Hankeleping "Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele" nr 5.2- 9/6291-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Osaühing Jako Koolitus (edaspidi täitja), registrikood 12067021, asukoht Soinaste tn 16a, 50405 Tallinn, mida esindab juhatuse liige Marju Koor, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust

osutavatele asutustele“ (viitenumber 312671) II osa menetluse tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, täitja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – täitja pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – koolitusprogramm; 1.3.4. Lisa 4 – andmetöötluse leping.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. täitja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Täitja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on koolitus, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja täitja pakkumuses.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub täitjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava ühe

veebikoolituse läbiviimise eest tasu summas 950 eurot ja ühe kontaktkoolituse läbiviimise eest tasu summas 2590 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt täitja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Lepingu hind on täitjale siduv ja sisaldab endas täitja tasu ja kõiki lepingus nimetatud

kulutusi käsundi täitmiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude täitja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) tellijapoolset allkirjastamist. Aktiga koos esitab täitja ka kontaktkoolituse puhul koolitusel osalenute nimekirja ja veebikoolituse puhul koolitusele registreerunute nimekirja. Täitja koostab akti pärast iga koolituspäeva (veebikoolituse ja kontaktkoolituse eraldi) toimumist 5 tööpäeva jooksul.

2.5. Täitja esitab tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) ning märgib arvele tellija kontaktisiku nime, lepingu numbri 5.2-9/6291-1, riigihanke viitenumbri 312671 ning 15-kohalise hankelepingu osa viitenumbri 312671 002 000 002. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

2.6. Tellija tasub iga koolitusgrupi toimumise järel arve pärast lepingu punktis 2.4. nimetatud dokumendi allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamist minimaalselt 14 tööpäeva jooksul.

3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib täitjal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab ta

selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud

kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.2. nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

3.3. Täitja on kohustatud: 3.3.1. teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist täitja

poolt; 3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste

kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille täitja on saanud tellijalt, tagab autoriõiguste olemasolu tellija);

3.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab täitja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4 alusel määratud tähtajaks.

3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. anda täitjale juhiseid.

3.5. Tellija on kohustatud: 3.5.1. andma täitjale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 3.5.2. teavitama täitjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist täitja

poolt; 3.5.3. maksma täitjale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel täitja poolt tellijale lepingu ülesütlemise hetkeks

faktiliselt osutatud teenuste eest. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda täitjalt puuduste

kõrvaldamist täitja kulul, teavitades täitjat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes täitjale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon).

4.2. Juhul, kui täitja ei kõrvalda punktis 4.1 nimetatud puudusi etteantud tähtaja jooksul, on tellijal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada.

4.3. Täitja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest.4.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi

kuni 10% lepingu hinnast, kui täitja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või täitja poolt läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele.

4.5. Tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.

4.6. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.7. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

4.8. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui täitja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

5. Intellektuaalne omand 5.1. Kui lepingu lisa kohaselt loob täitja tellijale üleantavaid autoriõigusega kaitstavaid teoseid,

siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale tasu maksmise hetkest. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab täitja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja.

5.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel.

5.3. Täitja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja tellijale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust täitjaga sõlmitud lepingu alusel

nii, et tellijal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

5.4. Tellija poolt täitjale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele täitja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

6.4. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

6.5. Täitja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.

7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 7.4. Tellija kontaktisik on Lagle Kalberg, tel 5300 2295, e-post:

[email protected]. 7.5. Täitja kontaktisik on Marju Koor, tel 525 3135, e-post: [email protected]. 7.6. Tellija kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste

andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest täitja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

7.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

8. Lõppsätted8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud.

8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel.

8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui koolitusgruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks).

8.4. Täitja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Marju Koor peadirektor

1

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele“ Erihoolekandeteenus on sotsiaalteenus täisealistele inimestele, kellel on psüühikahäire või muu psüühiline erivajadus ning kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet. Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnaelus. Peamised erihoolekandeteenused Eestis on:

 igapäevaelu toetamise teenus;

 toetatud elamise teenus;

 töötamise toetamise teenus;

 kogukonnas elamise teenus;

 päeva- ja nädalahoiuteenus;

 ööpäevaringne erihoolekandeteenus. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Tellija) korraldab ja rahastab erihoolekandeteenuseid. Käesolevaga hangib Tellija erihoolekandeteenust osutavate asutuste töötajatele täienduskoolitusi, et suurendada nende teadmisi ja praktilisi oskusi, mille tulemusena tagatakse kvaliteetsem teenus. Hange on jaotatud neljaks osaks:

 I osa – „Raskesti mõistetava ja agressiivse käitumisega toimetulek erihoolekandeteenusel“;

 II osa – „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika erihoolekandeteenusel“;

 III osa – „Sõltuvus ja kahjude vähendamine erihoolekandeteenusel“;

 IV osa – „Diagnoosipõhised lähenemisviisid ja töö psüühikahäiretega inimestega erihoolekandeteenusel“.

Pakkuja võib teha pakkumuse, kas ühele või mitmele osale. Igas hanke osas sõlmitakse hankeleping ühe eduka pakkujaga. 1. Hanke eesmärk ja sihtgrupp

1.1. Hanke ja täienduskoolituste eesmärgid 1.1.1. Hanke eesmärk on leida partner(id), kellega koostöös välja töötada terviklikud

täienduskoolitused (koolitusprogramm, sh täienduskoolituse sisu, õppemetoodika, õppe hindamiskriteeriumid ja õppematerjalid) ja, kes viiks läbi hanke alusdokumentidele vastavad täienduskoolitused.

1.1.2. Täienduskoolituste eesmärk on arendada erihoolekandeteenuse töötajate teadmisi ja praktilisi oskusi, mille tulemusena tagatakse kvaliteetsem teenus psüühilise erivajadusega inimestele. Täienduskoolitused koosnevad kahest osast: 1. koolituspäev veebipõhine – sissejuhatus koolituse teemasse/valdkonda; 2. koolituspäev – koolituse teema põhjalikum käsitlemine kontaktkoolitusena.

1.1.3. Täienduskoolituste tulemusena:

 paranevad erihoolekandeteenuse töötajate teadmised ja praktilised oskused psüühilise erivajadusega inimeste toetamisel;

 suureneb võime rakendada tõenduspõhiseid ja inimese vajadustest lähtuvaid töövõtteid;

 tugevnevad oskused ennetada ja juhtida keerulisi ning kriitilisi olukordi;

 kujuneb ühtsem meeskondlik arusaam ja praktika teenuste osutamisel;

 suureneb teenuse kvaliteet ning teenuse saajate ja töötajate turvalisus.

1.2. Sihtgrupp 1.2.1. Täienduskoolituste sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse osutajad, sh

tegevusjuhendajad, spetsialistid, meeskonnajuhid. Fookuses on töötajad, kes töötavad ööpäevaringsetel ja kõrgema riskitasemega teenustel.

2

1.2.2. Täienduskoolitustel osalejate varasem taust ja töökogemus võib olla erinev – sihtrühmas on nii alustavaid spetsialiste kui ka pikaajalise kogemusega töötajaid. Täienduskoolitused peavad toetama tõhusalt kõigi, ka pika töökogemusega osalejate, professionaalset pädevust.

2. Metoodilised nõuded täienduskoolitustele ja üleantavad õppematerjalid

2.1. Täienduskoolitused peavad olema interaktiivsed ja sisaldama:  juhtumianalüüse;  grupiarutelusid (kontaktkoolituse korral);  praktilisi harjutusi;  osalejate kogemuse kaasamist.

2.2. Täitja peab koostama täienduskoolitustel osalejatele: 2.2.1. konkreetsed suhtlemis- ja juhendamisvõtted vastavalt teenuse saajate

eripäradele; 2.2.2. juhtumianalüüsid; 2.2.3. täienduskoolitusel kasutatavad õppematerjalid (nt slaidid, vajadusel töölehed

vms). 2.3. Loodud õppmaterjalid edastab Täitja Tellijale ja täienduskoolitustele registreerinutele

vastavalt registreerimisel esitatud e-posti aadressile. 2.4. Täitja kogub täienduskoolitustel osalejatelt tagasisidet ning esitab tagasiside kokkuvõtte

Tellijale peale iga koolituspäeva toimumist 10 tööpäeva jooksul. Tagasiside küsimused lepitakse kokku Tellija ja Täitja vahel peale lepingu sõlmimist.

3. Täienduskoolituse aeg

Täienduskoolitused (nii veebikoolitus kui ka kontaktkoolitused) toimuvad eeldatavalt vahemikus 01.09.2026-15.12.2026. Täpsed kuupäevad lepitakse kokku Täitja ja Tellija vahel peale lepingu sõlmimist. 4. Täienduskoolituse vorm, maht ja koht

4.1. Täienduskoolitus toimub kahes osas: 1 veebikoolitusena ja kuni 5 koolitusgrupile kontaktkoolitusena.

4.2. Veebikoolitus on sissejuhatus ja teemade üldisem tutvustamine vastavalt tehnilise kirjelduse peatükis 6 nimetatud teemadele ning koolitusprogrammile. 4.2.1. Eeldatav maht: 4 akadeemilist tundi. 4.2.2. Veebikoolituse läbiviimine on Täitja valitud platvormil. Platvormi kasutamine peab

olema tasuta ja vabalt kättesaadav kõigile osalejatele. 4.2.3. Veebikoolitusel osaleb vähemalt 500 inimest korraga. 4.2.4. Veebikoolitus peab olema koolitusele registreerunutele järelvaadatav vähemalt 30

päeva peale täienduskoolituse toimumist. 4.2.5. Täitja korraldab ise täienduskoolitusele registreerimise (Tellija abil edastatakse

koolituse kutse erihoolekande teenuseosutajate ühisesse e-kirja listi). Täitja edastab Tellijale täienduskoolitusele registreerunute nimekirja.

4.2.6. Täitja jagab täienduskoolitusel osalejatele täienduskoolitusel näidatud õppematerjale.

4.2.7. Täitja väljastab veebikoolituse läbinule tõendi veebikoolituse läbimise kohta. 4.3. Kontaktkoolitus on tehnilise kirjelduse peatükis 6 nimetatud teemade põhjalikum

käsitlemine vastavalt koolitusprogrammile. 4.3.1. Eeldatav maht: 8 akadeemilist tundi. 4.3.2. Kontaktkoolituste läbiviimine on Täitja korraldada, sh ruumide rent koos vajaliku

inventari ja/või tehniliste lahendustega ning toitlustus, mis peab sisaldama kahte kohvipausi koolituspäeva jooksul.

4.3.3. Kontaktkoolitusel osalejate arv on kuni 30 inimest ühes koolitusgrupis. Kokku viiakse läbi iga täienduskoolituse kohta kuni 5 koolitusgruppi erinevates Eesti piirkondades (2 gruppi põhja piirkonnas, 1 grupp lõuna, ida ja lääne piirkonnas).

4.3.4. Täitja korraldab ise koolitusele registreerimise (Tellija abil edastatakse koolituse kutse erihoolekande teenuseosutajate ühisesse e-kirja listi). Täitja edastab Tellijale koolitusele registreerunute ja koolitusel osalenute nimekirja.

3

4.3.4.1. Kontaktkoolitusele registreerimise eelduseks on varasem veebikoolituse läbimine.

4.3.5. Täitja väljastab kontaktkoolituse läbinule tõendi täienduskoolituse läbimise kohta.

5. Keskkonnahoidlikud lahendused

Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et

vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul

olevaid materjale; 3) Täitja digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

4) lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

6. Täienduskoolituse sisu ja õpiväljundid

Hanke I osa – „Raskesti mõistetava ja agressiivse käitumisega toimetulek erihoolekandeteenusel“

6.1. Täienduskoolitusel „Raskesti mõistetava ja agressiivse käitumisega toimetulek erihoolekandeteenusel“ käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

1) Agressiivse käitumise mõistmine  agressiivse ja raskesti mõistetava käitumise põhjused;  käitumise seos psüühikahäirete, trauma ja keskkonnateguritega;  käitumine kui sõnum“ – mida inimene oma käitumisega väljendab.

2) Varajane märkamine ja ennetamine  ohumärgid ja eskalatsiooni faasid;  riskikäitumise varajane tuvastamine;  keskkonna ja suhtlemise roll ennetuses;  individuaalse lähenemise tähtsus.

3) De-eskalatsiooni põhimõtted ja võtted  töötaja hoiak ja eneseregulatsioon;  verbaalsed ja mitteverbaalsed de-eskalatsiooni tehnikad;  suhtlemisvõtted pingelistes olukordades;  praktilised sammud eskalatsiooni peatamiseks.

4) Verbaalse ja füüsilise agressiooniga toimetulek  toimetulek verbaalse agressiooniga;  tegutsemine füüsilise agressiooni korral;  ohutu distantsi hoidmine ja olukorra kontroll;  tegutsemine vastavalt organisatsiooni reeglitele.

5) Turvalised sekkumised  töötaja ja teenuse saaja turvalisuse tagamine;  lubatud ja lubamatu sekkumine;  meeskondlik tegutsemine ohuolukorras;  järeltegevused pärast intsidenti.

6) Meeskonnatöö ja ühine tegutsemismudel  ühtse lähenemise kujundamine;  rollid ja vastutus kriisiolukorras;  info jagamine ja juhtumite analüüs.

7) Töötaja enesehoid ja taastumine  stressi ja pinge mõju töötajale;  emotsioonide juhtimine keerulistes olukordades;  enesehoiu ja taastumise võtted.

8) Praktiline tööriistakast  konkreetsed de-eskalatsiooni ja suhtlemise töövõtted;  juhtumianalüüsid;

4

 igapäevatöös rakendatavad mudelid. 6.2. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.1. nimetatud teemad ning täienduskoolituse

tulemusena:  paraneb töötajate võime mõista agressiivse käitumise põhjuseid;  suureneb oskus märgata varajasi ohumärke ja ennetada eskalatsiooni;  kujunevad teadmised ja oskused kasutada de-eskalatsiooni võtteid;  paraneb töötajate ja teenuse saajate turvalisus;  kujuneb ühtsem meeskondlik tegutsemisloogika keerulistes olukordades.

Hanke II osa – „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika erihoolekandeteenusel“

6.3. Täienduskoolitusel „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika erihoolekandeteenusel“ käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

1) Traumateadlikkuse alused  psühholoogilise trauma olemus ja liigid;  traumakogemuste (nt lapsepõlvetraumad, väärkohtlemine, kaotused,

kiindumushäired) mõju inimese arengule;  trauma mõju närvisüsteemile, käitumisele ja toimetulekule.

2) Trauma ja käitumine  traumareaktsioonide mõistmine (sh võitle-põgene-tardu mustrid);  käitumise tõlgendamine traumateadlikust vaatenurgast;  erinevus „tahtliku käitumise“ ja traumareaktsiooni vahel.

3) Traumateadlik tööviis erihoolekandes • turvalise keskkonna loomine; • usaldussuhte kujundamine ja hoidmine; • suhtlemine traumataustaga inimesega; • igapäevatöö korraldamine traumateadlikult.

4) Taas-traumeerimise vältimine • teenuse osutamise praktikad, mis võivad põhjustada taas-traumeerimist; • kuidas kohandada töövõtteid, et vähendada riske; • turvalise ja etteaimatava keskkonna kujundamine.

5) Kriiside ennetamine ja de-eskaleerimine • eskalatsiooni varajane märkamine; • rahustamise ja de-eskaleerimise võtted; • töötaja käitumine pingelistes olukordades.

6) Rollipiirid ja koostöö • tegevusjuhendaja roll traumataustaga inimese toetamisel; • piir juhendamise ja teraapia vahel; • koostöö spetsialistidega (nt psühholoogid, psühhiaatrid).

7) Töötaja enesehoid • kaastundeväsimus ja sekundaarne traumastress; • enda reaktsioonide märkamine; • enesehoiu ja toimetuleku strateegiad.

8) Praktiline tööriistakast • konkreetsed töövõtted traumateadlikuks suhtlemiseks; • juhtumianalüüsid; • praktilised mudelid igapäevatööks.

6.4. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.3. nimetatud teemad ning täienduskoolituse tulemusena:  paraneb töötajate võime mõista trauma mõju teenuse saaja käitumisele ja

toimetulekule;  suureneb teadlikkus, kuidas vältida taas-traumeerimist teenuse osutamisel;  tugevnevad oskused ennetada kriise ja reageerida keerulistes olukordades rahulikult

ja teadlikult;  kujuneb selgus tegevusjuhendaja rolli piiridest;  paraneb töötajate oskus hoida enda vaimset tervist.

5

Hanke III osa - Sõltuvus ja kahjude vähendamine erihoolekandeteenusel

6.5. Täienduskoolitusel „Sõltuvus ja kahjude vähendamine erihoolekandeteenusel“ käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

1) Sõltuvuse olemus  sõltuvushäire kui krooniline seisund;  sõltuvuse kujunemine ja toimemehhanismid;  alkoholi-, narkootikumide ja segatarvitamise eripärad.

2) Sõltuvus ja käitumine  sõltuvuse mõju inimese käitumisele ja otsustusvõimele;  motivatsioon ja ambivalentsus (soov muutuda vs jätkata tarvitamist);  sõltuvuse ja psüühikahäirete seosed.

2) Kahjude vähendamise põhimõtted  kahjude vähendamise lähenemise sisu ja eesmärk;  mittehukkamõistev ja realistlik tööviis;  töö inimestega, kes ei ole valmis loobuma;  piiride seadmine ja turvalisuse tagamine.

3) Võõrutussümptomid ja terviseriskid • enamlevinud võõrutussümptomid (alkohol, narkootikumid); • riskid järsu tarvitamise katkestamisel; • töötaja roll ja vastutus riskide märkamisel; • millal ja kuidas kaasata tervishoiuteenuseid.

4) Tagasilangus ja taastumine • tagasilanguse protsess ja mustrid; • kuidas reageerida tagasilangusele; • toetav ja mittekaristav lähenemine; • taastumise toetamine teenusel.

5) Kriisid ja ohutus • sõltuvusega seotud riskikäitumine (sh agressioon); • kriisiolukordade ennetamine; • tegutsemine ohuolukordades; • turvalise keskkonna hoidmine.

6) Koostöö ja võrgustikutöö • koostöö tervishoiu ja sõltuvusravi teenustega; • info liikumine ja rollid; • teenuse saaja toetamine teenuste vahel liikumisel.

7) Praktiline tööriistakast • konkreetsed suhtlemis- ja juhendamisvõtted; • motiveeriva vestluse elemendid; • juhtumianalüüsid; • igapäevatöös rakendatavad mudelid.

6.6. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.5. nimetatud teemad ning täienduskoolituse tulemusena:  paraneb töötajate arusaam sõltuvusest kui kroonilisest seisundist;  suureneb teadlikkus sõltuvuse mõjust käitumisele ja toimetulekule;  kujunevad oskused märgata ja juhtida riske (sh võõrutussümptomid, tagasilangus);  tugevnevad oskused töötada inimestega, kes ei ole valmis tarvitamisest loobuma;  paraneb võime ennetada kriise ja tagada turvalisus teenusel.

Hanke IV osa - Diagnoosipõhised lähenemisviisid ja töö psüühikahäiretega inimestega erihoolekandeteenusel

6.7. Täienduskoolitusel „Diagnoosipõhised lähenemisviisid ja töö psüühikahäiretega inimestega erihoolekandeteenusel“ käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

1) Sihtrühma mõistmine ja diagnoosipõhine lähenemine • psüühikahäirega inimeste enamlevinumad diagnoosid erihoolekandes:

o intellekti arengu häire; o psüühikahaigus; o pervasiivne arenguhäire, sh autism; o orgaanilised psüühikahäired;

6

o isiksus- ja käitumishäired; o meeleoluhäired; o sõltuvus; o liikumis- ja meelepuuded; o topeltdiagnoosidega inimesed teenusel,

• erinevatest diagnoosidest tulenev mõju inimese käitumisele, mõtlemisele, suhtlemisele, võimekusele, toimetulekule.

2) Töö psüühikahäirega inimesega • diagnoosipõhiste lähenemisviiside rakendamine, sh

o koostöösuhte loomine ja hoidmine; o suhtlemine (sh alternatiivkommunikatsioon); o teenuse saaja motiveerimine ja kaasamine; o sihtrühmale vastavate tegevuste leidmine; o juhendamisvõtted erinevate diagnooside korral; o tegevusjuhendaja roll ja võimalused teenuse saaja toetamisel; o meeskonnatöö olulisus erihoolekande teenusel; o koostöö erinevate valdkondade vahel ja teenuse saaja lähedastega,

• raviskeemi järgimine ja ravimite mittevõtmisega seotud riskid; • dokumenteerimise olulisus.

6.8. Täienduskoolitusel osaleja läbib punktis 6.7. nimetatud teemad ning täienduskoolituse tulemusena:  paraneb töötajate võime mõista psüühikahäirega inimesi nende psüühikahäire

eripäradest tulenevalt;  suureneb teadlikkus diagnoosi mõjust käitumisele ja suhtlemisele ning

juhendamisvõtete valikule;  tugevnevad oskused luua teenuse saajatega usalduslikke suhteid, motiveerida

teenuse saajaid ning ennetada ja lahendada keerulisi olukordi;  kujuneb ühtsem meeskondlik tegutsemisloogika sarnaste eripäradega inimeste

juhendamisel. 6.9. Kõikides hanke osades välja toodud teemade loetelu on miinimum, mis peab

täienduskoolitusel käsitlust leidma. Täitja võib lisada täiendavaid teemasid, täienduskoolituse eesmärgi ja õpiväljundite paremaks saavutamiseks. Samuti on Täitja kujundada täienduskoolituse täpne ülesehitus ja sisu, rõhuasetused ning õppe- ja õpiväljundite metoodika. Täitja võib vajadusel Tellijaga kooskõlastades kohandada hankes ette nähtud teemade pealkirju või järjekorda.

Koostatud 05.08.2026 20:57:50 1 / 5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10520084/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 312671 Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975) Hange: Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele Pakkumus: 646983 Ettevõtja: Osaühing Jako Koolitus (12067021), roll: peapakkuja

OSA 1 – "RASKESTI MÕISTETAVA JA AGRESSIIVSE KÄITUMISEGA TOIMETULEK ERIHOOLEKANDETEENUSEL“

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Täienduskoolituse maksumus Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

a. Veebikoolituse maksumus

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

1 1150,000 1150,000 24 1426,000

b. Ühe kontaktkoolituse maksumus Kontaktkoolituse maksumus peab hõlmama lisaks koolituse ettevalmistamisele ja läbiviimisele ka ruumide renti koos vajaliku inventaari ja/või tehniliste lahendustega ning toitlustust, mis peab sisaldama kahte kohvipausi koolituspäeva jooksul.

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

2450,000 2450,000 24 3038,000

Koostatud 05.08.2026 20:57:50 2 / 5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10520084/general-info

2. Koolitusprogrammi kirjeldus Hindamiskriteeriumis „Koolitusprogrammi kirjeldus“ omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Alakriteerium „Koolituse sisu ja praktiline rakendatavus“ – maksimaalselt 20 punkti SUUREPÄRANE – 20 punkti Pakkuja on esitanud põhjaliku, süsteemse ja hästi põhjendatud koolituse sisukäsitluse. Koolitus toetab täielikult hanke eesmärkide saavutamist ning on selgelt seotud sihtrühma tööülesannetega. Praktilised näited, juhtumianalüüsid, harjutused või muud aktiivõppemeetodid on sisuliselt põhjendatud ning aitavad osalejatel omandatud teadmisi oma töös rakendada. Koolitus sisaldab põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale lisaväärtust. VÄGA HEA – 15 punkti Koolituse sisu on hästi läbi mõeldud ning käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses kirjeldatud olulisi teemasid. Koolitus on praktiline ning toetab õpiväljundite saavutamist. HEA – 10 punkti Koolituse sisu vastab üldjoontes tellija ootustele, kuid mõni oluline teema või praktiline käsitlus vajab täiendamist või põhjalikumat kirjeldamist. RAHULDAV – 5 punkti Koolituse sisu on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse praktilise rakendatavuse või õpiväljundite saavutamise osas.

Alakriteerium „Koolitusprogrammi ülesehitus ja metoodika“ – maksimaalselt 20 punkti SUUREPÄRANE – 20 punkti Pakkuja on esitanud põhjaliku, loogilise ja tervikliku koolitusprogrammi. Koolituse ülesehitus toetab täielikult õpiväljundite saavutamist. Õppemeetodid on mitmekesised, hästi põhjendatud ning toetavad aktiivset õppimist. Koolitus sisaldab piisavas mahus praktilisi õppetegevusi ning on realistlikult ajastatud. Pakkumus sisaldab sisuliselt põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale lisaväärtust. VÄGA HEA – 15 punkti Koolitusprogramm on hästi läbi mõeldud, loogiline ning toetab hanke eesmärkide saavutamist. Kõik tellija ootustes kirjeldatud teemad on käsitletud ning õppemeetodid on asjakohased. HEA – 10 punkti Koolitusprogramm vastab üldjoontes tellija vajadustele, kuid mõni oluline aspekt (õppemeetodid, õpiväljundite seostamine või ajakava) vajab täpsustamist. Esineb üksikuid puudusi, mis ei takista koolituse edukat läbiviimist. RAHULDAV – 5 punkti Koolitusprogramm on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse ülesehituse, õppemeetodite sobivuse või õpiväljundite saavutamise osas.

3. Koolitaja pädevus

Koostatud 05.08.2026 20:57:50 3 / 5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10520084/general-info

Juhul, kui pakkuja esitab mitme koolitaja andmed, siis toob pakkuja ise välja, millise koolitaja varasem töö- ja koolitamiskogemus pakkumuse hindamisel arvesse läheb.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Hankija hindab mõlemat alakriteeriumi eraldi ning liidab nende eest antud punktid kokku.

Koolitaja praktiline töökogemus psüühilise erivajadusega inimestega * 3-4 aastane töökogemus - 5 punkti * rohkem kui 5 aastat töökogemust - 10 punkti

Koolitaja kogemus täiskasvanutele mõeldud koolituste läbiviimisel * 1-5 koolitust - 5 punkti * rohkem kui 5 koolitust - 10 punkti

Osa maksumus kokku KM-ta: 3600,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 4464,000

OSA 2 – „TRAUMATEADLIKKUS: PSÜHHOLOOGILIST TRAUMAT ARVESTAV PRAKTIKA ERIHOOLEKANDETEENUSEL“

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Täienduskoolituse maksumus Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

a. Veebikoolituse maksumus

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

1 950,000 950,000 24 1178,000

Koostatud 05.08.2026 20:57:50 4 / 5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10520084/general-info

b. Ühe kontaktkoolituse maksumus Kontaktkoolituse maksumus peab hõlmama lisaks koolituse ettevalmistamisele ja läbiviimisele ka ruumide renti koos vajaliku inventaari ja/või tehniliste lahendustega ning toitlustust, mis peab sisaldama kahte kohvipausi koolituspäeva jooksul.

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

2590,000 2590,000 24 3211,600

2. Koolitusprogrammi kirjeldus Hindamiskriteeriumis „Koolitusprogrammi kirjeldus“ omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 40%

Hindamismetoodika kirjeldus: Alakriteerium „Koolituse sisu ja praktiline rakendatavus“ – maksimaalselt 20 punkti SUUREPÄRANE – 20 punkti Pakkuja on esitanud põhjaliku, süsteemse ja hästi põhjendatud koolituse sisukäsitluse. Koolitus toetab täielikult hanke eesmärkide saavutamist ning on selgelt seotud sihtrühma tööülesannetega. Praktilised näited, juhtumianalüüsid, harjutused või muud aktiivõppemeetodid on sisuliselt põhjendatud ning aitavad osalejatel omandatud teadmisi oma töös rakendada. Koolitus sisaldab põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale lisaväärtust. VÄGA HEA – 15 punkti Koolituse sisu on hästi läbi mõeldud ning käsitleb kõiki tehnilises kirjelduses kirjeldatud olulisi teemasid. Koolitus on praktiline ning toetab õpiväljundite saavutamist. HEA – 10 punkti Koolituse sisu vastab üldjoontes tellija ootustele, kuid mõni oluline teema või praktiline käsitlus vajab täiendamist või põhjalikumat kirjeldamist. RAHULDAV – 5 punkti Koolituse sisu on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse praktilise rakendatavuse või õpiväljundite saavutamise osas.

Alakriteerium „Koolitusprogrammi ülesehitus ja metoodika“ – maksimaalselt 20 punkti SUUREPÄRANE – 20 punkti Pakkuja on esitanud põhjaliku, loogilise ja tervikliku koolitusprogrammi. Koolituse ülesehitus toetab täielikult õpiväljundite saavutamist. Õppemeetodid on mitmekesised, hästi põhjendatud ning toetavad aktiivset õppimist. Koolitus sisaldab piisavas mahus praktilisi õppetegevusi ning on realistlikult ajastatud. Pakkumus sisaldab sisuliselt põhjendatud lisalahendusi või metoodilisi võtteid, mis loovad tellijale lisaväärtust. VÄGA HEA – 15 punkti Koolitusprogramm on hästi läbi mõeldud, loogiline ning toetab hanke eesmärkide saavutamist. Kõik tellija ootustes kirjeldatud teemad on käsitletud ning õppemeetodid on asjakohased.

Koostatud 05.08.2026 20:57:50 5 / 5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10520084/general-info

HEA – 10 punkti Koolitusprogramm vastab üldjoontes tellija vajadustele, kuid mõni oluline aspekt (õppemeetodid, õpiväljundite seostamine või ajakava) vajab täpsustamist. Esineb üksikuid puudusi, mis ei takista koolituse edukat läbiviimist. RAHULDAV – 5 punkti Koolitusprogramm on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused koolituse ülesehituse, õppemeetodite sobivuse või õpiväljundite saavutamise osas.

3. Koolitaja pädevus Juhul, kui pakkuja esitab mitme koolitaja andmed, siis toob pakkuja ise välja, millise koolitaja varasem töö- ja koolitamiskogemus pakkumuse hindamisel arvesse läheb.

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Hankija hindab mõlemat alakriteeriumi eraldi ning liidab nende eest antud punktid kokku.

Koolitaja praktiline töökogemus psüühilise erivajadusega inimestega * 3-4 aastane töökogemus - 5 punkti * rohkem kui 5 aastat töökogemust - 10 punkti

Koolitaja kogemus täiskasvanutele mõeldud koolituste läbiviimisel * 1-5 koolitust - 5 punkti * rohkem kui 5 koolitust - 10 punkti

Osa maksumus kokku KM-ta: 3540,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 4389,600

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 7140,000

Maksumus kokku KM-ga: 8853,600

Lisa 3 Koolitusprogramm: hanke II osa „Traumateadlikkus: psühholoogilist traumat arvestav praktika erihoolekandeteenusel“Veebikoolituse eesmärk on kujundada osalejatele ühine teoreetiline arusaam psühholoogilist traumat arvestavast praktikast erihoolekandeteenusel. Kontaktkoolituse eesmärk on arendada osalejate oskust valida ja rakendada traumateadlikke töövõtteid teenuse saaja toetamisel, keeruliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel ning turvalise igapäevakeskkonna kujundamisel. Samuti toetatakse osalejate oskust märgata enda reaktsioone ning rakendada vaimset tervist toetavaid enesehoiuvõtteid. Täienduskoolituse I osa: veebikoolitus (4 akadeemilist tundi):

KELLAAEG PÕHITEEMA

ALATEEMAD

ÕPPEMEETODID

KOOLITAJA(D)

09.45-10.00 Kogunemine veebiruumis

10.00-11.30

Traumateadlikkuse alused. Trauma avaldumine käitumises.

• Koolituse eesmärgi ja ülesehituse tutvustus. • Trauma olemus ja mõju inimese arengule:

psühholoogilise trauma olemus ja liigid; lapsepõlvetraumade, väärkohtlemise, kaotuste ja kiindumushäirete mõju inimese arengule.

• Trauma mõju närvisüsteemile ja toimetulekule: trauma mõju närvisüsteemile, käitumisele ja igapäevasele toimetulekule.

• Traumareaktsioonide mõistmine: võitle-, põgene-, tardu- ja alistumisreaktsioonid; käitumise tõlgendamine traumateadlikust vaatenurgast ning erinevus „tahtliku käitumise“ ja traumareaktsiooni vahel.

• interaktiivne lühiloeng; • teemakohased Zoomi

kiirküsitlused osalejate kogemuse ja käsitletava sisu seostamiseks;

• lühikese näidisjuhtumi käsitlemine valikvastustega küsimuste abil teemade kinnistamiseks.

Marju Koor

11.30-11.45 Sirutuspaus 11.45-13.15

Traumateadlik tööviis erihoolekandes.

• Turvaline ja taastraumeerimist vältiv tööviis: turvalise ja etteaimatava keskkonna loomine, usaldussuhte kujundamine, suhtlemine traumataustaga inimesega, igapäevatöö traumateadlik korraldamine ning teenuse osutamise praktikad, mis võivad põhjustada taastraumeerimist.

• interaktiivne lühiloeng; • situatsiooninäidete võrdlev

käsitlemine turvalisust toetavate ja taastraumeerimise riski

Marju Koor

• Kriiside ennetamise ja de-eskaleerimise põhialused: eskalatsiooni varajane märkamine, rahustamise põhimõtted ning töötaja käitumine pingelises olukorras.

• Tegevusjuhendaja roll, professionaalne vastutus ja enesehoiu põhialused.

suurendavate töövõtete eristamiseks;

• Zoomi kiirküsitlus käsitletud traumateadlike tööviiside seostamiseks osaleja tööpraktikaga.

13.15 Koolituspäeva lõpp Õpiväljundid: • mõistab trauma võimalikku mõju teenuse saaja käitumisele ja toimetulekule; • tunneb traumateadliku, turvalise ja taastraumeerimist vältiva tööviisi põhimõtteid; • mõistab kriiside ennetamise ning tegevusjuhendaja professionaalse rolli, vastutuse ja enesehoiu põhimõtteid.

Hindamismeetodid: • Zoomi kiirküsitlused;• lühikese näidisjuhtumi käsitlemine valikvastustega küsimuste abil; • situatsiooninäidete võrdlev käsitlemine.

Hindamiskriteeriumid: • seostab näidisjuhtumis inimese käitumise võimaliku traumareaktsiooniga; • eristab turvalisust toetavaid ja taastraumeerimise riski suurendavaid töövõtteid; • toob välja vähemalt ühe traumateadliku töövõtte ja enesehoiuvõtte, mida saab oma tööpraktikas rakendada.

Koolituse II osa: kontaktkoolituse päev (8 akadeemilist tundi):

KELLAAEG PÕHITEEMA

ALATEEMAD

ÕPPEMEETODID

KOOLITAJA(D)

09.30-10.00 Hommikukohv 10.00 – 11.30

Käitumise traumateadlik mõistmine ja turvalisust toetava tööviisi valimine.

• koolituse eesmärgi ja ülesehituse tutvustus ning osalejate õpifookuse lühike kaardistamine;

• veebikoolitusel käsitletud põhimõtete lühike aktiveerimine;

• teenuse saaja käitumise analüüsimine traumateadlikust vaatenurgast;

• käitumisega seotud võimalike traumareaktsioonide, käivitajate, vajaduste ja turvatunnet mõjutavate tegurite märkamine;

• turvalisust ja etteaimatavust toetava tööviisi valimine.

Juhtumianalüüs (väikegruppides): erihoolekande igapäevatööst lähtuvate lühijuhtumite põhjal kaardistavad osalejad võimalikud traumareaktsioonid, käivitajad, vajadused ja turvatunnet mõjutavad tegurid.• Arutelu suures grupis: turvalisust ja

etteaimatavust toetavate tööviiside valimine ja ühise nimekirja koostamine.

Marju Koor

11.30-11.45 Sirutuspaus 11.45 – 13.15

Traumateadlik suhtlemine ja taastraumeerimise vältimine.

• turvalise kontakti loomine ja hoidmine erihoolekande igapäevastes suhtlusolukordades;

• selge, rahuliku ja hinnanguvaba suhtlemise põhimõtted;

• teenuse saaja tempo, autonoomia, suhtlemisvõime ja kontrollitunde arvestamine;

• emotsiooni tunnustamine, valikuvõimaluste pakkumine ning turvalisust toetavate sõnastuste kasutamine;

• taastraumeerimise riski suurendavate suhtlemisviiside vältimine.

• Traumateadliku suhtlemisjuhise lühitutvustus: koolitaja tutvustab suhtlemispõhimõtteid ja näidislauseid, mida osalejad saavad kohandada teenuse saaja eripära, suhtlemisvõime, olukorra ja võimaliku traumakogemuse järgi.

• Rolliharjutus kolmikutes: osalejad harjutavad enda tööjuhtumi põhjal tegevusjuhendaja, teenuse saaja ja vaatleja rollis traumateadliku suhtlemisjuhise kasutamist.

• Struktureeritud tagasiside: vaatleja annab etteantud vaatluspunktide alusel

Marju Koor

tagasisidet suhtlemisjuhise rakendamise, teenuse saaja eripära arvestamise ja turvalisuse toetamise kohta.

• Lühirefleksioon suures grupis: osalejad toovad välja ühe toimiva suhtlemisvõtte ja ühe oskuse, mida nad oma töös edaspidi teadlikumalt kasutavad.

13.15-14.00 Lõuna (koolitaja enda kulu)

14.00 – 15.30

Kriiside ennetamine ja de-eskaleeriv tegutsemine pingelises olukorras.

• eskalatsiooni varajaste käitumuslike, sõnaliste

ja kehaliste märkide äratundmine; • töötaja enda reaktsiooni, hääletooni,

suhtlustempo ja kehakeele mõju olukorra kulgemisele;

• keskkonna ja suhtlusviisi kohandamine pinge vähendamiseks;

• rahustavate, selgete ja piire hoidvate tegutsemisviiside valimine;

• ohutuse hindamine ning olukorrad, kus on vaja suhtlus katkestada, abi kaasata või inimene spetsialistile suunata.

• Eskalatsiooniredeli lühitutvustus: koolitaja tutvustab eskalatsiooni etappe, neile iseloomulikke tunnuseid ja töötajapoolse sekkumise põhimõtteid.

• Etapiviisiline situatsioonilabor eskalatsiooniredeli abil: üks osaleja avab enda töökogemusest lähtuva pingelise olukorra järk-järgult. Rühm määratleb olukorra eskalatsioonietapi ning valib igas etapis sobiva suhtlemis- ja tegutsemisviisi, arvestades töötaja käitumise ja keskkonna mõju ning hinnates olukorra ohutust.

• Arutelu suures grupis: võrreldakse rühmade tähelepanekuid ja valikuid ning koostatakse ühine kriisi ennetamise ja de-eskaleeriva tegutsemise juhis.

Marju Koor

15.30-15.45 Kohvipaus

15.45 – 17.15

Tegevusjuhendaja roll, professionaalsed piirid, koostöö ja enesehoid.

• tegevusjuhendaja roll traumataustaga inimese

toetamisel, piir juhendamise ja teraapia vahel ning koostöö teiste spetsialistidega, sh psühholoogi ja psühhiaatriga;

• kaastundeväsimus ja sekundaarne traumastress: olemus, tunnused ja enesehoiu põhialused;

• enda emotsionaalsete, kehaliste ja käitumuslike reaktsioonide ning ülekoormuse ohumärkide märkamine;

• enesehoiu-, taastumis- ja tööalase toimetuleku strateegiate kaardistamine ning tegevusplaani koostamine.

• Kokkuvõttev grupirefleksioon: päeva jooksul käsitletud juhtumite põhjal mõtestatakse tegevusjuhendaja rolli, juhendamise ja teraapia piiri, professionaalse vastutuse piire ning koostöövajadust.

• Individuaalne eneseanalüüs ja tegevusplaan: osaleja kaardistab enda emotsionaalsed, kehalised ja käitumuslikud reaktsioonid ning ülekoormuse ohumärgid, sobivad enesehoiu- ja toimetulekustrateegiad ning koostab nende põhjal esmase tegevusplaani.

• Õpiteekonna kokkuvõte ja praktikasse rakendamine: osaleja võrdleb veebikoolituse alguses sõnastatud ootusi ja/või kontaktpäeva alguses seatud õpifookust saadud õpikogemusega, toob välja ühe olulise muutuse ning sõnastab ühe konkreetse sammu, mida ta oma töös edaspidi rakendab.

Marju Koor

17.15 Koolituspäeva lõpp Õpiväljundid:

• analüüsib teenuse saaja käitumist traumateadlikust vaatenurgast ning valib turvalisust ja etteaimatavust toetava tööviisi; • kasutab ja kohandab traumateadliku suhtlemise võtteid teenuse saaja eripära, suhtlemisvõime, olukorra ja võimaliku traumakogemuse järgi ning

väldib taastraumeerimise riski suurendavaid suhtlemisviise; • tunneb ära eskalatsiooni varajased märgid, hindab olukorra ohutust ning valib sobiva de-eskaleeriva suhtlemis- ja tegutsemisviisi; • mõtestab tegevusjuhendaja rolli ja professionaalse vastutuse piire ning koostöövajadust teiste spetsialistidega; • märkab enda ülekoormuse ohumärke ning koostab enesehoiu-, taastumis- ja tööalase toe tegevusplaani.

Hindamismeetodid:

• juhtumianalüüs; • rolliharjutus ja struktureeritud tagasiside; • situatsioonilabor eskalatsiooniredeli abil; • grupirefleksioon; • individuaalne eneseanalüüs ja tegevusplaan; • õpiteekonna kokkuvõte.

Hindamiskriteeriumid:

• seostab teenuse saaja käitumise võimaliku traumareaktsiooni või vajadusega ning valib turvalisust toetava tööviisi; • kasutab olukorrale sobivaid traumateadliku suhtlemise võtteid; • tunneb ära eskalatsiooni märgid, hindab olukorra ohutust ja valib sobiva de-eskaleeriva tegutsemisviisi; • kirjeldab tegevusjuhendaja rolli piire ja koostöövajadust; • toob välja enda ülekoormuse ohumärgid ning koostab enesehoiu- ja tööalase toe tegevusplaani.

1

Hankelepingu Lisa 4 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Täienduskoolituste tellimine erihoolekandeteenust osutavatele asutustele“tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Osaühing Jako Koolitus (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvatele juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi- , riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

2

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid

ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud

3

töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest

või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

4

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Lisa

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed

Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:

____________________________________________________________________________

_____

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)

Millal sain rikkumisest teada

(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________

Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja

lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed

Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:

5

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema

juures):______________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed

Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis

sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides

vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

6

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja

need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud

Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi

„pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu

valikut)

7

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun

selgita):_________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks

või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

8

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

8. Rikkumisega seotud järeltegevused

Isikute teavitamine

Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):

_____________

Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

Mis oli teavituse

sisu:________________________________________________________________

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et

rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude

leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:

____________________________________________________________________________

_____

____________________________________________________________________________

_____

9. Rikkumise piiriülene mõju

9

Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi

nimi):___________________________

Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):

____________________________________________________________________________

_____