MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 15

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a

määruse nr 4 „Eesti spordiregistri

põhimäärus” muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel.

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõiget 8 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Spordiklubi puudega harrastajaks loetakse isik, kellel on tuvastatud puue või vähenenud

töövõime ja kelle tegevused või toimingud spordi harrastamisel on püsivalt piiratud.“;

3) paragrahvi 26 lõike 5 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) treenerikutse koolituste andmed (esmaabi, paraspordi koolitused, eriala ja

täienduskoolitused).”;

4) paragrahvi 26 lõike 8 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

“3) treenerikutse koolituste andmed (üldained, paraspordi koolitused).”;

5) paragrahvi 30 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt:

“(14) Arhiiviväärtusega andmed antakse üle Rahvusarhiivile. Isikuandmed, millele on määratud

säilitustähtaeg, anonüümitakse pärast säilitustähtaja möödumist ja arhiiviväärtusega andmete

üleandmist Rahvusarhiivile.”;

6) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki

„SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU“ punkti 5 „Spordi harrastamine

spordiklubis” täiendatakse alapunktiga 5.1.41 järgmises sõnastuses:

„5.1.41. Selle spordiala puudega harrastajate arv kokku“;

7) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki

„SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU“ punkti 5 „Spordi harrastamine

spordiklubis” täiendatakse alapunktiga 5.2.41 järgmises sõnastuses:

„5.2.41. Selle distsipliini puudega harrastajate arv kokku“;

8) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki

„SPORDIEHITISTE ALAMANDMEKOGU” punkti 1 „Spordiobjekti andmed” alapunkt 1.6

sõnastatakse järgmiselt:

„1.6. Spordialane teenindus

1.6.1. Ühildub teise spordiobjektiga (veebilink)

1.6.2. Riietus- ja pesemisruumide asukoht (hoone nimi, ainult rajatiste puhul)

1.6.3. Riietusruumide arv

1.6.4. Riietusruumide mahutavus

1.6.5. Pesemisruumide arv

1.6.6. Dušikohtade arv

1.6.6.1 Sh erivajadust arvestavate (inva-) dušikohtade arv

1.6.7. Saunad (leiliruumide arv)

1.6.8. WC-kohtade arv

1.6.8.1 Sh erivajadust arvestavate (inva-) WC-kohtade arv

1.6.9. Pissuaaride arv

1.6.10. Õpperuumide arv

1.6.11. Õpperuumide mahutavus (istekohtade arv)

1.6.12. Statsionaarse kohviku olemasolu

1.6.13. Istekohtade arv kohvikus

1.6.14. Statsionaarse majutuse olemasolu

1.6.15. Voodikohtade arv

1.6.16. Interneti püsiühenduse olemasolu

1.6.17. Avaliku WiFi olemasolu

1.6.18. Parkimiskohtade arv (külastajate parkimiskohtade arv spordiobjektile kuuluvas parklas ja

territooriumil)

1.6.18.1. Sh puudega inimestele mõeldud parkimiskohtade arv

1.6.19. Puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu

1.6.20. Ligipääsetavuse infrastruktuur puudega inimestele

1.6.20.1. Spordiobjektile juurdepääs – kaldtee käsipuudega

1.6.20.2. Sportimispaikadele juurdepääs – sise- ja välisuste laius vähemalt 80 cm

1.6.20.3. Lift

1.6.20.4. Trepitõstuk

1.6.20.5. Basseinitõstuk

1.6.20.6. Käsipuud treppidel mõlemal pool

1.6.20.7. Viidastik puudega inimestele

1.6.20.8. Sh juhtteed pimedatele

1.6.20.9. Lisainfo

1.6.21. Muu info“;

9) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ IV peatüki „TREENERITE

ALAMANDMEKOGU” punkti 5 „Treenerikutse tasemekoolitused” alapunkt 5.3. sõnastatakse

järgmiselt:

“5.3. Koolituse liik (eriala, üldained, täienduskoolitus, esmaabi, paraspordi koolitus)”.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

1

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“

muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti spordiregistri põhimäärus kehtestati kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määrusega nr 4

(edaspidi põhimäärus) 1. Riigi infosüsteemi kuuluva spordiregistri (edaspidi spordiregister)

põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning

sportimise tõhustamiseks.

Eesti Paralümpiakomitee esitas kultuuriministrile 16.06.2026 põhimääruse muutmise ettepanekud,

et parandada paraspordi ja puudega inimeste spordis osalemise statistika kogumist ning

analüüsimist. Käesolevas eelnõus kajastatud muudatused on välja koostöös Spordikoolituse ja -

Teabe Sihtasutusega, kes on spordiregistri volitatud töötleja.

Eelnõuga tehakse järgmised muudatused:

1. andmekogu täiendatakse puudega harrastajate arvu kohta koondarvandmete kogumist

võimaldavate parameetritega ning sätestatakse puudega harrastaja mõiste;

2. treenerikoolituse liikide hulka lisatakse paraspordi koolitus;

3. sätestatakse arhiiviväärtusega andmete üleandmine Rahvusarhiivile;

4. spordiehitiste alamandmekogu andmete loetelu täiendatakse spordiobjektide ligipääsetavust

puudega inimestele kirjeldavate parameetritega.

Eelnõuga kaasneb spordiorganisatsioonidele vähene täiendav halduskoormus seoses puudega

harrastajate arvu esmakordse esitamisega spordiregistrisse. Andmekogusse esitatakse üksnes

puudega harrastajate arv koondandmetena. Puudega harrastajate arvu kindlakstegemine toimub

spordiklubi käsutuses oleva või harrastajate vabatahtlikult esitatud teabe alusel ning eeldab

üldjuhul olemasoleva teabe koondamist ja korrastamist.

Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus suureneb muudatuste rakendamise perioodil

mõnevõrra seoses uute andmete kasutuselevõtu, andmekogu arendamise ning andmete esitajate

nõustamisega. Pärast muudatuste rakendamist väheneb muudatustega seotud täiendav töökoormus

ning spordiregistri haldamine jätkub tavapärase töökorralduse raames.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht

Kairis Ulp ([email protected]; 730 3407), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja

Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129022020001

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast punktist.

Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse tulenevalt Andmekaitse Inspektsiooni märkusest kehtetuks

põhimääruse § 4. Kehtiva põhimääruse § 4 kohaselt on andmekogusse kantud andmetel

informatiivne tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. See säte on sisutühi, kuna

asutus lähtub igal juhul oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks

andmekogu pidamisel mõtet. Eristada tuleb üksnes neid juhte, kus seadusest tulenevalt on

andmekogu andmetel kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 14 lõiget 8 kolmanda lausega, milles sätestatakse

puudega harrastaja mõiste põhimääruse tähenduses.

Mõiste sisustamisel on lähtutud puude ametlikust määratlusest puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse § 2 lõike 1 kohaselt ning Eesti spordiregistri spordiklubi harrastaja mõistest. Lisaks on

laiendatud puudega harrastaja mõistet selliselt, et see ei hõlmaks üksnes tuvastatud puude

raskusastmega isikuid, vaid ka vähenenud töövõimega isikuid. Puudega harrastaja on

spordiregistri põhimääruse tähenduses isik, kellel on tuvastatud puue (keskmine, raske või sügav)

või vähenenud töövõime (osaline või puuduv töövõime) ja kelle tegevused või toimingud spordi

harrastamisel on püsivalt piiratud (nt vajab isik spordiala harrastamiseks eritingimusi, kohandatud

treeningut, erivarustust või abistajat).

Mõiste hõlmab erinevate puude liikidega harrastajaid, näiteks liikumis-, nägemis- ja

kuulmispuudega, kõne- ja keelefunktsiooni piiranguga, intellektipuudega või psüühilise

funktsiooni häirest tingitud puudega ning liitpuudega harrastajaid.

Puudena ei käsitata ajutisest vigastusest, haigusest või muust lühiajalisest tervisehäirest tingitud

piirangut. Puue võib olla näiteks liikumis-, nägemis- või kuulmispuue, kõne- ja keelefunktsiooni

piirang, intellektipuue, psüühilise funktsiooni häirest tingitud puue või liitpuue.

Muudatusega luuakse alus puudega harrastajate arvestuse (koondarv) pidamiseks spordiregistris.

Mõiste määratlemine aitab tagada, et spordiorganisatsioonid lähtuvad arvandmete esitamisel

samadest alustest ning kogutud andmed on võrreldavad. Arvandmeid saab kasutada puudega

harrastajate osalemise analüüsimiseks organiseeritud spordis, spordipoliitika kujundamiseks,

toetusmeetmete kavandamiseks ning paraspordi arendamiseks. Samuti loob muudatus paremad

eeldused spordialaliitude tegevustoetuse süsteemi edasiarendamiseks, võttes arvesse

spordialaliitude panust paraspordi arendamisse.

Eelnõu punktidega 3 ja 4 täpsustatakse treenerite alamandmekogu koolituste liigitust ning

punktiga 9 muudetakse määruse lisa 1 treenerite alamandmekogu andmete loetelu. Muudatustega

lisatakse treenerikoolituse liikide hulka paraspordi koolitus.

Muudatuse eesmärk on toetada kaasava spordi ja paraspordi arengut. Paraspordi koolituste eraldi

kajastamine loob võimaluse hinnata treenerite valmisolekut juhendada puudega harrastajaid,

3

analüüsida treenerite paraspordialase kompetentsi arengut ning kavandada sihipärasemalt

treenerite täienduskoolitusi.

Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse andmekogu andmete säilitamist.

2026. aasta jaanuaris hindas Rahvusarhiiv Eesti spordiregistris sisalduva teabe

arhiiviväärtuslikuks. Hindamisotsuse kohaselt antakse andmekogus olev arhiiviväärtuslik teave

Rahvusarhiivile üle anonüümimata kujul vastavalt kokkulepitud välbale. Sellest tulenevalt

täiendatakse põhimäärust sättega, millega nähakse ette arhiiviväärtusega andmete üleandmine

Rahvusarhiivile. Tegemist on andmete säilitamiskorda täpsustava muudatusega, mis ei muuda

andmete töötlemise eesmärke ega andmete koosseisu.

Eelnõu punktidega 6-9muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete

loetelu“.

Eelnõu punktidega 6 ja 7 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete

loetelu“ 1. peatüki „Spordiorganisatsioonide alamandmekogu“ punkti 5 „Spordi harrastamine

spordiklubis“.

Spordiklubi harrastajate andmeid kajastavasse andmete loetellu lisatakse kaks uut parameetrit:

„Selle spordiala puudega harrastajate arv kokku“ (punkt 5.1.41) ning „Selle distsipliini puudega

harrastajate arv kokku“ (punkt 5.2.41).

Muudatus võimaldab saada ülevaate, kui palju on spordiklubides puudega harrastajaid erinevatel

spordialadel ja distsipliinidel.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete

loetelu“ 3. peatüki „Spordiehitiste alamandmekogu“ punkti 1 „Spordiobjekti andmed“ alapunkti

1.6 „Spordialane teenindus“. Andmete loetellu lisatakse erivajadust arvestavate (inva-)

dušikohtade arv, erivajadust arvestavate (inva-) WC-kohtade arv ja puudega inimestele mõeldud

parkimiskohtade arv. Samuti muudetakse olemasoleva andmevälja „Puuetega inimestele mõeldud

infrastruktuuri olemasolu“ sõnastust, asendades termini „puuetega inimesed“ terminiga „puudega

inimesed“. Senine vabatekstiväli „Puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri kirjeldus“

asendatakse struktureeritud loeteluga „Ligipääsetavuse infrastruktuur puudega inimestele“.

Muudatuse eesmärk on täiendada spordiehitiste alamandmekogu andmetega, mis kajastavad

puudega inimeste ligipääsetavust toetava taristu, nagu kaldteede, liftide, trepitõstukite,

basseinitõstukite, juhtteede ja muude ligipääsetavust parandavate lahenduste olemasolu. Varem

koguti neid andmeid vabatekstina, mistõttu olid need ebaühtlased ja raskesti võrreldavad.

Struktureeritud andmeväljad parandavad andmete kvaliteeti ning võimaldavad puudega inimestel

ning neid toetavatel ja nõustavatel organisatsioonidel lihtsamini leida sobivaid spordiehitisi. Muudatus ei laienda oluliselt kogutavate andmete ulatust, vaid muudab seni vabatekstina kogutud

teabe ühtselt struktureeritud andmeteks.

4

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete

loetelu“ 4. peatüki „Treenerite alamandmekogu“ punkti 5 „Treenerikutse tasemekoolitused“.

Koolituse liikide loetellu lisatakse paraspordi koolitus.

Muudatus viiakse sisse kooskõlas põhimääruse tekstis tehtud muudatustega ning tagab, et

treenerikoolituse andmekoosseis vastab koolituste tegelikule liigitusele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele.

Mõju kultuurile ja spordile Alates 2011. a riigi infosüsteemi kuuluva Eesti spordiregistri abil peetakse arvestust Eesti

spordiorganisatsioonide ja nende spordiharrastajate, treenerite ja sporditegevust juhendavate

treenerikutseta isikute, spordiobjektide, sportlasetoetuste ja -stipendiumide ning Eesti sportlaste

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle.

Eesti spordiregister on riigi keskne spordiandmekogu, mille andmeid kasutatakse spordivaldkonna

arengu jälgimiseks, analüüsimiseks, spordipoliitika kujundamiseks ning toetusmeetmete

kavandamiseks. Seetõttu on oluline, et registri andmekoosseis võimaldaks saada Eesti

spordisüsteemist kvaliteetseid, võrreldavaid ja ajakohaseid andmeid.

Eelnõuga täiendatakse spordiregistri andmekoosseisu, et saada senisest süsteemsem ülevaade

puudega harrastajate osalemise, treenerite paraspordialase ettevalmistuse ning spordiobjektide

ligipääsetavuse kohta.

Puudega harrastajate koondarvu kajastamine võimaldab saada võrreldavaid andmeid puudega

/vähenenud töövõimega isikute osalemise ulatuse kohta organiseeritud spordis erinevatel

spordialadel. Kogutud andmed toetavad kaasava spordikeskkonna kujundamist, paraspordi

arengusuundade kavandamist ning riiklike ja valdkondlike toetusmeetmete paremat sihitamist.

Mõju andmete esitajatele

Eelnõuga kaasnev täiendav halduskoormus spordiorganisatsioonidele on vähene. Puudega

harrastajate koondarvu Eesti spordiregistrisse esitamisel saab spordiklubi tugineda oma tegevuse

korraldamisel kasutatavale teabele või harrastajate vabatahtlikult esitatud teabele. Kui vajalik

teave puudub, saab spordiklubi selle kogumise korraldada oma tavapäraste

andmekogumisprotsesside raames. Näiteks võib spordiklubi võimaldada harrastajal liikmeks

registreerumisel või andmete uuendamisel vabatahtlikult märkida tuvastatud puude ja/või

vähenenud töövõime olemasolu. Registrisse esitatakse üksnes puudega harrastajate arv

koondarvandmetena.

5

Spordiobjektide andmete esitajate puhul ei kaasne olulist täiendavat halduskoormust, kuna

ligipääsetavust puudutavad andmed on üldjuhul andmekogus juba olemas.

Muudatuse rakendamisega kaasnev täiendav halduskoormus avaldub peamiselt esimesel

rakendamise aastal. Edaspidi muutub vastavate andmete esitamine iga-aastase aruandluse

tavapäraseks osaks.

Mõju volitatud töötlejale

Registri infosüsteemi muudatused kavandatakse tavapäraste arendustegevuste raames. Seetõttu

suureneb mõnevõrra Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus registri arendamise, uute

andmete kontrollimise ning andmete esitajate nõustamisega seoses. Suurem töökoormus kaasneb

peamiselt muudatuste rakendamise algusperioodil. Pärast uute andmete esmast kogumist

töökoormus normaliseerub ning registri tavapärane haldamine jätkub senises mahus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Vajalikud infosüsteemi

arendused tehakse Eesti spordiregistri tavapäraste arendus- ja haldustegevuste raames.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Infosüsteemi Ametile,

Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile ja Rahvusarhiivile. Eelnõu saadetakse arvamuse

avaldamiseks Eesti Paralümpiakomiteele.

Statistikaamet, Rahvusarhiiv ja Eesti Paralümpiakomitee kooskõlastasid eelnõu.

Sotsiaalministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni märkused ning ministeeriumi seisukohad

esitatud märkuste kohta on toodud seletuskirjale lisatud märkuste tabelis

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse

tegija

Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Sotsiaal-

ministeerium

Täname võimaluse eest esitada arvamus kultuuriministri 27. veebruari 2020. a

määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmise eelnõule. Toetame

spordiregistri täiendamist puudega harrastajate kohta koondandmete kogumise

võimalusega, kuna see aitab saada parema ülevaate puudega inimeste

osalemisest organiseeritud spordis ning loob eeldused teadlikumaks

spordipoliitika kujundamiseks ja paraspordi arendamiseks. Samuti võimaldab

see tulevikus edasi arendada spordialaliitude tegevustoetuse süsteemi.

Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega.

1. Eelnõu punkt 1 (p 14 lg 8 täiendamine). Teeme ettepaneku laiendada

puudega harrastaja mõistet selliselt, et see ei hõlmaks üksnes tuvastatud puude

raskusastmega isikuid. Kuigi ühtse ja selge definitsiooni kehtestamine on

mõistetav ning toetab andmete võrreldavust, võib kavandatud määratlus jääda

kitsaks, sest kõigil olulise terviseseisundist tuleneva tegevuspiiranguga

inimestel ei ole puude raskusastet tuvastatud. Seejuures võiks andmekogumisel

eristada tegevuspiiranguga inimesi ning märkida eraldi, kas isikul on

tuvastatud puue ja/või vähenenud töövõime. Sotsiaalministeeriumi

kordusuuringus on mõisted ja andmekogumine eristatud selliselt:

Välispoliitika raport. Lisaks märgime, et seletuskirja kohaselt kogutakse

andmeid inimese vabatahtlikult esitatud teabe alusel. Sellisel juhul kaasneb

andmetega paratamatult teatav ebatäpsuse risk, kuna inimestel ei pruugi alati

olla selge, kas neil on tuvastatud puude raskusaste, vähenenud töövõime või

mõni muu staatus (nt on endiselt nö vana süsteemi järgi 40-100% töövõimetuse

otsusena inimesi, kellest osad nimetavad end ise tähtajatu invaliidsuspensioni

saajaks). Seetõttu ei pruugi üksnes tuvastatud puude olemasolule tuginev

definitsioon tagada kõige täpsemat ega täielikumat ülevaadet terviseseisundist

tingitud piirangutega inimeste osalemisest spordis. Soovitame kaaluda laiemat

lähenemist, mis hõlmaks ka tegevuspiiranguga inimesi.

2. Palume eelnõu saata arvamuse avaldamiseks ka Eesti Puuetega Inimeste

Kojale.

Arvestatud osaliselt.

Mõiste sisustamisel on lähtutud puude ametlikust

määratlusest puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse § 2 lõike 1 kohaselt ning Eesti

spordiregistri spordiklubi harrastaja mõistest.

Lisaks on laiendatud puudega harrastaja mõistet

selliselt, et see ei hõlmaks üksnes tuvastatud puude

raskusastmega isikuid, vaid ka vähenenud

töövõimega isikuid. Laiemat lähenemist, mis

hõlmaks ka tegevuspiiranguga inimesi lisaks

tuvastatud puudega või vähenenud töövõimega

isikutele käesolevas eelnõus ei toetata.

Puudega harrastaja on spordiregistri põhimääruse

tähenduses isik, kellel on tuvastatud puue või

vähenenud töövõime ja kelle tegevused või

toimingud spordi harrastamisel on püsivalt

piiratud.

AKI 1. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse põhimääruse lisa 1 ning lisatakse

sporditulemuste alamandmekogusse uus andmeväli „võistlusklass“.

Arvestatud. Võistlusklassi andmete kogumine on

eelnõust välja jäetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Seletuskirja järgi on täiendamine vajalik parasportlaste võistlustulemuste

kajastamiseks, kuna paraspordis tuleb tulemuste võrreldavuse tagamiseks

arvestada sportlasele rahvusvahelise klassifikatsioonisüsteemi alusel määratud

võistlusklassi. Samas paistab, et rahvusvaheline paraspordi

klassifikatsioonisüsteem ei kujuta endast lihtsalt võistluskorralduslikku

liigitust. Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee selgituse kohaselt eeldab

paraspordis võistlemine terviseseisundist tulenevat püsivat kvalifitseeruvat

kahjustust ning klassifikatsiooni eesmärk on rühmitada sportlased

võistlusklassidesse selle järgi, kuidas kahjustus mõjutab konkreetse spordiala

sooritust. Seega, kui sportlase nimele ja võistlustulemusele lisandub ka

võistlusklass, siis võib see anda teavet sportlase terviseseisundi või

funktsionaalse piirangu kohta. Oleme oma varasemas arvamuses1 juba

juhtinud Kultuuriministeeriumi tähelepanu sellel, et ainuüksi sportlase

osalemine paraolümpiamängudel annab teavet tema terviseseisundi kohta, mis

tähendab, et tegemist on terviseandmetega ehk IKÜM2 artikli 9 lõike 1

tähenduses eriliiki isikuandmetega. Siinjuures peame vajalikuks juhtida

tähelepanu andmekogu asutamist puudutavale volitusnormile. Nimelt näeb

spordiseaduse (SpS) § 61 lõige 5 ette, et spordi andmekogu kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama paragrahvi lõige 7

võimaldab põhimääruses sätestada andmekogusse kantavate andmete, sh

isikuandmete täpsema koosseisu, säilitamise täpsema tähtaja, andmetele

juurdepääsu ja andmete väljastamise korra ning muud andmekogu pidamiseks

vajalikud tingimused. Seega võimaldab volitusnorm seaduses ette nähtud

andmekoosseisu põhimääruses täpsustada, kuid ei anna alust lisada

põhimääruse tasandil uut sisuliselt eriliiki isikuandmete kategooriat, kui sellist

andmetöötlust ei ole seaduses piisavalt selgelt ette nähtud. SpS § 61 lõike 6

punkt 5 sätestab sportlase kohta kogutavate isikuandmetena sportlase nime,

isikukoodi ja tema sporditulemuse, kuid puude andmeid, terviseandmeid,

funktsionaalse piirangu andmeid ega võistlusklassi selles loetelus eraldi

nimetatud ei ole. Antud juhul jääbki selgusetuks, kas võistlusklassi puhul on

tegemist sporditulemuse n-ö tehnilise täpsustusega või on tegemist eraldi

andmekategooriaga, mis võib avaldada teavet sportlase terviseseisundi või

funktsionaalse piirangu kohta. Viimasel juhul ei pruugi põhimääruse tasand

olla sellise andmetöötluse reguleerimiseks piisav. Seega tuleks uuesti hinnata,

kas võistlusklass on terviseandmeid kaudselt avaldav andmeväli, millisel

Kaalume spordiseaduses andmekogu puudutava

regulatsiooni täpsustamist, seda eriti isikuandmete

töötlemise osas.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

õiguslikul alusel seda isikustatud kujul töödeldakse, kas seda avalikustatakse

koos sportlase nime ja tulemusega, kui kaua seda avalikustatakse ning kas

selline avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne. Seejärel täiendada

seletuskirja analüüsiga võistlusklassi õigusliku olemuse kohta ning vajadusel

täiendada seaduse tasandi regulatsiooni.

2. Kehtiva põhimääruse § 5 kohaselt on andmekogu turbeaste madal ning

turvaklass K1T1S1. Leiame, et kui andmekogus töödeldakse andmeid, mis

otseselt või kaudselt kajastavad sportlase terviseseisundit, siis ei ole piisav

piirduda senise turvaklassi kordamisega ilma täiendava analüüsita. Turvaklassi

küsimus ei ole üksnes tehniline infoturbe küsimus, vaid osa isikuandmete

töötlemise vajalikkuse, proportsionaalsuse ja kaitsemeetmete hindamisest.

Andmekaitse Inspektsiooni koostatud andmekogude juhendis (lk 14) on

selgitanud, et ühe andmekogu erinevatel andmeliikidel võib olla erinev

turvaklass ning eriliiki isikuandmete töötlemisel tuleks määrata teabe

konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks vähemalt S2. Samuti on Justiits- ja

Digiministeeriumi juhises (JDM juhis) selgitatud, et eriliiki isikuandmete

töötlemine kuulub selliste olukordade hulka, kus isikuandmete

töötlusprotsessidega kaasnev riive on suur ning seaduse tasandi regulatsioon

peab olema täpsem. Samuti on JDM juhises märgitud, et eriti tundlike andmete

puhul, näiteks terviseandmed, tuleks seaduses ette näha, kellel on juurdepääs

andmekogu andmetele, millises ulatuses ning kellele andmekogust andmeid

väljastatakse. Lisaks rõhutab JDM juhis, et kui töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, tuleb ette näha täiendavad kaitsemeetmed andmesubjekti

õiguste kaitseks ning pelgalt eriliiki isikuandmete töötlemise õiguse andmisest

ei piisa. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada hinnanguga, kas

spordiregistri praegune turvaklass K1T1S1 on piisav olukorras, kus

andmekogus töödeldakse või hakatakse töötlema andmeid, mis otseselt või

kaudselt kajastavad sportlase terviseseisundit. Kui võistlusklassi või muude

paraspordiga seotud andmete töötlemine võimaldab teha järeldusi isiku

terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta, tuleb vähemalt nende

andmeliikide või andmekogu vastava alamregistri konfidentsiaalsuse

turvaosaklass üle vaadata ning põhjendada, miks ei kohaldata vähemalt S2

taset.

Võistlusklassi andmete kogumisest käesoleva eelnõu

raames loobutakse. Andmekogus ei ole muid eriliigilisi

isikuandmeid. Parasportlaste võistlustulemused on

avalikud ja leitavad võistlusprotokollides. Kaalume

spordiseaduses andmekogu puudutava regulatsiooni

täpsustamist, seda eriti isikuandmete töötlemise osas ja

sel juhul analüüsime ka turbeastme tõstmist.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

3. SpS § 61 lõike 3 punkt 4 võimaldab spordi andmekogus koguda, töödelda,

avalikustada ja säilitada sporditulemusi toetuste eraldamise otsuste tegemiseks,

Eesti spordi arengu toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks. Sama

paragrahvi lõike 61 kohaselt säilitatakse sporditulemusi tähtajatult. Siinjuures

peame vajalikuks rõhutada, et sporditulemuste tähtajatu säilitamine ei tähenda

automaatselt kõigi sporditulemusega seotud andmete tähtajatu avalikustamise

lubatavust. Säilitamine ja avalikustamine on eraldiseisvad isikuandmete

töötlemise toimingud ning mõlema puhul tuleb hinnata eesmärki, ulatust,

kestust ja proportsionaalsust. Oleme oma varasemas arvamuses märkinud, et

tähtajatu andmete avalikustamine tähendab intensiivset riivet isiku

privaatsusele ning nõuab põhjalikku põhjendamist. Ka JDM juhise kohaselt

tuleb isikuandmete avalikustamisel ette näha avalikustamise eesmärk,

avalikustatavate isikuandmete kategooriad ja tähtaeg. Juhise järgi tuleb juhul,

kui andmekogus tehakse avalikkusele kättesaadavaks isikuandmeid, sätestada

isikuandmete avaldamise eesmärk, milliseid isikuandmeid avalikustatakse

ning kui kaua isikuandmeid avaldatakse. Seega, kui eelnõuga lisatav

võistlusklass loetakse sporditulemuse osaks, tuleb selgitada, kas sellele laieneb

SpS § 61 lõikes 61 sätestatud sporditulemuste tähtajatu säilitamine. Samuti

tuleks selgitada, kas võistlusklass avalikustatakse koos sportlase nime ja

tulemusega ning kas avalikustamine on ajaliselt piiratud. Kui ajalist piirangut

ei ole, siis tuleb selle puudumist põhjalikult ka põhjendada. Palume eelnõu

seletuskirjas eristada sporditulemuste kogumine, säilitamine ja avalikustamine

ning esitada iga töötlemistoimingu kohta eraldi eesmärgi, ulatuse ja tähtaja

põhjendus, sh võistlusklassi osas.

Teadmiseks võetud. Kaalume spordiseaduses

andmekogu puudutava regulatsiooni täpsustamist, seda

eriti isikuandmete töötlemise osas.

4. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse andmekogus andmete säilitamist.

Muudatuse kohaselt antakse arhiiviväärtusega andmed üle Rahvusarhiivile

ning isikuandmed, millele on määratud säilitustähtaeg, anonüümitakse pärast

säilitustähtaja möödumist ja arhiiviväärtusega andmete üleandmist

Rahvusarhiivile. Seletuskirjas on märgitud, et Rahvusarhiiv hindas 2026. aasta

jaanuaris spordiregistris sisalduva teabe arhiiviväärtuslikuks ning

hindamisotsuse kohaselt antakse arhiiviväärtuslik teave Rahvusarhiivile üle

anonüümimata kujul vastavalt kokkulepitud välbale. Leiame, et seletuskirjas

ei ole piisavalt selgitatud, millised konkreetsed andmekategooriad on

arhiiviväärtuslikud, kas arhiiviväärtus hõlmab ka paraspordiga seotud

andmeid, sh võistlusklassi andmeid, millal toimub anonüümimine ning mida

Arhiiviväärtuslikuks loeti Eesti Spordiregister

tervikuna. Põhjenduste kohaselt: Rahvusarhiivil on

pikaajaline spordiajalugu dokumenteeriva teabe

kogumistraditsioon. Spordiajaloo püsiv talletamine

võimaldab rahuldada kõrget uurijahuvi spordialaste

allikate suhtes. Arhiiviväärtuse andmisel on võetud

arvesse asjaolu, et spordiklubide, maakonna

spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste puhul

on tegemist sihtasutuste ja mittetulundusühingutega,

mis pole suuremas osas arhiivimoodustajad, st nende

tegevuse käigus loodavat teavet Rahvusarhiiv ei kogu.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

anonüümimine spordiregistri kontekstis tegelikult tähendab. Andmekaitse

Inspektsioon on oma varasemas arvamuses anonüümimise kohta selgitanud, et

isikuandmed on anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui andmekogus olevaid

andmeid ei saa konkreetse isikuga või tema tegevustega siduda, grupeerida või

isikupõhiselt eristada ehk isikustatud kujule tagasi viia või tuvastada koos

muude andmetega nende põhjal konfidentsiaalset teavet. Samas arvamuses on

selgitatud, et kui isikuandmete töötlemine toimub viisil, et andmeid ei ole enam

täiendavat teavet kasutamata võimalik seostada konkreetse andmesubjektiga,

on tegemist pseudonüümitud andmetega ning pseudonüümitud isikuandmete

töötlemisele kohalduvad jätkuvalt IKÜM nõuded, sh nõue määrata andmete

säilitamiseks tähtaeg. Palume seletuskirja kindlasti täiendada selgitusega,

millised andmed antakse Rahvusarhiivile üle ning kuidas eristatakse

anonüümimist pseudonüümimisest.

Hindamisel veenduti, et Eesti spordielu eri

valdkondades (tippsport, harrastussport, spordi

korraldus ja juhtimine ning sporditaristu) toimuvaid

arenguprotsesse kajastavad andmed kogutakse

süstemaatiliselt Eesti spordiregistrisse. Seega on

registrisse koondatud teabel suur uurimispotentsiaal,

võimaldades tulevikus uurida ja analüüsida nii spordi

arengut kui ka selle mõju ühiskonnale, kultuurile ning

rahva tervisele

Arhiiviväärtuslikkus hõlmab ka parasportlaste

sporditulemusi. Võistlusklassi andmete kogumisest

käesoleva eelnõu raames loobutakse.

Kaalume spordiseaduses andmekogu puudutava

regulatsiooni täpsustamist, seda eriti isikuandmete

töötlemise osas.

5. Kehtiva põhimääruse § 4 kohaselt on andmekogusse kantud andmetel

informatiivne tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Oleme oma

varasemas arvamuses märkinud, et selline säte on sisutühi, kuna asutus lähtub

igal juhul oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks

andmekogu pidamisel mõtet. Eristada tuleb üksnes neid juhte, kus seadusest

tulenevalt on andmekogu andmetel kolmandate isikute suhtes konstitutiivne

tähendus ning soovitasime sätte põhimäärusest eemaldada. Kuna § 4 on

kehtivas põhimääruses jätkuvalt alles, palume varasemat märkust uuesti

kaaluda. Kui sättel puudub iseseisev regulatiivne väärtus, tuleks see

põhimäärusest välja jätta või sõnastada ümber selliselt, et see ei jätaks eksitavat

muljet andmekogusse kantud andmete tegeliku kasutamise kohta.

Arvestatud, vastav säte tunnistatakse kehtetuks.

6. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirjas käsitletakse mõju

spordivaldkonnale, andmete esitajatele ja volitatud töötlejale, kuid

andmekaitsealane mõjude analüüs on ebapiisav. JDM juhise kohaselt tuleb

eelnõude puhul hinnata, kas on vajalik koostada andmekaitsealane

mõjuhinnang ja vajadusel see koostada. Juhises on selgitatud, et mõjuhinnang

on vajalik juhul, kui isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja

eesmärgid võivad tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele

Kaalume spordiseaduses andmekogu puudutava

regulatsiooni täpsustamist, seda eriti isikuandmete

töötlemise osas, võttes arvesse JDMi juhises toodud

selgitusi.

Võistlusklassi andmete kogumisest käesoleva eelnõu

raames loobutakse.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

ja vabadustele. Arvestades, et eelnõu puudutab puudega inimeste ja

parasportlastega seotud andmeid ning lisatav võistlusklass võib vähemalt

teatud juhtudel anda teavet terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta,

tuleks seletuskirjas selgitada, kas andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise

vajadust hinnati ning millisele järeldusele jõuti. Kui mõjuhinnangut ei peetud

vajalikuks, tuleks seda seletuskirjas põhjendada.

Kokkuvõtvalt rõhutame, et eelnõu ei saa käsitada üksnes spordistatistika

tehnilise täpsustamisena. Kui andmekogusse lisatakse andmeid, mis võivad

avaldada teavet isiku terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta, peavad

töötlemise õiguslik alus, eesmärk, ulatus, säilitamine, avalikustamine ja

kaitsemeetmed olema selgelt ning veenvalt põhjendatud. Ilma nimetatud

täiendusteta ei ole võimalik hinnata, kas eelnõu jääb spordiseaduses toodud

volitusnormi piiridesse ning on kooskõlas IKÜM-st tulenevate

eesmärgipärasuse, minimaalsuse, säilitamise piirangu ja usaldusväärsuse

põhimõtetega.

Rahvusarhiiv Tutvusime Rahvusarhiivis Eesti spordiregistri põhimääruse muutmise

eelnõuga, eriti punktiga 4, mis täpsustab arhiiviväärtuslike registriandmete

säilitamist ja andmete anonümiseerimist. Meie hinnangul on see kooskõlas

arhiiviseaduse sätetega ning ettepanekuid sõnastuse muutmiseks meil pole

Teadmiseks võetud

Statistikaamet Tutvusime nimetatud eelnõuga ja saame kinnitada, et täiendavaid

kommentaare eelnõu teksti osas pole.

Statistikaamet avaldab sporditegevusega seotud andmeid

kultuuriministeeriumi tellimusel ning praegused kavandatavad muudatused

juba toodetava statistika protsessi ei mõjuta. Mõju võib esineda siis, kui

soovitakse tellida uusi andmetabeleid

Teadmiseks võetud