1

P O L I C Y B R I E F

Strengthening HIV Prevention in Estonia: Expert Recommendations on Pre-Exposure Prophylaxis, Post-Exposure Prophylaxis, and Doxycycline Post-Exposure Prophylaxis

DATE

JULY 2026

This brief was developed collaboratively, drawing on contributions from Estonian

Network of People Living with HIV (EHPV), academic researchers, physicians and public

health specialists, representatives of community-based organizations, and members of

the affected communities themselves, including people with lived experience. It reflects

the perspectives of both public health institutions and the communities the

recommendations are intended to serve.

Key Messages

Estonia's national PrEP/PEP clinical guideline is based on evidence

reviewed through 2019 and has not been revised since. The National HIV

Action Plan it sits alongside expired in 2025 with no successor yet in place,

creating a natural window to update both together.

PrEP eligibility in Estonia still relies on a structured pre-visit risk

questionnaire rather than the client-request-based, same-day access

model now recommended internationally, and does not name gender-

diverse people as a distinct risk group, unlike current EACS criteria.

Estonia offers only daily oral PrEP. It has no event-based dosing option,

including the version long recommended for MSM before EACS extended it

to all populations in 2025, and no long-acting injectable products.

PEP is clinically available for any substantial-risk exposure, but state

funding covers only occupational exposure and sexual assault. Other non-

occupational exposures meet the same clinical criteria yet require the

2

patient to pay for treatment directly, a gap first documented in 2017 and

never revisited.

Two of Estonia's three recommended PEP regimens fall short of current

international preference for INSTI-based, simplified once-daily dosing, and

bictegravir, the drug in CDC's current preferred single-tablet regimen, does

not appear in the guideline at all.

Doxycycline PEP is entirely absent from Estonian guidance. Because

Estonia reports into the same EU/EEA resistance surveillance system

underpinning ECDC's cautious position on gonorrhoea, any future national

guidance should follow that evidence base rather than the more

permissive US framing.

Both PrEP and PEP service delivery remain fully centralized around

infectious disease specialists and a small number of hospitals, with no role

for primary care, community-based organizations, or civil society, despite

WHO's explicit recommendation for task-sharing and international

evidence linking community-embedded delivery to measurable reductions

in new HIV diagnoses.

3

BACKGROUND

HIV epidemiology in Estonia

Despite substantial progress in HIV control over the past two decades, HIV remains an

important public health challenge in Estonia. According to the latest national

surveillance data, 133 new HIV diagnoses were reported in 2024, corresponding to 9.7

cases per 100,000 population. Although this represents a marked decline compared

with previous years, the notification rate remains substantially higher than the EU/EEA

average of 5.3 cases per 100,000 population, indicating that HIV transmission continues

to pose an important public health concern in Estonia [1,2].

CURRENT BIOMEDICAL PREVENTION

Estonia has progressively incorporated biomedical HIV prevention into routine

healthcare. The National HIV Action Plan 2017–2025 identified HIV prevention, testing

and treatment as strategic priorities and supported the implementation of both pre-

exposure prophylaxis (PrEP) and post-exposure prophylaxis (PEP) within the national

healthcare system [3]. These recommendations were subsequently incorporated into

the national clinical guideline on HIV treatment, PrEP and PEP, published through the

Estonian clinical guideline programme (Ravijuhend) in 2019 [4]. Currently, oral PrEP is

available through specialist-led services, restricted to infectious disease specialists for

initiation, and partially reimbursed through the national health insurance system. PEP

is available under the national guideline, but access differs by exposure type: employer-

funded for occupational exposure, state-funded for sexual assault, and self-paid for

other non-occupational exposures. Doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP)

has not yet been incorporated into national clinical guidance [4].

GOVERNANCE

HIV prevention in Estonia is implemented through a multi-institutional framework. The

Ministry of Social Affairs is responsible for national health policy and strategic planning,

Terviseamet conducts epidemiological surveillance and notification, the National

Institute for Health Development (TAI) coordinates research and prevention

programming, Tervisekassa finances healthcare services and pharmaceutical

reimbursement, while national clinical recommendations are developed through the

Estonian clinical guideline programme (Ravijuhend). Community-based organizations

working with key populations currently sit outside this framework, providing outreach

and testing but with no formal role in service delivery. Consequently, modernization of

HIV prevention requires coordinated action across health policy, financing, public

health implementation, clinical guideline development, and the integration of

community-based organizations into service delivery itself.

4

POLICY WINDOW

The current policy framework is in a natural period for revision. The National HIV Action

Plan concluded in 2025 with no successor plan yet adopted, while the evidence review

underpinning the current national PrEP and PEP guideline was completed in 2019.

Since then, international recommendations have evolved substantially across all three

areas this brief addresses. WHO and ECDC now recommend simplified PrEP delivery

models, broader prescribing practices, differentiated service delivery and long-acting

PrEP formulations. WHO has also issued its first major update to PEP guidance in years.

More recently, both agencies have issued recommendations on doxy-PEP for selected

populations at increased risk of bacterial sexually transmitted infections. These

developments create a policy opportunity to update Estonia's HIV prevention

framework and align national policy with current international evidence and best

practices.

This policy brief reviews recent developments in HIV pre-exposure prophylaxis (PrEP),

post-exposure prophylaxis (PEP) and doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP),

evaluates their relevance for the Estonian healthcare system, and proposes evidence-

informed recommendations to support the revision of national clinical guidance,

strengthen service delivery and improve equitable access to biomedical HIV prevention.

5

Pre-exposure prophylaxis (PrEP)

ELIGIBILITY CRITERIA

Current international recommendations define PrEP as a routine component of

combination HIV prevention and recommend offering it to individuals at substantial

risk of HIV acquisition using a person-centred approach [5]. Rather than limiting access

to predefined population groups, WHO recommends individualized risk assessment

and shared decision-making, allowing PrEP to be initiated whenever an individual

perceives themselves to be at ongoing or anticipated risk of HIV infection [5,6]. The

EACS guidelines provide more specific clinical criteria, recommending PrEP for men

who have sex with men (MSM), transgender and gender-diverse people, heterosexual

individuals with ongoing HIV exposure, people who inject drugs, people involved in

prostitution and serodifferent couples, while also considering behavioural indicators

such as recurrent sexually transmitted infections (STIs), repeated use of post-exposure

prophylaxis (PEP), condomless sex with multiple partners and chemsex [7].

The current Estonian clinical guideline recommends PrEP for key populations at

increased risk of HIV infection, including MSM, people who inject drugs, people

involved in prostitution and serodifferent couples. Notably, gender-diverse people are

not identified as a distinct risk group anywhere in the guideline, unlike in the EACS

criteria above [4]. The guideline is therefore aligned with WHO and EACS

recommendations in scope but not in approach, since eligibility still rests on a

structured risk questionnaire completed before initiation rather than the self-perceived,

request-based assessment now recommended internationally. Future updates of the

Estonian guideline could both close this population gap and shift toward flexible

eligibility criteria, shared decision-making and patient self-perceived HIV risk to

improve timely access to PrEP.

WOMEN AND INTERSECTING RISK

Women are not a single risk category but face HIV risk through several different,

sometimes overlapping pathways. EACS criteria include heterosexual women with

ongoing HIV exposure and women in serodifferent couples among the populations for

whom PrEP should be offered [7], and the Estonian guideline already reflects part of

this through its recognition of serodifferent couples [4]. Women involved in prostitution

meet the same eligibility criteria as other key populations under both EACS and the

Estonian guideline [4,7]. Dosing options have also been extended specifically with

women in mind: EACS's 2-7 event-based regimen was developed as an alternative to

the MSM-focused 2-1-1 schedule precisely because pharmacokinetic evidence differs by

tissue type [7]. Doxy-PEP is a clear exception to this pattern of inclusion. Neither CDC

nor WHO recommends it for cisgender women, citing insufficient trial data, a gap that

6

should be stated explicitly in any future Estonian guidance rather than left ambiguous

[8,15,16]. Migrant women and women whose only point of contact with the health

system is through a partner from a key population may face additional access barriers

that clinical eligibility criteria alone do not capture, and future guidance should address

these barriers directly rather than assume that meeting clinical criteria is sufficient for

actual access.

PRESCRIBING PRACTICES

WHO recommends decentralizing PrEP delivery wherever appropriate by expanding

prescribing beyond specialist HIV services to trained primary care physicians, nurses

and community-based providers [6,8]. This differentiated service delivery model aims to

improve accessibility, reduce waiting times and facilitate earlier PrEP initiation while

maintaining appropriate clinical oversight.

Several countries have already incorporated these approaches into national

programmes. In France, prescribing authority has been expanded to trained general

practitioners, contributing to improved geographical access and sustained growth in

PrEP uptake [9]. Community-based PrEP programmes implemented in Kazakhstan have

similarly demonstrated improved engagement of key populations and reductions in

HIV test positivity among MSM [10].

In Estonia, PrEP prescribing remains primarily specialist-led under the current national

clinical guideline [4]. Although this model ensures appropriate clinical expertise,

expanding prescribing capacity through trained primary care providers or community-

based organizations could improve accessibility, particularly outside major urban

centres.

DOSING REGIMENS

International guidelines now recommend multiple evidence-based PrEP regimens to

accommodate different patterns of HIV exposure and patient preferences. Daily oral

tenofovir disoproxil fumarate/emtricitabine (TDF/FTC) remains the preferred regimen

for most individuals at substantial HIV risk [5,7]. Event-driven PrEP, historically

described as "2-1-1" dosing and validated first in MSM, has been broadened in the most

recent EACS guidelines, which now recommend event-based dosing for all populations,

using 2-1-1 dosing primarily for MSM and an alternative 2-7 regimen for cisgender

women and transgender and non-binary people [7]. WHO implementation guidance

additionally supports long-acting injectable cabotegravir (CAB-LA) as an alternative for

individuals who prefer less frequent dosing or experience challenges with adherence to

daily oral medication [8]. In 2025, WHO further expanded available prevention options

by recommending twice-yearly injectable lenacapavir as a new long-acting PrEP

modality [11].

7

The current Estonian guideline includes daily oral PrEP but does not incorporate event-

driven PrEP in any form, including the MSM-only version recommended prior to 2025,

or long-acting injectable formulations [4]. As additional PrEP modalities and dosing

options become available in Europe, future revisions of the national guideline should

consider whether broader regimen options, including the recently expanded event-

based approach, could improve patient choice, adherence and programme coverage.

LABORATORY MONITORING AND FOLLOW-UP

WHO's approach to monitoring balances patient safety with minimizing barriers to PrEP

initiation and continuation, keeping the baseline package deliberately narrow:

confirmation of HIV-negative status, renal function, hepatitis B screening and STI

testing where appropriate [5,6,8]. During follow-up, this same principle extends to the

format of monitoring, not only its frequency. WHO's 2024 implementation guidance

permits HIV self-testing (HIVST) between or instead of provider-administered tests for

oral PrEP and the vaginal ring, supports remote or telehealth follow-up visits, and

recommends differentiated intervals for clinically stable, PrEP-experienced users rather

than a uniform schedule for everyone [6,8].

The current Estonian guideline's baseline testing package is broadly consistent with

these international standards [4]. Follow-up, however, is not: the guideline requires in-

person visits at a fixed three-month interval for all users, with no provision for HIVST,

telehealth follow-up, or reduced-intensity monitoring for stable, long-term users.

Incorporating these options would bring Estonia's follow-up model in line with current

WHO guidance and could reduce the visit burden on PrEP users without compromising

safety.

8

Post-exposure prophylaxis (PEP)

ELIGIBILITY CRITERIA AND INDICATIONS

Post-exposure prophylaxis (PEP) remains an essential component of comprehensive

HIV prevention and should be considered a medical emergency following potential HIV

exposure. The updated WHO guidelines recommend initiating PEP after occupational

and non-occupational exposures that present a substantial risk of HIV transmission and

emphasize that treatment should begin as soon as possible, ideally within 24 hours and

no later than 72 hours after exposure [9]. Risk assessment should consider the type of

exposure, the HIV status of the source individual where known, and the likelihood of

HIV transmission. The decision to initiate PEP should be based on an individualized

assessment while avoiding unnecessary delays in access to treatment.

The current Estonian clinical guideline defines PEP eligibility by exposure type rather

than by context, and its clinical criteria are broadly consistent with WHO

recommendations [4]. Access, however, is not. The guideline itself notes that Estonia

has no national PEP programme, and funding is guaranteed only for occupational

exposure, covered by the employer, and sexual assault, covered through state-

purchased reserves. Other non-occupational exposures meet the same clinical

eligibility criteria but have no guaranteed funding pathway, leaving the patient to pay

for treatment directly. Updated international guidance places growing emphasis on

rapid, low-barrier access to treatment, and this funding gap runs counter to that

principle even where the clinical criteria themselves are aligned.

TREATMENT REGIMENS

WHO currently recommends a three-drug antiretroviral regimen administered for 28

days as the standard PEP regimen for adults and adolescents [12]. Integrase strand

transfer inhibitor (INSTI)-based regimens are preferred because of their favourable

safety profile, tolerability and high completion rates. Similar recommendations are

reflected in the latest CDC guidance, which names bictegravir/emtricitabine/tenofovir

alafenamide as the preferred single-tablet regimen and also supports dolutegravir-

based combinations, emphasizing modern antiretroviral options with fewer adverse

effects and simplified, once-daily dosing [13].

The Estonian clinical guideline recommends three regimen options, one of which,

TDF/FTC plus dolutegravir, is INSTI-based and consistent with current preferred practice

[4]. The other two, however, are not: one is protease-inhibitor-based rather than INSTI-

based, and the raltegravir-containing option does not offer the simplified, once-daily

dosing now prioritized internationally. Bictegravir, the drug in CDC's current preferred

single-tablet regimen, does not appear in the Estonian guideline at all. Future updates

9

should narrow the recommended regimens toward INSTI-based, simplified-dosing

options and evaluate whether bictegravir-based combinations are available and

appropriate for the national context.

CLINICAL ASSESSMENT, FOLLOW-UP AND COUNSELLING

Baseline assessment for PEP should include rapid HIV testing, hepatitis B and C

screening, pregnancy assessment where appropriate, and STI testing following

potential sexual exposure [12]. The current Estonian guideline's baseline package is

consistent with this. Follow-up testing, however, is not: the guideline's testing schedule

is adapted from 2016 CDC guidance and extends selected tests out to six months post-

exposure, whereas CDC's 2025 update shortened this to a final evaluation at 12 weeks

using a combined antigen/antibody and nucleic acid test, reducing both the duration of

follow-up and the number of visits required [4,13]. Counselling on transition to PrEP for

clients with ongoing HIV risk is not addressed in the Estonian guideline's PEP section,

unlike the explicit WHO recommendation that this discussion take place as a routine

part of PEP follow-up [12].

SERVICE DELIVERY

Recent international guidance treats PEP as part of a continuous, decentralized HIV

prevention pathway rather than an isolated emergency intervention delivered only by

specialists. WHO's 2024 guidance explicitly recommends task-sharing PEP provision,

distribution and monitoring to community-based organizations and non-specialist

providers, alongside access through emergency departments [12]. The Estonian

guideline follows a fully centralized model: initiation leads directly to urgent referral to

an infectious disease specialist, and ongoing care is delivered through the same small

set of hospitals that manage HIV treatment nationally, with no emergency-department

pathway, community-based organization route, or civil society option described [4].

This centralization is consistent with the guideline's equally restrictive approach to PrEP

prescribing, and the case for broadening it, discussed in detail in the PrEP section of

this brief, applies here with the same force.

10

Doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP)

CURRENT EVIDENCE AND INTERNATIONAL RECOMMENDATIONS

Doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP) has recently emerged as an

additional biomedical intervention aimed at preventing bacterial sexually transmitted

infections (STIs), particularly syphilis and chlamydia, among populations at increased

risk of recurrent STIs. Clinical trials have demonstrated that a single 200 mg dose of

doxycycline taken within 72 hours after condomless sexual exposure can substantially

reduce the incidence of syphilis and chlamydia, while evidence for gonorrhoea

prevention is contested between international bodies [14–16].

The US Centers for Disease Control and Prevention (CDC) issued the first formal

guidance on doxy-PEP in June 2024, recommending it for MSM and transgender

women with a bacterial STI diagnosed in the past 12 months, following shared

decision-making, and reporting reductions in gonorrhoea incidence of approximately

50% alongside larger reductions for syphilis and chlamydia [16]. The European Centre

for Disease Prevention and Control (ECDC) subsequently issued its own guidance in

January 2026, targeting the same population but reaching a more cautious conclusion

specific to the European context: with tetracycline resistance in circulating Neisseria

gonorrhoeae strains in the EU/EEA at 58.4% in 2023, ECDC concludes that doxy-PEP is

unlikely to meaningfully reduce gonorrhoea in most European settings, does not

recommend it as a population-level intervention, and frames its use as an individual

clinical decision focused primarily on syphilis prevention among the highest-risk

individuals [14]. WHO issued its own first recommendation in May 2026, targeting MSM

and transgender women as well, taking a position between the two, acknowledging a

possible gonorrhoea benefit in some settings while stopping short of a general

recommendation and encouraging countries to consult WHO before national

introduction [15].

CURRENT SITUATION IN ESTONIA

Doxy-PEP is not currently included in the Estonian national clinical guideline on HIV

prevention, and no national recommendations have been issued regarding eligibility

criteria, prescribing practices or clinical monitoring [4]. This reflects timing rather than

an active decision: the current Ravijuhend predates all three international

recommendations discussed above.

The publication of CDC, ECDC and WHO guidance between 2024 and 2026 represents a

significant development in biomedical STI prevention and an opportunity to assess

doxy-PEP's role in Estonia. Because Estonia reports into the same EU/EEA resistance

surveillance system that underpins ECDC's more cautious position, that guidance,

11

rather than the more permissive US framing, is the more directly applicable evidence

base for any future national protocol. Any future consideration of doxy-PEP should be

based on local epidemiology, antimicrobial resistance surveillance, feasibility of

implementation and alignment with broader sexual health services.

12

RECOMMENDATIONS

Policy recommendations

Based on the comparison of current international recommendations with the existing

Estonian clinical guideline, the following actions are recommended to strengthen and

modernize biomedical HIV prevention in Estonia.

MINISTRY OF SOCIAL AFFAIRS (SOTSIAALMINISTEERIUM)

Update the national HIV prevention framework following the conclusion of the

National HIV Action Plan (2017–2025), ensuring that biomedical HIV prevention

remains a strategic public health priority.

Establish a mechanism for regular review and updating of national HIV prevention

policies and clinical guidance to facilitate timely incorporation of new scientific

evidence and international recommendations.

Promote integrated, person-centred HIV and STI prevention services through

coordinated collaboration between government agencies, healthcare institutions,

research organizations, community-based organizations, organizations of people

living with HIV, and other organizations working directly with target populations.

ESTONIAN CLINICAL GUIDELINE PROGRAMME (RAVIJUHEND)

Revise the national clinical guideline on HIV prevention to reflect current WHO,

EACS, ECDC and CDC recommendations by:

adopting a more individualized, person-centred approach to PrEP eligibility based

on risk assessment and shared decision-making;

expanding PrEP prescribing to appropriately trained healthcare providers, including

primary care physicians and community-based organizations, where feasible;

incorporating additional PrEP modalities, including event-driven PrEP and long-

acting injectable formulations, as they become available in Estonia;

simplifying laboratory monitoring and follow-up through differentiated service

delivery, including consideration of telemedicine and HIV self-testing where

appropriate;

updating preferred PEP regimens and follow-up recommendations in line with

current WHO and CDC guidance;

strengthening recommendations on transition from PEP to PrEP for individuals with

ongoing HIV risk;

evaluating the incorporation of doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP)

into national guidance, taking into account local STI epidemiology, antimicrobial

resistance surveillance and international recommendations.

13

ESTONIAN HEALTH INSURANCE FUND (TERVISEKASSA)

Review reimbursement mechanisms to ensure equitable access to biomedical HIV

prevention services.

Evaluate financing models that support expanded PrEP delivery, differentiated

service models and future implementation of additional prevention modalities.

Consider reimbursement of community-based prevention services where these

contribute to improved access, linkage to care and retention in prevention

programmes.

NATIONAL INSTITUTE FOR HEALTH DEVELOPMENT (TAI)

Strengthen surveillance of PrEP uptake, PEP utilization and bacterial STI

epidemiology.

Monitor antimicrobial resistance trends relevant to future doxy-PEP implementation.

Support implementation research evaluating the effectiveness, accessibility and

equity of biomedical HIV prevention services.

Develop educational materials and national awareness campaigns for healthcare

professionals and populations at increased risk of HIV and STIs.

COMMUNITY-BASED ORGANIZATIONS (CBOS)

Community-based organizations play an important role in reaching populations

disproportionately affected by HIV and other STIs and are recognized by WHO as

essential partners in differentiated, person-centred service delivery. To

strengthen the national HIV prevention system, community organizations should

be supported to:

provide evidence-based information on PrEP, PEP and doxy-PEP and improve health

literacy among key populations;

deliver peer-led prevention counselling, adherence support and risk-reduction

education;

facilitate timely referral and linkage to HIV testing, PrEP, PEP, STI services and

ongoing clinical care;

contribute to community outreach and engagement of underserved populations

who may experience barriers to accessing healthcare services;

participate in implementation research, programme evaluation and development of

future national HIV prevention policies and clinical guidelines.

14

REFERENCES

References

[1] European Centre for Disease Prevention and Control/WHO Regional Office for Europe.

HIV/AIDS surveillance in Europe 2025 – 2024 data. Stockholm: ECDC; 2025.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/hivaids-surveillance-europe-2025-2024-

data

[2] Statistics Estonia. Sustainable Development: 3. Good Health and Well-Being, indica

tor 3.7.1, New cases of HIV per 100,000 inhabitants (source: Health Board, National In

stitute for Health Development). Statistics Estonia; accessed 27 July 2026.

https://www.stat.ee/en/avasta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng/3-good-health-and-w

ell-being

[3] Ministry of Social Affairs, National Institute for Health Development (TAI). Riikl

ik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 [National HIV Action Plan 2017–2025]. Tallinn:

Sotsiaalministeerium; 2017.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riikl

ik_tegevuskava_2017_2025.pdf

[4] Ravijuhend.ee. HIV-infektsiooni kokkupuute-eelne ja -järgne profülaktika ning HIV-

positiivsete isikute ravi. Töörühma juht Kai Zilmer. Ravijuhendite Nõukoda, Tartu Ülik

ool; 2019.

https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/195/hiv-infektsiooni-kokkupuute-eel

ne-ja-jargne-profulaktika-ning-hiv-positiivsete-isikute-ravi

[5] World Health Organization. Consolidated guidelines on HIV prevention, testing, tre

atment, service delivery and monitoring. Geneva: WHO; 2021.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240031593

[6] World Health Organization. Differentiated and simplified pre-exposure prophylaxis

for HIV prevention: update to WHO implementation guidance. Technical brief. Geneva: WH

O; 2022.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240053694

[7] European AIDS Clinical Society (EACS). EACS Guidelines, version 13.0. 2025.

https://www.eacsociety.org/guidelines/eacs-guidelines/

[8] World Health Organization. WHO implementation tool for pre-exposure prophylaxis of

HIV infection: provider module for oral and long-acting PrEP. Geneva: WHO; 11 July 202

4.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240097230

[9] ANSM / EPI-PHARE (France). Suivi de l'utilisation de Truvada ou génériques pour un

e prophylaxie pré-exposition (PrEP) au VIH à partir du SNDS. 2023.

https://ansm.sante.fr/actualites/suivi-de-lutilisation-de-truvada-ou-generiques-pour-u

ne-prophylaxie-pre-exposition-prep-au-vih-a-partir-du-systeme-national-des-donnees-de-

sante-snds-1

[10] Karibayeva I, Turdaliyeva B, Shah G, et al. Pre-Exposure Prophylaxis Reduces HIV

Test Positivity Among Men Who Have Sex with Men in Kazakhstan: An Interrupted Time Ser

ies Analysis. Research Square. 2026 (preprint).

[11] World Health Organization. Guidelines on lenacapavir for HIV prevention and testi

ng strategies for long-acting injectable pre-exposure prophylaxis. Geneva: WHO; 14 Jul

15

y 2025.

https://www.who.int/news/item/14-07-2025-who-recommends-injectable-lenacapavir-for-hiv

-prevention

[12] World Health Organization. Guidelines for HIV post-exposure prophylaxis. Geneva:

WHO; 22 July 2024.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240095137

[13] Tanner MR, O'Shea JG, Byrd KM, et al. Antiretroviral Postexposure Prophylaxis Aft

er Sexual, Injection Drug Use, or Other Nonoccupational Exposure to HIV, CDC Recommend

ations, United States, 2025. MMWR Recomm Rep. 2025;74(RR-1):1-56.

https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/74/rr/pdfs/rr7401a1-H.pdf

[14] European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). Public health consider

ations on the use of doxycycline for post-exposure prophylaxis for bacterial sexually

transmitted infections in the EU/EEA. Stockholm: ECDC; 19 January 2026.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/public-health-considerations-use-doxyc

ycline-post-exposure-prophylaxis-bacterial

[15] World Health Organization. WHO issues first recommendation on doxycycline post-ex

posure prophylaxis to help prevent sexually transmitted infections. Geneva: WHO; 28 Ma

y 2026.

https://www.who.int/news/item/28-05-2026-who-issues-first-recommendation-on-doxycyclin

e-post-exposure-prophylaxis-to-help-prevent-sexually-transmitted-infections

[16] Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Clinical Guidelines on the Use

of Doxycycline Postexposure Prophylaxis for Bacterial Sexually Transmitted Infection P

revention, United States, 2024.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC11166373/

1

P O L I I T I K A S O O V I T U S E D

HIV-ennetuse tugevdamine Eestis:

ekspertide soovitused kokkupuute-

eelse profülaktika (PrEP),

kokkupuutejärgse profülaktika (PEP) ja

doksü-PEP kohta

KUUPÄEV

JUULI 2026

Dokument on valminud koostöös Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV), teadlaste, arstide

ja rahvatervise spetsialistide, kogukonnaorganisatsioonide esindajate ning mõjutatud

kogukondade endi esindajatega, sealhulgas vahetu kogemusega inimestega. See kajastab

nii rahvatervise asutuste kui ka nende kogukondade vaatenurka, kellele need soovitused on

mõeldud.

Põhisõnumid

2

soovitati ainult MSM-ile, enne kui EACS laiendas selle 2025. aastal kõigile

elanikkonnarühmadele, ning puuduvad pikatoimelised süstitavad ravimid.

PEP on kliiniliselt kättesaadav iga olulise riskiga kokkupuute korral, kuid

riiklik rahastus katab ainult tööalase kokkupuute ja seksuaalvägivalla

juhtumid. Muud töövälised kokkupuuted vastavad samadele kliinilistele

kriteeriumidele, kuid patsient peab ravi ise tasuma. See puudujääk

dokumenteeriti esimest korda 2017. aastal ning seda ei ole pärast seda

kordagi üle vaadatud.

Kaks kolmest Eestis soovitatud PEP-i skeemist ei vasta praegusele

rahvusvahelisele eelistusele kasutada INSTI-põhiseid, lihtsustatud üks

kord ööpäevas manustatavaid skeeme ning biktegraviiri, mis kuulub CDC

eelistatud ühe tableti skeemi, ravijuhendis üldse ei mainita.

Doksü-PEP puudub Eesti soovitustest täielikult. Kuna Eesti esitab

resistentsuse seire andmeid samasse EL/EMP süsteemi, millel põhineb ECDC

ettevaatlik seisukoht, peaksid tulevased riiklikud soovitused tuginema just

sellele tõendusbaasile, mitte Ameerika Ühendriikide lähenemisele.

Nii PrEP-i kui ka PEP-i teenuste osutamine on endiselt täielikult

koondunud infektsioonhaiguste arstide ja väheste haiglate ümber, ilma

esmatasandi arstiabi, kogukonnaorganisatsioonide või kodanikuühiskonna

rollita, hoolimata WHO otsesest soovitusest ülesandeid jagada ning

rahvusvahelistest andmetest, mis seostavad kogukondade kaasamist uute

HIV-juhtude mõõdetava vähenemisega.

3

TAUST

HIV epidemioloogia Eestis

Vaatamata märkimisväärsele edule HIV-i kontrolli all hoidmisel viimase kahe

aastakümne jooksul on HIV Eestis endiselt oluline rahvatervise probleem. Viimaste

riiklike seireandmete kohaselt registreeriti 2024. aastal 133 uut HIV-juhtu ehk 9,7 juhtu

100 000 elaniku kohta. Kuigi see on varasemate aastatega võrreldes märgatav langus,

on haigestumus endiselt oluliselt kõrgem EL/EMP keskmisest (5,3 juhtu 100 000

elaniku kohta), mis näitab, et HIV-i levik on Eestis jätkuvalt oluline rahvatervise

probleem [1,2].

PRAEGUNE BIOMEDITSIINILINE ENNETUS

Eesti on järk-järgult lõiminud biomeditsiinilise HIV-ennetuse tavapärasesse tervishoidu.

Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 määratles HIV-i ennetuse, testimise ja

ravi strateegiliste prioriteetidena ning toetas nii kokkupuute-eelse profülaktika (PrEP)

kui ka kokkupuutejärgse profülaktika (PEP) kasutuselevõttu riiklikus

tervishoiusüsteemis [3]. Need soovitused lisati hiljem 2019. aastal Ravijuhendi kaudu

avaldatud riiklikku HIV-ravi, PrEP-i ja PEP-i kliinilisse ravijuhendisse [4]. Praegu on

suukaudne PrEP kättesaadav eriarstiabi kaudu, selle määramine on piiratud

infektsioonhaiguste arstidega ning kulud hüvitatakse osaliselt riikliku ravikindlustuse

kaudu. PEP on kättesaadav riikliku ravijuhendi alusel, kuid juurdepääs sõltub

kokkupuute liigist: tööalase kokkupuute korral tasub tööandja, seksuaalvägivalla korral

riik ning muude tööväliste kokkupuudete korral patsient ise. Doksü-PEP ei ole veel

riiklikesse kliinilistesse soovitustesse lisatud [4].

JUHTIMINE

HIV-ennetust viiakse Eestis ellu mitme asutuse koostöös. Sotsiaalministeerium

vastutab riikliku tervishoiupoliitika ja strateegilise planeerimise eest, Terviseamet teeb

epidemioloogilist seiret ja registreerib juhtumeid, Tervise Arengu Instituut (TAI)

koordineerib uuringuid ja ennetusprogramme, Tervisekassa rahastab

tervishoiuteenuseid ja ravimite hüvitamist ning riiklikud kliinilised soovitused töötatakse

välja Ravijuhendi programmi kaudu. Võtmerühmadega töötavad

kogukonnaorganisatsioonid jäävad praegu sellest struktuurist välja. Nad pakuvad

4

välitööd ja testimist, kuid neil puudub ametlik roll teenuste osutamisel. Seetõttu nõuab

HIV-ennetuse ajakohastamine koordineeritud tegevust tervishoiupoliitika, rahastamise,

rahvatervise tasandi rakendamise, kliiniliste ravijuhendite arendamise ning

kogukonnaorganisatsioonide otsese teenuseosutusse lõimimise valdkonnas.

VÕIMALUSTE AKEN

Praegune poliitikaraamistik on loomulikus ülevaatamise etapis. Riiklik HIV tegevuskava

lõppes 2025. aastal ja uut kava ei ole veel vastu võetud, samas kui praeguse riikliku

PrEP-i ja PEP-i ravijuhendi aluseks olev tõendusmaterjali ülevaade valmis 2019. aastal.

Sellest ajast alates on rahvusvahelised soovitused oluliselt muutunud kõigis kolmes

käesolevas dokumendis käsitletavas valdkonnas. WHO ja ECDC soovitavad nüüd

lihtsustatud PrEP-i teenusemudeleid, laiemat määramispraktikat, diferentseeritud

teenuseosutust ja pikatoimelisi ravimeid. WHO on avaldanud ka esimese suurema

PEP-i soovituste uuenduse paljude aastate jooksul. Hiljem avaldasid mõlemad

organisatsioonid doksü-PEP-i soovitused valitud elanikkonnarühmadele, kellel on

suurenenud bakteriaalsete STLI-de risk. Need muutused loovad võimaluse

ajakohastada Eesti HIV-ennetuse süsteemi ning viia riiklik poliitika kooskõlla praeguste

rahvusvaheliste tõendite ja parimate tavadega.

Käesolev poliitikasoovituste lühidokument käsitleb viimaseid arenguid HIV-i

kokkupuute-eelse profülaktika (PrEP), kokkupuutejärgse profülaktika (PEP) ja doksü-

PEP valdkonnas, hindab nende tähtsust Eesti tervishoiusüsteemile ning esitab

tõenduspõhised soovitused riiklike kliiniliste ravijuhendite uuendamiseks, teenuste

tugevdamiseks ja võrdse juurdepääsu parandamiseks biomeditsiinilisele HIV-

ennetusele.

5

Kokkupuute-eelne profülaktika (PrEP)

KASUTAMISE KRITEERIUMID

Kehtivad rahvusvahelised soovitused määratlevad PrEP-i kombineeritud HIV-ennetuse

tavapärase osana ning soovitavad seda pakkuda inimestele, kellel on personaalset

lähenemist arvestades oluline HIV-i nakatumise risk [5]. Selle asemel, et piirata

juurdepääsu eelnevalt määratletud elanikkonnarühmadega, soovitab WHO

individuaalset riskihindamist ja ühist otsustamist, võimaldades PrEP-i alustada alati, kui

inimene leiab, et tal on praegune või eeldatav HIV-i nakatumise risk [5,6]. EACS-i

soovitused esitavad täpsemad kliinilised kriteeriumid, soovitades PrEP-i meestele, kes

seksivad meestega (MSM), transsoolistele ja sooliselt mitmekesistele inimestele,

heteroseksuaalsetele inimestele, kellel on praegune kokkupuude HIV-iga, süstivaid

narkootikume tarvitavatele inimestele, seksitöös osalevatele inimestele ja

serodiskordantsetele paaridele ning arvestades käitumuslikke näitajaid, nagu korduvad

STLI-d, korduv PEP-i kasutamine, kondoomita seks mitme partneriga ja kemseks [7].

Kehtiv Eesti kliiniline ravijuhend soovitab PrEP-i võtmerühmadele, kellel on suurenenud

HIV-i nakatumise risk, sealhulgas MSM-ile, süstivaid narkootikume tarvitavatele

inimestele, seksitöös osalevatele inimestele ja serodiskordantsetele paaridele.

Märkimisväärne on, et sooliselt mitmekesiseid inimesi ei käsitleta ravijuhendis eraldi

riskirühmana, erinevalt eespool toodud EACS-i kriteeriumidest [4]. Seega on ravijuhend

WHO ja EACS-i soovitustega kooskõlas hõlmatud rühmade, kuid mitte lähenemisviisi

osas, sest valik tugineb endiselt enne vastuvõttu täidetavale struktureeritud

riskiküsimustikule, mitte inimese enda soovil põhinevale hindamisele, mida nüüd

rahvusvaheliselt soovitatakse. Eesti ravijuhendi tulevased uuendused võiksid korraga

täita selle elanikkonnarühmadega seotud lünga ning liikuda paindlikumate

kasutamiskriteeriumide, ühise otsustamise ja patsiendi enda tajutud riski arvestamise

poole, et parandada õigeaegset juurdepääsu PrEP-ile.

NAISED JA RISTUVAD RISKITEGURID

Naised ei ole üks ühtne riskikategooria, vaid rühm, kes võib HIV-i nakatumise riskiga kokku

puutuda mitmel erineval ja vahel kattuval viisil. EACS-i kriteeriumid hõlmavad PrEP-i

pakkumise sihtrühmadena heteroseksuaalseid naisi, kellel on praegune kokkupuude HIV-

iga, ning naisi serodiskordantsetes paarides [7]; Eesti ravijuhend kajastab seda osaliselt

juba serodiskordantsete paaride tunnustamise kaudu [4]. Seksitöös osalevad naised

vastavad

6

samadele kasutamiskriteeriumidele nagu teised võtmerühmad nii EACS-i kui ka Eesti

ravijuhendi järgi [4,7]. Annustamisvõimalusi on samuti laiendatud spetsiaalselt na iste

vajadusi arvestades: EACS-i vajaduspõhine 2-7 skeem töötati välja MSM-ile suunatud

2-1-1 skeemi alternatiivina, sest farmakokineetilised andmed erinevad koetüübi järgi

[7]. Doksü-PEP-i määramise lähenemine on selle rühma puhul erinev. Ei CDC ega

WHO soovita seda naistele, kelle sünnil määratud sugu on naissoost, viidates

uuringuandmete puudulikkusele, ning see tõenduslünk tuleks tulevastes Eesti

soovitustes selgelt välja tuua, mitte jätta ebaselgeks [8,15,16]. Sisserändajatest naised

ja naised, kelle ainus kontakt tervishoiusüsteemiga toimub võtmerühma kuuluva

partneri kaudu, võivad kogeda täiendavaid juurdepääsutõkkeid, mida üksnes kliinilised

kasutamiskriteeriumid ei kajasta. Tulevased soovitused peaksid neid tõkkeid otseselt

arvestama, mitte eeldama, et kliinilistele kriteeriumidele vastamine tagab tegeliku

juurdepääsu.

MÄÄRAMISPRAKTIKA

WHO soovitab PrEP-i teenuseosutust sobivates tingimustes detsentraliseerida, laiendades

määramisõigust HIV-i eriteenustest kaugemale koolitatud esmatasandi arstidele, õdedele ja

kogukonnapõhistele teenuseosutajatele [6,8]. Selle diferentseeritud teenuseosutuse mudeli

eesmärk on parandada kättesaadavust, lühendada ooteaega ja kiirendada PrEP-i alustamist,

säilitades samal ajal asjakohase kliinilise järelevalve.

Mitmed riigid on sellised lähenemised juba riiklikesse programmidesse lõiminud.

Prantsusmaal laiendati PrEP-i määramisõigust koolitatud perearstidele, mis aitas

parandada geograafilist juurdepääsu ja suurendada püsivalt PrEP-i hõlmatust [9].

Kasahstanis rakendatud kogukonnapõhised PrEP-i programmid näitasid samuti

võtmerühmade paremat kaasatust ja HIV-testi positiivsete tulemuste osakaalu

vähenemist MSM-ide seas [10].

Eestis on PrEP-i määramine kehtiva riikliku ravijuhendi kohaselt endiselt peamiselt

eriarstiabi ülesanne [4]. Kuigi see mudel tagab asjakohase kliinilise pädevuse, võiks

määramisvõimaluste laiendamine koolitatud esmatasandi arstidele või

kogukonnaorganisatsioonidele parandada kättesaadavust, eriti väljaspool suuremaid

linnu.

ANNUSTAMISSKEEMID

Rahvusvahelised soovitused pakuvad nüüd mitut tõenduspõhist PrEP-i skeemi, et

arvestada erinevaid HIV-iga kokkupuute mustreid ja patsientide eelistusi. Igapäevane

suukaudne TDF/FTC jääb

7

eelistatud skeemiks enamikule inimestele, kellel on oluline HIV-i nakatumise risk [5,7].

Vajaduspõhist PrEP-i, mida ajalooliselt kirjeldati „2-1-1“ annustamisena ja mille tõhusus

kinnitati esmakordselt MSM-ide seas, on EACS-i viimastes soovitustes laiendatud: nüüd

soovitatakse sündmuspõhist annustamist kõigile elanikkonnarühmadele, kasutades 2-1-

1 skeemi eeskätt MSM-ide puhul ning alternatiivset 2-7 skeemi naistele, kelle sünnil

määratud sugu on naissoost ning transsooliste ja mittebinaarsete inimeste puhul [7].

WHO rakendusjuhised toetavad lisaks pikatoimeliste süstitavate ravimite, näiteks

kabotegraviiri (CAB-LA) kasutamist alternatiivina neile, kes eelistavad harvemat

annustamist või kellel on raskusi igapäevase suukaudse ravi järgimisega [8]. 2025.

aastal laiendas WHO ennetusvõimalusi veelgi, soovitades kaks korda aastas süstitavat

lenakapaviiri uue pikatoimelise süstitava PrEP-i vormina [11].

Kehtiv Eesti ravijuhend hõlmab igapäevast suukaudset PrEP-i, kuid ei hõlma

vajaduspõhist skeemi üheski vormis, sealhulgas enne 2025. aastat soovitatud ainult

MSM-ile mõeldud versiooni, ega süstitavaid vorme [4]. Kuna Euroopas muutuvad

kättesaadavaks täiendavad PrEP-i vormid ja skeemid, peaks riikliku ravijuhendi

tulevastes uuendustes hindama, kas laiem skeemide valik, sealhulgas hiljuti laiendatud

sündmuspõhine lähenemine, võiks parandada patsiendi valikuvõimalusi,

ravisoostumust ja programmi hõlmatust.

LABORATOORNE MONITOORING JA JÄLGIMINE

WHO monitooringu lähenemine tasakaalustab patsiendi ohutust vajadusega

vähendada PrEP-i alustamise ja jätkamise takistusi, hoides algse uuringupaketi

teadlikult piiratud: HIV-negatiivse staatuse kinnitamine, neerufunktsiooni hindamine, B-

hepatiidi sõeluuring ja näidustuse korral STLI-de testimine [5,6,8]. Edasise jälgimise

puhul laieneb sama põhimõte lisaks sagedusele ka monitooringu vormile. WHO 2024.

aasta rakendusjuhised lubavad suukaudse PrEP-i ja vaginaalrõnga kasutajatel teha

visiitide vahel või teenuseosutaja tehtava testi asemel HIV-enesetesti (HIVST),

toetavad kaug- või telemeditsiinivisiite ning soovitavad kliiniliselt stabiilsetele ja

kogenud PrEP-i kasutajatele diferentseeritud jälgimisintervalle, mitte kõigile ühesugust

ajakava [6,8].

Kehtiva Eesti ravijuhendi esmane testimispakett vastab üldjoontes nendele

rahvusvahelistele standarditele [4]. Edasine jälgimine aga mitte. Ravijuhend nõuab

kõigilt kasutajatelt fikseeritud kolmekuulise intervalliga kontaktvisiite ega näe ette

HIVST-d, telemeditsiinivisiite ega stabiilsete pikaajaliste kasutajate vähem intensiivset

8

jälgimist. Nende võimaluste lisamine viiks Eesti jälgimismudeli kooskõlla kehtivate

WHO soovitustega ning võiks vähendada PrEP-i kasutajate visiidikoormust ohutust

kahjustamata.

9

Kokkupuutejärgne profülaktika (PEP)

KASUTAMISE KRITEERIUMID JA NÄIDUSTUSED

Kokkupuutejärgne profülaktika (PEP) on jätkuvalt tervikliku HIV-ennetuse oluline osa ning

võimalikku HIV-iga kokkupuudet tuleks käsitleda kiiret sekkumist nõudva olukorrana. WHO

ajakohastatud soovitused näevad ette PEP-i alustamise nii tööalase kui ka töövälise

kokkupuute järel, kui HIV-i ülekande risk on oluline, ning rõhutavad, et ravi tuleb alustada

võimalikult kiiresti, ideaaljuhul 24 tunni jooksul ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast

kokkupuudet [9]. Riskihindamisel tuleb arvestada kokkupuute tüüpi, allika HIV-staatust, kui

see on teada, ja HIV-i ülekande tõenäosust. PEP-i alustamise otsus peaks põhinema

individuaalsel hindamisel ning vältida tuleb põhjendamatuid viivitusi ravile juurdepääsul.

Kehtiv Eesti kliiniline ravijuhend määratleb PEP-i näidustused kokkupuute tüübi, mitte

selle asjaolude järgi ning selle kliinilised kriteeriumid on üldjoontes WHO soovitustega

kooskõlas [4]. Ravijuhendis endas märgitakse, et Eestis puudub riiklik PEP-i programm

ning rahastus on tagatud ainult tööalase kokkupuute korral, mil maksab tööandja, ja

seksuaalvägivalla korral, mil ravi kaetakse riigieelarvest. Muud töövälised kokkupuuted

vastavad samadele kliinilistele kriteeriumidele, kuid neil puudub tagatud

rahastusmehhanism ning patsient peab ravi ise tasuma. Ajakohastatud

rahvusvahelised soovitused rõhutavad üha enam kiire ja madala lävendiga ravile

juurdepääsu tähtsust ning see rahastuslünk on selle põhimõttega vastuolus ka siis, kui

kliinilised kriteeriumid ise kattuvad.

RAVISKEEMID

WHO soovitab praegu täiskasvanute ja noorukite standardse PEP-i skeemina 28-päevast

kolmest retroviirusevastasest ravimist koosnevat skeemi [12]. Eelistatud on integraasi

inhibiitoritel (INSTI) põhinevad skeemid nende soodsa ohutusprofiili, talutavuse ja suure

ravikuuri lõpetamise määra tõttu. Sarnased soovitused kajastuvad CDC viimastes juhistes, kus

eelistatud ühe tableti skeemina nimetatakse biktegraviiri/emtritsitabiini/tenofoviiralafenamiidi

ning toetatakse ka dolutegraviiril põhinevaid skeeme, rõhutades tänapäevaseid

retroviirusevastaseid võimalusi, millel on vähem kõrvaltoimeid ja lihtsustatud üks kord ööpäevas

manustamine [13].

10

Eesti kliiniline ravijuhend soovitab kolme skeemi, millest ainult üks — TDF/FTC koos

dolutegraviiriga — on INSTI-põhine ja vastab praegusele eelistatud praktikale [4].

Ülejäänud kaks ei vasta: üks põhineb proteaasi inhibiitoril, mitte INSTI -l, ning

raltegraviiri sisaldav skeem ei võimalda lihtsustatud üks kord ööpäevas manustamist,

mis on praegu rahvusvaheline prioriteet. Biktegraviiri, mis kuulub CDC praegusesse

eelistatud ühe tableti skeemi, Eesti ravijuhendis üldse ei mainita. Tulevastes

uuendustes tuleks soovitatud skeeme suunata lihtsustatud annustamisega INSTI -

põhiste skeemide poole ning hinnata, kas biktegraviiril põhinevad skeemid on riiklikus

kontekstis kättesaadavad ja sobivad.

KLIINILINE HINDAMINE, JÄLGIMINE JA NÕUSTAMINE

PEP-i esmane hindamine peaks hõlmama HIV-i kiirtesti, B- ja C-hepatiidi sõeluuringut,

näidustuse korral raseduse hindamist ning võimaliku seksuaalse kokkupuute järel STLI -

de testimist [12]. Kehtiva Eesti ravijuhendi esmane uuringupakett vastab sellele.

Edasise jälgimise ajakava on aga erinev. Ravijuhendi testimisgraafik on kohandatud

CDC 2016. aasta soovitustest ja ulatab osa teste kuni kuue kuuni pärast kokkupuudet,

samas kui CDC 2025. aasta uuendus lühendas jälgimise 12. nädala lõpphindamiseni,

kasutades kombineeritud antigeeni/antikeha testi ja molekulaartesti, vähendades nii

jälgimise kestust kui ka vajalike visiitide arvu [4,13]. Eesti ravijuhendi PEP-i osas ei

käsitleta nõustamist PrEP-ile ülemineku kohta patsientidel, kelle HIV-risk püsib,

erinevalt WHO otsesest soovitusest, et see arutelu peaks olema PEP-i järgse jälgimise

tavapärane osa [12].

TEENUSTE OSUTAMINE

Viimased rahvusvahelised soovitused käsitlevad PEP-i pideva ja detsentraliseeritud

HIV-ennetuse teekonna osana, mitte eraldiseisva erakorralise sekkumisena, mida

osutavad ainult spetsialistid. WHO 2024. aasta soovitused toetavad otseselt ülesannete

jagamist, st PEP-i väljastamise, jaotamise ja jälgimise delegeerimist

kogukonnaorganisatsioonidele ja mittespetsialiseerunud teenuseosutajatele, koos

juurdepääsuga erakorralise meditsiini osakondade kaudu [12]. Eesti ravijuhend järgib

täielikult tsentraliseeritud mudelit: PEP-i alustamine viib otse kiirele suunamisele

infektsioonhaiguste arsti juurde ning edasine jälgimine toimub sama väikese haiglate

ringi kaudu, mis osutab HIV-ravi üle Eesti, ilma kirjeldatud teekonnata erakorralise

meditsiini, kogukonnaorganisatsioonide või kodanikuühiskonna kaudu [4]. Selline

tsentraliseeritus on kooskõlas sama

11

piirava lähenemisega PrEP-i määramisele ning selle laiendamise põhjendused, mida

käesoleva dokumendi PrEP-i osas üksikasjalikult käsitletakse, kehtivad siin sama

tugevalt.

12

Doksü-PEP

PRAEGUSED TÕENDID JA RAHVUSVAHELISED SOOVITUSED

Doksü-PEP on hiljuti kujunenud täiendavaks biomeditsiiniliseks sekkumiseks, mille

eesmärk on ennetada bakteriaalseid STLI-sid, eeskätt süüfilist ja klamüüdiat,

elanikkonnarühmades, kellel on suurenenud korduvate STLI-de risk. Kliinilised

uuringud on näidanud, et ühekordne 200 mg doksütsükliini annus, mis võetakse 72

tunni jooksul pärast kondoomita seksi, võib oluliselt vähendada süüfilise ja klamüüdia

esinemissagedust, samas kui rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangud gonorröa

ennetamise tõhususele erinevad [14–16].

USA CDC avaldas esimesed ametlikud doksü-PEP-i soovitused 2024. aasta juunis, soovitades

seda ühise otsustamise järel MSM-idele ja transsoolistele naistele, kellel on viimase 12 kuu

jooksul diagnoositud bakteriaalne STLI, ning teatades gonorröa esinemissageduse ligikaudu

50% vähenemisest koos veel suurema vähenemisega süüfilise ja klamüüdia puhul [16]. ECDC

avaldas seejärel 2026. aasta jaanuaris oma soovitused samale sihtrühmale, kuid jõudis Euroopa

kontekstile omase ettevaatlikuma järelduseni: kuna EL/EMP-s ringlevate Neisseria gonorrhoeae

tüvede tetratsükliiniresistentsus oli 2023. aastal 58,4%, leiab ECDC, et doksü-PEP ei vähenda

tõenäoliselt enamikus Euroopa oludes gonorröa esinemissagedust oluliselt, ei soovita seda

elanikkonna tasandi sekkumisena ning käsitleb kasutamist individuaalse kliinilise otsusena,

keskendudes eeskätt süüfilise ennetamisele väga suure riskiga inimeste seas [14]. WHO

avaldas oma esimese soovituse 2026. aasta mais, samuti MSM-idele ja transsoolistele naistele,

võttes vahepealse seisukoha. WHO tunnistab võimalikku kasu gonorröa vastu mõnes olukorras,

kuid ei anna üldist soovitust ning soovitab riikidel enne riiklikku rakendamist WHO-ga

konsulteerida [15].

PRAEGUNE OLUKORD EESTIS

Doksü-PEP ei ole praegu lisatud Eesti riiklikku HIV-ennetuse kliinilisse ravijuhendisse

ning puuduvad riiklikud soovitused kasutamiskriteeriumide, määramispraktika või

kliinilise monitooringu kohta [4]. See peegeldab pigem ravijuhendi avaldamise aega kui

teadlikku otsust, sest kehtiv Ravijuhendi dokument eelneb kõigile kolmele eespool

käsitletud rahvusvahelisele soovitusele.

13

CDC, ECDC ja WHO soovituste avaldamine aastatel 2024–2026 on oluline areng

biomeditsiinilises STLI-de ennetuses ning loob võimaluse hinnata doksü-PEP-i rolli Eestis.

Kuna Eesti esitab resistentsuse seire andmeid samasse EL/EMP süsteemi, millel põhineb

ECDC ettevaatlikum seisukoht, on tulevase riikliku ravijuhendi jaoks asjakohasem just see

tõendusbaas, mitte lubavam Ameerika Ühendriikide lähenemine. Doksü-PEP-i tulevane

kaalumine peaks tuginema kohalikule epidemioloogiale, antimikroobse resistentsuse

seirele, rakendamise teostatavusele ja kooskõlale laiemate seksuaaltervise teenustega.

14

SOOVITUSED

Soovitused tervishoiusüsteemile

Kehtivate rahvusvaheliste soovituste ja olemasoleva Eesti kliinilise ravijuhendi võrdluse

põhjal soovitatakse Eesti biomeditsiinilise HIV-ennetuse tugevdamiseks ja

ajakohastamiseks järgmisi tegevusi.

SOTSIAALMINISTEERIUM

15

EESTI RAVIJUHENDI PROGRAMM (RAVIJUHEND)

Vaadata riiklik HIV-ennetuse kliiniline ravijuhend läbi kooskõlas WHO, EACS-i,

ECDC ja CDC kehtivate soovitustega, sealhulgas:

minna PrEP-i kasutamiskriteeriumides üle individualiseeritumale ja personaalsemale

lähenemisele, mis põhineb riskihindamisel ja ühisel otsustamisel;

laiendada PrEP-i määramisõigust nõuetekohaselt koolitatud tervishoiutöötajatele,

sealhulgas esmatasandi arstidele, ning võimaluse korral

kogukonnaorganisatsioonidele;

lisada täiendavad PrEP-i vormid, sealhulgas vajaduspõhine skeem ja pikatoimelised

süstitavad ravimid, kui need Eestis kättesaadavaks muutuvad;

lihtsustada laboratoorset monitooringut ja jälgimist diferentseeritud teenuseosutuse

kaudu, sealhulgas kaaluda näidustuse korral telemeditsiini ja HIV-enesetestimist;

ajakohastada eelistatud PEP-i raviskeemid ja jälgimissoovitused kooskõlas WHO ja

CDC kehtivate soovitustega;

tugevdada soovitusi PEP-ilt PrEP-ile üleminekuks inimestel, kelle HIV-risk püsib;

hinnata doksü-PEP-i riiklikesse soovitustesse lisamise võimalust, arvestades

kohalikku STLI-de epidemioloogiat, antimikroobse resistentsuse seiret ja

rahvusvahelisi soovitusi.

TERVISEKASSA

16

KOGUKONNAORGANISATSIOONID (CBO)

Kogukonnaorganisatsioonidel on oluline roll HIV-ist ja teistest STLI-dest

ebaproportsionaalselt mõjutatud elanikkonnarühmadeni jõudmisel ning WHO

tunnustab neid diferentseeritud ja personaalse teenuseosutuse asendamatute

partneritena. Riikliku HIV-ennetuse süsteemi tugevdamiseks tuleks

kogukonnaorganisatsioone toetada, et nad saaksid:

pakkuda tõenduspõhist teavet PrEP-i, PEP-i ja doksü-PEP-i kohta ning parandada

võtmerühmade tervisealast kirjaoskust;

pakkuda võrdväärset ennetusnõustamist, ravisoostumuse tuge ja riskide vähendamise

õpet;

tagada õigeaegne suunamine ja ühendamine HIV-testimise, PrEP-i, PEP-i, STLI-

teenuste ning edasise kliinilise abiga;

panustada välitöösse ja raskesti ligipääsetavate elanikkonnarühmade kaasamisse,

kes võivad kogeda tervishoiule juurdepääsu takistusi;

osaleda rakendusuuringutes, programmide hindamises ning tulevase riikliku HIV-

ennetuse poliitika ja kliiniliste ravijuhendite väljatöötamises.

17

VIITED

Kasutatud kirjandus

[1] European Centre for Disease Prevention and Control/WHO Regional Office for Europe.

HIV/AIDS surveillance in Europe 2025 – 2024 data. Stockholm: ECDC; 2025.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/hivaids-surveillance-europe-2025-2024-

data

[2] Statistics Estonia. Sustainable Development: 3. Good Health and Well-Being, indica

tor 3.7.1, New cases of HIV per 100,000 inhabitants (source: Health Board, National In

stitute for Health Development). Statistics Estonia; accessed 27 July 2026.

https://www.stat.ee/en/avasta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng/3-good-health-and-w

ell-being

[3] Ministry of Social Affairs, National Institute for Health Development (TAI). Riikl

ik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 [National HIV Action Plan 2017–2025]. Tallinn:

Sotsiaalministeerium; 2017.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riikl

ik_tegevuskava_2017_2025.pdf

[4] Ravijuhend.ee. HIV-infektsiooni kokkupuute-eelne ja -järgne profülaktika ning HIV-

positiivsete isikute ravi. Töörühma juht Kai Zilmer. Ravijuhendite Nõukoda, Tartu Ülik

ool; 2019.

https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/195/hiv-infektsiooni-kokkupuute-eel

ne-ja-jargne-profulaktika-ning-hiv-positiivsete-isikute-ravi

[5] World Health Organization. Consolidated guidelines on HIV prevention, testing, tre

atment, service delivery and monitoring. Geneva: WHO; 2021.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240031593

[6] World Health Organization. Differentiated and simplified pre-exposure prophylaxis

for HIV prevention: update to WHO implementation guidance. Technical brief. Geneva: WH

O; 2022.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240053694

[7] European AIDS Clinical Society (EACS). EACS Guidelines, version 13.0. 2025.

https://www.eacsociety.org/guidelines/eacs-guidelines/

[8] World Health Organization. WHO implementation tool for pre-exposure prophylaxis of

HIV infection: provider module for oral and long-acting PrEP. Geneva: WHO; 11 July 202

4.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240097230

[9] ANSM / EPI-PHARE (France). Suivi de l'utilisation de Truvada ou génériques pour un

e prophylaxie pré-exposition (PrEP) au VIH à partir du SNDS. 2023.

https://ansm.sante.fr/actualites/suivi-de-lutilisation-de-truvada-ou-generiques-pour-u

ne-prophylaxie-pre-exposition-prep-au-vih-a-partir-du-systeme-national-des-donnees-de-

sante-snds-1

[10] Karibayeva I, Turdaliyeva B, Shah G, et al. Pre-Exposure Prophylaxis Reduces HIV

Test Positivity Among Men Who Have Sex with Men in Kazakhstan: An Interrupted Time Ser

ies Analysis. Research Square. 2026 (preprint).

[11] World Health Organization. Guidelines on lenacapavir for HIV prevention and testi

ng strategies for long-acting injectable pre-exposure prophylaxis. Geneva: WHO; 14 Jul

18

y 2025.

https://www.who.int/news/item/14-07-2025-who-recommends-injectable-lenacapavir-for-hiv

-prevention

[12] World Health Organization. Guidelines for HIV post-exposure prophylaxis. Geneva:

WHO; 22 July 2024.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240095137

[13] Tanner MR, O'Shea JG, Byrd KM, et al. Antiretroviral Postexposure Prophylaxis Aft

er Sexual, Injection Drug Use, or Other Nonoccupational Exposure to HIV, CDC Recommend

ations, United States, 2025. MMWR Recomm Rep. 2025;74(RR-1):1-56.

https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/74/rr/pdfs/rr7401a1-H.pdf

[14] European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). Public health consider

ations on the use of doxycycline for post-exposure prophylaxis for bacterial sexually

transmitted infections in the EU/EEA. Stockholm: ECDC; 19 January 2026.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/public-health-considerations-use-doxyc

ycline-post-exposure-prophylaxis-bacterial

[15] World Health Organization. WHO issues first recommendation on doxycycline post-ex

posure prophylaxis to help prevent sexually transmitted infections. Geneva: WHO; 28 Ma

y 2026.

https://www.who.int/news/item/28-05-2026-who-issues-first-recommendation-on-doxycyclin

e-post-exposure-prophylaxis-to-help-prevent-sexually-transmitted-infections

[16] Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Clinical Guidelines on the Use

of Doxycycline Postexposure Prophylaxis for Bacterial Sexually Transmitted Infection P

revention, United States, 2024.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC11166373/

1

P O L I C Y B R I E F

Strengthening HIV Prevention in Estonia: Expert Recommendations on Pre-Exposure Prophylaxis, Post-Exposure Prophylaxis, and Doxycycline Post-Exposure Prophylaxis

DATE

JULY 2026

This brief was developed collaboratively, drawing on contributions from Estonian

Network of People Living with HIV (EHPV), academic researchers, physicians and public

health specialists, representatives of community-based organizations, and members of

the affected communities themselves, including people with lived experience. It reflects

the perspectives of both public health institutions and the communities the

recommendations are intended to serve.

Key Messages

Estonia's national PrEP/PEP clinical guideline is based on evidence

reviewed through 2019 and has not been revised since. The National HIV

Action Plan it sits alongside expired in 2025 with no successor yet in place,

creating a natural window to update both together.

PrEP eligibility in Estonia still relies on a structured pre-visit risk

questionnaire rather than the client-request-based, same-day access

model now recommended internationally, and does not name gender-

diverse people as a distinct risk group, unlike current EACS criteria.

Estonia offers only daily oral PrEP. It has no event-based dosing option,

including the version long recommended for MSM before EACS extended it

to all populations in 2025, and no long-acting injectable products.

PEP is clinically available for any substantial-risk exposure, but state

funding covers only occupational exposure and sexual assault. Other non-

occupational exposures meet the same clinical criteria yet require the

2

patient to pay for treatment directly, a gap first documented in 2017 and

never revisited.

Two of Estonia's three recommended PEP regimens fall short of current

international preference for INSTI-based, simplified once-daily dosing, and

bictegravir, the drug in CDC's current preferred single-tablet regimen, does

not appear in the guideline at all.

Doxycycline PEP is entirely absent from Estonian guidance. Because

Estonia reports into the same EU/EEA resistance surveillance system

underpinning ECDC's cautious position on gonorrhoea, any future national

guidance should follow that evidence base rather than the more

permissive US framing.

Both PrEP and PEP service delivery remain fully centralized around

infectious disease specialists and a small number of hospitals, with no role

for primary care, community-based organizations, or civil society, despite

WHO's explicit recommendation for task-sharing and international

evidence linking community-embedded delivery to measurable reductions

in new HIV diagnoses.

3

BACKGROUND

HIV epidemiology in Estonia

Despite substantial progress in HIV control over the past two decades, HIV remains an

important public health challenge in Estonia. According to the latest national

surveillance data, 133 new HIV diagnoses were reported in 2024, corresponding to 9.7

cases per 100,000 population. Although this represents a marked decline compared

with previous years, the notification rate remains substantially higher than the EU/EEA

average of 5.3 cases per 100,000 population, indicating that HIV transmission continues

to pose an important public health concern in Estonia [1,2].

CURRENT BIOMEDICAL PREVENTION

Estonia has progressively incorporated biomedical HIV prevention into routine

healthcare. The National HIV Action Plan 2017–2025 identified HIV prevention, testing

and treatment as strategic priorities and supported the implementation of both pre-

exposure prophylaxis (PrEP) and post-exposure prophylaxis (PEP) within the national

healthcare system [3]. These recommendations were subsequently incorporated into

the national clinical guideline on HIV treatment, PrEP and PEP, published through the

Estonian clinical guideline programme (Ravijuhend) in 2019 [4]. Currently, oral PrEP is

available through specialist-led services, restricted to infectious disease specialists for

initiation, and partially reimbursed through the national health insurance system. PEP

is available under the national guideline, but access differs by exposure type: employer-

funded for occupational exposure, state-funded for sexual assault, and self-paid for

other non-occupational exposures. Doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP)

has not yet been incorporated into national clinical guidance [4].

GOVERNANCE

HIV prevention in Estonia is implemented through a multi-institutional framework. The

Ministry of Social Affairs is responsible for national health policy and strategic planning,

Terviseamet conducts epidemiological surveillance and notification, the National

Institute for Health Development (TAI) coordinates research and prevention

programming, Tervisekassa finances healthcare services and pharmaceutical

reimbursement, while national clinical recommendations are developed through the

Estonian clinical guideline programme (Ravijuhend). Community-based organizations

working with key populations currently sit outside this framework, providing outreach

and testing but with no formal role in service delivery. Consequently, modernization of

HIV prevention requires coordinated action across health policy, financing, public

health implementation, clinical guideline development, and the integration of

community-based organizations into service delivery itself.

4

POLICY WINDOW

The current policy framework is in a natural period for revision. The National HIV Action

Plan concluded in 2025 with no successor plan yet adopted, while the evidence review

underpinning the current national PrEP and PEP guideline was completed in 2019.

Since then, international recommendations have evolved substantially across all three

areas this brief addresses. WHO and ECDC now recommend simplified PrEP delivery

models, broader prescribing practices, differentiated service delivery and long-acting

PrEP formulations. WHO has also issued its first major update to PEP guidance in years.

More recently, both agencies have issued recommendations on doxy-PEP for selected

populations at increased risk of bacterial sexually transmitted infections. These

developments create a policy opportunity to update Estonia's HIV prevention

framework and align national policy with current international evidence and best

practices.

This policy brief reviews recent developments in HIV pre-exposure prophylaxis (PrEP),

post-exposure prophylaxis (PEP) and doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP),

evaluates their relevance for the Estonian healthcare system, and proposes evidence-

informed recommendations to support the revision of national clinical guidance,

strengthen service delivery and improve equitable access to biomedical HIV prevention.

5

Pre-exposure prophylaxis (PrEP)

ELIGIBILITY CRITERIA

Current international recommendations define PrEP as a routine component of

combination HIV prevention and recommend offering it to individuals at substantial

risk of HIV acquisition using a person-centred approach [5]. Rather than limiting access

to predefined population groups, WHO recommends individualized risk assessment

and shared decision-making, allowing PrEP to be initiated whenever an individual

perceives themselves to be at ongoing or anticipated risk of HIV infection [5,6]. The

EACS guidelines provide more specific clinical criteria, recommending PrEP for men

who have sex with men (MSM), transgender and gender-diverse people, heterosexual

individuals with ongoing HIV exposure, people who inject drugs, people involved in

prostitution and serodifferent couples, while also considering behavioural indicators

such as recurrent sexually transmitted infections (STIs), repeated use of post-exposure

prophylaxis (PEP), condomless sex with multiple partners and chemsex [7].

The current Estonian clinical guideline recommends PrEP for key populations at

increased risk of HIV infection, including MSM, people who inject drugs, people

involved in prostitution and serodifferent couples. Notably, gender-diverse people are

not identified as a distinct risk group anywhere in the guideline, unlike in the EACS

criteria above [4]. The guideline is therefore aligned with WHO and EACS

recommendations in scope but not in approach, since eligibility still rests on a

structured risk questionnaire completed before initiation rather than the self-perceived,

request-based assessment now recommended internationally. Future updates of the

Estonian guideline could both close this population gap and shift toward flexible

eligibility criteria, shared decision-making and patient self-perceived HIV risk to

improve timely access to PrEP.

WOMEN AND INTERSECTING RISK

Women are not a single risk category but face HIV risk through several different,

sometimes overlapping pathways. EACS criteria include heterosexual women with

ongoing HIV exposure and women in serodifferent couples among the populations for

whom PrEP should be offered [7], and the Estonian guideline already reflects part of

this through its recognition of serodifferent couples [4]. Women involved in prostitution

meet the same eligibility criteria as other key populations under both EACS and the

Estonian guideline [4,7]. Dosing options have also been extended specifically with

women in mind: EACS's 2-7 event-based regimen was developed as an alternative to

the MSM-focused 2-1-1 schedule precisely because pharmacokinetic evidence differs by

tissue type [7]. Doxy-PEP is a clear exception to this pattern of inclusion. Neither CDC

nor WHO recommends it for cisgender women, citing insufficient trial data, a gap that

6

should be stated explicitly in any future Estonian guidance rather than left ambiguous

[8,15,16]. Migrant women and women whose only point of contact with the health

system is through a partner from a key population may face additional access barriers

that clinical eligibility criteria alone do not capture, and future guidance should address

these barriers directly rather than assume that meeting clinical criteria is sufficient for

actual access.

PRESCRIBING PRACTICES

WHO recommends decentralizing PrEP delivery wherever appropriate by expanding

prescribing beyond specialist HIV services to trained primary care physicians, nurses

and community-based providers [6,8]. This differentiated service delivery model aims to

improve accessibility, reduce waiting times and facilitate earlier PrEP initiation while

maintaining appropriate clinical oversight.

Several countries have already incorporated these approaches into national

programmes. In France, prescribing authority has been expanded to trained general

practitioners, contributing to improved geographical access and sustained growth in

PrEP uptake [9]. Community-based PrEP programmes implemented in Kazakhstan have

similarly demonstrated improved engagement of key populations and reductions in

HIV test positivity among MSM [10].

In Estonia, PrEP prescribing remains primarily specialist-led under the current national

clinical guideline [4]. Although this model ensures appropriate clinical expertise,

expanding prescribing capacity through trained primary care providers or community-

based organizations could improve accessibility, particularly outside major urban

centres.

DOSING REGIMENS

International guidelines now recommend multiple evidence-based PrEP regimens to

accommodate different patterns of HIV exposure and patient preferences. Daily oral

tenofovir disoproxil fumarate/emtricitabine (TDF/FTC) remains the preferred regimen

for most individuals at substantial HIV risk [5,7]. Event-driven PrEP, historically

described as "2-1-1" dosing and validated first in MSM, has been broadened in the most

recent EACS guidelines, which now recommend event-based dosing for all populations,

using 2-1-1 dosing primarily for MSM and an alternative 2-7 regimen for cisgender

women and transgender and non-binary people [7]. WHO implementation guidance

additionally supports long-acting injectable cabotegravir (CAB-LA) as an alternative for

individuals who prefer less frequent dosing or experience challenges with adherence to

daily oral medication [8]. In 2025, WHO further expanded available prevention options

by recommending twice-yearly injectable lenacapavir as a new long-acting PrEP

modality [11].

7

The current Estonian guideline includes daily oral PrEP but does not incorporate event-

driven PrEP in any form, including the MSM-only version recommended prior to 2025,

or long-acting injectable formulations [4]. As additional PrEP modalities and dosing

options become available in Europe, future revisions of the national guideline should

consider whether broader regimen options, including the recently expanded event-

based approach, could improve patient choice, adherence and programme coverage.

LABORATORY MONITORING AND FOLLOW-UP

WHO's approach to monitoring balances patient safety with minimizing barriers to PrEP

initiation and continuation, keeping the baseline package deliberately narrow:

confirmation of HIV-negative status, renal function, hepatitis B screening and STI

testing where appropriate [5,6,8]. During follow-up, this same principle extends to the

format of monitoring, not only its frequency. WHO's 2024 implementation guidance

permits HIV self-testing (HIVST) between or instead of provider-administered tests for

oral PrEP and the vaginal ring, supports remote or telehealth follow-up visits, and

recommends differentiated intervals for clinically stable, PrEP-experienced users rather

than a uniform schedule for everyone [6,8].

The current Estonian guideline's baseline testing package is broadly consistent with

these international standards [4]. Follow-up, however, is not: the guideline requires in-

person visits at a fixed three-month interval for all users, with no provision for HIVST,

telehealth follow-up, or reduced-intensity monitoring for stable, long-term users.

Incorporating these options would bring Estonia's follow-up model in line with current

WHO guidance and could reduce the visit burden on PrEP users without compromising

safety.

8

Post-exposure prophylaxis (PEP)

ELIGIBILITY CRITERIA AND INDICATIONS

Post-exposure prophylaxis (PEP) remains an essential component of comprehensive

HIV prevention and should be considered a medical emergency following potential HIV

exposure. The updated WHO guidelines recommend initiating PEP after occupational

and non-occupational exposures that present a substantial risk of HIV transmission and

emphasize that treatment should begin as soon as possible, ideally within 24 hours and

no later than 72 hours after exposure [9]. Risk assessment should consider the type of

exposure, the HIV status of the source individual where known, and the likelihood of

HIV transmission. The decision to initiate PEP should be based on an individualized

assessment while avoiding unnecessary delays in access to treatment.

The current Estonian clinical guideline defines PEP eligibility by exposure type rather

than by context, and its clinical criteria are broadly consistent with WHO

recommendations [4]. Access, however, is not. The guideline itself notes that Estonia

has no national PEP programme, and funding is guaranteed only for occupational

exposure, covered by the employer, and sexual assault, covered through state-

purchased reserves. Other non-occupational exposures meet the same clinical

eligibility criteria but have no guaranteed funding pathway, leaving the patient to pay

for treatment directly. Updated international guidance places growing emphasis on

rapid, low-barrier access to treatment, and this funding gap runs counter to that

principle even where the clinical criteria themselves are aligned.

TREATMENT REGIMENS

WHO currently recommends a three-drug antiretroviral regimen administered for 28

days as the standard PEP regimen for adults and adolescents [12]. Integrase strand

transfer inhibitor (INSTI)-based regimens are preferred because of their favourable

safety profile, tolerability and high completion rates. Similar recommendations are

reflected in the latest CDC guidance, which names bictegravir/emtricitabine/tenofovir

alafenamide as the preferred single-tablet regimen and also supports dolutegravir-

based combinations, emphasizing modern antiretroviral options with fewer adverse

effects and simplified, once-daily dosing [13].

The Estonian clinical guideline recommends three regimen options, one of which,

TDF/FTC plus dolutegravir, is INSTI-based and consistent with current preferred practice

[4]. The other two, however, are not: one is protease-inhibitor-based rather than INSTI-

based, and the raltegravir-containing option does not offer the simplified, once-daily

dosing now prioritized internationally. Bictegravir, the drug in CDC's current preferred

single-tablet regimen, does not appear in the Estonian guideline at all. Future updates

9

should narrow the recommended regimens toward INSTI-based, simplified-dosing

options and evaluate whether bictegravir-based combinations are available and

appropriate for the national context.

CLINICAL ASSESSMENT, FOLLOW-UP AND COUNSELLING

Baseline assessment for PEP should include rapid HIV testing, hepatitis B and C

screening, pregnancy assessment where appropriate, and STI testing following

potential sexual exposure [12]. The current Estonian guideline's baseline package is

consistent with this. Follow-up testing, however, is not: the guideline's testing schedule

is adapted from 2016 CDC guidance and extends selected tests out to six months post-

exposure, whereas CDC's 2025 update shortened this to a final evaluation at 12 weeks

using a combined antigen/antibody and nucleic acid test, reducing both the duration of

follow-up and the number of visits required [4,13]. Counselling on transition to PrEP for

clients with ongoing HIV risk is not addressed in the Estonian guideline's PEP section,

unlike the explicit WHO recommendation that this discussion take place as a routine

part of PEP follow-up [12].

SERVICE DELIVERY

Recent international guidance treats PEP as part of a continuous, decentralized HIV

prevention pathway rather than an isolated emergency intervention delivered only by

specialists. WHO's 2024 guidance explicitly recommends task-sharing PEP provision,

distribution and monitoring to community-based organizations and non-specialist

providers, alongside access through emergency departments [12]. The Estonian

guideline follows a fully centralized model: initiation leads directly to urgent referral to

an infectious disease specialist, and ongoing care is delivered through the same small

set of hospitals that manage HIV treatment nationally, with no emergency-department

pathway, community-based organization route, or civil society option described [4].

This centralization is consistent with the guideline's equally restrictive approach to PrEP

prescribing, and the case for broadening it, discussed in detail in the PrEP section of

this brief, applies here with the same force.

10

Doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP)

CURRENT EVIDENCE AND INTERNATIONAL RECOMMENDATIONS

Doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP) has recently emerged as an

additional biomedical intervention aimed at preventing bacterial sexually transmitted

infections (STIs), particularly syphilis and chlamydia, among populations at increased

risk of recurrent STIs. Clinical trials have demonstrated that a single 200 mg dose of

doxycycline taken within 72 hours after condomless sexual exposure can substantially

reduce the incidence of syphilis and chlamydia, while evidence for gonorrhoea

prevention is contested between international bodies [14–16].

The US Centers for Disease Control and Prevention (CDC) issued the first formal

guidance on doxy-PEP in June 2024, recommending it for MSM and transgender

women with a bacterial STI diagnosed in the past 12 months, following shared

decision-making, and reporting reductions in gonorrhoea incidence of approximately

50% alongside larger reductions for syphilis and chlamydia [16]. The European Centre

for Disease Prevention and Control (ECDC) subsequently issued its own guidance in

January 2026, targeting the same population but reaching a more cautious conclusion

specific to the European context: with tetracycline resistance in circulating Neisseria

gonorrhoeae strains in the EU/EEA at 58.4% in 2023, ECDC concludes that doxy-PEP is

unlikely to meaningfully reduce gonorrhoea in most European settings, does not

recommend it as a population-level intervention, and frames its use as an individual

clinical decision focused primarily on syphilis prevention among the highest-risk

individuals [14]. WHO issued its own first recommendation in May 2026, targeting MSM

and transgender women as well, taking a position between the two, acknowledging a

possible gonorrhoea benefit in some settings while stopping short of a general

recommendation and encouraging countries to consult WHO before national

introduction [15].

CURRENT SITUATION IN ESTONIA

Doxy-PEP is not currently included in the Estonian national clinical guideline on HIV

prevention, and no national recommendations have been issued regarding eligibility

criteria, prescribing practices or clinical monitoring [4]. This reflects timing rather than

an active decision: the current Ravijuhend predates all three international

recommendations discussed above.

The publication of CDC, ECDC and WHO guidance between 2024 and 2026 represents a

significant development in biomedical STI prevention and an opportunity to assess

doxy-PEP's role in Estonia. Because Estonia reports into the same EU/EEA resistance

surveillance system that underpins ECDC's more cautious position, that guidance,

11

rather than the more permissive US framing, is the more directly applicable evidence

base for any future national protocol. Any future consideration of doxy-PEP should be

based on local epidemiology, antimicrobial resistance surveillance, feasibility of

implementation and alignment with broader sexual health services.

12

RECOMMENDATIONS

Policy recommendations

Based on the comparison of current international recommendations with the existing

Estonian clinical guideline, the following actions are recommended to strengthen and

modernize biomedical HIV prevention in Estonia.

MINISTRY OF SOCIAL AFFAIRS (SOTSIAALMINISTEERIUM)

Update the national HIV prevention framework following the conclusion of the

National HIV Action Plan (2017–2025), ensuring that biomedical HIV prevention

remains a strategic public health priority.

Establish a mechanism for regular review and updating of national HIV prevention

policies and clinical guidance to facilitate timely incorporation of new scientific

evidence and international recommendations.

Promote integrated, person-centred HIV and STI prevention services through

coordinated collaboration between government agencies, healthcare institutions,

research organizations, community-based organizations, organizations of people

living with HIV, and other organizations working directly with target populations.

ESTONIAN CLINICAL GUIDELINE PROGRAMME (RAVIJUHEND)

Revise the national clinical guideline on HIV prevention to reflect current WHO,

EACS, ECDC and CDC recommendations by:

adopting a more individualized, person-centred approach to PrEP eligibility based

on risk assessment and shared decision-making;

expanding PrEP prescribing to appropriately trained healthcare providers, including

primary care physicians and community-based organizations, where feasible;

incorporating additional PrEP modalities, including event-driven PrEP and long-

acting injectable formulations, as they become available in Estonia;

simplifying laboratory monitoring and follow-up through differentiated service

delivery, including consideration of telemedicine and HIV self-testing where

appropriate;

updating preferred PEP regimens and follow-up recommendations in line with

current WHO and CDC guidance;

strengthening recommendations on transition from PEP to PrEP for individuals with

ongoing HIV risk;

evaluating the incorporation of doxycycline post-exposure prophylaxis (doxy-PEP)

into national guidance, taking into account local STI epidemiology, antimicrobial

resistance surveillance and international recommendations.

13

ESTONIAN HEALTH INSURANCE FUND (TERVISEKASSA)

Review reimbursement mechanisms to ensure equitable access to biomedical HIV

prevention services.

Evaluate financing models that support expanded PrEP delivery, differentiated

service models and future implementation of additional prevention modalities.

Consider reimbursement of community-based prevention services where these

contribute to improved access, linkage to care and retention in prevention

programmes.

NATIONAL INSTITUTE FOR HEALTH DEVELOPMENT (TAI)

Strengthen surveillance of PrEP uptake, PEP utilization and bacterial STI

epidemiology.

Monitor antimicrobial resistance trends relevant to future doxy-PEP implementation.

Support implementation research evaluating the effectiveness, accessibility and

equity of biomedical HIV prevention services.

Develop educational materials and national awareness campaigns for healthcare

professionals and populations at increased risk of HIV and STIs.

COMMUNITY-BASED ORGANIZATIONS (CBOS)

Community-based organizations play an important role in reaching populations

disproportionately affected by HIV and other STIs and are recognized by WHO as

essential partners in differentiated, person-centred service delivery. To

strengthen the national HIV prevention system, community organizations should

be supported to:

provide evidence-based information on PrEP, PEP and doxy-PEP and improve health

literacy among key populations;

deliver peer-led prevention counselling, adherence support and risk-reduction

education;

facilitate timely referral and linkage to HIV testing, PrEP, PEP, STI services and

ongoing clinical care;

contribute to community outreach and engagement of underserved populations

who may experience barriers to accessing healthcare services;

participate in implementation research, programme evaluation and development of

future national HIV prevention policies and clinical guidelines.

14

REFERENCES

References

[1] European Centre for Disease Prevention and Control/WHO Regional Office for Europe.

HIV/AIDS surveillance in Europe 2025 – 2024 data. Stockholm: ECDC; 2025.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/hivaids-surveillance-europe-2025-2024-

data

[2] Statistics Estonia. Sustainable Development: 3. Good Health and Well-Being, indica

tor 3.7.1, New cases of HIV per 100,000 inhabitants (source: Health Board, National In

stitute for Health Development). Statistics Estonia; accessed 27 July 2026.

https://www.stat.ee/en/avasta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng/3-good-health-and-w

ell-being

[3] Ministry of Social Affairs, National Institute for Health Development (TAI). Riikl

ik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 [National HIV Action Plan 2017–2025]. Tallinn:

Sotsiaalministeerium; 2017.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riikl

ik_tegevuskava_2017_2025.pdf

[4] Ravijuhend.ee. HIV-infektsiooni kokkupuute-eelne ja -järgne profülaktika ning HIV-

positiivsete isikute ravi. Töörühma juht Kai Zilmer. Ravijuhendite Nõukoda, Tartu Ülik

ool; 2019.

https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/195/hiv-infektsiooni-kokkupuute-eel

ne-ja-jargne-profulaktika-ning-hiv-positiivsete-isikute-ravi

[5] World Health Organization. Consolidated guidelines on HIV prevention, testing, tre

atment, service delivery and monitoring. Geneva: WHO; 2021.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240031593

[6] World Health Organization. Differentiated and simplified pre-exposure prophylaxis

for HIV prevention: update to WHO implementation guidance. Technical brief. Geneva: WH

O; 2022.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240053694

[7] European AIDS Clinical Society (EACS). EACS Guidelines, version 13.0. 2025.

https://www.eacsociety.org/guidelines/eacs-guidelines/

[8] World Health Organization. WHO implementation tool for pre-exposure prophylaxis of

HIV infection: provider module for oral and long-acting PrEP. Geneva: WHO; 11 July 202

4.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240097230

[9] ANSM / EPI-PHARE (France). Suivi de l'utilisation de Truvada ou génériques pour un

e prophylaxie pré-exposition (PrEP) au VIH à partir du SNDS. 2023.

https://ansm.sante.fr/actualites/suivi-de-lutilisation-de-truvada-ou-generiques-pour-u

ne-prophylaxie-pre-exposition-prep-au-vih-a-partir-du-systeme-national-des-donnees-de-

sante-snds-1

[10] Karibayeva I, Turdaliyeva B, Shah G, et al. Pre-Exposure Prophylaxis Reduces HIV

Test Positivity Among Men Who Have Sex with Men in Kazakhstan: An Interrupted Time Ser

ies Analysis. Research Square. 2026 (preprint).

[11] World Health Organization. Guidelines on lenacapavir for HIV prevention and testi

ng strategies for long-acting injectable pre-exposure prophylaxis. Geneva: WHO; 14 Jul

15

y 2025.

https://www.who.int/news/item/14-07-2025-who-recommends-injectable-lenacapavir-for-hiv

-prevention

[12] World Health Organization. Guidelines for HIV post-exposure prophylaxis. Geneva:

WHO; 22 July 2024.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240095137

[13] Tanner MR, O'Shea JG, Byrd KM, et al. Antiretroviral Postexposure Prophylaxis Aft

er Sexual, Injection Drug Use, or Other Nonoccupational Exposure to HIV, CDC Recommend

ations, United States, 2025. MMWR Recomm Rep. 2025;74(RR-1):1-56.

https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/74/rr/pdfs/rr7401a1-H.pdf

[14] European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). Public health consider

ations on the use of doxycycline for post-exposure prophylaxis for bacterial sexually

transmitted infections in the EU/EEA. Stockholm: ECDC; 19 January 2026.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/public-health-considerations-use-doxyc

ycline-post-exposure-prophylaxis-bacterial

[15] World Health Organization. WHO issues first recommendation on doxycycline post-ex

posure prophylaxis to help prevent sexually transmitted infections. Geneva: WHO; 28 Ma

y 2026.

https://www.who.int/news/item/28-05-2026-who-issues-first-recommendation-on-doxycyclin

e-post-exposure-prophylaxis-to-help-prevent-sexually-transmitted-infections

[16] Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Clinical Guidelines on the Use

of Doxycycline Postexposure Prophylaxis for Bacterial Sexually Transmitted Infection P

revention, United States, 2024.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC11166373/

1

P O L I I T I K A S O O V I T U S E D

HIV-ennetuse tugevdamine Eestis:

ekspertide soovitused kokkupuute-

eelse profülaktika (PrEP),

kokkupuutejärgse profülaktika (PEP) ja

doksü-PEP kohta

KUUPÄEV

JUULI 2026

Dokument on valminud koostöös Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV), teadlaste, arstide

ja rahvatervise spetsialistide, kogukonnaorganisatsioonide esindajate ning mõjutatud

kogukondade endi esindajatega, sealhulgas vahetu kogemusega inimestega. See kajastab

nii rahvatervise asutuste kui ka nende kogukondade vaatenurka, kellele need soovitused on

mõeldud.

Põhisõnumid

2

soovitati ainult MSM-ile, enne kui EACS laiendas selle 2025. aastal kõigile

elanikkonnarühmadele, ning puuduvad pikatoimelised süstitavad ravimid.

PEP on kliiniliselt kättesaadav iga olulise riskiga kokkupuute korral, kuid

riiklik rahastus katab ainult tööalase kokkupuute ja seksuaalvägivalla

juhtumid. Muud töövälised kokkupuuted vastavad samadele kliinilistele

kriteeriumidele, kuid patsient peab ravi ise tasuma. See puudujääk

dokumenteeriti esimest korda 2017. aastal ning seda ei ole pärast seda

kordagi üle vaadatud.

Kaks kolmest Eestis soovitatud PEP-i skeemist ei vasta praegusele

rahvusvahelisele eelistusele kasutada INSTI-põhiseid, lihtsustatud üks

kord ööpäevas manustatavaid skeeme ning biktegraviiri, mis kuulub CDC

eelistatud ühe tableti skeemi, ravijuhendis üldse ei mainita.

Doksü-PEP puudub Eesti soovitustest täielikult. Kuna Eesti esitab

resistentsuse seire andmeid samasse EL/EMP süsteemi, millel põhineb ECDC

ettevaatlik seisukoht, peaksid tulevased riiklikud soovitused tuginema just

sellele tõendusbaasile, mitte Ameerika Ühendriikide lähenemisele.

Nii PrEP-i kui ka PEP-i teenuste osutamine on endiselt täielikult

koondunud infektsioonhaiguste arstide ja väheste haiglate ümber, ilma

esmatasandi arstiabi, kogukonnaorganisatsioonide või kodanikuühiskonna

rollita, hoolimata WHO otsesest soovitusest ülesandeid jagada ning

rahvusvahelistest andmetest, mis seostavad kogukondade kaasamist uute

HIV-juhtude mõõdetava vähenemisega.

3

TAUST

HIV epidemioloogia Eestis

Vaatamata märkimisväärsele edule HIV-i kontrolli all hoidmisel viimase kahe

aastakümne jooksul on HIV Eestis endiselt oluline rahvatervise probleem. Viimaste

riiklike seireandmete kohaselt registreeriti 2024. aastal 133 uut HIV-juhtu ehk 9,7 juhtu

100 000 elaniku kohta. Kuigi see on varasemate aastatega võrreldes märgatav langus,

on haigestumus endiselt oluliselt kõrgem EL/EMP keskmisest (5,3 juhtu 100 000

elaniku kohta), mis näitab, et HIV-i levik on Eestis jätkuvalt oluline rahvatervise

probleem [1,2].

PRAEGUNE BIOMEDITSIINILINE ENNETUS

Eesti on järk-järgult lõiminud biomeditsiinilise HIV-ennetuse tavapärasesse tervishoidu.

Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 määratles HIV-i ennetuse, testimise ja

ravi strateegiliste prioriteetidena ning toetas nii kokkupuute-eelse profülaktika (PrEP)

kui ka kokkupuutejärgse profülaktika (PEP) kasutuselevõttu riiklikus

tervishoiusüsteemis [3]. Need soovitused lisati hiljem 2019. aastal Ravijuhendi kaudu

avaldatud riiklikku HIV-ravi, PrEP-i ja PEP-i kliinilisse ravijuhendisse [4]. Praegu on

suukaudne PrEP kättesaadav eriarstiabi kaudu, selle määramine on piiratud

infektsioonhaiguste arstidega ning kulud hüvitatakse osaliselt riikliku ravikindlustuse

kaudu. PEP on kättesaadav riikliku ravijuhendi alusel, kuid juurdepääs sõltub

kokkupuute liigist: tööalase kokkupuute korral tasub tööandja, seksuaalvägivalla korral

riik ning muude tööväliste kokkupuudete korral patsient ise. Doksü-PEP ei ole veel

riiklikesse kliinilistesse soovitustesse lisatud [4].

JUHTIMINE

HIV-ennetust viiakse Eestis ellu mitme asutuse koostöös. Sotsiaalministeerium

vastutab riikliku tervishoiupoliitika ja strateegilise planeerimise eest, Terviseamet teeb

epidemioloogilist seiret ja registreerib juhtumeid, Tervise Arengu Instituut (TAI)

koordineerib uuringuid ja ennetusprogramme, Tervisekassa rahastab

tervishoiuteenuseid ja ravimite hüvitamist ning riiklikud kliinilised soovitused töötatakse

välja Ravijuhendi programmi kaudu. Võtmerühmadega töötavad

kogukonnaorganisatsioonid jäävad praegu sellest struktuurist välja. Nad pakuvad

4

välitööd ja testimist, kuid neil puudub ametlik roll teenuste osutamisel. Seetõttu nõuab

HIV-ennetuse ajakohastamine koordineeritud tegevust tervishoiupoliitika, rahastamise,

rahvatervise tasandi rakendamise, kliiniliste ravijuhendite arendamise ning

kogukonnaorganisatsioonide otsese teenuseosutusse lõimimise valdkonnas.

VÕIMALUSTE AKEN

Praegune poliitikaraamistik on loomulikus ülevaatamise etapis. Riiklik HIV tegevuskava

lõppes 2025. aastal ja uut kava ei ole veel vastu võetud, samas kui praeguse riikliku

PrEP-i ja PEP-i ravijuhendi aluseks olev tõendusmaterjali ülevaade valmis 2019. aastal.

Sellest ajast alates on rahvusvahelised soovitused oluliselt muutunud kõigis kolmes

käesolevas dokumendis käsitletavas valdkonnas. WHO ja ECDC soovitavad nüüd

lihtsustatud PrEP-i teenusemudeleid, laiemat määramispraktikat, diferentseeritud

teenuseosutust ja pikatoimelisi ravimeid. WHO on avaldanud ka esimese suurema

PEP-i soovituste uuenduse paljude aastate jooksul. Hiljem avaldasid mõlemad

organisatsioonid doksü-PEP-i soovitused valitud elanikkonnarühmadele, kellel on

suurenenud bakteriaalsete STLI-de risk. Need muutused loovad võimaluse

ajakohastada Eesti HIV-ennetuse süsteemi ning viia riiklik poliitika kooskõlla praeguste

rahvusvaheliste tõendite ja parimate tavadega.

Käesolev poliitikasoovituste lühidokument käsitleb viimaseid arenguid HIV-i

kokkupuute-eelse profülaktika (PrEP), kokkupuutejärgse profülaktika (PEP) ja doksü-

PEP valdkonnas, hindab nende tähtsust Eesti tervishoiusüsteemile ning esitab

tõenduspõhised soovitused riiklike kliiniliste ravijuhendite uuendamiseks, teenuste

tugevdamiseks ja võrdse juurdepääsu parandamiseks biomeditsiinilisele HIV-

ennetusele.

5

Kokkupuute-eelne profülaktika (PrEP)

KASUTAMISE KRITEERIUMID

Kehtivad rahvusvahelised soovitused määratlevad PrEP-i kombineeritud HIV-ennetuse

tavapärase osana ning soovitavad seda pakkuda inimestele, kellel on personaalset

lähenemist arvestades oluline HIV-i nakatumise risk [5]. Selle asemel, et piirata

juurdepääsu eelnevalt määratletud elanikkonnarühmadega, soovitab WHO

individuaalset riskihindamist ja ühist otsustamist, võimaldades PrEP-i alustada alati, kui

inimene leiab, et tal on praegune või eeldatav HIV-i nakatumise risk [5,6]. EACS-i

soovitused esitavad täpsemad kliinilised kriteeriumid, soovitades PrEP-i meestele, kes

seksivad meestega (MSM), transsoolistele ja sooliselt mitmekesistele inimestele,

heteroseksuaalsetele inimestele, kellel on praegune kokkupuude HIV-iga, süstivaid

narkootikume tarvitavatele inimestele, seksitöös osalevatele inimestele ja

serodiskordantsetele paaridele ning arvestades käitumuslikke näitajaid, nagu korduvad

STLI-d, korduv PEP-i kasutamine, kondoomita seks mitme partneriga ja kemseks [7].

Kehtiv Eesti kliiniline ravijuhend soovitab PrEP-i võtmerühmadele, kellel on suurenenud

HIV-i nakatumise risk, sealhulgas MSM-ile, süstivaid narkootikume tarvitavatele

inimestele, seksitöös osalevatele inimestele ja serodiskordantsetele paaridele.

Märkimisväärne on, et sooliselt mitmekesiseid inimesi ei käsitleta ravijuhendis eraldi

riskirühmana, erinevalt eespool toodud EACS-i kriteeriumidest [4]. Seega on ravijuhend

WHO ja EACS-i soovitustega kooskõlas hõlmatud rühmade, kuid mitte lähenemisviisi

osas, sest valik tugineb endiselt enne vastuvõttu täidetavale struktureeritud

riskiküsimustikule, mitte inimese enda soovil põhinevale hindamisele, mida nüüd

rahvusvaheliselt soovitatakse. Eesti ravijuhendi tulevased uuendused võiksid korraga

täita selle elanikkonnarühmadega seotud lünga ning liikuda paindlikumate

kasutamiskriteeriumide, ühise otsustamise ja patsiendi enda tajutud riski arvestamise

poole, et parandada õigeaegset juurdepääsu PrEP-ile.

NAISED JA RISTUVAD RISKITEGURID

Naised ei ole üks ühtne riskikategooria, vaid rühm, kes võib HIV-i nakatumise riskiga kokku

puutuda mitmel erineval ja vahel kattuval viisil. EACS-i kriteeriumid hõlmavad PrEP-i

pakkumise sihtrühmadena heteroseksuaalseid naisi, kellel on praegune kokkupuude HIV-

iga, ning naisi serodiskordantsetes paarides [7]; Eesti ravijuhend kajastab seda osaliselt

juba serodiskordantsete paaride tunnustamise kaudu [4]. Seksitöös osalevad naised

vastavad

6

samadele kasutamiskriteeriumidele nagu teised võtmerühmad nii EACS-i kui ka Eesti

ravijuhendi järgi [4,7]. Annustamisvõimalusi on samuti laiendatud spetsiaalselt na iste

vajadusi arvestades: EACS-i vajaduspõhine 2-7 skeem töötati välja MSM-ile suunatud

2-1-1 skeemi alternatiivina, sest farmakokineetilised andmed erinevad koetüübi järgi

[7]. Doksü-PEP-i määramise lähenemine on selle rühma puhul erinev. Ei CDC ega

WHO soovita seda naistele, kelle sünnil määratud sugu on naissoost, viidates

uuringuandmete puudulikkusele, ning see tõenduslünk tuleks tulevastes Eesti

soovitustes selgelt välja tuua, mitte jätta ebaselgeks [8,15,16]. Sisserändajatest naised

ja naised, kelle ainus kontakt tervishoiusüsteemiga toimub võtmerühma kuuluva

partneri kaudu, võivad kogeda täiendavaid juurdepääsutõkkeid, mida üksnes kliinilised

kasutamiskriteeriumid ei kajasta. Tulevased soovitused peaksid neid tõkkeid otseselt

arvestama, mitte eeldama, et kliinilistele kriteeriumidele vastamine tagab tegeliku

juurdepääsu.

MÄÄRAMISPRAKTIKA

WHO soovitab PrEP-i teenuseosutust sobivates tingimustes detsentraliseerida, laiendades

määramisõigust HIV-i eriteenustest kaugemale koolitatud esmatasandi arstidele, õdedele ja

kogukonnapõhistele teenuseosutajatele [6,8]. Selle diferentseeritud teenuseosutuse mudeli

eesmärk on parandada kättesaadavust, lühendada ooteaega ja kiirendada PrEP-i alustamist,

säilitades samal ajal asjakohase kliinilise järelevalve.

Mitmed riigid on sellised lähenemised juba riiklikesse programmidesse lõiminud.

Prantsusmaal laiendati PrEP-i määramisõigust koolitatud perearstidele, mis aitas

parandada geograafilist juurdepääsu ja suurendada püsivalt PrEP-i hõlmatust [9].

Kasahstanis rakendatud kogukonnapõhised PrEP-i programmid näitasid samuti

võtmerühmade paremat kaasatust ja HIV-testi positiivsete tulemuste osakaalu

vähenemist MSM-ide seas [10].

Eestis on PrEP-i määramine kehtiva riikliku ravijuhendi kohaselt endiselt peamiselt

eriarstiabi ülesanne [4]. Kuigi see mudel tagab asjakohase kliinilise pädevuse, võiks

määramisvõimaluste laiendamine koolitatud esmatasandi arstidele või

kogukonnaorganisatsioonidele parandada kättesaadavust, eriti väljaspool suuremaid

linnu.

ANNUSTAMISSKEEMID

Rahvusvahelised soovitused pakuvad nüüd mitut tõenduspõhist PrEP-i skeemi, et

arvestada erinevaid HIV-iga kokkupuute mustreid ja patsientide eelistusi. Igapäevane

suukaudne TDF/FTC jääb

7

eelistatud skeemiks enamikule inimestele, kellel on oluline HIV-i nakatumise risk [5,7].

Vajaduspõhist PrEP-i, mida ajalooliselt kirjeldati „2-1-1“ annustamisena ja mille tõhusus

kinnitati esmakordselt MSM-ide seas, on EACS-i viimastes soovitustes laiendatud: nüüd

soovitatakse sündmuspõhist annustamist kõigile elanikkonnarühmadele, kasutades 2-1-

1 skeemi eeskätt MSM-ide puhul ning alternatiivset 2-7 skeemi naistele, kelle sünnil

määratud sugu on naissoost ning transsooliste ja mittebinaarsete inimeste puhul [7].

WHO rakendusjuhised toetavad lisaks pikatoimeliste süstitavate ravimite, näiteks

kabotegraviiri (CAB-LA) kasutamist alternatiivina neile, kes eelistavad harvemat

annustamist või kellel on raskusi igapäevase suukaudse ravi järgimisega [8]. 2025.

aastal laiendas WHO ennetusvõimalusi veelgi, soovitades kaks korda aastas süstitavat

lenakapaviiri uue pikatoimelise süstitava PrEP-i vormina [11].

Kehtiv Eesti ravijuhend hõlmab igapäevast suukaudset PrEP-i, kuid ei hõlma

vajaduspõhist skeemi üheski vormis, sealhulgas enne 2025. aastat soovitatud ainult

MSM-ile mõeldud versiooni, ega süstitavaid vorme [4]. Kuna Euroopas muutuvad

kättesaadavaks täiendavad PrEP-i vormid ja skeemid, peaks riikliku ravijuhendi

tulevastes uuendustes hindama, kas laiem skeemide valik, sealhulgas hiljuti laiendatud

sündmuspõhine lähenemine, võiks parandada patsiendi valikuvõimalusi,

ravisoostumust ja programmi hõlmatust.

LABORATOORNE MONITOORING JA JÄLGIMINE

WHO monitooringu lähenemine tasakaalustab patsiendi ohutust vajadusega

vähendada PrEP-i alustamise ja jätkamise takistusi, hoides algse uuringupaketi

teadlikult piiratud: HIV-negatiivse staatuse kinnitamine, neerufunktsiooni hindamine, B-

hepatiidi sõeluuring ja näidustuse korral STLI-de testimine [5,6,8]. Edasise jälgimise

puhul laieneb sama põhimõte lisaks sagedusele ka monitooringu vormile. WHO 2024.

aasta rakendusjuhised lubavad suukaudse PrEP-i ja vaginaalrõnga kasutajatel teha

visiitide vahel või teenuseosutaja tehtava testi asemel HIV-enesetesti (HIVST),

toetavad kaug- või telemeditsiinivisiite ning soovitavad kliiniliselt stabiilsetele ja

kogenud PrEP-i kasutajatele diferentseeritud jälgimisintervalle, mitte kõigile ühesugust

ajakava [6,8].

Kehtiva Eesti ravijuhendi esmane testimispakett vastab üldjoontes nendele

rahvusvahelistele standarditele [4]. Edasine jälgimine aga mitte. Ravijuhend nõuab

kõigilt kasutajatelt fikseeritud kolmekuulise intervalliga kontaktvisiite ega näe ette

HIVST-d, telemeditsiinivisiite ega stabiilsete pikaajaliste kasutajate vähem intensiivset

8

jälgimist. Nende võimaluste lisamine viiks Eesti jälgimismudeli kooskõlla kehtivate

WHO soovitustega ning võiks vähendada PrEP-i kasutajate visiidikoormust ohutust

kahjustamata.

9

Kokkupuutejärgne profülaktika (PEP)

KASUTAMISE KRITEERIUMID JA NÄIDUSTUSED

Kokkupuutejärgne profülaktika (PEP) on jätkuvalt tervikliku HIV-ennetuse oluline osa ning

võimalikku HIV-iga kokkupuudet tuleks käsitleda kiiret sekkumist nõudva olukorrana. WHO

ajakohastatud soovitused näevad ette PEP-i alustamise nii tööalase kui ka töövälise

kokkupuute järel, kui HIV-i ülekande risk on oluline, ning rõhutavad, et ravi tuleb alustada

võimalikult kiiresti, ideaaljuhul 24 tunni jooksul ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast

kokkupuudet [9]. Riskihindamisel tuleb arvestada kokkupuute tüüpi, allika HIV-staatust, kui

see on teada, ja HIV-i ülekande tõenäosust. PEP-i alustamise otsus peaks põhinema

individuaalsel hindamisel ning vältida tuleb põhjendamatuid viivitusi ravile juurdepääsul.

Kehtiv Eesti kliiniline ravijuhend määratleb PEP-i näidustused kokkupuute tüübi, mitte

selle asjaolude järgi ning selle kliinilised kriteeriumid on üldjoontes WHO soovitustega

kooskõlas [4]. Ravijuhendis endas märgitakse, et Eestis puudub riiklik PEP-i programm

ning rahastus on tagatud ainult tööalase kokkupuute korral, mil maksab tööandja, ja

seksuaalvägivalla korral, mil ravi kaetakse riigieelarvest. Muud töövälised kokkupuuted

vastavad samadele kliinilistele kriteeriumidele, kuid neil puudub tagatud

rahastusmehhanism ning patsient peab ravi ise tasuma. Ajakohastatud

rahvusvahelised soovitused rõhutavad üha enam kiire ja madala lävendiga ravile

juurdepääsu tähtsust ning see rahastuslünk on selle põhimõttega vastuolus ka siis, kui

kliinilised kriteeriumid ise kattuvad.

RAVISKEEMID

WHO soovitab praegu täiskasvanute ja noorukite standardse PEP-i skeemina 28-päevast

kolmest retroviirusevastasest ravimist koosnevat skeemi [12]. Eelistatud on integraasi

inhibiitoritel (INSTI) põhinevad skeemid nende soodsa ohutusprofiili, talutavuse ja suure

ravikuuri lõpetamise määra tõttu. Sarnased soovitused kajastuvad CDC viimastes juhistes, kus

eelistatud ühe tableti skeemina nimetatakse biktegraviiri/emtritsitabiini/tenofoviiralafenamiidi

ning toetatakse ka dolutegraviiril põhinevaid skeeme, rõhutades tänapäevaseid

retroviirusevastaseid võimalusi, millel on vähem kõrvaltoimeid ja lihtsustatud üks kord ööpäevas

manustamine [13].

10

Eesti kliiniline ravijuhend soovitab kolme skeemi, millest ainult üks — TDF/FTC koos

dolutegraviiriga — on INSTI-põhine ja vastab praegusele eelistatud praktikale [4].

Ülejäänud kaks ei vasta: üks põhineb proteaasi inhibiitoril, mitte INSTI -l, ning

raltegraviiri sisaldav skeem ei võimalda lihtsustatud üks kord ööpäevas manustamist,

mis on praegu rahvusvaheline prioriteet. Biktegraviiri, mis kuulub CDC praegusesse

eelistatud ühe tableti skeemi, Eesti ravijuhendis üldse ei mainita. Tulevastes

uuendustes tuleks soovitatud skeeme suunata lihtsustatud annustamisega INSTI -

põhiste skeemide poole ning hinnata, kas biktegraviiril põhinevad skeemid on riiklikus

kontekstis kättesaadavad ja sobivad.

KLIINILINE HINDAMINE, JÄLGIMINE JA NÕUSTAMINE

PEP-i esmane hindamine peaks hõlmama HIV-i kiirtesti, B- ja C-hepatiidi sõeluuringut,

näidustuse korral raseduse hindamist ning võimaliku seksuaalse kokkupuute järel STLI -

de testimist [12]. Kehtiva Eesti ravijuhendi esmane uuringupakett vastab sellele.

Edasise jälgimise ajakava on aga erinev. Ravijuhendi testimisgraafik on kohandatud

CDC 2016. aasta soovitustest ja ulatab osa teste kuni kuue kuuni pärast kokkupuudet,

samas kui CDC 2025. aasta uuendus lühendas jälgimise 12. nädala lõpphindamiseni,

kasutades kombineeritud antigeeni/antikeha testi ja molekulaartesti, vähendades nii

jälgimise kestust kui ka vajalike visiitide arvu [4,13]. Eesti ravijuhendi PEP-i osas ei

käsitleta nõustamist PrEP-ile ülemineku kohta patsientidel, kelle HIV-risk püsib,

erinevalt WHO otsesest soovitusest, et see arutelu peaks olema PEP-i järgse jälgimise

tavapärane osa [12].

TEENUSTE OSUTAMINE

Viimased rahvusvahelised soovitused käsitlevad PEP-i pideva ja detsentraliseeritud

HIV-ennetuse teekonna osana, mitte eraldiseisva erakorralise sekkumisena, mida

osutavad ainult spetsialistid. WHO 2024. aasta soovitused toetavad otseselt ülesannete

jagamist, st PEP-i väljastamise, jaotamise ja jälgimise delegeerimist

kogukonnaorganisatsioonidele ja mittespetsialiseerunud teenuseosutajatele, koos

juurdepääsuga erakorralise meditsiini osakondade kaudu [12]. Eesti ravijuhend järgib

täielikult tsentraliseeritud mudelit: PEP-i alustamine viib otse kiirele suunamisele

infektsioonhaiguste arsti juurde ning edasine jälgimine toimub sama väikese haiglate

ringi kaudu, mis osutab HIV-ravi üle Eesti, ilma kirjeldatud teekonnata erakorralise

meditsiini, kogukonnaorganisatsioonide või kodanikuühiskonna kaudu [4]. Selline

tsentraliseeritus on kooskõlas sama

11

piirava lähenemisega PrEP-i määramisele ning selle laiendamise põhjendused, mida

käesoleva dokumendi PrEP-i osas üksikasjalikult käsitletakse, kehtivad siin sama

tugevalt.

12

Doksü-PEP

PRAEGUSED TÕENDID JA RAHVUSVAHELISED SOOVITUSED

Doksü-PEP on hiljuti kujunenud täiendavaks biomeditsiiniliseks sekkumiseks, mille

eesmärk on ennetada bakteriaalseid STLI-sid, eeskätt süüfilist ja klamüüdiat,

elanikkonnarühmades, kellel on suurenenud korduvate STLI-de risk. Kliinilised

uuringud on näidanud, et ühekordne 200 mg doksütsükliini annus, mis võetakse 72

tunni jooksul pärast kondoomita seksi, võib oluliselt vähendada süüfilise ja klamüüdia

esinemissagedust, samas kui rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangud gonorröa

ennetamise tõhususele erinevad [14–16].

USA CDC avaldas esimesed ametlikud doksü-PEP-i soovitused 2024. aasta juunis, soovitades

seda ühise otsustamise järel MSM-idele ja transsoolistele naistele, kellel on viimase 12 kuu

jooksul diagnoositud bakteriaalne STLI, ning teatades gonorröa esinemissageduse ligikaudu

50% vähenemisest koos veel suurema vähenemisega süüfilise ja klamüüdia puhul [16]. ECDC

avaldas seejärel 2026. aasta jaanuaris oma soovitused samale sihtrühmale, kuid jõudis Euroopa

kontekstile omase ettevaatlikuma järelduseni: kuna EL/EMP-s ringlevate Neisseria gonorrhoeae

tüvede tetratsükliiniresistentsus oli 2023. aastal 58,4%, leiab ECDC, et doksü-PEP ei vähenda

tõenäoliselt enamikus Euroopa oludes gonorröa esinemissagedust oluliselt, ei soovita seda

elanikkonna tasandi sekkumisena ning käsitleb kasutamist individuaalse kliinilise otsusena,

keskendudes eeskätt süüfilise ennetamisele väga suure riskiga inimeste seas [14]. WHO

avaldas oma esimese soovituse 2026. aasta mais, samuti MSM-idele ja transsoolistele naistele,

võttes vahepealse seisukoha. WHO tunnistab võimalikku kasu gonorröa vastu mõnes olukorras,

kuid ei anna üldist soovitust ning soovitab riikidel enne riiklikku rakendamist WHO-ga

konsulteerida [15].

PRAEGUNE OLUKORD EESTIS

Doksü-PEP ei ole praegu lisatud Eesti riiklikku HIV-ennetuse kliinilisse ravijuhendisse

ning puuduvad riiklikud soovitused kasutamiskriteeriumide, määramispraktika või

kliinilise monitooringu kohta [4]. See peegeldab pigem ravijuhendi avaldamise aega kui

teadlikku otsust, sest kehtiv Ravijuhendi dokument eelneb kõigile kolmele eespool

käsitletud rahvusvahelisele soovitusele.

13

CDC, ECDC ja WHO soovituste avaldamine aastatel 2024–2026 on oluline areng

biomeditsiinilises STLI-de ennetuses ning loob võimaluse hinnata doksü-PEP-i rolli Eestis.

Kuna Eesti esitab resistentsuse seire andmeid samasse EL/EMP süsteemi, millel põhineb

ECDC ettevaatlikum seisukoht, on tulevase riikliku ravijuhendi jaoks asjakohasem just see

tõendusbaas, mitte lubavam Ameerika Ühendriikide lähenemine. Doksü-PEP-i tulevane

kaalumine peaks tuginema kohalikule epidemioloogiale, antimikroobse resistentsuse

seirele, rakendamise teostatavusele ja kooskõlale laiemate seksuaaltervise teenustega.

14

SOOVITUSED

Soovitused tervishoiusüsteemile

Kehtivate rahvusvaheliste soovituste ja olemasoleva Eesti kliinilise ravijuhendi võrdluse

põhjal soovitatakse Eesti biomeditsiinilise HIV-ennetuse tugevdamiseks ja

ajakohastamiseks järgmisi tegevusi.

SOTSIAALMINISTEERIUM

15

EESTI RAVIJUHENDI PROGRAMM (RAVIJUHEND)

Vaadata riiklik HIV-ennetuse kliiniline ravijuhend läbi kooskõlas WHO, EACS-i,

ECDC ja CDC kehtivate soovitustega, sealhulgas:

minna PrEP-i kasutamiskriteeriumides üle individualiseeritumale ja personaalsemale

lähenemisele, mis põhineb riskihindamisel ja ühisel otsustamisel;

laiendada PrEP-i määramisõigust nõuetekohaselt koolitatud tervishoiutöötajatele,

sealhulgas esmatasandi arstidele, ning võimaluse korral

kogukonnaorganisatsioonidele;

lisada täiendavad PrEP-i vormid, sealhulgas vajaduspõhine skeem ja pikatoimelised

süstitavad ravimid, kui need Eestis kättesaadavaks muutuvad;

lihtsustada laboratoorset monitooringut ja jälgimist diferentseeritud teenuseosutuse

kaudu, sealhulgas kaaluda näidustuse korral telemeditsiini ja HIV-enesetestimist;

ajakohastada eelistatud PEP-i raviskeemid ja jälgimissoovitused kooskõlas WHO ja

CDC kehtivate soovitustega;

tugevdada soovitusi PEP-ilt PrEP-ile üleminekuks inimestel, kelle HIV-risk püsib;

hinnata doksü-PEP-i riiklikesse soovitustesse lisamise võimalust, arvestades

kohalikku STLI-de epidemioloogiat, antimikroobse resistentsuse seiret ja

rahvusvahelisi soovitusi.

TERVISEKASSA

16

KOGUKONNAORGANISATSIOONID (CBO)

Kogukonnaorganisatsioonidel on oluline roll HIV-ist ja teistest STLI-dest

ebaproportsionaalselt mõjutatud elanikkonnarühmadeni jõudmisel ning WHO

tunnustab neid diferentseeritud ja personaalse teenuseosutuse asendamatute

partneritena. Riikliku HIV-ennetuse süsteemi tugevdamiseks tuleks

kogukonnaorganisatsioone toetada, et nad saaksid:

pakkuda tõenduspõhist teavet PrEP-i, PEP-i ja doksü-PEP-i kohta ning parandada

võtmerühmade tervisealast kirjaoskust;

pakkuda võrdväärset ennetusnõustamist, ravisoostumuse tuge ja riskide vähendamise

õpet;

tagada õigeaegne suunamine ja ühendamine HIV-testimise, PrEP-i, PEP-i, STLI-

teenuste ning edasise kliinilise abiga;

panustada välitöösse ja raskesti ligipääsetavate elanikkonnarühmade kaasamisse,

kes võivad kogeda tervishoiule juurdepääsu takistusi;

osaleda rakendusuuringutes, programmide hindamises ning tulevase riikliku HIV-

ennetuse poliitika ja kliiniliste ravijuhendite väljatöötamises.

17

VIITED

Kasutatud kirjandus

[1] European Centre for Disease Prevention and Control/WHO Regional Office for Europe.

HIV/AIDS surveillance in Europe 2025 – 2024 data. Stockholm: ECDC; 2025.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/hivaids-surveillance-europe-2025-2024-

data

[2] Statistics Estonia. Sustainable Development: 3. Good Health and Well-Being, indica

tor 3.7.1, New cases of HIV per 100,000 inhabitants (source: Health Board, National In

stitute for Health Development). Statistics Estonia; accessed 27 July 2026.

https://www.stat.ee/en/avasta-statistikat/valdkonnad/saastev-areng/3-good-health-and-w

ell-being

[3] Ministry of Social Affairs, National Institute for Health Development (TAI). Riikl

ik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 [National HIV Action Plan 2017–2025]. Tallinn:

Sotsiaalministeerium; 2017.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riikl

ik_tegevuskava_2017_2025.pdf

[4] Ravijuhend.ee. HIV-infektsiooni kokkupuute-eelne ja -järgne profülaktika ning HIV-

positiivsete isikute ravi. Töörühma juht Kai Zilmer. Ravijuhendite Nõukoda, Tartu Ülik

ool; 2019.

https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/195/hiv-infektsiooni-kokkupuute-eel

ne-ja-jargne-profulaktika-ning-hiv-positiivsete-isikute-ravi

[5] World Health Organization. Consolidated guidelines on HIV prevention, testing, tre

atment, service delivery and monitoring. Geneva: WHO; 2021.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240031593

[6] World Health Organization. Differentiated and simplified pre-exposure prophylaxis

for HIV prevention: update to WHO implementation guidance. Technical brief. Geneva: WH

O; 2022.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240053694

[7] European AIDS Clinical Society (EACS). EACS Guidelines, version 13.0. 2025.

https://www.eacsociety.org/guidelines/eacs-guidelines/

[8] World Health Organization. WHO implementation tool for pre-exposure prophylaxis of

HIV infection: provider module for oral and long-acting PrEP. Geneva: WHO; 11 July 202

4.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240097230

[9] ANSM / EPI-PHARE (France). Suivi de l'utilisation de Truvada ou génériques pour un

e prophylaxie pré-exposition (PrEP) au VIH à partir du SNDS. 2023.

https://ansm.sante.fr/actualites/suivi-de-lutilisation-de-truvada-ou-generiques-pour-u

ne-prophylaxie-pre-exposition-prep-au-vih-a-partir-du-systeme-national-des-donnees-de-

sante-snds-1

[10] Karibayeva I, Turdaliyeva B, Shah G, et al. Pre-Exposure Prophylaxis Reduces HIV

Test Positivity Among Men Who Have Sex with Men in Kazakhstan: An Interrupted Time Ser

ies Analysis. Research Square. 2026 (preprint).

[11] World Health Organization. Guidelines on lenacapavir for HIV prevention and testi

ng strategies for long-acting injectable pre-exposure prophylaxis. Geneva: WHO; 14 Jul

18

y 2025.

https://www.who.int/news/item/14-07-2025-who-recommends-injectable-lenacapavir-for-hiv

-prevention

[12] World Health Organization. Guidelines for HIV post-exposure prophylaxis. Geneva:

WHO; 22 July 2024.

https://www.who.int/publications/i/item/9789240095137

[13] Tanner MR, O'Shea JG, Byrd KM, et al. Antiretroviral Postexposure Prophylaxis Aft

er Sexual, Injection Drug Use, or Other Nonoccupational Exposure to HIV, CDC Recommend

ations, United States, 2025. MMWR Recomm Rep. 2025;74(RR-1):1-56.

https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/74/rr/pdfs/rr7401a1-H.pdf

[14] European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). Public health consider

ations on the use of doxycycline for post-exposure prophylaxis for bacterial sexually

transmitted infections in the EU/EEA. Stockholm: ECDC; 19 January 2026.

https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/public-health-considerations-use-doxyc

ycline-post-exposure-prophylaxis-bacterial

[15] World Health Organization. WHO issues first recommendation on doxycycline post-ex

posure prophylaxis to help prevent sexually transmitted infections. Geneva: WHO; 28 Ma

y 2026.

https://www.who.int/news/item/28-05-2026-who-issues-first-recommendation-on-doxycyclin

e-post-exposure-prophylaxis-to-help-prevent-sexually-transmitted-infections

[16] Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Clinical Guidelines on the Use

of Doxycycline Postexposure Prophylaxis for Bacterial Sexually Transmitted Infection P

revention, United States, 2024.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC11166373/