Vastuvõtmise kuupäev : 14/09/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

08/09/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1381330.6 HU

Eelotsuse asi C-805/26

Rossmann Magyarország

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Kúria - Ungari)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

István Illéssy

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 14/09/2026

Tõlge C-805/26 – 1

Kohtuasi C-805/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

17. juuli 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Kúria (Ungari kõrgeim kohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

30. juuni 2026

Kaebaja ja kassaator kassatsioonimenetluses:

Rossmann Magyarország Kft.

Vastustaja ja vastustaja kassatsioonimenetluses:

Fejér Vármegyei Kormányhivatal (Fejéri komitaadi valitsusasutus,

Ungari)

[…]

Kohtuotsus, mille on teinud

Kúria (Ungari kõrgeim kohus)

kassatsioonikohtuna

[…][…]

Kaebaja: Rossmann Magyarország Kft.

[…]

[…][…]

Vastustaja: Fejér Vármegyei Kormányhivatal

(Fejéri komitaadi valitsusasutus,

Ungari)

[…]

[…][…]

Vaidluse ese: kaebus, mis on esitatud tarbijakaitse

valdkonnas tehtud haldusotsuse […]

peale

ET

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

2

[…][…]

Kassaator: kaebaja […]

Resolutsioon

Kúria (Ungari kõrgeim kohus) esitab Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluse

järgmistes küsimustes:

1. Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 49 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta

direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artikli 14 lõiget 1

ja artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et nendega on kooskõlas riigisisene

õigusnorm, millega nõutakse hädaolukorrale tuginedes ja trahvi

ähvardusel niisugustelt apteegikaupade jaemüüjatelt, kelle netokäive

aastas on suurem kui miljard Ungari forintit, et teatavate

tootekategooriate kasumimarginaal ei oleks suurem eelmisel perioodil

nende toodete suhtes kohaldatud keskmisest kasumimarginaalist ega

ületaks 15%, ning milles neile on kehtestatud nimetatud toodete laos

hoidmise kohustus?

2. Kas liidu õiguse põhimõtetest tuleneb, et haldusotsuse õiguspärasust

analüüsiv kohus peab tegema korralduse tasuda viivis, kui ta on

määranud, et liidu õigusega vastuolus olevale õigusnormile tugineva

haldusotsusega määratud trahvisumma tuleb tagastada, isegi kui

konkreetsele kohtuasjale kohaldatavas valdkondlikus haldusnormis ei

ole viivise õigusliku aluse ja määra kohta mitte midagi sätestatud ning

nimetatud viivise nõudmine eraldi menetluses ei muuda liidu õigusest

tulenevate õiguste teostamist kaebaja jaoks oluliselt keerulisemaks?

[…] [riigisisese menetlusõiguse kaalutlused]

Põhjendus

Põhikohtuasja asjaolud

[1] Vastustajast tarbijakaitseamet määras 11. septembri 2025. aasta otsusega

[…] kaebajale, kes on apteegikaupade jaemüüja, kelle 2023. aasta käive oli

suurem kui miljard Ungari forintit (HUF), tarbijakaitse valdkonnas 5 miljoni

forinti suuruse rahatrahvi.

[2] Otsuse põhjenduse kohaselt viidi 20. mail 2025 ühes kaebaja kaupluses […]

[Ungaris] läbi kohapealne kontroll. Kontrolli päeval oli toote „foolium

RUBIN 30 m“, mille tootekood on 73206, müügihind 816 forintit. Toote

arvega tõendatud ostuhind oli 1,2123 eurot (EUR), mis on 485,26 forintit.

ROSSMANN MAGYARORSZÁG

3

Vastustaja tuvastas, et kaebaja kohaldatav kasumimarginaal oli kõrgem kui

15% ja kaebaja oli seeläbi rikkunud valitsuse 8. mai 2025. aasta

määruse 93/2025 apteegikaupade hinna alandamiseks vajalike meetmete

kohta (a drogériai termékek árának csökkentése érdekében szükséges

intézkedésekről szóló 93/2025. (V. 8.) Korm. rendelet; edaspidi „valitsuse

määrus“) § 2 lõike 1 punkti b. Vastustaja selgitas, et õigusnormis – valitsuse

määruse § 4 lõike 2 punkt a – on sätestatud, et kõnealuse rikkumise puhul

tuleb kohaldada rahatrahvi, mille summa on õigusnormis täpselt kindlaks

määratud. Vastustaja märkis, et valitsuse määruse § 4 lõike 3 kohaste eriliste

asjaolude esinemine ei olnud tõendatud.

[3] Kaebaja vaidlustas vastustaja otsuse halduskohtumenetluses, mille

tulemusena tühistas Veszprémi Törvényszék (Veszprémi kohus, Ungari)

esimese astme kohtuna 13. märtsi 2026. aasta lõpliku kohtuotsusega […]

nimetatud otsuse ja määras, et vastustaja peab viima läbi uue menetluse.

[4] Esimese astme kohus jättis oma lõpliku kohtuotsuse põhjendustes

rahuldamata kaebaja poolt menetluse käigus esitatud taotlused esitada

Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) eelotsusetaotlus.

Esimese astme kohus leidis, et kaebaja kaebus ei sisaldanud ühtegi osa, mis

oleks käsitlenud liidu õiguse tõlgendamist või kohaldamist; kaebaja palus

üksnes tuvastada, et asjaomased Ungari õigusnormid on liidu õiguse

aluspõhimõtetega vastuolus. Riigisisese õiguse tõlgendamine ei kuulu siiski

mitte Euroopa Kohtu, vaid liikmesriigi kohtute pädevusse. Kaebaja oli oma

kaebuses mõistnud hukka leebema karistuse määramata jätmise, hoiatuse

tegemata jätmise ja selle, et vastustaja on rikkunud temal lasuvat

põhjendamiskohustust. Kohtuvaidluses ei olnud vaja liidu õigust kohaldada

ja kohtul oli võimalik lahendada käsitletav õigusküsimus liidu õigust

kohaldamata.

[5] Esimese astme kohus märkis, et valitsuse määruse § 4 lõikes 3 ette nähtud

hoiatuse kohaldatavuse analüüsi tulemus on vastustaja otsuse põhjenduses

esitatud lühidalt ühe lausega. Asjaomaseid tuvastatud faktilisi asjaolusid ja

nendest tehtud järeldusi selles siiski isegi ei mainita. Eelnevat menetlust

käsitlevast toimikust ega otsuse põhjendusest ei nähtu, et vastustaja oleks

analüüsinud, kas esinesid erilised asjaolud, mis õigustaksid rikkumist, ning –

kui ta analüüsis neid –, millised need olid ja miks neid ei olnud võimalik

kohaldada. Samuti ei ole märgitud, et ta oleks palunud kaebajal oma

asjaolude selgitamise kohustuse raames anda selle küsimusega seoses ütlusi.

Kohus selgitas, et vastustaja esitas [kohtu]menetluse käigus üksikasjalikud

väited, ent otsuse ebapiisavat põhjendust ei ole võimalik [kohtu]menetluse

käigus heastada ning nimetatud otsus ei saa olla sisulise kontrolli esemeks.

Seetõttu ei olnud kohtul võimalik teha hoiatuse kohaldatavuse kohta otsust.

[6] Esimese astme kohus määras menetluse kordamise osas, et vastustaja peab

tegema uue otsuse, milles ta tuvastab trahvi õiguslikuks aluseks olnud

faktiliste asjaolude esinemise – eelkõige asjaolu, et kaebaja ei ole rikkumise

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

4

toimepanemist eitanud – ning selgitab välja, kas valitsuse määruse § 4

lõikes 3 ette nähtud hoiatuse kohaldamise tingimused olid täidetud ja kas

esines erilisi asjaolusid, mis toetaksid hoiatuse kohaldamise võimalust.

[7] Kaebaja on kassatsioonkaebuses palunud tühistada lõpliku kohtuotsuse ning

kohustada esimese astme kohut asja uuesti menetlema ja tegema uue otsuse.

[8] Kaebaja väidab, et esimese astme kohus jättis – kaebaja arvates ekslikult –

rahuldamata kaebaja taotlused esitada eelotsusetaotlus ning tugines oma

otsuses ekslikult valitsuse määruse sätetele. Kaebaja leiab, et nimetatud

kohus järeldas vastupidiselt toimiku sisule, et tema kaebuses ei olnud ühtegi

väidet, millega ta vaidlustaks otsuse õigusliku aluse või kohaldatud

õigusnormide kooskõla liidu õigusega. Kaebaja viitab esimese astme kohtule

esitatud taotlustes, millega paluti eelotsusetaotluse esitamist, märgitule.

Kaebaja rõhutab, et kohtuasjas C-557/23, Spar Magyarország tehtud

Euroopa Kohtu otsuse, kohtuasjas C-658/24, Penny Market, mille

menetlemine on Euroopa Kohtus pooleli, esitatud kohtujuristi ettepaneku

ning kohtuasjas C-840/25, Penny Market II ja kohtuasjas C-10/26, Lidl

Magyarország esitatud eelotsuse küsimuste tõttu on kohtuasja

lahendamiseks vaja tõlgendada liidu õigust. Kaebaja märgib, et nimetatud

kohtuasjades oli samuti vajalik tõlgendada liidu õigust seoses rea Ungari

õigusnormidega, mis sarnanevad valitsuse määrusele ja mõjutavad

jaekaubandust. Kaebaja väidab samuti, et Euroopa Komisjon on esitanud

Ungarile kasumimarginaalide piiramise meetmetega seotud

rikkumismenetluste – nr INFR(2025) 2052 ja INFR(2025) 2102 – raames

kaks ametlikku kirja, mis põhjendavad samuti vajadust analüüsida valitsuse

määruse sätete kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELTL“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri

2006. aasta direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul

(edaspidi „teenuste direktiiv“).

[9] Vastustaja palus oma vastuses kassatsioonkaebusele lõpliku kohtuotsuse

jõusse jätmist.

[10] Vastustaja märgib, et ta tegi 20. mail 2026 lõpliku kohtuotsuse alusel

kaebaja kohta uue otsuse, mis sisaldab hoiatust ja kohustab teda [rikkumist

lõpetama]. Korratud haldusmenetluses esitas kaebaja avalduse, milles ta ei

vaielnud rikkumise esinemisele vastu, pooldasvõimalust, et teda karistatakse

hoiatuse ja [rikkumise lõpetamise] kohustusega ning tegi ettepaneku sõlmida

asutusega kokkulepe. Vastustaja märgib, et kaebaja avalduses ei tõstatatud

küsimust, et analüüsitavad õigusnormid võivad olla liidu õigusega vastuolus.

Kohaldatavad riigisisesed õigusnormid

[11] Valitsuse määruse – mis kehtis 19. maist 2025 kuni 13. maini 2026 ning on

käesoleva vaidluse eseme puhul kohaldatav – põhjenduse 1 kohaselt on

ROSSMANN MAGYARORSZÁG

5

nimetatud määruse eesmärk vähendada Ungari leibkondade kaitseks

apteegikaupade hinda.

[12] Valitsuse määruse § 1 lõikes 1 on ette nähtud, et kuni kestab hädaolukord

valitsuse 28. oktoobri 2022. aasta määruse 424/2022, mis käsitleb

eriolukorra väljakuulutamist, arvestades relvakonflikti ja

humanitaarkatastroofi Ukraina territooriumil, et ennetada selle olukorra

tagajärgi Ungaris ja tulla nendega toime, ning kehtestab teatavad

erakorralised õigusnormid (az Ukrajna területén fennálló fegyveres

konfliktusra, illetve humanitárius katasztrófára tekintettel, valamint ezek

magyarországi következményeinek az elhárítása és kezelése érdekében

veszélyhelyzet kihirdetéséről és egyes veszélyhelyzeti szabályokról

szóló 424/2022. (X. 28.) Korm. rendelet), tähenduses, kohaldatakse

1997. aasta CLV seadust tarbijakaitse kohta (a fogyasztóvédelemről szóló

1997. évi CLV. törvény; edaspidi „tarbijakaitseseadus“), 2005. aasta

CLXIV seadust kaubanduse kohta (a kereskedelemről szóló 2005. évi

CLXIV. törvény; edaspidi „kaubandusseadus“), 2011. aasta CXCIV seadust

Ungari majandusliku stabiilsuse kohta (a Magyarország gazdasági

stabilitásáról szóló 2011. évi CXCIV. törvény; edaspidi „Ungari

majandusliku stabiilsuse seadus“), 2016. aasta CL seadust avaliku halduse

üldise korralduse kohta (az általános közigazgatási rendtartásról szóló

2016. évi CL. törvény) ja 2017. aasta CXXV seadust halduskaristuste kohta

(a közigazgatási szabályszegések szankcióiról szóló 2017. évi

CXXV. törvény; edaspidi „halduskaristuste seadus“) koos nimetatud

määruses ette nähtud erandite ja täiendavate sätetega.

Sama §-i lõikes 2 on esitatud hulk mõisteid. Nimetatud määruses

kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „kasumimarginaal“ on vähendatava ja vähendaja vahe, millele on

lisatud tarnija allahindlus;

2. „tarnija allahindlus“ on mis tahes lepinguline allahindlus, mis on

toote müügiga kaudselt seotud, mida ei kanta arvele ja mis antakse

kauplejale tagantjärele vastavalt 2000. aasta C seaduse

raamatupidamise kohta (a számvitelről szóló 2000. évi C. törvény)

§ 77 lõikele 7, samuti vastusooritus, mille kaupleja teeb tarnijale toote

tarnimisega seotud teenuse eest niivõrd, kuivõrd see on seotud toote

tarnimisega;

3. „kaupleja“ on isik, kelle põhitegevusala on tegevusalade

statistilise klassifikaatori kohaselt „47.75 – Kosmeetika- ja

hügieenitoodete jaemüük“ ja kelle netokäive oli kooskõlas 2020. aasta

XLV seadusega jaemüügimaksu kohta (a kiskereskedelmi adóról szóló

2020. évi XLV. törvény) 2023. aastal enam kui miljard Ungari forintit;

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

6

4. „vähendatav“ on jaemüügihind, mis ei sisalda tootele

kohaldatavat maksusummat;

5. „vähendaja“ on tarnija poolt arvele märgitud tarnehind või kui

kaupleja toodab ise, siis tegevusega seotud üldkulusid sisaldav

omahind;

[…].

[13] Valitsuse määruse § 2 lõikes 1 on sätestatud, et kauplejad peavad kõigis

kauplustes – või postimüügi korral kõigil platvormidel, kus

müügitegevusega tegeletakse – kohaldama 1. lisas loetletud

tootekategooriatele kasumimarginaali, mis

a) ei tohi ületada 2025. aasta jaanuaris kohaldatud keskmist

kasumimarginaali ja

b) ei tohi ületada 15%.

[…] [analoogne säte juhuks, kui kaupleja ei ole asjaomast toodet

jaanuaris 2025 turustanud]

Vastavalt sama §-i lõikele 5, kui kaupleja pakkus asjaomases kaupluses –

või postimüügi korral platvormil, kus müügitegevusega tegeletakse –

müügiks 1. lisas loetletud kategooriatesse kuuluvaid tooteid valitsuse

määruse jõustumisele eelneval päeval, on ta kohustatud pakkuma

niisuguseid tooteid iga päev müügiks vähemalt samas keskmises päevases

koguses, mille ta müüs 2022. aastal, nii et klientide vajadused on igal ajal

täidetud.

[14] Sõltumata Ungari majandusliku stabiilsuse seaduse §-s 38/B,

halduskaristuste seaduse § 2 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 47 lõikes 1

sätestatust, kui ametiasutus tuvastab kontrolli käigus, et valitsuse määruses

kehtestatud kohustusi on rikutud,

a) määrab ta § 2 lõigetes 1, 2 ja 6 kehtestatud kasumimarginaali

kohustuse rikkumise eest iga tootekategooria kohta rahatrahvi

5 000 000 forintit;

[…].

Vastavalt sama §-i lõikele 3, võib asutus teha eriliste asjaolude korral lõike 2

punktides a–c ja lõikes 9 sätestatud rahatrahvide asemel hoiatuse.

[15] Valitsuse määruse 1. lisas on esitatud tabelina toodete kategooriad, mida

mõjutavad kasumimarginaali määrusega lubatud maksimaalne määr ja

omamärgitoodete osakaalu piirang. Nende hulgas on punktis 4 nimetatud

„fooliumi“ tootekategooriat.

ROSSMANN MAGYARORSZÁG

7

[16] 2026. aasta XIV seaduse, millega Ukraina territooriumil toimuva

relvakonflikti tõttu välja kuulutatud erakorralised määrused võrdsustatakse

seadusega(az Ukrajna területén fennálló fegyveres konfliktusra tekintettel

kihirdetett veszélyhelyzeti rendeletek törvényi szintre emeléséről szóló

2026. évi XIV. törvény), §-ga 50 lisati kaubandusseadusesse peatükk

„Õiglased jaekaubandustavad apteegikaupade valdkonnas“, mis jõustus

14. mail 2025, ning vastavad §-id 6/Q–6/T, mis sisaldavad praegu eespool

nimetatud valitsuse määruse sätteid.

[17] Vastavalt 2017. aasta I halduskohtumenetluse seadustiku (a közigazgatási

perrendtartásról szóló 2017. évi I. törvény; edaspidi „halduskohtumenetluse

seadustik“) § 89 lõikele 3 kohustab kohus juhul, kui ta tuvastab rikkumise,

ametiasutust omal algatusel kõrvaldama õigusvastase tegevuse tagajärjed.

Liidu õiguse asjaomased sätted

[18] ELTL artikli 49 kohaselt keelatakse allpool esitatud sätete piirangud, mis

kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi

territooriumil. Niiviisi keelatakse ka piirangud, mis takistavad mis tahes

liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel rajada esindusi,

filiaale ja tütarettevõtjaid. Kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene

teisiti, hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist

füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti

äriühinguid artikli 54 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel,

mida oma kodanike jaoks sätestab selle riigi õigus, kus niisugune asutamine

toimub.

[19] Teenuste direktiivi artikli 4 punktis 1 on sätestatud, et „teenus“ on selle

direktiivi kohaldamisel asutamislepingu artiklis 50 [ELTL artikkel 57]

osutatud mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse

tasu eest; punkti [5] kohaselt on “asutamine” asutamislepingu artiklis 43

[ELTL artikkel 49] osutatud majandustegevuse tegelik teostamine

teenuseosutaja poolt määramata ajavahemiku jooksul ja püsiva

infrastruktuuri abil, mille kaudu teenuste osutamine tegelikult toimub.

[20] Teenuste direktiivi artiklis 14 „Keelatud nõuded“ on sätestatud, et

liikmesriigid ei sea oma territooriumil teenuste osutamise valdkonnale

juurdepääsu ega selles valdkonnas tegutsemise eeltingimuseks vastavust mis

tahes järgmistele nõuetele:

1. diskrimineerivad nõuded, mis põhinevad otseselt või kaudselt

kodakondsusel või äriühingute puhul registrijärgsel asukohal,

sealhulgas eelkõige:

a) teenuseosutaja, tema töötajate, aktsionäride ja osanike või

teenuseosutaja juht- või järelevalveorganite liikmete

kodakondsusele esitatavad nõuded,

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

8

b) teenuseosutajale, tema töötajatele, aktsionäridele ja

osanikele või teenuseosutaja juht- või järelevalveorganite

liikmetele esitatav nõue olla vastava territooriumi resident.

[…].

[21] Vastavalt teenuste direktiivi artikli 15 „Hindamisele kuuluvad nõuded“

lõikele 1 kontrollivad liikmesriigid, kas nende õigussüsteemis on kehtestatud

lõikes 2 loetletud nõuded, ja tagavad, et kõik taolised nõuded on kooskõlas

lõikes 3 sätestatud tingimustega. Liikmesriigid kohandavad oma õigusnorme

selliselt, et need oleksid vastavuses nimetatud tingimustega.

Lõike 2 kohaselt kontrollivad liikmesriigid, kas nende õigussüsteemi

kohaselt seatakse teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles

valdkonnas tegutsemise eeltingimuseks mõni järgmistest nõuetest:

a) kvantitatiivsed või territoriaalsed piirangud, eelkõige rahvaarvust

või teenuseosutajatevahelisest minimaalsest geograafilisest vahemaast

tulenevate piirmäärade kujul;

b) teenuseosutaja kohustus valida teatav õiguslik vorm;

c) äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded;

d) nõuded, millega juurdepääs teenuste osutamise valdkonnale on

teatavatele teenuseosutajatele reserveeritud selle teenuse olemuse tõttu,

välja arvatud nõuded, mis käsitlevad direktiiviga 2005/36/EÜ

hõlmatud küsimusi või mis on sätestatud muudes ühenduse

õigusaktides;

e) keeld omada sama riigi territooriumil rohkem kui ühte

tegevuskohta;

f) töötajate minimaalset arvu sätestavad nõuded;

g) kehtestatud miinimum- ja/või maksimumhinnad, millest

teenuseosutaja peab kinni pidama;

h) teenuseosutaja kohustus osutada koos oma teenusega teisi

spetsiifilisi teenuseid.

Vastavalt lõikele 3 kontrollivad liikmesriigid, kas lõikes 2 osutatud nõuded

vastavad järgmistele tingimustele:

a) mittediskrimineerimine: nõuded ei või olla otseselt ega kaudselt

diskrimineerivad kodakondsuse alusel ega äriühingute puhul

registrijärgse asukoha alusel;

ROSSMANN MAGYARORSZÁG

9

b) vajadus: nõuded peavad olema põhjendatud olulise avaliku

huviga seotud põhjusega;

c) proportsionaalsus: nõuded peavad olema sobivad taotletava

eesmärgi saavutamise tagamiseks; nõuded ei või minna nimetatud

eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale; samuti ei tohi olla

võimalik asendada neid nõudeid muude, vähem piiravate meetmetega,

millega saavutataks sama tulemus.

Lõike 6 kohaselt ei kehtesta liikmesriigid alates 28. detsembrist 2006 ühtegi

uut lõikes 2 loetletud tüüpi nõuet, kui see nõue ei vasta lõikes 3 sätestatud

tingimustele.

Eelotsusetaotluse esitamise asjaolud ja põhjused

[22] Kúria (kõrgeim kohus) võttis kaebaja esitatud kassatsioonkaebuse

menetlusse 9. juuni 2026. aasta kohtumäärusega […] vastavalt

halduskohtumenetluse seaduse § 118 lõike 1 punkti a alapunktile ac, sest –

kaebaja väiteid arvestades – esines vajadus esitada Euroopa Kohtule

eelotsusetaotlus.

[23] Kúria (kõrgeim kohus) märgib, et liikmesriigi kohtuna, kelle otsuste peale ei

saa riigisisese õiguse järgi edasi kaevata, tuli tal täita kohustus esitada

Euroopa Kohtule liidu õiguse tõlgendamise kohta küsimus, sest Kúria

(kõrgeim kohus) oli seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik

kohaldada kohtuasjas C-283/81, Cilfit nimetatud erandeid. Kúria (kõrgeim

kohus) peab kassatsioonimenetluses tegema otsuse küsimuses, kas kaebajat

on võimalik karistada valitsuse määruse sätete alusel, kuigi esineb kahtlus,

kas need on liidu õigusega kooskõlas. Juhul, kui Euroopa Kohus leiab, et

valitsuse määruse sätted on liidu õigusega vastuolus, peab liikmesriigi kohus

jätma need – menetluse mis tahes etapis – kohaldamata, sest ta ei saa

tugineda oma otsuses liidu õigusega vastuolus olevale riigisisesele

õigusnormile. Lisaks sellele, et sellisel juhul tuleb vaidlustatud haldusotsus

tühistada, ei saa samuti anda korraldust uue haldusmenetluse läbiviimiseks,

mis tugineb liidu õigusega vastuolus olevale riigisisesele õigusnormile.

[24] Euroopa Kohus sedastas 12. septembri 2024. aasta kohtuotsuses C-557/23,

Spar Magyarország – mille puhul oli põhikohtuasja ese 14. jaanuari

2022. aasta valitsuse määrusega 6/2022, millega sätestatakse hädaolukorra

tõttu erandid hindade kindlaksmääramist reguleeriva 1990. aasta

LXXXVII seaduse kohaldamisest (az árak megállapításáról szóló 1990. évi

LXXXVII. törvény veszélyhelyzet ideje alatt történő eltérő alkalmazásáról

szóló 6/2022 (I. 14.) Korm. rendelet), ette nähtud nn „toiduainete

hinnapiirangu“ kohustuse rikkumise eest tarbijakaitse valdkonnas määratud

rahatrahv –, et määrust (EL) nr 1308/2013 tuleb tõlgendada nii, et sellega on

vastuolus liikmesriigi meede, mis hädaolukorra tõttu ühelt poolt paneb

kauplejale kohustuse pakkuda selle määruse kohaldamisalasse kuuluvaid

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

10

põllumajandustooteid reguleeritud hinnaga ja viiteaastal kaupleja laovarus

registreeritud keskmises päevakoguses ning teiselt poolt näeb ette rahatrahvi

kohustusliku määramise selle liikmesriigi meetmega ette nähtud kohustuste

rikkumise korral.

[25] Euroopa Kohus järeldas 18. juuni 2026. aasta kohtuotsuses C-658/24, Penny

Market – mis oli seotud 5. mai 2023. aasta valitsuse määrusega 162/2023,

mis käsitleb sõja kontekstis toiduainete hinna inflatsiooni vähendamiseks

vajalikke meetmeid (a háborús élelmiszerár-infláció csökkentése érdekében

szükséges intézkedésekről szóló 162/2023. (V. 5.) Korm. rendelet), ette

nähtud nn „kohustusliku soodushinna“ kohustuse rikkumise eest

tarbijakaitsevaldkonnas määratud rahatrahviga –, et määrust nr 1308/2013

tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis

eriolukorda arvestades kohustavad ettevõtjaid, kes tegelevad toiduainete

jaemüügiga ja kelle aastakäive on suurem kui 2 500 000 eurot, esiteks trahvi

ähvardusel kohaldama kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate

teatavate tootekategooriate puhul kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul

jaemüügi brutohinda, mis on vähemalt 15% madalam kui nende poolt

eelneva 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim jaemüügi brutohind, ning

teiseks omama selle ajavahemiku jooksul alati teatud toodete

miinimumkoguseid. Euroopa Kohus märkis lisaks, et teenuste direktiivi

artikli 14 punkti 1 ja artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus

liikmesriigi õigusnormid, mis eriolukorda arvestades kohustavad ettevõtjaid,

kes tegelevad toiduainete jaemüügiga ja kelle aastakäive on suurem kui

2 500 000 eurot, esiteks trahvi ähvardusel kohaldama kõnealuse määruse

kohaldamisalasse kuuluvate teatavate tootekategooriate puhul

kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul jaemüügi brutohinda, mis on

vähemalt 15% madalam kui nende poolt eelneva 30 päeva jooksul

kohaldatud madalaim jaemüügi brutohind, ning teiseks omama selle

ajavahemiku jooksul alati teatud toodete miinimumkoguseid.

[26] Lisaks on Euroopa Kohtus pooleli kohtuasja C-840/25, Penny Market II

menetlemine, milles eelotsusetaotluse esitanud kohus (Győri Törvényszék

(Győri kohus, Ungari)) palus vastata valitsuse 11. märtsi 2025. aasta

määrusega 42/2025 toiduainete hinna alandamiseks vajalike meetmete kohta

(az élelmiszerárak csökkentése érdekében szükséges intézkedésekről

szóló 42/2025 (III. 11.) Korm. rendelet) teatavate toiduainete puhul ette

nähtud nn „maksimaalse kasumimarginaali“ kohustuse rikkumise eest

tarbijakaitsevaldkonnas määratud rahatrahviga seoses järgmisele

küsimusele: kas ELTL artikleid 49 ja 56 ning teenuste direktiivi artikli 16

lõiget 1 ja määrust (EL) nr 1308/2013 tuleb tõlgendada nii, et nendega on

kooskõlas riigisisene õigusnorm, millega nõutakse hädaolukorrale tuginedes

ainult niisugustelt toidusektori jaemüüjatelt, kelle aastakäive on suurem kui

miljard Ungari forintit, et teatavate tootekategooriate kasumimarginaal ei

oleks suurem 2025. aasta jaanuaris nende toodete suhtes kohaldatud

keskmisest kasumimarginaalist ega ületaks 10%, ning milles on nimetatud

kohustuse rikkumise korral ette nähtud kohustus määrata neile rahatrahv?

ROSSMANN MAGYARORSZÁG

11

[27] Samuti on valitsuse 11. märtsi 2025. aasta määruse 42/2025 rikkumise eest

tarbijakaitse valdkonnas määratud rahatrahviga seoses esitanud tolles asjas

eelotsusetaotluse esitanud kohus (Szegedi Törvényszék (Szegedi kohus,

Ungari)) kohtuasjas C-10/26, Lidl Magyarország Euroopa Kohtule

järgmised küsimused: kas ELTL artiklit 49 ja määrust (EL) nr 1308/2013

tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene meede, millega –

Ukraina territooriumil valitseva relvakonflikti ja humanitaarkatastroofi

olukorras selle konflikti tagajärgedega toime tulemiseks ja nende

kõrvaldamiseks Ungaris ning Ungari perede kaitse eesmärgil toiduainete

hinna alandamiseks – kohustatakse kauplejaid pakkuma määruse (EL)

nr 1308/2013 kohaldamisalasse kuuluvaid põllumajandustooteid müügiks

reguleeritud hinnaga (kohustusliku kasumimarginaaliga) ja keskmises päeva

koguses, mis müüdi võrdlusaastal, nii et klientide vajadused on igal ajal

täidetud? Kui leitakse, et liikmesriigi ametiasutus määras kauplejale

rahatrahvi ja mõistis temalt välja menetluskulud vastuolus liidu õigusega,

siis kas liidu õigust tuleb sel juhul tõlgendada nii, et liikmesriigi ametiasutus

on lisaks trahvi ja menetluskulude tagastamisele kohustatud maksma

intressi, mis vastab üldiste õigusnormide alusel kohaldatavale seaduslikule

intressimäärale?

[28] Käesoleva kohtuasja ese on tarbijakaitse valdkonnas määratud rahatrahv,

mis määrati kaebajale valitsuse määrusega teatavate apteegikaupade puhul

kehtestatud nn „maksimaalse kasumimarginaali“ kohustuse rikkumise eest.

Euroopa Kohus ei ole veel tõlgendanud liidu õigust nimetatud

õigusnormidega seoses ja Euroopa Kohtus on pooleli eelotsusemenetlused

(C-480/25 ja C-10/26), mis on seotud teatavatele toiduainetele kohaldatava

„maksimaalse kasumimarginaaliga“. Arvestades „toiduainete hinnapiirangu“

ja „kohustusliku soodushinnaga“ seotud eelotsusetaotluste kohta tehtud

kohtuotsuseid (C-557/23 ja C-658/24), on Kúrial (kõrgeim kohus) kahtlusi

selles osas, kas käesolevale kohtuasjale kohaldatavad valitsuse määruse

sätted on kooskõlas siseturu põhivabadusi käsitlevate õigusnormidega.

[29] Euroopa Kohus tõlgendab teenuste direktiivi artikli 4 punkti 1 nii, et

jaekaubandus on käsitatav „teenusena“ selle direktiivi kohaldamise

seisukohast (kohtuotsus liidetud kohtuasjades C-360/15 ja C-31/16, X

ja Visser, punkt 97). Kohtuasja ese ei ole seotud ühegi teenuste direktiivi

reguleerimisalast (artikli 1 lõiked 2 ja 7) ega kohaldamisalast (artikli 2

lõiked 2 ja 3) välja jäetud tegevuse ega valdkonnaga. Seetõttu jääb kohtuasja

esemeks olev apteegikaupade jaemüük direktiivi kohaldamisalasse.

[30] Teenuste direktiiv käsitleb samuti teenuseosutajate asutamisvabadust

(III peatükk) ja teenuste vaba liikumist (IV peatükk). Direktiivi artikli 4

punktis 5 esitatud määratlusest lähtudes tuleb asutamise ja teenuse osutamise

eristamisel lähtuda püsivuse aspektist. Kuna kaebaja, kelle otsene omanik on

Saksamaal Madalmaades registreeritud äriühing Rossmann Central

Europe B.V., kuulub emaettevõtja Dirk Rossmann GmbH võrgustikku ja on

tegutsenud Ungari turul alates 1993. aastast, tegutseb ta Ungaris püsivalt

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

12

ning tema tegelik, püsiv ja katkematu jaemüügitegevus on majandustegevus

ELTL artikli 49 tähenduses.

[31] Teenuste direktiivi artiklis 14 on teenuseosutajate asutamisvabadusega

seoses diskrimineerivad nõuded täielikult keelatud ja selles on esitatud mis

tahes olukorras keelatud nõuete nn „must nimekiri“ (Euroopa Kohtu

otsus C-593/13, Rina Services jt, punktid 35–40). Nii tuleneb artikli 14

punktist 1, et liikmesriigid ei sea oma territooriumil teenuste osutamise

valdkonnale juurdepääsu ega selles valdkonnas tegutsemise eeltingimuseks

vastavust diskrimineerivatele nõuetele, mis põhinevad otseselt või kaudselt

kodakondsusel või äriühingute puhul registrijärgsel asukohal. Sellest

järeldub, et artikliga 14 ei ole keelatud mitte ainult äriühingute asukohal

põhinev ilmne diskrimineerimine, vaid ka kõik varjatud diskrimineerimise

vormid, mis teistest eristuskriteeriumidest lähtudes viivad tegelikult sama

tulemuseni (kohtuotsus C-323/18, Tesco-Global Áruházak, punkt 62).

Euroopa Kohus on lisaks juba otsustanud, et nii direktiivi artikli 14

sõnastusest kui ka selle direktiivi üldisest ülesehitusest tuleneb, et artiklis 14

loetletud nõuded ei ole põhjendatavad. Ilma põhjendamisvõimaluseta keelu

eesmärk on tagada süstemaatiline ja kiire selliste asutamisvabaduse

piirangute kaotamine, mida liidu seadusandja ja Euroopa Kohtu praktika

peavad siseturu toimimist oluliselt kahjustavaks, ja seega täidab see

eesmärki, mis on EL toimimise lepinguga kooskõlas (kohtuotsus C-179/14,

komisjon vs. Ungari, punktid 45 ja 46).

[32] Asjaolu, et Euroopa Komisjon otsustas 18. juuni 2025. aastal algatada kahe

ametliku kirjaga – mille viitenumbrid on INFR(2025) 2052

ja INFR(2025) 2102 – Ungari suhtes kaks rikkumismenetlust, kuna viimane

kehtestas „hinnamarginaali piirangud mujalt kui Ungarist pärit ettevõtetele“,

näitab, et käesoleva kohtuasja puhul esineb teenuste direktiivi artikli 14

lõikega 1 keelatud nõue (diskrimineerimine registreeritud asukoha alusel).

Esimene rikkumismenetlus käsitleb teatavate toiduainete müügi piiranguid

toiduainetesektori jaemüüjatele, teine käsitleb sarnaseid piiranguid, aga

teatavate toiduks mittekasutatavate toodete müügi puhul väikestes poodides.

Komisjon on kutsunud Ungarit üles tagama toidu- ja toiduks

mittekasutatavate toodete sektoris tegutsevate ettevõtjate võrdne kohtlemine.

[33] Hiljem otsustas komisjon 11. detsembril 2025 saata Ungarile märgukirja

meetmete kohta, millega „kehtestatakse hinnamarginaali piirangud kõigile

mitte-Ungari ettevõtjatele, kuid ainult mõnele Ungari ettevõtjale“. Komisjon

leiab, et ELTL artiklis 49 ja teenuste direktiivis ette nähtud

asutamisvabaduse kohaselt peavad avaliku sektori asutused tagama

ettevõtjate võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise. Nad peavad

hoiduma majandustegevuse piiramisest, välja arvatud juhul, kui sellised

piirangud on õigustatud teatavate avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon tuvastas, et „Ungari kehtestas toodete ostu- ja müügihinna

vahelise marginaali nii madalal tasemel, mis ei võimalda enam katta

ettevõtjate kulusid, mille tõttu peavad mujalt kui Ungarist pärit jaemüüjad

ROSSMANN MAGYARORSZÁG

13

müüma oma tooteid kahjumiga“. Ungari väidab, et ostu- ja müügihinna vahe

on võrdne asjaomaste ettevõtjate kasumiga, võtmata arvesse, et ettevõtjatel

on ka märkimisväärsed lisakulud, näiteks personali-, kinnisvara- ja

maksukulud. „Seega panevad need meetmed ohtu asjaomaste jaemüüjate

peamiselt ungari päritolu töötajate töökohad“. Komisjon on kutsunud

Ungarit üles „hoiduma hinnamarginaali piirangute kehtestamisest

toiduainete ja apteegikaupade müügile, mis on vastuolus ühisturuga“.

[34] Kúria (kõrgeim kohus) leiab, et Euroopa Komisjoni nimetatud hinnangu

tõttu on võimalik, et valitsuse määrusega on nähtud ette kaudne

diskrimineerimine registreeritud asukoha alusel, mis rikub teenuseosutajate

asutamisvabadust – mis on üks siseturu põhivabadustest –, kahjustades

apteegikaupadega kauplevaid jaekaubandusettevõtjaid, mis kuuluvad

isikutele, kes ei ole Ungari kodanikud (nende seas kaebajale).

[35] Isegi kui valitsuse määrus ei ole diskrimineeriv, tuleb neid õigusnorme

käsitada nii, et need sisaldavad nõuet, mida tuleb hinnata vastavalt teenuste

direktiivi artikli 15 lõike 2 punktile g, mis tähendab, et seda saab rakendada

üksnes siis, kui see vastab teenuste direktiivi artikli 15 lõikes 3 sätestatud

tingimustele. Selle sätte punkti c kohaselt saab riigisisene meede olla nende

tingimustega kooskõlas eeskätt vaid siis, kui see on taotletava eesmärgi

saavutamiseks sobiv. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on riigisisesed

õigusnormid taotletud eesmärgi saavutamiseks sobivad üksnes juhul, kui

need vastavad tõepoolest huvile saavutada see eesmärk sidusalt ja

süstemaatiliselt (kohtuotsus C-557/23, Spar Magyarország, punkt 45).

[36] Euroopa Komisjoni nimetatud hinnangust lähtuvalt – arvestades eelkõige

kahjumliku müügi tagajärgesid, muu hulgas väiteid, mis käsitlevad

asjaomaste jaemüüjate peamiselt ungari päritolu töötajate töökohtade

kadumise ohtu –, tuleb samuti kaaluda, kas kasumimarginaalide piiramine

teatavate apteegikaupade puhul ja kohustus hoida nimetatud tooteid laos on

sobivad seatud eesmärkide täitmise tagamiseks.

[37] Valitsuse määrus on liidu õigusega vastuolus nii juhul, kui see on

diskrimineeriv, kui ka juhul, kui see ei sobi taotletava eesmärgi saavutamise

tagamiseks. Kui see on nii, ei saa kaebajat valitsuse määrusele tuginedes

karistada: talle ei saa määrata rahatrahvi ega ka hoiatust ning selleks ei saa

viia läbi menetlust. Kúria (kõrgeim kohus) peab sellisel juhul jätma

kohaldamata esimese astme kohtu lõplikus otsuses sedastatu – sellega

määrati uue haldusmenetluse läbiviimine –, samuti tuleb jätta kohaldamata

menetluse kordamiseks antud suunised. Kuna vastustaja otsus tuleb

tühistada erineval põhjusel, ja menetlus tuleb lugeda lõplikult lõpetatuks.

[38] Kui Euroopa Kohus tõlgendab liidu õigust nii, et riigisisene meede on liidu

õigusega vastuolus, võib tekkida küsimus nimetatud riigisisese meetme

alusel tasutud trahvisumma tagastamise ja sellest tuleneva viivise tasumise

kohta. Halduskohtumenetlust käsitlevate Ungari menetlusnormide ja

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

14

väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb juhul, kui Euroopa Kohus

tuvastab, et ametiasutuse otsuse aluseks olev õigusnorm on liidu õigusega

vastuolus, otsus tühistada tagasiulatuvalt alates selle teatavaks tegemisest,

olenemata sellest, et õigusnorm kehtis ja oli otsuse tegemise hetkel

kohaldatav. Haldusotsuse õiguspärasust analüüsiv kohus peab lisaks

määrama oma kaebust rahuldavas otsuses, et ametiasutus peab kõrvaldama

nimetatud otsuse õigusvastased tagajärjed. Selles kontekstis võib see

hõlmata ka viivise maksmise kohustust.

[39] Ungari haldusõiguses on olemas valdkondlikud õigusnormid, mis

reguleerivad sõnaselgelt olukorda, kus kohus tuvastab kohtuotsusega, et

ametiasutuse otsus on õigusvastane, ning milles on ette nähtud, et sellisel

juhul tuleb maksta tagasi juba tasutud trahvisumma koos viivisega. Sellist

laadi säte on olemas 2017. aasta CL seaduse maksukorralduse kohta (az

adózás rendjéről szóló 2017. évi CL. törvény) § 65 lõikes 1a […] ja § 209

lõikes 1 […] ning 1996. aasta LVII seaduse, millega keelatakse ebaausad ja

konkurentsi piiravad kaubandustavad (a tisztességtelen piaci magatartás és a

versenykorlátozás tilalmáról szóló 1996. évi LVII. törvény), § 82 lõikes 7

[…].

[40] Sellistel juhtudel pole kahtlust selles, et ametiasutuse viivise maksmise

kohustus tuleneb valdkondlikust õigusnormist, sest sellises õigusnormis on

kehtestatud õiguslik alus viivise maksmise määramiseks ja määratud

kindlaks selle summa. Põhikohtuasja puhul ei ole siiski olemas ühtegi

valdkondlikku õigusnormi, mis oleks viivise tasumise õiguslikuks aluseks ja

kus oleksid kindlaks määratud viivise kindlaksmääramiseks vajalikud

elemendid (näiteks viivise määr või kuupäev, millest alates viivist

arvestatakse). Kohaldatavas valdkondlikus õigusnormis ehk

tarbijakaitseseaduse § 48 lõikes 4 reguleeritakse ainult olukorda, kus üks

menetlusosalistest jätab rahatrahvi tasumata, mistõttu ei saa see olla

ametiasutuse viivise tasumise kohustuse aluseks.

[41] Kúria (kõrgeim kohus) kohtupraktika kohaselt ei saa haldusotsuse

õiguspärasust analüüsiv kohus erinormi puudumisel mõista kaebaja kasuks

välja viivist ja sellist õigust ettenägeva erinormi kohaldamisala ei ole

võimalik kohtuliku tõlgenduse abil laiendada. Isegi mitte

halduskohtumenetluse seaduse § 89 lõiget 3 kohaldades ei ole võimalik

panna viivise tasumise kohustust juhul, kui valdkondlikus õigusnormis ei ole

viivise õigusliku aluse ega määra kohta mitte midagi sätestatud.

Halduskohtumenetluse seaduse § 89 lõige 3 ei luba eraldiseisvalt määrata

viivise tasumise kohustust: see võimaldab seda teha ainult koos viivise

tasumist käsitleva valdkondliku õigusnormiga. Seetõttu on Kúria (kõrgeim

kohus) põhimõtteline seisukoht, et halduskohtumenetluse seaduse § 89

lõike 3 alusel on võimalik pärast õigusnorme rikkudes määratud

trahvisumma tagastamise määramist määrata viivise tasumise kohustus

ainult juhul, kui asjaomasele kohtuasjale kohaldatav valdkondlik õigusnorm

sisaldab sellekohast sätet.

ROSSMANN MAGYARORSZÁG

15

[42] Kúria (kõrgeim kohus) rõhutab, et sellist õiguslikku tõlgendust ei saa

käsitada hüvitisest – mida viivis endast asjaomastele kaebajatele kujutab –

ilmajätmisena, sest see piirdub halduskohtu menetluse ja omal algatusel

tehtava otsuse kohaldamisala ja piiride kindlaksmääramisega, nagu on

nähtud ette halduskohtumenetluse seaduse § 89 lõikes 3. Kui asja menetlev

halduskohus ei määra omal algatusel viivise tasumist, ei jäta ta – ega saa

jätta – sellega rahuldamata kaebajate viivist käsitlevat nõuet. Seetõttu ei

takista miski kaebajaid esitamast seda nõuet muude seaduslike kanalite

kaudu, näiteks tsiviilkohtumenetluses.

[43] Kúria (kõrgeim kohus) seisukoha kohaselt ei ole üksnes asjaolu, et Ungari

õiguse ja eespool osundatud Kúria (kõrgeim kohus) kohtupraktika alusel ei

ole võimalik mõista konkreetsel juhul kohaldatava valdkondliku õigusnormi

puudumisel halduskohtumenetluses välja viivist, vaid seda saab teha ainult

juhul, kui asjaomased kaebajad algatavad selleks erimenetluse, vastuolus

liidu õiguse põhimõtetega, mis käsitlevad õigussubjektide õigust saada

viivist rahasummadelt, mille tasumist on liikmesriik neilt nõudnud liidu

õigust rikkudes. See ei muuda nende isikute liidu õigusest tulenevate õiguste

teostamist oluliselt keerukamaks.

[44] Kúriasse (kõrgeim kohus) jõudnud kohtuasjadest ja ühe kohtu

(Törvényszék) poolt kohtuasjas C-10/26, Lidl Magyarország, mille

menetlemine on Euroopa Kohtus hetkel pooleli, esitatud eelotsusetaotlusest

saadud kogemused näitavad samuti, et viivise puhul võib Ungari õigusele

tuginedes tekkida küsimus erinevaid õiguslikke aluseid ja viivisemäärasid

käsitlevate õigusnormide – mis ei ole valdkondlikud haldusnormid –

kohaldatavuse kohta. Asjaomastel kaebajatel on õigus saada asjaomase

menetluse algatamise tulemusel hüvitist, kuna nad ei ole saanud käsutada

rahasummat, millest nad õigusliku aluseta ilma jäeti, alati, kui täidetud on

nõude esitamise õiguslikud tingimused. Kuna seda küsimust haldusõiguses

ei reguleerita, ei kuulu nende tingimuste täitmise hindamine siiski

halduskohtu pädevusse, mistõttu ei saa seda lahendada

halduskohtumenetluses.

Lõpposa

[45] Kúria (kõrgeim kohus) – kui kohus, kellel on kohustus esitada

eelotsusetaotlus vastavalt ELTL artikli 267 lõikele 3 –, on otsustanud esitada

eelotsusetaotluse vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELL) artikli 19 lõike 3

punktile b ja ELTL artiklile 267 […].

[46] […] [riigisisese menetlusõiguse aspektid]

Budapest, 30. juuni 2026

[…]

EELOTSUSETAOTLUS 30.6.2026 – KOHTUASI C-805/26

16

[allkirjad]