MINISTRI KÄSKKIRI

14.09.2026 nr 80

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine

Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 12. augusti 2026. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku V ehitusjärgufunktsionaalse arengukava II etapi (lisatud). Käskkirja jõustumisel kaotab varasemalt kinnitatud V ehitusjärgufunktsionaalne arengukava kehtivuse. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

KINNITATUD

Sotsiaalministri 14.09.2026 käskkirjaga nr 80

“SihtasutusTartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine”

LISA

SIHTASUTUS TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM

TARTU

Uuendatud seisuga september 2026

Sihtasutus TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V

EHITUSJÄRGU funktsionaalse arengukava II etapp

[Tippige siia]

2

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4

1.1. ÕIGUSAKTID ....................................................................................................................... 5

1.2. STANDARDID ...................................................................................................................... 5

1.3. RAHVUSVAHELISED STANDARDID JA JUHENDID ..................................................... 5

1.4. HAIGLA STRUKTUUR ........................................................................................................ 6

1.5. FUNKTSIONAALSE VALDKONNA NIMETUS UUES KORPUSES ............................... 7

2. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU EELNEVAD

EHITUSJÄRGUD ............................................................................................................................... 8

2.1 ESIMENE EHITUSJÄRK (2004–2008) ........................................................................................... 8

2.2 TEINE EHITUSJÄRK (2008–2015) ................................................................................................. 9

2.3 KOLMAS EHISTUSJÄRK (2015–2023) ......................................................................................... 9

2.4 NELJAS EHITUSJÄRK ................................................................................................................... 10

3. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V EHITUSJÄRK 10

3.1 ÜLDINE KIRJELDUS ...................................................................................................................... 10

3.2 ALTERNATIIVSED LAHENDUSED V EHITUSJÄRGULE ........................................................ 12

3.3 ASENDUSPINNAD EHITUSPERIOODIKS: ................................................................................ 12

3.4 DIAGNOSTIKA JA RAVI ................................................................................................................ 13

3.4.1 ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND .............................................................................. 13

3.4.2 ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA FUNKTSIONAALNE DIAGNSOTIKA

................................................................................................................................................................... 13

3.4.3 ENDOSKOOPIA: BRONHOSKOOPIAKESKUS ...................................................................... 15

3.4.4 SÜNNITUSTOAD ......................................................................................................................... 16

3.4.5 OPERATSIOONIPLOKID ............................................................................................................ 16

3.4.6 RADIOLOOGIA ............................................................................................................................. 16

3.4.7 PÄEVARAVI .................................................................................................................................. 22

3.4.8 TAASTUSRAVI ............................................................................................................................. 23

3.4.9 VEREKESKUS .............................................................................................................................. 23

3.4.10 ÜHENDLABOR ........................................................................................................................... 23

3.4.11 HAIGLA-APTEEK ....................................................................................................................... 23

3.4.12 PATOLOOGIATEENISTUS ...................................................................................................... 23

3.4.13 STERILISATSIOON ................................................................................................................... 23

3.5 STATSIONAAR ................................................................................................................................ 24

3.6 HALDUS ............................................................................................................................................ 27

3.7 ÜLD- JA PERSONALIRUUMID ..................................................................................................... 27

3.8 ABITEENISTUSED JA VARUSTUS .............................................................................................. 28

[Tippige siia]

3

3.9 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS ........................................................................................................ 29

3.10 MUU ................................................................................................................................................ 30

3.11 TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS ...................................................................................... 30

3.12 PINDALADE TABEL ..................................................................................................................... 31

3.13 HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS ..................................................................................... 33

Lisad:

1. Lisa 1. V ehitusjärgu funktsionaalne planeering (Nordic Health Care Group, 2021)

2. Lisa 2. Ravimahtude prognoos

3. Lisa 3a. Uue S korpuse arhitektuurne seletuskiri

4. Lisa 3b. Uue S korpuse plaanid ja lõiked

5. Lisa 3c. Uue S korpuse suletud netopindade tabel

6. Lisa 4a. B korpus plaanid

7. Lisa 4b. B korpus suletud netopindade tabel

[Tippige siia]

4

1. SISSEJUHATUS

Käesolev dokument keskendub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi Kliinikum) Maarjamõisa

meditsiinilinnaku funktsionaalse arengukava II etapi V ehitusjärgule, lähtudes I – IV ehitusjärkudest,

mis on kinnitatud sotsiaalministri 03.09.2003 käskkirjaga nr 340, 07.07.2004 käskkirjaga nr 291,

16.03.2008 käskkirjaga nr 43, 23.01.2012 käskkirjaga nr 18 ja 19.12.2018 käskkirjaga nt 106.

Dokumendi eesmärk on kaasajastada Kliinikumi funktsionaalse arengukava II etapp Maarjamõisa

meditsiinilinnaku viienda järgu rajamiseks. Seetõttu keskendutakse viienda ehitusjärguga seotud

aspektidele ega käsitleta süvendatult materjali, mis on terviklikult käsitletud varem kinnitatud

funktsionaalsetes arengukavades.

Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 20.03.2024, 4) alusel

väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte. Projekt

vastab nõuetele, mis on sätestatud sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 166 „Nõuded haigla

funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla

funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ (RT I 17.01.2014, 13, jõust. 20.01.2014) ja

sotsiaalministri 19.08.2004 määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14,

jõust. 26.05.2023).

Eesti riigi tervishoiu korralduse oluliseks osaks on Kliinikumi võrgustumineLõuna- ja Kesk-Eesti

maakonnahaiglatega, mille põhjalikum käsitlus on esitatud III ehitusjärgu funktsionaalses

arengukavas (2018) ning nendest põhimõtetest lähtub ka praegune V ehitusjärk. Eriarstiabi teenuste

vajaduste osas on arvestatud nii Kliinikumi tütarhaiglate kui ka kogu Lõuna-Eestiga (ca 300 000

inimest), lisaks Ida-Virumaa ja mõningatel erialadel (käesoleva arengukava kontekstis olulisena

näiteks kaasasündinud südamerikete invasiivne diagnostika ja ravi) kogu Eesti.

Teekond haigla kavandamisest selle reaalse käivitamiseni on pikk ja keeruline ning seda mõjutavad

oluliselt kaks mingis mõttes vastandlikku nähtust: (1) uue aktiivravihaigla rajamine on oma loomult

aeglane protsess – haiglat planeeritakse ja projekteeritakse piltlikult täna ja homme, ehitatakse

ülehomme ja kasutatakse tulevikus alates üle-ülehomsest. Samas (2) arstiteadus ja tehnoloogiad

arenevad kiiresti ja kohati üsna ettearvamatult (ja nagu me nüüd eriti hästi teame, võivad nii käituda

ka haigused) ning meie prognoosidest sõltumatult võib tulevik olla praegusest ettekujutusest üsnagi

erinev (näiteks COVID-19-probleeme ei osanud mõni aasta enne pandeemiat keegi ette näha). Nagu

väidab ka vastav erialakirjandus (nt David Hutchinson, in Hospital Builders, Tony Monk, Wiley-

Academy, 2004) ei saa haigla olla nö future ready, küll aga peab uue haigla planeering olema future

proof. Väljakutseks planeerijatele ja projekteerijatele on seega paindliku keskkonna loomine, mida

muutunud tingimustes saaks suhteliselt lihtsalt ja odavalt ümber kujundada.

Kuna Eestis puuduvad haiglate planeerimiseks riiklikud standardid, olemas on vaid miinimumnõuded

raviruumidele, siis ei ole funktsionaalse planeerimise meeskond piirdunud ühe konkreetse riigi

standarditega. Kasutatud on Põhjamaade kogemust ja haigla planeerimise juhised, mis on

omakorda sünteesitud Euroopa (DIN) ja globaalsetest parimatest praktikatest ning haigla kliinilisele

[Tippige siia]

5

vajadusele ja seadmetootjate värskeimatele sisenditele. Haigla projekteerimisel on tuginetud ka

partneri ONE Architects pikaajalisele kogemusele.

1.1. ÕIGUSAKTID

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile"

 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused"

 Sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded"

 Sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja

ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise

kord"

 Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded"

 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"

 Sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 122 „Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku

laboriruumidele, sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele"

 Määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika

märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide

aktiivsustasemed"

1.2. STANDARDID

 EVS-HD 60364-7-710:2012 — Madalpingelised elektripaigaldised, Osa 7-710: Ravipaigad

 EVS-EN IEC 61340-6-1:2018 — Electrostatics, Part 6-1: Electrostatic control for healthcare

 EVS-EN 12464-1:2021 — Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus, Osa 1: Sisetöökohad

 EVS-EN 16798-1:2019 — Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon, Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed

 EVS 906:2018 — Mitteeluhoonete ventilatsioon. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN

16798-3:2017

 EVS 842:2003 — Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

1.3. RAHVUSVAHELISED STANDARDID JA JUHENDID

 ANSI/ASHRAE/ASHE 170-2021 — Ventilation of Health Care Facilities

 DIN 1946-4:2008 — VAC systems in buildings and rooms used in the health care sector

 Health Technical Memorandum 03-01 Part A: Specialised Ventilation for Healthcare

Premises, January 2024

 R3 Nordic Guideline for Hospital Ventilation General Requirements, Operating Suites, and

Isolation Rooms

[Tippige siia]

6

1.4. HAIGLA STRUKTUUR

Valdkondade ülesed üksused

Vähikeskus

Transplantatsioonikeskus

Infektsioonikeskus

1. kliiniline valdkond

Kirurgiakliinik

Ortopeediakliinik

Meestekliinik

Naistekliinik

2. kliiniline valdkond

Sisekliinik

Nahahaiguste kliinik

Hematoloogia-onkoloogia kliinik

Lastekliinik

3. kliiniline valdkond

Südamekliinik

Kopsukliinik

Kõrvakliinik

Stomatoloogia kliinik

4. kliiniline valdkond

Närvikliinik

Psühhiaatriakliinik

Silmakliinik

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

5. kliiniline valdkond

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik

Operatsiooniteenistus

Toitmisravi keskus

[Tippige siia]

7

6. kliiniline valdkond

Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik

Radioloogiakliinik

Patoloogiateenistus

Ühendlabor

Verekeskus

Apteek

Koe- ja rakuravi arenduskeskus

TUGITEENISTUSED

Analüüsi- ja kvaliteediteenistus

Finantsvaldkond

Haldusvaldkond

Hanketeenistus

Informaatikateenistus

Juhatuse büroo

Kantselei

Kommunikatsiooniteenistus

Meditsiinitehnika teenistus

Patsienditeenistus

Personaliteenistus

Sisekontrolliteenistus

Teadus-arendusteenistus

Tehnikateenistus

Toitlustusteenistus

Õigusteenistus

1.5. FUNKTSIONAALSE VALDKONNA NIMETUS UUES KORPUSES

DIAGNOSTIKA JA RAVI

[Tippige siia]

8

Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt

Funktsionaalne diagnostika

Endoskoopia

Päevaravi ja -kirurgia

PALATIOSAKONNAD

Infektsioonhaigused

Intensiivravi

Kardioloogia

Kardiovaskulaarkirurgia

Pulmonoloogia

Torakaalkirurgia

ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID

Üldkasutatavad ruumid (vestibüül, garderoob, kioskid jm)

Personali riietusruumid

Personali toitlustuse ruumid

ABITEENISTUS JA VARUSTUS

Meditsiiniseadmete hooldus ja remont

Ladu ja varustus

Tehniline hooldus ja remont (ruumid ja kommunikatsioonid)

Koristuskeskus

Jäätmekäitlus

TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS

Kutseõppeasutuste õpilaste ja üliõpilaste praktika

2. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU EELNEVAD

EHITUSJÄRGUD

2.1 ESIMENE EHITUSJÄRK (2004–2008)

Eesmärgiks oli rajada kõrgtehnoloogilistest meditsiinilistest erialadest koosnev nn tuumikhaigla

(intensiivravi, erakorraline meditsiin, radioloogia, operatsiooniplokk) ning liita sellega seni hajali

asetsenud erialad ja struktuuriüksused, mis oma sisust lähtuvalt on tuumikhaiglaga tihedalt seotud

[Tippige siia]

9

ja vajavad sellega head ühendust ja füüsilist lähedust. Esimese ehitusjärjekorra (uusehituse

brutopind ~29 500 m2) koosseisu kuulub 3-korruseline G korpus ja sellega ühendatud 6-korruseline

palatikorpus H korpus (palatiosakonnad). Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 58 miljonit eurot,

millest 24 miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu struktuurifondidest (projekt nr 4.0401-0104).

I ehitusjärgu täpsem kirjeldus on esitatud varasemates arengukavades.

2.2 TEINE EHITUSJÄRK (2008–2015)

Eesmärgiks oli onkoloogiakeskuse täielik väljaarendamine (aktiivravikeskusesse liideti ka kiiritusravi

ning onkoteraapia), samuti rajati kaasaegne taristu sisekliiniku, silmakliiniku, kardiokirurgia

osakonna, endoskoopiakeskuse, ühendlabori, patoloogiateenistuse ja haiglaapteegi jaoks. Ehitati

kolm uut korpust (J, K, L) brutopinnaga ligikaudu 39 000 m2.

Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 77 miljonit eurot, millest ligikaudu 38 miljonit eurot kaeti

Euroopa Liidu struktuurifondidest (projektid nr 2.6.0101.09-0001 ja 2014-2020.2.04.001.01.15-

0001). II ehitusjärgu täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2012).

2.3 KOLMAS EHISTUSJÄRK (2015–2023)

Eesmärk oli liita Maarjamõisa meditsiinilinnakuga lastekliinik ja kõrvakliinik – mõlemad nimetatud

kliinikud tegutsesid eraldi hoonetes (vastavalt N. Lunini 6 ja J. Kuperjanovi 1/3), mis aktiivravi silmas

pidades ei olnud jätkusuutlikud. Kolmanda ehitusjärgu koosseisu oli kavandatud ka kaasaegne

päevakirurgiakeskus.

Olemasoleva G korpuse külge ehitati M korpus (uus lastehaigla); olemasolev C korpus lammutati

ning selle asemele ehitati uus (operatsiooniplokk, kõrvakliinik, näo- ja lõualuudekirurgia üksus,

naistekliiniku perekeskus). C- ja M korpuse uute raviüksuste rajamisel pidasime silmas, et toimiksid

hästi funktsionaalsed seosed ja koostöö aktiivravikompleksi muude osadega (näiteks intensiivravi

vajavate vastsündinute raviteekonna tagab M korpuses asuvate III astme intensiivravi ning

neonatoloogia ruumiline lähedus ja hea ühendus G korpuses samal korrusel paikneva

sünnitusosakonnaga; logistiliselt soodsad liikumisteed C korpuse operatsiooniplokki on tagatud nii

päevakirurgiliste kui ka statsionaarsete patsientide jaoks ning operatsioonitoa-ressurssi saab

seetõttu kasutada vastavalt vajadusele nii statsionaarseks kui ka päevakirurgiliseks tegevuseks,

jne).

III ehitusjärgu brutopindala on ligikaudu 32 000 m2. Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 70

miljonit eurot, millest ligikaudu 18 miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu struktuurifondidest (projekt nr

2014-2020.2.04.17-0071). Täpsemalt käsitleb III ehitusjärku 2018 aastal kinnitatud arengukava.

[Tippige siia]

10

2.4 NELJAS EHITUSJÄRK

Nn vanade L. Puusepa 8 kompleksi korpuste (A–F) renoveerimine toimub järk-järgult ning osaliselt

ka paralleelselt uusehituste rajamisega. Suuremate projektidena rekonstrueeriti aastatel 2019–2023

L. Puusepa 8 A korpuse (L. Puusepa 8 vanim palatikorpus) 2.–6. korrus ning B ja E korpustes

asuvad köök ja söökla. A korpuse 2 korrusel paiknevad silmakliiniku ja närvikliiniku ambulatoorse

vastuvõtu ruumid ning ultraheliuuringute ruumid; 3.–6. korrusel rekonstrueeriti kaasaegsetele

nõudmistele vastavateks palatiosakondadeks (üldkirurgia, torakaalkirurgia, erakorraline ortopeedia;

kokku 100 aktiivravi voodikohta). A- ja BE korpuste rekonstrueerimise kogumaksumuseks oli

ligikaudu 16 miljonit eurot, sealhulgas ligikaudu 4,7 miljonit Euroopa Liidu struktuurifondidest (meede

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“;

projekt nr 2014-2020.15.02.21-0005).

3. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V EHITUSJÄRK

3.1 ÜLDINE KIRJELDUS

Käesoleva arengukava skoobiks oleva V ehitusjärgu algseks tõukeks oli eesmärk kaasajastada

infrastruktuur kardioloogia ja pulmonoloogia jaoks, kuna olemasolev hoone ei ole aktiivravi

seisukohalt jätkusuutlik ei kvaliteedilt ega kvantiteedilt. Selle maht ei võimalda arendada ja laiendada

kaasaegseid teenuseid, hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine kaasaegsetele nõetele

vastavaks (n suurenenud nõuded ventilatsioonile) ei ole tehniliselt võimalik. Esialgse plaani kohaselt

tähendas V ehitusjärk amortiseerunud ja jätkusuutmatu F korpuse ning selle küljes asuva suhteliselt

väikese N korpuse (nukleaarmeditsiin) asendamist uue hoonega vana F korpuse kohal. Vastavalt

funktsionaalsele planeeringule pidi uus hoone tagama taristu kardioloogia, pulmonoloogia ja

torakaalkirurgia, veresoontekirurgia, menetlusradioloogia ning nukleaarmeditsiini jaoks. Algne

eeldus ja eesmärk on säilinud, kuid praegust finantsolukorda arvesse võttes on esialgset ideed ja

mahtusid kärbitud, et liikuda edasi väiksemate, jõukohasemate sammudega. Uus terviklahendus

hõlmab seega nii olemasolevaid B- ja F korpuseid kui ka uut S korpust. Kuna muudatuste peamiseks

põhjuseks on finantsseis, otsustati uue korpuse mahtu vähendada kolme korruse võrra. Kõige

suurem mahukärbe tehti õppe- ja koosolekuruumide arvelt. Edaspidi on plaanis olemasolevaid

ruume efektiivsemalt kasutada, võttes need ühtse halduse alla ja juurutades ruumide broneerimiseks

digilahendusi. Lisaks planeeritakse menetlusradioloogia ja tuberkuloosiosakond ümber B korpuse

pinnale. Vana F korpust kasutatakse edaspidi polikliiniku ja muude lihtsamate teenuste tarbeks, mis

ei vaja tehnosüsteemide mahukat ümberehitust. Kuna ehitust on võimalik läbi viia etapiviisiliselt,

kaob vajadus asenduspindade järele – ainsaks erandiks on otse ehitusalale jääv N korpus. Seal

asuv nukleaarmeditsiini osakond kolib asenduspinnale ajutiselt, kuni S korpuse valmimiseni.

Vajaliku info loomiseks koostati 2021. aastal Kliinikumi tellimusel ja Kliinikumiga koostöös

funktsionaalne planeering (Nordic Health Care Group, 2021; lisa 1), mis on käesoleva dokumendi

üheks sisuliseks aluseks. Seda täiendab Kliinikumi poolt koostatud ravimahtude prognoos (lisa 2), mille

[Tippige siia]

11

aluseks on statsionaaris ravil viibinud haiged (kliinikute ja erialade täpsusega), päevaravis ja

päevakirurgias ravil viibinud haiged ning eriarsti ambulatoorsed vastuvõtud. Esitatud 2017.–2025.

aasta näitajad kajastavad tegelikku ravitööd vastavas ravitüübis; 2026.–2040. aasta prognoosis on

lähtutud rahvastikuprognoosist (Statistikaamet, ES andmebaas; RV089, RV0212).

V ehitusjärguga seotud olulisteks patsiendivoogudeks/protsessideks on endiselt: (1) ambulatoorne

(kardioloogiline) patsient; (2) päevaravi-patsient (kardioloogiline); (3) erakorraline patsient

(kardioloogiline, insult); (3) kirurgiline patsient (kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia); (4)

pulmonoloogiline patsient; (5) nakkushaige (sh tbc); (6) nukleaarmeditsiini patsient; (7)

menetlusradioloogia (angiograafia); (8) muu radioloogia. Interventsionaalradioloogia (angiograafia)

ja pulmonoloogiline patsient liigub B korpusesse; Täpsem kirjeldus on esitatud lisas 1, siin lühidalt

mõnest olulisest aspektist.

Erakorraliste patsientide (täpsemalt kardioloogilised ning insuldipatsiendid, kes saabuvad haiglasse

peamiselt läbi EMO) jaoks on aegkriitilisuse aspektist tähtis hea liikumistee EMO (G1 korpus) ja V

ehitusjärgus loodava angiograafiaüksuse vahel. Eelnevalt diagnoositud ja kindla raviplaaniga

patsientide jaoks on uude S korpusesse planeeritud ka eraldi sissepääs ja võimalikult lühike

liikumistee nii angiograafiasse kui ka kardioloogilisse intensiivravisse. Insuldiüksus, mis praegu asub

olemasolevas H korpuses (koos muu neuroloogia ja neurokirurgiaga) jätkab seal ka tuleviks.

Kardiokirurgia üksus (III astme intensiivravi ning palatiosakond) jääb samuti oma praegusesse

asukohta 2015 aastal valminud J korpuse kolmandal korrusel ning sellega kõrguslikult samale

tasapinnale ning hästi ühendatuna tuleb V ehitusjärgus rajatav kardioloogia angiograafiaüksus.

Planeeritavate uuringute ja protseduuride mahtu mõjutab tugevalt tehnoloogia areng – meditsiin

areneb järjekindlalt vähem-invasiivsete protseduuride suunas, mis tähendab ka radioloogiliste

uuringute ja protseduuride mahu olulist suurenemist (vt allpool).

Nukleaarmeditsiiniliste uuringute arv on viimaste aastate jooksul väga oluliselt suurenenud (näiteks

PET - KT uuringute arv on Kliinikumis viimase 5 aastaga kahekordistunud) ning üha olulisemaks

muutub diagnostiliste radiofarmakonide kättesaadavus. Seetõttu arvestatakse uue üksuse

planeerimisel ka sellele tsüklotronikeskuse lisamise võimalusega.

Ambulatoorse patsientide osas on oluliseks muudatuseks pulmonoloogiliste patsientide koondumine

L. Puusepa 8 kompleksi (praegu amortiseerunud Sanatooriumi 4 hoones, mitme kilomeetri kaugusel

aktiivravikeskuses), tuberkuloosipatsientidele seejuures eraldi sissepääsu ja ootealaga B korpuses.

Uude S korpusesse on planeeritud nakkusosakond ja kõrval olevasse B korpusesse respiratoorsete

nakkushaigete (ka tuberkuloosihaigete) palatiosakond, Seejuures on arvestatud ka COVID-19

pandeemiast saadud kogemusi, mis viitavad vajadusele tuua nakkushaiguste ravi muu aktiivravi

juurde.

[Tippige siia]

12

3.2 ALTERNATIIVSED LAHENDUSED V EHITUSJÄRGULE

Mitte midagi tegemine, st tegevuse jätkamine amortiseerunud hoones praeguses vormis tähendaks

paratamatult olulist taandarengut. Jätkusuutlikuks lahenduseks ei ole ka olemasoleva F korpuse

rekonstrueerimine aktiivravi hooneks, sest selle arhitektuursed ja konstruktiivsed omadused

(korruste kõrgus, kandeseinte jaotus jms) ei võimalda rajada kõrgtehnoloogilise aktiivravi jaoks

vajalikke tehnosüsteeme ning viia vajadustele vastavaks ruumijaotust (meil on selles osas veenev

info, kuna oleme varasemalt hoone rekonstrueerimise eskiisprojektini läbi töötanud). Olemasolevad

F ja N korpus on planeeritud tulevikutegevuste jaoks ka ilmselgelt liiga väikesed. Tõsiseltvõetavaks

lahenduseks ei peetud esialgu ka uue hoone rajamist olemasoleva F korpuse kõrvale, sellest

N. Lunini põigu poole, misjärel saaks vana hoone lammutada. Esiteks, uus F korpus oma planeeritud

mahus sinna ei mahuks; teiseks oleks selline hoone logistiliselt vägagi õnnetu (uus hoone jääks

ülejäänud kompleksist mõttetult kaugele ja neid eraldaks düsfunktsionaalne tühi ala ning tulenevalt

olemasoleva B korpuse konfiguratsioonist saaks uue ja olemasolevate hoonete vahelisi ühendusteid

olla vaid vähestel korrustel ning need oleksid ebamõistlikult pikad ja kitsad). Arutlusel on olnud ka

variant rajada uus hoone väljapoole L. Puusepa 8 kompleksi vana lastehaiglahoone (N. Lunini 6)

kohale. Selline lahendus oleks ka ühendustunneli olemasolu korral logistiliselt siiski üsna nigel (uues

hoones asuvate üksuste kaugus L. Puusepa 8 operatsiooniplokkidest ning intensiivravist,

kardiokirurgia kaugus angiograafiast jms). Negatiivse tagajärjena hõivataks nii ka asukoht, mida

tulevikus saaks kasutada selliste erialade jaoks, mis peaksid olema küll aktiivravikeskusega

ühendatud, kuid milliste korral suhteline kaugus tuumikhaiglast oleks väiksem probleem või mõnes

aspektis isegi eelis (n psühhiaatria ja dermatoveneroloogia).

Finantsolukorrast lähtuvalt töötati alternatiivsed lahendused 2025 aasta lõpus uuesti läbi, vaadates

haigla antud piirkonda laiemalt. Aruteludesse kaasati kõik puudutatud struktuuriüksused nii kliiniliselt

kui ka tugiteenistuste poolelt. Jõuti otsusele, et kuigi olemasoleva F korpuse kõrvale (N. Lunini põigu

poole) rajatava uue S korpuse ühendused teiste korpustega ei ole ideaalsed, võimaldavad need

siiski ehitada väiksemas mahus iseseisvalt toimiva tehnoloogiamahuka korpuse, jättes vana F

korpuse alles lihtsamate teenuste jaoks või tulevikus lammutamise ja uue F korpuse ehitamise

võimaluse. Ühendades S korpuse B ja F korpusega, luuakse kogu haiglale senisest parem

logistikakeskus 0 korrusele. S ja F korpus ühendatakse esimesel korrusel, moodustades ühtse

polikliiniku ala. S ja B korpus ühendatakse galerii abil 0-4 korruse ulatuses.

3.3 ASENDUSPINNAD EHITUSPERIOODIKS:

Uue S korpuse lahenduse eeliseks on suuremahulise asenduspinna vajaduse kadumine.

Lammutada tuleb vaid olemasolev N korpus. Nukleaarmeditsiini osakond kolitakse ehitusperioodiks

ajutisse uusehitusse, mis rajatakse tehaselistest moodulitest L. Puusepa 8 F korpuse otsa. Ajutine

ehitis teisaldatakse pärast uue S korpuse valmimist.

[Tippige siia]

13

3.4 DIAGNOSTIKA JA RAVI

3.4.1 ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND

Erakorraliste haigete sisenemine haiglasse toimub peamiselt erakorralise meditsiini osakonna

(EMO) kaudu. Teatud patsiendid (n sünnitajad) suunatakse Kliinikumi töökorralduse kohaselt kohe

vastavasse üksusse; otse ilma EMO läbimata liiguvad erialakliinikusse kõrva- ning silmakliiniku

patsiendid.

EMO asub G ja M korpuse esimesel korrusel ning koosneb kahest omavahel kõrvuti asuvast ja hästi

ühendatud funktsionaalsest üksusest (nn täiskasvanute EMO ja III ehitusjärgu koosseisus valminud

laste EMO), millel on üks ühine sissepääs (täpsustus: kaks ühist sissepääsu, neist üks

isepöördujatele ja teine kiirabile) ning triaažiala. EMO planeerimise alusinfo on esitatud III

ehitusjärgu funktsionaalses arengukavas (2018). V ehitusärk EMO töösse olulisi muudatusi kaasa

ei too, kuid oluliseks aspektiks on siin patsiendid, kelle jaoks angiograafiline uuring on aegkriitilise

tähtsusega (insuldikahtlus, kardioloogilised patsiendid) – need patsiendid liiguvad EMO-st

angiograafiaüksusess läbi 1. korruse koridoride ning uue S korpuse liftisõlme (eelnevalt diagnoositud

ja kindla raviplaaniga kiirabi-patsientide jaoks on uude S korpusesse planeeritud eraldi sissepääs ja

kiire liikumistee angiograafiasse ja kardioloogilisse intensiivravisse).

3.4.2 ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA FUNKTSIONAALNE DIAGNSOTIKA

Kliinikumi eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ruumid asuvad erinevates hoonetes (vt tabel 1). V

ehitusjärgu koosseisus kolitakse L. Puusepa 8 kompleksi ka kopsukliiniku ambulatoorne vastuvõtt,

millega seotud logistilised kaalutlused on esitatud ülalpool.

Ambulatoorse vastuvõtu ruumide vajadus arvutatud tööajale 8 tundi päevas aastase tööpäevade

arvuga 220, ruumihõivega 80%; lähtekoht on universaalne vastuvõtukabinet pindalaga 16 või 20 m2

(kardioloogia). Tabelis 2 on esitatud V ehitusjärguga seotud ambulatoorse vastuvõtu ruumide

planeerimise alusinfo, teised erialad on käsitletud varasemates arengukavades.

Funktsionaalse diagnostika uuringuruumid on ühendatud vastavate erialade ambulatoorse

vastuvõtu ruumidega (vt tabel 3 ja 4). Südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakond, mis teeb

uuringuid nii kardioloogia kui ka teiste erialade patsientidele jääb oma praegusesse asukohta B

korpuses ja saab ruume juurde uues S korpuses. Täielik ruumiprogramm on esitatud käesoleva

arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3a ja 3b).

Tabel 1. Ambulatoorse vastuvõtu asukoht L. Puusepa 8 korpustes

Eriala või kliinik Korpus Märkusi

Kirurgia, ortopeedia, neuroloogia ja neurokirurgia

A

[Tippige siia]

14

Kopsukliinik A, B, F sh pulmonoloogia, torakaalkirurgia, respiratoorsed infektsioonid

Naistekliinik G, C

Sisekliinik J

Hematoloogia-onkoloogia J

Silmakliinik J, A

Lastekliinik M

Südamekliinik Uus S ja F

Kõrvakliinik C

Näo- ja lõualuude kirurgia C

Tabel 2. Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeering uus S ja F korpustes

Eriala Vastuvõtte aastas*

Arvutuslik ruumi- vajadus**

Ruume planeeritud

Pindala m2

Selgitus

Pulmonoloogia, torakaalkirurgia, tbc

15 700 6 8 132 sh õe vastuvõtud; eraldi kabinetid tbc arsti ja tbc õe vastuvõtuks

Kardioloogia ja kardiokirugia

14 000 5 11 228 sh sisemine reserv amb radioloogia laienemiseks jms-ks

*prognoos aastaks 2030 **ruumihõive 80%, vastuvõtu kestus 30 min

Tabel 3. Kliinilise füsioloogia (kardioloogia) uuringuruumide planeering uus S korpus

Uuring Uuringuid

aastas*

Arvutusli k

ruumivaja -dus**

Ruume planeeri

-tud Pindala

(m2) Selgitus

Ehhokardio- graafia

10 934 8 2 41

sh transtorakaalne ja söögitorukaudne ehhokardiograafia (uuuringu kestus keskmiselt 90 min); sh stress-ehhokardiograafia, uuringu kestus 120 min. Jääb suures mahus vanasse asukohta B korpuses.

Koormus- testid

3000 2 3 73 Uuringu kestus keskmiselt 60 min; eraldi ruum nukleaarmeditsiini- patsiendile (SPET uuring)

EKG 8000 1,4 2 50

*prognoos aastaks 2030

**ruumihõive 80%

Tabel 4. Pulmonoloogiliste uuringuruumide planeering B ja F korpuses

Uuring Uuringuid aastas*

Uuringu kestus (h)

Arvutuslik ruumivajadus**

Ruume planeeritud

m2

Spirograafia 3600 0,50 1,3 7

[Tippige siia]

15

Bronhodilataatortest 4000 0,75 2,1

146

Kehapletüsmograafia 150 0,30 0,03

Difusiooni-kapatsiteedi määramine

3149 0,70 1,6

Bronhide hüperreaktiivsustest eukapnilise hüperventilatsiooniga

15 1,25 0,0

FENO määramine 2700 0,25 0,5

Metakoliintest 100 1,25 0,1

Spiroergomeetria 100 1,00 0,1

KOKKU 5,7

*prognoos aastaks 2030

**ruumihõive 80%

3.4.3 ENDOSKOOPIA: BRONHOSKOOPIAKESKUS

V ehitusjärgus rajatakse B korpusesse bronhoskoopiakeskus, kus toimuvad ambulatoorsete ja

hospitaliseeritud haigete uuringud ja protseduurid, sealhulgas uuringud ja protseduurid

üldanesteesias. Keskus paikneb kopsukliiniku palatiosakonna vahetus läheduses ning on liftisõlme

kaudu hästi ühendatud ka kopsukliiniku teiste osakondadega; ühendus EMO-ga on tagatud läbi Ü

korpuse liftisõlme ning 1. korruse koridoride.

Bronhoskoopiliste uuriguruumide juurde kuuluvad ka ettevalmistus- ja ärkamisruum (kus on ka

eraldatud õhuruumiga osa tuberkuloosihaige jaoks) ning ruumid bronhoskoopide pesuks ja

hoidmiseks. Bronhoskoopiakeskuse täpne ruumiprogramm on esitatud käesoleva arengukava

arhitektuursus osas (vt lisa 4b).

Endoskoopiakeskus seedetrakti uuringuteks asub J korpuses ning on täpsemalt käsitletud II

ehitusjärgu funktsionaalses arengukavas (2012).

Tabel 5. Bronhoskoopiaruumide planeering B korpuses

Protseduure aastas*

Kestus (h) Ruume

planeeritud**

Bronhoskoopia 1150 1,00

2

Virtuaalnavigatsiooni- bronhoskoopia 50 4,00

EBUS 130 1,25

[Tippige siia]

16

Bronhoskoopia üldanesteesias 50 2,50

Muud protseduurid kestusega kuni 2 h 50 1,50

Muud protseduurid kestusega kuni 4h. 50 3,00

KOKKU

*prognoos aastaks 2030

**ruumihõive 80%

3.4.4 SÜNNITUSTOAD

9 sünnitustuba asub I ehitusjärgus rajatud G korpuses (täpsem info on esitatud varasemates funkts.

arengukavades).

3.4.5 OPERATSIOONIPLOKID

30 operatsioonituba organiseerituna neljaks operatsiooniplokiks on rajatud erinevates

ehitusjärkudes (vt tabel 6); täpsem info on esitatud varasemates arengukavades. V ehitusjärgu

rajamisel on planeeritud ka B korpusesse hübriidoperatsioonituba Oluliseks aspektiks on heade

liikumisteede olemasolu B- ja S korpusest nii G- kui ka C korpuse operatsiooniplokkidesse.

Tabel 6. Operatsioonitoad L. Puusepa 8 kompleksis

Plokk Korpus Operatsiooni -tubade arv Eriala Selgitus Ehitusjärk

1 G 14

Üldkirurgia, ortopeedia, neurokirurgia, kardiokirurga, vaskulaarkirurgia, uroloogia, torakaalkirurgia, sünnitusabi jt

1 tuba erakorraliseks keisrilõikeks I

2 J 3 Oftalmoloogia sh päevakirurgia II

3 C 10

Üldkirurgia, ortopeedia, üldanesteesias hambaravi, näo-ja lõualuudekirurgia, günekoloogia jt sh päevakirurgia III

4 C 3 Otorinolarüngoloogia sh päevakirurgia III

5 B 1 kardiokirurga, vaskulaarkirurgia Hübriidoperatsioonituba V

3.4.6 RADIOLOOGIA

Radioloogilisi uuringuid ja protseduure tehakse L. Puusepa 8 erinevates korpustes, samuti Kliinikumi

teistes hoonetes ning rendipindadel (vt tabel 8 ning varasemad arengukavad). V ehitusjärgu

koosseisus rajatakse:

 angiograafia ja elektrofüsioloogia üksus asukoht uue S korpuse 3. korrusel, läheduses ja hea

ühendusega kardioloolgilise intensiivravi üksuse (korrus kõrgemal), kardiokirurgia osakonna (J

[Tippige siia]

17

korpuses samal kõrguslikul tasapinnal) ja veresoontekirurgia palatiosakonnaga. Üksusesse on

planeeritud ka ruumid päevaraviks ning vastavad majasisesed liikumisteed.

 radioloogia osakonna asukoht uues S korpuse on 1. korrusel koos ambulatoorse vastuvõtu

ruumidega, siia on planeeritud ruumid kahe KT, ühe MRT ja ühe röntgenseadme paigaldamiseks

ja neid teenindavate radioloogide tööjaamade ning personali ruumidega.

 nukleaarmeditsiini osakond asukoht uue S korpuse teisel korrusel, mis tagab võimalikult

lühikesed majasisesed liikumisteed ambulatoorsetele patsientidele ning võimalikult meeldivad

tingimused (sealhulgas vaade aknast) palatitesse isoleeritud hospitaliseeritud patsientidele.

Muuhulgas on üksusse kavandatud ka radiofarmakonide labor koos kvaliteedi kontroll-laboriga,

samuti protseduuriruumid isotoopide manustamiseks patsientidele enne PET uuringu teostamist.

Planeerimisel on arvestatud lühikese poolestusajaga isotoopide tootmiseks vajaliku tsüklotroni

hoone rajamisega tulevikus.

Täpsem info V ehitusjärgu S korpuse radioloogilise taristu ruumiprogrammist on esitatud käesoleva

arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3b ja 3c).

Viimase 20 aasta jooksul on väga selgesti täheldatav radioloogiliste uuringute ja protseduuride

tohutu kasv (vt tabel 7 ja allpool) ning selle võimaliku jätkumisega arvestab ka V ehitusjärgu

planeering (ehituskonstruktsioonid võimaldavad kujundada suhteliselt lihtsasti ja odavalt teatud osa

ambulatoorse vastuvõttudega hõivatud pinda radioloogiliste uuringute jaoks).

[Tippige siia]

18

Tabel 7. Radioloogiliste uuringute ja protseduuride dünaamika. Radioloogiaseadmed V ehitusjärgu valmimisel

Protseduuri tüüp

Uuringud

2010

Uuringud

2023

Uuringud

2030

Seadmeid mujal

SEADMEID

KOKKU A B G C M

uus

S

Puusepa

1A Kvartal

Räni-

rahnu Mammobuss

Röntgenuuringute arv kokku 135 506 141 026 147 026

neist läbivalgustusega

röntgenaparatuur 1804 918 918 1 1

2

neist läbivalgustusega ja skeleti

koonuskimpkompuutertomograafia

ja röntgen

0 397 500 1

1

Orotpantomograaf 1 1

neist stomatoloogiline

koonuskimpkompuutertomograafia 0 1387 5000 1

1

1 3

Röntgenaparaadid 2 1 2 5

11

Mammograafia kokku 27 555 38 955 46 746 2 1 1 1 5

Menetlusradioloogia

Angiograafia protseduure 3660 5000

neist kardioangiograafia 2000 2500 4

neist perif veresooned jms 850 1200 2

Angiograafe 2 4 6

[Tippige siia]

19

Protseduuri tüüp

Uuringud

2010

Uuringud

2023

Uuringud

2030

Seadmeid mujal

SEADMEID

KOKKU A B G C M

uus

S

Puusepa

1A Kvartal

Räni-

rahnu Mammobuss

Kompuutertomograaf kokku 19 200 27 300 36 000 2 3 2 1 8

neist südame KT uuringuid 339 2049 3000 1

neist menetlusradioloogia

patsiente 30 85 250 2

neist kopsuskriiningu patsiente 0 3330 5000 1

Magnetresonantstomograafia 9948 23 969 28 800 4 1 1 1 7

neist südameuuringuid MRTs 41 422 844

Ultrahelidiagnostilised uuringud 87 401 87 501 91 000 3 1 6 2 2 1 1 1 17

PET KT 95 1100 2000 2 2

SPEKT KT 1099 1097 1097 1 1

3.4.6.1 RÖNTGEN, KT, MRT

Röntgenuuringutes on muutused võrreldes 2010 aastaga olnud suhteliselt tagasihoidlikud (135 000

vs 141 000, ehk siis ligikaudu 5% kasv võrreldes aastaga 2010). Seoses kopsukliiniku ambulatoorse

osa ja eriti tuberkuloosihaigete vastuvõttude üle kolimisega F korpusesse on aga mõistlik planeerida

siia südame ja rindkereorganite ambulatoorset vastuvõttu teenindav eraldi seade.

Mammogaafiat uude S korpusesse laiendada plaanis ei ole (lisaks kahele seadmele G korpuses

avati 2021. aastal uuringuruum Kvartali keskuses ning 2024 aastal ka Lõunakeskuse Ränirahnu

üksuses; lisaks on veel mammograafiabussi teenus).

Kompuutertomograafia (KT): võrreldes 2010. aastaga on uuringute arv kasvanud 2,6 korda, kuid

seadmete arv on jäänud samaks. Seega on kõige suurem puudus just KT seadmete ressursist ja

juba praegu peaks töötama 3 asemel vähemalt 5 seadet. Arvestades uuringute arvu dünaamikat

(19 200 vs 27 286 aastatel 2010 ja 2023) prognoosime kasvu vähemalt 33 000 uuringuni aastas:

 südameuuringud: 2010 tehti Kliinikumis 339 KT südameuuringut vs 2049 uuringut aastal 2023

(so kuuekordne kasv), kuid uuringutest tuntakse endiselt puudust. Planeeritud on südame KT-

uuringute kasv vähemalt 2500-3000 uuringuni. Arvestades püsivat kasvavat nõudlust ja

südameuuringute pikka kestvust (tavapärase 20 minuti asemel kulub südameuuringuks 1 tund),

täidavad 2500-3000 südame KT-uuringut edaspidi ühe KT seadme uues S korpuses.

 Kopsuskriining: planeeritava kopsuskriiningu põhiline takistus on skriininguks sobivate seadmete

vähesus Eestis. Ainuüksi Tartus ja Tartu maakonnas on vaja teha ligikaudu 5000 kopsuskriiningu

uuringut, selleks sobilikke seadmeid on Lõuna-Eestis ainult kaks. Sarnaselt mammoskriininguga

soovivad aga osad uuritavad tulla uuringule maakonna asemel just Kliinikumi, seega skriiningute

arv võib olla suurem. Lisaks on vaja teha kopsude muid KT-uuringuid nii ambulatoorsetele kui

statsionaarsetele patsientidele. Seega täidavad kopsuskriining ja muud rindkereuuringud (6000-

8000 uuringut) kogu teise KT seadme S korpuses.

G korpuse on praegusele kolmele seadmele lisandus ka 2024 aastal üks KT Lõunakeskuse

Ränirahnu üksuses, kuna:

 EMO-s on KT-patsientide arv tõusnud 13 513-ni aastas ning seoses EMO-patsientide ja muude

erakorraliste uuringute kasvuga, on seade äärmiselt ülekoormatud (tavapärane uuringute arv on

6000-8000 uuringut KT seadmele aastas).

 Kasvab KT kontrolli all teostatavate menetlusradioloogiliste uuringute maht: viimase aasta jooksul

on Kliinikumis juurutatud nii mikrolaineablatsioon kui krüoteraapilised kasvajate raviprotseduurid

KT kontrolli all. Sellisteks protseduurideks kulub väga pikk aeg (ühele patsiendile võib kuluda

koos ettevalmistusega kuni 4 tundi seadme aega), kuid sageli need asendavad kirurgilist

protseduuri ja on vähem invasiivsed. 2030. Seetõttu prognoosime, et aastaks 2030 võtavad

menetlusradioloogilised ravi- ja diagnostilised protseduurid ligikaudu 50% ühe KT seadme ajast.

[Tippige siia]

21

Seetõttu on planeeritud B korpuse teisele korrusele menetlusradioloogia keskus koos kahe

kompuutertomograafiga.

 Uuringute arv kasvab seoses vähiuuringutega seoses vähipatsientide arvu üldise kasvu ja vähi

kordusuuringute arvu kasvuga vähihaigete parema elulemuse tõttu. Vähiuuringuid saab teostada

1,5 seadme töömahu ulatuses G korpuses ja alates 2024. aastast ka Ränirahnus, kokku seega

2,5 seadet vähiuuringuteks. Selline seadmete hulk on minimaalselt vajalik vähihaigete

teenindamiseks, sest hetkel on järjekorrad liiga pikad ning erakorralisi uuringud oleme sunnitud

teostama EMO niigi ülekoormatud seadmel.

Magnetresonantstomograafia (MRT): uude S korpusesse planeeritud seadmega hakatakse tegema

peamiselt südame MRT-uuringuid – NB! uuringute arv 2010 vs 2023 on vastavalt 41 ja 422, kuid

vajadus on ikkagi oluliselt suurem: 2030. aastaks prognoosime südameuuringute kahekordistumist

(uuringuid vajavad nii südameriketega lapsed kui täiskasvanud, seejuures on täiskasvanud

patsientide ooteajad praegu selgesti liiga pikad; ka muude südameuuringute mitme-kuulised

ooteajad on kardioloogide seisukohalt lubamatult pikad), st ligikaudu 850 – 1000 uuringut aastas.

Arvestades südameuuringute pikka kestvust kuni 2 tundi, täidab see 80% ühe MRT seadme tööajast

(lisaks südame ja kopsuhaigetel muud uuringud).

Samuti kasvab MRT-uuringute arv vähihaigetel (näiteks prostata MRT-skriining).

3.4.6.2 NUKLEAARMEDITSIIN

2023. aastal teostati 1100 PET KT uuringut, mis koormavad praegu ühe seadme. 2030. aastaks

prognoosimine uuringute arvu kasvu vähemalt 1800–2000-ni, seega on vaja kindlasti kahte seadet.

Kasvavad näidustused uuringuteks vähipatsientidele – lisaks kopsuvähile melanoomile, ka

rinnavähk, lümfoom, günekoloogilised kasvajad jm (oodata on uusi spetsiifilisi antikeha uuringutel

põhinevaid metoodikaid, eeskätt günekoloogiliste kasvajate osas).

SPEKT KT uuringute arv püsib endisel tasemel, kuna näidustused on endised (luustiku stsintigraafia,

südame perfusiooniuuring, neerude dünaamiline uuring)

Täpsem info nukleaarmedistiiniosakonna ruumiprograamist ja planeeringust on esitatud käesoleva

arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3b ja 3c).

3.4.6.3 ANGIOGRAAFIA JA ELEKTROFÜSIOLOOGIA

Info uuringuruumide planeeringust on esitatud tabelis 8 (täpsem info ruumiprogrammist vt lisad 3b

ja 3c).

[Tippige siia]

22

Tabel 8. Planeeritud angiograafiaseadmed

Funktsioon Seade

Protseduure

aastas* Selgitus

Kardioloogiline angiograafia

Angiograaf 2000

neist 800–900 diagnostilised. Koronaarangioplastikaid (PKI) 950– 1100, neist 550-600 päevaravina. 30– 40 laste uuringut, neist 20 interventsioonid.

Perifeerne angiograafia

Angiograaf 1850

Vähem-invasiivsed protseduurid versoontekirurgias, neurokirurgia, onkoloogiasmeetodid („päevainterventsioonid“).

Perf angiograafia (reserv) + KT

Angiograaf + KT 100-150

Lisanduvad uued rö-invasiivsed protseduurid (KT/AG juhitud ablatsioonid, emboliseerimised (TACE, RACE) kemoteraapia (onkoloogilised patsiendid). Lisaks prostata (PAE), aneurüsmid, malformatsioonid, mitte- onkoloogilised. KT kasutamine tavakompuuteruuringteks pt biopsiad, dreneerimised,

Hübriidtuba Angiograaf 200-300

Keerukad kompleksprotseduurid (TAVI, TMVI, TEVAR, EVAR, TEER jne), lisaks lahtine operatsioon + interventsioon. Lisaks kasutus kardioloogilise angiograafina ja erakorraliste protseduuride angiograafina.

Elektrofüsioloogia

Angiograaf (üheprojektsiooniline, ilma subtraktsioonangiograafia võimaluseta)

500

Rütmihäirete invasiivne diagnostika ja ablatsioonid.

Elektrofüsioloogia Arkoskoop 650 Kardiostimulaator 550, ICD, CRT 100

*prognoos aastaks 2030

3.4.7 PÄEVARAVI

Taristu päevaraviks on rajatud erinevates ehitusjärkudes, sealhulgas üksused järgmistel erialadel:

günekoloogia ja sünnitusabi (I ehitusjärk), onkoloogia ja hematoloogia, sise-erialad, oftalmoloogia,

sh silmakirurgia (II ehitusjärk), pediaatria, päevakirurga, sh otorinolarüngoloogiline päevakirurga (III

ehitusjärk); täpsem kirjeldus on esitatud varasemates arengukavades.

V ehitusjärgus planeeritud päevaravi põhiruumid on esitatud tabelis 9.

Tabel 9. Päevaravi põhiruumid

Eriala m2 Kohti Selgitus Asukoht

[Tippige siia]

23

Kardioloogia 62 8 kohta toolidel (+ wc)

Päevadiagnostika- patsientide hindamine ja nõustamine

Ambulatoorse vastuvõtu juures uus S korpus

Kardioangiograafia 120 8 voodit (+wc)

Angiograafia ja elektrofüsioloogia päevaravipatsiendid

Angiograafia ja ep üksuses, uus S korpus

Pulmonoloogia 24 1 voodi (+wc) Päevaravipalat tegelemine siirdamisjärgse patisendiga (samaaegselt 1 patsient)

Palatiosakonna juures F korpuses

3.4.8 TAASTUSRAVI

Varane taastusravi toimub aktiivraviüksuses, kuhu patsient hospitaliseeriti (ravivoodis või selle jaoks

ette nähtud spetsiaalses ruumis). Nö hilisem taastusravi toimub Kliinikumi erinevates hoonetes;

täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2018).

3.4.9 VEREKESKUS

Asub B korpuse esimesel korrusel; täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2018).

Verekeskus vajab lisapinda; olemasolevaid ruume on võimalik laiendada siseõue laadimisala peale.

Otstarbekas oleks need ehitustööd ühildada uue S korpuse ehitusega.

3.4.10 ÜHENDLABOR

Rajati II ehitusjärgu koosseisus J korpusese (2. ja 3. korrus); täpsem kirjeldus on esitatud varasemas

arengukavas (2012).

3.4.11 HAIGLA-APTEEK

Apteek asub J korpuse 0-korrusel, täpsem kirjeldus on esitatud II ehitusjärgu arengukavas (2012).

3.4.12 PATOLOOGIATEENISTUS

Taristu rajati II ehitusjärgu koosseisus (J- ja K korpus); täpsem kirjeldus on esitatud varasemas

arengukavas (2012).

3.4.13 STERILISATSIOON

Erinevates ehitusjärkudes on rajatud 2 sterilisatsiooniosakonda (lisaks on eraldi väike üksus

silmakliinikul), mis teenindavad kõiki haigla üksusi, kus seda teenust vajatakse. Seejuures teenindab

G korpuses asuv üksus (I ehitusjärk) kõiki hooneid väljaarvatud C korpus, C korpuse üksus (III

ehitusjärk) aga peamiselt C korpust. Osakondade planeering ning liikumisteed tagavad siiski ka

universaalsuse. Täpsem info sterilisatsiooniosakondadest on esitatud varasemates arengukavades.

V ehitusjärk sterilisatsiooniosakondade töös olulisi muudatusi ei põhjusta.

[Tippige siia]

24

3.5 STATSIONAAR

L. Puusepa 8 palatiosakonnad on rajatud erinevates ehitusjärkudes (vt tabel 10). Suurem osa neist

on kas heas või rahuldavas seisundis, kuid kindlasti ei vasta kaasaegsetele nõuetele just

olemasoleva F korpuse palatid. Ruumi vajab juurde ka H korpuses asuv insuldikeskus. Käesolev

dokument keskendub V ehitusjärgu koosseisus planeeritud palatiosakondadele, teised on käsitletud

varasemates arengukavades.

Hinnang statsionaarsete voodite vajadusele on esitatud tabelis 11 (eelduseks voodihõive 80%).

Arvutuslikust vajadusest mõnevõrra vähem oleme seejuures planeerinud voodeid kardioloogiale (vt

tabel 12). Selle „puudujäägi“ kompenseerib osaliselt sisehaiguste-profiiliga palatiüksus (kõik

praegused südamekliiniku patsiendid ei vaja tegelikult kõrgeima etapi kardiolooglist ravi, nende

jaoks kohased sisehaiguste-voodid töötavad meil praegu aga >90% hõivega ning neist on krooniline

puudus). Nakkushaiguste osas on planeeritud teatav voodireserv (lähtudes kogemustest COVID-

19-pandeemiaga).

Tabel 10. Palatiosakondade asukoht V ehitusjärgu valmimisel

Kliinik/osakond/eriala Asukoht/korpus Märkusi

L. Puusepa 8

Pediaatria (lastekliinik) ja lastekirurgia (kirurgiakliinik)

M Üldpediaatria, lasteneuroloogia, lastekirurgia; neonatoloogia; ägedate infektsioonide osakond

Lasteintensiivravi M

Kõrvakliinik; näo- ja lõualuudekirurgia

C

Kirurgiakliinik A, H, K Üldkirurgia, uroloogia ja neerusiirdamine

Veresoontekirurgia Uus S

Intensiivravi G Täiskasvanud patsiendid

Naistekliinik G

Närvikliinik H sh insuldikeskus

Südamekliinik Uus S sh kardioloogia ja kardioloogiline intensiivravi

Kardiokirurgia (südamekliinik)

J sh intensiivravi

Hematoloogia- onkoloogia kliinik

H, K

Sisekliinik L

Kopsukliinik A, B, F sh pulmonoloogia ja torakaalkirurgia

Nakkushaigused Uus S sh respiratoorsed ja muud nakkushaigused (täiskasvanud patsiendid)

[Tippige siia]

25

Kliinik/osakond/eriala Asukoht/korpus Märkusi

Ortopeedia A, H

Silmahaigused J

Radionukliidravi (radioloogiakliinik)

Uus S

Mujal

Psühhiaatria Raja 31

Naha- ja suguhaigused Raja 31

Taastusravi Sanatooriumi 4

Õendushooldus L. Puusepa 6

Tabel 11. Hospitaliseerimise prognoos* ja voodite vajadus V ehitusjärgus B- ja S korpustes

Kliinik/osakond/eriala Patsiente

aastas Keskmine ravikestus

Arvutuslikult voodeid*

Voodeid planeeritud

Kardioloogia 3030 5,0 51,9 28

Kardioloogiline intensiivravi 1024 3,0 10,5 10

Respiratoorsed infektsioonid (sh tbc) 236 16,5 13,3 23

Nakkushaigused 740 9,0 22,8 26

KOKKU 98,5 87

*prognoos aastaks 2030

**eeldatav voodihõive 80%

Palatiosakondade põhimõtteline planeering on arenenud läbi erinevate ehitusjärkude (vt tabel 12):

kui esimeses ehitusjärgus on tavapalatid 1-4 kohalised ning teises 1-2 kohalised, siis kolmanda

ehitusjärgu tavapalatid on kõik ühekohalised – millel on mitmeid eeliseid, seahulgas paremad

võimalused nii lähedase juuresviibimiseks kui ka nosokomiaalse infektsiooni leviku tõkestamiseks

(mõned ühekohalised palatid on seejuures valmidusega ka kahe patsiendi majutamiseks). Ka V

ehitusjärk jätkab III ehitusjärgu põhimõtteid: tavapalatid on ka siin ühekohalised, osa neist (ligikaudu

30%) aga valmidusega kahe patsiendi majutamiseks (vt tabel 12 ja 13), et tagada voodireserv

hädaolukordadeks. Erinevalt varasematest ehitusjärkudest on ka II astme intensiivravivoodid uues

S korpuses planeeritud ühekohaliste boksidena (ja põhimõtteliselt samasugust lahendust on

kasutatud ka III astme intensiivravi jaoks).

Hoone korruselisust silmas pidades on üksused paigutatud funktsionaalsete plokkidena (vt tabel 13):

III astme (kardioloogilise) intensiivraviosakonna asukoht on 4. korrus, mis on võimalikult lähedal 3.

korrusel paiknevale angiograafiaüksusele, mis omakorda asub samal kõrgusel olemasoleva

kardiokirurgia osakonnaga. Pulmonoloogia voodid asuvad erinevatel korrustel B ja F korpustes, kuid

[Tippige siia]

26

on omavahel hästi ühendatud. Kardioloogia voodid asuvad ühel korrusel. Palatiosakondade

planeering on universaalne ning võimaldab ka ühise voodifondi rakendamist. 26 voodiga

nakkusplokk asub S korpuse viimasel korrusel ning 23 voodikohaga respiratoorsete nakkushaigete

plokk B korpuse viimasel korrusel. Nii on see otstarbekas nende plokkide tehnosüsteemide eripära

tõttu (ventilatsioonitorud võtavad seetõttu kogu hoonest vähem ruumi).

Täpsem info statsionaarsete osakondade ruumiprogrammist on esitatud käesoleva arengukava

lisades 3b ja 3c.

Tabel 12. Palatiosakondade põhimõtteline planeering L. Puusepa 8 erinevates ehitusjärkudes

Ehitusjärk Tavapalat Intensiiv II Intensiiv III

I 1-4 voodiga palatid Mitmekohalised palatid (tavaliselt 6 voodit)

Mitmekohalised palatid (6-8 voodit), lisaks isolaatorid

II 1-2 voodiga palatid

Mitmekohalised palatid (tavaliselt 6 voodit);nakkusosakonnas 1 voodiga boksid

Mitmekohalised palatid (3-5 voodit), lisaks isolaatorid

III

Ühekohalised palatid (osa neist kahe patsiendi valmidusega)

Mitmekohalised palatid (3-6 voodit)

Ühekohalised palatid (neonatoloogilised kaksikute-valmidusega); lisaks isolaatorid

IV 1-2 voodiga palatid Mitmekohalised palatid (tavaliselt 6 voodit)

V 1-2 voodiga palatid Ühe voodiga boksid 1-2 voodiga boksid, lisaks isolaatorid

Tabel 13. B ja Uus S: ravivoodid statsionaarsetes osakondades

Üksus Korrus Palati/ravivoodi tüüp Voodikohti

4 Intensiivravi III aste 9

4 Isolaator (int III) 2

Kardioloogia intensiivravi, S 11

Kardioloogia, S

5 2-kohaline tavapalat 28

5 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 9

5 Isolaator 1

38

6 1-kohaline tavapalat 9

Nakkushaigused, S 6 2-kohaline tavapalat 4

[Tippige siia]

27

Üksus Korrus Palati/ravivoodi tüüp Voodikohti

6 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 6

6 Isolaator 7

26

7 1-kohaline tavapalat 8

Pulmonoloogia, B

7 1-kohaline tavapalat 2 voodi valmidusega 2

7 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 6

7 Isolaator 5

21

KOKKU 75

Kliinikute/osakondade administratsiooniruumid asuvad vastavate üksuste läheduses; täpsem info vt

lisad 3b ja 3c.

3.6 HALDUS

Kliinikumi juhatuse ja juhtkonna tööruumid asuvad L. Puusepa 2 hoones ja hajali ka teistes hoonetes

(sh L. Puusepa 8 erinevas korpused).

Meditsiiniliste üksuste (kliinikute/osakondade) juhtide ruumid asuvad vastavate üksuste läheduses ;

täpsem info V ehitusjärgust on esitatud lisades 3b ja 3c.

3.7 ÜLD- JA PERSONALIRUUMID

ÜLDKASUTATAVAD RUUMID

Siia ruumigruppi on arvestatud vestibüül, külastajate garderoob ja WC ja registratuur, turvateenistus

ja tehniliste kommunikatsioonide signalisatsioonikeskus jms (täpsem info vt lisad 3b ja 3c).

PERSONALI TOITLUSTAMISE RUUMID

L. Puusepa 8 personalisöökla (sh sööklapersonali, nõudepesemise ja toidujaotamise ruumid)

rekonstrueeriti ja laiendati koos A korpuse 5. ja 6. korrusega (2019–2021); söögisaalis on 154 kohta.

Toit valmistatakse haigla köögiplokis.

PERSONALI RIIETUSRUUMID

[Tippige siia]

28

Personali ja üliõpilaste riietusruumid asuvad korpuste keldrikorrustel (spetsiaalsete riietusruumide

(näiteks operatsiooniplokkide personali rõivistud jms) asukoht ja planeering sõltub vastavate üksuste

spetsiifikast). V ehitusjärguga lisandub S korpuses 380 kohta, lisaks spetsiaalsed riietusruumid

(täpsem info vt lisad 3b ja 3c; muude korpuste info on esitatud varasemates arengukavades).

PATSIENTIDE RIIDEHOID

Patsiendi riideid hoitakse reeglina patsiendi juures patsiendi personaalses riidekapis palatis

(intensiivravipatsientide jaoks on üksuste juures vastavad riidehoiuruumid); seoses V ehitusjärguga

lõpetab töö patsientide tsentraalne riidehoid.

3.8 ABITEENISTUSED JA VARUSTUS

TOITLUSTUSTEENISTUS

Köögi tehnoloogia on uuendatud. Toidu käitlemine ja selleks vajalike ruumide planeerimine toimub

toiduseaduse ja selle rakendusaktide alusel. Toidujaotus palatiosakondadesse toimub

termoskärudega, toit jaotatuna kandikutele. Palatikorpustes on toidukärude parkimise koht,

kasutatud kandikud kogutakse ja toimetatakse tagasi kesk-kööki pesemiseks.

MEDITSIINITEHNIKA TEENISTUS

Teenistuse ülesanneteks on meditsiiniseadmete haldamine (hooldus, remont, ohutus- ja

kvaliteedikontroll, inventuur), meditsiinitehnoloogiliste rakenduste arendus ning kasutajate toetus ja

koolitus. Tööruumid paiknevad L. Puusepa 8 kompleksi erinevates korpuses; (V ehitusjärk tähendab

meditsiinitehnika teenistusele olulist keeruliste seadmete ja töömahu lisandumist).

TEHNIKATEENISTUS

Tehnikateenistus tegeleb hoonete (sh tehnosüsteemide) jooksva korrashoiu, remondi ja hoolduse

ning arendamisega (sh väiksema-mahulised ehitustööd). Tööruumid paiknevad L. Puusepa 8

kompleksi erinevates korpuses (V ehitusjärk tähendab tehnikateenistusele olulist taristu ja töömahu

lisandumist).

KESKKONNA- JA PUHASTUSE OSAKOND

Jäätmete ja musta pesu logistikas toob V ehitusjärk kaasa mõningad olulised muudatused seoses 0

korrusele planeeritud musta pesu ja jäätmete sorteerimise automatiseeritud jäätmekeskusega Prügi

ja musta pesu liikumiseks rajatakse uude S korpusesse vertikaalne torusüsteem. Igal korrusel on

jäätmeruumis või selle koridoripoolses seinas luugid musta pesu ja prügikottide jaoks. Must pesu ja

jäätmed kogutakse osakondades vastavalt pesukottidesse/prügikottidesse ja transporditakse

[Tippige siia]

29

spetsiaalse sorteeriva torusüsteemiga musta pesu lindile või prügi puhul prügikonteinerisse

automaatselt. Täpsem info osakonna ruumide planeeringust ja logistikast on esitatud lisades 3a, 3b

ja 3c.

Igal koristajal on koristuskäru, mille panekuks on osakondades ja üksustes ruumid. Koristusmasinate

hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud

koristuskeskuses. Koristustarbed pestakse ja desinfitseeritakse pesemismasinas.

Voodite, mittepestava voodivarustuse ning haiglasisese transpordikärude töötlemine toimub II

ehitusjärgus rajatud desinfektsiooniüksuses J korpuse -1. korrusel (72 m2).

MAJANDUSOSAKOND

Majanduslaod on planeeritud uue S korpuse 0. korrusele. Täpsem info logistikast ja ruumide

planeeringust on esitatud lisades 3a, 3b ja 3c.

Taustainfona on oluline, et oluline osa kaupade ladustamisest toimub väljaspool Kliinikumi asuvas

logistikakeskuses (1943 m2).

PNEUMOTRANSPORT

Ühtne pneumotransportsüsteem toimib oluliste meditsiiniliste üksuste vahel ning seda laiendatakse

ka uude S korpusesse. II ehitusjärgus rajati torupostiühendus labori (J korpus), EMO (G1 korpus),

operatsiooniploki (G1 korpus), intensiivraviosakondade (G1- ja J korpus) ning hematoloogia-

onkoloogia ja sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu vahel; G1-kopruse operatsiooniplokiga ühendati

ka patoloogiateenistuse labor (K korpuse 9. korrus).

Kolmandas ehitusjärgus ühendati pneumotranspordisüsteemiga ka C- ja M korpused

(operatsiooniplokid, EMO, intensiivravi), naistekliinik ning vereskeskus.

Planeeritud on V ehitusetapis täiendatakse pneumotranspordisüsteemi uue haruga (jaamad

angiograafiaüksuses, III astme intensiivraviosakonnas ning nakkusüksuses).

3.9 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS

Ruumide vajadus on otseselt seotud Kliinikumi kui Eesti ainsa ülikoolihaigla rolliga (täpsem info vt

lisad 3b ja 3c).

Patsiendikoolitusega seotud ruumid asuvad E korpuse 1. korrusel (hea ligipääsuga

ambulatoorsetele patsientidele ja külastajateke).

Info teiste korpuste ja hoonete kohta on esitatud varasemas funktsionaalses arengukavas (2018).

S-korpusesse ei planeerita täiendavaid teadus- ja õpperuume, vaid olemasolev ruumiressurss

võetakse tihedamalt ja efektiivsemalt kasutusse. Praegused ruumid on kliinikute eraldiseisvas

[Tippige siia]

30

halduses, mis ei taga piisavat kasutusintensiivsust. Ruumide kasutusmäära optimeerimiseks viiakse

need ühtse juhtimise ja ristkasutuse alla ning broneerimine hakkab toimuma keskse digilahenduse

kaudu. Täiendavate õpperuumide vajaduse tekkimisel saab neid rajada olemasolevasse F-

korpusesse.

3.10 MUU

Teenused väljapoole (laboriteenus).

Teenused väljastpoolt (koristamine, pesupesemine).

3.11 TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS

Seoses V ehitusjärguga ei muutu oluliselt personalivajadus kopsukliinikus. Südamekliiniku

personalivajadust mõjutavad uue korpuse valmimisest rohkem üldised trendid tervishoius – arstide arvu

olulist suurenemist ei ole ette näha, õdede ja tugitöötajate arv peaks oluliselt suurenema, kui

tervishoiukõrgkoolid suudavad piisaval arvul õendusspetsialiste ette valmistada (neid muutusi ei mõjuta

uue ravikorpuse valmimine):

 ambulatoorses osakonnas võtavad tulevikus vastu valdavalt arstid, kes töötavad samal ajal ka

statsionaaris. Nende arvu olulist muutust võrreldes praegu kinnitatud ametikohtadega ei ole ette näha.

Patsiendisõbralike haiglaväliste teenuste lisandudes ja õdede iseseisva vastuvõtu sagenedes on ette

näha õdede arvu suurenemist ligikaudu 50%;

 kardioloogia statsionaarne osakond ühendab senised 1. ja 2. kardioloogia osakonnad ning koosseisus

on ette näha vajadust 5 uue õe ametikoha järele seoses 2. astme intensiivravi kohtade arvu peaaegu

kahekordistumisega;

 kardiointensiivravi osakonna koosseisus ei ole ette näha olulist muutust võrreldes praegu kinnitatud

ametikohtadega;

 rütmihäirete osakonna õdede koosseis kasvab lähiaastail orgaaniliselt (3-4 õde ametikohta) seoses

rütmihäirete invasiivse ravi mahu kasvu ja õdede iseseisva töö rolli suurenemisega

südamerütmurite/kodade virvendusarütmiaga patsientide ambulatoorses käsitluses, seda ei mõjuta uue

korpuse valmimine;

 invasiivkardioloogilise töö kvalitatiivne muutus ja mahu suurenemine koos tööajaregulatsioonide

muutustega eeldab, et angiograafia osakonnas tegeleb interventsionaalkardioloogiaga vähemalt 5

invasiivkardioloogi, 10 invasiivkardioloogia õde ning 3-4 hooldajat.

Seoses uuringute ja protseduuride arvu olulise suurenemisega prognoosime nukleaarmeditsiini

osakonnas personalivajaduse suurenemist praeguselt 11-lt ametikohalt 21-ni. Angiograafiaüksuses

[Tippige siia]

31

prognoosime personalivajaduse suurenemist ligikaudu kahekordseks võrreldes praegusega; Maarjamõisa

radioloogiaosakonnas suurenemist ligikaudu 10%.

Arvestades kogu Kliinikumi töötajate arvu, on personalivajaduse kasv seoses V ehitusjärguga siiski väga

vähene (alla 2%; vt tabelid 14 ja 15).

Tabel 14. Kliinikumi töötajad 2025

Ametiliik Täidetud ametikohti Füüsilisi isikuid

Arst 680,98 882

Arst-resident 216,00 222

Õenduspersonal 1703,78 2020

Hoolduspersonal 798,50 924

Tugipersonal 1046,25 1138

4445,51 5186

Tabel 15. Personalivajaduse prognoos V ehitusjärguga otseselt seotud üksustes

Osakond/kliinik Täidetud ametikohti

2025 Täidetud

ametikohti 2030

Südamekliinik 249,38 287,5

Kopsukliinik 88,25 101,75

Nakkushaigused (sisekliinik) 42 48,5

Angiograafia 19,8 39,6

Nukleaarmeditsiin 10 21,0

Maarjamõisa radioloogiaosakond 163 218,6

KOKKU 613,43 759,95

Võrreldes varasema prognoosiga on ametikohtade vajadus südamekliinikus, sisekliinikus ja angiograafias

jäänud sarnaseks. Kopsukliinikus on ametikohtade vajadus kasvanud respiratoorsete infektsioonhaiguste

sageduse kasvu ning intensiivravi ja bronhoskoopia teenuste mahu suurenemise tõttu. Radioloogia ja

Nukleaarmeditsiini osakondades on täheldatav märkimisväärne kasv, mis tuleneb diagnostikamahtude

kasvavast vajadusest.

3.12 PINDALADE TABEL

Tabelites on esitatud kokkuvõtlik info V ehitusjärgu pindadest (detailsem info vt lisa 3c, 4b).

Tabel 15. Uue S korpuse suletud netopind

Korrus Suletud neto (m2)

0 1881

1 1492

2 1389

3 1394

[Tippige siia]

32

4 1305

5 1292

6 1208

7 525

KOKKU 10 486

Tabel 16. S korpuse osakondade pinnad

Osakond Suletud neto (m2)

Angiograafia 905

Südamekliiniku III astme intensiivravi 888

Nukleaarmeditsiin 870

Südamekliiniku palatiosakond 866

Nakkushaiguste palatiosakond 798

Radioloogia 492

Kardioloogia amb vastuvõtud 268

Koridorid, lüüsid 2658

Tehnika 1782

Liftid ja trepikojad 499

Majandus- ja riietusruumid 462

KOKKU 10 486

Tabel 17. B korpuse suletud netopind

Korrus Suletud neto (m2)

2 1412

3 1536

4 1560

KOKKU 4508

Tabel 18. B korpuse osakondade pinnad

Osakond Suletud neto (m2)

Kopsukliiniku tuberkuloosiosakond 943

Menetlusradioloogia 788

Tehnikateenistus 378

Südamekliiniku personaliruumid 252

Bronhoskoopiakeskus 206

Tehnika 1044

Koridorid, lüüsid 845

Liftid ja trepikojad 53

KOKKU 4508

[Tippige siia]

33

3.13 HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS

V ehitusjärgu uue S korpuse ehitustööde maksumus ilma lahtise mööbli ja seadmeteta on ligikaudu

27 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, netopinna ruutmeetri keskmise maksumuse hindamisel

on arvesse võetud eskiisprojekteerimise käigus koostatud taotluseelarvet. V ehitusjärgu B korpuse

ehitustööde maksumus ilma mööbli ja seadmeteta on ligikaudu 13,5 miljonit eurot, millele lisandub

käibemaks. F korpuse ehitustööde maksumus sõltub valitud variandist, hetkel arvestatakse

alternatiiviga II, maksumusega 10,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kogumaksumus 51,3

miljonit eurot käibemaksuta ehk 63,6 miljonit eurot käibemaksuga. Netopinna ruutmeetri keskmise

maksumuse hindamisel on arvesse võetud sarnaste hoonete ehitus- ja lammutusmaksumusi ja

viimase aasta trendi. Seejuures sõltub ehitusmaksumus mitmetest asjaoludest, sealhulgas

ehitustööde riigihanke läbiviimise ajast ning maailma poliitilisest olukorrast. Lisaks ehituse

maksumusele arvestame uue meditsiinitehnoloogia soetamiseks 15 miljonit eurot.

Tabel 19. Hinnanguline maksumus

Hoone Suletud

netopind (m2)

Neto m2 eeldatav

maksumus (eur)

Ehitus

kokku (M€)

Ehitus kokku,

käibemaksuga

(M€)

S-korpus 10 486,4 2575 27 33,5

B-korpus 4500 3000 13,5 16,7

F rekonstrueerimine,

alternatiiv I

6977 953,71 6,7 8,3

F rekonstrueerimine,

alternatiiv II

6977 1548,32 10,8 13,4

F uus hoone,

alternatiiv III

6977 2721,45 19 23,6

Koostajad: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja ONE Architects OY Eesti filiaal