Digitaalsesse arhiivi kantakse volitatud töötleja digitaalsest registrist kustutatud andmed enne

nende lõplikku kustutamist.

Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse digitaalsesse registrisse kantavate andmete koosseis. Registrisse

kantakse andmed sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja sõjaaja ametikohale nimetud isikute

(välja arvatud kutsealused ja isikud, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele) kohta.

Kutsealuseid ei saa sõjaaja ametikohale määrata, kuna neil puudub sõjaväeline väljaõpe.

Lõike 1 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja üksuse kohta. Registrisse kantakse üksuse

nimetus, koosseisuline kuuluvus (näitab alluvust üksuse hierarhilises süsteemis), üksuse kood,

tüüp (kirjeldab väe- ja relvaliiki), staatus sõjaaja struktuuris (näitab, kas üksus on aktiivne,

loodav või aegunud), üksuse moodustamise alguse ja lõpu kuupäev (uue üksuse moodustamisel

kaotab vana kehtivuse), formeerija (ees- ja perekonnanimi, isikukood), formeerimiskoht,

kogunemiskoht ning teave üksuse loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks oleva käskkirja

3

kuupäeva ja numbri kohta. Viimasele andmeväljale märgitakse üksusele ettenähtud väljaõppe

tase.

Lõike 2 kohaselt kantakse registrisse andmed sõjaaja ametikoha kohta. Sealhulgas kantakse

registrisse sõjaaja ametikoha nimetus, selle kuuluvus sõjaaja üksusesse (näitab, mis üksuse

koosseisu ametikoht kuulub), sõjaaja ametikoha tüüp (kas komplekteeritakse ajateenija,

tegevväelase või reservis oleva isiku nimetamisega), samalaadsete ametikohtade arv (sarnaste

ametikohtade klassifikaatorite alusel), ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise aluseks

oleva käskkirja kuupäev ja number, ametikoha alguse ja lõpu kuupäev, ametikoha

klassifikaator, mis kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga, ning ametikoha tervisenõuded,

mis kehtestatakse KVTS § 31 lõike 6 alusel määrusega. Lisaks kantakse registrisse ametikohal

nõutav sõjaväeline auaste ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS)

kohaselt riigisaladusele juurdepääsuloa vajadus ja tase.

Lõike 3 kohaselt kantakse registrisse andmed isiku kohta, kes on reservis kaitseväeteenistuses

või on Kaitseliidu tegevliikmena andnud nõusoleku enda sõjaaja ametikohale nimetamiseks.

Registris ei ole andmeid kutsealuste ja isikute kohta, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele.

Samas on registris teave isikute kohta, kellel on Kaitseväe jaoks sobiv väljaõpe, kuid kelle

kaitseväeteenistusse kutsumisel võivad mobilisatsiooni korral esineda piirangud. See tähendab,

et registris on teave kõigi isikute kohta, keda on võimalik sõjaaja ametikohale nimetada.

Käesoleva lõike kohaselt kantakse registrisse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha

andmed, kontaktandmed, omandatud või omandatav haridustase, õppekava nimetus,

sõjaväelise väljaõppe tase, teave mootorsõiduki juhtimisõiguse kohta, töö- või ametikoht,

veregrupp ja reesusfaktor, isiku kohta tehtud arstliku komisjoni otsus, antropomeetrilised

andmed, omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria (tegevväelane, reservväelane,

ajateenija), sõjalise eriala arvestuse kood (klassifikaator, mis näitab koosseisutabelis kindlaks

määratud ametikoha põhitunnuseid ning ametikohale ja sellele määratavale isikule esitatavaid

põhilisi erialalisi ning sõjaväelise väljaõppe nõudeid), sõjaväeline auaste, selle andmise

kuupäev, käskkirja number, andmed isikuplaadi väljastamise kohta (jah/ei), isiku rahuaja ja

sõjaaja ametikoht ning sellele nimetamise otsuse number ja kuupäev, teave isiku karistatuse

kohta, reservis oleva isiku mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest

vabastamise alus, riigisaladusele juurdepääsuloa andmed, kui loa taotleja on Kaitsevägi, ning

Eestist lahkumise piirang. Kaitseväel on võimalik üksusega siduda ka isikuid, kes ei ole sõjaaja

ametikohale nimetatud, kuid kelle väljaõpe sobib selles üksuses teenimiseks. Kirjeldatud

eelvaliku eesmärk on vajaduse korral kiirendada teenistusse kutsumist, sealhulgas vabade

ametikohtade täitmist.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse digitaalse arhiivi eesmärk. Digitaalset arhiivi peetakse ainult

digitaalsel kujul ja sinna kantakse andmed kande kustutamisel digitaalsest registrist. Andmete

kustutamise põhimõtted on toodud eelnõu §-s 14.

Eelnõu §-s 6 käsitletakse registri ja teiste riigile kuuluvate andmekogude vahelist

andmevahetust. Andmeid saadakse päringutena riigi andmekogudest. Samas väljastab register

andmeid ka teistele registritele. Mobilisatsiooniregister vahetab andmeid

kaitseväekohustuslaste registriga (edaspidi KVK-register). Füüsiliselt paikneb

mobilisatsiooniregister eelnimetatud registritest eraldi ja sellele puudub avalik juurdepääs.

Füüsilise eraldatuse tõttu ei ole mobilisatsiooniregistril võimalik X-tee kaudu riiklike

registritega vahetult andmeid vahetada. Riiklike registritega suhtlemiseks on registri volitatud

töötleja välja töötanud vastavad protseduurid, nagu andmete uuendamise perioodilisus.

4

KVK-registrist edastatakse mobilisatsiooniregistrisse § 4 lõikes 3 sätestatud andmed, välja

arvatud punktides 7, 14, 18, 21 ja 22 nimetatud andmed. Mobilisatsiooniregistrist edastatakse

KVK-registrisse § 4 lõike 3 punktides 14, 18 ja 22 nimetatud andmed. Ühtlasi on KVK-register

mobilisatsiooniregistri suhtes põhiandmete säilitaja kaitseväekohustuslase isikuandmeid

puudutavas osas (nt andmed, mida hoitakse rahvastikuregistris).

Sättes on toodud vaid riigi andmekogud, milles olevaid andmeid töödeldakse

mobilisatsiooniregistris. Samas ei ole välistatud, et registrisse kantakse ka mõne ametkondliku

andmekogu andmeid elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil, kui üksikkannete

tegemine ei ole mõistlik.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse registrikannete tegemise nõuded. Registrikanneteks on andmete ja

dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine. Registrikanne tuleb

teha kümne päeva jooksul sündmuse toimumisest või registri volitatud töötleja poolt vastava

teabe saamisest arvates või dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest

arvates. Sättega ei panda siiski kohustust kannet teha, kui see puudutab riigi mõnes teises

andmekogus olevat teavet. Näiteks kui on teada kaitseväekohustuslase kodakondsusest

loobumine, ei tehta selle kohta mobilisatsiooniregistrisse eraldi kannet, vaid teave saadakse

andmevahetuse kaudu kaitseväekohustuslaste registrist, mis omakorda vahetab andmeid

rahvastikuregistriga. Kuna volitatud töötlejad on Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet, on

registrikannete tegemise õigus vaid nendel isikutel, kes on Kaitseväe või Kaitseressursside

Ametiga töö- või teenistussuhtes.

Et tagada registrikannete tegemisest ülevaade, tuleb registris säilitada kande kohta kande tegijat

tuvastada võimaldav teave (isikule omistatud kood, isikukood või ees- ja perekonnanimi jms),

kande tegemise kuupäev ja kellaaeg ning kande objekt ehk milline kanne tehti ja millist teavet

sellega töödeldi.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel õigete

andmete teadasaamise ja ebaõigetest andmetest teavitamise kord. Lõike 1 kohaselt on volitatud

töötleja registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel kohustatud pärast andmete

kontrollimist ja ekslike andmete tuvastamist vea parandama. Lõikega 2 sätestatakse volitatud

töötleja õigus pöörduda vea tuvastamiseks ja parandamiseks andmete esitaja poole. Lõike 3

kohaselt edastab volitatud töötleja teiste andmekogudega andmevahetuse käigus nende

põhiandmetes olevast veast teadasaamisel veateate vastava andmekogu vastutavale või

volitatud töötlejale.

Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse andmete kustutamist. Sätte kohaselt kustutatakse andmete

muutmisel varasemad andmed ja kantakse digitaalsesse arhiivi. Kustutatud andmeid säilitatakse

digitaalses arhiivis kolm aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud aeg on piisav,

et tuvastada tagasiulatuvalt uurimiseks ja kontrollimiseks vajalikke tegevusi ning isikuid.

Nimetatud aeg on piisav ka andmete kvaliteedi tagamiseks nii statistilistel eesmärkidel kui ka

taastamisvajaduse korral, võimaldades välja selgitada ilmsiks tulnud väärandmete algupära.

Kolme aasta möödumisel tuleb teave kustutada nii, et seda ei oleks võimalik taasesitada.

Eelnõu §-s 10 käsitletakse juurdepääsu registriandmetele. Lõike 1 alusel on juurdepääs

registriandmetele isikul või asutusel, kellel on selleks seadusest või seaduse alusel antud

õigusaktist tulenev õigus. See tähendab, et juurdepääs digitaalses registris olevale teabele

põhineb vaid konkreetse isiku teadmisvajadusel, arvestades asutust, kelle heaks isik töötab,

5

ning seejärel isiku ameti- ja töökoha ülesandeid. Seega lähtutakse juurdepääsu hindamisel

esimesena asutusest ja alles seejärel isiku ülesannetest.

Kuna register on otseselt seotud Kaitseväe ülesannetega riigi sõjalise kaitse korraldamisel, on

põhjendatud Kaitseväes või Kaitseressursside Ametis töötavatele isikutele juurdepääsu

andmine. Juurdepääsu andmine on põhjendatud ka Kaitseministeeriumi ametnikule vastutava

töötleja ülesannete täitmiseks.

Teise näitena võib välja tuua Kaitseliidu. Kaitseliidu üks ülesanne on valmistada ette võimeid

Kaitseväe tarbeks. Seega on ka Kaitseliidul Kaitseliidu seaduse § 80 lõike 4 järgi õigus saada

mobilisatsiooniregistrist andmeid sõjaaja üksuse ja sõjaaja ametikoha kohta.

Lõike 2 alusel võimaldatakse registriandmetele juurdepääs kooskõlas RSVS-iga.

Registriandmed kogumis on riigisaladus. RSVS-i järgi on õigus esitada teabenõudeid, kuid

seejuures tuleb teadmisvajadust põhjendada, näiteks võib tuua sõjaaja ametikohale määratud

isiku päringud enda paigutuse või teenistuskäigu või läbitud/planeeritud õppekogunemiste

kohta. Mobilisatsiooniregistris kajastatakse teave Kaitseväe sõjaaja üksuste, nende suuruse ja

ametikohtade kohta. Mobilisatsiooniregister saab oma eesmärgi täitmiseks teavet avalikest

registritest, kuid seotuna sõjaaja üksustega muutub see riigisaladuseks (piiratud,

konfidentsiaalne või salajane tase). Üksusega seotud isikule väljastatakse teade tema sõjaaja

ametikohale nimetamise kohta üksuse koodiga ning talle teatatakse kogunemiskoht üksuse

aktiveerimise otsuse puhuks.

Lõike 3 järgi võimaldatakse juurdepääs registriandmetele kas juurdepääsuõiguse andmisega

või registri väljavõttega. Digitaalses registris juurdepääsu andmiseks tuleb kasutaja autentida

digitaalses registris. Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmise

otsuse alusel.

Lõike 4 kohaselt peab digitaalsele registrile juurdepääsu võimaldamiseks isik või asutus

esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:

1) taotluse esitaja nimi või nimetus;

2) isiku- või registrikood;

3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi;

4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus;

5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ja viide andmete saamise aluseks olevale

õigusnormile;

6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja ametikoht;

7) juurdepääsu vajaduse kestus;

8) riigisaladusele juurdepääsu õigus;

9) andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse;

10) soovitav andmetele juurdepääsu viis.

Lõike 5 järgi on volitatud töötlejal õigus iseseisvalt otsustada, mis andmed isikule või tema

esindajale taotluses kirjeldatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks tehakse. Seega on

võimalik olukord, kus ühe asutuse esindajad omavad erinevas ulatuses juurdepääsuõigust.

Isikule või asutuse esindajale võimaldatakse juurdepääs registris olevatele andmetele pärast

tema isiku ja õiguste tuvastamist. Isiku tuvastamine on üks viise, mille abil tagatakse andmete

eesmärgipärane kasutamine. Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest

keeldumise ja juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse

6

saamisest arvates. Lõikega 6 sätestatakse volitatud töötleja õigus enne juurdepääsuõiguse

andmise otsustamist küsida taotluse esitajalt asja otsustamiseks vajalikku lisateavet.

Lõike 7 järgi võimaldatakse juurdepääs digitaalsele registrile vaid autentimise teel või registri

väljavõttega. Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs tema andmetele ainult registri

väljavõttega. Nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaolu, et registris olev teave on kaitstud

riigisaladusega ja juurdepääsu võimaldamisel peab isikul olema riigisaladusele juurdepääsu

õigus.

Lõike 8 kohaselt väljastab volitatud töötleja digitaalse registri ja digitaalse arhiivi andmeid

digitaalse või paberdokumendina. Registri väljavõtte aluseks on isiku kirjalikult taasesitatav

taotlus, põhjendatud huvi olemasolu ja teadmisvajadus. Volitatud töötleja registreerib

väljavõtte saanud isiku andmed ja väljavõtte sisu.

Lõike 9 järgipeab digitaalsele registrile juurdepääsu saanud isik teavitama enda või tema

esindaja juurdepääsu vajaduse lõppemisest, kui vajadus lõppeb enne juurdepääsu taotluses

toodud tähtaega.

Eelnimetatud sätted on vajalikud muu hulgas selleks, et kaitsta registris olevaid andmeid, mis

kogumina moodustavad salajasel tasemel riigisaladuse.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse kohustus koguda ja säilitada andmeid juurdepääsuõigusega isikute

tehtud päringute kohta. Kohustuse täitmiseks salvestatakse päringu tegija tuvastamist

võimaldav teave. Selleks võib olla näiteks isiku ees- ja perekonnanimi või isikukood. Teiseks

tuleb fikseerida ja säilitada päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kolmandana tuleb fikseerida

ja säilitada teave selle kohta, milliseid andmeid vaadati. Nimetatud andmeid tuleb säilitada

vähemalt kolm aastat päringu tegemisest arvates. Nõue on vajalik registriandmete

eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks ja vajadusel andmesubjekti teavitamiseks tema

isikuandmete töötlemisest.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja kohustused registri pidamisel.

Vastutav töötleja tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ning

organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse,

registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise. Lisaks vastutab ta koos volitatud töötlejaga

isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest.

Volitatud töötleja tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, vastutab

registritoimingute õiguspärasuse eest, vastutab registriandmete väljastamise nõuetele vastavuse

eest, tagab õigustatud isikutele juurdepääsu, vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise

eest ja teeb registri vastutavale töötlejale registri arendamise ettepanekuid.

Eelnõu §-s 13 on järelevalve tegijaks määratud vastutav töötleja avaliku teabe seaduses

sätestatud pädevuse piires ning RSVS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud

asutused vastavalt oma pädevusele, sest registriandmed kogumis on salajase tasemega

riigisaladus.

Eelnõu §-ga 14 täpsustatakse, et registri pidamise kulu kannab volitatud töötleja ehk Kaitsevägi

talle selleks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.

7

Eelnõu §-s 15 tuuakse välja, et tegemist ei ole uue registriga ning seni kaitseministri 15. märtsi

2022. aasta määrusega nr 9 „Mobilisatsiooniregistri põhimäärus“ kehtestatud põhimääruse

alusel andmekogusse kantud andmete töötlemine jätkub käesoleva eelnõu kohase määruse

jõustumisel määruses kehtestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga reguleeritakse valdkonda, millele ei kohaldata Euroopa Liidu õigust. Mobilisatsiooni

registri kasutamisele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (mis

käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist

ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ) (isikuandmete kaitse üldmäärus)

sätteid.

4. Määruse mõjud

Määrus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi tõttu. Seadusega ei ole asutatud uut

registrit ja registri tegevus jätkub. Seetõttu ei kaasne eelnõu jõustumisega üheski valdkonnas

olulist mõju.

Määrusel on positiivne mõju riigi julgeolekule. Register võimaldab pidada arvestust sõjaaja

ametikohtade täitmise üle, tagades ülevaate Kaitseväe mobilisatsiooni planeerimisel,

ettevalmistamisel ja korraldamisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatav tulu

Kuna põhimäärus kehtestatakse terviktekstina uuesti volitusnormi muutumise tõttu, siis ei

kaasne määruse rakendamisega uusi tegevusi ega lisakulu.

Määruse rakendamine ei too tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril. Määruse jõustumine on seotud kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse jõustumisega. Määruse rakendamiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ja Riigikantseleile ning

arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile.