Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 03.09.2026 nr 2-5/26-01700,

9.17.1/26-0313/-2T

Meie 14.09.2026 nr 11-3.1/3583-2

COM(2026) 366 Proposal for a

COUNCIL DECISION on the

signing, on behalf of the European

Union, of the additional Protocol to

the Council of Europe Convention on

Laundering, Search, Seizure and

Confiscation of the Proceeds from

Crime and on the Financing of

Terrorism

Käesolevaga esitame Rahandusministeeriumi seisukoha Rahapesu ning kriminaaltulu

avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa

Nõukogu konventsiooni protokolli ettepaneku nr 366 kohta.

Toetame rahvusvahelise koostöö arendamist ja lihtsustamist ühiste reeglite abil ning jagame

seisukohta, et kriminaaltulu avastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks peavad

liikmesriigid tegema igakülgseid pingutusi õiglase eesmärgi saavutamiseks.

Analüüsisime protokollis olevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda

puudutavaid sätteid kehtiva siseriikliku õiguse kontekstis. Teeme nende osas allolevad

märkused, mida tuleks dokumendi ratifitseerimisel arvesse võtta.

Protokolli artikli 2 lõike 1 punktides b ja c nimetatud mõisted erinevad Eesti siseriiklikus

õiguses ning Euroopa Liidu määrustes kasutavatest mõistetest. Eestis ei ole enam kasutusel

virtuaalvääringu ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja mõisted. EL määruse 2023/1114 (MiCA)

ja alates 10.07.2027. aastast ka EL määruse 2024/1624 (AMLR) rakendamise tõttu tuleb

kasutada mõisteid "krüptovara" ja "krüptovarateenuse osutaja" ning vastavad muudatused on

tehtud ka krüptovaraturu seaduses.

Protokolli artikli 4 järgi peab olema võimalik konfiskeerida vara, mille puhul kohus on kindlaks

teinud, et see on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, kuid pole tehtud süüdimõistvat

kohtuotsust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) reguleerib

halduskonfiskeerimist (konfiskeerimine kriminaalmenetluses kuulub Justiits- ja

Digiministeeriumi valdkonda). RahaPTS'is olev halduskonfiskeerimise regulatsioon on üsna

kitsas ja ei vasta protokollis olevale regulatsioonile, eelkõige süüdimõistva kohtuotsuseta

konfiskeerimise võimalusele, kui on tuvastatud, et vara on saadud kuriteo tulemusena.

RahaPTS näeb ette, et Rahapesu Andmebüroo võib seada rahapesu või terrorismi rahastamise

kahtluse korral varale käsutuspiirangu (RahaPTS § 57 lg 1). Kui ühe aasta jooksul pärast vara

käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara

2

tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või

prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur

taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks (RahaPTS § 57 lg 7). Seega on

võimalik praegu RahaPTS'i alusel kuriteokahtlusega vara riigi omandisse kanda vaid väga

piiratud juhtudel ning RahaPTS’i regulatsioon ei vasta protokolli artiklile 4. Toetame omalt

poolt halduskonfiskeerimise instituudi laiendamist.

Esitame märkuse protokolli artikli 10 sõnastuse osas. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

seaduse §-ga 57 on reguleeritud Rahapesu Andmebüroo õigus rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu

andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatamiseks või kontole, kontol olevale

varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või

terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kehtestamiseks. Viidatud sättes

ei ole expressis verbis nähtud ettevõimalust ärisuhte peatamiseks või keelamiseks. Ärisuhte

monitoorimise ülesanne on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes

kohustatud isiku ülesanne, millega kaasneb ka kohustus ärisuhe teatud kahtluste tekkimisel

lõpetada või rakendada kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Rahapesu Andmebüroole ja

Finantsinspektsioonile on antud pädevus rakendada sunnimeetmeid, et sundida kohustatud

isikut vastavaid meetmeid rakendama, kuid kehtivates õigusaktides puuduvad meetmed, mis

võimaldaksid Rahapesu Andmebürool ärisuhte peatamise või keelamise.

Siseriiklikult puudub efektiivne mehhanism, mis võimaldaks tõhusat ja vahetut eesmärgi

saavutamist ning vastava kohustuse ette nägemine eeldaks Rahapesu Andmebüroo volituste

täpsustamist. Tuleb kaaluda, kas silmas peetav eesmärk ei oleks jätkuvalt saavutatav senise

tehingukeelu kehtestamise õigusega, et ära hoida ka segadus, mis võib tuleneda asjaolust, et

Rahapesu Andmebürool tuleb asuda kaalutlema, millisel juhul on tegemist ärisuhtega rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.

Protokolli artikli 22 osas märgime, et hetkel ei ole siseriiklikus õiguses Rahapesu

Andmebüroole ettenähtud õigust tehingute jälgimise juhise kehtestamiseks, küll aga tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1640 liikmesriikidele kohustus selline

õigus ette näha. Sellest tulenevalt on vastav säte sõnastamisel Rahandusministeeriumi

koostatavas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõus, mis tuleb

seadusena vastu võtta 2027. aasta suvel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Põder

Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja

Liina Malm 5854 7865

[email protected]