Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.5-4/1718-1 |
Registreeritud | 09.04.2024 |
Sünkroonitud | 10.04.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES (RVO) |
Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 12.5-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | AS Eesti Energia |
Saabumis/saatmisviis | AS Eesti Energia |
Vastutaja | Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EESTI ENERGIA AKTSIASELTS
Registrikood 10421629
Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
Otsus on vastu võetud ainuaktsionäri poolt 09.04.2024
Eesti Energia AS („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv 746 645 750, mis moodustab 100% kõigist
aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt
Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja
määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist
Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse § 5 lõike 5 ja peaministri 19. aprilli 2023. a
korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” punkti
7 alusel esindab rahandusminister Mart Võrklaev.
Seltsi nõukogu otsustas 22.02.2024. a:
1. Teha ainuaktsionärile ettepanek muuta Eesti Energia AS-i põhikirja selliselt, et ainuaktsionäri
pädevuses on Enefit Green AS-i (ja võimalike teiste EE tütarettevõtjate, kelle väärtpaberid on
noteeritud või noteerimiseks on esitatud avaldus) osaluste omandamine ja võõrandamise
otsustamine juhul, kui osaluse omandamine võõrandamine kuulub börsireglemendi kohaselt
sellise tütarettevõtja üldkoosoleku pädevusse;
Kuna Seltsi põhikirja punkti 4.1.1 kohaselt kuulub põhikirja muutmise otsustamine ainuaktsionäri
pädevusse, siis otsustas Seltsi nõukogu esitada põhikirja muutmise otsustamiseks Seltsi
Ainuaktsionärile.
Lähtudes ÄS §-st 305, mis sätestab, et kui aktsiaseltsil on üks aktsionär, võib otsuseid vastu võtta
järgimata äriseadustiku §-des 291, 293-297 ja 304 sätestatut, võttis Ainuaktsionär vastu järgmise
otsuse:
1. Asendada Eesti Energia AS-i põhikirja punkt 4.1.12 järgmise redaktsiooniga:
„Aktsionäride üldkoosoleku pädevuses on seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise
otsustamine, sealhulgas seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine
või võõrandamine, v.a sellise tütarettevõtja, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud
väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus, poolt. Tütarettevõtja,
mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite
noteerimiseks on esitatud avaldus, poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja
võõrandamine on aktsionäride üldkoosoleku pädevuses kui selline tehing tütarettevõtja poolt kuulub
tütarettevõtja üldkoosoleku pädevusse börsi või reguleeritud turu, kus tütarettevõtja väärtpaberid
on noteeritud või kauplemisele võetud, reglemendi kohaselt;“
2. Juhatusel esitada põhikirja uus redaktsioon (Lisa 1) registripidajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
EESTI ENERGIA AS PÕHIKIRI
1. ÄRINIMI JA ASUKOHT
1.1 Ärinimi
Aktsiaseltsi (edaspidi „Selts“) ärinimi on Eesti Energia AS.
1.2 Asukoht
Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
2. TEGEVUSVALDKOND, EESMÄRK JA JUHTIMISPÕHIMÕTTED
2.1.1 Seltsi tegevusvaldkonnad ja eesmärk on:
(a) elektrienergia, soojusenergia, võrguteenuse ning energiaga seotud lisateenuste
müük Läänemere piirkonnas;
(b) elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning energiakaubandus Läänemere
piirkonnas;
(c) põlevkivi kaevandamine ja põlevkivimaardlate tööstuslik arendamine terves
maailmas;
(d) põlevkiviõli tootmine ja müük, põlevkivist elektrienergia ja soojusenergia
tootmine ning müük, põlevkivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogia
arendamine ning müük terves maailmas;
(e) tööstuslike tehnoloogiate ja seadmete arendamine, tootmine ja müük terves
maailmas;
(f) kasumi teenimine, võimaldamaks omanikutulu Eesti Vabariigile kui
ainuaktsionärile.
2.1.2 Seltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid.
3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
3.1 Aktsiakapitali suurus
3.1.1 Seltsi miinimumaktsiakapital on kakssada viiskümmend miljonit (250 000 000)
eurot ja maksimumaktsiakapital üks miljard (1 000 000 000) eurot.
Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi
aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.
3.1.2 Aktsiakapitali suuruse muutmiseks on vajalik aktsionäride üldkoosoleku otsus.
3.2 Aktsiad
3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (edaspidi vastavalt „Aktsia“ ja „Aktsiad“). Iga
Aktsia nimiväärtus on üks (1) euro. Iga Aktsia annab aktsionärile ühe (1) hääle.
3.2.2 Seltsil on ühte liiki Aktsiad.
3.2.3 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja
Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas
ettenähtud õigused.
3.2.4 Aktsia on vabalt võõrandatav.
3.2.5 Aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris.
3.3 Vahetusvõlakirjad
Selts võib aktsionäride üldkoosoleku otsusel aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks
lasta välja vahetusvõlakirju.
3.4 Aktsiate eest tasumine
3.4.1 Aktsiate eest tasutakse rahas ja/või mitterahalise sissemaksega. Aktsia eest tasumise
kord määratletakse Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega.
3.4.2 Mitterahalist sissemakset hindab Seltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks
oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb
mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse
hindamist kontrollib audiitor, kes esitab ka kirjaliku arvamuse mitterahalise
sissemakse väärtuse vastavuse kohta seaduses sätestatud nõuetele.
4. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK
4.1 Aktsionäride üldkoosoleku pädevus
Aktsionäride üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Aktsionäride üldkoosoleku
pädevuses on:
4.1.1 põhikirja muutmine;
4.1.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
4.1.3 vahetusvõlakirjade väljalaskmise otsustamine;
4.1.4 nõukogu liikmete, sh esimehe, valimine;
4.1.5 nõukogu liikmete tagasikutsumine;
4.1.6 nõukogu liikmete tasustamise otsustamine ja nõukogu töökorra, mis sisaldab
muuhulgas nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude
katmise korda, kehtestamine;
4.1.7 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
4.1.8 audiitori(te) valimine;
4.1.9 erikontrolli määramine;
4.1.10 nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Seltsi
esindaja määramine;
4.1.11 Seltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
4.1.12 Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustamine, sealhulgas Seltsi
tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või
võõrandamine, v.a sellise tütarettevõtja, mille väärtpaberid on noteeritud
reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud
avaldus, poolt. Tütarettevõtja, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud
väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus, poolt
teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine on aktsionäride
üldkoosoleku pädevuses kui selline tehing tütarettevõtja poolt kuulub tütarettevõtja
üldkoosoleku pädevusse börsi või reguleeritud turu, kus tütarettevõtja väärtpaberid
on noteeritud või kauplemisele võetud, reglemendi kohaselt;
4.1.13 teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine;
4.1.14 Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;
4.1.15 otsuste määramine, milliste tegemiseks peab Seltsi tütarettevõtjal olema Seltsi
üldkoosoleku või nõukogu nõusolek;
4.1.16 omaniku ootuste kehtestamine, milles määratletakse Seltsile strateegilised ja
finantseesmärgid;
4.1.17 muude seadusega aktsionäride üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste
otsustamine.
Punktides 4.1.1 - 4.1.17 nimetamata küsimustes võib aktsionäride üldkoosolek otsuse
vastu võtta ainult juhatuse või nõukogu nõudel. Juhatuse või nõukogu nõudel vastu võetud
otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse
või nõukogu liikmed.
4.2 Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmise kord
4.2.1 Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see
toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. Seltsi aktsionäril on seaduses
sätestatud tingimustel/nõuete täitmisel õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut
kokku kutsumata.
4.2.2 Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle
poole Aktsiatega esindatud häältest.
4.2.3 Kui aktsionäride üldkoosolekul ei ole esindatud punktis 4.2.2 nimetatud hääled,
kutsub juhatus seaduses sätestatud korras kokku uue aktsionäride üldkoosoleku
sama päevakorraga. Uus aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid
sõltumata sellel esindatud häältest.
4.2.4 Aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole
aktsionäride üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole
ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja punktides 4.1.1, 4.1.2, 4.1.3,
4.1.5, 4.1.7 ja 4.1.11 nimetatud küsimustes on aktsionäride üldkoosoleku otsus
vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 aktsionäride üldkoosolekul
esindatud häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
4.3 Elektrooniline osalemine aktsionäride üldkoosolekul
Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste
eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku
kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates.
Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates
sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse
poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär
loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema Aktsiatega esindatud hääled arvestatakse
üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5. NÕUKOGU
5.1 Nõukogu pädevus
5.1.1 Nõukogu on Seltsi juhtimisorgan, mis planeerib Seltsi tegevust ja korraldab Seltsi
juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
5.1.2 Nõukogu võtab vastu otsuseid Seltsi tegevuse seisukohast tähtsust omavates
küsimustes, mida ei ole antud aktsionäride üldkoosoleku pädevusse ning mis
väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas järgnevaid
otsuseid:
(a) Seltsi strateegia, sh finantsplaani, ja eelarve kinnitamine järgides punktis
4.1.16 nimetatud omaniku ootustes toodud eesmärke;
(b) Teistes juriidilistes isikutes osaluse omandamise või võõrandamise
heakskiitmine ning punktides 4.1.12 ja 4.1.13 nimetatud juhul üldkoosolekule
otsustamiseks esitamine;
(c) Seltsi tütarettevõtja asutamise või lõpetamise heakskiitmine ning
üldkoosolekule otsustamiseks esitamine;
(d) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
(e) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine
igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute korral;
(f) välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine;
(g) investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks
majandusaastaks ettenähtud summa;
(h) laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab Seltsi eelarves
selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
(i) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase
majandustegevuse raamest;
(j) prokuristi nimetamine ning Seltsi nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine;
(k) juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe valimine;
(l) juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste
määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või
õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine;
(m) Seltsi aktsionäriga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste
määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või
õigusvaidluses Seltsi esindaja määramine;
(n) nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine
ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5.2 Nõukogu liikmed
5.2.1 Nõukogul on kuus (6) kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on
kuni kolm (3) aastat. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Seltsi
suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada põhikirja punktis
5.1.1 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.
5.2.2 Nõukogu liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi aktsionäride üldkoosoleku otsusega.
5.2.3 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline
huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga
seotud isik riigivaraseaduse tähenduses:
(a) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole
Seltsi aktsionär;
(b) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär;
(c) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis
tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär;
(d) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega
äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on
Seltsi aktsionär;
(e) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija.
5.2.4 Seltsi nõukogu liikmeks ei või olla:
(a) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti
(nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist);
(b) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule
antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib viis aastat
pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist);
(c) isik, kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast ärikeelu
lõppemist);
(d) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele
isikule (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast kahju hüvitamist);
(e) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud
(keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist
kustutatud).
5.2.5 Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, tema puudumisel juhib nõukogu
koosolekut osalejatest vanim nõukogu liige.
5.2.6 Nõukogu liikmed on kohustatud teavitama isikut, kes on ta nõukogu liikmeks
valinud, järgmistest asjaoludest:
(a) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes
olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid. Teavitamiskohustuse
täitmiseks korraldab nõukogu esimees nõukogu koosoleku kutse esitamise
aktsionärile samaaegselt selle saatmisega nõukogu liikmetele;
(b) oma tegevusest nõukogu või muu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama
nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu
juhtorgani tegevuse kohta;
(c) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi
juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele.
5.3 Nõukogu otsused
5.3.1 Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata
punktis 5.3.2 sätestatud korras. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui
sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsuseid võib vastu võtta
koosolekut kokku kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud korras üksnes juhul, kui kõik
nõukogu liikmed on nõus otsuste vastuvõtmisega nõukogu koosolekut kokku
kutsumata.
5.3.2 Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu
esimees vastava otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille
jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui
nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu,
loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
5.3.3 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Otsuse vastuvõtmisel nõukogu koosolekut kokku
kutsumata punktis 5.3.2 sätestatud viisil, on otsus vastu võetud, kui selle poolt
hääletab üle poole kõigist nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl.
Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu otsus
loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui otsus vormistatakse kirjalikult ja selle on
allkirjastanud kõik nõukogu liikmed.
5.4 Nõukogu liikmete tasustamine
5.4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
aktsionäride üldkoosolek. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui
seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu.
Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega
auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu
maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi
tegevuses.
5.4.2 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
6. JUHATUS
6.1 Juhatuse pädevus
Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi. Juhatus peab Seltsi juhtimisel
kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Punktis 5.1.2 nimetatud toiminguid võib
juhatus teha nõukogu eelneval nõusolekul.
6.2 Juhatuse liikmed
6.2.1 Juhatus koosneb ühest (1) kuni kuuest (6) liikmest. Juhatuse liikmed valitakse ja
kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5)
aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
6.2.2 Seltsi juhatuse liikmeks ei või olla punktides 5.2.4(a) - 5.2.4(e) nimetatud isik.
6.2.3 Juhul kui Seltsi juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse esimehe.
Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd ja juhib Seltsi igapäevast tegevust.
6.3 Juhatuse liikmete tasustamine
6.3.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid
Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes
juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.3.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile
seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.
Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada
juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu,
mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat
tasu.
6.3.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib
maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu
ulatuses;
6.3.4 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni
kaheteistkümne (12) kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla
suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7. ESINDAMINE
Seltsi võib tehingu või muu õigustoimingu tegemisel esindada kaks juhatuse liiget ühiselt,
välja arvatud juhul, kui nõukogu otsuses, millega juhatuse liige ametisse nimetatakse, on
märgitud, et teatud juhatuse liige võib Seltsi esindada üksinda. Nõukogu esimees tagab, et
juhatuse liikmete igakordsel valimisel kantakse nende esindusõiguse piirangud
äriregistrisse.
8. AUDITIKOMITEE
8.1 Auditikomitee pädevus
Auditikomitee on organ, mis nõustab nõukogu raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise
valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Nõukogu kinnitab Auditikomitee töökorra
rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra
põhimõtteid reguleeriva määruse alusel.
8.2 Auditikomitee liikmed
Auditikomitee koosneb kolmest (3) kuni neljast (4) liikmest. Auditikomitee liikmed
valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu otsusega. Auditikomitee liige valitakse tähtajaliselt
kuni kolmeks (3) aastaks.
9. AUDIITOR JA KONTROLL
9.1 Audiitor
Audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab aktsionäride üldkoosolek, kes määrab ka
audiitorite tasustamise korra. Audiitor(id) nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli
tegemiseks või teatud tähtajaks.
9.2 Sisekontrollisüsteem ja siseauditi funktsioon
Sisekontrollisüsteemi ülesehitamise ja selle toimimise eest vastutab Seltsi juhatus.
Sisekontrollisüsteemi toimimise hindamiseks ning riskidel põhineva järelevalve
tagamiseks loob Selts siseaudiitori ametikoha või moodustab siseauditi osakonna või
korraldab siseaudiitori teenuse ostmise audiitorühingult. Nõukogu kinnitab siseauditi
funktsiooni põhimääruse ning nimetab ja vabastab ametist riskijuhtimise ja siseauditi
teenistuse juhi ning kinnitab temaga sõlmitava lepingu tingimused. Riskijuhtimise ja
siseauditi teenistuse juht annab siseauditi funktsiooni tegevusest aru Auditikomiteele ja
nõukogule.
9.3 Erikontroll
Aktsionärid, kelle Aktsiatega on esindatud vähemalt üks kümnendik (1/10) Seltsi
aktsiakapitalist, võivad aktsionäride üldkoosolekul nõuda Seltsi juhtimise või varalise
seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija
määramist. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
10. MAJANDUSAASTA JA ANDMETE AVALIKUSTAMINE
10.1.1 Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
10.1.2 Selts esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates (s.o. hiljemalt 30.
aprillil) Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos
majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
äriühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet
teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta
jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud punktis
6.3.2 nimetatud täiendav tasu.
10.1.3 Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab
juhatus ülevaate majandusaasta aruandes, kirjeldades tema hinnangul Seltsi
tegevuse olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning võimalikke
muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.
10.1.4 Selts avalikustab oma veebilehel:
(a) viivitamata teated tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja
sündmustest arvestades Seltsi börsil noteeritud väärtpaberite osas kehtivaid
nõudeid;
(b) kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise
aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest
majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kohta hiljemalt kvartalile järgneva
kuu lõpuks ning teise ja neljanda kvartali kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali
lõppemist;
(c) nõukogu ja juhatuse koosseisu, nendes tehtud muudatused, nõukogu liikmele
määratud tasu suuruse ja üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates;
(d) punktis 10.1.2 nimetatud aruanded samal ajal Äriregistrile esitamisega.
10.1.5 Punktis 10.1.4 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema Seltsi
veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist.
11. DIVIDENDID
11.1.1 Aktsionäridele makstakse dividende vastavalt nende Aktsiate nimiväärtusele.
Dividendide maksmise otsustab aktsionäride üldkoosolek.
11.1.2 Nõukogu nõusolekul võib juhatus teha aktsionäridele pärast majandusaasta
möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist ettemakseid eeldatava
kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel
dividendidena jaotada.
11.1.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks aktsionärile finantsplaani oma
jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta
kohta.
12. RESERVKAPITAL
Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti.
13. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD
13.1.1 Selts võib maksta toetusi ja teha annetusi teadus- ja arendustegevuseks oma
tegevusvaldkondades, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimused määratakse
juhatuse otsusega. Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate
tütarettevõtjatega võib kalendriaasta jooksul maksta toetusi ja teha annetusi kokku
kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest
konsolideeritud puhaskasumist.
13.1.2 Toetuste maksmise ja annetuse tegemise otsustab juhatus kooskõlas juhatuse
otsusega kehtestatud toetuste maksmise ja annetuste tegemise tingimustega.
13.1.3 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel
kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel
avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest
arvates. Seltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa
ja toetamise põhjendus.
Käesolev põhikiri on kinnitatud Seltsi ainuaktsionäri otsusega 05.04.2024. a.